jõulukuu 2013

Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.

Uus kirikukell!

Kirikukell on valatud 1971. aastal Lõuna Saksamaal. Kirikuõpetaja ning misjonär Heitmann püstitas oma kodulähedasele maaalale kellatorni ning lasi valada kella. Samas pidas ta ka vabaõhu jumalateenistuse, aga Rottenburgi linnavõimud ei andnud talle luba kella helistada. Nõnda jäi kell seisma. Ta ootas oma aega. Ühel päeval sai aeg täis.

25. septembril 2012 kirjutas mulle oreli-meister ja kirikukellade paigaldaja, meister Toomas Mäeväli ja teatas, et talle helistas eelmisel õhtul dr. Poser Kielist ja rääkis, et Saksamaal on üks 1971. aastal valatud pronksist kirikukell üle ja sellele otsitakse uut kohta. Kell on suurusega 870mm ja kaaluga 401 kg. Vend Toomas andis sellest meile teada.

Ma jagasin saadud informatsiooni koguduse juhatusega, koguduse liikmetega, sõprusko-guduste ja teiste sõpradega. Me palvetasime üheskoos kirikusaalis ja kodudes. Otsus sai küpseks ja ma teatasin hr Heitmann jr-le,

et me ostame selle kella. Ainus, mis puudus, oli raha. Me kuulutasime välja korjanduse ning palusime abi sõpradelt. Tampere Harju kogudus ja Piispala palveühendus lubasid aidata. Kell kumises meie palvetes jätkuvalt.

12.04.2013 saatis meie kassapidaja mulle lakoonilise kirja: Tere! Kirikukella arve on tasutud. Heade inglite kaitset! Lähipäe-vil jõudis kapten Martinson koos seitsme kaitseväelasega kirikusse. Pidasime neile kiriku ajaloost ja Jumala armust pooletunni-se leeritunni ning siis oli ka kell kohal. Meie ühisel musklijõul sai „Nunnu“ kirikusse kantud ja jäi ootama Peapiiskopi õnnistust ja torni tõstmist. Õnnistus on nüüd saadud, 18. novembril paigaldati kell ka torni.

Kui saad, osale kulutuste katmises, tehes selleks annetuse koguduse arveldusarvele.

Avo ÜprusEELK Peeteli koguduse õpetaja

Aeg on andnud meile ühe palvevastuse. See vastus on pronksist ja kaalub 401 kilo. Peeteli kiriku uus tornikell ootab aega, mil ta võib tõusta Pelgulinna kohale ja helinal kuulutada Jumala au ja kutsuda inimesi mitte ainult kirikusse vaid ka Jumala Riiki. Selle kutse kuul-davus ja kirikukella tõus sõltub ka meist teiega, minust ja sinu-st, hea pelgulinlane.

2013. aasta läheb Pelgulinna ajalukku kui asumipäevade traditsiooni taastamise aasta. Viimane neist toimus 90ndate keskel.

Päikselisel 25. mail kogunes pärast meele-olukat avarongkäiku lippude ja loosungite all, puhkpilli muusika saatel, läbi Pelgulin-na, Ristiku põhikooli hoovi oma paartuhat pelgulinlast ja Pelgulinna sõpra. Pika päeva jooksul peeti laata, lauldi, tantsiti ja söödi. Oli ju Pelgulinna Päev - motoks „Tantsides läbi läbi Pelgulinna“.

Soovijatest täistuubitud giidiga retro-buss tegi samal ajal Pelgulinna tänavatel 8 ekskursiooniringi, fi lmisärkide näitust külastas Eesti Kinoarhiivis 186 inimest, mööda Preesi tänavat lookles hommikust alates Peeteli kiriku torni külastajate saba, ekskursioone Kolde lasteaeda ja Pelgulin-na põhikooli toimus rohkem kui esialgu arvestatud.

Kevadise Pelgulinna päeva lõpetas kooli hoovis öökino „Don Juan Tallinnas“.Kuna asumipäeva eestvedajatel oli hoog sees, võeti pärast väikest suvepuhkust ette Pelgulinna Mahemängude korraldamine. Üllatavalt soojal 21. septembrikuu päeval tuli Pelgulinna gümnaasiumi hoovile ja staadionile, Pelgulinna Mahemängudele, pelgulinlasi ja nende külalisi hulgaliselt.Müüdi aiasaadusi, vahetati moose, mängiti lauamänge, peeti võistlusi, räägiti Pelgu-linna ajaloost ja tulevikust, kohtuti sõpra-dega. Taas sai ronida Peeteli torni. Ja otse loomulikult oli kontsert ja öökino, seekord vaadati osaliselt Pelgulinnas fi lmitud “Viini Postmarki”.

Jätkub viimasel lk-l

Aasta, mis taas liitis Pelgulinna rahva

2

Astun uksest sisse, hingan sügavalt sisse korterist õhkuvat meeleolu.Minu sõber, kes on mulle nagu õde, on tulnud koos minuga. Ta vaatab mind ja noogutab. Ta mõistis, et olin koju jõudnud.

Minu tütar vaatab maailma läbi kaamera-objektiivi. Tema näeb valgust ja varje, jälgib eemalt, ja astub siis lähemale. Ta teeb seda märkamatult ja peenetundeli-selt, siiski julgelt väljakutseid esitades.

Samal moel olen ka mina vähehaaval kohanenud. Olen kombanud kevade saabumislubadust, tundnud kuidas hoovipealne puu suvekuumuses varje loob, olen elanud sügise pimeduses ja sügavas lehtede kirevuses. Nüüd ootan talve kirgast valevust.Ühelt poolt jälgin eemalt, aga teiselt poolt punun pesa, julgelt ja kindlalt, nagu linnuema. Iga hetkega on ümbrus üha tuttavam ja selle pärast ka turvaline.

Seda kõike esindab Pelgulinn minu jaoks. Ma armastan lähedalolevat kodust poodi, kus turvamees mulle korvi ulatab. Mina ja minu koer oleme poes, mille kaupade rohkus mind iga kord hämmastama paneb, juba tuttav vaatepilt. Olen ustav klient restoranis, kus ettekandjate äratundmist peegeldavad näod tunduvad olevat nii omased.

Põhja-Tallinn sai minu elukohaks tänu Stroomi metsa (Merimetsa) ahvatlevale lähedusele. Tegemist on Tallinna pärliga. See parkmets on aastaringne puhke- ja vabaajapaik pea poolele linnale.

Paraku näen, et mets vajab abi. Ja seda päris kiiremas korras. Mitmed uuringud kinnitavad, et metsa kasutus on oma lae saavutanud. Lisaks pole looduslik seisund kiita: kraavid on umbes, palju on haigeid puid, noorendikku pole peale kasvamas, lagendikud vajaksid sihipärasemat hoolt ja kasutust.

Pelgulinna Selts on pidanud mitmeid kirjavahetusi erinevate ametiasutus-tega, et võtta mets kohaliku kaitseala vööndisse. See tagaks metsa kaitse uus-ehitiste ning Põhjaväila läbimurde eest. Selleks koguti juba kümme aastat tagasi üle 6500 allkirja, mis anti üle Tallinna Linnavalitsusele.

Mida teha? Minu arvates tuleb tegevused jagada kaheks. Kõigepealt kogukonna te-gevused ehk see, mida me ise saame oma kätega võimaluste piires ellu viia, et mets

muutuks turvalisemaks ning jätkusuut-likuks. Ja ametkondlikud tegevused, mis püüavad lõpule viia üle kümne aasta tagasi seatud eesmärgid.

Minu unistus on, et Pelgulinna Selts korraldaks vähemalt kaks talgupäeva aastas. Ühe „Teeme ära“ kampaania raames ning teise sügisel, kui lehed on langenud. Siin tuleks teha koostööd RMK-ga ning Põhja-Tallinna valitsusega, et üheskoos sammhaaval metsa korrastada. Tuleb aidata välja vedada haiged puud (annetades need näiteks kütteks kohali-kele sotsiaalasutustele) ning muu rämps. Asemele istutaksime noored puud.

Enne esimesi talgupäevi tuleb koostöös kohalike arhitektidega läbi viia metsa visiooni arutelud. Looksime reaalse pildi metsa erinevate alade kasutusvõima-lustest: kus on terviserajad, kus palli- ja lõkkeplatsid, pingid ja prügikastid.

Otsiksime partnereid, et ühiselt värs-kendada olemasolevaid terviseradu puu-koorte ja laastudega. Võimaluste piires looksime ka uusi teelõike. Võiksin minna

veel enam detailidesse, mida saaks ja võiks läbi viia kogukond, et Stroomi mets muutuks meie teiseks koduks. Kindlasti lähendaksid need toimetused kohalikke elanikke – kõiki asjaosalisi.

Seda kõike teeksime koostöös linna ja riigiga. Ootaks siin abi pargivahi töölerakendamiseks. See inimene seisaks selle eest, et juba kirjeldatud tööd ja tegemised oleksid järjepidevad. Talvisel perioodil oleks loomulik suusaradade loomine ja hooldus terve hooaja vältel. Selleks saab kasutada nii metsa- kui ka rannaala.

Stroomi metsa kaitsealasse arvamine on suuresti Põhja-Tallinna linnaosa otsustada. Mitmed asutused põhjendavad eitavates vastustes, et Põhja-Tallinna üldplaneering seda ette ei näe. Seega tuleb vaadata uue halduskogu poole, kes peab andma värskemat tagasisidet linnaosa sammudest – mida kaitseala saavutamiseks reaalselt on tehtud ja mida on võimalik veel ära teha.

See on oluline linnaosa arenguks. Vajame

puhkekeskkonda, mis oleks ühtaegu kasuks meie inimestele ning oleks ka linnaosa ligitõmbav visiitkaart. Maine omakorda toob meile miljööteadlikumaid elanikke.

Vajadusel korraldaksime uue allkirjade kogumise aktsiooni, mis lisatakse ole-masolevale 6500. allkirjale. Vahepeal on kindlasti inimesi juurde tulnud, kes pole saanud oma seisukohta avaldada.

Sellised on minu unistused Stroomi met-

Stroomi mets ranna lähedalt jalakäijate ja jalgrattateelt vaadates.

Stroomi mets kogukonna parkmetsakssa tulevikule mõeldes. Kui Sina tunned, et soovid ka seada sihte metsa aitamiseks või pakud erinevate vabatahtlike tege-vuste puhul abikäsi, siis võta ühendust ja tule Pelgulinna Seltsi. Meie kontakt on pelgulinnas@gmail.com.

Üheskoos sünnivad paremad mõtted ja tugevamad algatused! Ja seda kõike armastusest Stroomi metsa vastu!

Külliki KübarseppPelgulinna Seltsi liige

Soomlane PelgulinnasMinu juuksur teab juba, mida minu juuksed vajavad. Käin tänulikult ja uhkelt koolis valimas. Ühe kitsa tänava kähedahäälne koer saab iga kord minu suunurgad naerule.

Olen nagu Pelgulinna kassid, kes kordu-valt samu radu pidi käivad. Nii võtan mi-nagi oma mõtetes tänavaid ja kvartaleid enda omadeks. Jalutan jämedate puude alt läbi ja tunnen, kuidas nende okste rüpes on sugupõlvede vaiksed ohked ning täitunud unelmad. Need on näinud rohkelt argi- ja pidupäevade dialoogi. Tajun, kuidas need sosistavad lugusid, mida tahaksin kuulda ja ka ise ettevaat-likult nende okstele oma sissekanded teha. Näen graff itit ja tunnen selle ilustuse ära, äratundmisrõõm soojendab. Lõpuks jõuan kohta, kus võrkaia tagant, läbi laoterritooriumi, kuulen rongide kolinat ja näen vanalinna torne. Karm ja kaunis samaaegselt. Ütlen oma mõtteis sõna `kohalik`. Millal saab öelda, et sa kuulud kuhugi? Millal saab öelda, et oled kohalik? Millal saad öelda seda välis-maalasena ilma et solvaksid neid, kes siin juba kaua elanud on.

Ma ei tea. Aga ma tean, et kui vaatan seda elulähedast ja karget vaadet, hakkab minus midagi värelema. Ma tean, sellesse pilti tahaksin ma oma juured ajada.

Mirca Kukkasniemi

Stroomi metsarajad.

jõulukuu 2013

3

Seltsidaami uus sisuPelgulinna Seltsi seltsidaamid - mitte igavlevate aadliprouade meelelahutajad, vaid tõsiselt vajaliku heategevustöö tegijad.

Paljud lehelugejad on kuulnud iga kuu kolmandal reedel toimuvatest teeõhtutest Pelgulinna Rahvamajas. Vaid vähesed teavad, et nende toredate ürituste korral-dajad on Pelgulinna Seltsi seltsidaamid.

Kes nad siis on? Alustuseks veidi seltsi-daamide sünniloost. 1992. aastal loodud Pelgulinna Selts on läbi oma tegevuse silma paistnud sotsiaalse tundlikkuse poolest. Seltsi tegevuse alguspäevist alates tegeldi abivajavate kaaskodanike väljaselgitamisega ning neile abi korral-damisega. Seetõttu viis Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss kohtudes 2004. aastal Islandi seltsidaamidega need kokku Pelgulinna Seltsi juhatusega. Ilmselt

haakusid mõlema poole väärtushinnangud ja eluvaated ning Pelgulinna seltsidaamide tegevusele saigi alus pandud.

Seltsidaamide eestvedaja ja innustaja on nende tekkimisest peale olnud Pille-Maris Arro, kes on enda peale võtnud kogu selle vabatahtliku töö koordineerimise. Kuna tegemist on vabatahtliku tegevusega, siis seltsidaamid oma töö eest tasu ei saa. Samas vajavad vabatahtlikud oma

tööoskuste omandamiseks ja läbipõle-mise ennetamiseks siiski õpetust, mida tuleb oma ala spetsialistidelt osta. Raha hankimine mitmesuguste projektide kaudu, on suuremahuline lisakoormus seltsidaamide eestvedajale Pille-Maris Arrole. Senisteks koostööpartneriteks seltsidaamidele on olnud Põhja-Tallinna Valitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu, AB Medical Group Eesti OÜ, Eesti Vähiliit, Linus Medical OÜ. Kahjuks ei leidnud projekt tänavu Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastamist.

Sponsorite loetelu võib tekitada esialgu arusaamatust, mis puutub Pelgulinna seltsidaamidesse Eesti Vähiliit. Aga nii see on. Pelgulinna seltsidaamide puhul on tegelikult tegu kahe vabatahtlike grupiga - Pelgulinna Seltsi seltsidaamide ja Onkoloogia Dispanseri tugigrupiga ESTILCO, kuhu kuuluvad teatud onkogrupi inimesed. Grupid ise on tihedalt ükstei-sega seotud soovis ulatada abivajajale sõbrakäsi. Kõigist tegemistest võtavad osa

mõlemad grupid kas koos või eraldi.

Milles siis seisneb seltsidaami tegevus? Igal seltsidaamil on teatud arv seltsi vajavaid isikuid, keda ta külastab sõltuvalt igaühega eraldi kokkulepitud arv kordi kuus. Kokkusaamisel räägitakse mit-mesugustel teemadel alates ilmast kuni teatrietendustel nähtuni. Sõltuvalt sellest, milline on külastatava inimese tervis ja suutlikkus liikuda, veedetakse koos aega kas kodus või mingil üritusel. Siin on

oluline osa ka aastaajal ja ilmal. Libeda ajal ei soovita väga väljas jalutada. Kokku saadakse enamasti seltsi vajava inimese kodus. Samas võib öelda, et teeõhtutel on saal rahvast pilgeni täis. Saal on täis vaatamata ilmale. Ühest küljest on põnevus järjekordse esineja osas rahva kohaletuleku põhjuseks. Teisalt on teeõh-tul võimalik kohtuda teistega ja nendega mõnusalt koos juturingis aega veeta. Aja jooksul on kohaletulnutest kujunenud oma sõprus(laud)konnad. Oma laua katmiseks ja kaaslaste kostitamiseks on hakatud kodust head-paremat kaasa võtma. Laudkondade vahel on korraldatud ka kaunimalt kujundatud laua võistlusi, kuid selline võistlus on toimunud ikka eelneva vastava kokkuleppega, et anda aega teha ettevalmistusi ja arvestades teeõhtute uute liitujatega. Teeõhtu on ka paigaks, kus igaühel on võimalus panustada midagi kogukonda. Viimasel teeõhtul annetasid kokkutulnud raha Peeteli kirikusse kella paigaldamiseks, et tänavustel jõuludel võiks oma kiriku kell taas üle Pelgulinna kajada.

Säilitamaks vabatahtlike psüühilist värskust ja et rikastada neid kodudes jagamist võimaldavate jututeemadega, korraldatakse neile koolitusi ja isetege-misvõimalusi mitmesugustel aladel. Nii on nad tutvunud läbipõlemise vältimise põhitõdedega, saanud aimu tervislikest eluviisidest, tegelenud mitmesuguse kunstiga. Väga populaarsed olid Tõnu Otsa loengud.

Seltsidaamide tegemisi on ka varasemalt ajakirjanduses kajastatud. Nüüdseks on ka esimesed teleristsed tehtud. Tuntus on kaasa toonud ka mitmeid koomilisi intsidente ja mõningast arusaamatust Prillitoosi vaatajate seas. Nii sai seltsidaa-mide eestvedaja pärast saadet mitmeid telefonikõnesid, milles sooviti Tallinnasse tuleku ajaks öömaja või otsiti endale naist. Seetõttu tahaks veel kord selgitada, et seltsidaamid ei ole majutusettevõtjad ega kosjakontor. Samuti erinevad nad täiesti sotsiaalhoolekande osakonna poolt pakutavast koduhooldustöötajast. Kui hooldustöötaja tegeleb eakale või puudega isikule lähimast kauplusest või apteegist sisseostude tegemise, pesu pesemise korraldamise, kütteabi ja asjaajamisega ning tal pole enamasti piisavalt aega oma kliendi kuulamiseks, siis seltsidaam just kuulamisega tegelebki. Kui hooldus-töötajate abi on valdavalt tasuline, siis seltsidaami seltsis rääkimine, südame kergendamine on tasuta. Iseasi on siis, kui seltsidaamilt oodatakse seltsi kultuuri-üritusel käimisel. Siis lepitakse eelnevalt kokku, kas seltsidaam on sellest üritusest huvitatud ning kui on, siis tasub kumbki enda eest ise.

Seltsidaamide vabatahtlikku tööd Pelgu-linna Seltsis on paljud, eriti nende toetust tunda saanud inimesed, tunnustanud.

Pelgulinna RahvamajaTänane Pelgulinna Rahvamaja tegutseb 1932. aastal Seitsmenda Päeva Adven-tistide Liidu poolt ehitatud hoones. 1957. aastal kolis Pelgulinna Rahvamaja (endi-se nimega Kalinini Rajooni Kultuurimaja) Telliskivi 56 asuvasse hoonesse, kus tegevus jätkub käesoleva ajani. Hoonet hakkas tagasi taotlema eelmainitud usu-ühing. Seoses sellega pöörduti valitsus-asutuste poole ettepanekuga jätta hoone Rahvamajale ja usuühingule pakkuda mingit kompensatsioonlahendust. Lõpuks leitigi mõlamaid pooli rahuldav lahen-dus. Valitsuse korralduse kohaselt maist 1995 otsustati mitte tagastada Tallinnas Telliskivi tn 56 asuvat õigusvastaselt võõrandatud vara kui Tallinna Pelgulinna asumile vajalikku sotsiaalobjekti. 1996 aastast kuulutas ka Riigikohus Telliskivi tn 56 hoone tagastamisele mittekuu-luvaks. Kogu Pelgulinna kultuurielule soodsa lahendi hankimisel, Pelgulinna Rahvamaja säilimise nimel, tegid omava-hel tihedat koostööd rahvamaja kollektiiv ja Pelgulinna Seltsi juhatuse liikmed (kirjale kirjutasid alla H. Avila, U. Mägi, R. Leetmaa), muuhulgas sai läbi viidud laiaulatuslik rahvaküsitlus.

Pelgulinna Rahvamajal on oluline koht Pelgulinna kultuurielus ja asumi elanike südames. Rahvamajas tegutse-vad hoogsalt mitmed huviringid lastele, noortele, pensionäridele, käesoleval hooajal tegutseb rahvamajas 30 huviringi eri vanusest sihtgruppidele. Regulaarselt toimuvad heatasemelised kultuurisünd-mused: kontserdid, etendused, näitused, korraldatakse kursuseid, erinevaid koostööprojekte. Kord kuus, igal kol-mandal reedel, toimub Pelgulinna Seltsi eestvõttel teeõhtu asumi eakatele.Detsembrikuus on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, kuhu ootame rohkelt osalejaid: 13. detsembril kl 15.00 Pelgulinna Seltsi jõuluhõnguline teeõhtu asumi eakatele; 20. detsembril kl 18.00 Pelgulinna Folklooriklubi avatud õpituba “Saja-aastased jõulud”; 21. detsembril kl 13.00 Toomapäeva kontsert “Jõulud jõuavad Pelgulinna”, esineb “NUKU” koor, külla tuleb ka Jõulusokk. Kõik eelmainitud üritused on osalejate jaoks tasuta. Ootame veel huvilisi uuel aastal alustavale ilukirja kursusele (juhendab Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat). Rahvamaja püüdleb selle poole, et oleks pidevalt arenev ja laienev, inimesekesk-ne, hea kogukonnatunnetusega, lähi-ümbruse kultuuri edendav, rahvakultuuri hoidev positiivsete emotsioonide maja.

Margit EerikPelgulinna Rahvamaja kunstiline juht

Iga kuu kolmandal reedel toi-mub Pelgulinna Rahvama-jas, aadressil Telliskivi 56, algusega kell 15.00, Pelgulinna eakate teeõhtu, kuhu olete kõik kutsutud.

Pelgulinna Selts

Pelgulinna Seltsi daamid

Pelgulinna Seltsi daamid

4

Pelgulinna Päeva kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele:

SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts, Õle 1 Tallinnwww.pelgulinna selts.ee

Kontakt:Pille-Maris Arrotel: 5163235

Järgmisse Pelgulinna lehe numbrisseon oodatud teie kõigi mälestused (sh pildid) nii vanemast kui uuemast ajast e-posti aadressile: marispille.arro@gmail.comvõi tavalisse, ilusasse Pelgulinna maja postkasti aadressile:MTÜ Pelgulinna Selts, Pelgulinn Õle 34 või Õle 1

Pelgulinna ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500

Eelmise Pelgulinna mälumängu vastused:

1. Pel-Ra-Ko tähistab Pelgulinna Rahvakortereid, mis ehitati Rukki tänavale 1940. aastal.

2. Härjapea tänav sai nime sellest, et seal omal ajal asunud heinamaadel kasvas palju härja-

päid ehk ristikheina.

3. Praeguse Kopli kaubajaama kohal asuval kõrgendikul laiusid 19. sajandil Mäe talu maad.

4. Pelgulinna naabrite päeva peeti 9. juunil 2012. aastal Nabra 8 hoovis..

5. Albert Kooba oli üks suuremaid maaomanikke Pelgulinnas, kuhu uusi tänavaid maha mär-

giti. Tal oli õigus tänavatele nimed anda ja ta tegi seda oma ja oma sugulaste järgi, nt. Alberti

(Roo), Oskari (Ristiku) ja praeguse Timuti tänava oma koera Tarabella järgi.

Uue Pelgulinna mälumängu küsimused:1. Kuidas sai oma nime Telliskivi tänav?

2. Kes on Saima Kallau?

3. Mis aastal ehitati Tallinna mööblimaja?

4. Mis nime kandis nõukogude ajal Pelgulinna gümnaasium?

5. Mis aastal asutati Pelgulinna Selts?

Vastused palume saata aadressile pelgulinnas@gmail.com

Mälumäng:

Pelgulinna täna-valugude talleta-misestTänaseks on kaardistatud detailselt 19 Pelgulinna tänava lugu. Kirja on pandud tänava kujunemislugu ja iga maja kohta vähemalt ehitusaasta. Lisaks on pikemalt kirjas ka meie asumi enamike avalike hoonete ja mõnede elumajade ajalugu.Tänan kõiki pelgulinlasi, kes on aidanud kaasa tänavalugude koostamisele. Jätku-valt on väga oodatud kõigi mälestuskillud ja vanad fotod meie koduasumi ajaloost. Need võib saata aadressile pelgulinnas@gmail.com

Järgmise aasta kevadeks on eesmärk kaardistada ka ülejäänud 13 tänava lood. Olemasolevaid tänavalugusid saab lugeda minu blogist.

Jaak JuskeHeina tänavalt

Õle tänava luguPelgulinnas asuv Õle tänav algab Telliski-vi tänavalt, ristub Härjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Õle tänav on ligikaudu 540 meetri pikkune.

Tänav koosneb kahest osast: algsest Õle tänavast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles Соломенная улица), mille rajas 1878. aastal maaomanik Johann Grabby, ning endisest Grigori tänavast (saksa keeles Gregory-Strasse, vene keeles Григорьевская улица), mille rajajateks oli Albert Koba ja Hans Prants 1900. aastal ja millele anti endise maaomaniku Oskar Gregory nimi. Grigori tänav oli see lõik praegusest Õle tänavast, mis ulatub Härjapea tänavalt Kolde puiesteeni. 17. jaanuaril 1923 liideti see tänav Õle tänavaga.

Õle tänav on Pelgulinna vanima hoones-tusala südameks.

1939. aastani kulges Õle tänava kaudu Pelgulinna bussiühendus südalinnaga.

Õle tänava paaritute aadress-numbritega majade ehituslugu

Õle 1 - 1933. aastal. Renoveeritud 2010. aastal. Majas on asunud kingssepatöö-koda. Täna tegutseb keldriruumides Pelgulinna Selts.Õle 3a - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 5 - 1918. aastal.Õle 5a - 1918. aastal.Õle 7 - 1949. aastal.Õle 9 - 1934. aastal.Õle 9a - vana elumaja asemele ehitati 1990. aastatel uus.Õle 11 - 1937. aastal.Õle 11a - kuur.Õle 13 - 20. sajandi teiseil kümnendil.Õle 13a - 20. sajandi alguses. Hoovis kasvab Eesti üks kõrgemaid püramiid-tammesid.Õle 15 - 1912. aastal. Ehitas voorimeeste seltsi esimees Johannes Ots.Õle 17 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 17/2 - tööstushoone. Endine Roter-manni leivatehas. Renoveeritud 1990. aastatel.Õle 19 - 1913. aastal.Õle 19/2 - pesuköök.Õle 21 - 1903. aastal.Õle 23 - 2005. aastal ehitatud büroohoo-ne-kortermaja.Õle 25 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 27 - nõukogudeaegne kontorihoone.Õle 27a - vana tehasehoone.Õle 29 - 1930. aastate alguses.Õle 31 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 33 - endine nn Põhu kõrtsi ehk Kaja kohviku hoone. 1998. aastal renoveeri-tud.Õle 35 - 20. sajandi teisel kümnendil. Juurdeehitus 21. sajandi alguses.Õle 37 - 1930. aastate esimeses pooles.Õle 39 - 1912. aastal.Õle 41 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 43 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 43c - elektri alajaam.

Õle 47 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 49 - 1924. aastal.

Õle tänava paaris aadress-numbriga majade ehituslugu

Õle 2 - 1920. aastatel. Majas on asunud rohupood.Õle 4 - 20. sajandi alguses.Õle 4a - 20. sajandi alguses.Õle 4b - 20. sajandi alguses.Õle 6 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 6a - 20. sajandi alguses.Õle 6b - garaaž kuus boksi.Õle 8 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 8a - vana elumaja renoveeriti 2005. aastal.Õle 10 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 12 - 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud keldripood. Kõrvalhoone ehitatud 1924. aastal.Õle 14 - 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kübaraäri.Õle 16 - 1901. aastal.Õle 16a - 1935. aastal.Õle 18 - kuur.Õle 18/1 - 1913. aastal. Majas on asunud meeste juuksur ja õmblustöökoda.Õle 20 - elamu, kauplus-töökoda ehita-tud 2003. aastal.Õle 22 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 24 - 1930. aastate esimeses pooles. Vanasti oli seal keldripood.Õle 24a - 1930. aastal.Õle 26 - 1908. aastal.Õle 28 - 1917. aastal.Õle 30 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 32 - 20. sajandi teisel kümnendil.Õle 32a - 1940. aastal.Õle 34 - 1908. aastal.Õle 36 - 1910. aastal.Õle 38 - 1909. aastal.Õle 40 - 20. sajandi esimese kümnendi lõpus.Õle 40a - 20. sajandi alguses.Õle 42 - 1907. aastal.Õle 44 - 20.sajandi esimese kümnendi lõpus.Õle 46 - 1924. aastal ehitatud Oma Kolde kortermaja. Abihoone ehitatud 1988. aastal.

Jätkub esikaane lugu

Te küsite aga raha: tänapäeval ju midagi ilma rahata ei tee?

Kõik esinejad, töötoad, supp, polit-sei, treenerid jne olid vabataht-likud, kes tulid, tegid, ja olid oma (ja teiste) rõõmuks. Eriti tahaks tänada poisse ja piigasid (kõik juba parimates aastates), ilma kelleta poleks ühtegi Päeva peetud ja kellega kõik vahvalt klappis – vaatamata vanusevahele. Suur tänu kõigile! Ja veel KINOBUSS, tänu millele, vaadates vanu fi lme, sai rõkkavalt naerda õhtupimedu-ses pärast pingelist Päeva!

Aasta, mis taas liitis Pelgulinna rahva

Tehniline osa oli rahastatud KOP ja KÜSK-i projektide põhiselt.

Pelgulinna Selts seab aga juba plaane uueks aastaks. Järgmise aasta Pelgulinna päev toimub laupäeval, 24. mail Ristku põhi-kooli hoovis. Kavas on jätkata ka asumilehe väljaandmist. Kõigi pelgulinlaste abikäed on väga oodatud! Ilusat jõuluaega ja kohtumiseni uuel aastal!

Pille-Maris ArroOotame kõigi ideid ja abikäsi!!!