ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2352 28. august 2015 asutatud detsember 1947

Rahvapidu 2015.Eesti uudised.

Toimetus võtab hilisesuvepuhkuse!

Järgmine Eesti Hääl ilmub2. oktoobril 2015

Kaastööd ja kuulutusedpalume hiljemalt 27.

septembriks

1

Teated.

Laste suvelaager

Eesti SaatkondLondonis.Eesti uudised.

4

2

ESTON KOHVER MÕISTETI 15 AASTAKSVENEMAAL TRELLIDE TAHA

Et iga-aastane Rahvapidu Inglismaa eestlastele traditsiooniks onsaanud, on siin juba üleliigne nimetada. Oli jälle üks imeilussuvepäev, kus Taevataat meid ilmaga oli õnnistanud. Kui peosaalalul veidi hõredana tundus, siis varsti oli see täis rahvast, kesootas põnevusega eeskava algust. Peale lippude tseremooniat,ühislaulu, palvust, saadik Lauri Bambuse kõnet ja tervitusi olidlaagrilapsed laval oma nägusates rahvariietes ja pidu võis alata.Eeskava koosnes mitmesugustest hästi valitud lauludest, mõnedolid elavad ja tuntud viisid, kuid teised rahvuslikkude motiividegatäidetud, mis pisara silma tõid. Toredasti mängisid kolmnoormeest viiulitel ja klarinetil meile tuttavat ‘Postipoissi’ ja omaesinemisega võlus meid ka väike preili, kes armsalt klaveril omatükki mängis. Mulle jäi aga eriliselt meelde see koolipoiss, kes niijulgelt ja selgelt luges meile ette Ernst Enno luuletuse ’Koduimelisem töö’. ’Ava aken põhja poole’, lausus noormees kõlavasja puhtas eesti keeles. Kuna eesti kuulsa luuletaja Ernst Ennotütar ja tütretütar olid ka kunagi Inglismaa eestlaste peres, oli justeriline põhjus valida eeskavasse see luuletus.Ja siis tulid ‘Untsakad’. Kuulsad, paljudes maades esinenud jaEestis lugupeetud folkansambel, kes oma pika 23.tegutsemisaasta jooksul on välja andnud 10 CD-d ja pälvinud omatöö eest teeneteristi lll klassi ordeni. Grupp laulis ja mängis

hoogsalt ja rõõmsalt, mis rahva endaga kaasa viis. Ka minulemmik sõdurilaul ‘Tuhat tähte’ oli teiste laulude hulgas nendekavasse võetud ja kui ma seda vaikselt kaasa laulsin, sain omatütrelt tõrelda.Lõpuks olid laval koos kõik laulusõbrad mitmelt maalt ja koosUntsakate ja laagrilastega viisid peo lõpule. Peale lõppsõna jarahvushümnide laulmist kanti lipud jälle selleks aastaks välja.Seadsime oma sammud aasale, kus ootasid meid rahvatantsijad.Ka seda etendust saime päikesepaistel nautida.Mõtlesin siis, et on lausa hämmastav, et selline mitmekesine jatäpselt väljatöötatud eeskava on ainult ühe nädalaga koostatud.Samal ajal on pakutud laagrilastele rikkalikku päevakava kooskäsitööde ja muude meelelahutustega. Untsakate esinemiseleõhtul ja tantsule me kahjuks ei saanud jääda, sest kodus ootasmeid kass, kes vajas söötmist. Nagu me hiljem kuulsime, oli kasee osa päevakavast elav ja rahvarohke.Koju sõites olin vaimselt erutatud. Hoidsin süles kotti peolt ostetudeesti leibade, kama, kilude ja liköörikompvekkidega ja olin vaikseltrõõmus, et Inglismaa eestlaste hulgas on selliseid andekaidinimesi, kes on valmis ennast ohverdama, et tänulikule publikuleelamust pakkuda. Maarja Reiman

Kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, kesrööviti 5. septembril 2014 Eesti-Venekontrolljoone äärest, sai 19 augustilteada kohtuotsuse: 15 aastatvanglakaristust Venemaal.Eston Kohverile mõisteti karistusekskokku 15 aasta pikkune vangistus ningrahatrahviks 100 000 rubla. Kuna EstonKohverit süüdistati mitmes korra-rikkumises, määrati suurim karistus - 12aastat - ebaseadusliku spionaaži eest.Ülejäänud rikkumiste eest määratiKohverile 3 aastat vanglakaristust.Otsuse ettelugemine vältas umbeskümmekond minutit ning seejärelsaadeti ajakirjanikud uuesti kohtusaalistvälja. Kohtusaalis mainiti näiteks ära, etEston Kohveril on neli last, ta onsündinud Kohtla-Järvel ning varasemaltkohtulikult karistamata. Kohver oliroosakas-triibulises ülikonnas ningkohapeal viibiva ajakirjaniku sõnulteadlikult äärmiselt ükskõikse olekuga.Kohver ise ennast süüdi ei tunnistanudja mingeid emotsioone otsuseettelugemise ajal ei näidanud, vaidnäitas kehakeelega, et oli selleksotsuseks valmis. "Ta vaatas Eestiajakirjanikele otsa, lõi silmkontakti.

Tundus, et ta oli selleks otsuseksvalmis.""Kohver sai teha ainult ühe korra häält,kui temalt küsiti, kas otsuse sisu on tallearusaadav. Ta vastas vene keeles"ponjatno" (selge). Ei rohkemat," sõnasPihkvas kohapeal viibiv Eesti Päevaleheajakirjanik Krister Paris.Kohtunik andis teada, et otsuse saabedasi kaevata kümne päeva jooksulpeale otsuse koopia kättesaamist.Eston Kohverile Vene riigi pooltmääratud kaitsja Jevgeni Aksjonov enneotsust prognoose ei kommenteerinud,sõnas Paris.Pihkva kohtusse oli kohale tulnud paarkohalikku ajakirjanikku, kaameraid jaarvuteid ei lubatud kellelegil kohtusaalikaasa võtta. Kohal oli ka Euroopa Liiduvaatleja ja kolm Eesti diplomaati.Eesti saatkonna esimene sekretär TuuliPärnsalu tegi kohtu ees avalduse, kusnimetas protsessi ning Eesti kodanikuröövimist rahvusvahelise õiguserikkumiseks ning teatas, et Eesti jätkabpüüdlusi Kohveri vabastamiseks.Aksjonovi teatel võttis kohus maha nelipiiriületusperioodi, mistõttu vähendati

trahv 200 000 pealt 100 000 rubla peale(£970). Aksjonov kurtis, et tal olid vaidsüüdistuse dokumendid, Eesti pooltpolnud talle midagi Kohveri kaitseksantud.Aksjonovi palgaks Kohveri esindamiseloli 9600 rubla ehk ligikaudu 130 eurot.Interfaxi andmetel hakkab Kohverkaristust kandma range režiimigakoloonias Venemaa Föderatsiooniterritooriumil. DelfiPresident Ilvesi sõnum -"Head sõbrad,toetame Eston Kohverit ja temaperekonda ning kanname homme - Eestiiseseisvuse taastamise aastapäeval -temale mõeldes kollast linti."Suurbritannia Euroopa asjade ministerDavid Lidington tegi Londonis ametlikuavalduse nõudes Eston Kohveri kohestvabastamist: "Ma olen väga mures Eestikaitsepolitsei ametniku Eston Kohverilemõistetud 15-aastase vanglakaristuseüle, mis järgnes tema röövimisele Veneeriteenistuste poolt Eesti territooriumilt japeaaegu aastasele ebaseaduslikulekinnipidamisele. Ma olen korduvaltväljendanud muret Kohveri kohtlemiseüle ning kutsunud üles tema

vabastamisele oma kohtumistelVenemaa suursaadikuga Londonis.  Makutsun Venemaad üles Kohver kohevabastama ja garanteerima tematurvaline tagasitee Eestisse," sõnasLidington.David Lidington, Minister for Europe,condemned the sentence by a Russiancourt on Estonian official EstonianKohver. Speaking after the sentencing,he said “I am deeply concerned thatEstonian security officer, Eston Kohver,has been sentenced to 15 yearsimprisonment in Russia following hisabduction from Estonian territory byRussian Security Services and almost ayear in illegal detention. I haverepeatedly raised my concerns aboutthe handling of Mr Kohver’s case andcalled for his release during mymeetings with the Russian Ambassadorto London. I urge Russia to release Mr.Kohver immediately, and guarantee hissafe return to Estonia”. There have beensimilar messages from other politiciansin Europe and world-wide including theEuropean Union foreign policy chief,Federica Mogherini and the US Statedepartment.

R A H V A P I D U 2 0 1 5

Laste suvelaager.Rahvapidu. Baltiketi aastapäev.

In Memoriam.Sport.Veljo Tormis 85.Retsept.Teated.

5

6

3

EESTI ABISTAMISEKOMITEE LÕUNAD

LONDONISKahjuks peame teatama,et haiguse tõttu jäävad äraseptembri-, oktoobri- janovembrikuu lõunad .Jõululõuna toimub 13.detsembril Londoni EestiMajas, 18 Chepstow Villas,W11 2RB.

Foto: Toomas OjasooFoto: Helen Rits

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 28. august 2015

E E S T I S A A T K O N D U U E S H O O N E S

Eesti saatkond Londonisvõtab kodanikke vastu uuel

aadressilEesti saatkond Londonis kolis uudevastrenoveeritud hoonesse ja hakkasalates, 3. augustist konsulaarteenusteosutamiseks kodanikke vastu võtmauuel aadressil 44 Queen’s GateTerrace.Suursaadik Lauri Bambuse sõnul oliüks peamisi põhjusi, miks otsustatiuude saatkonnahoonesse kolida,vajadus pakkuda Suurbritanniaselavatele ja töötavatele Eestikodanikele paremaidkonsulaarteenuseid. „Uue hooneavaramad ruumid muudavadkonsulaarvastuvõtu paljumugavamaks. Samuti võimaldavaduued ruumid vajadusel tööd tehalisakonsulil, et inimeste teenindamineoleks veelgi kiirem ja sujuvam,“ märkisBambus.Suursaadik kinnitas, et Londonisaatkonna üks olulisi prioriteete onpakkuda inimestele kiireid jakvaliteetseid konsulaarteenuseid.„Loodame, et kolimise tõttu ei tekisuuremaid katkestusi kodanikeabistamisel ning inimesed leiavad meiduuelt aadressilt kenasti üles,“ sõnas ta.Suursaadik lisas, et info Londonisaatkonna uue aadressi kohta jääbülesse vana hoone ees olevaleinfotahvlile. Kogu vajaliku kontaktinfoleiab saatkonna koduleheltwww.london.vm.ee. Teemeteavitustööd ka kohaliku eestlasteajalehe, infolistide ja sotsiaalmeediavahendusel. „Uue saatkonnahoonepidulik avamine toimub 2015. aastasügisel,“ ütles Bambus.Saatkonna uue hoone jaoks osteti majaLondoni Kensingtoni ja Chelsea’ilinnaosas 2007. aastal ningrenoveerimistöödega alustati 2014.aasta varasuvel. Tänav, kus uussaatkond paikneb, rajati aastatel 1851–1855 ja maja ise ehitati aastatel 1859–1860. Queen’s Gate Terrace oli ükstänavaid uues kvartalis, mis ehitatiLondonis 1851. aastal toimunud suuremaailmanäituse jaoks. Kvartaliarendajaks oli William Jackson. Majaesindab 19. sajandi keskpaigaleiseloomulikku viktoriaanlikkuarhitektuuristiili ja on muinsuskaitse all.Hoone renoveerimistöid toestas MYConstruction & Carpentry Ltd. Majaarhitektuuriline lahendus on tehtudPelle-Sten Viiburgi pooltarhitektuuribüroost Doomino ArhitektidOÜ ning sisekujundus Margit Arguse,Margit Aule ja Kaur Käärma pooltarhitektuuribüroost KAOS ArhitektidOÜ. Valgusdisainer on Priit TiimusTipriit Valgusdisain OÜst ja majakaunistavate lühtrite looja on MargusTriibmann OÜst Keha3. Hoonesisekujunduselementidel kasutatud

fotod on teinud Arne Ader OÜstLoodusmees.Helen RitsLondoni saatkonna pressiesindajaNew location for Estonian EmbassyThe Estonian embassy in London hasmoved to a freshly renovated buildingand as of 3rd of August the embassywas welcoming visitors to 44 Queen'sGate Terrace.According to ambassador LauriBambus one of the main reasons formoving was the need to offer betterconsular services to Estonian citizensliving and working in the UnitedKingdom. The bigger rooms of the newbuilding will make receiving visitorsmuch more comfortable. In addition,these rooms will provide space, ifnecessary, for an additional consulwhich will ensure a faster and smootherservice to clients.  The Ambassador ispreparing for the ceremonial opening ofthe new embassy to take place in theautumn of 2015.The new embassy building, located inthe Royal Borough of Kensington andChelsea, was purchased in 2007 andrenovation started in 2014. The grade IIlisted building in Queen’s Gate Terracedates back to 1859-1860 and is in oneof the borough’s conservation areas,thus being protected by planningrestrictions. The house represents themid-19th century characteristic style ofVictorian architecture. Queen’s Gate

Terrace was one of the streets in thenew neighbourhood built from theprofits of the Great Exhibition held in

21. juulil tähistas oma 90. sünnipäeva Eesti riigivapp ja selle puhul avati AjaloomuuseumiSuurgildi hoones rändnäitus vapikujunemisloost ja kavanditest. Kohal olidsuured ja väikused, kes töötubades saidvalmistada ka päris oma vappe.Vapp on riigi sümbol ja usaldusmäk nagu kalipp ja hümn - sellise sõnumiga avati vapisünnipäevapidu, vahendas "Aktuaalnekaamera".1920. aastate alguses tegeleti riigi vapikavandamisega ligi kuus aastat. Selle ajajooksul muutusid seisukohad ja soositud motiivid. Lõpuks jäädi aastasaduEestimaad tähistanud kolme lõviga vapi juurde.Rändnäitus on Ajaloomuuseumis avatud kuni 30. septembrini.

E E S T I R I I G I V A P P S A I 9 0 - A A S T A S E K S

E E S T I K A A L U B B U R K A K A N D M I S E K E E L D U

E E S T I E S I M E N E T E R R O R I S TEesti esimene terrorist – terrorismi-kahtlustuse saanud eestlane astub kohtuette tõenäoliselt UkrainasEelmisel aastal kahel korral Ida-Ukrainasvõitlemas käinud mees tabati veebruarisEestist lahkumisel. Esimese eestlasenaterroristlikku ühendusse kuulumiseskahtlustatava Vladimiri juurest leititsiviilkasutuses keelatud relv jalaskemoon. Vladimiri taust: liiklusespuhkenud tüli pärast mehe surnukspeksmine ja karistuse eest Prantsusevõõrleegioni põgenemine.Harju maakohus langetas 10. augustilväga harukordse – Eestiõigusemõistmise ajaloos esimest korda –otsuse, kui kohaldasväljaandmisvahistuse Eesti

kodakondsusega mehele, keda Eesti riikkahtlustab terrorismis. Maakeeli öeldestähendab see, et kohus astus esimesesammu jadas, mille tulemusena antakseväidetav terrorist tõenäoliselt Ukrainalevälja. Siiani pole ükski terrorismigaseotud kriminaalasi Eestis nii kaugelejõudnud.Sündmused said alguse veebruaris, kuikaitsepolitsei pidas Eestist Venemaalelahkumisel kinni 34-aastase Vladimiri.Mees peeti kinni Narva piiripunktisliinibussis ja tema reisi eesmärk oli jõudaVenemaa kaudu Ida-UkrainasseLuganskisse.Vladimiri juurest leiti hiljem läbiotsimiselmuu hulgas tsiviilotstarbeks keelatud relvja laskemoon. Luganskis kavatses

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknategi augustikuu alul valitsusekabinetinõupidamisel ettepanekukehtes-tada Eestis burkade ja muudenägu varjavate riietusesemete kandmisekeeld avalikus ruumis, et ennetadateistes Euroopa riikides tekkinudprobleeme.Valitsuskabinet andis justiitsminis-teeriumile ülesande analüüsida erinevakultuuritausta lõimumisega seotud

probleeme. Ühe konkreetse ette-panekuna käis Isamaa ja Res PublicaLiidu (IRL) esimees Margus Tsahknavälja nägu katva riietuse keelamise.„Reeglid tuleb kehtestada enne, kuihakkavad tekkima sarnased küsimusedja probleemid, mis on eri Euroopariikides seoses kultuuriliste eripäradegatekkinud. Tagantjärele on nendeteemade reguleerimine väga keeruline.Mis puudutab näokatete kandmist

avalikus ruumis, on meie ühiskonnaleomane, et inimesed on tuvastatavad,”ütles Tsahkna.Ta märkis, et kui kehtivad konkreetsedturvalist keskkonda säilitavad reeglid, onsee aus nii Eesti inimeste kui kaEestisse saabuvate inimeste puhul, kesteavad siin kehtivat korda. Nägu varjavariietuse kandmine avalikus ruumis tuleksreguleerida korrakaitseseadusemuudatusega.

Tsahkna meenutas, et mujal Euroopas,näiteks Prantsusmaal on sarnaseidprobleeme üritatud tagantjärelereguleerida, mis on toonud endagakaasa probleeme.Tsahkna sõnul ei ole praegu Eestiselava islamikogukonnaga sarnaseidprobleeme ja seni ei ole kedagi nähtudnäokattega ringi liikumas.Postimees

Uus hoone enne renoveerimist

S E A K A T K E E S T I SJuunis avastati seakatk Läti sigadel.Eestis diagnoositi esimene sigadeAafrika katku juhtum Valgamaal.Veterinaar- ja toiduameti kinnituseltuvastati  sigade katk Hummuli vallasasuvas väike-majapidamises, kus oli viissiga. Juuli keskpaigas avastati katkukodusigadel kahes farmis Viljandimaal.Kõik sead hukatakse, korjusedhävitatakse ja farmi hoonedesinfitseeritakse. Augustikuu keskel olijuba hukatud 15 000 siga ja seakatkudiagnoositud 13 talus. Enne seakatkulaialdast levimist oli Eestis kodusigu 371000 ringis.Sigade katk on väga nakkav ja ägedaltkulgev kodusigade ja metssigadeviirushaigus, mida iseloomustab suursuremus.Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta,kuid võib põhjustada ulatuslikkumajanduslikku kahjuseakasvatussektorile. Iga loomapidajapeab järgima kehtestatud bioturvalisusemeetmeid, et oma loomi taudi eestkaitsta.Euroopa Komisjon kehtestas 18 augustiluued kitsendustega tsoonid: -Tsoon 3 näitab piirkondi, kus onkodusigadel avastatud katk. Tsoon toobtootjatele kaasa tõsised piirangud, mis ei

tähenda, et sealiha tootmine jaturustamine oleks keelatud või võimatu.Kolmandast tsoonist pärit liha tulebEuroopa Komisjoni otsuse kohaselttöödelda ja turustada eritingimustel. Seetagab kitsendustega alalt pärineva lihaliikumise jälgitavuse. Kolmanda tsoonifarmidest pärit liha on täiesti tavalinesealiha, kuid läbinud enne poelettidelejõudmist veelgi rangema kontrolli.Kolmandast tsoonist pärit lihatootedpeavad jääma ka sama riigiterritooriumile. Kolmandas piirangu-tsoonis on 130 seakasvatajat, kellel onkokku umbes 80 000 siga.Tsoon 2 näitab piirkondi, kusmetssigadel on avastatud seakatk; tsoon

3

2

4

1

Foto: Toomas Ojasoo

Foto: Eesti Saatkond

On paljurahuldustpakkuvaid aspekte, olles seotud

Eesti igasuvise laste suvelaagriga. Esiteks on see fakt, et me austame ja ikka veelpeame kinni traditsioonidest, mis on algatatudeestlaste poolt, kes tulid Suurbritanniasse pealeTeist Maailmasõda.Teiseks on tore näha sõprussidemetearenemist erinevas vanuses, erineva rahvuse jakultuuritaustaga laste vahel.Minu oma lähedaseimad sõbrad on need, kellega olinkoos kas Hothorpe Halli suvelaagris, Leicesteri Eestikoolis või IES Tulevikus. Meie ühine kultuuripärandhoiab sellise sõpruse tugevana.

Viimaste aastate jooksul on tänu sotsiaalmeedialemeie praegused laagrilapsed Suurbritanniast,Eestist, Saksamaalt ja Itaaliast saanud headekssõpradeks, olles uhked oma päritolu üle.Lõpetuseks, on tõesti rahuldust pakkuv näha kuipalju noori inimesi on nüüd seotud laagri

läbiviimisega, seega tulevik on helge! Kristy Sheldon – laagrijuht

3 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 28.august 2015

LASTE SUVELAAGER 2015

Laager oli sel aastal suurepärane nagualati. Juhtide ja kasvatajate vahel olifantastiline meeskonna vaim jaühtekuuluvuse tunne. Uute tegevustesissetoomine sel aastal andis lastelerohkem valikuid, näiteks päevvabaajakeskuses, tore matk loodusesse ja

kokanduse tunnid.Astrid Edwards

Suvelaager oli mulle see kord veidi erinev, kunaosalesin esimest korda vanaemana! Mul oli suurrõõm olla laagris koos tütre ja pisi- tütretütrega.Õpetasin ka esimest korda eesti kokakunsti, misoli väga positiivseks elamuseks. Noored kokadolid entusiastlikud ja tegid head eesti toitu, midaka teised laagrilised said maitsta ning hinnata.On tähtis, etanname omanoortele edasi omaemade ja isadening ka vanaemadeja vanaisade käestõpitud oskusi, eteesti traditsioonidpüsiksid elavana niikodumaal kui kamujal maailmas.Reet Järvik

Mulle meeldib siin inimesi eelmistest aastatest veel pareminitundma õppida. Lucy Toom-Smith, 16, Inglismaa.

“LAAGRIS SAAB SÕPRU MITMELT MAALT”- CECILIA, 16, INGLISMAA

Ma olen kolmandat korda siin laagris.Õpetajad on lahked ja abivalmis.Inimesed siin on toredad. See onkasulik laager, sest siin õpime keeli,tantse, laule ja inimesi tundma. Seelaager on ÄGE! Kristin

Olen laagris seitmendat korda. See aasta onolnud teistmoodi, kuna tavaliselt on minu lemmiktegevus olnud ujumine aga seekord ei saanudenam iga päev ujuda, kuna ujulat enam ei ole.Selle eest saime frisbee`t mängida ja kokkamistteha. Need tegevused olid ägedad! Mul meeldiblaager väga ja ma olen kindlasti jälle platsis/kohal järgmistel aastatel! Olari, 13, Eesti

I have been coming to campfor four years now and forthe same reason - the people.All the people here are sokind and welcoming. Campwould never be the samewithout them. When I try todescribe to people what campis like, I don't think they fully understand how much I enjoy thisweek. As it is so uncommon to meet people from Estonia, it isamazing to see so many Estonians together in one place who livein different countries such as England and Germany. I enjoyeddoing archery the most. Alice, 14, InglismaaI liked cooking as I got to learn new skills and also new recipes.Chloe, 15, Inglismaa

Kasvatajad said veidi puhata

Ich finde das Camp ist sehr schön.Wir haben Disco gemacht und dasGrillen und das Schwimmen warensehr toll. Mir haben die EnglischStunden und die Holzarbeitgefallen. Luzia, 11.Uns hat das basteln am bestengefallen. Helin, 8 ja Luzia

Its great coming to camp with people from other countries as we allshare the same cultural background.Alfie Wilson, 16, InglismaaI have been coming to camp for nine years and one of my favourite

activities has always been swimming. Thisyear the swimming pool was beingdemolished but to make up for this theleaders had arranged an afternoon out toa leisure centre in Leicester which Ireally enjoyed. Toomas Rajamets, 17.

Sel aastal matōin kõige noorema

laagrilise endaga kaasa - minukuuvanuse tütre, Emilia. Tallehästi meeldis muusika laagris!Loodan, et ka tema leiabsõpru ning eesti meelttulevaste aastate jooksulsuvelaagris nagu mina ise

olen. Laura Bekeris KeyKokakunsti õpetajad - Reet Järvik, AstridEdwards, Laura Bekeris Key ja Emilia

See laager on väga hästi organiseeritud. Siin ontegelikult kogu aeg midagi teha. Siin õpetatakse hästi eesti

laule ja rahvatantse muidugi ka eesti ja inglise keelt. Mina poleveel kunagi sellises laagris käinud, aga mulle meeldib. Enne makartsin, millist sööki siin pakutakse, aga tuli välja, et oli parem kuiarvasin. Ajad on ka väga hästi planeeritud nii, et iga päev ollaksevälja puhanud. Sellest kõigest selgus, et kui mul aega oleks, ma

tuleks järgmine kord ka. Michkel Wröbel, 15, Saksamaa

28. august 2015 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 4

Camp week was my fifth at Catthorpeand as always I had looked forward tothis week of the year. My favouriteactivity at camp is capture the flagbecause it helps bring teams together,the game that I perform best at is crabfootball. Other activities I enjoy includemealtimes, dancing and going to theswimming centre. Estonian cooking thisyear was a good addition to the dailyschedule because it taught traditionalEstonian cooking. Cooking essentialswere awarded as prizes. The Estonianlanguage lessons taught me phrases thatcame in handy when communicating withsome of the non-English speakers atCatthorpe. Overall, I really enjoyed theweek.Stefan, 13, Inglismaa

Laste suvelaager oli samavahva kui alati aga sel aastal oli eritihuvitav tänu uutele tegevustele nagukokkamine (ja maitsmine!)

Tiiu Kajando

Laste suvelaageri oli jälle nagu alatinauditav. Lastel oli väga palju erinevaidtegevusi, nende hulgas sel aastal uusi.Õhkkond oli sõbralik ja positiivne , lapsedsaid hästi omavahel läbi ja uued laagrilisedolid teretulnud. Laagri tulevik on positiivneja paljud lapsed juba planeerivad tullatagasi laagrisse järgmisel aastal.Kasvatajad töötasid tublisti ja ilma nendepanuse ja pühendumuseta ei oleks olnudvõimalik laagrit nii edukalt läbi viia. Ootanheameelega laagrit 2016.Karin Blakeley

Lydia JärvikTiina KõivHarald LutsTiiu OjasooLidia ProbertRein KarikEndla LepikEllen MändIngrid Pajodr. Helgi ÖpikEesti Hääl

dr. ja pr. ReimanSirje ja Eino IlmariJacqui ja Vello VahterKadi ja Reza AbadianKatrin Eagle peregaBruno Toomeoks peregaAdrian ja Karin BlakeleyPõhja InglismaaKogudusEesti AbistamiseKomitee

Eesti Vabariigi Haridus-ja Teadusministeerium

Rahvapeo toetajadEesti VabariigiKultuuriministeeriumEesti SuursaatkondSuurbritannias„Seitsemaja”külalistemaja, ÜlenurmeBradfordi Eesti KoduPaul ja Sharon Ratnik

Laste suvelaagri toetajad

Tere! Teate, et seelaager on väga lahe. Siin saab

laulda, tantsida, mängida metsas jadiskot teha. Kokad teevad väga headtoitu - lasagnet, makaroni ja teisi asjuka. Siin saab ka sporti teha näiteksujumas käia, vibu lasta, zumbat teha jalendava taldrikuga (frisbee) mängida.Kell 8 tuleb tõusta ja kell 9 õhtul tulebmagama minna. Metsas mängimine onlemmiktegevus laagris. Kathreen

Paola Hille Costarelli, 9, Itaalia

Sõprussidemed, mis on alguse saanud ühiselt veedetud ajal Suvelaagris, ontugevad – noored inimesed on pärit erinevatelt maadelt, rääkides erinevaidkeeli, aga ühendatud nende Eesti päritolu kaudu. On alati rõõm veetalaagrinädal nendega koos. Ly Toom - Rahvatantsu õpetajaAnother brilliant week with a busy

schedule and another great performanceon Saturday. Thanks to everyone involved.John RatnikThis year I have enjoyed meeting up withall my friends as I do not get to see themoften because they live in different citiesand countries.Rebecca Ratnik, 19, InglismaaI have enjoyed learning more about myheritage.Leah Ratnik, 17, Inglismaa

"2015 marked my 21st Summer Camp! It wasbrilliant as usual and great to have the hardworkpreparation payoff during theweek. The Camp

is going as strong as ever and I’m alreadylooking for songs for next year!"Alexander Edwards

Pühapäeval, 23. augustil kogunesid Eesti, Läti ja Leedukogukonna esindajad Londonisse Marble Archi juurde,et meenutada 26. aasta möödumist Balti ketist.Mitmed kohaletulnud inimesed kandsid rinnas ka kollastlinti, et avaldada toetust Eston Kohverile. Eston Kohveriröövimine Eesti Vabariigi territooriumilt FSB pooltmöödunud aasta 5. septembril ning sellele järgnevõigusvastane kinnihoidmine Venemaal on jõhkerrahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumine. Eestimõistab Eston Kohveri suhtes tehtud kohtuotsuse jakogu tema üle peetud kohtuprotsessi teravalt hukka.Balti keti mälestusürituse korraldasid Eesti, Läti jaLeedu saatkond Londonis.

Mina olen laagris kolmandat korda. Mullemeeldivad väga metsa mängud. Mul on siinväga lõbus. Siin laagris õpin ma ka eestirahvatantse.Kaur Kotkas, 12, Eesti

BALTI KETI TÄHISTAMINE

Ma olen Saksamaalt ja tulin teistkorda laagrisse. Minu lemmiktegevusedon vibu laskmine ja puutöö. Me mängimeigasuguseid mänge ning õpime nii eesti kuika inglise keelt. Mulle meeldivad metsamängud. Ma tulen kindlasti tagasilaagrisse järgmisel aastal. Mart Ole Peters, 14, Saksamaa

Fotod:Bethany SheldonToomas OjasooHelen Rits

…...pidu lõpeb

Aeg tagasi kojupoole minna….

….Kohtumisenijärgmisel aastal!

28. august 2015 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

Eesti saatkond Londonis teataskurbusega, et 22. juulil 2015 lahkusmeie hulgast jäädavalt 104-aastasenaTiit Reigo. Härra Reigo oliaastakümneid Londoni Eesti Maja üksvõtmefiguure ning eestluse hoidja jasäilitaja Suurbritannias.

Tiit Reigo sündis 21. detsembril 1910.aastal Tartus ning kasvas ülesOtepääl. Eestist põgenes toonavarastes 30ndates Reigo 1944.aastal. Pärast sõja lõppu jäi ReigoSuurbritanniasse elama ning tänuraamatupidaja haridusele sai ta Britisaartel kohe ka erialast tööd. 1959.aastal sai Tiit Reigost Londoni EestiMaja vastutav sekretär ning majajuhatuse liikmeks jäi ta kuni omasurmani. Samuti on oluline märkida,et härra Reigo andis suure panuse kaLondoni Eesti saatkonna töösse, ollespikki aastaid saatkonnale abiksraamatupidamisel. Reigo lõi aktiivselt

kaasa ka Suurbritannias asutatud BaltiNõukogu töös. 2001. aastal sai TiitReigo presidendilt Valgetähe V klassiteenetemärgi kui riigiametnik ja eestlusehoidja Londonis. Tiit Reigot jäävadleinama tütar Elsbeth ja kaks lapselast,Alexei ja Oliver.

I N M E M OR I A M - T I I T R E I GO

S P OR T - KE R GE JÕUS T I K

HE L I LOOJA V E LJO T OR M I S 85

Endel Lippmaa sündis 15. septembril1930. aastal Tartus. Ta oli akadeemik,keemilise füüsika ja füüsikalise keemiaprofessor, füüsika-matemaatikadoktor,Eesti Teaduste Akadeemia (ETA)Füüsika ja Astronoomia Osakonnajuhataja, ETA energeetikanõukoguesimees, keemilise ja bioloogilise füüsikainstituudi rajaja ja juhataja ning mitmeteülikoolide audoktor.1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajandisaja suurkuju hulka.Endel Lippmaa osales Rahvarindetegevuses. Oli Eesti Kongressi liige ningportfellita minister Edgar Savisaarevalitsuses, Tiit Vähi teises valitsuses jaTiit Vähi kolmandas valitsuses. Ta oli VIIIRiigikogu liige, kandideeridesKoonderakonna ja Maarahva Ühendusenimekirjas.

Endel Lippmaa, an Estonian academicand politician, who helped to build thefree and forward-looking modern state ofEstonia, passed away on 30th July.President Toomas Hendrik Ilves said thatLippmaa's thoroughness, strictness andsharp eye helped Estonia regain itsfreedom. “He was uncompromising andstood for historic truth, that led in 1989 tothe exposure and condemnation of theMolotov-Ribbentrop Pact which hadrobbed the Baltic countries and Poland ofits freedom”.Lippmaa was part of the EstonianPopular Front, a member of theCongress of Estonia and a minister inthree governments. In 1999 Lippmaawas elected as one of Estonia's 100luminaries of the 20th century.Source - Postimees

S UR I E ND E L L I P P M A A

7. augustil tähistas oma 85. sünnipäevaüks Eesti elavaid legende, heliloojaVeljo Tormis, kelle panusEesti koorimuusikatraditsiooni ja maailmakoorimuusikasse onhindamatu.Alustanud neoklassitsistlikusstiilis – eredaks näiteksAvamäng nr. 2, mis oliesimene Eesti helilooja teosfestivali „Varssavi sügis”kavas 1961. aastal – viis tajärgnevatel aastakümneteleesti rahvamuusikast lähtuvastiilisuuna uuele tasemele,kasutades ka modernistlikkeväljendusvahendeid.Lisaks eesti rahvalaulule on ta omatöödes kasutanud ka sugulasrahvasteja kaugemate rahvaste folkloori. Temakooriteostes kõlavad ingerlaste jasetude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste jasoomlaste, venelaste, bulgaarlaste jateiste rahvaste viisid. Eesti regilaulustammutatud isikupärane stiil onTormisele toonud maailmanime. Temaarvuka loomingu hulgast paistavadsilma kaks mahukat tsüklit: eri

maakondade viisidel põhinev jarahvakalendri tähtpäevadega seotud

segakooritsükkel „Eestikalendrilaulud“ (1967) ja„Unustatud rahvad”(1970–1989), millealuseks on läänemere-soome ohustatudväikerahvaste folkloor.Eestis tähistatati augustisVeljo Tormise juubelitmitmete sündmustega:Eesti Rahvusmeeskoor,Kammerkoor CollegiumMusicale ja ETVTütarlastekoor andsidkokku 15 kontserti

pealkirjaga „Tormis üle maa“ igas Eestimaakonnas ning „Sünnisõnad“ - VonKrahli Teatri, Nargenfestivali, EestiKontserdi ja Eesti FilharmooniaKammerkoori ühine ettevõtmine,muusikaline juht Tõnu Kaljuste; ja veelrohkem, näiteks 9. augustil olitelekanali ETV2 teemaõhtu pühendatudVeljo Tormisele, eetrisse jõudsid filmidja saated helilooja elust ja tööst, shverivärske lühisaade „Veljo Tormis 85“.

Eesti Muusika infokeskus

J.R.R. TOLKIEN'S FIRST KNOWN SHORT STORY TO BE PUBLISHED

Tiit Reigo sajaaastane juubel Londoni Eesti Majas

A previously unpublished short story byJ.R.R. Tolkien based on the Finnishepic tale Kalevala is to be released byHarperCollins. The esteemed authorbehind the literary and cinematicphenomenon The Lord of the Ringswrote the tale as an undergraduatestudent in the 1910s.The work consists of an unfinishedmanuscript  entitled  ‘The Story ofKullervo’, which Tolkien wrote at OxfordUniversity while studying Old andMiddle English. The story features atragic hero – a young boy raised in thehome of a  dark magician who haskidnapped the boy’s mother andmurdered his father – a premise thatsmacks of Harry Potter. HarperCollins

describes Kullervo as ‘perhaps the darkestand most tragic of all J.R.R. Tolkien'scharacters’.Tolkien's version of Kalevala containsmany twists on the original; for instance,the hero seduces a lady named Wanona,who may or may not be his sister. The taleends abruptly after Wanona discoverstheir connection. An outline of the plans forthe rest of the incomplete story, in whichKullervo commits suicide, will be includedin the book, according to the Guardian.Writing in 1964, Tolkien stated  that thestory was ‘the germ of my attempts to writelegends of my own to fit my privatelanguages’.The book, edited by Tolkien scholar VerlynFlieger, will be published in late August.

Are you travelling to Estonia this year andwant accommmodation near Tartu - for acouple of nights or longer. Why not stay at

SEITSE-KÜLALISTEMAJAB & B GUEST HOUSE

Run by Lynn and Bob Haidak from Lancashirethis award winning guest house in Ülenurme on the outskirts of Tartu has fourdouble/twin rooms. Room rate including breakfast is €50, single occupancy€35, (€5 discount for ‘Tulevik’ members and ‘Eesti Hääl’ subscribers). Roomrate includes use of a small heated swimming pool (open spring & summer).Sauna, BBQ facility and bicycle hire are extra. Children over 12 yearsaccepted.Contact: Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme, 61714, Tartumaa. Tel: +3726661163; Mob: +372 5334 1388; Email: guesthouse.seitse@gmail.com;www.seitsemaja.ee/ Booking.com award of excellence”

Imehea mahlane ja hapukaskook, mis säilib maitsvanamitu päeva. Sobib hästi justhilissuvel ja sügisel, kuikodumaised annid on valmis.Kogus 12 lõiku.Koostis- ja maitseained125 g võid1.5 dl suhkrut2 tk muna2.5 dl nisujahu1 tl küpsetuspulbrit2 sl rõõska koort või jogurtit2 tk õuna (haput)8 tk ploomi0.5 dl rosinaid0.5 dl pähkleid (purustatud) kaneeli suhkrut

Valmistusaeg:  üle60 minVispelda sulatatudvõi ja suhkur kokku,lisa ükshaavalmunad. Sega jahukoosküpsetuspulbrigamuna-võisegusse.Seejärel lisa vahu-koor. Koori õunad jalõika tükkideks.Puhasta ploomid kividest ja tükelda samuti. Segatainasse ploomitükid, üks osa õunatükke, rosinad japähklipuru.Pane tainas 24 cm läbimõõduga võitatudkoogivormi. Lao peale ülejäänud õunatükid, mis onkergelt toiduõliga segatud. Soovi korral maitsestakaneeli ja suhkruga.Küpseta 200kraadises ahjus 30–35 minutit.

R E T S E P T - Ploomi- õunakook

T EAT ED

YOUNG BALTIC TALENTconcert featuring young musiciansfrom the Baltic States studying at

London’s premier music academies.Sunday, 18th October at 3.00 p.m.

at the Royal Academy of Music,Marylebone Road, NW1 5HT.

Organised by the Baltic Council in GB

J U M A L A T E E N I S T U SUus EELK peapiiskop Urmas Viilmaapeab eestikeelset jumalateenistustrootsi luterlikus kirikus Londonis.

laupäeval 24. oktoobril kell 14.006-11 Harcourt Street, Marylebone,W1H 4AG. (metroo: Edgware Road)Laulab Londoni Eesti Seltsi segakoor.

Pärast teenistust kohvilaud jakoosviibimine, kus saab kohtuda

peapiiskopiga.

„Eesti Hääle” toimetus saadab EestiRajale parimaid tervitusi juubeli puhul.

Eesti Ühing Saksamaa Liitvabariigiskorraldab Kölnis Eesti Raja 70. juubelitähaistamise Liebfrauensalis laupäeval,26. septembril algusega kell 17:00.Kavas on Frankfurdi Eesti Kooliteatrigrupp, Kölni Eesti Kooli pisikesedlaululinnud, Müncheni Eesti Koolilapsed, rahvatantsu segarühmHamburgi Pääsuke. Tantsuks mängibKukkerpillid.Eesti Raja tekkeloost, arengust jatuleviku väljavaadetest räägibpraegune toimetaja Karin Aanja.Fotonäitus „Eesti Rada ja EÜSL läbiaegade”.

Eesti Kergejõustikuliit saatis maailma-meistrivõistlustele Pekingis (Beijing) 15sportlast. Esimestel päevadel võistlesidjärgmised sportlased. 400m tõkke-jooksus Rasmus Mägi - 49,18 avaringisja 48,76 poolfinaalis. Jaak-HeinrichJagor`i aeg avaringis oli 50,29.Maratonis sai Roman Fosti 20nda kohaajaga 2:20.35.Seitsmevõistluses esindas Eestit GritŠadeiko. Esimesel päeval tegi uue eestirekordi 100m tõkkejooksus ajaga 13,36sek; kõrgus – 1.77m; kuul – 12.05m ja200m - 24,41sek. Esimese päevapunktid - 3618 (28. koht). Teisel päeval

Grit saavutas 6.22 kaugushüppes;47.78 odavises ja 800 meetri jooksus2.17,32. Lõpptulemuseks 6213 punktiga15nes koht. Võitjaks tuli Jessica Ennis-Hill 6669 punktiga. 3000m takistus-jooksus oli Kaur Kivistik`u aeg 8.56,36.Eesti koondises olid veel Liina Luik jaLily Luik naiste maratonis; Eleriin Haaskõrgushüppes; Gerd Kanter ja MartinKupper kettaheites; Tanel Laanmäe,Magnus Kirt ja Risto Mätas odavises;Maicel Uibo ja Janek Õiglane 10-võistluses. Vigastuse tõttu ei osalenudkümnevõistleja Mikk Pahapill.

6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 28. august 2015

†Tulehingelist eestlast kaugel kodumaast, vabaduse sümbolit,

kauaaegset kaasmaalaste abivalmit nõuandjat, meie armas

TIIT REIGO’t sünd: 21.12.1910 Tartus

surn: 22.07.2015 Londonismälestavad leinas

†Armast kasuisa, kasuvanaisa, kasuvanavanaisa,

kasuäid ja sugulast

TIIT REIGO’t sünd: 21.12.1910 Tartus

surn: 22.07.2015 Londonismälestavad leinas

Elsbeth,Alexei ja Sarah, Oliver ja Susan,

Amelie, Tomas, Abigail, Tiiu-Malle

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast...vil! TIIT REIGO (coetus 1940-I)

sünd: 21.12.1910 Tartus; surn: 22.07.2015 LondonisViimset ennesõjaaegset liiget mälestab

korp! Fraternitas Liviensis

†TIIT REIGO

(1910-2015)Üht suurt Eesti poega,

iseseisva Eesti Vabariigi järjekestvuse kandjat ningeestluse väsimatut hoidjat pagulusesmälestab ja tunneb kaasa omastele

Eesti Vabariigi Valitsus

Ida LemsaluHelga HeinastuLeida Laumets

Adelies BeermannPiret Randam

Asta RankToomas ja Reet

Sirje Jaani

Nora Morley-FletcherVirge James ja Tiina Sanfourche

Katrin ja Gerard LegrainLagle HeinlaHelga BridgeAvo HiiemäeKersti Uibo

Priidu RebaneMaria Silva

Eesti Elu (Kanada)Alfred Pääslane *31.03.25 Võrus;† 29.06.15 HamiltonisHans Sepp *12.10.21 Rakveres;† 12.07.15 (T)Urve Karuks *18.01.36 Tallinnas;† 18.07.15 (T)Paavo Loosberg *27.10.19 Tallinnas;† 19.07.15 (T)Johannes Lott *15.07.24 Karksi-Nuias; † 20.07.15 (T)Arbu Tombak *09.02.24 Väike-Maarjas; † 07.08.15 (T)Wanda Kosk (Sumberg) *23.07.20Prangli Saarel; † 12.08.15 (T)(T) - TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Helju Siltaitist *27.04.26 Tõrvas;† 11.06.15 WisconsinisHeino Ambros *15.05.25 Tallinnas;† 24.06.15 Virginias

Ilo Johanson *04.07.32 Pärnus;† 08.07.15 IndianapolisesAnne Reet Karu *20.02.34 Raplas;† 17.07.15 New JerseysEesti Päevaleht (Rootsi)Lembit Pella *25.10.25 Kurki külas;† 02.07.15 SträngnasInna Põrk (Engmaa) *31.01.25;† 19.07.15Eda Meister (Hansen) *24.01.22Tartus; † 22.07.15 StockholmisMeie Kodu (Austraalias)Endel Saareleht *21.09.22 Tartus;† 30.06.15 MelbourneisEva Woan (Siiman-Soas) *06.04.25Pärnumaal; † 16.07.15 SydneysAnnelie Sildnik *19.01.45Saksamaal; † 19.07.15Felix Ruut *22.04.18 Vahastus;† 22.07.15 Sydneys

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

Eesti Hääl soovibsünnipäeva lastele õnne2. sept Arthur Sepp7. sept Enn Part9. sept Tiiu Ojasoo (jubilaar)10. sept Toomas Ojasoo16. sept Nora Morley- Fletcher17. sept Lya Leppik19. sept Reeta Knispel (jubilaar)20. sept Laine Gornik22. sept Elmar Jänes23. sept Tiina Kõiv (jubilaar)25. sept Tiina Metsmaa- Petersons25. sept Helle Unnuk26. sept K Veelma (jubilaar)

26. sept Ilse Blazaitis27. sept Vello Vahter27. sept Eha Veebel29. sept Tiina Sanfourche29. sept Linda Silber 1. okt Igor Linberg 2. okt Leida Kao 3. okt Karin Eistrat

S ü n d i n u d28. aug 1953 Tõnu Kaljuste 8. sept 1932 Einar Sanden 9. sept 1960 Urmas Sisask18. sept 1910 Bernard Kangro22. sept 1907 Viida Juse- Jovanovic23. sept 1851 K A Hermann25. sept 1910 Artur Rinne

1. okt 1956 Andrus Ansip5. okt 1877 Kindral Arthur Lossmann

S u r n u d4. sept 1998 Ernst Jaakson9. sept 1975 Karl Eerme10. sept 1995 Salme Ekbaum25. sept 1980 Marie Under25. sept 1944 Johan Pitka1. okt 1942 Ants Piip, Eestiesindaja Inglismaal1919-20Mäles tame Ing l ismaa l

lahkunuid2. sept 1970 ülempreesterNigul Hindo, Londoni EestiSeltsi ja Eesti Maja esimees7. sept 2003 Villem Kinnas,Bradfordi Eesti Kodu laekur

10. sept 1985prof. Ernst Öpik16. sept 1992 Albert Zirk, IEÜ sekretär6. okt 2005 Paul Pügi,Bradfordi Eesti Koduasutajaliige

T ä h t p ä e v a d1. sept 1939 algas IImaailmasõda2. sept 1945 II maailmasõjalõpp21. sept 1217 Madisepäev;Paala lahing22. sept 1944 Tallinnavallutamine28. sept 1994 „Estonia“laevahukkumine

M I H K L I K U U

†Mälestame eestluse hoidjat ja head kolleegi

TIIT REIGOTAvaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Londoni Eesti saatkonna praegused ningendised töötajad

†Londoni Eesti Maja

mälestab

TIIT REIGOT,Eesti Maja isa ja hinge.

†Lahkus kauaaegne liige ja nõuandja

TIIT REIGOmälestab

Eesti Abistamise Komitee Londonis

Meie noorepõlve mentorit

TIIT REIGO’tmälestavad

Linda Lembra peregaIngrid Smith perega

Juhatuse liiget (1971-79)

TIIT REIGO’tmälestab

Inglismaa Eestlaste Ühing

†Armast sõpra

ARVED VIIRLAIDmälestab

Ida Lemsalu perega

Meie kuuekümneseitsmendal abieluaastalsuri minu armas naine

MARI TOOMSALULohutamatus leinas

Tom

Kallis ReetSügav kaastunne sulle ja su perele armsa isa

ERICH KROMEL’ikaotuse puhul

Aime ja Karel peredega ning Heiki

Peale pikka haigust lahkus armas abikaasa

MAIMU SÜLD (Tilling)91. aastaselt 17. augustil Bradfordis.

mälestab

Valdek

†

Puhka rahus

†

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublisher - Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas Ojasoo;Korrektuur - Tiina Kõiv. Esindajad: Lydia Järvik

(Bradfordis), Ida Lemsalu (Londonis)Tellimis aastaks: £20; Välismaale £27; Eestisse: £20.Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12);

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond.Tšeki saajaks märkige “Estonian News”,

4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.Tel: 0115 877 6877 e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleisei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Igaartikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha

muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN