PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA ÕPPEKAVA MOODULITE ......CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus; Valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel endale sh

PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhiharidusega õppija või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid

Õppevorm Statsionaarne

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

1 PÕLLUMAJANDUSMASINATEGA TÖÖTAMINE 13 A.Kalmus, E. Rõuk, E. Sissas, T.Kalvik, E. Takk, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppilane kasutab vastavalt juhistele erinevaid põllumajandusmasinaid nii farmis kui taimede kasvuaegsetel hooldustöödel ja niitmisel järgides ohutus- ja keskkonnanõudeid ning tagades loomade turvalisuse ja masinate heaperemeheliku hoolduse.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane: 1. Hooldab loomad farmis, veab ja ladustab sõnniku ja söödajäägid, transpordib sööda

Õpilane:

kirjeldab loomade ja lindude liigiomast käitumist ning põhivajadusi;

söödab, joodab ja hooldab loomad vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja ohutusnõuetele

veab ja ladustab sõnniku ja söödajäägid farmist vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja keskkonnanõuetele;

transpordib sööda (silo, hein jne) ladustamise kohta vastavalt juhistele järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

2. Teeb taimede kasvuaegseid hooldustöid, niidab ja vajadusel kaarutab või vaalutab niiduse

selgitab enamlevinud põllu- ja rohumaakultuuride omadusi ja kasutamist;

teeb taimede kasvuaegseid hooldustöid: äestab, rullib, trimmerdab, teeb hooldusniidet vastavalt juhistele;

niidab ja vajadusel kaarutab või vaalutab niiduse vastavalt juhistele;

3. Kontrollib masinate ja seadmete töökorrasolekut, osaleb masinate ja seadmete hoiustamisel või hooajatöödeks ettevalmistamisel

loeb, mõistab ning selgitab masinate ja seadmete kasutusjuhendeid ja tööohutusnõuded;

kontrollib masina ja seadme töökorrasolekut ning vea korral teavitab vastutavat isikut;

osaleb masinate ja seadmete hoiustamisel või hooajatöödeks ettevalmistamisel, puhastades ja hooldades neid vastavalt juhistele

Teemad, alateemad Tööohutus põllumajanduses töötamisel Loomade hooldamine Loomade söötmine, jootmine ja hooldamine Sõnniku ja söödajääkide vedu ja ladustamine Sööda transport ja ladustamine Rohumaade hooldamine Taimede kasvuaegsed hooldustööd Niitmine, kaarutamine või vaalutamine Masinate ja seadmete hooldus Masinate ja seadmete nõuetekohane kasutamine Masinate seadmete töökorrasoleku kontroll Masinate ja seadmete hooajatöödeks ettevalmistamine, hoiustamine ja hooldus Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 10 EKAP

Lõimitud võtmepädevused

Aine Teema EKAP Õpetaja

Eesti keel ja kirjandus Looma ja taimekasvatusalane terminoloogia, funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid,

esitlused, jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus).

korrektne ametikeel (praktikapäevik), esitlused

1 E. Rõuk

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine

0,5 E. Sissas

Loodusained Keskkonnakaitse. Tööohutus. Jäätmemajandus. 0,5 E. Takk

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Esmaabi. Tööohutus

1 A.Kalmus

KOKKU: 3

iseseisev töö 72 tundi Töötamine juhendamisel põllumajanduse tootmises (töökojas, põllul, farmis)

praktika Puudub

Õppemeetodid interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanne: Esimesel õppeaastal

1. Praktiline töö – söödab, joodab ja hooldab loomad vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja ohutusnõuetele

Teisel õppeaastal

1. Praktiline töö - Õpilane demonstreerib juhendi alusel liikurmasina töökorras olekut ja masinaga laudas

töötamise oskust (sõnniku eemaldamine/sööda laotamine).

2. Teoreetiline töö– küttekulude arvestus, protsentide arvestus (matem)

sh hindekriteeriumid Puuduvad

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd

sh hindamismeetodid Praktiline töö, demonstratsioon, intervjuu

Õppematerjalid Masinate tööjuhendid, www.delaval.ee

III liigi traktoristi õpik (A.Bolotov), 1987

Traktoristi ABC (T.Kirsi), 1984

Maaviljelus (E.Haller, M.Karmin), 1984

Maaviljeluse käsiraamat (I.Aamisepp jt) 1978

Loomakasvatuse alused (H.Mauring), 1979


2 JUHTIMINE JA MAJANDAMINE 5 A. Kupp, R. Türk, E. Pener, K.Piirfeldt


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppilane juhendab kaastöötajaid, korraldab tööd ja sõlmib tööalaseid kokkuleppeid oma pädevuse piires.


http://www.delaval.ee/

Õpilane: 1. Juhendab ja nõustab kaastöötajaid vastavalt ettevõtte töökorraldusele

Õpilane:

annab ülevaate ettevõtte töökorraldusest ja töötajaga seotud dokumentatsioonist;

juhendab ja nõustab vajadusel kaastöötajaid vastavalt ettevõtte töökorraldusele arvestades töö iseloomu ja keerukust ning hindab töö kvaliteeti;

juhendab uut töötajat vastavalt juhistele;

motiveerib oma meeskonda sõltuvalt meeskonnaliikmete individuaalsetest omadustest ja eripäradest.

2. Korraldab ettevõtte töölõigu sujuva toimimise

planeerib etteantud tingimuste järgi töö mahtu ja ajakulu ning jaotab tööülesanded;

korraldab ettevõtte töölõigu sujuva toimimise, lähtudes juhistest, juhtides tähelepanu vajalikele muudatustele;

kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi.

3. Sõlmib kokkuleppeid koostööpartneritega ja koostab vajalikke dokumente

sõlmib kokkuleppeid koostööpartneritega oma pädevuse piires;

koostab vajalikke dokumente vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja õigusaktide nõuetele.

4. Osaleb toodangu ettevalmistamisel realiseerimiseks

leiab materjali toodangu väljastamiseks vajalike dokumentide kohta, vormistab toodangu saatelehed, arved;

osaleb toodangu ettevalmistamisel realiseerimiseks (piim, loomade saatmine tapamajja, teravilja vedu jms) vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

Teemad, alateemad Organisatsioon ja juhtimine Organisatsiooni eesmärgid, struktuur; inimene organisatsioonis Meeskonnatöö, suhted meeskonnas. Infovahetuse ja tagasiside tähtsus. Organisatsiooni kultuur. Ettevõtte varad ja ressursid Protsessijuhtimine Kulude arvestus Ettevõte ja tema koostöösuhted Kliendikesksus Koostööpartnerid Klienditeenindus Klienditeenindaja tööks olulised oskused, hoiakud, isiksuse omadused ja nende arendamine. Suhtlemise alused Asjaajamise alused Dokumentide koostamine ja vormistamine Praktikadokumentatsioon Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 1 EKAP

Lõimitud võtmepädevused Aine Teema EKAP Õpetaja

Eesti keel ja

kirjandus

Kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid, esitlused,

jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus). Korrektne ametikeel

(praktikapäevik) esitlused, praktikadokumentatsioon.

1 A. Kupp

Inglise keel Erinevad tekstid, terminoloogia, juhendmaterjalid jm, CV

koostamine, välispraktikad

0,5 E. Pener

Matemaatika eelarve koostamine, tasuvusarvestus 0,5 A. Kupp

Loodusained Keskkonnakaitse. Tööohutus. Jäätmemajandus. 0,5 E. Laurson

Sotsiaalained Suhtlemine ja meeskonnatöö ning sotsialiseerumist soodustavad ühistegevused. Ühiskondlikud kokkulepped ja protsessid: säästev põllumajandus, hea tava jne. Esmaabi. Põllumajandustoetused. Maaelu juhtimine. Talukultuur

1,5 A. Kupp, R. Türk, K.Piirfeldt

KOKKU: 4

iseseisev töö 24 tundi Õpilane koostab meeskonnatööna äriplaani Praktikadokumentatsiooni koostamine

praktika 1-4 õpiväljundite kohta 1 EKAP, 26 tundi


Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Kolmandal õppeaastal 1. Praktiline töö – Toodangu arvestus Neljandal õppeaastal 1. Praktiline töö - Praktika kaitsmine 2. Praktiline töö – Kulude arvestus. Meeskonnatööna äriidee esitlus


sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd ja sooritatud praktika


Õppematerjalid Teder, M, Teder, J. Mis toimub ettevõttes SA Innove, 2008 135 lk. Shumann, S.(2012), Klienditeeninduse alused lihtsas keeles Scholtes, Peter R. Juhi käsiraamat. Kirjastus TEA, Tallinn 2001 Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. TÜ kirjastus, Tartu 2004 Varendi, M. Teder,J. Ettevõtte hindamine ja arendamine, SA Innove 2008 Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. Organisatsiooniline käitumine. Kirjastus Külim. Tallinn 2005 www.juhtimine.ee


3 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 E. Rõuk, A. Kupp, R. Türk, E. Takk Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest


Õpilane: 1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis;

Õpilane:

Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi;

Seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega;

Leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta;

Leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta;

Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus;

Valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist;

Kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

Selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust;

Koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve;

Loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse;

Täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni;

Leiab iseseisvalt informatsiooni põhiliste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta;

Kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendialusel riiklikku infosüsteemi e-riik.

http://www.juhtimine.ee/

3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas;

Kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast;

Võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana;

Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid;

Selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda;

Kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuride vaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele;

Kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani.

4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel;

Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel

Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;

Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega;

Kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;

Leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest, sh elektroonsetest allikatest juhtumi näitel;

Leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel informatsiooni töölepinguseadusest töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta;

Nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevusi;

Kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust;

Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist;

Koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt;

Kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega.

5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt etteantud situatsioonile sobivalt, järgides üldtunnustatud käitumistavasid;

kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava;

selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi;

kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;

loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid;

lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone.

Teemad ja alateemad Karjääritee planeerimine Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel. Planeerimine ja otsustamine Isikliku karjääriplaani koostamine: lühi- ja pikaajaline Majandusõpetus Majanduslikud valikud piiratud ressursside tingimustes. Tulude ja kulude planeerimine ning oma eelarve koostamine. Turu roll majanduse toimimises. Maksusüsteemi olemus ja maksud, tuludeklaratsiooni koostamine. Säästmine, investeerimine ja laenamine. Riikliku infosüsteemi e-riik kasutamine Ettevõtluse alused Ettevõtliku inimese portree. Väliskeskkond ja selle mõju ettevõtte tegevusele. Kultuuride vaheliste erinevuste mõju majandustegevusele. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõte. Äriidee ja selle ellu viimine Töökeskkond Sissejuhatus töökeskkonda .Töökeskkonna riiklik strateegia. Töökeskkonnaga tegelevad struktuurid. Töövõime säilitamise olulisus Töökeskkonnaalase töö korraldus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Riskianalüüs vastaval eriala näitel Töökeskkonna ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid vastava eriala näitel Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks Töökeskkonnaalane teave. Erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad Tööõnnetused .Tööõnnetuse mõiste. Õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega Tuleohutus. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju puhkemisel Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Riiklik töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. Töökeskkonna ohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus. Tervisekontroll, töötervishoiu- ja töökeskkonnaalased teabematerjalid. Riskianalüüs, tööõnnetus, käitumine tööõnnetuse korral Tuleohutus Tegutsemine tulekahju korral Tööseadusandlus Lepingulised suhted töö tegemisel. Töölepingu pooled, nende kohustused ja õigused, töökorraldus, töö ja puhkeaeg, puhkuste liigid. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised Asjaajamine Asjaajamise, dokumendi ja dokumendihalduse mõiste; asjaajamise õiguslik keskkond; dokumentide loomine, dokumentide säilitamine, säilitustähtaeg, dokumentide säilitamine aktiivse elutsükli ajal, dokumentide säilitamine poolaktiivse elutsükli ajal, dokumentide säilitamine arhiivis. Isiklikud dokumendid, isikut tõendavad dokumendid, kuuluvust tõendavad dokumendid, tunnistused, lepingud ning nende säilitamine Suhtlemisoskused Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides. Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta

Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas Klienditeenindus . Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 3 EKAP

iseseisev töö 36 tundi Esimesel õppeaastal koostab meeskonnatööna kokkuvõtte võimalustest vähendada ohutegurite mõju töökeskkonnas vastava eriala näitel Vormistab etteantud juhendi abil töölepingu. Digitaalselt allkirjastatud algatus- ja vastuskirja koostamine ja vormistamine vastavalt juhendile ning edastamise e-kirjaga Teisel õppeaastal Koostab juhendi alusel elektrooniliselt leibkonna ühe kuu eelarve Koostab juhendi alusel elektrooniliselt tuludeklaratsiooni A-vormi Analüüsib etteantud andmete põhjal erinevaid võimalusi varade finantseerimiseks Kolmandal õppeaastal Monitoorib karjääriinfot: koostab kirjaliku ülevaate karjääriteenustest enda maakonnas, esitleb oma tulemusi klassis Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus Koostab isikliku tegevuskava oma karjääriplaanide teostamiseks pidades silmas nii pikema- kui lühemaajalisi eesmärke Koostab meeskonnatööna juhendi alusel äriplaani ja äriplaani esitluse Lahendab juhendi alusel tavapärase teenindussituatsiooni iseseisvalt

praktika Puudub

Õppemeetodid Analüüs, arutelu, õppekäik, infootsing, rollimängud, lühiloeng, praktilised harjutused, kohtumine, rollimäng, situatsioonülesannete lahendamine, meeskonnatöö, õpimapp, videotreening

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Esimesel õppeaastal 1. Õpimapp. Õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab järgmisi kirjaliku juhendi alusel koostatud töid (elektroonilises keskkonnas Google Drive või Moodle): digitaalselt allkirjastatud algatus- ja vastuskiri, tööleping, kokkuvõte võimalustest vähendada ohutegurite mõju töökeskkonnas vastava eriala näitel. Teisel õppeaastal 2. Näidisintervjuul osalemine Õpilane osaleb näidisintervjuul, milleks valmistub kirjaliku juhendi alusel. 3. Õpimapp. Õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab järgmisi kirjaliku juhendi alusel koostatud töid (elektroonilises keskkonnas Google Drive või Moodle): leibkonna ühe kuu eelarve, tuludeklaratsiooni A-vormi, varade finantseerimise võimaluste analüüs. Kolmandal õppeaastal

4. Õpimapp. Õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab järgmisi kirjaliku juhendi alusel koostatud töid (elektroonilises keskkonnas Google Drive või Moodle): kirjalik ülevaate karjääriteenustest enda maakonnas, elektroonilised kandideerimisdokumendid (CV,

motivatsioonikiri, sooviavaldus), karjääriplaan 10 aastataks, pidades silmas nii pikema- kui lühemaajalisi eesmärke, töökogemuste analüüs. 5. Meeskonnatööna äriplaani koostamine Meeskond koostab esitluse kirjaliku juhendi alusel.



sh hindamismeetodid Suuline vastamine, kirjalik töö, rollimäng, õpimapp

Õppematerjalid Saavutuste logiraamat : materjale karjääriõpetuse läbiviimiseks 8.-12. klassides / [Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform ;

koostajad Alla Eenmaa ... jt.]

[Tallinn] : Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform, 2003 ([Tallinn] : Printon) 44 lk. : ill. ; 30 cm

Tervis ja karjäär : inimese tervis – eriala valiku ja tööalase karjääri mõjutaja [Võrguteavik] / [koostanud: Annika Küüdorf, Eda

Merisalu, Mare Lehtsalu] Ilmunud Tallinn : Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, 2008

Vaatame koos tulevikku : grupitööde kogumik põhikooli ja gümnaasiumi kutsesuunitlejatele, aineõpetajatele, klassijuhatajatele

ja karjäärinõustajatele / [koostajad Imbi Kuusik ... jt.] [Tallinn] : Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform, 2003 ([Tabasalu] :

Serica Disain) 74, [6] lk. : ill. ; 30 cm

Karjääriõppe sidumine praktikaga soovituslikud abimaterjalid / [Võrguteavik] : SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus,

Haridus- ja Teadusministeerium ; koostaja: Terje Paes

Internetileheküljed: www.eures.ee, www.rmp.ee, http://europa.eu/yout, www.ti.ee, www.rajaleidja.ee, www.mitteformaalne.ee

E-kursus Moodle keskkonnas „Karjääriõpetus autotehnikutele: https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5824

Ettevõtluse alused SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ;

koostajad: Tiia Randmaa, Ester Raiend, Riina Rohelaan, Aive Kupp, Jane Mägi 2007

Ideest eduka ettevõtteni SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ;

koostajad: Rein Sirkel, Kaire Uiboleht, Juhan Teder, Monika Nikitina-Kalamäe 2008 3. Füüsilisest isikust ettevõtja käsiraamat

Kirjastus Ilo; Olavi Kärsna 2008

Internetileheküljed www.minuraha.ee, www.eas.ee, www.emta.ee

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP)

Õpetajad

4 PÕLLU- JA ROHUMAAKULTUURIDE KASVATAMINE JA HOOLDAMINE

27 A.Kalmus, K. Marrandi, M. Kõbu, E. Rõuk, E. Sissas, E. Pener, Praktikajuhendajad

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/tsaavutuste+logiraamat/tsaavutuste+logiraamat/1%2C2%2C3%2CB/frameset&FF=tsaavutuste+logiraamat+materjale+karjw~bw~briw~apetuse+lw~bbiviimiseks++++8+++12+klassides&1%2C%2C2

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/tsaavutuste+logiraamat/tsaavutuste+logiraamat/1%2C2%2C3%2CB/frameset&FF=tsaavutuste+logiraamat+materjale+karjw~bw~briw~apetuse+lw~bbiviimiseks++++8+++12+klassides&1%2C%2C2

http://www.eures.ee/

http://www.rmp.ee/

http://europa.eu/yout,

http://www.ti.ee/

http://www.rajaleidja.ee/

http://www.mitteformaalne.ee/

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5824

http://www.minuraha.ee/

http://www.eas.ee/

http://www.emta.ee/


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane kasvatab ning hooldab põllu- ja rohumaakultuure, rakendades agrotehnoloogia põhialuseid ja kasutades ohutult tööks vajalikku tehnikat.


Õpilane: 1. Koostab külviplaani ja täidab põlluraamatut

Õpilane:

mõistab olulisemaid mullas toimuvaid protsesse, muldade omadusi ning selgitab nende seoseid kultuurtaimede kasvuga;

määrab mulla lõimise „sõrmeprooviga“ külviplaani koostamiseks;

võtab mullaproovid vastavalt juhendile; seostab analüüsivastuseid kasvatatavate kultuuride kasvunõuetega;

selgitab külvikordade koostamise põhimõtteid;

eristab ja iseloomustab põllukultuuride liike selgitades nende arengufaase, kasutusvõimalusi ja kasvunõudeid;

koostab vastavalt juhistele külviplaani kasutades arvutit;

täidab põlluraamatut jm dokumentatsiooni vastavalt etteantud juhendile kasutades erinevaid teabeallikaid.

2. Valmistab juhiste alusel maa külviks ette

eristab ja võrdleb mullaharimisviise ja –võtteid;

valmistab maa külviks ette (vastavalt juhistele) lähtudes külviplaanist ja mulla omadustest ning ettevõttes kasutatavast mullaharimisviisist ning –tehnoloogiast.

3. Hindab seemnete kvaliteeti ja külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele

eristab põllu- ja rohumaakultuuride enamlevinud liikide seemneid;

hindab organoleptiliselt seemnete kvaliteeti, määrab seemnete 1000 tera kaalu, idanevuse ja puhtuse protsendi;

valmistab seemned külviks ette lähtudes kasutatavast tehnoloogiast/kultuurist ja ette antud juhistest;

seadistab vastavalt juhistele traktori ja külviku olenevalt põllukultuurist;

külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele kasutades olemasolevat põllumajandustehnikat.

4. Väetab põllukultuure, arvestades

määratud väetusnorme

selgitab taimetoiteelementide tähtsust ja vajalikkust;

arvestab väetusnormid lähtudes kultuuride nõuetest, mulla väetistarbest ja keskkonnanõuetest;

võrdleb erinevaid väetamisvõimalusi, väetisi ja nende omadusi, selgitab väetiste mõju mullale ja taimele;

seadistab väetisekülvikule vastavalt juhistele;

väetab põllukultuure ja rohumaid vastavalt normidele kasutades olemasolevat põllumajandustehnikat ning arvestades ohutusnõudeid.

5. Teeb taimekaitsetöid vastavalt

juhistele

eristab enamlevinumaid umbrohtusid, kirjeldab nende omadusi, kasvufaase ja kahjulikkust kultuurtaimele;

tunneb ära enamlevinud taimekahjurid ja haigused ning selgitab nende poolt tekitatud kahjustusi;

eristab taimekaitsevahendite liike ja selgitab nende kasutamist lähtudes kasvatatavast kultuurist, kahjustajast ja ohutusnõuetest;

koostab kirjaliku taimekaitseplaani, lähtudes juhistest ning kasutades erinevaid teabeallikaid;

teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

juhendab kaastöötajaid lihtsamatel tööoperatsioonidel.

6. Teeb kasvuaegseid mehhaanilisi

hooldustöid

eristab ja põhjendab kasvuaegseid mehhaanilisi hooldusvõtteid, lähtudes kasvatatavast kultuurist ning kasvutingimustest;

seadistab kasutatava tehnika vastavalt tehtavale hooldustööle;

teeb kasvuaegseid hooldustöid (äestamine, muldamine jm), arvestades kasvatatavat põllu- või rohumaakultuuri.

Teemad, alateemad Mullaõpetus Mullatekketegurid; mullatekkeprotsessid; mulla lõimis; mulla orgaaniline osa; mulla reaktsioon; mulla struktuur; mulla vesi, õhk, soojus; mulla viljakus, maade hindamine; muldade kasutussobivus; mulla profiil; Eesti muldade põhirühmad; mullaproovide võtmine Mulla mineraalne ja orgaaniline osa; mulla reaktsioon; muld toitainete allikana Väetamisõpetus Olulisemad taimetoiteelemendid, juurtoitumine; lubiväetised, muldade lupjamine, mineraalväetised, nende kasutamine, mõju mullale ja taimele; orgaanilised väetised, nende kasutamine, mõju mullale ja taimele; bakterväetised; haljasväetised Maaviljelus Taimede vastastikune mõju; viljavaheldus; külvikordade olemus, planeerimine, kasutamine Enamlevinud umbrohtude tundmaõppimine, umbrohtumise mõju kultuurtaimede kasvule, umbrohtude tõrjevõtted Mullaharimise alused, erinevad mullaharimisvõtted, mullaharimise kvaliteet; mullaharimistehnoloogiad; erinevad mullaharimisvõtted, töö kvaliteet Taimekaitse Taimekaitse põhimõisted; taimekahjustajate tõrjemeetodid; põllukultuuride haigused ja kahjurid; haiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrje erinevatel kultuuridel; ohutusnõuded taimekaitsetöödel; ohukategooriad ja nendega arvestamine preparaadi valikul Seemnete külviks/mahapanekuks ettevalmistamine (seemnete töötlemise põhimõtted, vahendid ja võimalused) Integreeritud taimekaitse. Kulunormide arvestamine pinnaühiku ja pritsipaagi kohta Seadusandlus Taimekasvatus Põllukultuuride (tera- ja kaunviljad, kartul, söödajuurviljad, kiu- ja õlikultuurid, haljassööda- ja silokultuurid, bioenergeetilised kultuurid) iseloomustus, liigid, kasvunõuded, koht külvikorras; mullaharimine; seemne ettevalmistamine külviks/mahapanekuks, (külv/mahapanek); väetamine; kasvuaegsed hooldustööd; Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede iseloomustus, liigid, sordid, kasvunõuded; rohumaade jaotus, liigid; rohumaade uuendamine, rajamine (maa ettevalmistamine, seemnesegud, külv); karjamaade ja niitude hooldamine; Maheviljeluse ja täppisviljeluse põhimõtted Majanduslikud arvestused Põllumajandustehnika kasutamine Põllumajandustehnika tööks ettevalmistamine, reguleerimised (külvikud, mahapanekumasinad), hoiustamine Põllumajandustehnika (väetisekülvikud, laoturid) tööks ettevalmistamine, reguleerimine, hoiustamine Kaasaegses põllumajanduses enamlevinud paiksete tehnoloogiate lühiiseloomustus; kasutatavad masinad ja seadmed (seemnete külvieelse ettevalmistamise seadmed); masinate seadistamine vajaliku tulemuse saamiseks. Praktilised tööd: 1- 6 õpiväljundite kohta 10 EKAP


Eesti keel ja kirjandus funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid,

esitlused, jutustamised, kirjeldused, analüüs,

võrdlus). Korrektne ametikeel (praktikapäevik)

1 E. Rõuk

Inglise keel Erinevad materjalid (tekstid, terminoloogia jm)

taimekasvatuses, põllumajanduses kasutatavate

masinate tehnilised kirjeldused, juhendmaterjalid,

välispraktikad

0,5 E. Pener

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine,

väetiskoguste jm normide arvutamine, eelarve

koostamine, tasuvusarvestus, taimekitsevahendite

kulunormide arvestamine pinnaühikule

1 E. Sissas

Loodusained Taime ehitus, morfoloogia, fotosüntees,

transpiratsioon. Taimede toitumine. Pärilikkus,

muutlikkus. Paljunemine. Erinevad kasvukohad,

mulla koostis ja omadused. Kaartide (mullakaardid,

PRIA kaardid jm) kasutamine põllumajanduses;

taimekaitsevahendid, repellendid ja

feromoonpüünised. Väetised, nende mõju,

lahustumine. Ainete ja kehade soojajuhtivus.

Happed ja alused. Keskkonnakaitse.

Jäätmemajandus.

3 A. Kalmus

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Suhtlemine ja meeskonnatöö ning sotsialiseerumist soodustavad ühistegevused. Ühiskondlikud kokkulepped ja protsessid: säästev põllumajandus, hea tava jne. Esmaabi. Tööohutus.

0,5 A. Kalmus

KOKKU:

6

iseseisev töö 96 tundi Taimekaitseseadus, kulunormide arvutusülesanded, pestitsiidide raamatu kasutamine, teoreetiline materjal Ühe kultuuri konkreetse sordi kirjeldus koos arengufaasidega, PowerPointi esitlus E-õppematerjali läbitöötamine


Õppemeetodid Interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö, eneseanalüüs

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja

demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel.

Hindamisülesanded: Esimesel õppeaastal 1. Teoreetiline töö – õpilane mõistab olulisemaid mullas toimuvaid protsesse, muldade omadusi ning selgitab nende seoseid kultuurtaimede kasvuga 2. Teoreetiline töö - eristab ja põhjendab kasvuaegseid mehhaanilisi hooldusvõtteid, lähtudes kasvatatavast kultuurist ning kasvutingimustest Hinne kolm õpilane saab aru mullas toimuvatest protsessidest,lähtuvalt kasvatatavast kultuurist jas sõltuvalt kasvutingimustest vajadusel

kasutab juhendaja abi .

Hinne neli õpilane saab aru mullas toimuvatest protsessidest,lähtuvalt kasvatatavast kultuurist ja sõltuvalt kasvutingimustest iseseisvalt.

Hinne viis õpilane saab aru mullas toimuvatest protsessidest lähtuvalt kasvatatavast kultuurist ja selle kasvutingimustest ning oskab

põhjendada milleks on vaja erinevatele kultuuridele erinevaid mullaharimis võtteid.

Inglise keel - ARVESTUSLIK TÖÖ (ÕIT 3 t): vähemalt 30-sõnalise ristsõna koostamine ja paberkandjal konspekti abil kaasõppija ristsõna

lahendamine. Ristsõna on koostatud ette antud kriteeriumite alusel kas käsitsi või arvutiprogrammiga ning hõlmab tunnis läbitud sõnavara.

Õppija kasutab kaasõppija ristsõna lahendamisel oma paberkandjal konspekti, tunneb ära õige sõna, kirjutab inglisekeelseid erialaseid sõnu

korrektselt ning toob välja korrektsed eestikeelsed tõlked.

Inglise keel ARVESTUSLIK TÖÖ: õpilane täidab paberkandjal konspekti abiga töölehe - kasutab korrektset terminoloogiat, tunneb ära

kontekstis õige sõna, kirjutab inglisekeelset sõnavara korrektselt ja teab sõnade tõlkeid.

Matemaatika ARVESTUSLIK TÖÖ: õpilane arvutab külvisenormi ja selle maksumust, arvutab taimekaitsevahendi kulu pinnaühikule. Hinnatakse arvestatuks või mittearvestatuks. Teisel õppeaastal 1. Teoreetiline töö - eristab ja võrdleb mullaharimisviise ja –võtteid; 2. Praktiline töö - valmistab maa külviks ette (vastavalt juhistele) 3. Praktiline töö -külvisenormi arvutamine, külviku seadistamine (maaviljelus) 4. Praktiline töö - seadistab kasutatava tehnika vastavalt tehtavale hooldustööle Kolmandal aastal 1. Teoreetiline töö – enamlevinud umbrohtude tundmine (maaviljelus) 2. Teoreetiliste teadmiste kontroll, valikvastustega test (taimekasvatus) 3. Teoreetiline töö – seadusandluste alaste teadmiste kontroll; taimekaitseeksam teoreetiline ja praktiline osa (taimekaitse) 4. Praktiline töö - väetiste liigid ja väetamise liigid 5. Praktiline töö – haiguste ja kahjurite tundmine; umbrohtude tundmine tõusmefaasis Hinne kolm õpilane eristab ja võrdleb erinevaid mullaharimisviise ja-võtteid,seadistab põllutööriista vastavalt tööiseloomule vajadusel

kasutab juhendaja abi.

Hinne neli õpilane eristab ja võrdleb erinevaid mullaharimisviise,seadistab põllutööriista vastavalt tööiseloomule,valmistab maa

külviks.

Hinne viis valmistab maa ette külviks,arvutab külvisenormi,seadistab külviku.

Neljandal aastal 1. Praktiline töö - koostab külviplaani ja täidab põlluraamatut 2. Praktiline töö - seadistab vastavalt juhistele traktori ja külviku olenevalt põllukultuurist

sh hindekriteeriumid Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on eristav Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpiväljundite 1 - 6 aritmeetilise keskmisena sh täidetud iseseisvad tööd ja sooritatud praktika

sh hindamismeetodid Praktiline töö, demonstratsioon, vestlus

Õppematerjalid E-õppematerjalid: K. Vessart „Mullaõpetus“ https://moodle.e-ope.ee/course/search.php?search=mulla%C3%B5petus, 2013

K. Vessart „Väetamisõpetus“ https://moodle.e-ope.ee/course/search.php?search=v%C3%A4etamis%C3%B5petus, 2013

K. Vessart „Maaviljelus“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=7311, 2013

K. Vessart „Taimekasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=4676, 2011

K. Vessart „Taimekaitse“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=6203, 2012

Astover, A. (koostaja). Mullateadus. Tartu, 2012, 486 lk.

Bender, A. (koostaja). Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine, I ja II osa. Jõgeva, 2006, 756 lk

Eesti Sordileht: http://www.pma.agri.ee

Kaarli, K. Hernes ja uba. Jäneda, 1998, 45 lk.

Kaarli, K. Õlikultuuride kasvataja käsiraamat, Saku, 2004, 131 lk.

Kask, R. Eesti mullad .Tallinn, 1996, 555 lk.

Karmin, M., Lepajõe, J. Umbrohud ja nende tõrje. Tallinn, 1991, 222 lk.

Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. Tartu, 1999, 121 lk.

Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Tallinn, 1996, 283 lk.

Lõiveke, H. Taimekaitse käsiraamat. Tallinn, 1995, 389 lk.

Milvaste, E. Loodushoidlikud rohumaad. Jäneda, 1999, 125 lk.

Penu, P. Eesti muldadest põllumehele, Saku, 2006, 32 lk.

Taimehaigused ja –kahjurid, umbrohud. Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2016, 195 lk.

Tartlan, L. Kartuli kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid. Tallinn, 2005, 68 lk.


Õpetajad

5 PÕLLUKULTUURIDE KORISTAMINE JA SÄILITAMINE 15 A.Kalmus, V. Vilu, M. Kõbu, E. Sissas, E.Rõuk, praktikajuhendajad


https://moodle.e-ope.ee/course/search.php?search=mulla%C3%B5petus

https://moodle.e-ope.ee/course/search.php?search=v%C3%A4etamis%C3%B5petus

https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=7311



http://www.pma.agri.ee/

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime saagi koristamise ja säilitamisega, kasutades ohutult tööks vajalikku tehnikat ja pidades kinni töö tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest


Õpilane: 1. Hindab saagi küpsustaset arvestades selle kasutuseesmärki

Õpilane:

eristab ja iseloomustab enamlevinud põllukultuuride liike ning selgitab nende arengufaase ja kasutusvõimalusi;

hindab vastavalt juhistele saagi küpsusastet ja kasvufaasi arvestades põllukultuuride kasutuseesmärki.

2. Seadistab koristustehnika ja koristab saagi vastavalt juhistele

selgitab erinevaid koristustehnoloogiaid lähtuvalt koristatavast kultuurist ja koristusajast;

seadistab ja hooldab koristustehnika juhiste alusel;

koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

3. Eeltöötleb, sorteerib ja ladustab saagi vastavalt nõuetele

selgitab saagi erinevaid säilitamisvõimalusi lähtudes põllukultuurist ning saagi kasutamise otstarbest;

eristab teraviljakuivatite tüüpe selgitades nende tööpõhimõtet;

selgitab kuivatustemperatuuride erinevust lähtudes koristusaegsest niiskusest ja saagi kasutusotstarbest;

annab ülevaate saagi eelpuhastamise ja sorteerimise põhimõtetest;

loetleb ja põhjendab põllukultuuride kvaliteedinõudeid ning mõistab kasvutingimuste mõju nende kujunemisele;

kirjeldab erinevate kultuuride hoiustamisele ja hoidlatele esitavaid nõudeid;

kuivatab ja sorteerib saagi vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele;

ladustab saagi hoidlasse arvestades hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid;

osaleb toodangu müügiks ettevalmistamisel.

Teemad, alateemad Taimekasvatus Põllukultuuride (tera- ja kaunviljad, kartul, söödajuurviljad, kiu- ja õlikultuurid, haljassööda- ja silokultuurid, bioenergeetilised kultuurid) iseloomustus, liigid, sordid, kasvunõuded, kasvufaasid Põllukultuuride saagi kasutusvõimalused Põllukultuuride koristamine, koristuskaod; erinevad koristustehnoloogiad Põllukultuuride eeltöötlemine (sorteerimine jm); kuivatamine (jm võimalused); säilima panek, säilitamine Põllukultuuride saagi ladustamine, toodangu müügiks ettevalmistamine Põllukultuuride saagi kvaliteedinõuded; saagi analüüs Taimekaitse Ladudes ja hoidlates levivad taimekahjustajad; ruumide ja seadmete puhastamine ja hooldus Ohutusnõuded taimekaitsetöödel Põllumajandustehnika kasutamine Koristustehnika töökorda seadmine, reguleerimine, hoiustamine Paiksete tehnoloogiate (kuivatid, sorteerimisseadmed jm) ehitus ja tööpõhimõtted Ladudele ja hoidlatele esitatavad nõuded, kasutatavate masinate ehituse ja töötamise põhimõtted; masinate töökorda seadistamine Liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõuded koristustöödel Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 2 EKAP


Eesti keel ja kirjandus funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid,

esitlused, jutustamised, kirjeldused, analüüs,

võrdlus), korrektne ametikeel (praktikapäevik)

0,5 E.Rõuk

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine,

tasuvusarvestus

0,5 E. Sissas

Loodusained kasutatavate masinate ja mehhanismide

tööpõhimõtete selgitamine ja rakendamine.

Küttesegud. Ainete ja kehade soojajuhtivus.

Keskkonnakaitse. Jäätmemajandus.

1 V. Vilu

KOKKU: 2

iseseisev töö 30 tundi E-õppematerjali läbitöötamine Masinate tööjuhendite läbitöötamine


Õppemeetodid Interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö, arutelu

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Teisel aastal 1. Teoreetiline töö – Põllukultuuride ja kasvufaaside tundmine, põhirõhk koristusküpsusfaasi ja sellele eelnevate faaside tundmine 2. Praktiline töö – Koristustehnika seadistamine ja hooldamine juhise alusel Hinne kolm õpilane tunneb põllukultuuride kasvufaase vajadusel kasutab juhendaja abi. Hinne neli õpilane nimetab kõik kasvufaasid iseseisvalt. Hinne viis õpilane nimetab kõik kasvufaasid ja teab,mis toimub erinevas kasvufaasis.

3. Teoreetiline töö matemaatika –õpilane arvutab kuivatiruumala ja hoiuruumi täituvuse protsenti. Kolmandal aastal 1. Teoreetiline töö - Selgitab saagi erinevaid säilitamisvõimalusi lähtudes põllukultuurist ning saagi kasutamise otstarbest 2. Praktiline töö - Koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid Hinne kolm õpilane teab erinvaid saagi säilitamis võimalusi sõltuvalt saagi kasutamis otstarbest võib küsida abi juhendajalt. Hinne neli õpilane iseseivalt rääkida erinevatest saagi säilitamise võimalustest. Hinne viis õpilane koristab saagi ja teab kuidas seda säilitada vastavalt otstarbele. Neljandal aastal Praktiline töö - Eeltöötleb, sorteerib ja ladustab saagi vastavalt nõuetele Hinne kolm õpilane eeltööleb,sorteerib ja ladustab saagi vastavalt nõuetele juhendaja abi kasutades.Hinne neli õpilane eeltöötleb sorteerib ladustab saagi iseseisvalt. Hinne viis eeltöötleb ja ladustab saagi ning oskab põhjendada milliseid hoiu tingimusi üks või teine kultuur vajab.



sh hindamismeetodid Praktiline töö, demonstratsioon, arutelu

Õppematerjalid E-õppematerjalid: K. Vessart „Taimekasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=4676, 2011,

K. Vessart „Taimekaitse“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=6203, 2012

Jõudu, J. (koostaja). Kartulikasvatus. EPMÜ, 2002, 559 lk.

Kaarli, K. Hernes ja uba. Jäneda, 1998, 45 lk.

Kaarli, K. (koostaja). Õlikultuuride kasvataja käsiraamat, Saku, 2004, 131 lk.

Karmin, M., Lepajõe, J. Umbrohud ja nende tõrje. Tallinn, 1991, 222 lk.

Lõiveke, H. (koostaja). Taimekaitse käsiraamat. Tallinn, 1995, 389 lk.

Older, H. (koostaja). Teraviljakasvataja käsiraamat. Saku, 1999, 342 lk.

Taimehaigused ja –kahjurid, umbrohud. Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2011, 183 lk.

Tartlan, L. Kartuli kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid. Tallinn, 2005, 68 lk.


Õpetajad

6 KORESÖÖDA VARUMINE

13 M. Kõbu, A. Kalmus, E. Sissas, R. Türk, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane varub, ladustab ja hoiustab koresööda vastavalt juhistele ning kasutab ohutult selleks vajalikku tehnikat


Õpilane: 1. Hindab koresöödaks kasvatatavate põllu- ja rohumaakultuuride arengufaase

Õpilane:

eristab koresöödaks kasvatatavate põllu- ja rohumaakultuuride liike, seostades neid kasutamisalaga;

määratleb põllu- ja rohumaakultuuride arengufaase, seostades arengufaasi tehtava töö ja kasutatava söödavarumistehnoloogiaga.

2. Seab töökorda koresööda varumiseks vajalikud seadmed

võrdleb erinevaid söödavarumistehnoloogiaid arvestades nende majanduslikku tasuvust;

seadistab ja hooldab kvaliteetse koresööda varumiseks vajaliku tehnika arvestades seadmete kasutamisnõudeid.

3. Niidab koresöödaks kasvatatavad rohumaakultuurid

määratleb sobiva niite aja ja kõrguse lähtudes tehtavast söödast, maa omadustest ning taimikust;

niidab vastavalt juhistele koresöödaks kasvatatava rohumaakultuuri järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

4. Varub koresööda vastavalt juhistele iseloomustab koresööda kvaliteedinäitajad ning nõudeid koresööda säilitustingimustele ja hoiustamisviisidele;

Põhjendab koresööda varumistööde (niitmine, närvutamine, kuivatamine, kaarutamine, vaalutamine, pressimine, tallamine, kogumine, kiletamine, konserveerimine, katmine) mõju sööda kvaliteedile;

hindab organoleptiliselt niidetud taimiku kuivusastet ja varub koresööda vastavalt juhistele, arvestades tehnoloogiat ning eesmärki (hein, silo).



5. Ladustab ja hoiustab koresööda vastavalt nõuetele

valmistab ette koresööda hoiustamistingimused vastavalt koresööda liigile ja säilitusnõuetele;

ladustab koresööda vastavalt juhistele, tagades koresööda kvaliteedi säilimise;

leiab infot keskkonnanõuete kohta ja rakendab teadmisi töös;

juhendab oma pädevuse piires kaastöötajaid koresööda varumisel.

Teemad, alateemad Rohumaaviljelus Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede liigid, arengufaasid, kasutusvõimalused Söödavarumistehnoloogiad (silotehnoloogiad, heina jm varumine) Karjamaade ja niitude kasutamine, hooldamine, rajamine/uuendamine Koresöötade kvaliteet, kvaliteedi seos tehtavate töödega Heina ja silo tegemine; nõuded hoiustamisel Põllumajandustehnika kasutamine Koresööda varumiseks vajaliku tehnika (heinatehnika, silotehnika) töökorda seadmine Koresööda varumiseks vajaliku tehnika (niidukid, kaarutid, vaalutid, pressid, hekslid jm) reguleerimine, kasutamine, hooldamine, hoiustamine Liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõuded koresööda varumise töödel Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 2 EKAP


Eesti keel ja

kirjandus

funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid, esitlused,

jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus. Korrektne ametikeel

(praktikapäevik)

1 E. Rõuk.

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine, tasuvusarvestus 0,5 E. Sissas

Sotsiaalained Suhtlemine ja meeskonnatöö ning sotsialiseerumist soodustavad ühistegevused

0,5 R. Türk

KOKKU: 2

iseseisev töö 24 tundi E-õppematerjali läbitöötamine Masinate tööjuhendite läbitöötamine


Õppemeetodid interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö, eneseanalüüs

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Kolmandal aastal 1. Teoreetiline töö - Enamlevinud heintaimede ja seemnete tundmine 2. Praktiline töö - Koresööda varumiseks kasutatava tehnika seadistamine ja hooldamine juhise alusel 3. Praktiline töö – varub koresööda vastavalt juhistele Hinne kolm tunneb enamlevinud heintaimede seemneid, teab koresööda varumisel kasutatavat tehnikat. Hinne neli tunneb tuntumaid heitaimede seemneid,tunneb koresööda varumiseks kasutatavat tehnikat oskab seda seadistada ja hooldada.Hinne viis tunneb tuntumaid heintaimede seemneid,oskab seadistada ja hooldada koresööda varumisel kasutatavat tehnikat, varub koresööda vastavalt juhistele. MATEMAATIKA- õpilane arvutab kuivaine sisaldust söödas. Neljandal aastal 1. Praktiline töö – ladustab ja hoiustab koresööda, vastavalt juhistele Hinne kolm ladustab sööda juhendaja abiga. Hinne neli ladustab ja hoiustab koresööda vastavalt juhistele. Hinne viis ladustab koresööda ja oskab põhjendada miks ta seda tegi just selle söödaga.



sh hindamismeetodid Praktiline töö, demonstratsioon

Õppematerjalid E-õppematerjal: K. Vessart „Rohumaaviljelus “ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=4099, 2011


Milvaste, E. (koostaja). Loodushoidlikud rohumaad. Jäneda, 1999, 125 lk.

Older, H. (koostaja). Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Saku, 1997, 231 lk

Older, H. (koostaja). Teraviljakasvataja käsiraamat. Saku, 1999, 342 lk.


Õpetajad


7 PÕLLUMAJANDUSMASINATE JA -SEADMETE HOOLDAMINE

16 M. Kõbu, V. Vilu, A.Kalmus E. Pener, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab masinate ja seadmete korrasolekut, valmistab masinad ette hooajatöödeks ning hoiustamiseks, hindab tööseadmete kuluvosade seisundit ning vajadusel asendab need või remondib.


Õpilane: 1. Kontrollib masinate ja seadmete töökorrasolekut ning hooldab neid

Õpilane:

määratleb põllumajandusmasinate ja -seadmete liike ning selgitab nende ehitust;

selgitab põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamis- ja tööpõhimõtteid lähtuvalt kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest;

kontrollib igapäevaselt masinate ja seadmete töökorrasolekut ja hooldab neid, lähtudes kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest.

2. Valmistab masinad ja seadmed ette hooajatöödeks ning hoiustamiseks

leiab erinevatest eesti- ja võõrkeelsetest teabeallikatest hoiustamis- ja kasutamisjuhendid, loeb, mõistab ning selgitab nende sisu;

valmistab masinad ja seadmed ette hoiustamiseks või hooajatöödeks, puhastades ja hooldades neid vastavalt juhistele.

3. Määrab ja hindab tööseadmete kuluvosade seisundit ning vajadusel asendab ja/või remondib

määrab ja hindab tööseadmete kuluvosade seisundit, lähtudes tootja remondijuhistest;

remondib ja vajadusel asendab tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide osasid, lähtudes tootja remondijuhistest;

töötab iseseisvalt või meeskonnas, järgides tervist säästvaid töövõtteid, ohutusnõudeid ning töökultuuri;

vastutab masinate säästliku kasutamise eest, analüüsib oma töö tulemusi.

Teemad, alateemad Materjaliõpetus Metallid, nende põhiomadused, kasutamine, metallide sulamid, omadused, kasutamine Metallide töötlemise põhivõtted; mittemetalsed materjalid, nende liigitus, omadused, kasutamine Mitmesuguste olulisemate ekspluatatsioonimaterjalide (naftasaadused)- bensiin, diiselküte, õlid, määrded, erivedelikud - liigitamine, olulisemad omadused ja kasutusvaldkonnad Traktorid Traktor kui töömasin, tema töösuutlikkus Traktori tehnilise seisundi kontroll ja igapäevane (ITH) tehnohooldus Tehnohoolduse nr.1 ja 2 teostamine traktoril; Traktori ettevalmistamine talviseks-suviseks kasutamiseks, põllumasina haakimiseks, pikaajaliseks hoiustamiseks Olulisemate põhisõlmede vahetusi traktoril ehk jooksva remondi teostamine Põllumajandusmasinad Põllumajandusmasinate ja riistade liigitus, töötamise tingimustest tulenevalt nendele esitatavad nõuded Masinate ja riistade põhimudelite ehituse ja töötamise kirjeldus; tööpõhimõtted Kaasaegses põllumajanduses enamlevinud paiksete tehnoloogiate lühiiseloomustus; kasutatavad masinad ja seadmed, nende asukoht vastavates tehnoloogiates Mullaharimismasinate, väetamismasinate, külvikute, hooldusmasinate, taimekaitsepritsi, koristusmasina haakimine traktoriga ja tööks ettevalmistamine (tööeelne hooldus, reguleerimine ja kontroll); teravilja- ja silokombainide tööks ettevalmistamine (tööeelne hooldus, reguleerimine ja kontroll) Masinate (kuivatid, puhtimisseadmed jms) tööks ettevalmistamine, puhastamine ja hoiustamine GPS-seadmete tööpõhimõte, seadistamine Olulisemate põhisõlmede vahetusi põllumajandusmasinatel (nn jooksev remont) Masinate ja seadmete ohutu kasutamine Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 10 EKAP Lõimitud võtmepädevused


Inglise keel põllumajanduses kasutatavate masinate tehnilised kirjeldused,

juhendmaterjalid, välispraktikad

0,5 E. Pener

Loodusained kasutatavate masinate ja mehhanismide tööpõhimõtete selgitamine

ja rakendamine. Küttesegud, Ainete ja kehade soojajuhtivus. Happed

ja alused. Keskkonnakaitse. Jäätmemajandus.

0,5 V. Vilu

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Esmaabi. Tööohutus.

1 A.Kalmus

KOKKU: 2

iseseisev töö 96 tundi Masinate ja seadmete kasutusjuhendid, nende mõistmine

praktika Puudub


Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Esimesel aastal 1. Teoreetiline töö - selgitab põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamis- ja tööpõhimõtteid lähtuvalt kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest 2. Praktiline töö - Kontrollib ja hindab masinate ja seadmete töökorrasolekut

Inglise keel ARVESTUSLIK TÖÖ (ÕIT 3 t): vähemalt 30-sõnalise ristsõna koostamine ja paberkandjal konspekti

abil kaasõppija ristsõna lahendamine. Ristsõna on koostatud ette antud kriteeriumite alusel kas käsitsi või

arvutiprogrammiga ning hõlmab tunnis läbitud sõnavara. Õppija kasutab kaasõppija ristsõna lahendamisel oma

paberkandjal konspekti, tunneb ära õige sõna, kirjutab inglisekeelseid erialaseid sõnu korrektselt ning toob välja

korrektsed eestikeelsed tõlked.

Inglise keel ARVESTUSLIK TÖÖ: õpilane tõlgib paberkandjal konspekti abiga ette antud laused - kasutab

korrektset terminoloogiat, tunneb ära kontekstis õige sõna, kirjutab inglisekeelset sõnavara korrektselt ja teab sõnade

tõlkeid.

Teisel aastal 1. Praktiline töö - Masinad ja seadmed ettevalmistamine hoiustamiseks või hooajatöödeks Kolmandal aastal 1. Praktiline töö - Remondib ja vajadusel asendab tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide osasid, lähtudes tootja remondijuhistest




Õppematerjalid Masinate ja seadmete juhendid; firmade koduleheküljed

Traktoriõpe (V. Sääsk), 2005 ja 2007

Taimekaitseseadmed ja –masinad. Ohutusnõuded (V. Sääsk), 2005 ja 2007

Traktoristi ABC (T. Kirsi), 1984

Kombaineri ABC (A. Soon), 1986

Farmide mehhaniseerimine (V.Veinla jt), 1986

Veisefarmide käsiraamat (V. Luts), 1996


Õpetajad

8 VEISTE HOOLDAMINE

10 K.Piireldt, M-M. Urve ,I.Eibak, E. Rõuk, E. Pener, E. Sissas, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime loomade või lindude igapäevase hooldamisega, tagades nende üldise heaolu.


Õpilane: 1. Hoolitseb veiste üldise heaolu eest

Õpilane:

kirjeldab veiste liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

kirjeldab ja võrdleb veiste pidamisviise lähtudes nende heaolunõuetest;

võrdleb erinevaid allapanu liike ja põhjendab nende kasutust;

puhastab söötmisala-, tarvikud ja jootjaid vastavalt kehtestatud nõuetele, jälgib sööda ja vee olemasolu;

jälgib ja vajadusel reguleerib sisekliimat sh valgustust vastavalt parameetritele;

eemaldab sõnniku asemelt ja käikudest arvestades pidamisviisi ning kasutatavat tehnoloogiat;

leiab infot keskkonna- ja loomade heaolunõuete kohta ning rakendab teadmisi töös.

2. Grupeerib ja/või paigutab veised ümber

selgitab veiste grupeerimise vajalikkust ja põhimõtteid;

kirjeldab veiste ohutuid ajamis- ja talutamisviise, -meetodeid ja -vahendeid;

grupeerib ja/või paigutab veised ümber lähtudes turvalisuse nõuetest, arvestades veiste kasvatamise eesmärki ja tootmisperioodi;

leiab infot keskkonnanõuete ja loomade heaolunõuete kohta ning rakendab teadmisi töös. 3. Vaatleb veiseid igapäevaselt haigete

või surnud loomad leidmiseks vaatleb igapäevaselt veiseid, tuvastab haige ja/või surnud looma ning vajadusel eraldab selle, registreerib ja

edastab teabe vastavalt kehtestatud korrale.

4. Puhastab vajadusel veised iseloomustab veiste puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust

puhastab veised, arvestades nende anatoomilisi iseärasusi, heaolu ja pidamise eesmärki.

5. Hooldab veiste jäsemeid hindab visuaalselt jalgade seisundit jälgides looma seismisel ja liikumisel;

abistab spetsialisti veiste sõrgade värkimisel, arvestades ohutusnõudeid ning ettevõtte töökorraldust.

6. Kontrollib farmiseadmete

töökorrasolekut

leiab infot erinevatest teabeallikatest sõnniku- ja jäätmekäitluse nõuete kohta ning loob seoseid keskkonnakaitsenõuetega;

nimetab sõnniku ja läga eemaldusseadmeid ja kirjeldab nende tööpõhimõtteid;

kontrollib seadmete (sõnniku ja läga eemaldusseadmete, kliimaseadmete) töökorrasolekut ja vajadusel teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut.

Teemad, alateemad Anatoomia ja füsioloogia põhialused Loomade heaolu ja käitumine Loomade karja hierarhia Ohutu loomade käsitsemine Loomade pidamisviisid Allapanu liigid ning seos loomade heaoluga Keskkonnanõuded ja loomade heaolu reeglid seadlusalusest lähtuvalt Loomade hooldamine Loomade hooldamise viisid ja vahendid. Sõra signaalid, sõrahooldus. Jäätmekäitlus ja keskkonnanõuded Farmiseadmed Praktilised tööd: 1- 6 õpiväljundite kohta 4 EKAP



Eesti keel ja kirjandus Anatoomia ja füsioloogia erialane terminoloogia; funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid, esitlused,

jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus) korrektne ametikeel

(praktikapäevik)

0,5 E. Rõuk

Inglise keel Erinevad tekstid, terminoloogia loomakasvatuses,

juhendmaterjalid, välispraktikad

0,5 E. Pener

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine, 0,5 E. Sissas

Loodusained Looma anatoomia ja füsioloogia. Toitumine. 1 M-M. Urve

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Suhtlemine ja meeskonnatöö ning sotsialiseerumist soodustavad ühistegevused. Esmaabi. Tööohutus.

0,5 M-M. Urve

KOKKU: 3

iseseisev töö 42 tundi Esimesel õppeaastal

Töötamine juhendamisel farmis 18 tundi Hindab ette antud juhiste järgi loomade pidamistingimusi kooli õppefarmis. Esitab korrektses eesti keeles ja loetavalt täidetud hindamislehe. 12 tundi Teisel õppeaastal Leiab infot erinevatest teabeallikatest (sh inglise keelsest materjalist) sõnniku- ja jäätmekäitluse seadmete ja nõuete kohta ning loob seoseid keskkonnakaitsenõuetega ning kasutavad seda grupitöös 9 tundi


Õppemeetodid Interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö

Hindamine sh hindekriteeriumid

Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist.

Hindamisülesanded: Esimesel õppeaastal 1. Iseseisva töö – Loomade pidamistingimuste hindamine. Mitteeristav hindamine, eelduseks praktilise töö teostamiseks. 2. Praktiline töö – Hoolitseb veiste üldise heaolu eest, puhastab, grupeerib ja/või paigutab veised ümber, vaatleb veiseid igapäevaselt haigete või surnud loomad leidmiseks. Teostab töid ohutult ja ergonoomiliselt. Tööde käigus väljendab ennast korrektses eesti keeles kasutades erialaseid termineid. Hinne 4 Hoolitseb veiste üldise heaolu eest, puhastab, grupeerib ja/või paigutab veised ümber, vaatleb veiseid igapäevaselt haigete või surnud loomad leidmiseks. Teostab töid ohutult ja ergonoomiliselt. Põhjendab tehtavate tööde vajalikkust. Tööde käigus väljendab ennast korrektses eesti keeles kasutades erialaseid termineid. Hinne 5 Hoolitseb veiste üldise heaolu eest, puhastab, grupeerib ja/või paigutab veised ümber, vaatleb veiseid igapäevaselt haigete või surnud loomad leidmiseks. Teostab töid ohutult ja ergonoomiliselt. Põhjendab tehtavate tööde vajalikkust ning teeb parendusettepanekuid. Tööde käigus väljendab ennast korrektses eesti keeles kasutades erialaseid termineid. Teisel õppeaastal 1. Praktiline töö - Abistab spetsialisti veiste sõrgade värkimisel. Mitteeristav hindamine. 2. Grupitöö – Etteantud ülesande põhjal grupitöö farmiseadmete kasutamise, tööpõhimõtete ja korrasoleku kohta. Hinne 4 Etteantud ülesande põhjal grupitöö farmiseadmete kasutamise, tööpõhimõtete ja korrasoleku kohta. Toob näiteid kasutamise kohta. Hinne 5 Etteantud ülesande põhjal grupitöö farmiseadmete kasutamise, tööpõhimõtete ja korrasoleku kohta. Analüüsib kooli õppelaudas kasutamise võimalusi. Praktikat hindab mitteeristavalt praktikaettevõtte poolt

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on eristav Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpiväljundite 1 - 6 sooritamisel läveni tasemel sh täidetud on iseseisvad tööd ja praktika

sh hindamismeetodid Praktiline töö, demonstratsioon, kirjalik töö, intervjuu

Õppematerjalid E-õppematerjalid „Loomade heaolu“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1617 , tööjuhendid,

"Sõra signaalid"- www.delaval.ee

J. Huslen, B. Klein Swormink, Sõra signaalid 2005 ja Vasikast mullikaks 2006, AS Dimela tõlge ja trükk

www.nouandeteenistus.ee


Õpetajad

9 VEISTE SÖÖTMINE

13 M-M. Urve, E. Sissas, I.Eibak, R. Türk, praktikajuhendajad


http://www.nouandeteenistus.ee/

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul loomade hooldamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab veiste toitumust ja söömust, ladustab ja hoiustab söödad ning söödab veiseid vastavalt söödaratsioonile ning asutuse töökorraldusele


Õpilane: 1. Hindab veiste toitumust ja söömust

Õpilane:

selgitab veiste seedeprotsesse, toitainete vajadusi ja loendab toitefaktoreid;

leiab erinevatest teabeallikatest veiste söötmisnormid ja koostab lihtsama söödaratsiooni;

selgitab veiste toitumuse hindamiskriteeriume lähtuvalt anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest;

hindab visuaalselt veiste toitumust ja söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust ning teavitab kõrvalekalletest vastavalt töökorrale.

2. Ladustab ja hoiustab söödad leiab erinevatest teabeallikatest söödaseaduse ja selgitab söötade hoiustamis- ning säilitamisnõudeid;

ladustab ja hoiustab söödad vastavalt söödaliigile arvestades säilitusnõudeid ja tuleohutust.

3. Söödab ja joodab veised eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist;

leiab erinevatest teabeallikatest teavet söötade toiteväärtuse kohta ning võrdleb erinevaid söötasid;

hindab söötade ja vee kvaliteeti organoleptiliselt, eemaldab riknenud sööda ja vee;

selgitab söötmisplaani põhimõtet ja põhjendab sellest kinnipidamise tähtsust;

söödab ja joodab veiseid, kohendab sööda vastavalt ettevõtte töökorraldusele;

selgitab söötmis- ja jootmisseadmete tööpõhimõtted, kontrollib söötmis- ja jootmisseadmete töökorrasolekut ja vee olemasolu ning vajadusel hooldab seadmeid.

Teemad, alateemad Söötmisõpetuse alused. Loomade seedeelundkond. Söödad ja söötmine Söötade organoleptiline hindamine Vee kvaliteedi hindamine Söödaratsiooni põhialused Söötade tundmine Söötade ja vee kvaliteedi hindamine Loomade toitumuse hindamine Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 6 EKAP



Eesti keel ja kirjandus erialane terminoloogia; praktikadokumentatsioon; kirjalik ja suuline eneseväljendus (esitlused, jutustamised,

kirjeldused, analüüs, võrdlus) korrektne ametikeel (praktikapäevik)

0,5 M-M. Urve

Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine, söödaratsiooni ja

söötmisplaani koostamine, eelarve koostamine, tasuvusarvestus

1 E. Sissas

Loodusained Looma anatoomia ja füsioloogia. Toitumine. kasutatavate

masinate ja mehhanismide tööpõhimõtete selgitamine ja

rakendamine. Ainete ja kehade soojajuhtivus. Söötade keemiline

koostis. Loomakasvatussaaduste keemiline koostis. Happed ja

alused. Keskkonnakaitse. Jäätmemajandus.

2 M-M. Urve

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Suhtlemine ja meeskonnatöö ning sotsialiseerumist soodustavad ühistegevused. säästev põllumajandus, hea tava jne. Esmaabi Tööohutus.

0,5 R. Türk

KOKKU: 4

iseseisev töö 60 tundi Hindab looma toitumust etteantud juhise järgi Töötab juhendamisel farmis



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Esimesel aastal 1. Teoreetiline töö - selgitab veiste seedeprotsesse, toitainete vajadusi ja loendab toitefaktoreid 2. Praktiline töö - Hindab visuaalselt veiste toitumust ja söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust Hinne 3 – Õpilane hindab visuaalselt õpetaja poolt valitud lehmade toitumust ehk kehakonditsiooni ja söömust vatsatäituvuse järgi, loendab mälumisliigutusi ühe mälumistsükli jooksul ja selgitab veiste seedeiseärasusi. Nimetab tähtsamaid toitefaktoreid. Hinne 4 – Õpilane hindab visuaalselt õpetaja poolt valitud lehmade toitumust ehk kehakonditsiooni ja söömust vatsatäituvuse järgi, loendab mälumisliigutusi ühe mälumistsükli jooksul ja selgitab veiste seedeiseärasusi. Tuvastab normist kõrvalekalded, seostades vatsatäituvust, söödavõttu, mälumist ja rooja välimust. Selgitab lüpsilehmale sobiva kehakonditsiooni tähtsust. Nimetab toitefaktoreid. Hinne 5 – Õpilane hindab visuaalselt õpetaja poolt valitud lehmade toitumust ehk kehakonditsiooni ja söömust vatsatäituvuse järgi, loendab mälumisliigutusi ühe mälumistsükli jooksul ja selgitab veiste seedeiseärasusi. Hindab normist kõrvalekaldeid, seostades vatsatäituvust, söödavõttu, mälumist ja rooja välimust. Selgitab lüpsilehmale sobiva kehakonditsiooni tähtsust. Teeb ettepanekuid veiste söödavõtu ja kehakonditsiooni parandamiseks. Nimetab toitefaktoreid ja selgitab nende tähtsust loomade söötmisel. Teisel aastal 1. Praktiline töö - Söötade tundmine ja organoleptiline hindamine 2. Praktiline töö - Vasikatele piimajoogi segamine ja jootmine Hinne 3 – Õpilane tunneb ära õppelaudas kasutatavad söödad ja hindab neid organoleptiliselt etteantud juhendi alusel. Segab laudatöötaja juhendamisel vasikatele piimajoogi ja joodab vasikad vastavalt töökorraldusele. Hinne 4 – Õpilane tunneb ära õppelaudas kasutatavad söödad ja hindab neid organoleptiliselt. Selgitab ebakvaliteetse sööda söötmise riske . Loendab vasikad ja segab vajaliku koguse piimajooki vastavalt pakendil olevale instruktsioonile ning joodab vasikad vastavalt töökorraldusele. Hinne 5 – Õpilane tunneb ära õppelaudas kasutatavad söödad ja hindab neid organoleptiliselt. Selgitab ebakvaliteetse sööda söötmise riske . Teeb ettepanekuid olukorra parendamiseks. Selgitab vasikate arvu ja segab vajaliku koguse piimajooki vastavalt pakendil olevale instruktsioonile ning joodab vasikad vastavalt töökorraldusele. Selgitab vasikate jootmisrežiimi ja hügieeni tähtsust. MATEMAATIKA – KUIVAINE SISALDUSE ARVUTAMINE SÖÖTADE KOHTA Kolmandal aastal 1. Teoreetiline töö - eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist 2. Praktiline töö - selgitab söötmisplaani põhimõtet ja põhjendab sellest kinnipidamise tähtsust ning söödab ja joodab veiseid, kohendab sööda vastavalt ratsioonile Hinne 3 – Õpilane tunneb ära enamlevinud söödakultuurid, selgitab nende tähtsamaid omadusi kasutamist. Selgitab söötmisplaani ja söödaratsiooni põhimõtet ja sellest kinnipidamise tähtsust. Söödab farmiloomi vastavalt farmi söötmisplaanile. Puhastab jootureid. Hinne 4 – Õpilane tunneb ära enamlevinud söödakultuurid, selgitab nende tähtsamaid omadusi kasutamist. Selgitab söötmisplaani ja söödaratsiooni põhimõtet ja sellest kinnipidamise tähtsust. Söödab farmiloomi vastavalt farmi söötmisplaanile. Jälgib loomade söödavõttu ja teavitab kõrvalekalletest. Puhastab jootureid ja selgitab puhta joogivee olulisust. Hinne 5 – Õpilane tunneb ära enamlevinud söödakultuurid, selgitab nende tähtsamaid omadusi kasutamist. Selgitab söötmisplaani ja söödaratsiooni põhimõtet ja sellest kinnipidamise tähtsust. Söödab farmiloomi vastavalt farmi söötmisplaanile. Jälgib loomade söödavõttu ja teavitab kõrvalekalletest. Puhastab jootureid ja selgitab puhta joogivee olulisust. Analüüsib ratsiooni ja teeb parendusettepanekuid Neljandal aastal 1. Praktiline töö - ladustab ja hoiustab söödad vastavalt söödaliigile arvestades säilitusnõudeid ja tuleohutust Hinne 3 – Õpilane ladustab ja hoiustab söödad vastavalt söödaliigile arvestades säilitus ja tuleohutusnõudeid. Hinne 4 – Õpilane ladustab ja hoiustab söödad vastavalt söödaliigile arvestades säilitus ja tuleohutusnõudeid. Selgitab säilitustingimuste tähtsust. Utiliseerib kõlbmatu sööda vastavalt keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse nõuetele.

Hinne 5 – Õpilane ladustab ja hoiustab söödad vastavalt söödaliigile arvestades säilitus ja tuleohutusnõudeid. Selgitab säilitustingimuste tähtsust ja teeb parendusettepanekuid. Utiliseerib kõlbmatu sööda vastavalt keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse nõuetele.




Õppematerjalid E-õppematerjalid „Piimakarjakasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=4104, tööjuhendid

„Terviklikud lahendused vasikate söötmisel“ Baltic Agro 2012

„Lehmade söötmine ja tervise üleminekuperiood“ Baltic Agro 2013

A. Olt „Silo keemiline koostis ja toiteväärtus“ Tartu 2013



Õpetajad

10 VEISTE TERVISHOID

8 K.Piirfeldt, E. Rõuk, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib veiste tervislikku seisundit, haiguse korral annab oma pädevuse piires esmaabi ja abistab loomaarsti


Õpilane: 1. Hindab veiste üldist tervislikku

seisundit

Õpilane:

leiab erinevatest infoallikatest teavet veterinaarkorraldusest, loomatauditõrjest ning loeb, mõistab ja selgitab nende põhimõtteid;

kirjeldab veiste anatoomilisi iseärasusi, füsioloogia ja psühholoogia (sh liigiomane käitumine) aluseid;

seostab veiste tervist pidamistingimuste ja heaolu nõuetega;

hindab veiste üldist tervislikku seisundit, jälgides vähemalt korra päevas veiste käitumist.


2. Tuvastab veise haigusliku seisundi, annab esmaabi ja hooldab haiget looma

kirjeldab veiste enamlevinud haigusi ja traumasid ning esmaabivõtteid;

kontrollib veiste tervise parameetreid, võrdleb neid normidega, vajadusel annab esmaabi ning teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut/loomaarsti;

valib veise fikseerimise viisi vastavalt vajadusele, kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades ohutusnõudeid;

tuvastab veise haigusliku seisundi ja/või trauma, arvestades erinevust normaalsest liigiomasest käitumisest/välimusest ning tabandumise kiirusest ja ulatusest;

hindab veiste sõrgade seisundit ja teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut, vajadusel abistab spetsialisti arvestades ohutusnõudeid;

eraldab haige looma tervetest arvestades looma ja inimese ohutust, teavitab vastutavat isikut/loomaarsti ning tegutseb vastavalt saadud juhistele;

selgitab ravimite kasutamise ja hoiustamise korda, kasutab ravimeid vastavalt loomaarsti ettekirjutusele ning hooldab haiget looma vastavalt juhistele.

3. Abistab loomakasvatusspetsialisti või loomaarsti veterinaarsetes toimingutes ja veise hukkamisel (hädatapul)

kirjeldab käitumist eriolukorras (veise hukkumine, hädatapp, taudiolukord, looma ootamatu käitumine jm) ning selgitab korjuste hoidmise ja edasise käitlemise nõudeid;

abistab loomaarsti täites oma tööülesandeid korrektselt ja vastutustundlikult.

Teemad, alateemad Loomade tervishoiu põhialused Loomatervishoiu põhialused. Seadustest tulenevad veterinaarnõuded. Loomade esmaabi ja ohutu käsitsemine Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 3 EKAP


Eesti keel ja kirjandus Anatoomia ja füsioloogia erialane terminoloogia; funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid, esitlused,

jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus) korrektne ametikeel

(praktikapäevik)

0,5 E. Rõuk

Loodusained Looma anatoomia ja füsioloogia. Toitumine. Söötade keemiline

koostis. Loomakasvatussaaduste keemiline koostis.


0,5 K.Piirfeldt

KOKKU: 1

iseseisev töö 36 tundi Töötab juhendamisel farmis



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Esimesel aastal 1. Teoreetiline töö - Seostab veiste tervist pidamistingimuste ja heaolu nõuetega 2. Praktiline töö - Hindab veiste üldist tervislikku seisundit, jälgides veiste käitumist Teisel aastal 1. Praktiline töö - Veise või vasika fikseerimine ja terviseparameetrite hindamine 2. Praktiline töö - Kontrollib veiste tervise parameetreid, võrdleb neid normidega Kolmandal aastal 1. Praktiline töö - Selgitab ravimite kasutamise ja hoiustamise korda, kasutab ravimeid vastavalt loomaarsti ettekirjutusele ning hooldab haiget looma vastavalt juhistele




Õppematerjalid E-õppematerjalid „Loomatervishoid“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=8209, tööjuhendid

J. Huslen, B. Klein Swormink "Sõra signaalid"(2005) ja „Vasikast mullikaks“ (2006), AS Dimela tõlge ja trükk

R. Säre, M. Jalakas „Loomatervise käsiraamat“ I osa (1983) ja II osa (1984) kirjastus Valgus



Õpetajad

11 VEISTE KARJATAMINE

6 I. Eibak, M-M. Urve, E. Sissas, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul loomade hooldamine ja söötmine

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane koostab karjatamisplaani, rajab ja hooldab karjaaedu, hindab karja ning karjamaa olukorda, hooldab karjamaid ja jälgib loomade käitumist karjas



Õpilane: 1. Koostab karjatamisplaani vastavalt

juhendile

Õpilane:

kirjeldab enamlevinud rohumaa kultuure selgitab nende omadusi, eristab söödavaid taimi mittesöödavatest;

selgitab karjamaade hooldamise ja kasutamise põhialuseid;

leiab erinevatest teabeallikatest andmeid loomade karjamaarohu söömuse kohta ja arvutab sööda vajaduse arvestades karjatamisperioodi pikkust jm;

koostab arvutuste põhjal kirjalikult karjatamisplaani vastavalt juhendile, arvestades rohumaade seisundit, saagikust ja asukohta.

2. Rajab ja hooldab karjaaedu vastavalt juhistele

võrdleb karjamaade tarastuse viise ja sobivust erinevatele loomaliikidele ning arvestades tarastuse ökonoomsust;

rajab ja hooldab karjaaedu, arvestades karjaaia tüüpi, karjamaa ja/või kopli suurust ning loomaliiki;

selgitab nõudeid karjateele, hindab karjatee turvalisust loomadele ja hooldab teid.

3. Hindab karja ja karjamaa olukorda selgitab veiste liigiomast käitumist ja loomade heaolu nõudeid;

jälgib karja, karjatab vastavalt karjatamisplaanile, juhendab karjakut;

hindab sööda ja vee olemasolu karjamaal ning vastutab nende pideva olemasolu eest;

täidab oma tööülesandeid korrektselt ja vastutustundlikult.

4. Hooldab karjamaid põhjendab karjamaade hooldamise vajadust;

jälgib karjamaade seisundit ning teeb hooldustöid vastavalt juhistele.

5. Jälgib karja terviklikkust ja loomade käitumist

jälgib karja terviklikkust ja käitumist, ohu või kõrvalekallete märkamisel kõrvaldab need ning teavitab vastutavat isikut;

avastab indlevad veised visuaalselt ning tegutseb vastavalt juhistele;

tuvastab poegiva või poeginud veise visuaalselt, abistab vastavalt vajadusele või korraldab abi ning teavitab vastutavat isikut;

paigutab poeginud veise ja sündinud järglase ümber vastavalt töökorraldusele ja ohutusele;

kirjeldab käitumist eriolukorras (poegimine, looma hukkumine, looma ootamatu käitumine jm) ja pakub välja võimalikke lahendusi.

juhendab kaastöötajat loomade karjatamisega seotud töödel Teemad, alateemad Rohumaaviljelus Heintaimed, söödavad ja mittesöödavad rohundid karjamaal Karjamaade hooldamine Loomade karjatamine Karjamaavajaduse planeerimine, karjatusplaani koostamine Karjamaa tarastamisviisid ja nõuded, karjamaade tarastamine Karjateede hooldus Loomade heaolu ja käitumine Lisasöötade ja joogivee vajadus karjamaal Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 3 EKAP


Matemaatika Pindalade, mahtude ja protsendi arvutamine 0,5 E. Sissas

Loodusained Toitumine. Erinevad kasvukohad, kasutamine

põllumajanduses; Söötade keemiline koostis.


0,5 M-M. Urve

KOKKU: 1

iseseisev töö 36 tundi Herbaariumi koostamine kodukohas levinud heintaimedest ja rohunditest Töötab juhendamisel karjaaedade rajamisel ja karjamaade hooldamisel

praktika Puudub


Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Esimesel aastal

1. Kirjalik töö - Eristab ja iseloomustab lühidalt enamlevinud rohumaakultuure enda

koostatud herbaariumi alusel

2. Matemaatika – veiste koguse määramine aediku kohta, veiste arv karjamaa kohta.

Tarastamise maksumus. Teisel aastal 1. Kirjalik töö - Kirjeldab karjamaade hooldusvõtteid ja põhjendab vajadust karjatamisplaani alusel 2. Praktiline töö - Rajab ja hooldab karjaaedu, arvestades karjaaia tüüpi, karjamaa ja/või kopli suurust ning loomaliiki









Õpetajad

12 LÜPSMINE

9 M-M Urve, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab loomad ja lüpsiinventari lüpsiks ette ning lüpsab loomad, järgides loomade heaolu, ohutus- ja hügieeninõudeid


Õpilane: 1. Valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette

Õpilane:

kirjeldab udara ehitust ja talitlust ning selgitab piima tekkimise ja väljutamise protsesse, piima koostist;

selgitab käitumist kriisiolukorras (elektrikatkestus, looma ootamatu käitumine jm) ja pakub välja võimalikke lahendusi;

kirjeldab erinevaid lüpsitehnoloogiaid ning võrdleb nende tööpõhimõtet ja ökonoomsust;

selgitab masinlüpsi tööpõhimõtet;

põhjendab hügieeninõuete vajalikkust lüpsmisel ja piimakäitlemisel;

valmistab lüpsiks ette, hindab lüpsiinventari töökorrasolekut ning vaakumi taset, kontrollib lüpsiks vajalike puhastusvahendite ja desinfektsiooniainete olemasolu.

2. Suunab veised turvaliselt lüpsile ja tagasi

kirjeldab veised liigiomast käitumist arvestades loomade heaolu ja inimese/looma turvalisust;

suunab loomad lüpsile järgides ohutusnõudeid ja looma käitumise eripära ning tagab pärast lüpsi loomade liikumise lauta ettenähtud gruppi.

3. Valmistab veised lüpsmiseks ette ja lüpsab loomad

valmistab veised lüpsmiseks ette, puhastab nisad, teeb eellüpsi ja hindab piima kvaliteeti visuaalselt;

alustab lüpsi, asetades korrektselt nisakannud nisadele, eraldab inimtoiduks sobimatu piima ning registreerib sobimatu piimaga looma;

lüpsab veised, vastavalt lüpsitehnoloogiale ja desinfitseerib nisad lüpsijärgselt vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

4. Puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ning lüpsiala

nimetab lüpsiinventari pesemiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavaid aineid ja selgitab nende keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid;

valmistab lüpsinventari põhipesuks ette, puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ja lüpsiala arvestades vahendite säästliku kasutamise põhimõtteid.

5. Kasutab lüpsmiseks lüpsirobotit selgitab lüpsiroboti tööpõhimõtteid;

jälgib lüpsiroboti tööprotsessi, kõrvalkallete korral likvideerib need ja/või teavitab vastutavat isikut;

kontrollib robotis antava täiendsööda olemasolu, vajadusel teavitab vastutavat isikut;

jälgib lüpsitulemusi arvuti ekraanilt, hindab saadud tulemusi ning tegutseb vastavalt juhistele; korraldab looma kinnisperioodile ülemineku, arvestades tema füsioloogilisi näitajaid;

suunab tõrkuva looma lüpsile arvestades looma ja inimese turvalisust ning heaolu;

sisestab uute loomade andmed lüpsiroboti andmebaasi ja õpetab nad robotlüpsile;

peseb ja desinfitseerib lüpsiroboti vastavalt juhistele;


Teemad, alateemad Udara füsioloogia Udara ehitus ja talitlus, piima tekkimine ja väljutamine Masinlüpsi tööpõhimõte ja tehnoloogiad Masinlüpsi tööpõhimõte Lüpsitehnoloogiad ja lüpsinventar erinevatelt tootjatelt Lehmade lüpsmine ja lüpsiinventari hooldus Udara ettevalmistus ja lüpsmine, lüpsihügieen ja -reeglid Lüpsiala ja -inventari puhastus ja desinfektsioon Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 3 EKAP


Loodusained Looma anatoomia ja füsioloogia. Loomakasvatussaaduste

keemiline koostis. Happed ja alused. Keskkonnakaitse.

Jäätmemajandus.

0,5 M-M. Urve

Sotsiaalained Ergonoomilised töövõtted, füüsiline arendamine läbi praktiliste tööde, ergonoomilised harjutused. Suhtlemine ja meeskonnatöö Esmaabi. Tööohutus.

0,5 M-M. Urve

KOKKU: 1

sh iseseisev töö 30 tundi Töötamine juhendamisel farmis

sh praktika 1-5 õpiväljundite kohta 4 EKAP, 104 tundi


Hindamine ja hindamismeetodid Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja


Hindamisülesanded:

Teisel aastal

1. Teoreetiline töö - Kirjeldab udara ehitust ja talitlust ning selgitab piima tekkimise ja väljutamise protsesse, piima koostist

2. Praktiline töö - Lüpsmine lüpsiplatsil ja intervjuu etteantud küsimuste põhjal

Hinne 3 – Õpilane loetleb udara ülesanded ja selgitab talitlust. Nimetab piima koostisained. Selgitab lüpsiseadme tööpõhimõtet. Valmistab

lüpsiseadme lüpsiks ette ja suunab loomad turvaliselt lüpsialale. Puhastab nisad ja teostab eellüpsi. Asetab nisakannud alla ja jälgib lüpsi

kulgu. Peale lüpsi desinfitseerib nisad ja suunab loomad lauta tagasi. Teostab lüpsiala ja –seadmete lüpsijärgse hoolduse.

Hinne 4 – Õpilane loetleb udara ülesanded ja selgitab talitlust. Nimetab piima koostisained. Selgitab lüpsiseadme tööpõhimõtet ja nimetab

lüpsisüsteeme erinevatelt tootjatelt. Valmistab lüpsiseadme lüpsiks ette ja suunab loomad turvaliselt lüpsialale. Puhastab nisad ja teostab

eellüpsi selgitades selle tähtsust. Asetab nisakannud korrektselt ja loogilises järjestuses alla ning jälgib lüpsi kulgu. Peale lüpsi

desinfitseerib nisad põhjendades selle olulisust. Suunab loomad lauta tagasi. Teostab lüpsiala ja –seadmete lüpsijärgse hoolduse. Nimetab

kasutatavaid puhastusvahendeid.

Hinne 5 – Õpilane loetleb udara ülesanded ja selgitab talitlust. Loetleb piima koostisained ja nimetab nende moodustumise

lähtekomponendid. Selgitab lüpsiseadme tööpõhimõtet ja võrdleb lüpsisüsteeme erinevatelt tootjatelt. Valmistab lüpsiseadme lüpsiks ette,

kontrollib vajalike puhastustarvikute olemasolu ja suunab loomad turvaliselt lüpsialale. Puhastab nisad ja teostab eellüpsi selgitades selle

tähtsust. Asetab nisakannud korrektselt ja loogilises järjestuses alla ning jälgib lüpsi kulgu. Peale lüpsi desinfitseerib nisad põhjendades

selle olulisust. Suunab loomad lauta tagasi. Teostab lüpsiala ja –seadmete lüpsijärgse hoolduse. Nimetab kasutatavaid puhastusvahendeid

ja selgitab nende kasutamise ja hoiustamise korda.

Kolmandal õppeaastal

1. Praktiline töö - Õpilane märgib lüpsiroboti ekraanilt lüpsile hilinenud lehmad, otsib nad puhke või söömisalalt üles ja suunab

lüpsiroboti ootealale; selgitab informatsiooni roboti arvutiekraanilt; kontrollib jõusööda olemasolu robotis

Hinne 3 – Õpilane otsib koos laudatöötajaga puhke või söömisalalt üles lüpsile hilinenud lehmad ja suunab lüpsiroboti ootealale; selgitab

informatsiooni roboti arvutiekraanilt; kontrollib jõusööda olemasolu robotis.

Hinne 4 – Õpilane märgib lüpsiroboti ekraanilt lüpsile hilinenud lehmad, otsib nad puhke või söömisalalt üles ja suunab turvanõudeid

arvestades lüpsiroboti ootealale; selgitab informatsiooni roboti arvutiekraanilt; kontrollib jõusööda olemasolu robotis

Hinne 5 – Õpilane märgib lüpsiroboti ekraanilt lüpsile hilinenud lehmad, otsib nad puhke või söömisalalt üles ja suunab turvaliselt lüpsiroboti

ootealale; selgitab informatsiooni roboti arvutiekraanilt; kontrollib jõusööda olemasolu robotis. Selgitab robotlüpsi eeliseid võrreldes

tavalüpsiga




Õppematerjalid E-õppematerjalid „Piimakarjakasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=4104, tööjuhendid, lüpsitarvikute ja –

vahendite kasutusjuhendid, www.delaval.ee



Õpetajad

13 VEISTE TAASTOOTMINE

7 M-M Urve, E. Rõuk, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul loomade hooldamine ja söötmine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised veiste sigimisorganite ehitusest ja talitlusest, suguloomade valikust, tiinestusviisidest, poegimisest ja vastsündinute hooldusest


Õpilane: 1. Valib vastavalt juhistele ja karja

aretuse eesmärgile aretuseks sobivad emasloomad

Õpilane:

kirjeldab Eestis aretatavaid piimaveisetõuge ja kasvatatavaid lihaveisetõuge ning toob välja nende erisusi, leides informatsiooni veiste aretusprogrammidest;

orienteerub piimakarja aretuse ajaloos mõistes tõugude omavahelisi suhteid;

kirjeldab aretusmeetodeid lähtuvalt aretuseesmärgist ja tootmissuunast;

selgitab suguveiste valiku põhimõtteid tuues välja olulisemad valikutunnused ning iseloomustades tunnustevahelisi seoseid;

hindab visuaalselt veiste välimikku ning võrdleb välimikutunnuseid lähtudes kasutus- ja aretuseesmärgist;

selgitab veiste jõudluskontrolli tähtsust ja teostamise põhimõtteid;

kasutab jõudluskontrolli elektroonilisi andmebaase ja täidab vastavalt juhistele veisefarmi algdokumentatsiooni.

2. Avastab indlevad veised ning abistab loomaarsti veiste seemendamisel ja tiinuse kontrollimisel

selgitab isas- ja emasveise suguorganite ehituse ja talitluse eripära ja sigimistsüklit;

selgitab inna mõistet, kirjeldab selle etappe ja võrdleb erinevaid tiinestamisviise (paaritus, seemendus, embrüosiirdamine) lähtuvalt majanduslikust otstarbest;

selgitab tiinuse mõistet ja kulgu, tuues välja sagedasemaid probleeme ja nende põhjusi;

tuvastab füsioloogiliste näitajate ja käitumise eripära alusel lehma või lehmiku inna ning märgib farmi andmebaasi või informeerib vastutavat töötajat;

abistab spetsialisti vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele veiste seemendusel ning tiinuse diagnoosimisel.



3. Jälgib veise poegimisprotsessi, abistab oma pädevuse piires ning teostab esmatoimingud vastsündinuga

kirjeldab veise poegimise kulgu, loote normaalseid ja probleemseid asetusi ning poegimishügieeni nõudeid;

valmistab poegima hakkava veise ja poegimiskoha ette vastavalt kehtivatele hügieeninõuetele;

hindab veise poegimisprotsessi ja komplikatsioonide tekkimisel teavitab koheselt vastutavat isikut või loomaarsti, kergemal juhul abistab veist poegimisel (vastavalt vajadusele enda pädevuse piires);

teostab vastsündinuga vajalikud esmatoimingud (kuivatab, masseerib, desinfitseerib naba jms.), identifitseerib ja registreerib vasika;

hindab poeginud looma ja vastsündinud vasika tervislikku seisundit ning käitumist visuaalselt, tagab vastsündinu ohutuse, vajadusel eraldamise vastavalt farmis kehtivale korrale;

selgitab ternespiima vajalikkust vastsündinud vasikale;

kontrollib ternespiima olemasolu ja kvaliteeti ning selle kättesaadavust vasikale, vajadusel fikseerib lehma, tagades ternespiima õigeaegse kättesaadavuse ; kõrvalekallete korral tegutseb oma pädevuse piires ja vajadusel teavitab vastutavat isikut.

4. Hooldab, söödab ja võõrutab vasikad

söödab, joodab ja hooldab vasikaid vastavalt veisefarmis kehtestatud korrale;

hindab vasikate heaolu, turvalisust ja tervist, kõrvalekallete korral informeerib vastutavat töötajat või likvideerib puuduse vastavalt oma pädevusele;

abistab spetsialisti noorveiste märgistamisel rakendades ohutusnõudeid;

mõõdab/ kaalub ohutult noorveiseid jälgides nende kasvu ja arengut;

võõrutab ohutult vasikad vastavalt töökorraldusele ja järgides loomade heaolu;

rühmitab ja paigutab noorveiseid, rakendades teadmisi loomade käitumisest ja turvalisusnõuetest

analüüsib oma töö tulemusi.

Teemad, alateemad Eestis kasvatatavad piimaveise- ja lihaveisetõud Aretuseesmärgid ja -meetodid veisekasvatuses Farmi algdokumentatsioon Lehma suguorganite ehitus ja talitlemine. Tiinestamisviisid, tiinuse kulg ja diagnoosimine. Ahtrus, selle sagedasemad põhjused ja majanduslik kahju Veise poegimine, poegimishügieen ja sagedasemad probleemid poegimisel. Vastsündinu esmahooldus. Ternespiima koostis ja tähtsus vastsündinule Piimakarja vasikate söötmine, pidamine ja hooldamine. Lihaveisevasikate söötmine, pidamine ja hooldamine. Vasikate arvele võtmine, kasvu, arengu ja tervise jälgimine Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 3 EKAP


Eesti keel ja kirjandus erialane terminoloogia; funktsionaalne lugemisoskus (tekstide lugemine, sisu mõistmine ja edasi andmine enda sõnadega); kirjalik ja suuline eneseväljendus (esseed, kirjandid,

esitlused, jutustamised, kirjeldused, analüüs, võrdlus),

korrektne ametikeel (praktikapäevik)

0,5 E. Rõuk

Loodusained Looma anatoomia ja füsioloogia. 0,5 M-M. Urve

KOKKU: 1


praktika Puudub


Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: Teisel aastal 1. Kirjalik töö - Kirjeldab piimalehma sobivust aretuseks välimiku põhjal etteantud juhendi alusel 2. Praktiline töö - Hindab visuaalselt veiste välimikku ning võrdleb välimikutunnuseid lähtudes kasutus- ja aretuseesmärgist Kolmandal aastal 1. Praktiline töö - Kirjeldab veise poegimise kulgu, loote normaalseid ja probleemseid asetusi ning poegimishügieeni nõudeid 2. Praktiline töö - Segab vasikale joogipiima ja joodab arvestades vasika vanust ja jootmisviisi Neljas aasta 1. Praktiline töö - Määrab vasika kehamassi ja märgistab vasika kõrvamärkidega





Jan Huslen, Berrie Klein Swormink „Vasikast mullikaks“ (2006), AS Dimela tõlge ja trükk

„Terviklikud lahendused vasikate söötmisel“ Baltic Agro 2012


Üldõpingute moodulid


KEEL JA KIRJANDUS 6 Liivi Vassar Maire Jürjen Eve Rõuk Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja

arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.


Õpilane 1. Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt

ja kirjakeele normile vastavalt nii

suulises kui ka kirjalikus suhtluses

2. Arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud, vaadatud või

kuulatud teksti põhjal

3. Koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja

ilukirjandustekste kui ka teisi

allikaid neid kriitiliselt hinnates

4. Loeb ja mõistab sidumata tekste

(tabel, graafik, diagramm), hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi ja

loob uusi seoseid

Õpilane:

1. Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

2. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid

3. Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutades saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises

või enda loodud tekstides

4. Koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi

5. Kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

6. Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi

7. Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi,

iseloomustab tegelasi

8. Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate

9. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

10. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut

iseendaga ja tänapäeva

elunähtustega, oma kodukohaga

6. Tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost, seostab seda ajastu

ühiskondlike ja kultuuriliste

sündmustega

Teemad, alateemad I kursus KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20)

Suulise ja kirjaliku suhtluse erinevused (2). Õigekiri. Sõnastus, sõnavara. Võõrsõnad, tsitaatsõnad (14).

Kirjakeel ja kõnekeel (4).

FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (20)

Tsiteerimine, viitamine, refereerimine.(4) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja

lauseõpetus.(10) Vormiõpetus (6)

II kursus

ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20)

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Maailmakirjandus (antiikkirjandus, keskaeg, renessanss, valgustus,

romantism, realism, modernism, postmodernism (12). Teksti analüüs (6)

MEEDIA JA MÕJUTAMINE (20)

Tekstiliigid: teabe- ja ilukirjandustekstid. Stiil: ametlik, ilukirjanduslik, teaduslik, ajakirjanduslik ja argistiil.

Teksti tunnused ja ülesehitus (tarbetekstid, ametikirjad) (6).

Meedia (6). Meediažanrid (8).

III kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20)

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Eesti kirjandus 20.-21. sajandil (12). Teksti analüüs (6).

KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20)

Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(16) Sidumata tekstid (tabelid,

graafikud, diagrammid).(4)

iseseisev töö 36 tundi 1. Töölehtede täitmine: harjutused - õigekiri, sõnavara, võõrsõnad (6) I kursus

2. Referaadi koostamine (6) I kursus

3. Telemeedia uudiste/reklaami võrdlus/analüüs (6) II kursus

4. Tervikteose lugemine ja analüüs (6) II kursus

5. Tervikteose lugemine ja analüüs lugemine (6) III kursus

6. Teabeotsing (info leidmine ette antud eesti kirjaniku kohta) (6) III kursus

praktika Puudub

Õppemeetodid Rollimäng, praktiline harjutus, analüüs, loovharjutus, tekstiloome, tekstiliikude eristamine ja analüüs,

rühmatöö, ajurünnak, mõistekaart

Teema, alateemad I kursus KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20)

Suulise ja kirjaliku suhtluse erinevused (2). Õigekiri. Sõnastus, sõnavara. Võõrsõnad, tsitaatsõnad (14).

Kirjakeel ja kõnekeel (4).

FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (20)

Tsiteerimine, viitamine, refereerimine.(4) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja

lauseõpetus.(10) Vormiõpetus (6)

Hindamine

I kursus 2EKAP

40+12

HKR: 1, 2, 3, 5, 8, 10

Esimene õppeaasta

Kokkuvõtva hindamise eelduseks on õpilase tööde esitamine õpetaja poolt määratud ajaks.

1. Paberkandjal õpimapi hindamine (õpimapp sisaldab tunnis tehtud õigekirjaharjutusi, ÕIT raames tehtud

töölehti, lühikirjandit, etteütlust, arutlust või jutustust ).

Hinne „3“

Esitab õpimapi, töölehed ja

muud tehtud kirjalikud tööd,

milles esineb suuremaid

puudujääke, kuid nõutud

materjali on olemas.

Hinne „4“

Esitab korrektse õpimapi,

töölehed ja muud tehtud

kirjalikud tööd, milles esinevad

mõningad puudused.

Hinne „5“

Esitab korrektse õpimapi, töölehed ja muud

tehtud kirjalikud tööd, milles esinevad üksikud

väiksemad puudused.

2. Ortograafiaalane arvestuslik kontrolltöö

Hinne“3“

Kasutab keeleõpetuse

Hinne „4“

Kasutab keeleõpetuse

Hinne „5“

Järgib keeleõpetuse põhimõisteid ja

põhimõisteid ning

õigekirjutuse põhireegleid,

teeb kirjas kergemaid ja

mõningaid raskemaid

õigekirjavigu.

põhimõisteid ning õigekirjutuse

põhireegleid, teeb kirjas

kergemaid õigekirjavigu.

õigekirjutuse põhireegleid teeb üksikuid

kergemaid vigu.

3. Referaat õpitava eriala kohta (esitab elektrooniliselt, vormistatud vastavalt kirjalike tööde vormistamise

juhendile.

Hinne „3“

Refereerib kokkuvõtlikult loetut

ja kuulatut, ent teksti põhiidee

välja toomine valmistab raskusi.

Väljendab teksti põhjal oma

arvamust. Koostab ja vormistab

teksti vastavalt juhendile, järgides

kirjutamisel õigekirjareegleid.

Viitamine ja kasutatud materjali

esitamisel esinevad mõned

raskemad vead.

Hinne „4“

Refereerib kokkuvõtlikult loetut

ja kuulatut, toob välja teksti

põhiidee. Analüüsib teksti ja teeb

järeldusi ja loob seoseid varem

loetuga. Koostab ja vormistab

teksti vastavalt juhendile, järgides

kirjutamisel õigekirjareegleid

Viitamisel ja kasutatud

materjalide koostamisel esinevad

mõningad vead.

Hinne „5“

Refereerib kokkuvõtlikult loetut ja

kuulatut, toob välja teksti põhiidee.

Analüüsib teksti ja teeb järeldusi ja loob

seoseid varem loetuga. Kasutab saadud

infot oma tekstides ja igapäeva elus.

Koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile, järgides kirjutamisel

õigekirjareegleid Viitamine ja kasutatud

materjal on korrektselt esitatud.

Teema, alateemad

II kursus

ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20)

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Maailmakirjandus (antiikkirjandus, keskaeg, renessanss, valgustus,

romantism, realism, modernism, postmodernism (12). Teksti analüüs (6)

MEEDIA JA MÕJUTAMINE (20)

Tekstiliigid: teabe- ja ilukirjandustekstid. Stiil: ametlik, ilukirjanduslik, teaduslik, ajakirjanduslik ja argistiil.

Teksti tunnused ja ülesehitus (tarbetekstid, ametikirjad) (6).

Meedia (6). Meediažanrid (8).

Hindamine

II kursus 2 EKAP

40+12

HKR: 1, 2, 3,4, 5,6, 8, 9,1

Teine õppeaasta


1. Paberkandjal õpimapi hindamine (õpimapp koosneb tunnis tehtud ortograafiaharjutustest,

tekstitöödest (tegelase või tegevuse vms analüüs), etteütlusest, arutlevast kirjandist).

Hinne „3“

Esitab õpimapi, töölehed ja muud tehtud

kirjalikud tööd, milles esineb suuremaid

puudujääke, kuid nõutud materjal on

olemas.

Hinne „4“

Esitab korrektse õpimapi,

töölehed ja muud tehtud

kirjalikud tööd, milles esinevad

mõningad puudused.

Hinne „5“




2. Maailmakirjanduse tervikteose analüüs

Hinne „3“

Loeb vähemalt ühe tervikteose.

Põhjendab oma lugemiseelistust ja –

kogemust.Tutvustab loetud

kirjandusteose autorit, kirjeldab

tegevusaega ja –kohta ning olulisi

sündmusi, iseloomustab tegelasi.

Avaldab ja põhjendab oma arvamust,

kasutab oma väidete kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate. Arutleb teose

probleemide ja väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka

oma elust. Selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.

Hinne „4“

Loeb vähemalt kaks tervikteost.

Väljendab loetud teoste kohta

suuliselt või kirjalikult oma

arvamust. Põhjendab oma

lugemiseelistusi. Suhestab loetut

iseendaga, tänapäeva

elunähtustega. Arutleb teose

probleemide ja väärtushinnangute

üle, toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust. Selgitab

ja kasutab teksti analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid.

Hinne „5“

Loeb vähemalt kaks tervikteost. Arutleb teose

probleemide ja väärtushinnangute üle, kasutab

oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja

tsitaate teosest. Suhestab loetut iseendaga,

tänapäeva elunähtustega ja varem loetuga.

Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid.

3. Meedia ja mõjutamine. Ülesande lahendamine etteantud juhendi alusel.

Hinne“3“

1. Analüüsib sidumata tekste,

hindab neis esitatud infot, teeb

järeldusi, loob uusi seoseid –

analüüs on pinnapealne,

argumenteerimisoskus on nõrk.

Koostab etteantud faktide

põhjal tabeli. Leiab sidumata

tekstist vajaliku info ja kasutab

saadud teavet eesmärgipäraselt

suulises esinemises või enda

loodud tekstides.

Hinne „4“

Analüüsib sidumata tekste, hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi,

loob uusi seoseid,

argumenteerimisoskus on hea.

Koostab tabeli või esitluse

vastavalt juhendile.

Leiab sidumata tekstist vajaliku

info ja kasutab saadud teavet

eesmärgipäraselt ja ladusalt

suulises esinemises või enda

loodud tekstides. Kaasõpilastelt

saadud tagasiside on pigem

tagasihoidlik.

Hinne „5“

Analüüsib sidumata tekste, hindab neis esitatud

infot, teeb järeldusi, loob seoseid varem

õpituga. Koostab tabeli või esitluse vastavalt

juhendile. Argumenteerimisoskus on väga hea.

Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab

saadud teavet eesmärgipäraselt suulises

esinemises või enda loodud tekstides ladusalt ja

illustreerib näidetega.

Kaasõpilastelt saadud tagasiside on väga hea.

Teemad. Alateemad III kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20)

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Eesti kirjandus 20.-21. sajandil (12). Teksti analüüs (6).

KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20)

Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(16) Sidumata tekstid (tabelid,

graafikud, diagrammid).(4)

Hindamine

III kursus 2 EKAP

40+12

HKR: 1,2,4,8,7,9,10

Kolmas õppeaasta


1. Paberkandjal õpimapi hindamine (õpimapp koosneb tunnis tehtud ortograafiaharjutustest,

tekstitöödest (tegelase või tegevuse vms analüüs), arutlevast kirjandist, etteütlusest, arvandmete

põhjal koostatud tabelist ja analüüsist).

Hinne „3“

Esitab õpimapi, töölehed ja muud

tehtud kirjalikud tööd, milles esineb

suuremaid puudujääke, kuid nõutud

materjal on olemas.

Hinne „4“

Esitab korrektse õpimapi, töölehed ja

muud tehtud kirjalikud tööd, milles

esinevad mõningad puudused.

Hinne „5“




2. Eesti kirjanduse tervikteose analüüs ja ülevaade teose autori elust ja loomingust

Hinne“3“

Tutvustab ainekava piires vähemalt

ühe loetud kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning

olulisi sündmusi, iseloomustab

tegelasi. Vastab autori ja tema

loomingu kohta esitatavatele

küsimustele. Arutleb teose

probleemide ja väärtushinnangute

üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist

kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab

teksti analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid.

Hinne“4“

Iseloomustab ainekava piires

vähemalt kahe loetud kirjandusteose

autoreid, kirjeldab tegevusaega ja –

kohta ning olulisi sündmusi;

iseloomustab, analüüsib ja võrdleb

tegelasi kirjandusteose raames.

Arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust.

Selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid. Annab ülevaate autori

ja tema loomingu kohta.

Hinne“5“

Võrdleb ainekava piires vähemalt kaht loetud

kirjandusteost, kirjeldab teoste tegevusaega ja

–kohta, olulisi sündmusi, iseloomustab,

analüüsib ja võrdleb erinevate kirjandusteoste

tegelasi omavahel.

Arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid

nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja

kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid. Annab ülevaate autorist ja

analüüsib tema loomingut.

3. Tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskus. Ülesande lahendamine etteantud juhendi alusel.

Hinne“3“

Mõistab loetut rahuldavalt, mõistab

loetut osaliselt, ülesanne on

lahendatud osaliselt. Põhjendused,

järeldused ja/või hinnangud on

esitatud osaliselt. Käsitlus on

pealiskaudne ja/või laialivalguv.

Mõtted on kohati ebaselged ja/või

esineb sisulisi küsitavusi. Vastuse

ülesehituses on vastuolusid ja/või

vormistuses on puudujääke.

Kirjandi tekst põhineb ülesandes

esitatud probleemil, on arutlev.

Probleemikäsitlus on pealiskaudne,

analüüs pinnaline ning

argumentatsioon väheveenev.

Sõnastus on konarlik ja ühekülgne,

kuid arusaadav. Ülesehituses on

vastuolud. Teeb kirjas kergemaid ja

mõningaid raskemaid õigekirjavigu.

Hinne“4“

Mõistab loetut hästi, mõistab loetut

selle pea- ja üksikasjades, kuid

vastuses on väiksemaid puudusi.

Põhjendused, järeldused ja/või

hinnangud tulenevad alustekstist.

Mõtted on esitatud selgelt, vastuse

ülesehitus on üldiselt loogiline, kuid

vastuse vormistamisel esineb

väiksemaid puudusi.

Kirjandi tekst põhineb ülesandes

esitatud probleemil, on arutlev.

Probleemikäsitlus on piisav.

Kirjutaja analüüsib ja argumenteerib.

Sõnastus on üldiselt ladus, kuid

kohati konarlik ja ühekülgne,

sõnavara on piisav. Tekst on

ülesehituselt tervik, kuid esineb vigu

teksti liigendamisel lõikudeks.

Kasutab keeleõpetuse põhimõisteid

ning õigekirjutuse põhireegleid, teeb

kirjas kergemaid õigekirjavigu.

Hinne „5“

Mõistab loetut detailselt ja põhjalikult.

Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud

tulenevad alustekstist ning on ammendavad.

Mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt. Vastuse

ülesehitus on loogiline ja terviklik.

Kirjandi tekst põhineb ülesandes esitatud

probleemil, on arutlev. Probleemikäsitlus on

põhjalik. Kirjutaja kirjutab korrektselt ja

suudab argumenteerida. Teksti sõnastus on

selge ja ladus, sõnavara on mitmekülgne. Tekst

on ülesehituselt tervik. Järgib keeleõpetuse

põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid.

Teeb üksikuid kergemaid õigekirjavigu.

sh hindekriteeriumid Eristav ja kujundav hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

Mooduli hinde saamise eelduseks on kõikide hindamisülesannete sooritamine lävendi tasemel ja kõikide

iseseisvate tööde esitamine.

Mooduli hinne kujuneb kompleksülesande „Tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskus“ alusel, mis hõlmab

hindamikriteeriume 1-10. Kompleksülesanne kontrollib, kas mooduli lõpetaja:

• loeb, mõistab, analüüsib, tõlgendab ja loob tekste;

• mõtleb loovalt ja kriitiliselt ning arutleb;

• väljendab end kirjalikult ja suuliselt;

• teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;

• on omandanud õppekava üld- ja valdkonnapädevused.

Hindamisülesanne on kirjalik ja koosneb kahest osast:

1. Kirjutamisosa ülesanded (ortograafia)

2. Lugemistekstid ja lugemisosa küsimused

sh hindamismeetodid Meetodid:

Arutelu ja analüüs,õpimapp, etteantud ülesannete lahendamine, praktiliste tööde sooritamine.

1. Õpimapp (õpimapp sisaldab tunnis tehtud õigekirjaharjutusi, ÕIT raames tehtud töölehti, lühikirjandit,

etteütlust, arutlust või jutustust jt samalaadseid kirjalikke töid).

2. Keel kui suhtlusvahend

Venni diagramm (sarnasuste ja erinevuste leidmine), teksti analüüs, kontrolltöö

3. Eesti sõnavara

Praktiline harjutus, kontrolltöö, tekstiloome, tekstiliikide eristamine ja analüüs, loovtöö

4. Funktsionaalne lugemine ja kirjutamine

Teksti koostamine ja pealkirjastamine, referaadi või stendiettekande koostamine, vormistamine ja

ettekandmine, tabelite ja diagrammide analüüs

5. Ilukirjandus kui kunst

Ilukirjandusteksti (loetud raamatu) analüüs, alusteksti põhjal arutluse kirjutamine, retsensiooni

koostamine loetu või nähtu põhjal

Õppematerjalid 1. Eesti Keele Instituut - http://portaal.eki.ee/

2. Eesti keele käsiraamat

(2007). Erelt, Mati. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007 ([Tallinn] : Pakett). 726, [1] lk. : ill. ; 22 cm.

3. Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013

(2013). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013 ([Tallinn] : Pakett). 1222 lk. ; 24 cm

4. Võõrsõnastik

(2005). Tallinn : TEA Kirjastus, 2005.

http://portaal.eki.ee/

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Erelt%2C+Mati

5. Keeleviit : kutseõppeasutuse eesti keele õpik / Annika Kilgi, Viivi Maanso

Tallinn : Koolibri, 2004 ([Tartu] : Greif) 190, [1] lk. : ill. ; 24 cm

6. Eesti ortograafia (2005). Erelt, Tiiu. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2005 (Tallinn : Pakett). 90, [1]

lk. ; 24 cm. " .

7. Eesti kirjandus tekstides 1.osa, lugemik keskkoolile

(1996). Tallinn : AVITA, 1996 (Vilnius : Vilspa). 399 lk. : ill., portr. ; 25 cm

8. Maailmakirjandus kutseõppeasutustele (2003). Rebane, Mihkel. Tallinn : Ilo, 2003 (Tallinn : Ilo Print).

120 lk.: ill. ; 24 cm. Kutseõpe. Leht, Ojamaa "Väliskirjandus "

9. ERRi arhiiv - http://arhiiv.err.ee/


1 KEEL JA KIRJANDUS 6 E. Rõuk


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.


Õpilane 7. Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja

kirjakeele normile vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses

8. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult

loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal

9. Koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates

10. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel,

graafik, diagramm), hindab neis

Õpilane:

11. Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile 12. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid 13. Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutades saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda

loodud tekstides 14. Koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi 15. Kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika

valikut 16. Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi 17. Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab

tegelasi 18. Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate 19. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust 20. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ/Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=keeleviit/1%2C5%2C5%2CB/frameset&FF=Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Erelt%2C+Tiiu

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Rebane%2C+Mihkel

esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid

11. Väärtustab lugemist, suhestab loetut

iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga

12. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost,

seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega

Teemad, alateemad I kursus KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20) Suulise ja kirjaliku suhtluse erinevused (2). Õigekiri. Sõnastus, sõnavara. Võõrsõnad, tsitaatsõnad (14). Kirjakeel ja kõnekeel (4). FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (20) Tsiteerimine, viitamine, refereerimine.(4) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(10) Vormiõpetus (6) II kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20) Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Maailmakirjandus (antiikkirjandus, keskaeg, renessanss, valgustus, romantism, realism, modernism, postmodernism (12). Teksti analüüs (6) MEEDIA JA MÕJUTAMINE (20) Tekstiliigid: teabe- ja ilukirjandustekstid. Stiil: ametlik, ilukirjanduslik, teaduslik, ajakirjanduslik ja argistiil. Teksti tunnused ja ülesehitus (tarbetekstid, ametikirjad). Meedia (6). Meediažanrid (8). III kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20) Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Eesti kirjandus 20.-21. sajandil (12). Teksti analüüs (6). KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(16) Sidumata tekstid (tabelid, graafikud, diagrammid).(4)

iseseisev töö 36 tundi 1. Töölehtede täitmine: harjutused - õigekiri, sõnavara, võõrsõnad (6) I kursus 2. Referaadi koostamine (6) I kursus 3. Telemeedia uudiste/reklaami võrdlus/analüüs (6) II kursus 4. Tervikteose lugemine ja analüüs (6) II kursus 5. Tervikteose lugemine ja analüüs lugemine (6) III kursus 6. Teabeotsing (info leidmine ette antud eesti kirjaniku kohta) (6) III kursus

praktika Puudub

Õppemeetodid Rollimäng, praktiline harjutus, analüüs, loovharjutus, tekstiloome, tekstiliikude eristamine ja analüüs, rühmatöö, ajurünnak, mõistekaart

Teema, alateemad. I kursus KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20) Suulise ja kirjaliku suhtluse erinevused (2). Õigekiri. Sõnastus, sõnavara. Võõrsõnad, tsitaatsõnad (14). Kirjakeel ja kõnekeel (4). FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (20) Tsiteerimine, viitamine, refereerimine.(4) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(10) Vormiõpetus (6)

Hindamine I kursus 2EKAP 40+12 HKR: 1,2, 3, 5, 8,10

Esimene õppeaasta Kokkuvõtva hindamise eelduseks on osalemine õppetöös ja tööde õigeaegne esitamine

1. Paberkandjal õpimapi hindamine (Õpimapp sisaldab tunnis tehtud õigekirjaharjutusi, ÕIT raames tehtud töölehti, lühikirjandit, etteütlust, arutlust või jutustust ).

Hinne „3“ Esitab õpimapi, töölehed ja muud tehtud kirjalikud tööd, milles esineb suuremaid puudujääke, kuid nõutud materjali on olemas.

Hinne „4“ Esitab korrektse õpimapi, töölehed ja muud tehtud kirjalikud tööd, milles esinevad mõningad puudused.

Hinne „5“ Esitab korrektse õpimapi, töölehed ja muud tehtud kirjalikud tööd, milles esinevad üksikud väiksemad puudused.

2. Ortograafiaalane arvestuslik kontrolltöö

Hinne“3“ Kasutab keeleõpetuse põhimõisteid ning õigekirjutuse põhireegleid, teeb kirjas kergemaid ja mõningaid raskemaid õigekirjavigu.

Hinne „4“ Kasutab keeleõpetuse põhimõisteid ning õigekirjutuse põhireegleid, teeb kirjas kergemaid õigekirjavigu.

Hinne „5“ Järgib keeleõpetuse põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid teeb üksikuid kergemaid vigu.

3. Referaat õpitava eriala kohta (esitab elektrooniliselt, vormistatud vastavalt kirjalike tööde vormistamise

juhendile.

Hinne „3“ Refereerib kokkuvõtlikult loetut ja kuulatut, ent teksti põhiidee välja toomine valmistab raskusi. Väljendab teksti põhjal oma arvamust. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid. Viitamine ja kasutatud materjali esitamisel esinevad mõned raskemad vead.

Hinne „4“ Refereerib kokkuvõtlikult loetut ja kuulatut, toob välja teksti põhiidee. Analüüsib teksti ja teeb järeldusi ja loob seoseid varem loetuga. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid Viitamisel ja kasutatud materjalide koostamisel esinevad mõningad vead.

Hinne „5“ Refereerib kokkuvõtlikult loetut ja kuulatut, toob välja teksti põhiidee. Analüüsib teksti ja teeb järeldusi ja loob seoseid varem loetuga. Kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäeva elus. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid Viitamine ja kasutatud materjal on korrektselt esitatud.

Teema, alateemad

II kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20) Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Maailmakirjandus (antiikkirjandus, keskaeg, renessanss, valgustus, romantism, realism, modernism, postmodernism (12). Teksti analüüs (6) MEEDIA JA MÕJUTAMINE (20) Tekstiliigid: teabe- ja ilukirjandustekstid. Stiil: ametlik, ilukirjanduslik, teaduslik, ajakirjanduslik ja argistiil. Teksti tunnused ja ülesehitus (tarbetekstid, ametikirjad). Meedia (6). Meediažanrid (8).

Hindamine 2 EKAP 40+12 (HKR: 1, 2, 3,4, 5,6, 8, 9,10)

Teine õppeaasta Kokkuvõtva hindamise eelduseks on osalemine õppetöös ja tööde õigeaegne esitamine, sh ÕIT. 4. Paberkandjal õpimapi hindamine (õpimapp koosneb tunnis tehtud ortograafiaharjutustest, tekstitöödest (tegelase või tegevuse

vms analüüs), etteütlusest, arutlevast kirjandist).

Hinne „3“ Esitab õpimapi, töölehed ja muud tehtud kirjalikud tööd, milles esineb suuremaid puudujääke, kuid nõutud materjal on olemas.



5. Maailmakirjanduse tervikteose analüüs

Hinne „3“ Loeb vähemalt ühe tervikteose. Põhjendab oma lugemiseelistust ja –kogemust.Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi . Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.

Hinne „4“ Loeb vähemalt kaks tervikteost. Väljendab loetud teoste kohta suuliselt või kirjalikult oma arvamust. Põhjendab oma lugemiseelistusi. Suhestab loetut iseendaga, tänapäeva elunähtustega. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.

Hinne „5“ Loeb vähemalt kaks tervikteost. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate teosest. Suhestab loetut iseendaga, tänapäeva elunähtustega ja varem loetuga. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.

6. Meedia ja mõjutamine. Ülesande lahendamine etteantud juhendi alusel.

Hinne“3“ 2. Analüüsib sidumata tekste, hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi, loob uusi seoseid – analüüs on pinnapealne, argumenteerimisoskus on nõrk. Koostab etteantud faktide põhjal tabeli. Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides.

Hinne „4“ Analüüsib sidumata tekste, hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi, loob uusi seoseid, argumenteerimisoskus on hea. Koostab tabeli või esitluse vastavalt juhendile. Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt ja ladusalt suulises esinemises või enda loodud tekstides. Kaasõpilastelt saadud tagasiside on pigem tagasihoidlik.

Hinne „5“ Analüüsib sidumata tekste, hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi, loob seoseid varem õpituga. Koostab tabeli või esitluse vastavalt juhendile. Argumenteerimisoskus on väga hea. Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides ladusalt ja illustreerib näidetega. Kaasõpilastelt saadud tagasiside on väga hea.

Teemad . Alateemad III kursus ILUKIRJANDUS KUI KUNST (20) Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid (2). Eesti kirjandus 20.-21. sajandil (12). Teksti analüüs (6). KEEL KUI SUHTLUSVAHEND (20) Loovtekst: arutlemine, teema arendus, lõpetus. Sõnastus- ja lauseõpetus.(16) Sidumata tekstid (tabelid, graafikud, diagrammid).(4)

Hindamine 2 EKAP 40+12 HKR: 1,2,4,8,7,9,10

Kolmas õppeaasta Kokkuvõtva hindamise eelduseks on osalemine õppetöös ja tööde õigeaegne esitamine, sh ÕIT.

4. Paberkandjal õpimapi hindamine (õpimapp koosneb tunnis tehtud ortograafiaharjutustest, tekstitöödest (tegelase või tegevuse vms analüüs), arutlevast kirjandist, etteütlusest, arvandmete põhjal koostatud tabelist ja analüüsist).

Hinne „3“ Esitab õpimapi, töölehed ja muud tehtud kirjalikud tööd, milles esineb suuremaid puudujääke, kuid nõutud materjal on olemas.



5. Eesti kirjanduse tervikteose analüüs ja ülevaade teose autori elust ja loomingust

Hinne“3“ Tutvustab ainekava piires vähemalt ühe loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi. Vastab autori ja tema loomingu kohta esitatavatele küsimustele. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.

Hinne“4“ Iseloomustab ainekava piires vähemalt kahe loetud kirjandusteose autoreid, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi; iseloomustab, analüüsib ja võrdleb tegelasi kirjandusteose raames. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid. Annab ülevaate autori ja tema loomingu kohta.

Hinne“5“ Võrdleb ainekava piires vähemalt kaht loetud kirjandusteost, kirjeldab teoste tegevusaega ja –kohta, olulisi sündmusi, iseloomustab, analüüsib ja võrdleb erinevate kirjandusteoste tegelasi omavahel. Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust. Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid. Annab ülevaate autorist ja analüüsib tema loomingut.

6. Tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskus. Ülesande lahendamine etteantud juhendi alusel.

Hinne“3“ Mõistab loetut rahuldavalt, mõistab loetut osaliselt, ülesanne on lahendatud osaliselt. Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud on esitatud osaliselt. Käsitlus on pealiskaudne ja/või laialivalguv. Mõtted on kohati ebaselged ja/või esineb sisulisi küsitavusi. Vastuse ülesehituses on vastuolusid ja/või vormistuses on puudujääke. Kirjandi tekst põhineb ülesandes esitatud probleemil, on arutlev. Probleemikäsitlus on pealiskaudne, analüüs pinnaline ning argumentatsioon väheveenev. Sõnastus on konarlik ja ühekülgne, kuid arusaadav. Ülesehituses on vastuolud. Teeb kirjas kergemaid ja mõningaid raskemaid õigekirjavigu.

Hinne“4“ Mõistab loetut hästi, mõistab loetut selle pea- ja üksikasjades, kuid vastuses on väiksemaid puudusi. Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud tulenevad alustekstist. Mõtted on esitatud selgelt, vastuse ülesehitus on üldiselt loogiline, kuid vastuse vormistamisel esineb väiksemaid puudusi. Kirjandi tekst põhineb ülesandes esitatud probleemil, on arutlev. Probleemikäsitlus on piisav. Kirjutaja analüüsib ja argumenteerib. Sõnastus on üldiselt ladus, kuid kohati konarlik ja ühekülgne, sõnavara on piisav. Tekst on ülesehituselt tervik, kuid esineb vigu teksti liigendamisel lõikudeks. Kasutab keeleõpetuse põhimõisteid ning õigekirjutuse põhireegleid, teeb kirjas kergemaid õigekirjavigu.

Hinne „5“ Mõistab loetut detailselt ja põhjalikult. Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud tulenevad alustekstist ning on ammendavad. Mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt. Vastuse ülesehitus on loogiline ja terviklik. Kirjandi tekst põhineb ülesandes esitatud probleemil, on arutlev. Probleemikäsitlus on põhjalik. Kirjutaja kirjutab korrektselt ja suudab argumenteerida. Teksti sõnastus on selge ja ladus, sõnavara on mitmekülgne. Tekst on ülesehituselt tervik. Järgib keeleõpetuse põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid. Teeb üksikuid kergemaid õigekirjavigu.

sh hindekriteeriumid Eristav ja kujundav hindamine

sh kokkuvõtva hinde kujunemine

Mooduli hinde saamise eelduseks on kõikide arvestuslike tööde sooritamine lävendi tasemel ja kõikide iseseisvate tööde esitamine. Mooduli hinne kujuneb kolme õppeaasta jooksul hinnatavate ülesannete, sh õpilase iseseisvate tööde sooritamisel lävendi tasemel. Arvestuslik hinne koosneb: 1. Õpimapp, mis sisaldab nõutud töölehti, harjutusvara, kirjanduslikke tekste ja teisi jaotusmaterjale (eristav ja kujundav hindamine) 2. Ortograafiaalane kontrolltöö 3. Erialase referaadi koostamine ja esitamine (eristav ja kujundav hindamine) 4. Telemeedia uudiste/reklaami võrdlus/analüüs (eristav ja kujundav hindamine) 5. Tervikteose lugemine ja analüüs koos teabeotsinguga teose autori kohta (eristav ja kujundav hindamine) 6. Kompleksülesanne: Tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskus Lõputunnistusele kantakse nimetatud kuue arvestusliku ülesande kokkuvõttev hinne. .

sh hindamismeetodid Meetodid: Arutelu ja analüüs,õpimapp, etteantud ülesannete lahendamine, praktiliste tööde sooritamine.

6. Õpimapp (õpimapp sisaldab tunnis tehtud õigekirjaharjutusi, ÕIT raames tehtud töölehti, lühikirjandit, etteütlust, arutlust või jutustust jt samalaadseid kirjalikke töid).

7. Keel kui suhtlusvahend Venni diagramm (sarnasuste ja erinevuste leidmine), teksti analüüs, kontrolltöö

8. Eesti sõnavara Praktiline harjutus, kontrolltöö, tekstiloome, tekstiliikide eristamine ja analüüs, loovtöö

9. Funktsionaalne lugemine ja kirjutamine Teksti koostamine ja pealkirjastamine, referaadi või stendiettekande koostamine, vormistamine ja ettekandmine, tabelite ja diagrammide analüüs

10. Ilukirjandus kui kunst Ilukirjandusteksti (loetud raamatu) analüüs, alusteksti põhjal arutluse kirjutamine, retsensiooni koostamine loetu või nähtu põhjal

Õppematerjalid Eesti Keele Instituut - http://portaal.eki.ee/ Eesti keele käsiraamat (2007). Erelt, Mati. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2007 ([Tallinn] : Pakett). 726, [1] lk. : ill. ; 22 cm. Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 (2013). Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013 ([Tallinn] : Pakett). 1222 lk. ; 24 cm Võõrsõnastik (2005). Tallinn : TEA Kirjastus, 2005. Keeleviit : kutseõppeasutuse eesti keele õpik / Annika Kilgi, Viivi Maanso Tallinn : Koolibri, 2004 ([Tartu] : Greif) 190, [1] lk. : ill. ; 24 cm Eesti ortograafia (2005). Erelt, Tiiu. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2005 (Tallinn : Pakett). 90, [1] lk. ; 24 cm. " . Eesti kirjandus tekstides 1.osa, lugemik keskkoolile (1996). Tallinn : AVITA, 1996 (Vilnius : Vilspa). 399 lk. : ill., portr. ; 25 cm Maailmakirjandus kutseõppeasutustele (2003). Rebane, Mihkel. Tallinn : Ilo, 2003 (Tallinn : Ilo Print). 120 lk. : ill. ; 24 cm. Kutseõpe. Leht, Ojamaa "Väliskirjandus " ERRi arhiiv - http://arhiiv.err.ee/


2 MATEMAATIKA 5

E. Sissas


http://portaal.eki.ee/

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Erelt%2C+Mati

https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ/Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=keeleviit/1%2C5%2C5%2CB/frameset&FF=Xkeeleviit&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Erelt%2C+Tiiu

http://riks.raamat.paide.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Rebane%2C+Mihkel

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks.


Õpilane: 1. Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust.

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest.

3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutades õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi.

4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendades oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult.

5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamise.

Õpilane: 1. Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid. 2. Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust. 3. Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks. 4. Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust. 5. Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid. 6. Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info. 7. Koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses. 8. Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus-pindala, ruumala, mahu, aja-ja rahaühikuid,

arvutab protsente ja promille. 9. Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi. 10. Valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi

sümboleid. 11. Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks. 12. Kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest. 13. Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente. 14. Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske. 15. Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid valuutasid. 16. Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste

Kohta.

Teemad, alateemad I Kursus 2 EKAP (38 +14)

Arvutamine Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q, irratsionaalarvud I, reaalarvud R). Ümardamine. Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus). Täisarvulise, negatiivse ja ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu kümme astmed. Arvu standardkuju. Arvutamine taskuarvutiga. Ühend ja ühisosa kasutamine; ülesanded hulkade ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine. Elulise sisuga tekstülesanded (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapidamine jms). Mõõtühikud Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine. Elulise sisuga tekstülesanded. Ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega. Interaktiivsed testid. Näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka ise koostada). Kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse arendamiseks. Avaldised. Võrrandid ja võrratused

Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine. Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan). Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem. Arvtelje erinevad piirkonnad. Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem. Elulise sisuga tekstülesanded. Protsent Osa ja tervik, protsent, promill. Elulise sisuga tekstülesanded.

iseseisev töö I kursus 14 tundi

Arvude ümardamine, astendamine, arvu standardkuju Teisendab mõõtühikuid Vabalt valitud kaardi mõõtkava arvutus ja ülesannete tegemine kaasõpilastele e-poodide toodete käibemaksu ja hinnamuutuste protsendi arvutamine

praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng arutelu, paaristöö, ülesannete lahendamine, rühmatöö, praktiline töö mõõtkava või plaani kasutamise kohta. Infootsing internetist, interaktiivsed testid, peast arvutamine

Hindamine Eristav Arvutamine: kontrolltöö. Avaldised, võrrandid ja võrratused: kontrolltöö. Protsent ja mõõtühikud: kontrolltöö

sh hindekriteeriumid Arvutamine

„3“ „4“ „5“

Arvutab reaalarvudega peast, kirjalikult või taskuarvutiga. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab konspekti/näidete abil elulisi tekstülesandeid

Arvutab reaalarvudega peast ja kirjalikult. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi tüüpülesandeid.

Arvutab reaalarvudega peast ja kirjalikult. Ümardab arve, kasutades ligikaudse arvutamise reegleid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu

Mõõtühikud

„3“ „4“ „5“

Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid. Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust.

Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti sisule.

Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute teisendamist nõudvaid tekstülesandeid.

Avaldised. Võrrandid ja võrratused.

„3“ „4“ „5“

Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit, lahendab lihtsamaid lineaar-võrrandeid ja lineaar-võrrandisüsteeme ning normaalkujulisi ruut-võrrandeid .

Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaar-võrrandeid ja lineaar-võrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid .

Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaar-võrrandeid ja lineaar-võrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid.

Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi. Elulisi tekstülesandeid lahendab konspekti või näidete abil.

Lahendab lineaar-võrratusi ja võrratuse-süsteeme. Lahendab iseseisvalt ja elulisi tüüpülesandeid, vormistab korrektse lahenduskäigu.

Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekst-ülesandeid, vormistab korrektse lahenduskäigu.

Protsent

„3“ „4“ „5“

Arvutab protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa kaudu. Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholisisaldust veres) Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid (näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste muutumise ülesanded). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt kolme tehtega elulisi protsentülesandeid. Vormistab korrektselt lahenduskäigu. Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel ökonoomsema lahenduskäigu.

Teemad ja alateemad II Kursus 2 EKAP (38 +14)

Trigonomeetria

Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.

Elulise sisuga tekstülesanded. Jooned tasandil Punkti asukoha määramine tasandil. Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine. Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid. Sirge joonestamine võrrandi järgi. Planimeetria Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets, korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad. Elulise sisuga tekstülesanded. Stereomeetria Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindalad ja ruumala. Elulise sisuga tekstülesanded.

Õppemeetodid Loeng-arutelu, ülesannete lahendamine. Test (teooria tundmine), õpiring (ülesannete lahendamine ja koostamine), praktiline töö programmiga Geogebra ja wiris.

Iseseisev töö 14 tundi Eluliste ülesannete koostamine kaasõpilastele, jooned igapäevaelus- foto ja sellelt joonte leidmine. Geogebras tasapinnaliste geomeetriliste kujundite tegemine.

Hindamine Eristav Trigonomeetria: kontrolltöö. Jooned tasandil: kontrolltöö. Planimeetria ja stereomeetria: kontrolltöö

Hindekriteeriumid Trigonomeetria

„3“ „4“ „5“

Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse)

Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse)

Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata) elulisi ülesandeid

lahendada konspekti/näidete abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.

lahendada (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.

trigonomeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu.

Jooned tasandil

„3“ „4“ „5“

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Oskab leida võrrandi järgi sirge, parabooli, ringjoone ja joone järgi võrrandi.

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja algordinaadi järgi.

Planimeetria

„3“ „4“ „5“

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu.

Teisendab ühikud ja vormistab lahenduskäigu korrektselt.

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja arvutab kujundite pindala ja ümbermõõdu. Lahendab loovalt elulisi ülesandeid trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust.

Stereomeetria

„3“ „4“ „5“

Lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid valemite lehe abi, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab mõnele esitatud küsimusele

Lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab esitatud küsimustele

Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid, esitab põhjaliku lahenduskäigu, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust, suudab hinnata vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö mis on sooritatud programmiga geogebra ja vastab kõigile esitatud küsimustele

Teemad ja alateemad III Kursus 1 EKAP (18+8)

Tõenäosusteooria ja statistika

Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja suhteline sagedus,

diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ning minimaalne element, standardhälve.

Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

Majandusmatemaatika elemendid

Raha ja valuuta. Liht-ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik. Palk ja kehtivad maksud

Töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused (soodushind, hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

Õppemeetodid Loeng-arutelu, diagrammide lugemine ja koostamine, infootsing, internetis laenu- ja liisingukalkulaatorite kasutamine, ülesannete lahendamine ja koostamine

Iseseisev töö 8 tundi Diagrammide koostamine excelis - lõiming sotsiaalainetega - teemad: majandus ja rahvastik, pere eelarve koostamine, hindade võrdlus e-poodides, kiirlaenufirmade võrdlus.

Hindamine Eristav Tõenäosusteooria ja statistika: kontrolltöö. Majandusmatemaatika elemendid: iseseisev töö + kontrolltöö

Hindekriteeriumid Tõenäosusteooria ja statistika

„3“ „4“ „5“

Lahendab tõenäosusteooria ja statistika näidisülesandeid. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske.

Lahendada tõenäosusteooria ja statistika näidetele baseeruvaid ülesandeid, lahendab statistika ülesandeid excelis.

Lahendab tõenäosusteooria ja statistika teooriale baseeruvaid, kuid loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid probleemülesandeid. Koostab statistika ülesandeid excelis ( koos diagrammidega)

Majandusmatemaatika elemendid

„3“ „4“ „5“

Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi; käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt andmeid.

Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme.

Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ülesannete lahendamisel. Lahendab probleemülesandeid. Esineb avalikult ja kaitseb oma seisukohti.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamise eelduseks on kõikide arvestuslike tööde sooritamine vähemalt lävendi tasemel ja kõikide iseseisvate tööde esitamine. Mooduli hinne kujuneb kõikide arvestuslike hinnete aritmeetilise keskmisena.

sh hindamismeetodid Kontroltöö

Õppematerjalid Matemaatika e-kursus Moodles Oks, A., Taperson, H. Gümnaasiumi kitsas matemaatika I töövihik. Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused. Avita, 2012. Afanasjeva, H. jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika I. Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused. Avita, 2011. Afanasjeva, H. jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika II. Trigonomeetria. Avita, 2011. Afanasjeva, H. jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Vektor tasandil. Joone võrrand. Avita, 2012. Afanasjeva, H. jt. Gümnaasiumi kitsas matemaatika IV. Tõenäosus ja statistika. Avita, 2012. Kängsepp, I. Matemaatikaülesandeid elust enesest. Kirjastus Ilo, 2009. Leego, T., Vedler. L., Vedler, S. Matemaatika õpik kutseõppeasutustele. Tartu: AS Atlex, 2002. Leego, T. , Vedler, L., Vedler, S. Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele. 1. osa, Tartu: Atlex, 2003. Leego, T. Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele. 2. osa, Tartu: Atlex, 2003. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Koolibri, 2000. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. Matemaatika 11. klassile. Tallinn: Koolibri, 2001. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. Matemaatika 12. klassile. Tallinn: Koolibri, 2005. Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Mathema, 1998. Levin, A., Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 11. klassile. Tallinn: Mathema, 1995. Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika 12. klassile. Tallinn: Mathema, 1996.


3 LOODUSAINED 6

E.Takk, S. Raidoja, R. Meerits, A. Pärna


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteadlikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid


Õpilane: 1. Mõistab loodusainete omavahelisi

seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest.reaalsete objektide kirjeldamise

2. Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide lahendamise.

3. Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele.

4. Leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel.

Õpilane: 1. Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid. 2. Kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid. 3. Kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe. 4.Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe). 5. Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi. 6. Kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid. 7. Kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid. 8. Iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi. 9. Kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi. 10. Kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsus seaduspärasusi. 11. Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel. 12.Selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga. 13. Nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme. 14. Selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme. 15. Võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid. 16. Võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi. 17. Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid. 18 Selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi. 19. Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale. 20. Kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast. 21. Nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust. 22. Kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest. 23. Kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks. 24. Kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme. 25. Leiab ja kasutab erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel. 26. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. 27. Kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. 28. Teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

Teemad, alateemad Universum ja selle kujunemine. Maakera kui süsteem (G), universumi evolutsioon (B;G), astronoomia, kehad, nende mõõtmed ja mõõtühikute süsteemid ja teisendamine (F) Mikromaailm ja aineehitus .Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid (K B), Mikromaailma ehitus (K F), Organism kui tervik. Orgaanilised ained eluslooduses (B K), organismide ehitus ja talitus (B), Loodusteaduste rakendusvõimalused. Loodusteaduste rakendusvõimalused tehnoloogias ja majanduses (B K). Keskkond ja keskkonnakaitse. Majanduskeskkond (G). Elukeskkond, selle süsteemida ja kaitse (B G). Tehnoloogiline ehk tehiskeskkond (K F)

iseseisev töö 40 tundi Koostab ülevaate oma kodukoha elusloodusest ja selle eripärast arvestades bioloogilisi ja geograafilisi aspekte (I kursus) B, G Arvutusülesannete lahendamine mehaanika ja elektromagnetismi kohta. (II kursus) F Tänapäeva puhastusvahendite kasutamine, nende koostis ja mõju tervisele (I Kursus) K. Õppekäigu aruande koostamine (III kursus)

praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, demonstratsioon, referaat, õppekäik, arutlus, essee, ülesannete lahendamine, paaristöö, rühmatöö, test, probleemõpe, video, esitlus, kaaslaste hindamine, enesehindamine.

Hindamine MITTEERISTAV Eelduseks on õpilase osalemine õppetöös ja iseseisvate tööde tähtaegne esitamine Õppeprotsessis toimub läbivalt kujundav hindamine. Hindamisülesanne 1 I kursus Esitluse koostamine ja esitlemine: Maakera ja elu teke ning areng Hindamisülesanne 2 I ja II kursus Kombineeritud kontrolltöö mehaanika ja elektromagnetismi kohta Hindamisülesanne 3 I ja II kursus Koostab ja esitab meeskonnatööna kokkuvõtte, kuidas klimaatilised tingimused ja keskkond mõjutavad tehnoloogilist arengut ning inimeste toitumist ja tervist Hindamisülesanne 4 III kursus Osalemine õppekäigul prügilasse ja koostab aruande jäätmete liikidest (plastik, klaas, paber, ehitusmaterjal, elektroonika ja muu kodutehnika, kemikaalid, biojäätmed) ja nende edasistest kasutusvõimalustest lähtudes loodusressursside piiratusest


sh kokkuvõtva hinde kujunemine Hinne kujuneb kõigi õpiväljundite saavutamisel lävendi tasemel

sh hindamismeetodid Rühmatöö; esitlus; kontrolltöö; aruande koostamine

Õppematerjalid Füüsika: Õpetaja märkmed, konspekt. Füüsika õpik kutsekoolidele. E.Pärgmäe Tartu 2002 Füüsika käsiraamat. K.Tarkpea, H.Voolaid Tln. 2002 Füüsika tehnikumidele. L.Zdanov. Tln. 1980 Füüsika (ruum, aeg, aine, jõud). T.Lukki Tln. 2001 Koolifüüsika käsiraamat. O.Kabardin Tln. 1986 Kleines Formellexikon. Ing. A.Arndt Berlin 1977 Schülerduden. Die

Physik. Mannheim 1989 Füüsika ülesannete ja küsimuste kogu tehnikumidele Tln. 1985 Füüsika ülesannete kogu keskkoolile. M.Kask, M.Reemann Tln. 1992 Ülesandeid füüsikast. B.Kogan Tln. 1976 Füüsika põhikursus. D.Halliday, R.Resnick, J.Walker Clevelandi Osariigi Ülikool 2008/ tõlge eesti keelde 2012 Geograafia: Õpetaja koostatud õppematerjalid; „Üldmaateadus gümnaasiumile” 2004; Üldmaateaduse töövihik 2004; kogumik „Geograafia riigieksamiks”; Loodusgeograafia I, II, III ja IV ; „Planeet Maa sinu taskus” 2008; ajakiri „Geo”; ajakiri „Eesti Loodus”; Regio õppemapid, erinevad atlase kaardid; National Hurricane Center kodulehekülg; Google Earth programm; U.S Geological Survey kodulehekülg; Vulkaanide maailma kodulehekülg; http://sklaos.onepagefree.com/?id=2440&onepagefree=7kq3kit3glob8eil28l3ha61k3 ; http://geograafia.mgm.ee/?page_id=43 ; www.koolielu.edu.ee; www.geo.ut./kooligeograafia,; http://et.wikipedia.org/wiki; http://geoportaal.maaamet.ee/ ; http://inspire.maaamet.ee/ ; https://maps.google.ee/ ; http://www.maakaart.ee/index.php/component/content/article/47-eestikeelne-maailmakaart Keemia: Õpetaja koostatud konspekt ja ülesanded; „ Keemia õpik kutseõppeasutusele“ E. Külanurm 2003; „ Üldine keemia „ H. Karik 1994; „ Orgaaniline keemia 11. klassile“ A. Tuulemets 1998; „Keemia lühikursus gümnaasiumile „ N. Katt 2003; „Keemia töövihik kutseõppeasutusele“ E. Kõo 2004; „Üldine ja anorgaaniline keemia10. klassile“ V. Past 1997 www.cemicum.com 101 keemia katset; Google leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/orgaaniline-keemia; http://et.wikipedia.org/wiki/anorgaaniline-keemia; www.koolielu.ee/info/üldine-ja-anorgaaniline-keemia Bioloogia: õpetaja koostatud õppematerjalid; “Bioloogia ja geograafia raudvara“ Lars Trunin 2012; „Keskkonnakaitse“ Vello Keppart 2006,“Suurest paugust inimeseni“ Koolibri 1997; „Evolutsioon“ Koolibri 2001; Bioloogia lühikursus gümnaasiumile Avita 2003 Bioloogia gümnaasiumile I- III osa Eesti Loodusfoto 2006; Bioloogia I Avita 2002; Bioloogia III -1 Avita 2008; Bioloogaia III - 2 , Avita 2009; ajakiri „Eesti Loodus“, ajakiri „Imeline teadus“,,ajakiri „National Geographic“ www.koolielu.ee/info/üldine


4 VÕÕRKEEL 4,5

E. Pener, E.Airike


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argsuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.


Õpilane: 1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles

argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti.

Õpilane: 1. Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt 2. Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes 3. Väljendab end/suhtleb keelekasutuse erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) 4. Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 5. Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse 6. Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks

http://sklaos.onepagefree.com/?id=2440&onepagefree=7kq3kit3glob8eil28l3ha61k3

http://geograafia.mgm.ee/?page_id=43

http://www.koolielu.edu.ee/

http://www.geo.ut./kooligeograafia

http://et.wikipedia.org/wiki

http://geoportaal.maaamet.ee/

http://inspire.maaamet.ee/

https://maps.google.ee/

http://www.maakaart.ee/index.php/component/content/article/47-eestikeelne-maailmakaart

http://www.cemicum.com/

http://www.koolielu.ee/info/üldine

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga.

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega.

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel.

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid.

7. Hindab oma võõrkeele oskuse taset 8. Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala- ja elukestva õppega 9. Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust 10. Kirjeldab oma kasutatavaid suhtluskeskkondi (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades 11. Võrdleb sihtkeele /emakeele* maa(de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme 12. Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga 13. Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta 14. Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles 15. Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi 16. Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa

eripäraga 17. Sooritab näidistööintervjuu vastavalt juhistele.

Teemad, alateemad 1.Mina ja maailm (34 t) Enesetutvustus (sh virtuaalsed sõbrad, võõrkeele vajalikkus minu elus) (6) Kooli tutvustus (sh sõpruskool) (10) Regiooni tutvustus (6) Infootsingu võimalused, allikad ja usaldusväärsus - läbiv teema Eesti Vabariik (6) Välisriikide tutvustused (6) 2. Keskkond ja tehnoloogia (42 t) Toitlustamine ja rahvusköök (9) Majutus/ hotelli broneerimine (9)Transport/ piletiautomaadid (6) Tee küsimine ja juhatamine võõras linnas (6) Liiklus (liiklusõnnetused, traumad, liiklusmärgid, kliima jne) (12) 3. Haridus ja töö (41 t) Töökuulutused, CV, avaldus ja motivatsioonikiri (14) Intervjuu ülesehitus, riietus, kehakeel, viisakus jne (10) Töötamine välismaal (5) Telefonivestlused (8) Kuupäevad, kellaajad, nädalapäevad, tähtpäevad (4) Kõik teemad sisaldavad ka grammatikaõpet

iseseisev töö I kursus 8 tundi II kursus 8 tundi III kursus 8 tundi

1. I aasta hindamisülesanne: Oma kooli tutvustus, Eesti ja ühe teise Euroopa riigi võrdlus (4) 2. Kooli tutvustus (2) 3. Regiooni tutvustus (2) 4. II aasta 2. Hindamisülesanne: paaristöö, situatsioonülesanne: “Mida peab eestlane silmas pidama, kui ta läheb välismaale?“ (6) 5. Toitlustamine ja rahvusköök (2) 6. III aasta hindamisülesanne: Tööintervjuu (6)

7. Töökuulutused, CV, avaldus ja motivatsioonikiri (2) (Läbiv teema: info otsimine teabeallikatest, grammatika)

praktika Puudub

Õppemeetodid Paaristöö, grupitöö, rollimängud ja suhtlussituatsioonid, info selekteerimine, võrdlus, esitlus, analüüs, intervjuu, abimaterjalide nagu (elektroonilised) sõnastikud ja teatmikud kasutamine, juhendatud iseseisev töö.

Hindamine I AASTA Individuaaltöö. Kogub materjali, koostab kirjalikult võrdleva teksti ja esitab teksti kokkuvõtte suuliselt: Oma kooli tutvustus, Eesti ja ühe teise Euroopa riigi võrdlus käsitledes järgnevaid teemasid: • enda tutvustus ja riigi valiku põhjendus • regiooni, kus kool asub ja kooli lühitutvustus • võrdleb kahe riigi elanikkonda (rahvaarv, rahvuslik koosseis, keeled, usundid) ja kultuuritraditsioone Hindamisülesanne käsitleb järgmisi õpiväljundeid: 1-4 Hindamisülesanne käsitleb järgmisi hindamiskriteeriume: 1, 4, 5, 7, 9, 10, 11, 13 II AASTA Paaristöö. Situatsioonülesanne „Mida peab eestlane silmas pidama, kui ta läheb välismaale?“ - koostab paaristööna temaatilise rollimängu. Iseseisva tööna otsib loetletud teemade kohta materjali ühe vabalt valitud riigi kohta (keel, söök, kliima, raha, riigikord, liikluskord (0 tolerants), haigused, vaktsiinid, vaatamisväärsused). Kasutab erinevaid teabeallikaid. Hindamisülesanne käsitleb järgmisi õpiväljundeid: 1,3,4 Hindamisülesanne käsitleb järgmisi hindamiskriteeriume: 1,2 7, 8, 9, 11, 12, 13 III AASTA Individuaaltöö Õppija loeb erinevaid töökuulutusi ja valib välja endale sobivaima; koostab (Europassi) CV ja motivatsioonikirja; lepib kokku tööintervjuu, kasutades erinevaid suhtluskeskkondi. Paaristöö Valmistutakse tööintervjuuks. Mõlemad valmistuvad nii intervjueerija kui intervjueeritava rolliks ja esitavad ettevalmistatud rollimängu suuliselt. Kui võimalik, siis filmitakse ettevalmistusperioodi ja hiljem analüüsitakse oma arengut. Hindamisülesanne käsitleb järgmisi õpiväljundeid: 1,2,3,5 Hindamisülesanne käsitleb järgmisi hindamiskriteeriume: 1, 3, 4, 6, 7, 9, 10,12, 14 (varasem töökogemus), 15, 16, 17

sh hindekriteeriumid 1. I aasta hindamisülesanne: Individuaaltöö Koostab kirjalikult ja esitab individuaalselt suuliselt: Oma kooli tutvustus, Eesti ja ühe teise Euroopa riigi võrdlus Hindekriteeriumid: „rahuldav“ - õpilane koostab kirjalikult üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas, sõnavara kasutuses ja kirjapildis. Teksti sisu hõlmab oma kooli kirjeldust, Eesti ning üks vabalt valitud riigi võrdlust ning kasutatud

on mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara. Tekstis on vähemalt 250 sõna. Suuliselt esitab teema vähemalt 10 lihtsa lausega. Tutvustab ennast ja põhjendab ühe lausega riigi valikut. Vastab suulises esitluses vähemalt ühele lisaküsimusele, kasutades abimaterjale või õpetaja abi. Häälduses esineb suuremaid vigu, kuid sõnad on kontekstis mõistatavad. „hea“ - õpilane koostab kirjalikult üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas ja kohati kirjapildis. Teksti sisu hõlmab oma kooli kirjeldust, Eesti ning ühe vabalt valitud riigi võrdlust ning kasutatud on mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara. Tekstis on vähemalt 400 sõna. Suuliselt esitab teema vähemalt 20 keskmise pikkusega lausega (7-9 sõna). Tutvustab ennast ja põhjendab vähemalt kahe lausega riigi valikut. Vastab suulises esitluses vähemalt kahele lisaküsimusele, kasutades isiklikku konspekti. Häälduses esineb ebatäpsusi, mis ei takista sõna tähenduse mõistmist kontekstis. „väga hea“ - õpilane koostab kirjalikult üheselt mõistetavaid lauseid, kus võib esineda mõningasi eksimusi grammatikas. Teksti sisu hõlmab oma kooli kirjeldust, Eesti ning ühe vabalt valitud riigi võrdlust ning kasutatud on mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara. Tekstis on vähemalt 600 sõna. Tutvustab ennast ja põhjendab vähemalt kolme lausega riigi valikut. Suuliselt esitab teema vähemalt 30 sisuka lausega. Vastab suulises esitluses vähemalt kolmele lisaküsimusele abimaterjalide või konspekti abita. Hääldus on korrektne. II aasta hindamisülesanne: Paaristöö. Situatsioonülesanne „Mida peab eestlane silmas pidama, kui ta läheb välismaale?“ - koostab paaristööna temaatilise rollimängu ja esitab selle. Hindekriteeriumid: „rahuldav“ - õpilane koostab paaristööna rollimängu ning esitab selle koos kaasõppijaga suuliselt. Moodustab üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas ja sõnavara kasutuses. Rollimängu sisu hõlmab mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara ning vähemalt nelja loetletud teemadest. Häälduses esineb suuremaid vigu, kuid sõnad on kontekstis mõistetavad. Nimetab/esitab vähemalt kaks teabeallikat, mida informatsiooni otsimiseks kasutas. „hea“ - õpilane koostab paaristööna rollimängu ning esitab selle koos kaasõppijaga suuliselt. Moodustab üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas ja sõnavaras. Rollimängu sisu hõlmab mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara ning vähemalt kuute loetletud teemadest. Häälduses esineb ebatäpsusi, mis ei takista sõna tähenduse mõistmist kontekstis. Nimetab/esitab vähemalt neli teabeallikat, mida informatsiooni otsimiseks kasutas. „väga hea“ - õpilane koostab paaristööna rollimängu ning esitab selle koos kaasõppijaga suuliselt. Moodustab üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb üksikuid eksimusi grammatikas. Sõnavara kasutus on korrektne. Rollimängu sisu hõlmab mooduli jooksul läbitud teemade sõnavara ning kõiki loetletud teemasid. Hääldus on korrektne. Nimetab/esitab vähemalt neli teabeallikat, mida informatsiooni otsimiseks kasutas. III aasta hindamisülesanne: Individuaaltöö + Paaristöö (Europassi) CV, motivatsioonikiri. Valmistumine tööintervjuuks. Hindekriteeriumid:

„rahuldav“ - õpilane koostab (Europassi) CV ning motivatsioonikirja. Kasutab oma kutseoskuste ning isikuomaduste kirjeldamiseks üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas, sõnavara kasutuses ja kirjapildis. Tunneb motivatsioonikirja üldist ülesehitust ja eristab kõnekeelt kirjakeelest. Suuliselt esitab paaristööna tööintervjuu, mis sisaldab vähemalt 10 küsimust ja vastust. Häälduses esineb suuremaid vigu, kuid sõnad on kontekstis mõistatavad. „hea“ - õpilane koostab (Europassi) CV ning motivatsioonikirja. Kasutab oma kutseoskuste ning isikuomaduste kirjeldamiseks üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb eksimusi grammatikas ja sõnavaras. Tunneb motivatsioonikirja üldist ülesehitust ja kasutab ametlikke kirjakeele väljendeid, kus esineb eksimusi. Suuliselt esitab paaristööna tööintervjuu, mis sisaldab vähemalt 15 küsimust ja vastust. Häälduses esineb ebatäpsusi, mis ei takista sõna tähenduse mõistmist kontekstis. „väga hea“ - õpilane koostab (Europassi) CV ning motivatsioonikirja. Kasutab oma kutseoskuste ning isikuomaduste kirjeldamiseks üheselt mõistetavaid lauseid, kus esineb üksikuid eksimusi grammatikas. Tunneb motivatsioonikirja ülesehitust ning seoseid ja kasutab ametlikke kirjakeele väljendeid. Suuliselt esitab paaristööna tööintervjuu, mis sisaldab vähemalt 20 küsimust ja vastust. Hääldus on korrektne.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Esitab õpimapi mooduli jooksul läbitud tunniülesannete, tagasiside ja iseseisvate tööde ülesannetega. Õpimappi hinnatakse mitteeristavalt. Koondhinne kujuneb mooduli arvestuslike hinnete kaalutud keskmisena.

sh hindamismeetodid Individuaaltöö (juhendatud): suuline esitlus, kirjalik võrdlus. Paaristöö. Situatsioonülesanne, temaatiline rollimäng. Paaristöö/grupitöö: tööintervjuu, rollimäng, analüüs.

Õppematerjalid Bill Mascull (2006): Business Vocabuary in Use. Elementary. Second edition. Cambridge University Press. Stuart Redman, Ruth Gairns (2003): Test Your English Vocabulary in Use. Pre-intermediate and intermediate. Second edition. Cambridge University Press. Stuart Redman, Ruth Gairns (1997): English Vocabulary in Use. Pre-intermediate and intermediate. Second edition. Cambridge University Press. Bill Mascull (2002): Business Vocabuary in Use. Intermediate. Second edition. Cambridge University Press. Raymond Murphy (1985,1994): English Grammar in Use. A self-study reference and practice book for intermediate students with answers. Second edition. Cambridge University Press. Raymond Murphy (1990): Essential Grammar in Use. A self-study reference and practice book for elementary students with answers. Second edition. Cambridge University Press. Liz and John Soars (2011): New headway. Elementary. Student’s Book. Oxford University Press. www.jkhk.ee Internetimaterjalide põhjal koostatud konspekt.


5 SOTSIAALAINED 7

M.Veskimäe, R.Lippur, R.Meerits


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt

http://www.jkhk.ee/

iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik


Õpilane: 1. Omab adekvaatset enesehinnangut

ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist.

2. Omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mõjust.

3. Mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi:

4. Hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu:

Õpilane: 1.Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas. 2.Analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus. 3.Nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi. 4.Tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi. 5.Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust. 6.Määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti. 7.Selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi. 8.Toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta. 9.Arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel. 10.Iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel. 11.Selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs. 12.Kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust. 13.Kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse. 14.Demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekolde. 15.Põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust. 16.Analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse. 17.Tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike. 18.Analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolist, vanuselist struktuuri. 19.Kasutab teabeallikaid sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti. 20.Selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel. 21.Selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna. 22.Orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid. 23.Kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid. 24.Nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi.

Teemad, alateemad Mina ja tervis (52 tundi, 18 t I kursus, 18 tundi II kursus, 18 tundi III kursus) Kehalise aktiivsuse tähtsus ja mõju. Koormuse arvestamine kehalisel tegevusel. Vigastuste vältimine sportimisel, ohutusnõuded erinevate spordialade puhul. Erinevad treeningud ja teadmised iseseisvalt sportimiseks Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused. Mitmekülgsuse arendamine spordis. Kehaliste võimete arendamine. Taastumise vajalikkus. Taastumine spordis. Kalorid ja tervislik toitumine, terviseriskid. Sõltuvusained ja nendega kaasnevad riskid. Suhted. Suhete areng. Seksuaalkasvatus. Konfliktid ja nende lahendamine. Minapilt, enesehinnang ja vaimne tervis. Inimese areng ja elukaar. Ealised iseärasused. Inimestevahelised erinevused. Teiste rahvaste kombed, traditsioonid. Mina teise ühiskonna liikmena - erinevad riigid ja ühiskonnakorraldused (22 tundi III kursus) Ühiskonna areng ja moderniseerumine, info- ja teadmusühiskonna kujunemine. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskonnaelu reguleerivad normid ja väärtused. Arengumaad ja arenenud riigid. Taasiseseisvumisjärgne Eesti. Tänane Eesti ühiskonnakorraldus. Poliitilised ideoloogiad. Demokraatliku riigi valitsemiskorraldus. NATO, EL ja ÜRO ning Eesti seotus nende organisatsioonidega. Minu perekond/sugulased/tuttavad taasiseseisvunud Eestis (12 tundi I kursus) Perekonna mõiste ja kujunemine. Perekonna ülesanded ja vormid. Soorollid perekonnas. Perekonna roll ühiskonnas. Kooselu ajalugu ja nüüdisaegse perekonna kujunemine. Eluolu nõukogude perioodil, taasiseseisvunud Eestis ja tänasel päeval. Üleminek plaanimajanduselt turumajandusele, omandireform perekonna kontekstis. Muutused kultuurivaldkonnas. Minu õigused ja kohutused (12 tundi II kursus) Inimõiguste olemus ja vajalikkus, tähenduse muutumine 20.-21. sajandil. Õpilase õigused ja kohustused lähtuvalt seadusandlusest (põhiseadus, lastekaitseseadus jt seadused, kooli sisekorra- ja õppekorralduseeskiri jne). Õigusriigi põhimõtted. Kodu ja perekonnaelu, pereliikmete vajadused ja väärtused. Eesti Vabariigi põhiseadus ja riigiaparaadi ümberkujundamine. Erakondade teke ja areng ning erisused. Teekond läbi aja (48 tundi, sellest 24 I kursusel, 24 II kursusel) Ajaloo periodiseerimine. Euroopa ja maailma ajalugu. Ajalooallikad ja allikakriitika. Arheoloogia ja ajalooteadus. Eesti mäluasutused ja seal leiduvad ajalooallikad. Eesti muinasaeg. Eesti keskaeg. Sõdade periood (Liivi sõda, Põhjasõda, sõjad Euroopas ja nende mõju siinsetele aladele). Eesti erinevate riikide võimu all (Poola aeg, Rootsi aeg, Vene aeg). Eesti vabariigi tekkimine ja areng II maailmasõda ja eestlaste erinevad saatused Nõukogude okupatsioon. Taasiseseisvumine. Majandus ja rahvastik (16 tundi, sellest 8 II kursusel, 8 III kursusel) Rahvastiku muutumine ajas ja selle põhjused. Üleilmastumine. Immigratsioon. Tööhõive. Riigi ja maailma majandus Jätkusuutlik areng. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Kaardi kasutamine. Asukoha määramine kaardil. Riigikaitse teemapäevad (20 tundi I kursus) Ajateenistus. Esmaabi Kaitseväe üldfüüsiline test Riigikaitse institutsioonid (sh Kaitseliit, Naiskodukaitse, noorteorganisatsioonid). Riigikaitse taastamine. Vabadussõda, I maailmasõda, II maailmasõda. ÜRO, NATO, ja EL asutamise põhjused ja funktsioonid tänasel päeval. Riigikaitsestrateegia ülesehitus ja ressursid. Julgeolekuriskid ja hädaolukorrad. Kriiside tekkimine, sõja ja mässu erinevused

iseseisev töö I kursus 11 tundi II kursus 20 tundi III kursus 13 tundi

I kursus Mina ja tervis Treeningpäeviku täitmine ja iseseisev treenimine 4t Minu perekond Tabeli täitmine ja analüüs 3t Riigikaitse Õpimapi koostamine 5t II kursus

Mina ja tervis Treeningpäeviku täitmine ja iseseisev treenimine 5t Minu õigused ja kohustused Essee ja/või mõistekaart 3t Teekond läbi aja Rühmatööna lauamäng, töö tekstidega 12t III kursus Mina ja tervis Treeningpäeviku täitmine ja iseseisev treenimine 4t Mina teise ühiskonna liikmena Projekti koostamine rühmatööna 5t Majandus ja rahvastik Graafikute koostamine 4t

praktika Puudub

Õppemeetodid Praktilised harjutused, arutelu, juhtumianalüüs, liikumismängud, rollimäng, rühmatöö, paaristöö, intervjuu, loeng, teksti analüüs, õppefilmide vaatamine ja analüüsimine

Hindamine I kursus Mina ja tervis 1. Koostatud elustiile kajastav treeningpäevik 4 päeva kohta. Päevikule lisatud järeldused, kus õpilane nimetab koos põhjendustega oma tervisekäitumise kõige suuremad eksimused analüüsitud perioodil ning mida peaks tegema oma tervisekäitumise parandamiseks. Minu perekond 2. Täidetud etteantud tabel erinevate nähtuste kohta ühiskonnas kindlatel aastatel. 3-4 tabelis esitatud mõõdiku puhul on eraldi välja toodud, miks asjad on muutunud (põhjendused vormuvad klassi arutelu käigus). Lisatud on kirjeldus õpilase sündimise päeval Eestis toimunud sündmustest ühe ajalehe põhjal. (Analüüsitud on isiklikku/mina ja perekonna rolli ühiskonnas.) Riigikaitse 3. Koostatud on õpimapp, mille vahel on töölehed ja eneseanalüüs, mida ma õppisin. II kursus Mina ja tervis 1. Koostatud elustiile kajastav treeningpäevik 5 päeva kohta. Päevikule lisatud järeldused, kus õpilane nimetab koos põhjendustega oma tervisekäitumise kõige suuremad eksimused analüüsitud perioodil ning mida peaks tegema oma tervisekäitumise parandamiseks. Minu õigused ja kohustused 2. Essee valitud kaasuse põhjal, kus kõikidele kaasuse põhjendustele ja selgitustele on leitud õige seadus ja selle paragrahvid; essee pikkus on vähemalt 1 A4. 3. Õpilane on osalenud näidisprotsessi ettevalmistamisel ja läbimängimisel. 4. Koostatud on mõistekaart teemal “Minu õigused ja kohustused”, kus iga analüüsitud rolli puhul on välja toodud vähemalt viis õigust ja viis kohustust. Rollid: laps, õpilane, Eesti riigi kodanik, tulevane lapsevanem (tulevane töövõtja/tööandja). Teekond läbi aja 5. Rühmatööna valmib lauamäng, risttabel, näitus, etendus vms Eesti ajaloo kohta, mis hõlmab perioodi muinasajast tänapäevani. Rühmatöö tulemis on rõhutatult välja toodud Eesti ajaloo pöördepunktid. Rühmatöö tulemi valmimise tegevuste kohta on igal õpilasel individuaalne logiraamat või blogi, soovitavalt elektroonilisel kujul, kust nähtub tema

panus projekti valmimisse nii individuaalselt kui ka grupi liikmena. Koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kasutatud allikad on viidatud. III kursus Mina ja tervis 1. Koostatud elustiile kajastavav treeningpäevik 4 päeva kohta. Päevikule lisatud Päevikule lisatud järeldused, kus õpilane nimetab koos põhjendustega oma tervisekäitumise kõige suuremad eksimused analüüsitud perioodil ning mida peaks tegema oma tervisekäitumise parandamiseks. Mina teise ühiskonna liikmena 2. Rühmatööna valminud projekt „Mina teise ühiskonna liikmena“, selle esitlus. Esitluses on läbivalt kajastunud võrdlus Eestiga (mis on meil hästi, mis meil võiks võrreldes uuritud riigiga paremini olla koos põhjendustega. Kasutatud vähemalt 5 erinevat allikat. Majandus ja rahvastik 3. Rühmatööna graafikute ja võrdlustabelite koostamine Eesti ja võrdlusena ühe Euroopa riigi rahvastikuprotsesside kohta. Graafikutel kajastuvad Eesti ja valitud riigi olulisemad rahvastiku muutuse trendid viimase saja aasta jooksul ning järgmise kolmekümne aasta perspektiivis. Koostatud 5 ettepanekut vastava ala ministrile rahvastikupoliitika ja majandusprotsesside muutmiseks ühiskonnas tulenevalt rahvastiku muutumise trendidest

sh hindekriteeriumid MITTEERISTAV Eelduseks on õpilase osalemine õppetöös, iseseisvate - ja rühmatööde tähtaegne esitamine. Õppeprotsessis toimub läbivalt kujundav hindamine. Hindamisülesanne 1 Elustiile kajastava treeningpäeviku täitmine läbi kolme kursuse I-III kursus. Iga kursuse lõpuks vajalik treeningpäeviku täitmine ettenatud tasemele koos analüüsiga. Hindamisülesanne 2 Tabeli täitmine erinevate ühiskonnanähtuste kohta. I kursus Hindamisülesanne 3 Õpimapi täitmine. I kursus Hindamisülesanne 4 Essee koostamine, näidisprotsessil osalemine, mõistekaardi koostamine. II kursus Hindamisülesanne 5 Rühmatööna valminud lauamäng, risttabel, näitus, etendus vms. II kursus Hindamisülesanne 6 Rühmatööna valminud project “Mina teise ühiskonna liikmena.” III kursus Hindamisülesanne 7 Rühmatööna graafikute ja võrdlustabelite koostamine. III kursus

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd. sh hindamismeetodid Praktiline töö, rühmatöö, eneseanalüüs, õpimapp, kirjalik töö.

Õppematerjalid Mina ja tervis Perekonnaõpetus. Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpik. Inger Kraav, Katrin Kullasepp, Margit Kagadze. “Turvalise armastuse nimel”metoodiline õppematerjal noortega töötavatele spetsialistidele. www.arutaru.weebly.com Arro “Uimasti ajastu” Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toitumisalased brožüürid http://www.toitumine.ee; http://www.terviseinfo.ee,http://www.alkoinfo.ee http://www.narko.ee Lühifilm „Mõtteaine“ – lisainfo filmist Lühifilm „Suits“ – lisainfo filmist Film Nime poolest võitja (2001) Peep Vehm Rääkimata lugu – üksteist aastat hiljem Pink, A. ja Pink, J. 2006. Kodune kaloriraamat. Kerge on olla kerge Kokassaar, U; Lill, A; Zilmer, M. 2012. Normaalse söömise kursuste käsiraamat. Harro, J. 2005. Uimasti ajastu. Jalak, R.2006. Tervise treening. Jalak, R.2006. Enesetestimise käsiraamat. Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism. Teekond läbi aja Usundid ( Silmaringi Teatmik), Philip Wilkinson, Varrak, Tallinn 2009 Maailma Usundid. Christopher Partridge, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Maailmareligioonid. Markus Hattstein, Koolibri, 2007 Religioonide Atlas. Brigitte Dumortier,Madelaine Rouvillois, Tänapäev, 2010 Eesti kultuuriloo õppematerjal (2013) 11 000 aastat hiljem. Tasane tulek (2008) Ajalik ja ajatu. Tule ja mõõgaga, 2 (2006) Saatesari Eesti aja lood Film „Sinimäed“ (2006) Film „September“ (2010). Eesti Muuseumide Infokeskus Rahvusarhiiv Mina teise ühiskonna liikmena – erinevad riigid ja ühiskonnakorraldused Kodaniku raamat. Heiki Raudla.Tallinn 2002 Siseministeerium. Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumiõpik.Katrin Olenko ja Anu Toots, Koolibri, 2005 Ühiskonnaõpetus. Maidu Varik, Koolibri, 2006 Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Ülesanded. Mai Kahru, Ilo, 2009 Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Raudvara. Mai Kahru, Ilo, 2009 Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks 2011. Mai Kahru, TEA Kirjastus, 2010

http://www.arutaru.weebly.com/

http://www.tai.ee/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid?limit=10&filter_catid=17&filter_year=0&filter_typeid=7&filter_languageid=3&filter=&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC

http://www.toitumine.ee/

http://www.terviseinfo.ee/

http://www.alkoinfo.ee/

http://www.narko.ee/

http://www.youtube.com/watch?v=2WbcMsMXU3A

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine/oppefilm-motteaine-

http://www.youtube.com/watch?v=rZL5yD248As&list=UUCK-yuunNb27gmwUQPk-JQA&index=3&feature=plcp

http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/juhendmaterjalid/luhifilm-qsuitsq-noortele

http://www.youtube.com/watch?v=jVgD1EiWJ34

http://www.reporter.ee/2010/11/17/raakimata-lugu-hiv-positiivne-vika-loobus-poja-tuleviku-nimel-emaoigustest/

http://www.eays.edu.ee/aja/index.php/ajalooopetus/ajalugu/126-eesti-kultuuriloo-oppematerjal-eaus-2013

http://arhiiv.err.ee/vaata/11-000-aastat-hiljem-tasane-tulek

http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-tule-ja-moogaga-2

http://arhiiv.err.ee/otsi/eesti%20aja%20lood

http://arhiiv.err.ee/vaata/september

http://www.muuseum.ee/

http://www.ra.ee/

http://filmikogu.maailmakool.ee/ Koostöös MTÜ Mondoga valminud Vikerraadio saateid “Mõistes ilma ja inimesi” saab järele kuulata - http://mondo.org.ee/kuula-huvitajat-2/ Minu õigused ja kohustused Riigikohtu kaasuskonkursi 2013. aasta kogumik Riigikohtu kaasuskonkursi 2012. aasta kogumik Riigikohtu kaasuskonkursi 2010. aasta kogumik Maailma konstitutsioonide veebileht Eesti Vabariigi Põhiseadus Riigi Teataja Võtmekompetentsused ühiskonnaõpetuses. Käsiraamat keskkoolile Maailma majandus ja rahvastik Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/databasetree.asp http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp https://www.eesti.ee/est/riik/rahandus_ja_riigieelarve/ http://www.fin.ee/riigieelarve-ja-majandusulevaated/?searchCurrent= Globaliseeruv maailm: http://1maailm.ee/gm/ http://www.maailmakool.ee/ Riigikaitse nädal Riigikaitseõpik (2012) Riigikaitseõpetus Hädaolukorra seadus


Õpetajad

6 KUNSTIAINED 1,5

S. Unga, P. Lai


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi elukvaliteedi tõstmiseks ning isiksuse mitmekülgseks arendamiseks.


Õpilane: 1. Omab ettekujutust kunstiliikidest ja muusikažanritest.

Õpilane: 1. Võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid. 2. Määrab kunsti ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel. 3. Tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid.

http://filmikogu.maailmakool.ee/

http://mondo.org.ee/kuula-huvitajat-2/

http://www.riigikohus.ee/vfs/1398/2013kogumik.pdf

http://www.riigikohus.ee/vfs/1247/2012kogumik.pdf

http://www.riigikohus.ee/vfs/930/kaasuskonkurss_RK90.pdf

http://koit.pri.ee/

http://pohiseadus.ee/

https://www.riigiteataja.ee/

http://www.jti.ee/public/VOICE_School_Manual_Estonian.pdf

https://www.siseministeerium.ee/public/KOV-indeks_2011_rahvastiku_aruannne.pdf

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/databasetree.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp

https://www.eesti.ee/est/riik/rahandus_ja_riigieelarve/

http://www.fin.ee/riigieelarve-ja-majandusulevaated/?searchCurrent=

http://1maailm.ee/gm/

http://www.maailmakool.ee/

http://www.kaitseministeerium.ee/files/kmin/img/files/webiversioon_riigikaitse6pik_2012.pdf

http://www.kmin.ee/et/riigikaitseopetus

https://www.riigiteataja.ee/akt/130102012004

2. Tunneb kunsti ja muusika paigutumist ajateljele. 3. Tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga. 5.Analüüsib oma suhet kultuuriga lähtudes kogemuslikust eelistusest. 5.Kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks 6.Väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse.

4. Uurib ja kirjeldab kunsti ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta . 5. Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud.

teosed ja nende autorid „suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda.

6. Kirjeldab kogetud kunsti ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi. 7. Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika või kunstiteost ja põhjendab oma valikut,

kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale.

Teemad, alateemad Kunstiliigid ja muusikažanrid Kehakunst, graffiti, tegevuskunst, elektrooniline kunst, disain. Muusikamaastik minevikus, tänapäeval, tulevikus. Audio- ja visuaalse kunsti seosed. Kultuur elukvaliteedi tõstjana. Rahvakunst ja –muusika identiteedi kujundajana. Vanaajast tänapäeva Muusika ja kunsti roll inimkonna arengus. Ajastud ja kultuurilugu. Gootika Eestis. Mitmehäälsuse kujunemine, noodikiri. Renessanss. Trükipress ja maadeavastused, arhitektuur. Polüfoonilise muusika areng, ilmalik laul. Barokk kunstis ja muusikas. Klassitsism ja romantism. Instrumentaalmuusika areng. Rahvuslikkus. 19. ja 20. Sajand meil ja mujal. Eesti kunst ja muusika

iseseisev töö Koostab õpimapi - illustreeritud leksikoni - kogu läbitud teemade lõikes ,mis on õpilase eneseanalüüsi osaks.

praktika Puudub

Õppemeetodid visuaal- ja audioesitlusega loeng; praktiline tegevus (muusika kuulamine); vaatlus; jalutuskäik-seminar tutvustamaks ajastute ilminguid keskkonnas; ajatelje koostamine-kandes teljele erinevad ajastud ning kunsti-ja muusikateosed ning autorid,mida õpilane kasutab ja täiendab edaspidi üldajaloo ja erialaajaloo ainetes; valikute võrdlemine ja põhjendamine

Hindamine Mitteeristav Eelduseks mooduli hinde kujunemisel on õpilase osalemine õppetöös Hindamisülesanne 1 Õppeprotsessi käigus koostada illustreeritud leksikon Hindamisülesanne 2 Esitluse koostamine ja esitlemine: õpilase poolt valitud ajastu kunstiliigi ja muusika stiili näitel, kasutades audio- visuaalset esitlust võimaldavaid IKT vahendeid


sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb tunnist osavõtu, õpimapi esitamise ja esitluse ettekandmise tulemuse järgi.

sh hindamismeetodid Õpimapp, esitlus

Õppematerjalid Muusikaõpetuse õppematerjalid: K.Spence “Raamat muusikast“ „Alma Litera „,Vilnus 1995 I.Kull ,O.Tuisk“Muusikaajalugu““Valgus“1982 J.Jürisson „Vanast muusikast “Eesti Riiklik Kirjastus 1961 T.Siitan“ Õhtumaade muusikaajalugu“. Talmar ja Põhi Evita 1998 A..Kaarlep „Eesti Muusikalugu. Kunstmuusika“ ,“Talmar ja Kaalep 2007 Kunstiõpetuse õppematerjalid: Leesi, L. Kunstilugu koolidele. Avita 2001 Õpetaja koostatud PowerPoint esitlused üldise kunstiajaloo kuulsamatest teostest, kaasaegsest kunstist. Näiteid YouTubest erinevate vahendite ja tehnikate kasutamisest.

VALIKAINETE MOODULID


Õpetajad

RIIGIKAITSE 2 Vahur Hanko


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et mooduli läbinu on teadlik oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest


Õpilane: 1) tunneb Eesti riigikaitse laia

käsitluse põhimõtteid, eesmärki ning üldist korraldust ja on valmis tegutsema enda võimalustest ja

Õpilane: 1. kirjeldab Eesti riigikaitse laia käsitluse põhimõtteid, eesmärki ning üldist korraldust, toetudes riigikaitse

alusdokumentidele;

2. leiab ja kasutab vajaduse korral riigikaitsesse puutuvat olulist infot, sh Eesti riigikaitse üldist korraldust

reguleerivaid õigusakte;

3. selgitab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhijooni rahvusvaheliste suhete ning Euroopa julgeoleku

kohustustest lähtuvalt, ka kutsealuse ja reservväelasena.

2) tunneb Eesti sõjaajaloo tähtsamaid sündmusi ja nende mõju ning tagajärgi Eesti ühiskonna arengule ja oma lähedastele; analüüsib peamisi aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme ja nende mõju Eesti ühiskonnale;

3) väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides

4) tunneb rivilise liikumise ja relvaõppe, sh ohutuse põhialuseid; sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all; tunneb kaitseväelist rutiini ja päevaplaani; orienteerub iseseisvalt maastikul kaardi ja kompassiga, osaleb välilaagri rajamisel ja seal elamisel, arvestades keskkonnakaitse põhimõtteid ning norme;

5) Käitub ohutult; oskab käituda ohu-

ja kriisiolukordades ning abistada

abivajajaid oma võimaluste piires

Jaotus tundides: teoreetiline töö: 21

kontekstis, iseloomustab Eesti rolli NATO-s;

4. nimetab Eesti peamisi julgeolekuriske ning kirjeldab erinevaid hädaolukordi; selgitab, kuidas

korraldatakse elanikkonnakaitset;

5. leiab infot oma kohustuste kohta kutsealuse ja reservis oleva isikuna portaali eesti.ee vahendusel;

6. kirjeldab enda võimalusi ja kohustusi riigi kaitsmisel;

7. nimetab siseturvalisuse tagamisega tegelevaid organisatsioone ja nende ülesandeid;

8. kirjeldab kodanikuühenduste eesmärke ja ülesandeid ning nendega liitumise võimalusi.

9. selgitab näidete kaudu, kuidas sõjapidamine on ajaloo jooksul muutunud;

10. nimetab Eesti ja Euroopa sõjaajaloo tähtsamaid sündmusi (I ja II maailmasõda ning Vabadussõda),

nende põhjusi maailma ajaloo kontekstis, analüüsib nende sõdade tagajärgi ja mõju Eesti ühiskonna

arengule ja inimeste saatusele;

11. nimetab Eesti riigikaitse taasloomise olulisemaid sündmusi;

12. nimetab nüüdisaja julgeoleku riske ja ohte;

13. iseloomustab ja võrdleb erinevaid rahvusvahelisi sõjalisi kriise ja relvakonflikte, analüüsib nendega

seotud arenguid ning kirjeldab nende reguleerimiseks ja ohjamiseks kasutatavaid meetodeid, sh

rahvusvahelised missioonid ja operatsioonid;

14. nimetab peamisi julgeolekuga tegelevaid organisatsioone ja iseloomustab nende rolli rahvusvaheliste

sõjaliste kriiside ja relvakonfliktide lahendamisel;

15. selgitab Eesti osalust rahvusvaheliste sõjaliste kriiside ja konfliktidega kaasnenud rahvusvahelistel

missioonidel ja operatsioonidel.

16. kirjeldab kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri;

17. toob näiteid kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete kohta;

18. nimetab kaitseväe väe- ja relvaliike;

19. kirjeldab riigikaitses vabatahtlikuna osalemise võimalusi;

20. eristab kaitseväe vormiriietuse, auastmetunnused ja eraldusmärgid;

21. kirjeldab kaitseväe ja Kaitseliidu traditsioone ning sümboolikat;

22. kirjeldab kaitseväekohustuslase õigusi ja kohustusi

23. kirjeldab kaitseväelase elukutset ning teab ohvitseriks ja allohvitseriks õppimise võimalusi;

24. selgitab rivikorra kujunemise ajalugu, kasutamise vajadust ja tähtsust;

25. demonstreerib esmaseid rivivõtteid paigal ja liikumisel kolonnis ning järgib käsklusi;

26. tegutseb ühtse meeskonnana organiseeritult jao ja rühma kooseisus;

27. käitub lasketiirus turvaliselt laskmiskäskluste järgi; võtab õpetaja käsul laskeasendeid ning kasutab

õiget päästmistehnikat.

praktiline töö: 29 iseseisev töö: 2 kokku: 52

28. kirjeldab, milliseid topograafilisi kaarte ja mis eesmärgil Eesti kaitseväes kasutatakse;

29. orienteerub kaardi ja kompassi abil vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul ning liigub mööda

etteantud marsruuti;

30. määrab kaardil direktsiooninurga, maastikul kompassi abil asimuudi ja kaitseväe kaardil UTMi

koordinaate;

31. kasutab peamisi moondamise ning varjatud liikumise võimalusi erineval maastikul ja erinevas valguses,

nimetab öist orienteerumist piiravaid tegureid

32. rajab välilaagri ja täidab välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid

33. tegutseb meeskonna koosseisus kaaslasi abistavalt ja toetavalt.

34. väldib ohtusid ning kaitseb ennast ja abivajajaid võimalike ohtude eest;

35. kirjeldab, kuidas valmistuda kodus nädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks elutähtsate teenuste

katkestuste (elekter, side, küte, veevarustus jmt) korral

36. oskab hädaolukorras käituda ja ennast ning teisi abistada vigastuste, traumade, haigestumiste,

erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral; oskab kutsuda abi

37. oskab otsida teavet ohtudest nii kodukandis kui ka välisriiki reisides

38. kasutab elupäästva ja jätkuva esmaabi võtteid ning erinevaid kannatanu transportimise võtteid;

Teemad, alateemad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Riigikaitse lai käsitlus ja elutähtsad teenused. Elanikkonna kaitse põhimõtted. Eesti julgeolekuriskid. Eesti osalemine NATOs; NATO kollektiivse kaitse põhimõtted. Eesti kaitsejõud ja väeliigid. Reservväelase ja kutsealuse kohustuse; teenistus reservis; kutsealusena arvele võtmine ja terviseseisundi hindamine. Ametkondade, ühenduste ja igaühe roll turvalisuse tagamisel. Riskikommunikatsioon Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Eesti riigikaitse taastamine. Rahvusvahelised sõjalised kriisid ja relvakonfliktid 20. sajandi teises pooles valitud näidete toel. Nüüdisaegsed rahvusvahelised relvakonfliktid ja nende ohjamine. Psühholoogiline kaitse. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolika ning traditsioonid Kaitseväelase elukutse Ajateenistus ja asendusteenistus; Vaidluste lahendamine ja vastutus. Rivikord ja praktiline riviõpe; Üksiksõduri riviõpe; Jagu koondrivis; Rühma koosseis Isiklik ja rühmavarustus. Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul Relvad ja relvasüsteemid Eesti kaitseväes. Lasu sooritamist mõjutavad tegurid. Ohutusnõuded ja esmaabi Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaardi orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine. Välilaagri rajamine ja eluolu välitingimustes.Toitlustamine ja hügieen välitingimustes Kodu, vabaaja ja liiklusohutus. Isiku ja vara kaitse. Võimalikud hädaolukorrad Eestis ning tegutsemine nende korral Elupäästev esmaabi. Esmaabi vigastuste, traumade, haigestumiste, erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral Hätta sattumine välisriigis. Riskikommunikatsioon

iseseisev töö 2 tundi Ohututehnika lasketiirudes tundmaõppimine. Kaitseväe auastmete tundmaõppimine. Kirjalik tagasiside „Riigikaitse“ mooduli läbiviimise kohta.

praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, arutelud, vestlus, paaris- ning rühmatööd, praktilised õppused, õppekäigud, iseseisev töö

Hindamine Mitteeristav

sh hindekriteeriumid Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel

sh hindamismeetodid Hindamisülesanne: 1) praktiline sooritus (rivivõtete demonstreerimine, sooritab tiirulaskmise harjutusi juhendaja kontrolli all, annab harjutusülesannetes esmaabiabi, sh elupäästvat abi, kasutab esmaseid kaitsevahendeid); 2) iseseisev töö (tunneb ja järgib relvadega ümberkäimise ohutus eeskirju ja –nõudeid, tunneb kaitseväe auastmeid, esitab kirjaliku tagasiside „Riigikaitse“ mooduli läbiviimise kohta); 3) riigikaitselaagris osalemine (kasutab ning hooldab isiklikku ja rühma varustust, osaleb välilaagri paiknemis-, söögi- ja hügieenialade ettevalmistavatel tegevustel, orienteerub maastikul ja vajadusel varjudes maastikul, osaleb rännakul).

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd

Õppematerjalid „Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele“, Ermecol OÜ 2014. Kättesaadav: http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/riigikaitseopik_2014.pdf „Reservväelase teatmik“, Eesti kaitsevägi 2015 Õpetaja poolt jagatavad materjalid.


Õpetajad

1 MAHEPÕLLUMAJANDUS 3 M. Ess


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tunnetada looduses toimuvaid protsesse, mõista neid ning planeerida oma tegevust looduses kehtivaid seaduspärasusi arvestades


Õpilane: 1. Mõistab keskkonnasõbraliku ja mahepõllumajanduse olemust, mõtestab oma rolli looduses

Õpilane:

selgitab keskkonnasõbraliku ja mahepõllumajanduse põhimõisteid; analüüsib oma rolli looduskeskkonna osana;

mõistab keskkonnasõbraliku ja mahepõllumajanduse põhimõtteid;

täidab mahepõllumajandustoetuse taotlemiseks vajalikke dokumente.

http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/riigikaitseopik_2014.pdf

2. Kasutab oma tegevuses keskkonnasõbraliku ja mahetaimekasvatuse põhimõtteid seostades neid reaalsete tootmisoludega

selgitab keskkonnasõbralikule ja mahetaimekasvatuslikule tootmisele esitatavaid nõudeid;

mõistab mahetaimekasvatuse põhimõtteid, kirjeldab erinevate põllu- ja aiakultuuride kasvatamise eripära.

3. Annab ülevaate GMO kasutamise võimalustest

selgitab GMO olemust ja selle kasutamise võimalusi maailmas;

teeb vahet GMO erinevatel põlvkondadel ning võrdleb neid omavahel.

Teemad, alateemad Mahepõllumajanduse alused Mahepõllumajandus Eestis ja EL-s; põhimõisted, ajaloost; mahepõllumajandussüsteemid Mahepõllumajanduse seadus; loomakaitseseadus jm., mahepõllumajandustoetus Keskkonnasõbralik mahetaimekasvatus Muld kui elav organism; külvikorrad; mullaharimine Orgaanilised väetised, haljasväetised; kompostimine, multṡ Põllu- ja aiakultuuride kasvatamine, maitse- ja ravimtaimed; alternatiivtootmine; mahepõllumajandusse sobivad liigid ja sordid Taimekaitse, umbrohud ja nende tõrje Keskkonnasõbralikule ja mahetaimekasvatuslikule tootmisele esitatavad nõuded GMO põhimõtted Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP sh iseseisev töö 18 tundi Mahepõllumajandusega seonduvate õigusaktide läbitöötamine Leiab põllukultuuride kasvatamise kohta ning valib mahepõllumajandusse sobivad liigid ja sordid Leiab infot ja selgitab taimekaitse võimaluste kohta mahepõllumajanduses

sh praktika Puudub


Hindamine ja hindamismeetodid Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumite ja


Hindamisülesanne:

1. Mahepõllumajanduse aluste tundmine


Kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh täidetud iseseisvad tööd

Õppematerjalid E-õppematerjal: K. Vessart „Mahepõllumajandus“ https://moodle.e-ope.ee/enrol/index.php?id=4099, 2011

www.agri.ee, www.pma.agri.ee, www.agri.ee/mahepollumajandus, www.maheklubi.ee/mison,

www.sahver.ee/mahepollumajandus

http://www.agri.ee/


http://www.agri.ee/mahepollumajandus

http://www.maheklubi.ee/mison

http://www.sahver.ee/mahepollumajandus


Õpetajad

2 MAHEVEISEKASVATUS

3 M-M Urve


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mahepõllumajanduslikust piimakarja- ja lihaveisekasvatusest, loomade pidamise, söötmise, tervishoiu ning toodangu töötlemise ja turustamise nõuetest mahepõllumajanduse põhimõtetest ja õigusaktidest lähtuvalt.


Õpilane: 1. Selgitab mahepõllumajanduse põhimõtteid

Õpilane:

leiab mahetootmise nõuded ja õigusaktid Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti veebilehtedelt;

selgitab mahetootmise põhimõtteid ja toob välja erinevusi tavatootmisest. 2. Kirjeldab maheveiste pidamisnõudeid

ja keskkonna- säästlikku sõnnikumajandust

võrdleb maheveiste pidamistingimusi tavatootmisega ja toob välja erinevusi loomade heaolust lähtuvalt;

nimetab ja selgitab mahetootmisse enamsobivaid piima- ja lihaveisetõugusid;

analüüsib lihaveiste või piimakarja heaolu ja tervist ühe mahetalu andmete põhjal;

selgitab sõnniku säilitamist ja kasutamist lähtuvalt keskkonda säästvatest nõuetest.

3. Arvestab juhendi abil karjamaavajaduse ja koostab karjatamisplaani

selgitab karjatamise tähtsust loomade heaolu ja tervise seisukohast;

eristab enamesinevaid karjamaataimi;

arvutab karjamaavajaduse lähtuvalt selle rohusaagikusest ja koostab karjatusplaani vastavalt juhendile;

selgitab karjamaade kasutamise ja hooldamise põhimõtteid.

4. Arvestab juhendi abil loomade talvise söödavajaduse ja koostab söödaratsiooni

eristab ja hindab organoleptiliselt maheveiste talviseid söötasid;

arvestab juhendi abil laudaperioodiks vajaminevate söötade kogused;

koostab juhendi abil söödaratsioone erinevatele veiserühmadele;

hindab loomade toitumust etteantud juhendi abil. 5. Selgitab mahepiimatoodete ja maheveiseliha töötlemise ja turustamise nõudeid

selgitab mahepiimatoodete töötlemise ja turustamise nõudeid;

selgitab maheveiseliha ja lihatoodete töötlemise ja turustamise nõudeid;

eristab märgistuse alusel mahetoodangut tavapõllumajandustoodangust.

Teemad, alateemad Mahepõllumajandusseadus ja õigusaktid Maheveiste pidamine Mahetootmisse enamsobivad piima- ja lihaveisetõud Nõuded liha- ja piimakarja pidamisel lähtuvalt loomade heaolust ja keskkonnasäästlikkusest Maheveiste söötmine Maheveiste söödad ja nende hindamine, söödavajaduse arvestus Looduslikud, poollooduslikud ja kultuurrohumaad – nende kasutamine ja hooldamine Maheveiste tervishoid Sagedasemad terviseprobleemid, nende ennetamine ja ravi Mahepiima- ja lihatoodete töötlemine ja turustamine Nõuded mahepiima, piimasaaduste, liha ja lihatoodete töötlemisel ja turustamisel. Mahetoodete märgistus Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 1 EKAP

sh iseseisev töö 18 tundi Töötamine juhendamisel farmis Maheveisekasvatusega seonduva materjali läbitöötamine ja analüüs

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Koostab karjatamisplaani etteantud juhendi alusel

2. Koostab söödaratsiooni mahetalu lüpsilehmadele või ammlehmadele etteantud juhendi alusel

3. Planeerib etteantud juhiste alusel sõnniku hoiustamise ja kasutamise



sh hindamismeetodid Interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö, eneseanalüüs

Õppematerjalid www.agri.ee, www.pma.agri.ee, www.vet.agri.ee

Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus, PM 2011

Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus, PM 2011

Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine, PM, KM, AS Maves 2005


http://www.agri.ee/


http://www.vet.agri.ee/



Õpetajad

3 KAASAEGSETE PÕLLUMAJANDUSMASINATE JA -AGREGAATIDE KASUTAMINE

3 M. Kõbu


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised kaasaegsete põllumajandusmasinate- ja agregaatide kasutusvõimalustest ning kontrollib nende töökorrasolekut ning vajadusel hooldab neid.


Õpilane: 1. Tunneb kaasaegsete põllumajandusmasinate- ja agregaatide erinevaid kasutusfunktsioone

Õpilane:

määratleb kaasaegsete põllumajandusmasinate- ja agregaatide liike ning selgitab nende ehitust;

kirjeldab kaasaegsete põllumajandusmasinate- ja agregaatide (sh töötamine automaatrezmidel, GPS süsteemidega, käed lahti sõidurezmil jne) kasutusfunktsioone ja selgitab nende kasutuse võimalusi.

2. Kontrollib kaasaegsete põllumajandusmasinate- ja agregaatide töökorrasolekut ning hooldab neid

selgitab kaasaegsete põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamis- ja tööpõhimõtteid lähtuvalt kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest;

kontrollib kaasaegsete põllumajandusmasinate ja -seadmete töökorrasolekut ja hooldab neid igapäevaselt, lähtudes kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest.

Teemad, alateemad Kaasaegsed põllumajandusmasinad ja –agregaadid Automaatrezmide GPS süsteemid käed lahti sõidurezmid Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 2 EKAP

sh iseseisev töö 18 tundi Õppematerjali leidmine, kogumine ja läbitöötamine arvutis Masinate tööjuhendite läbitöötamine

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. GPS-i kasutusvõimalused ja erinevad automaatjuhtimise funktsioonid nende töö ökonoomsus ja efektiivsus

2. Igapäevase hoolduse teostamine, erinevate sõlmede hooldamine ja õigete õlide ja määrdeainete kasutamine



Õppematerjalid Masinate ja seadmete kasutusjuhendid.

http://www.konekesko.com


Õpetajad

4 VEISTE NÄITUSEKS ETTEVALMISTAMINE

1 M-M. Urve


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab veiseid ette näitusteks või konkurssideks


Õpilane: 1. Käsitseb looma oskuslikult ja turvaliselt

Õpilane:

selgitab loomade käitumise põhialuseid ja nende käsitsemisega seotud riske;

käsitseb looma oskuslikult ja turvaliselt arvestades liigiomast käitumist.

2. Pügab ja puhastab loomad ning esitleb vastavalt juhendile

iseloomustab veiste puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust;

puhastab ja pügab veised, arvestades nende anatoomilisi iseärasusi ja näitusel esitatavaid nõudeid;

valmistab looma näituseks või konkursiks ette;

esitleb looma vastavalt näituse või konkursi juhendile.

Teemad, alateemad Loomade käitumine ja ohutusnõuded käsitsemisel Pügamise ja pesemise nõuded Nõuded esitlemisel Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 0,5 EKAP

sh iseseisev töö 6 tundi Veiste dresseerimine jalutusväljakul

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Demonstreerib veise ettevalmistamise tulemust ja esitlemise oskust



Õppematerjalid Näituste ja ülevaatuste juhendid


5 SÖÖDATOOTMINE

3

A.Kalmus, M. Kõbu, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised sööda tootmisest ja seda mõjutavatest teguritest Eestis.


Õpilane: 1. Arvestab rohumaade vajaduse sööda tootmiseks ning rajab ja uuendab rohumaid

Õpilane:

eristab heintaimi ja nende seemneid ning tunneb nende omadusi ja kasutusvõimalusi;

tunneb rohumaade tüüpe, arvestab rohumaade vajaduse sööda tootmiseks;

tunneb rohumaade pealtparandamise võtteid;

valmistab maa ja seemned külviks ette lähtudes kasutatavast tehnoloogiast/kultuurist ja etteantud juhistest;

seadistab vastavalt juhistele kasutatava tehnika; külvab heinaseemnesegu vastavalt juhistele.

2. Hooldab ja kasutab rohumaid ning varub rohusööda

hooldab niidud ja karjamaad arvestades kasvavaid kultuure;

tunneb söödavarumise tehnoloogiaid;

varub rohusööda ning hindab selle kvaliteeti.

Teemad, alateemad Heintaimed Kõrrelised ja liblikõielised heintaimed, liikide iseärasused ja kasvunõuded Rohumaad Klimaatiliste tingimuste sobivus rohumaaviljeluseks; muldade sobivus rohumaaviljeluseks Taimede kasvu, arengu ja saagi kujunemise mõjurid. Rohumaade tüübid ja kasutusvõimalused; kultuurniidud ja kultuurkarjamaad, nende hooldamine, kasutamine, rohumaade rajamine uuskülviga ja pealtparandamine Söödatootmine Sileerimine –mikroorganismid silo käärimisel, heintaimede sileeruvus, silo kindlustuslisandid, säilitamine Heina tegemine Rohusöötade kvaliteet Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 1 EKAP

iseseisev töö 18 tundi Õppematerjali leidmine, kogumine ja läbitöötamine arvutis Masinate tööjuhendite läbitöötamine

praktika Puudub


Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Enamlevinud kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede ning nende seemnete tundmine 2. Söödatootmiseks kasutatava tehnika seadistamine ja hooldamine juhise alusel




Õppematerjalid A. Olt „Silo keemiline koostis ja toiteväärtus“ Tartu 2013


Older, H. (koostaja). Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Saku, 1997, 231 lk


Õpetajad

6 VEISTE ARETUS

3 M-M Urve


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised veiste tõuaretuse alustest, aretusmeetoditest ning suguloomade valikust, hindamisest ja aretusalasest dokumentatsioonist.


Õpilane: 1. Eristab Eestis aretatavaid ja kasvatatavaid veisetõuge väliste tunnuste alusel

Õpilane:

kirjeldab piima- ja lihaveiste peamisi eksterjööri ja jõudluse erinevusi;

eristab Eestis aretatavaid piimaveisetõugusid ning nende aretuses kasutatud tõugusid välimiku põhjal;

eristab Eestis kasvatatavaid lihaveisetõugusid välimiku järgi;

leiab aretusalast informatsiooni veiste aretusprogrammidest vastavate aretusühingute Interneti kodulehtedelt;

nimetab ja selgitab aretusmeetodeid lähtuvalt aretuseesmärgist ja tootmissuunast.

2. Valib aretuseks sobivad emasloomad vastavalt juhistele ja karja aretuse eesmärgile;

selgitab suguveiste valiku põhimõtteid tuues välja aretuseesmärgile vastavad valikutunnused ning iseloomustades tunnustevahelisi seoseid;

leiab informatsiooni aretusdokumentidest (veise pass, loomakaardid, jõudluskontrolli kokkuvõtted jm.);

leiab aretussuunale vastavaid emasloomi jõudluskontrolli kokkuvõtete ja välimiku lineaarse hindamise juhendi abil;

kirjeldab piima- ja lihaveistel esinevaid sagedasemaid välimikuvigu ja selgitab nende seost jõudlusega.

3. Märgistab vasikaid ja täidab algarvestuse dokumente ning edastab andmeid JKK-le ja PRIA-le

selgitab veiste märgistamise vajalikkust ja korda;

paneb kõrvamärke vasikatele ja asendusmärke vanematele loomadele vastavalt juhendile ja ettevõtte töökorraldusele;

võtab vasikad arvele vastavalt ettevõttes kehtivale korrale ja edastab spetsialisti juhendamisel andmed (elektrooniliselt või paberkandjal) Jõudluskontrollikeskusele ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

4. Osaleb piimalehmade kontroll-lüpsil ja andmete edastamisel JKK-le

selgitab kontroll-lüpsi vajalikkust ja läbiviimise korda;

abistab spetsialisti kontroll-lüpsi läbiviimisel ja piimaproovide võtmisel, säilitamisel ning edastamisel JKK-le;

edastab juhendamisel kontroll-lüpsitoodangud ja karja sündmused elektroonilisse JKK andmebaasi Vissuke;

leiab farmi jõudlus- ja aretusalast informatsiooni elektroonilistest andmebaasist Vissuke.

5. Määrab lihaveiste kehamassi erinevatel arenguetappidel ja edastab andmed elektroonilisse andmebaasi Liisu

selgitab kehamassi ja massi-iibe arvestamise tähtsust ning seost lihaloomade aretusega;

mõõdab või kaalub loomi ja edastab spetsialisti juhendamisel andmed JKK lihaveiste andmebaasi Liisu;

leiab farmi jõudlus- ja aretusalast informatsiooni elektroonilisest andmebaasist Liisu.

Teemad, alateemad Eestis aretatavad piimaveisetõud Aretuseesmärgid ja -meetodid piimakarjakasvatuses tänapäeval Eesti piimatõud, nende kujunemine ja aretusprogrammid tänasel päeval Suguveiste hindamine ja valik piimakarjakasvatuses Valikutunnused piimakarjakasvatuses ja nende omavaheline seos Suhteline aretusväärtus ja selle kujunemine Lehmade välimiku hindamine lineaarse hindamisskaala alusel Piimajõudluskontroll ja selle tähtsus tõuaretuses Eestis kasvatatavad lihaveisetõud Aretuseesmärgid ja -meetodid lihakarjakasvatuses tänapäeval Eestis kasvatatavad lihaveisetõud, nende lühike iseloomustus Valikutunnused lihakarjas ja suguloomade valik Lihaveise välimiku hindamine lineaarse hindamisskaala alusel Lihaveiste jõudluskontroll Farmi aretusalane dokumentatsioon Vajalikud algarvestusvormid ja aretusalased dokumendid Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 1 EKAP

sh iseseisev töö 18 tundi Töötamine juhendamisel farmis Veiste aretuse teemaliste materjalide läbitöötamine ja analüüs

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Hindab lüpsilehma ja/või ammlehma välimikku etteantud juhendi alusel

2. Leiab aretusalasest dokumentatsioonist informatsiooni eelmises ülesandes kirjeldatud looma kohta ning hindab tema

sobivust suguloomaks



sh hindamismeetodid Interaktiivne loeng, intervjuu, praktiline töö

Õppematerjalid E-õppematerjalid E-õppematerjalid „Piimakarjakasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=4104, www.jkkeskus.ee,

tööjuhendid, farmi jõudluskontrolli kokkuvõtted, loomapassid, -kaardid jm. aretusalane dokumentatsioon

http://www.jkkeskus.ee/


7 LIIKLUSÕPETUS 3

K.Kalmus


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele


Õpilane: 1. Teab ja järgib liiklusõigusakte ning liiklusohutusnõudeid

Õpilane:

Selgitab ja analüüsib liiklusõigusaktides sätestatut;

Lahendab iseseisvalt liiklusteste ja analüüsib tulemusi.

2. Tunneb sõiduautole esitatavaid tehnilisi nõudeid

Teostab iseseisvalt sõiduauto igapäevase tehnilise seisukorra kontrolltoimingud.

3. Juhib sõiduautot ohutult Juhib sõiduautot sujuvalt ja ohutult;

Peab kinni liiklusohutuse nõuetest.

4. Tunneb ja rakendab esmaabivõtteid Tunneb ja rakendab esmaabivõtteid.

Teemad, alateemad Liiklus kui süsteem ohutu liiklemise põhimõtted teiste liiklejatega arvestamine sõiduki turvalisus inimene sõidukijuhina Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites sõidujärjekord sõites sõidu eripära, asula teel, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine käitumine liiklusõnnetuse korral Möödasõit, möödumine ja ümberpõige sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil, kaitslik sõiduviis keskkonda säästev auto kasutamine, säästlik sõit sõiduki juhtimine raskete tee ja ilmaoludes pimedal ajal sõiduki juhtimine- peatumisteekonna pikkust mõjutavad tegurid Sõiduki tehniline kontroll sõidukile esitatavad nõuded juhi tööasend ja varustus sõiduki käsitlemine Sõiduauto juhtimine sõit vähese liiklusega teedel reguleerimata ristmike ületamine lihtsamate reguleeritud ristmike ja raudteeülesõidukohtade ületamine peatumine ja parkimine keerulisemate reguleeritud ristmike ületamine eriradade kasutamine ringliiklusega ristmike ületamine maanteesõit möödasõit, möödumine ja ümberpõige sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal keskkonda säästev sõiduki juhtimine pimeda ajal sõiduki juhtimine sõiduki juhtimine libedal Esmaabi andmine

iseseisev töö 18 tundi Liiklus testide läbitöötamine

praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, arutelu, rühmatöö, praktilised ülesanded, analüüs, õppesõit.

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Liiklus testide lahendamine 2. Sõiduauto tehniline kontroll 3. Esmaabi rakendamine. 4. Sõiduauto ohutu juhtimine.



sh hindamismeetodid Test, praktiline töö, analüüs, probleemsituatsiooni lahendamine, praktiline töö

Õppematerjalid Liiklusseadus Liikluskindlustusseadus Liiklustestid


8 T-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKIJUHT 3

K.Kalmus

Nõuded mooduli alustamiseks

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab T- kategooria masinate juhtimiseks vajalikke liiklusalaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi masinate ohutul käsitlemisel ning liiklemisel asulavälisel ning asula teedel, vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele.


Õpilane: 1. Käsitleb T-kategooria masina põhi-, lisa- ja abiseadmeid nõuetekohaselt

Õpilane:

käsitleb T-kategooria masina põhi-, lisa- ja abiseadmeid, tagab masina häireteta juhtimise liikluses, korraldab nõuetekohaselt oma tööd masinal;

hindab masina tehnilist seisukorda lähtudes liikluse ning töö- ja keskkonnakaitse nõuetest;

järgib masina tehnohooldusgraafiku õigeaegset täitmist.

2. Juhib T- kategooria sõidukit iseseisvalt ja ohutult jälgides liiklust ja arvestades liiklusseaduse nõuetega

juhib T- kategooria sõidukit iseseisvalt, jälgib liiklust, näeb ette võimalikke ohte ning hoiab need ära. Liikleb ohutult erinevates tee- ja ilmaoludes teisi liiklejaid arvestavalt. Traktoriga teedel ja tänavatel liigeldes täidab liiklusseaduse nõudeid;

tegutseb õigesti liiklusõnnetuse korral.

Teemad, alateemad Liiklusreeglid ja käitumine liikluses Liiklusreeglid, käitumine erinevates liiklus- ja ilmastikuoludes. Juhi kohustused. Liiklusreeglite nõuded, liikluskorraldusvahendite tähendus. Sõiduki asukoht liikluses. Masina ehitus Masina ja masina mootori erinevate süsteemide, seadmete ning mehhanismide töötamise põhimõtted. Masina korrashoid, töökaitse ja ohutustehnika Masinate korrashoiu põhimõtted, tööõiguse ja töötervishoiu alused, tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuded. Liiklusohutus Üldteadmised liiklusohutusega seonduvast. Liikluspsühholoogia Üldteadmised liikluspsühholoogiast, inimese psühhofüsioloogilised omadused, liiklusohutust mõjuvad tegurid ja isikuomadused. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad Masinajuhi ohte ennetavad ja keskkonda säästvad hoiakud. Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 5 tundi Masina käsitlemine, harjutused õppeväljakul vastavalt traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele lisa 4 alusel: - töötervishoiu, tööohutuse - ja keskkonnakaitse nõuded enne masina käivitamist; - masina juhthoovad, nende otstarve, mootori ohutu käivitamine; - ohutud juhtimisvõtted; - masinaga manööverdamine erinevate käikude kasutamisel; - sõit haagise või agregaadi juurde, haagise ohutu haakimine ning sõit haakeseadmega. praktiline sõit liikluses, ohutus maanteel ja asulas, vastavalt traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalastele kvalifikatsiooni nõuetele lisa 5: - sõit liiklusvoos (gabariidid, aeglane sõiduk, kiirus, teiste liiklejatega arvestamine); - ristmike ületamine; - sõit ühesuunalisel teel; - peatumine ja parkimine; - möödasõit ja tagasipööre; - vähekaitstud liiklejad, nende ohutuse tagamine. Sõit erioludes - sõit udus, vihmas, lumesajus ja pimeajal; - kooli sõidueksam

iseseisev töö 46 tundi Teadmiste täiendamine kooli poolt väljastatud temaatilise õpimapi läbitöötamise käigus

praktika Puudub

Õppemeetodid Kontaktõpe. Loeng, vestlus, praktiline töö, arutelu ja analüüsimine.

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete alusel. Hindamisülesanded: 1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: oskuste, käitumise ja hoiakute tundmine vastavalt T- kategooria juhi kvalifikatsiooninõuetele. Teadmiste test, mis koosneb 60 valikvastustega küsimusest. Testi positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 55 õiget vastust 2. Praktilise sõidu teostamine ja masina käsitlemine. Tulemust hinnatakse vaatluse teel, jälgides sealjuures kõiki liikluse, töö- ja keskkonnakaitse nõudeid



sh hindamismeetodid Teadmiste test, praktiline sõidu ülesanne T kategooria masinaga, vestlus

Õppematerjalid E-õppematerjalid „Tööohutusnõuded tõstukitega töötamisel“ Konspekt „Traktorid, liikurmasinad ja eritöömasinad koostaja“ Aide Autokool Liiklusseadus, liiklustestid


Õpetajad

9 LAMBA-JA KITSEKASVATUSE ALUSED

2 M-M. Urve


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab lammaste ja kitsede seisundit ning nende toitumust ja söömust igapäevaselt ning hooldab ja pügab loomad


Õpilane: 1. Hoolitseb lammaste ja kitsede üldise heaolu eest

Õpilane:

kirjeldab lammaste ja kitsede liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

kirjeldab ja võrdleb lammaste ja kitsede pidamisviise lähtudes nende heaolunõuetest;


eemaldab sõnniku asemelt ja käikudest arvestades pidamisviisi ning kasutatavat tehnoloogiat.

2. Söödab ja joodab lambad ja kitsed hindab visuaalselt lammaste ja kitsede toitumust ja söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust ning teavitab kõrvalekalletest vastavalt töökorrale.

söödab ja joodab lambad ja kitsed vastavalt etteantud söödaratsioonile, kohendab sööda vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

3. Pügab juhiste alusel lambad ja sorteerib villa arvestades ettevõtte töökorraldust

iseloomustab lammaste puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust;

pügab juhiste alusel lambad, arvestades ettevõtte tootmissuunda ja looma eripära;

sorteerib juhiste alusel villa ja pakendab selle arvestades ettevõtte tootmissuunda ja tellimusi.

Teemad, alateemad Lammaste ja kitsede heaolu ja käitumine Ohutu loomade käsitsemine Lammaste ja kitsede pidamisviisid Lammaste ja kitsede hooldamine Söötmisõpetuse alused. Lammaste ja kitsede seedeelundkond Villa liigid ning kvaliteediklassid Villa kasutusalad Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP

sh iseseisev töö 12 tundi Õppematerjali leidmine, kogumine ja läbitöötamine arvutis

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Õpilane demonstreerib loomade turvalist käsitsemist, fikseerimist ja puhastamist

2. Lammaste ja kitsede toitumuse hindamine

3. Lammaste pügamine ja villa sorteerimine





P. Piirsalu õpik „Lambakasvatus“ Tartumaa Põllumeeste Liit 2012


Õpetajad

10 HOBUSEKASVATUSE ALUSED 1 H.Kilk


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb lähtuvalt pidamisviisist hobusele asemed, ladustab allapanu ja sõnniku ning söödab hobused


Õpilane: 1. Teeb lähtuvalt pidamisviisist hobusele asemed, ladustab allapanu ja sõnniku

Õpilane:

kirjeldab hobuse liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

kirjeldab hobuste pidamisviise ja valib optimaalse pidamisviisi, lähtudes majanduslikest võimalustest ning hobuse vajadustest;

puhastab hobuseid lähtudes hobuste pidamisviisist, heaolust ja rakendusalast, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid;

söödab ja joodab (sh automaatjootjad) hobuseid vastavalt ratsioonile ning söötmisgraafikule arvestades hobuste rakendusala, pidamisviisi, vanust, tõugu ning tervislikku seisundit.

2. Fikseerib ja talutab hobuseid vastavalt vajadusele, arvestades hobuste ja inimeste turvalisust

valib hobuste fikseerimise viisi vastavalt vajadusele, fikseerib hobuseid kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades ohutusnõudeid;

talutab hobuseid ohutult lähtudes hobuse omapärast, väljaõppe tasemest ja soost.

Teemad, alateemad Hobuse põhivajadused ja nende rahuldamatusest tulenevad probleemid. Allapanu Söödad ja söötmine Hobuste igapäevane hooldus Hobuse fikseerimine ja talutamine Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 0,5 EKAP

sh iseseisev töö 6 tundi E-õppematerjali läbitöötamine

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Teeb lähtuvalt pidamisviisist hobusele asemed, ladustab allapanu ja sõnniku.

2. Söötade ettevalmistamine ja hobuste söötmine ning jootmine



Õppematerjalid Moodle e- kursused: K. H. Leutonen „Hobuste psüühika ja käitumine“ JKHK 2011 A. Nilk „Hobuste pidamine-tallitööd“ JKHK 2012 M-M. Urve „Hobuste pidamine ja hooldamine“ Türi TMK M-M. Urve „Hobuste söötmine“ JKHK


Õpetajad

11 AIANDUSE ALUSED 2 A.Kalmus


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane rajab ja hooldab köögiviljaaeda ning kujundab ja lõikab viljapuid


Õpilane: 1. Rajab ja hooldab köögiviljaaeda

Õpilane:

kirjeldab köögiviljade liigitamist ja nõuded väliskeskkonna suhtes;

eristab köögiviljakasvatuses kasutatavaid agrotehnilisi põhielemente ning iseloomustab avamaal ja katmikrajatistes kasvatavaid kultuure;

rajab ja hooldab köögiviljaaeda vastavalt etteantud juhistele.

2. Kujundab ja lõikab viljapuid ning koristab saaki

iseloomustab puuviljakultuure ning nende kasvatamise tingimusi;

kujundab ja lõikab viljapuid ning koristab saagi vastavalt etteantud juhistele .

Teemad, alateemad Köögiviljad Külvamine, istutamine, kasvatamine Puuviljad Kasvatamise alused Hooldustööd viljapuu- ja köögiviljaaias Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 1 EKAP

sh iseseisev töö 12 tundi Õppematerjali leidmine, kogumine ja läbitöötamine arvutis

sh praktika Puudub




Hindamisülesanded:

1. Hooldustööde teostamine viljapuu- ja köögiviljaaias



Õppematerjalid Õpetaja konspekt


Õpetajad

12 METSANDUSE ALUSED JA SAEÕPETUS 3 L.Kuhi, U. Lukas


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metsade korraldamisest, tunneb mootorsae ehitust, kasutab õigeid töövõtteid metsatöödel ja järgib töökeskkonnaohutuse- ja tervishoiu nõudeid, säästab looduskeskkonda. Õpingute käigus arendab õppija loodus-, füüsika-, eesti keele ja matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikust, meeskonnatöö- ja õppimisoskust


Õpilane: 1. Omab ülevaadet metsade korraldamisest, metsamajanduskavadest

Õpilane:

oskab ülevaatlikult hinnata metsa tagavarasid, seisukorda, kaitse meetodeid ja uuendamise vajadust;

nimetab raieliigid, normid ja metsamajanduskava koostamise põhimõtteid.

2. Tunneb mootorsae ehitust, hooldusvõtteid ja ohutusnõudeid

tunneb mootorsae ehitust, hooldusvõtteid ja ohutusnõudeid.

3. Töötab juhendamisel ohutult võsasaega

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires ohutu tsooni ja tagab hooldatud tööriistade olemasolu;

selgitab välja võsalõikamist vajavad alad (arvutab välja pinna) ja õigeid ning ohutuid töövõtteid kasutades puhastab etteantud ala võsast.

4. Langetab, laasib ja järkab juhendamisel, koondab materjali ja oksad

määrab koos juhendajaga puu langemise suuna ja tagab ohutuse puu võimalike langemise suundadel;

langetab puu etteantud suunal, kasutades õigeid töövõtteid ja ohutut taganemisteed;

laasib ja järkab langetatud puu järgides etteantud mõõtkava;

koondab oksad ja materjali lähtuvalt materjali väljaveo plaanist, arvutab ümarmaterjali kogused.

5. Järgib rangelt kogu tööprotsessi käigus töökeskkonnaohutuse-ja tervishoiu nõudeid, samuti keskkonna kaitse reegleid

jälgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel ja töö ajal rangelt töökeskkonnaohutuse- ja tervishoiu nõudeid vältimaks tööõnnetusi, arvestab teiste inimestega ja keskkonnaga enda ümber.

6. Analüüsib juhendajaga kogu tööprotsessi käigus oma hakkamasaamist metsatöödel

analüüsib juhendajaga kogu tööprotsessi vältel oma hakkamasaamist ja parandamist vajavaid aspekte.

Teemad, alateemad Metsakorraldus Metsakasvatus. Metsakasutus. Raieliigid. Normid. Metsamajanduskava. Metsa takseerimine. Ümarpuidu koguste arvutamine Saeõpetus Mootorsae ehitus. Võsalõikaja ehitus.Hooldus.Ohutusvarustus ja nõuded Töökeskkonnaohutus ja –tervishoid Töökeskkonnaohutuse eripärad metsatöödel. Ergonoomika. Keskkonnakaitse nõuded Raielangiga tutvumine Metsaga tutvumine. Tööülesande selgitamine. Võsalõikus Võsast puhastatava ala väljaselgitamine ja märkimine. Õiged ja ohutud töövõtted töötamisel võsasaega Langetustööd Ohutuse kindlustamine töölõigul. Puude kallete ja tuule suuna hindamine. Langetusvõtted. Laasimis-ja järkamistööd Ohutud ja õiged töövõtted laasimisel ja järkamisel. Mõõtkava. Okste ja materjali koondamine Väljaveotee. Okste koondamine. Okste laotamine. Materjali koondamine Eneseanalüüs Täiendamist ja parandamist vajavad oskused. Praktilised tööd: 1-6 õpiväljundite kohta 44 tundi

sh iseseisev töö 20 tundi Kirjalik töö- töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõuetest. Erialased arvutusülesanded- pindala ja ümarpuidumahtude arvutamine. Eneseanalüüsi kokkuvõte

sh praktika Puudub

Õppemeetodid Praktiline töö, rühmatöö, loeng, erialased arvutusülesanded, analüüs



Kõikides praktilistes ülesannetes on rangelt järgitud töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõudeid, samuti

looduskeskkonnakaitse reegleid. Kogu tööprotsessi käigus on juhendajaga analüüsitud parandamist vajavad aspektid.

Hindamisülesanded:

1. Suuline teoreetiliste teadmiste kontroll- metsakasvatus, -korraldus ja-kasutus vastavalt etteantud ülesandele. Teoreetiline

vastus metsakasvatuse, -korralduse ja-kasutuse kohta esitatud piisavalt põhjalik, välja on toodud ülesandest lähtuvalt õiged

raieliigid ja metsauuenduse vajalikkus

2. Praktiline töö - võsalõikaja ja mootorsae hooldamine ja turvavarustuse valimine. Praktilised harjutused võsalõikaja ja

mootorsae hooldamisel (sh. saeketta ja ketiteritus) on sooritatud õigesti ja on läbi viidud vajalikud määrdetööd, samuti

turvavarustuse valikul on arvestatud kõigi ergonoomika-ja ohutusaspektidega

3. Praktiline ülesanne - töö võsasaega. Praktilises töös võsasaega on kasutatud õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid ning järgitud

töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõudeid ning etteantud ülesannet (võsast on puhastatud õiged alad)

4. Praktiline töö - langetamine, laasimine ja järkamine. Praktilise töö (langetamine, laasimine, järkamine) käigus on järgitud

õigeid ja ohutuid töövõtteid, etteantud mõõtkava ja koos juhendajaga analüüsitud parandamist vajavate aspektidega on

arvestatud

5. Praktiline töö - okste ja puitmaterjali koondamine. Praktilise töö käigus on arvestatud metsamajanduskava ja väljaveo

korraldusega

6. Erialased arvutusülesanded metsa takseerimisel ja ümarpuidu koguste leidmisel - Erialased arvutusülesanded lahendatud

õigesti ja esitatud õigeaegselt ja korrektselt, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid

7. Eneseanalüüs, kirjalik töö - töökeskkonnaohutuse ja –tervishoiu erinõuetest metsatöödel. Eneseanalüüsi kokkuvõte on läbi

viidud koos juhendajaga ja välja on selgitatud parandamist vajavate aspektid, kirjalik töö töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu

erinõuetest metsatöödel on esitatud korrektses eesti keeles ja kasutatud infotehnoloogilisi vahendeid sh hindekriteeriumid Puuduvad

Kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö nõuetekohaselt ja õigeaegselt

Õppematerjalid www.rajaleidja.ee/raietoolise-ope-tasuta/&parent_id=10534

www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/.../metsur-ii-03pdf

www.annaabi.ee/s.php?s=kutsekeskkool&p=2&t=kutse


Õpetajad

13 EHITUS-JA REMONDITÖÖD 3 E.Hansar


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitustööde algteadmised ja oskused lähtudes taluhoonete enamlevinud ehitus-ja remonttöödest ning järgides töökeskkonna ohutuse ja-tervishoiu nõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele-, füüsika-, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, meeskonnatöö- ja õppimisoskust


Õpilane: 1. Kavandab lähtuvalt tööjoonisest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, rajab vundamendi raketise, sarrustab ning teostab betoonivalu

Õpilane:

selgitab etteantud tööjooniselt välja vundamendi rajamiseks vajaliku teabe ( vundamendi mõõtmed, kõrgused, asukoha, kasutatavad materjalid jne.);

valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid arvestades nende omadusi ja otstarvet;

arvutab vajaminevate materjalide kogused rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse valemeid, hindab tulemuste tõesust;

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha vundamendi rajamiseks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ,tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide olemasolu arvestades ohutusnõudeid;

ehitab raketise, sarrustab ning teostab betoonivalu vastavalt etteantud ülesandele.

2. Laob juhendamisel tööjoonist järgides mittekandvate müüritiste osi

valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid arvestades nende omadusi ja otstarvet;

arvutab vajaminevate materjalide kogused rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse valemeid, hindab tulemuste tõesust;

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha mittekandva müüritise ladumiseks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ,tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide olemasolu arvestades ohutusnõudeid;

laob tööjoonist järgides ja juhendamisel erinevaid mittekandvate müüritiste osi (sh. väikeplokk).

3. Paigaldab kuivkrohv seina elemente järgides tööjoonist ning juhendamist, arvestades paigaldamisele kehtestatud nõudeid

selgitab etteantud tööjooniselt välja kuivkrohv seinaosa ehitamiseks vajaliku teabe ja arvutab etteantud konstruktsioonile vajamineva materjalide koguse, kasutades õpitud matemaatikatedmisi;

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha kuivkrohv seinaosa ehitamiseks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ,tööks vajaliku elektri ja töövahendite, materjalide olemasolu arvestades ohutusnõudeid;

paigaldab seinaosale karkassi ning katab kipskartongplaatidega järgides õiget tehnoloogiat.

4. Valmistab ette ning plaadib kuivkrohv seina osa, vuugib, teostab deformatsioonivuukide täitmise ning viimistleb

valmistab ette kuivkrohv seinaosa plaatimiseks ( sh. teeb plaadijaotuse, paigaldab juhtsiini);

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha ,valib töövahendid ja materjalid;

plaadib juhendamisel seinaosa, vuugib;

silikoonib deformatsioonivuugid, viimistleb ja järel peseb.

5. Valmistab juhendamisel ette aluspinna, pahteldab, lihvib ja katab värviga seinaosa

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha seinaosa maalritöödeks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ,tööks vajaliku elektri ja töövahendite, materjalide olemasolu arvestades ohutusnõudeid;

katab kinni kaitsmist vajavad pinnad, kasutab isikukaitsevahendeid;

valmistab ette aluspinna (sh. parendab naket), pahteldab;

lihvib ning viimistleb pinna värvkattega.

6. Töötab ohutult ja keskkonda säästvalt, ennetab võimalikke vigu ehitustöödel

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi-ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt;

järgib kogu tööprotsessi jooksul rangelt töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõudeid vältimaks tööõnnetusi, arvestab teiste inimeste ja koskkonnaga enda ümber.

7. Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust erinevate ehitus-ja remonttöödel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevatel ehitus-ja remonttöödel ja hindab arendamist vajavaid aspekte;

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Teemad, alateemad Tööprotsesside kavandamine Teabe lugemine tööjoonistelt. Materjalide valimine, koguste arvutamine. Töökoha korraldamine. Raudbetoonitööd Raketised. Sarrustamine. Betoneerimine. Järeltöötlus. Hooldamine Müüritööd Müürimaterjalid. Töövahendid. Mördid. Seotised. Sarrused. Ladumise tehnoloogia Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine Tööjoonised. Nõuded. Materjalid. Karkassi ehitamine. Kipskartongplaatide paigaldamise tehnoloogia. Kvaliteedi kontroll. Plaatimistööd Materjalid, töövahendid. Aluspindade ettevalmistamine. Plaatimise tehnoloogia. Vuukimine, silikoonimine. Järelpesu. Kvaliteedi kontroll. Maalritööd Materjalid, töövahendid. Aluspindade ettevalmistamine. Pahteldamine, lihvimine. Värvimistööd Töökeskkonnaohutus ja –tervishoid Töökeskkonnaohutuse ja –tervishoiunõuded ehitustöödel. Ergonoomilised töövõtted. Abi-ja isikukaitsevahendid. Jäätmete sorteerimine ja ladustamine. Tööõnnetuste vältimine. Analüüs Eneseanalüüs. Täiendamist vajavad oskused. Praktilised tööd: 1- 7 õpiväljundite kohta 48 tundi

sh iseseisev töö 20 tundi Arvutusülesanded materjali koguste määramiseks. Töökeskkonnaohutus- ja tervishoiu nõuded ehitustöödel. Eneseanalüüs

sh praktika Puudub

Õppemeetodid Praktiline töö, rühmatöö, loeng, analüüs



Läbivalt kõikide praktiliste tööde käigus on rangelt järgitud töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõudeid

Hindamisülesanded:

1. Praktiline meeskonnatöö-vundamendi osa valamine ( materjalide –töövahendite valimine, raketise rajamine, sarrustamine,

valamine, järeltöötlus) järgides juhendamist ja tööjoonist. Praktilises meeskonnatöös (sh. jagatud on tööülesanded

meeskonnaliikmete vahel) on järgitud tööjoonist ning arvestatud juhendamisega vundamendi osa valamisel, kasutatud on õiget

tehnoloogiat ning välditud vigu

2. Praktiline töö-tellistest ning betoonväikeplokkidest mittekandva müüritise osa ladumine järgides tööjoonist ning juhendamist.

Praktilises töös tellistest ning väikeplokkidest mittekandva seinaosa ladumisel ja sarrustamisel on järgitud tööjoonist ning õiget

tehnoloogiat

3. Praktiline ülesanne - kuivkrohv seinaosa ehitamine (sh. märketööd, materjalide töövahendite valimine, metallkarkassi

rajamine, kipskartongplaatidega katmine ja vuukide viimistlemine) vastavalt tööjoonisele. Praktilise ülesande sooritamisel

kuivkrohv seinaosa ehitamisel on järgitud tööjoonist, juhendamist ning õiget tehnoloogilist järjekorda

4. Praktiline töö – kuivkrohv seinaosa plaatimine (sh. materjalide ja töövahendite valimine, aluspindade ettevalmistamine,

plaatimine , vuukimine, deformatsioonivuukide silikoonimine ning pindade puhastamine) vastavalt tööjoonisele. Praktilise töö

käigus seinaosa plaatimisel on järgitud õiget plaadijaotuskava, juhendamist ning tehnoloogiat ja välditud vigu

5. Praktiline ülesanne - maalritööd seinaosal ( sh. materjalide ja töövahendite valimine, aluspinna ettevalmistamine,

pahteldamine, lihvimine, värvimine) vastavalt juhendamisele. Praktilise töö käigus seinaosa maalritöödel on järgitud

juhendamist ning õiget tehnoloogiat ja välditud

6. Eneseanalüüs, kirjalik töö töökeskkonnaohutuse ja-tervishoiu nõuetest. Eneseanalüüs, kirjalik töö on esitatud kasutades

infotehnoloogilisi vahendeid ja koostatud korrektses eesti keeles, samuti on analüüsitud juhendajaga parandamist vajavatest

aspektidest ehitus-ja remonttöödel


Kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö nõuetekohaselt ja õigeaegselt

sh hindamismeetodid suuline vestlus, teoreetiliste teadmiste kontroll, kirjalik töö, praktiline töö

Õppematerjalid www.annaabi.ee/Töötervishoiu-ja-tööohutuse-nõuded-ehituses-mx16917

www.annaabi.ee/Müüritööd-ty863.html

www.e-ope.ee/repositoorium?@=6gz3

Müüritööd EAN 9789985890394

Ilmumisaasta 2006

www.e-ope.ee Ehitamise alused - R. Rosme

Müüritööd I – Peeter Savisaar (Järvamaa Kutsehariduskeskus)

http://www.valgur.ee/loengud/Rbt-I/RBT-Loeng09.pdf

Eesti betooniühing

www.annaabi.ee/krohvimine-o.htm

www.annaabi.ee/Maalritööd-ty1103.html

Tarmo Laaban "Plaatimistööd" 2005.


Õpetajad

14 LUKKSEPATÖÖD 3 A.Muru


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet peamistest lukksepatöödel kasutatavatest materjalidest, materjalide termilisest töötlemisest, tööriistadest ja nende hooldamise nõuetest ning saab oskused lihtsamate lukksepatööde teostamiseks Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia-, eesti keele-, joonestamise-, füüsika-, keemia-ja matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet


Õpilane: 1. Omab ülevaadet lukksepatöödel kasutatavatest tööriistadest ja nende hooldamise nõuetest

Õpilane:

kasutab turvaliselt lukksepa tööriistu, hooldab neid nõuetekohaselt;

kasutab nihikut, kruvikut ja teisi kontrollmõõteriistu.

2. Tunneb peamisi lukksepatöödel kasutatavaid tööoperatsioone ja materjale

järgib lukksepa töövõtteid ja tööergonoomikat;

valib erinevaid detailide töötlemise mooduseid;

teostab lihtsamaid lukksepatööde operatsioone: mõõtmine, märkimine, viilimine, puurimine (s.h. puuri teritamine), keermestamine, lõikamine, painutamine, valtsimine jne;

teostab vajalikke kontrolltoiminguid ja hindab tööde vastavust kvaliteedinõuetele.

3. Teadvustab termilise ja termokeemilise töötlemise vajadust ja võimalusi

selgitab teabeallikate põhjal erinevate metallide ja sulamite koostist, nende omadusi, kasutusala ning markeeringut.

4. Järgib materjalide valiku põhimõtteid ja tööks ettevalmistamise nõudeid

loeb tööjoonist;

arvestab materjalikulu vastavalt antud ülesandele;

korraldab nõuetekohaselt oma töökohta;

lähtuvalt ülesandest valib vajalikud materjalid ja tööriistad.

5. Olulikustab keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid

töötab ennast ja keskkonda säästvalt.

6. Rakendab tööohutuse ja töötervishoiunõudeid lukksepatööde teostamisel

järgib töökultuuri, töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid lukksepatöödel.

Teemad, alateemad Materjalid ja töövahendid Metallide olekudiagrammid. Mustad metallid – malmid, süsinikterased, legeeritud terased. Tööriistaterased. Standardid, markeeringud ja kasutusala. Metallide termiline ja mehaaniline töötlemine. Termotöötlemine. Termilise ja termokeemilise töötlemise liigid, protsessi toimumine ja eesmärgid. Mustade metallide kasutusest kõrvaldamine. Värvilised metallid (alumiinium, magneesium, vask, tina, seatina, elavhõbe, titaan jms.). Värviliste metallide sulamid, nende füüsikalis-keemilised omadused, kasutamine masinaehituses. Värviliste metallide korrosioonikindlus ja kaitse korrosiooni eest. Värviliste metallide keskkonnaohtlikus Lukksepatööde tehnoloogia Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid. Tööriistade kasutamine ja hooldamine, lihtsamate tööriistade teritamine käial või terituspingil. Materjalide valik ja tööks ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Lukksepatööd: metalli painutamine ja õgvendamine, lõikamine (sealjuures treimistööd, metallide lõikamine elektriliste käsilõikeriistadega,), viilimine, puurimine, keermestamine, lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine. Elementaarsed keevitusoskused. Kontrollmõõteriistade (nihiku, kruviku jms.) kasutamine, kontrolltoimingute teostamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded lukksepatöödel. Erialased arvutusülesanded Praktilised tööd: 1 - 6 õpiväljundite kohta 52 tundi

sh iseseisev töö 20 tundi Uurimus töökeskkonna ja-tervishoiu ohutusnõuetest. Essee erinevate materjalide tõsteviisidest. Eneseanalüüs.

sh praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, analüüs



Hindamisülesanded:

1. Teoreetiline töö – Kirjeldab ja iseloomustab lukksepa tööriistu ning kirjeldab nende hooldamise nõudeis

2. Praktiline töö - Arvestab materjalikulu vastavalt ette antud ülesandele


Kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö positiivsele tulemusele


Õppematerjalid Õpetaja konspekt


Õpetajad

15 KEEVITUS- JA TULETÖÖD 3 A. Muru


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb keevitus- ja tuletöid ohutult


Õpilane: 1. Kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja teeb ettevalmistused ohutuks keevitustööks; valib antud tööks sobiva keevitusviisi, häälestab kasutatavad seadmeid ning sooritab keevitustööd korrektselt, järgides ohutusnõudeid

Õpilane:

kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja ohutusnõuetele;

selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust ning kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust remondijuhendi juhistele;

valib õige keevitusviisi vastavalt remondijuhisele;

häälestab ja kasutab mig/mag- ja punktkeevitust, spotter’it, plasmalõikurit ja induktsioonkuumutit ning jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme hooldusjuhendile;

keevitab ja joodab mig/mag-seadmega, teeb punktkeevitustöid vastavalt remondijuhisele, hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead;

häälestab ja kasutab plasmalõikurit, järgides ohutuid töövõtteid jälgides plasmalõikuri korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile;

häälestab ja kasutab induktsioonkuumutit järgides ohutuid töövõtteid jälgides induktsioonkuumuti korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile.

2. Puhastab keevitatavad pinnad puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust segavatest pinnakatetest mehhaaniliselt või keemiliselt, vastavalt tehnoloogilistele nõuetele.

3. Tunneb erinevate materjalide tuleohtlikkust ning erinevate keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarbeid

selgitab keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet.

4. Hindab keevise kvaliteeti ja järeltöötluse vajadust ning järeltöötleb keevisõmblused

hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise liigist;

järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks;

annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis;

Kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult.

Teemad, alateemad Ohutusnõuded keevitusel ja tuleohutusseadus Keevitustööd Keevitusgaasid Keevise järeltöötlus Praktilised tööd: 1 - 4 õpiväljundite kohta 2 EKAP

sh iseseisev töö 18 tundi Keevise järeltöötluse sooritamine järgides tööohutuse- ja keskkonnakaitse nõudeid

sh praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö



Hindamisülesanded:

1. Teoreetiline töö – Tuleohutusnõuete test

2. Praktiline töö - Etteantud teemakohase praktilise töö sooritamine järgides tööohutuse- ja keskkonnakaitse nõudeid


Kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö positiivsele tulemusele


Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud õppematerjalid


16 ÕPIOSKUSED 2

E. Rõuk


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhib ise oma õppimist


Õpilane: 1. Kavandab oma õppimist, seab eesmärke lähtuvalt õpiprotsessist

Õpilane:

Teadvustab õpitava laiemat konteksti ja õppimise vajadust;

Eesmärgistab oma tegevused;

Paneb oma tegevused tähtsuse järjekorda ja planeerib oma tegevused;

Koostab päevakava ja peab sellest kinni;

Koostab isikliku õppimisplaani.

2. Valib õppimiseks sobiva õpistiili ja meetodi

Testib ennast;

Sõnastab soovitud tulemused;

Kasutab aja planeerimisel päevikut ja/või kalendrit;

Valib omale sobiva tempo õppimiseks;

Valib omale sobivad õpistiilid ja meetodid ja kavandab oma õppimist;

Seostab ja korrastab õpitud teadmised õppeainele või õppeteemadele vastavalt.

3. Analüüsib oma õpitulemusi ja vajadusel muudab oma tegevusi õppimisel

Võrdleb saavutatud tulemusi soovitud tulemustega;

Teeb õpitulemuste analüüsi lähtuvalt oma õpiplaanist;

Märkab oma õpiplaanis vigu ja teeb parandused;

Muudab tegevusi õppimise kavandamisel;

Hindab oma õppimise tulemuslikkust.

4. Loeb, mõistab, analüüsib ja seostab seotud (teabe-ja ilukirjandustekste) ja sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm)

Valib ja hindab kriitiliselt kasutatavaid infoallikaid ja neis esitatud teavet;

Leiab saadud informatsioonile rakendamisvõimalusi, kasutab seda probleemide lahendamiseks ja arukate otsuste tegemiseks;

Avaldab ja põhjendab oma arvamust, loob seoseid, analüüsib ja toob näiteid;

Leiab tekstides esitatud sõnumitele alternatiive ning loob seoseid teiste valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega;

Tajub graafiliselt esitatud informatsiooni tervikuna, võrdleb seda süsteemselt, teeb järeldused ja loob seosed oma varasemate teadmiste ja kogemustega;

Töötab erinevate juhendite alusel.

Teemad, alateemad ÕV1 Õppimise motiveerimine Õpitahe- ja õpihuvi.Saavutusmotiiv. Aja planeerimine. Prioriteedid. Õpiplaan. Päevaplaan ÕV2 Õppimise kui töö organiseerimine Ajakasutus. Õppimishügieen ja õpikeskkond. Õpistiilid ÕV3 Enesekontroll ja hindamine läbi õpitulemuste Enesevaatlus. Eneseanalüüs. Enesekontroll- ja juhtimine ÕV4 Funktsionaalne lugemisoskus Lugemis- ja kuulamisoskuse strateegiad. Mõtlemisoskus. Loov mõtlemine. Teabetekstide ja matemaatiliste tekstide analüüsimine. Infoallikate kasutamine. Ideede ja informatsiooni tõlgendamine ja lõimimine. Juhendite lugemine

iseseisev töö 12 tundi Õpiplaan (4) Eneseanalüüs lähtuvalt õpitulemustest (4) Tekstianalüüs (4)

praktika Puudub

Õppemeetodid Praktiline harjutus, analüüs, loovharjutus, tekstiliikide eristamine ja analüüs, rühmatöö, ideeskeem, kordamine

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete alusel. Hindamisülesanded: 1. Õpiplaan 2. Eneseanalüüs lähtuvalt õpitulemustest 3. Tekstianalüüs



sh hindamismeetodid Küsimustik, eneseanalüüsi lehed, tekstülesanded

Õppematerjalid „Üldoskused. Õpilase areng ja selle soodustamine koolis“,Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskus, 2005 Kull ,M ;Saat, H „Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus“ Õpetajaraamat 7.-9.klassile ja gümnaasiumile. Tallinn: Ilo, 2004


19 JOONESTAMINE 1

E. Sissas


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab matemaatilisi teadmisi ning loogilist ja ruumilist mõtlemist


Õpilane: 1. Koostab ja vormistab lihtsamad joonised käsitsi ja joonestusprogrammi abil

Õpilane:

kasutab õigeid joonestusvahendeid;

kasutab standardseid leppemärke, mõõtkava ja mõõtsuhteid, joonte liike;

rakendab õpitud teadmisi joonistel.

2. Kasutab kujutava geomeetria sisu, eesmärki ja rakendusi, projekteerimist ja projektsioonide liike ning nende rakendamist tehniliste jooniste koostamisel; kasutab loogilist ja analüütilist mõtlemist ning süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil




3. Omab ülevaadet tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest




Teemad, alateemad Jooniste vormistamine Jooniste liigid. Joonestusvahendid ja materjalid. Jooniste vormistamine: jooniste formaadid, joonte liigid ja nende kasutamine, raamjoon ja kirjanurk, mõõtmed, mõõtkava, jooniste valmistamise järjekord. Kujutav geomeetria Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Ruumiobjektidest tasapinnalisi kujutisi tuletamine. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine. Tehniline joonestamine Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid. Mõõtmestamine.

iseseisev töö 6 tundi Kujutav geomeetria: detaili kaks- ja kolmvaade. Ristisomeetria. Tehniline joonestamine: eskiisi tegemine, arvutis masinprojekteerimine Sketchupiga.

praktika Puudub

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö , iseseisev joonestamine, harjutused

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Praktiline töö - Hinnatakse õpilase poolt tehtud jooniseid

sh hindekriteeriumid „3“

Ei ole korrektselt

vormistatud, töös esineb

vigu.

„4“

Töös 3-5 viga, korrektselt vormistatud ja

puhas töö. Ei ole vajanud õpetajapoolset

juhendamist.

„5“

Sisult õige, korrektselt vormistatud ja

puhas töö.

Ei ole vajanud õpetajapoolset juhendamist.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on eristav Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb õpiväljundite 1 - 3 arihmeetilise keskmisena sh täidetud iseseisvad tööd

sh hindamismeetodid Praktiline ülesanne

Õppematerjalid http://opetaja.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf „Tehniline joonestamine“, U.Asi, 2009. „Ehitusjoonestamine“, U.Asi, 2010. innomet.ttu.ee/oppetoo/Vormistamine/TehniliseJoonestamisePohimoisted.pdf „Tehniline joonestamine. Töövihik“, U.Asi , 2009 http://joonestamine.wordpress.com/kujutav-geomeetria/ http://art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/monge/aksonome.htm


20 TÖÖOHUTUS, TURVALINE TÖÖKESKKOND JA ESMAABI 3

A.Kalmus, H. Luhtmaa


Mooduli eesmärk Õpilane rakendab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi ning korraldab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid töid.


Õpilane: 1. Teab ja selgitab töökeskkonnaga ja tööolmega seonduvaid ohte ja riske

Õpilane:

Teab ja selgitab töökeskkonnaga ja tööolmega seonduvaid ohte ja riske;

Selgitab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise põhjuseid, nende ennetamise võimalusi ning täidab vastavasisulist dokumentatsiooni.

2. Tunneb töötervishoiu ja tööohutuse korralduse nõudeid riigi ja ettevõtte tasandil

Orienteerub tööseadusandluses, töökeskkonna süsteemis ning riikliku järelevalve tavades;

Tunneb töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise nõudeid ettevõttes;

Kirjeldab sisekontrolli läbiviimist, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava ning töötajate sisekontrolli kava koostamist.

3. Koostab riskianalüüsi, hinnates riske ning nende ohjamise abinõusid

Koostab riskianalüüsi arvestades töökeskkonna ohutegureid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised) ning nende mõju tervisele;

Kirjeldab riskide hindamise meetodeid ning nende ohjamiseks kasutatavaid abinõusid (tule- ja elektriohutus ettevõttes, ergonoomika jm).

4. Kirjeldab esmaabi olemust ja annab esmaabi

Hindab kannatanu seisundit ja otsustab järgneva tegevuse;

Elustab kannatanu vastavalt situatsioonile;

Peatab verejooksu ja kutsub vajadusel kiirabi;

Selgitab haavade tekke põhjused ning seob haavad;

Iseloomustab traumasid ja luumurde ning nendega seonduvaid ohte. Fikseerib luumurru ja kutsub kiirabi;

Hindab füüsikaliste ja keemiliste traumade ulatust ning raskusastet. Võimalusel annab esmaabi.

Teemad, alateemad Töökeskkonna ohutus Töökeskkonna mõiste. Töökeskkonnas esinevad ohud. Töökeskkonna ohutegurid, nende mõju tervisele (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid). Tööohutus kalakasvanduses erinevates tööprotsessides ja masinate ning seadmete käsitsemisel. Ergonoomia. Tööolme Riskianalüüs. Riskianalüüsi mõiste. Riski hindamise meetodid. Riskide ohjamise abinõud. Töötervishoiu ja tööohutuse korralduse õiguslikud alused Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus riigi tasandil (struktuur töökeskkonnasüsteemis, riiklik järelevalve) ja ettevõtte tasandil (tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu). Koostöö. Sisekontroll. Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava. Töötajate tervisekontroll. Õnnetusoht. Tööõnnetus ja kutsehaigestumine. Tööandja ja töötaja vastutus Esmaabi Tegutsemine õnnetuskohal, elustamine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, esmaabi haavade, luumurdude, liigesevigastuste korral, sidumine esmaabi äkkhaigestumiste korral iseseisev töö 38 tundi Tutvub ohutus – ja kasutusjuhenditega Kontrollib esmaabikapi sisu säilivust ja olemasolu

praktika Puudub

Õppemeetodid Arutelu, rühmatöö, harjutused, õppevideo analüüs, juhtumianalüüs

Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded 1. Teadmiste kontroll õpiväljundi nr 1 teemade kohta 2. Lahendab meeskonnatööna situatsioonülesande 3. Koostab riskianalüüsi juhendi abil 4. Elustamine 5. Sidumine


sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Hinne on „arvestatud“, kui on saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sh on täidetud iseseisvad tööd


Õppematerjalid Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 Töölepingu seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 http://www.tooelu.ee

SPETSIALISEERUMISEGA SEOTUD VALIKAINED Linnukasvataja


Õpetajad

1 LINDUDE HOOLDAMINE

9 M-M. Urve, E. Takk, V. Vilu, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab lindude seisundit igapäevaselt, puhastab ja grupeerib vastavalt vajadusele tagades nende üldise heaolu.


Õpilane: 1. Hoolitseb lindude üldise heaolu eest

Õpilane:

Kirjeldab lindude liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

Kirjeldab ja võrdleb lindude pidamisviise lähtudes nende heaolunõuetest;





leiab infot keskkonna- ja lindnude heaolunõuete kohta ning rakendab teadmisi töös.



http://www.tooelu.ee/

2. Grupeerib ja/või paigutab linnud ümber.

Selgitab lindude grupeerimise vajalikkust ja põhimõtteid;

kirjeldab lindude ohutuid ajamis- ja talutamisviise, -meetodeid ja -vahendeid;

grupeerib ja/või paigutab linnud ümber lähtudes turvalisuse nõuetest, arvestades lindude kasvatamise eesmärki ja tootmisperioodi 3. Vaatleb lindude igapäevaselt,

kontrollib tervist ja puhastab neid vaatleb igapäevaselt lindude, tuvastab haige ja/või surnud linnu ning vajadusel eraldab selle, registreerib ja

edastab teabe vastavalt kehtestatud korrale;

iseloomustab lindude puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust

puhastab linde, arvestades nende anatoomilisi iseärasusi, heaolu ja pidamise eesmärki.


töökorrasolekut

Leiab infot erinevatest teabeallikatest sõnniku- ja jäätmekäitluse nõuete kohta ning loob seoseid keskkonnakaitsenõuetega;



Teemad, alateemad Anatoomia ja füsioloogia põhialused Heaolu ja käitumine Karja hierarhia Ohutu lindude käsitsemine Lindude pidamisviisid Allapanu liigid ning seos lindude heaoluga Keskkonnanõuded ja lindude heaolu reeglid seadlusalusest lähtuvalt Lindude hooldamine Lindude hooldamise viisid ja vahendid. Jäätmekäitlus ja keskkonnanõuded Farmiseadmed Praktilised tööd: 1 - 4 õpiväljundite kohta 2 EKAP

iseseisev töö 24 tundi Töötamine juhendamisel farmis





Hindamisülesanne: Õpilane demonstreerib lindude turvalist käsitsemist, fikseerimist ja puhastamist




Õppematerjalid H. Tikk, V. Tikk, M. Piirsalu, J. Hämmal „Linnukasvatus I“ Tartu 2007

H. Tikk, V. Tikk, M. Piirsalu „Linnukasvatus II“ Tartu 2008


www.pikk.ee


Õpetajad

2 LINDUDE SÖÖTMINE 7 M-M. Urve, A. Lember, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul lindude hooldamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab lindude toitumust ja söömust, ladustab ja hoiustab söödad, hindab söötade kvaliteeti ning söödab linnud vastavalt söödaratsioonile ning asutuse töökorraldusele.


Õpilane: 1. Hindab lindude toitumust ja söömust

Õpilane:

selgitab lindude seedeprotsesse;

leiab erinevatest teabeallikatest lindude söötmisnormid;

selgitab lindude toitumuse hindamiskriteeriume lähtuvalt anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest;

hindab visuaalselt lindude toitumust ja söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust ning teavitab kõrvalekalletest vastavalt töökorrale.

2. Söödab ja joodab linnud eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist;


söödab ja joodab linnud vastavalt etteantud söödaratsioonile, kohendab sööda vastavalt ettevõtte töökorraldusele;



http://www.pikk.ee/

Teemad, alateemad Söötmisõpetuse alused. Lindude seedeelundkond Söödad ja söötmine Söötade organoleptiline hindamine Vee kvaliteedi hindamine Söödaratsiooni põhialused Söötade tundmine Söötade ja vee kvaliteedi hindamine Lindude toitumuse hindamine Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 2 EKAP

iseseisev töö 24 tundi Hindab lindude toitumust etteantud juhise järgi Töötab juhendamisel farmis



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Söötade tundmine ja organoleptiline hindamine 2. Lindude toitumuse hindamine







www.pikk.ee


Õpetajad

3 LINDUDE TERVISHOID

4 M-M. Urve, A. Lember, praktikajuhendajad


http://www.pikk.ee/


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib lindude tervislikku seisundit, haiguse korral annab oma pädevuse piires esmaabi ja abistab loomaarsti


Õpilane: 1. Hindab lindude üldist tervislikku seisundit

Õpilane:

selgitab haiguse mõistet ja põhjuseid;

kirjeldab haigustunnuseid;

hindab lindude üldist tervislikku seisundit, jälgides vähemalt korra päevas lindude käitumist.

2. Tuvastab lindude haigusliku seisundi, annab esmaabi ja hooldab haiget lindu

kontrollib lindude tervise parameetreid, võrdleb neid normidega, vajadusel annab esmaabi ning teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut/loomaarsti;

valib lindude fikseerimise viisi vastavalt vajadusele, kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades ohutusnõudeid. 3. Abistab loomakasvatus-

spetsialisti või loomaarsti veterinaarsetes toimingutes ja lindude hukkamisel (hädatapul)

kirjeldab käitumist eriolukorras (lindude hukkumine, hädatapp, taudiolukord, linnu ootamatu käitumine jm) ning selgitab korjuste hoidmise ja edasise käitlemise nõudeid;


Teemad, alateemad Lindude tervishoiu põhialused Seadustest tulenevad veterinaarnõuded. Lindude esmaabi ja ohutu käsitsemine Tööohutusnõuded Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanne: Linnu fikseerimine ja terviseparameetrite hindamine







www.pikk.ee


Õpetajad

4 LINDUDE TAASTOOTMINE 4 M-M. Urve, A. Lember, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul lindude hooldamine ja söötmine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lindude aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes lindude heaolust


Õpilane: 1. Kirjeldab põllumajanduslindude liike, tõuge, sugulindude valikut ning kunstlikku seemendamist

Õpilane:

kirjeldab põllumajanduslindude liike ja tõuge ning nende aretuse aluseid;

kirjeldab sigimisfüsioloogiat ning muna moodustamist;

selgitab sugulindude valikut ja prakeerib sugulindudeks mittesobivad linnud lähtuvalt juhendist;

kirjeldab lindude kunstlikku seemendust arvestades linnuliiki, liigiomaseid füsioloogilisi näitajaid ja ettevõtte aretusplaani.

2. Kogub, valib ja valmistab haudemunad ette hautamiseks ning jälgib inkubaatori töörežiimi

selgitab põllumajanduslindude hautamisrežiimi;

kogub ja valib tõumunad lähtudes haudeplaanist, hindab munade kvaliteeti, pakib ja märgistab munad ning paigutab nad säilitamiseks vastavalt juhendile ja töösisekorraeeskirjadele;

eraldab hautamiseks mittesobivad munad;

valmistab munad haudumiseks ette ning paigutab need inkubaatori haudelaegastele vastavalt juhendile ja arvestades ettevõtte töökorraldust;

jälgib inkubaatori tööd ja vajadusel reguleerib selle töörežiimi vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

3. Paigutab haudemunad koorumiskappi, jälgib koorumisprotsessi ja eraldab haudepraagi

viib vastavalt juhendile haudeperioodi lõpul hauderestid koorumiskappi;

jälgib visuaalselt koorumisprotsessi ja eraldab haudepraagi;

võtab koorumiskapist tibud välja ning kogub haudejäägid utiliseerimiseks, arvestades ettevõtte töökorraldust;

selgitab tibude soo määramist ja sorteerimise põhimõtteid.


http://www.pikk.ee/

4. Jälgib tibude kasvamist kunstema perioodil ja tibude ja noorte sugulindude kasvamist

kirjeldab tibude kasvu ja arengut;

jälgib tibude kasvamist kunstema perioodil arvestades linnu liiki ja ettevõtte aretusplaani;

jälgib tibude ja noorte sugulindude kasvamist järgides lindude üleskasvatusrežiime;

peseb ja desinfitseerib haudejaamas kasutatava inventari vastavalt juhendile ning töösisekorraeeskirjadele, põhjendab hügieeninõuete vajalikkust.

5. Annab ülevaate munemise jõudluskontrollist

annab ülevaate munemise jõudluskontrollist;

dokumenteerib ja töötleb individuaalseid munajõudluskontrolli üksiknäite, arvestades ettevõtte töökorraldust.

Teemad, alateemad Lindude bioloogia, füsioloogia ja taastootmise alused Lindude aretuse alused Lindude liigid ja tõud Haudurid ja nende režiimid Lindude pidamistingimused (allapanu, boksi suurus jne) Tõuaretuse algdokumentatsiooni täitmise põhimõtted; Tööohutusnõuded. Praktilised tööd: 1-5 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Kirjeldab haudemunade kogumise meetodeid ja haudumiseks ettevalmistust 2. Kirjeldab tibude koorumisprotsessi ja lindude üleskasvatusrežiime







www.pikk.ee


http://www.pikk.ee/


Õpetajad

5 LINNUSAADUSTE TOOTMINE 3 M-M. Urve, A. Lember, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane kogub, sorteerib, pakib ja ladustab munad ning kogub ja töötleb linnusuled vastavalt ettevõtte töökorraldusele


Õpilane: 1. Määrab linnu realiseerimisaja ja korraldab lindude hukkamisele saatmise vastavalt juhistele

Õpilane:

selgitab enamlevinud linnusaaduste, sh tapasaaduste esmase kvaliteedi kontrollimise põhimõtteid;

määrab linnu realiseerimisaja, arvestades partii vanust;

korraldab vastavalt juhistele lindude hukkamisele saatmise.

2. Kogub, sorteerib, pakib ja ladustab munad vastavalt ettevõtte töökorraldusele

nimetab muna koostisosad ja eristab erinevate linnuliikide mune;

leiab infot erinevatest teabeallikatest ja selgitab munade hoiustamistingimusi ning jaotust kvaliteediklassidesse;

kogub ja sorteerib lindlas mune kvaliteediklassidesse vastavalt nõuetele, pakib need transportkastidesse, vajadusel puhastab ja ladustab munad ärasaatmiseks vastavalt ettevõtte töökorraldusele;


3. Kogub ja töötleb linnusuled vastavalt ettevõtte töökorraldusele

eristab sulgede liike ning toob näiteid sulgede kasutusvõimalustest;

puhastab, peseb, kuivatab, sorteerib ja vajadusel pakendab linnusuled vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

Teemad, alateemad Hukkamine Nõuded hukkamisele Linnu realiseerimise aeg ja nõuded Enamlevinud linnusaadused Munad, suled Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP






Hindamisülesanded:

1. Kirjeldab enamlevinud linnusaadusi ja nõudeid neile

2. Kirjeldab nõudeid linnusaaduste transportimisel







www.pikk.ee

Lamba- ja/või kitsekasvataja


Õpetajad

1 LAMMASTE JA/VÕI KITSEDE HOOLDAMINE

6 M-M. Urve, L.Tali, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab lammaste ja/või kitsede seisundit igapäevaselt, puhastab ja grupeerib vastavalt vajadusele tagades nende üldise heaolu.



http://www.pikk.ee/

Õpilane: 1. Hoolitseb lammaste ja/või kitsede üldise heaolu eest

Õpilane:

kirjeldab lammaste ja/või kitsede liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

kirjeldab ja võrdleb lammaste ja/või kitsede pidamisviise lähtudes nende heaolunõuetest;






2. Grupeerib ja/või paigutab lambad ja/või kitsed ümber

selgitab lammaste ja/või kitsede grupeerimise vajalikkust ja põhimõtteid;

kirjeldab lammaste ja/või kitsede ohutuid ajamis- ja talutamisviise, -meetodeid ja -vahendeid;

grupeerib ja/või paigutab lambad ja/või kitsed ümber lähtudes turvalisuse nõuetest, arvestades loomade kasvatamise eesmärki ja tootmisperioodi 3. Vaatleb lambaid ja/või kitsi

igapäevaselt, kontrollib tervist, puhastab neid vajadusel ja hooldab sõrgu

vaatleb igapäevaselt lambaid ja/või kitsi, tuvastab haige ja/või surnud looma ning vajadusel eraldab selle, registreerib ja edastab teabe vastavalt kehtestatud korrale;

iseloomustab lammaste ja/või kitsede puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust

puhastab lambaid ja/või kitsi, arvestades nende anatoomilisi iseärasusi, heaolu ja pidamise eesmärki;

hindab visuaalselt jalgade seisundit jälgides looma seismisel ja liikumisel;

abistab spetsialisti lammaste ja/või kitsede sõrgade värkimisel arvestades ohutusnõudeid ning ettevõtte töökorraldust.


töökorrasolekut




Teemad, alateemad Anatoomia ja füsioloogia põhialused Lammaste ja kitsede heaolu ja käitumine Lammaste ja kitsede karja hierarhia Ohutu loomade käsitsemine Lammaste ja kitsede pidamisviisid Allapanu liigid ning seos loomade heaoluga Keskkonnanõuded ja loomade heaolu reeglid seadlusalusest lähtuvalt Lammaste ja kitsede hooldamine Lammaste ja kitsede hooldamise viisid ja vahendid. . Jäätmekäitlus ja keskkonnanõuded Farmiseadmed Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 2 EKAP






Hindamisülesanne: Õpilane demonstreerib loomade turvalist käsitsemist, fikseerimist ja puhastamist ning hindab sõrgade olukorda ja üldist tervislikku seisundit.




Õppematerjalid E-õppematerjalid „Loomade heaolu“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1617 , tööjuhendid,


www.lammas.ee

http://www.vet.agri.ee



Õpetajad

2 LAMMASTE JA/VÕI KITSEDE SÖÖTMINE 6 M-M. Urve, P. Puskar, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul lammaste ja/või kitsede hooldamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab lammaste ja/või kitsede toitumust ja söömust, ladustab ja hoiustab söödad, hindab söötade kvaliteeti ning söödab loomad vastavalt söödaratsioonile ning asutuse töökorraldusele.


http://www.lammas.ee/



Õpilane: 1. Hindab lammaste ja/või kitsede toitumust ja söömust

Õpilane:

selgitab lammaste ja/või kitsede seedeprotsesse;

leiab erinevatest teabeallikatest lammaste ja/või kitsede söötmisnormid;

selgitab lammaste ja/või kitsede toitumuse hindamiskriteeriume lähtuvalt anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest;

hindab visuaalselt lammaste ja/või kitsede toitumust ja söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust ning teavitab kõrvalekalletest vastavalt töökorrale.

2. Söödab ja joodab lammaste ja/või kitsede

eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist;


söödab ja joodab lambad ja/või kitsed vastavalt etteantud söödaratsioonile, kohendab sööda vastavalt ettevõtte töökorraldusele;


Teemad, alateemad Söötmisõpetuse alused. Lammaste ja/või kitsede seedeelundkond Söödad ja söötmine Söötade organoleptiline hindamine Vee kvaliteedi hindamine Söödaratsiooni põhialused Söötade tundmine Söötade ja vee kvaliteedi hindamine Lammaste ja/või kitsede toitumuse hindamine Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 1 EKAP

iseseisev töö 18 tundi Hindab lammaste ja/või kitsede toitumust etteantud juhise järgi Töötab juhendamisel farmis



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Söötade tundmine ja organoleptiline hindamine 2. Lammaste ja kitsede toitumuse hindamine




Õppematerjalid P. Piirsalu õpik „Lambakasvatus“ Tartumaa Põllumeeste Liit 2012

A. Olt „Silo keemiline koostis ja toiteväärtus“ Tartu 2013

www.lammas.ee




Õpetajad

3 LAMMASTE JA/VÕI KITSEDE TERVISHOID

4 M-M Urve, U. Martin, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib lammaste ja/või kitsede tervislikku seisundit, haiguse korral annab oma pädevuse piires esmaabi ja abistab loomaarsti


Õpilane: 1. Hindab lammaste ja/või kitsede üldist tervislikku seisundit

Õpilane:



hindab lammaste ja/või kitsede üldist tervislikku seisundit, jälgides vähemalt korra päevas loomade käitumist.

2. Tuvastab lammaste ja/või kitsede haigusliku seisundi, annab esmaabi ja hooldab haiget looma

kontrollib lammaste ja/või kitsede tervise parameetreid, võrdleb neid normidega, vajadusel annab esmaabi ning teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut/loomaarsti;

valib lammaste ja/või kitsede fikseerimise viisi vastavalt vajadusele, kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades ohutusnõudeid.

3. Abistab loomakasvatusspetsialisti või loomaarsti veterinaarsetes toimingutes ja lammaste ja/või kitsede hukkamisel (hädatapul)

kirjeldab käitumist eriolukorras (lammaste ja/või kitsede hukkumine, hädatapp, taudiolukord, looma ootamatu käitumine jm) ning selgitab korjuste hoidmise ja edasise käitlemise nõudeid;





Teemad, alateemad Lammaste ja/või kitsede tervishoiu põhialused Loomatervishoiu põhialused. Seadustest tulenevad veterinaarnõuded. Loomade esmaabi ja ohutu käsitsemine Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanne: Lammaste ja/või kitsede fikseerimine ja terviseparameetrite hindamine







www.lammas.ee




Õpetajad

4 LAMMASTE JA/VÕI KITSEDE KARJATAMINE 2 M-M. Urve, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul lammaste ja/või kitsede hooldamine ja söötmine

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane koostab karjatamisplaani, rajab ja hooldab karjaaedu, hindab karja ning karjamaa olukorda, hooldab karjamaid ja jälgib lammaste ja/või kitsede käitumist karjas.





Õpilane: 1. Koostab karjatamisplaani vastavalt juhistele

Õpilane:

kirjeldab enamlevinud rohumaa kultuure selgitab nende omadusi, eristab söödavaid taimi mittesöödavatest;

selgitab karjamaade hooldamise ja kasutamise põhialuseid;

leiab erinevatest teabeallikatest andmeid lammaste ja/või kitsede karjamaarohu söömuse kohta ja arvutab sööda vajaduse karjatusperioodiks;

koostab arvutuste põhjal karjatamisplaani ja vormistab arvutis vastavalt etteantud juhendile.

2. Rajab ja hooldab karjaaedu vastavalt juhistele

võrdleb karjamaade tarastuse viise ja sobivust erinevatele loomarühmadele ning arvestades tarastuse ökonoomsust;

rajab ja hooldab karjaaedu, arvestades tarastusviisi;

selgitab nõudeid karjateele, hindab karjatee turvalisust loomadele ja hooldab teid.

3. Hindab karjamaa olukorda ja teostab hooldustöid

põhjendab karjamaade hooldamise vajadust;

jälgib karjamaade seisundit ning teeb hooldustöid vastavalt juhistele;

hindab sööda ja vee olemasolu karjamaal ning vastutab nende pideva olemasolu eest;


4. Jälgib karja terviklikkust ja loomade käitumist

selgitab lammaste ja/või kitsede liigiomast käitumist ja loomade heaolu nõudeid;

jälgib karja terviklikkust ja käitumist, ohu või kõrvalekallete märkamisel kõrvaldab need ning teavitab vastutavat isikut;

tuvastab poegivad või poeginud lambad ja/või kitsed visuaalselt, abistab vastavalt vajadusele ning teavitab koheselt vastutavat isikut;

paigutab poeginud lambad ja/või kitsed ja sündinud järglase ümber vastavalt töökorraldusele ja ohutusele;

kirjeldab käitumist eriolukorras (poegimine, looma hukkumine, looma ootamatu käitumine jm).

Teemad, alateemad Rohumaaviljelus Heintaimed, söödavad ja mittesöödavad rohundid karjamaal Karjamaade hooldamine Loomade karjatamine Karjamaavajaduse planeerimine, karjatusplaani koostamine Karjamaa tarastamisviisid ja nõuded, karjamaade tarastamine Karjateede hooldus Lammaste ja/või kitsede heaolu ja käitumine Lisasöötade ja joogivee vajadus karjamaal Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 0,5 EKAP

iseseisev töö 6 tundi Herbaariumi koostamine kodukohas levinud heintaimedest ja rohunditest Töötab juhendamisel karjaaedade rajamisel ja karjamaade hooldamisel



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Eristab ja iseloomustab lühidalt enamlevinud rohumaakultuure enda koostatud herbaariumi alusel 2. Kirjeldab karjamaade hooldusvõtteid ja põhjendab vajadust karjatamisplaani alusel




Õppematerjalid P. Piirsalu õpik „Lambakasvatus“ Tartumaa Põllumeeste Liit 2012


www.maa-amet.ee

www.pria.ee

www.pikk.ee


Õpetajad

5 LAMMASTE JA/VÕI KITSEDE TAASTOOTMINE 3 M-M Urve, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul lammaste ja/või kitsede hooldamine ja söötmine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lammaste/kitsede aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes lähtudes loomade heaolust.


Õpilane: 1. Valib aretusloomad vastavalt juhistele

Õpilane:

kirjeldab Eestis aretatavaid lamba ja kitsetõuge ning toob välja nende erisusi;

orienteerub aretuse ajaloos mõistes tõugude omavahelisi suhteid;

analüüsib aretusmeetodeid lähtuvalt aretuseesmärgist;

selgitab sugulammaste ja -kitsede valiku põhimõtteid tuues välja olulisemad valikutunnused ning iseloomustades tunnustevahelisi seoseid.

valib aretuslooma, hindab visuaalselt lammaste, kitsede välimikku ning võrdleb välimikutunnuseid lähtudes kasutus- ja aretuseesmärgist

kasutab elektroonilist andmebaasi ja täidab vastavalt juhistele lamba- või kitsefarmi algdokumentatsiooni


http://www.maa-amet.ee/

http://www.pria.ee/

http://www.pikk.ee/

2. Moodustab paaritusgrupid ja dokumenteerib need

selgitab isas- ja emaslooma suguorganite ehituse ja talitluse eripära ja kitse/lamba sigimistsüklit;

analüüsib karja struktuuri ja taastootmist kui kitse- või lambakasvatuse;

moodustab paaritusgrupid ja dokumenteerib need, arvestades tootmis- või aretussuunda ja innaaega (sügisel ja/või kevadel);

selgitab tiinuse mõistet ja jälgib selle kulgu, tuues välja sagedasemaid probleeme ja nende põhjusi nii tiinestumisel kui tiinuse kulgemisel.

3. Jälgib uttede/kitsede poegimist, teostab toimingud vastsündinutega ning dokumenteerides vajalikud andmed

kirjeldab poegimise kulgu, loote normaalseid ja probleemseid asetusi ning poegimishügieeni nõudeid;

tuvastab poegiva ja/või poeginud ute või kitse visuaalselt ja vajadusel eraldab ta teistest lammastest või kitsedest vastavalt olukorrale;

hindab visuaalselt ute või kitse poegimist, komplikatsioonide tekkimisel osutab abi jälgides hügieeni, vajadusel teavitab vastutavat isikut;

teostab vastsündinuga vajalikud toimingud, identifitseerib ja registreerib sünnid vastavalt farmi töökorraldusele;

selgitab ternespiima vajalikkust vastsündinud talledele;

jälgib visuaalselt poeginud emasloomade ja vastusündinute tervislikku seisundit ning käitumist, tagab talledele ternespiima ja ohutuse;

valib vajadusel kasuema või söödab piimaasendajaga ning söödab talled vastavalt juhistele lisasöödaga.

4. Võõrutab talled arvestades tootmissuunda

võõrutab talled, arvestades nende kasvu ja arengut ning kitse- või lambakasvatuse tootmissuunda;

söödab, joodab ja hooldab talled vastavalt kehtestatud korrale;

hindab tallede heaolu, turvalisust ja tervist, kõrvalekallete korral informeerib vastutavat töötajat või likvideerib puuduse vastavalt oma pädevusele;

Abistab spetsialisti tallede märgistamisel rakendades ohutusnõudeid;

Mõõdab/ kaalub ohutult talled jälgides nende kasvu ja arengut;

rühmitab ja paigutab talled, rakendades teadmisi loomade käitumisest ja turvalisusnõuetest;


Teemad, alateemad Lammaste ja kitsede tõud Lammaste ja kitsede aretuse alused Lammaste ja kitsede füsioloogia ja taastootmise alused Lammaste ja kitsede pidamistingimused allapanu, rühmade suurus jne Lammaste ja kitsede tiinuse määramise võimalused Tõuaretuse algdokumentatsiooni täitmise põhimõtted Tööohutusnõuded Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Kirjeldab lammaste ja/või kitsede sobivust aretuseks välimiku põhjal etteantud juhendi alusel 2. Kirjeldab lammaste ja /või kitsede poegimise protsessi ja enda tööd selles 3. Talle registreerimine




Õppematerjalid www.lammas.ee



www.jkk.ee


Õpetajad

6 LÜPSMINE 3 M-M Urve, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lüpsiks ette lüpsiinventari ja loomad, lüpsab lambad ja/või kitsed, järgib oma töös ohutus- ning hügieeninõudeid ja loomade heaolu.


Õpilane: 1. Valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette

Õpilane:

selgitab masinlüpsi tööpõhimõtet ja kirjeldab erinevaid lüpsitehnoloogiaid;

põhjendab hügieeninõuete vajalikkust lüpsmisel ja piimakäitlemisel;

hindab lüpsiinventari töökorrasolekut ning vaakumi taset, kontrollib lüpsiks vajalike puhastusvahendite ja desinfektsiooniainete olemasolu.




http://www.jkk.ee/

2. Suunab lambad ja/või kitsed turvaliselt lüpsile ja tagasi

suunab lambad ja/või kitsed lüpsile järgides ohutusnõudeid ja looma käitumise eripära;

selgitab käitumist kriisiolukorras (elektrikatkestus, looma ootamatu käitumine jm) ja pakub välja võimalikke lahendusi;

tagab pärast lüpsi lambad ja/või kitsed liikumise ettenähtud gruppi.

3. Valmistab lambad ja/või kitsed lüpsmiseks ette ja lüpsab loomad

kirjeldab udara ehitust ja talitlust ning selgitab piima tekkimise ja väljutamise protsesse, piima koostist ;

valmistab lambad ja/või kitsed lüpsmiseks ette, puhastab nisad, teeb eellüpsi ja hindab piima kvaliteeti visuaalselt;

eraldab inimtoiduks sobimatu piima ning märgistab ja registreerib sobimatu piimaga looma;

asetab õigeaegselt ja korrektselt nisakannud nisadele, jälgib lüpsiprotsessi;

desinfitseerib nisad lüpsijärgselt.

4. Puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ning lüpsiala

nimetab lüpsiinventari pesemiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavaid aineid ja selgitab nende keskkonnasäästliku ja ohutu kasutamise põhimõtteid;

valmistab lüpsinventari põhipesuks ette, puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ja lüpsiala arvestades vahendite ohutu ja säästliku kasutamise põhimõtteid;

töötab vastutustundlikult järgides ohutus- ja hügieeninõudeid.

Teemad, alateemad Udara füsioloogia Udara ehitus ja talitlus, piima tekkimine ja väljutamine Masinlüpsi tööpõhimõte ja tehnoloogiad Masinlüpsi tööpõhimõte Lüpsitehnoloogiad ja lüpsinventar erinevatelt tootjatelt Käsitsilüps Lammaste ja/või kitsede lüpsmine ja lüpsiinventari hooldus Udara ettevalmistus ja lüpsmine, lüpsihügieen ja -reeglid Lüpsiala ja -inventari puhastus ja desinfektsioon Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 0,5 EKAP






Hindamisülesanded:

1. Lüpsmine lüpsiplatsil ja intervjuu etteantud küsimuste põhjal




Õppematerjalid E-õppematerjalid „Piimakarjakasvatus“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=4104 www.nouandeteenistus.ee www.jkkeskus.ee


7 LAMBA- JA/VÕI KITSESAADUSTE TOOTMINE 3 M-M. Urve


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane pügab loomad, valmistab nahad ette parkimiseks, lüpsab piimalambad/kitsed vastavalt juhistele.


Õpilane: 1. Pügab lambad, sorteerib villa ja pakendab

Õpilane:

kirjeldab ja selgitab naha ning villa omadusi ja kvaliteediklasse;

pügab lambad vastavalt juhistele järgides ohutusnõudeid;

hooldab ja hoiustab pügamistarvikud vastavalt juhistele;

kirjeldab villaku käsitsemist ja pakendamist;

sorteerib villa ja pakendab selle vastavalt juhistele.

2. Valmistab lamba- või kitsenaha ette parkimiseks

võrdleb naha parkimisviise ja võimalusi;

kirjeldab töövõtteid lamba- või kitsenaha parkimiseks;

valmistab lamba- või kitsenaha parkimiseks ette (soolab) vastavalt juhistele. ,;

3. Lüpsab piimalambad ja -kitsed vastavalt juhistele

leiab erinevatest infoallikatest ja selgitab toorpiima esmakäitlemise ning hügieeni nõudeid;

selgitab piima töötlemise (juust, kohupiim jm) võimalusi;

lüpsab piimalambad ja -kitsed hügieeninõudeid ning juhiseid järgides;




http://www.jkkeskus.ee/

Teemad, alateemad Naha ja villa liigid ning kvaliteediklassid Naha ja villa kasutusalad Naha parkimisviisid ja võimalused Enamlevinud lamba- ja/või kitsesaadused Piima esmatöötlemise (juust, kohupiim jm) võimalused Lamba- ja/või kitsesaaduste esmase kvaliteedi kontrollimise põhimõtted Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP

sh iseseisev töö 12 tundi Lamba- ja kitsesaaduste tootmine, kontroll ja realiseerimiseks ettevalmistamine



Hindamine ja hindamismeetodid Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanne: Juhendamisel toodangu realiseerimiseks ettevalmistamine




Õppematerjalid www.lammas.ee

www.maavillane.ee


http://www.maavillane.ee/

Karuslooma- ja küülikukasvataja


Õpetajad

1 KARUSLOOMADE HOOLDAMINE

9 K. Kersten, J. Prits, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab karusloomade seisundit igapäevaselt, puhastab ja grupeerib vastavalt vajadusele tagades nende üldise heaolu.


Õpilane: 1. Hoolitseb karusloomade üldise heaolu eest

Õpilane:

kirjeldab loomade liigiomast käitumist ja põhivajadusi;

kirjeldab ja võrdleb karusloomade pidamisviise lähtudes nende heaolunõuetest;






2. Grupeerib ja/või paigutab karusloomad ümber.

selgitab karusloomade grupeerimise vajalikkust ja põhimõtteid;

kirjeldab loomade ohutuid ümberpaigutamise -viise, -meetodeid ja -vahendeid;

grupeerib ja/või paigutab karusloomad ümber lähtudes turvalisuse nõuetest, arvestades loomade kasvatamise eesmärki ja tootmisperioodi 3. Vaatleb karusloomi igapäevaselt,

kontrollib tervist ja puhastab neid vaatleb igapäevaselt karusloomi, tuvastab haige ja/või surnud looma ning vajadusel eraldab selle, registreerib ja

edastab teabe vastavalt kehtestatud korrale;

iseloomustab karusloomade puhastamise, pesemise ja pügamise viise, vahendeid ning vajalikkust

puhastab karusloomad arvestades nende anatoomilisi iseärasusi, heaolu ja pidamise eesmärki;

hindab visuaalselt jalgade seisundit jälgides looma seismisel ja liikumisel;

abistab spetsialisti karusloomade küüniste lõikamisel arvestades ohutusnõudeid ning ettevõtte töökorraldust.


töökorrasolekut




Teemad, alateemad Karusloomade füsioloogia ja taastootmise alused Karusloomade heaolu ja käitumine Karusloomade karja hierarhia Ohutu loomade käsitsemine Karusloomade pidamistingimused Allapanu liigid ning seos loomade heaoluga Keskkonnanõuded ja loomade heaolu reeglid seadlusalusest lähtuvalt Karusloomade hooldamine Loomade hooldamise viisid ja vahendid. Jäätmekäitlus ja keskkonnanõuded Farmiseadmed Tööohutusnõuded Praktilised tööd: 1- 4 õpiväljundite kohta 2 EKAP






Hindamisülesanne: Õpilane demonstreerib karusloomade turvalist käsitsemist, fikseerimist ja puhastamist ning üldist tervislikku seisundit.




Õppematerjalid www.efba.ee




Õpetajad

2 KARUSLOOMADE SÖÖTMINE 7 K. Kersten, J. Prits, praktikajuhendajad

http://www.efba.ee/



Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul karusloomade hooldamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab karusloomade toitumust ja söömust, ladustab ja hoiustab söödad, hindab söötade kvaliteeti ning söödab loomad vastavalt söödaratsioonile ning asutuse töökorraldusele.


Õpilane: 1. Hindab karusloomade toitumust ja söömust

Õpilane:

selgitab karusloomade seedeprotsesse;

leiab erinevatest teabeallikatest karusloomade söötmisnormid;

selgitab karusloomade toitumuse hindamiskriteeriume lähtuvalt anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest;

hindab visuaalselt karusloomade toitumust ning söömust, arvestades keha konditsiooni, järelejäänud sööda kogust ning teavitab kõrvalekalletest vastavalt töökorrale.

2. Söödab ja joodab karusloomad eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist;


söödab ja joodab karusloomad vastavalt etteantud söödaratsioonile, kohendab sööda vastavalt ettevõtte töökorraldusele;


Teemad, alateemad Söötmisõpetuse alused. Karusloomade seedeelundkond. Söödad ja söötmine Söötade organoleptiline hindamine Vee kvaliteedi hindamine Söödaratsiooni põhialused Söötade tundmine Söötade ja vee kvaliteedi hindamine Karusloomade toitumuse hindamine Praktilised tööd: 1-2 õpiväljundite kohta 2 EKAP

iseseisev töö 24 tundi Hindab karusloomade toitumust etteantud juhise järgi Töötab juhendamisel farmis



Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Söötade tundmine ja organoleptiline hindamine 2. Karusloomade toitumuse hindamine








Õpetajad

3 KARUSLOOMADE TERVISHOID

4 M-M Urve, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib karusloomade tervislikku seisundit, haiguse korral annab oma pädevuse piires esmaabi ja abistab loomaarsti


Õpilane: 1. Hindab karusloomade üldist tervislikku seisundit

Õpilane:



hindab karusloomade üldist tervislikku seisundit, jälgides vähemalt korra päevas loomade käitumist.

2. Tuvastab karusloomade haigusliku seisundi, annab esmaabi ja hooldab haiget looma

kontrollib karusloomade tervise parameetreid, võrdleb neid normidega, vajadusel annab esmaabi ning teavitab kõrvalekalletest vastutavat isikut/loomaarsti;

valib karusloomade fikseerimise viisi vastavalt vajadusele, kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades ohutusnõudeid.

http://www.efba.ee/



3. Abistab loomakasvatusspetsialisti või loomaarsti veterinaarsetes toimingutes ja karusloomade hukkamisel (hädatapul)

kirjeldab käitumist eriolukorras (karusloomade hukkumine, hädatapp, taudiolukord, looma ootamatu käitumine jm) ning selgitab korjuste hoidmise ja edasise käitlemise nõudeid;


Teemad, alateemad Karusloomade tervishoiu põhialused Loomatervishoiu põhialused. Seadustest tulenevad veterinaarnõuded. Loomade esmaabi ja ohutu käsitsemine Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanne: Karusloomade fikseerimine ning terviseparameetrite hindamine





www.etll.ee




Õpetajad

4 KARUSLOOMADE TAASTOOTMINE 4 L. Taaler, K. Kersten, praktikajuhendajad

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul karusloomade ja küülikute hooldamine ning söötmine

http://www.efba.ee/

http://www.etll.ee/



Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab karusloomade aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes loomade heaolust ja inimeste turvalisusest


Õpilane: 1. Valib aretusloomad vastavalt juhistele, lähtudes karuslooma (k.a küülikud) liigist

Õpilane:

kirjeldab karuslooma, sh küüliku liike, tõuge ja nende aretuse aluseid ning värvuste geneetikat;

selgitab suguloomade valikut ja lähtuvalt juhendist valib loomad ning prakeerib suguloomadeks mittesobivad;

kirjeldab ja koostab aretusringid vastavalt juhistele;

identifitseerib potentsiaalsed aretusloomad (tätoveerib, märgistab jm) vastavalt ettevõtte töökorraldusele;

selgitab ohtusid loomadega kokkupuutel ja esmaabivõtteid, oskab vajadusel käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi;

kirjeldab sigimisfüsioloogiat lähtuvalt liigist.

2. Valmistab karuslooma ette seemenduseks/paarituseks ja abistab bioloogilise aretusmaterjali hoiustamisel

kirjeldab sigimisfüsioloogiat lähtuvalt liigist;

valmistab karuslooma ette seemenduseks/paarituseks, märgistades, eraldades ja fikseerides ning järgides ohutus- ja hügieeninõudeid;

kirjeldab bioloogilise materjali säilitamise ja käitlemise nõudeid farmis, hoiustab bioloogilist materjali vastavalt juhistele;

mõistab ja kirjeldab kunstliku seemenduse tegemist.

3. Jälgib ja tuvastab karuslooma poegimist, registreerib sünnid

selgitab tiinuse ja poegimise kulgemist, lähtudes karuslooma liigist;

jälgib karuslooma poegimist ja komplikatsioonide tekkimisel teavitab koheselt vastutavat isikut vastavalt ettevõtte sisekorrale;

tuvastab karuslooma poegimise ja registreerib sündinud pojad, hukud ja surnultsünnid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, vajadusel teeb ümberpaigutamist;

hindab poeginud karuslooma ja vastsündinute käitumist ning tervislikku seisundit ja nimetab enamlevinuid hukkumise riskitegureid.

4. Jälgib pesakonna tervislikku seisundit ja käitumist, tagab vastsündinute ohutuse, valib vajadusel ammemad ja kasuemad, võõrutab pojad vastavalt spetsialisti juhistele

kirjeldab karusloomade pidamistingimusi;

jälgib pesakonna tervislikku seisundit ja käitumist, tagab vastsündinute ohutuse, arvestades karuslooma liigiomast käitumist;

valib vajadusel ammemad ja kasuemad vastavalt juhistele;

võõrutab pojad vastavalt spetsialisti juhistele;

kirjeldab algdokumentatsiooni põhimõtteid, leiab erinevatest teabeallikatest informatsiooni algdokumentide täitmiseks.

Teemad, alateemad Karusloomade ja küülikute aretuse alused Karusloomade liigid ja küülikute tõud Karusloomade ja küülikute füsioloogia ja taastootmise alused Karusloomade ja küülikute pidamistingimused allapanu, puuri suurus jne Tõuaretuse algdokumentatsiooni täitmise põhimõtted; Tööohutusnõuded. Praktilised tööd: 1-4 õpiväljundite kohta 1 EKAP




Hindamine Õppeprotsessis rakendatakse kujundavat hindamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse hindamiskriteeriumide ja demonstratsioonülesannete täpsustavate hindamisjuhendite alusel. Hindamisülesanded: 1. Valib aretuslooma ning valmistab selle paarituseks või seemenduseks ette 2. Registreerib sündinud pojad ning vajadusel paigutab loomad ümber





www.etll.ee




Õpetajad

5 KARUSLOOMAKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE

3 J. Prits, K. Kersten, praktikajuhendajad


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et valib loomad välja nahastamiseks, valmistab ette nahastamisruumid, osaleb looma hukkamisel, eeltöötleb nahad realiseerimiseks vastavalt ettevõtte töökorraldusele.

http://www.efba.ee/

http://www.etll.ee/




Õpilane: 1. Valib nahastamiseks loomad välja ja valmistab ette nahastamise ruumid vastavalt juhistele

Õpilane:

määratleb naha liigid ja põhjendab nende jaotumist kvaliteediklassidesse;

valib nahastamiseks loomad välja ja märgistab need vastavalt ettevõtte töökorraldusele;

valmistab ette nahastamise ruumid ja hooldab sisseseaded vastavalt ettevõtte töökorraldusele ning õigusaktide nõuetele.

2. Osaleb looma hukkamisel vastavalt juhistele

leiab erinevatest infoallikatest looma hukkamist käsitlevaid õigusakte ja selgitab nende seost praktilise tööga;

osaleb looma hukkamisel vastavalt juhistele, arvestades tööohutust.

3. Eeltöötleb nahad realiseerimiseks vastavalt ettevõtte töökorraldusele

nahastab, puhastab nahad, kraapides rasva;

trummeldab, paigutab vormile, kuivatab, võtab vormilt maha, sorteerib (emas- ja isaslooma nahad) ning pakendab nahad vastavalt ettevõtte töökorraldusele;

annab ülevaate nahkade hoiustamistingimustest ning säilitab töödeldud nahad vastavalt ettevõtte töökorraldusele;

analüüsib oma tööd.

Teemad, alateemad Naha liigid ja kvaliteediklassid Nahastamine Tapmine/hukkamine Lihakehade töötlemise ja müügiga seotud õigusaktid. Praktilised tööd: 1-3 õpiväljundite kohta 1 EKAP






Hindamisülesanne: Nahkade liigid ja kvaliteedi määramine




Õppematerjalid http://www.vet.agri.ee

www.nouandeteenistus.ee www.efba.ee



http://www.efba.ee/

Documents

PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA ÕPPEKAVA MOODULITE ......CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus; Valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel endale sh