Head aastaraamatu lugejad!

Turvalise ja toimiva liikluskeskkonnakujundamine on üks Maanteeametistrateegia missioonidest. Ohutuliikluskeskkonna loomine ja liiklusohutuseparandamine on ja jääb meie tegevusiühendavaks sihiks.

Teeme kokkuvõtteid Maanteeameti97. tegevusaastast.

Järjekordselt tõdeme, et aeg lausa lendab jaka möödunud 2015. aastat võib pidadaMaanteeametile igati töiseks ja tulemus-likuks.

Maanteeameti organisatsioon on olnudtugev ja toiminud järjepidevalt, vaatamataaasta jooksul tippjuhtkonnas toimunudoluliste muudatuste mõningasele viibi-misele.

Jaanuaris 2015 alustas peadirektori ase-täitjana hoolde alal tööd Tarmo Mõttus.Alates septembrist on Maanteeametil uuspeadirektor ja novembrist uus peadirektoriasetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordialal Meelis Telliskivi.

Kindlasti on kõigil uutel tippjuhtidelvärskeid ideid Maanteeameti tulevikukujundamiseks. 2016. aasta nimetangiuue meeskonna kokkukasvamise jauute eesmärkide seadmise aastaks.

Lõppenud 2015. aastast tahaksin esiletuua kogu organisatsiooni pühendunudtööd koos eesmärgiga keskenduda ühaenam klienditeeninduse tasemetõstmisele ja e-teenuste osakaalukasvatamisele. Mõlemad eesmärgid onsuures plaanis täidetud. Kliendi-teeninduse osas pälvis Maanteeametavaliku sektori 2015. aasta parimae-teenuse tiitli. Aasta lõpuks saavuta-sime e-teenuste kasutamise osakaa-luks 44% .

Liiklusõnnetuses hukkunute arv jainimkannatanutega õnnetuste hulk teebmeile jätkuvalt muret ning mõistame, etuude liiklusohutusprogrammi sätestatudtegevused tuleb koos partnerite abigajärjepidevalt ellu viia. Nullvisioonile omanemõtteviis peab olema arusaadav jateadlikult omaks võetud kõigi meiepartnerite poolt – projekteerijast kuniklienditeenindajani.

Põhivaldkondade tublist tööst tooksinesile ehitusvaldkonna töötajatepingutused, kes suutsid mahuliseltteostada planeeritust oluliselt enamteede rekonstrueerimis- ja ehitustöid.Bituumeni hinna odavnemine jakonkurentsi suurenemine teede- ja

Peadirektori pöördumine

Priit Sauk

1

Tugivaldkonnad teevad igapäevaselttänuväärset tööd, luues väärtust läbipõhivaldkondade töö efektiivsuselekaasaaitamise, personalipoliitikaelluviimise, IT-süsteemide loomise jatoimimise tagamise, aga ka kaas-aegsete klienditeenindus- ja töötingi-muste loomise.

Maanteeameti korraldatavateriigihangete hulk on muljetavaldav –

350 hanget aastas. Oleme loonudläbipaistva ja hästi toimiva riigihan-gete korraldamise protsessi jahangete põhjaliku ettevalmistuse,mis on taganud vaidlustuste olulisevähenemise.

Tilk tõrva meie meepotti onkorruptsioon.

Möödunud aasta jääb märgiliseltajalukku ka murrangulise suhtumisemuutumisega korruptsiooni salli-matuks kuulutamisel Maantee-ametis. Juba eelmine juhtkond alustastegevusi meie süsteemist korrup-tsiooniohu lõplikuks väljajuurimiseks

ca

ja see päädis aasta lõpus ebaausate teenin-dajate ja eksamineerijate ametist kõrvalda-misega. Ka üks juhtum aastas on palju,kahjuks oli ebaseaduslik tegevus süsteemne.

Suhtumise muutmisel on oluline roll kõigiljuhtimistasandite juhtidel. Tuleb hinnataprotsesside riskikohti ja märgata korrup-tsiooniohtlike olukordade teket ning viiakoheselt süsteemi sisse vajalikud muudatusedkuritarvituste vältimiseks.

Alanud strateegia ülevaatuse raames tahantuua põhiväärtusena sisse mõiste „ausus” jaloodan saavutada Maanteeameti töötajategakokkuleppe, et ausus on järgimist väärivpõhiväärtus kõigile meie inimestele.

Maanteeamet tahab tulevikus olla tark tellija.Tähtsamaks saavad ja arendamist vajavadtöötajate senisest erinevad kompetentsid.Lisaks inseneriteadmistele muutuvad olulisekska juriidika tundmine, finantsplaneerimiseoskus, nõudlikkus ja paljud muud vajalikudkompetentsid.

Minu eesmärgiks on luua Maanteeametistuuendusmeelne ja hästi toimiv organisatsioon,kus töötavad lojaalsed, pühendunud jaõnnelikud töötajad. Maailm meie ümber onpidevas muutumises ja need muutused ühakiirenevad. Seega, mistahes organisatsioonpeab pidevalt kohanema ja muutuma, vastaselkorral ta mandub ja sureb.

Maanteeamet tähtsustab jätkuvalt eeskuju-likku klienditeenindust ja e-teenuste osakaalusuurendamist. Püüame leida efektiivsust omakõigi protsesside optimeerimises ja muutumeseeläbi ka organisatsioonina kompaktsemaksja kaasaegsemaks.

Tänan kõiki Maanteeameti pühendunudtöötajaid antud panuse eest ja samuti kõikikoostööpartnereid aktiivse osalemise eestmeie eesmärkide täitmisel.

Töökat 2016. aastat!

Maanteeameti peadirektorPriit Sauk

Tarmo Mõttus, Priit Sauk, Kaupo Sirk, Meelis Telliskivi

infraehituse turul tõid soodsamadpakkumised ja võimaldasid täiendavatehangete kasutusele võtmist.

Suhtumise muutust on märgata katöövõtjate poolt, kes on mõistnud, etMaanteeamet tähtsustab ehituskvaliteetija soovib seeläbi tõsta teede vastupida-vust ning pikaealisust. Materjalidekvaliteedi ja oma nõudlikkuse osasMaanteeamet järeleandmisi ei tee.

Hooldevaldkond uuendas 2015. aastalüheksat hooldelepingut eesmärgigatagada liiklejatele paremad liiklustingi-mused ja teehooldenõuetele vastavalthooldatud teed nii suvel kui talvel.

Minu eesmärgiks on luuaMaanteeametist

uuendusmeelne ja hästi toimivorganisatsioon, kus töötavad

lojaalsed, pühendunud jaõnnelikud töötajad.

2

Maanteeamet tunnustab hooldevaldkonna parimat

Teeilmajaamade infosüsteem

Liikluskorralduse juhendid

Teekattemärgistuse eemaldamise uued tehnoloogiad

Kiiruskaamerad

Smart E67

Waze

Liiklusregistri teenused 2015. aastal

Eksamid

Juhiload

Sundkindlustamine

Ühisreidid

Maaletoojate moodul

Ühistransport

Nullvisioon kui lähenemisviis liiklusohutusele

Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 ettevalmistamine

Liiklusõnnetuste uurimiskomisjonid

Liiklusohutuse auhinnad 2015

„Kui juhid, siis juhi”

Kui filmiseansist saavad mõttetalgud

Maanteemuuseum

Peadirektori pöördumine

Teede olem

Liiklussagedus

Liiklusohutus

Maanteeametist

Ehitusvaldkond 2015. aastal

Valik Maanteeameti 2015. aasta olulisemaid objekte

Maanteeamet tunnustab ehitusvaldkonna parimaid

Kiirpindamine

Turboringristmikud

Omanikujärelevalve

Tee uuringud

Keskkonnameetmed

Riigiteede hooldus 2015. aastal

Sisukord

1

4

5

7

8

10

16

19

20

21

22

23

26

28

29

30

31

32

33

34

35

36

38

39

40

42

42

43

44

45

46

47

48

49

50

3

2015. aastal juhtus 1391 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milleshukkus 67 ja sai vigastada 1756 inimest. Kuigi hukkunute arvvähenes, ei saa laiema pildiga rahul olla, sest inimkannatanugaliiklusõnnetuste ning neis vigastatute arv jäi eelneva aastagavõrreldes samale tasemele. Süsteemsest paranemistrendist saabrääkida alles siis, kui madal tase on püsinud mõne aasta. Kahjuksjäävad möödunud aastat varjutama suure hukkunute, vigastatuteja õnnetuses osalenud sõidukite arvuga liiklusõnnetused.

Hukkunute arv on vähenenud 67-le. See on tänapäevaseliiklusajaloo kõige madalam tase. Sellist vähenemist pidasimeveel eelmise aasta alguses suhteliselt vähetõenäoliseks. Kuikasutada prognoosi aluseks vaid varasemate aastate tulemusi,oleks kõige tõenäolisemaks tulemuseks 80–83 hukkunut.

Liikluskeskkond, sõidukipark ja liiklejate käitumine on küll pidevaltparanenud, kuid lähiaastatel ei ole neis näitajates toimunud niijärske või ulatuslikke muutusi, millega hukkunute arvu niiulatuslikku vähenemist selgitada saaks. Ka vigastatutegaliiklusõnnetuste ning vigastatute arvu varasemaga sarnane taseviitab võimalusele, et hukkunute arvu vähenemine on juhuslikkulaadi ega pruugi kajastada püsivat liiklusohutusalase olukorramuutust.

Eelmisel aastal lõppes seni kehtinud perioodiks 2003–2015 ettenähtud Eesti rahvuslik liiklusohutuse programm (edaspidi RLOP).Seal eeldati, et hukkunute arv ei ületa 75 ja vigastatute arv 1500inimest aastas (2013–2015 arvude keskmisena). Vaatamatasellele, et hukkunute poolest lõppeesmärk saavutati (aastate2013–2015 keskmine hukkunute arv on 75,3 inimest), jäivigastatute arv siiski oluliselt suuremaks, kui oli eesmärgiksseatud.

LiiklusohutusRahvuslikus liiklusohutuse programmis kavandatudtegevustest said planeeritud mahus ja tähtajaks täidetudligikaudu pooled. Ülejäänud jäid rakendamata, rakendatiplaneeritust väiksemas mahus või hiljem. Täpsem ülevaadeRLOP-i tulemustest valmib 2016. aasta kevadel.

Hoolimata varasemaga võrreldes oluliselt väiksemasthukkunute arvust, ei saa lõppenud liiklusaasta tulemustegarahule jääda.

Neljandat aastat ei vähenenud liiklusõnnetustes ja neisvigastada saanute arv.IV kvartal paistis negatiivselt silma eelkõige jalakäijategatoimunud liiklusõnnetuste tõttu. Ainuüksi novembrishukkus liikluses 9 jalakäijat. Viimase kümne aastataustal oli selline hukkunud jalakäijate arv kindlastiebatavaline.Kuigi sõiduautojuhtide osalusel toimus 4 õnnetust 5-st,on veoautod ja bussid läbisõidu ning oma eripära tõttusuurema ohu allikaks kui meie liiklusest enamusemoodustavad sõiduautod. Veoautode ja busside osaluseltoimunud liiklusõnnetustes hukkus 18 inimest, mismoodustas 27% kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest.Riigiteedel toimus 481 (35% kõikidest)inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 44(66%) ja sai vigastada 703 (40%) inimest.Ligikaudu 60% (kokku 817) inimkannatanutega juhtunudliiklusõnnetustest leidis aset kohalikele omavalitsustelekuuluvatel teedel ja linnatänavatel.Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas toimus mullu 50%(kokku 691) kõikidest Eestis ja 85% kõikidest kohalikelteedel juhtunud liiklusõnnetustest. Neljas suurlinnashukkus 19 inimest ja sai vigastada 800 inimest. 12inimest hukkusid Tallinnas.

�

�

�

�

�

�

ca

Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Loe lähemalt Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti kokkuvõttest „Liiklusaasta 2015“.

4

Riigiteede üldpikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga kokku 13

km, eelkõige tulenes see suuremate ehitusobjektide käigus rajatud

uutest teedest. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2016 on 11

498 km (69,3%) ja kruusateede pikkus 5099 km (30,7% riigiteede

kogupikkusest). Riigiteede tihedus on 367 km territooriumi 1000

km² kohta ja kogu registreeritud teedevõrgu tihedus 1300 km

territooriumi 1000 km kohta. Riigiteedel on 996 silda kogupik-

kusega 24 593 m.

²

Ehitusseadustikust lähtuvalt on kõigiavalikult kasutatavate teede andmetekogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseks jaavalikustamiseks kasutuses teeregister.See on veebipõhine riiklik andmekogu, missisaldab andmeid nii riigimaanteede kuikohalike teede kohta ja see on kõigileavalikult kättesaadav aadressilhttp://teeregister.riik.ee. Teeregistrivastutav töötleja on Maanteeamet jateeregistrisse andmete esitajad onriigiteede osas Maanteeamet ning kohaliketeede osas kohalikud omavalitsused.

Andmete täiendamine ja uute andmetelisamine teeregistrisse toimub jooksvaltteetööde vastuvõtudokumentide jatäiendavate inventeerimiste alusel.Koostöös Maa-ametiga on kasutuselEesti topograafia andmekogul (ETAK)põhinevad teede kihid. Teeregistriandmete visualiseerimiseks kaardil onMaa-ameti geoportaalis MaanteeametiX GIS kaardirakendus, kus saabvaadelda nii riigimaanteede kui kohaliketeede andmeid.

Alates 1995. aastast on riigiteedelmõõdetud teekatete tasasust (IRI –

jainventeeritud teekatetel esinevaid defekte.Alates 1996. aastast on mõõdetud teekonstruktsiooni kandevõimet (FWD –

) ja 2001.aastast teekatte roopa sügavust.Uuendusena alustati alates 2011. aastastteekatte tekstuuri (makro- ja mega-

International Roughness Index)

Falling Weight Deflectometer

Eesti riigiteede pikkuseks seisuga 1.01.2016 on16 597 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikustkuni 87,6 km ajutisi jääteid. Riigiteedest onE-teid kokku 953 km ja TEN-T teid 1 294 km.Riigiteedest on 1609 km (9,7%) põhimaanteed,2405 km (14,5%) tugimaanteed, 12 484 km(75,2%) kõrvalmaanteed ja muud riigiteed ning99 km (0,6%) rambid ja ühendusteed.

Teede olem

Riigiteede kateteseisukord

1 E-tee on ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (ehitusseadustikus „Euroopa teedevõrgu maantee”).2 TEN-T tee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee (ehitusseadustikus „üleeuroopalise teedevõrgu tee”).3 IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunalistevõngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI-väärtus.

(International Roughness Index)

21

3

5

Aastatel 2008–2013 tehtud katte ehitus-,remondi- ja pindamistööd ning sellesttulenev teekatte tasasuse muutumine

Kõrvalmaanteed

Riigiteed kokku

Tugimaanteed

Põhimaanteed

Katt

e ta

sasu

s m

m/m

Ehitu

s, re

mon

t km

Katt

e ta

sasu

s m

m/m

Ehitu

s, re

mon

t km

Katt

e ta

sasu

s m

m/m

Ehitu

s, re

mon

t km

Katt

e ta

sasu

s m

m/m

Ehitu

s, re

mon

t km

Säilitusremont Katte remont ja ehitus Tasasus

tekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega jaselleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014.aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uuelaserseadmega, mis võimaldab mõõtmistöid teha kogusõiduraja laiuse ulatuses. Teekatte seisukorra andmed on üksosa teeregistri andmebaasist ja kõigile avalikult kätte-saadavad.

Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasusemuutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis paranemistkõigi riigiteede liikide osas. Suurema liiklusega teedel onebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedelteostatakse kulumisroobastest tingitud taastusremonti.Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamisega ei ole veeljõutud piisavalt tegeleda. Kattega riigiteede võrgu keskmineIRI koguväärtus on aastatel 2008–2015 paranenud teekateteehituseks, remondiks ja hoolduseks ette nähtud rahalistevahendite taseme säilimise ja remondiobjektide otstarbekaplaneerimise tulemusena. Kui põhimaanteede keskmisetasasusega võib rahule jääda, siis tugi- ja kõrvalmaanteedekeskmine tasasuse (IRI) näitaja on siiani liialt suur japaranemine soovitust aeglasem. Teekasutaja jaoks tähendabsee teedel liikudes väiksemat sõidumugavust ja suuremaidkulutusi. Kõrvaloleval joonisel on toodud teekatete tasasusenäitajad ning pindamis-, ehitus- ja remonditööde mahudaastate lõikes teeliikide järgi.

Teekatte seisukorra analüüsimiseks (pingerida, remondi-vajadus, tasuvusarvutused jm) kasutatakse kahtearvutitarkvara: EPMS ja HDM-4. EPMS on spetsiaalselt Eestisvälja töötatud tarkvara teekatte seisukorra analüüsimiseks jaHDM-4 on rahvusvaheliselt tunnustatud tarkvara tasuvus-analüüside tegemiseks.

Teehoiukava erinevate teehoiutööde nimekirjadekoostamiseks teostatakse vastavalt teehoiukava lisadestoodud valikupõhimõtetele tarkvaraga EPMS järgmisianalüüse:

kattega teede säilitusremondi analüüs;

kattega teede taastusremondi analüüs;

kattega teede rekonstrueerimise analüüs;

kruusateedele katete ehitamise analüüs.

Erinevate analüüside juures kasutatakse erinevaid teedeseisukorda ja teid iseloomustavaid näitajaid (vastavaltjuhenditele) ning analüüside tulemiks on kandidaatobjektidepingeread, mis on aluseks lõplike remondinimekirjadekoostamiseks.

�

�

�

�

6

Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt kaliiklusloenduse tulemustes. Kui aastatel 1998–2007 toimuspidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedelkeskeltläbi 6–10%-ni aastas, siis aastatel 2008–2010 vähenesliiklussagedus oluliselt. Aastatel 2011–2012 püsisliiklussagedus võrreldes 2010. aastaga samal tasemel ningalates 2013. aastast on see taas kasvama hakanud: 2013.aastal oli kasv 2,0% ja 2014. aastal eelnevaga võrreldes 4,1%.2015. aastal kasvas liiklussagedus 2014. aastaga võrreldesveelgi enam ehk 5,9%, peamine kasvu põhjus oli kütusehindadesuur langus 13,9%.

Liiklussagedus

Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piirilTallinn-Pärnu-Ikla maanteel (km 13,0–13,7), kus mõõdetiaasta keskmiseks liiklussageduseks 31 345 autot ööpäevas.

2015. aastal ehitati kaks uut püsiloenduspunkti, kus tehakseliiklusloendust ööpäevaringselt, ja kümme uut perioodilistloenduspunkti, kus tehakse liiklusloendust kaks korda aastas.Ühe loenduse pikkus on üks kuu.

Liiklusloenduse infosüsteemis on 2015. aasta lõpu seisugakokku 93 püsiloenduspunkti ning 44 perioodilist loenduspunkti.

Aasta keskmine liilussagedus autot/ööpäevas

Üle 14 500

6 000–14 500

3 000–6 000

500–3 000

50–500

Kuni 500

7

Maanteeametist

Maanteeamet on Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumivalitsemisalas tegutsev riigiasutus, kellelon juhtimisfunktsioon ning kes teostabriiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikkusundi ja osutab avalikke teenuseidseaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

Maanteeameti põhiülesanded on:

�

�

�

�

�

�

�

�

teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuksliiklemiseks riigimaanteedel;

liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahenditekeskkonnakahjulikkuse vähendamine;

teeliikluse ja ühistranspordi korraldamine;

riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkondareguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseüle ja riikliku sunni kohaldamine;

riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistrining statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemipidamine;

osalemine oma tegevusvaldkondi reguleerivateõigusaktide väljatöötamisel ja nende õigusaktidemuutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemineameti tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogiakorrastamises;

osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate,strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ningrahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel jaläbiviimisel;

riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ametitegevusvaldkonnas.

Maanteeameti põhitegevus jaotub ehitus-,hoolde-, liiklus- ja teedevõrgu valdkonnaks, midajuhivad peadirektori asetäitjad ja valdkonnajuhid,põhivaldkondade tegevust toetavad tugiteenused.

Maanteeametit ja ühtlasi riigiteede hoidu rahasta-takse vastavalt liiklusseadusele. Maanteeametipoolt kogutavatest tuludest moodustavad valdavaenamuse riigilõivud, mille mahuks oli 2015. aastalplaneeritud 26,6 miljonit eurot. Kulude ja inves-teeringute rahastamise peamisteks allikateks onriigi tulud ning välisvahendid. 2015. aastal oli riigituludest rahastamise maht 194 miljonit eurot.Välisvahenditest rahastati 76 miljoni euro eestprojekte. Kokku on Maanteeameti planeeritudeelarve maht 2015. aastal 270 miljonit eurot.

Valdava osa eelarve mahust moodustavadTeehoiukava realiseerimiseks eraldatud vahendid(89%). Need vahendid on suunatud toimiva ja ohututeedevõrgu infrastruktuuri säilitamisele ningarendamisele. Säilitamise juurde kuuluvad lisaksjooksvatele hooldetöödele olemasolevainfrastruktuuri remondimeetmete kulud.Arendamise alla kuuluvad lisaks teede ehituselekruusateede katte alla viimise programmi,müratõkete rajamise ning liiklusohtlike kohtadeümberehituseks ette nähtud summad. Viimastegaseondub liiklusvaldkonna üks prioriteete –vastvalminud liiklusohutusstrateegia elluviimine.Valdava osa liiklusvaldkonna kulubaasistmoodustavad Maanteeameti teenindusbüroodekulud. Viimastel aastatel on Maanteeametinvesteerinud tugevalt e-teenindusse, etsaavutada suuremat efektiivsust ja parematteenuste kvaliteeti. Selle suunaga jätkati ka 2015.aastal.

8

Maanteeameti kassapõhise riigieelarve täitmine 2015. aastal

Eelarve 2015 (tuh €) Eelarve täitmine Täitmise %

TööjõukuludMajandamiskuludTegevuskulud, kokku

14 42557 83672 261

13 57357 54471 117

94%99%98%

LiikmemaksudKohalike teede andmete inventeerimine

82689

796

97%1%

Investeeringud

Tehnoloogilised arendusedHoonedMaade ostIT arendusedInventarRiigimaanteede koondprojekt ja riiklikkaasfinantseerimineInvesteeringud riigieelarvest, kokku

1 073165

2 0002 268

142

115 443121 091

64872

1 6031 983

98

113 573117 978

60%43%80%87%69%

98%97%

THK investeeringud - välisvahendidIT Investeeringud - välisvahendidInvesteeringud välisvahenditest, kokku

Rahalised vahendid, kokku

75 731204

75 934

59 609163

59 773

79%80%79%

270 057 248 952 92%

9

Valdkondlik juhtimine on muutnud oluliselt kaplaneeringute osakonna tööd, mis ühtseosakonnana kujundab sarnast käekirjakõikidel riigimaanteedega seotud planee-ringutel. Uuele meeskonnale on olnud suurväljakutse ühtse teenindustaseme hoidminekolmandate osapoolte projektide menetle-misel ning Maanteeametisiseste optimaal-sete tööprotsesside väljatöötamisel. Kaugel eiole ka uued e-teenused kolmandateleosapooltele, mis on teede valdkonnas täiestiuus tase.

Mul on hea meel kolleegide üle, kes Maan-teeameti töötajate 2015. aasta rahuolu-uuringu põhjal usuvad ehitusvaldkonnapikaajalistesse eesmärkidesse ja annavadigapäevaselt suure panuse heade tulemusterealiseerimiseks.

Ehitusvaldkond jätkas 2014. aastal fookusesseseatud nn kvaliteediprogrammi realiseerimist jaseda uues formaadis täielikult valdkondlikuljuhtimisel. Usume, et oleme ühtlustanud koguvaldkonna „käekirja“ ja kohtleme kõiki töövõtjaidvõrdselt.

Pikemas perspektiivis loodame saavutada mõistliku hinnagapakkumiste taseme, millega on võimalik tagada tellija pooltkirjeldatud kvaliteet. Võrdsustame oma nägemuse kvaliteetiplaneeritud tee elueaga ja seega julgen väita, et viimase kümneaasta jooksul ei ole töövõtjad kvaliteeti piisavalt panustanud ningkeerulise ilmastikuga talvedel (2015/2016) tulevad kõik puu-dused välja.

Loodan ehitusettevõtete mõistavalesuhtumisele meie järelevalve tõhustamiselja soovin koos teiega muuta negatiivsetkuvandit maksumaksjate silmis. Koos onvõimalik muuta trende ning saavutatudpositiivsete tulemustega on kõigil võimalik

tulevikus müüa oma klintidele usaldust jaettevõtte häid tooteid.

Motiveeritud meeskond ja tõhus planeeri-mine tagavad tulemuse. 2015. aastal suutisMaanteeamet esmakordselt tekitada ennejõule n-ö positiivse kriisi riigikassas jakasutada kogu planeeritud riigi raha. Tulebtunnistada, et see õnnestus pigem täpseplaneerimisega kui sisulise tulemusega riigimaanteedel, sest töövõtjad ei kasutanudneile võimaldatud 2015. aasta lepingu-mahte mahus, mida Maanteeamet neilt

ootas (riigieelarves oli õigeaegselt tehtud

vastavad korrektsioonid). Tulevikus

ootame siiski töövõtjatelt suuremat tahet

kasutada projektimahtude realiseerimiseks

jooksval aastal eraldatud rahalisi

vahendeid. Edaspidi võib riik kasutamata

vahendid suunata teiste eesmärkide

saavutamiseks ja kannatavaks osapooleks

jäävad meie kliendid ehk teeliiklejad ning

väiksemate rahaliste võimaluste juures on

pakkujate turul veelgi kitsam olukord.

Parandamisruumi jagub siiski kõikidele

osapooltele ja Maanteeamet peab varem

alustama Ühtekuuluvusfondi vahenditest

rahastatavate projektide ettevalmistust

ning arvestada tuleb kõikide riskidega

ettevalmistusperioodil. Kõikide suuremate

ehitusobjektide planeerimisel on puudu-

jääke nii tellija, projekteerijate, auditee-

Ehitusvaldkond 2015. aastal

10

rijate kui ka ekspertide töös, mistõttu onviibinud ka planeeritud ehitushanked.

Vaatamata tagasilöökidele ehitusobjektideprojekteerimisel on Maanteeamet täna Eestiskõige kiirem Ühtekuuluvusfondi vahenditerealiseerija ja tänu lihtsale ning läbipaistvale

hankeprotsessile on saanud endale erandlikkeõigusi koostöös TJA-ga. Hangete läbipaistvustagab lisaks kiirele lepingusse jõudmisele kaolulise bürokraatiale kuluva tööaja kokkuhoiuning meie tegevus võiks olla näidiseks riigi-reformi kujundamisel.

2015. aastal suutsime tänu suurenenudkonkurentsile ja bituumeni hinnaindeksivähenemisele panustada tõsisemalt koguteedevõrgu säilitamismeetmetesse. 2015.

Kui ajutine liikluskorralduson loogiline ja turvaline,

saab teedesektorispositiivset arvamust

lihtsamalt kujundada.

aasta suurem maht võimaldas meilteeremondi defitsiiti mõnevõrravähendada ja Maanteeameti juhtkonnahinnangul on edaspidi võimalik rohkempanustada teedevõrgu arendusse. Seevõimaldab meil omakorda rohkempanustada liiklusohutuse parendamisse,millest tulenevalt loodame pikasperspektiivis oma tegevusega vähendadahukkunute arvu.

2015. aastal oli üheks eesmärgiks tagadaliiklejatele ehitustööde ajal paremadsõidutingimused. Julgen kinnitada, etehitusvaldkond panustas hanketingimusikoostades põhjalikult eesmärgi täimisesseja nõudis nii ehitajatelt kui ka omaniku-järelevalvelt igapäevaselt korralikkutähistust. Rahuoluuuringu järgi ei näida-nud liiklejate hinnang siiski Maanteeametipositiivset arengut nimetatud eesmärgitäitmisel ja oleme tagantjärgi ka põhjuseidanalüüsinud. Ilmselt ehmatas liiklejaidvarasemate aastatega võrreldes suuremtöömaht riigimaanteedel, mis pigemsuurendas rahuolematust, sõltumata meieenda lisapanusest igasse objekti. Lisakstuleb tunnistada Maanteeameti regioonideerinevat käitumismudelit ajutiste liiklus-korraldusskeemide kooskõlastamisel,

ehitajate ja omanikujärelevalve firmadepuudulikke teadmisi igapäevase ohutuliikluskorralduse tagamisel ning kindlasti katöövõtjate kokkuhoidu ajutise liiklus-korralduse planeerimisel ja teostamisel.Puuduliku ajutise liikluskorraldusegajätkamine ei ole Maanteeameti pooltaktsepteeritav ja loodame kõikideltosapooltelt vastutuse võtmist liiklusohutusetagamisel. Kui ajutine liikluskorraldus onloogiline ja turvaline, saab teedesektorispositiivset arvamust lihtsamalt kujundada.

Oluliseks tulevikku suunatud tegevuseks olivabariigi valituse poolt antud ülesanneanalüüsida omanikujärelevalve tõhusustkoos ettepanekutega edasisteks muuda-tusteks. Analüüsile eelnes riigikontrolli audit,milles toodi esile madalakvaliteedilistjärelevalvet omanikujärelevalve teenustpakkuvate firmade poolt ja nende vastutusepuudumist. Maanteeamet ei saa rahul ollakvaliteediga, mida viimase viie aasta jooksulon pakutud. Viimase kolme aasta tegevusedkoostöös teenusepakkujate juhtkondadeganäitavad siiski kvaliteedi iga-aastastparanemist. Mõnede järelevalveinseneridetegevusega võib Maanteeamet juba rahulejääda ja positiivne trend tekitab lootustsüsteemi jätkusuutlikkusele. Järelevalve-

11

inseneride kvaliteet on siiski väga kõikuv jaMaanteeameti tellija esindajatel on ülesanne2016. aastal oma projektides anda rohkemusaldust vastutustundlikele järelevalve-inseneridele ja välistada need, kelletegevuses on esinenud olulisi puuduseidigapäevases töös, kel puuduvad vajalikudteadmised ja kelle suhtes puudubvastastikune usaldus. Loodame koosomanikujärelevalvet tegevate firmadeesindajatega leppida 2016. aastaks kokkuuued eesmärgid ning soovime muuta iga-aastaselt ehitusprotsessi avatumaks, mistooks turule uusi vastutustundlikkejärelevalveinsenere.

Maanteeameti teedevõrgu säilitamiseks onvaja kontrolli alla saada ülekaalulised veokid.Lisaks metsavedajatele on tõsiseksprobleemiks ehitusobjektide teedeehitus-materjalide vedu. Oleme püüdnud sedaprobleemi mitu aastat omanikujärelevalvelepingute kaudu igapäevase objektikontrolliga lahendada, kuid kahjuks ei olemeie teenusepakkujad soovinud tõsiselt selleprobleemiga tegeleda. Uuel teedeehitusehooajal võtame tellijate poolt täiendavakontrolli alla nii visuaalse kui dokumentaalsepistelise kontrolli ning kavatseme tõsiseltsanktsioneerida nii raskekaalulisi vedukeidkasutavaid peatöövõtjaid kui ka omaniku-järelevalve firmasid, kes jätavad omalepingulised kohustused täitmata. Lisakskõikide materjalide saatelehtede kontrollilepüüame teha ka koostööd politseigariigimaanteedel sõitvate raskeveokitekaalumisel. Kui olukord ei muutu, pöörameteedele tekitatud kahjud ettevõtetekahjudeks, mis peaks avaldama positiivsetmõju kogu teedevõrgu säilimisele. Loodamekogu teedeehitussektori ühist positiivsetpanustamist teedevõrgu „tervise” hoidmisseja liiklusohutusse (ülekaaluline raskeveok onohtlik) ning võib-olla õnnestub hoopis kõikidekahjusid vältida.

Ehitusvaldkond tegeles ka kogu teedevõrgupikaajalise planeerimisega ja püüdis objektideplaneerimisel säilitada reaalset hoiakutMaanteeameti rahastamisel. Maanteeametilon olemas esmane nägemus tulevastestkiirusrežiimidest meie rahvusvahelistelpõhimaanteedel ja ehitusobjektidest kuniaastani 2030. Loodame hoida stabiilsetrahastust ja pikendada kehtivat teehoiukavakuni aastani 2027.

Loodame vabariigi valitsuse soovile tagadateedele pikaajaline stabiilne rahastamine,mis tagaks vähemalt lähiaastate mahusinvesteeringute realiseerimise võimaluseehitusturu poolt ning võimaldaks Maantee-ametil tegeleda vajalike planeeringute,õigeaegsete projekteerimiste ja maadevõõrandamisega. Lisaks annab pikaajalineplaan võimaluse kõrgkoolidel läbimõeldultmuuta oma õppekavasid tööandjatenõuetele vastavaks ja alustada uuteüliõpilaste koolitamist nõutaval tasemelinsenerideks.

2016. aastal on plaanis alustada ka riigiinnovatsiooni programmiga. N-öinnohanked on hea võimalus kõikidelteedeehitusega seotud inseneridelpanustada kohalike materjalidevääristamisse ning leida lahendusiehitusprotsessi optimeerimiseks jaläbipaistavaks muutmiseks; samuti luuauusi tooteid ehitajate töö riskide maanda-miseks, mida on võimalik ehitajatelkasutada eksportturgudel konkurentsis

püsimiseks. Lisaks pakume võimalusi IT-firmadel kaasa aidata oma lahenduste jatoodete väljatöötamisele, mille kasutus-võimalused on nii Eestis kui välisturgu-del. Ma loodan, et riigipoolne panuskõikide teeinseneride innovatsiooni-soone avamiseks võimaldab tulevikusolla konkurentsivõimeline nii Eesti turulkui ka pakkuda teenuseid välisturgudel.

Loodame, et Eesti teedeehitusturg onvarasematest aastatest õppinud egatekita suuri vaidlusi lepingute täitmisel.Väiksem hulk vaidlusi võimaldabMaanteeameti töötajatel panustadasenisest enam järgnevate aastateprojektide ja hangete ettevalmistamissening alustada rohkem riigi poolt rahas-tatavaid innohankeid teedeinseneridearendamiseks.

Head ehitusaastat!

Kaupo Sirk

peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal

12

Teehoiukava investeeringute tekkepõhine täitmine 2015 (sh välisvahendid)

Projekti nimetus Eelarve liik Eelarve (tuh €) Tegelik (tuh €) Täitmise %

Ehitus

Rekonstrueerimine

Kattega teede säilitusremont

Kattega teede taastusremont

Liiklusohtlike kohtade ümberehitus

Projekteerimine

Kruusateede säilitusremont

Sildade taastusremont

Teed tolmuvabaks

Müratõkked

Kokku

Riiklikud vahendidVälisvahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidVälisvahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

Riiklikud vahendidOmavahendidKokku

182 092 €

79%58%

62%

85%74%

79%

94%94%

104%

105%

96%

96%

77%

77%

123%123%

76%

76%

125%

125%

76%

100%

91%

Teehoiukava mahud 2015

Kattega teede säilitusremont (pindamine)

Kruusateede säilitusremont

Kattega teede taastusremont

Ehitus ja rekonstrueerimine

Katete ehitus kruusateedele

Sildade rekonstrueerimine

Liiklusohtlikud kohad

1200–1500 km

400 km

150–200 km

120 km

50 km

35

45

1127 km

362 km

281 km

209 km

179 km

43

85

Tööde tüüp THK 2014–2020 mahud Tööde tegelik maht

9 740 €34 535 €

30 834 €39 605 €

18 376 €

27 447 €

6 716 €

3 141K €

7 353 €

8 162 €

5 214 €

624 €

53 229 €

70 206 €

18 376 €

27 447 €

6 716 €

3 141 €

7 353 €

8 162 €

5 214 €

624 €

7 716 €25 189 €

164 €

26 109 €28 996 €

373 €

17 259 €

28 647 €145 €

6 440 €21 €

2 423 €9 €

9 033 €

6 171 €4 €

6 511 €3 €

473 €150 €

33 068 €

55 479 €

17 259 €

28 792 €

6 461 €

2 432 €

9 033 €

6 176 €

6 515 €

623 €

165 837 €

13

Mär

kuse

d-

andm

ed p

uudu

vad.

- te

ekon

stru

ktsi

ooni

kan

devõ

ime.

Mõõ

tmis

el tu

leb

kasu

tada

lang

eva

koor

mus

ega

sead

et (F

allin

g W

eigh

t Def

lect

omet

er–

FWD

), m

ille

põhi

osad

eks

on la

ngev

rask

us, k

oorm

uspl

aat n

ing

jõu-

ja v

ajum

isan

durid

koo

sel

ektr

ooni

lise

mõõ

tepl

okig

a. K

aten

di ü

ldis

e el

asts

usm

oodu

li ar

vutu

s tu

leb

teos

tada

vas

tava

lt A

. Aav

iku

dokt

oritö

ös„T

eeka

tend

ite tu

gevu

se h

inda

mis

e m

etoo

dilis

ed a

luse

d Ee

sti t

eeka

tend

ite h

oiu

süst

eem

is (E

PM

S)“

2003

. avä

lja tö

ötat

ud m

etoo

dika

le.

- te

ekat

te ta

sasu

st is

eloo

mus

tava

näi

taja

na k

asut

atak

se IR

I/IR

I4-a

rvu

(Inte

rnat

iona

l Rou

ghne

ss In

dex)

, mis

on

rahv

usva

helis

elt h

eaks

kiid

etud

sõi

dum

ugav

ust i

selo

omus

tav

väär

tus

ning

mis

arv

utat

akse

sta

ndar

dse

sõid

uki k

ere

vert

ikaa

lsuu

nalis

te v

õnge

te s

umm

ana

ette

antu

d te

elõi

gule

(20

m p

ikku

ste

teel

õiku

de k

eskm

iste

na),

mõõ

tühi

kuks

on

mm

/m.

- ka

tte

peal

iski

hi ta

sasu

snõu

e va

stav

alt "

Asf

aldi

st k

aten

diki

htid

e eh

itam

ise

juhi

s" k

inni

tatu

d M

A p

eadi

rekt

ori 2

3.12

.201

5. a

käs

kkirj

aga

nr 0

314.

- aa

sta

kesk

min

e öö

päev

ane

liikl

ussa

gedu

s 20

aas

ta p

äras

t.

1. x

2. E

3. IR

I

4. IR

Ivaj

alik

5. A

KÖ

L20

Maa

ntee

amet

i 201

5. a

asta

l vas

tuvõ

etud

ehi

tus-

ja re

kons

true

erim

istö

öd

Tee

nrA

lgus

kmLõ

ppkm

Pik

kus

kmM

aksu

mus

(tuh

€)Si

su, m

ärku

sed

1 2 2 3 3 5 5 5 8 9 10 11 12 13 15 21 39 41 67 68 92 1130

0

2213

2

Talli

nn-N

arva

Talli

nn-T

artu

-Võr

u-Lu

ham

aa

Talli

nn-T

artu

-Võr

u-Lu

ham

aa

Jõhv

i-Ta

rtu-

Val

ga

Jõhv

i-Ta

rtu-

Val

ga

Pär

nu-R

akve

re-S

õmer

u

Pär

nu-R

akve

re-S

õmer

u

Pär

nu-R

akve

re-S

õmer

u

Talli

nn-P

aldi

ski

Ääs

mäe

-Haa

psal

u-R

ohuk

üla

Ris

ti-V

irtsu

-Kui

vast

u-Ku

ress

aare

Talli

nna

ringt

ee

Kose

-Jäg

ala

Jäga

la-K

ärav

ete

Talli

nn-R

apla

-Tür

i

Rak

vere

-Lui

ge

Tart

u-Jõ

geva

-Ara

vete

Käre

vere

-Kär

kna

Võr

u-M

õnis

te-V

alga

Mõn

iste

-Ape

Tart

u-V

iljan

di-K

iling

i-N

õmm

e

Lage

di-A

rukü

la-P

enin

gi

Üle

nurm

e-Kü

litse

30,8

0

181,

95

188,

55

109,

60

146,

67

48,5

3

74,7

0

110,

80

18,7

4

0,00

21,4

4

11,3

5

10,9

2

0,00

15,6

0

53,6

5

46,7

1

0,03

67,4

8

0,00

0,00

2,31

0,34

65,0

1

184,

09

191,

50

118,

97

159,

40

61,8

1

78,7

0

120,

70

46,9

1

18,3

9

29,2

2

16,0

2

26,6

6

6,29

23,9

0

62,2

0

55,2

0

4,98

77,2

1

8,90

2,51

4,83

6,20

16,1

5

2,14

2,95

9,37

12,5

0

13,2

8

4,00

9,90

28,1

0

18,3

9

7,78

4,67

15,7

4

6,29

8,30

8,55

8,49

4,94

9,73

8,90

2,51

2,51

3,32

6 34

6

4 36

9

10 3

75

2 64

8

5 07

3

3 66

6

3 22

8

3 02

6

12 8

61

3 73

9

2 79

2

18 1

95

3 38

4

1 14

9

2 30

6

2 80

4

2 79

9

1 61

6

2 65

9

3 19

0

2 17

2

740

1 41

2

Koda

soo-

Läsn

a lõ

igu

reko

nstr

ueer

imin

e

Tart

u lä

änep

ools

e üm

bers

õidu

I eh

itusa

la

Tart

u lä

änep

ools

e üm

bers

õidu

V e

hitu

sala

Igav

ere-

Kobr

atu

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Aia

maa

-Elv

a lõ

igu

reko

nstr

ueer

imin

e

Rõu

sa-R

ae l

õigu

reko

nstr

ueer

imin

e

Säre

vere

sill

a eh

itus

ja S

ärev

ere-

Türi

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Roo

sna-

Alli

ku-A

hula

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Keila

sild

ade

ehitu

s ja

Kiia

-Pal

disk

i lõi

gu re

kons

true

erim

ine

Ääs

mäe

-Riis

iper

e lõ

igu

reko

nstr

ueer

imis

e

Üdr

uma-

Laik

üla

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Kurn

a vi

aduk

ti ja

Tal

liina

ring

teel

e 2+

2 m

aant

ee e

hitu

s

Nõm

bra-

Jäga

la lõ

igu

reko

nstr

ueer

imin

e

Koog

i-Jä

gala

lõig

u re

kons

true

erim

ine

ja K

ohtl

ase

silla

rem

ont

Loku

ti-Ta

gadi

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Avi

nurm

e-U

lvi l

õigu

reko

nstr

ueer

imin

e

Õun

a-V

aim

astv

ere

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Käre

vere

-Õvi

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Koik

küla

-Val

ga lõ

igu

reko

nstr

ueer

imin

e

Mõn

iste

-vab

ariig

i piir

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Tart

u-M

ärja

lõig

u eh

itus

ja re

kons

true

erim

ine

Lage

di-K

ulli

lõig

u re

kons

true

erim

ine

Üle

nurm

e-Kü

litse

tee

lõig

uti r

ekon

stru

eerim

ine

Tee

nim

etus

Kok

ku:

208,

52

100

549

225

243

215

235

229

250

230

212

291

208

260

225

183

219

218

186

180

216

202

211

372 x

367

333

373

405

515

304

461

335

332

451

254

349

330

200

222

294

268 x

2,96

2,74

3,37

3,97 3,

9

1,72

1,35

3,83

2,50

4,07

1,42

2,81

4,49

3,31

4,24

4,61

2,29

-6,9

9

3,01

3,91

2,66

1,3

1,1

1,5

1,1

1,5

1,1

1,3

1,1

1,1

1,5

1,3

1,1

1,5

1,3

1,5

1,5

2,0

1,3

1,3

1,3

0,72

0,78

0,88

1,07

0,65

0,83

0,79

0,58

0,78

0,71

0,81

0,77

0,66

1,04

0,78

0,81

x

0,72

x

0,72

III III III III III III III III I IV IV III IV III IV IV V III IV IV

3425

8370

1573

6 37

5

2188

8021

7702

2725

13 9

30

1281

3205

1038

9

1107

2755 89

1

1175 42

5

7920

1926

1953

Evaj

alik

Eteg

IRI

enne

IRI

vaja

likIR

Ite

gelik

Tee

klas

sA

KÖ

L20

mm

/mm

m/m

mm

/mau

tot/

ööp

14

Suuremad sildade ja viaduktide ehitus- ja remonditööd

Silla nimi (nr)

Nehatu (1 ja 5)

Kroodi (1200)

Otiveski (102)

Mustvee (490)

Vasula (572)

Lüganuse (418)

Roodu (419)

Moe (157)

Särevere (220)

Keila (22 ja 1249)

Sangaste (982)

Koikse (283)

Umbsaare raudteeviadukt (883)

Maksumus (tuh €) Tulemus

4 542

1 382

432

636

343

594

300

351

571

1 530

392

358

227

Kandevõime 2400kN + gabariit 2x14m + eluiga 100a

Kandevõime 2400kN + gabariit 8m + eluiga 100a

Kandevõime 1200kN + gabariit 9m + eluiga 100a

Kandevõime 1200kN + gabariit 8m + eluiga 100a

Kandevõime 1200kN + gabariit 8m + eluiga 100a

Kandevõime 1200kN + gabariit 8m

Kandevõime 1200kN + gabariit 8m

Kandevõime 1200kN + gabariit 8m

Kandevõime 2400kN + gabariit 9m + eluiga 100a

Kandevõime 2400kN + gabariit 2x8m + eluiga 100a

Kandevõime 2400kN + gabariit 8m + eluiga 100a

Kandevõime 2400kN + gabariit 10m

Remonttööd silla seisukorra säilitamiseks

15

Valik Maanteeameti 2015. aasta olulisemaid objekte

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 11 Tallinna ringtee km 11,35–16,02

Teede Tehnokeskus AS

AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, OÜ RTS Infraehitus

AS Telora-E

18,4 miljonit eurot

Kurna liiklussõlm oli Maanteeameti 2015. aasta üks suurimaid objekte, mille valmimisega jätkus Tallinnaringtee väljaehitamine kaasaegseks, I klassi tingimustele vastavaks maanteeks. Liiklussõlme ehitusega onloodud ka head logistilised võimalused uute ettevõtete arendamiseks liiklussõlme lähipiirkonda ja ohutudliikumisvõimalused kergliiklejatele.

Lisaks Tallinna ringtee väljaehitamisele valmis ühtlasi ka eritasandiline ringteed ületav III klassi Kurna-Tuhala maantee ning loodi jalgteid. Ehitati Kurna kergliiklustee tunnel, jalakäijate viadukt, 1,52 kmkergliiklusteid ja 4,25 km kogujateid. Lisaks ehitati 300 m pikkune müratõkkesein ja 5 sadevee basseini.Kokku loodi üle 200 000 m² haljastust ja pandi maha 11 453 istikut.

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Maksumus:

Tee 8 Tallinn-Paldiski km 24,9–29,5Teede Tehnokeskus AS (sillad), Roadplan OÜ (teed)

Nordecon AS

Sweco Est OÜ

6,4 miljonit eurot

Tee 8 Tallinn-Paldiski on üks riigi kaheteistkümnest põhimaanteest ja teenib eesmärki võimaldada kiireida-lääne suunaline ühendus ning ühendada riigisiseseid asulaid ja linnu. Paldiski linnas asub Eesti ükstähtsaimaid kaubasadamaid, mis on ühendatud üleriigilisse ja rahvusvahelisse teedevõrku Tallinn-Paldiskimaantee kaudu.

Tööde eesmärgiks oli uute sildade rajamine üle Keila jõe, ringristmike rajamine ja tee rekonstrueerimine.Kokku rajati üheksa ristmikku, kolm ringristmikku, kaks uut silda, mille käigus lammutati vana sild,rekonstrueeriti 4,6 kilomeetrit maanteed ja ehitati 1,03 kilomeetrit kergliiklusteid.

Kurna liiklussõlme ehitus

PÕHJA REGIOON

Keila-Valkse lõigurekonstrueerimine

Keila-Kloogaranna lõigurekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 8 Tallinn-Paldiski km 29,4–37,4

Teedeprojekt OÜ

Teede REV-2 AS

AS Telora-E

2,8 miljonit eurot

Tööde tulemuseks oli 8,02 km rekonstrueeritud 1+1 sõidurajaga põhimaanteed, rekonstrueeritud 5 riigiteeristmikku ning 6 rekonstrueeritud kohalike teede ristmikku. Samuti uuendati liiklusmärke ja teemärgiseid,parandati nähtavust metsa ja võsa raiega, rajati möödasõidulaiendid ja kanaliseeriti sõidutrajektoorideristmikel ning korrastati teelõigule jäävad bussipeatused.

Kloogaranna-Paldiski lõigurekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee nr 8 Tallinn-Paldiski km 37,4–46,8

Teedeprojekt OÜ

Lemminkäinen Eesti AS

Ramboll Eesti AS (uus nimi Skepast&Puhkim AS)

2,9 miljonit eurot

Tööde käigus parandati liiklusohutuse olukorda, rekonstrueerides 9,4 km 1+1 sõidurajaga põhimaanteed,3 riigimaanteede ristmikku ja 12 kohalike teede ristmikku, uuendades liiklusmärke ja teekatte märgistust,paigaldades kogu teelõigule tähispostid ning rajades objekti lõpus välisvalgustust.

16

LÄÄNE REGIOON

Üdruma-Laikküla lõigurekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee km 21,4–29,3

T-Model OÜ

Teede Rev-2 AS

Infergate Eesti AS

2,8 miljonit eurot

Objekt asub tiheda liiklusega maanteel ning tulenevalt sellest oli tööde eesmärgiks liiklusohutuseparandamine, sõidumugavuse tõstmine ja ülejäävast freespurust katte ehitus kõrvalmaanteele. Algselt oliplaneeritud objekt valmis saada kahe aastaga (2015–2016), kuid koostöös töövõtjaga õnnestus liiklejateleparemad sõidutingimused luua oluliselt varem. Teiseks eesmärgiks oli objekti tööde läbimõeldudteostamise ning liikluse võimalikult vähene häirimine ja takistamine. Tee sulgemine remondi ajaks ei olnudmõeldav, lisaks tuli arvestada praamiliiklusest tulenevate iseärasustega. Rõõmustab tehtud töö kvaliteet(keskmine IRI 0,6).

Liiva küla liiklusohtliku alateetööd

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 13114 Kalma-Mustvee km 4,9–4,92

Stricto Project OÜ

OÜ Nurme Teedeehitus

AS Taalri Varahaldus

0,6 miljonit eurot

Töö eesmärk oli tõsta liiklusohutust riigi põhimaanteel nii kohalike kui Muhu ja Saaremaad külastavateinimeste jaoks. Töödega muudeti Liiva küla sisene liiklus sujuvamaks ja ohutumaks, arvestades praamilttulevaid autokolonne, ning loodi tänapäevastele nõuetele ja normidele vastav asula liikluskorraldus.

Liiklusohtliku teelõigu pikkus oli veidi üle ühe kilomeetri. Teelõigul rekonstrueeriti kaks liiklusohtlikkuristmikku, rajati uued ülekäigurajad, uuendati kõnniteid ja loodi Liiva bussipeatuse juurde 10-kohalinesõiduautode parkla, kuivõrd asulas puudus reguleeritud parkimiskorraldus. Lisaks ehitati ligi 500 mulatuses sademeveesüsteeme ning kogu teelõigule paigaldati uus asfaldist teekate ja kaasaegnevalgustus. Ohutussaarele paigaldati teisaldatavad märgid, mida saab eriti suurte veoste puhul eest ära jatagasi tõsta.

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 146,6–159,9

Tinter-Projekt OÜ ja Roadplan OÜ

Tref AS, Grk Infra AS

Sweco EST OÜ

5,1 miljonit eurot

Töö eesmärk oli teekatte uuendamine, pikiroobaste likvideerimine, kolme suurema ristmikukanaliseerimine, jalakäijatele ohutuma teeületamise tagamine ja valgustuse rajamine.

Tehtud tööde käigus rekonstrueeriti 13,3 km põhimaanteed ja objektist üle jäänud freespurust rajatikruusateedele 9 km tolmuvabu katteid. Kolmel suuremal ristmikul rajati ohutussaared ja valgustus,seeläbi muutusid ristmikud ohutumaks nii jalakäijatele kui sõidukitele, ristmike piirkonnas rajatibussipeatustesse ka jalgteed. Lisaks rajati Vissi külla jalakäijate tunnel, mis aitab inimestel jõuda ohutultkülast bussipeatusesse.

ca

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 188,55–191,5UAB Kelprojektas ja Nordecon AS

Nordecon AS

AS Taalri Varahaldus

10,4 miljonit eurot (ehitus 2014–2015)

Töö eesmärk oli likvideerida kaks ohtlikku ristmikku, rajada jalakäijatele ohutud põhimaantee ületamisevõimalused ja tagada põhimaanteel sujuv liiklus, milleks ehitati 2,1 kilomeetrit neljarealist teed.

Lemmatsi ja lennujaama vahele ehitati 2,1-kilomeetrine neljarealine lõik. Tõrvandi olemasoleva ristmikuasemele ehitati eritasandiline riste, mis koosneb ühest raudtee- ja ühest maanteeviaduktist. Lennujaamaviiva lihtristmiku asemele ehitati eritasandiline ristmik ning jalakäijate ja jalgratturite tunnel. Lisaks 3,1-kilomeetrisele põhimaanteele ehitati kogu objekti ulatuses välja veel 2 kilomeetrit kõrval- jajuurdepääsuteid, 0,4-kilomeetrine ühendustee Tamme tänavaga, 0,6-kilomeetrine lõik Tõrvandi jaÜlenurme vahele, 0,3-kilomeetrine ühendustee Lennuvälja teega ja sama pikk ühendustee Tehnopargiteega. Samuti ehitati 2,3 km jalg- ja jalgrattateid.

Tartu läänepoolse ümbersõiduviienda ehitusala ehitus

Aiamaa-Elva lõigurekonstrueerimine

LÕUNA REGIOON

17

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Maksumus:

Tee 1 Tallinn-Narva km 30,80–65,01

Selektor Projekt OÜ

Tallinna Teede AS

BRP Inseneride OÜ

6,7 miljonit eurot

Töö eesmärk oli kvaliteetsete teede ning sujuva liikluse tagamine olemasoleva teedevõrgurekonstrueerimise kaudu. 2+2 sõidurajaga põhimaantee ühte sõidusuunda rekonstrueeriti kokku 16 kmulatuses, mis moodustab 15,2% 2023. aasta lõpuks saavutatavast sihttasemest (105 km). Töö käigusremonditi kaks viadukti, rekonstrueeriti üheksa ristmikku ning rajati Loksa ristmiku valgustus.

Kodasoo-Läsna lõigu rekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 13114 Kalma-Mustvee km 4,90–4,92

Järelepinge Inseneribüroo OÜ

Järelepinge Inseneribüroo OÜ

Toomtsentrum OÜ

0,6 miljonit eurot

Valminud sild on arhitektuurselt, esteetiliselt ning ka valgustuse ja turvalisuse poolest Eesti üks ilusamaidbetoonehitisi. Silla rajamine ei läinud kergelt, uue silla rajamiseks oli kolm projekti (2008, 2012 ja 2014) jasuurem osa silla ehitustöödest jäid talveperioodi. Silla rajamisel on kasutatud optimaalseid lahendusi,vana ja uus sild on suudetud ühendada üheks. Vanast sillast on säilinud kaldasambad, millest on valminudvaateplatvormid.

Tartu-Märja lõigu ehitus jarekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Kogumaksumus:

Tee 92 Tartu-Viljandi-Killingi-Nõmme km 0,3–2,4

Roadplan OÜ

Nordecon AS

Sweco EST OÜ

1,7 miljonit eurot

Töö peamine eesmärk oli ohtlike ristmike ümberehitus, ristmike läbilaskevõime tagamine tipptunnil ningkergliiklustee rajamine Tartu ja Märja aleviku vahele.

Tehtud tööde käigus rekonstrueeriti 2,1 km põhimaanteed. Kuna tegemist on Tartu linna lähialaga, siisliiklusohutuse ja ristmike läbilaskevõime tagamiseks rajati kolm uut ringristmikku ning üks ristmikkanaliseeriti ehk rajati ohutussaared. Antud projekti raames muudeti ohutumaks ka jalakäijate jajalgratturite liiklemist, rajati Tartu linna piirist Märja alevikuni kergliiklustee ning nüüdsest toimuvad teeületamised bussipeatustesse üle ohutussaarte. Seeläbi saavad jalakäijad teed ületada ühe sõidurajakaupa.

Mustvee silla ehitus

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Maksumus:

Tee 34 Kiviõli-Varja km 4,35–4,40 (Lüganuse) ja 4,86–4,89 (Roodu)

Stricto Project OÜ

Tallinna Teede AS

Infergate Eesti AS

0,9 miljonit eurot

Töö eesmärk olid Lüganuse ja Roodu sildade rekonstrueerimine liiklust võimalikult vähe häirides jaliiklusohtliku ristmiku kanaliseerimine. Tööd teostati kiiresti ja korrektselt.

Lüganuse ja Roodu sildaderekonstrueerimine

Asukoht:

Projekteerija:

Töövõtja:

Järelevalve:

Maksumus:

Tee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 74,70–78,70

Stricto Project OÜ, Teelahendused OÜ, Tilts Eesti Filiaal OÜ

Lemminkäinen AS

Teehoiupartnerid OÜ

3,9 miljonit eurot

Töö eesmärk oli Särevere uue silla ehitamine, linnalõigu rekonstrueerimine, ringristmiku rajamine jaSärevere mõisa silla rekonstrueerimine.

Türi Vallavalitsus määras Maanteeametile Türi linna ringristmiku ehitamise ja maanteederekonstrueerimise eest aunimetuse Aasta Tegu 2015.

Särevere silla ehitus ja Särevere-Türi lõigu rekonstrueerimine

IDA REGIOON

18

Maanteeamet tunnustabehitusvaldkonna parimaid

2015. aasta parim ehitusobjekt –

Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme ehitus

Peatöövõtja:

Peamised alltöövõtjad:

Järelevalve teostaja:

Projekteerija:

Eelprojekti autor:

Tellija projektijuht:

AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, OÜ RTS Infraehitus,

projektijuht Lauri Matteus

OÜ Greengreid, OÜ Roadservice, OÜ Raxoest, ASElektritsentrum, AS Raunopol, K.U.Mell AS, OÜ Kaurits, Lemminkäinen

Eesti AS, AS Telco, OÜ Juliane, Nordecon AS (tee hooldaja)

AS Telora-E, projektijuht Mikk Mutso, vastutavteedeinsener Hannes Väljaots, vastutav sillainsener Martin Kärner

AS Teede Tehnokeskus, projektijuht Aimar Kuningas

WSP Sweden AB, K-Projekt AS

Meelis Laanpere, Maanteeameti põhja regioon

Kurna liiklussõlme projekti käigus rekonstrueeriti Tallinna ringtee 4,4

(4,67 - tabelis) km ohtlik teelõik 2+2 rajaliseks eraldusribaga I klassimaanteeks. Ehitati Kurna eritasandiline sõlm koos 2,7 km pikkuse Kurna-

Tuhala lõiguga uuel trassil, 4,25 km kogujateid, 1,52 km kergliiklusteid,kergliikluse tunnel ja viadukt. Keskkonnameetmetena ehitati 300 m

müraseina ja 5 sadevee settebasseini Ülemiste järve valgala kaitseks.Erilise tähelepanu all oli sõlme ja nõlvade arhitektuurne kujundus, haljastus

ja valgustus.

Tallinna ringtee liiklussagedus on viimase kümne aastaga kasvanud pea50%, Kurna lõigul on liiklussagedus 14 600 autot ööpäevas, millest on

raskeliikluse osakaal 15%. Tallinna ringtee 2+2 lõik ja foorristmikulikvideerimine võimaldab liiklusõnnetuste ning aja- ja liikluskulude säästuca 1 miljon eurot aastas. Uued ristmikud ja kogujateed lisavad täiendavaid

võimalusi piirkonna tehnoparkide ja logistikaettevõtete arenguks.Kergliiklusteed koos viaduktide ja tunneliga moodustavad piirkonnas

toimiva võrgustiku.

Teede ja viaduktide ehitustööd on teostatud kõrge kvaliteediga. Ehitaja,järelevalve ja tellija koostöö oli efektiivne, probleemid lahendati

operatiivselt töö käigus. Eraldi väärib väljatoomist töövõtja läbimõeldudehitusaegne liikluskorraldus minimaalse mõjuga liiklejatele.

18 kuud (aprillist 2014 kuni septembrini 2015) väldanud ehitustöödemaksumus oli 18,4 miljonit eurot, millest 85% rahastas Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfond.

Valiku põhjuseks oli T21 Rakvere-Luige ja T41 Kärevere-Kärkna tehnilisteprojektide kõrge kvaliteet.

2015. aasta parim sillaehitusobjekt –

Mustvee silla ehitus

Projekteerimis-ehituslepingu töövõtja:

Alltöövõtja:

Eelprojekti eskiisi autor:

Järelevalve teostaja:

Tellija esindajad:

OÜ Järelpinge Inseneribüroo,

projektijuht: Aivar-Oskar Saar

Tilts Eesti OÜ

Stricto Projekt OÜ

Toomtsentrum OÜ, insener Toivo Jürgenson

Oleg Lužetski ja Priit Veeroja, Maanteeameti lõuna regioon

Mustvee uus sild on 3-avaline, 37 m pikkune ja 12 m laiune kõnniteedegaraudbetoonist plaatsild. Silla rajamisel arvestati Mustvee arenguplaanis

sisalduva sooviga, et silla alt saaksid läbi sõita väikelaevad. Silla ehitustööd onteostatud kõrge kvaliteediga. Silla arhitektuurne kujundus koos kallasradade ja

paadisadama territooriumi ühendusega sobib suurepäraselt linna miljöösse.Mustvee linn saab silda pidada oma sümboliks.

Ehitustööga alustati augustis 2014, sild avati pidulikult 2. juulil 2015.

Töö maksumus oli 612 000 eurot.

Parimad objektid on T12 Kose-Jägala ning T1 Tallinn-Narva mnt Kodasoo-Kiiu,Vahastu-Kemba ja Valgejõe-Läsna lõikude rekonstrueerimine. Valiku tegemisel

arvestati teostatud töö kvaliteeti, lepingu tähtaegade järgimist, liiklejaterahulolu ehitusaegse liikluskorraldusega ning projektijuhtide kompetentsi.

Kõik tööd teostati korrektselt, õigeaegselt ja tähtajaks.

Liikluskorraldus oli objektidel korrektne.

Parim järelevalveobjekt oli T5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 170–172 ja Rakveresissesõidud km 183–184. Alvar Kruuse seisis sirge seljaga ehituse kvaliteedieest, kõik puudused fikseeriti ja protokolliti. Ta kontrollis asfalditöid suurima

põhjalikkusega, kui vaja, ka keskööl. Järelevalve dokumentatsioonis ei esinenudviivitusi ega puudusi.

2015. aasta parim asfaltkatete paigaldaja –

Tallinna Teede AS

2015. aasta parim pindaja –

ÜLE OÜ

2015. aasta parim järelevalveinsener –

Alvar Kruuse, Teede Projektijuhtimise AS2015. aasta parim projekteerija –

Toner-Projekt OÜ

19

Kiirpindamine

Koostöös Üle OÜ-ga tehti Pärnu maakonnas 21.07.2015 nnkiirpindamise katsetöö riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmerukilomeetritel 42,7–43,2. Katsetöö eesmärk oli veenduda, kuikiiresti on võimalik pindamistöö teostada ning taastada tööleeelnenud liikluskorraldus ja tavapärane sõidukiirus.Liiklussagedus remondilõigul oli 2015. aastal 1135 autotööpäevas, millest 250 olid autorongid, veoautod ja autobussid.

Tööde käik

Kell 12.30 kehtestati remondiobjektilajutine liikluskorraldus ning alustatisideaine ja killustiku laotamisega suunalPärnu-Rakvere. Liiklus oli suunatudühele teepoolele ja toimus saateauto„järgne mulle“ juhtimisel. Kell 14.00lõpetati teekatte märgistustööd,markeeritud oli tee telg ja serv. Kell16.00 oli töö valmis ning lubatud suurimsõidukiirus remondiobjektil tõsteti kuni70 km/h.

�

�

�

�

�

�

�

niinimetatud kiirpindamine on paslik tehateelõikudel, kus on arvestatav liiklus-sagedus;

pindamisel kasutada sideainenabituumenit ja kivimaterjalina mustkillus-tikku;

lahtise mustkillustiku teekatteltäraharjamise asemel oleks mõistlikkasutada lahtise killustiku kokkukogumist,et seda kasutada järgmistel objektidel;

kindlasti kasutada vähemalt ühte saate-autot „järgne mulle“, et oleks tagatudtavaliiklejate pindamisobjektiltläbijuhtimine;

mõistlik tööfront, mis korraga ette võtta,oleks 500 meetrit, mille jõuab kolme-nelja tunniga kvaliteetselt valmis ehitada,kogu päeva jõudlus oleks kuni 5 kilo-meetrit;

korrektselt peab olema läbi mõeldud kogutööde teostamise käik alates ajutiseliikluskorralduse väljapanekust ning sellemuutmisest tööde käigus kuniehitusjärgse liikluskorraldusekehtestamiseni;

tööd peavad teostama kogemustegaspetsialistid, kellel on väga hästi teadaoma ülesanded igas töö etapis.

ca

Kasu liiklejale

Teeliiklejad võidavad kiirpindamisestkõige rohkem ajas. Suurim kasu tulenebsellest, et kiirpindamine teostatakse ühepäeva jooksul – hommikul pannaksevälja ajutine liikluskorraldus ning õhtukson algne liikluskorraldus taastatud.Vahepealse aja jooksul on teostatudteekatte säilitusremont. Tavameetodigapinnates kehtib kiiruspiirang 30 km/hkolm päeva ning kolmandal päevalharjatakse lahtist killustikku. Seejärel onkahel päeval kiiruspiiranguks 50 km/h,misjärel toimub taas lahtise killustikuharjamine. Järgneb üks päev kestevmarkeerimine.

Katsetöö järeldused:

Töö tehti 450 m pikkusel teelõigul, kus tavaliiklusele oli avatud üks sõidurada jatööfrondi alale tavaliiklejaid ei lastud. Liiklust korraldati reguleerijate abil ningsõidujoont ja -kiirust dikteeris saateauto kirjaga „järgne mulle“, et tagadatavaliikluse remondilõigu läbimine korrastatult ja reguleeritult.

Foto: OÜ Üle

20

Suure liikluskoormuse puhul võib üherajaliste ringristmikeprobleemiks osutuda läbilaskvus. Sellisel juhul osutub vajalikuksrajada üherajaliste ringristmike asemele mitmerajalisedringristmikud. Suurim erinevus tavalise kaherajalise ringristmikuja turboringristmiku vahel seisneb selles, et viimase puhul ei toimurajavahetust ringristmikul, vaid see tehakse enne ringile jõudmist.Selleks, et õige raja valik toimuks sujuvalt ja ohutult, on ettenähtud vastavad märgistused juba ringristmikule lähenedes.Liiklusmärke on korduvalt dubleeritud nii sõiduteel, tee ääres kuika võimalusel tee kohal. Märke on piisavalt, et iga autojuht jõuaksohutult ja võimalikult varakult õige sõiduraja valida.

Turboringristmikud

Ringristmike tüübi valiku üheks peamiseksteguriks on liiklusvood ristmikul. Kuiringristmikule piisab üherajalisest lahen-dusest, siis niisama ei hakata kallimatmitmerajalist ringristmikku rajama. Kuiliikluskoormus ületab üherajalise ring-ristmiku läbilaskevõime ning tekivadummikud, osutub vajalikuks mitmerajaliseringristmiku väljaehitamine.Turboringristmik võimaldab võrreldesklassikaliste mitmerajaliste ringristmikegasuuremat läbilaskvust ja ohutumatlahendust.

Klassikalise mitme sõidurajaga ringristmikupuuduseks on erinevad konfliktid kaheljärjestikusel kõrvalteel rada vahetavatesõidukite vahel. Selliste konfliktidetagajärjel aset leidvad õnnetused ei oletavaliselt tõsised, kuna kiirus onringristmikel piiratud. Siiski mõjutavad

Jalakäijate jaoks muutub kokkupõrgeautoga ohtlikuks, kui sõiduki kiirus on üle30 km/h. Kriitiliselt ohtlik on kokkupõrgeautoga kiirusel üle 50 km/h, kus jalakäijahukkumise tõenäosus on 80%.Sõiduautode külgkokkupõrkel muutubolukord ohtlikuks kiirusel 50 km/h ningkriitiliseks kiirusel 70 km/h. Seega peavadliiklusohutuse seisukohalt olema ristmikepiirkonnas kiirused võimalikult madalad.Seetõttu rajatakse ringristmikke tihti justlinna äärealadele ka liiklust rahustavameetmena. Madalam kiirus aitabsuurendada ka ristmiku läbilaskvust. Kunavanemad ringristmikud on tihti laiadeasfaltalade ning väga sujuvate peale- jamahasõitudega, on ringide läbimisekiirused liiga suured. Turboringristmikelahendus aitab nii visuaalselt kuifüüsiliselt kaasa kiiruse alandamisele,mille tulemusena paraneb ohutus jaläbilaskvus.

ca

2015. aastal valmisid Tartus ja Keilasringristmikud, mis ristiti rahvasuus kiirestiturboringideks. Maailmas suurt populaarsustkoguvad, kuid liiklejatelt esialgu veidi harjumistnõudvad lahendused võivad ringil toimuvateliiklusõnnetuste arvu vähendada üle 70%.

Ringristmikud jaotuvad ühe- ja kaherajalisteks,lisaks on kasutuses mitmerajalised erilahendused,mille alla liigituvad turboringristmikud.

sellised konfliktid teede läbilaske-võimet negatiivselt. Liiklusohutuse jaliiklusvoogude osas esinevaid puudusion siiski võimalik vältida, suunatessõidukijuhte marsruuti valima juba enneristmikule sisenemist. Selle tulemusenaei teki need konfliktid enam ringrist-mikul.

Klassikalistel mitmerajalistel ring-ristmikel esinevad tüüpprobleemid,mida turboringristmike kasutamisegaon oluliselt vähendatud. Selleks onnäiteks lõikamine, mis võimaldab liigasuure kiirusega ringristmikku läbidaning tekitab lisaohte (eriti, kui ristmikuläheduses on jalakäijate ülekäigukoht).Erinevate uuringute andmetel onturboringristmikel liiklusõnnetuste arvkuni 72% väiksem võrreldes klassika-liste mitmerajaliste ringristmikega.

Turboringristmikud on pärit Hollandist ja need arendas välja professor Lambertus(Bertus) G.H. Fortuijn 1996. aastal. Esimene turboringristmik ehitati Hollandis2000. aastal ja sai koheselt nii populaarseks, et sellele töötati välja eraldi riiklikudkujundamisjuhised. Eesti spetsialistid on olnud seotud Safe Road Designprogrammiga 2004. aastast.

Tänase seisuga on kogu maailmas ehitatud sadu turboringristmikke ning nendepopulaarsus on jätkuvalt tõusuteel. Turboringristmikud on kasutuses Inglismaal,Saksamaal, Poolas, Rumeenias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-AafrikaVabariigis ja mitmetes teisteski riikides. Isegi Arubale on neid viimaste aastatejooksul rajatud.

21

Maanteeameti soov on jätkata senist joont.Hetkel ei ole süsteemi suuremaksmuutmiseks põhjust, küll aga näemevõimalust selle parendamisekslepingutingimusi tugevdades. Jätkame katööd alapakkumiste elimineerimiseks jalepingute väärtuse tõstmiseks ningkavatseme hoida tellijapoolset nõudlikkust.

Omanikujärelevalve töö hõlbustamisekstuleb liikuda koostöös ehitussektorigaoptimaalsema ehitusprotsessi poole,

Selgus, et on ettevõtteid, kel esineb kohustuste ja lepingutetäitmisel probleeme, kui ka neid, kelle puhul olulisi probleeme eitäheldatud. Üheks peamiseks puuduseks osutus meeskondadealamehitatus, mistõttu oleme 2016. aastaks sisse seadnudkohustuse meeskonnaliikmete minimaalarvuks kaks liiget, kesteineteist vajadusel asendavad.

Kohustuste täitmise informatsiooni hankimine osutus osaliseltpuudulikuks, mistõttu planeerime käesoleval aastal tehaulatuslikumat kontrolli omanikujärelevalve tegevuse doku-menteerimisel ja tõestamisel.

mis algab projekteerimise faasis ningkus kõigil tasanditel on olemas selge jahõlbus kontroll kogu protsessi üle kunidokumenteerimiseni ja andmete teeregistrisse kandmiseni. See võtaboluliselt vähemaks omanikujärelevalvekohustust tegeleda rutiinse mahtudekontrolliga ja annab aega süvenedarohkem sisusse ja tehnilisse teostusse.Ka on üks olulisi eesmärke luua paremadvõimalused järelkasvu tekkimiseks.

Maanteeamet esitas 2015. aasta lõpuks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile analüüsiomanikujärelevalve tegevusest riigimaanteedeobjektidel ning ettepanekud edasiseks.

Analüüsiti põhjalikumalt kahtteist objekti, mis olidjagatud objektide suuruse, regiooni ja järelevalveteostajate järgi. Analüüsitud objektide põhjal saabväita, et omanikujärelevalve ettevõtted on omakäitumiselt erinevad.

Omanikujärelevalve

Edaspidi soovime läbi viia pilootprojektipikaajalise projekteerimise/ehituse/hoolde lepingu näol, etsaada vastus, kas see võiks Eestitingimustes rakenduda. Järgmise viieaasta jooksul tuleb välja valida meietingimustesse sobivaim kvaliteedi-kontrolli süsteem, millega edasi liikuda.See peab olema kaalutletud otsus, mistöötab väga pikka aega.

performance based

22

Kuna Kose-Mäo teelõigu alla jääb 1mln m³ turvast, tasub Maanteeametiarvates kaaluda selle projekti raameskõiki tänapäevaseid võimalusi vägapõhjalikult, leidmaks nii keskkonna kuimajanduslikust aspektist kõigesäästlikum lahendus, mis püsikspikaajaliselt ega hakkaks hiljemsuurematel kiirustel tuntavalt lainetama.Selleks ehitasime tulevasele trassi alalekuus 30-meetrist katselõiku. Tulemusteanalüüsi osas lisatakse neile 6 ja hiljemveel 4 arvutuslikku lahendusvarianti ning

ca geotehnilisi analüüse teostavad TallinnaTehnikaülikooli teadlased (täppismõõdis-tused) koostöös Skepast & Puhkim AS-i(endine Ramboll Eesti AS) ekspertidega,kes on kaasanud katseprojektivastutavaks geotehnikuks RambollFinland OY rahvusvaheliste laialdastekogemustega geotehniku Juha Forsmanni.

Normaaltingimustes kestaks katse-lõikudel tulemusteni jõudmine kuni viisaastat, kuid teelõike liivaga üle koormatesjõuame tulemusteni aastaga.

Teeuuringud

Võõbu katselõik põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Kose-Mäo teelõigu ehituseks

Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu 2+2 trass KosestMäoni on planeeritud üle turbaväljade. Kunasooalade sügavus on antud lõigul valdavalt 1–4 m,tekib küsimus, millise sügavuse juures ontänapäeva lahendustehnoloogiat arvestadestehniliselt ja majanduslikult otstarbekas turvastkaevata.

Klassikaline lahendus on senini enamasti kuni 6 m sügavusegasoode puhul olnud teealuse turba asendamine kandva pinnasega,kitsamate mullete korral turba laiali surumine ja seejärelasendamine kandva pinnasega. Turvast on paljudel juhtudel muldealla jäetud ka ilma geotehniliste tugevdusmeetmeteta, kuidenamasti on sellega kaasnenud hilisemad ebatasasused, vaju-mised ja praod – need defektid suurendavad oluliselt hilisemaidkasutaja- ja hooldekulusid.

kokku saadakse 10 erinevat konstruk-tsiooni võrdlusalternatiivi. Maanteeametinvesteerib uuringu- ja katsetegevusse

0,5% tulevase ehitusprojektikogumaksumusest. Kui kõik kuussektsiooni hakkavad efektiivselt tööle,on võimalik need jätta tulevase tee alla,mistõttu saab neid pidada esimesteksmeetriteks uue Kose-Võõbu teelõigumuldkeha ehitusest.

Katselõigu ehitamist jälgisid ninghilisemaid vajumite monitooringute

ca

23

Esialgu liigume graafikus, kus Maantee-amet on valmis 2016. aasta lõpuks väljakuulutama hanke Kose-Ardu 2+2 uueteelõigu ehitamiseks. Kose-Võõbu jaVõõbu-Mäo lõikude tee-ehituseajaraamistik sõltub rahastamisest ehkpoliitilisest otsusest.

Neljarealise maantee trass kinnitati 1998.aastal. Tallinn-Tartu maantee projekt onüks kõige läbitöötatumaid projekte Eestiteedeehituse ajaloos. Eelprojektiläbitöötamise maht on pretsedenditu.Alternatiivne lahendus turbaväljadestmöödapääsemisele siiski puudub, seeeeldaks teekonna pikendamist 5 kmvõrra. Trass jääks ligikaudu sama pikaksja kurviliseks kui olemasolev, kulgedesringiga mööda soo ääri.

Turbalõikude arvutus- ja katsetusteandmeid soovis sisendinfona Rail Balticutehniliste tingimuste koostamisekskasutada ka Tehnilise Järelevalve Amet.Seega võib öelda, et Võõbu katselõigupõhjal saadud infot kasutatakse 1miljoni m³ turba küsimuse lahendamiseksKose-Mäo vahel ning ligikaudu samasulatuses ka Rail Balticu all. Lisakssuurobjektidele kasutatakse katsetustelsaadud infot kõigi tulevaste teelõikudeõgvendustel soodes ning sildade peale-sõitude rajamistel pehmete aluspinnastekorral.

ca

Uued viisid bituumenisideainetekvaliteediomadustemääramiseks ja võimalusednende rakendamiseks

2015. aastal valmis Maanteeameti,Tallinna Tehnikaülikooli ja TallinnaTehnikakõrgkooli koostöö tulemusenauuring, mis oma sisult keskenduskeemiliselt ja mehaaniliste omadustemõistes ülikeeruka aine bituumeniparemaks mõistmiseks. Uuringu ajendiksolid teedeehitajate ja hooldajate aastate(ja aastakümnete) jooksul tehtudtähelepanekud, et naftabituumenid on ajajooksul oma omadustelt muutunud ningtänapäeval rakendatavad katsemeetodidja kontrollimehhanismid ei võimaldatuvastada bituumenite kvaliteediga

seonduvate probleemide olemasolu. Ka

Maanteeamet on täheldanud, et

esmaste bituumeni omadustest tingitud

teekatte väsimusilmingute tekkimine

võib jääda juba 2–4 ekspluatatsiooni-

aasta sisse.

Kuna siin regioonis on vastavasisuline

kompetents küllaltki piiratud, kaasati

uurimisrühma kaks valdkonna

absoluutset tippspetsialisti –

Wisconsin-Madison ülikooli professor

Hussain U. Bahia ning Kanadas asuva

Queen's ülikooli professor Simon Hesp.

Mõlemad professorid on esinenud

ettekannetega Tallinna Tehnikaülikoolis

ning jaganud oma kogemusi Eesti

teedeehitajate ja tudengitega.

Uuringu tulemusena selgus, et täna

Eestis saadaolevad bituumenid erinevad

teineteisest märkimisväärselt ning seda

just omadustelt, millele hetkel Euroopas

ja ka mujal maailmas tähelepanu

otseselt ei pöörata – vastupidavus

ekspluatatsiooni käigus tekkivale

vananemisele, vastupidavus väsimus-

pragude tekkele ning toornafta

päritolust ja tootmisprotsesside

iseärasustest tingitud liigsele jäige-

nemisele madalatel, talvistel tempe-

ratuuridel. Kõik eelpool loetletud, kuid

suurema tähelepanuta jäänud oma-

dused on ühed olulisimad tegurid, mis

mõjutavad teede eluiga ja teekasutajate

sõidumugavust.

Uuringu tulemusi ja kogemusi on

tutvustatud Eestis toimunud rahvus-

vahelisel bituumenikonverentsil, Simon

Hespi külastusvisiidi raames toimunud

õppepäeval Maanteeameti aasta-

konverentsil Tallinna Tehnikaülikoolis

ning Rootsi Kuninglikus Tehnika-

instituudis (KTH) toimunud asfaltsegude

ja bituumenite teaduskonverentsil.

Uuringu vastu on huvi tundnud paljud

välisriigid, sh Venemaa. Maanteeamet

analüüsib uuringu tulemusena tehtud

ettepanekute mõju ning on järk-järgult

rakendamas uuringuga saadud

kogemusi, täpsustades bituumenitele

esitatavaid nõudeid Maanteeameti

hangetel.

Aheraine killustiku omadustekaardistamine Eestis ningnõrga kivi vääristamiseteadusuuringud

Praeguse põlevkivi kaevandamise mahujuures tekib energiatööstuse kõrval-produktina ligi 6 miljonit tonni aherainetaastas, millest valdav osa ladestataksejäätmetena. Ida-Virumaale on aasta-kümnetega tekkinud hulgaliselt põlev-kiviaherainest koosnevaid tehismägesid,kuna aherainet ei ole eriti osatudkasutada.

Aherainest killustiku tootmine toimubaheraine/lubjakivi rikastamise teel, millekäigus vähendatakse väga nõrga põlevkivija nõrgemate paefraktsioonide osakaalu.Sõltuvalt tooraine omadustest jarikastusprotsessi efektiivsusest saadakseprotsessi tulemusena enamasti siiski vaidtagasihoidliku tugevuse ja külmakind-lusega lubjakivikillustik. Seetõttu onaheraine killustiku kasutamine teede-ehituses seni olnud oluliselt raskendatudja ka piiratud.

Teadustöö seadis eesmärgiks saadaülevaade Ida-Virumaal kasutatavapaekillustiku ja aherainest toodetudkillustiku omadustest, neid omavahelvõrrelda ning uurida võimalusi suhteliseltnõrga paekillustike tugevus- ja külma-kindlusomaduste parendamiseks jasellega kasutusvõimaluste laiendamiseks.Konkreetsemalt uuriti kahe erinevatehnoloogia teoreetilist kasutatavust –jämetäitematerjali immutamist jastabiliseerimistehnoloogiat.Jämetäitematerjali immutamise eesmärkoli suurendada killustikuteradekülmakindlust kivimi pooride sulgemise jasellega veeimavuse vähendamise kaudu.Stabiliseerimistehnoloogia eesmärk oliaga tekitada tihe tervikkiht, mis takistaksvee pääsu killustiku teradeni ja annaksseeläbi nii teradele kui tervele kihileteatava külmakindluse. Levinuim onkompleksstabiliseerimine, mille käigusolemasolevast kattest saadakse free-simise teel freespuru, sellele lisatakseterastikulise koostise parendamiseksnõuetekohane killustik ja sideainenabituumenemulsioon ja teetsement.

24

Teostatud uuringu käigus kaardistati Ida-Virumaal kasutatavad aheraine- japaekillustikud, leiti et need on võrreldavadEesti paekarjääride nõrgematest kihtidestpärit materjaliga (täpsemalt vt Teeleht nr82, lk 32). Tõdeti muuhulgas, et aheraine-killustike külmakindlus destilleeritud veesjääb märkimisväärselt alla paekillustikeomale.

Uuringus valitud viisil teostatud immuta-mised ja katsetused ei näidanud kahjuksimmutamise positiivset mõju killustikekülmakindlusele ning osade immutus-vahendite puhul külmakindlus kogunihalvenes. Samas, stabiliseerimise teelõnnestus saavutada uuringus väga headtulemused nii kompleks- kui tuhkstabi-liseeringutega ja seda nii puhta aheraine,aheraine ja freesipuru segu kui puhtapaekillustiku baasil toodetud stabili-seeringutel. Uuringu põhjal võib üsnakindlalt öelda, et kompleksstabi jatuhkstabi meetodid võimaldavad tee-tarindites edukalt kasutada ka nõrgast,puuduliku külmakindlusega lähtemater-jalist, nt aherainest toodetud killustikku.

Maanteeametil on kavas valminuduuringule tuginedes järgnevas stabili-seeritud katendikihtide ehitamise juhiseslubada väiksema liiklussagedusega teedelmadalamate nõuetega killustikukasutamist.

Kompleksstabiliseeritudkatendikihtide uuring

Otsisime vastust küsimusele, kas tõesti

on kompleksstabiliseerimine kande-

võime ja ilmastikukindluse osas niivõrd

halb, kui senine praktika on näidanud.

Senini ei ole olnud lubatud perspektiivse

8000 AKÖL-i korral freesipuru kasu-

tamine stabiliseeritud aluste valmis-

tamisel. Nende teede alused tehakse

Eestis reeglina sideainega sidumata

kihtidest ehk rajatakse killustikalused.

Samas freesipuru tekib ehituse käigus

pidevalt ja mõistlik oleks see ära

kasutada.

Kuna kompleksstabiliseeringud on

senini ennast alla 8000 AKÖL-i

enamasti õigustanud, siis tekkis huvi ära

kasutada ülejäävat freesipuru ka

suurema liiklussagedusega teedel.

Katseliselt oli vaja tõestada, et selline

materjal käitub pikaajaliselt liiklus-

koormuse all vähemalt sama hästi kui

uuest materjalist klassikaline killustik-

alus.

Stabiliseeritud kihid võimaldaksid

saavutada suuremaid teede kande-

võimeid väiksemate materjalikuludega,

peamine sääst tuleneks asfaltkihtide

arvelt. Samuti võimaldaks freespuru

taaskasutamine pöörata rohkemtähelepanu keskkonnasäästlikkusele.

Teadusliku uuringu käigus analüüsitiolemasolevaid laboratoorseidkatseandmeid. Lisaks tehti põhjalikülevaade ja järeldused teadus-kirjandusest ning olemasolevatestuuringutest Eestis; võeti proove Eestisvarasemalt ehitatud teelõikudelt, kusoli kasutatud KS-kihte, külastatimitmeid ehitatavaid objekte ja tutvutierinevate probleemidega; küsititeedeala ekspertide arvamusi; TTKlõputööna vaadeldi stabiliseeritudkatendikihtide olukorda Teeregistrianalüüsi abil (käsitletud Teelehes nr81, juuni 2015) ning viimasekssooritati täismõõduline katsetus TTKraskeliikluse simulaatori katsekastis.Kiirendatud katsetuste eesmärk olimodelleerida Eesti suurimatelmaanteedel olevat koormust koosilmastiku mõjutustega (rakendatiilmastikukoormust 50 külmutus-sulatustsükli ja puhta ning soolveelisamise näol). Peale katsetsükliteläbimist konstruktsioon lammutati,sooritati täiendavad mõõtmised jaanalüüsiti võetud proove.

Uuringu kokkuvõttena leiti, etstabiliseeritud segud sobivad hästikõrgeklassiliste teede alusteehitamiseks. Eriti sobilik on justkompleksstabiliseeritud segu, kunaselles kombineeritakse jäikus jaelastsus ehk nii bituumen- kui katsementstabiliseeritud alustepositiivsed omadused.

Maanteeametil on kavas järgnevasstabiliseeritud katendikihtideehitamise juhises lubada kompleks-stabiliseeringut kasutada ka suureliiklussagedusega lõikudel, tuginedesteadustööle. Uuringus leidis kinnituska see, et suure liiklussagedusegateele on õigustatud killustikaluseehitamise korral kõrgendatud nõudedkihi ülaosale, mis asub liikluskoormu-sele, ilmastikumõjudele ning kloriidi-dele lähemal.

25

Müratõkkeseinte ehitus

Keskkonnameetmed

Müratõkkeid (müraseinad, müravallid janende kombinatsioonid) on Eestis rajatudalates 1998. aastast. Selle aja jooksul onsuure arengu läbi teinud tooted, tõlgendusedõigusaktidest ning teadmised, mis onvajalikud müratõkete projekteerimiseprotsessis. Müraseinte efektiivsus peabolema selline, et müratasemete alanemineoleks tuntav. Inimene tajub märkimisväärsetmuudatust alates 6 dB, mis on võrdneliiklusmüra kaotamisega 70% võrra.Müraseinad vähendavad lisaks müratase-metele ka teisi välisõhusaaste komponente.

2015. aastal rajati Maanteeameti korraldatudhangetes viis müratõkkeseina kogupikkusega1333 m. Müratõkkeseinu ehitati Tallinnaringteel Kurna sõlme ehitusprojekti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Mõigu-Vaidarekonstrueerimisprojekti raames. Lisaks rajatimüratõkkeid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaamaanteel Rae ja Patika külades välisõhusleviva müra vähendamise 2014.–2018. aastategevuskava alusel. Investeeringute mahtmüra leevendavate meetmete ehitusel oli2015. aastal ühtekokku 881 997 eurot.

Tallinna ringteel Kurna sõlmes rajati kaksmüratõkkeseina alumiiniumist paneelidega,kokku 448 m ulatuses. Müratõketegaleevendati 11 eluhooneni ulatuvat liiklusmürapiirtaset. Lisaks rajati nelja elamu kaitseksmüra tõkestavate omadustega müraaiad

ca

Kurna sõlme ehitusel rajatud

müratõkkeseinad

ning pikendati Luige sõlmes paremal poolasetsevat alumiiniumist müraseina 250meetri võrra. Müratõkkeseinteehitamiseks kasutati alumiiniumistakustilisi paneele Poola firmalt CALVEROSp. z o.o. Sp.k. Müraaedade rajamisekskasutati puitu. Leevendusmeetmedprojekteeris Tinter-Projekt AS ning ehitasRTS Infraehitus OÜ koostöös Rand jaTuulberg AS-ga. Kurna sõlmemüraleevenduse kogumaksumusekskujunes 389 042 €.

Välisõhu strateegilise mürakaardi (2012)tulemuste alusel koostas Maanteeamet2013. aastal tegevuskava „Välisõhusleviva müra vähendamise tegevuskavamaanteelõikudes, mida kasutab ülekolme miljoni sõiduki aastas. 2014–2018“. Strateegilise mürakaardi ja müravähendamise tegevuskava koostamisekohustus tuleneb Euroopa Liidukeskkonnamüra direktiivist 2002/49/EÜ(põhimõtted on siseriiklikult üle võetud jasätestatud „Välisõhu kaitse seaduses“),mis seab eesmärgiks vältida, ennetadavõi vähendada keskkonnamüragakokkupuutumisest tingitud kahjulikkemõjusid, sealhulgas häirivust, nendetähtsuse järjekorras. Tegemist onstrateegilise dokumendiga, millesMaanteeamet määrab eesmärgid

Müra vähendamise tegevuskava

2014–2018 alusel rajatud

müratõkkeseinad

normatiive ületavate müraolukordade

leevendamiseks järgneva viie aasta jooksul.

Tegevuskavas on parandamist vajavad

olukorrad järjestatud prioriteetsuse alusel,

mille kriteeriumiks on kuluefektiivsus ühe

elaniku kohta. Kuigi eesmärgiks on võetud

lahendada olukordi seatud järjekorra alusel,

siis tegevuskava elluviimisel tuleb

arvestada muuhulgas ka realiseerimisele

tulevate tee-ehitusprojektidega ning

võimalusel tegevused siduda.

2015. aastal valiti realiseeritavateks

objektideks Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee Mõigu-Vaida projektilõigus km

7,5–7,8 Rae külas ja Peetri alevikus ning

km 18–18,3 Patika külas planeeritud

müratõkkeseinad, kokku viie elamu

kaitseks. Kahe alumiiniumpaneelidest

(CALVERO) rajatud müratõkkeseina

kogupikkuseks Rae külas ja Peetri alevikus

on 585 m maksumusega 335 876 eurot ja

ühe puidust müratõkkeseina pikkus Patika

külas 300 m maksumusega 157 079 eurot.

Müratõkked projekteeris Mõigu-Vaida

rekonstrueerimisprojekti koosseisus

Reaalprojekt OÜ ja ehitas Trev 2 AS

koostöös Viacon Eesti AS-iga. Mõigu-Vaida

ning Vaida-Aruvalla lõikudel Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee ääres on veel

tegevuskava prioriteetide tabelis sisaldu-

vaid parandamist vajavaid müraolukordi

ning investeeringutega Mõigu-Vaida lõigus

jätkatakse 2016. aastal.

Kokku on perioodil 1998–2015 Maantee-

ameti poolt Eesti riigiteedele rajatud 87

müratõket kogupikkusega 23 786 m.

26

Kahepaiksete leevendusmeetmete ehitus

Kahepaiksetel on väga oluline roll meieökosüsteemides – nad reguleerivadputukate, nälkjate ja teiste väiksemateselgrootute arvukust ja samas on ise toidukskõrgematele röövtoidulistele loomadele.Vajades eluks nii maismaa kui veelisielupaiku, saavad kahepaiksed levida vaidaladel, kus mõlemad komponendid onesindatud. Tulenevalt oma väiksusest javõrdlemisi kohmakast kehaehitusest ei olenende liikumisulatus kuigi suur ja seetõttuon ka iga konkreetse isendi eluala võrdlemisiväike. Kõige arvukamad populatsioonidesinevad paikades, kus nii sobilikudsigimisalad, toitumisalad kui ka talvitumis-alad on võrdlemisi lähestikku. Sesoonneliikumine nimetatud alade vahel on pidev jaeriti selgelt märgatav kevadel, kui toimubplahvatuslik ränne talvituspaikadestsigimisveekogudesse. Mitte harvad polejuhud, kus elualad on killustatud transpordi-võrgustikuga ja liikuda tuleb üle teede.Kevadised rändeteed üle maanteede onavalikkusele kõige märgatavamad ja seda niiteel esinevate isendite arvukuse kui kahukkunud loomade poolest.

Kahepaiksete elualad piirnevad Kiisa alevikusKeila jõe ning selle sootide ja luhaaladegamõlemal pool Tõdva-Hageri teed. "Konnadteel(t)!” talgute käigus üle tee aidatud ningkudemisalale jõudnud isendite hulkaarvestades on asurkond arvukas. EestimaaLooduse Fond (ELF) koostöös kohalike

Kiisa konnatunnelid

Tammiku leevendusmeetmed

Tugimaantee 13 Jägala-Kärevete km1,5 paiknev Kohatu silla piirkondTammiku külas oli teiseks kahepaik-sete arvukaks teeületusalaks Harju-maal. ELF-i korraldatud talguaktsi-oonide ajal aidati vabatahtlike abigaturvalisel