Embed Size (px)
Citation preview
Pärnu MAAkonnAkaitstavad loodusobjektid
Pärnu MAAkonnAkaitstavad loodusobjektid
SISukorD
kAITSTAVATE LooDuS-oBJEkTIDE VALITSEJA
KeskkonnaametPärnu-Viljandi regioon
Roheline 64, 80010 Pärnutel 447 7388
kAITSTAVATE LooDuSoBJEkTIDE kÜLASTuSE korrALDAJA
RMK loodushoiuosakondEdela-Eesti piirkond
tel 505 [email protected]
www.rmk.ee
kÜLASTuSInFoPärnu külastuskeskus
Uus t 4, Pärnutel 447 3000, 5330 4134
Koostaja: Merike Palginõmm, Nele Saluveer
Konsultant: Murel Merivee
Esikaane foto: Õhtune vaade Tornimäelt, M. Kose
Tagakaane foto: Karvasjalg-kakk, M. Kose
Toimetamine ja küljendus: Akriibia OÜKaardi toimetaja: Areal Disain
Trükk: AS Printon Trükikoda
©Keskkonnaamet 2012
Foto: Aul, M. Kose
Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kasutatud lühendid ja sümbolid . . . 5Kaitse- ja hoiualad
Lääne-Pärnumaa . . . . . . . . . . . . 7Kaart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22Ida-Pärnumaa . . . . . . . . . . . . . 25Pärnu linn ja lähiümbrus . . . . . . 38
Rändrahnud . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40Puud ja puistud . . . . . . . . . . . . . . . 42Pargid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . 44Kasulikke viiteid . . . . . . . . . . . . . . . 44
2 3
Eesti suurim maakond Pärnumaa, pindalaga 4807 km2, asub riigi edelaosas Lääne-Eesti rannikumadalikul. Läänekaarde jääb Liivi laht ja selle osa Pärnu laht. Ühine maismaapiir on Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Läti Vabariigiga. Pärnumaa on kliima poolest Eesti soojemaid piirkondi.
Liivi lahes paikneb palju väikeseid laide ja saari. Suurimad saared on Kihnu, Sorgu, Sangelaid ja Manilaid. Piki Pärnumaa rannikualasid kulgeb kaks luiteahelikku, maakonna maastikku liigendab Pärnu jõgi koos oma lisajõgedega. Tõhela ja Ermistu on siinsed suuremad järved. Valdavalt tasase pinnamoega Pärnumaal laiuvad metsad, ulatuslikud sood ja niidud. Pehme kliima ja vormirikas maastik kujundavad siinse looduse elupaiga- ja elurikkuse.
Loodusväärtuste hoidmise ja säilitamise eesmärgil moodustatakse kaitse- ja hoiualasid, püsielupaiku, kaitstakse eluta ja eluslooduse üksikobjekte.
Seisuga 01.01.2012 paikneb Pärnumaal 1 rahvuspark, 42 hoiuala, 65 kaitseala, neist 13 maastikukaitseala, 34 looduskaitseala, ülejäänud on vana kaitsekorraga kaitsealad. Püsielupaiku on ligikaudu 150, nt eesti soojumika, mesimuraka, metsise, kassikaku, kotkaste, must-toonekure, viigerhülge, kõre ja teiste organismide kasvukohtade ning elupaikade kaitseks. Kokku on Pärnumaa maismaast kaitse all ligikaudu 25%.
Väljaanne „Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid“ tutvustab põgusalt maakonna eriilmelisi ja olulisi kaitseväärtusi.
Mitmed kaitse alla võtmise aastad viitavad pikale kaitsestaatusele ja kajastavad loo-duskaitse arengut. Elupaikade loetelud iseloomustavad ala maastikulist eripära ja liigi-loetelud ala elurikkust.
Kaitsealade õppe- ja matkarajad pakuvad head võimalust tutvuda Pärnumaa loodus-väärtustega.
kASuTATuD SÜMBoLID JA LÜHEnDID
kE kaitse-eeskiriLkA looduskaitsealaMkA maastikukaitsealarMk Riigimetsa Majandamise KeskusSkV sihtkaitsevööndSkV*kE liikumiskeeld sihtkaitsevööndis viitega kaitse-eeskirjale Riigi Teatajas www.rt.eeramsar rahvusvaheliselt tähtis märgala www.ramsar.org
Foto: Uulu rand, V. Vlassov Foto: Manilaid ja Anilaid, M. Kose
54
LäänE-PärnuMAA
1. AuDru PoLDrI HoIuALA (kavandatav LKA)Asukoht: Audru valdPindala: 560 hakaitse all: 2007Elupaigad: ohustatud ja haruldase linnuliigi elupaik, rändlinnule sobiv peatumis- ja toi-tumisala.Liigid: väike- ja laululuik, valgepõsk-lagle, soopart, täpikhuik, rukkirääk, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, tumetilder, punajalg-tilder, mudatilder, heletilder, väikekoovitaja, suur-koovitaja, rüüt, punaselg-õgija, merikotkas, roo-loorkull, tuuletallaja.
Üleujutuste vältimiseks rajati 1938. a Audrusse Eesti esimene polder. Tänapäeval on poldriala tähtis toitumisala tuhandetele väikeluikedele ja teistele rändveelindudele.
2. LInDI LooDuSkAITSEALAAsukoht: Tõstamaa ja Audru valdPindala: 1095 hakaitse all: 1958, kaitse-eeskiri (KE) kehtib alates 1999Elupaigad: raba, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohundite-rikas kuusik, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: harilik jugapuu, harilik ungrukold, laialehine neiuvaip, väike käopõll, kaunis kuld-king, väike-konnakotkas, merikotkas, hiireviu, laanerähn, laanepüü.
Lindi soo arenes kõrge luiteseljandikuga piiratud Litoriinamere laguunist mineraalmaa soostumisel. Ulatuslik lageraba, hulk älveid ja laukaid ning kinnikasvavad järved koos neid ümbritsevate metsadega on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele.Liikumiskeeld: Matsitoa, Karuga, Potsepa SKV*KE
Foto: Väikeluiged, V. Vlassov
Foto: Lindi raba, E. Käär
6 7
LäänE-PärnuMAA1 AUDRU POLDRI HOIUALA2 LINDI LOODUSKAITSEALA3 TÕSTAMAA MAASTIKUKAITSEALA4 KASTNA MAASTIKUKAITSEALA5 TÕHELA-ERMISTU HOIUALA6 MANIJA MAASTIKUKAITSEALA7 SORGU SAAR8 SANGELAIUD9 KIHNU HOIUALA10 PÄRNU LAHE HOIUALA11 PÄRNU JÕE HOIUALA12 NÄTSI-VÕLLA LOODUSKAITSEALA13 KOLGA LOODUSKAITSEALA14 PAADREMA LOODUSKAITSEALA15 NEDREMA LOODUSKAITSEALA16 MIHKLI LOODUSKAITSEALA17 KURESE MAASTIKUKAITSEALA18 AVASTE LOODUSKAITSEALA19 LAVASSAARE HOIUALA20 VAHENURME LOODUSKAITSEALA
IDA-PärnuMAA21 KAISMA HOIUALA22 TAARIKÕNNU LOODUSKAITSEALA23 KURGJA-LINNUTAJA TALU MAAD24 SAARJÕE MAASTIKUKAITSEALA25 TORI PÕRGU26 SOOMAA RAHVUSPARK27 KOSEMÄE METS28 ALLIKUKIVI KOOPAD JA ALLIKAD29 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA30 NIGULA LOODUSKAITSEALA
31LAIKSAARE MÄNNIK, RANNAMETSA JÕE LAMMIMETS
32 KIVIKUPITSA MAASTIKUKAITSEALA33 KABLI LOODUSKAITSEALA
34LUITEMAA LOODUSKAITSEALA JA HOIUALA
35UULU RANNAMÄNNIKUD, SURJU RANNA-METSAD, UULU-VÕISTE HOIUALA
Pärnu LInn JA LäHIÜMBruS36 PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA37 NIIDU MAASTIKUKAITSEALA38 PÄRNU MAASTIKUKAITSEALA
3. TÕSTAMAA MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Tõstamaa valdPindala: 516 ha maismaa, 766 ha veealakaitse all: 1976, KE kehtib alates 2007Elupaigad: rannaniit, veealune liivamadal, kari, väikesaar, laid, kuiv niit lubjarikkal mullal.Liigid: emaputk, valgepõsk-lagle, roo-loorkull, väikeluik, punaselg-õgija, tõmmuvaeras, jõgitiir, randtiir, väiketiir, vööt-põõsalind, tumetilder, mudatilder, punajalg-tilder.
Kaitseala maastikku kuuluvad Tõstamaa poolsaare lainjas luiteahelike vöö, sopiline rannikutasandik ja Tõstamaa laiud. Levaroti mägi (29 m) on luiteaheliku kõrgeim luide. Rannaala suurim väärtus on rannaniidud – pärandmaastikud.Liikumiskeeld: Tõstamaa laidude SKV*KE
4. kASTnA MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Tõstamaa valdPindala: 123 hakaitse all: 2007Elupaigad: ühe-aastase taimestikuga esmane rannavall, püsi-rohttaimestikuga kivirand, rannaniit, kadastik, alvar.Liigid: emaputk, kivirullija, niidurüdi, roo-loorkull, punaselg-õgija, liivatüll.
Kaitsealal esinevad Lääne-Eestile tüüpilised rannikukooslused. Kastna poolsaar pakub kauneid vaateid rannal, kadastikes ja külateedel. Maastikul on säilinud hajatalud, ajaloo-line teedevõrk ja vana metsaveo laevatee. Võimsad kadastikud on kujunenud pikaajalise karjatamise tulemusena. Kastna tammed – vanade meresõitjate 3 maamärki on siinse ala uhkuseks.Liikumiskeeld: Ranniku SKV*KE
Foto: Hiireviu, E. Käär
Foto: Liivatüll, E. Käär
Foto: Saulepi rannaniit, H. Luhamaa Foto: Kastna kadastik, M. Palginõmm
98
Foto: Valgepõsk-lagled, E. Käär Foto: Kavaru linnutorn, H. Luhamaa
5. TÕHELA-ErMISTu HoIuALA (kavandatav LKA)Asukoht: Tõstamaa valdPindala: 1793 ha kaitse all: 2007Elupaigad: vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv, raba, siirde- ja õõtsiksoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, oosil ja moreenkuhjatisel kasvav okasmets, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: nõtke näkirohi, suur-rabakiil, hännak-rabakiil, valgelaup-rabakiil, hüüp, hallpõsk-pütt, laululuik, väikekajakas, punajalg-tilder, täpikhuik, sookurg, rüüt, mudatilder, must-viires, kassikakk, värbkakk, händkakk, roo-loorkull, laanepüü, teder, öösorr, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, musträhn, hallpea-rähn, väike-kärbsenäpp, merikotkas, kaljukotkas, punaselg- ja hallõgija, vingerjas.
6. MAnIJA MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Tõstamaa valdPindala: 204 ha kaitse all: 1991, KE kehtib alates 2006Elupaigad: väikesaare ja laiu maastik, pärandkultuurmaastik, rannaniit, puisniit, ranni-kulõugas, rändrahn Kotkakivi.Liigid: rand-ogaputk, harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur-käo-põll, hall käpp, aas-karukell, kõre, roo-loorkull, liivatüll, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, punajalg-tilder, kivirullija, jõgitiir, randtiir, väiketiir, sooräts, vööt-põõsalind, punaselg-õgija.
Manija maastikukaitseala moodustavad Manilaid ja Anilaid. Piki madalat ja kitsast Manilaidu kulgeb rändkivirikas selgkõrgendik, keskel kõrgub rändrahn Kotkakivi. Saarel
Foto: Tõhela järv, H. Luhamaa Foto: Jääkoskel, E. Käär
Foto: Manija maastik, Ü. TammFoto: Naerukajakas, E. Käär
karjatatakse rannikuelu-paikade taastamiseks vei-seid ja lambaid, hoolda-takse kõretiike. Manilaid kuulub UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi Kihnu kultuuriruumi.Liikumiskeeld: Anilaiu SKV*KE
Hoiuala ja kavandatav kait-seala hõlmab Ermistu ja Tõhela järved ning ümbritsevad sood ja metsad. Ermistu ja Tõhela on Pär-numaa suurimad järved. Tõhela järvest algab Paadrema jõgi. Ermistu järve toidavad väikesed ojakesed, välja voolab Tõstamaa jõgi. Eutrofeerunud, ujuvate saar-tega Ermistu järve põhja katab 5 meetri paksune järvemudakiht. Ravimuda ehk sapropeeli kasuta-takse raviasutustes.
10 11
9. kIHnu HoIuALAAsukoht: Kihnu valdPindala: 1096 hakaitse all: 2007Elupaigad: veealune liivamadal, rannikulõugas, esmane rannavall, väikesaar, laid, ranna-niit, püsitaimestuga liivarand, valge luide, hall luide, kadastik, kuiv niit lubjarikkal mullal, liigirikas niit lubjarikkal mullal, alvar, sinihelmikakooslus, niiskuslembene kõrgrohustu, puisniit, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, puiskarjamaa, soostuv ja soo-lehtmets.Liigid: emaputk, soohiilakas, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, liivatüll, hall- ja viigerhüljes.
Kihnu saar on madal ja tasane. Saart katavad pargi-ilmelised nõmme- ja palumännikud, ulatuslikud rannaniidud ja liigirikkad aru-puisniidud. Lõunaosa ja looderanniku randu palistavad kadakased karjamaad. Liivastel rannavallidel kasvavad Eestis haruldased tai-mekooslused. Kihnu kultuur kuulub UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Liigid: ristpart, soopart, tõmmuvaeras, punajalg-tilder, tutt-tiir, jõgitiir, randtiir, liivatüll, kivirullija, hall- ja viigerhüljes.
Kaitseala koosneb mitmest laiust: Sangelaid, Umalaid, Imutlaid jt. Neid ise- loomustab piklik kuju, kivine rand ja ümbritseb madal rahnuderohke meri. Laiud ja meri pakuvad pesapaiku ranni-kulindudele ning puhkeala rändlindu-dele. Aprillis-mais on Sange- ja Sillalaiu ümbrus üheks Läänemere olulisemaks viigerhüljeste koondumisalaks.Liikumiskeeld: laidudel 15. aprill–15. juuli
7. SorGu SAAr (kavandatav LKA)Asukoht: Tõstamaa valdPindala: 3 ha kaitse all: 1991Elupaigad: laiu maastik.Liigid: ristpart, tõmmuvaeras, punajalg-tilder, tutt-tiir, jõgitiir, alk, liivatüll, kivirullija.
Kaitseala on loodud peamiselt linnustiku kaitseks. Väike kivine inimtühi Sorgu saar on puhke- ja peatuspaigaks paljudele linnuliikidele.Liikumiskeeld: kogu Sorgu saarel 1. aprill–15. juuli
8. SAnGELAIuD (kavandatav Kihnu laidude LKA)Asukoht: Kihnu valdPindala: 201 ha kaitse all: 1964Elupaigad: veealune liivamadal, väikesaar, laid.
Foto: Sorgu saar, H. Luhamaa
Foto: Viigerhülged, J. Tenson
Foto: Võhke puisniit, H. LuhamaaFoto: Ristpart, E. Käär Foto: Käokuld, H. Luhamaa
12 13
10. Pärnu LAHE HoIuALAAsukoht: Audru, Tahkuranna, Tõstamaa, Varbla valdPindala: 102 800 ha veeala, 362,8 ha maismaal kaitse all: 2007Elupaigad: rändlinnuliikide elupaigad, peatumis- ja pesitsusalad. Liigid: väike- ja laululuik, valgepõsk-lagle, ristpart, soopart, merivart, tõmmuvaeras, väike-koskel, täpikhuik, rukkirääk, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, vöötsaba-vigle, tumetilder, punajalg-tilder, mudatilder, tõmmukajakas, jõgitiir, randtiir, väiketiir, merikotkas, roo-loorkull, liivatüll, kivirullija, punaselg-õgija.
Pärnu lahe hoiuala loodi kaitsealuste lindude elupaikade kaitseks. Kevad- ja sügisrändel peatub siin enam kui 20 000 veelindu. Olulisim on Pärnu laht väikeluige, laululuige ning valgepõsk-laglede jaoks.
11. Pärnu JÕE HoIuALAAsukoht: Pärnu ja Sindi linn; Sauga, Tori ja Vändra valdPikkus: 144 km, Pärnumaal 90 km kaitse all: 2007Elupaigad: jõgi ja oja.Liigid: paksukojaline jõekarp, harilik hink, võldas, jõesilm, lõhe.
Pärnu jõgi saab alguse Roosna-Allikult (Järvamaal) ja suubub Pärnu lahte. Pärnu jõe hoiuala on vajalik jõgede ja ojade elupaikade ning jõeelustiku kaitseks.
12. näTSI-VÕLLA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Audru, Koonga ja Tõstamaa valdPindala: 10 740 hakaitse all: 1957, KE kehtib alates 2004Elupaigad: huumustoiteline järv ja järvik, raba, sinihelmikakooslus, lamminiit, puisniit, siirde- ja õõtsikusoo, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohun-diterikas kuusik, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: harilik porss, mesimurakas, kaunis kuldking, raba-jänesvill, rüüt, mudatilder, sookurg, tutkas, laululuik, soo-loorkull, väikepistrik, kaljukotkas, teder, rabapüü, punaselg-õgija.
Päraast Antsülusjärve taandumist 10 000 aastat tagasi laius siin järv. Nätsi-Võlla soo are-
Foto: Noored laululuiged, E. Käär Foto: Nätsi-Võlla raba, M. Kose
Foto: Harilik porss, E. Käär
nes järve kinnikasvamise tõttu. Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba-laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbi-pääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõu-napuud ja käpalised.Liikumiskeeld: Salusaarte SKV*KE
14 15
Foto: Nedrema puisniit, H. Luhamaa
nud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruut-meetril.
13. koLGA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Varbla valdPindala: 274 hakaitse all: 1991, KE kehtib alates 2006Elupaigad: metsastunud luide, jõgi, oja, vana loodusmets, soostuv ja soo-lehtmets, laia-lehine lammimets.Liigid: mets-vareskold, suur käopõll, pruunikas pesajuur, harilik hink, jõesilm, kivisisalik, merikotkas, kassikakk, värbkakk, õõnetuvi, laanepüü, laanerähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, väike-kärbsenäpp.
Kolga luited on üleriigilise tähtsusega loodusmälestised kuuludes Eesti Ürglooduse Raa-matu nimistusse. Kaitseala nõmme- ja palumetsad kasvavad Balti Jääpaisjärve ja Antsülus-järve setetest moodustunud luidetel. Kõrgete liivakallastega looduslikus sängis voolava Kolga oja kallastel asuvad allikad ja kasvab lammimets. Kolga oja suubub Vaiste lahte.Liikumiskeeld: Saulepi SKV*KE
14. PAADrEMA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Varbla valdPindala: 1332 hakaitse all: 2003Elupaigad: liigirikas madalsoo, soostuv ja soo-lehtmets, niiskuslembene kõrgrohustu, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohunditerikas kuusik, puisniit, liigirikas niit.Liigid: harilik porss, käpalised, merikotkas, sookurg, mudatilder, rukkirääk, luha-sinirind, punaselg-õgija.
Kaitsealal laiub põhjaveest toituv, mineraalmaa soostumisel tekkinud Paadrema soo, mida ümbritsevad valdavalt soo-lehtmetsad, kohati esineb okaspuumetsi. Kaitseala kagu-osa seljandiku põlismetsas kasvab üle 100 aasta vanuseid tammesid ja 150–200 aastaste mändidega segametsi.Liikumiskeeld: Annepselja SKV*KE
15. nEDrEMA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Koonga valdPindala: 2429 hakaitse all: 1991, KE kehtib alates 2007Elupaigad: looduslik huumustoiteline järv ja järvik, puisniit, raba, liigirikas madalsoo, vana laialehine mets, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: harilik porss, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, hiireviu, herilaseviu, händkakk, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, rüüt, sookurg, mudatilder, punajalg-tilder.
Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Siin-sed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on siin hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, siin leidub arvukalt haruldasi ja vähelevi-
Foto: Jäälind, E. Käär Foto: Punaselg-õgija, V. Voolaid
16 17
Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all.
18. AVASTE LooDuSkAITSEALAAsukoht: Koonga vald Pärnumaal, Vigala vald RaplamaalPindala: 5226 ha, sellest Pärnumaal 3424 hakaitse all: 1981, KE kehtib alates 2001Elupaigad: raba, siirde- ja õõtsikusoo, liigirikas madalsoo, soostuv ja soo-lehtmets, siir-desoo- ja rabamets, vana loodusmets, vana laialehine mets, sinihelmikakooslus, puisniit, niit lubjarikkal mullal.Liigid: harilik porss, rabaluga, soohiilakas, sookäpp, kaunis kuldking ja teised käpalised, mudatarn, valge nokkhein, must-toonekurg, mustsaba-vigle, kaljukotkas, merikotkas, väike-konnakotkas, sooräts, kanakull, herilaseviu, roo-loorkull, soo-loorkull, välja-loorkull, metsis, rohunepp, valgeselg-kirjurähn.
Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Siinne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas asub II aastatuhandest pärinev muistne pärandmaastikest ümbritsetud Soontagana maalinn, mis on muinsuskaitse all.Liikumiskeeld: Mangu SKV*KE
16. MIHkLI LooDuSkAITSEALAAsukoht: Koonga valdPindala: 89 hakaitse all: 1957, KE kehtib alates 2004Elupaigad: liigirikas tammik, vana laialehine mets.Liigid: kaunis kuldking, laialehised puuliigid.
Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puu-dest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased.
17. kurESE MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Koonga valdPindala: 522 hakaitse all: 1976, KE kehtib alates 2007Elupaigad: kadastik, alvar, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, rohunditerikas kuusik, puiskarjamaa.Liigid: pruun raunjalg, kaunis kuldking, suur käopõll, kärbesõis, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip, hall käpp, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, tee-lehe-mosaiikliblikas.
Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Siinne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salu-mägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse
Foto: Kaunis kuldking, E. Käär Foto: Kurese külaase, U. Vahur
1918
Foto: Mustsaba-vigle, M. Sepp
19. LAVASSAArE HoIuALA (kavandatav LKA)Asukoht: Audru, Halinga ja Koonga valdPindala: 8599 hakaitse all: 2007Elupaigad: huumustoiteline järv ja järvik, kuiv niit lubjarikkal mullal, puisniit, raba, siirde- ja õõtsikusoo, vana laialehine mets, siirdesoo- ja rabamets, kadastik, alvar.Liigid: sarvikpütt, väike- ja laululuik, sookurg, rüüt, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, väikekoovitaja, punajalg-tilder, mudatilder, väikekajakas, merikotkas, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, kaljukotkas, händkakk, rabapüü, teder, metsis, öösorr, musträhn, valgeselg-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, punaselg- ja hallõgija.
Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m ümp ulatuv soosaar – Lavassaare liiva-kruusa mägi, kuhu Eesti Muuseumraudtee korraldab rongisõite. Lavassaare järv on tuntud puhkekoht.
20. VAHEnurME LooDuSkAITSEALAAsukoht: Halinga valdPindala: 221 hakaitse all: 2006Elupaigad: kuiv rohumaa ja põõsastik karbonaatsel mullal, fennoskandia puisniit, nõrgalt happeline liigirikas madalsoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohunditerikas kuusik, puiskarjamaa.Liigid: harilik porss, eesti soojumikas, siberi võhumõõk, lodukannike, täpiline sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, suur käopõll, kahelehine käokeel, must-toonekurg, laanepüü.
Vahenurme kaitseala peamisteks loodusväärtusteks on liigirikkad puisniidud, loo-dusmetsad ja kaitsealuste liikide elupaigad. Endistel talu põllumaadel on kujunemas aruniidud ja heinamaadel sirgumas metsad. Kaitsealal kasvab 239 liiki soontaimi, neist 12 on kaitsealused. Siinsel puisniidul on loendatud ühel ruutmeetril 74 liiki soontaimi.Liikumiskeeld: Söödi SKV*KE
Foto: Harilik käoraamat, M. PalginõmmFoto: Niidurüdi, H. Luhamaa Foto: Kaljukotka pesa, E. Lelov Foto: Pruun raunjalg, U. Vahur
2120
Häädemeeste
Tõstamaa
Tihemetsa
Võiste
Tootsi
Lavassaare
Tori
Seljametsa
Kivi-Vigala
LemmetsaKilksama
Treimani
Eametsa
Libatse
Pärnjõe
KamaraSaarde
Jõesuu
Kirbla
Jõõpre
Koonga
Laadi
Taali
Kabli
Surju
SuiguSelja
Tali
Tahkuranna
Rootsiküla
Rannametsa
Krundiküla
Metsapoole
Männikuste
Papsaare
Eidapere
Are
Tammiste
Silla
PÄRNU
Uulu
Kõpu
MÕISAKÜLA
LIHULA
KILINGI-NÕMME
Pärnu-Jaagupi
SaugaAudru
Vändra
SINDI
Soometsa
Massiaru
Veelikse
Veelikse
Ridalepa
Seliste
Halinga
Leipste
Tammuru
KaansooOidrema
Kihlepa
Ahaste
Kaisma
Põhara
Kõmsi
Sääre
Nurme
Lodja
Kõima
Lemsi
Pulli
Piistaoja
Metsaääre
Linaküla
Arumetsa
Ristiküla
Jaamaküla
Suurejõe
Vatla
Tuudi Kergu
Malda
Ikla
Võidu
Lõpe
Urge
Oara
Liu
Vaki
Lindi
Vihtra
MõisakülaVahenurme
Varbla
Ilvese
Tõusi
Supsi
Niidu
Kadjaste
Kalita
Paikuse
Reiu
Asuja rahn
Piltsi kivi
Tõrsepa tamm
Leissaare tamm
Soo-otsarändrahn
Koksi tamm
Tõrvanõmme mändKastna tammed (3)
Uruste tamm
Põldeotsatamm
Päkapikumänd
Võnnukivi rändrahn
Vaki künnapuu
Sohlu mänd
Kereka tammLibatse tamm Viluvererändrahn Rätsepa rändrahn
Rehekivi
Nõmmekülarändrahn
Tellissaareviie valla piirikiviUduna tamm
Uulu tammed (2)
3836
36 37
35
34
3434
34
30
29
32
33
27
28
31
26
25
24
23
2221
20
19
19
19
18
1716
15
14
14
12
12
12
1312
2
2
2
2
3
3
3
6
8
8
8
7
9
10
1 1111
11
11
11
11
5
54
Tuudi jõ gi
Paadrema jõgi
Vanamõisa jõgi
Allika jõgi
Enge jõgi
Rannametsa jõgi
Ura jõgi
Reiu
jõgi
Lä h kma jõgi
Kurina jõgi
Vask
jõgi
Pärnu j
õgiSa
uga j
õgi
Ar
e jõgi
Saki j
õgi
Käru jõgi
Navesti jõ
gi
Raudna jõgi
Halliste jõgi
Alva jõ
gi Pale jõgi
Reiu jõgi
KIHNU
MANIJA
PÄRNU LAHT
L I I V I L A H T
Tõhelajärv
Ermistujärv
Lavassaarejärv
Lemmjõgi
Maantee / Main roadMuu tee / Other road
Maakonnapiir /County boundary
Kaitseala piir /Protected Area boundary
Kaitsealune puu / Protected tree
Hoiuala piir / LimitedConservation Area boundary
Kaitsealune rändrahn /Protected boulderMatkarada / Hiking trail
Raudtee / Railway
Vaatetorn / Observation tower1:430 000
1 cm kaardil = 4,3 km looduses
Foto: Vaade Pärnu linnale, M. Kose
22
LäänE-PärnuMAA1 AUDRU POLDRI HOIUALA2 LINDI LOODUSKAITSEALA3 TÕSTAMAA MAASTIKUKAITSEALA4 KASTNA MAASTIKUKAITSEALA5 TÕHELA-ERMISTU HOIUALA6 MANIJA MAASTIKUKAITSEALA7 SORGU SAAR8 SANGELAIUD9 KIHNU HOIUALA10 PÄRNU LAHE HOIUALA11 PÄRNU JÕE HOIUALA12 NÄTSI-VÕLLA LOODUSKAITSEALA13 KOLGA LOODUSKAITSEALA14 PAADREMA LOODUSKAITSEALA15 NEDREMA LOODUSKAITSEALA16 MIHKLI LOODUSKAITSEALA17 KURESE MAASTIKUKAITSEALA18 AVASTE LOODUSKAITSEALA19 LAVASSAARE HOIUALA20 VAHENURME LOODUSKAITSEALA
IDA-PärnuMAA21 KAISMA HOIUALA22 TAARIKÕNNU LOODUSKAITSEALA23 KURGJA-LINNUTAJA TALU MAAD24 SAARJÕE MAASTIKUKAITSEALA25 TORI PÕRGU26 SOOMAA RAHVUSPARK27 KOSEMÄE METS28 ALLIKUKIVI KOOPAD JA ALLIKAD29 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA30 NIGULA LOODUSKAITSEALA31 LAIKSAARE MÄNNIK, RANNAMETSA JÕE LAMMIMETS32 KIVIKUPITSA MAASTIKUKAITSEALA33 KABLI LOODUSKAITSEALA34 LUITEMAA LOODUSKAITSEALA JA HOIUALA35 UULU RANNAMÄNNIKUD, SURJU RANNAMETSAD, UULU-VÕISTE HOIUALA
Pärnu LInn JA LäHIÜMBruS36 PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA37 NIIDU MAASTIKUKAITSEALA38 PÄRNU MAASTIKUKAITSEALA
22. TAArIkÕnnu LooDuSkAITSEALAAsukoht: Vändra vald Pärnumaal, Kehtna vald RaplamaalPindala: 2820 ha, sellest Pärnumaal 2349 hakaitse all: 2001Elupaigad: huumustoiteline järv ja järvik, raba, siirde- ja õõtsikusoo, nokkheinakooslus, vana loodusmets, rohunditerikas kuusik, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: rüüt, mudatilder, heletilder, kanakull, kaljukotkas, händkakk, metsis, sookurg, must-toonekurg, hallpea-rähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, öösorr, väike-kärbsenäpp.
Taarikõnnu ehk Põrguraba, Laianiidu ja Lõo ehk Aruniidu rabad arenesid veekogude soostumisel ja on inimtegevusest vähe mõjutatud. Kaitsealalt algavad Nurtu ja Sauga jõgi. Kogu Taarikõnnu sooala iseloomustab maastikuline mitmekesisus.
Foto: Suur-kirjurähn, E. Käär
Foto: Eesti soojumikas, M. Palginõmm
Foto: Teder, V. VoolaidFoto: Kahkjaspunane sõrmkäpp, M. Palginõmm
IDA-PärnuMAA
21. kAISMA HoIuALAAsukoht: Vändra valdPindala: 2568 hakaitse all: 2007Elupaigad: vähe- kuni kesktoiteline kal-giveeline järv, raba, siirde- ja õõtsiksoo, liigirikas madalsoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: eesti soojumikas, kaunis kuld-king, laululuik, rüüt, mustviires, heri-laseviu, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, kaljukotkas, händkakk, kassikakk, laanepüü, teder, metsis, sookurg, must-toonekurg, musträhn, öösorr, vingerjas.
Kaisma hoiuala Suur- ja Väikejärv moodustusid Joldiamere staadiumis. Järved on omavahel ühenduses, nende põhja katab järvemuda. Vee väljavool toimub läbi Väikejärve Enge jõkke, mis suubub omakorda Kasari jõkke. Kaldad on enamasti turbased või mudased, idakaldad on kohati rähksed, suurte rändkividega. Järvi ümbritseb raba ja soostunud männimets, kus leiavad elu-paiku mitmed inimpelglikud liigid.
2524
23. kurGJA-LInnuTAJA TALu MAAD (kavandatav Kurgja MKA)Asukoht: Vändra valdPindala: 103 hakaitse all: 1959Elupaigad: talu park, pärand-maastik, loodusmets, ohusta-tud ja haruldase liigi elupaik.Liigid: värbkakk, metsis, laane-püü, musträhn, hallpea-rähn, väike-kärbsenäpp, harilik hink, harilik võldas.
Kaitseala hõlmab endiseid Carl Robert Jakobsonile kuu-lunud talumaid ja omab pea-miselt kultuuriloolist tähtsust. Kaitsealaga liidetakse ka talu ümbritsevad metsad, mis on elupaigaks metsisele.
Foto: Metsis, M. Kose
Foto: Värbkakk, R. Lillemäe Foto: Must-toonekurg, U. Sellis
26 27
24. SAArJÕE MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Vändra valdPindala: 1750 ha, s.h Pärnumaal 200 hakaitse all: 2006Elupaigad: jõgi, oja, sinihelmika kooslus, lamminiit, allikas, allikasoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohunditerikas kuusik, soostunud ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: kaunis kuldking, paksukojaline jõekarp, võldas, must-toonekurg.
Kaitseala asub Vahe-Eesti metsavööndis, kus kasvavad märjad ja niisked sega-lehtmet-sad. Ala läbib looduslikus sängis voolav Saarjõgi. Läänest piirneb kaitseala Pikkmetsa jõega.Liikumiskeeld: Pärassaare-Nõmmitsa ja Vanapagana SKV*KE
25. TorI PÕrGu (pindalaline üksikobjekt)Asukoht: Tori valdPindala: 2 hakaitse all: 1959Elupaigad: liivakivipaljand, koobas.Liigid: jäälind, kaldapääsuke.
Loode-Euroopa väärikaim Kesk-Devoni liivakivipaljand asub Toris, Pärnu jõe vasakul kaldal. Paljand on 9 meetrit kõrge, 400 meetrit pikk, selles asub 3 allikatekkelist koobast. Tori paljand on rahvusvaheliselt tuntud fossiilsete kalade ja taimejäänuste leiukoht. Liiva-kivipaljandis pesitsevad jäälinnud ja kaldapääsukesed. Rahvasuu on loonud Tori põrgust ja Vanapagana tegudest palju värvikaid lugusid.
26. SooMAA rAHVuSPArkAsukoht: Paikuse, Tori ja Vändra vald Pärnumaal, Kõpu ja Suure- Jaani vald ViljandimaalPindala: 39 640 hakaitse all: 1957, KE kehtib alates 2005Elupaigad: metsastunud luide, jõgi, oja, lamminiit, raba, vana loodusmets, rohunditerikas kuusik, soostunud ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets, lammi-lodumets.Liigid: kaunis kuldking, paksukojaline jõekarp, laiujur, suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib, harilik hink, võldas, väike- ja laululuik, niidurüdi, rohunepp, rukkirääk, väike-konnakotkas, kaljukotkas, händkakk, musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, must-toonekurg, metsis, teder, rabapüü, väike-kärbsenäpp, lendorav, saarmas.
Soomaa on pea puutumatute rabamassiividega Põhja-Euroopa vanima maastikutüübi näidisala. Siinne maastik hakkas kujunema umbes 10 000 aastat tagasi peale Balti Jää-paisjärve väljavoolu ookeani. Rahvuspargis kaitstakse metsi, soid, lamminiite ja kultuuri-pärandit.
Mets katab kolmandiku pindalast, ülejäänud aladel laiuvad sood. Soomaa rabad on üks Eesti olulisem pesitsusala rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Kuresoos peatuvad rändel tuhanded haned.
Soid eraldavad jõed: Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Jõgede kallastel levivad lammimetsad ja luhaheinamaad. Suurte jõgede üleujutused toovad Soomaale „viienda aastaaja“– suurvee. Omapärased on üle jõgede ehitatud rippsillad ning ühepuulootsikud ehk haabjad.
Soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, rabametsad levivad rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palu-männikud.
Soomaa kuulub rahvusvaheliselt tähtsate märg- ja linnualade ning kaitsealade PAN Parks`i võrgustikku.Liikumiskeeld: reservaadis on inimtegevus keelatud. Kikepera, Valgeraba, Paelamaa SKV*KEÕpperada. Pärnu maakonnas asuv Riisa rada (4,8 km) algab Pärnu-Jõesuu-Tõramaa maan-tee servas olevast parklast, kus on stend kaardi ning selgitustega. Laudrada kulgeb rabas ja piki Navesti jõe kaldametsa. www.rmk.ee
Foto: Tori paljand, M. Palginõmm
Foto: Siberi võhumõõk, M. PalginõmmFoto: Soomaa rahvuspark, M. Kose
2928
Foto: Händkakk, E. Käär
27. koSEMäE METS (kavandatav MKA)Asukoht: Saarde valdPindala: 47 hakaitse all: 1964Elupaigad: vana loodusmets.Liigid: karvasjalg-kakk, händkakk, väike-kärbsenäpp.
Kaitseala puistud on kasvanud liivaluidetele. Ala peamiseks väärtuseks on eakate mändidega pohla kasvukohatüübi palumets. Kosemäe piirkond on kohalike elanike seas hinnatud väärtuslik puhkemaastik.
28. ALLIkukIVI kooPAD JA ALLIkAD (kavandatav MKA)Asukoht: Saarde valdPindala: 17 hakaitse all: 1976Elupaigad: allikas, allikasoo, koobas, loodusmets.Liigid: suur-kuldtiib, suurkõrv, põhja-nahkhiir.
Allikukivi koopad asuvad Allikukivi ürgoru nõlvas. Devoni punases liivakivis paiknev kolmest grotist koosnev 33 m pikkune koobas on allikatekkeline. Allikukivi koobas on pikkuselt kolmas looduslik koobas Eestis. Ürgoru nõlval avanevast allikast ammutatakse vett alates muinasajast.
Foto: Allikukivi koopa sisevaade, V. Soomann
3130
29. SookunInGA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Saarde valdPindala: 5869 hakaitse all: 1964, KE kehtib alates 2006Elupaigad: jõgi, oja, kõrgrohustu, lamminiit, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niit, puisniit, raba, siirde- ja õõtsiksoo, vana laialehine ja loodusmets, rohunditerikas kuusik, soostunud ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: laululuik, väike-laukhani, rukkirääk, mudatilder, sookurg, väike-konnakotkas, kalju-kotkas, herilaseviu, soo-loorkull, händkakk, värbkakk, laanepüü, öösorr, must-toonekurg, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, hallpea-rähn, teder, metsis, punaselg-õgija, väike-kärbse-näpp, tiigilendlane, saarmas.
Kaitsealal kaitstakse ulatuslikke soid, metsi ja elustikku. Rahvusvaheliselt tähtis Soo-kuninga ja Nigula märgala ning Läti Ziemelu Purvi Ramsari ala on Eesti esimene piiri-ülene märgala. Eesti poolele jääb 7 sood, millest algavad või saavad oma vee mitmed Eesti ja Läti jõed, s.h ka meriforelli kudemisjõed. Kaitsealal asuvad Edela-Eesti vanimad suurrabad, Ruunasoo on neist Eesti uurituim. Kaitseala on tähtis suurkiskjate sigimisala, metsiste mängupaik ning kultuurmaastik ohustatud linnuliikide elu- ning toitumispaik. Sookuningal leidub inimtegevuse jälgi: taluasemed, sohu vajunud salateed, soosaarte sõjaaegsed pelgupaigad.Liikumiskeeld: Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre, Sookuninga, Raessaare SKV *KEMatkarada. Sandra laudrada (300 m) asub Rongu rabas. Rada läbib sood ja lõpeb vaate-torniga. www.rmk.ee
30. nIGuLA LooDuSkAITSEALAAsukoht: Häädemeeste ja Saarde valdPindala: 6398 hakaitse all: 1957, KE kehtib alates 2006Elupaigad: huumustoiteline järv ja järvik, niiskuslembene kõrg-rohustu, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niit, raba, siirde- ja õõtsikusoo, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohundite-rikas kuusik, puiskarjamaa, soostuv ja soo-lehtmets, siirdesoo- ja rabamets.Liigid: mugultorik, Lindbergi turbasammal, väike vesikupp, laialehine nestik, kaunis kuld-king, kõdu-kollajuur, balti-sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, väike käopõll, sookäpp, laululuik, väike laukhani, rukkirääk, mudatilder, sookurg, väike-konnakotkas, soo-loorkull, herilase-viu, händkakk, värbkakk, laanepüü, rabapüü, öösorr, must-toonekurg, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, hallpea-rähn, teder, metsis, punaselg-õgija, väike-kärbsenäpp, lendorav.
Euroopas tuntakse Nigulat kui Eesti vanimat ja paremini uuritud raba ning metsa-öko-süsteemide kaitseala. Rahvusvaheliselt tähtis Nigula linnu- ja märgala kuulub piiriülesesse Põhja-Liivimaa märgala kompleksi. Soostikus asub Nigula jäänukjärv ja viis rabasaart e peaksit. Salupeaksil kasvab salumets, jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5–6 tuhat aastat tagasi. Kaitseala metsades elavad lendorav ja suurkiskjad, põllud on rändavate sookur-gede, luikede ning hanede toitumispaigaks.Liikumiskeeld: reservaadis on inimtegevus keelatud. Viibimiseks väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe-ning matkarada (s.h marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamiseks) küsida nõusolekut Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kontorist *KE.Õpperada algab Nigula järve lähedalt parklast, kus asub stend kaardi ja selgitustega. www.rmk.ee
Foto: Mudatilder, V. Voolaid Foto: Nigula raba, V. Vlassov
3332
Foto: Rannametsa jõgi, V. Vlassov Foto: Suur käopõll, M. Palginõmm
Foto: Kabli linnujaam, V. Palginõmm
Foto: Kuldpea-pöialpoiss, M. Palginõmm
31. LAIkSAArE MännIk, rAnnAMETSA JÕE LAMMIMETS (kavandatav LKA)Asukoht: Häädemeeste ja Saarde valdPindala: 1,8 ha kaitse all: 1991Elupaigad: looduslik jõgi, oja, vana loodusmets, rohunditerikas kuusik, laialehine lam-mimets.Liigid: harilik kopsusamblik, händkakk, laanepüü, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, hallpea-rähn, tamme-kirjurähn, väike-kärbsenäpp.
Kaitseala läbiva Rannametsa jõe org lõikub teravalt moreenkõrgendiku serva. Kohati ulatub järsuveeruliste nõlvade kõrgus 15 meetrini. Lisaks silmapaistvale elustiku mitme-kesisusele ja liigirikkusele on kõnealune piirkond tähelepanuväärne ka oma maastikulise ilme poolest. Selline kasvutingimuste suur erinevus ja jõeoruga seotud liigendumus loovad soodsad eeldused suhteliselt väikesel alal mitmekesise ja väärtusliku elustiku esinemiseks.Õpperada asub hetkel väljaspool kaitseala piiri. Rada (2,2 km) algab Laiksaare metskonna kontori juurest, kus on stend kaardi ja selgitustega. www.rmk.ee
32. kIVIkuPITSA MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Häädemeeste valdPindala: 135 hakaitse all: 1964, KE kehtib alates 2007Elupaigad: kivikülv, vana loodusmets, vana laialehine mets, oosil ja moreenkuhjatisel kasvav okasmets.Liigid: suur käopõll, pruunikas pesajuur, värbkakk, händkakk, laanepüü, hallpea-rähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, väike-kärbsenäpp.
Kaitseala asub Läti piiri ääres, mida tähistab riigipiiri kupits. Ala hõlmab Kivikupitsa mäe nimelise kivikülvi ja kruusase metsastunud seljandiku ning ümbritsevad metsamaastikud.Loode-kagusuunalise seljandiku ligikaudne pikkus on 600 m, laius kuni 150 m ja suhteline kõrgus 7 m.
33. kABLI LooDuSkAITSEALA Asukoht: Häädemeeste valdPindala: 733 ha, sellest 24 ha maismaa, 709 ha veealakaitse all: 1991, KE kehtib alates 2007Elupaigad: liivane ja mudane pagurand, rannaniit, valge luide, hall luide, metsastunud luide, luidete-vaheline niiske nõgu, jõgi, oja, vana loodusmets, soostuv- ja soo-lehtmets.Liigid: emaputk, nõmmnelk, balti sõrmkäpp, jõe-silm, kõre, lõhe, saarmas.
Kabli kaitseala on moodustatud rannamaas-tiku, kaitsealuste liikide ja lindude rändetee kaitseks. Kabli linnujaam kui lindude rändeaegne vaatluspunkt, alustas tööd 1969. a. Sügiseti rõn-gastatakse Kablis keskmiselt 10 000–20 000 lindu. Lisaks lindudele uuritakse viimastel aastatel ka nahkhiirte, kiilide ning päevaliblikate rändeliiku-misi. Kabli linnujaam töötab igal aastal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni.Õpperada algab RMK Kabli looduskeskuse juurest, kus on kaart koos selgitustega. Tähistatud rajal asub Kabli linnujaam ja linnuvaatlustorn. www.rmk.ee
3534
Foto: Laulev kõre, M. Kose Foto: Luitemaa, L. Lusik
34. LuITEMAA LooDuSkAITSEALA JA HoIuALAAsukoht: Tahkuranna ja Häädemeeste valdPindala: 8745 ha, sellest 6250 ha maismaa ja 2495 ha veealakaitse all: 1964, KE kehtib alates 2006Elupaigad: veealune liivamadal, liivane ja mudane pagurand, rannikulõugas, lai madal laht, püsitaimestikuga kivirand, väike-saar, laid, rannaniit, hall luide, metsastunud luide, luidetevahe-line niiske nõgu, huumustoiteline järv ja järvik, jõgi, oja, sinihelmikakooslus, niiskuslem-bene kõrgrohustu, puisniit, looduslikus seisundis raba, rikutud, kuid taastumisvõimeline raba, siirde- ja õõtsikusoo, allikas, allikasoo, liivakivipaljand, vana loodusmets, vana laialehine mets, rohunditerikas kuusik, soostunud ja soo-lehtmets, rusukalde ja jääraku mets, siirdesoo- ja rabamets, lammi-lodumets, laialehine lammimets.Liigid: karvane maarjalepp, emaputk, kollane kivirik, niidu-kuremõõk, mets-kuukress, ahtalehine ängelhein, balti sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, kahkjas-punane sõrmkäpp, paksukojaline jõekarp, harilik hink, lõhe, jõesilm, valgepõsk-lagle, väike- ja laululuik, väikekoskel, tõmmuvaeras, soopart, suurkoovitaja, väikekoovitaja, tutkas, rüüt, väikehuik, mudatilder, punajalg-tilder, vöötsaba-vigle, rukkirääk, merikotkas, roo-loorkull, händkakk, karvasjalg-kakk, värbkakk, laanepüü, öösorr, must-toonekurg, õõnetuvi, teder, metsis, nõmmelõoke, hallõgija, punaselg-õgija, väike-kärbsenäpp, tiigi-lendlane, hallhüljes.
Luitemaa looduskaitseala laiub mitmekesisel maastikul- liigendatud rannajoonega meri, 5000 aastat vana Litoriinamere rannavall, Eesti kõrgeimad luited, ulatuslikud rannaniidud ja rabad ning erinevad metsatüübid.
Rannaniidud on kaitseala üheks põhiväärtuseks. Siinne niidu-kuremõõga asurkond on üks Euroopa suurimaid. Madalmurused rannaniidud ja madalaveelised lombid on vajalikud
elupaigad haruldastele liikidele: kõre, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, punajalg-tilder. Rannikumeri ja rannaniidud pakuvad toitumis- ja peatumispaika veelindudele. Läbirän-del peatub siin kuni 15 000 valgepõsk-laglet ja kuni 3 000 suur-laukhane ning rabahane. Luitemaal taastatakse ja hooldatakse rannaniite ligikaudu 600 ha.
Kaitsealal asub Soometsa ehk Maarjapeakse puisraba ja Tolkuse raba.Niisketel ja märgadel aladel kasvavad rabamännikud, sookaasikud, laane- ja salumet-
sad ning lammimetsad. Luitemaal kasvab 500 taimeliiki, esineb 263 linnuliiki, neist 130 liiki pesitsejaid.Liikumiskeeld: Ilvese, Kükametsa, Mõtuse, Vanamänniku, Pikla, Pulgoja SKV*KEÕpperada. Tolkuse õpperada (2,2 km) algab Tallinn-Pärnu-Ikla 162 km asuvast parklast, kus on stend kaardi ja selgitustega. Osaliselt laudteega rada kulgeb rabas ja luidetel. Tornimäe vaatetornist avaneb suurepärane vaade kaitsealale ja Liivi lahele. www.rmk.ee
35. uuLu rAnnAMännIkuD, SurJu rAnnAMETSAD, uuLu-VÕISTE HoIuALA (kavandatav MKA)Asukoht: Tahkuranna valdPindala: 274 hakaitse all: kaitseala 1958, hoiuala 2007Elupaigad: metsastunud luide, vana loodusmets, rohunditerikas kuusik.Liigid: lõopistrik, õõnetuvi, vaenukägu, musträhn, hoburästas, nõmmelõoke.
Kaitseala asub kahel pool Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed. Kaugele sisemaale ulatuvatel luidetel kasvavad Jõulumäe männimetsad. Siinseid Edela-Eestile iseloomulikke ranniku-maastikke ja puhkemetsi säilitatakse püsimetsana. Puhkeala on hästi ligipääsetav, pakub mitmekülgseid võimalusi puhkuseks ja sportimiseks.
36 37
Foto: Mägiveised rannaniidul, M. Palginõmm
37. nIIDu MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Pärnu linnPindala: 84 hakaitse all: 1958, KE kehtib alates 2007Elupaigad: metsamaastik, metsakooslused, puisniit, jõeäärne niidukooslus.Liigid: koldvint, kodukakk, õõnetuvi, hallpea-rähn.
Siinsed metsad on erivanuselised, mitmerindelised ja liigirikkad. Soostunud sangle-papuistud ja haruldane lammimets on väärtuslikud metsakooslused. Kasvavate puude vanus äratab aukartust: 130-aastased sanglepad, 180-aastased pärnad, 100-aastased tammed, mändide vanus küünib 150–200 aastani. Kaitseala läbib Pärnu jõe paremkaldal olümpiavõitja Jüri Jaansoni nimeline terviserada, mis pakub häid võimalusi puhkamiseks ja sportimiseks.
38. Pärnu MAASTIkukAITSEALAAsukoht: Pärnu linnPindala: 516 ha kaitse all: 1958, KE kehtib alates 2007Elupaigad: metsastunud luide, luidetevaheline niiske nõgu, vana loodusmets, rohundi-terikas kuusik, soostuv ja soo-lehtmets.Liigid: harilik ungrukold, suur käopõll, laialehine neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, herilaseviu, händkakk, laanepüü, öösorr, hallpea-rähn, musträhn, nõmmelõoke, puna-selg-õgija, väike-kärbsenäpp.
Kaitseala on osa Pärnu linna rohelise vööndi metsamaastikust. Pärnu maastikukaitseala on linlaste armastatud marja- ja seenemets ning tunnustatud spordiürituste toimumise paik.
Pärnu LInn JA LäHIÜMBruS
36. Pärnu rAnnAnIIDu LooDuSkAITSEALAAsukoht: Pärnu linnPindala: 371 hakaitse all: 1958, KE kehtib alates 2007Elupaigad: rannikulõugas, rannaniit, valge luide.Liigid: sile kardhein, küürlemmel, künnapuu, ahtalehine ängelhein, villane katkujuur, emaputk, niidu-kuremõõk, soohiilakas, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti sõrmkäpp, vööt-huul-sõrmkäpp, nurmlauk, tutkas.
Kaitseala koosneb kolmest lahustükist, suurim asub Tervise Paradiisist kuni Raekülani, kaitse all on naisteranna tagune rannikulõugas ja Vana-Pärnu rannaniidud. Edelatormidest põhjustatud üleujutuste ajal jääb ala osaliselt või täielikult vee alla. Rannaniit on palju-dele linnuliikidele tähtis rändeaegne peatuspaik. Siin pesitsevad kiivitaja, punajalg-tilder, liivatüll, luiged, partlased ja mitmed värvuliste liigid. Kaitseala elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks niidetakse taimestikku ja karjatatakse veiseid. Pärnu jõe paremkaldal, kait-seala Vana-Pärnu vööndis asuvast linnuvaatlustornist saab vaadelda lindude tegutsemist.
Foto: Kivisisalik, M.- L. Rebane
Foto: Küürlemmel, M. Palginõmm
Foto: Ahtalehine ängelhein, J. Tenson
3938
ränDrAHnuDViimase jääaja liustike tegevus tõi Eesti aladele rändrahnud. Kaitse alla võtmisel hin-natakse kivi looduslikku väärtust, mõõtmeid, asukohta ja rahvapärimust. Pärnumaal kaitstakse 22 rändrahnu, siinsed kivid on tagasihoidlike mõõtmetega. Esmalt võeti kaitse alla Metsavere kaasiku ja Kivimurru rändrahn ning Rehekivi 1937. a.
Kõrgeim, Võnnukivi e Kalevipoja vestitasku kivi, paikneb Pärnu jões. Suurima läbi-mõõduga on Soo-otsa rändrahn. Ümbermõõdu ja kõrguse alusel on Pärnumaa suurim rändrahn Võnnukivi. Kotkakivi asub Manilaiu saare keskel. Räägitakse, et siis kui saart veel polnud ja ümberringi lainetas meri, olnud rahn kotka istumiskiviks. Rahvasuus elab rändkividest rohkesti Kalevipoja ja Vanapagana ainelisi muistendeid.
nimi Vald kaitse all
Pikkus m
Laius m
kõrgus m
Ümber-mõõt
m
Piltsi kivi (Riisselja-Ikla rändrahn) Häädemeeste 1940 7,5 6,8 2,1 22,3
Kiviaru rändrahn (Suure Kiviaru rändrahn) Häädemeeste 1940 6,8 4,8 2,3 18,1
Aruoja rahn (Asuja rahn) Häädemeeste 1938 6,9 6,2 3,0 20,1
Siigla Suurkivi (Arumetsa rahn, Keskküla kivi) Häädemeeste 1938 8,1 5,2 2,7 18,0
Arumetsa Väike rändrahn Häädemeeste 1938 4,7 4,3 2,2 13,7
Kihnu Liiva-aa Suur kivi (Kihnu Liivaaia kivi) Kihnu 1938 4,1 2,3 3,0 12,0
Rehekivi (Vanapagana Lingukivi) Koonga 1937 5,5 4,0 2,2 14,0
Soo-otsa rändrahn Surju 1940 9,2 6,7 3,0 25,0
Uue-Kabja rändrahn (Vanapagana kabi) Tali 1940 7,3 6,6 1,6 22,2
Võnnukivi (Kalevipoja vestitasku kivi) Tori 1959 9,0 6,0 5,0 22,0
Ratta rändrahn Tori 1959 6,0 4,0 2,0 15,1
Kotkakivi (Manija Kokkõkivi) Tõstamaa 1938 6,0 4,0 3,4 15,1
Nõmmeküla rändrahn (Tõlluse kivi) Varbla 1964 4,7 4,5 2,7 15,0
Kalevipoja Vestitasku kivi (Tellissaare Viie Valla Piirikivi) Vändra 1959 5,2 7,4 3,4 23,3
Rätsepa rändrahn Vändra 1959 5,6 5,2 1,8 16,0
Peedi Talu rändrahn (Suur rändrahn) Vändra 1940 5,2 3,0 2,3 14,5
Jänesearu kivi (Mõõdussaare rändrahn) Vändra 1939 6,5 5,2 3,8 22,9
Kivimurru rändrahn (Killumetsa Kivimurru rändrahn) Vändra 1937 6,6 4,0 2,8 18,2
Sohlu rändrahn Vändra 1939 2,0 2,5 2,5 9,0
Viluvere rändrahn Vändra 1940 6,0 2,0 2,5 16,0
Rahkama piirikivi (Kohtrumaa e Pudru talu rändrahn) Vändra 1940 3,0 4,0 3,0 14,0
Metsavere kaasiku rändrahn Vändra 1937 2,0 2,0 2,2 8,0
Foto: Pärn Riinu, U. Lekk
4140
Foto: L. Koidula park, M. Palginõmm
PArGIDParkides kaitstakse ajaloolist kujundust, liigirikkust ja muinsusväärtusi. Eakad par-gid on oluline osa meie loodus- ja kultuu-ripärandist. Kaitsealuste puistute suurim loodusväärtus on eakad põlispuud, kus leiavad elupaiku seened, samblikud, samblad, selgrootud, linnud ja imetajad. Pärnumaal on looduskaitse all 32 parki paiknedes kas endiste mõisasüdamete ümber või linnades. Silmapaistvamad ja tuntumad on Audru, Pärnu linna, Voltveti ja paljud teised pargid. Neist tähelepa-nuväärseim on Voltveti park koos arbo-reetumiga.
Pärnu linnaparkidest on kaitse all 6 parki. „Pärnu on ilus. Harva leidub sellast õnne-likku kooskõla kolme tähtsama loodusvara ühenduses, nagu seda on äärmiselt soe merevesi, lakkamatu päikese võlu ning avar, pehmeliivaline ja sile mererand, mis põlise pargiga varjatud külmade tuulte eest. Suvine Pärnu otse upub rohelusse“– nii iseloomustati 1936. a kuurortlinna miljööd. Pärnu kaunid varjulised pargid koos võimsate tamme- ja pärnaalleedega on tänini hinnatud kultuuriürituste, koh-tumiste ning puhkepaigana.
nimi Vald Pindala ha
A. Kurmi selektsiooniaed Surju 0,9
Allikukivi park Saarde 7,5
Are mõisa park Are 3,1
Annemõisa park Pärnu 2,3
Audru mõisa park Audru 16,3
Enge mõisa park Halinga 2,7
Illuste mõisa park Varbla 5,8
Jäärja mõisa park Saarde 7,4
Kõima mõisa park Koonga 3,7
Kaelase mõisa park Halinga 4,5
Lydia Koidula park Pärnu 1,9
Munamäe park Pärnu 1,9
Mõtsu mõisa park Varbla 1,7
Oidrema mõisa park Koonga 3,4
Pööravere mõisa park Halinga 2,9
Pärnu Rannapark Pärnu 48,4
Pärnu Vanapark Pärnu 3,7
Pootsi mõisa park Tõsta-maa 8,2
Sikana talupark Vändra 2,7
Sindi kirikupark Sindi 3,4
Surju mõisa park Surju 5,1
Tõstamaa mõisa park Tõsta-maa 18,3
Sõpruse park Sindi 6,5
Taali mõisa park Tori 14,5
Tali mõisa park Saarde 4,5
Tori pastoraadi park Tori 1,8
Uulu mõisa park Tahku-ranna 3,6
Valli park Pärnu 6,0
Vana-Varbla mõisa park Varbla 1,7
Veltsa mõisa park Koonga 6,1
Voltveti e Tihemetsa mõisa park Saarde 13,6
Vändra park Vändra 6,5
PuuD JA PuISTuDPärnumaal on kaitse all 39 puud ja puude gruppi kümnest liigist: tamm, pärn, mänd, kuusk, künnapuu, jalakas, kask, põõsaskask, hall- ja valge lepp. Esimesena võeti kaitse alla Panga tamm Koonga vallas 1936. a. Jämedaim tamm kasvab Tõstamaa vallas (üm 6,35 m). Arvatakse, et see Kastna tamm oli kodumajakaks meresõitjaile. Jämedaimad pärnad kasvavad Mihkli kiriku läheduses. Pärnumaa tuntuimad pärnad on Kai, Mai ja Riinu. Rahvasuus elab „rändavatest õde-dest“ mitmeid muistendeid. Kauni kujuga Tõrvanõmme mänd kasvab Tõstamaal. Legend pajatab, et kord ründas talu pull lapsi ja pereema. Hirmuga pageti tigeda looma eest puu otsa. Tänutäheks palus pere-ema Tõrvanõmme mänd kaitse alla võtta. Eakatel põlispuudel elavad kitsa elupaiga-nõudlusega seened, samblikud, samblad, selgrootud, linnud ja imetajad.
nimi Vald kaitse all
nimi Vald kaitse all
Põldeotasa tamm Audru 1959 Leissaare tamm Saarde 1959
Jõõpre pärnad (8) Audru 1938 Lähkma põõsaskask Surju 1937
Uruste tamm Audru 1964 Oru talu männid (2) Sindi 1941
Pärn Riinu Halinga 1959 Kariste talu mänd Sindi 1941
Pärnad Kai ja Mai Halinga 1959 Uulu tammed (2) Tahku-ranna 1991
Libatse tamm Halinga 1966 Rehemetsa tamm Tali 1964
Kõrtsitaguse tamm Halinga 1991 Tõrsepa tamm Tali 1964
Kereka tamm Halinga 1991 Laiksaare tamm Tali 1991
Vahenurme künnapuu Halinga 1991 Päkapiku mänd Tori 1937
Sohlu kaheharuline mänd Vändra 1939 Kõrvi tamm Tori 1966
Peedi talu mänd Vändra 1959 Kastna tammed Tõstamaa 1938
Kihnu mõisaaseme pärn Kihnu 1938 Võhma küla mustlepp Tõstamaa 1991
Koksi talu tamm Kihnu 1938 Tõrvanõmme mänd Tõstamaa 1991
Panga tamm Koonga 1936 Alt-Villemi tamm (Muriste tamm) Varbla 1964
Uduna tamm Koonga 1959 Võiera pärnad Vändra 1939
Mihkli kiriku pärnad (11) Koonga 1972 Vaki künnapuu, Ohvrijalakas Vändra 1959
Sööni-Möldri tamm Koonga 1991 Kurgja-Tõniste taluaseme pärn Vändra 1961
Karu käpa jälgedega mänd Paikuse 1964 C. R. Jakobsoni mänd Vändra 1961
Peksumänd Pärnu 1964 Männiku mänd Vändra 1961
Tamm Kooli tn 3 Pärnu 1981
42 43
Foto: Kastna tamm, M. Palginõmm
Foto: Tolkuse õpperada, M. Palginõmm
kASuTATuD kIrJAnDuSAasmäe, H. jt Pärnumaa I. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2008.kalda, T. Pärnumaa loodus. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus, Pärnu 2007.Lekk, u., kalda, T. Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus, Pärnu 2007.
kASuLIkkE VIITEIDEELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee Keskkonnainspektsioon www.kki.ee, keskkonnarikkumised tel 1313Keskkonnateabe Keskus www.keskkonnainfo.ee Riigimetsa Majandamise Keskus www.rmk.ee
44
