Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
PALAMUSE VALLA EELARVE STRATEEGIA AASTATEKS 2018-2021
2
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3
1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna hetkeseis ja prognoos ....................................................... 3
2. Palamuse valla sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade .................................................. 5
3. Palamuse valla eelarvestrateegia koondfinantsplaan ............................................................ 5
3.1. Tulubaasi ülevaade ja prognoos ........................................................................................... 7
3.2. Kulubaasi ülevaade ja prognoos ........................................................................................... 8
Üldvalitsemine ....................................................................................................................... 11
Haridus ................................................................................................................................... 11
Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ................................................................................................ 12
Kultuur, sport ja vaba aeg ...................................................................................................... 12
Tehniline infrastruktuur ......................................................................................................... 13
Elamumajandus ...................................................................................................................... 13
Põhitegevuse tulem: ............................................................................................................... 14
3.3. Investeeringute kavandamine ............................................................................................. 14
3.4. Finantseerimistegevus ........................................................................................................ 15
Võlakohustused ...................................................................................................................... 15
Finantsdistsipliin .................................................................................................................... 15
Kokkuvõte .................................................................................................................................... 18
3
Sissejuhatus
Palamuse Valla eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus
ning muuta vallavalitsuse tegevus valla allasutuste ja valdkondlike arengute suunamisel
tulemuslikumaks.
Eelarve strateegia on eelkõige finantsplaan, mis on aluseks prognoosimaks tulevaste aastate
rahalisi võimalusi Palamuse Vallas ja ka aluseks järgnevate aastate eelarve koostamisel.
Eelarvestrateegias on kajastatud prognoositavalt KOV-de haldusreformiga kaasnevate
ühinemistoetuste teemat.
Palamuse Valla eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise lähtealuseks on Palamuse Valla kehtiv
arengukava, Riigi eelarvestrateegia perioodil 2018–2021, Rahandusministeeriumi 2017. aasta
kevadine majandusprognoos, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seadus.
Eelarvestrateegias esitatakse:
sotsiaalmajandusliku keskkonna hetkeseis ja prognoos;
valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud
ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad
põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja
investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega,
eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja
eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu
seisuga;
valla tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja
eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.
Statistiline informatsioon on saadud Palamuse Valla eelarve täitmise aruannetest,
Rahandusministeeriumist, Tööhõiveametist ja Statistikaametist.
1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna hetkeseis ja prognoos
Riigi tasand
Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta
valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Vabariigi valitsus prioriteedid aastateks 2018-2021:
1) Eesti majanduse välja viimine majandusseisakust (tööjõu maksukoormuse langetamine,
teadus- ja arendustegevuse tõhustamine, taristuinvesteeringute toetus, erasektori
investeeringute toetamine, energiatõhususe kasvu toetamine);
2) Rahvaarvu suurendamine (hüvitiste süsteemi muutmine);
3) Julgeoleku tagamine;
4) Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine (toetuste suurendamine);
5) Haldusreformi läbi viimine.
4
Makromajanduse hetkeseis:
1) 2016.a. lõpul majanduskasv positiivne. Ootused 2018.aastaks tõusnud 3,1%-le;
2) Palgatulu kiire kasv;
3) Hinnalangus on peatunud;
4) Vabariigi valitsuse poolt vastu võetud maksude kobarpakett;
5) KOV-de võlakoormuse stabiliseerimine.
Rahandusministeeriumi poolt välja antud kevadise majandusprognoosiga saab tutvuda
http://www.fin.ee/majandusprognoosid.
Vabariigi valitsuse põhisõnum 2017.a. kevadisel majandusprognoosil 2018-2021 EA strateegiale
on (allikas: www.fin.ee):
1) Riigi tugi majanduskasvule – suurenevad investeeringute ja kasvusõbralikuma
maksukoormuse kaudu;
2) Arvestuslike kulude kasvu kompenseerivad paremad maksulaekumised;
3) KOV-de puudujääk oodatust väiksem;
4) Võlakoormuse kasv lähiaastatel seotud uute investeeringutega.
Tabel.1 Rahandusministeeriumi 2017.a. kevadine prognoos (Allikas:
Rahandusministeerium)
Makromajanduslikud
näitajad
2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*
SKP jooksevhindades
(mld. €)
20,9 22,1 23,5 24,8 26,2 27,6
SKP reaalkasv 1,6% 2,4% 3,1% 2,8% 2,7% 2,7%
SKP nominaalkasv 3,3% 5,6% 6,3% 5,7% 5,6% 5,5%
Tarbijahinnaindeks 0,1% 3,3% 2,7% 2,5% 2,5% 2,0%
Hõive (tuh.in) 644,6 647,5 649 649,5 649,4 650,2
Tööhõive kasv 0,6% 0,5 % 0,2% 0,1% 0% 0,1%
Keskmine kuupalk (€) 1144 1211 1272 1340 1411 1482
Palga nominaalkasv 7,4% 5,9% 5,0% 5,4% 5,3% 5,1%
Palga reaalkasv 7,2% 2,5% 2,3% 2,9% 2,7% 3,0%
Kohaliku omavalitsuse tasand
Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel.
Korraldatakse koolide, lasteaedade, huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide,
spordirajatiste, hooldekodude ja tervishoiuasutuste ülalpidamist, sotsiaalabi ja –teenuste
osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning
valla teede ja tänavate korrashoidu.
2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste finantstegevust kohaliku omavalitsuse üksuste
finantsjuhtimise seadus. Seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama iga-aastaselt
positiivse põhitegevuse tulemi ning hoidma netovõlakoormuse (kohustuste ja likviidsete varade
vahe) individuaalse piirmäära raames nii endal kui koos sõltuvate üksustega. Individuaalne
piirmäär sõltub finantsvõimekusest ning on vahemikus 60% - 100% põhitegevuse tuludest.
5
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise
üle. Põhiosa sissetulekutest laekub tulumaksust ja riigieelarvelistest toetustest. Väljaminekut
tegevusvaldkonniti jaotust mõjutavad peaasjalikult muutused investeeringutes.
28.detsember 2016 allkirjastati Kuremaa lossis Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja
Torma valla ühinemisleping. Ühinenud valla nimeks saab Jõgeva vald ja selle volikogus saab
olema 27 liiget. Valla halduskeskuseks jääb Jõgeva linn. Valla haldusterritooriumi suurus on
1027,8 km2 ja elanikke ligikaudu 14 010. Haldusreformi eesmärgiks on inimestele parema ja
kättesaadavama avaliku teenuse pakkumine, KOV –de ülesannete ja rahastamise põhimõtete
muutmine.
2. Palamuse valla sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade
Palamuse vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 2104 inimest.
Elanike arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud.
Palamuse valla elanike loomulik iive on olnud 2013.a. positiivne ja siis jätkuvalt suunaga
negatiivsuse poole (vt joonis 1).
Joonis 1. Palamuse valla sünnid ja surmad 2013-31.07.2017 (Allikas: Statistikaamet).
3. Palamuse valla eelarvestrateegia koondfinantsplaan
Eelarvestrateegia koondfinantsplaani koostamisel on järgitud alljärgnevaid sisendeid:
Eelarvestrateegia on tulude poolel käsitlenud Haldusreformiga seoses prognoositavat
ühinemistoetust ja kulusid.
Tulumaksu laekumise tõus on planeeritud 2018-2021 sammuga +2,3%.
2018. aastaks planeeritud personalikulude kasvuks 5 protsenti, 2018-2020.aastaks on
planeeritud personalikulude vähenemine kuni 3,5 %.
Majanduskulude kasvuks on planeeritud 2018-2021 aastateks tõus. Eeldatud on uue
lasteaia tegevus.
Reservfondi (kajastatakse põhitegevuse kulude eelarveosas real („Muud kulud“) mahuks
aastatel 2018–2021 on prognoositud 10 000 eurot aastas;
Projektile „Luua küla kergliiklustee“ elluviimiseks taotluse taotlemine EAS-ilt 2018.aasta
I kvartalis.
-20
-10
0
10
20
30
40
2013 2014 2015 2016 31.07.2017
SÜND SURM HÄLVE
6
Tabel 3. Palamuse valla koondeelarve 2016-2021
PALAMUSE
VALLAVALITSUS 2016 tegelik 2017 * 2018 * 2019 * 2020 * 2021 *
Põhitegevuse tulud kokku 2 758 060 2 962 532 3 190 695 3 244 344 2 988 648 2 987 627
Maksutulud 1 316 063 1 407 140 1 437 204 1 467 960 1 510 000 1 542 000
sh tulumaks 1 223 777 1 307 140 1 337 204 1 367 960 1 400 000 1 432 000
sh maamaks 992 286 100 000 100 000 100 000 110 000 110 000
Tulud kaupade ja teenuste
müügist 427 344 446 925 550 000 532 000 326 000 330 000
Saadavad toetused
tegevuskuludeks 1 000 606 1 078 267 1 180 491 1 220 784 1 128 204 1 090 527
sh tasandusfond 294 297 265 005 290 229 298 400 313 588 350 911
sh toetusfond 663 251 694 210 694 262 654 384 621 616 621 616
sh muud saadud
toetused tegevuskuludeks 43 058 119 052 196 000 268 000 193 000 118 000
Muud tegevustulud 14 048 30 200 23 000 23 600 24 444 25 100
Põhitegevuse kulud kokku 2 549 592 2 704 796 2 866 504 2 865 699 2 897 255 2 951 131
Antavad toetused
tegevuskuludeks 271 079 291 564 290 000 290 000 290 000 290 000
Muud tegevuskulud 2 278 513 2 413 232 2 576 504 2 575 699 2 607 255 2 661 131
sh personalikulud 1 338 689 1 399 394 1 470 141 1 420 000 1 400 000 1 400 000
sh majandamiskulud 936 500 996 694 1 096 363 1 145 699 1 197 255 1 251 131
sh muud kulud 3 324 17 144 10 000 10 000 10 000 10 000
Põhitegevuse tulem 208 468 257 736 324 191 378 645 91 393 36 496
Investeerimistegevus
kokku -111 344 -354 524 -446 060 -151 300 -68 300 -68 300
Põhivara müük 143 987 189 203 250 000 50 000 50 000 50 000
Põhivara soetus -150 180 -481 900 -886 477 -270 000 -85 000 -85 000
sh projektide
omaosalus 0 -481 900 -662 680 -168 000 -85 000 -85 000
Põhivara soetuseks saadav
sihtfinantseerimine 0 97 369 223 797 102 000 0 0
Põhivara soetuseks antav
sihtfinantseerimine -97 369 -40 868 -22 000 -22 000 -22 000 -22 000
Aktsiate soetamine 0 -108 188 0 0 0 0
Finantstulud 67 650 650 700 700 700
Finantskulud -7 848 -10 790 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000
Eelarve tulem 97 124 -96 788 -121 839 227 345 23 093 -31 804
Finantseerimistegevus -59 455 256 532 381 890 -40 256 -91 228 -45 436
Kohustuste võtmine 97 000 446 532 623 000 168 000 85 000 85 000
Kohustuste tasumine -156 455 -190 000 -241 110 -208 256 -176 228 -130 436
Likviidsete varade muutus
(+ suurenemine, -
vähenemine) 37 669 159 744 260 051 187 089 -68 135 -77 240
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks 173 179 332 923 592 974 780 063 711 928 634 688
Netovõlakoormus (%) 19,3% 21,2% 23,5% 16,1% 16,8% 17,8%
7
3.1. Tulubaasi ülevaade ja prognoos
Eelarvestrateegia perioodiks 2018-2021 prognoositakse tulude kasvu (%) järgmiselt:
2018* 2019* 2020* 2021*
Tulud kokku +7,7 +1,7 -7,96 -0,03
s.h. maksutulud +2,1 +2,1 +2,9 +2,1
Tulud kaupade ja teenuste
müügist
+23,1 -3,3 -38,7 +1,2
Saadavad toetused
tegevuskuludeks
+9,5 +3,4 -7,6 -3,3
Muud toetused -23,8 +2,6 +3,6 +2,7
Tulumaks
Riiklike maksude tuluallikateks Palamuse valla eelarves on üksikisiku tulumaks ja maamaks.
Tulumaksu laekumist mõjutavad muutused maksumaksjate arvus, sissetulekute muutus ja riigi
poolt määratud eraldise suurus. Üksikisiku tulumaksu laekub palgatuludelt, juriidilise isiku
juhtimis- ja kontrollorgani liikmetelt, töövõtulepingute alusel makstavatelt tasudelt,
vanemahüvitiselt, töökaotusega seotud hüvitistelt ja muudelt väljamaksetelt.
Maamaks
Maamaksu summa saadakse Keskkonnaministri 30.11.2001.a määruse nr 50 „Maa korralise
hindamise tulemused kehtestamine“ põhjal arvutatud maa maksustamishinna ja
Maamaksuseaduse § 5 lõige 1 ettenähtud maamaksumäära 0,1–2,5 protsenti maa
maksustamishinnast aastas korrutamise tulemusel. Maamaks laekub 100 % ulatuses kohalikule
omavalitsusele. 01.01.2013. aastast jõustus „Koduomanike maamaksust vabastav maamaksu
seaduse muutmise seadus“. Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotatakse maamaks
kodualusele maale tiheasustusega piirkonnas kuni 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha
ulatuses. Kohalike omavalitsuse üksuste eelarvetulude vähenemine kompenseeritakse neile
tulumaksu määra tõstmisega 2013. aastal 0,17 ja 2014. aastast täiendavalt 0,03 protsendipunkti
võrra.
Palamuse Valla Volikogu on kehtestanud üldiseks maamaksu määraks 2,5 % maamaksustamise
hinnast, soodusmaksumäär haritaval maal ja looduslikul rohumaal 1,8% (lubatav piirmäär on 2%)
. Maksumäära ei ole muudetud. Eelarvestrateegias on planeeritud 2020. aastal 1% maksutulu tõusu
eeldusel, et Riik korrigeerib maa maksustamise hinda.
Tasandusfond ja toetusfond
Tasandusfondi suurus on sõltuvuses elanike arvuga ja struktuuriga. Tasandusfondi koefitsiendid
määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Tasandusfondi eraldis sõltub elanike arvust,
kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, tulumaksu laekumisest ja
arvestuslikust maamaksust. OVL ja Vabariigi valitsuse vaheliste läbirääkimiste eesmärgiks ja
lähtealuseks on KOV-de tulubaasi suurendamine läbi tasandus- ja toetusfondi.
http://portaal.ell.ee/18709
8
Tulud kaupade ja teenuste müügist
Järgnevad tulud on valdavalt eelarve tegevustulud. Nende kasv saab olla mõõdukas, mis oleks
loogilises seoses kogu eelarve tulude kasvuga.
Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu struktuur on järgmine:
• laekumised haridusasutuste majandustegevusest (kool, lasteaed);
• laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest (raamatukogu, rahvamaja);
• laekumised elamu majandustegevusest;
• üüri- ja renditulud;
• muud tulud.
Tabel 5. Tulu kaupade ja teenuste müügist tegevusalade lõikes.
Struktuur 2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*
Haridusasutused 118 462 142 650 150 000 150 000 150 000 150 000
Kultuuriasutused 10 844 13 550 20 000 21 000 25 000 25 000
Elamumajandus
ja valitsemine
151 921 171 700 170 000 140 000 70 000 70 000
Renditulu 16 025 8 600 50 000 60 000 60 000 60 000
Riigilõiv 2 147 3000 3000 3000 3000 3000
Muud (k.a.
väljanäitus)
127 945 107 425 157 000 158 000 18 000 22 000
KOKKU € 427 344 446 925 550 000 532 000 326 000 330 000
Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu moodustas 2016. aasta eelarve baasil 15,5 %
põhitegevuse tuludest. 2017 .aasta prognoositav (*) täitmine on 15,1 % põhitegevuse tuludest.
2018 – 2021 aasta prognoositav kaupade ja teenuste müügi keskmiselt 13,9 % põhitegevuse
tuludest . Kõikide valdkondade omatulud jäävad asutustele kulude katteks.
Muud toetused ja tegevustulud
Palamuse Valla eelarve strateegias 2018-2021 on prognoosimisel sihtfinantseerimise toetused.
Muude tegevustulude alla on arvestatud kaevandustasu, vee-erikasutustasu, saastetasu,
omanikutulu ja muud.
3.2. Kulubaasi ülevaade ja prognoos
Joonis 2. Kulude jaotus Palamuse Vallas 2016.aastal (Allikas: Eelarve täitmise aruanne 2016.a.)
Muud0%
Majandamiskulud
36%Eraldised
11%
Personalikulud 53%
Kulude jaotus 2016.a. Palamuse Vallas
Muud Majandamiskulud Eraldised Personalikulud
9
Põhitegevuse kulude prognoos
Peamised ja kõige suuremad kulud on personalikulu ja majandamiskulud (vt joonis 2). Kulude
pikemaajalisel prognoosimisel on lähtutud valla pidevast arengust ja jätkusuutlikkusest.
Joonis 3. Põhitegevuse kulude prognoos tegevusalade lõikes 2016-2021
Haldusreformi protsessi käigus saadavad riigi toetused on prognoositud kuludeks üldise
valitsussektori kuludeks 2017.aastal 75000 eurot, 2018.aastal 50000 eurot ja 2019.aastal 75000
eurot. 2018.aasta toetus 100000 eurot planeeritud hariduskulude valdkonda.
Tabel 6. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti
Põhitegevuse ja
investeerimistegevuse kulud
valdkonniti
2016
täitmine
2017
eeldatav
täitmine
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
01 Üldised valitsussektori
teenused 334 359 381 276 305 259 278 600 202 000 202 000
Põhitegevuse kulud 326 634 370 486 293 259 266 600 190 000 190 000
sh saadud toetuste arvelt 50 000 75 000
sh muude vahendite arvelt 326 634 370 486 243 259 191 600 190 000 190 000
Investeerimistegevuse kulud 7 725 10 790 12 000 12 000 12 000 12 000
sh muude vahendite arvelt 7 725 10 790 12 000 12 000 12 000 12 000
03 Avalik kord ja julgeolek 15 841 15 000 6 500 6 500 6 500 6 500
Põhitegevuse kulud 15 841 15 000 6 500 6 500 6 500 6 500
sh muude vahendite arvelt 15 841 15 000 6 500 6 500 6 500 6 500
04 Majandus 208 362 145 202 393 409 330 000 129 750 127 000
Põhitegevuse kulud 178 401 145 202 129 932 130 000 129 750 127 000
sh saadud toetuste arvelt 77 000 76 000 77 000 77 000 77 000 77 000
sh muude vahendite arvelt 101 401 69 202 52 932 53 000 52 750 50 000
Investeerimistegevuse kulud 29 961 0 263 477 200 000 0 0
sh saadud toetuste arvelt 223 797 98 000
sh muude vahendite arvelt 29 961 39 680 102 000
47,6 53,2 63,2 64,3 66,7 67,5
13,113,7
10,2 9,3 6,6 6,46,9
7,98,1 7,8 7,7 7,5
8,25,4
4,5 4,5 4,5 4,38,6 2,82,6 2,6 2,6 2,513,4 13 9,1 9,3 9,7 9,5
1,6 3,5 2 2 2 1,90,6 0,5 0,2 0,2 0,2 0,20 0 0,1 0 0 0,2
2 0 1 6 2 0 1 7 * 2 0 1 8 * 2 0 1 9 * 2 0 2 0 * 2 0 2 1 *
Haridus Üldised valitsussektori teenused Sotsiaalne kaitse
Majandus Elamu- ja kommunaalmajandus Vabaaeg,kultuur ja religioon
Keskkonnakaitse Avalik kord ja julgeolek Tervishoid
10
05 Keskkonnakaitse 40 160 95 990 56 000 56 000 56 000 56 000
Põhitegevuse kulud 40 160 95 990 56 000 56 000 56 000 56 000
sh muude vahendite arvelt 40 160 95 990 56 000 56 000 56 000 56 000
06 Elamu- ja
kommunaalmajandus 218 658 224 301 97 000 97 000 97 000 97 000
Põhitegevuse kulud 109 288 75 245 75 000 75 000 75 000 75 000
sh muude vahendite arvelt 109 288 75 245 75 000 75 000 75 000 75 000
Investeerimistegevuse kulud 109 370 149 056 22 000 22 000 22 000 22 000
sh muude vahendite arvelt 109 370 149 056 22 000 22 000 22 000 22 000
07 Tervishoid 689 1 720 1 750 1 750 1 750 1 750
Põhitegevuse kulud 689 1 720 1 750 1 750 1 750 1 750
sh muude vahendite arvelt 689 1 720 1 750 1 750 1 750 1 750
08 Vabaaeg, kultuur ja
religioon 340 665 415 912 260 537 265 275 279 755 280 381
Põhitegevuse kulud 340 665 352 012 260 537 265 275 279 755 280 381
sh muude vahendite arvelt 340 665 352 012 260 537 265 275 279 755 280 381
Investeerimistegevuse kulud 0 63 900 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 63 900
09 Haridus 1 474 465 1 880 819 2 435 000 1 912 000 2 021 000 2 077 000
Põhitegevuse kulud 1 367 709 1 462 819 1 812 000 1 842 000 1 936 000 1 992 000
sh saadud toetuste arvelt 509 533 549 948 580 000 610 000 624 000 650 000
sh muude vahendite arvelt 858 176 912 871 1 232 000 1 232 000 1 312 000 1 342 000
Investeerimistegevuse kulud 106 756 418 000 623 000 70 000 85 000 85 000
sh muude vahendite arvelt 106 756 418 000 623 000 70 000 85 000 85 000
10 Sotsiaalne kaitse 171 791 186 322 231 526 222 574 222 500 222 500
Põhitegevuse kulud 170 205 186 322 231 526 222 574 222 500 222 500
sh saadud toetuste arvelt 58 438 74 560 58 438 59 000 59 000 59 000
sh muude vahendite arvelt 111 767 111 762 173 088 163 574 163 500 163 500
Investeerimistegevuse kulud 1 586 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 1 586
KOKKU 2 804 990 3 346 542 3 786 981 3 169 699 3 016 255 3 070 131
Põhitegevuse kulud 2 549 592 2 704 796 2 866 504 2 865 699 2 897 255 2 951 131
sh saadud toetuste arvelt 644 971 700 508 765 438 821 000 760 000 786 000
sh muude vahendite arvelt 1 904 621 2 004 288 2 101 066 2 044 699 2 137 255 2 165 131
Investeerimistegevuse kulud 255 398 641 746 920 477 304 000 119 000 119 000
sh saadud toetuste arvelt 0 0 223 797 98 000 0 0
sh muude vahendite arvelt 255 398 641 746 696 680 206 000 119 000 119 000
11
Üldvalitsemine
Strateegiline üldeesmärk: Palamuse valla juhtimist iseloomustab avatus, efektiivsus ja
läbipaistvus.
1. Strateegiline alameesmärk: KOV haldusreformi kontseptsiooni ettevalmistamine
ühinemiseks.
2. Strateegiline alameesmärk: Palamuse valla valitsemine on haldussuutlik ja efektiivne.
Alameesmärgid:
Läbimõeldud juhtimissüsteem tagab valla ametnike ja hallatavate asutuste töötajate kõrge
motiveerituse ja rahulolu;
Valla kodanikele on tagatud tänapäevased teenindustingimused ja valla ametnikele
tänapäeva nõuetele vastavad töötingimused;
Vallamaja ülalpidamisel on kasutatud taastuvenergiat.
3. Strateegiline alameesmärk: Palamuse valla juhtimine on vallakodaniku keskne.
Alameesmärgid:
Valla identiteedi arendamine;
Aktiivne ja konstruktiivne koostöö elanikke ja ettevõtjaid esindavate ühendustega;
Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavad teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad;
Valla juhtimist ja vallaelu arendamist puudutavad otsused on kõigile huvilistele
kättesaadavad;
Vallavalitsus on avatud suhtluseks nii meedia kui vallakodanikega;
Info vallas toimuvate sündmuste ja uudiste kohta on kättesaadav valla kodulehe ja ajalehe
vahendusel.
4. Strateegiline alameesmärk: Palamuse vald teeb tõhusat koostööd teiste Jõgevamaa
omavalitsustega.
Alameesmärgid:
Vald osaleb omavalitsusi ühendavate organisatsioonide töös ja ühistes arenguprojektides;
5. Strateegiline alameesmärk: Palamuse vald on välispartneritele ja – külalistele avatud.
Alameesmärgid:
Vald hoiab ja tugevdab olemasolevaid sõprussuhteid ning lähtub sõpruslepingutes
kokkulepitud eesmärkidest;
Uute väliskontaktide loomisel lähtutakse võrdsuse ja tasakaalustatud suhtluse
põhimõtetele.
Haridus
Strateegiline eesmärk: Palamuse vallas on tagatud konkurentsivõimelise ja kvaliteetse
hariduse omandamine kohapeal.
Alameesmärgid:
Palamuse valla laste- ja haridusasutused teevad omavahel tihedat koostööd;
Haridusasutuste materiaal-tehniline baas on kaasaegsel tasemel ja uueneb pidevalt, luues
eeldused laste ja noorte igakülgseks arenguks;
Erivajadustega lastele tagatakse tugiteenused;
12
Kõigile Palamuse valla 1,5-7 aastastele lastele on võimaldatud lasteaiakoht lasteaias;
Igal Palamuse vallas elaval lapsel on võimalus omandada põhi- ja gümnaasiumiharidus
oma kodukoha lähedal;
Põhikoolis toetatakse laste individuaalsete võimete arengut ning osutatakse heatasemelist
abi kutsevalikul;
O. Lutsu Palamuse Gümnaasium on tuntud ja tunnustatud, gümnaasiumis omandatavad
teadmised ja oskused võimaldavad õpilastel jätkata õpinguid väljavalitud erialal ja
õppeasutuses;
Õpilastele on tagatud kvaliteetsed tugiteenused, transport kooli ja tasuta koolitoit;
Õpilaste huvihariduse toetamine.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Uue lasteaia ehitamine;
Gümnaasiumi staadioni renoveerimine;
O. Lutsu Palamuse Gümnaasiumi katlamaja majandamise korraldamine;
Palamuse valla lähivaldadega koostöö hariduse andmisel ja koolitranspordi küsimuse
lahendamine;
Koostöö Luua Metsanduskooliga.
Sotsiaalne kaitse ja tervishoid
Strateegiline eesmärk: Vajaduspõhised sotsiaalteenused ja esmatasandi arstiabi on
kättesaadavad kõigile Palamuse valla elanikele.
Alameesmärgid:
Kindlustunne ja enesega toimetuleku aluseks olevad sotsiaalteenused on tagatud valla
elanikele;
Loodud on eakate vajadustest lähtuv toimetulekusüsteem, mida iseloomustab paindlikkus
ja heal tasemel avahooldusteenused;
Puuetega inimestele on loodud võimalused osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus, nende
initsiatiivi ja ettevõtmisi toetatakse kohaliku omavalitsuse poolt;
Esmatasandi arstiabi Palamusel vastab elanike vajadustele;
Palamuse ambulatooriumi ruumid on tasuta kasutuseks perearstile;
Kohapeal töötab apteek.
Kultuur, sport ja vaba aeg
Strateegiline eesmärk: Palamuse vallas toimub aastaringselt aktiivne kultuuri- ja spordielu.
Säilinud on piirkonna kultuuriline omapära ja loodud eeldused ning võimalused
traditsiooniliste kultuurisündmuste jätkumiseks ja edasiarendamiseks. Piirkond on tuntud oma
kauni looduse ja turismiobjektide rohkuse poolest ning külastajatele pakutakse osalemise ja
isetegevuse kaudu siiraid elamusi.
Alameesmärgid:
Vald toetab traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste järjepidevust;
Valla kultuurikalender on mitmekesine ning pakub uut ja huvitavat igas eas inimestele;
Vald toetab MTÜ-de tegevust ürituste korraldamisel;
Tehakse aktiivset koostööd ühiste kultuuri- ja spordiürituste korraldamisel teiste
omavalitsustega;
Palamuse vallas tegutseb allasutusena Palamuse Kultuur.
13
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Hoonete ülalpidamisel otsitakse ökonoomsema energialiigi lahendusi;
Ürituste: Suur Paunvere väljanäitus, Rammumees ja TREFF jätkamine.
Jätkatakse tegevustoetuste eraldamist kodanikeühendustele.
Tehniline infrastruktuur
Strateegiline eesmärk: Palamuse vallas on elanike ja ettevõtjate vajadustele vastav tehniline
infrastruktuur ja kommunaalteenused.
Vesi ja kanalisatsioon
Alameesmärgid:
Valla elanikele on tagatud kvaliteetsed ja kaasaja nõuetele vastavad ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniteenused.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Valla osalemine Hajaasustuse programmis;
Olemasolevate tiheasustuses amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustike
renoveerimine koostöös Emajõe Veevärk AS-ga.
Teed ja liikluskorraldus
Alameesmärgid:
Kergliiklustee rajamine liiklusohutuse tagamiseks vastavalt võimalustele;
Toimib riigi poolt finantseeritav avalik bussiliin;
Ühistranspordi liinid ja ajagraafikud on kooskõlas kasutajate vajadustega;
Ühistranspordi kasutajatele on tagatud mugavad ootetingimused;
Vallas on piisaval arvul väikelaste mänguväljakuid.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Projekti „Luua küla kergliiklustee rajamine“ esitamine EAS-le;
Teede ja tänavate hooldus;
Kaarepere küla laste mänguväljaku lõpule viimise omaosaluse tagamine MTÜ-le;
Luua küla laste mänguväljaku rajamine;
Strateegiline eesmärk: Palamuse vallas on tagatud avalik kord.
Alameesmärgid:
Avaliku korra tagamisel tehakse koostööd politsei ja turvafirmaga;
Toetatakse vabatahtlikku tuletõrjeüksust.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Valla ruumides võimaldatakse piirkonna politseil vastu võtta vallakodanike;
Valla eelarvest eraldatakse MTÜ Palamuse Pritsumehed tegevustoetust.
Elamumajandus
Strateegiline eesmärk: Palamuse valla elamumajandus ja kommunaalteenused on kvaliteetsed
ja korrastatud.
Alameesmärgid:
14
Valla elamumajanduse korrastamine ja vallale mittevajavate korterite müük
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
Luua küla kaugkütte piirkonna korruselamute küttelahenduse leidmine.
Korteriühistute moodustamine;
Vallavara struktuurimuudatus ja eesmärgisus majandamisel
Põhitegevuse tulem:
2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*
208 468 257 736 324 191 378 645 91 393 36 496
Põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamise nõue on täidetud. Põhitegevuse
tulem on positiivne. Tulemi prognoosil 2018-2021.aastaks on järgitud eelarve planeerimisel
konservatiivset joont.
3.3. Investeeringute kavandamine
Eelarve tulude-kulude liikumisel on peamine eesmärk koostada perspektiivid selliselt, et vallal
oleks piisav investeeringuvõime. Investeeringu teoreetiline võime peaks olema selline, et eelarve
tulem tagab eelnevalt võetud laenude teenindamise ja uute investeeringute teostumise. Tulenevalt
laenude tagasimaksetest ei ole vaba raha piisavalt, et ehitada suuremaid objekte omavahenditest.
Nende käiku andmiseks tuleb võtta täiendavat laenu. Varade võõrandamise tulu saab olla
ühekordse iseloomuga, mida pikemas perspektiivis ei saa arvestada, kui vallal ei ole pikemaajalist
varade võõrandamise strateegiat. Samuti kinnisvara võõrandamisel mängib olulist rolli nõudlus
kinnisvara turul.
Hariduse infrastruktuuris on planeeritud järgmised investeeringud:
2018-2019.a. osalus Palamuse lasteaia rajamisega seotud infrastruktuuri väljaehitamisel ja
kasutuselevõtul;
2018.a. OLPG staadioni etapiviisiline renoveerimine 20 000 eurot;
2019.a. OLPG staadioni etapiviisiline renoveerimine 70 000 eurot;
2020.a. OLPG staadioni etapiviisiline renoveerimine 85 000 eurot;
2021.a. OLPG staadioni etapiviisiline renoveerimine 85 000 eurot.
Tehnilise infrastruktuuri all on planeeritud järgmised investeeringud:
2019.aastal Luua küla valla omandis olevate elamute alternatiivse küttesüsteemi
teostamine 200 000 eurot, kus kaasfinantseeringut taotletakse struktuurifondidest 102 000
eurot ja omafinantseeringut 98 000 eurot;
2018.aastal hajaasustuse veeprogrammi toetamist 22 000 euroga;
2019.aastal jätkatakse hajaasustuse veeprogrammi toetamist 22 000 eurot;
2020.aastal jätkatakse hajaasustuse veeprogrammi toetamist 22 000 eurot;
2021.aastal jätkatakse hajaasustuse veeprogrammi toetamist 10 000 eurot.
2018.aastal Luua küla kergliiklustee rajamine 263477 eurot, kus kaasfinantseering
struktuurifondidest on 223797 eurot ja omafinantseering 39680 eurot.
Üldvalitsemise investeeringute all kajastatakse laenuintresside maksed.
15
3.4. Finantseerimistegevus
Võlakohustused
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) pöörab suurt tähelepanu
omavalitsuste laenutegevusele ja võlakoormusele. Palamuse valla arengukavas ettenähtud
investeeringute elluviimiseks kasutatakse peamiselt võõrvahendeid (laene). Võõrvahendite
planeerimisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses määratud
normatiive, valla laenude teenindamise võimega ja laenutegevusega seotud finantsriskidega.
Palamuse vald on olnud konservatiivse laenupoliitikaga, laenu on võetud suurte
investeeringuprojektide rahastamiseks.
Eelarvestrateegia perioodiks 2018–2021 võetakse investeeringute katteks laenu kokku 961 000 eurot. Eelnevate aastate investeeringute katteks võetud laenukohustuste tasumiseks planeeritakse keskmiselt 756 030 eurot (vt tabel 3).
Joonis 4. Laenukohustused (2018-2021)
Tabel 8 Võlakohustused (€)
Periood Laenu võtmine Laenu tasumine Laenujääk
01.01.2017 705 803
2017 446 532 190 000 962 335
2018* 623 000 241 110 1 344 225
2019* 168 000 208 256 1 303 969
2020* 85 000 176 228 1 212 741
2021* 85 000 130 436 1 167 305
KOKKU 1 407 532 946 030 1 167 305
Finantsdistsipliin
Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormuse
arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:
võetud laenud;
kapitalirendi- ja faktooringukohustused;
tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused;
tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed;
pikaajalised võlad tarnijatele;
teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused;
muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist.
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
2018* 2019* 2020* 2021*
Võlakohustused
Võetud laen Laenu tagasimakse Laenu jääk Netovõlakoormuse ülemmäär
16
Kui KOV üksuse netovõlakoormus on aruande alguse seisuga üle 60 % põhitegevuse tuludest, ei
tohi kuni 2016.aasta lõpuni netovõlakoormust suurendada (KOFS §59 lg 71). Netovõlakoormus
võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse
kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude
kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui
60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60
protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada
netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste
kogusumma võrra. Palamuse valla 2017.aasta eeldatav netovõlakoormus on 21,2%.
Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse raamatupidamisarvestuse andmete
alusel aruandeaasta lõpu seisuga. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse
kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne.
Alates 2013. aastast on eelarvestrateegia perioodil lubatud kahel mittejärjestikusel aastal
kavandada põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab
eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne.
Palamuse vald on järginud finantsdistsipliini nõuet (vt joonis 5).
Joonis 5. Netovõla ülemmäär ja Palamuse valla tegelik netovõlakoormus (%).
60 60 60 60 60 60
19,3 21,2 23,516,1 16,8 17,8
2016 2017* 2018* 2019* 2020* 2021*
Netovõlakoormuse ülemmäär % Netovõlakoormus %
17
Tabel 9. Finantsdistsipliini tagamine
PALAMUSE
VALLAVALITSUS
2016
täitmine
2017
eeldatav
täitmine
2018
eelarve
2019
eelarve
2020 eelarve 2021 eelarve
Põhitegevuse tulud
kokku
2 758
060
2 962 532 3 190 695 3 244 344 2 988 648 2 987 627
Põhitegevuse kulud
kokku
2 549
592
2 704 796 2 866 504 2 865 699 2 897 255 2 951 131
Põhitegevustulem 208 468 257 736 324 191 378 645 91 393 36 496
Investeerimistegevus
kokku
-111 344 -354 524 -446 030 -151 300 -68 300 -68 300
Eelarve tulem 97 124 -96 788 -121 839 227 345 23 093 -31 804
Finantseerimistegevus -59 455 256 532 381 890 -40 256 -91 228 -45 436
Likviidsete varade
muutus (+ suurenemine,
- vähenemine)
37 669 159 744 260 051 187 089 -68 135 -77 240
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks
173 179 332 923 592 974 780 063 711 928 634 688
Võlakohustused kokku
aasta lõpu seisuga
705 803 962 335 1 344 225 1 303 969 1 212 741 1 167 305
Netovõlakoormus (%) 19,3 21,2 23,5 16,1 16,8 17,8
18
Kokkuvõte
Palamuse valla 2018–2021 eelarvestrateegia on koostatud valla kehtivas arengukavas ettenähtud
eesmärkide saavutamiseks koos ajalise tegevuskava ja võimaliku finantsplaaniga.
Eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuete
alusel. Eelarvestrateegias on esitatud ülevaade sotsiaalmajanduslikust keskkonnast,
makromajanduslikest prognoosidest, Palamuse valla arengusuundadest ja finantsprognoosidest.