PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMKäisi nimeline Põlva Keskkool) õigusjärglane. Põlva Keskkooli loomisaastaks võib lugeda 1950. a, kui senisele Põlva 7-kl koolile lisati 8. klass ning

Põlva Linnavolikogu 13.juuni 2012 määruse nr 13

Lisa

PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM

ARENGUKAVA 2012-2015

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3

2. VISIOON, MISSIOON, MOTO, PÕHIVÄÄRTUSED .................................................... 3

2.1. VISIOON ............................................................................................................................ 3

2.2. MISSIOON ......................................................................................................................... 3

2.3. MOTO ............................................................................................................................... 4

2.4. KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED ................................................................................................... 4

3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ........................................................ 4

3.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................... 4

3.2. AJALUGU .......................................................................................................................... 5

3.3. PEDAGOOGILINE PERSONAL JA ÕPILASKOND 2011/12. Õ-A ............................................... 6

3.4. ÕPPIMINE 2011/12. Õ-A .................................................................................................... 9

3.5. PÕLVA ÜG SISEHINDAMISE ARUANDEST LÄHTUV HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA

PARENDUSVALDKONNAD ....................................................................................................... 12

3.5.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ..................................................................................... 12

3.5.2. PERSONALIJUHTIMINE ................................................................................................. 13

3.5.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA ........................................................................................ 14

3.5.4.RESSURSSIDE JUHTIMINE .............................................................................................. 14

3.5.5. ÕPPE JA KASVATUSPROTSESS....................................................................................... 15

4. TURVALISUSE TAGAMINE .......................................................................................... 17

5. ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUSKAVA .................................................................... 18

6. TEGEVUSKAVA AASTATEL 2012-2015 ...................................................................... 20

6.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ............................................................................. 20

6.2. PERSONALIJUHTIMINE ............................................................................................ 21

6.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA ................................................................................ 23

6.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE ....................................................................................... 25

6.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS ............................................................................. 27

7. ARENGUKAVA UUENDAMINE JA MUUTMINE ...................................................... 35

3

1. Sissejuhatus

Põlva Ühisgümnaasiumi arengukava on koostatud aastateks 2012-2015. Arengukava on

koostatud eelneva perioodi ja hetkeolukorra analüüsimiseks, eesmärkide püstitamiseks ning

arengustrateegia väljatöötamiseks, et suurendada kooli konkurentsivõimet ning luua

kaasaegsed õpi- ja arengutingimused, mis ühtlasi toetaksid õpilaste ja õpetajate vaimset ja

füüsilist tervist.

Põlva Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad

ja valdkonnad, tegevuskavad kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Põlva Ühisgümnaasiumi arengukava on koostatud lähtuvalt ühisarutelude tulemustest, Põlva

Ühisgümnaasiumi põhimäärusest, Põlva linna arengukavast ning 2010. a sisehindamise

aruandest.

Põlva Ühisgümnaasiumi hoolekogus, õppenõukogus ja õpilasesinduses läbi arutatud

arengukava kinnitab Põlva linnavolikogu.

2. Visioon, missioon, moto, põhiväärtused

2.1. Visioon

Põlva Ühisgümnaasium on kaasaegne turvaline ja hooliv kool, kus au sees on haritus ning

õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest.

2.2. Missioon

Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja

koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus

eesmärke ja suudavad neid saavutada.

4

2.3. Moto

Scientia potentia est – Teadmises on jõud (Francis Bacon).

2.4. Kooli põhiväärtused

Põlva Ühisgümnaasium on muutustele avatud, arenev ja õppiv kool. Põlva ÜGs on

väärtustatud inimeste omavahelise suhtlemise kvaliteet, valmisolek meeskonnatööks, kolleegi

töö ja arvamuste austamine ning igakülgne õpilaste arengu toetamine, loodusest hoolimine ja

säästmine. Koolis väärtustatakse inimesi, kes otsivad probleemidele konstruktiivseid

lahendusi, et seeläbi aidata kaasa kooli arengule ning luua eeldused õpilaste isiklike võimete

avaldumiseks ja arenemiseks.

3. Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs

3.1. Üldandmed

Põlva Ühisgümnaasium

Aadress: Kesk 25, 63308 Põlva

Registreerimisnumber: 75009272

Kodulehekülg: www.polvayg.edu.ee

Õppekeel: eesti

Kooli haldab Põlva Linnavalitsus.

Moodustatud on kooli hoolekogu, mille ülesandeks on kooli pedagoogide, Põlva linna

volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja

kasvatustegevuse jälgimisel ja mõjutamisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste

loomisele kaasaaitamine. Tänane hoolekogu koosneb üheksast liikmest.

Õppetöö toimub Kesk 25 hoones, millega on kokku ehitatud Põlva Spordikooli hallatav

spordihoone Mesikäpa Hall ning kooli siseõuel asub jalgpalliklubi FC Lootos hallatav

jalgpallistaadion.

http://www.polvayg.edu.ee/

5

3.2. Ajalugu

Tänane Põlva Ühisgümnaasium on 1950. a asutatud Põlva Keskkooli (1988-1997 Johannes

Käisi nimeline Põlva Keskkool) õigusjärglane.

Põlva Keskkooli loomisaastaks võib lugeda 1950. a, kui senisele Põlva 7-kl koolile lisati

8. klass ning edaspidi igal aastal kasvatati juurde üks klass kuni täieliku keskkoolini välja.

Õppetöö toimus tollal koolis kahes vahetuses, kuna kooli käsutuses oli vaid 7 klassiruumi.

Õpilaste arvu kiire kasv tingis selle, et ruumid jäid üha kitsamaks, vaatamata sellele, et

õppetöö toimus kahes vahetuses ning hiljem sundis ruumipuudus õppetööd läbi viima juba

kolmes vahetuses. Ruumikitsikuse leevendamiseks ehitati 1952. a praegusele J. Käisi tänavale

nn hall maja õpetajate ja kooli söökla jaoks. Sinna sai osa vanema klassi õpilasi üle tuua ja

hiljem ka mõned klassid paigutada. Keskkooli ühiste jõupingutustega ehitati 1955. a kevadeks

valmis kooli spordiväljak. 1956. a alustati uue koolihoone ehitamisega, ehitustööd aga venisid

ning alles 1959. a 30. juunil andsid ehitajad koolile lõpuks üle valminud koolimaja (nn vana

maja ehk tänane A-korpus). 1963. a valmis uus 210-kohaline internaadihoone ning 1972. a

juurdeehitus ehk tänane B-korpus ja endine võimla.

Aastaid 1967-1988 võib julgesti nimetada Paul Lehestiku perioodiks, sest tema 21

tegevusaastat kooli direktorina on mitte ainult kõige pikem periood koolijuhina, vaid

kahtlemata ka üks teguderohkemaid. Koolis kujunes välja ühes rütmis töötav kollektiiv.

Suuresti tänu direktor Lehestiku tööle Johannes Käisi pedagoogilise tegevuse uurimisel,

tutvustamisel ja propageerimisel ning konverentside läbiviimisel sai 1988. a kool nimeks

Johannes Käisi nim Põlva Keskkool.

Käisi nime kandes (1988-1996) alustati keskkooli astmes haruõpetusega. Ruumipuuduse

lahendamiseks valmis 1997. a B-korpuse katusekorrus.

1997/98 õppeaastal alustati tööd Põlva Ühisgümnaasiumi nime all. Nime muutmise vajadus

tekkis kui 1982. a asutatud Põlva Põhikool sai 1995. a keskkooli õigused ning jätkas tööd

Põlva Keskkoolina. Tekkinud segaduste vältimiseks nimetati 1997. a J. Käisi nimeline Põlva

Keskkool Põlva Ühisgümnaasiumiks.

6

Põlva Ühisgümnaasiumi nime kandes arendati välja praegused gümnaasiumi haruklassid.

Õppehoone renoveerimine sai sisse täishoo. Valmis uus spordihall – Mesikäpa Hall (2002),

renoveeriti söökla, poiste tööõpetuse klassid ja kooli staadion (2004). 2009. a renoveeriti vana

maja ja ühenduskoridor.

(täpsemalt kooli ajaloost http://www.polvayg.edu.ee/koolist/ajalugu/)

3.3. Pedagoogiline personal ja õpilaskond 2011/12. õ-a

Põlva Ühisgümnaasium on Põlva maakonna suurim üldhariduskool.

2011/12 õppeaasta algul õppis Põlva Ühisgümnaasiumis 714 õpilast, klassikomplekte oli 34.

Eelmise õppeaastaga (2010/11) võrreldes on õpilaste arv vähenenud 25 võrra, eelmise

arengukava perioodi algusega (2008/09) võrreldes 105 õpilase võrra. Klassikomplektide arv

on vähenenud vaid 1 võrra. See on seotud väikeklasside rakendamisega.

Tabel1. Õpilaste ja klassikomplektide arvud Põlva Ühisgümnaasiumis

Õppeaasta Õpilaste arv Klassikomplektide arv

2011/12 714 34

2010/11 739 34

2009/10 758 34

2008/09 819 35

Tabel 2. 1. klassi tulevate õpilaste arvu prognoos 2014/2015 õppeaastani

Õppeaasta 1. klassi õpilaste arv

2012/13 24

2013/14 24

2014/15 24

2015/16 24

Tabel 3. Gümnaasiumi medaliga lõpetanute arv (viimased 5 aastat)

http://www.polvayg.edu.ee/koolist/ajalugu/

7

Õppeaasta Kuldmedaliga

lõpetanute arv

Hõbemedaliga

lõpetanute arv

2010/11 2 4

2009/10 3 3

2008/09 1 3

2007/08 2 4

2006/07 2 -

Põlva Ühisgümnaasiumis töötab 71 pedagoogi, sealhulgas osalise tööajaga töötab 12 ja 4 on

lapsehoolduspuhkusel. Naisõpetajaid on 59 ning meesõpetajaid 12.

Pedagoog-metoodikuid on 2, vanempedagooge 24, pedagoogi ametijärguga 43,

noorempedagooge 2, ametijärguta õpetajaid koolis ei tööta.

8

Kuni 30-aastaseid õpetajaid on 6, 31-40-aastaseid 11, 41-50-aastaseid 17, 51-60-aastaseid 28

ja üle 61-aastaseid 9.

9

3.4. Õppimine 2011/12. õ-a

Põlva Ühisgümnaasium on üldhariduskool, kus õppetöö toimub kõigis kooliastmetes (1. -

12. klassini).

Esimesse klassi ja põhikooli võetakse esmajärjekorras koolipiirkonna lapsed, vabadele

kohtadele ka teised soovijad. Gümnaasiumisse kandideerivad õpilased valivad ise õppesuuna

ning gümnaasiumisse astumiseks on välja töötatud vastuvõtmise kord

(http://www.polvayg.edu.ee/wp-

content/uploads/2011/02/%C3%9CGvastuvotukord2012.pdf).

Alates 7. klassist on õpilastel võimalik valida järgmiste haruklasside vahel:

reaalklass,

loodusklass,

humanitaarklass,

väikeklass (vajadusel).

Alates 10. klassist on õpilastel võimalik valida järgmiste õppesuundade vahel:

reaalainete suund,

loodusainete suund,

sotsiaalainete suund.

Reaalsuunas pakutakse süvendatud õpetust matemaatikas ja võõrkeeles, tehnikavaldkonnas

vajalikku joonestamise õpetust, informaatika ja matemaatilise statistika õpetust, matemaatilise

arvutitarkvara kasutamise õpetust, matemaatika praktikume ning võimalust arendada oma

mõtlemist reaalainetehuviliste õpilaste mõnusas seltskonnas.

Loodussuunas pakutakse süvendatud õpetust bioloogias, geograafias ja keemias, teadmisi

looduskaitsest, süvendatud teadmisi tähtsamatest keskkonna globaalprobleemidest, ökoloogia

praktikume, mineraalide, kivimite ja kivististe kursust, võimalust omandada mikroskoobiga

töötamise oskusi, õuesõpet õpitu looduses kinnistamiseks, rakendusbioloogia kursust ning

informaatikat. Samuti võetakse ette erinevaid õppekäike.

Sotsiaalainete suunas pakutakse süvendatud ajalooõpetust, kirjandusõpetust, kõne- ja

väitlusõpetust, draamaõpetust, meediakriitilist õpetust, C-võõrkeele õpet, võimalust süveneda

arheoloogia saladustesse. Giidide kooli abil saab arendada praktilist inglise, saksa ja vene

10

keele oskust ning õppida tundma oma kodukohta. Osaletakse rahvusvahelistes

koostööprojektides (Comenius; UNESCO ühendkoolid; eTwinning jt).

Alates 2012. a septembrist pakutakse 10. klassis edasiõppimiseks välja ka sisekaitse ja spordi

õppesuunad, mis avatakse piisava arvu soovijate korral.

Koostöös Sisekaitseakadeemiaga õpitakse tundma politsei-, piirivalve- ja päästevaldkonna

erialasid, kusjuures teoreetilisele õppele klassis lisandub praktika ja õppekäigud. Lisaks

pööratakse rohkem tähelepanu ka füüsilisele ettevalmistusele, loodusainetele ja võõrkeelele.

Gümnaasiumi edukalt lõpetajatel on võimalik saada abi-politseinikuks ning astuda

Sisekaitseakadeemiasse soodustingimustel.

Spordi õppesuunas on mitmeid täiendavaid spordiga seotud tunde: spordiajaloost treeneri ja

kohtuniku õppeni. Tutvutakse erinevate spordialadega, on võimalus keskenduda ka ühele

alale (eeskätt jalgpallile, koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga ja jalgpalliklubiga Lootos). Lisaks

õpetatakse täiendavalt loodusaineid ja võõrkeeli.

Kõikides õppesuundades on riigikaitse ja uurimistööde aluste õpetus. Lisaks õppesuuna

kohustuslikele kursustele tuleb igal õpilasel õppida valikkursusi vähemalt 22 kursuse mahus.

Samuti on kõikide haruklasside õpilastel võimalus õppida kolmandat võõrkeelt (C-võõrkeel).

Alates 2009/10. õppeaastast saab vabaainena õppida ka prantsuse keelt.

2011/12. õppeaastal tegutsevad Põlva Ühisgümnaasiumis järgmised ringid:

tööõpetuse ring

kergejõustik

korvpall

algklasside spordiring

rahvastepall

ujumine

viburing

mudilaskoor

plokkflööt algajatele ja edasijõudnutele

puhkpilliorkester

11

tütarlaste ansambel

noortekoor

meediaring

näitering

rahvatants

peotants

noorkotkad-kodutütred

liiklus

Koolis on olemas Õpilasesindus (ÕE), mis korraldab õpilaste kaasamist ja osalemist koolielu

juhtimise ja korraldamisega seotud küsimustes ning organiseerib koostöös huvijuhiga õpilaste

kooli- ja tunnivälist tegevust. Õpilasesindusse kuulub 21 liiget.

Õppetöö paremaks korraldamiseks on õpetajad koondunud erinevatesse ainekomisjonidesse.

Koolis töötavad järgmised ainekomisjonid:

algõpetuse ainekomisjon,

eesti keele ja ajaloo ainekomisjon,

võõrkeelte ainekomisjon (saksa, inglise ja vene keel),

matemaatika ainekomisjon,

loodusteaduste ainekomisjon (bioloogia, geograafia, keemia, füüsika),

loovusainete ainekomisjon (käsitöö, tööõpetus, kunstiõpetus, muusika, kehaline

kasvatus),

klassijuhatajate ainekomisjon.

Põlva Ühisgümnaasiumis on organiseeritud töö õpilastega, kes vajavad õpiabi. Koolis

töötavad logopeed, psühholoog ning sotsiaalpedagoog. Vastavalt vajadusele rakendatakse

individuaalset õppekava ja lihtsustatud õppekava. Lisaks töötab koolis tervisenõukogu ja

hariduslike erivajadustega õpilaste tugigrupp (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog,

õppealajuhataja). On avatud 5 õpiraskustega ning käitumis- ja tähelepanuhäiretega laste

klassi, nn väikeklassi. 1.-4. klassi õpilased saavad käia pikapäevarühmas.

12

3.5. Põlva ÜG sisehindamise aruandest lähtuv hetkeolukorra analüüs ja

parendusvaldkonnad

Kooli põhiväärtused (p 2.4.) on aluseks pidevalt areneva ja õppijakeskse kooli kujunemisel.

Õppeasutuse tegevused toetavad eesmärkide ja väärtuste elluviimist, rõhku pööratakse kooli

usaldusväärse mikrokliima loomisele, loodusest hoolimisele ning õppetöö mitmekesistamisele

ja kaasajastamisele õppijate igakülgse arengu toetamiseks.

3.5.1. Eestvedamine ja juhtimine

Kooli strateegilise juhtimise aluseks on kooli põhimäärus, arengukava, hoolekogu ja

õpilasesinduse põhimäärused, kooli õppekava, üldtööplaan ja koolielu reguleerivate aktide

kogum, mis kõik on valminud koostöös huvigruppidega ja avalikustatud kooli kodulehel.

Kooli juhtimissüsteem on organisatsioonis läbi arutatud ja esitatud kooli kodulehel.

Strateegilise juhtimise eesmärgiks on kogu organisatsiooniga kooli visiooni suunas liikumine.

Kooli juhtimises väärtustatakse kõigi töötajate õigust ja võimalust kaasa rääkida koolielu

planeerimisel, analüüsimisel ja kokkuvõtete tegemisel. Iganädalaselt toimuvad juhtkonna

nõupidamised (esmaspäeviti) ja kogu personali infominutid (teisipäeviti). Infominutitel

räägitu edastatakse memona siselisti kaudu iga õpetaja ja töötajani, oluline info on stendidel.

Tugevused

Koolis väärtustatakse eetilistele väärtustele tuginevat osalusjuhtimist.

Kooli juhtimisstruktuur on läbi arutatud ja avalikustatud.

Info liikumine, infokanalite mitmekesisus. Töö selguse huvides on välja töötatud

juhendid ja korrad.

Töötajate innustamiseks ja julgustamiseks on koostöös läbi vaadatud ja täiendatud

mitmed korrad ja juhendid: kooli kodukord, õpilaste hindamise ja tunnustamise

korrad, õpetaja töökava vorm.

Kõigi huvipoolte osalusel valmivad peamised koolielu reguleerivad plaanid:

üldtööplaan ja arengukava.

Parendusvaldkonnad

Eestvedamise ja juhtimise arendamise selgete eesmärkide püstitamine arengukavas ja

tööplaanis.

Mittepedagoogilise personali kaasamine otsuste tegemisse.

13

Sisehindamise süsteemi täiustamine (korra kinnitamine, laialdasem sisehindajate

kaasamine, õpetajate, õpilasesinduse ja kogu kooli personali enesehindamise

järjepidev arendamine).

Sisehindamise tulemuste süsteemsem analüüs, kokkuvõtetest järelduste tegemine ning

nendest tulenevate parendustegevuste kavandamine tegevus- ja arengukavas.

Arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise korra struktuuri ühtlustamine, et oleks

võimalik hinnata kooli tegevuse tulemusi eesmärkidest lähtuvalt.

3.5.2. Personalijuhtimine

Koolis jälgitakse, et personal vastaks kvalifikatsioonile ning oleks motiveeritud.

Analüüsitakse vanuselist koosseisu ja õpetajate vastavust kvalifikatsioonile, huvigruppide

rahulolu pedagoogidega.

Kõikide töötajatega on sõlmitud töölepingud, mida muudetakse vastavalt õigusaktide või

töökoormuse muutumisele. Õpetajad on kaasatud otsustamisse nii õppenõukogu kui valitud

erinevate esindajatega komisjonide - hoolekogu, tervisenõukogu, atesteerimiskomisjoni jm

tegevuste kaudu. Õpilased ja lastevanemad saavad oma arvamust avaldada arenguvestluste,

ajurünnakute ja tagasiside küsitluste kaudu, lisaks on õpilastel ja vanematel toimivad

esindusorganid, nagu õpilasesindus ja hoolekogu, mis regulaarselt suhtlevad direktoriga ning

teevad ettepanekuid koolielu parendamiseks.

Õpetajate suunamisel täiendkoolitusele järgitakse põhimõtet, et tasulised koolitused oleksid

läbi viidud litsentseeritud koolitajate poolt. Kõik koolitused on registreeritud EHISe

andmebaasides. Töötajate omavahelise suhtlemise ja mikrokliima tõhustamiseks

korraldatakse vähemalt kaks korda aastas õpetajate ühisüritusi või väljasõite.

Tugevused

On kujunenud stabiilne, koolile lojaalne ja kvalifitseeritud kaader.

Õpetajad on motiveeritud omandama ja tõstma kvalifikatsiooni.

Personali kaasatakse otsustusprotsessidesse.

Koolituste kavandamisel on pööratud peatähelepanu õpetaja professionaalsele ning

eestvedamise oskuse arendamisele. Töötajatele korraldatakse ühisüritusi mikrokliima

parendamiseks.

Toimib õpetajate tunnustamine.

14

Parendusvaldkonnad

Kogu personali hindamise süsteemi loomine ja rakendamine.

Koolituspoliitika täiustamine, pikaajalise plaani kavandamine, koolituste

tulemuslikkuse hindamine.

Personali tunnustamise korra fikseerimine, suurendamaks töötajate rahulolu ja

tõstmaks motivatsiooni.

Ainekomisjonide tegevuse juhtimine, eesmärgistamine ja analüüs.

Personali kaasamine kasvatusprotsessi ja oma rolli teadvustamine.

3.5.3. Koostöö huvigruppidega

Info jagamiseks ja koostöö tõhustamiseks tegeldakse järjepidevalt veebilehe ja elektroonilise

infosüsteemi teabe täiendamise ja programmide ajakohastamisega. 2009. aastast kasutatakse

kõikides klassides e-kooli. Tagasiside e-kooli kasutamise kohta vanematelt ja õpilastelt on

positiivne.

Koostöö ja ootuste hindamiseks on läbi viidud uuringuid ja vestlusi. Hoolekogu käib koos

kord kuus, on juhtkonda toetav ning aktiivne koolielu arendamisel.

Tugevused

Informeerimise ja maine kujundamise kanalite mitmekesisus.

Õpilaste ja lastevanemate kaasatus erinevates vormides.

Koolisöökla panus õpilastele soodsa keskkonna loomisel.

Hoolekogu aktiivne ja toetav roll.

Konstruktiivne koostöö spordirajatiste haldajatega.

Vilistlaste kaasamine ”Tagasi kooli” programmi.

Enamik klassijuhatajaid mõistab arenguvestluste vajalikkust.

Parendusvaldkonnad

e-päeviku sissekannete õigeaegne täitmine.

Arenguvestluste vajalikkuse selgitamine õpilastele ja lapsevanematele.

Kavandada lastevanemate koosolekuid ja koolitusi nii, et oleks tagatud huvi ja

rohkearvuline osavõtt.

3.5.4.Ressursside juhtimine

Tähtsal kohal on õpetajate töökohtade varustamine arvutitega ja videoprojektoritega. Suureks

abiks finantseerimisel on olnud Tiigrihüppe SA-lt taotletud vahendid. IT-vahenditega

15

varustatus on aasta-aastalt paranenud. Praeguse seisuga on 31 õpetajal sülearvuti, 27

ainekabinetis on videoprojektor, 3 kabinetis on puutetahvel ning kaks arvutiklassi on

varustatud kaasaegsete arvutitega. Vajalik oleks, et igas klassis oleks arvuti e-kooli täitmiseks

ja enamuses klassides videoprojektor kaasaegsete õppematerjalide kasutamiseks.

Info edastamine õpetajatele toimub suures ulatuses elektroonseid kanaleid mööda, kasutatakse

koolisisesed liste, see on kõige kiirem ja efektiivsem tee.

Küsitluste ja rahuloluuuringute läbiviimise ja analüüsi kiirendamiseks vajab kool

elektroonilist uuringukeskkonda, mille kaudu saaks läbi viia internetipõhiseid küsitlusi.

Lisaks elektroonsetele infovahenditele on koolis kasutusel ka traditsioonilised infostendid

õpilaste ja teiste huvigruppide teavitamiseks.

Tugevused

Projektide kaasabil on paranenud võimalused õppekäikudeks kui ka IT-vahendite

soetamiseks.

Kõigil õpetajatel on võimalik kasutada tunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks

arvutit.

Kokkuhoid seoses renoveerimistega.

Parendusvaldkonnad

Klassiruumide varustamine arvutite ja videoprojektoritega.

Info säilitamise ja vahetuse süsteemi loomine (infovahetuse analüüs, ajakohasus,

süsteemne andmebaas).

e-kooli dokumentatsiooni õigeaegne ja nõuetekohane pidamine.

3.5.5. Õppe ja kasvatusprotsess

Õpilaste arengu igakülgne toetamine on kooli peamine eesmärk, mistõttu kõik kavandatavad

tegevused on seotud selle eesmärgi täitmisega.

Õpivõimaluste mitmekesistamisel on jälgitud, et raamatukogus oleks kooli õppekava

täitmiseks olemas vajalik õppekirjandus.

Õpivõimaluste mitmekesistamise võimalusena on nähtud ka IT vahendite kaasamist

õppimisse. On loodud arvutiklassiklassi kasutamise graafikud, kust õpetaja saab valida vaba

aja ainetunni läbiviimiseks.

Kooli õppekavaarendus toimub meeskonnatööna ainekomisjonides ning muudatused

õppekavasse on viidud sisse õppenõukogu otsustega. Kooli õppekorraldus tuleneb kooli

16

õppekavast. Kooli kodukord ja tunniplaan reguleerivad õppekorraldust ja kooli päevakava.

Kodukorra ja tunniplaani koostamisel on arvestatud EV seadusandlust. Kooli kodukorda

muudatuste tegemisel on kaasatud õpilased, õppenõukogu, hoolekogu. Õppemeetodite osas on

eesmärgiks kasutada rohkem õpilasi aktiveerivaid (õppekäigud, õuesõpe) ja kaasaegseid

(IKT) õppemeetodeid. Aktiviseerides õpilasi tunnis, tõuseb nende õpimotivatsioon ja

paranevad ka õpioskused.

Alates 2008/09. õ-a toimuvad õppeperioodi viimastel päevadel tunnid õpitubade vormis.

Õpilased registreeruvad enda soovide ja huvide alusel õpetajate poolt pakutud õpitubadesse.

Viimasel koolipäeval tutvustatakse videoklippidega, esitlustega, luuletustega vms erinevates

õpikodades tehtut. Õpilaste ja õpetajate hinnangul on projektipäevad hästi õnnestunud.

Koolis on korraldatud töö hariduslike erivajadustega õpilaste märkamiseks ja abistamiseks.

Õpilaste toetamiseks kasutatakse õpiabirühmasid, logopeedilist abi, lihtsustatud õpet,

järeleaitamist konsultatsioonitundides ja pikapäevarühmas, individuaalse õppekava

rakendamist, „väikeklassis“ õppimist, pikendatud õppetöö kahe nädala jooksul pärast

õppeperioodi.

Andekate õpilaste toetamine ja nende ettevalmistamine aineolümpiaadideks sõltub väga palju

õpetaja entusiasmist. Töö andekatega toimub põhiliselt pärast tunde individuaalse õppena.

Põhiliselt gümnasistidele on pakutud võimalust osaleda Tartu Ülikooli Teaduskooli

korraldatavatel kursustel. Kursuse osavõtutasu maksab kool. Alates 2010/11. õ-a on kooli

liitunud Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, TÜ füüsika instituudi ja

TÜ Teaduskooli arendatava füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmiga. Nimetatud

programm pakub 7.-12. klasside õpilastele eksperimentidel ja laboratoorsetel töödel põhinevat

loodusteaduste eriõpet ning heal tasemel praktilist erialast koolitust õpetajatele.

Tugevused

Tugisüsteemide toimimine.

Õpilaste tunnustamine.

Väikeklasside avamine õpiraskustega ja tähelepanuhäiretega õpilastele on parendanud

nende õpimotivatsiooni.

Gümnaasiumist väljalangejate arv on väike.

Kooli maine maakonnas on hea, vilistlased soovivad panna oma lapsi õppima siia juba

algklassidesse.

17

Gümnaasiumi looduse ja reaalainete haruklassid on maakonnas kõrge mainega,

sisseastumisel on konkurss.

Kaasaegne ja õpilaste poolt väärtustatud riigikaitseõpetus.

Aktiivne ja tulemuslik osalemine maakondlikel aineolümpiaadidel ning vabariiklikel

ja maakondlikel spordivõistlustel.

Parendusvaldkonnad

Kaasaegsete õppemeetodite kasutamine, õpilasi aktiviseerivate meetodite laialdasem

rakendamine.

Õpioskuste arendamine, õpilaste iseseisva õppimise oskuse parandamine.

Õppetunni efektiivsuse tõstmine tunnidistsipliini parandamise ja tunni ajast

kinnipidamise kaudu (tundide õigeaegne alustamine ja lõpetamine).

Pikapäevarühma eesmärkide ja tegevuskava fikseerimine.

Õppekäikude planeerimine klassiti kooli õppekavasse.

Õpetajate vabastamine finantside otsimisest projektide kaudu õppekava toetavateks

püsitegevusteks.

Terviseedendusliku tegevuse kajastamine ja dokumenteerimine.

4. Turvalisuse tagamine

Turvalisuse tagamiseks Põlva Ühisgümnaasiumis on koostatud ja kinnitatud hädaolukorra

lahendamise plaan ning üldine tuleohutusjuhend.

Hädaolukorra lahendamise plaan on koostatud kooli tegevusvalmiduse suurendamiseks ja

tööjaotuse selgitamiseks võimaliku kriisiolukorra tekkides. Dokumendis on määratud

kriisimeeskonda kuuluvad isikud. Kirjeldatud on erinevad kriisisituatsioonid,

kriisisituatsioonide tegevusjuhised ja teavitamine ning lisatud on kriisiplaanid. Dokument on

kättesaadav kooli kodulehel http://www.polvayg.edu.ee/wp-

content/uploads/2011/09/Kriisiplaan.pdf

Tuleohutusjuhendis on käsitletud järgmised teemad:

Objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustus

Nõuded territooriumi, ehitise korrashoiu tagamiseks

http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Kriisiplaan.pdf

http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Kriisiplaan.pdf

18

Nõuded tuleohtliku tegevuse või protsessi. Teostamisel, põlevmaterjali hoidmise ning

tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kord

Mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liikumise ja parkimise kord

Side- ning tuletõrje- ja päästevahendite korrashoiu nõuded

Töötajate kohustused tulekahju tekkimisel ning tulekustutus- ja päästemeeskonna

väljakutsumisel

Inimeste ja vara evakueerimine

Tuletõrjevahendite kasutamise ja tulekustutus- ja päästemeeskonna juhiga tehtava

koostöö kord

Lisadena on objekti asendi plaan ning evakuatsiooniplaanid

Dokumendiga saab tutvuda kooli kodulehel http://www.polvayg.edu.ee/wp-

content/uploads/2011/09/%C3%9Cldine-tuleohutusjuhend.pdf

5. Õpetajate täiendkoolituskava

Põlva Ühisgümnaasiumi täiendkoolituskava lähtub eelkõige arengukava perioodi

eesmärkidest. Töötaja vastutab pideva enesearendamise, professionaalsuse kasvu ja

kvalifikatsiooni säilitamise eest. Koolitustegevus on osa kooli personalijuhtimisest ja toetab

kooli eesmärkide saavutamist. Seega arvestatakse koolituste võimaldamisel ja korraldamisel

kooli kui terviku ja personali individuaalseid vajadusi ning elukestva õppe põhimõtteid.

Koolitusvajadus selgitatakse välja lähtudes õppeaastaks püstitatud eesmärkidest ja

sisehindamise tulemustest. Individuaalne koolitusvajaduse selgitatakse välja töötajaga peetud

arenguvestluse käigus. Kooli ülesandeks on tagada õpetajatele nii ainealane kui pedagoogilis-

psühholoogiline täiendkoolitus.

Põlva ÜG koolitusvormid on järgmised:

sisekoolitus – kogu personalile mõeldud koolitus,

grupikoolitus – ainekomisjonidele, klassijuhatajatele, aineõpetajatele mõeldud

koolitus,

kogemuskoolitus – koolitus kolleegilt – kolleegile,

individuaalne koolitus – töötaja arengut toetav individuaalne koolitus.

http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/%C3%9Cldine-tuleohutusjuhend.pdf

http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/%C3%9Cldine-tuleohutusjuhend.pdf

19

Põlva Ühisgümnaasiumi käesoleva arengukava perioodil käsitletavad olulisemad teemad:

kooli õppekava uuendamine lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast,

õpilaste individuaalse arengu ja hariduslike erivajaduste arvestamine õppeprotsessis,

väärtuskasvatus koolis,

õpilasuurimistööde juhendamine,

professionaalne tagasisidestamine, kujundav hindamine,

personalile ja õpilastele suunatud turvalisuskoolitused (esmaabi, evakuatsioon,

kriisiolukord, liikluskorraldus vms),

ainetevahelised lõimingud,

IT alane koolitus õppetarkvara kasutamiseks,

Lastevanemate Kool,

õppekäigud teistesse õppeasutustesse, muuseumidesse, asutustesse jne

(kogemuskoolitus),

töötajatega arenguvestlustel kokku lepitud individuaalkoolitused.

20

6. Tegevuskava aastatel 2012-2015

Põlva ÜG strateegiliseks eesmärgiks on arendustegevuste kaudu kujundada kool selliseks, nagu seda kirjeldab kooli visioon.

6.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Eesmärk: Kooli tegevust ja selle arengut võimaldavate dokumentide pidev kaasajastamine ja täiendamine

Võtmetegevused:

analüüsida ja uuendada arengukava;

täiustada kooli sisehindamissüsteemi;

täiustada infosüsteemi;

kasutada koolielu juhtimiseks erinevaid töörühmi;

arendada eri kooliastmetes töötavate pedagoogide koostööd;

viia läbi ja analüüsida rahuloluküsitlusi.

Tegevus Tulemus

Tähtaeg Vahendid Vastutaja 2012/13.

õ-a

2013/14.

õ-a

2014/15.

õ-a

Arengukava uuendamine Iga õppeaasta lõpus läbi vaadatud ja

täiendatud tegevuskavad + + + Kooli eelarve õp juh

Uuendatud arengukava + Kooli eelarve direktor

Üldtööplaani uuendamine ja

kinnitamine

Kinnitatud kooli arengukavas seatud

eesmärkidega kooskõlas olev

üldtööplaan

+ + + Kooli eelarve direktor

Kooli õppe- ja

kasvatustegevuse tulemuste

analüüs

Kooli õppe-ja kasvatustegevuse

tulemuste analüüsi ning aasta tööd

kokkuvõttev aruanne

+ + + Kooli eelarve õp juh

Sisehindamise läbiviimine Õppeaasta lõpus vahearuande + + + Kooli eelarve õp juh

21

esitamine ÕN-le

Valminud sisehindamise akt +

Rahulolu uuringute

läbiviimine sidusgruppidele Rahulolu uuringute aruanded + + + Kooli eelarve õp juh

6.2. PERSONALIJUHTIMINE

EESMÄRK: Koolis on vajalike teadmiste, oskuste ja motivatsiooniga personal ning erialaspetsialistid, kes tagavad kvaliteetse hariduse ja

tugiteenuste andmise ning edendavad õpilaste kaasatust ühiskonda. Personali arendamine lähtudes kooli ja õpetajate vajadustest.

Võtmetegevused:

Selgitada välja ja optimeerida personalivajadus;

kaasajastada töölepingud, töösisekorraeeskirjad ja ametijuhendid;

luua arenguvestluste süsteem ja alustada töötajatega arenguvestlusi;

süstematiseerida täiendkoolitus;

uuendada ja täiendada töötajate tunnustussüsteemi, toimib süsteemne töö väärtustamine;

kitsamate valikainete õpetamiseks kaasata erialaspetsialiste. Videoloengud (ka online) headelt spetsialistidelt.

Tegevus Tulemus


õ-a

2013/14.

õ-a

2014/15.

õ-a

Personalipoliitika

koostamine

Koolis ei ole täitmata ametikohti ning

töötavad kvalifikatsioonile vastavad

inimesed + + + Kooli eelarve direktor

Töölepingute uuendamine Töötajate töölepingud on kaasajastatud

ja uuendatud + + + Kooli eelarve direktor

Õpetajate

täiendkoolituskava

koostamine ja

rakendamine

Toimub õpetajate süsteemne

täiendkoolitus, mis lähtub muutustest

hariduselus ja õpetajate vajadustest + + + Kooli eelarve direktor

22

Õpetajate individuaalse

arengu jälgimine

(arenguvestluste

läbiviimine)

Igal õppeaastal toimuvad

arenguvestlused kooli töötajatega + + + Kooli eelarve

Direktor, õp

juhataja

Kokkuleppel kolleegide

tundide külastamine ja

vajadusel üksteise

abistamine

Õpetajad tutvustavad üksteisele

igapäevases töös kasutatavaid

võimalusi õpilaste õppimise

toetamiseks

+ + + Kooli eelarve Õp juhataja

Õpetajate ettevalmistamine

uurimistööde

juhendamiseks ning

uurimusliku õppe ja

projektõppe läbiviimiseks

Kõik kooli õpetajad on valmis

juhendama õpilasuurimistöid ning läbi

viima uurimuslikku õpet ja projektõpet + + + Kooli eelarve direktor

Õpetajate ettevalmistamine

hariduslike erivajadustega

õpilaste õpetamiseks

Õpetajatel on valmisolek ja oskused

õpetada hariduslike erivajadustega

õpilasi + + + Kooli eelarve direktor

Eripedagoogi

rakendamine väikeklasside

õpetamisel vastavalt

vajadusele

Väikeklasside õpilaste paremad

tulemused + + Kooli eelarve direktor

Projektijuhi rakendamine

õppetööd toetavate

projektide läbiviimiseks

Õpilastel on rohkem võimalusi

õppekäikudeks ja praktilisteks

tegevusteks + + Kooli eelarve, projektid direktor

Kitsamate valikainete

õpetamiseks

erialaspetsialistide

kaasamine

Lähtudes õpilaste huvidest on kaasatud

valikainete õpetamiseks eriala

spetsialiste (nt hispaania keel, soome

keel, majandus jne)


Veebipõhiste

õppekeskkondade

tutvustamine ja

kasutamine

Õpetajad tutvustavad üksteisele

igapäevases töös kasutatavaid

võimalusi õppimise veebipõhiseks

toetamiseks.

Õpetajad kasutavad igapäevases

õppetöös rohkem veebipõhiseid

keskkondi.

+ + + Kooli eelarve

õp juhataja,

informaatika

õpetajad

23

Laiendatud juhtkonna

nõupidamiste läbiviimine

(direktsioon +

ainekomisjonide esimehed)

Regulaarselt toimuvad direktsiooni ja

ainekomisjonide esimeeste

nõupidamised + + + Kooli eelarve direktor

Töötajate

tunnustamissüsteemi

väljatöötamine

Toimib süsteemne töö väärtustamine,

süsteemselt väljastatakse koolipoolseid

tänukirju + + + Kooli eelarve, projektid direktor

6.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Eesmärk: Kaasata huvigrupid õppija ja õppeasutuse arengu toetamisse.

Võtmetegevused:

Selgitada välja huvigruppide ootused;

määratleda koostöövormid;

informeerida huvigruppe ja partnereid õppeasutuse tööst;

tagada kooli tegevuse läbipaistvus;

viia läbi ja analüüsida rahuloluküsitlused huvigruppidega

Tegevus Tulemus


õ-a

2013/14.

õ-a

2014/15.

õ-a

Suunata õpilasesindust

rohkem tegelema kooli ja

õppimist puudutavate

küsimustega

ÕE esindaja osaleb õppenõukogu

tegevuses + + + Kooli eelarve

direktor, ÕE

president

Pöörata tähelepanu õpilaste

rahuloluuuringust selgunud

kitsaskohtadele ja otsida

neile lahendusi

Toimub iga-aastane ülekooliline

„Suud puhtaks“ kokkusaamine,

kitsaskohtadele leitakse lahendusi + + + Kooli eelarve direktor, huvijuht

24

Koostöö jätkamine

hoolekoguga Toimuvad regulaarsed hoolekogu

koosolekud + + + Kooli eelarve

direktor,

hoolekogu

esimees

Koostöö tihendamine kooli

vilistlaskoguga

Vilistlastele mõeldud info on

kättesaadav kooli kodulehel.

Vilistlased on kaasatud

(õpilas)ürituste korraldamisse (nt

Tagasi Kooli, töövarjupäevad vms)


Lastevanemate kaasamine

kooli arendustegevusse

Lastevanemate osaluse kasv

klassikoosolekutel, kooli poolt

organiseeritud koolitustel ja rahulolu

uuringutes. Toimuvad üritused koos

lastevanematega (isadepäev,

emadepäev, perepäev, jõulupidu,

kevadkontsert jne). Vanematel on

võimalus külastada ainetunde

+ + + Kooli eelarve direktor,

psühholoog

Ajakohased infosüsteemid Lapsevanemad saavad e-kooli kaudu

tagasisidet lapse õppeedukuse ja

käitumise kohta.

Kooli koduleht on jooksvalt

uuendatud.

+ + + Kooli eelarve õp juhataja, IT-

juht

Infolehtede väljaandmine Orienteeruvalt kaks korda kuus ilmub

kooli sündmusi kajastav infoleht, mis

on kättesaadav kooli kodulehel + + + Kooli eelarve õp juhataja

Süsteemne töö kooli

tutvustamisel – teadlik

mainekujundus

Individuaalne töö Põlva ÜG ja teiste

maakonna põhikoolide õpilastega

gümnaasiumi õppimisvõimaluste

tutvustamisel


25

6.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE

Eesmärk: Tulemuslik ja säästlik ressursside juhtimine kaasaegse õpikeskkonna loomiseks.

Võtmetegevused:

Koostada arengukavast lähtuv aastaeelarve;

koostada projekte lisaressursside hankimiseks;

kaasajastada õpikeskkond;

majandada säästlikult;

arendada IKT- alast tegevust;

muuta koolikeskkond turvaliseks ja stabiilseks.

Tegevus Tulemus


õ-a

2013/14.

õ-a

2014/15.

õ-a

Aastaeelarve koostamine ja

kinnitamine

Kinnitatud kooli arengukavas seatud

eesmärkidega kooskõlas olev

aastaeelarve + + + Kooli eelarve direktor

Videovalve laiendamine

sööklasse Sööklas on videovalve + Kooli eelarve direktor, IT-juht

B-korpuse renoveerimine B-korpus on renoveeritud. Ruumides

on kaasaja normidele vastav valgustus

ja ventilatsioon. Ruumides ei ole

müra-efekti. Uksed on helikindlad.

+ Kooli eelarve, projektid direktor

Õpilaskodu rajamine Kooli juures on õpilaskodu + Kooli eelarve, projektid direktor

Järjepidev koolimööbli

vahetus/uuendamine

Igal aastal on vähemalt ühes

ainekabinetis uuendatud koolimööbel

(eelkõige õpilaste lauad-toolid) + + + Kooli eelarve direktor

Valguskindlad rulood

klassides

Klassides on valguskindlad

(valgustpeegeldavad) rulood + Kooli eelarve direktor

Töö- ja

tehnoloogiakabinettide

Kaasaegsed seadmed võimaldavad

ohutult ja tolmuvabalt töötada + + Kooli eelarve direktor

26

kaasajastamine

Kogu koolimaja katva

turvalise WIFi leviala

tekitamine

Terves koolimajas toimib turvaline

Wifi leviala + + Kooli eelarve, projektid direktor, IT-juht

Kaasaegsete tehniliste

vahendite soetamine

Kõigis ainekabinettides on

internetiühendusega arvuti + + + Kooli eelarve, projektid

direktor, IT-juht Vähemalt 75% ainekabinettides on

videoprojektor ja ekraan + Kooli eelarve, projektid

Kaasaegsed õppematerjalid Kooli raamatukogu põhikirjanduse

kogu on uuendatud vastavalt

õppekava nõuetele

+ + + Kooli eelarve raamatukogu

juhataja

Raamatukogu töö

osatähtsuse suurendamine

Õpilased kasutavad raamatukogu

õppetööks ettevalmistuse tegemiseks.

Õpetajad viivad raamatukogus läbi

ainetunde

+ + + Kooli eelarve raamatukogu

juhataja

Õpilastele on tagatud

võimalus õppida kaasaegses

keskkonnas

Õpilastele on loodud arvuti

kasutamise võimalus õppetöö

tegemiseks väljaspool tundide aega

(arvutiklassi kasutamise võimalus,

töökohad raamatukogus)

+ + + Kooli eelarve direktor, IT-juht

Projektide koostamine

lisaressursside hankimiseks

Igal aastal koostatakse vastavalt

võimalustele projekte lisaressursside

(IT-vahendid, õppevahendid,

õppekäigud) hankimiseks

+ + + Projektid (Tiigrihüpe,

KIK, Comenius jne) direktor

Ohutus- ja turvanõuete

tagamine koolimajas

Koolimaja vastab kõikidele

haridusasutustele esitatud turva- ja

ohutusnõuetele


Hädaolukordade

lahendamise harjutamine

vastavalt kehtivale

kriisiplaanile

Kooli personal oskab hädaolukorras

käituda vastavalt tegevuskavale + + + Kooli eelarve direktor

Esmaabi kursused

personalile ja õpilastele

Iga õppeaasta alguses korraldatakse

esmaabi kursused õpetajatele ja + + + Kooli eelarve

õp juhataja, med

töötaja

27

õpilastele (Ninaverejooksud,

luumurrud, minestamised,

elustamised, krambid jne)

Evakuatsiooniõppus Igal sügisel toimub

evakuatsiooniõppus.

Evakuatsiooniõppuse käigus selgunud

puudujääkide kohta antakse

tagasisidet ning vajadusel korratakse

õppust


6.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

EESMÄRK: Õpilane on teadmistele, enesearendamisele ja iseseisvusele orienteeritud, positiivse ellusuhtumise ja adekvaatse enesehinnanguga. Kõigile

õpilastele tagatakse võimetekohane haridus, pedagoogilise protsessi kaudu väärtustatakse teadmiste ja isiksuse mitmekülgne areng. Tõsta ainetunni

tulemuslikkust, kujundada üldkultuurilisi ja kõlbelisi väärtusi.

Võtmetegevused:

Arvestada õpilaste individuaalsustega;

leida igale õppijale vajadusel sobiv tugisüsteem;

jätkata toimiva koostöövõrgustikuga;

anda vanematele lapse arengu kohta tagasisidet;

vähendada koolist väljalangemist;

süstematiseerida kutsesuunitlusalane töö;

karjääriõppe sisseviimine

kinnistada häid käitumistavasid;

analüüsida valikainete- ja kursuste õppekorraldust;

laiendada võimalusi huvitegevuseks;

väärtustada tervislikke eluviise;

tõhustada liikluskasvatust.

28

Tegevus Tulemus Tähtaeg

Vahendid Vastutaja 2012/13.

õ-a

2013/14.

õ-a

2014/15.

õ-a

Õppetegevus

Tunnijaotusplaani ja

ainekavade uuendamine

Valminud tunnijaotusplaan ja

ainekavad + + + Kooli eelarve direktor, õp juhataja

Uue õppekava käivitamine

2., 5., 8. ja 11. klassides

Alates 1.sept 2012 õpivad 2., 5., 8. ja

11.kl õpilased uue õppekava järgi + Kooli eelarve

direktor, kõik

õpetajad

Uue õppekava käivitamine

3., 6., 9. ja 12. klassides

Alates 1.sept 2013 õpivad 3., 6., 9. ja

12.kl õpilased uue õppekava järgi + Kooli eelarve

direktor, kõik

õpetajad

Kooli õppekava toetab

õpilaste huvide arendamist,

7.-12. klassis on võimalik

õppida oma huvidele

vastavas õppesuunas

Õppesuundades on välja töötatud

õpilaste huvidele ja ootustele vastavad

õppekavad, mis toetavad õpilaste

tugevate külgede arendamist.

Õppekavasid uuendatakse ja

kaasajastatakse järjepidevalt

+ + + Kooli eelarve direktor, õp juhataja

III kooliastmes

haruklassidega jätkamine

Loodusklassi õppekava on välja

töötatud, rakendatakse õuesõppe

vorme ja õppekäike

+ + + Kooli eelarve, projektid

direktor

Humanitaarklassi õppekava on välja

töötatud: draama (väljendusõpetus),

meedia, projektiõpe, e-Twinning

+ + + Kooli eelarve, projektid

Reaalklassi õppekava on välja

töötatud: pranglimine, matemaatika

tarkvara kasutamine

+ + + Kooli eelarve

Majandusõpetus I

kooliastmes

I kooliastmes toimuvad

majandusõpetuse tunnid + + + Kooli eelarve

õp juhataja,

klassiõpetajad

Muudatuste sisseviimine

seoses koolivõrgu

reorganiseerimisega

maakonnas

Gümnaasiumi arendamine maakonna

kui terviku vajadustest lähtuvalt + + Kooli eelarve direktor

Gümnaasiumi

õppesuundade arendamine

Reaal-, loodus- ja sotsiaalsuuna

õppekavad on välja töötatud, vastavalt

huvidele lisanduvad uued valikud


29

Uute õppesuundade avamine

gümnaasiumis

Õpilastel on mitmekesisem valik

gümnaasiumis + + + Kooli eelarve direktor

Hariduse kvaliteedi tõstmine Edasiõppijate protsent on suurenenud + + + Kooli eelarve direktor

Ettevalmistus

riigieksamiteks

12. klasside tunnijaotusplaani on

lisatud riigieksamikursused + Kooli eelarve õp juhataja

Soovituslike

õppeekskursioonide

nimekirja koostamine

On olemas soovituslik

õppeekskursioonide nimekiri lähtudes

ainekavast

+ + + Kooli eelarve õp juhataja

Kõik erivajadustega õpilased on välja selgitatud

Arenguvestluste läbiviimine

Välja töötatud arenguvestluste

küsimustikud kõigile vanuseastmetele.

Igal aastal toimuvad klassijuhataja

arenguvestlused õpilase ja

lapsevanema(te)ga

+ + + Kooli eelarve

õp juhataja,

klassijuhatajad

psühholoog

Õpetaja on pädev

märkamaks ja toetamaks

abivajajaid

Õpetaja saab abi ja nõu abivajavate

õpilaste toetamiseks koolis töötavatelt

spetsialistidelt (logopeed,

sotsiaalpedagoog, psühholoog).

Regulaarselt toimuvad HEV õpilaste

tugirühma nõupidamised


psühholoog

Kõik abi vajavad õpilased on toetatud optimaalsemal moel

Tugisüsteemide info

Õpilastele ja lapsevanematele

jagatakse vajalikku infot

tugisüsteemide kohta

+ + + direktor, õp juhataja

Abivajavate laste vanemad

saavad asjakohast teavet

lapse toetamiseks

Toimuvad Lastevanemate Kooli

koolitused + + + Kooli eelarve, projektid

õp juhatajata,

psühholoog

„Väikeklasside“ avamine

Õpiraskustega ning käitumis- ja

tähelepanuhäiretega õpilane saab

õppida väikeklassis


Parandusõppe rakendamine Vastavalt vajadustele toimuvad

individuaalsed ja/või gruppidele + + + Kooli eelarve õp juhataja

30

parandusõppe tunnid

Konsultatsioonide

toimumine

Iga õppeveerandi alguses koostatud

plaani alusel toimuvad kõigis ainetes

konsultatsiooni- ja

järelevastamistunnid.

Konsultatsioonide plaan

avalikustatakse kooli kodulehel ja

õppeinfo stendidel

+ + + Kooli eelarve õp juhataja,

aineõpetajad

Koolikohustuse täitmise

jälgimine

Puudumiste jälgimine ja analüüs,

vanemate teavitamine + + + Kooli eelarve

sots pedagoog,

klassijuhatajad

Juhend kooli sisekorra

reegleid eiranud õpilastega

käitumiseks

On valminud juhend, kuidas toimida

õpilasega, kes on eiranud kooli

sisekorra reegleid. Kõik õpetajad

järgivad seda juhendit


õpetajad

Logopeedi, psühholoogi,

sotsiaalpedagoogi abi

Kõigil õpilastel on võimalus saada

tuge logopeedilt, psühholoogilt,

sotsiaalpedagoogilt

+ + + Kooli eelarve

direktor, logopeed,

psühholoog,

sotsiaalpedagoog

Individuaalse õppekava

rakendamine

Uue õppeveerandi alguses

rakendatakse puuduliku hinde saanud

õpilastele järeleaitamiseks

individuaalne õppekava

+ + + Kooli eelarve

Direktor,

õp juhataja,

õpetajad

Lihtsustatud õppekava

Vastavalt vajadusele on õpilasel

võimalik õppida lihtsustatud õppekava

alusel

+ + + Kooli eelarve

Direktor,

õppealajuhataja,

õpetajad

Pikapäevarühma loomine

soovijate olemasolul

1.-4. klasside õpilastele on avatud

pikapäevarühmad + + + Kooli eelarve õp juhataja, direktor

Koostöö linnavalitsuse

sotsiaaltöötajate, maakonna

õppenõustamiskeskusega

Jätkatakse sisulist koostööd

linnavalitsuse sotsiaaltöötajate,

maakonna õppenõustamiskeskusega

+ + + Kooli eelarve direktor, õp juhataja

Koostöö naaberkoolidega

(Mammaste, Põlva KK)

Toimuvad lahtiste uste päevad.

Korraldatakse ühisüritusi koos

naaberkoolidega


klassijuhatajad

Andekate õpilaste toetamine Toimuvad aineringid, töötoad, + + + Kooli eelarve, POL, õp juhataja,

31

olümpiaadiks ja võistlusteks

valmistumisel

õpikojad andekatele õpilastele.

Jätkatakse koostööd Tartu Ülikooli

Teaduskooliga.

projektid ainekomisjonide

esimehed

Olümpiaadide koolivoor

Novembris-detsembris toimuvad

olümpiaadide koolivoorud,

selgitamaks välja maakondlikule

olümpiaadile saadetavad õpilased

+ + + Kooli eelarve

õp juhataja,

ainekomisjonide

esimehed

T.O.R.E õpilaste liikumine

Õpilased on osalenud T.O.R.E

koolitustel ja koolis toimib

tugiõpilaste süsteem

+ + + Kooli eelarve sots pedagoog

Koostöö UNESCO

ühendkoolide, GLOBE ja

maailmakooli võrgustikus

Jätkatakse koostööd UNESCO

ühendkoolide, UNICEFi, GLOBE ja

maailmakooli võrgustikus

+ + + Kooli eelarve, projektid direktor, õpetajad

Rahvusvahelistes projektides

osalemine

Aktiivselt osaletakse Comeniuse, e-

Twinningu jt rahvusvahelistes

projektides

+ + + Kooli eelarve, projektid direktor, õpetajad

Karjäärinõustamine

Karjääriõppe alustamine

koostöös SA Innove’ga

Kool on liitunud programmiga

„Karjääriteenuste süsteemi

arendamine“

+ + + Euroopa Sotsiaalfond direktor

Karjäärikoordinaatori

ametikoha loomine

Koolis on loodud minimaalselt 0,2

koormusega karjäärikoordinaatori

ametikoht

+ + + Kooli eelarve, Euroopa

Sotsiaalfond direktor

Koostöö maakonna

karjäärinõustajaga

Maakonna karjäärinõustaja loengud 9.

ja 12. klassidele + + + Kooli eelarve õp juhataja

Edasiõppimise võimalusi

tutvustavad loengud

9. ja 12. klasside õpilastele toimuvad

koole tutvustavad ja edasiõppimise

võimalusi tutvustavad loengud


huvijuht

Töövarjupäevade

korraldamine

Gümnaasiumi õpilased osalevad

töövarjupäevadel + + + Kooli eelarve

õp juhataja,

karjäärikoordinaator

Huviringid

Huviringide tegevuste

analüüs

Igal õppeaastal koostatakse

huviringide tegevuste analüüs. + + + Kooli eelarve huvijuht

32

Toimuvad huviringid vastavalt

õpilaste huvidest ja soovidest

lähtuvalt. Õpilaste eelistused

selgitatakse välja küsitluse põhjal

Ringide tegevuse

arendamine ja laiendamine

huviliste olemasolul

Õpilastel on võimalik ennast arendada

ja sisustada kasulikult vaba aega + + + Kooli eelarve

direktor, huvijuht,

ringide juhendajad

Kooli esindavate alade

(sport, muusika)

eelisarendamine

Sportlased esindavad kooli

maakondlikel ja vabariiklikel

võistlustel edukalt.

Kooli puhkpilliorkester jätkab

tegevust.

+ + + Kooli eelarve direktor, keh k õp,

muusika õp

Huvitegevuse ja

õppekavalise tegevuse

ühitamine, aineringide

rakendamine

Koolis toimivad huvilistele õpilastele

aineringid + + + Kooli eelarve huvijuht, õpetajad

Kooli ajalehe „KaSa…“

ilmumine, lehe toimetuse

järelkasvu koolitamine

Kord veerandis ilmub koolileht

„KaSa…“ + + + Kooli eelarve õp juhataja

Tegutsevad õpilasfirmad

Koolis tegutsevad minifirmad ja

õpilasfirmad. Õpilasfirmad esindavad

kooli vabariiklikel ja võimalusel

rahvusvahelistel õpilasfirmade

konkurssidel ja laatadel

+ + + Kooli eelarve,

omaosalus

õp juhataja,

ringijuhid

Võru keele ring algklassidele

Toimub võru keele ring algklassidele.

Oma õpitut saavad demonstreerida

maakondlikul Omakultuuripäeval

+ + + Kooli eelarve, HTM huvijuht

Õpilaste jõululaada

korraldamine Detsembris toimub õpilaste jõululaat + + + Kooli eelarve huvijuht

Kooli kevadkontserdi

korraldamine

Huviringides õpitut demonstreeritakse

kooli kevadkontserdil.

Kevadkontserdil osalejate arv on

suurenenud

+ + + Kooli eelarve huvijuht, ringijuhid

33

Peotantsu tunnid

Toimuvad peotantsu tunnid

algklasside õpilastele. (1.-3.klass)

Seltskonnatantsu kursus

abiturientidele.

+ + +

Kooli eelarve,

õpilaste omaosalus

(gümn)

huvijuht

Abiturientide balli

korraldamine

Märtsis-aprillis toimub abiturientide

ball + + +

Kooli eelarve, õpilaste

omaosalus huvijuht

Noortekoor Koolil on toimiv noortekoor + + + Kooli eelarve huvijuht

Kooli esindusvõistluste

(saalijalgpalli turniir)

korraldamine

Igal aastal toimub Põlva ÜG

saalijalgpalliturniir. Oma õpilastele

võrdlusvõimalus ja stiimul, teistele

kooli tutvustamine

+ + + Kooli eelarve keh õpetajad

Spordirekordite stend ja

auhindade väljapanek

Valminud on spordirekordite stend ja

auhindade väljapanek + + Kooli eelarve keh õpetajad

Ainetevahelised projektid

Õppeaastas kaks korda toimuvad

teemanädalad, kus erinevates ainetes

käsitletakse sama teemat.

Õppeaasta lõpus projektipäevad, kus

iga õpilane saab lähtuvalt oma

huvidest osaleda töötubades


Õpilaste tunnustamine

Õpilaste avalik

tunnustamine väga heade

tulemuste eest õppetöös

Lähtudes väljakujunenud

traditsioonist tunnustatakse põhikooli

õpilasi jõuluaktusel ja

gümnaasiumiõpilasi EV

aastapäevaaktusel, nii põhikooli kui

gümnaasiumi õpilasi kooli lõpetamise

puhul.


Õpilaste tunnustamine

eduka esinemise eest

konkurssidel, olümpiaadidel

ja võistlustel

Konkurssidel, olümpiaadidel ja

võistlustel silmapaistvaid tulemusi

saavutanud õpilastele ja nende

vanematele toimub kevadel direktori

tänuvastuvõtt.


Tervisliku eluviisi propageerimine/ Liikluskasvatus

34

Kehalise kasvatuse tunde

annab alates 3. klassist

erialaspetsialist

Õpilased omandavad kooliastme

ainekavva kuuluvate kehaliste

harjutuste tehnika


Tervisliku eluviisi

propageerimine ja

riskikäitumise ennetamine

Süstemaatiliselt propageeritakse

tervislikke eluviise. Õpilasteni ja

õpetajateni jõuab kaasaegne ja

adekvaatne informatsioon

riskikäitumise mõjust.

+ + + Kooli eelarve, projektid direktor, med

töötaja

Suitsuprii klassi konkurss Suitsuprii klassi konkursil osalevate

klasside arv on suurenenud + + + Kooli eelarve direktor

Tervislik toitumine Kooli sööklas pakutakse toiduks

tervislikku ja tasakaalustatud toitu + + + Kooli eelarve

direktor, söökla

juhataja

Koostöö Eesti Punase Ristiga

Koostöös Eesti Punase Ristiga viiakse

läbi loenguid seksuaaltervisest,

HIV/AIDS jne.


Turvalisuse teemade

käsitlemine

Välja on töötatud klassijuhatajate

tundides turvalisuse teemade

käsitlemise kava ja materjalid ning

seda rakendatakse tundides

+ + Kooli eelarve õp juhataja,

tervisenõukogu

Liikluskasvatus

II kooliastmes jalgratturi koolitus ja

lubade taotlemine.

Toimuvad liiklusteemalised loengud

ja infopäevad erinevatele

vanuseastmetele (nt „Selge pilt“,

koostöö Maanteemuuseumiga jne)

+ + + Kooli eelarve, projektid õp juhataja

35

7. Arengukava uuendamine ja muutmine

Arengukava täitmise ja uuendamise eest vastutab kooli direktor. Kooli arengukava

täitmist analüüsitakse ja tehakse vajadusel täiendusi üks kord aastas õppeperioodi

lõpus. Täitmata jäänud ning uute muudatuste põhjal tehakse vajalikud täpsustused ja

parandused eesmärkides ja sellele vastavalt tegevuskavas. Lisatakse 1 aasta.

Kooli õppeaasta üldtööplaan, samuti ka eelarve projekt koostatakse silmas pidades

arengukava strateegilist tegevuskava ning üldeesmärke.

Arengukava muudatused peavad olema läbi arutatud kooli õppenõukogus,

õpilasesinduses ja hoolekogus. Muudatused kinnitab Põlva linnavolikogu.

Documents

PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMKäisi nimeline Põlva Keskkool) õigusjärglane. Põlva Keskkooli loomisaastaks võib lugeda 1950. a, kui senisele Põlva 7-kl koolile lisati 8. klass ning