Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise …...Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise

Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise

partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava

keskkonnamõju strateegiline hindamine

PROGRAMM

Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu

Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Töö nr 1795/12

Keskkonnaekspert Riin Kutsar KMH0131

...............................

Tartu 2013

Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 1795/12 Heakskiidetud 05.06.2013

2



3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 5

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS .............................. 5

3. STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KIRJELDUS ................................................... 6

4. RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU ............................................................................................................................................ 9

5. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS .............................................. 11

6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED ........................................................ 13

7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE

AJAKAVA ............................................................................................................................................................ 15

8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDE KOOSTAJA ANDMED ........................................................................... 16

9. PROJEKTIGA SEOTUD PÄDEVATE ASUTUSTE SEISUKOHAD .................................................... 17

LISAD ................................................................................................................................................................... 35

LISA 1. KSH ALGATAMINE .................................................................................................................................. 36 LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE .................................................................... 41 LISA 3. KSH PROGRAMMILE LAEKUNUD SEISUKOHAD JA NENDE VASTUSKIRJAD – SEISUKOHAD JA

VASTUSED ............................................................................................................................................................. 43 LISA 4. KSH PROGRAMMI AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ................ 69 LISA 5. AVALIKU VÄLJAPANEKU JOOKSUL LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA NENDE VASTUSKIRJAD .................... 73 LISA 6. KSH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI ...................................... 78 LISA 7. KSH PROGRAMMI HEAKSKIITMISE KIRI ............................................................................................... 81



4



5

1. Sissejuhatus

EL vahendite kasutamiseks uuel eelarveperioodil tuleb liikmesriikidel koostada

ühtekuuluvuspoliitika fonde (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi hõlmav partnerluslepe. Partnerluslepe sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel ning on EL vahendite kasutamise alusdokumendiks. Selles lepitakse kokku peamised

rahastamisprioriteedid, võimalikud eeltingimused vahendite kasutamiseks, eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud ning vahendite administreerimise

üldine korraldus. EL vahendite kasutamiseks ei koostata eraldi strateegilist raamkava nagu seni (nt Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-

2013) – seda asendab uuel perioodil partnerluslepe. Partnerlusleppe alusel koostatakse rakenduskavad, milles rahastatavate

valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende

rahastamine. Eesti koostab ühtekuuluvusfondide tulemuslikumaks ja efektiivsemaks rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ühise rakenduskava (käesoleval

programmperioodil 3 rakenduskava). Eraldi rakenduskavad koostatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta.1

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus

Strateegilisteks planeerimisdokumentideks on perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu

vahendite kasutamise partnerluslepe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Eesti koostab ühtekuuluvusfondide tulemuslikumaks ja

efektiivsemaks rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) kohta ühe rakenduskava (käesoleval programmperioodil 3 rakenduskava).

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse tulenevalt Euroopa

Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 ja § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. KSH on algatatud rahandusministri 20.12.2012 käskkirjaga nr 161 (vt Lisa 1).

Euroopa Liidu vahendite siseriikliku kasutamise kavandamine algatati Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 6. oktoobri otsusega. Rahandusministri

12.12.2011 käskkirjaga nr 211 kutsuti kokku ministeeriumitevaheline juhtrühm planeerimise koordineerimiseks.

KSH ulatus on määratletud rakenduskava ja partnerlusleppe ruumilise ulatusega. Rakenduskava ja KSH hõlmavad Eesti riiki. Osaliselt sõltub ruumiline ulatus ka

konkreetselt käsitletavatest rakenduskava teema- ja tegevusvaldkonna 1 Vastavalt portaalile Euroopa Liidu struktuuritoetus, http://www.struktuurifondid.ee/partnerluslepe-ja-rakenduskavad/ (11.01.2013)

http://www.struktuurifondid.ee/partnerluslepe-ja-rakenduskavad/



6

käsitlustest ning keskkonnaaspektidest ehk mõningate aspektide puhul võib oluliseks osutuda ka kitsam ruumiline ulatus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine eesmärk on edendada keskkonnatingimustega arvestamist, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge

taseme ning edendades säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid on:

anda hinnang ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) rakenduskavas

püstitatud prioriteetsete suundade seostele riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega;

keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse ning partnerlusleppesse (edasipidi ühiselt ka – strateegilised

planeerimisdokumendid);

määratleda ja hinnata rakenduskava elluviimisega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sh rakenduskava keskkonnamõjude kaardistamine ning

vastavalt sellele hinnangu andmine rakenduskava strateegilisele osale, et välistada olulist negatiivset mõju põhjustavate meetmete kavandamine;

esitada soovitusi võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja võimalusel positiivsete mõjude suurendamiseks;

rakenduskava prioriteetsete suundade hindamine keskkonna seisukohast;

rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seire määramine ja kavandamine;

kaasata erinevaid huvigruppe KSH koostamisse ning saada neilt tagasisidet, mida omakorda arvestada nii KSH programmi ja aruande kui ka rakenduskava koostamisel.

3. Strateegiliste planeerimisdokumentide kirjeldus 2014. aastal algab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse

põllumajanduspoliitika uus rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada rahalist toetust 5 fondist. Eesti koostab ühtekuuluvuspoliitika fondide

(Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) tulemuslikumaks ja efektiivsemaks rakendamiseks nimetatud kolme fondi hõlmava ühe rakenduskava (käesoleval programmperioodil 3 rakenduskava).

Rahandusministeerium koordineerib ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamist. Eraldi koostatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskavad, nende koostamist koordineerib Põllumajandusministeerium.

Kõiki 5 fondi hõlmav Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav partnerluslepe määratleb üldise raamistiku ja põhimõtted EL vahendite kasutamiseks perioodil

2014-2020.



7

Koostatav ÜKP fondide rakenduskava saab sisaldama järgnevat informatsiooni:

Rakenduskava ettevalmistus ja partnerite kaasatus.

Raamistik, millega tagatakse panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse.2

Prioriteetsed suunad, vastavad temaatilised eesmärgid,

investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid, toetuse maht, jaotus fondide lõikes.

Prioriteetsete suundade sisu kirjeldus, toetatavad tegevused ja tegevuste valiku põhimõtted, suurprojektide nimekiri.

Rahastamiskava.

Rakendussüsteem. Horisontaalsete põhimõtete (nagu jätkusuutlik areng, võrdsed võimalused,

võrdõiguslikkus) arvestamine.

Koostatav partnerluslepe saab sisaldama järgnevat informatsiooni:

Raamistik, millega tagatakse vastavus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale ja fondispetsiifilistele eesmärkidele.

EL vahendite indikatiivne maht temaatiliste eesmärkide kaupa iga ühise strateegilise raamistiku fondi kohta, samuti kliimamuutusega seotud

eesmärkidele ette nähtud vahendite indikatiivne summa. Horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide kasutamine ühise

strateegilise raamistiku fondide rakendamiseks.

Tulemusliku rakendamise tagamise kord. Ühise strateegilise raamistiku fondide rakendamisel integreeritud

lähenemisviiside tagamise kord spetsiifiliste toimepiirkondade lähitagamaa ja kaugtagamaa arenguks.

Partnerlusleppe ja rakenduskavade elluviimise tõhususe tagamise kord.

2014. aastast avanevate vahendite kasutamiseks vajalike dokumentide

koostamist koordineerib Rahandusministeerium, töös osalevad oma vastutusalas kõik seotud ministeeriumid ja riigiasutused, kaasatakse valitsusvälised partnerid3.

Protsessi käigus valminud analüüsidest (analüüs võib täieneda eelhindamise

tulemuste alusel) saab esile tuua ülevaate „Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused“4, mis on olnud aluseks edasise protsessi käigus langetatud otsustele.

2012. aasta lõpuks oli EL eelarveperioodi 2014-2020 ettevalmistuste protsessis

jõutud ettepanekuni eesmärkide osas, mille kaasrahastamist kavandatakse EL vahenditest. 29. novembri valitsuskabineti nõupidamisel arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014-2020 eurotoetused suunata hariduse,

majanduse, tööturu, keskkonna, energeetika, ühendusvõimaluste (transport, IKT) arendamiseks. Vastavalt püstitatud eesmärkidele toimub

Rahandusministeeriumi jätkuval koordineerimisel rahastamise edasine planeerimine. 2 Sama punkt kohustuslik ka partnerlusleppes, sellisel juhul on võimaldatud dubleerimise vältimiseks kasutada viitamise võimalust. 3 http://www.struktuurifondid.ee/kaasamise_korraldus/ (seisuga 22.02.2013) 4 http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid/ (11.01.2013)

http://www.struktuurifondid.ee/kaasamise_korraldus/

http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid/



8

Välja on valitud järgnevad EL vahenditest kaasrahastatavad üleriigilised eesmärgid5:

1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. Lahendusteed:

1.1. Haridusasutuste võrgu paindlik arendamine. 1.2. Õppe vastavusse viimine muutuva tööturu ja ühiskonna

vajadustega. 1.3. Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine;

2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu

Lahendusteed: 2.1. Tööturuteenuste arendamine ja tulemuslik rakendamine.

2.2. Tööjõu mobiilsuse toetamine ning selle kasutamine Eesti heaks. 2.3. Hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine.

2.4. Kvaliteetsete terviseteenuste arendamine ja nende kättesaadavuse parandamine.

2.5. Ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamine ning kõikidele

Eesti elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks.

3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus Lahendusteed: 3.1. Majanduse kasvualade arendamine ning TA&I süsteemi kohaliku

mõju suurendamine läbi nutika spetsialiseerumise. 3.2. TjaA tegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine.

3.3. Kasvuvõimelise ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumise toetamine;

4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus

kasutus Lahendusteed:

4.1. Loodusressursside kasutamise tõhususe suurendamine. 4.2. Elurikkuse säilitamine ja taastamine. 4.3. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

4.4. Säästev energia tootmine, ülekanne ja tarbimine;

5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja

liikumisvõimalused Lahendusteed: 5.1. Piirkondlikke eripärasid arvestava, erinevaid liikumisviise

integreeriva ning efektiivse liikuvuskeskkonna terviklik arendamine. 5.2. Ühendusvõimaluste parendamine välispartneritega.

5.3. IKT taristu ja seotud teenuste viimine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele;

6. Lahendustee, mille elluviimine toetab viie EL vahendite kasutamise

eesmärgi ja nende suurema koosmõju saavutamist ja mida seetõttu on samuti otstarbekas rahastada EL vahenditest:

6.1. Tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise kujundamine. 5 Vastavalt portaalile Euroopa Liidu struktuuritoetus, http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/ (11.01.2013)

http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/




9

4. Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnatakse rakenduskavas ja partnerlusleppes püstitatud eesmärkide (sh elluviidavate tegevuste) mõju

keskkonna ja tasakaalustatud arengu seisukohtadest ning antakse soovitused võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ja võimalusel positiivsete mõjude suurendamiseks. Vajadusel esitatakse ettepanekud

rakenduskava ja partnerlusleppe muutmiseks või täiendamiseks.

Vastavalt KeHJS § 40 käsitletakse KSH aruandes olulise keskkonnamõju avaldumist järgnevates valdkondades: inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja inimese vara, bioloogiline mitmekesisus, populatsioonid, taimed, loomad, pinnas,

vee ja õhu kvaliteet, kliimamuutused, kultuuripärand ja maastikud, jäätmeteke. Vastavalt seaduse paragrahvile 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Tulenevalt EL vahenditest kaasrahastatavatest üleriigilistest eesmärkidest6

analüüsitakse (vt ptk 5 KSH korraldus - välismõjude analüüs) olulise keskkonnamõju esinemist alljärgnevate teemade lõikes, mis on ühtlasi nimetatud

Euroopa keskkonnapoliitika prioriteetseteks tegutsemist vajavateks valdkondadeks7:

Kliimamuutused

Loodusressursid ja jäätmed Elurikkus ja biloogilne mitmekesisus

Keskkond, tervis ja elukvaliteet Loetletud prioriteetsed valdkonnad kajastuvad KeHJS § 40 käsitletavates mõjuvaldkondades. Euroopa keskkonnapoliitikas esile toodud valdkondade

prioriteetsust võetakse arvesse KSH teostamisel.

Bioloogilisele mitmekesisuse mõjude hindamise käigus käsitletakse ühtlasi võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Rakenduskava looduskeskkonnaga seotud eesmärgid on koondatud hetkel ühe üleriigilise eesmärgi alla Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning

loodusressursside tõhus kasutus ning välja toodud neli erinevat lahendusteed (loodusressursid, elurikkus, kliimamuutused, säästev energia). KSH käigus analüüsitakse lahendusteede fookuste piires seatud eesmärke ning

keskkonnaseisundi indikaatorite seadmisel ja valikul võetakse aluseks Euroopa keskkonnapoliitika prioriteetsed valdkonnad, mille näitajaid täpsustatakse Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030 seatud eesmärkidega. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistikaandmetele (nt Eesti Keskkonnanäitajad 2012, Keskkonnainfo).

6 Vastavalt portaalile Euroopa Liidu struktuuritoetus, http://www.struktuurifondid.ee/eesti-

prioriteedid/ (11.01.2013) 7 Environmental indicator report 2012, EEA (European Environment Agency), http://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2012



http://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2012



10

Otsest või kaudset mõju looduskeskkonna seisundile võivad omada ka muud üleriigilised eesmärgid. Näiteks võib eesmärkide teadmistemahukas ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus ning elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused, alusel ellu viidavate tegevustega kaasneda mõju piirkondade

keskkonnaseisundile (õhu kvaliteet, mõju veestikule, mõju maastikele ja looduslikule mitmekesisele sh Natura aladele). Mõjude iseloom ja olulisus

kajastatakse KSH aruandes. Kultuuripärandile ning maastikele avalduvate mõjude käsitlemisel arvestatakse

nii muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavate väärtuste kui ka oluliste väärtustega, mis ei ole täielikult riikliku kaitse all (näiteks looduslikud pühapaigad).

Üldistatult inimesele avalduvate mõjude (inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja

inimese vara) käsitlemisel KSH aruandes teadvustatakse, et võimalikult ulatuslike positiivsete muutuste ellu kutsumine ühiskonnas on olnud kogu senise Rahandusministeeriumi poolt juhitud rakenduskava välja töötamise keskmes.

KSH algatamise hetkeks enam kui aasta väldanud protsessis on olnud kaasatud lisaks ministeeriumitele ulatuslik partnerorganisatsioonide võrgustik (vt

täpsemalt www.struktuurifondid.ee)8. Rakenduskava koostamise protsessi raames on toimumas ka paralleelne eelhindamine. Eelhindamise käigus analüüsitakse rahastamiseks valitud eesmärkide põhjendatust ja nende

elluviimiseks välja töötatud lahendusteede ja prioriteetide, meetmete optimaalsust; seatud eesmärkide omavahelist kooskõla ning kooskõla teiste

siseriiklike tegevusprogrammide ja arengukavadega, Euroopa Liit 2020 strateegiaga ning toetusvõimalustega teistest välisvahenditest ja ühtlasi, kas on arvestatud rahvusvahelise koostööpotentsiaaliga. Analüüsitakse seoseid

toetatavate tegevuste, oodatavate väljundite ja tulemuste vahel. Vaadeldakse eesmärkide täitmiseks seatud indikaatorite asjakohasust ning hinnatakse

esialgsete sihttasemete realistlikust. Samuti rakendussüsteemi aluseid ja ülesehitust.9

Võttes arvesse kogu senist protsessi, juba teostamisel olevat eelhindamist ning rakenduskava alusel kavandatavate tegevuste eeldatavat iseloomu (täiendavate

rahaliste vahendite kaasamine positiivsete arengute esilekutsumiseks valdkonniti), ei ole tõenäoline olulise negatiivse mõju avaldumine riiklikul tasandil, mis võiks seada ohtu inimese tervise ja heaolu, ning KSH positsioon

saab protsessis olla võimalusel positiivsete mõjude suurendamine täiendava analüüsi alusel.

Inimesele avalduvate mõjude käsitlemisel KSH käigus lähtutakse Eesti rahvusvahelises kontekstis probleemsetest valdkondadest ÜRO arenguprogrammi

poolt avaldatava globaalse inimarengu indeksi komponentide lõikes ning näitajaid täpsustavate käsitluste kontekstis Eestis (Eesti Inimarengu Aruanne)10; vajadusel

laiendatakse käsitlust mõnevõrra laiemale inimvara käsitluse raamistikule, võttes aluseks Eesti Inimvara Raporti (Säästva arengu komisjon, Eesti Koostöö Kogu 2010).

8 http://www.struktuurifondid.ee/kaasamise_korraldus/ (seisuga 22.02.2013) 9 Täpsem eelhindamise tutvustus on leitav veebilehel http://www.struktuurifondid.ee/hindamine/ 10 http://hdr.undp.org/en/humandev/; Eesti inimarengu aruanded

http://www.struktuurifondid.ee/kaasamise_korraldus/



11

Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom (sh indikaatorite valik) täpsustub paralleelselt

rakenduskava ja partnerlusleppe väljatöötamisega ning selgub mõjude hindamise käigus. Vastav teave esitatakse KSH aruandes.

KSH eesmärk on keskkonnaaspektide integreerimine strateegilistesse planeerimisdokumentidesse ehk keskkonnahoid peab olema kajastatud

rakenduskavade läbivaks väärtuseks. KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes seadusandlusest - eeskätt

KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, vastavalt Rahandusministeeriumi poolt määratud KSH lähteülesandele ning

arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat (vt ptk 5 KSH korraldus).

Olulist negatiivset piiriülest mõju ühegi rakenduskava elluviimisel ega koosmõjul, KeHJS (§46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses, pole ette näha. Ekspertgrupi hinnangul võib rakenduskava eeldatav

piiriülene mõju olla positiivne või neutraalne. Võimalikke piiriüleseid mõjusid hinnatakse täiendavalt KSH käigus.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldus

KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise arengudokumendi spetsiifikast ning

kaasaegse keskkonnakorralduse põhimõtetest. KSH protsessi ülesehitamisel on lisaks KeHJS juhindutud vastavatest Eesti ja Euroopa liidu juhendmaterjalidest

ning teoreetilistest käsitlustest111213141516. Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhisest on perioodi 2014-2020

Euroopa Liidu partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe KSH ülesehitus tihedalt seotud rakenduskava välja töötamise

protsessiga. KSH korraldatakse samaaegselt rakenduskava ja partnerlusleppe eelnõu

koostamisega, analüüsides rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ning alternatiivseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks.

Olulisemad etapid KSH seisukohalt: 11 Commission's Guidance, Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment (http://ec.europa.eu/environment/eia/sea-support.htm) 12 Office of the Deputy Prime Minister. 2005. A Practical Guide to the Strategic Environmental Assessment Directive. ODPM Publications. London 13 Jones, C. et al. 2005. Strategic Environmental Assessment and Land Use Planning. An

International Evaluation. Earthscan, London. 14 Sairinen, R. ; Kohl, J. (toim.) 2004. Ihminen ja ympäristön muutos. Sosiaalisten vaikutusten arvioinnin teoriaa ja käytäntöjä. Yhdyskuntasuunnittelun tutkimus- ja koulutuskeskus, Serie B 87, University of Technology. Espoo; Frank Vanclay & Ana Maria Esteves. New Directions in Social Impact Assessment: Conceptual and Methodological Advances. Edward Elgar Pub, 2012 15 Riki Therivel, "Strategic Environmental Assessment in Action" 16 Commission's Guidance, Guidance document on ex-ante evaluation.The Programming Period 2014-2020 (http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7858&langId=en)

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7858&langId=en



12

KSH programmi koostamine ja selle sisu osas seisukoha küsimine; programmi avalikustamine ja heakskiit;

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine; KSH lõpparuande eelnõu koostamine, et anda vahepealset tagasisidet tehtud tähelepanekutest ja alus vajalikeks parendusteks;

KSH lõpparuande koostamine, avalikustamine ja arutelu ning heakskiit.

KSH eksperdid osalevad eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku

ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel ning esitavad soovitusi ka jooksvalt. Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset ja kvantitatiivset

hindamist, mille käigus hinnatakse meetmete rakendamisega kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ja analüüsitakse, kuivõrd kavandatavad eesmärgid

aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Hindamine toimub kahes osas:

Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse rakenduskava eesmärkide vastavust ja kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste valdkondlike eesmärkidega.

Antakse hinnang:

Rakenduskava eesmärkide vastavus EL poliitikas seatud eesmärkidele

(Euroopa 2020, Läänemere piirkonna strateegia, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020)

Vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele (Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030, Eesti 2020)

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse rakenduskavas sätestatud meetmeid mõjutatavate valdkondade kaupa.

Välismõjude analüüsil

kirjeldatakse partnerlusleppe läbivaid eesmärke, rakenduskava

prioriteetseid suundi ja eesmärke (vt ptk 4); antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest

probleemidest, võttes vajadusel aluseks valdkondlikes arengukavads

püstitatud eesmärke; analüüsitakse, milliseid valdkondi rakenduskava prioriteetsete suundade

eesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevustega mõjutatakse ja millises ulatuses. Kui rakenduskava konkreetses valdkonnas on eesmärk probleemi

leevendamine, hinnatakse kas valitud lahendused on optimaalseimad; esitatakse vajadusel ettepanekud rakenduskava täiendamiseks

keskkonnaaspektide osas, millega ei ole rakenduskavas arvestatud.

Lähtuvalt leitud keskkonnamõjust pakutakse välja alternatiivid planeeritava

tegevuse negatiivsete mõjude vähendamiseks ning vajadusel leevendusvõimalused.

KSH programmi koostamise aluseks on võetud 29. novembril 2012 valitsuskabineti arutelul teadmiseks võetud perioodi 2014-2020 EL vahenditest

kaasrahastatavad üleriigilised eesmärgid ja lahendusteed, koostöös ministeeriumite ja partneritega 22. ja 26. veebruaril 2013 sõnastatud EL



13

rahastamise alaeesmärgid, kirjeldatud soovitud tulemused nin võimalikud tulemusindikaatorid, mis on sisendiks partnerlusleppe ja rakenduskava

koostamiseks ning Euroopa Komisjoni poolt ette antud partnerlusleppe ja rakenduskava struktuur ja nõutav informatsioon. KSH programmi avalikustamise vältel on Vabariigi Valituse poolt 25.04 kinnitatud indikatiivne meetmete nimekiri

ja rahastamismahud, mille osas toimuvad mai kuus arutelud meetmete, meetme tulemuste ja indikaatorite täpsustamiseks, kuhu on kaasatud KSH eksperdid.

KSH aruanne koostatakse pärast KSH programmi heakskiitmist perioodil mai kuni juuli, KSH ekspertide esmased tähelepanekud esitatakse juuni keskel aruande eelnõu vormis, vajaduse korral töötatakse välja eraldi alternatiivid rakenduskava

eesmärkide elluviimiseks kavandatud tegevustele. Mõju hindamisel lähtutakse rakenduskava eelnõu elluviimiseks kavandatud eesmärkidest ja tegevustest. KSH

käigus käsitletavad võimalikud alternatiivid eesmärkide elluviimiseks täpsustuvad protsessi käigus.

KSH käigus viiakse läbi arutelud planeerimisprotsessi osapooltega ja kaasatakse vajadusel partneritest huvigruppide esindajad. Huvigrupid kaasatakse protsessi

kõikides partnerlusleppe ja rakenduskava ning KSH korralduses kirjeldatud etappides (vt täpsemalt järgnevas peatükis).

6. Kaasamine – mõjutatud ja huvitatud osapooled Strateegilistest planeerimisdokumentidest huvitatud osapoolteks on:

1. Ministeeriumid ja nende allasutused: Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium.

2. Keskkonnaorganisatsioonid ja vabaühendused – osad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kojaks, mis lihtsustab organisatsioonide teavitamist rakenduskava ja KSH

koostamise osas. Vabaühenduste teavitamiseks informeeritakse KSH protsessi etappidest ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu.

3. EL perioodi 2014-2020 partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel kaastavad organisatsioonid (kattub osaliselt punktidega 1 ja 2) - http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_k

oduleht_05062012.pdf

4. Muud asjast huvitatud isikud. Vastavalt KeHJS nõuetele teavitatakse KSH

protsessi etappidest kuulutustega ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja veebilehel.

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest toimub vastavalt KeHJS nõuetele. Avalikkuse kaasamisega KSH ja rakenduskava

protsessi tegeleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise korraldaja, kelleks on Rahandusministeerium.

http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_koduleht_05062012.pdf

http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_koduleht_05062012.pdf



14

Perioodi 2014-2020 EL vahendite planeerimise protsessi käigus on jaanuaris ja veebruaris 2013 toimunud läbirääkimised planeerimisprotsessi osapoolte ja

partneritega prioriteetsete suundade eesmärkide, tulemuste, indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava koostamiseks.

22. ning 26. veebruaril toimusid seminarid partnerite ja väliste ekspertide osalusel, sh KSH eksperdid ja paralleelselt läbiviidava eelhindamise teostajad,

ühiselt sõnastati EL rahastamise alaeesmärke, kirjeldati soovitud tulemusi ning võimalikke tulemusindikaatoreid, mis on sisendiks partnerlusleppe ja rakenduskava koostamiseks.

Jätkuna oktoobris 2012 Rahandusministeeriumi ja Eesti Rohelise Liikumise

koostöös toimunud infopäevale, kus Rahandusministeerium tutvustas EL 2014-2020 vahendite planeerimise protsessi ja regulatsioone, informeeris

Rahandusministeerium veebruaris Eurofondide võrgustiku I strateegiakoosolekul protsessi jätkutegevustest, tutvustas KSH hindamise eesmärke ja ajakava ning arutati, kuidas vabaühendused sooviksid ja saaksid rakenduskava koostamise

protsessis osaleda.

Rakenduskava protsessi osaks oleva KSH teostamisse toimub seadusekohane avalikkuse kaasamine kahes etapis – käesoleva KSH programmi avalikustamise käigus ning hilisemalt KSH aruande avalikustamise etapis. KSH programmi

avalikustamisel on võimalik esitada ettepanekuid programmi sisu osas. Hindamise kohta esitatud ettepanekute puhul kaalutakse nende sisu seoseid

rakenduskava senise protsessi raames toimunud kaasamisega, eelhindamise protsessiga ning KSH aruande eeldatava sisuga ning esitatakse seisukoht ettepaneku kaasamise osas edasisse rakenduskava väljatöötamise protsessi.

Kattuvate analüüside teostamist paralleelsete protsesside käigus püütakse vältida.

Perioodil märts kuni mai koostatakse Rahandusministeeriumi koordineerimisel ja ministeeriumite koostöös partnerlusleppe ja rakenduskava esimene terviktekst,

mis esitatakse Vabariigi Valitsusele aruteluks juunis, eelnevalt annavad KSH eksperdid oma esialgse hinnangu, millest lähtuvalt täiendatakse strateegilisi

planeerimisdokumente. Vabariigi Valitsuse põhimõttelise heakskiidu järgselt esitatakse strateegilised planeerimisdokumendid KSH ekspertidele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks ning KSH lõpparuande

kirjutamiseks ja vahehindajatele analüüsiks ja hinnangute aluseks, mille põhjal Rahandusministeeriumi koordineerimisel tehakse veel vajaminevaid parendusi.

Partnerluslepe ja rakenduskava on planeeritud Vabariigi Valitusele viimaseks heakskiiduks esitada oktoobris, seejärel esitatakse strateegilised planeerimisdokumendid koos KSH lõpparuandega Euroopa Komisjonile jaalgavad

ametlikud läbirääkimised partnerlusleppe ja rakenduskava kinnitamiseks. Mais toimuvad täiendavad arutelud planeerimisprotsessi osapoolte ja

partneritega ning seminar kõigile huvitatud osapooltele. Indikatiivne protsessi ajakava on esitatud järgnevas peatükis.



15

7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

avalikustamine ja läbiviimise ajakava

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine koostöös huvigruppidega ja

avalikustamine toimub vastavalt KeHJS ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

Täpset KSH protsessi ajalist kulgemist on KSH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb esitatud ajagraafikut lugeda tõenäoliseks soovitavaks

visiooniks. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest teatamine toimub vastavalt sellealasele seadusandlusele.

EL vahendite planeerimise etapp

Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

EL vahenditest

rahastatavate eesmärkide ja lahendusteede valik

Valitsuskabi-

neti nõupidamine – 29.11.12 teadmiseks võetud

KSH algatamine Detsember 2012

Prioriteetsete suundade eesmärkide, tulemuste, indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava arutelud

ministeeriumitega

Veebruar-märts

KSH programmi koostamine Jaanuar 2013

KSH programmi kohta seisukoha küsimine

Veebruar 2013

Partnerlusleppe ja rakenduskava esimeste

terviktekstide

koostamine

Märts-aprill KSH programmi avalikustamine, 14 päeva avalikuks aruteluks.

Aprill 2013

Partnerlusleppe ja rakenduskava esialgsete terviktekstide heakskiit

valitsuskabinetis

Aprill KSH programmi läbivaatamine ja heakskiitmine Keskkonnaameti poolt, 14 päeva jooksul peale KSH programmi esitamist.

Mai 2013

Partnerlusleppe ja rakenduskava täiendamine

Aprill - juuni KSH läbiviimine Mai – juuli 2013

Lõplike strateegia-dokumentide põhimõtteline heakskiit valitsuskabinetis

Juuni lõpp või juuli algus 2013

KSH lõpparuande koostamine Juuli 2013

KSH aruande avalikustamine 21 päeva vältel, avalik arutelu, vajadusel KSH lõpparuande

täiendamine vastavalt esitatud märkustele

Juuli lõpp, augusti algus

KSH aruande esitamine Keskkonnaametile heakskiitmiseks

Eeldatavasti august 2013



16

EL vahendite planeerimise etapp

Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine

KSH lõpparuande kinnitamine Keskkonnaameti poolt.

Järelevalvaja otsus 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.

Lõplik strateegia-dokumentide heakskiit valitsuskabinetis. Läbirääkimised

Euroopa Komisjoniga

Oktoober 2013

Kogu keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi perioodil on KSH töögrupp

valmis huvilistele tutvustama töö käiku.

8. Programmi koostanud eksperdirühma ja

strateegiliste planeerimisdokumentide koostaja andmed

Strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise korraldaja

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006 e-post (+372) 611 3558

Tel (+372) 625 6101 Kontaktisik: Kadri Tali

e-post [email protected] Tel (+372) 611 3461

KSH teostaja OÜ Hendrikson&Ko

Raekoja plats 8, 51004 Tartu e-post [email protected]

Tel (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar e-post [email protected]

Tel (+372) 740 9807

KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Käesolevas pakkumises kirjeldatud tööde teostamiseks on Hendrikson&Ko poolseks juhteksperdiks Riin Kutsar, kes on litsentseeritud keskkonnaekspert

(litsents KMH0131).

Hendrikson&Ko töötaja Riin Kutsar vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lõikes 3 esitatud nõuetele:

On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis,

lisaks omab Tartu Ülikooli majandusteaduse rakendusõppe tunnistust. Omab planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust

alates aastast 2005 ning osalenud erineva suurusega KMH ja KSH projektis nii eksperdi kui projektijuhi funktsioonis.

Õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid planeerimisalast koolitust rohkem kui 40

tunni ulatuses.



17

Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

Hendrikson&Ko töörühma kuuluvad alljärgnevad eksperdid ja spetsialistid:

Nimi Haridus/kvalifikatsioon Ülesanded hindamisel

Riin Kutsar Keskkonnatehnoloogia alane

kõrgharidus (Tartu Ülikool,

Füüsika ja keemia teaduskond,

BSc - võrdsustatud

magistrikraadiga)

Projektijuht, KSH ekspert; protsessi üldise

kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud,

huvirühmade kaasamine, looduskaitse

Kuido Kartau BSc geograafias KSH ekspert; energeetika, transport ja

infrastruktuur

Tiit Oidjärv BSc sotsioloogias KSH ekspert; sotsiaalsete mõjude

hindamine, sh tööhõivepoliitika ja

kogukonnateenuste ekspert. Haridus,

teadus/arendus ja innovatsioon.

Keiu Rõa Haldusjuhtimine, BSc Valdkondlik hindamisekspert -sotsiaal- ja

tööhõivepoliitika; majandus- ja

ettevõtluspoliitika

Valdur

Lahtvee

Metsamajanduse insener,

võrdsustatud magistrikraadiga

Energeetikavaldkonna ekspert

Töö käigus kaasatakse vajadusel täiendavaid asjatundjaid.

9. Projektiga seotud pädevate asutuste seisukohad

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsima programmi sisu osas seisukohta käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 sätestatud asutuselt, edastades seisukoha

võtmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad, olenevalt strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust, muu hulgas Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsused, kohaliku omavalitsuse organid ning teised asjaomased asutused.

Käesoleva programmi koostamisel küsiti seisukohti peatükis 6 punktides 1 ja 2 loetletud huvigruppidelt.



18

Seisukohad/vastused esitasid Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, EKO, Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Esitatud ettepanekutega arvestati programmi täiendamisel ning vastused laekunud ettepanekutele on leitavad alljärgnevast tabelist ja programmi lisast 3.

Vastavalt KeHJS nõuetele teavitati KSH programmi avalikust väljapanekust

kuulutustega ajalehes Postimees, Ametlikes Teadaannetes ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja – Rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.struktuurifondid.ee/hindamine/) ning teavitati kirjaga kõiki peatükis

6 loetletud asutusti ja huvigruppe.

KSH programmi avaliku väljapaneku jooksul laekusid ettepanekud Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt ja Eesti Linnade Liidult.

Keskkonnaameti kirja puhul oli sisuliselt tegemist veel korduvalt esitatud seisukohtadega. Esitatud ettepanekud ning nende vastused on leitavad alljärgnevast tabelist ja programmi lisadest 3 ja 5.

Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluspoliitika fondide

rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programm


19

Nr Alus Ettepanek Kommentaar

Etapp: Seisukohtade küsimine

1 Eesti Keskkonna-

ühenduste Koda,

19.02.2013 nr 1-

3/1896

Nii KSH programmi nimetuses kui ka ptk 2. „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ märgitakse, et

strateegilisteks dokumentidest, millega kavandatava mõju

hindama hakatakse, on perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu

vahendite kasutamise partnerluslepe ja ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava.

Samas keskendutakse KSH programmis eelkõige rakenduskava

elluviimisega kaasnevatele mõjudele. KSH programmiga

tutvumise järgselt jääb selgusetuks, kas ja kuidas hinnatakse

partnerlusleppe keskkonnamõjusid.

Vastavalt ettepanekule täiendati ptk 4 “Rakenduskava

ja partnerlusleppe elluviimisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju“.

Ptk 3 „Strateegilise planeerimisdokumendi kirjeldus“

alla on toodud seletused, mida koostatavad

strateegilised dokumendid - ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja partnerluslepe – endast

kujutavad ning missugust informatsiooni saavad

sisaldama.

2 Ptk 2. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja

ulatus“ loetletakse KSH eesmärgid.

Nimetatud loetelust ei selgu, kas ja kuidas hindamise käigus

analüüsitakse sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.

Põgusalt on neid käsitletud ptk 4 „Rakenduskava elluviimisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ (lk 9), kus märgitakse, et

üldistatult „sotsiaalsete mõjude“ arvestamine ning võimalikult

ulatuslike positiivsete muudatuste ellu kutsumine on toimunud

kogu senise Rahandusministeeriumi poolt juhitud rakenduskava

välja töötamise käigus ning KSH käigus täiendatakse

indikaatoreid vastavalt ÜRO arenguprogrammis esitatud

inimarengu indeksi komponentidele. Oleme seisukohal, et

nimetatud indikaatorite väljatöötamisse tuleb KSH läbiviijal

kindlasti kaasata ka vastavaid valdkondlikke partnereid.

Programmis täpsustati inimesele avalduvate mõjude

käsitlust, selgitades aluseks võetavaid

hindamiskriteeriume ning inimesele avalduvate mõjude

positsiooni rakenduskava koostamises. Valdkondlikud

partnerorganisatsioonid on kaasatud rakenduskava

koostamise protsessi, mistõttu nende seisukohad juba

kajastuvad rakenduskava põhimõtetes. Avaliku sektori

ning vabaühenduste kaasamine KSH protsessi toimub

läbi KSH seadusekohase avaliku protsessi. Täiendav

koostöö arvamuste selgitamiseks on aset leidnud ka

väljaspool seadusekohast protsessi.




20


3 Ptk 4. „Rakenduskava elluviimisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju“ (lk 8) kirjeldatakse olulise keskkonnamõju

määratlemist järgmiselt: "Strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju, sh

inimestele avalduvate mõjude, täpse iseloomu ning ulatuse

kindlaksmääramine toimub käesoleva programmi koostamise

protsessis küsides seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt

asutustelt, keda strateegiliste planeerimisdokumentide

rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab."

Kirjeldatu põhjal võib järeldada, et keskkonnamõju hindamisel

toetub hindaja vaid loetletud asutuste poolt antavale infole. KSH

eksperdid võiksid siiski kasutada ka teisi meetodeid ja oma

varasemat kogemust mõju iseloomu ja ulatuse hindamisel.

Vastavalt ettepanekule täiendati ptk 4 “ Rakenduskava


keskkonnamõju“ määratledes täpsemalt käsitletavad

ja hinnatavad valdkonnad.

Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega

kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju ja

sotsiaalsete mõjude täpne iseloom (sh indikaatorite

valik) täpsustub paralleelset rakenduskava

väljatöötamisega ning selgub mõjude hindamise

käigus.

4 Ptk 4. „Rakenduskava elluviimisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju“ (lk 9) on KSH ekspert andnud hinnangu, et

olulist negatiivset piiriülest mõju ühegi rakenduskava

elluviimisel ega koosmõjul pole ette näha.

Hindaja ennustus piiriüleste negatiivsete mõjude puudumise

kohta on põhjendamata ja ennatlik. Võimalikke piiriüleseid

mõjusid tuleks KSH käigus hinnata ja alles siis järeldused teha.

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava käsitleb mh Eestist

väljapoole suunatud investeeringuid - nt lahendustee 5.2.

„Ühendusvõimaluste parendamine välispartneritega“. Eeltoodust

tulenevalt teeb EKO ettepaneku hinnata KSH käigus ka piiriülest

mõju.

Ettepaneku alusel on põhjendust piiriülese mõju osas

korrigeeritud ning lisatud, et Võimalikke piiriüleseid

mõjusid hinnatakse täiendavalt KSH käigus.




21


5 Ptk 5. „Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldus“ on

kirjeldatud olulisemad KSH protsessi etapid ja analüüsi

põhimõtted.

Esitatud kirjeldusest jääb kohati mulje, nagu annaks hindaja

Rahandusministeeriumi koordineeritavat

planeerimisdokumendile hinnanguid, ise protsessis ja aruteludes

jooksvalt osalemata (samas korraldades eraldiseisvaid

arutelusid KSH tulemuste selgitamiseks). Sisulise tulemuse

suhtes oleks kasulik, kui KSH töörühma esindaja(d) osaleks

regulaarselt planeeringudokumendi koostamisprotsessis, et

anda ka jooksvat tagasisidet.

KSH eksperdid osalevad regulaarselt eesmärkide,

tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja

rahastamiskava aruteludel ja seminaridel ning esitavad

ühtlasi soovitusi ka jooksvalt.

Täiendatud programmis ptk 6 „Kaasamine – mõjutatud

ja huvitatud osapooled“ on kaasamise ja tööprotsess

täpsemalt lahti kirjutatud.

6 Ptk 6. „Kaasamine – mõjutatud ja huvitatud osapooled“ on

loetletud strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud

osapooled. Mh on väidetud, et: „olulisemad valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti

Keskkonnaühenduste Kojaks, mis lihtsustab organisatsioonide

teavitamist rakenduskava ja KSH koostamise osas.“

Lisaks EKO-le tuleb ette näha ka teiste keskkonnaühenduste

aktiivset kaasamist – EKO ei ühenda kõiki Eesti

keskkonnaühendusi (vaid kümmet neist) ning ei saa seetõttu

võtta ülesannet vahendada infot või koondada arvamusi

väljaspool oma organisatsiooni/liikmeid. Kuna hinnatavad

dokumendid hõlmavad suurt spektrit eluvaldkondi, tuleks

tõsisemalt suhtuda ka teiste valdkondade (sotsiaal-,

haridusvaldkond jne) kaasamisse.

Valdkondlikud partnerorganisatsioonid on kaasatud

rakenduskava koostamise protsessi. KSH protsessi

olulisematest kaasamis-etappidest (KSH programmi ja

aruande avalikustamine) teavitatakse kõiki

rakenduskava koostamisse kaasatud organisatsioone,

lisaks on täiendatud teavitatavate vabaühenduste ringi

(ptk 6).




22


7 Ptk 7 “Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine ja

läbiviimise ajakava” esitatud ajakava kohaselt on KSH aruande

koostamiseks planeeritud vaid kaks-kolm kuud – mis EKO

hinnangul pole seesuguse mahuka arengukava puhul realistlik,

kuna arutelu/kooskõlastamine asjaomaste asutuste jmt

protsessi osalistega on ajamahukas.

KSH eksperdid osalevad regulaarselt eesmärkide,

tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja

rahastamiskava aruteludel ja seminaridel ning esitavad

ühtlasi soovitusi ka jooksvalt.

Aprillis esitatakse strateegilised

planeerimisdokumendid KSH ekspertidele esialgseks

analüüsiks ja hinnangute aluseks. Mai lõpus esitavad

KSH eksperdid esmase tagasiside, et oleks vajadusel

võimalik dokumente muuta ja parendada. Parendatud

strateegilised planeerimisdokumendid esitatakse juuni

lõpus/juuli alguses uuesti Vabariigi Valitsusele

põhimõtteliseks heakskiiduks. Seejärel vaatavad KSH

eksperdid rakenduskava ja partnerluslepe uuesti üle,

teostatakse vajadusel lisa hindamistegevusi ja

kirjutatakse KSH lõpparuanne.

Nõustume, et uue eelarveperioodi fondide vahendite

kasutamise aluseks oleva partnerlusleppe ja

rakenduskava ajakava on tihe. Samal ajal on see

vajalik valmisoleku tagamiseks vahendite

rakendamiseks.

8 Keskkonna-

ministeerium,

20.02.2013 nr 10-

6/13/1089-2

Kõnealuses KSH programmis ei ole piisavalt põhjalikult

käsitletud KeHJS § 36 lg 2 p 2 kohast teavet. Programmi

peatükk 4 kannab küll pealkirja „Rakenduskava elluviimisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“, kuid kava elluviimisega

eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju selgitatud ja nimetatud ei

ole. On vaid öeldud, et käsitletakse võimalikku mõju Natura

2000 võrgustiku aladele ning olulist negatiivset piiriülest mõju

rakenduskava elluviimisel ette näha ei ole.





9 Kuna KSH programmi sisu osas seisukohtade küsimine toimub

lühikese ajaperioodi jooksul vahetult enne programmi

Seisukohtade esitamise perioodil laekunud

ettepanekuga on arvestatud ning teksti vastavalt




23


avalikustamist, siis ei pruugi avalikustamisele suunatud

programm sisaldada kogu KeHJS § 36 lõikes 2 toodud infot.

Kuna praegusel juhul on eeldatud, et KSH programmi sisu

kujundavad suures osas asjaomased asutused, siis ei ole

tõenäoline, et programmi jõutakse enne avalikustamist oluliselt

täiendada.

esitatud ettepaneku alusel korrigeeritud ja täiendatud.

10 KeHJS § 36 lg 2 p 1 kohaselt määrab KSH programm KSH

ulatuse. Kõnealuse programmi peatükk 2 kannab pealkirja

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“,

kuid KSH ulatust sellest ei selgu. Sellest tulenevalt palume

nimetatud peatükki täiendada.

Esitatud ettapanekud alusel on ptk 2 „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ täiendatud

järgmises sõnastuses:

KSH ulatus on määratletud rakenduskava ja

partnerlusleppe ruumilise ulatusega. Rakenduskava ja

KSH hõlmavad Eesti riiki. Osaliselt sõltub ruumiline

ulatus ka konkreetselt käsitletavatest rakenduskava

teema- ja tegevusvaldkonna käsitlustest ning

keskkonnaaspektidest ehk mõningate aspektide puhul

võib oluliseks osutuda ka kitsam ruumiline ulatus.

11 Peatükis 8 on toodud andmed ekspertrühma kohta ning

näidatud ära KSH eksperdi vastavus KeHJS § 34 lg 3 nõuetele.

Ühtlasi on juhteksperdi osas öeldud, et ta on litsentseeritud

keskkonnaekspert ja seejuures viidatud keskkonnamõju

hindamise (KMH) litsentsile. See ei ole aga antud juhul

asjakohane, kuna tegemist on KSH-ga. KMH litsentsi sellisel

kujul välja toomine võib olla eksitav, kuna jääb mulje, nagu

oleks eksperdile väljastatud litsents KSH läbiviimiseks.

Eeltoodust tulenevalt palume programmi korrigeerida.

Ühtlasi jääb selgusetuks, kuidas on valitud töörühma kuuluvad

eksperdid, kui programmist ei selgu, millised mõjud

rakenduskava elluviimisega eeldatavalt kaasnevad.

Ettepaneku alusel on alusel on KSH programmi

muudetud ning KMH litsents kajastub ühtlasi eksperdi

nime taga ja pole seotud hinnatava mõjuvaldkonnaga.

Töörühma kuuluvad eksperdid on valitud tulenavalt

Rahandusministeeriumi poolt korraldatud

hanketingimustest ning seal esitatud lähteülessandest.

Varasema strateegilise dokumendi väljatöötamisel

(Euroopa Liidu vahendite siseriikliku kasutamise

kavandamine algatati Vabariigi Valitsuse 2011. aasta

6. oktoobri otsusega) oli jõutud EL vahenditest

kaasrahastatavate üleriigiliste eesmärkideni, mis

kirjeldavad rakenduskava soovitud valdkonnad ning

ühtlasi ka nendega kaasnevad võimalikud




24


mõjuvaldkonnad.

12 Lähtuvalt Euroopa Liidu 2014–2020 eelarve jaotuses toodud

mõistetest, ei sisalda mõiste „põllumajanduspoliitika fondid“

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. Samuti ei kirjelda

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete tasandit,

vaid prioriteetseid suundi ja nende rahastamist. Palume

nimetatud mõisteid KSH programmis läbivalt korrigeerida. KSH

programmist ei selgu, kuidas hinnatakse partnerlusleppe

keskkonnamõju. Programmi peatükis 2 eesmärkide juures ei

kajastu partnerlusleppe KSH ning programmis puudub info

partnerlusleppe elluviimisega eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju kohta.

Ettepaneku alusel on kasutatavaid mõisteid

ühtlustatud ning nende käsitlust täpsustatud.

Vastavalt ettepanekule täiendati ptk 4 “Rakenduskava


keskkonnamõju“.

Ptk 3 „Strateegilise planeerimisdokumendi kirjeldus“

alla on toodud seletused, mida koostatavad

strateegilised dokumendid - ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava ja partnerluslepe – endast

kujutavad ning missugust informatsiooni saavad

sisaldama.

13 Ühtlasi palume täpsustada, mida on mõeldud nimetatud

peatükis KSH eesmärgiga „rakenduskava elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju seire määramine ja

kavandamine“.

KeHJS § 40 lg 4 p 13 alusel peab KSH aruande käigus

ühtlasi vajadusel kaaluma ja esitama - strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja

mõõdetavate indikaatorite kirjeldust.

14 KSH programmi peatüki 4 viimases lõigus on öeldud, et

„võimaluse korral töötatakse välja eraldi alternatiivid

rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandatud

tegevustele“. Juhime tähelepanu sellele, et KSH käigus tuleb

alati välja töötada erinevad alternatiivid (KeHJS § 40 lg 4 p 3, 9

ja 10). Programmi koostades tuleb läbivalt arvestada põhimõtet,

et esmane prioriteet on vältida kava elluviimisega kaasnevat

negatiivset mõju ning pakkuda välja alternatiivid. Juhul kui

alternatiivide kaalumisel selgub, et negatiivset mõju ei ole

võimalik vältida, siis tuleb pakkuda välja leevendusmeetmed.

KSH käigus ei ole kavas välja töötada eraldi

hindamisaluseks võetavat alternatiivi, hinnatakse

ettevalmistavate töörühmade poolt väljapakutut

lahendust. Lähtuvalt leitud keskkonnamõjust

pakutakse välja alternatiivid planeeritava tegevuse

negatiivsete mõjude vähendamiseks ning vajadusel

leevendusvõimalused.

Ühtlasi toome välja, et KSH eksperdid osalevad

regulaarselt eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite,

meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja

seminaridel ning esitavad ühtlasi soovitusi ka




25


jooksvalt.

15 Peatükis 5 kirjeldatud vastavusanalüüsis on kirjeldatud, et

hinnatakse rakenduskava eesmärkide vastavust ja kooskõla

antud sektori riiklike ja rahvusvaheliste

keskkonnaeesmärkidega. Palume täpsustada, mida on mõeldud

„antud sektori riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkide“

all. Hinnata tuleb kõiki eesmärke, mitte ainult keskkonna

valdkonda puudutavaid eesmärke. Ühtlasi on nimetatud

peatükis öeldud, et antakse hinnang rakenduskava eesmärkide

vastavusele Euroopa Liidu poliitika keskkonnaeesmärkidele.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et alusdokumendid Euroopa

2020 ja Läänemere piirkonna strateegia on kõrge

üldistustasemega, mistõttu tuleks lisaks lähtuda ka Euroopa

2020 juhtalgatustest ja nende strateegilistest dokumentidest (nt

Euroopa Bioloogilise Mitmekesisuse Strateegia,

Ressursitõhususe teekaart jne) ning vastavatest direktiividest

või muudest Euroopa Liidu tasandi õigusaktidest.

Ettepaneku alusel on vastavusanalüüsi kirjeldust

muudetud ning toodud välja, et hinnatakse

rakenduskava eesmärkide vastavust ja kooskõla antud

sektori riiklike ja rahvusvaheliste eesmärkidega.

Programmis toodud starteegiliste dokumentide loetelu

pole lõplik ning täpsustub KSH aruande koostamise

käigus. Ettepanekuga arvestatakse KSH aruande

koostamisel. Vastavusanalüüsis püüame

sektorarengukavasid (ka EL tasandi omi) mitte

käsitleda, neile tuiginetakse vajadusel välismõjude

analüüsi käigus valdkonna põhiselt.

16 Palume selgitada, mida on mõeldud KSH programmi peatükis 5

lausega „Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse rakenduskavas

sätestatud meetmeid keskkonnavaldkondade kaupa“. Ühtlasi

palume täpsustada, mida on mõeldud peatükis 5 öelduga

„antakse ülevaade käsitletava keskkonnavaldkonna hetkeseisust

ning peamistest probleemidest“. KSH käigus tuleb hinnata kõiki

rakenduskava valdkondi.

Peatüki 5 toodud sõnastust on korrigeeritud. KSH

käigus hinnatakse kõiki rakenduskava valdkondi.

17 Lisaks tuleb selgitada, kuidas on võimalik keskkonnamõjude

määratlemisel põhineda struktuurifondide rakendamise

praktikale (sh läbi viidud hindamistele), kui kahe finantsperioodi

rahastamiseks seatud eesmärgid ja tegevused on erinevad.

Ettepaneku alusel on viide eelmise perioodi

rakendamise praktikale välja jäetud, kuna uue

rahastamisperioodi põhimõtted ja eesmärgid on

muutunud ning erinevad.

18 Kõnealuses peatükis on kirjeldatud, et „KSH käigus viiakse läbi

arutelud planeerimisprotsessi osapooltega ja kaasatakse

Valdkondlikud partnerorganisatsioonid on kaasatud

rakenduskava koostamise protsessi. KSH protsessi




26


vajadusel partneritest huvigruppide esindajad“. Selline põhimõte

ei ole kooskõlas peatükis 2 toodud eesmärgiga „kaasata

erinevaid huvigruppe KSH koostamisse ning saada neilt

tagasisidet, mida omakorda arvestada nii KSH programmi ja

aruande kui ka rakenduskava koostamisel“.

olulisematest kaasamis-etappidest (KSH programmi ja

aruande avalikustamine) teavitatakse kõiki

rakenduskava koostamisse kaasatud organisatsioone

ja avalikkust tulenevalt KeHJS sätestatule.

19 Eeltoodut arvesse võttes oleme seisukohal, et kõnealust KSH

programmi tuleb oluliselt täiendada ja korrigeerida, sealhulgas

lisada selgitus partnerlusleppe ja rakenduskava elluviimisega

eeldatavalt kaasneva mõju osas. Praegusel kujul on programm

väga üldine ning asutustel ei ole võimalik selle osas seisukohti

kujundada. Vajadusel tuleb KSH programmi avalikustamine

edasi lükata, et KSH programmi jõutaks kogu vajalik teave sisse

kirjutada.

Ettepanekuga arvestati ning KSH programmi täiendati

esitatud seisukohtade alusel. Seisukohad kajastuvad

täiendatud ja avalikustatamisele suunatavas

programmis.

Planeerimisprotsessi ja KSH ajakava on samuti üle

vaadatud ning tehtud vastavad täiendused. Muudetud

ajakava kohaselt toimub KSH programmi

avalikustamine aprillis ning KSH aruande koostamine

aprillist-juulini.

20 Keskkonnaamet,

20.02.2013 nr 6-

8/13/3642-2

KeHJS § 36 lg 3 kohaselt tuleb KSH programmi sisu osas

seisukoha küsimisel edastada asutustele KSH programmi

eelnõu. KeHJS § 36 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt KSH programm

määrab KSH ulatuse, lähtudes strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Lisaks sellele

programm selgitab ja nimetab strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese

keskkonnamõju esinemise võimalikkuse ja võimaliku mõju

Natura 2000 võrgustiku alale. Sellest tulenevalt peab seisukoha

küsimiseks saadetav programm vastama kõikidele nõuetele, s.o

ekspert koos strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga

peavad enne seisukoha küsimist tegema jõupingutusi aspektide

kaardistamisel, millega oleks vaja KSH käigus tegeleda ning

programmi koostamisel mitte tuginema vaid asutuste

seisukohale. KeHJS näeb küll ette asutustelt seisukoha

küsimise, kuid seaduse mõte on, et asutused tutvuvad








27


programmiga ning teevad vajadusel täiendusettepanekuid,

vastasel juhul ei ole piisavalt infot.

KSH programmi p 4 on äärmiselt üldine ega täida KeHJS

eesmärke.

21 Samuti on ebaselge hindamismetoodika, nt missugustele

riiklikele ja rahvusvahelistele keskkonnaeesmärkidele vastavust

analüüsitakse jne.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise korralduse

peatükki on täiendatud.

Siiski märgime, et erinevalt keskkonnamõju hindamise

programmist (edaspidi KMH) ei ole KSH programmi

puhul seadusandja näinud vajadust metoodika

määratlemiseks antud etapis (vrdl KeHJS §13 ja §36).

Peame seda ka põhjendatuks, kuna KMH erineb KSHst

nimelt selle poolest, et kavandatav tegevus on

jõudnud etappi, milles tegevuse üksikasjad on teada

suuremas ulatuses kui strateegilise planeerimise

etapis.

22 KSH programmi tuleb täiendada ja esitada uuesti asutustele

seisukohavõtuks.

Seisukohad/vastused esitanud asutustele saadetakse

vastused kirjadele ning ühtlasi ettepanekute alusel

täiendatud KMH programm.

23 Lisaks märgime, et KSH pealkiri on partnerlusleppe ja

rakenduskava KSH, kuid programmi p 4 järgi on kavas KSH

käigus hinnata üksnes rakenduskavas püstitatud eesmärkide

mõju keskkonnale, ning partnerluslepet enam ei mainita.

Palume täpsustada.

Ettepaneku alusel on programmi täiendatud. KSH

objektiks on rakenduskava kui ka partnerluslepe.

24 Põllumajandus-

ministeerium,

21.02. 2013 nr

6.1-13/1402-1

Leheküljel 5 ja 6 on kirjeldatud partnerlusleppe ja

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise

eesmärke, sisu ja käiku. Soovime seejuures täpsustada, et

ühine kalanduspoliitika on Euroopa Liidus iseseisev poliitika ja

selle kohta koostatakse ka iseseisev rakenduskava, mida

rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning see ei

Programmi on ettapaneku alusel täpsustatud ja välja

on toodud rakenduskavade ning kuuluvus vastavate

valdkonna poliitikate alla.




28


kuulu ühise põllumajanduspoliitika alla. Praegusest KSH

programmist jääb mulje, et ühine põllumajanduspoliitika hõlmab

endas ka ühist kalanduspoliitikat ja sellega viiakse ellu ühise

kalanduspoliitika eesmärke, mis kindlasti ei ole korrektne.

Lisaks juhime tähelepanu, et ühine põllumajanduspoliitika on

palju laiem kui üksnes maaelu arengu meetmed (ühise

põllumajanduspoliitika teine sammas), mille rakendamiseks

koostatakse eraldi maaelu arengukava aastateks 2014-2020.

Seejuures ühise põllumajanduspoliitika esimese samba

moodustavad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, mida

partnerluslepe ei hõlma. Palume KSH programmi täiendada nii,

et nimetatud asjaolud seal kajastuksid.

25 Leheküljel 9 on toodud, et hinnatakse strateegiliste

planeerimisdokumentide ettevalmistava töörühma poolt välja

pakutavaid lahendusi. Soovime siinkohal täpsustada, kas

hinnatakse kõiki lahendusi, mida nimetatud töörühm välja

pakub või piirdutakse siiski vaid nende lahenduste analüüsiga,

mis lõpuks heaks kiidetakse ja mida rakendada plaanitakse?

KSH käigus ei ole kavas välja töötada eraldi

hindamisaluseks võetavat alternatiivi, hinnatakse

ettevalmistavate töörühmade poolt väljapakutut

lahendust. Lähtuvalt leitud keskkonnamõjust

pakutakse välja alternatiivid planeeritava tegevuse

negatiivsete mõjude vähendamiseks ning vajadusel

leevendusvõimalused.

Ühtlasi toome välja, et KSH eksperdid osalevad

regulaarselt eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite,

meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja

seminaridel ning esitavad ühtlasi soovitusi ka

jooksvalt.

26 Leheküljel 11 on toodud, et võimalike keskkonnamõjude

määratlemiseks analüüsitakse senist struktuurifondide

rakendamise praktikat (võttes aluseks läbiviidud hindamisi,

riikliku keskkonnaseire ja Põllumajandusuuringute Keskuse

uuringu andmeid). Palume siinkohal täpsustada, millise

Põllumajandusuuringute Keskuse uuringut on mõeldud ja lisada

Tegemist on eksliku viitega ning teie ettapaneku alusel

on nimetatud ebatäpsus programmist eemaldatud.




29


ka vastav viide.

27 KeHJS § 35 lõige 6 sätestab, et KSH algatamise või algatamata

jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul otsuse tegemisest

arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes

üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning liht- või

tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud

asutusele. Esitatud KSH programmist ei tule hetkel välja, kas ja

millal on vastavad teavitused Ametlikes Teadaannetes ja ühes

üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes tehtud. Ettepank on

vastavad väljavõtted tehtud teavitustest lisada KSH

programmile.

Avalikustamisele suunatud KSH programmis

kajastatakse protsessi puudutavad teated, kirjad jmt.

28 Juhime Teie tähelepanu, et vastavalt KeHJS § 35 lõige 5 punkt 2

kohaselt peab KSH algatamise otsus sisaldama strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise

korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid.

Nimetatud otsuse kohaselt on vastavaks kontaktisikuks Kadri

Tali, samas KSH programmis toodud informatsiooni kohaselt on

selleks kontaktisikuks Miryam Vahtra. Soovime täpsustada,

mida on siinkohal mõeldud erinevate kontaktisikute esitamisega

erinevates dokumentides.

Ettepanekute alusel on kontaktisik muudetud. Vastav

parandus kajastub täiendatud KSH programmis.

29 Maili Mahlapuu e-

kiri

(mailto:Maili.Mahla

[email protected]),

19.02.2013

Väliskoostöö-

projektide talituse

peaspetsialist

Välisvahendite

KSH vahearuanne plaanitakse läbi arutada planeerimisprotsessi

osapooltega, seejuures näeb programmi eelnõus toodud ajakava

vahearuande koostamiseks ja läbirääkimiseks ette 1 kuu.

Arvestades, et planeerimisprotsessi osapooled on paralleelselt

hõivatud partnerlusleppe ja rakenduskava dokumentide

sisustamisega, mis oma ressursimahukuselt ei pruugi

võimaldada vahearuandele kommentaaride tähtaegset

esitamist, soovitame kaaluda, kas antud ajakava on realistlik.

Programmi eelnõu kohaselt on partnerlusleppe ja rakenduskava

heakskiit Vabariigi Valitsuses planeeritud 2013. a IV kvartalisse.

Nõustume, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi

vahendite kasutamise aluseks oleva partnerlusleppe ja

rakenduskava koostamise ajakava on tihe, ajaline surve on siiski vältimatu, sest tagada tuleb valmisolek EL vahendite kasutuselevõtuks 2014. aasta alguses, mille olete ka ise välja toonud. Perioodi 2014-2020 EL vahendite partnerluslepe ja ÜKP fondide rakenduskava on plaanis esitada

kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele oktoobri esimesel nädalal. Rahandusministeerium lähtub

planeerimisprotsessi ajakavast ja KeHJS sätestatud tähtaegadest.

mailto:[email protected]





30


osakond

Majandus- ja

Kommunikatsiooni

ministeerium

Võimaldamaks ÜKP fondide vahendite avamist 2014. a I

kvartalis, peaks heakskiit Valitsuses aset leidma hiljemalt 2013.

a septembris ja ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga

algama 2013. a oktoobris.

KSH ajakava on uuendatud. Muudetud ajakava

kohaselt toimub KSH programmi avalikustamine aprillis ning KSH aruande koostamine maist - juulini.

30 Keskkonnaamet,

23.04.2013 nr 6-

8/13/9230-2

KSH programmi pealkiri on „Perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu

vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava KSH programm“, samas programmi lk 6

kasutatakse ka üldmõistet „strateegiline planeerimisdokument“

(osaliselt ka mitmuses). Palume programmis anda KSH

eesmärgid ja sisu läbi konkreetse KSH objekti.

Programmis täpsustati läbivalt strateegiliste

planeerimisdokumentide käsitlust.

31 Palume eesmärkide jj all selgelt välja tuua, et KSH käigus tuleb

hinnata kava elluviimisega eeldatavalt kaasnevat

keskkonnamõju välistades sellega olulist negatiivset mõju

põhjustavate meetmete/suundade kavandamine. Samuti

analüüsida, kas kavas nimetatu on püstitatud eesmärkide

saavutamiseks piisav.

Rakenduskava võiks võrrelda arengukava juurde kuuluva tegevuskavaga, mis ühelt poolt on

strateegiline, teiselt poolt võib osutuda konkreetsetele kesksetele projektidele. Nii tuleks KSH menetluse valiku puhul rakendada juhtumipõhist lähenemist, kus

kaalutletakse investeeringute eesmärgipärasust ehk vastavust valdkondlikus poliitikas ja/või -strateegias toodud eemärkidele ning teiselt poolt hinnatakse kavandatava investeeringu projekti mõju konkreetses asukohas läbi järgnevate madalama taseme planeerimisprotsesside (sh läbi nende KSH/KMHde).

KSH hindamisel kasutatav teemadekäsitluse täpsus ei erine rakenduskava täpsusastmest.

Suurel üldistustasandil koostatavate strateegiliste kokkulepete täpsusastmes ei ole alati otstarbekas välistada tegevused, mille elluviimisel võib ebapiisavate meetmete rakendamisel või

mittesoovitavate lahenduste eelistamisel kaasneda negatiivne keskkonnamõju. Negatiivne keskkonnamõju on võimalik välistada või leevendada täpsema kavandamise (sh KSH, KMH) käigus läbi madalamate tasandite strateegiliste dokumentide.




31


32 Programmi lk 9 teise ja kolmanda lõigu loendeid kõrvutades

jääb ebaselgeks, mis mõjusid KSH käigus ikkagi hinnatakse.

Palume programmi konkretiseerida.

Palume lisada programmi lk 9 kolmandasse lõiku ka

veekeskkond, samuti kultuuripärand. Ühtlasi palume samas

lõigus kasutatud mõisteid täpsustada, kuna need on sellisel

kujul liiga üldised, nt „keskkond“.

Programmi sõnastust täpsustati ja täiendati järgnevalt: Loetletud prioriteetsed valdkonnad kajastuvad KeHJS §

40 kajastatud käsitletavates mõjuvaldkondades. Euroopa keskkonnapoliitikas esile toodud valdkondade prioriteetsust võetakse arvesse KSH teostamisel.

Veekeskkond ja kultuuripärand kajastuvad KeHJS § 40 loetelus ning nende käsitletavate mõjuvaldkondade

sisu täpsustub KSH teostamisel.

33 Programmi lk 25 on vastusena Keskkonnaministeeriumi

ettepanekule märgitud, et „Programmis toodud strateegiliste

dokumentide loetelu pole lõplik ning täpsustub KSH aruande

koostamise käigus. Ettepanekuga arvestatakse KSH aruande

koostamisel. Vastavusanalüüsis püüame sektorarengukavasid

(ka EL tasandi omi) mitte käsitleda, neile tuginetakse vajadusel

välismõjude analüüsi käigus valdkonna põhiselt.“ See ei ole

vastuvõetav. Keskkonnaamet peab oluliseks KSH programmis

kui lähteülesandes välja tuua, missuguseid strateegilisi

dokumente on kavas KSH käigus käsitleda ning seda mitte

asuda otsustama alles aruande koostamisel (õigemini, mitte

jätta programmi poolikuks). Lisaks, programmi lk 12-13 ei

nähtu, et välismõjude analüüsi käigus oleks

sektorarengukavasid üldse kavas käsitleda. Strateegiad on väga

suure üldistusastmega, mistõttu üksnes nendega mitte piirduda.

Vastavusanalüüsis püüame sektorarengukavasid (ka EL tasandi omi) mitte käsitleda, neile tuginetakse vajadusel välismõjude analüüsi käigus valdkonna põhiselt.

Programmi lisatud vastav täpustus: Välismõjude analüüsil antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, võttes

vajadusel aluseks riiklikes sektorarengukavades püstitatud eesmärgid.

34 Programmi kohaselt KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise

arengudokumendi spetsiifikast ning kaasaegse

keskkonnakorralduse põhimõtetest. Palume ülaltoodud

põhimõtted ja spetsiifikad selgelt välja tuua.

KSH hindamisel kasutatav teemadekäsitluse täpsus ei erine rakenduskava täpsusastmest, va juhul kui prognoositav keskkonnamõju olulisus ei dikteeri teisiti (vt ühtlasi vastust punktis 31). Vastava teemakäsitluse vajadusest tulenevalt lähtutakse selle hinnangute/soovituste andmisel keskkonnakorralduse

põhimõtetest – „saastaja maksab“, „ettevaatusprintsiip“ „ressursisääst“ jmt.

35 Peatüki 5 viimane lõik – pigem tuleks viidata, et osapooled

kaasatakse kava koostamise protsessi (mitte niivõrd rõhutada

Programmi sõnastust on täpsustatud.




32


KSH-d).

36 Keskkonnaamet tegi 20.02.2013 kirjaga nr 6-8/13/3642-2

ettepaneku lahti kirjutada hindamismetoodika. Vastusena olete

märkinud, et seadusandja ei ole näinud vajadust metoodika

määratlemiseks juba KSH programmi staadiumis. Tõepoolest,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 36 lg 2 ei nimeta

hindamismetoodikat, mistõttu Keskkonnaamet ei pea sellega

seonduvat programmi heakskiitmise eelduseks. Samas

rõhutame, et sellisel juhul ei ole välistatud olukorrad, kus

aruande valmides tuleb suur hulk tööd ümber teha, kuna

aruande valmides palutakse valida mõni muu hindamismeetod.

Praegu jääb nt programmi lk 10 lõik „Keskkonnamõjude

hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset ja kvantitatiivset /.../“

sisutühjaks.

Võtame märkuse teadmiseks ja arvesse.

37 Programmi p 6 annab kavast huvitatud osapooled ning

kaasamise korralduse, samuti kuidas toimub koostöö kava

koostajate ja KSH eksperdi vahel. Keskkonnaameti hinnangul

jääb sellest kumama, et kava koostajad ja KSH eksperdid

töötavad suuresti eraldi. Keskkonnaamet ei pea seda kõige

efektiivsemaks, eriti arvestades kogu protsessi ajakava. Tagada

tuleks pidev koostöö kava koostajate ja KSH eksperdi vahel,

võttes eksperdi soovitusi arvesse jooksvalt ning mitte alles siis,

kui kava eelnõu on juba suuresti valmis.

KSH programmi lk 14 on kirjas: „Märtsis koostatakse

Rahandusministeeriumi koordineerimisel ja ministeeriumite

koostöös partnerlusleppe ja rakenduskava esimene terviktekst,

mis esitatakse aprillis Vabariigi Valitsusele aruteluks ja

põhimõtteliseks heakskiiduks, seejärel esitatakse strateegilised

planeerimis¬dokumendid KSH ekspertidele ja vahehindajatele

analüüsiks ja hinnangute aluseks.“ Keskkonnaameti hinnangul

KSH eksperdid osalevad regulaarselt eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel ning esitavad ühtlasi soovitusi ka jooksvalt.




33


eeltoodu ei ole kooskõlas KeHJS § 2 lg 2 p 1 eesmärgiga. KSH

eksperdid peaksid töös osalema ja kava koostamisse panustama

juba enne Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust.

38 Palume korrigeerida programmi lk 13 (alapunkt 4) huvitatud

isikutest teavitamise korda. Vastavalt KeHJS § 37 lg 1 ja § 41

tuleb KSH protsessist teavitada ka ametliku väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (lisaks kirjalikult teavitamisele jm).

Programmi on ettepaneku alusel täiendatud.

39 P 8 annab eksperdirühma koosseisu, seejuures nimetades kellel

on KMH litsents. Viide KMH litsentsile tuleks eemaldada, kuna

KMH litsents ei anna õigust tegutseda KSH eksperdina ega taga

pädevust KSH osas. KMH litsentsi andmise üle otsustamisel

analüüsitakse üksnes KMH-s osalemise kogemust ja pädevust

ning mitte KSH-d. Seetõttu KSH programmis viide KMH

litsentsile on eksitav ega anna KSH kontekstis midagi juurde.

Ettepanekuga on arvestatud ning viited KMH litsentsidele on kirjeldustest välja jäetud.

40 Siinjuures märgime, et Keskkonnaamet palus oma 20.02.2013

kirjaga nr 6-8/13/3642-2 programmi varasemat versiooni

täiendada ning esitada uuesti asutustele seisukohavõtuks.

Selgitame, et me ei pidanud seejuures silmas vaid

Keskkonnaametit, vaid ka kõiki teisi asjaomaseid asutusi.

Programmi varasem versioon oli väga üldine, mistõttu oleks

mõistlik programmi peatükid 4 ja 5 läbi rääkida ka teiste

asutustega.

Kõikidele asutustele, kes tundsid huvi KSH programmi vastu seisukohtade küsimise perioodil, saadeti

kirjalikud vastused koos täiendatud programmiga.

Etapp: Avalik väljapanek

41 Keskkonna-

ministeerium,

09.05.2013 nr 11-

2/13/1089-6

Programmi ptk-s 8 on KSH juhteksperdi osas öeldud, et ta on

litsentseeritud keskkonnaekspert ja seejuures viidatud

keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsile. Kuna see ei ole

antud juhul asjakohane, sest tegemist on KSH-ga, siis on

korrektne nimetatud viited välja jätta

Ettepanekuga on arvestatud ning viited KMH litsentsidele on kirjeldustest välja jäetud.

42 Eesti Linnade Liit Euroopa Liidu toetusvahendite kasutuse kavandamise väljundiks Strateegilisteks planeerimisdokumentideks ja ühtlasi




34


13.05.2013 nr 1-

7/60-1

peaks olema siseriiklik partnerluslepe, mille üheks osapooleks

on Omavalitsusliitude Koostöökogu. See on vajalik kohalike

omavalitsuste õiguste ning fiskaalse iseotsustamisõiguse

tagamiseks. Peame vajalikuks selle temaatika läbitöötamist juba

KSH protsessis ning markeerimist ettevalmistatavas

partnerlusleppes. Sellest tulenevad teha tekstilised parandused

lk 7 lõikes 1, 4 ja 6.

KSH objektiks on Eesti ja EL vahel sõlmitavad perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise

partnerluslepe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Siseriiklikud täiendavad kokkulepped ja tegevuskavad ei jää KSH raamistikku, kuid neid võib arutada täiendavalt eraldi ja otsustada kuidas edasi

minna.

Riin Kutsar 17.05.2013

Keskkonnaekspert



35

LISAD

Lisa 1. KSH algatamine ja sellest teavitamine Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule

Lisa 3. KSH programmile laekunud seisukohad Lisa 4. KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine

Lisa 5. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad Lisa 6. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 7. KSH programmi heakskiitmise kiri



36

Lisa 1. KSH algatamine



37

Teade Ametlikes Teadaannetes



38

Teade ajalehes Postimees



39



40



41

Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule



42



43

Lisa 3. KSH programmile laekunud seisukohad ja nende vastuskirjad – seisukohad ja vastused



44



45



46



47



48



49



50



51



52



53



54



55



56



57



58



59



60



61



62



63

From: Maili Mahlapuu [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, February 19, 2013 9:00 PM

To: Miryam Vahtra

Subject: Vastus: Seisukoha küsimine perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi sisu osas

Tere,

Vastusena Rahandusministeeriumi 06.02.2013 kirjale nr 9.2-10.5./1819 „Seisukoha küsimine perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu parendamiseks“ oleme tutvunud perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõuga ja soovime juhtida tähelepanu

järgmisele:

KSH vahearuanne plaanitakse läbi arutada planeerimisprotsessi osapooltega, seejuures näeb

programmi eelnõus toodud ajakava vahearuande koostamiseks ja läbirääkimiseks ette 1 kuu.

Arvestades, et planeerimisprotsessi osapooled on paralleelselt hõivatud partnerlusleppe ja rakenduskava dokumentide sisustamisega, mis oma ressursimahukuselt ei pruugi võimaldada

vahearuandele kommentaaride tähtaegset esitamist, soovitame kaaluda, kas antud ajakava on

realistlik.

Programmi eelnõu kohaselt on partnerlusleppe ja rakenduskava heakskiit Vabariigi Valitsuses

planeeritud 2013. a IV kvartalisse. Võimaldamaks ÜKP fondide vahendite avamist 2014. a I

kvartalis, peaks heakskiit Valitsuses aset leidma hiljemalt 2013. a septembris ja ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga algama 2013. a oktoobris.

Tervitades,

Maili Mahlapuu

Väliskoostööprojektide talituse peaspetsialist

Välisvahendite osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

625 6446




64

From: Miryam Vahtra [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, April 18, 2013 3:27 PM

To: [email protected] Cc: Riin Kutsar

Subject: RE: Vastus: Seisukoha küsimine perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise

partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas

Lugupeetud Maili Mahlapuu

Täname Teid perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) programmi sisu parendamiseks esitatud soovituste eest.

Seisukohtade küsimise raames laekunud ettepanekuid arvestades oleme programmi oluliselt

täiendanud. Läbivalt oleme ühtlustanud kasutatavaid mõisteid ja täpsustanud nende käsitlust.

Samuti on nüüdseks perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise planeerimisprotsessi

arengutest lähtuvalt olnud võimalus peatükis 3, „Strateegilise planeerimisdokumendi kirjeldus“,

välja tuua partnerlusleppe ja rakenduskava sisu kirjeldus.

Olete palunud läbi vaadata KSH ajakava, et tagada optimaalne aeg KSH aruande

kommenteerimiseks ja kindlustada strateegiliste planeerimisdokumentide esitamine Euroopa

Komisjonile ajal, mis võimaldaks ÜKP fondide avamist 2014. a I kvartalis. Teie poolt nimetatud

ajalisest piirangust lähtub kogu perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise planeerimisprotsess,

sh KSH, täiendavalt oleme arvestanud KeHJS sätestatud tähtaegu programmi ning aruande

avalikustamiseks ja kinnitamiseks. Uuendatud programmis on ajakava muudetud, KSH programmi

avalikustamine toimub aprillis ning KSH aruande koostamine maist – juulini 2013.

Parimate soovidega

Miryam Vahtra

Riigieelarve osakond

Rahandusministeerium

Tel: 611 3047

E-post: [email protected]




65



66



67



68



69

Lisa 4. KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine

Ametiasutuste/organisatsioonide teavitsukiri



70



71

Teade Ametlikes Teadaannetes



72

Teade ajalehes Postimees, 23.04.2013



73

Lisa 5. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad



74



75



76



77



78

Lisa 6. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri


rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu

Avaliku arutelu protokoll

Toimumise aeg: 14. mai 2013 kell 10.00 – 10.50

Toimumise koht: Rahandusministeeriumi saalis

Protokollija: Tiit Oidjärv ja Riin Kutsar

Osalejad: Osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel

Materjalid: Ettekande slaidid http://www.struktuurifondid.ee/hindamine/

Koosoleku käik ning küsimused ja arutelu:

1. OÜ Hendrikson&Ko keskkonnamõju hindamise (KSH) projektijuht ja

keskkonnaekspert Riin Kutsar tervitus, sissejuhatus ja tutvustas päevakava

osas.

2. Rahandusministeeriumi (RM) riigieelarve osakonna nõunik Kadri Tali andis

ülevaate perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise planeerimise ning

rakenduskava ja partnerlusleppe koostamise senisest protsessist ja

ajagraafikust. Tutvustas Euroopa Komisjoni nõudeid, millest rahastatavate

eesmärkide ja toetusmäärade seadmisel tuleb lähtuda (sh kohustuslikud

rahastamisvaldkonnad), suuniseid strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamiseks ning tõi välja millised üleriigilised eesmärgid on ministeeriumite ja

partnerite koostöös ning valitsuskabineti poolt kinnitatuna järgmiseks EL

eelarveperioodiks valitud. Lõpuks andis jooksva ülevaate 5 üleriigilise eesmärgi

ala-eesmärkidest ning kujundamisel olevatest indikaatoritest.

3. Riin Kutsar jätkas keskkonnamõju hindamise protsessi tutvustamisega. Seejärel

andis ülevaate KSH programmist – KSH ulatusest, eesmärkidest, korraldusest

ning kavandatava tegevusega eeldatavatest keskkonnamõjudest. Lisaks

tutvustas KSH programmi käigus laekunud seisukohti ja avalikustamisel esitatud

ettepanekuid.

Hannes Aarma (KKM) – Kas hindamise keskendub Eesti tasandile tervikuna või lähtute

hinnangute andmisel ja analüüsil ka regioonidest?

Riin Kutsar: KSH käigus eraldi hindamisi või uuringuid enam läbi ei viida. Oma

hindamises keskendume koostatud dokumentidele ja läbiviidud uurimustele. Kui seatud

eesmärkidest tulenavalt osutub vajalikuks analüüsiga minna regiooni tasandile, siis seda

ka teeme.

Tiina Pedar (KKM) – Kuidas KSH käsitleb seiret, nt Itaaalias ei lõppe KSH üksnes aruande

koosatmisega, vaid kogu protsessi tulemusena määratletakse indikaatorid, mida

täiendavalt seiratakse?

Riin Kutsar: Rakenduskavas tuleb kõikide seatud ala-eesmärkide lõikes määratleda

indikaatorid, mille abil oleks võimalik hinnata seatud eesmärkide saavutamist. Meie üks

ülessanne on analüüsida ja hinnata nende asjakohasust ning vajadusel tuua välja

soovitusi täiendava seire vajaduse osas.

http://www.struktuurifondid.ee/hindamine/



79

Miia Mänd (MKM) – Millal on võimalik nüüd sisulise aruande koostamisega pihta hakata?

Kas sellega saab alustada kohe peale programmi või tuleb ära oodata juunis toimuv

Valitsuskabineti istung, kus kinnitatakse täpsustatud eesmärgid?

Riin Kutsar: Esmased ala-eesmärkie sõnastused ja indikaatorid valmivad töörühmades

selle nädala lõpuks, mis saab olema meie esimeseks hindamismaterjaliks. Kui peale seda

toimuvad veel mõningad muudatused, vaatame Valitsuskanibetis vastu võetud eesmärgid

üle ja anname lõpliku hinnangu.

Miia Mänd (MKM) – Millal aruanne valmis saab?

Riin Kutsar: Juuni lõpuks saab valmis esimene tööversioon Rahandusministeeriumi jaoks,

et saaks arvesse võtta tekkinud ettepanekuid ennem Valitsuskabineti istungit. Peale

Valitsuskabineti poolt vastu võetud dokumente vaatame veel aruande üle ja protsessi

käigus tekkinud muudatustest tulenevalt täiendame aruannet. Peale seda valmib nö

lõplik dokumentatsioon juuli lõpuks, mis läheb avalikustamisele ja sealt edasi KA-le

heakskiitmisele. Peale lõpliku rakenduskava ja partnerlusleppe valmimist peavad

keskkonnamõju hindajad andama ka ülevaate mil määral arvestati strateegilistes

planeerimisdokumentides KSH aruandes toodud ettepanekuid.



80



81

Lisa 7. KSH programmi heakskiitmise kiri



82



83



84

Documents

Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise …...Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise