professionaalne areng ja eneseanalüüsKutsestandardi rakendamine õpetajate ettevalmistuses ja kutsealase arengu kavandamisel

ÕPETAJA KUTSEÕPETAJA KUTSE

�

SAATEKS..................................................................................................................... 3

1..OOTUSED.ÕPETAJALE.......................................................................................... 4

2..TEADMISED............................................................................................................ 7

......Üldteadmised.ja.-oskused......................................................................................... 7

......Põhiteadmised.ja.-oskused........................................................................................ 8

......Eriteadmised.ja.-oskused.......................................................................................... 8

3..KUTSEOSKUSED.................................................................................................. 10

......Planeerimine.ja.juhtimine...................................................................................... 13

......Õpikeskkonna.kujundamine................................................................................... 14

......Õppimise.juhendamine.......................................................................................... 15

......Õpilaste.motiveerimine.......................................................................................... 16

......Koostöö................................................................................................................ 17

......Suhtlemine............................................................................................................ 18

......Õppija.arengu.ja.õppeprotsessi.analüüsimine.ja.hindamine...................................... 19

......Eneseanalüüs.ja.kutsealane.areng............................................................................ 20

4..KUIDAS.KAVANDADA.KUTSEALAST.ARENGUT................................................ 21

......Kuidas.teostada.eneseanalüüsi................................................................................. 24

......Õpetaja.ePortfoolio................................................................................................ 26

......Eneseanalüüsi.erinevad.võimalused......................................................................... 27

5..ÕPETAJA.KUTSE.OMISTAMISE.ESIMESTEST.KOGEMUSTEST......................... 29

KASULIKUD.VIITED................................................................................................ 31

Selle trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit. 3. trükkKoostaja: Eve EisenschmidtKujundaja: Janno KriiskaPildimaterjal: Stock.XCHNGISBN: 978-9985-58-545-0Tallinn 2007Trükikoda: Vali Press

Autoriõigus: koostaja ja autorid, 2007Autoriõigus: TLÜ Haapsalu Kolledž, 2007

SISUKORD

�

Eesti.õpetaja.räägib.vähe.enda.kutsealasest.tegevusest,.oma.tundidesse.ei.oodata.vaatle-jaid.ja.oma.kogemust.jagatakse.napisõnaliselt..Mis.on.selle.põhjuseks?.Ometi.on.meie.õpetajad.väga.pühendunud.ja.õpilaste.õpitulemused.Euroopa.kontekstis.täiesti.arvesta-tavad..Ehk.ei.ole.õpetaja.harjunud.rääkima.oma.kutsetööst.või.puudub.selleks.vastav.mõistestik?

Õpetaja.kutsekvalifikatsiooniga. seonduvad.nii. formaalsed.kui.ka. sisulised.küsimused..Formaalselt. on. Eestis. on. kokku. lepitud,. et. õpetaja. on. kõrgharidusega. spetsialist,.keerulisem.on.küsimus. õpetajatöö. sisulistest. näitajatest..Õpetaja. kutsekompetentsuse.küsimustega.tegeletakse.nii.Euroopa.Komisjoni.tasandil,.kui.ka.kõik.riigid.iseseisvalt..Küsimuse.aktuaalsus.on.tingitud.mitmetest.asjaoludest,.eelkõige.arusaamast,.et.eriala-ne. kompetentsus-. aine. valdamine-. ja. kutsealane. kompetentsus-. õpetamine-. eeldavad.erinevat.valmidust.

Üks.katse.määratleda.õpetaja.kutsealast.kvalifikatsiooni.Eestis.on.Õpetaja kutsestandard..(vt.www.kutsekoda.ee).

Standardi.näol.on.tegemist.kutsealaste.pädevuste.kirjeldusega,.mis.aitab.eelkõige.õpetajal.endal.analüüsida.ja.hinnata.oma.kutsealast.toimetulekut..Samas.on.standard.(või.vähe-malt.peaks.olema).kokkulepe.õpetaja.rollist.erinevate.osapoolte.vahel-.õpetajad,.kooli-tajad,.tööandjad,.lapsevanemad.ja.õpilased..Standardiga.määratleme,.mida.väärtustame.õpetaja. töös. tänases. koolis,. näiteks. on. märksa. enam. tähtsustunud. õpimotivatsiooni.toetamine,.koostöö.kolleegidega.ainete.integreerimisel.ja.suhtlemisoskused..

Professionaalseks.õpetajaks.kujunemine.on.aeganõudev.protsess,.milles.peaks.olema.jär-jepidevus.ja.seostatud.kolm.taset:.ülikoolis.toimuv.õpetajakoolitus,.järgnev.kutseaasta.ning.seejärel.tööalane.täiendõpe..Õpetajal.peab.olema.töökeskkonnas.võimalusi.reflek-siooniks,.tagasiside.saamiseks.ja.individuaalsetest.vajadustest.lähtuva.täiendõppe.kavan-damiseks..Kutsestandard.on.üks.abivahend.õpetajate.kutsealase.teadlikkuse.kujunemisel.ja.professionaalse.arengu.kavandamisel.

Käesoleva.väljaande.eesmärk.on.tutvustada.õpetaja.kutsestandardit,.selle.tekkimise.kon-teksti.ja.kasutamise.võimalusi.

Eve Eisenschmidt,

Hariduse kutsenõukogu esimees

TLÜ Haapsalu kolledži direktor

SAATEKS

�

Uuenev. ja.avatud.ühiskond.vajab.oluli-selt.muutunud.rollipildi.ning.uuenenud.pädevustega. õpetajat.. Uued. ootused.õpetajale.on.seotud.järgmiste.omadustega:.

1. Eetiline ja aktiivne kodanik

Kiirete.muutuste.aeg.ühiskonnas.tähen-dab,. et. õpetaja. professionaalses. arengus.saab.esmatähtsaks.eetiline.sihiseade.ning.aktiivne. osalus. demokraatlike. protses-side.erinevatel.tasanditel..Kõrvuti.kolle-giaalsuse. kasvuga. laieneb. nii. õpetaja.kutsealane. kui. ka. sotsiaalne. iseseisvus..Õpetaja. peab. kriitilise. mõtlejana. kaasa.aitama.õppijate.kohanemisele.muutuva-te.välistingimustega,.nende.kujunemisele.otsustus-.ja.vastutusvõimelisteks.Eesti.ja.Euroopa.kodanikeks.

2. Õppijakeskne õpetaja

Õpetaja. tegevuse. tulemuslikkuse. näita-jaks. saab. õppija. areng.. Õpe. nõuab. üha.enam. iga. üksiku. õpiolukorra. hoolikat.analüüsi,. õppijate. motiveerimist. ja.sobilike. õpitegevuste. valimist,. oskust.analüüsida.nende.mõju.õppija.arengule..Õpilaste.kõrval.peavad.õpetajad.suutma.juhendada. ka. täiskasvanud. õppijaid..Õpetajatel. tuleb. edukalt. toime. tulla.mitmekultuurilises.õpperühmas,.märga-ta.õppijate.erivajadusi.

3.Valdkondi lõimiv ainetundja

Õppesisu.valdamise.kõrval.peab.õpetaja.mõistma. õpetatava. valdkonna. arengu-trende,.suutma.eristada.õppesisus.olulist.vähemolulisest,. lõimida. õppesisu. teiste.ainevaldkondade.ja.ümbritseva.keskkon-naga.

4. Juhendaja ja õpioskuste kujundaja

Teadmiste. ja. oskuste. vahendamise. kõr-val. peab. õpetaja. üha. rohkem. olema.juhendaja. ja. nõustaja,. kes. kujundab.õpilase.arengut.toetava.õpikeskkonna.ja.toetab.õpiprotsessi..Tänapäeval.on.õppi-jatel. ligipääs. erinevatele. infoallikatele.ning. üha. laieneb. mitteformaalne. õppi-mine.. Möödapääsmatuks. on. muutunud.info-. ja. kommunikatsioonitehnoloogia.vahendite. valdamine.. Õpetaja. ülesanne.on.toetada.õppijat.iseseisvate.õpioskuste.omandamisel,. teabe.valikul. ja. töötlemi-sel.

OOTUSED ÕPETAJALE1

�

5. Meeskonna liige ja juht

Iga. üksiku. õppija. areng. on. õpetajate.meeskonna,. mitte. enam. üksikõpetaja.vastutusel.. Riiklikes. õppekavades. kir-jeldatud. õppijate. pädevusteni. ning.kõikidele. õppijatele. võrdsete. võimalus-te. tagamiseni. on. võimalik. jõuda. üks-nes. õppeainete. lõimimise. ja. õpetajate.koostöö. abil.. Meeskonnas. töötamine.eeldab. vastavaid. pädevusi. õpetajatelt,.keda.on.siiani.valdavalt.üksinda.tegutse-miseks. ette. valmistatud.. Õpetaja. peab.suutma.kaasata.lapsevanemaid,.kolleege,.kogukonda. riiklike. õppekavade. täit-misel,. sotsiaalprobleemide. lahendamisel.ja.erivajadustega.õppijate.toetamisel.

6. Õppija ja uurija

Muutuv.keskkond.ning.uued.ülesanded.teevad. õpetajast. üha. enam. õppija. ning.oma. professionaalse. arengu. hindaja. ja.kavandaja..Õpetaja.peab.suutma.tegutse-da.olukorda.analüüsides.ning.probleeme.lahendades..Selleks.peab.õpetaja.teadma.õppimise. ja. õpetamise. alaseid. uuemaid.uurimistulemusi,.suutma.neile.oma.töös.toetuda. ning. ise. rakendusuuringutes.osaleda..

Väljavõte Õpetajakoolituse riiklikust aren-gukavast 2006-2013 (eelnõu).

Nimetatud. põhimõtetest. lähtuvalt. ku-jundati. ka. õpetaja. kutsestandard. ja.õpetaja.kutseoskuste.kirjeldus.......

Kutsestandardi kutsekirjelduses rõhu­tatakse õpetajatöö järgmisi aspekte:

Õpetaja on rahvusliku identiteedi kandja.ja.ühiskonna.vaimsuse.kujunda-ja,.kelle.põhitegevused.on:.õppeprotsessi.planeerimine.ja.juhtimine,.õppija.juhen-damine,. tema. arengu. ja. motivatsiooni.toetamine,. õppeprotsessi. analüüsimine.ja. hindamine. ning. tagasiside. andmine.õppijale,. tema. vanematele/hooldajale,.õppija.kaasamine.õppesisu.ja.eesmärkide.kavandamisse,. õppija. toetamine. õpi-. ja.sotsiaalsete.oskuste.omandamisel.

Õpetaja valdab õppesisu. (ainet). ja. os-kab.valida.sobiva.tegutsemismudeli.sõltu-valt.õpigrupi.tasemest.ja.õpiolukorrast..

Õpetaja oskab toimida töökollektiivi ja töörühma liikmena. ja. on. suuteline.osalema. õppeasutuse. arengu-. ja. õppe-kavade. väljatöötamises. ning. hariduselu.edendamises. nii. õppeasutuses. kui. ka.väljaspool.seda..

Õpetaja oskab juhendada lapsevane­maid.ja.teha.nendega.koostööd,.suunates.neid. lähtuvalt. õppija. vajadusest. kasuta-ma.tugisüsteeme.ja.spetsialistide.abi..

�

Õpetaja järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja. austab.õppija. individu-aalsust. ning. inimväärikust.. Õpetajaks.olemine. eeldab. vastutustunnet. õppijate.arengu.ja.õpikeskkonna.turvalisuse.eest..Õpetaja. vastutab. oma. tegevuse. seadus-likkuse. eest.. Õpetaja. kutsealane. areng.koosneb. esmaõppest,. kutseaastast. ja.elukestvast. täiendusõppest.. Esmaõppes.omandatakse. õpetaja. tööks. vajalikud.põhiteadmised. ja. oskused.. Kutseaasta.toetab. algaja. õpetaja. kohanemist. hari-dusasutuse. kui. organisatsiooniga,. mille.käigus. arendatakse. edasi. esmaõppes.omandatud.kutseoskusi..

Õpetaja professionaalne areng. kulgeb.esmakoolitusest. kutseaasta. läbinud. al-gaja. õpetajani,. sealt. edasijõudnu. ja.meisterõpetajani.. Esmased. pädevused.(kompetentsus). kujunevad. õpetajakoo-lituses,. täienevad. kutsealases. tegevuses.ning.täienduskoolituses..Õpetaja.profes-sionaalne.karjäär.võib.alata.erineva.õpi-.ja.töökogemuse.pinnalt.

Koos Sinuga, mu õpetaja, paneme aluse minu toimetulekule kogu edaspidises elus!

Mõistet.õpetaja.kasutatakse.kutsekirjel-duses. koolieelse. lasteasutuse. õpetaja,.klassiõpetaja,. aineõpetaja. (põhikooli. ja.gümnaasiumi. aineõpetaja. ja. kutseõppe-asutuse.üldhariduslike.õppeainete.õpeta-ja).ja.eripedagoogi.tähenduses.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja.õpetab.lapsi.koolieelses.lasteasutuses.

Klassiõpetaja. õpetab. oma. klassis.põhiliselt.kõiki.aineid.1.–6..klassini..

Aineõpetaja. töötab. põhikoolis,. güm-naasiumis.või.kutseõppeasutuses,.õpeta-des.üht.või.mitut.ainet.

Eripedagoog. töötab. hariduslike. eriva-jadustega.õppijatega.

�

Õpetaja. on. haritlane,. kel. on. laialdased.teadmised.erinevatest.eluvaldkondadest,.õpetatavast. ainest,. kuid. samuti. olulised.on. teadmised. inimese. arengust. ja. ühis-konna. toimimisest.. Kutsestandardis. on.määratletud. õpetaja. teadmised. järg-miselt.

Üldteadmised ja ­oskused

Orienteerub.Eesti,.Euroopa.ja.maa-ilma.ajaloos.ja.kultuuris,.ümbritsevas.keskkonnas,.ühiskonna.toimemehha-nismides.ja.kodaniku.rollis.ühiskon-nas.

Omab.teadmisi.inimese.arengu.seaduspärasustest.

Keeleoskus:

riigikeel:.kesktase.–.õpetajate.puhul,.kelle.emakeel.ei..ole.riigi-keel;.kõrgtase.–.eesti.õppekeeles.ning.eesti.keelt.ja.muud.õppeainet.eesti.keeles.õpetavatele.õpetajate-le,.kelle.emakeel.ei.ole.riigikeel;

üks.võõrkeel.–.B2;

üks.võõrkeel.–.A2.

Kasutab.info-.ja.kommunikatsiooni-tehnoloogia.vahendeid,.kusjuures.tavakasutajast.õpetaja:.

oskab.kasutada.IKT.riist-.ja.tarkvara,.sh.õpiprogramme.ja.veebipõhiseid.õpikeskkondi;

1)

2)

3)

a)

b)

c)

4)

a)

tunneb.IKT-põhise.aktiiv-.ja.projektõppe.põhimõtteid.ja.metoodikat.ning.oskab.neid.integreerida.aineõppesse;

oskab.valmistada.elektroonseid.ja.veebipõhiseid.õppematerjale;

oskab.leida.infot.ja.leitud..infot/allikaid/materjale.kriitiliselt.hinnata,.materjale.refereerida.ja.nendele.korrektselt.viidata;

oskab.kasutada.erinevaid.IKT.vahendeid.oma.tööde.vormista-miseks.ja.esitamiseks.(nt.e-port-foolio,.koduleht.jmt).ning..andmete.süstematiseerimiseks;

järgib.veebipõhise.informatsiooni.ja.intellektuaalse.omandi.kasuta-mise.häid.tavasid;

teab.IKT.kasutamisega.seondu-vaid.ohte.enda.ja.õpilaste.tervisele,.sotsiaalsele.ja.vaimsele.arengule,.oskab.neid.vältida.õp-peprotsessis.

Tunneb.koolikorraldust.ja.asjaajamist..haridusasutuses.

Tunneb.toetava.ja.turvalisuse.õpikeskkonna.nõudeid.ja.järgib.neid.

b)

c)

d)

e)

f)

g)

5)

6)

TEADMISED2

�

Põhiteadmised ja ­oskused

Omab.teadmisi.pedagoogikast.ja.psühholoogiast,.sh.õpipsühholoo-giast:

kasvatusteaduste.ja.kasvatusfilosoo-fia.põhitõdedest.ja.suundumustest.õppimisteooriatest,.-strateegiatest.ja.stiilidest;

aktiviseeriva.ja.arendava.õpikesk-konna.kujundamise.põhimõtetest.ja.meetoditest.sh.juhtimise.ja.meeskonnatöö.põhimõtetest;

õppija.arengu.seaduspärasustest.ja.eripärast;

mitmekultuurilise.õpikeskkonna.eripärast;

kooliuuringute.korraldamise.mee-toditest;

juhtimise.ja.meeskonnatöö.põhimõtetest;

nõustamise,.sh.kutse-.ja.karjääri-nõustamise.ja.juhendamise.põhimõtetest.ja.meetoditest;

erinevatest.analüüsi,.tagasiside.ja.hindamismeetoditest.

Omab.teadmisi.ainest.ja.ainedidakti-kast:

õpetatavast.ainevaldkonnast.ning.aine.sisu.valiku.põhialustest.ja.selle.õpetamise.põhimõtetest;

riikliku.õppekava.ja.selle.raken-damise.võimalustest,.sh.eelne-va.ja.järgneva.kooliastme.või.haridustaseme.nõudmistest;

ainete.omavahelise.lõimimise.võimalustest.ja.seostest.ümbrit-seva.keskkonnaga;

1)

a)

b)

c)

d)

e)

f)

g)

h)

2)

a)

b)

c)

õpetaja.professionaalset.arengut.toetavatest.materjalidest.

Omab.teadmisi.hariduskorraldusest,.oma.töövaldkonda.reguleerivast.seadusandlusest.ning.õppeasutuse.välistest.ja.sisestest.tugistruktuuri-dest.

.Eriteadmised ja ­oskused

Üldhariduskooli. õpetaja. (klassiõpetaja,.aineõpetaja).kutsekompetentsuses.ei.ole.olulisi. erinevusi..Koolieelse. lasteasutuse.ja.eripedagoogi.töös.tuleb.rõhutada.järg-misi.lisapädevusi.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja:

loob.last.arendava.mängulise.ja..turvalise.keskkonna;

suudab.juhendada.mängulist..õppimist;

kujundab.lapsest.lähtuva.kasvukesk-konna;..

märkab.varakult.erivajadusi.ja.nõus-tab.lastevanemaid.erispetsialisti..konsulteerimise.vajadusest;

kujundab.esmaseid.suhtlemis-,.õpi-.ja.koostööoskusi;.

nõustab.lastevanemaid.arengu-.ja.kasvatusalastes.küsimustes.

Eripedagoogi.põhitegevus.on.haridusli-ke. erivajadustega. (HEV). lapse. arengu.suunamine,. eesmärgiga. soodustada.psüühiliste. protsesside. ja. isiksuse. aren-gut. eakohase. normi. suunas,. esmase..puude.ületamine/vähendamine.ja.teiseste.puuete. vältimine. pedagoogiliste. vahen-ditega,.tema.potentsiaalsele.arenguvallale.vastava.õpikeskkonna.kujundamine.

d)

3)

1)

2)

3)

4)

5)

6)

�

Eripedagoog:

tunneb.HEV.laste.õppekavade.(indi-viduaalne.õppekava,.lihtsustatud.õppekava,.toimetuleku.õppekava,.hooldusklassi.õppekava).õppeainete.sisu,.õpetamise.metoodika.ja.õppe-korralduse.erinevusi.ning..nende..õppekavade.rakendamise.võimalusi;

oskab.õppeprotsessi.üles.ehitada.vastavalt.HEV.õppekavadele,.orien-teerudes.õppekava.põhieesmärgile.ja.pädevuste.kujundamisele;

suudab.uurida.ja.kirjeldada.laste.kog-nitiivset.arengut,.psüühilisi.protsesse,.sotsiaalset.arengutaset.ja.kõnelisi.iseärasusi;.suudab.välja.selgitada.laste.teadmisi.ja.oskusi.ning.hinnata.lapse.arengu.vastavust.eale;

oskab.lapse.uuringul.saadud.tulemus-te.põhjal..koostada.individuaalset.õppekava.ja.klassi.arengukavasid;

valdab.õppesisu.(ainet),.tunneb.HEV.laste.kasvatamise/õpetamise.eripära.(ainete.õpetamise.erimetoodikat);

1)

2)

3)

4)

5)

arvestab.oma.töös.HEV.lapse.reaalse.arenguvalla.madalast.tasemest.ja.potentsiaalse.arenguvalla.kitsusest.tulenevaid.nõudeid.õppeprotsessile;

arvestab.HEV.laste.õpetamisel.nen-de.tunnetustegevuse.ja.kõne.arengu.iseärasustega;

suudab.vastava.õppevara.puudumisel.ise.koostada.nõuetekohaseid.harjutus-materjale/ülesandeid,.muuta.raskus-astet.ning.kasutada.töövõtteid,.mis.parimal.viisil.toimiksid.laste.elemen-taarse.taju,.piiratud.töömälu.mahu,.puuduliku.verbaalse.mõtlemise.tingi-mustes;

nõustab.õppijaid,.õpetajaid.ja.laste-vanemaid.lapse.erivajadustest.lähtu-valt;

on.valmis.osalema.eripedagoogika/.-metoodika.edendamisel.nii.haridus-asutuses.kui.väljaspool.seda;

omab.valmisolekut.täiendõppeks.sõltuvalt.eripedagoogika.profiilist,.sihtrühmast.

6)

7)

8)

9)

10)

11)

10

Kutseoskusi. kirjeldatakse. tegevustena,.mis. aitavad. õpetajal. toime. tulla. just.tänases. keerulises. ja. muutunud. kooli-keskkonnas,. seega. kannavad. kindlasti.ajastu.märki..Õpetaja.oskusi.võib.võrrel-da. jäämäega. (vt. Joonis. 1),. kus. vunda-mendi. moodustavad. inimese. hoiakud,.väärtused.ja.teadmised..See,.millesse.me.usume. või. mida. me. teame,. väljendub.meie. tegevusena.. Hoiakud. ja. väärtused.mõjutavad. meie. käitumist. ja. tegevust,.kuid. samas. tegevuses. saadud. kogemus.mõjutab.meie.hoiakute.ja.väärtuste.kuju-nemist.. Kutseoskusi. on. kirjeldatud. 8.erinevas. valdkonnas. (vt. Joonis. 2),. kus.esimese.ploki.moodustavad.just.õpetaja-kutsele.eriomased.oskused:.õppetöö.pla-neerimine. ja. juhtimine,. õpikeskkonna.kujundamine,. õppimise. juhendamine.ning. õppija. arengu. ja. õppeprotsessi.analüüsimine.ja.hindamine..

Teise. ploki. moodustavad. nn. sotsiaalsed.oskused,. mis. on. vajalikud. kõigile. spet-sialistidele,. kes. töötavad. inimestega:.suhtlemine,. koostöö. ja. motiveerimine..Kõige.tähtsama.osa.moodustab.õpetaja-töös. vaieldamatult. eneseanalüüs,. sest.õpetaja.on.tippspetsialist,.kellel.on.väga.palju. iseseisvat. situatiivset. otsustamist.ja. suur. vastutus.. Õpetaja. ametis. on.vähe. trafaretset. käitumist. ning. valikute.tegemine.nõuab.iga.konkreetse.olukorra.kiiret.ja.põhjalikku.analüüsi...

Joonis 1..Kutseoskused kui jäämägi.

Oskused

Teadmised

Hoiakud, väärtused

TEEN

TEAN

USUN

KUTSEOSKUSED3

11

Kutsetegevuste. rakendamiseks. peab.õpetaja.omandama.laiaulatuslikud.peda-googilised. ja. psühholoogia-alased. tead-mised. ja. nendest. lähtuvalt. meetodid,.tegevusteed. teadmiste. rakendamiseks.igapäevases.töös.

Õpetajakoolituse. aspektist. vaadeldes,.on. standard. (kutseoskuste. kirjeldus).oluliseks. pidepunktiks. õpetajate. ette-valmistamisel.. See. loob. eesmärgiselguse.ja. vähendab. survet. õpetaja. isiksusele..Ikka.ja.jälle.kipume.rääkima,.et.õpetajaks.sünnitakse.ja.õpetab.see,.kellel.on.mida.õpetada,. st. tunneb. mõnd. ainevaldkon-da. suurepäraselt.. Sellise. suhtumisega.toetame. õpetaja. kui. poolprofessionaali.ideoloogiat.. Õpetajakoolituses. osaleja-te. ring. on. küllalt. lai-. mitmed. erinevad.

õppejõud. ja. koolipraktikat. juhendavad.tegevõpetajad,. koolijuhid,. üliõpilased..See. on. üks. põhjus,. miks. selged. kokku-lepped.on.vajalikud.

Muret.valmistab.asjaolu,.et.õpetajakoo-lituses.omandatu.ei.rakendu.õpetajatöös.ja. õpetajad. tunnevad. end. igapäevaste.tööprobleemide. lahendamisel. isoleeri-tuna. ja. abita.. Kuid. õpetajaharidus. on.pidev. ja. õpetaja. professionaalne. areng.sõltub.igapäevasest.õpetamiskogemusest.ja.töökeskkonnast,.koostööst.kolleegide,.juhtkonna.ja.lastevanematega.

Joonis 2. Kutseoskuste valdkonnad.

Õppimise planeerimine ja

juhtimine

Koostöö

Õpikeskkonna kujundamine

Motiveeri-mine

Õppimise juhendamine

Suhtlemine

Õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja

hindamine

Eneseanalüüs ja kutsealane areng

Õpetaja kompetentsus

1�

Professionaalse arengu toetamiseks.on.oluline.koolisisese.tugisüsteemi.loomine,.kõikide. õpetajate. professionaalse. aren-gu. eesmärkide. selgus. ning. võimalused.refleksiooniks. ja. enesetäiendamiseks..Erinevates. riikides. läbiviidud. uuringud.näitavad,. et. esimese. aasta. tugiprogram-mid. (kutseaasta. alustavale. õpetajale).keskenduvad. eelkõige. emotsionaal-.tehnilise. toe. pakkumisele. ning. algaja.õpetaja. mugandab. end. kollektiivi. har-jumustega.. Nii. võivad. jääda. paljud.õpetajakoolituses.omandatud.teadmised.rakendamata,. sest.kogenud.kolleegid. sh.mentor.ei.ole.valmis.professionaalseteks.vestlusteks.. Põhiliselt. keskendutakse. nö.lohutamisele,.aga.kutseoskuste.arengut.ei.toimu.. .Mentor.märkab.tunnis.eelkõige.noore.õpetaja.ainealaseid.eksimusi,.nõu.antakse. uute. teemade. selgitamiseks..Enesekehtestamise. esmaseks. võtteks.soovitatakse. rangust. ja. autoritaarsust..Kui.algaja.õpetaja.tegevuse.analüüsimise.aluseks.võtta.kutseoskused,.jõutaks.ilm-selt. distsipliiniprobleemide. sügavamate.põhjusteni.ja.ka.lahendusteni..

Muutuste.esilekutsumine.õpetaja.kutse-alases. tegevuses. on. ülimalt. keeruline..Ilmselt.siin.peitubki.põhjus,.miks.koolis.on. tekkinud. nö. revolutsiooniline. olu-kord,. kus. õpetaja. on. stressis. ja. hindab.oma. positsiooni. ühiskonnas. madalalt..Arutelu.kutsestandardi.ümber.on.emot-sionaalne. ja. selles. nähakse. üht. katset.õpetajat.kontrollida,.mitte..aidata..Stan-dardis.võiks.näha.suurepärast.võimalust.just.õpetajat.aidata,.omandada.eesmärgi-päraselt. vajalikke. kutseoskusi.. See. on.võimalus.õpetaja.professionaalseks.enese-määratluseks..

Järgnevalt. tutvustatakse. kõiki. kutse-oskuste.valdkondi.lähemalt.

1�

Õpetaja:

arvestab.õppe.kavandamisel.riikliku.ning.õppeasutuse.õppekava.ja.aren-gukava.eesmärke;

koostab.ainekava.või.tegevuskava.ja.õpetaja.töökava;

1)

2)

Õpetaja on juht, kes korraldab paljude õpilaste tööd. Põhjalik eeltöö – planeerimine – tagab süsteemse tegevuse nii ühe tunni jooksul kui ka õppeaasta raames.

Planeerimine ja juhtimine

koostab.individuaalse.õppekava;

seab.õppele,.ainekursusele.ja.tunni-le.selgeid.eesmärke.ning.määratleb.õpitulemused,.arvestades.läbivaid.teemasid.ning.õppijate.hariduslikke.erivajadusi;

kaasab.õppe.kavandamisse.õppijaid,.lastevanemaid.ja.kolleege,.kohanda-des.plaane.ja.tegevusi.vastavalt.muutustele.õppekeskkonnas;

juhib.rühmade.toimimist.ja.arengut,.kavandab.ja.korraldab.õppetöövälist.tegevust.

3)

4)

5)

6)

1�

Õppekeskkond mõjutab töömeelelu, aga ka vaimset tervist. Kõige kiiremini saame hinnata füüsilist keskkonda, rohkem tähele­panu ja oskust nõuab vaimse ja sotsiaalse kesk­konna analüüsimine.

Õpetaja:

loob.õppimist.ning.õppija.arengut.toetava.demokraatliku.ning.vaimselt.ja.füüsiliselt.turvalise.keskkonna;

kaasab.õpikeskkonna.kujundamisse.õppijad.ja.lastevanemad.ning.raken-dab.meeskonnatöö.põhimõtteid;

jälgib.õpperühmas.toimuvat.ja.rea-geerib.sellele.paindlikult;

ennetab.ja.lahendab.distsipliini-probleeme

märkab.õppija.individuaalset.eripära,.hariduslikke.erivajadusi.ja.isiksuse.probleeme.ning.reageerib.sobivalt;.

1)

2)

3)

4)

5)

arvestab.mitmekultuurilise.õpikesk-konna.eripäraga.ning.ennetab..võimalikke.probleeme;

kohandab.ja/või.koostab.õppevara;

kasutab.õppe.juhendamisel.info-.ja.kommunikatsioonitehnoloogia..võimalusi;

valdab.õppetunni.läbiviimisega.seo-tud.rutiinsed.tegevusi;

reageerib.asjakohaselt.kriisiolukorda-des,.oskab.anda.esmaabi.

6)

7)

8)

9)

10)

Õpikeskkonna kujundamine

1�

Õppimise. juhendamise.valdkond. ilmes-tab. kõige. selgemalt. õpetaja. rollimuu-tust,.kus.õpetaja.on.eelkõige. suunaja. ja.toetaja,. andes. õpilastele. võimaluse. ise.oma. õppimist. juhtida.. Antud. valdkond.eeldab.põhjalikke.didaktika-alaseid.tead-misi.

.Õpetaja:

teavitab.õppijaid.õppe.sisust,.eesmär-kidest.ja.oodatavatest.õpitulemustest.ning.hindamispõhimõtetest;

toob.välja.seosed.erinevate.ainevald-kondade.vahel;

seostab.ainevaldkonna.teadmisi.ümbritseva.keskkonnaga,.suunab.teadmisi.rakendama;

1)

2)

3)

Õppimise juhendamine

kasutab.õppe.eesmärgile,.õppijate.eale.ja.võimetele.sobivaid.rühmapõhi-seid.ja.individuaalseid.õppemeeto-deid.ja.-vorme;

suunab.õppijaid.oma.õppimist..juhtima;

arvestab.õpilaste.sotsiaalsete.ja.õpioskustega.ning.arendab.uusi;

toetab.õppija.isiksuse.arengut,.loo-vust,.arendab.teadmisi.ja.oskusi;

arendab.õppijates.kõrgema.astme.kognitiivseid.oskusi.õpetab.õppijaid.orienteeruma.teabes.ja.meedias;

kohandab.õpet.ja.õpikeskkonda.eri-neva.keeleoskuse.ja.kultuuritaustaga.õppijatele.

4)

5)

6)

7)

8)

9)

Suunates õpilasi oma õppimist juhtima ja isiklikke eesmärke seadma, kujundame iseseisvaid õppijaid.

1�

Dissipliiniprobleemid.tunnis.on.eelkõige.tingitud. madalast. õpihuvist,. üle. jõu.käivast. õppematerjalist. või. üksluisest.meetodist.

Õpilase.madal.enesehinnang.viib.õpilased.kõrvaliste.tegevustega.tegelema.

Õpetaja:

selgitab.välja.õppijate.taseme,.võimed.ja.huvid.ning.arvestab.nendega;

kasutab.kaasahaaravaid,.õppijat.akti-veerivaid.õppemeetodeid;

julgustab.õppijaid.isiklikke.eesmärke.seadma;.

1)

2)

3)

Õppijate õpimoti­vatsiooni toetamine on õpetajatöö üks keerulisemaid aspekte. Soovist õppida saab alguse tee teadmiste juurde.

Õpilaste motiveerimine

tunnustab.õppijate.pingutusi,.et.tagada.eduelamusi;

suunab.õppijaid.ennast.analüüsima,.et.neil.kujuneks.positiivne.enesehin-nang.ja.adekvaatne.minapilt;

annab.õppijatele.järjepidevalt.nende.arengut.analüüsivat.tagasisidet.

4)

5)

6)

1�

Õpetaja. kõige. olulisemad. koostööpart-nerid. on. õpilased. ja. nende. vanemad..Kooli. tasandil. tehakse. koostööd. teiste.õpetajate. ja. juhtkonnaga.. Koostöö.vähendab. isoleeritust,. võimaldab. saada.tagasisidet. oma. tööle. ja. tuge. teistelt.osapooltelt.

Õpetaja:

tegutseb.aktiivse.meeskonnaliikmena,.õppides.teistelt.ning.jagades.oma.teadmisi,.oskusi.ning.õnnestumisi.kolleegidega;

teeb.tihedat.koostööd.kolleegidega,.et.lahendada.õppijate,.õpirühma.või.organisatsiooni.probleeme;

arendab.koostöös.kolleegidega.aine-kava,.kooskõlastab.töökava,.teavitab.kolleege.õppetöös.üles.kerkinud.probleemidest;

küsib.õppijatelt.oma.tegevusele.tagasi-sidet,.arvestab.õpieesmärkide.seadmi-sel,.õpikeskkonna.kujundamisel.ja.õppetöö.korraldamisel.õppijate.ette-panekutega,.kaasab.õppijaid.ja.laste-vanemaid.probleemide.lahendamisse.ja.ühistegevuse.planeerimisse;

1)

2)

3)

4)

selgitab.välja.lastevanemate.ootu-si.ja.küsib.tagasisidet.oma.tööle,.informeerib.lastevanemaid.õppe-eesmärkidest,.sisust,.õppekorraldus-est,.hindamispõhimõtetest,.annab.tagasisidet.õppija.arengust,.nõustab.lapsevanemat.lapse.kasvatamise.küsi-mustes;

küsib.kolleegidelt.hinnangut.oma.tööle.ning.analüüsib.konstruktiivselt.kolleegide.tööd;

osaleb.koos.kolleegidega.koolisiseste.ja.-väliste.ürituste.korraldamises,.kaa-sates.ka.kogukonna.erineva.kultuuri-taustaga.liikmeid.ja.lastevanemaid;

osaleb.õppijate.arengu.toetamiseks.õppeasutuse.ja.kogukonna.ühistege-vustes,.projektides.ja/või.algatab.neid;

teeb.õppeasutuse.arendamise..ettepanekuid;.

teeb.koostööd.õppeasutuse.siseste.ja.väliste.tugisüsteemidega.(logopeed,.sotsiaalpedagoog,.omavalitsuse.hari-dus-.ja.sotsiaalnõunikud.jt),.aidates.õppijal.ületada.õpi-,.käitumis-.ja.kodusest.kasvukeskkonnast.tingitud.sotsiaalseid.raskusi.

5)

6)

7)

8)

9)

10)

Koostöö

Õpetajate koostöökultuur mõjutab õpilaste käitumis­ ja suhtlemiskultuuri.

1�

Suhtlemisprotsess. on. õppeprotsessi.loomulik. osa.. Suhtlemise. abil. loome.koostöö. ja. vastastikkuse. mõistmise. õh-konna.

Õpetaja:

valib.olukorrale.sobiva.suhtlemis-tasandi.ja.-viisi;

kasutab.korrektset.õppekeelt.kõnes.ja.kirjas;

väljendab.end.selgelt.ja.arusaadavalt;

1)

2)

3)

Õpetaja eneseväljendusest sõltub edastatava sõnumi kvaliteet ja selle mõistmine õppijate poolt. Hea suht­lemisoskus loob eeldused konfliktivabaks õppetööks.

Suhtleminekuulab.aktiivselt.ja.annab.tagasisidet;

valib.olukorrale.vastavaid.ja.partne-reid.arvestavaid.küsimusi,.korraldusi,.märguandeid;

ennetab/lahendab.konflikte;

oskab.avalikult.esineda.

4)

5)

6)

7)

1�

Õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine

Õppija. arengu. analüüsimine. ja. hinda-mine. on. vastutusrikas. valdkond. ja. eel-dab.põhjalikkust.ja.selgust.

Õpetaja:

analüüsib.õpilase.õppes.osalemist,.arengut.ja.õpitulemusi,.annab.oma.analüüsi.tulemuste.kohta.erinevatele.osapooltele.(õppija,.lapsevanem,.juht-kond,.kolleegid).adekvaatset.ja.mit-mekülgset.tagasisidet,.tagades.samas.delikaatsete.isikuandmete.kaitse;

1)

tutvustab.õppijatele,.kolleegidele.ja.lastevanematele.oma.hindamis-põhimõtteid.selgelt.ja.arusaadavalt;

valib.õppijate.arengule.ja.oodatava-tele.õpitulemustele.vastavaid.hindamismeetodeid;

analüüsib.õppijate.arengut.ja.kavan-dab.sellele.vastavalt.edasisi.tegevusi;

kasutab.asjakohaseid.analüüsimeeto-deid.

2)

3)

4)

5)

Õppijate areng ja õpi­tulemused on õppetöö kavandamise olulisteks alusteks.

�0

Õpetajatöö.eeldab.pidevat.enesetäienda-mist.ja.kutsealase.arengu.analüüsimist.

Õpetaja:

analüüsib.järjepidevalt.oma.tööd.(õppetundi,.tegevusi,.õpitulemusi,.püstitatud.eesmärkide.saavutamist,.sise-.ja.välishindamise.tulemusi);

kasutab.oma.tegevuse.kohta.erinevaid.tagasiside.saamise.meetodeid;

püstitab.analüüsi.tulemustest.lähtu-valt.oma.isiksusliku.ja.kutsealase.arengu.eesmärke,.kavandab.eesmärki-de.saavutamiseks.vajalikke.tegevusi;

1)

2)

3)

määratleb.oma.koolitusvajadusi.ning.täiendab.oma.kutsealaseid.teadmisi.ja.oskusi;.

osaleb.asutusesiseste.õpirühmade.töös,.täienduskoolituskursustel.ja.seminaridel,.uurimis-.ja.projektrüh-mades,.et.olla.kursis.muutustega.haridusvaldkonnas,.uuendada.oskusi.ja.teadmisi.ning.rakendada.neid.oma.igapäevatöös.

4)

5)

Eneseanalüüs ja kutsealane areng

Oma tegevuse analüüs on professionaalse arengu aluseks.

�1

Õpetajahariduses. rõhutatakse. enese-analüüsi. (refleksiooni). olulisust. nii..õppimise.kui.professionaalse.pidevaren-gu.kontekstis.

Refleksiooni. eesmärgiks. on. . analüüs.ja. hindamine.. Reflekteerides. inimene.peatub,. et. analüüsida. oma. tegevuse. tu-lemuslikkust,. oskuste. taset. või. ka. tead-vustamaks.oma.tegevuse.aluseks.olevaid.sügavamaid.väärtusi,. arusaamu. ja.usku-musi.. Mitte. igasugune. mõtlemine. ja..kogemuste. meenutamine. ei. ole. veel..refleksioon..Õpetaja.refleksioon.tähendab.ka.oma.rolli,.oma.tegevuse.eesmärkide.ja.nende. aluseks. olevate. isiklike. teooriate.ja. arusaamade. mõtestamist.. Teadlikkus.oma. kompetentsusest. aga. ka. tegevuse.aluseks. olevatest. teooriatest. ja. arusaa-madest.võimaldab.neid.analüüsida.ning.võrrelda. teiste. käsituste. ja. teooriatega.ning. neid. täiendada.. Teadlikuks. saa-mine. iseenda.oskustest,. .kompetentsuse.tasemes.ning.väärtustest.ja.arusaamadest.võimaldab.astuda.samme.nende.arenda-mise,.muutmise.suunas..Seega.refleksioo-niprotsessi. tulemus. peaks. väljenduma.sügavamas. mõistmises. ning. uuenenud.tegevusvõimes..

Kuidas oma tegevust analüüsida?

Refleksiooni. seostatakse. tavaliselt. indi-viduaalse. tegevusega,. inimese. sisemise.dialoogi. ja. eneseuurimisega,. oluline. on.ka.sotsiaalne.aspekt.ja.koostöö.kolleegi-dega..

Refleksiooni. põhilised. töövahendid. on.kõne. või. kirjutamine. erinevates. vormi-des.. Teisisõnu. püüd. oma. mõttetegevus.muuta. „nähtavaks”. ja. seega. analüüsi.võimaldavaks.kas.verbaalsete.või.visuaal-sete.vahendite.kaudu.

Õpetaja. kasutab. eneseanalüüsiks. erine-vaid. kirjutamise. ja. kõnelemise. võim-alusi,. alustades. lihtsate. küsimuste. üle.mõtisklemisest,. millised. on. minu. tuge-vused. tegevuses.õpetajana.ning.millised.valdkonnad.tekitavad.probleeme..

Kasutada. võib. küsimustikku,. mis. toe-tub. õpetaja. kutsestandardis. kirjeldatud.õpetaja. pädevustele.. Õpetamistegevuse.analüüsi.heaks.aluseks.on.ka.õppetunni.salvestused.heli­või videolindile..

Kirjutamine.ei.pruugi.olla.ainus.vahend.oma.töö.analüüsimisel.vaid.kasutada.võib.ka. pilte,. värve,. joonistamist,. skeeme...

KUIDAS KAVANDADA KUTSE­ALAST ARENGUT

4

��

Samuti.juhul,.kui.oma.töö.analüüsimist.ja. arusaamade. jagamist. peetakse. kooli-kollektiivis. oluliseks,. võib. seda. teha. ka.suuliselt..Oluline.on. siin.aga.ka.kollee-gi. roll. kuulaja. ning. tagasiside. andja. ja.täpsustavate.küsimuste.esitajana..

Teisalt. peetakse. kirjutamist. siiski. kõige.tõhusamaks. vahendiks. reflekteerimisel..Lisaks. eelpool. toodud. võimalustele.oma. professionaalse. arengu. sügavamaks.mõistmiseks. ja. toetamiseks. on. tuntud.veel. õppimispäevikute. pidamine,. kus.päeva. lõppedes. analüüsitakse. tunnis/tundides. toimunut.. Õppimispäevikusse.võib. näiteks. koguda. ka. kriitilisi. juhtu-meid. oma. pedagoogilisest. praktikast,.mis.võimaldab.analüüsida.nii.enda.käitu-mise.sobivust.antud.situatsioonis,.kui.ka.probleemi. tekkimise. sügavamaid. tekke-põhjusi..Samuti.annab.selliste.juhtumite.pikemaajalisem. kogumine. võimaluse.analüüsida,. kas. need. juhtumid. kipuvad.olema. sarnased. ja. suunavad. ehk. korri-geerima. oma. tegevust.. Õppimispäevi-kusse. sissekannete. tegemise. tihedus. ja.viis.sõltub.kindlasti.õpetajast.ning.tema.eesmärkidest.ja.vajadustest..

Kirjalikest. refleksiooni. toetavatest. viisi-dest.võiks.veel.nimetada.õpimappi,.mis.omab.sarnaseid.jooni.õppimispäevikuga,.kuid.kuhu.tavaliselt.kogutakse.ka.mater-jale,.mis.on.õpetajale.olulised,.näitavad.tema.arengut.või.peegeldavad.olulisi.saa-vutusi.

Õpetaja. professionaalse. arengu. aluseks.on.pidev.õppimine.nii.koolituste.aga.ka.iseseisva. lugemise. ja. enesetäiendamise.kaudu.. Õpimapp. või. ka. õppimispäevik.on.ka.koht,.kuhu.talletada..loetud.peda-googilise. kirjanduse. kohta. koostatud.märkmed. ja. analüüsid.. Nii. õpimapi.kui. ka. õppimispäeviku. eesmärgiks. on.eelkõige.toetada.õpetajat.oma.professio-naalse.arengu.analüüsimisel.ja.hindamisel.ning.seetõttu.võib.ka.nende.vorm,.kuju.ja.sisu.olla.õpetajati.erinev...Põhiline.kri-teerium. nende. tõhususe. hindamisel. on.kasutegur. antud. õpetaja. õppimisele. ja.arengule.

Heaks. aluseks. oma. tegevuse. analüüsil.on.ka.õppijatelt,. lastevanematelt.aga.ka..kolleegidelt,. juhtkonnalt. saadud. tagasi-side.. Tagasiside. küsitlused. õppijatega.on. tihti. ka. tõukeks. alustada. oma. töö.sügavamat. analüüsi. ja. tegevusuuringut..Võiks. isegi. öelda,. et. refleksioonist. järg-mine. samm. oma. töö. analüüsimiseks,.hindamiseks. ja. arendamiseks. ongi.tegevusuuringud.(action research)..

Kokkuvõttes. võib. öelda,. et. valmisolek.oma.tegevust.reflekteerida.ja.hinnata.eel-dab.õpetajalt.eelkõige.uurimuslikku.suhet.oma.töösse..Teisalt.on.oluline.ka.soodne.õhkkond,.mis.koolikontekstis.väljendub.eelkõige.juhtkonna.ja.kolleegide.toetuses.ning.refleksiooni.ning.oma.töö.uurimise.ja.arendamise.väärtustamises..Samuti.on.refleksiooniks. vaja. aega. ja. seda. leiame.

��

ikka.siis,.kui.peame.antud.tegevust.olu-liseks.. Vähemolulised. pole. ka. . oskused.ja. teadmised,. mille. põhjal/alusel. oma.tegevust.analüüsida..Isikliku.reflektiivse.kompetentsuse. arendamine. on. õpetaja-töös. äärmiselt. oluline,. sest. reflektiivne.kompetentsus. võimaldab. ennast. kõr-valt.näha.ning.tagab.valmisoleku.ennast.analüüsida. ning. oma. arenguvajadusi.märgata.. Õpetaja. töö. ja. õppimine. on.tihedalt. seotud. koolikontekstiga. ning.klassiruumis. ja. koolikeskkonnas. toimu-va.sügavam.mõistmine.loob.eeldused.ka.muutuste. esilekutsumiseks. mitte. ainult.oma,.vaid.kogu.kooli.töös.

Katrin Poom-Valickis

TLÜ Kasvatusteaduste teaduskond

Kutsealase arengu kavandamine nõuab oskusi, tuge juhendajalt või kolleegidelt ning järjepidevust.

��

Õpetaja.professionaalne.areng.on.elukestev.protsess.ja.õpetajakutse.loomuse.tõttu.on.äärmiselt. oluline. pidev. enesetäiendamine. ja. õppimine.. Õpetamise. „kõrgema. kvali-teedini”.aitab.õpetajal.jõuda.reflekteerimine,.mis.võimaldab.pidevalt.jälgida,.hinnata,.analüüsida.ja.parandada.oma.professionaalset.tegevust..Kompetentseks.õpetajaks.ku-junemiseks.on.vajalik.pidev.eneseanalüüs,.oma.tegevuse.hindamine,.võrdlemine.stan-darditega,.arutelud.kolleegidega.–.see.kõik,.mida.sisaldab.aktiivne.praktika.mõtesta-mine,.on.õpetaja.professionaalses.arengus.väga.oluline...

Vaatamata. kirjaliku. eneseanalüüsi. ja. refleksiooni. olulisusele,. ei. ole. see. spontaanne.tegevus.meie.igapäevaelus,.kuna.nõuab.palju.aega.ja.pingutusi..Tavaliselt.valmistavad.raskust.küsimused:.mida.analüüsida.ja.kuidas.analüüsida.

Mida analüüsida?.

Oma. igapäevane. kogemus. ja. kutsestandardis. esitatud. pädevused. on. aluseks. õpetaja.eneseanalüüsile,. arenguvajaduste. selgitamisele. ja. edaspidiste. tegevuste. plaanimisele.oma.professionaalse.arengus..

Kuidas analüüsida?

Tundub,.et.seda.oskab.iga.õpetaja,.kuid.paraku.jääb.analüüs.kirjeldavale.tasandile.ja.ei.jõuta.edasiste.arengute.kavandamisele..Augustis.2006.toimub.Saka.mõisas.õpetaja-te. liitude. esindajate,. kutsekomisjoni. liikmete. ja.Tallinna.Ülikooli. ja.Tartu.Ülikooli.õppejõudude.ühisseminar,.mille.raames.analüüsiti.erinevaid.refleksioonimudeleid. ja.ühistöö.raames.valmis.nö.Saka.ring.(joonis.3)..

.Kuigi.tegemist.on.seminari.raames.valminud.ühistööga,.on.selle.aluseks.erinevad.re-fleksiooniteemalised.tööd.(Korthagen,.Moon.jt)..Oma.professionaalse.arengu.analüüsi-misel. ja. reflekteerimisel. alustatakse.konkreetse. tegevuse.või. sündmuse.detailsest. (1).kirjeldusest..Tuuakse.välja.kõik.olulised.ja.esmapilgul.vähem.olulised.detailid,.faktid,.tegevused,.osapooled..Kirjeldusele.järgneb.antud.tegevusele.või.sündmusele.(2).hin-nangu. andmine.. Antakse. oma. isiklikust. perspektiivist. lähtuvalt. hinnang. sündmuse.või. tegevuse.õnnestumise.kohta,. tuuakse.välja.kõik.head. ja.mitte.nii.head.aspektid..Edasi. otsitakse. (3). põhjendusi. sündmusele. või. tegevusele,. sellele,. et. ta. läks. just. se-dasi..Seostatakse.sündmust.või.tegevust.teoreetiliste.seisukohtade,.oma.teadmistega,.

Kuidas teostada eneseanalüüsi?

��

samas.ka.oma.isiklike.tunnete.ja.varasemate.kogemustega..Seostamise.alusel.luuakse.põhjendusi.. Järgmise. sammuna. luuakse. (4). isiklikku. tähendust. antud. sündmusest.või.tegevusest,.selle.mõju.professionaalsele.tegevusele,.teadmisi.teooriast.ja.oma.pro-fessionaalsest.praktikast.õpetajana,.mis.kujunesid.antud.sündmuse.või. tegevuse.tul-emusena..Lähtudes.oma.professionaalse.tegevuse.eesmärkidele.ning.toetudes.õpitule.(5).plaanitakse.tegevusi.edaspidiseks,.et.arendada.endale.olulisi.pädevusi..Uutele.te-gevustele.järgneb.taas.eneseanalüüsi.ja.refleksiooni.ring..

Eelkõige. peaks. eneseanalüüsi. oskuste. ja. harjumuse. kujundamisega. algust. tegema.õpetajakoolituse. õpingute. raames,. järgnevalt. kutseaasta. ja. kutse. taotlemise. protses-sis..

TÄHENDUSELOOMINE

Mida õppisin?

KAVANDAMINEMida teen järgnevalt?

PÕHJENDAMINEMiks nii läks?

HINDAMINEKuidas läks?

KIRJELDUSMida tegin?

KOGEMINEUue tegevuserakendamine

MINA ÕPETAJANA

Joonis 3. Saka ring – eneseanalüüsi ring.

��

Õppiva õpetaja eportfoolio on õpetaja eneseanalüüsi ja reflek­teerimist toetav keskkond, kus arvestatakse õpetajate vajadus­tega ning nõuetega, mis ühen­dab õpetajahariduse kolme etappi – esmaõpe, kutseaasta ja jätkuv täiendõpe.

Õpetaja. ePortfoolio. valmis. ESF. projekti. Oma professionaalse arengu haldamine.(OPAH). raames. Tallinna. Ülikooli. ja. Tartu. Ülikooli. õpetajakoolitajate. koostöös..Tegemist.on.üpetaja.professionaalse.arengu.kavandamist.ja.kaardistamist.toetava.vee-bipõhisetarkvaraga,.mida.on.plaanis.kasutada.eelkõige.õpetajakoolituse.raames,.kuid.ka.tegevõpetajatele.on.tarkvara.kättesaadav..ePortfoolio.aitab.õpetajal.koguda.tõend-materjali. enda. pädevuste. kohta. lähtudes. kutsestandardist. näiteks. atesteerimiseks,.tööintervjuudeks.või.kraadiõppesse.asumiseks..

ePortfoolio asub aadressil:.http://eporfoolio.opetaja.ee

ePortfoolio.on.inimese.professionaalne.“digitaalne.mina”,.mis.võimaldab.koguda.oma.töid. ja. mõtestada. oma. tööalaseid. kogemusi. refleksiooni. kaudu,. esitleda. oma. päde-vusi.erinevatele.sihtrühmadele,.planeerida.edasist.professionaalset.arengut.ning.saada.tagasisidet.juhendajatelt,.juhtkonnalt..

Õpetaja. ePortfooliol. on. kaks. osa:. ühine. infoportaal,. mis. on. kättesaadav. kõigile. ja.personaalne ePortfoolio,.mille.kasutamiseks.peab.õpetajal.süsteemi.sisse.logimiseks.olema. oma. salasõna.. Personaalne. portfoolio. sisaldab. kuut. moodulit:. päevik,. profiil.ehk.CV,.pädevused,.rühmad,.ülesanded.ja.sahtel...

Pädevuste.moodulis.toimub.eneseanalüüs..Iga.pädevusvaldkonna.juures.esitatud.kut-sestandardi.kriteeriumid.selle.pädevuse.analüüsimiseks.ja.oma.arengu.kavandamiseks..Pädevuste. eneseanalüüs. ja. reflekteerimine. toimub. tuginedes. refleksiooni. mudelile. -.Saka. ringile.. E-portfoolio. üldisest. loogikast. lähtudes. on. ka. eneseanalüüsi. ja. reflek-teerimise. osas. võimalus. erinevaks. toestamiseks.. Vaikimisi. reflekteerimise. aknas. on.toodud. toetavad. ja. suunavad.küsimused,.mis. aitavad. jõuda. eneseanalüüsi. ja. reflek-teerimise.sügavamale.tasemele..Samas,.kui.tunned,.et.oled.teadlik.ja.kogenud.reflek-teerija,.on.neid.küsimusi.lihtne.ära.kustutada.ning.kirjutada.eneseanalüüsi.tuginedes.oma.teadmistele.ja.kogemustele.antud.tegevuse.juures..

Õpetaja ePortfoolio

��

Kõigile.ei.sobi.digitaalsed.vahendid.oma.mõtete.kirjapanemiseks..Kutsealase.arengu.analüüsimiseks. on. erinevaid. võimalusi. ka. paberkandjal..Algajal. õpetajal. on. lihtsam.kasutada.vorme,.kus.on.tegevust.kirjeldavad.kriteeriumid.ette.antud..Järgnevad.ma-terjale.kasutatakse.õpetajakoolituses.ja.kutseaasta.õpetajate.eneseanalüüsi.toetamiseks..Analüüsi.koostamisel.võib.aluseks.võtta.Saka.ringi.

Näide 1. Kui. õpetajal. on. juba. esimesed. kutsealased. kogemused. tekkinud,. siis. võib.tuua.välja.valdkondade.kaupa.oma.tugevused.koos.näidetega.ning.arendamist.vajavad.tegevused..

Valdkond Tugevused Arenguvajadused ja tegevused

1. Planeerimine ja juhtimine: •.arvestan.õppe.kavandamisel.riikliku.ning.õppeasutuse.õppekava.ja.arengukava.eesmärkidega;.•.koostan.ainekava.või.tegevuskava.ja.õpetaja.töökava;.•.koostan.individuaalse.õppekava;.•.sean.õppele,.ainekursusele.ja.tunnile.selgeid.eesmärke.ning.määratlen.õpitulemused,.arvestades.läbivaid.teema-sid.ning.õppijate.hariduslikke.erivajadusi;.•.kaasan.õppe.kavandamisse.õppijaid,.lapsevanemaid.ja.kolleege,.kohandades.plaane.ja.tegevusi.vastavalt.muutu-stele.õpikeskkonnas;.•.juhin.rühmade.toimimist.ja.arengut,.kavandan.ja.korraldan.õppetöövälist.tegevust.2. Õpikeskkonna kujundamine: ....3. Õppimise juhendamine:....4. Motiveerimine:....5. Koostöö:....6. Suhtlemine:....7. Õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine:....8. Eneseanalüüs ja professionaalne areng:....

Eneseanalüüsi erinevad võimalused

��

Näide 2. Suuremate. kogemustega. õpetaja. võib. oma. kutsealase. tegevuse. analüüsi-miseks.kasutada.vabas.vormis.kirjutamist,. sest.on. juba.kujunenud. isiklikud.arusaa-mad. õpetaja. professionaalsusest.. Kutseoskuste. hindamiseks. esitatakse. konkreetseid.näiteid.

Minu erialased teadmised.on.muutunud.paremaks.järgmistes.punktides:.

Ma.pean.oma.planeerimis­ ja juhtimisoskusi.heaks.järgmistes.valdkondades:.

Minu.õpikeskkonna kujundamise oskus.on.muutunud.paremaks.järgmistes.aspekti-des:

Õppimise juhendamise oskus.on.muutunud.professionaalsemaks:.

Oskust.motivatsiooni toetada.ja õpilasi aktiveerida.iseloomustavad.järgmised.tege-vused:

Järgmised.näited.kinnitavad,.et.mu.koostöö­ ja suhtlemisoskused.on.paranenud:

Õpilaste arengu ja õppeprotsessi analüüsimise ja hindamise oskus.on.paranenud:

Valdkonnad,.millega.olen.rahul:.

Valdkonnad,.mille.arendamisega.tahan.tegeleda.ja.täienduskoolitust.kavandada:

��

Esimesed.noored.õpetajad.on.kogenud.kutseomistamise.protsessi,.mille.käigus.omista-ti.neile.õpetaja.V.kutsekvalifikatsioon.

Miks. peaks. taotlema. kutsekvalifikatsiooni?. Kutsekvalifikatsiooni. omistamine. tagab.Eesti.ja.Euroopa.ühtses.kutsekvalifikatsioonisüsteemis.kindluse.ja.stabiilsuse.

Kutsekvalifikatsiooni. omistamiseks. on. Riikliku. Eksami-. ja. Kvalifikatsioonikeskuse.juurde.moodustatud.kutsekomisjon..Kutsekomisjonid.töötavad.Tallinnas.ja.Tartus.

Kutsekomisjoni. kuuluvad.õpetajaid.ühendavate.organisatsioonide. esindajad,. kes. on.kogemustega.õpetajad..Igat.organisatsiooni.esindab.kaks.volitatud.õpetajat,.üks.Lõu-na.-.ja.teine.Põhja-Eestist.

Kutsekvalifikatsiooni.taotlev.õpetaja.analüüsib.oma.esimese.tööaasta.tegemisi,.võttes.aluseks.kutsestandardi..

Kutse.omistamisel.ei.ole.määravaks.ainult.kirjalik.analüüs,.vaid.komisjon.viib.noore.õpetajaga.läbi.intervjuu..

Intervjuude.käigus.saadakse.vahetu.tagasiside.esimesest.tööaastast,.selguvad.tööaasta.mured.ja.rõõmud.ning.enesearengu.vajadused.ja.võimalused.

Esmased.kogemused.komisjonil.on.positiivsed,.sest.noortel.õpetajatel.on.soov.õpetaja-tööd.teha.ja.ennast.arendada.

Kutsekvalifikatsiooni.omistamise.protsess.tähtsustab.õpetajakutset.ning.annab.võima-luse.luua.sidemeid.õpetajaid.ühendavate.organisatsioonidega.

Kutsekomisjoni. töös. ilmnes,. et.noortel.kolleegidel.on.mitmeid.huvipakkuvaid.ette-panekuid.esmase.koolituse.korraldamise.osas..Samuti.näevad.nad.õppeasutuse.toimi-mist.uuema.pilguga.ning.mõistavad.siingi.teha.ettepanekuid.parendusteks..Intervjuud.toimuvad. sundimatus. õhkkonnas,. sest. tegu. ei. ole. konkreetse. õppeasutuse. esinda-jatega.

Noored.õpetajad.peavad.oluliseks.mentori.olemasolu,.kes.aitab.neil.organisatsiooniga.kohaneda.ja.suunavad.vajadusel.pedagoogiliste.probleemide.lahendamisel.

ÕPETAJA KUTSE OMISTAMISE ESIMESTEST KOGEMUSTEST

5

�0

Kutsekomisjoni kuuluvad organisatsioonid:

Eesti.Lasteaednike.Liit,

Eesti.Haridustöötajate.Liit,

Eesti.Koolijuhtide.Ühendus,

Eesti.Inglise.Keele.Õpetajate.Selts,

Eesti.Kehalise.Kasvatuse.Liit,

Eesti.Käsitööõpetajate.Selts.„Aita“,.

Eesti.Füüsika.Seltsi.füüsikaõpetajate.osakond,

Kunstihariduse.Ühing,

Eesti.Bioloogia.ja.Geograafia.Õpetajate.Liit,

Eesti.Majandusõpetajate.Selts,

Eesti.Muusikaõpetajate.Liit,

Eesti.Keemiaõpetajate.Liit,

Eesti.Ajalooõpetajate.Selts,

Vene.Keele.Õpetajate.Selts,

Eesti.Eripedagoogide.Liit,

Eesti.Tööõpetuse.Selts,

Koolimatemaatika.Ühendus,

Eesti.Keele.kui.Teise.Keele.Õpetajate.Liit,.

Eesti.Mentorite.Ühing,

Eesti.Alushariduse.Juhtide.Ühendus,

Eesti.Emakeeleõpetajate.Selts,

Eesti.Saksa.Keele.Õpetajate.Selts.

Mari- Epp Täht,

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse õpetajaosakonna juhataja

1)

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

18)

19)

20)

21)

22)

�1

Õpetaja.V.[kutsestandard]:.www.kutsekoda.ee

Õpetajakoolituse.riiklik.arengukava.(eelnõu):.www.hm.ee

Õpetajate.koolituse.raamnõuded..2000..Vabariigi.valitsuse.määrus.nr.381:..www.estlex.ee

Õpetaja.kutse.taotlemine:.www.ekk.edu.ee

Õpetaja.töö.hindamine:.www.heaalgus.ee

Õpetaja.e-portfoolio:.http://eportfoolio.opetaja.ee

Karm,.M..2007. Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid. Tallinn:.Tallinna.Ülikooli.kirjastus.

Moon,.J..2004. A Handbook of reflective and experiental learning: Theory and practice. London:.RoutledgeFalmer.Press.

KASULIKUD VIITED