Pootsi "Jõle" 2001

rajale 60 mSiin osutus

Käär Datsunil,

21. aprillil toimus Pootsis, Kiviaia talupõllul, soparalli Pootsi "Jõle" 2001 Ietapp. Hommikuks lumega kattunudmaa ja vihmapiiskade tihenemine võttiskorraldajad - Alar ja Kairi Leerimaaning Kalev ja Reet Rand - üsnanõutuks, kuid kella ll-ks oli ilm kuitellitud ja pidas vastu kogu raili aja.

Peab nentima, et nii suurt rahvahulkapole Pootsis korraga nähtud (ligi 130inimest).Mõni sõiduk põdes nii suurtstardipalavikku, et enne starti tuli tavälj a vahetada.Kavas oli aja peale sõit (2x400m),paarissõit (2x400m) ja kiirendussõit(60 m). Võistlustelosales 3 juuniori ja17 seeniori kokku 12 autol (5 ZAZ-i,Volvo, Ziguli, Niva, VW Derby,Datsun, Jeep, Moskvits). Võistlustepäevajuhina tuli Rando Rannal kiireidotsuseid langetada. Rajakohtunikenaolid ametis Valdur Palits ja HeikiNiine. Eriti tähelepanelikult jälgisrajal toimuvat sekretär Reet Rand,kelle protokollis pidi kõik kajastumasekundilise täpsusega. Vaatemängujätkus kogu võistluste ajaks. Lõbusaltmeeleolukas oli punase ZAZ-i esiaknalahtipõrumine, mistõttu rallisõitjakerge käeliigutusega selle kõrvalelükkas, rääkimata aukude läbimisegakaasnevast luukide kõlkurnisest üles­

alla jne.Juunioride paremad andsid silmad ettemõnelegi seeniorile. Poistest olid vägatasavägised Marvin Mitt ja ArgoLeerimaa (ajad 2.04,0 ja 2.07,0),kolmandaks tuli Jürgen Rand. Argo jaMarvin olid ka ülimalt asjalikudabilised ralli ettevalmistamisel.

Seenioride

parimaks osutusAlar Leerimaa

ajaga 1.39,0,teise kohasaavutas Kalle

Luik (aeg 1.45,0)ning kolmas-neljas koht kuulusTarmo Laanele jaAndres Käärale

(aeg 1.46,0).Tuleb nentida, etselle ala parimauto oli VW Derby, kuna niijuunioride kui seenioride kaks parimatsõitsid just selle autoga.Järgmise alana oli kavas paarissõit.Arvestades raja libedust ja rööpaliseksmuutumist tõotas eesseisev väganärvekõditav tulla. Esimesena läksid

rajale Alar Leerimaa ja Tarmo Laan.Kahjuks otsustas teisel ringil VWDerby elektrisüsteem seiskuda j a niilanges üks võimalikke liidreid välja.Datsun lõpetas selle ringi uhkesüksinduses. Väga vihases hoos oli üksromumaid ZAZ-e, millel puudus kajuhipoolne uks. Ring-ringilt rallis seepunane romu Lauri Karotammejuhituna võitjaks, suutes viimaselringil Datsunit mõlkida. Teise kohasaavutas Datsunil sõitnud Tarmo Laan

ning kolmandat-neljandat kohta jäidjagama Rainer Rand Volvol ja VennoPress ZAZ-il. Väga sümpaatseltmõjus pealtvaatajatele Tarmo Laanesõidustiil, mis väärinuks fair-playauhinda.Kolmas ala tõi

kiirendussõitjad.kiiremaiks Andres

teiseks tuli Alar Leerimaa VW Derbylning kolmas oli Paul Karotamm ZAZ­il. Hea tava kohaselt jagati kaauhindu, mille eest hoolitses ShalomiAbikeskus.

Mõneski pealtvaatajas tekkis palavsoovennast ja oma autot proovilepanna. Nii ei põlanud vahtralehegavalge BMW teiste hulka minna jaennast ohtu seada. Võistluste lõppedesproovisid mõned teisedki rada läbisõita, ka uus Mercedes-väikebuss!Ka alkoholi ja rahata saab üht-teistkorraldada, peab vaid tahtmist olema.Kindlasti süstis korraldatu viimast

igasse kohalolijasse, andis julgustalgatatut edasi arendada ja mispeamine - õlg-õla tunnet!

Rallisõidu II etapp toimub ennejaanipäeva. Seadke end valmis!

Pealtnägija Karin Mitt

Tõstamaa Tuuled lk 2

On tõeliselt tore tänapäeval päris kirja saada!

mai 2001

"Tõstamaa Tuuled" saigi aprillikuus ühe sellise. Valgel paberil, isikupärase käekirjaga kirjutatudja sisultkiselline armas. Olgu see siinkohal muutmatult ära toodud.

Tõhela minu südames!Alati, kui hakkan ennast linnasagimises rahutult tundma on ainukelahendus hüpata poole kuueselebussile ja kihutada sinna, kus tahakskogu aeg olla - Tõhelasse. Juba bussisisenedes on tunne, et peaaegu kohal.Sõiduk on täis tuttavaid nägusid jauudiseid kohaliku elu kohta. Teine

väga tähtis koht Tõhela külaelus onkülapood. See on ehk rohkemgikultuurikeskus kui kultuurimaja ise.Pood on justkui kohalikinternetipunkt, kus käiakse uudiseidrääkimas ja neid kuulamas. Olenaastaid jälginud Tõhela külaelu jaselle arengut. On tegemist vägatugeva kollektiiviga, kusühtehoidmine on edasi viinud

põllumajandust. Olen imestanudmaarahva uskumatut kannatlikkust

ühise eesmärgi nimel ka pool aastatilma palgata töötada. Et omakaaskondseid töövaesel ajal töögakindlustada on mõni ettevõtlikum

teinud vanasse sigalasse puidutsehhi.Jälgin vaimustusega, kuidas küla ilmevähese ajaga aina paremaks muutub.Läbisõidul on märgata vanade majadeuut palet ja järveäär on hakanud ilmetvõtma.

Tänu rahva murele kiriku pärast on kasee kena ehitis leidnud tähelepanu.Külarneeste osavate kätega ehitatudkatus ei lase hoonel enam laguneda.Kohalikud noored on teinud ka

omapoolseid pingutusi nendeomapäraste ruumide ära kasutamiseks.Tuleb meelde kohalike fotohuviliste

korraldatud lummav näitus

küünlavalgel.Kokkuhoidmist ja sallivust on paljumärgata ka küla üritustel. Linnas näenharuharva pidusid, kus erinevasvanuses inimesed ühiselt peost mõnutunnevad.

Nagu igas tõelises kogukonnas, on kasiin oma küla raudvarad. Näiteks"Jänes", kes on alati abivalmistöömees ja naljamees. Siinsetelegendaarsete kujude elutõdesid jaütlusi on läinud käibele ka Pärnu

noorte hulgas.

Kui on vähegi vaba aega - ikkaTõhelasse!

Vaimustunud vaatlej a PärnustAprill 2001.a.

Kunstnik Hilja Kulles LiurannastTõstamaa mererand meelitab sna

kunstnikke endale pesa punuma.Hiljuti täitus 80 eluaastat TallinnaKunstiinstituudi kauaaegsel õppejõulmoe- ja vaibakunstnikul HiljaKullese!, kes nüüd juba aastakümneidon endise Lembra küla Vahemetsa

talu elanik (on Tallinnas vaidkülmaperioodi). Elab meie tüüpiliseskolme kambri ga rehielamus. Kogubvanavara, suhtub suurelugupidamisega talupojakultuuri

pärandisse. Tunneb hästi taimede ja

loomade elu. On tähelepaneliklooduse jälgija. Meri, tuul, lilled jalinnud on andnud ideed tema

imekaunite vaipade kavanditele.Allakirjutanul oli meeldiv võimalusjuubilari seletuste saatel külastadatema juubelinäitust . TallinnaRahvusraamatukogus ja Kristjan Rauamajamuuseumis Nõmmel.Rahvusraamatukogu paesele seinalesobisid imehästi tema suured

gobelääntehnikas vaibad nagu"Virmalised",

"Õhtu","Merikotkad" jt.Kõikide vaipadeideed on pärittema suvekoduradadelt. Näiteks

VaIp

"Merikotkad"(mõõtmed 3,75 x2,20 m) ideesaanud ta JärveltTõstamaa-Pärnu

maantee äärest,kus ta koos pojaja tütrega

mustikaid korjanud ja äkki tõusnud

lendu kaks suurt omavahel võitlevatisakotkast, emakotkas istunudmänniladvas. Kotkaste võimas, kohatipäikest varjutanud lend jätnud sügavaelamuse ning sellest sündinudki vaibakavandid. Kristjan Raua muuseumiväljapanekut saatsid sõnad seinal ­"Loodus andis lõimed ja inimenekudus kiijad sisse". Sealoli vaadatapalju H.Kullase vaipade kavandeid javäiksemaid vaipasid ning kunstnikuEesti Rahva Muuseumi kindakogustülitäpselt j oonistatud kuulsaidTõstamaa valgepõhjalisi roositudkindamustreid (üliõpilasteleõppemateljaliks). RKulles ei väsikiitmast Tõstamaa kaunistrahvarõivast, naistekasukat, kirstusidjm. Veel on tulemas H.Kullesevaipade näitus Estonia talveaias jaPärnus.

Vaike Hang

mai 2001

Juub elij uttu Elvi Jaaksonist

Tõstamaa Tuuled lk 3

Õpetajatest abielupaar Elvi ja EndelJaakson jõudsid Tõstamaale siis, kuikeskkoolis olid vabad eesti keele japoiste tööõpetuse õpetajate kohad.Aasta siis oli 1965. Elvi oli veidi ülekolmekümne, kõrgharidusega, üle 10 a.tööstaaziga eesti keele ja kirjanduseõpetaja. Nii saigi ta l.septembril tööoma erialal ja juhatada IX klassi. Olitööd, raskusi, kordaminekuid. Olimuresid ja rõõme. Kolme aasta päraston aga kõik - 8 lõpetajat jaklassijuhataja klassipildil. Sellestklassist sai keskkooli XI lend. (vt. pilti).

Tibusid loetakse sügisel, kuid koolison kõige tulemuslikumaks kevad­kiire aeg. See kevad on olnud üsnaloominguline. Emakeelepäeval, 14.märtsil kuulutati välja kirjutamise jalugemise konkurss. Lugemiseks võisvalida lemmikautorite kirjutatut võiomaloomingut. Väikese katsumisejärel said Pärnumaa noorteluulekonkursile esinema Ave Vene jaAimar Silivälja. Ave luges omaluuletusi, Aimar oli aga valinud JuhanSmuuli kogust. Aimari esineminemärgiti ära ning ta kutsuti etlema kakodu-uurimispäevale.Kiljutada võis mitmes zanris: proosat,luulet, pidada mõttepäevikut, isegioma raamatu kokku panna. Vanemaidõppureid tabas tõeline luulebuum. Iga11. klassi õpilane sai valmis omaluulekogu, samuti paljud 9.-10. ja 12.klassi õppurid. Paljud tööd saadetiedasi Pärnumaa noorteluulekonkursile. Nooremad koostasid

raamatuid, kirjutasid uurimistöid võilihtsalt jutte-luuletusi. Eriti tublid olid

Sõbraliku nõudlikkusega,järjekindla ja oskuslikutööga eesti keele jakirjanduse õpetamisel jäiõpetaja ise alati tagaplaanile.Tema töös puuduspaljusõnalisus ja üritustetulevärk. Elvi Jaakson võitis

õpilaste ja lastevanemateusalduse ja austuse töötulemuslikkusega.Hinnatavon olnud tema töö

klassijuhatajana. Ta kasvatasselle sõna

parimas mõttesVI-VIII kl.

õpilasi, kelledestSirli on täna meie .

algklassideõpetaja. Siisj ärgnes töö eestikeelt õpetades ja

klassijuhatajanaII klassis ja edasikuni nende

õpilaste VIII kl.lõpetamiseni.

Kiire-kiire kevadviiendikud, kes õpetajate Triinu Perdija [nger Vahuvee abiga panid kokkuõudusjuttude kogumiku "Sealpoolust". Osa autoreid kutsuti Tervisesse

tänupäevale, teised saId preemiaksteatrikülastuse.

Noorte luuletajate katsetused, niimõnegi esimesed luulekogud vaatasPärnus läbi asjatundlik zürii ningpaljud tööd tulid tagasi koos väikestelipikutega- need luuletused olidmeeldinud luuletaja Luule Luusele.Eraldi märgiti ära Marika Heindlakogu "Lase mõttellennata" oo., EvelynVahemäe "Kõike mida ... " ja AimarSilivälja "Hetke riimid". Aimar sai kapreemiareisi Tallinna.6. klassi õpilased on viimaste kuudejooksul tegelenud tõsise uurimisega:enne aja-või koduloost, nüüd loodusevaldkonnast. Kaante vahele on saanud

tööd oma eluloost jameelistegevustest, kodutalust võikodukülast, suguvõsast,vanavanemate elust ja tegevusest,ajaloosündmusest ning suurmeestest.

Sellest klassist sai Jaak V algevälj ajätkuva tööga kooli 14.lend 1984.a.Aprilli lõpulolid elevil meie majavanemad olijad, Elvi Jaaksonikauaaegsed kolleegid, samuti endisedõpilased. 1986.a. pensioni saamahakanud Elvi lahkus töölt 1997.a.

Sidemed kooliga aga jäid. Sellest siiska see ühine õnnitlemine jasünnipäevalaud. Tähistasime ElviJaaksoni pikaaj alist pedagoogilisttegevust ja 70. sünnipäeva, mis oli30.aprillil. Palju õnne!

Elli Teras

Kodu-uurimiskonverentsil, mIStoimus maavalitususe suures saalis,olid välja pandud 10 noore uurijatööd. Konverentsist olid kutsutud osavõtma Annika Astla, Kadri Salu, ÕieMerimaa, Raili Männamäe, lanarilaanso, Erge Saare, Eda Vallimäe,Liis Vääna, Marie Kriisa ja LiisaRandmäe. Züriile meeldisid Janari töö

oma eluloost, Liisi töö Sooselja talustning Liisa Murumardi talu ajaloost.Liisa pidi ka oma tööd tutvustamaning see saadeti edasi vabariiklikulekonkursile.

Suur tänu kõigile noortele autoritele,uurijatele ning nende abilistele:emadele-isadele, vanaemadele­

vanaisadele ja teistele, kes omamälestusi on jaganud ning aidanud

'neid kirja panna. Nii saame alleshoida oma kodukandi ajalugu.Kõigi aasta jooksul valminud töödegaon võimalus tutvuda kooliaasta lõpultoimuval uurimispäeval.

Mari LÜhiste

Tõstamaa Tuuled lk 4 mai 2001

Kuula, kuis Naabri-Mari laulab ...

"V okiratta" liigeEfeliine Liiv

Nii teavitab Varbla vald end kui

mereäärset maakohta, mis on igatisobiv mereturismiks ja linnu­sõpradele. Vallal on merest 60mkaugusel Rannakülas tore puhkeküla,

: mis mahutab 40 külalist. Külas on 10

tuba. Igal toal on merevaatega rõdu,WC, duss, SAT TV, raadio. Eraldi onveel saunamaja kaminasaaliga,nõupidamisruum, piljard, purilauad,sõudepaadid, jalgrattad, minigolfi­rada. No nii! Kas suutsin kadeduse­

ussi küllalt priskeks toita?Vallal on oma ajaleht, mis ilmub ükskord kuus tagasihoidlikultINFOLEHE nime all. Tegelikultleiavad seal kajastamist kõik samadvaldkonnad, mis meiegi lehes.Kõike seda sain teada Varbla valla

sõbralikult sotsiaaltöötajalt MaieIt.Meile oli see tore kogemus - lisaksvahvale peole ja sõbralikulevastuvõtule saime palju meeldivatteada ka naabritest.

antakse toetuseks 1 000EEK aastas. Tänavuotsustati see summaasendada kahe

teatrietenduse külastusega.Vald korraldab vanadele

kaks pidu aastas - üks onjõulupidu ja teinekevadpidu. Just selleleviimasele oli ka meie"VOKIRATAS" külaliseks

palutud.Ligi nelja tunni vältel võisime nautidanalja ("Reisile Sinuga" paroodia"Härmalõngait"), laulu ("Randlane","Kullikadakas") ja särtsakaid tantsemeie poolt. Vahepeal kehakinnitus(kohv-kringel) ja siis läks lahti seetõeline ühispidu kõigi peolisteosavõtul.

Iga reis (kas kaugele või lähedale)kummutab väärettekujutused külasta­tavast paikkonnast. Kuna siinkirjutajalpole kunagi erilisi sidemeid Varblakandiga olnud, siis pean häbigatunnistama, et olin kergelt seda meelt,

et mida rohkem sinna

Paadrema poole, sedatihedamaks "mets" muutub.

Aga oh ei! Varbla vald onigati normaalne elukohttoredate inimestega jahaldusreformi ei igatse siineriti keegi.Vallal on oma vapp ja lipp(mõlemal pealluige kujutis).Külalistele (väärikamatele)antakse kaasa klaasi st

luigekujuline miniskulptuur.

Varbla vallas tegutseb kolm eakateklubi:Varblas - "Randlane"

Saulepis - "Kullikadakas" jaPaadremaal - "Härmalõng"."Randlase" tiiva all õpetab sega­ansamblile laule nooruke Ivi Kase.

Sama Ivit jätkub veel ka"Härmalõnga" naisansamblile lauludeõpetamiseks. Tantsud ja estraadiklipidvalib ja õpetab "Härmalõngale "tegelikult Audru valla alam ElmaKiiling. No pole ka ime! Elma särtsujätkuks ka viiele vallale.Koos käiakse vähemalt kord kuus. Ontoimunud huvitavaid kohtumisõhtuid

(näit. riigikogulase JaanusMännikuga) ja südamlikke omaperepidusid. Pensionäre on Varbla vallasca 430. Vald toetab eakate kultuuri­

üritusi klubide kaupa. Igale klubile

Mis me arvame ühinemisest Euroopa Liiduga?24. mail kell 19.00 toimub Tõhela

rahvamajas koosviibimine "EuroopaLiidu kohvijutud külades". Ürituseläbiviijateks on Eesti Külade jaVäikelinnade Liikumine Kodukant,tegevjuht Eha Paas ja Ameerikarahukorpuslane Brenda Pa Soldan.Ürituselosaleb ka Pärnu Maavalitsuse

välisprojektide spetsialist ja euro­konsultant Raimo Razumov.

Üle-Eestilise projekti käigus viiakseläbi 30 kohvijuttu, igas maakonnas

kaks (Pärnu maakonnas on nendeksTõhela ja Tali küla). Kohvijuttudeeesmärgiks on välja tuua külainimestemõtted Euroopa Liidu teemadel ningedastada need otsustajatele,erinevatele ministeeriumitele jaametkondadele. Üritus kestab 2-3

tundi, kus lühidalt räägitakse EuroopaLiidust, põhirõhk on aga arutelul.

Ootame üle-Eestlisele projektileosalejaid üle kogu valla. Valla suur

buss väljub Tõstamaalt kaupluseesisest parklast 18.30. Peale ürituselõppu toob buss ka rahva Tõstamaaletagasi.

Info vallavalitsuse telefonil 96 180.

Raine Viitas

keskkonna- ja arendusnõunik

mai 2001

Raamatuaasta läbi õpilase silmade

Tõstamaa Tuuled lk 5

Eesti raamatuaasta oli 23. aprillist2000 kuni 23. aprillini 200 I.Pärnumaal kestis see isegi veidikauem. Minu jaoks algasraamatuaasta siis, kui pidimekoostama luulekogusid. Luulekoguvalmis märtsi lõpuks - aprilli alguseksja sealt peale läks elu kiiremaks.6. aprilliloli Pärnus Õpilasmajasnoorte luulekonkurss, kus esitatimeelisautorite ja iseenda luulet.Tõstamaalt võtsid sellest osa Ave

Vene ja loo autor. Esitasin kaks JuhanSmuuli luuletust ("Kuidas joonistadakurbust", "Kuidas joonistadarõõmu"), Ave luges aga endakiljutatud luuletusi. Kahjuks kumbkimeist ei võitnud, kuid ega võit olegisee kõige tähtsam. Parimaks tunnistatiSindi koolitüdruk ning veel valitivälja mõned tublimad, kes kutsutiluuletusi lugema Pärnu kodu-uurimiskonverentsile. Nende

kutsutute hulka sattusin minagi.Õpilasmajas teatati ka parimadluulekogud. Kõige parema luulekoguautor sai võimaluse anda oma

luuletused välja päris raamatuna. Veelvaliti välja mõned tööd, mille autoridkutsuti Tallinnasse Estoniasse

raamatuaasta pidulikule lõpetamisele.Raamatuaasta lõpetamine toimuspühapäeval, 22. aprillil. Et ka minuluulekogu oli tunnistatud kutsevääriliseks, seisis ees reis pealinna.Tallinnasse viidi meid maavalitsuse

bussiga. Kõigepealt külastasime EestiRahvusraamatukogu, kus oli avatudnäitus "100 raamatut, mis on

Lasteaia loodLasteaias on toimunud mitmeidtoredaid üritusi. Üheks huvitavamaksosutus kevadpühade näitus. Väljapandi laste, kasvatajate jalastevanemate tehtud töid. Tublidvanemad, kes väärivad ainult kiituston: Evelyn Piirme, Enda Väli, KülliMerimaa, Kristi Miidu, Kristiina Teki,Katrin Martson, Birgit Pere, PilviKase, Karin Miidu, Jüri Adler.Näituse külastajatelt võis kuuldatänusõnu kasvatajate, laste ja emadeaadressil. Järgmisel aastalootamerohket osavõttu ka väljaspooltlasteaeda.

mõjutanud eesti kultuuri". Peaaegukõik raamatud olid paljudele tuntudning armastatud. Nende seas võiskohata A.Lindgreni "Pipi Pikksukka",A.H.Tammsaare "Tõde ja õigust",Dostojevski "Kuritööd ja karistust" jamuidugi Piiblit. Need on ainultüksikud pealkirjad sellestraamatuhulgast, mis väljas oli.Rahvusraamatukogust suundusimerahvusooperisse Estonia. Seal toimusvastuvõtt kõigile tublidele eestlastele,kes olid raamatuaasta kordaminekuks

oma panuse andnud. Vastuvõtt algaskell 16.00. Kõigepealt võttis sõnaraamatuaasta patroon Eesti Vabariigipresident Lennart Meri, kes rääkisraamatu tähtsusest meie elus ningsoovis, et raamat jääks sama tähtsakska tulevikus. Veel võtsid sõna

Raamatuaasta Peakomitee eesistuja japaljud teised raamatuaastaga seotudinimesed. Pärast sõnavõtte esitasid

kutselised laulj ad laulutsükleid ningkatkendeid eesti ooperitest ja õpilasedlugesid eesti autorite luulet.Kõige meeldivam selle reisi juures oli,et sain juurde palju uusi tuttavaid.Peale minu oli seal noori Sindist,Kilingi-Nõmmest, Tihemetsast,Metsapoolelt jm. Kui lahku minnessai arutada, millal me jälle kokkusaame, siis ei osanud keegi arvata, etsee võimalus tuleb nii ruttu. Kohe

järgmisel nädalal sain ma kutsePärnumaa raamatuaasta lÕpetamisele.See toimus 30. aprillil maavalitsusehoones. Sinna olid kutsutud Pärnumaa

inimesed, kes olid silma paistnud

V rühma lapsed värvisid koos Helariema Merliga mune. Kasutatilooduslikku materjali: sibulakoori,puulehti, kruupe, lõnga. Kõigetoredam oli pärast omavärvitud munekoksida ja vaadata, kelle oma onkõige tugevama koorega.rv rühma lastel toimus südamenädalal

spordipäev. Kõik said jõudu katsudavõidujooksus, kõrgus- ja kaugus­hüppes ning palliga täpsusviskes.Kasvataja Mare rääkis lastele, kuitähtis on hoida oma südant! Tuleb

toituda tervislikult, teha sporti. Kõiklapsed said südam~kujulise medali.Kõige väiksemad Teele, Loret, Agnes,Alice ning kasvatajad Linda ja Aidi

raamatuaasta kordaminekuks tehtud

tööga: nii õpilased, õpetajad kui karaamatukogude töötajad. Kohal viibiska üks idee autoritest - HandoRunneI. Tublidele üritustes

kaasalöönutele jagati tänukirju ja antimeeneks raamat (selle võis ise väljavalida). Vaheldust pakkus Rein Laosetrupi esinemine, kõneldi-lauldiRaamatute Raamatust. Pärast pakutika suupisteid ja kohvi ning veini.Ja oligi raamatuaasta lõppenud, ehkkioma sõnavõtus ütles maavanem

T.Kivimägi, et tegelikult võibraamatuaasta lõppenuks lugeda allessiis, kui saab valmis uus Pärnukeskraamatukogu hoone. Igal juhul

: olin ma juurde saanud palju häidtuttavaid ja veetnud huvitavalt ninglõbusalt aega: rohkem puutunudkokku nii raamatute kui nende loojate,levitajatega. Ehk saab mõnest uuesttuttavast tulevikus tuntud kirjanik,kunstnik.

Luulekogu koostamine viis kokkuloomise raske tööga. Samas pani seesügavamalt elu ja maailma ülemõtlema, otsima midagi head sealt,kus seda muidu kohata ei loodaks.Jõudsin arusaamisele, et raamatukirjutamine ei ole sugugi kerge ja sedaenam tuleks austada neid, kes sellegahakkama on saanud, ja hinnataraamatut - meie mõtete edasiandjat.

Aimar Silivälja,11. klassi õpilane

osalesid Jüriöö jooksul. Kuigi nendevõistlusmaa oli lühem kui pärisvõistlejail, olid nad ikkagi väga tublidja said autasuks tordi.Laulukarusselli Pärnumaa eel vooru I

käis 3-aastane Agnes Janson.30.aprillil riietusid kõik lasteaialapsed ja kasvatajad nõidadeks jatantsisid saalis nõiatantsu.

1I. mail käisime lastega hooldekodus.Lapsed laulsid j a lugesid luuletusikevadest, emast, vanaemast. IgalevanuriIe anti emadepäeva puhul kimpnurmenukke. Kõigile meeldis kontsertväga.

Aita Lind

lasteaia juhataj a

Tõstamaa Tuuled lk 6

Eesti raamatu aasta konverents Pärnus

mai 2001

Aprillikuu 5. hommikul sõitsinbussiga Pärnusse, et võtta osaraamatuaasta konverentsist. Läksin

Endla teatrisse, kus kogunemine jaregistreerimine oli juba alanud.Uksest sisse astudes nägin, kuidasinimesed edasi-tagasi sagisid.Kõigepealt panin end kirja. Mulle antikaust, milles olid ettekannetekokkuvõtted, kava, märkmepaber japastakas. Oli meeldiv, et ise eipidanud midagi kaasa võtma. Kaustkäes käies tekkis isegi uhke tunne.Ringi vaadates tundus, et olen kõigenoorem.

Mulle meeldis see, et igaüks saiendale sobiva koha valida. Seadsin

end mugavalt istuma ja ootasinavamist. Konverentsi avas Pärnu

maavanem Toomas Kivimägi, kelle

Ristsõna

kõne mulle väga meeldis. Ootasinpõnevusega järgmisi kõnelejaid, kuidnende jutt tundus igavam. Mõnikeerutas ühe teema juures liiga kaua,teiseloli liiga pikk kõne. Kordagi eitulnud mõtet, millal nüüd süüa saan.Siiski olid kõnede vahel vajalikudväikesed kohvipausid. Siis sai selgasirutada, ringi vaadata ning värsketõhku hingata. Teatri koridoris olivõimalus osta soodsa hinna eest

vajalikke ja meelepäraseid raamatuid.Saalis häiris mind see, et inimesed,hoolimata mobiiii keelumärkidest

jätsid need välja lülitamata. Nad eiaustanud kõnelejaid ning see segas kakuulaj aid. Ja veel, kõigile kõnelej ateleoli antud kakskümmend minutit, kuidkahjuks ei peetud sellest kinni. Oli kakõnesid, mis huvi pakkusid ja mida

heameelega kuulasin. Näiteks ÜloMatjuse "Raamat kui asi" oli tore janatuke naljakaski, just see, kuidas tasõna "asi" kirjeldas. Väga sügavamulje jättis Signe Kivi ettekanne"Ebatavaline tavaline raamat". Ta

rääkis, kuidas lapsena salajaraamatuid luges, sest ema oli lugemiseära keelanud- rikkuvat silmi. Sain

teada, kui palju raamatuid taloli,milline oli kõige esimene, huvitavamja tähtsam.Sellisel ürituselosalesin esimest

korda, kuid loodan, et edaspidi avanebveelgi niisuguseid võimalusi.

Merit Kaelep,10. klassi õpilane

Koostas: Vello Tamm

"~~

Kes on see

>vara-

kevadine"

laululind

/' '\/' "\/'\/'\1/ '\/' '\/' '\/' '\1/\/''\/'\1/'\Ifi~ '-.....

,/"-./\ ./"-./1"- ./1'-./~ "-./'-...../\./1"-./'-....../'-....../"-/

Piirits

MerkoLand 1/'\EesL ..

EhitusRoverVälja-

500 ..> Koldemõeldised

/\Lasterõõm L1s tunas\/"-./V

Saamatu/\ V... Ener

/''\<Pidu

rekl. Film... num (täiskogu\//\... paus

'-....../Ülev mõte

Ukse ...V 1/"\

>Spordi

Mees ingo>termin\I 2 x kons.

... töötaja"-./

Ratsa

VKära

I>V /''\võistlused

>Peen

1\

Pinnuline karvake'-.....

./Teelt välia

/\ <Raevukas >M. nimi550. Kõrgaadli.Käändes

tiitelKütuskena inlism.

1/~Sekund

V... võti

</\ VSpordi

Pikk uni

1"-,/vahend /\ /\ Ava seinas

1/'\V Tesla

Täiuslik-

<Territo- /\ I "nnuk(

Okei

-kus riaalne>NeodüümNaatrium Üksus

1"- ,/ Väimees \/'Tross /\... kemElem JOl.

/\1/\ VNootV<

TundTransportV /\IO.võist!.

~Tribüün Dzaul

vahendA

austaia

./Ja nii+ boor <Sina sak.k (Elukutse

1"-

Suurvõist!../5. päev

1/ '\ /\V /\1"--

,/ <1/

'\1/'\1/'\1/ '\1/'\ '\/' '\1/ ,\1/'\1/ "\1/'\1/\/'\Komisjoniäri Pärnus./ !"-././././'~ ./././1"- ./1"'-"'-./"'-./ Riia 175

1"-'''-..1"-.."- '-.....'-..... ./"-.../Kindlustus>

mai 2001 Tõstamaa Tuuled lk 7

TÕSTAMAA JÜRIÖÖJOOKS 2001

Seekord kogunes jooksma 33võistkonda. Varasemate aastategavõrreldes on see rekordarv. Arvestust

peeti võistlejate vanuste kokku­liitmisel saadud aastate summa järgi

neljas vanusegrupis. Raketipaugugaüheaegselt tormasid võistkondadeesimesed naised rajale. Viimast etappi

jooksid mehed ja nii reastusidvõistkonnad:

1. SPORDITÄHT - Epp Tuisk, MerleMerimaa, Margit Merimaa, Aro Kütt,Tarmo Blasen ja Deivid Väära.

2. SIMPEL - Kristi Tammela, JaanikaSoosaar, Merit Kaelep, HardoVahernäe, Alo Adler, Argo Kaelep.

3. Y2K - Ave Tuisk, Margit Pusse,Kätlin Jürgens, Tarmo Laan, RainLeovaja Maanus Midri.

4. SIILIKE5. POSITIIVSED6. NURMISTE see võistkond

saavutas I koha vanuseklassis üle 180

aasta: Maris Marus, Liia Oidjärv,

Evelyn Liländer, Üllar Marus, ÜloMarus ja Heino Piirme.

7. KASTNA8. TÕHELA9. ANS. "TULE TAEVAS APPI"10. HULLUD11. JÕUJUMBUD - nemad olid oma

vanuserühmas (61-90 aastat) I kohavõitjad: Egle Leetmaa, KristelJürgens, Imbi Alpius, Lauri Sahtel,Priit Kaljurand ja Alvar Maruse.

12. SAULEPl13. TEOD14. VALLATUD KURVID15 . PÄÄSTEAMETI MEHED16. PÄÄSTEAMETI VANAKESED17. SIMPSONID18. LASTEAIA PESAMUNAD - oma

vanusegrupi võidukaimad:TeeleTõnisson, Loret Miidu, KeiuAnderson, Agnes Janson, Alice Teki,Linda Anderson ja Aidi Lellsar.

19. TEGIJAD20. KUUES JA VIIES21. TÕSTAMAA SÕJAHAUDADE

HOOLDELIIT

22. TÕSTAMAA LÕBU JA LUSTISELTS

23. POOTSI24. T ALUNIKUD25. KUUS VÄIKEST BATMANI26. KOPRAD27. KIIREMAD KUI ELEV ANDID28. ÖÖLAPSED29. 2001 PLIKAD JA POISID30. VANAD JA KOBEDAD31. DIGIMON32. LINTTRAKTORI ÕHUKUMM33. TÕSTAMAA KOOL - PARIMAD

Auhinnad panid välja:TÕSTAMAA VALLAVALITSUS, PMÜTÕSTAMAA KAUPLUS, LAINEtsAAR, TEERISTI ÄRIKESKUS JAKASTNA KAUPLUS.

Suur tänu sponsoritele ja kõigileosavõtjatele. Lubame, et traditsioonjätkub!

Spordiklubi

Võitjad

Vabariiklik 42. Jüriööjooks

Järgmise päeva hilisõhtul anti start vabariiktikule 42.Jüriööjooksule, millest osavõtjaid kogunes 73 võiskonda.Meilt võistlejaid ei olnud, kuid avamise pidulikkuse eesthoolitsesid kohalikud taidlejad ja meie noored ratsanikud

muutsid avarongkäigu omanäoliseks.Võistluse võitis Tartu orienteerumisklubi "Ilves" juba 9­

ndat kordajärjest.

Start

Tõstamaa Tuuled lk 8

Õnnitleme aikuu sünnipäevalapsi!

mai 2001

Ivi Sludnikova ja Kalmer Raavik - poeg Kristjan

Lembe Kurg ja Madis Veskimägi - tütar Ave-Ingrid

Tervitame uusi vallakodanikke!Sületäis lilli emale,

kotitäis kohustusi isale,säravaid silmi titale!

Kaks roosat päkka,kaks sinisilma

On tulnud ilma!

Ka sel kevadel on Pootsis Sillametsa talus saadaval suures valikus tomati-, kurgi-, kapsa- jne. taimi,samuti palju õitsvaid lilletaimi. Ootame külastajaid 24 tundi ööpäevas. Müügipäevad Tõstamaaalevis (Härma poe taga) alates l1.maist ikka REEDETI k.9.00 - kuni ostjaid ja kaupajätkub.

Ilusat kevadet soovides MilviTe1.96 354: mob. 052 800 86

Lugemissoovitus ja midagi veel

Raamatuaasta on lõppenud. Kahjuks ei toimunud Tõstamaal midagi eriti tähelepanuväärsetpropageerimaks raamatut tavalugejate hulgas. Meeldivaks erandiks oli Harvet Tootsi organiseeritudkohtumine meie kandist pärit kirjamehe Enn Vainoga ("RaKeti-garnison", "Elu kuldsed päevad).Raamatuaasta on läbi, aga raamatud jäävad - küllap jõuame edaspidigi kohtuda huvitavate inimestegaja lugeda head kirjandust.Siinkohal pakun raamatuaasta lõpetuseks hea kirjanduse tõesti väärilist esindajat - PAT CONROY"RANNAMUUSIKA" I ja II. Selle veidi kergemeelse pealkirja varjul on suurepärane ja laiahaardelinejutustus ameerika elust. Sündmustik hargneb ka Euroopasse ja Aasiasse. Märksõnadeks oleksid:Vietnami sõda - selle vastukaja ameerika noorte hulgas, II Maailmasõda ja natside rassiteooria,holokaust, põlvkondadevahelised suhted, armastus igal tasandil ja eelkõige jäägitu ustavus noorus­sõprusele.

Kui oled veidi tõsisema kÜjanduse austaja ja selle raamatu koju viid - siis usun, et sa ei kahetse.

Evi Liiv

Toimetus:Lea Rannik Tõstamaa RaamatukoguAlo Adler Tallinna TehnikaülikoolTrükkinud OÜ Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231

aip@tostamaa.parnu.eealo.adler@mail.ee