NOVEMBER 2015

MIRKOVAVRENJUKKUIGI TEE EDUNI VÕIB KULGEDA ÜLE KIVIDE JA KÄNDUDE, SIIS TASUB PROOVIDA SENIKAUA, KUI HING SAAB, MIDA IHALDAB.

AKTIIVSED TUDENGID SAID KOKKU 4–5

KUIDAS SAADA ENDALE UUS ÕDE VÕI VEND? 13

RASKUSED KOOLI JÕUDMISEL 17

STIILNE RIIETUS VÄIKSE SUMMA EEST 18–19

J U H T K I R I

SANDRA SAAR

See on ilmselt lause, mida nii mõnigi tudeng on viimasel ajal mõelnud. Semester on jõudnud poole peale ja käes on aeg, mis enamikule õppuritest on kõige kiirem. Miskipärast kipub olema nii, et kõik kodutööd, muud toimetused ja mis seal salata, ka kõik need kõikse lahedamad üritused ja peod kuhjuvad ühele ajale. Nüüd ei tea enam mida võtta ja mida jätta, sest kõike ju ka ei jõua.

JAH, ka minul kasvab aeg-ajalt kõik üle pea ja mingiks hetkeks haarab kerge paanika teadma-tuse ees. Vaja oleks teha kõike,

aga millest ometi alustada. Minu puhul aitab see, kui ma istun

rahulikult maha, mõtlen kõik asjad läbi, millega oleks vaja tegeleda, ja panen need kirja. Kõige pakilise-mad tööd teen kohe ära ja natuke vähemtähtsad tegevused jätan vii-maseks. Nii hea tunne on, kui saab nimekirjast asju maha kriipsutada. Vahel võtan lausa mõne tegevuse ainuüksi sellepärast ette, et saaks linnukese selle taha teha. Naljakas mõelda, millist rahulolu võib ühe linnukese vormimine anda.

Minul on lihtne, sest ma ei võta asju liiga tõsiselt ja ei paanitse üle-määra palju, aga kõik inimesed

paraku nii külma närviga ei ole. Suurematel põdejatel on kerge läbi põleda. Ärge muretsege, ma ei hakka jagama õppejõudude soo-vitusi, kuidas läbipõlemist vältida, sest ma eeldan, et me kõik niikuinii teame, et kasulik on aeg-ajalt sõp-radega suhelda ja lõõgastuda.

Pealegi, kui nüüd üdini aus olla, siis teoorias on need ju toredad soo-vitused, aga päriselus üsna mõtte-tud. Kuidas ma peaksin keset kaost suutma aja maha võtta, nautida hetke ja mitte muretseda? Mul on siiralt hea meel, kui on inimesi, kes suudavad niimoodi ennastunusta-valt puhata. Minul aga vasardavad peas kõik need toimetused, mis mul nüüd lebotamise pärast on veelgi kaugemasse tulevikku lükkunud.

Minu soovitus, kuidas kaost väl-tida, on palju lihtsam: ära mõtle üle. Ilmselt on seda kordades liht-sam öelda, kui teha. Aga tegelikult ka. Kas see, mille pärast sa praegu muretsed, on tähtis ka aasta või kahe pärast? Ma julgen pakkuda, et aasta pärast sa isegi ei mäleta, mille pärast tänasel päeval pabista-sid. Veel vähem kümne aasta pärast.

Paljudele tudengitele on kool suur stressiallikas. Kellele siis ei meel-diks saada häid hindeid. Aga kas need hinded tegelikult ka näitavad midagi? Kas A-dele õppiv tudeng

on ilmtingimata targem kaastuden-gist, kelle tunnistusel on ka muid hindeid? Kas kümne aasta pärast kedagi üldse huvitab, mis hindeid sa ülikoolis said?

Ärge saage valesti aru, ma ei kutsu kedagi üles õppimisele käega lööma. Lihtsalt ma loodan, et sa oled aru saanud, et ainult hinnete pärast pole mõtet õppida. Õppimine on ju tegelikult tore. Eriti, kui õppida midagi, mis tohutult huvi pakub.

Võibolla oled märganud, et kui mõni aine on kohe eriti põnev, siis ei tundugi kodutööd tüütu kohus-tusena. Paljud ained on aga ilmselt sellised, mida sa parema meelega ei läbiks. Kui sa tunned, et mõni aine ei paku sulle midagi uut või ei arenda sind soovitud suunas, siis ma leian, et see ei oleks kuri-tegu, kui aine tulemus on veidike kehvem teistest hinnetest. Õppida tuleks siiski enda jaoks ja just seda, mis huvi pakub.

Paratamatult peame elus tege-lema asjadega, mis meid ei köida. Kuidas selle kõige juures ellu jääda? Ei tasu üle mõelda ja teha midagi suuremaks, kui ta tegelikult on. Oluline on ka tüütuid tegevusi min-gilgi määral nautida ja mõelda enda jaoks läbi, miks ma seda kõike teen. Kui need asjad on selged, siis jääb ka kaos olemata.

MA AUSALT ENAM EI

JAKSA

Peatoimetaja Sandra SaarKeeletoimetaja Minna KuslapReporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Kaisa Laur, Mari -Liis Korkus, Maili Tirel, Armas Riives, Elisabeth Kungla

Küljendaja ja fotograaf Argo IngverVastutav väljaandja Laura KabonenTiraaž 1000Trükk Ecoprint ASKodulehekülg www.olerohkem.ee

TOIMETUS

2

TO I M E T US

ELISABETH KUNGLA

Ajakiri Ole Rohkem uuris mitmesugustest eluvaldkon-dadest pärit inimestelt, mida tähendab nende jaoks olla rohkem, millisel viisil nad oma igapäevaelus rohkemaks olemist näevad ja kas see on üleüldse tähti s.

ROLAND ALLMÄGI, Eesti Maaülikooli tehnika ja tehnoloogia tudeng

“Olla rohkem on teha rohkem kui tavaliselt. Peab ületama enda

piire, pingutama ja olema parem inimene. Kindlasti on palju inimesi, kes ei leia motivatsiooni millegi tege-miseks. Selles mõttes tähen-dab rohkem olemine aktiivsust ning ühtlasi

ka teiste ja iseenda jaoks aja leidmist.

Mida rohkem sa oled, seda rohkem sa jõuad ja

seeläbi on ka elu lõbusam. Mida rohkem annad, seda rohkem saad vastu. Iga noor peaks olema rohkem, sest see lisab elule värvi.”

JANIKA VAHT, Tartu Ülikooli fi losoofi atea-duskonna folkloristi ka tudeng

“Kui võtame seda tudengitasandil, siis olla tudeng on juba väga palju. See on täiskohaga töö. Samas peavad paljud kooli kõrvalt raha teenima, mis lööb sassi täiskohaga tudengikohustuste täitmise. Ma austan neid inimesi, kes jaksavad mõlemat ja seal-juures veel sotsiaalset elu hoida. Kohustuste sees on väga lihtne kaotada sõbrad, minna peikast lahku või teda üldse mitte leida, sest ei ole aega. Kui on aega teha trenni, muusikat või näiteks joonistada, siis see on juba väga palju. Siis oledki juba rohkem kui lihtsalt

inimene. Teised ei pruugi seda kõike tunnustada, aga võiksid. Igatahes

täiskohaga tööl ja koolis käimine on juba väga suur asi.”

MIKK PEEBO, aguliakadeemik ja töömees

“Ole rohkem võiks tähen-dada seda, et homme oled nutikam ja rohkem teinud

kui eile. Ei maksa kogu aeg teisi ka kuulata. Võib iseenda

jaoks välja mõelda, kas oled rohkem või vähem, kui ühiskond

või mingi seltskond sinult ootab. Kokkuvõttes oleme kõik suletud süsteemis ja elame endale. Seda võiks meeles pidada. Kui olen enda jaoks võtnud näiteks kaks-kolm vaba päeva, et niisama olla, lösutada ja raamatut lugeda, siis viskab üsna ruttu üle. See käib ringiratast. Mõned ini-mesed on sisemiselt väga moti-veeritud ja overachiever’id ning kui see neile sobib, siis miks mitte. Aga kõi-gile ei sobi. Mulle näiteks meeldib rohkem vaadata, olla ja aeg-ajalt midagi ette võtta, aga mitte liigset tähendust asjadele omistada. Kõik on ambivalentne, kõik on endale ja enda kogemuse kaudu. Teistel on

enda tähendused ja kogemused. Ühe mu tihti külastatava baari moto on „ela ja lase elada”.

Mina lähtun sellest põhimõttest ja olengi rohkem.”

CHRISTOF UISK, Tartu Ülikooli loodus-teaduskonna ökoloogia tudeng

“Esiteks tähendab see seda, et peab olema inimeste vastu hea. Ei tohi olla kurb, tehes oma igapäevaseid

asju mõttetult. Iga päev tuleb mõelda, kuidas parandada teiste inimeste elu.

Alati, kui sa saad kellegagi kokku, siis võiks mõelda sellele, et kui teineteisest lah-

kuda, siis oleks sellel inimesel parem tuju. Ja ma arvan, et see on piisav.”

ANNE HALLER, jurist ja koduperenaine“Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor kasutas väl-

jendit „ole rohkem“ oma plakatil. See tähendab tõe-näoliselt seda, et ole rohkem ja tule naiskoori. Üldiselt tähendab see tudengiks olemist kõige paremas mõttes. Ära õpi vaid neid asju, mida koolis õpetatakse, vaid käi ka teiste eri-alade üliõpilastega läbi, pidutse, jää loengusse hiljaks või ära mine sinna üldse. Naudi aega ülikoolis, sest seda ei saa enam tagasi. Minu jaoks ei tähenda mõtteviis seda, et ole ülikoolis ja lisaks ole aktiivne, näiteks väitlusklubi näol, vaid just sotsiaalne pool on tähtis. See on väga oluline. Tuleb leida balanss kooli ja sot-siaalse elu vahel, aga võib tulla ette ka hetki, kus kõik on balansist väljas.”

Christof

roland

Janika

Mikk Anne

OLLA ROHKEM – MIDA SEE TÄHENDAB?

3

A K T I I V N E T U D E N G

KAISA LAUR

4. novembril toimus Tartu tuden-giorganisatsioonide aastakohtumine. Kohal oli üle kolmekümne organi-satsiooni esindajad ja juhid. Üritusel arutleti selle üle, kuidas suurendada tudengiaktiivsust ja omavahelist koostööd.

ÕHTU algas peakorraldaja Reelika Alunurme sõna-võtuga, kus ta tõdes, et üli-õpilased ei seisa piisavalt

enda eest, mistõttu nende hääl on ühiskonnas nõrk. Värvika näitena tõi ta välja situatsiooni, kus selle-sama ürituse jaoks oli vaja tehnikat rentida. Firma, kellele nad päringu saatsid, keeldus igasugusest koos-tööst puhtalt selle pärast, et tegu on tudengitega, kuigi vajalikud ressursid olid olemas. Üliõpilaste häält on vaja ühiskonnas kuulda-vamaks teha, et soosida meie enda arengut. Samas on see keeruline, kui tudengid ise ei ole kursis oma esindajate ja võimalustega. Seda enam, et Tartus tegutseb ligi 60 neile suunatud organisatsiooni.

Peaesineja oli Indrek Tarand, kes kutsus üles olema rohkem aktiivsem

ja heas mõttes vihasem. Tema sõnul on tudengiorganisatsioonid õiget tüüpi organisatsioonid. Samas kutsus ta üles olema kriitiline rahaal-likate suhtes. Ei tohi müüa ennast ja oma ideaale, kui ei ole täpselt teada, mida rahastaja selle eest vastu tahab. Vaid nii säilib sõltumatus ja vabadus tegutseda enda soovide ja tõekspi-damiste kohaselt, mitte olla kellegi käepikendus. Seega, kui pole täpselt teada, mida rahaandja täpselt vastu tahab ja mis on tema eesmärgid, tuleks sellest pigem loobuda. „Kui on vaja barrikaadile minna, helistage,“ olid Tarandi viimased sõnad.

Üritus jätkus diskussioonidega organisatsioonide ja nendevahe-lise koostöö teemal. Laudkonnad olid tehtud nii, et kokku saaksid inimesed eri ühendustest, muidugi selleks, et sünniksid veelgi lennu-kamad ja paremad ideed. Enim kõlama jäänud murekoht oli see, kuidas teha organisatoorset tööd tõsiseltvõetavamaks tudengite endi ja õppejõudude seas ning üleüldse ühiskonnas. Ei tohiks olla nii, et tegus tudeng peab tööandjale oma organisatoorset kogemust mee-leheitlikult maha müüma ja pikalt selgitama, kuidas tegemist on siiski

tõsiseltvõetavate, kasulike ja asjalike kogemustega, mitte lihtsalt liiva-kastis mängimisega. Peame olema sellise kultuuri kandjad ja kujun-dajad, et tulevikus, kui astume ise tööandjate rolli, saaksime pakkuda tudengitele rohkem võimalusi. Samuti kutsuti üles rohkem heate-gevusele, alates metsa istutamisest ja lõpetades peotulude annetami-sega. See on samuti valdkond, kus saaks rohkem koostööd teha.

TÜ üliõpilasesinduse esimees Martin Noorkõiv toonitas korduvalt, et kõige olulisem asi õhtu jooksul on selfie-konkurss, mille märksõna oli koostöö (#tta2015). Esialgu teki-tas see hämmingut, kuid samas oli ürituse üks eesmärk tõsta tudengite teadlikkust toimuvast õhtust ja selle ideest. Sotsiaalmeedia on selleks ideaalne vahend. Tegu on siiski ju noortega.

Peale ürituse ametlikku osa liiguti korp! Sakala ruumidesse järelpeole. Seltskond ja olemine oli muhe ning oli tunda, et lõbusa pealispinna all midagi pulbitseb. Tõenäoliselt võr-suvad sellest üritusest ja siit saadud kontaktidest nii mõnedki suured ideed ja teostused, mis elu paremaks muudavad.

TARTU TUDENGI-ORGANISATSIOONIDE

AASTAKOHTUMINE

4

Ülikooli aulas leidis aset meeleolukas tudengite aastakohtumine.

Fotod: Karl Erik Piirimees

G A L E R I I

5

Arena Tartu kodulehekülg

Elleri amfi teatri kodulehekülg

TARTLASED SAID VALIDA, MILLE PEALE

RAHA KULUTADA

Illustratsioonid: Robert Nutt /Taiga Film

6

Arena Tartu kodulehekülg

R A H A

KAISA LAUR

Mida teeksid sina, kui sulle pakutakse 140 000 eurot linna raha, et teha Tartu paremaks?

SEDA küsimust on Tartu linn oma elanikelt küsinud juba viimased kolm aastat. Need, kellel oli vastus valmis, said

esitada oma mõtte kaasava eelarve projekti, osaleda avalikes aruteludes ja viimaks valida endale meelepära-seimad projektid. Tartu linn kogus hääletustulemused kokku ja teostab kaks enim hääli saanud ideed.

Kaasava eelarve põhimõte on lihtne: omavalitsuse eelarvest eral-datakse mingi summa, mille kasu-tus jäetakse kohaliku kogukonna otsustada. Selline tegevus suuren-dab linnavalitsuse meelest osa-lusdemokraatiat, harib elanikke ja suurendab linna eelarve koostamise kohast teadlikkust.

Kui esimesel aastal hääletas mee-lepäraste projektide poolt kokku 2645 inimest ja teisel 1938, siis tänavu oli hääletajaid 3772. Tartu linna avalike suhete osakonna tea-beteenistuse juhataja Lilian Lukka ütles, et linnavalitsus on tänavuse hääletajate arvuga väga rahul. Samas tunnistas ta, et oli esimesel aastal natuke pettunud niivõrd vähese osaluse pärast. Toona ei osanud ta enda sõnul üldse aimata, kui palju inimesi võiks kaasa rääkida ja kuidas 140 000 eurot jagada. Lukka ütles, et maailma eri linnade kogemus on näidanud, et hääletajate protsent linna elanikkonnast ongi tavaliselt umbes kolm protsenti. Seega pole Tartul väga halvasti läinud.

Kaasava eelarve protsess koosnes kuuest osast:

infopäevast,

ideede kogumisest, aruteludest, ideede tutvustamisest, hääleta-misest ning ideede elluviimisest, mis sünnib 2016. aastal. Esitatavad ideed pidid pakkuma avalikku hüve ja olema üldsuse kasutuses. Samuti ei tohtinud tekitada eba-mõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetesse ja projekt tuleb ellu viia 2016. aasta jooksul. Ühtlasi olid määravad faktorid ideest osa-saajate hulk, originaalsus, mõju linnaruumile, kogukonna koostöö ja aktiivsete eluviiside soosimine. Ideede realiseerimise eest hoolitseb linnavalitsus. Hääleõigus oli kõikidel vähemalt 16aastastel Tartu linna ela-nikel. Igaüks võis valida kuni kolm enim meeldinud projekti.

MILLISED IDEED OSUTUSID VALITUKS

Sellel aastal osutusid valituteks Arena Tartu eskiisprojekt, mille poolt hääletas 982 inimest, ja Elleri amfi -teater Toomemäe nõlval, millele anti 749 häält. Vaid ühe punktiga jäi alla Aparaaditehase avatud aia idee. Kokku esitati konkursile 57 ideed.

Hääletuse võitnud Tartu Arena kujutab endast mitmefunktsioonilist hoonet spordi- ja kultuuriürituste, messide, konverentside ja rahvus-vaheliste koostööprojektide elluvii-miseks. Tegemist on uuendusliku ja originaalse ehitisega, mis lisaks kohaliku elu parandamisele peaks idee autorite meelest suurendama Tartu linna turismi atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Mõtte käis välja SA Tartu Korvpallikool ja autorid usuvad, et Arenast saab tõmbenum-ber, mistõttu inimesed ei pea enam sõitma Tallinnasse või välismaale, et nautida maailmatasemel kontserte, kultuuri- ja spordisündmusi, festi-vale või konverentse, vaid saavad neid külastada oma kodulinnas.

Seda enam, et Arena ehitamisel kasutatavad mehaani-

lised kande-

konstruktsioonid võimaldavad plat-vormide kõrgust kohandada ürituse ja pealtvaatajate hulga järgi. 70 000 eurot ei ole piisav taolise suure ehi-tise rajamiseks, kuid sellega kavat-setakse rahastada halli ehitamiseks vajalikke eeltöid, nagu topogenee-tilise alusplaani ja arhitektuursete eskiiside koostamist ning geoloo-gilisi uuringuid.

Teine väljavalitud idee on Elleri amfi teater Toomemäe nõlval. Tegu on pargi nõlvale tekkiva muusika-maastikuga, mis koosneb terviklikult lahendatud publikuosast ja välila-vast, kus saab korraldada erinevaid kultuurisündmusi. Kaasava eelarve rahadega plaanitakse ehitada istu-misala. Lava jääb esialgu teisalda-tavaks, et luua igale sündmusele sobivaim lahendus.

MIS SAAB TEISTEST IDEEDESTÜlejäänud ideed, mis kaasava

eelarve käigus rahastust ei leia, on linnavalitsusele infoallikas elanike soovide ja eelistuste kohta. Mitmed varasemad kaasavasse eelarvesse esitatud projektid on juba linnava-litsuse tööplaanidesse sisse võetud, samuti saadi tegevusest tuge ja ins-piratsiooni. 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vahele rajatud kergliik-lustee sai täielikult alguse kaasavast eelarvest, samuti on valminud Anne kanali tualett.

Kui sellel aastal osutusid vali-tuks pigem lennukamad ideed, siis varem on lähenetud teisiti. 2014. aastal said kõige rohkem hääli Emajõe kaldapiirete korrastamise ja ristmikel kõnniteeservade lan-getamise ideed. Aastal 2013 eral-dati Kultuurikvartalis tegutsevatele Genialistide klubile, Uuele Teatrile, Elektriteatrile ja kultuurihoovile Uus Õu 140 000 eurot eesmärgiga soe-tada uus valgus-, heli-, video- ja lavatehnika. Kõik eelnevad kaasava eelarve projektid on linnavalitsus õigel ajal teoks teinud.

7

P E R S O O N

MIRKO VAVRENJUK: “EDUKAS INIMENE ON SEE, KES LAOB

ALUSMÜÜRI NENDEST KIVIDEST, MILLEGA TEISED INIMESED ON

TEDA LOOPINUD.”

P E R S O O N

MARI-LIIS KORKUS

Mõista, mõista, kes see on: valsitav tantsutald, peaaegu jurist ja piilupart Donaldi inimke-hastus. Õige vastus: Rahvusvaheliste Suhete Ringi president.

KUI tegemist oleks armastusro-maaniga ja peategelane läheneks sõnadega “kui sinu armastamine on kuritegu, siis mind ootab ees

eluaegne vangistus”, oleks selle loo peate-gelane ei keegi muu kui Mirko Vavrenjuk. Aeglast valssi nautiva romantiku taga peitub aga aktiivne tudengiühendust juhtiv juura-tudeng. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kolmandal kursusel õppival tudengil oli erialavalik kerkinud silmapiirile juba põhi-koolis, võttes eeskujuks oma õigustaus-taga pere eelnevad generatsioonid. Samuti ajendas erialavalikut lapsena kujunenud arvamus, et juristid aitavad kaasa maailma paremaks muutmisel, lahendades erinevaid konflikte ja kaitstes abivajavaid inimesi. “Kuna ma põhikooli ajal ei olnud just parim enda eest seisja, siis ma teadsin, et kui ma ei taha, et minust terve elu lihtsalt üle sõi-detakse, siis parim viis selle vältimiseks on õppida oma õigusi lähemalt tundma,” selgitab ta.

Kõrvalt vaadates on noormehe päe-vaplaan tihe – õpingute kõrvalt jõuab ta käia praktikal, tegeleda organisatsiooni-dega, harida end kultuuriliselt ning lõõ-gastuda sõprade ja teiste lähedaste seltsis. Kuigi varem käidud võistlus- ja rahvatant-sutrennidest on Mirko loobunud, hoiab ta

end füüsiliselt heas vormis mitmete indi-viduaaltegemiste, näiteks jooksmise ja rat-tasõiduga. Et ilusti end tegevuste vahel ära jaotada, püüab Mirko kogu tegevusplaanis sisalduva sättida tähtuse järjekorda. “Ma üritan alati kõige pakilisemad asjad enne ära teha ja siis keskendun nendele asjadele, mis veel ei põle.” Enam-ei-jaksa-tunne pole talle sugugi võõras ning selleks, et uuesti end rööbastele seada, võtab ta het-keks aja maha ja püüab uuesti tasakaalu leida.

ALGAS KÕIK FACEBOOKI POSTITUSESTLaiemale ringile on juuratudeng

tuntud ELSA (The European Law Students’ Association) asepresidendi ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) pre-sidendina. Viimasest kuulis noormees esi-mest korda Facebooki kaudu, kui oli alles rebane. Tol ajal korraldas organisatsioon järjekordset loengut, kus Mirkot intrigee-ris külalisesineja Marko Mihkelson. Üritus vastas tema ootustele. “Loeng oligi huvitav ja peale seda jäin veel Illegaardi uurima, mis organisatsiooniga on tegemist, palju see aega võtab ja kas oleks võimalik liituda.” Rahvusvahelistest suhetest huvitatuna ei jäänud ta pikalt mõtisklema liitumise üle, sest nägi organisatsiooni kui potentsiaalset kohta eneseteostusvõimaluseks.

Kui Mirko juurde tuleks RSRist mitte midagi teadev tudeng, keskenduks ta ringi tutvustades kahele aspektile: mida nad teevad ja kes nad on. “Rahvusvaheliste Suhete Ring ühendab rahvusvahelistest suhetest huvitatud noori. Meie väljundid

9

P E R S O O N

on iganädalased loengud, mälumängud, artiklid Müürilehes, iganädalased raadio-saated Generaadios ja väljasõidud. RSRi näol on tegemist sõpruskonnaga, kes kõiki neid väljundeid ellu viivad. Meie organi-satsiooni eesmärk on panustada rahvusva-heliste suhete teadlikkuse suurendamisse tudengkonna seas ja selleks me korralda-megi erinevaid üritusi.”

KOLM ON KOHTUSEADUS, KOLM ON ÕNNENUMBER?RSRi presidendiks pürgimine kulges prae-gusele organisatsiooni eesistujale mõneti kiviselt, sest positsiooni võttis juristipere kolmanda generatsiooni kolmandal kur-susel õppiv Mirko omaks alles kolmandal katsel. “Esimene kord kandideerisin kaks kuud peale liitumist, sest see tundus huvi-tava väljakutsena ja mul soovitati proo-vida. Presidendiks valiti aga ikkagi vanem ja kogenum liige, kuid kandideerimine oli väga äge kogemus juba iseenesest,” kir-jeldab ta esimest katset. Järgmisel korral korraldati erakorralised valimised, kus tol-leaegsel presidendil tuli langetada valik kahe kandidaadi vahel, kellest üks oli Mirko. Kuigi siis polnud noormehe sõnul tema visioon päris paigas, sai see mullu det-sembriks viimistletud ja eelmise kahe pre-sidendi valitsuses olnud Mirko jaoks lõppes kolmas katsetus edukalt. “Loo moraal oleks tõesti see, et kunagi ei tohi alla anda.” Ei-tohi-alla-anda-iseloomu kasvatas RSRi presidendis ema, keda ta peab oma suu-reks iidoliks. Eeskujude nimekirjas on tal välja toodud ka selliste suurkujude nimed nagu Steve Jobs, Martin Luther King Jr ja Abraham Lincoln, kelle portreesid muuseas võib leida noormehe toaseinalt.

KANDIDEERIMISPROTSESSIST AKTUAAL-SETE PROBLEEMIDENIMida kujutab endast täpsemalt Rahvusvaheliste Suhete Ringi presiden-diks kandideerimise protsess? Esmalt tuleb Väikese Ringi liikmel kirjutada valmis oma

platvorm ja esitada juhatusele. Seejärel leiab Väikese Ringi liikmete vahel aset koosolek, kus toimub kandidaatide vaheline debatt ja küsimustevoor. Järgneb salajane hääle-tus, kus häälteenamuse saanud kandidaat osutub valituks. Uue presidendi esimeste kohustuste seas on juhatuse liikmete nime-tamine, mida Mirko peab mõneti ebade-mokraatlikuks ja loodab seda enne oma mandaadi lõppu muuta.

Eduka kandideerimise võtmeks on kind-lasti indiviidi valimisplatvorm. Mirko tõstis seal fookusesse organisatsiooni struktuuri. “Minu põhieesmärgid olid tagada organi-satsiooni järjepidevus ja luua põhikiri. Kuna meil hetkel põhikirja ei ole, siis ma leidsin, et parim viis järjepidevuse tagamiseks ja organisatsiooni sturktuuri juurutamiseks on luua ja kinnitada põhikiri.” Täiendavalt otsib Mirko RSRile koostööpartnereid ja loodab uuel aastal korraldada suuremat tüüpi konverentsi, mille temaatika kese moodustuks mõnest Eesti jaoks olulisest välispoliitilisest teemast. „Näiteks pagulas-test, sest seda teemat on siiani väga halvasti käsitletud ja meie võiksime olla just need, kes toovad ühe laua taha kokku tudengid, tavakodanikud, ajakirjanikud, poliitikud, juristid ja eksperdid, kes võiksid avalikult seda teemat arutada.”

Pagulaste teema on noormehe arvates aktuaalne lahendust vajav probleem, kuna erimeelsusi esineb nii rahva ja politiikute vahel kui ka rahva sees. Mirko pooldab avatud eelarvamusteta debatti, sest näeb seda ainsa võimalusena, kus probleemi lahendus oleks rahuldav kompromiss. Teemas seisukohta võttes on Mirko pagu-laste poolt: “Mina ise leian, et pagulasi tuleb aidata, sest tegemist on siiski ini-mestega, kellel ei ole oma kodumaal või-malik sõja tõttu elu jätkata. Kuid kahjuks see ei ole nii lihtne, sest väga suur hulk siia põgenevatest inimestest ei ole tegelikult sõja-p a g u l a s e d ,

10

Meister ja Margarita

146. HOOAEG

DRAM DUS M.BULGAKOVI ROMAANIST

VIIMASED ETENDUSED HOOAJAL! 13.11, 29.11, 9.12 VANEMUISE TEATRIS

P E R S O O N

vaid lihtsalt parema elu otsijad.” Tulevase juristina peab ta aktuaalseks teemaks ka üldist Euroopas ja Lähis-Idas aset leidvat radikaliseerumist. Tema arvates tuuakse sageli oma kultuuri ja eluviisi kaitsmise ees-märki ettekäändeks, et võtta kasutusele dis-krimineerivaid ja repressiivseid meetmeid, mis omakorda võivad viia negatiivsete ja ettearvamatute tagajärgedeni. Mirko sõnul ei tohiks ka raskust valmistavatel perioodi-del loobuda printsiipidest, mis tagavad iga indiviidi turvalisuse ning õiguse elule, oma kultuurile ja sõnavabadusele.

“Nendele printsiipidele oleme ehitanud oma riigi ja on ehitatud ka Euroopa Liit ning me ei tohi lasta demagoogial ja sallimatusel neid alustalasid kõigutada.”

HEA JUHT ON HEA KUULAJAPresidendi positsiooni võib kategorisee-rida juhtide sekka. Millisena näeb praegune RSRi president hea juhi kehastust? “Üks hea juht peab kindlasti olema eelkõige hea kuulaja. Oluline on märgata, mida ütlevad organisatsiooni liikmed ja millised problee-mid neil on. Otsused tuleb langetada läh-tudes ühingu missioonist ja visioonist. Üks juht peab olema ka valmis ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks, sest need võivad olla hädavajalikud organisatsiooni pare-maks toimimiseks. Kahtlemata on juht ka motiveeriv isik, kes peab liikmetes inspiree-rima tahtmist endast rohkem panustada.”

Inimeste jaotamine rühmadesse teatud tunnuste alusel tähendab sama mis

stereotüüpimine. Mirko arvates on juris-tidest alati stereotüüpe loodud, inimesed peavad juriste sageli näiteks ülbeteks. Kuigi selline eelarvamuslik kujundamine on levinud, pole tulevane legum baccalaureus tegevuse poolt: “Viimasel ajal on lisan-dunud beibefaktor, mis on ilmselt teatud määral seotud sellega, et õigust lähevad õppima järjest rohkem just naised. Kindlasti ma ei toeta sellist stereotüüpimist, sest ilm-selgelt on inimesi väga erinevaid ja kõiki tembeldada ühe malli järgi on väga suur üldistamine.”

MIS SAAB EDASITulevikule mõeldes on Mirko ebakindel. “Ma tahaks jubedalt öelda, et mul on kindel plaan järgmiseks 32 aastaks, kuid kahjuks või õnneks seda ei ole.” Kindla plaanina tõi ta välja kooli lõpetamise ja ka võimaliku Eesti-välise elu kogemise. Välismaa näib paraja kohana, kus omandada magistri-kraad või vähemalt teha läbi vahetusaasta. Ainult eesmärkideni pürgimisega noor-mees end siduda ei soovi, sest peab olu-liseks ka protsessi läbitegemise nautimist. Tulevane töö peaks olema omamoodi kompromiss – ühelt poolt soovitab ta teha kellegi elu paremaks, teiselt poolt teise abis-tamine peaks omakorda enesele rõõmu tegema. “Kindlasti peab jaguma ka piisavalt pinget, sest ma olen juba harjunud sellega, et alati peab midagi olema teha või mingi probleem, mis vajab lahendamist,” sõnab ta töökale inimesele kohaselt.

11

K U LT U U R

ARMAS RIIVES

Juba 19. korda pakub hämaratel novembriõhtutel meelelahutust Pimedate Ööde Filmifestival. Sel aastal keskendub PÖFF Gruusia filmikunstile.

T ÄNAVUNE Pimedate Ööde Filmifestival toob filmi-sõprade ette korraldajate sõnul eriti laiahaarde-

lise žanrivaliku. Vaadata saab nii naerutavaid komöödiaid, pisaraid kiskuvaid draamafilme kui ka tegelikku elu näitavaid dokumentaalfilme. Selle aasta PÖFFi fookuses on Gruusia kino ja lisaks põhiprogram-mile koosneb festival kolmest alafestivalist.

Teist korda toob PÖFF kinoek-raanile maailmavõistlusprog-rammi 18 filmiga ja suisa 21 riigi osalusega, kuhu kuulub tänavu seitse maailma, kolm rahvus-vahelist ja kaheksa Euroopa esilinastust. Samuti toob sel aastal esimest korda maail-maesilinastused kinoekraanile Tridensi Debüütfilmide võist-lusprogramm, kuhu on valitud

14 debüütfilmi üle maailma. Novembrikuu hämarusse toob valgust ka üle 50 filmiga PÖFFi laste- ja noortefilmide festival Just Film.

PÖFF sai piduliku avalöögi juba 13. novembril Nordea Kontserdimajas, kus linastus festivali avafilm, milleks oli tõeliselt groteskne 1929. aasta Gruusia tummfilm „Minu vana-ema“. Avamisel mängis ka Gruusia Filharmoonia Orkester maestro Nokoloz Rachveli juhatusel.

FESTIVALI MELULE AITAVAD KAASA KA VABATAHTLIKUDFestivali nägu ja õhkkonda aitavad kujundada ka PÖFFi vabatahtlikud. Juba neljandat aastat PÖFFil vabatahtlik olev Greetel Kala ütleb, et inimesed, kes seal kokku saavad, on kõik elu erinevatest nurkadest, kuid just novembri viimased nädalad seovad neid ühte. „Need inime-sed on võrratud, ma olen saanud suurel hulgal tutvusi ja sõpru, kes muudavad mu elu ka PÖFFist väljaspool kirjuks. Festivali teeb omamoodi maagiliseks see, et

kui sa juba kord hundikutsi-kaks oled saanud, siis sellest nimest sa ei vabane ega tahagi vabaneda. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkad sa oma tutvus-konda PÖFFi vaimu viima,“ ütles Kala.

Veel on Greetel PÖFFile tänulik selle eest, et see hoiab teda kul-tuursena ja saadab kahe nädala jooksul vaatama rohkem filme kui ta muidu aastas kokku vaataks.

„Raske on öelda, mida ma PÖFFi juures kõige rohkem armastan, kuna see on iseene-sest juba suur-suur hundinahast pehme tervik,“ sedastas ta.

Festivali lõpufilm ja auhin-natseremoonia black carpet’iga toimub 27. novembril Nordea Kontserdimajas, kus antakse üle 19. PÖFFi žüriide auhinnad parimatele võistlusprogram-mide filmidele, režissööridele ja näitlejatele. Lisaks toimub ka Eesti filmimuusika kontsert, kus astuvad üles mitmed tuntud ini-mesed. Pidulikule auhinnatse-remooniale järgneb ka lõpufilm, milleks on Jaapani režisööri Mamoru Hosoda film „The Boy And The Beast“.

PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL TULEB JÄLLE

12

O R G A N I S AT S I O O N

MERILIN REEDE

Kas sina unistasid väiksena, et sul oleks eeskujuks vanem vend või õde? Kui see soov ei täitunud, siis nüüd on sul endal võimalus ühele väiksele inimesele õeks või vennaks olla ja seeläbi tema unistus teoks teha.

JUBA 18 aastat Eestis tegutsev organisatsioon Vanem Vend Vanem Õde on heategevuslik asutus, mille eesmärk on luua

sõprussuhe kahe inimese – lapse ja täiskasvanu – vahel. Täiskasvanu toetab last, kellel muidu on vajaka eeskujust, sõbrast, tugisambast või jutupartnerist. Seeläbi saab enne-tada tähelepanuta jäetud laste sat-tumist riskigruppi. Vabatahtlikud noored loovad kasvupinna selleks, et saaks areneda täisväärtuslik sõprussuhe.

Lapsed jõuavad programmini väga erinevaid teid pidi. Sihtrühm on need väikesed, kellel on tekki-nud kooliprobleemid, tõrjutus teis-test omaealistest, käitumisraskused või perekonnasisesed raskused, näiteks vanemate lahkuminek või see, et lapsevanematel pole oma võsukeste jaoks aega. Lapsi suu-navad programmi nii koolid, las-teaiad, asenduskodud kui ka lap-sevanemad ise. Organisatsioon

saab lapsega tuttavaks ja leiab tema vajadustele vastava vabatahtliku, kes võtab enda kanda ülla eesmärgi väikest hinge toetada ja kuulata.

Vabatahtliku organisatsiooniga saab liituda igal ajal. Endale hoo-lealuse saamiseks on vaja läbida kahepäevane koolitus, mis val-mistab täiskasvanu ette selleks, et olla hea vanem vend või õde. Räägitakse läbi ka võimalikud ras-kused, mida teel võib kohata. Pärast koolituse läbimist on ülevaade eesootavatest tegevustest ja väi-kese hoolealuse otsing võib alata.

Sõbraks olemise hea külg on see, et sellel ei ole lõppkuupäeva, pari-mat ennet või kõlblik-kuni-märki küljes. Selline suhtlus võib kesta terve elu ja pakkuda kindlustunnet mõlemale.

Praegu vabatahtlikuna tegutseva Sheryli sõnul on ta tänu organisat-sioonile ja sealt leitud uuele sõb-rale õppinud nägema maailma rohkem läbi lapse siiraste ja ener-giast pakatavate silmade. Tema sõnul on see talle suur innustus.

„Organisatsioon on andnud meile võimaluse olla toeks teineteisele pingelisematel ja kiirematel aega-del, õppida tundma ja kogema teadlikult sõprussuhte kujunemise unikaalsust ning jagada rõõme ja muresid hinnanguid andmata,“

lausus Sheryl. Olav, kes on ka praegu vabataht-

lik, ütles, et nii temale kui ka uuele vennale on organisatsioon andnud mitmeid võimalusi, mida muidu nende tavaelus ette ei tule. Eelkõige aga just uusi kogemusi. „Suure vennana olen proovinud olla just-kui sõber, motiveerija ja julgustaja, kes hoidub hinnangute andmisest, kuid räägib ausalt ja lahtiseletavalt asju, mis puudutavad minu väike-venna elu,“ ütles Olav.

Vanem Vend Vanem Õde tegut-seb aasta ringi ja korraldab ka mit-meid ühisüritusi, kuhu abikäed on väga teretulnud. Organisatsioonil on puudu vabatahtlikest, kes olek-sid huvitatud sisetööst ehk aitama korraldusliku poole pealt. See on võimalus nendele, kes pole veel päris valmis endale väikse-mat sõpra võtma, kuid tunne-vad, et just see liikumine on neile meelepärane.

Vanem Vend Vanem Õde liiku-mine sai alguse 111 aastat tagasi Ameerikas. Eestisse jõudis see 18 aastat tagasi, kui alustati tegutse-mist Tartu laste tugikeskuse ruu-mides. Mõned aastad hiljem loodi MTÜ Vanem Vend Vanem Õde Eesti Assotsiatsioon ja sealt alates on organisatsioon ka Eesti-siseselt tuule tiibadesse saanud.

IGAÜKS VÕIB SAADA ENDALE UUE ÕE VÕI

VENNA

13

T E H N I K A

MAILI TIREL

Nutitelefoni rakendustega saab meelt lahutada, keeli õppida ja hoida füüsi-lisel vormil silm peal, ent uued eesti-keelsed eneseabirakendused toeta-vad nutikalt ka vaimset tervist.

VAATAMATA sellele, et vii-masel ajal on vaimse-test häiretest rohkem juttu olnud, on nad siiski

pigem stigmatiseeritud ja inime-sed ei ole varmad tunnistama, et nende vaimne tervis ei ole täielikult korras. Psühholoogilise abi otsimi-sest kirjutas ajakirja Ole Rohkem selle aasta aprillinumbris Mirjam Ool. Kui aga psühholoogi-nõustaja juurde minek siiski liialt hirmutav tundub, võib abi olla Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) loodud rakendus-test. ”AppsTerv” projekt, mille käigus on tehtud neli uut äppi, hõlmab endas rohkem kui äppe, sealhulgas eesti- ja venekeelse vaimse tervise veebiportaali loomist ning veebi-nõustajatele juhendmaterjalide ja kvaliteedistandardite väljatöö-tamist. Siin artiklis teeme tutvust siiski ainult mobiilirakendustega.

”Deprest vabaks!” on eneseabi-rakendus, mis aitab toime tulla kerge ja mõõduka depressioo-niga. See on osaliselt üles ehita-tud kognitiiv-käitumisteraapia

(KKT) elementidele ja aitab kasu-tajal tegeleda oma (negatiivsete) mõttemustritega. Depressiooni põdevatel inimestel on kaldu-vus teha mõttevigu, mis panevad neid tõlgendama tavalisi olukordi tegelikust negatiivsemalt. Üks levi-nuim mõtteviga on must-valge või kõik-või-mitte-midagi-mõt-lemine, näiteks kui ma ei suuda seda 100% õigesti teha, pole mõtet asja ette võttagi. ”Deprest vabaks!” aitab sellist negatiivset mõttemust-rit muuta igapäevaelu olukordade kirjelduste ja harjutuste kaudu, mis illustreerivad seda, kuidas ühest ja samast asjast võib eri viisil mõelda. Rakendus on välja töötatud Eestis iFightDepression eneseabiprog-rammi baasil ja lisaks harjutustele sisaldab see depressiooniküsimus-tikku, teavet depressiooni kohta ja abikontakte.

”Tee nii!” on rakendus enese-tapumõtete leevendamiseks. Kui risk mõtteid teoks teha pole suur, aitab see rakendus ka enesetappu ennetada. Enesetapumõtetega ini-mesele tundub, et elu pole elamist väärt. ”Tee nii!” üritab seda arvamust muuta, pakkudes tegevusi, mis mõtted suitsiidilt eemale viivad, ja võimalust kogeda midagi positiiv-set käesolevas hetkes. Tegevused kestavad kas 15 või 30 minutit või üle tunni ja varieeruvad teistega suhtlemisest kuni videomängude

mängimiseni. Mõned neist võivad tunduda veidrad (”Kirjuta endale armastuskiri”) või triviaalsed (”Helista sõbrale”), kuid nii laiast valikust leiab igaüks midagi, mis muidu ennastkahjustavale käitu-misele alternatiivina pähegi ei tule. Tegevuste soovitused teeb raken-dus depressiooni taset mõõtva testi põhjal, mida saab kasvõi iga päev uuesti täita. Lisaks näitab äpp juba tehtud tegevuste nimekirja ja annab teavet suitsidaalse käitumise kohta, kummutades sealhulgas müüte. Näiteks on levinud müüt, et inimene, kes räägib palju eneseta-pust, ei tee seda kunagi. Tegelikult ei ole see nii, enamik inimesi kas räägib enesetapust või teeb midagi, et anda oma kavatsustest märku.

”Ära tee!” on eneseabirakendus, mis aitab vaigistada enesevigasta-mise tungi ja lõõgastuse abil pinget maandada. Äpp on mõeldud noor-tele, kes tunnevad enesevigasta-mise vältimiseks vajadust kuulda rahustavat või toetavat häält just kõige raskemal hetkel, kui teraapia või terapeut on mingil põhjusel kät-tesaamatu. ”Ära tee!” aitab abi lähe-male tuua just siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb. Rakendus sisal-dab nelja terapeutilist helifaili (kahte enesevigastamise tungi vaigistavat ja kahte üldlõõgastavat/rahustavat) ning võimalust meelepäraseid ja toetavaid helifaile ise salvestada ja

ÄPIDAPPI

14

T E H N I K A

kuulata. ”Ära tee!” võimaldab luua ajakava, mis tuletab meelde, millal helifaile kuulata, kasvõi iga tunni tagant. Nagu varem kirjeldatud rakendused, annab ka see teavet enesevigastamise kohta ning kum-mutab müüte (enesevigastajad ei otsi tähelepanu; pigem varjavad nad seda väga kiivalt ja osavalt) ja sisaldab abikontakte. ”Ära tee!” on Norras välja töötatud rakenduse Eestile kohandatud ja täiendatud versioon.

Hea uni on vaimse tervise sei-sukohalt hädavajalik. ”Une moni-tor” on rakendus, mis aitab õppida tundma oma unemustrit ja une-segajaid. Erinevalt teistest levi-nud uneäppidest (näiteks ”Sleep as Android”) ei mõõda ega lin-dista ”Une monitor” ise midagi, vaid toimib päeviku põhimõttel. Kui teha iga päev sissekanne oma une kohta, siis saab vaadata, kuidas unekvaliteet ajas muutub, ning luua seoseid enda eluviisi valikute ja unemustri vahel. ”Une monitor” sisaldab võimalust hinnata une kvaliteeti ja saada tagasisidet skaalal 0–100 (ka graafi ku vormis), loete-lut une segajatest ja unekvaliteedi mõjutajatest ning teavet une kohta.

Teoorias on tegu väga põnevate äppidega, kuid kas nad ka päri-selt toimivad? Proovisin kõik neli rakendust järele ja pean tunnis-tama, et ERSI on head tööd teinud. Kõik äpid on kasutajasõbralikud ja lihtsad ilma liigsete kellade ja vile-deta. Enim paistab silma ”Ära tee!” oma helifailidega, mis aitavad tõesti lõõgastuda ja võivad kasuks tulla ka neile, kellel enesevigastamisega probleeme pole. Kiitma peab ka põhjalikku teavet enesevigastamise kohta, mille leiab KKK alt.

”Une monitor” on esmalt veidi tüütu – mis mõttes ma ise midagi sisestama pean! Õnneks saab panna endale meeldetuletuse ja tegelikult ei võta küsimustele vasta-mine kauem kui kolm minutit. Kui tavaliselt ei tundu enne uinumist sõpradega Facebookis vestlemine millegi erilisena, siis rakendusest selgub, et see on ööune üks suu-rimaid segajaid – oih! Juba näda-lase kasutamise järel joonistub ilus graafi k – kes oleks võinud arvata, et une jälgimine nii hasarti tekitav on!

”Deprest vabaks!” on äpp, mida ei soovita kroonilistele hüpohondri-kutele, küll aga neile, kes kahtlevad, kas neil on depressioon või lihtsalt

halb nädal. Rakenduse küsimustik PHQ-9 on usaldusväärne skrii-ningtest ja kui selle järgi on tegu depressiooniga, on mõttekas abi otsida, kas rakendusest või mujalt. On meeldiv näha, et abi andmisele on lähenetud just KKT ja mõttevi-gade kaudu, mitte tegevuse, nagu rakenduses ”Tee nii!”. ”Deprest vabaks!” sobib ilmselt toetama psühholoogi juures läbiviidavat kognitiiv-käitumisteraapiat, tuleta-des seansside vahel meelde, milles mõttevead seisnevad ja kuidas neid vältida.

Rakendust ”Tee nii!” on kõige rasken testida, kuna sihtgrupp on väga spetsiifi line. Siiski on lihtne näha, kuidas pakutavad asendus-tegevused aidata võiksid. Suunitlus teha nimekiri kümnest kuulsusest, kellega tahaksid sõber olla ja miks kõlab absurdselt, kuid viib mõtted kindlasti eemale. Jällegi tuleb kiita põhjalikku teavet, mida äpp jagab. Isegi kui keegi laeb rakenduse nal-jaga pooleks alla, saab ta kindlasti targemaks.

Kõik rakendused on leitavad nii GooglePlay kui ka App Store veebi-poodidest ning rohkem teavet saab enesetunne.ee lehelt.

15

B R Ä N D I M I N E

KRISTEL-MARIA KADAJANE

Kui Tom Peters võtti s aastal 1997 esimest korda kasutusele persoonib-rändi termini, volti sid praegused Ole Rohkem tudengid tõenäoliselt laste-aias paberlilli. Enesebrändimisest on saanud populaarne tegevus ning alg-tasemel origami asendunud kooli- ja tööasjadega. Kuna professionaalses elus on olulisel kohal endast mulje jät-mine, tulebki järgnevalt jutt u sellest, kuidas seda muljet teadlikult juhti da ehk kuidas teha persoonibrändimist.

MIS ON PERSOONIBRÄNDIMINEPersoonibränd on kokkuvõtlikult

öeldes kuvand sellest, kes me oleme ja mida me teeme. See põhineb meie oskustel, kogemustel, hoiaku-tel, iseloomul ja mis kõige olulisem – eneseväljendusel ehk eelneva loe-telu väljapoole kommunikeerimisel.

Mõtle ühe tuntud inimese peale, näiteks Toomas Hendrik Ilvesele, kelle armastus kikilipsu ja Twitteri vastu on ilmselt esimene pähetulev mõte. Teisena meenub tõenäoliselt talle omane väljendusviis ja tege-vus poliitikas, mis kokku moodus-tavadki tema persoonibrändi ehk järjepideva eneseväljenduse abil on väljapoole selgelt näha tema hoiak, iseloom ja seisukohad. Samuti on tema puhul (tavainimesest roh-kemgi) olemas teadlikkus sellest, mida ja kuidas väljapoole paista lasta.

Oskus enda tegevust ja olemust edasi anda ongi persoonibrändi-mise alus, kusjuures rõhuasetus

on just eneseteadlikkusel ja teatud määral ka fi ltril. Oma igapäevase tegevusega kujundame endast pidevalt teistele teatud muljet, iseasi kas see vastab meie soovidele.

KUIDAS END HÄSTI BRÄNDIDA Ilma pikema jututa toon järgnevalt mõned punktid, mille järgi oma isiklikku brändi luua.

Mida sinust räägitakse siis, kui sind ruumis ei ole? Kuidas tutvus-taksid sind sinu kolleegid? Jättes välja kolleegide ilmselge viisakuse ning tüüpilised märksõnad, nagu tore, sõbralik ja muud sellised ruu-mitäitjad, mõtle sellele, missuguste märksõnadega sinust veel räägi-takse. Kui Kaja Kallase tutvustuses on see, et ta on lugenud miljon raa-matut, siis mis on sinu kohta käivad märksõnad?

Kui väljapaistev sa oled? Suure osa persoonibrändist moodus-tavad sotsiaalkanalid ja nendega seotud võrgustikud, nagu Facebook, Twitter, Instagram või LinkedIn. Mõtle sellele, missugust teavet sa seal avaldad. Kas oled vaikne müü-rilill või kasutad kõiki võimalusi maksimaalselt, et teadlikult oma oskuste, hoiakute ja omapäradega välja paista?

Mida sa oskad? Leia spetsiifi li-sed oskused, mida sa teed hästi ja mida saad ka tõendada paari-kolme näitega. Näiteks oled hea esineja või avalik kõneleja, kes on mitmel üritusel laval säranud. Seega katsu tuua välja vähemalt kolm oskust, milles sa oled edukas ja mida saad

näidetega illustreerida. Kuidas sa esitled end? Nagu eel-

nevalt öeldud sai, on eneseväljen-dus ehk esitlus kõige olulisem osa persoonibrändist. Mõtle sellele, mis kanaleid sa kasutad, et end väljen-dada. Kuidas sa kasutad sotsiaal-meediat, koosolekuid, loenguid, isiklikku ajaveebi, blogi vms selleks, et endast märku anda? Hinda kriiti-liselt ka seda, missugust väljendus-viisi sa kasutad – ropendamine või agressiivne maneer võib küll olla pingete maandamise vahend, kuid punkte juurde ei anna.

Loo endale liftikõne. Liftiga ei ole selle punkti juures rohkem pistmist, kui et enesetutvustus peaks olema võimalikult ülevaatlik ja samas nii lühike, et seda peaks saama teha ka nii väikese aja jooksul, nagu seda kulub liftisõidule. Kuna oma tegemisi ja omapära paari minuti sisse mahutada on keeruline, jäta tutvustusest välja professionaalses elus üsna väheoluline teave, nagu kasside arv, armastus autosõidu vastu või suhteseis. Keskendu ainult kõige olulisemale, nagu tähtsamad tegevused ja saavutused, huvid ning muu nendega seonduv.

Bruce Wayne’i alter ego Batman ei ole midagi muud kui hea näide persoonibrändist, kus on olemas teadlik tegutsemine oma huvide, tegude, oskuste ja isikupära väl-jendamiseks eri kanalite kaudu. Oma brändi loomine võtab aega ja nõuab pidevat tähelepanu, kuid väike pingutus tasub pikemas perspektiivis ära.

PERSOONIBRÄND EHK KUIDAS BRUCE

WAYNE’IST BATMAN SAI

16

T U D E N G I E LU

MART TREIAL

Annelinnast Maarjamõisa linnaosa suunas sõit-vatel Tartu bussiliinidel nr 1 ja 5 napib argipäeva hommikuti ruumi, sest bussid on õigeks kel-laajaks loengusse jõuda soovivaid tudengeid täis.

NIMELT peab Ravila tänaval, Biomeedikumi, Chemicumi ja Physicumi lähistel peatuv bussiliin number 5 teenindama ühe väikese

bussiga ära kõik loengusse minevad üliõpi-lased. Ühe bussiga seetõttu, et kahe ülejää-nud sama liini busside väljumisajad ei sobitu loengute algusaegadega.

Näiteks arstitudeng Tuulike Valliste käib esmaspäeva hommikuti kell 8.15 Biomeedikumis loengus, kuhu on registree-runud ligi 200 tudengit, mida on rohkem kui lõõtsata bussi mahub. 20 minutit varasema bussiga minek oleks Valliste sõnul liig, sest iga uneminut on arvel. „Pigem kannatan selle sõidu ära, kuigi see on tõesti hirmus,“ lisab ta. 15 minutit hilisem buss jõuab sihtpunkti aga liiga hilja.

Nädalas neli-viis korda Ravila tänava õppe-hoonetes käivate tudengite sõnul on hommi-kune kooliminek tõsine ettevõtmine, sest iga

kord tuleb end punasesse bussi sõna otseses mõttes pressida. Tihti juhtub, et inimesed jäävad peatusesse nõutu näoga vaatama, sest füüsiliselt pole võimalik ühistransporti astuda. Rääkimata lapsevankri või ratastoo-liga reisijatest.

Pika tänava bussipeatuse lähistel elav arvutitehnikatudeng Christer Loob sõnas, et jalutab tihti eelmisesse peatusesse, et tagada hõlpsam pääs ühistransporti. „Mõnikord ei viitsinud ennast lihtsalt bussi pressida, jalu-tasin Kaubamaja juurde ja leppisin sellega, et jään pisut hiljaks,“ ütles Loob.

Tartu linna ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona kinnitas, et linnavalitsus on probleemist teadlik, kuid nende käed on seotud. Täpsemalt, 2010. aastal aktsiaselts Sebega sõlmitud linna bussiliiniveo leping ei luba linnal mahtusid piisavalt suuren-dada. „Viga on selles, et ülikool on kesklinnast välja kolinud, seetõttu on toimunud vajadus muuta liikumisharjumusi,“ toob Oona välja probleemi allika.

Aprillis pani linn nii liinidele 1 kui ka 5 sõitma ühe lõõtsaga bussi, rohkemat ei ole Oona sõnul võimalik enne uut riigihanget teha. Ehk siis enne 2017. aasta 1. juulit pole tartlastel olukorrale leevendust oodata.  

MAARJAMÕISA LINNAOSSA SÕITVATES

BUSSIDES POLE HOMMIKUTI RUUMI

17

E K S P E R I M E N T

MERILIN REEDE

Kui sina oled ka üks nendest tavalistest tudengitest, kelle vanemate rahakott ei ole põhjatu ja äraelamise eelarve on piiratud, siis tasub edasi lugeda.

RÄÄGIME taaskasutusest, the ultimate budget-saver’ist Tartus. Alates u 15 000 liik-mega Facebooki grupist ja

lõpetades väiksemate kaltsukatega paneelmajade keldrites, on taaska-sutus ja second-hand’id ülikoolilin-nas ütlemata populaarsed. Asjade ringluses on oma võlu, olgu siis selleks odavus, asjadele uue hinge andmine, looduse säästmine või lihtsalt rõõmus tunne uue eseme üle. Selleks, et Ole Rohkem luge-jad saaksid väikese ülevaate taas-kasutusvõimalustest Tartus, panin kokku parimate leidude kirjelduse. Sealt leiate nii vahvaid kaltsukaid, taaskasutuskeskuseid kui ka kasu-likke lehekülgi.

A NAGU AWESOME OUTFIT! Käisin blogija Grete Markiga

Tartu kaltsukates ja panime kokku kaks komplekti. Siit siis meie lem-mikud leiud ja parimate kaltsukate asukohad.

Alustame jalanõudest. Leidsime need Hoti kaltsukast. See asub Kuperjanovi tänaval, mis on tuntud

VÄIKSEIMA EELARVEGASUURIM TULEMUS

Moeblogija Grete pani kaltsuka-test leitud esemetest kokku sellise komplekti.

18

E K S P E R I M E N T

kaltsukatänav. Seal on alati päris hea jalanõude valik olnud, hinna ja kvaliteedi suhe samuti. Nende mustade jalavarjude eest käisime välja 12 eurot, siinkohal mainin veel, et need on täisnahast ja pea-aegu kasutamata. Sukad ostsime tavalisest toidupoest. Nii põlvikud, seeliku kui ka kampsuni skoorisime Humanast, mille asukoht on vaid mõned meetrid Hotist edasi raud-teejaama poole. Kokku on nende hind 5 eurot. Eriti peaks silma peal hoidma Humana kahe euro päeva-del. Nahktagi on aga sellisest põne-vast vintage’ile suunatud taaskasu-tuspoest nagu Võru Varblane (Võru tn 4/6), hind 11 eurot. Müts on pärit erakogust, kuid sellist beanie-tüüpi võib praegusel ajal leida igalt poolt. Seega läks kõik kokku 28 eurot!

Need mustad jalavarjud leidsime Kastani tänava keldrikaltsukast (Riia mnt-lt keerata Kastanile, vahetult enne Aparaadi tehast). Pean siinko-hal mainima, et ka seal on päris suur kingavalik. Nende konkreetsete eest pidime välja käima 8 eurot. Mustad teksad ja musta topi ostsime taas-kord Humanast, hind 3 eurot. Puna-ruudulise pikema triiksärgi soeta-sime aga 50 sendiga Annelinna paneelmaja 51 keldrikaltsukast. Sealt võib leida hämmastava hinnaga rii-deid, kleitidest talvejopedeni välja. Saladuskatte all võin öelda, et sain sealt omale ka 4 euroga talvejope. Liigume edasi mantlini. See hall rii-deese oli Ohoo! Kaupluses, Raatuse 60, ja ka vaid 8 eurot. Vägev pärli-kee on pärit Näituse tänaval asuvast Elegance’i poest, hind vaid 2 eurot. Lõpetuseks käekott, mis osutus komplektis olevatest asjadest kõige kallimaks – 15 eurot. Ostsime selle komisjonipoest Kõige Pood, Pepleri 8. Seega kokku 36,5 eurot (kui käe-kott välja jätta, siis 21,5!)

B NAGU BRILJANTNE BUDUAARSelle cheesy nime all on tegeli-

kult peidus ka väike tõetera. Mida mõnusam on sind ümbritsev kesk-kond, seda lõõgastunum oled. See, mis detailid mõjuvad lõõgastavalt kellelegi, on nende endi avastada, kuid üldjuhul teevad veidi küünla-valgust või hämarust selle töö kõige lihtsamalt ära. Selleks, et enda uude kodusse osta vajalikke asju, ei tasu tõtata kohe Jyski, vaid vaadata Tartu taaskasutuskeskustesse.

Uue või vana kodu sisusta-misega võib hakata peale Tartu Taaskasutuskeskusest (Puiestee 114 sisehoov). Sealt leiab tavalisi mööb-liesemeid, peegleid, nõusid ja nips-asjakesi. Kui on aga suurem nõude

põud, siis mõned meetrid sisehoo-vis edasi on täielik nõudeparadiis! Taldrikud, klaasid, pitsid, pannid, karahvinid – ühesõnaga kõik, mida sinu köök vajab. Hinnad taaskord imeodavad ja tingimisvõimalusega. Terve komplekti nõude eest tuleb välja käia vähem kui 5 eurot. Veel mõned meetrid samas hoovis edasi on kasutatud tehnika osakond, kust võib leida palju kasulikku. Kraam on küll veidi vana, aga kui häda käes, siis võib ühikatuppa või korterisse isegi teleka leida.

C NAGU CALCULATED CLASSNagu juba kuuldud, on Tartus

lai taaskasutusvõimaluste pind. Enda kogemusest võin öelda, et mida kindlam on eelarve, seda suuremaks muutub leidlikkus. Et püsida kindlalt eelarves, on vaja ainult kondiauru, millega mööda linna ringi tuuseldada, et kõik vajalik erinevatest kohtadest kätte saada. Peale uus- ja taaskasutus-keskuste ning muude kraami-poodide on võimalik endale asju saada ka Facebookist. Otsingusse tuleb trükkida Taaskasutus Tartus ja siis selle grupiga liituda (liikmeid kuskil 15 000 inimese kandis). Selles grupis liigub absoluutselt kõike. Grupi valuutaks on asjad ehk siis vorst vorsti vastu. Inimesed lisavad esemeid ja küsivad vastu näiteks toiduaineid vms. Teine, enam kui poole väiksem taaskasutusgrupp

on Tartu Kirbuturg. Seal tehakse erinevalt esimesest grupist tehin-guid raha eest. Huvitaval kombel leidsin sealt iluteenuste pakku-misi, aga ka kasulikke tarbeesemete kuulutusi. Viimane, nendest kõige pisem grupp on Tartu Anname Ära, kus eesmärk on vedelema jäänud esemed lihtsalt ära anda. Kindlasti tasub just sellel grupil silma peal hoida, sest aeg-ajalt antakse ära mööbliesemeid, tehnikat jm kraami. Mis saaks veel parem sääst olla kui tasuta!

Peale eelmainitud kaltsukate ja keskuste on Tartus kindlasti veel palju avastada. Tõin välja oma lemmikkohad, kust olen tavaliselt väga šeffe asju leidnud. Avastamisrõõmu on aga teil veel küllaga. Hea koht, kust alustada näiteks ürituste tarbeks riiete otsi-misega, on Facebooki grupp Tartu Kaltsukate Vihjenurgake. Sinna võib julgesti küsimusi postitada, sest usinad kaltsukate külastajad vastavad hea meelega, kui midagi on silma jäänud. Seal on üleval mit-mete kaltsukate pildid, aadressid, riiete näited, lahtioleku ajad ja uue kauba saabumise kuupäevad.

Edaspidi saate uue asja otsimist alustada hoopis vanade asjade seast. Avastagem Tartut ja jõudkem kaugemale kui Tasku ja Kaubamaja. Nõnda linnas ringi käies võib ka palju muud meie armsa ülikooli-linna kohta avastada.

Merilin tuli taaskasutuskeskusest tagasi igati moodsa sügisese saagiga.

19

RAEL-SASKIA SALAKKA ANGELA ADER

Tartu on oma tiitlite poolest väga mitmekülgne, näiteks tudengipea-linn, heade mõtete linn ja 2012. aasta füüsika pealinn. 21. novembril saab sellest ka teaduslinn.

TEDx on üle maailma tuntud TEDi formaadi järgi tehtud üritus, kus igal esinejal on kõnelemiseks aega 18 minu-

tit. Täpne teema ja ülesehitus on iga esineja enda kätes. Võib näi-teks rääkida oma professionaalsest kogemusest, tulevikunägemusest või jagada mõnd põnevat isiklikku mõtet. Kriteerium on vaid see, et teema ins-pireeriks kõnelejat ennast ja annaks seeläbi mõttelaengu ka kuulajale.

TEDi konverentside põhimõte on anda inspireerivatele inimes-tele kõlapinda, et nad saaksid oma ideid laiemalt väljendada. Niisamuti ka TEDx, mis on TEDist ajendatud iseseisev üritus ja mille korraldavad kohalikud inimesed. Ürituse juht-lause on Californias toimuva TEDi järgi „Ideed, mis väärivad jagamist“.

TEDx on enamasti seotud mingi linna, hoone või kohaga. Seepärast toimubki Tartu linnas TEDxTartu, sama loogika järgi on oma nimed saanud TEDxLasnamäe, TEDxTallinn ja TEDxTTÜ. Tartus on üritust

korraldatud kõige rohkem Ahhaa teaduskeskuses, kuna teadmistele orienteeritud õhustik sobib ideaal-selt TEDi ideedega. Seetõttu vali-sime keskuse toimumispaigaks ka sel aastal.

TEDxTartu idee peale tuli TEDi for-maadi tulihingeline fänn Martin A. Noorkõiv, keda ajendas tegutsema mõtteviis, et üksi on TEDi videoid vaadata tore, kuid koos inimestega nende üle arutada veelgi toredam. Aasta siis oli 2009. Esimese konve-rentsini jõuti tiimiga veebruaris 2010.

Alguses läksid ürituste korralda-mised üpris vaevaliselt, sest TEDi reeglitega tutvumine ja nende rägas-tikus orienteeruda proovides ürituste korraldamine oli küllaltki keeruline ülesanne. Siiski on praeguseks kas-vanud välja tugev organisatsioon suure kogukonnaga. TEDxTartu tii-miliikmed on kõik vabatahtlikud ja korralduse eest palka ei maksta. Meeskonnaliikmete otsimisel oleme koostööd teinud DD Akadeemiaga, mille kaudu on meeskonda jõudnud palju toredaid vabatahtlikke.

Konverentsi peamine mõte on anda inimestele võimalus ideid vahe-tada, kuulda teiste näiteid, saada ins-pireeritud, olla ühiskondlikult aktiivne ja leida võimalusi muutusteks. Saab lasta end provotseerida mõtlema teistest vaatenurkadest ja teema-del, mille peale muidu poleks ehk

tulnudki. Kes ise kohale ei jõua, saab kõnesid TEDi või TEDxTartu kodu-lehel järele vaadata. Populaarsust on kogumas ka n-ö filmiõhtud, kus vaadatakse TEDi kõnesid ja seejärel arutletakse nende üle.

Tänavuse TEDxTartu teema on jätkusuutlikkus. See on üpris lai mõiste, mille alla saab koondada teemasid eri valdkondadest, et konverents ühekülgseks ei jääks. Tahtsime piisavalt laia teemat, mida saab valdkonniti avada. Olgugi et TED iseeneses kannab tuleviku, arengu ja jätkusuutlikkuse väärtusi, on alati hea ka sügavamalt mõelda oma kindla valdkonna jätkusuutlik-kusele. Märksõna on meid ennastki korraldajatena mõtlema pannud, kuidas saaksime olla paremad ja tõhusamad oma keskkonna, ideede ja tuleviku suhtes.

2015. aasta TEDxTartu konverent-sil esineb palju huvitavaid inimesi nii Eestist kui ka mujalt, teiste hulgas ka Rootsi sooneutraalse lasteaia juhataja Lotta Rajalin; inimeste elu parandaja Taavi Tillmann, kes see-kord räägib majanduskasvu mõjust tervisele; „Maale elama” entusiast Ivika Nõgel; jalgrattakultuuri eden-daja Matti Koistinen; hällist hälli tootmissüsteemi arendaja Michael Braungart ja kaoseteooriaga tegelev teadlane Jüri Engelbrecht. Lisaks kõnelejatele on avatud töötoad.

Foto: Berta Vosman, Ingmar Järve