Põllumajandus, kalandus

ja maaelu arengUudiseid minevikust

Toomas KevvaiMaaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler13.11.2019

Kes minevikku

ei mäleta elab

tulevikuta

Kes vana asja

meelde

tuletab, sel

silm peast

välja

Eestil on head eeldusedpõllumajanduslikuks tootmiseks

• Kuulume maailma tippu haritava põllumaa pindalalt

inimese kohta (0,52 ha inimese kohta).

• Meil on kasutada laialdased veeressursid, mis annab

globaalse tugeva konkurentsieelise.

• Erinevate kliimaprognooside kohaselt võib meie

piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused

ajas paranevad.

1991-1997

Maareform – restitutsioon

Põllumajandusreform –

riigimajandite varade

privatiseerimine – suures osas

tolleagsetele töötajatele

Põllumajanduspoliitika reform –

reguleerimata kaubavahetus

ning sisemaise toetuse puudus

-120

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

Estonia

EU

Tootjatoetuse ekvivalent (PSE %)

66%

34%

Used arable land Unused arable land

Haritava maa kasutus

Eesti põllumajanduspoliitika areng 1990-2000

Evolutsioon pärast revolutsiooni

Suur pauk (1989-199X)

1992 - Rakendusteadus, tõu- ja sordiaretus

1993 - sooduskrediit,

1995 ? Nõuanne

1997 - Laenutagatis

1997 - Kapitalitoetus

1997 – Otsetoetused (EL liitumiseks ettevalmistuseks)

2000 – Mahe

2001 - PM keskkond

Palju graafikuidmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm

Põllumajandussektori hõive

Allikas: SA

Põllumajandussektori brutokuupalk võrdluses Eesti tegevusalade keskmisega

41 eurot

vs

68 eurot

1107

eurot

vs

1391

eurot

Allikas: SA

61,1

59,7

57,2

56,2

56,7

57,2

58,4

58,6

60,6

63,6

64,6

64,8

59,1

56,5

60,2

61,9

63

63,9

66,9

66,7

68,8

69,8

51,9

52,9

51

50,1

50,8

50,4

52,4

52,1

52,4

58

59

59,3

53,7

52,5

57

58,5

60,2

61

61,4

63,3

64,5

64,5

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

10

20

30

40

50

60

70

80

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tööhõive ja töötuse määr linnas ja maal 1997-2018

Linnaline asula Tööhõive määr, % Maa-asula Tööhõive määr, %

Linnaline asula Töötuse määr, % Maa-asula Töötuse määr, %

Põllumajandusele ja maaelu arenguks makstud toetused ja põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus, mln eurot

Allikas: SA, PRIA

Loomade arv 1994-2019

419 500

249 800 251 900

459 800

340 100

290 400

61 50041 700

78 30

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

400 000

450 000

500 000

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019I pa

Veised Sead Lambad ja kitsed Hobused

Allikas: SA

Eesti kaitsekulud ja toetused põllumajandusele ning maaelule

1993- 2019, mln eurot

1993 ca 4 mln

põllumajandusele

, 10 mln

kaitsekuludeks

2019 ca 322 mln

põllumajandusel

e, 585 mln

kaitsekuludeks

Allikas: PRIA, Maailmapank, NATO

Esimesed iseseisvad

sammud

põllumajanduspoliitikasEL liitumiseelne mõju

Postimees 07.04.1997 - Toetada tuleb vaid tõhusamaid

põllumajandusharusid

Majandusminister Jaak Leimanni juhitud

komisjon on esitanud valitsusele arutamiseks

rea ettepanekuid, mille järgi tuleks

kehtestada kaitsetollid sealihale, maksta

toetusi teravilja- ning loomakasvatajatele

ning kiirendada maareformi ja parandada

maakorraldust.

Postimees 01.08.1998

Põllumajanduse kehvad päevad, Valitsuse ja põllumajandustootjate kõnelused lõppesid tulemuseta

Vaheprotokollis seisab, et kokkuleppele ei jõutud põllumajandussaaduste turu korraldamise abinõudes, põllumajanduse tootmiseks antavate riiklike krediidisoodustuste ja toetuste suuruses ning võimalikes katteallikates. Sisuliselt aga ei andnud valitsus tootjatele nende nõutud 1,27 miljardit krooni, vaid lubas põllumajandustoetusteks kokku 730 miljonit.

EL liitumisläbirääkimised

EL liitumisläbirääkimised järjekord

Veterinaaria, fütosanitaaria, toiduohutuse, loomade heaolu jms küsimused kokku lepitud

ÜPP rakendamine (viimane liitumiseelne aasta)

infokild

2003 EI RÄÄGITUD LÄBI ÜPP otsetoetuse taset vaid toetatavate loomade ja

teraviljahektarite arvu.

ÜPP reform 2004 tekitas uue numbri, st ühtse otsemakse hektarilt. See leiti

liites kokku kõik senised toetused ja jagades kasutuses oleva maaga

EESTI EI VÕTNUD SELLES ARVUTUSES ALUSEKS MITTE TEGELIKKU

PÕLLUMAJANDUSKASUTUST, MIS OLI 90NDATE LÕPUKS LANGENUD VÄGA

MADALALE. ST 570 TUHANDE HEKTARI ASEMEL JAGATI KOGU OTSETOETUSTE

SUMMA 800 000 HEKTARIGA.

Kui me oleks jaganud 570 000 hektariga, siis oleks meie praegune otsetoetus

olnud ligi 100% Euroopa keskmisest aga meil oleks olnud väga palju

võsastunud põllumajandusmaad-kui maksaksime toetust vaid 570 000 ha

Otsemaksed nii madalalt ja

üleminekuperioodi (alates 25%)?

EK põhjendused

Eelarve 2000-2006 kokkulepe nägi uutele liikmetele

ette 0%

Otsemaksed siiski vajalikud tootmispiirangute

olemasolul

100% otsemaksed – vale signaal ühiskonnale, töötuse

tõus, maa hinna tõus

ÜPP 2003 reform ja

selle mõjuLäbirääkimised lõppenud, Eesti nõukogus

vaatlejastaatusega

Franz Fischler kui uue perspektiivi looja

uutele liikmesriikidele „Perfect Storm“

ÜPP 2003 reform sidus

toetused lahti

tootmissuunast

Freedom to farm

Toetused seoti kokku

avaliku hüvega (nõuetega

vastavus…)

Tekitas aga meile sobiva

KUVALDA

KUVALDA

Sepavasar ehk sepahaamer, ka

suurvasar, kuvalda [1], (inglise keeles

sledgehammer, vene keeles кувалда)

on algses tähenduses käsivasarate

hulka kuuluv vabasepistamisel

kasutatav tööriist

Allikas wikipeedia

KUVALDA – nõuame võrdseid otsemakseid!

443

259

379

341

121

311

184

283263

293

95

146

287

262

400

444

230215

152

294

199

247 238 237

155

126

267,14

0

100

200

300

400

500

600

CAP direct payments €/ha

611

ÜPP teine sammas (maaeluareng)

0

50

100

150

200

250

300

BE CZ DK DE EE IE GR ES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT SI SK FI SE UK BG RO EL-27

II samba toetusi 2006. a UAA/SAPS pinna kohta, €/ha

1068

EL eelarve I ja II samba rahastus kasutatava

põllumaa ha kohta

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2020. EU financing RDP and direct payments per 2013. UAA, €/ha

RDP Direct payments Total

From I pillar to I pillar tranfered funds: FR, LV, UK, BE, CZ, DK, DE, EE, GR, NL, RO

From II pillar to I pillar transfered funds: HR, MT, PL, SK, HU

No transfers between pillars, but budget increased: BG, IE, ES, IT, CY, LU, PT, SE

No transfers between pillars, budget the same: LT, SI, FI

Avaliku sektori kulutuste suhe põllumajanduse kogutoodangu

väärtusesse (OECD 2014-2020 ÜPP raamistikus)

KalandusMõned mälestuskillud Euroopa kalanduspoliitikast

EL kalanduspoliitika lühikursus

Ära anna näljasele kala vaid õng

EL Kalanduspoliitika – kala anname –

aga vähe. Õnged pigem murrame

pooleks

Pärnu Postimees 21.04.2010

Kalurid ehitavad omale külmhoone

Audru vallavalitsus väljastas ehitusloa kalureid

koondavale Eesti kalapüügiühistule külmhoone

ehitamiseks Audru valda Lemmetsa külla spoonitehase

kõrvale.

21.08.2014

Kalurid laiendavad Audru külmhoonet

Eesti kalapüügiühistu, milles osalevad

Saaremaa kalandusettevõttedki, laiendab

PRIA toetusega Audru külmhoonet, et luua

võimalusi oma toodangu müümiseks

Venemaa asemel Euroopasse.

Tootjaorganisatsioonid Läänemere

traalpüügisektoris

Ranna- ja sisevetekalurid on koondunud kalanduse

algatusrühmadesse

Toetust saanud kalasadamad rannapiirkondades 2007 -

2018

Teaduslaevad ja õppelaborid

ÜPP rakendamise algus

EestisUus hingamine põllumajandusele ja

kalandusele

SAPARD

Liitumiseelse abi peamiseks suunaks oli

EL nõuete rakendamine, et olla valmis

EL siseturu avanemiseks

Lisaks eelharjutus täiemahuliseks ÜPP

teiseks sambaks

SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti –

tugev vundament tulevikuks?

ERR uudistearhiivist materjal

SAPARD

Esimese SAPARDi toetuse Eestis ja kogu

piirkonna peale sai 5. septembril 2001

Eesti põllumees Erki Oidermaa, kes ostis

raha eest kombaini. "Bulgaarias käivitus

SAPARD küll kuu aega enne Eestit, kuid

esimese väljamakseni jõuti hoopis

Eestis," rõõmustas SAPARDi Eesti

agentuuri juhataja Katrin Noorkõiv.

2001-2004

Toiduohutus, loomatervis,

taimetervis, taimekaitse…

EL siseturg

Toiduohutus laiemas mõttes, see tähendab

taimetervis, taimekaitse, loomatervis, loomade

heaolu, toiduohutus jne jne on Euroopa liidus

juba 1980ndatest ühispoliitika.

See tähendab, et ideaalis kehtivad kõigile

sarnased reeglid

Selle eesmärgiks on see, et kogu EL piires

toodetud toidukaup on takistusteta turustatav

kogu Liidu territooriumil

Raamistik, milles toimime

Väetiste ja taimekaitsevahendite

ohutus ja säästlik kasutamine

Taimetervis

Loomatervis

Loomade heaolu

Söödaohutus

Toiduohutus

Kvaliteetne paljundusmaterjal

Põllumajandusloomade aretus

Sordiaretus ja -kaitse

Geneetilised ressursid

Teadus ja arendustegevus maaelu

arenguks maaeluministeeriumi

hoobadega

Eeltoodule tuginev

mahepõllumajanduse

kvaliteediskeem

See foto, autor: Tundmatu autor, litsents: CC BY-SA

Codex Alimentarius

International Seed

Testing Association - ISTAInternational Plant

Protection Convention

- IPPC

Organisation for Economic Co-

operation and Development -

OECD

World Organisation for

Animal Health - OIE

Maailm

The Food and

Agriculture Organisation

- FAO

World Trade

Organisation - WTO

World Health

Organisation - WHO

International Union for

the Protection of New

Varieties of Plants -

UPOV

Toidukäitlejate arv valdkonniti

99

39

96

150

389

856

105

38

97

13 0

408

965

108

41

157

17

191

434

1000

112

46

153

22

219

465

1133

110

46

232

26

280

500

1059

0

200

400

600

800

1000

1200

Liha Piim Kala Muna Mesi Mitteloomne toit jaliittoit

Eraelamus toiduvalmistajad

Toidukäitlemise ettevõtete arv

2014 2015 2016 2017 2018

Toidu eksport

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade sihtriigid 2019 (jaanuar-august)

Ekspordi väärtus, mln €

100-170

20-100

10-20

4-10

1-4

0.002-0.1

Maaelu areng

LEADER eellugu Eestis aastatel 2000-2003

Koostööprojekt Ühendkuningriigi, Eesti, Läti ja Leedu vahelRural Partnership Programme (for Sustainable Rural Livelihoods)

Eesmärk - vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust Lätis,

Leedus ja Eestis eriti ebasoodsates piirkondades

Eestis Kagu-Eesti partnerluse programm 2000-2003

• Iiri konsultantide toel loodi 3 maakonnapõhist partnerlust

(Põlva-, Valga- ja Võrumaal)

• Partnerluse koosseisus kaasati piirkonna arengusse riigi-,

kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja mittetulundussektori esindajad

LEADER TEGEVUSGRUPID EESTIS

2014-2020

Lõpuks ka teadmistest

MEM rakendusuuringud (alates 2014)

Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja noorte seas. Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem. Akrüülamiid toidus. Toidu lisaainetena kasutatavate nitritite kvantitatiivne riskihinnang. Veiste vabapidamise külmlautade loomaheaolualased riskid Eesti tingimustes.

Vähelevinud kultuuridele TKV vajaduste kaardistamine ning aiakultuuridele integreeritud taimekaitse suuniste koostamine. ÜPP I samba raames perioodil 2010-2014 rakendatud meetmete mõju Eesti põllumajandussektori erinevate tootmistüüpide ettevõtete sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Eesti toidusektori

ekspordivõimekuse uuring. Mahepõllumajandusele viitavalt märgistatuna turule jõudva toodangu osakaalu hindamine Eesti mahetaime- ja maheloomakasvatussaadustest 2014. aastal.

Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine. Mulla süsinikuvarude seis ja

dünaamika. Algoritmi koostamine niitmise kontrolli läbiviimiseks Sentinel 1 andmete baasil. Eesti tingimustes oluliste maastikuelementide määratlemine ja

olulisuse hindamine. Karusloomakasvatuse uuring. Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes

liivsavi ja savi pinnastes. Veistelt isoleeritud Escherichia coli antibiootikumiresistentsus Eestis. Eesti mesindussektori struktuuriuuring. Eesti toidusektori tarneahela toimimine ja ebaausate kauplemistavade mõjud. Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti

hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega. Kutselise- ja harrastuskalapüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine.

Dioksiinid ja PCB jõesilmus ja nendest valmistatud toodetes. Digestaadi väetusomaduste ja keskkonnamõju võrdlev uuring vedelsõnniku ja mineraalväetisega. Narva maanteepiiripunktis hobuste veterinaarkontrolli võimaluste loomise

tasuvusuuring. Mikroorganismide säilitamise kaardistamine. Huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus ja taimetoitainete bilansikalkulaatori arendus põllu- ning

taluvärava (ettevõtte) põhisena. Huumusbilansi kalkulaatori arendus ja NPK bilansikalkulaatori väljatöötamine ja arendus põllu- ning taluvärava põhisena. Aastaringselt välitingimustes peetavate

lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste

söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta. Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine. SAK viiruse vastupidavust looduslikus keskkonnas soodustavad tegurid.

Putuksiirutajate roll SAK epidemioloogias põhja-parasvöötme tingimustes. Turu-uuring sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta. Eesti toidukaupade positsioon

siseturul. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. Erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toidud ja joogid Eestis. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise hindamine 2011/2012-2015/2016. õppeaastatel. Drenaaži süsteemide korrashoiu

uuring keskmistel muldadel. Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses. Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine. Riskide hindamine tervisele ning keskkonnale Eestis väetistes sisaldavatest

raskemetallidest. Metitsilliinresistentsete stafülokokkide põhjustatud infektsioonide levimus veistel ja koertel Eestis. Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide

majanduslik mõju. Majanduslik analüüs – ohtlike taimekahjustajate poolt tekitatud kahjude hindamine. Toidukaupade hinnamarginaalid.

Turvas- ja turvastunud muldade kordusmääramised mullastikukaardi täpsustamiseks. Taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate asjaolude välja selgitamine. Pritsmislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tavaseadmete võrdlus. Taimekahjustajate leviku hoiatus- ja

prognoosisüsteemi loomine ja haldamine. Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogistest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses. Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises. Agrometeoroloogilised

prognoosid ja kokkuvõtted. Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO'de) seemnetes esinemise riskide hindamine.

Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs. Ergotalkaloidide saadavusehindamine toidus. Sortide üldtendentside analüüsimine. Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) seemnetes esinemise riskide hindamine

2. Mahepõllumajanduses Eestis kasutamiseks sobivad sordid. Eesti maheseemnekasvatuse olukorra

hindamine ja ettepanekud maheseemnekasvatuse arendamiseks. Mahepõllumajanduses soovitatavad proteiini- ja energiarikkad kultuurid ja karjamaasegud. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüs. Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest

mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses aastatel 2016-2017. Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmise majanduslik analüüs.

Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslikul otstarbel ja taimekaitsevahendite teabe liikumine ja tase kodukasutajate seas.

Puhtimisseadmete tehnilise kontrolli korra ja rakendusjuhise väljatöötamine ja rakendamine. Taimekahjustajate pestitsiidi-resistentsuse uuringud. Mahepõllumajanduslike ravim- ja maitsetaimede kasvatamise agrotehnika. Turuarendustoetuse abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtjate müügitulemustele. Teatud köögiviljade sortide suhkrute sisalduse analüüsimine akrüülamiidi tekkimise potentsiaali hindamiseks nende töötlemisel. Erinevate

elanikkonnarühmade elavhõbeda saadavushinnang. Kala eluskaalu ümberarvestustegurite leidmine Läänemerest püütud kilule (Sprattus sprattus balticus) ja räimele

(Clupea harengus membras). Eesti mesindussektori tootmis- ja turustamisstruktuuri uuring. Eesti põllumajandusühistute

juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas. Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal. Kala jaehinnad kauplustes ja turgudel. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli

vastastikuse tunnustamise võimalused. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise kontrollimiseks juhisdokumendi välja töötamine. Maakasutuse erinevad stsenaariumid. Eesvoolude ja nende rajatiste dimensioonimise aluste täpsustamine seoses kliimamuutustega. Euroopa riikides kehtestatud maa ostu-müügi

piirangud ja põllumajandusmaa kaitsemeetmed ning nende rakendamise meetodid, mõjud ja tulemused. Toidu märgistuse ja hügieeni alane küsitlus.

Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide prioriteetsete liikide uuring. Linnud põllumajandusmaal. Põllumajandusmaastiku mitmekesisus. Tarbija

MAK 2014 – 2020

teadmussiirde pikaajalised

programmid Aiandus Mahepõllumajandus Taimekasvatus

Loomakasvatus Toiduohutus Ühistegevus

Põllumajanduspoliitika abinõud

Põllumajanduse suurandmete kasutamine

MAK 2014 - 2020 innovatsioonikoostöö projektidKLASTRID: Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster. Piimaklaster. Aiandusklaster. Maheklaster.

Liivimaa Lihaveis. Põllukultuuride klaster. Innovatsiooniklaster Mikrobiotalo. Taimsete Valkude

Innovatsiooniklaster.

TAP/EIP: Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel. Mastiidi varajase

avastamise biosensori arendus. Vaarikas Rubus sp. seemneõli töötlemistehnoloogia arendus.

Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erineva maaharimise viivi korral. Vasikate

startersööda väljatöötamine tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut. Mahetoodangul

põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks. Külmpressimis-

meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupiväljatöötamine. Maapirni kasvatamine ja

kasutusvõimalused kõrgväärtuslike toodete tootmiseks. Kanepiseemne väärindamine kõrge valgusisaldusega

kontsentraadiks. Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamine. Uute puuviljakultuuride

kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine. Röstitud heinast biogaasi tootmine. Kinnisperioodi söötmisstrateegia

välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjale. TARK LAUT- innovatiivne taastuvenergial töötav

termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus. Köögivilja mikrobioloogiline kontroll ning

säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toorme kadude vähendamise eesmärgil.

Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüree baasil valmistatud täiendavateks toodeteks. Veise

seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus. Loomset päritolu vere ja selle

koostiskomponentide maksimaalne ärakasutamine väiketööstustes. Veise in vitro embrüote

tootmine.

Sordiaretusprogramm;

Põllumajanduskultuuride

geneetiliste ressursside

kogumise

ja säilitamise programm

Nunnu pilt peab alati olema

Saigi otsa

Euroopa põllumajandus ja ÜPP:

Tervisekontrollist jätkusuutlikule,

avalikule teenusele suunatud

põllumajanduspoliitikaniLouis P. Mahé & Jean Ch. Bureau

Agrocampus/ENSAR & AgroParitech

Ka nii võivad inimesed mõelda!!!

ÜPP reformide subjektiivne

tüpoloogia 1993-2008 (1/3)

Ainult marginaalsed ja lisanduvad muudatused on sisse viidud ja sellisena, et need:

Ei kahjustaks peamiste toetussaajate (kasusaajate) huve

Ei muudaks toetuste jaotust kasusaajate vahel

Korrigeeriksid peamisi ohte kolmandate osapoolte (muu maailma konkurentide) suhtes

“Riietaksid ümber” turumoonutused ja kõige nähtavamad raiskavad kulutused

ÜPP reformide subjektiivne

tüpoloogia 1993-2008 (2/3)

Siiski ei ole elementaarsed avalikud huvid, nagu

keskkonnakvaliteet ja maaeluareng adresseeritud

efektiivselt: peamiselt kosmeetilised meetmed

ning retoorika

ÜPP ajalugu on kogu EL ulatuses loonud

põllumajandusringkondades arusaamise “õigusest

toetusele” väga vastumeelselt ühiskonna ootusi

arvestades

ÜPP reformide subjektiivne

tüpoloogia 1993-2008 (2/3)

Peamine “süüdlane” selles on ministrite nõukogu

ning riikideülesed (põllumajandus) liikumised,

mitte Euroopa Komisjon