PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI

ÕPPEKAVA

ÜLDOSA

Kinnitatud õppenõukogu 29. augusti 2014 väljaantud protokolliga nr 8

Kooskõlastatud hoolekoguga 09.09.2014

Uuendatud õppenõukogus 11.12.2014

Kooskõlastatud hoolekoguga 27.01.2015

Uuendatud õppenõukogu protokolliga nr 1, 28. september 2015; kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-1/5, 28. september 2015

Muudetud õppenõukogu protokolliga nr 2, 11. jaanuar 2016

Muudetud õppenõukogu protokolliga nr 5, 30. august 2016, kooskõlastatud hoolekoguga 02.09.2016

SISUKORD

1. KOOLI ÕPPEKAVA ALUSEKS OLEVAD VÄÄRTUSED JA KOOLI ERIPÄRA NING KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID...........................................................................................................................4

1.1. GÜMNAASIUMIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED.........................................................................4

1.2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIVÄÄRTUSED......................................................................4

1.3. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ERIPÄRA: MEIE DEVIIS, VISIOON JA MISSIOON.........................5

1.4. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS............................................6

2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKORRALDUS.............................................................................7

2.1. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS NING AJAKASUTUS GÜMNAASIUMIS, LÄHTUDES RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS ESITATUD NÕUETEST.....................................................................................7

2.2. ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED...............................................................................................9

2.3. TUNNIJAOTUSPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED..............................................................13

2.4. TUNNIJAOTUSPLAAN PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS............................................................13

2.4.1. Tunnijaotusplaan enne 2016. a. sisseastunutel............................................................13

2.4.2. Tunnijaotus moodulõppega alates 2016/2017. õ.a......................................................15

2.5. VALIKKURSUSTE LOENDID, SH RIIKLIKUST ÕPPEKAVAST MITTETULENEVAD VALIKKURSUSED JA NENDE VALIMISE PÕHIMÕTTED..................................................................................................32

2.6. ÜLEMINEKU TINGIMUSED KITSALT MATEMAATIKALT LAIALE MATEMAATIKALE JA LAIA MATEMAATIKA JÄRGI ÕPPINUD ÕPILASTEL KITSALE MATEMAATIKALE...........................................33

2.7. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPE KORRALDUS.............................................33

2.8. ÕPPEAINETE VAHELISE LÕIMINGU PÕHIMÕTTED................................................................34

2.9. ÕPILASUURIMUSE VÕI PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS...........................................................35

2.10. ERI ÕPPEKEELTE KASUTAMINE.........................................................................................36

3. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEKS JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED..........................................................................................................................................37

3.1. RIIKLIKES ÕPPEKAVADES MÄÄRATLETUD ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE37

3.2. RÕHUASETUSED KOOLITÖÖTAJATE TEGEVUSTES, MIS ON SUUNATUD ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISELE JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISELE........................................................37

4. HINDAMISE JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS...........................................................40

4.1. ÕPILASE HINDAMINE............................................................................................................40

4.2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE KUI KOKKUVÕTVATE HINNETE ALUS.........................40

4.3. KOKKUVÕTTEV HINDAMINE.................................................................................................40

4.4. HINDAMISE KORRALDUS ÕPILASUURIMUSE HINDAMISEL...................................................41

4.5. KASUTATAV HINDESÜSTEEM JA HINNETE VIIE PALLI TEISENDAMISE PÕHIMÕTTED............41

4.6. TULEMUSE HINDAMINE HINDEGA „NÕRK“, KUI HINDAMISEL TUVASTATAKSE KÕRVALISE ABI KASUTAMINE VÕI MAHAKIRJUTAMINE......................................................................................43

4.7. JÄRELEVASTAMISTE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD...................................................43

4.8. HINNETE JA HINNANGUTE VAIDLUSTAMISE KORD...............................................................43

4.9. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS...........................................................................43

5. PUUDUMISTE PÕHJENDAMISE JA ARVESTAMISE KORD NING MEETMED PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS.................................................................................................................................44

5.1. PUUDUMISTE PÕHJENDAMINE JA ARVESTAMINE.....................................................................44

5.2. TINGIMUSED PUUDUMISE TAOTLUSE RAHULDAMISEKS...........................................................45

5.2.1. Pikaajaline puudumine.......................................................................................................45

5.2.2. Puudumine kooli organiseeritud ürituse korraldajana, abilisena.......................................45

5.2.3. Puudumine kooli esindamiseks (sh puudumine rahvusvaheliste projektide lähetuste raames).........................................................................................................................................45

5.3. MEETMED PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS..............................................................................46

5.3.1. Meetmed põhjuseta puudumiste korral.............................................................................46

5.3.2. Meetmed kodustel põhjustel puudumiste suure arvu korral (v.a. haigus ja direktsiooni loal puudumine)..................................................................................................................................46

5.3.3. Puudumine haiguse tõttu...................................................................................................47

6. ÕPILASTE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE NING KARJÄÄRIÕPPE, SH KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMISE KORRALDAMINE............................................................................................................47

6.1. ÕPILASTE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE...........................................................................47

6.2. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS.........................................47

7. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED......................................................48

8. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD............................................................49

8.1. KOOLI ÕPPEKAVA MUUTMISE ALGATAMINE........................................................................49

8.2. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE ETTEVALMISTAMINE........................................................49

8.3. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE VÕI TÄIENDAMISE EELNÕU ESITAMINE ENNE SELLE KEHTESTAMIST ARVAMUSE SAAMISEKS HOOLEKOGULE, ÕPPENÕUKOGULE, ÕPILASESINDUSELE. 50

8.4. KOOLI ÕPPEKAVA KEHTESTAMINE........................................................................................50

8.5. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE AVALIKUSTAMINE............................................................50

8.6. RAKENDUSSÄTTED................................................................................................................51

1. KOOLI ÕPPEKAVA ALUSEKS OLEVAD VÄÄRTUSED JA KOOLI ERIPÄRA NING KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

1.1. GÜMNAASIUMIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED

(1) Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

(2) Gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning riigi majanduse arengule.

(3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Gümnaasiumiharidus on uue põlvkonna sotsialiseerimisel jätkuks põhiharidusele, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel. Gümnaasiumihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

1.2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIVÄÄRTUSED

Austus ja avatus: Me austame ennast ja teisi. Me oleme avatud uue ja erilise suhtes. Me hindame koostööd kooli, kodu, õpilase-õpetaja ja kogukonna vahel.

Väärikus ja hoolivus: Me oleme ausad, viisakad ja heatahtlikud. Me käitume vastavalt ühiskonnas üldtunnustatud väärtustele ja hindame kooli väärtusi. Me märkame ja tunnustame teineteist, arvestame üksteisega ning austame üksteist. Me peame kokkulepetest kinni ja vastutame oma tegude eest.

Rõõm ja tervislikud eluviisid: Me oskame näha positiivset ja seda nautida. Terves kehas terve vaim!

Vabadus ja vastutus: Me julgeme avaldada oma arvamust ja tegutseda, genereerida ideid ja neid ellu viia. Vastutame oma sõnade ja tegude eest ja töötame järjepidevalt eesmärgi nimel.

Omanäolisus ja jätkusuutlikkus. Me oleme hea mainega maakonnakeskne gümnaasium oma identiteedi ja traditsioonidega.

Meisterlikkus. Meil on motiveeritud, kõrgete ametioskustega personal, kes väärtustab elukestvat õpet.

Õpihimu. Meil on õppimine au sees ja esmatähtis. Pärnu Ühisgümnaasium on õppimiskallakuga kool, mis rakendab oma töös õppiva organisatsiooni põhimõtteid. Õpetajad õpivad ja täiendavad ennast regulaarselt.

1.3. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ERIPÄRA: MEIE DEVIIS, VISIOON JA MISSIOON

Meie deviis:

PÜ on põline ja ühtehoidev

VISIOON 2020Pärnu Ühisgümnaasium on loomingulise ja akadeemilise õpikeskkonnaga, mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust pakkuv gümnaasium. Oleme tulevikku vaatav ja olevikku arvestav traditsioonidele toetuv omanäoline kool, kuhu tahetakse õppima tulla. Pärnu Ühisgümnaasium on ainus Pärnu linna munitsipaalgümnaasium, mille omanäolisust iseloomustavad järgmised eripärad:

Ajalugu, traditsioonid, auväärne vilistlaskond Pärnu ainuke munitsipaalgümnaasium aastast 2015 Hea atmosfäär, kooliga seotud inimeste vaheliste suhete kvaliteet, oma kooli tunne Algatusvõimelised, ettevõtlikud õpilased, kes julgevad oma peaga mõelda Õpilasesinduse aktiivne osalus koolielus Ettevõtlusesuund + loengud inimestelt väljastpoolt maja, koostöö Pärnu ettevõtetega Arhitektuurisuund Prantsuse keele süvaõpe, hispaania keele õppimisvõimalus Loomemajanduse suund Pikaaegse traditsiooniga õpilasüritused Heategevus enne jõule Tihe koostöö teiste (kõrg)koolide, organisatsioonidega Eestis ja Euroopas Rahvusvahelised projektid, õppetööd toetavad projektid ning õppekäigud (Rahvusvahelised) koolikonverentsid Koostöö kõrgkoolidega õppesuunda toetavate valikainete õpetamisel Direktsiooni vastuvõtt edukatele õpilastele ja abiturientidele Avatus mitmekesiseks suhtluseks ning mitmekülgseks koostööks Õpilaste loovuse, ettevõtlikkuse ja uuriva tegevuse toetamine

MEIE MISSIOONPärnu Ühisgümnaasium on iseennast analüüsiv, konkurentsivõimeline, arenev ja õppiv organisatsioon. Õpetame inimesi, kes saavad tulevikus hästi hakkama, teavad oma tugevaid külgi ning oskavad neid kasutada!

1.4. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul eri ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee.

(3) Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

(4) Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse1) õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

(5) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

(6) Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse gümnaasiumi õpetuses ja kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

(7) Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab gümnaasiumi, on ainevaldkonna- ja õppesuunaalased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised, õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks ning suutlikkus juhtida ise oma õppimist vastavalt juhtnööridele olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda, juhendada kaaslaste tavatööd, võtta mõningane vastutus õppimise hindamise ja edendamise eest.

(8) Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 4 lõikes 3 esitatud kaheksa üldpädevuse, „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 5 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ ainekavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi

ja Euroopa Nõukogu 18. detsembri 2006. a dokumendis, „Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“, sätestatut.

2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKORRALDUS

2.1. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS NING AJAKASUTUS GÜMNAASIUMIS, LÄHTUDES RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS ESITATUD NÕUETEST

(1) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

(2) Gümnaasiumis on õppekava läbimiseks arvestatud kolm aastat.(3) Gümnaasiumis õppetegevust kavandades lähtuvad õpetajad üldpädevustest, õppeaine

eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 2 sõnastatud alusväärtustest. Õppetegevust kavandades toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega.

(4) Õppimist käsitatakse õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele. Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Koolis on loodud õpikeskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses lastakse õpilastel seada oma sihid, võimaldatakse õppida töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning antakse õpilastele võimalus leida erinevaid töömeetodeid katsetades neile sobivaim õpistiil.

(5) Gümnaasiumis korraldatakse õpet ka väljaspool kooli ruume (kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas.

(6) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

(7) Õpilase õppekoormus gümnaasiumi jooksul on riikliku õppekava järgi 96 kursust (1 kursus on 35 õppetundi). Pärnu Ühisgümnaasiumis oleneb õpilase õppekoormus valitud

õppesuunast ja alates 2016/2017 õppeaastast valitud moodulite arvust, kuid see on vähemalt 96 kursust (vt. lisadest tunnijaotusplaani).

(8) Valikkursuste õpe on korraldatud viisil, kus eri kursuste õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas.

(9) Õpilase õppekoormusesse kuuluvad kõik „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ §-s 9 loetletud kohustuslikud kursused.

(10) Kool võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti vähemalt mahus, mis on sätestatud „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4.

(11) „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4 kirjeldatud ainevaldkondlikes mahtudes on nii riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused kui ka kooli õppekavast tulenevad valikkursused.

(12) Kool võimaldab lisaks „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4 nimetatud valikkursustele vähemalt 33 kursuse mahus valikkursusi. Nende valikkursuste õpe on korraldatud vähemalt 12 soovija olemasolul. 2016/2017 õppeaastast rakenduva moodulõppe puhul avatakse moodul vähemalt 16 soovija olemasolul.

(13) Alates 2016/2017 õppeaastast rakendab kool moodulõpet. Iga õpilane saab ise koostada oma õppekava, läbides riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikud õppeained ja valides neile juurde kaks endale meelepäraseimat moodulit järgmiste hulgast:

1. Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)2. Ettevõtlus ja majandus3. Loomemajandus4. Arhitektuur ja disain5. Teadus ja huvitav maailm6. Inimene ja ühiskond7. Mõttelugu8. Meedia9. Infotehnoloogia10. Terves kehas terve vaim

Moodulite ja neis sisalduvate kursuste kirjeldused asuvad peatükis 2.2. ja 2.4.2.

(14) Vajaduse korral pakub kool valikkursusi koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi.

(15) G1 klassi õpilased sooritavad juunikuu alguses kaks üleminekueksamit. Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Õpilased sooritavad eksamid vabalt valitud ainetes. Õpilased, kelle kursusehinded on „head“ ja „väga head“, on vabastatud ühest üleminekueksamist, ja peavad kahe eksami asemel sooritama vaid ühe. Eksamit saab sooritada riikliku õppekava ainetes.

(16) Kooli lõpetamiseks peab õpilane kaitsma aastatöö, sooritama kolm riigieksamit ning ühe koolieksami vabalt valitud aines.

(17) Teatud kursustes (v.t. punkt 2.4.1) toimub õpe ka e-õppe vormis.

2.2. ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED

(1) 2016-2017 õppeaastal on korraga kasutusel kaks erinevat õppekava.

(2) Pärnu Ühisgümnaasiumi õppesuunad alates 2014-2015 õppeaastast kuni 2017-2018 õppeaastani on järgmised:

HumanitaarsuundSellel õppesuunal on põhirõhk frankofoonia ja loomemajanduse süvendatud õpetamisel. Õpilasi valmistatakse ette rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeletestideks.Õppe eesmärk: suunaained läbinud õpilane on omandanud keeletaseme, mis võimaldab tal jätkata õpinguid nii kodu- kui ka välismaa ülikoolis või tulla toime eluga piirideta maailmas.Õppekava läbinud õpilane on loov, ettevõtlik, tunneb eri meedialiike, oskab orienteeruda kultuurimaastikul, tunneb Eesti pärimuskultuuri.Õppekava rakendab koostöölepinguid Prantsuse Instituudi ja Prantsuse saatkonnaga Eestis, Eesti Kunstiakadeemiaga.

G3A-klass: frankofooniaG3B-klass: loomemajandusG2A-klass: pool klassist frankofoonia, pool klassist loomemajandus

SotsiaalsuundSelles õppesuunas on põhirõhk majanduse, ettevõtluse, sotsiaalteaduste süvendatud õpetamisel.Õppe eesmärk: sotsiaalsuund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks sotsiaalainete õppeks nii kodu- kui välismaal. Õppekava läbinud õpilane on omandanud algteadmised majandusest ja sotsiaalainetest. Ta on ette valmistatud edukaks toimetulekuks igapäevases elus, on ettevõtlik ja loov ning oskab haarata initsiatiivi.Õppekava rakendab koostöölepinguid TÜ Pärnu Kolledžiga, Mainori Kõrgkooliga, Sisekaitseakadeemiaga.

G3C-klass: sotsiaalteadused ja psühholoogiaG3D-klass: ettevõtlusG2C-klass: sotsiaalteadused ja psühholoogiaG2D-klass: ettevõtlus

Arhitektuuri, disaini suundSelles õppesuunas on põhirõhk tehnilise joonestamise, disaini ja tootearenduse, graafilise ja veebidisaini süvendatud õpetamisel.

Õppe eesmärk: arendada oskust luua tehnoloogiliselt hästi toimivaid, mõistlikul viisil ehitatavaid ja ülalpeetavaid ning kultuuriliselt lihtsalt mõistetavaid ruume ja keskkondi meie igapäevastele tegevustele. Õppekava läbinud õpilane võib jätkata õpinguid arhitektuuri ja linnaplaneerimisega seotud erialadel nii rakenduslikus kui akadeemilises kõrgkoolis.Õppekava rakendab koostöölepinguid Tallina Tehnikaülikooliga.

G3E-klass: arhitektuur ja disain

G2B-klass: arhitektuur ja disain

(3) Alates 2016/2017 õppeaastast rakendab kool moodulõpet. Iga õpilane saab ise koostada oma õppekava, läbides riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikud õppeained ja valides neile juurde kaks endale meelepäraseimat moodulit järgmiste hulgast:

1. Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)2. Ettevõtlus ja majandus3. Loomemajandus4. Arhitektuur ja disain5. Teadus ja huvitav maailm6. Inimene ja ühiskond7. Mõttelugu8. Meedia9. Infotehnoloogia10. Terves kehas terve vaim

Romanistika moodul annab algteadmised hispaania või prantsuse keelest ja kultuurist-ühiskonnast. Õppija omandab baassõnavara elulistes olukordades toimetulemiseks Hispaanias või Prantsusmaal. Mooduli valinud õpilane võib jätkata keeleõpinguid Tartu või Tallinna ülikoolis, kandideerida tulevikus üliõpilasena vahetusaasta stipendiumile õppimaks mõnes hispaania- või prantsusekeelses riigis, leida endale muid õppimis- või töötamisvõimalusi hispaania- või prantsusekeelsetes riikides või lihtsalt õppida üht kaunist romaani keelt oma lõbuks ja kasuks, et tulevikus maailmas reisimise jaoks rohkem keeli suus oleks.

Mooduli „Ettevõtlus ja majandus“ näol on tegu TÜ Pärnu Kolledži majandus- ja ettevõtlusõppe programmiga Pärnu Ühisgümnaasiumis.

Programmi läbimine annab võimaluse saada Tartu Ülikooli tunnistuse, millel kajastub õpitu EAP-na, mis kehtivad Euroopa ülikoolides ja mida arvestatakse kõrgkoolides õppimisel.

Õppetöö käigus on võimalus sooritada gümnaasiumi praktiline töö (nn aastatöö), tegutsedes õpilasfirmas. Kõik saavad praktilise kogemuse kirjaliku töö vormistamisest ja esitlemisest.

Õpilasfirma kursuse läbijad saavad lisaks Junior Achievementi tunnistuse ja soovi korral sooritada rahvusvahelist ettevõtluseksamit ESP (Entrepreneurial Skill Pass).

Kaasatud on külalislektorid. Konsultantideks on praktikud, ettevõtjad, kes jagavad oma karjääri põhjal teadmisi ja kogemusi.

Õppimise ajal toimuvad õppekäigud ettevõtetesse, osaletakse ettevõtlusnädala ideekonkurssidel ja ettevõtmistel, tegutsetakse vabatahtlikena kooli üritustel ja õpilasfirmade laatadel, õpilasfirmad osalevad kohalikel ja võimalusel rahvusvahelistel õpilasfirmade laatadel.

Loomemajanduse mooduli eesmärk on arendada loovust, suutlikkust ideid luua ja neid teostada ning oskust oma loomingut teisteni viia, saades ise sellest kasu. Arendatakse oskust korraldada ühistegevusi, olla initsiatiivikas ja vastutada tulemuste eest. Mooduli läbinu suudab mõista ja hinnata iseennast, tunneb oma nõrku ja tugevaid külgi. Moodulis on suur rõhk praktilisel tegevusel.

Loomemajanduse moodul sobib eriti hästi kunsti-, draama- ja muusikahuvilistele õpilastele.

Arhitektuuri ja disaini mooduli eesmärk on arendada õpilase loovust, loomulikku kunstiannet, eesmärgikindlust ja töövõimet erinevate ruumikompositsiooni ja disainiülesannete, joonistamise ja joonestamise ülesannete, kunstivahendite ja IKT-võimaluste kasutamise kaudu. Õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusvõimet arendatakse muuhulgas eri arhitektuuriteoste ja kunstiajastute võrdlemise ning analüüsimise abil ja oma ideede väljendamise kaudu tasapinnalise ruumilise kujutamise ning makettide loomise teel.

Arhitektuuri mooduli läbimisel tutvutakse arhitektuuri ja disainiga seotud elukutsete ja erinevate erialadega.

Moodul rakendab koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga, kellega korraldatakse ühiseid kursuseid, töötubasid ja õppekäike.

Moodul ei valmista ette mitte ainult tulevasi arhitekte või EKA-sse astujaid, vaid õpetab muuhulgas näiteks seoste loomist ja aitab tundma õppida ümbritsevat eluta ja elus loodust.

See moodul on soovituslik valida koos loomemajanduse mooduliga, sest need kaks moodulit täiendavad teineteist.

Moodul „Teadus ja huvitav maailm“ põhineb uurimuslikku käsitlusviisi rakendades uute ning põnevate teadmiste omandamisel ja praktilistel töödel, mis on suunatud uute loodusteaduslike teadmiste omandamisele. Käsitletavad teemad on õpilastele elulised ning nüüdisajal laia kandepinnaga.

Mooduli läbimine võimaldab õpilasel jätkata õpinguid meditsiini, bioloogia, geenitehnoloogia, farmaatsia, veterinaaria, agronoomia, keskkonnakaitse, ehituse, materjaliteaduse, keemia jt loodusteaduste erialadel.

Moodulis „Inimene ja ühiskond“ õpetatakse sotsiaalaineid. Need on õppeained, mis aitavad mõista inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid – seda, kuidas üksikindiviid võib mõjutada ühiskonda või gruppi ning vastupidi. Peaeesmärk on kujundada õpilases suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi. Õpilane tutvub lihtsamate sotsiaalteadustes kasutatavate uurimismeetoditega ning püüab neid kasutada nii õppes kui ka igapäevaelus.

Mooduli mitu kursust keskendub õpilase iseseisva mõtlemis- ja arutlemisvõime toetamisele. Kursused on arutluspõhised ning õpilasel on võimalus oma mõtteid vabalt väljendada, osaleda diskussioonides, rühmatöödes, õpiprojektides ja uurimuslike ülesannete lahendamises.

Mõtteloo moodul annab õpilasele võimaluse arutleda, avaldada arvamust käsitletavate teemade kohta. Erinevate maailmavaadetega tutvudes areneb õpilase võime aru saada erineva mõttelaadiga inimestest, olla sallivam, tulla toime mitmekülgses maailmas. Moodul toetab originaalse ja iseseisva mõtlemise oskust, mida läheb tarvis alati ja kõikjal, aga on kindlasti vaja ka gümnaasiumi lõpueksamite edukaks sooritamiseks, kõrgkooli pürgimiseks ning edasisteks õpinguteks.Moodulis on suur osa praktilisel tegevusel. Õpilasele antakse võimalus õppida essee kirjutamist, väitlemist, ettekande koostamist ja esitamist.Mooduli läbinud õpilane oskab oma arvamust põhjendada oma arvamust nii suuliselt kui kirjalikult.

Valinud meedia mooduli, saab õpilane kolme aasta jooksul eri õpetajate käe all lähemalt tuttavaks sellega, mida meedia all mõistetakse, kuidas toimib meediasüsteem nii tänapäeva Eestis kui maailmas. Õpilane saab end rakendada meedia loojana, täites eri ülesandeid (kooliajalehes ja -raadios, kaamera ees ja taga, filmi tehes ja analüüsides ), avastades endas uusi tahke, aga arendades ka arutlevat ja analüüsivat poolt. Graafilise disaini kursuses saab tuttavaks vabavaraliste graafilise disaini programmide kasutusvõimalustega. Lõpuklassis õpitakse lähemalt reklaami ja seda, millega tegeleb tänapäeva suhtekorraldus. Moodul on praktilise suunitlusega, teooriat on vaid niipalju, kui seda ülesannete täitmiseks vaja läheb.

Infotehnoloogia mooduli üldise eesmärgi võib kokku võtta järgmise valemiga: Info + tehnoloogia = info töötlemine ja tehnoloogia valdamine

Moodul „Terves kehas terve vaim“ annab praktilised teadmised ja oskused, kuidas olla füüsiliselt ja vaimselt terve ning ka terveks jääda. Pool mooduli kursustest on kehalise

kasvatuse lisakursused, mis keskenduvad erinevate võimete arendamisele. Moodul sobib tegev- ja harrastussportlastele, tervislike eluviiside armastajatele ning neile, kes soovivad tulevikus kõrgkooli kehakultuuri õppima minna.

2.3. TUNNIJAOTUSPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

(1) Gümnaasiumis on 63 kohustuslikku kursust, millele õppesuuna sees on kool teinud kohustuslikuks 33 valikkursust.

(2) Alates 2016. a. 1. septembrist rakendub koolis moodulõppe süsteem, mille kohaselt on kohustuslik läbida 84 kursust, millele lisanduvad valitud moodulites (2-3 moodulit) sisalduvad kursused (12-18 kursust).

(3) Riikliku õppekava järgi peab õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks läbima 96 kursust. Olenevalt valitud suunast ja moodulite arvust, läbib Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane kolme aasta jooksul vähemalt 96 kursust (vt. tunnijaotusplaanid).

2.4. TUNNIJAOTUSPLAAN PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

2.4.1. Tunnijaotusplaan enne 2016. a. sisseastunutel

Alates 2014/2015

Suund: Humanitaarsuund Sotsiaalsuund Loodussuund

(majandus, arhitektuur)

Aine Klass/kursuste arv Klass/kursuste arv Klass/kursuste arv

I II III I II III I II III

eesti keel ja

kirjandus 5 5 5 5 5 5 5 5 5

A-võõrkeel 5 5 5 5 5 5 5 5 5

B-võõrkeel 4 4 4 3 3 3 3 3 3

C-võõrkeel 3 3 3 3 3 3 3 3 3

matemaatika 5 5 5 6 6 6 6 6 6

geograafia 2 1 2 1 2 1

bioloogia 2 2 2 2 3 2

keemia 2 1 2 1 3 2 1

füüsika 2 2 1 2 2 1 2 2 2

ajalugu 3 2 2 3 3 2 2 2 2

inimeseõpetus 1 1 1 1

ühiskonnaõpetus 2 2 2

muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1

kunst 1 1 1 1 1 1 1

kehaline kasvatus 2 2 1 2 2 1 2 2 1

uurimistööalused 1 1 1

filosoofia 1 1 2 1 1 2 1 1 2

inimene ja õigus 1

karjääriõpetus 1 1 1

politoloogia alused 1

draama 1 1

IT 1 1 1

esseistika 1

loovmõtlemine 1

meedia 1

joonestamine 1 1 1 1

arhitektuur 1 1

majandus/ettevõtlus 2 3 2

inimeseõpetus 1

riigikaitse 1 1 1

Teatud kursustes toimub õpe ka e-õppe vormis:

G1-s „Sissejuhatus sotsioloogiasse“

G2-s „Sotsiaalpsühholoogia“

2.4.2. Tunnijaotus moodulõppega alates 2016/2017. õ.a.

Kõigile kohustuslikud kursused

GRÕK Kooli ÕK

G1 G2 G3

eesti keel 6 6 2 2 2

kirjandus 5 6 2 2 2

B2 võõrkeel 5 14 5 5 4

B1 võõrkeel 5 8 3 3 2

matemaatika 14 15 5 5 5

bioloogia 4 4 2 2

loodusgeograafia 2 2 1 1

keemia 3 3 2 1

füüsika 5 5 2 2 1

ajalugu 6 6 2 2 2

ühiskonnaõpetus 2 2 2

inimeseõpetus 1 1 1

inimgeograafia 1 1 1

muusika 3 3 1 1 1

kunst 2 2 1 1

uurimistöö alused 1 1 1

kehaline kasvatus 5 5 2 2 1

Kokku 84õpilane valib, kas 2 moodulit 12 96 kursust või 3 moodulit 18 102 kursust

2.4.2.1.Moodul „Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Hispaania või prantsuse keele A1.1–A1.2 taseme kursused

6 10–12

Romanistika mooduli prantsuse keele ja kultuuri suunal keskendutakse lisaks keele algtaseme saavutamisele prantslaste jaoks olulistele kultuuriaspektidele, nagu köögikunst, etikett, mood, hea muusika, väärtfilmid – kõigele, mis teeb prantslase jaoks elu nauditavaks! Keeletundide juurde kuuluvad praktikumid (prantsuse söökide valmistamine, prantsuse keele päevad, võimalusel kohtumised „päris“ prantslastega, õppekäigud, keelereisid). Prantsuse keele õpet toetab kooli mitu rahvusvahelist projekti, kus koostööpartneriks on koolid ja noortekeskused Prantsusmaalt. Projektid võimaldavad leida prantslastest sõpru, neid Eestis vastu võtta ja neile omakorda külla sõita.

Romanistika mooduli prantsuse keele ja kultuuri suund sobib eriti hästi õpilasele, kes on tulevikus huvitatud prantsusekeelses riigis õppimisest või töötamisest ja/või kes soovib jätkata õpinguid rahvusvaheliste suhete, diplomaatia või politoloogia alal, kuna nendes valdkondades on prantsuse keele oskus ülioluline ja hädavajalik, sest prantsuse keel on Euroopa Liidu üks asjaajamiskeeli!

Romanistika mooduli hispaania keele ja kultuuri suunal keskendutakse lisaks keele algtaseme saavutamisele hispaanlaste ja ladina-ameeriklaste ning eestlaste kultuurierievustele (alates žestidest, lõpetades viisakusvestluse teemadega), selle kultuuri jaoks olulistele aspektidele, nagu köögikunst, muusika, väärtfilmid. Keeletundide juurde kuuluvad praktikumid (rollimängud, videote vaatamine, hispaania- või ladina-ameerikapäraste roogade valmistamine, võimalusel kohtumine hispaania keelt emakeelena kõneleja/te/ga). Kursuse läbimise järel peaks õpilane end kindlalt tundma rollides, mis võimaldavad tal tulevikus üliõpilase või rändurina hispaaniakeelsesse kultuuri sisse elada (täita vajalikke dokumente, aru saada enda ja oma õpingute kohta käivatest küsimustest).

Romanistika mooduli hispaania keele ja kultuuri suund sobib eriti hästi õpilasele, kes on tulevikus huvitatud hispaaniakeelses riigis õppimisest või töötamisest ja/või kes töötab hispaaniakeelsete turistidega, sest hispaania keelt emakeelena kõneleja eelistab alati suhelda oma keeles.

2.4.2.2.Moodul „Ettevõtlus ja majandus“

KURSUSE NIMETUS MAHT KLASS

(kursustes)Majandusteaduse alused 1 10Ettevõtluse alused 1 10Õpilasfirma (praktika) 1 11Ärimudel. Äriõigus ja lepingud. 1 11Majandusarvestuse alused 1 12Eneseturundus personaalses arengus 0,5 12Majandusmatemaatika 0,5 12

- KURSUS: Majandusteaduse alused

Sissejuhatav kursus majandusteadusesse, mis käsitleb järgmisi teemasid: majanduse põhialused, majanduse olemus, põhiterminid, mudelid; mikroökonoomika, isiklik majandus ja toimetulek, rahaasjade juhtimine; makroökonoomika, riigi majandus ja seos maailmamajandusega, majandusarengud.

- KURSUS: Ettevõtluse alused

Sissejuhatav kursus ettevõtlusesse, mis käsitleb järgmisi teemasid: ettevõtlus, ettevõte, ettevõtja; ettevõtluskeskkond; ettevõtlus kui karjäärivalik, ettevõtluse vormid, roll majanduses; ettevõtja ja ettevõtluskeskkonna vastastikune mõju. Eraettevõtlus kui ühiskonna eduka toimimise alus.

- KURSUS: Õpilasfirma (praktika)

JA Eesti õpilasfirma programmi läbimine ja praktiline tegevus meeskonnaga loodud õpilasfirmas ühe õppeaasta jooksul. Õpilasfirma tegevuse käigus rakendatakse ettevõtluse ja majanduse kursustel omandatud teadmisi, teostatakse oma äriidee õpilasettevõtte loomisest, tootmisest müügitegevuseni ja firma likvideerimiseni. Arendatakse juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Müüki teostatakse vähemalt kolmel õpilasfirmade laadal ja firma lõpetamisel koostatakse aruanne. Parimad saavad osaleda vabariiklikul õpilasfirmade võistlusel ning soovi korral saab sooritada rahvusvahelist ettevõtluseksamit (ESP).

- KURSUS: Ärimudel. Äriõigus ja lepingud

Sissejuhatav kursus äriseadusesse. Käsitletakse teemasid nagu äriseadustik, ärilepingud; ärimudeli põhjal koostatakse õpilasfirmale äriplaan, ideede elluviimiseks kavandatakse tegevusplaan, tehakse eelarvestamine.

- KURSUS: Majandusarvestuse alused

Kursus annab teadmised ja oskused isiklike rahaasjade ja ettevõtte tegevuses vajalike majandustehingute arvestuse kohta. Õpitakse planeerima rahaasju, koostama isiklikku ja ettevõtte eelarvet, saadakse baasteadmised raamatupidamisest ja ettevõtte majandusdokumentidest, nende täitmisest. Lisaks käsitletakse teemasid nagu maksude ja töötasude arvestus, tulude deklareerimine jne. Kursus on seotud õpilasfirma raamutupidamise ja aruandlusega.

- KURSUS: Eneseturundus personaalses arengus

Käsitletakse teemasid nagu isiksuse personaalne areng, huvide ja tegevuste suunamine oma tulevase tööelu ja karjääri planeerimiseks; enese ja aja juhtimine. Kursuse raames tuleb osaleda töövarjupäeval.

- KURSUS: Majandusmatemaatika

Kursuse sisu: majandusvaldkonna matemaatilised seosed, praktilised maksunduse, töötasude arvestamise, panganduse, majandusprognoosi ja eelarvestamise ülesanded.

2.4.2.3.Moodul „Loomemajandus“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Loovmõtlemine ja draamaõpe 1 10Kitarri algõpe või digitaalne muusika 1 10Veebidisain 1 11Projektide kirjutamine ja juhtimine 1 11Kunstiloome 1 12Fotograafia ja fototöötlus 1 12

- KURSUS: Loovmõtlemine ja draamaõpe

Loovmõtlemine ja draamaõpe on õppeaine, mida läbides on võimalik õppida iseseisvalt mõtlema ning läbi loomingulise eneseväljenduse oma mõtteid teoks tegema. Loovmõtlemine õpetab loovalt mõtlema ning oma muredele ja rõõmudele loovalt lähenema. Muuhulgas õpetab kursus seda, kuidas teha elus vähem tööd ja tunda rohkem rõõmu, aga ka seda, kuidas end ise üleval pidada ja oma unistused leida. Draamaõpe hõlmab endas lavakõne, rolliõpetuse, lavalise oleku ja lavalise liikumise õppimist. Kursuse lõpus lavastatakse üks ühine etendus.

Loovmõtlemise ja draamaõppe kursus on hea ettevalmistus neile, kes soovivad tulevikus saada näitlejaks, lavastajaks, muusikuks, kunstnikuks või lihtsalt loovaks ja julgeks inimeseks.

- KURSUS: Kitarri algõpe Kitarri algõppe kursuse eesmärgiks on õpilasele kitarrimängu algteadmiste andmine. Kursusel õpitakse lugema kitarrinooti (tabulatuuri), harjutatakse erinevaid mänguvõtteid (sõrmitsemine, strumming), levinumaid kitarriduure, power chords’e, lihtsamate meloodiate mängimist, mängu ansamblis, kitarri häälestamist. Kursuse lõpuks on õpilane omandanud eelteadmised kitarrimängust, millele tuginedes on lihtne kitarri iseseisvalt edasi õppida, kas või interneti abil.

- KURSUS: Digitaalne muusika

Digitaalse muusika kursuse eesmärk on anda õpilasele algteadmised muusika loomisest arvuti abil. Kursusel tutvutakse muusika loomise tark- ja riistvaraga, õpitakse neid kasutama oma muusikaliste ideede realiseerimiseks, tehakse tutvust midi ja audio salvestamise, mikserdamise ja masterdamise protsessiga. Kursuse lõpuks valmistab õpilane audiofaili kas MP3- või wav-formaadis. Kursuse läbimisel on õpilane omandanud oskused audiofaili loomiseks ja töötlemiseks.

- KURSUS: Veebidisain

Kursuses õpitakse tundma veebis tasuta leiduvaid töövahendeid kujundusmaterjalide loomiseks. Uuritakse nii veebis leiduvaid kui allalaetavaid programme ja keskkondi. Õpitakse kujundama nii kaarte, kutseid, plakateid kui ka erinevaid pakendeid. Proovitakse kätt ka ka veebireklaamiga.

- KURSUS: Projektide kirjutamine ja juhtimine Tänapäeval on meil sageli vaja koostada projekte ja kavandada rahastustaotlusi, seda eriti kultuuri ja kunstiga seotud valdkondades ning ettevõtluses. Kursuse läbimise tulemusena omandavad õpilased kõige olulisemad teadmised ja oskused, kuidas projekti planeerida, eesmärke püstitada, tegevuskava ja eelarvet koostada, projekti reklaamida ja selle mõju

levitada, kuidas projekti ellu viia ja selle tulemusi hinnata. Kursusel tutvustatakse erinevaid projektivõimalusi ning eri rahastajaid ning nende rahastustingimusi. Kursuse lõpuks kirjutatakse grupitööna projektitaotlus, mille positiivse rahastusvastuse korral on võimalik projekti juhtimine ja läbiviimine sooritada aastatööna.

- KURSUS: Kunstiloome Kunstiloome kursuse erinevad teemad on seotud praktiliste tegevustega nagu joonistamine, maalimine, kompositsiooni- ja disainiõpetus, video- või animatsiooniõpetus. Praktiliste tööde teostamine aitab suhestuda eri kunstiajaloo teemade ja kunstinähtustega. Vahetut kunstikogemust annavad kunstiüritustel, -näitustel osalemine.

- KURSUS: Fotograafia ja fototöötlus Kursusel õpitakse tundma fotografeerimise põhialuseid (säriaeg, ava, valgustus). Saadakse algteadmised fotokaamerate ehitusest ja seadistamisest pildistamiseks. Antakse kompositsioonipõhitõed. Teooriale järgnevad fotografeerimise praktikumid stuudios ja looduses. Kursusel õpitakse ka fotode digitöötlust arvutiklassis. Kursus lõpeb fotonäituse korraldamisega.

2.4.2.4.Moodul „Arhitektuuri ja disain“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Arhitektuurilugu 1 10Kunstipraktikum 1 10Loovtöö projekt 1 11Digitaalsed töövahendid 1 113D modelleerimine 1 12Joonestamine, joonistamine 1 12

- KURSUS: Arhitektuurilugu

Kursus annab ülevaate olulisematest arhitektuuriga seotud mõistetest, stiilidest ning vooludest, linna- ja maastikuarhitektuuri kujunduselementidest.

Kursuse läbinud õpilane orienteerub paremini arhitektuuriloo perioodides ja ehitist iseloomustavate detailide tundmises, teab olulisemaid arhitekte ja nende kuulsamate teoste näiteid. Laieneb õpilase ettekujutus maastikuarhitektuuri ja linnaruumi planeerimise valdkonnast, arhitektuuri seostest teiste eluvaldkondadega.

- KURSUS: Joonestamine, joonistamine

Kursus on suunatud õpilaste individuaalsete oskuste, teadmiste ja praktiliste kogemuste arendamisele. Kursusel saab õpilane esmased kogemused kujutava geomeetria jooniste ja samuti lihtsamate ehitusjooniste koostamise kohta, õpib tegema erinevaid ruumi kujutavaid perspektiivjooniseid, neid joonistamise abil visandama.

Eri praktiliste ülesannete kaudu arendab õpilane ruumikujutlusvõimet, mõtlemist, tähelepanu, graafilist kirjaoskust ja täpsust.

Õppeaine vältel õpitakse analüüsima ruumigeomeetrilisi objekte ning lahendama ruumilisi ja tasapinnalisi probleemülesandeid. Sellega kujundatakse õpilase joonestamisalaseid teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil analüüsida, mõista, selgitada ning lahendada ruumigeomeetrilisi probleeme.

- KURSUS: Kunstipraktikum Kursuse eesmärk on pakkuda õpilasele kogemust teha erinevaid kunstilis-praktilisi ülesandeid, kasutades selleks erinevaid materjale ja tehnikaid. Õpilane omandab esemete ja ruumi joonistamise, maalimise oskusi; saab värvusõpetuse, sise- ja välisruumi kujutamise, üldkompositsiooni-, värvikompositsioonialaseid teadmisi. Õpib kujutama ideed tasapinnal ja maketina, tutvub disainiprotsessiga. Kursuse vältel tehtud töödest valmib edasiste õpingute tarvis õpimapp.

- KURSUS: Digitaalsed töövahendid

Kursuses õpitakse tundma veebis tasuta leiduvaid töövahendeid kujundusmaterjalide loomiseks. Uuritakse nii veebis leiduvaid kui allalaetavaid programme ja keskkondi. Õpitakse kujundama nii kaarte, kutseid, plakateid kui ka erinevaid pakendeid. Proovitakse kätt ka ka veebireklaamiga.

- KURSUS: 3D modelleerimine

3D modelleerimist peavad oskama arhitektid, disainerid, animaatorid ja insenerid. 3D aitab visualiseerida ideid, katsetada, proovida ja vaadata enne, kui algab reaalne tootmine, majaehitus või linna planeerimine. Ideede rakendamiseks on koolil 3D-printer.

- KURSUS: Loovtöö projekt

Kursuse eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamiseks nõutava aastatöö (uurimis-, projekti- või loovtöö) koostamine EKA õppejõudude kaasjuhendamisel.

2.4.2.5.Moodul „Teadus ja huvitav maailm“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Elementide keemia 1 10Laboratoorsed tööd koolibioloogias 1 10Keemia praktikum 1 11Rakendusbioloogia 1 11Kosmoloogia 1 12Geoinformaatika 1 12

- KURSUS: Elementide keemia Kursus süvendab gümnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi, võimaldab sügavamalt mõista keemiliste protsesside seaduspärasusi ja saada oskusi praktiliste tööde tegemisel.

"Elementide keemia" kursuses tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle ning nende ühendeid, tehakse laboritöid ja lahendatakse arvutusülesanded.

- KURSUS: Praktiline keemia

“Praktilise keemia” kursus ühendab koolikeemia teoreetilise ja praktilise osa. Igale praktilisele tööle eelneb sissejuhatus teemasse (aluseks elementide keemia kursuses õpitu) ning vastava probleem- või arvutusülesande lahendamine. Kursuse jooksul tehakse 7 anorgaanilise ja orgaanilise keemia praktilist tööd. Tehakse koostööd loodusmajaga, kus on võimalik sooritada keemia praktikume.Keemiapraktikumid käsitlevad järgmisi teemasid:

- Aineklassidevahelised seosed- Ioonireaktsioonid- Katioonide ja anioonide tõestamine- Gaaside (O2, H2 , CO2, NH3) saamine, kogumine ja tõestamine- Lahuse keskkonna määramine indikaatoritega- Aldehüüdi tõestamine (hõbepeeglireaktsioon) ja reaktsioonid äädikhappega- Toiduainete analüüs

- KURSUS: Rakendusbioloogia Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga. Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid.

Õpitakse tundma loomade, taimede ja seente klassikalisi ning nüüdisaegseid rakendusbioloogilisi võimalusi. Tutvutakse bakterite rakendusbioloogilise tähtsuse, nende kasutamisega tööstuses ja igapäevaelus. Saadakse ülevaade raku-ja embrüotehnoloogia

tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeempaljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Õpitakse, milline on rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

Tutvutakse viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste kasutusvõimalustega, sellega, milline on geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, millised on sellega kaasnevad riskid, milline on geenitehnoloogia seos meditsiiniga.Osaletakse Loodushariduskeskuse õppeprogrammides, võimalusel külastatakse Eesti Maaülikooli ja Taru Ülikooli laboreid, osaletakse külalislektorite tundides.

- KURSUS: Laboratoorsed tööd koolibioloogias Praktilised tööd aitavad bioloogiat õppida, katseid planeerida, sooritada, analüüsida. Õpitakse, kuidas praktilisi töid vormistada.

Teemad:

- Kuidas töötada mikroskoobiga?- Biokeemiline analüüs- Toiduanalüüs- Mikroorganismid- Raku- ja koebioloogia- Paljunemine, kasv, areng- Füsioloogia- Geneetika ja evolutsioon

- KURSUS: Kosmoloogia Universumi avarused ja selle müstilised nähtused on alati inimesi köitnud. Selles kursuses tutvume Suure Paugu teooriaga, vaatame, kuidas tekkis päikesesüsteem. Õpime tundma eksoplaneete, tähtede evolutsiooni, tutvume galaktikate ja udukogude liikidega. Vaatame universumi kõige ohtlikumaid objekte (kvasarid, neutrontähed, mustad augud) ning teeme ka tähtede parameetritega kergemaid arvutusi. Kepleri seaduste abil uurime taevakehade liikumisi ja loomulikult vaatame rohkelt õppefilme ning Hubble’i teleskoobiga saadud võrratuid slaide.

- KURSUS: Geoinformaatika

Geoinformaatika kursuses tutvutakse geoinfosüsteemide (GIS) olemusega, saadakse ülevaade maailmas ja Eestis kasutatavamatest veebipõhistest GIS-idest ning nende rakendustest. GIS-iga seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid koordinaatsüsteeme ja projektsioone. Õpilased saavad ülevaate GISis kasutatavatest andmetest, nende liikidest ning kvaliteedist.

Kursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvuti kasutamise oskuse arendamisele. Kursuse raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning

analüüsivad neid. Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise ning kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi planeerimisest. GIS-i analüüsides omandavad õpilased lisaks majanduse ja sotsioloogia põhitõdesid.

2.4.2.6.Moodul „Inimene ja ühiskond“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1 10Psühholoogia 1 10Pärnu ajalugu 1 11Inimene ja religioon 1 11Filosoofia 1 12Eetika 1 12

- KURSUS: Filosoofia

Kursus käsitleb tänapäeva filosoofiale iseloomulikke mõttesuundi või maailmavaadet (humanism, postmodernism, nihilism, sotsiaaldarvinism jne). 13 tunnis esitlevad õpilased paaris- või rühmatööna ühte konkreetset maailmavaadet. Pärast ettekannete kuulamist toimuvad aktiivsed arutelud. Õpilased võivad maailmavaadet tutvustada ka õppefilmi kaudu.

Tõsistel filosoofiahuvilistel on võimalus osaleda rahvusvahelistel esseevõistlustel ning riiklikul filosoofiaolümpiaadil. Nii avaneb õpilasele võimalus pääseda ülikooli eritingimusel.

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks talle sobivat nutiseadet.

- KURSUS: Eetika

Õpitakse arutlema õige ja väära piiri üle. Püütakse mõista, et eetika piirid võivad sõltuda konkreetsest ühiskonnast. Peale iga teema tutvustamist tuleb õpilasel analüüsida ühte väga praktilist ja elulist juhtumit. Õpe on probleemipõhine ning palju kasutatakse rühmatöös case study meetodit (juhtumianalüüsi). Kursuse käigus diskuteeritakse näiteks selle üle, milline peaks olema eetiline õpetaja, kas eutanaasia ja prostitutsioon peaksid olema legaliseeritud, miks osa inimeste seksuaalne sättumus põhjustab eetilisi konflikte, millistel põhjustel on keelatud inimorganitega kauplemine ning inimese kloonimine jne.

- KURSUS: Inimene ja religioon

Kursus toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Õpe lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Õpetuse peamine eesmärk on valmistada õpilast ette eluks sellises maailmas, kus tuleb kokku puutuda eri religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seega ei käsitleta ühtki maailmavaadet/ religiooni õpilastele normatiivsena. Tähelepanu pööratakse selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb üksteisemõistmine, respekt, avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine lähtub tasakaalustatud ning teaduslikust käsitlusest.

Tänapäeva maailmas on suurte rahvusvaheliste probleemide taga üpris sageli väär ettekujutus eri religioonidest. Budismi, islami, juutluse jne eripärasid ning kombeid tutvustades aidatakse murda levinud müüte ning vabaneda eelarvamuslikust suhtumisest religioossesse maailma. Õpilastega arutletakse väga paljude aktuaalsete küsimuste üle, alates sellest, kas burkade kandmine peaks olema demokraatlikus Euroopas keelustatud, ning lõpetades sellega, kas satanistidel peaks olema Eestis õigus registreerida oma ühendus. Õpilane on aktiivse arutleja rollis.

- KURSUS: Psühholoogia

Kursus „Psühholoogia” loob terviku, mõtestades seni omandatut kõrgemal tasemel, kusjuures rõhk on olulistel uurimustel ja katsetel, millega psühholoogilised teadmised on saadud. Samuti omandatakse valmidus mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist, toetudes põhilistele psühholoogilistele seaduspärasustele.

Kursuse läbimisel kujuneb õpilastel arusaam psühholoogiast kui inimese tunnetust ja käitumist uurivast teadusest.

Kujuneb arusaam psühholoogiast teadusena, mis aitab mõista inimese olemust tervikuna ning seda, kuidas ta koos teistega tegutseb.

Kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse kujunemist.

Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse arenemist ning sotsialiseerumist.

- KURSUS: Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sotsioloogia annab võimaluse aru saada, kuidas ühiskond tegelikult meie ümber toimib, kuidas ühiskonda uurida ning kuidas meie ümber toimuvat kriitiliselt analüüsida. Õpilane saab ise olla uurija ning samas ka arvamusliider. Sotsioloogia on parim võimalus olla ühiskondlikult kriitiline ning sealjuures ise lahendusi pakkuda. Nii saab aidata ka teisi.

Kursus toimub e-õppena – õpilane valib ise aja ja koha kursuse teemade läbimiseks ja vaheülesannete sooritamiseks.

- KURSUS: Pärnu ajalugu

2016. aastal möödub Pärnu linna asutamisest 765 aastat.

Valikkursuse eesmärk on anda ülevaade Pärnu linna arenguloost läbi sajandite – Vana-Pärnu kui piiskopilinna ja Uus-Pärnu kui ordu- ja hansalinna kujunemisest kuurordi- ja suvepealinnaks. Kursuse läbinu on omandanud teadmisi Pärnu ajalugu kõige enam iseloomustavate sündmuste, isikute ja nende saavutuste ning kultuuripärandi kohta.

Kursus rakendatakse eri õpivõtteid nagu referaadid ja lühiuurimused, IKT-vahendite kasutamine, fonditunnid Pärnu Muuseumis ja tutvumine muuseumi püsiekspositsiooniga, õppekäigud/ giidituurid, kus giidideks on õpilased ise.

2.4.2.7.Moodul „Mõttelugu“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Filosoofia põhiküsimused 1 10Väitlus 1 10Filosoofia ajalugu 1 11Inimene ja religioon 1 11Esseistika 1 12Eetika 1 12

- KURSUS: Filosoofia põhiküsimused Kursus pakub võimaluse tutvuda põhiliste küsimustega, millega filosoofia tegeleb (nt mis on vabadus, elu mõte, tõde, teadmine). Kuigi paljud filosoofilised küsimused, mida esitasid antiikaja mõtlejad, on aktuaalsed ka tänapäeval, ei keskenduta üksnes antiigile. Kiiresti muutuvas maailmas suudavad filosoofid jätkuvalt küsida aja- ja asjakohaseid küsimusi (kas eutanaasia legaliseerimine on õigustatud, kas kõik inimesed väärivad võrdseid võimalusi enese teostamiseks, kas loomi tuleks kohelda kui õigustega subjekte, millist hetke pidada inimelu alguseks - need on vaid mõned näited küsimustest, millega õpilane kursuse käigus kokku puutub).

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks talle sobivat nutiseadet.

- KURSUS: Filosoofia ajalugu Kursus annab õpilasele ülevaate läbi filosoofia ajaloo erinevate tippintellektuaalide (Sokratesest Nietzscheni) elust ja nende õpetuse põhiaspektidest. Paljud tunnid sisustatakse õpilaste ettekannetega, mis koosnevad filosoofi isiku ja elu tutvustusest ning filosoofia põhipunktidest. Ettekanne esitatakse kahe peale ning õpilasel on võimalus olla loominguline. Kindlasti areneb kursuse jooksul nii õpilase esinemis- kui ka kuulamisoskus. Ettekande koosatmise ja esitamise kogemus on tulevastele tudengitele kahtlemata väga vajalik.

Filosoofia ajaloo kursus pole kuiv faktide päheõppimne. Kuigi põgus kokkupuude faktidega aitab mõista ajaloolist tausta, on sellest olulisem ajatute ideede sisu mõistmine.

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks talle sobivat nutiseadet.

- KURSUS: Inimene ja religioon Kursus toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Õpe lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Õpetuse peamine eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks sellises maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seega ei käsitleta ühtki maailmavaadet/ religiooni õpilastele normatiivsena. Tähelepanu pööratakse selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb üksteisemõistmine, respekt, avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine lähtub tasakaalustatud ning teaduslikust käsitlusest.

Tänapäeva maailmas on suurte rahvusvaheliste probleemide taga üpris sageli väär ettekujutus erinevatest religioonidest. Budismi, islami, juutluse jne eripärasid ning kombeid tutvustades aidatakse murda levinud müüte ning vabaneda eelarvamuslikust suhtumisest religioossesse maailma. Õpilastega arutletakse väga paljude aktuaalsete küsimuste üle, alates sellest, kas burkade kandmine peaks olema demokraatlikus Euroopas keelustatud, ning lõpetades sellega, kas satanistidel peaks olema Eestis õigus registreerida oma ühendus. Õpilane on aktiivse arutleja rollis.

- KURSUS: Esseistika Essee on kirjatöö vorm, mis võimaldab ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel, nagu autor soovib. Kursus on praktilise suunitlusega: õpilane saab suurepärase võimaluse õppida lugema, mõistma, analüüsima, alustekstidena kasutama ning looma erinevate üldhuvitavate teemadega seotud esseistlikke tekste.Kursusel omandatu aitab kindlasti kaasa edukale lõpueksamite sooritamisele, kõrgkooli pürgimisele ning edasistele õpingutele.

- KURSUS: Eetika Õpitakse arutlema õige ja väära piiri üle. Püütakse mõista, et eetika piirid võivad sõltuda konkreetsest ühiskonnast. Peale iga teema tutvustamist tuleb õpilastel analüüsida ühte väga praktilist ja elulist juhtumit. Õpe on probleemipõhine ning palju kasutatakse rühmatöös case study meetodit (juhtumianalüüsi). Kursuse käigus diskuteeritakse näiteks selle üle, milline peaks olema eetiline õpetaja, kas eutanaasia ja prostitutsioon peaksid olema legaliseeritud, miks osade inimeste seksuaalne sättumus põhjustab eetilisi konflikte, millistel põhjustel on keelatud inimorganitega kauplemine ning inimese kloonimine jne.

- KURSUS: Väitlus Kursuse eesmärk on omandada teadmisi argumenteerimise, argumentide ümberlükkamise ning avaliku esinemise kohta ja neid teadmisi praktiliselt väitlustes ja väitlusharjutustes kasutada.Peamised teemad ning õppeülesanded on argumendi teooria, ümberlükke teooria, argumendi harjutused, väitlusformaatide tundmaõppimine, kaasuse koostamine, harjutusväitlused, kõnede pidamine, avaliku esinemise põhitõed demagoogiavõtete äratundmine, kohtunikutöö algteadmised, väitlusturniiridest osavõtt, päevakajaliste teemade arutelu.Kursuse läbimisel tunneb õpilane argumendi ehitust, oskab luua argumente erinevatel teemadel ning neid ka efektiivselt ümber lükata, õpilane on pidanud mitmeid kõnesid ja tunneb avaliku esinemise põhitõdesid, õpilane tunneb keskkoolide väitlusformaati ja oskab koostada kaasust.

2.4.2.8.Moodul „Meedia“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Meedia alused 1 10Meediažanrid 1 10Film 1 11Graafiline disain 1 11Koolileht 1 12Suhtekorraldus ja reklaam 1 12

- KURSUS Meedia alused

Kursus annab ülevaate valdkonnast ja selle mõistestikust. Käsitletakse järgmisi teemasid: meedia (kommunikatsiooni) olemus ja ülesanded, meediumite eripärad, ajakirjanduse põhitõed (kvaliteetajakirjandus ja nn „kollane ajakirjandus“; meediaeetika). Tehakse palju praktilisi ja loovülesandeid (lugude kirjutamine, videtote vaatamine, analüüsimine) nii paaris- kui rühmatööna.

- KURSUS: Meediažanrid

Praktiline kursus, milles rakendatakse eelmises kursuses omandatut (rõhk trüki- ja teleajakirjandusel). Käsitletakse teemasid nagu uudis, intervjuu, reportaaž, persoonilugu, probleemlugu, arvamuslugu, arvustus, fantaasiažanrid (mängu- ja jutusaated, järjejutud, kuuldemängud jne). Võrreldakse sama ajakirjandusvormi esinemist eri meedimides (teles, raadios, trükiajakirjanduses).

- KURSUS: Film

Kursusel käsitletakse esmalt filmiteooriat ja seejärel rakendatakse teadmised filmiprojektis. Peamised käsitletavad teemad on visuaal (plaan ja rakurss, montaaživõtted, heli, pildi ja heli vastastikseosed), lugu (narratiiv, tegelane, stsenaarium), projekti kavandamine ja elluviimine (lühifilm rühmatööna).

- KURSUS: Graafiline disain

Praktiline kursus, mis õpetab arvutiga graafikat disainima – see on tänapäeva maailmas väga oluline oskus, kuna maailm muutub järjest visuaalsemaks. Kursusel antakse ülevaade graafilise disaini üldtõdedest (paigutus ja joondamine, kujundid ja suurused, värvid ja kontrastid, tekstuur ja kordus, tüpograafia) ja rakenduslikest arvutiprogrammidest (Illustrator, Photoshop jms).

- KURSUS: Koolileht

Praktiline kursus, mis rakendab kõike eelnevalt õpitut, et välja anda regulaarset koolilehte.

- KURSUS: Suhtekorraldus ja reklaam

Praktiline kursus, mille käigus omandatakse suhtekorralduse ja reklaami põhitõed ning rakendatakse neid asjakohaselt. Peamised käsitletavad teemad on reklaami põhitõed (ajalugu, meediumite eripärad, reklaamipsühholooogia – žanritavad, peamised mõjutusvõtted, uuringud), suhtekorralduse alused (ajalugu, liigid, kuvand, kriisiolukorrad, suhtekorraldusstrateegiad ja –taktikad), projekti kavandamine ja elluviimine (rühmatöö, kus õpilased ise on suhtekorraldusfirma ning peavad organisatsiooni kuvandit analüüsima ja muutma).

2.4.2.9.Moodul „Infotehnoloogia“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Geoinformaatika 1 10Programmeerimine 1 103D modelleerimine 1 11Sissejuhatus infotöötlusesse 1 11Informaatika 1 12Matemaatika lisakursus (Exceli kursus) 1 12

- KURSUS: Geoinformaatika

Geoinformaatika kursuses tutvutakse geoinfosüsteemide (GIS) olemusega, saadakse ülevaade maailmas ja Eestis kasutatavamatest veebipõhistest GIS-idest ning nende rakendustest. GIS-iga seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid koordinaatsüsteeme ja projektsioone. Õpilased saavad ülevaate GISis kasutatavatest andmetest, nende liikidest ning kvaliteedist.

Kursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvuti kasutamise oskuse arendamisele. Kursuse raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid. Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise ning kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi planeerimisest. GIS-i analüüsides omandavad õpilased lisaks majanduse ja sotsioloogia põhitõdesid.

- KURSUS: Programmeerimine

Tänapäeval on programmeerijate järele suur nõudlus, kuna meie igapäevaelus pole enam palju seadmeid, milles ei oleks vähemalt mingi osa programmeeritud. Kuidas teha midagi oma elus mugavamaks? Kuidas aidata teisi oma nutikate lahendustega? Need on küismused, millele õpilane peaks selles kursuses ka vastused saama.

- KURSUS: 3D modelleerimine

3D modelleerimist peavad oskama arhitektid, disainerid, animaatorid, insenerid. 3D aitab visualiseerida ideid, katsetada, proovida ja vaadata, enne kui algab reaalne tootmine, majaehitus või linna planeerimine. Ideede rakendamiseks on koolil 3D-printer.

- KURSUS: Sissejuhatus infotöötlusesse

Efektiivse ehk hästi toimiva töökorralduse üks oluline osa on info käsitlemise kiirus ning kättesaadavus. Kursusel õpitakse muuhulgas tekste kiiresti ja lihtsasti töötlema, erinevate

ettekannete loomist, info haldamist – säilitamist, muutmist, jagamist, allalaadimist ning seda kõike kiirelt ja turvaliselt.

- KURSUS: Informaatika

Kursusel õpitakse tegema veebilehte, et teha end kogu maailmale nähtavaks. Tutvutakse ka mõne kaugtöö võimalusega. Kursuse läbimine annab parema võimaluse, et omandadaEuroopas kehtivat rahvusvahelise arvutioskuste sertifitseerimisprogrammi ECDL-i tunnistust.

- KURSUS: Matemaatika lisakursus (Exceli kursus)

Excel on tabelarvutusprogramm, mis pakub suurepäraseid võimalusi andmete igakülgseks töötlemiseks ning analüüsimiseks. Lisaks sellele on Excel kõige kättesaadavam ja lihtsamini õpitav vahend andmete analüüsimiseks ning analüüside visualiseerimiseks ja esitamiseks.

2.4.2.10. Moodul „Terves kehas terve vaim“

KURSUSE NIMETUS MAHT (kursustes)

KLASS

Kehalise kasvatuse lisakursus 1 10Tervislikud eluviisid 1 10Kehalise kasvatuse lisakursus 1 11Rakenduspsühholoogia 1 11Kehalise kasvatuse lisakursus 1 12Spordieetika 1 12

- KURSUS: Kehalise kasvatuse lisakursused

Kehalise kasvatuse lisakursustes keskendutakse igas kursuses erinevate kehaliste võimete arendamisele. Ühes lisakursuses on eesmärgiks jõu, kiiruse ja vastupidavuse arendamine ning selleks sooritatakse ka erinevaid füüsilise hindamise teste. Teises lisakursuses on peamine eesmärk saali- ja pallimängude reeglitega tutvumine. Kolmandas lisakursuses on põhirõhk iseseisval treeningul jõusaalis.

- KURSUS: Rakenduspsühholoogia

Kursus keskendub psühholoogia rakenduslikele valdkondadele ja pakub õpilasele teadmisi ja oskusi, kuidas edukamalt igapäevaelu probleeme (enesehinnang, enesekontroll, motivatsioon ja ettevõtlikus, edukas suhtlemine, konfliktide lahendamine, inimeste mõjutamine, stress jt vaimse tervise probleemid) ennetada ja/ või lahendada. Kursuse käigus antakse ülevaade isiksusepsühholoogiast, sotsiaalpsühholoogiast, suhtlemispsühholoogiast, grupiprotsessidest, juhtimispsühholoogiast jt rakenduspsühholoogia harudest.

Kursuse lõpuks mõistab õpilane paremini inimese käitumise põhjuseid, psühholoogilisi tagamaid ja orienteeruvad paremini karjäärivaliku tegemisel.

Kursuse õpitegevused hõlmavad lisaks teoreetilisele rohkelt praktilisi tegevusi vastavalt grupi huvidele ja soovidele. Lisaks teoreetilistele loengutele tutvustatakse ja kinnistatakse ainet videomaterjalide, praktiliste rühmatööde ning rollimängudega.

- KURSUS: Tervislikud eluviisid Kursuses „Tervislikud eluviisid“ käsitletakse inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise erinevaid aspekte (nt rahvastiku tervis, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine sh toitumishäired, dieedid, vaimne tervis, sõltuvushaigused, seksuaaltervis jms). Kursuse eesmärk on suunata õpilasi tegema praktilises elus terviseteadlikke valikuid ja otsuseid. Kursus suunab õpilasi tähtsustama tervist kui isiklikku rikkust ja üldist sotsiaalset ning ühiskondlikku kapitali. Kursus lõimub tihedalt loodus- ja sotsiaalainetega. Kursuse õpitegevused hõlmavad lisaks teoreetilisele rohkelt praktilisi tegevusi vastavalt grupi huvidele ja soovidele. Lisaks teoreetilistele loengutele tutvustatakse ja kinnistatakse ainet videomaterjalide, praktiliste ülesannetega.

- KURSUS: Spordieetika:

Kursuses keskendutakse spordieetikale, tutvustatakse fair play põhimõtteid ning õpilasel on võimalus arutleda ausa sporditegemise võimalikkuse üle. Kursuse lõpus tutvustatakse põgusalt ka muid eetikaharusid.

2.5. VALIKKURSUSTE LOENDID, SH RIIKLIKUST ÕPPEKAVAST MITTETULENEVAD VALIKKURSUSED JA NENDE VALIMISE PÕHIMÕTTED

(1) Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased, kes astuvad 10. klassi alates 2014. aastast kuni 2015. aastani (k.a.), valivad valikained koos õppesuunaga.

Prantsuse keele õppesuunal on suunasisesed valikained prantsuse keel, prantsuse kunst ja kultuurilugu, filosoofia ja ajalugu. Õpilane võib veel juurde valikaineteks valida kitarriõppe, hispaania keele, draama, meedia või akadeemilise kirjutamise alused.

Loomemajanduse õppesuunal on suunasisesed valikained draama, filosoofia ja ajalugu. Õpilane võib veel juurde valikaineteks valida kitarriõppe, hispaania või prantsuse keele, meedia või akadeemilise kirjutamise alused.

Sotsiaalteaduste ja psühholoogia õppesuunal on suunasisesteks valikaineteks ajalugu, filosoofia, inimene ja religioon, sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia alused. Õpilane võib veel juurde valikaineteks valida kitarriõppe, hispaania või prantsuse keele või draama.

Ettevõtlussuunal on suunasisesteks valikaineteks majanduse ja ettevõtluse alused, matemaatika, äriplaani koostamine ja filosoofia. Õpilane võib veel juurde valikaineteks valida kitarriõppe, hispaania või prantsuse keele või draama.

Arhitektuuri ja disaini õppesuunal on suunasisesteks valikaineteks tehniline joonestamine, arhitektuur, matemaatika, keemia, füüsika, bioloogia ja filosoofia. Õpilane võib veel juurde valikaineteks valida kitarriõppe, hispaania või prantsuse keele, draama või akadeemilise kirjutamise alused.

Õppesuundadeülesed kursused on inglise keel, filosoofia, uurimistöö alused, karjääriõpe ja koorilaul. Valikkursused avatakse, kui soovijaid on vähemalt kaksteist.

(2) Alates 2016/2017 õppeaastast valib õpilane valikained koos moodulitega (vt. tunnijaotust kursuste loeteludega moodulite kaupa punktist 2.4.2). Väljaspool valitud mooduleid on võimalik läbida ka üksikuid teistesse moodulitesse kuuluvaid kursuseid.

2.6. ÜLEMINEKU TINGIMUSED KITSALT MATEMAATIKALT LAIALE MATEMAATIKALE JA LAIA MATEMAATIKA JÄRGI ÕPPINUD ÕPILASTEL KITSALE MATEMAATIKALE

Pärnu Ühisgümnaasiumis õpetatakse matemaatikat viis tundi nädalas (v.a. reaalsuunal, kus seda õpetatakse kuus tundi nädalas). Kooliastme lõpus valib õpilane laia või kitsa matemaatika eksami oma äranägemise ja vajaduste järgi.

2.7. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPE KORRALDUS

(1) Andekate õpilaste juhendamine. Ettevalmistamine olümpiaadideks, konkurssideks ja võistlusteks toimub individuaalselt või rühmades. Andekate ja võimekate õpilaste arengu toetamiseks suuname õpilasi TÜ teaduskooli, mis korraldab erinevaid kursuseid eri ainetes. Õpilane, kes edukalt on osalenud olümpiaadil, konkursil või võistlusel, vabastatakse selle õppeaine arvestusest.

(2) Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, kui selle aluseks on arstitõend ning õpilase ja lapsevanema avaldus. Kooli psühholoog nõustab vajadusel

õpilasi eraldi, kuid teeb tööd ka klassikollektiivi ja õpetajatega. Vajadusel tehakse koostööd Pärnu Õppenõustamiskeskusega.

(3) Vajadusel koostatakse individuaalne õppekava ka tegevsportlastele.

2.8. ÕPPEAINETE VAHELISE LÕIMINGU PÕHIMÕTTED

(1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil.

(2) Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades eraldi seisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse elu konteksti aidatakse õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks.

(3) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

(4) Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetul juhendamisel. Lisaks vahenduspedagoogikale on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja motiveeritus. Õpetajatepoolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust. Lõimingu kaudu vähendatakse päheõppimist ja soodustakse leidmist, lahendamist ja oma lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudu püüeldakse selle poole, et teadmisi omandataks kriitiliselt ja läbi mõeldes ning seostades reaalse eluga. Lõimingu kaudu muutub õppimine tähenduslikumaks ja tulemuslikumaks. Seda soodustavad suhtlemine ja arutelud. Õppetegevus on õpetajal kavandatud õpilasekesksena, arvestades õpilase ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja kogemusi ning õpilasele antakse valikuvõimalusi ning pühendatakse aega arutelule.

(5) Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostööd teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, milleni nad on jõudnud. Lõiming võimaldab püüelda selle poole, kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi

varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemuste põhjal ja seostatuna.

(6) Koolis püüeldakse selle poole, et õpilasel tekiks suutlikkus ühe õppeaine teadmisi ja oskusi teise õppeainesse üle kanda, ning tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu teadmise ja oskusega. Õpilase sisemine lõiming annab võimaluse luua seoseid, näha analoogiaid ja paralleele, aga ka erinevusi ja vastuolusid, seostada omavahel põhimõisteid ning märgata mitmesuguseid, ka ebatavalisi seoseid. Lõiming võimaldab saada alternatiivseid võimalusi mõtlemise korrastamiseks ja struktureerimiseks ning selle kaudu jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni.

(7) Õpilase välist lõimingut käsitletakse kui õppekava õppetegevuse kavandamise, läbiviimise protsessi. Lõiming on õpetajate teadlik katse seostada erinevaid teadmisi ja oskusi ning õppemeetodeid omavahel nii, et saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkus. Õpetuse terviklikkuse saavutamise kaudu püüeldakse selle poole, et toetada parimal moel õpilase sisemise lõimingu tekkimist ning üldpädevuste kujunemist.

(8) Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Selleks on koolis loodud võimalused õpetajate omavaheliseks tihedaks koostööks ning samuti toetatakse õpetajate professionaalset arengut. Õpetajate omavahelist koostööd koordineeritakse õppetoolide kaudu.

(9) Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme, üld- või valdkonnapädevusi. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondadevaheline lõiming. Lõiming kajastub õpetaja töökavas kirjeldatuna õppetegevusena.

2.9. ÕPILASUURIMUSE VÕI PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS

(1) Vastavalt haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusele nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“ on õpilasuurimuse ja praktilise töö eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:1) Uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja

andmete kogumise ja analüüsimise oskus;2) Teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;

3) Töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;

4) Tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;5) Teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;6) Oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;7) Töö korrektse vormistamise oskus;8) Kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;9) Töö kaitsmise oskus.

(2) Õpilasuurimusi ja praktilisi töid saab ette valmistada kõikides „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ esitatud teemavaldkondades.

(3) Õpilasuurimuse ja praktilise töö protsessi eest vastutab õppealajuhataja. Direktori käskkirjaga moodustatakse õpilasuurimuse ja praktilise töö kaitsmise komisjon ning komisjonil on esimees.

(4) Õpilasuurimuse või praktilise töö juhendaja on kooli töötaja. Juhul kui õpilasuurimuse või praktilise töö juhendamiseks on vaja lisaks juhendajale abiks veel mõnda asjatundjat, siis võib õpilasuurimusel või praktilisel tööl olla mitu juhendajat/konsultanti. Koolivälise juhendaja puhul on vajalik ka koolisisese juhendaja olemasolu.

(5) Õpilasuurimus või praktiline töö tuleb teha ja vormistada vastavalt Pärnu Ühisgümnaasiumi aastatööde koostamise ja vormistamise juhendile.

2.10. ERI ÕPPEKEELTE KASUTAMINE

(1) Vastavalt kooli põhikirjale on õppekeeleks eesti keel.

(2) Õppekeelest erinevat keelt kasutatakse keeleõppe lõimimiseks ainete kaudu. Ainete õppe eesmärgiks ei ole keeleoskuse omandamine. Koolis püüeldakse sinnapoole, et õpilased nii kirjalikus kui ka suulises suhtluses (sh info vastuvõtmisel) kasutaksid aine või kursuse õppekeelt.

(3) Muukeelsetele õpilastele pakutakse eesti keeles tugiõpet.

3. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEKS JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED

3.1. RIIKLIKES ÕPPEKAVADES MÄÄRATLETUD ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE

(1) Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste (suutlikkus teatud tegevusalal või valdkonnas tulemuslikult toimida) kujunemist. Vastav suutlikkus on kujunenud, kui seda on tõendatud.

(2) Riiklikes õppekavades määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ja digipädevus.

(3) Üld- ja valdkonnapädevused, kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

(4) Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste kontekstis, sh õpetuse kavandamine, mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine. Ka õppetunnivälises tegevuses on peidus õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse konteksti. Näiteks on kooli üritused nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad alati üldpädevustest. Kuna üldpädevuste omandamine on efektiivsem kontsentreeritult ja reflekteeritult ning koos võimalusega kinnistada ja harjutada, siis ei panustata koolis mitte ühekordsetele üritustele, vaid traditsioonilistele üritustele. Kooli üritusi ei kavandata mitte üksikult ja iseenesest, vaid üldpädevuste kujundamise osana.

(5) Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse ning õppekeskkonna kujundamise kaudu.

(6) Üldpädevused suunavad ka koolipere valmisolekut reageerida sihipäraselt erinevates olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppekavaväliselt. Näiteks võimaldab adekvaatne ja üldpädevustest lähtuv koolitöötajate käitumine õppida õpetajate eeskujust seda, kuidas tuleks täiskasvanute maailmas reageerida situatsioonile, kui kellegi väljaütlemised on solvavad või provokatiivsed. Õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks.

3.2. RÕHUASETUSED KOOLITÖÖTAJATE TEGEVUSTES, MIS ON SUUNATUD ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISELE JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISELE

(1) Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Alusväärtused on iga päev kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.

Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies käsitleb õpetaja mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides järgmist mõtteviisi: igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.

Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Kõik õpetajad jälgivad korrektse viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes.

Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna kaudu, teisalt järgitakse põhimõtet: esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

(2) Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.

Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised.

Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad kursuse õppeteema lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.

Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt ei nõuta nende reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida.

Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel meeskonnas töötamisel.

(3) Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele aspektile:

Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.

(4) Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele aspektile:

Õpiraskuste esinemisel koostatakse õpilasele esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õppenõustaja abiga individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks.

(5) Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele. Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist

tagasisidet. Tagasiside andmine mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside andmise reegleid, toimub õpetaja juhendamisel.

(6) Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele oma aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele.

(7) Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.

Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires (kui ka õppeainete vahel) projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.

Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, sinna kaasatakse õpilased ning seal järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

(8) Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

Ainetundides kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi nii õpetaja kui ka

õpilaste poolt.

Tundides suunatakse õpilasi kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste

probleemide lahendamiseks ning õppimise ja töö tõhustamiseks.

Püüeldakse selle poole, et on saavutatud kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks

igapäevaelus, õpingutes ja töös.

4. HINDAMISE JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS

4.1. ÕPILASE HINDAMINE

(1) Koolis järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning juhindutakse „Gümnaasiumi riiklikust õppekavast“ § 15 - § 18.

(2) Hindamise eesmärk on:1) toetada õpilase arengut;2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(3) Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

4.2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE KUI KOKKUVÕTVATE HINNETE ALUS

(1) Õpilase (ainealaseid) teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas (õppekavas) toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse vastavalt koolisisesele hindamissüsteemile vastavate numbriliste hinnetega.

4.3. KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

(1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis.

(2) Kõik puudulikud kursusehinded kuuluvad järelevastamisele pikendatud õppetöö jooksul hiljemalt 22. juuniks, erandjuhul 31. augustiks. Pärast puuduliku kursusehinde saamist arutatakse tugimeetmete otstarbekust ja õpilase õpitulemust õppekomisjonis.

4.4. HINDAMISE KORRALDUS ÕPILASUURIMUSE HINDAMISEL

(1) Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.

(2) Hinnatakse järgmisi valdkondi:1) Sisu, st. töö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja

rakendatust;2) Vormi, sh. referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust,

vormistamisnõuete täitmist, tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust;

3) Loovtöö ja projekti puhul originaalsust ja teostust;4) Protsessi, sh. planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist ja kontakti juhendajaga;5) Avalikku esinemist ehk kaitsmist.(3) Õpilasuurimuse ja praktilise töö hindamisel kasutatakse väljundipõhist hindamist

arvestades hindamiskriteeriumidega. Hindamiskriteeriumid on esitatud Pärnu Ühisgümnaasiumi aastatööde juhendis.

(4) Vastavalt „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ lisa 12 punkti 1.6 kohaselt on koolis koostatud õpilastele uurimistööde juhend, milles antakse ülevaade uurimistöö olemusest ja struktuurist, fikseeritakse uurimistöö vormistamise, viitamise ja hindamise täpsed nõuded ning juhendaja ja retsensendi roll. Dokumendi pealkiri on „Pärnu Ühisgümnaasiumi aastatööde koostamise ja vormistamise juhend“.

4.5. KASUTATAV HINDESÜSTEEM JA HINNETE VIIE PALLI TEISENDAMISE PÕHIMÕTTED

(1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viie palli süsteemis, kus hinne „5” on „väga hea”, „4” – „hea”, „3” – „rahuldav”, „2” – „puudulik” ja „1” – „nõrk”.

(2) Hindamisel viie palli süsteemis:1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus.

4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus.

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda õpilasel oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus, ning töid, mille tegemisel on õpilane kasutanud mitte ettenähtud kõrvalist abi. Mitte ettenähtud kõrvalise abiga või mahakirjutatud tööd uuesti vastata ei saa.

6) hindega „0“ ehk „olematu“ hinnatakse tegemata ja esitamata töid ning sooritamata kursusi, perioode (õpilane ei ole ilmunud ühelegi arvestuslikule tööle ega järelevastamisele)

(3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 1–19%.

(4) Jooksvaid sooritusi võib hinnata ka järgmisel skaalal:

Hinne „5“ – suurepärane (90-100%)

Hinne „5-„ – väga hea (80-89%)

Hinne „4“ – hea (75-79%)

Hinne „4-„ – keskpärane (70-74%)

Hinne „3“ – rahuldav (60-69%)

Hinne „3-„ – kasin (50-59%)

Hinne „2“ – puudulik (20-49%)

Hinne „1“ – nõrk (1-19%) (kõrvalise abiga tehtud või mahakirjutatud töö)

Hinne „0“ – olematu (0%) (esitamata või tegemata töö)

4.6. TULEMUSE HINDAMINE HINDEGA „NÕRK“, KUI HINDAMISEL TUVASTATAKSE KÕRVALISE ABI KASUTAMINE VÕI MAHAKIRJUTAMINE

(1) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

(2) Kui tuvastatakse, et uurimistöö on plagiaat, hinnatakse töö hindega „1“. Uuestitegemisele töö ei kuulu.

4.7. JÄRELEVASTAMISTE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD

(1) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik”, „nõrk” või „olematu“, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(2) Õpilasel on võimalus sooritada järeltöö või vastata järele 10 õppepäeva jooksul pärast seda, kui õpetaja on teda hindest teavitanud. Hinnet parandada või järele vastata on üldjuhul võimalik vaid üks kord. Mitte ettenähtud kõrvalise abiga või mahakirjutatud tööd uuesti vastata ei saa.

(3) Kursusehindeid saab parandada erandjuhul alles õppeaasta lõpus kuni 22. juunini, erandkorras kuni 31. augustini. 12. klasside õpilased peavad kõik järeltööd sooritama hiljemalt 8. juuniks.

4.8. HINNETE JA HINNANGUTE VAIDLUSTAMISE KORD

(1) Hinnete ja hinnangute vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub „Haldusmenetluse seaduses“ § 71 - § 87 sätestatud kohaselt.

4.9. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS

(1) Gümnaasiumi lõpetamine toimub „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 31 ning „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 18 ja § 22 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kooli lõpetamiseks peab õpilane kaitsma aastatöö, läbima kolm riigieksamit ning ühe koolieksami vabalt valitud aines.

5. PUUDUMISTE PÕHJENDAMISE JA ARVESTAMISE KORD NING MEETMED PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS

5.1. PUUDUMISTE PÕHJENDAMINE JA ARVESTAMINE

(1) Õpilane esitab puudumistõendi kahe koolipäeva jooksul pärast kooli saabumist või saab klassijuhatajalt loa tõendi hilisema esitamise kohta.

(2) Tõendi hilisemat esitamist ei arvestata (v.a. eelnev kokkulepe) ning vastavad tunnid loetakse põhjuseta puudutud tundideks.

(3) Üks tõend saab põhjendada ainult ühte katkematut puudumisperioodi.(4) Lapsevanema poolt esitatud tõend peab eristama haigust ja koduseid põhjusi.(5) Lapsevanem sisestab puudumistõendi eKooli. Selle võimaluse puudumisel

informeerib ta isiklikult klassijuhatajat lapse puudumisest telefoni teel.(6) Puudumistest informeerib õpilane/lapsevanem üldjuhul ette (v.a. haiguste korral) ning

esitab pärast puudumist ka tõendi.(7) Pikemaajalise (neli või enam päeva) puudumise korral (v.a. haigus) esitab õpilane

vähemalt 10 päeva enne puudumist juhtkonnale vastava taotluse, millel on iga aineõpetaja saanud võimalust oma arvamust avaldada (allkiri). Nõue kehtib ka siis, kui õpilane esindab kooli või maakonda või riiki või kui ta on puudumiseks saanud direktsiooni loa mingi organisatsiooni taotluse alusel.

(8) Kooli tulnud, kuid siis koolitunnist lahkuv õpilane teavitab sellest klassijuhatajat või erandkorras aineõpetajat (kui klassijuhatajat pole majas).

(9) Kolm hilinemist mis tahes tundi võrdustatakse ühe põhjuseta puudumisega.(10) Kui õpilane on mõjuva põhjuseta hilinenud tundi enam kui 15 minutit, siis võib

õpetaja märkida ta puudujaks.(11) Kui õpilane puudus ette teatamata kooli poolt korraldatud õppekäigult, loengult

või muult ürituselt, märgitakse õpilane sellel päeval või ajal põhjuseta puudujaks.(12) Maakondlikul või vabariiklikul aineolümpiaadil või konkursil osaleval õpilasel

on õigus ettevalmistamise eesmärgil puududa kuni kolmel päeval olenevalt aine ja konkursi/olümpiaadi spetsiifikast ja aineõpetaja otsusest enne konkurssi/olümpiaadi. Kui olümpiaad toimub nädalavahetusel, siis võib õpilane puududa ühel tema poolt valitud päeval ka pärast konkurssi.

(13) Eelmises punktis märgitud puudumise õiguse saamiseks peab õpilase edasijõudmine õppetöös olema rahuldav ning tema üldine puudumiste arv ei tohi olla suur. Valitud päeval ei tohi olla etteteatatud kontrolltööd ja õpilane peab puudumisest eelnevalt informeerima klassijuhatajat.

5.2. TINGIMUSED PUUDUMISE TAOTLUSE RAHULDAMISEKS

5.2.1. Pikaajaline puudumine(1) Pikaajaliseks puudumiseks (reisile minekuks, PÜ-ga mitte seotud võistlus, konkurss, laager, koolitus vms), kui sellega kaasneb puudumine neli päeva või rohkem või puudumine kooliga mitteseotud lühema üritusega seoses:

(2) Õpilasel võib olla maksimaalselt viis põhjuseta puudumist poolaastas.

(3) Üldine puudumiste arv õppeaastas ei tohi ületada 40 tundi (v.a. kooli esindamine). Õpilase edasijõudmine peab kõigis ainetes olema vähemalt rahuldav (kursusehinded).

(4) Õpilasel ei tohi olla kirjalikku käskkirjalist karistust viimase kuue kuu jooksul.

(5) Õpilane saab kasutada võimalust pikaajaliseks puudumiseks (neli päeva või rohkem) reisi eesmärgil ainult üks kord õppeaastas.

5.2.2. Puudumine kooli organiseeritud ürituse korraldajana, abilisena(1) Õpilasel võib olla maksimaalselt viis põhjuseta puudumist poolaastas.

(2) Üldine puudumiste arv õppeaastas ei tohi ületada 40 tundi (v.a. kooli esindamine).

(3) Õpilase edasijõudmine peab kõigis ainetes olema vähemalt rahuldav (kursusehinded).

(4) Õpilasel ei tohi olla kirjalikku käskkirjalist karistust viimase kuue kuu jooksul.

5.2.3. Puudumine kooli esindamiseks (sh puudumine rahvusvaheliste projektide lähetuste raames)(1) Puudumiseks kooli esindajana esitab taotluse õpetaja/juhendaja.

(2) Kooli juhtkond võib taotlust mitte rahuldada, kui õpilase õppeedukus ei ole rahuldav, kui õpilane on liiga palju puudunud (kodustel põhjustel/põhjuseta) või kui õpilane on saanud käskkirjalise karistuse.

(3) Puudumise taotlus tuleb esitada vähemalt üks nädal enne puudumist.

(4) Võistluse, koolituse jms. korral tuleb taotlusele lisada info või teatis üritust läbiviivalt asutuselt.

(5) Kui tingimused ei ole täidetud, võib kooli juhtkond keelata õpilase puudumise koolist.

5.3. MEETMED PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS

5.3.1. Meetmed põhjuseta puudumiste korral

(1) Meetmed:

Põhjuseta puudutud tunde poolaastas Kooli tegevus5 Vestlus juhtkonna liikmega10 Vestlus juhtkonna koosolekul15 Aruandmine õppenõukogu koosolekul20 Kooli nimekirjast väljaarvamine

(2) Ükski meede ei tühista seniks kogunenud tunde.

(3) Uuest poolaastast hakkab tundide arvestus nullist peale. I poolaasta lõpeb 19. jaanuaril. II poolaasta algab 20. jaanuaril.

5.3.2. Meetmed kodustel põhjustel puudumiste suure arvu korral (v.a. haigus ja direktsiooni loal puudumine)

(1) Meetmed:

Kodustel põhjustel puudumiste arv poolaastas

Kooli tegevus

Üle 15 tunni - Teatis kodule, et nii suur puudumiste arv ei ole aktsepteeritav;

- Edaspidi teatab lapsevanem klassijuhatajale puudumisest ette;

- Meeldetuletus, et 20 tunni piiri ületamisel tuleb lapsevanemal tulla kooli vestlusele.

Üle 20 tunni Lapsevanem kutsutakse kooli vestlusele klassijuhatajaga

Üle 40 tunni Lapsevanem kutsutakse kooli vestlusele klassijuhataja ja juhtkonna liikmega

Üle 80 tunni Koos lapsevanemaga arutatakse õpilase koolis jätkamise otstarbekust direktsiooni ja klassijuhataja osavõtul

(2) Ükski meede ei tühista seniks kogunenud tunde.

(3) Uuest poolaastast hakkab tundide arvestus nullist peale. I poolaasta lõpeb 19. jaanuaril. II poolaasta algab 20. jaanuaril.

5.3.3. Puudumine haiguse tõttu(1) Kui haiguse tõttu puudumiste arv ületab poolaastas 80 tundi, tuleb klassijuhatajal vestelda lapsevanemaga õpilase tervise teemal.

6. ÕPILASTE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE NING KARJÄÄRIÕPPE, SH KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMISE KORRALDAMINE

6.1. ÕPILASTE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE

(1) Gümnaasiumis on õpilasel võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

(2) Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks iga kursuse alguses.

(3) Õpilasel on õigus teada juba kursuse alguses, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamiskriteeriumid.

(4) Õpetaja teeb hinded teatavaks eKooli kaudu.(5) Kooli hindamisjuhendi avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli kodulehel.(6) Õpiprobleemide korral saab õpilane abi kooli õppenõustajalt ja/või

Õppenõustamiskeskusest.(7) Psühholoogiliste probleemide korral saab õpilane abi Pärnu Õppenõustamiskeskusest.(8) Koolis on korraldatud õpilaste teavitamine edasiõppimisvõimalustest ja tööturu

üldistest suundumustest ning on tagatud karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine) kättesaadavus.

6.2. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

(1) Karjääriteenuse osutamist koolis aitavad vahendada kooli huvijuht ja õppenõustaja. Karjääriteenust osutatakse koostöös Pärnu Õppenõustamiskeskuse, Rajaleidja keskuse ja Pärnumaa Töötukassa osakonnaga.

Karjääriteenuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu: suuna või valikainete valikul, oma tuleviku ja karjääri planeerimisel, kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses, oma õpingute ühildamisel töö või õppekavavälise tegevusega, õppekavavälise tegevuse või õppimise otsimise kohta, eneseanalüüsi koostamisel, vestlusteks valmistumisel või gümnaasiumisse astumiseks.

(2) Tulenevalt huvijuhi pädevusest, vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.11.2000. a määrusele „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 24 on huvijuht abiks õpilastele, et:

1) toetada nende osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelises suhtluses;2) olla õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;3) vahendada õpilastele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;4) toetada õpilasi eluaegse õppe põhimõtte väärtustamisel.

(3) Karjääriteenistuse hulka kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse soovitamine ning kataloogide tutvustamine õppeasutuste kohta, kus on võimalik jätkata õpinguid peale põhikooli või gümnaasiumi või kus saab õppida õppekavaväliselt. Karjääriplaneerimist toetab – www.rajaleidja.ee

(4) Nõustamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida huvijuhi, õppenõustaja või klassijuhataja kaudu.

(5) Kõikidele 12. klassi õpilastele osutatakse individuaalset karjäärinõustamist, mida viivad koolis läbi rajaleidja spetsialistid.

(6) Karjääriteenuste osutamiseks tehakse koostööd Pärnumaa Rajaleidja keskuse ja Pärnumaa Töötukassa spetsialistidega, kellega koostöös viiakse koolis läbi loenguid, karjäärikonverentse- ja –loenguid, töötube, grupi- ja individuaalset nõustamist.

7. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

(1) Õpetaja lähtub oma töös õppekava eesmärkidest. Õppeprotsess on üles ehitatud väljundipõhiselt.

(2) Väljundipõhise õppe kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused. Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist ning mille saavutamist kavandatakse õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

(3) Üldpädevuste kujundamiseks teevad õpetajad koostööd tunnivälise ja väljaspool kooli läbiviidava õppe korraldamiseks (õppekäigud, projektid jms.).

(4) Tunni- ja koolivälised tegevused kavandatakse kooli üldtööplaanis. Kooli üldtööplaani kantud tegevused on kõik kooli õppekava osad, mille kaudu kujundatakse õpilastel erinevaid pädevusi. Aineõpetaja aitab kaasa eesmärgistatud tunnivälise ühistegevuse tulemuslikkuse saavutamisele.

(5) Õpetajate koostööd aitavad koordineerida õppetoolide juhatajad.(6) Õpetajale on jäetud professionaalne vabadus õppetegevuse korraldamiseks ja teemade

käsitlemisel õpilaste vajadusi arvestades. Õpetajal on õigus teha valikuid õppesisus arvestusega, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üldpädevused ja

valdkonnapädevused kujundatud, lähtudes õpilaste varasematest teadmistest ja oskustest.

(7) Õpetajal tuleb töö planeerimisel läbi mõelda, kuidas ta lõimingu, üldpädevuste ja läbivate teemade rakendamise võimalusi kasutab. Õpetaja ei ole igas aines igas tunnis kohustatud rakendama korraga kõiki eelpool nimetatud komponente.

(8) Õpetaja peab olema õppeprotsessi läbiviimise läbi mõelnud ja kavandanud. Õpetajal tuleb enda töö kavandada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Planeerimise vorm on jäetud õpetajale vabaks.

(9) Õpetaja töö planeerimise vorm on kõigile asjast huvitatutele, sh. õpilastele kättesaadav uue kursuse esimesest päevast. Oma töö planeerimise kavas peab õpetaja kajastama õppeaine/kursuse nimetust, õpetaja nime, õpetatavat klassi, kava koostamise perioodi, taotletavaid õpitulemusi, kokkuvõtvat hindamist ehk õpitulemuste hindamise meetodeid ja hindamiskriteeriume, peamisi õppetegevusi kavandatud õpitulemuste saavutamiseks, vajalikke õppematerjale ja –vahendeid ja peamisi põhimõtteid või läbivaid tegevusi üldpädevuste kujundamisel, läbivate teemade käsitlemisel või lõimingu teostamisel.

(10) Õpetaja peab oma töö planeerimise põhimõtete väljatöötamisel arvestama sellega, et õpilasel on õigus teada juba kursuse alguses, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamiskriteeriumid.

(11) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.

8. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

8.1. KOOLI ÕPPEKAVA MUUTMISE ALGATAMINE

(1) Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja põhjendustega. Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.

(2) Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli põhimääruse muutmise kooli direktor.

8.2. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE ETTEVALMISTAMINE

(1) Kui esitatud taotlus on asjakohane, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes otsustab õppekava uuendamise või täiendamise vajaduse ning positiivse otsuse korral valmistab ette kooli õppekava muudatused.

(2) Kooli õppekava muudatused tuleb töörühmal ette valmistada kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõuna. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva õigusega.

8.3. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE VÕI TÄIENDAMISE EELNÕU ESITAMINE ENNE SELLE KEHTESTAMIST ARVAMUSE SAAMISEKS HOOLEKOGULE, ÕPPENÕUKOGULE, ÕPILASESINDUSELE

(1) Kooli direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Arvamuse küsimisel lähtub kooli direktor „Haldusmenetluse seaduses“ §-st 16.

(2) Kooli direktor vaatab hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamused läbi. Kui hoolekogu, õpilasesindus või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.

8.4. KOOLI ÕPPEKAVA KEHTESTAMINE

(1) Tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks kooli direktor. Kooskõlas „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 71 lõikega 3, toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga, mis vastab „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud nõuetele.

(2) Kui kooli direktor jätab kooli õppekava muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava uuendamise või täiendamise protsess algusest peale.

8.5. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE AVALIKUSTAMINE

(1) Kool avalikustab, tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 69 lõikes 1 sätestatud nõudest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimalused kooli õppekavaga tutvumiseks.

(2) Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

8.6. RAKENDUSSÄTTED

Kooli õppekava jõustub 01.10.2015. a.