Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kinnitatud Pärnu LV
2016. aasta 11. aprilli
korraldusega nr 210
Pärnu Ülejõe Põhikool
Arengukava aastateks
2016 – 2018
2
SISUKORD
I SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3
1. Arengukava koostamise põhimõtted ........................................................................................................................3
2. Visioon ja missioon ...................................................................................................................................................3
II ÜLDANDMED JA LÜHIKIRJELDUS ....................................................................................... 4
III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ARENGUEELDUSED............................................. 5
1. Üldnäitajad ...............................................................................................................................................................5
2. Analüüs võtmealade kaupa ......................................................................................................................................6 2.1. Võtmeala: Juhtimine ja eestvedamine ..................................................................................................................6 2.2. Võtmeala: Personalijuhtimine .............................................................................................................................7 2.3. Võtmeala: Koostöö huvigruppidega ....................................................................................................................8 2.4. Võtmeala: Ressursside juhtimine.........................................................................................................................9 2.5. Võtmeala: Õppe- ja kasvatusprotsess ................................................................................................................10
3. Tegevuskava............................................................................................................................................................ 11 3.1. Kokkuvõte 2011-2014 arengukava täitmisest ....................................................................................................11 3.2. Tegevuskava võtmealade kaupa ........................................................................................................................12
4. Arengukava ülevaatamise ja uuendamise kord ..................................................................................................... 25
3
I SISSEJUHATUS
1. Arengukava koostamise põhimõtted
Pärnu Ülejõe Põhikooli arengukava on dokument, mis kajastab eelmise perioodi arengukava
täitmist ja määrab järgnevaks kolmeks aastaks (2016–2018) kooli arengu eesmärgid ning
põhisuunad ja tegevuskava nende elluviimiseks.
Arengukava koostamisel on lähtutud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest (PGS), Pärnu linna arengukava aastani 2025, Pärnu linna haridusvaldkonna
arengukava 2013- 2025 ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi arengukavast 2011–2014. Arengukava
koostamisel on kasutatud erinevaid töövorme (ajurünnakud, rühmatööd, küsitlused õpilastele,
vanematele ja õpetajatele). Arengukava koostamisel osalesid kooli arengukava koostamise
töörühmad, juhtkond, õpetajad, õpilasesinduse ning hoolekogu esindajad. Sõnastati uus visioon ja
missioon.
2. Visioon ja missioon
Visioon: Pärnu Ülejõe Põhikool on kool, kus üheskoos õppides väärtustatakse teadmisi,
arengut, loovust ja traditsioone.
Missioon: Pärnu Ülejõe Põhikooli missioon on olla õppija arengut toetava õpikeskkonnaga
kool, kus õppija hindab kõrgelt elu püsiväärtusi ning on oma tervisest ja keskkonnast hooliv
vastutustundlik kodanik
4
II ÜLDANDMED JA LÜHIKIRJELDUS
Kooli nimi: Pärnu Ülejõe Põhikool
Kooli asukoht: Tallinna mnt 40a, Pärnu 80010
Telefon/faks: 44 47 180
e-mail: [email protected]
Kodulehekülg: www.ylejoe.parnu.ee
Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linnavalitsuse hallatav põhiharidust andev üldhariduskool.
Kool on välja kasvanud Ülejõe vallakoolist, mille ajalugu ulatub 1850. aastasse. Üldkeskharidust
andva Pärnu IV Keskkoolina alustati 1954. aastal. Esimesel õppeaastal oli koolis 22
klassikomplekti, 733 õpilast ja 27 õpetajat. Sellesse perioodi jääb ka koolile „oma näo“ otsimine.
1973. aastal avati esimene muusikakallakuga klass, mis saavutas kiiresti populaarsuse kõikides
kooliastmetes. Muusikaõpinguid toetas ka lastevanemate rahastamisel toimunud
instrumendiõppetunnid (klaver, viiul, akordion, kitarr, flööt, puhkpillid). 1975. aastal avati
bioloogia eriklass ja 1988 aastal spordipedagoogika klass, mille lõpetamisel said õpilased
spordiinstruktori kutse.
1995. aastal nimetati kool ümber Pärnu Ülejõe Gümnaasiumiks, mis tegutses kuni 2015. aasta
sügiseni. Aastakümneid kestnud arendustegevuse tulemusena kujunes Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi
kaubamärgiks muusika ja bioloogia. Lisaks bioloogia- ja muusikaharidusele on Pärnu Ülejõe
vilistlased tegevad ka kultuurivaldkonnas, teaduses, poliitikas, majanduses ja meedias.
Seoses Pärnu linna koolivõrgu ümberkorraldamisega ei avanud kool 2014/2015. õppeaastal uusi 10.
klasse. Gümnaasiumiosa jätkas kahe üheteistkümnenda ja kahe kaheteistkümnenda klassiga. 2015.
aasta kevadel lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane 55. lend. Üheteistkümnenda klassi
õpilastel võimaldati õpinguid jätkata Koidula gümnaasiumis. Koolist lahkus kolm õpetajat, kellest
kaks jätkasid tööd Koidula gümnaasiumis.
Alates 1. septembrist 2015 on kool ümberkorraldatud 9. klassiliseks põhikooliks. Kool kannab nime
Pärnu Ülejõe Põhikool. Kool jätkab õpet traditsioonilistes muusika- ja loodusklassides.
5
III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA
ARENGUEELDUSED
1. Üldnäitajad
2014/2015. õppeaastal oli koolis 739 õpilast ja 38 klassikomplekti.
Tabel 1. Õpilaste arv koolis
2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15
Õpilaste arv kokku
749
760
788
757
739
I kooliaste – 1.-3. klass 199 215 224 218 250
II kooliaste – 4.-6. klass 179 178 187 195 221
III kooliaste – 7.-9. klass 193 204 204 185 177
Gümnaasium – 10.-12. kl 178 163 173 159 91
Klassikomplektide arv
kokku
35
36
37
36
38
I kooliaste – 1.-3. klass 9 9 9 9 12
II kooliaste – 4.-6. klass 9 10 11 10 12
III kooliaste – 7.-9. klass 10 11 11 11 10
Gümnaasium – 10.-12. klass 7 6 6 6 4
Suuremad muutused õpilaste arvu osas toimusid 2014/2015. õppeaasta sügisel. Seoses koolivõrgu
ümberkorraldamisega Pärnu linnas ei avatud koolis enam 10. klasse. Gümnaasiumiõpilaste arv
langes oluliselt. 1. klass alustas samal õppeaastal 4 paralleeliga.
Klassikomplektide arvu suurenemise põhjuseks oli 2. ja 3. õpiraskustega õpilastele klasside
avamine.
Tabel 2. Keskmine õpilaste arv tavaklassides
2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015
I kooliaste – 1.-3. klass 22,1 23,9 24,9 24,2 23,9
II kooliaste – 4.-6. klass 21,8 20,8 21,4 23,3 22,9
III kooliaste – 7.-9.
klass
24,3 22,6 23,4 21,0 22,4
Keskmine õpilaste arv
põhikooli klassis
22,6
22,3
23,3
22,9
23,2
Keskmine õpilaste arv
gümnaasiumi klassis
25,4
27,2
28,8
26,5
22,8
Hoolekoguga kooskõlastatult võetakse 1. klassi kuni 26 õpilast. Samas võib osades klassides
õpilaste arv väheneda, kuna õpiraskustega lastele luuakse võimalusel eraldi klass ning õpilased
6
asuvad vastava vajaduse ilmnemisel sinna õppima. Peale neljandat klassi suunduvad mõned
õpilased ka Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumisse.
Tabel 3. Kooli personali vanuseline ja sooline jaotus.
2012/2013 2013/2014 2014/2015
Sugu
Naine 81 % 78 % 81 %
Mees 19 % 22 % 19 %
Vanus
Kuni 30 aastased 9 % 6 % 10 %
30–39 aastased 14 % 11 % 11 %
40–49 aastased 30 % 34 % 32 %
50–59 aastased 36 % 34 % 30 %
60 ja üle 11 % 15 % 17 %
2014/2015. õppeaastal töötas koolis 71 õpetajat ja ringijuhti ning 17 haldustöötajat. 96% õpetajatest
vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kaks õpetajat õpivad veel kõrgkoolis. Koolis ei ole täitmata
ametikohti.
2. Analüüs võtmealade kaupa
2.1. Võtmeala: Juhtimine ja eestvedamine
Tugevused
● Juhtimise süsteemsust toetab kindel struktuur: õpetajad kuuluvad aineühendustesse, mille
tööd juhivad ja koordineerivad aineühenduste juhid. Läbi aineühenduste tegevuste on igal õpetajal
võimalus osaleda kooli arendustegevuses.
● Koolis on kasutusel hästi toimivad õpetajate ja aineühenduste infolistid.
● Juhtkonna töö:
Juhtkond on vahetult tekkivate küsimuste lahendamiseks kättesaadav kogu koolipäeva
ulatuses.
Regulaarselt toimuvad iganädalased juhtkonna nõupidamised, kuhu on oodatud kõik kooli
töötajad, õpilased, lapsevanemad ja huvigruppide esindajad.
Juhtkond koordineerib sisehindamise protsessi – küsitluste läbiviimine, aineühenduste töö,
arenguvestlused õpetajatega.
Juhtkonna liikmed osalevad kooli arendustegevuse töös.
Tegeldakse kooli mainekujunduse ja tutvustamisega erinevatele huvigruppidele
(põhikoolilõpetajad, tulevased lapsevanemad jt)
7
Koolil on olemas süsteemne elektrooniline tagasisidesüsteem:
eKool;
iga-aastased tagasiside küsitlused õpilastele;
iga-aastased töötajate rahulolu-uuringud;
õpetajate eneseanalüüsid;
aineühenduste tegevuse dokumendid;
klassijuhatajatöö aruanded.
● Kool osaleb projektitaotluste kirjutamises ja projektide läbiviimises.
● Aasta üldtööplaan valmib ühistööna.
● Aineühenduste ja kooli juhtkonna töö tulemusena toimub õppekava pidev arendus.
Parendusvaldkond
● Koostöö suurendamine aineühenduste vahel.
● Õppenõukogu töö tõhustamine.
● Igapäevatöös mitteformaalse tunnustamise osakaalu suurendamine.
● Suurem tähelepanu meediakajastusele.
2.2. Võtmeala: Personalijuhtimine
Tugevused
● Õpetajate töö hindamine lähtub sisehindamise käigus läbiviidud tunnikülastustest, õpilaste
tagasisideküsitlustest ja arenguvestlustest.
● Õpetajate kaasamiseks kasutatakse erinevaid töövorme (aineühenduste koosolekute kaudu
oma ideede edastamine, ajurünnakud, meeskonnatöö, juhtkonna laiendatud koosolekud).
● Meeskonnatöö arendamine on kooli personalijuhtimise ühe eesmärgina pidevalt fookuses, et
tagada kolleegilt kolleegide tugi.
● Koolitusvajaduse väljaselgitamise tulemusena koolitusplaani väljatöötamine, mis lähtub nii
asutuse vajadusest ja prioriteetidest kui meeskonna ja töötajate isikliku arengu vajadusest.
● Koolitusplaanis on erinevaid koolitusvorme, nt ülekooliline sisekoolitus, avalik koolitus,
koolisisene kogemuskoolitus õpetajalt õpetajale.
● Õpetajad jagavad täiendkoolitustelt saadud materjale ja teadmisi.
● Info leviku viisid (õpetajate ja aineühenduste listid, e-kirjad, infokalendrid, stendid) on
töötajate poolt aktsepteeritud ja kasutusel.
● Personali hindamine ja motiveerimine
Toimub õpetajate iga-aastane eneseanalüüs.
8
Valmivad aineühenduse õppeaasta kokkuvõtted (aastaraamat).
Toimuvad arenguvestlused personaliga.
Rahuloluküsimustiku ja eneseanalüüsi tulemusena selgub koolitusvajadus ning valmivad
arenguplaanid.
Õpetajad saavad käia täiendkoolitustel vastavalt koolitusplaanile ja oma soovidele.
Õpetaja töö toetamiseks on loodud tugisüsteemid: tugikomisjon, psühholoog,
sotsiaalpedagoog, eripedagoogid, abiõpetajad.
Koolil on välja töötatud motivatsioonisüsteem.
Toimub mittemateriaalne tunnustamine: õpetajatele tunnustuse avaldamine ühisüritustel,
kooli tublide päeval jm.
Parendusvaldkond
Enam tähelepanu pöörata väärtusalasele tööle kogu kooli personali hulgas.
Süsteemse tunnustussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine.
Klassijuhatajatöö tunnustamine ja väärtustamine.
Mittepedagoogilise personali tunnustamise tõhustamine.
Suurem usaldus õpetaja tööaja kasutamise osas.
Rahuloluküsitluste kokkuvõtete analüüsi osa suurendamine.
Ühiste ettevõtmiste (metoodikapäevad, väljasõidud, ühiskoolitused ) jätkamine.
2.3. Võtmeala: Koostöö huvigruppidega
Tugevused
● Tähtsustatakse koostööd huvigruppidega.
● Toimuvad regulaarselt koosolekud hoolekogu ja õpilasesindusega.
● Kodulehe kaudu on võimalus kõikidel soovijatel saada ühendust hoolekogu liikmetega.
● Õpilasesinduse liikmed viivad läbi erinevaid üritusi kaasõpilastele.
● Kaks korda aastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud.
● Tihe koostöö lasteaedadega (kooli ja kooli ootusi tutvustavad loengud kooli tulevate laste
vanematele, lasteaialaste koolikülastused, koolivalmiduskaart, tagasiside esimeses klassis käivate
laste kohta).
● Kooli sündmusi kajastab kooli koduleht.
● Tihe koostöö Pärnumaa Keskkonnahariduskeskusega, Rajaleidjaga, Pärnumaa Ettevõtlus- ja
arenduskeskusega, Pärnu Muuseumiga, Tartu Ülikooliga, politseiga jt.
9
Parendusvaldkond
● Erinevate valdkondade spetsialistide ja vilistlaste suurem kaasamine.
● Jätkata traditsioonilist muuseumitundide läbiviimist Koidula muuseumis.
● Tõhusam koostöö gümnaasiumide ja kutsehariduskeskusega.
● Lastevanemate ja hoolekogu aktiivsem kaasamine kooli arendustegevusse.
● Koolituste pakkumine lapsevanematele.
● Koostöö ettevõtetega nende tegevuste ning erinevate ametite tutvustamiseks.
● Suurem koostöö linna huvikoolidega.
● Lastevanemate kaasamine loovtööde juhendamisse.
● Kooli sündmuste kajastamine meedias.
2.4. Võtmeala: Ressursside juhtimine
Tugevused
● Renoveeritud energiasäästlik koolihoone.
● Koolijuhi eelarvealane pädevus.
● Planeeritud ja paindlik eelarve koostamine ning realiseerimine
● Toetus huvigruppidelt.
● Hoolekogu, juhtkonna ja aineühenduste juhtide kaasamine eelarve arutellu.
Parendusvaldkond
● Kooliraamatukogu kogude täiendamine uudiskirjanduse ja teatmeteostega
● Õppematerjalide ja õppevahendite uuendamine
● Koolikeskkonna kaasajastamine ja ruumide koduseks muutmine (koridorid, raamatukogu).
● Muusikainstrumentide soetamine.
● Aula tehnika ja sisustuse uuendamine.
● Säästliku majandamise teadlikkuse tõstmine.
● Töötasu kujunemise personaalne selgitamine.
● Jõusaali treeningvarustuse täiendamine.
10
2.5. Võtmeala: Õppe- ja kasvatusprotsess
Tugevused
● Õppe- ja kasvatusprotsess on planeeritud (õpetajad koostavad ainekava täitmiseks töökavad,
nende täitmist jälgitakse; kokkuvõtted veerandite ja perioodide kaupa, tasemetööd).
● Andekate õpilaste toetamine. Ainealast tööd toetab huvitegevus, õpilasi juhendatakse ja
valmistatakse ette olümpiaadidel ja konkurssidel osalemiseks.
● Koolis on väga hästi toimiv tugisüsteem:
tugikomisjon (õppealajuhataja, HEV koordinaator, psühholoog, sotsiaalpedagoog,
eripedagoog, vajadusel kaasatakse erialaspetsialiste);
õpiraskustega õpilaste klassid;
õpiabirühmad;
abiõpetajad.
● Tagasisideks ja kaasamiseks viiakse läbi arenguvestlusi.
● Õpilasi tunnustatakse regulaarselt vastavalt väljatöötatud süsteemile.
● Õpilaste usalduslikud suhted juhtkonnaga.
● Kooli pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele.
● Sisekontroll tunnivaatluste osas toimub vastavalt üldtööplaanile.
● Aineühenduste töökoosolekutel ja õppenõukogu koosolekutel arutatakse õppekava küsimusi
ja tehakse parendusettepanekuid.
Parendusvaldkond
● Huvialaringide töö kaasajastamine (draama-, kunsti-, käsitöö-, muusika- ja
tehnoloogiaringid) ja suurem seostamine õppekavaga.
● Õpilaste ja õpetajate silmaringi laiendavate huvide ja tegevuste (teater, muuseum, kino,
näitus, raamatukogu, kontsert) osakaalu suurendamine.
● Õppetöö mitmekesistamine (ekskursioonid, õppekäigud, võistlused, külalised).
● Ainetevahelise lõimingu laiendamine.
● Karjäärinõustamise tõhustamine.
● Õpilase individuaalsust arvestava õppe raames õpilaste õpetamine tasemegruppides.
● Hindamine trimestrite kaupa.
● Kontrolltööde arvu vähendamine.
● Projektipäevade kavandamine.
11
3. Tegevuskava
3.1. Kokkuvõte 2011-2015 arengukava täitmisest
● Õuesõppe sisse viimine kõikidesse algklassidesse
Õuesõppe tunnid toimuvad kõikides algklassides.
● Rahvatantsu võimaldamine
Alates 2014. aasta sügisest töötab koolis rahvatantsuõpetaja. 80 õpilast osaleb rahvatantsuringides.
● Arvutiõpe ainetundides
Ainetundide läbiviimine arvutiklassis on suurenenud – erinevate ainete hulk ja arvutiklassi
kasutavate õpetajate arv on iga aastaga kasvanud.
● Alates 4. klassist õpetada töö- ja tehnoloogiaõpetust eraldi poistele ja tüdrukutele
4. klassi töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunnid toimuvad eraldi poistele ja tüdrukutele.
● Abiõpetaja rakendamine
Kool kasutab abiõpetajate tööd 1,5 ametikoha ulatuses.
● Laiendada instrumendiõppe võimalusi
Koolis töötavad klaveri, kitarri, suupilli ja plokkflöödi ringid.
● Lõimivate loovtööde korraldamine
Viimasel neljal aastal on loovtööde korraldamisel lähtutud lõimimise põhimõttest.
12
3.2. Tegevuskava võtmealade kaupa
Valdkond 1. Juhtimine ja eestvedamine
Eesmärk 1.1. Suurendada õppeainete lõimingut
Indikaatorid: 75% töökavadest on lõimitud
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Lõimitud töökavad
Läbiviidud projektid
Uue õppematerjali kasutamine
(väljatöötamine)
Tõhus koostöö õpetajate ja
erinevate aineühenduste
vahel
x x x x õpetajad juhtkond,
aineühend
uste juhid
Vähemalt 2 korda aastas koostöö ja
õppepäevade läbiviimine õpetajatele.
Õpetajate ja meeskonna
ühised koostööprojektid ja
koolitused
x x x x koolitajad juhtkond
Lahtised tunnid
Iganädalased arvutikoolitused
Koolituselt saadud info ja materjalide
jagamine kolleegilt- kolleegile.
Koolituste ja praktikate
jagamine kolleegilt
kolleegile
x x x x õpetajad juhtkond,
aineühend
uste juhid
13
Eesmärk 1.2. Õppenõukogu kui õppe- ja kasvatusprotsessi toetaja
Indikaatorid: Õppenõukogu töö on efektiivse ajakasutuse põhimõtetest juhitud.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Õppenõukogu koosolekud on ette
valmistatud.
Koosolekute päevakorrad on
asjakohased ning kokkulepitud
päevakorrast ja ajast peetakse kinni.
Õppenõukogu töö on
planeeritud ja efektiivne.
x õppealajuha
taja
direktor
Eesmärk 1.3. Motiveeritud õpetaja
Indikaatorid: 100% õpetajates on esitanud eneseanalüüsi. Tagasiside põhjal on õpetajate ja õpilaste rahulolu suurenenud.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkuse
d 2016 2017 2018 2019
Igapäevatöös mitteformaalse
tunnustamise osakaalu suurendamine
Suurem rahulolu (rahulolu
küsimustiku põhjal)
x x x x koolipere juhtkond
Töökeskkonna parendamine:
üksteisest hoolimine
Suurem rahulolu (rahulolu
küsimustiku põhjal)
x x x x koolipere juhtkond
14
Eesmärk 1.4. Kooli positiivse maine kujundamine ja hoidmine.
Indikaator: Positiivne info hulk meedias ja linnaruumis on suurenenud.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Süsteemse mainekujundustöö
põhialuste väljatöötamine
Meediakajastuse koordineerija
Positiivne maine on
suurendanud koolis õppida
soovijate hulka.
x x koolipere juhtkond
Uue sümboolika (lipp, logo, pitsat
jne) ja kodulehe väljatöötamine.
Koolil on uus sümboolika ja
koduleht.
x juhtkond,
haridustehn
oloog,
infojuht
direktor
Eesmärk 1.5. Sisehindamise süsteemi arendamine põhikooli vajadustest lähtuvalt
Indikaator: Uuenenud sisehindamise dokument ja hästi toimiv sisehindamine.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Sisehindamise süsteemi ülevaatamine
ja vajadusel muudatuste sisseviimine
uue ja tõhusama korra
väljatöötamiseks.
Toimiv sisehindamise
süsteem
x x õpetajad,
juhtkond
õppealajuh
ataja
15
Analüüsi osa suurendamine kõigis
sisehindamise valdkondades
Sisehindamise analüüsid on
koostatud.
x x x x koolipere juhtkond
Eesmärk 1.6. Kõikide osapoolte vajadustele vastav arengukava.
Indikaator: Arengukava täitmine on analüüsitud.
Arengukava meeskonna poolt välja töötatud uus arengukava on heaks kiidetud ning kinnitatud.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Töö erinevates töörühmades
(huvigrupid)
Kogutud ettepanekud uueks
arengukavaks X X aineühendust
e juhid,
õpilasesindus
, hoolekogu,
õppenõukogu
juhtkond
Sisehindamise tulemuste, arengukava
tegevuskava täitmise analüüs.
Ajurünnakud ja töökoosolekud
arengukava järgmise perioodi
arengueesmärkide seadmiseks.
Sõnastatud on visioon ja
missioon ning kokku on
lepitud uue perioodi
kooliarengu põhisuunad ja
eesmärgid.
X X aineühendust
e juhid,
õpilasesindus
, hoolekogu,
õppenõukogu
juhtkond
Uue arengukava koostamine Kinnitatud arengukava x x koolipere direktor
16
Valdkond 2. Personalijuhtimine
Eesmärk 2.1. Personali väärtusalase töö arendamine
Indikaator: 75% personalist osaleb ühisseminaridel
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Kord aastas korraldatud koolipere
ühisseminar
Ühisseminaril osalejate arv
on iga-aastaselt suurenenud.
x x x x koolipere direktor
Rahuloluküsitluse läbiviimine
Rahuloluküsitluste kokkuvõtete
analüüsi osa suurendamine
Analüüsi tutvustamine ning
parenduseesmärkides kokku
leppimine.
Rahuloluküsitluste analüüs
läbi viidud ja analüüs
esitatud kord aastas
x x x x koolipere juhtkond
Eesmärk 2.2. Uuendatud tunnustamissüsteem
Indikaator: Kokku on lepitud, loodud ja käivitatud kooli uus tunnustussüsteem.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Olemasoleva süsteemi analüüs
Koolipere on kokku leppinud ühistes
väärtustes ning tunnustamise
põhimõtetes.
Kokkulepitud väärtused ning
ettepanekud
tunnustamissüsteemi
uuendamiseks
x x x x koolipere juhtkond
17
Uue tunnustamissüsteemi
väljatöötamine
Uus tunnustamissüsteemi
dokument on kinnitatud
x x koolipere direktor
Tunnustamissüsteemi rakendamine.
Suurem tähelepanu on suunatud
mitteformaalsele igapäevasele
tunnustamisele.
Koolipere suurem rahulolu
(rahulolu küsimustiku
põhjal)
x x x x personal juhtkond
Eesmärk 2.3. Usalduslik õhkkond
Indikaator: Suurenenud rahulolu (rahuloluküsitluse põhjal) meekonnatööga.
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
“3:1” mudeli kasutuselevõtt Mudeli kasutamine on
juurdunud
x x x x personal direktor
Traditsiooniliste koolipere
ühisürituste korraldamine.
Tõhusam meeskonnatöö
kooli ühiste eesmärkide
saavutamiseks.
x x x x personal juhtkond
Eesmärk 2.4. Kvalifitseeritud personal
Indikaator: 100 % õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Personalistruktuuri kaardistamine ja Kooli struktuur on kinnitatud x x x x personal direktor
18
vajaduste hindamine vastavalt kooli vajadustele
Arenguvestluste läbiviimine Personali vastutusalad, piirid
ja tööülesanded on
kontrollitud analüüsitud ning
parendustegevused
planeeritud.
x x x x personal juhtkond
Personali värbamine (vastavalt
vajadusele)
Ametikohad täidetud x x x x juhtkond direktor
Personali koolitusvajaduse
väljaselgitamine
Planeeritud koolitused
personalile
x x x x personal juhtkond
Personali koolitamine Koolitatud personal x x x x personal juhtkond
Valdkond 3. Koostöö huvigruppidega
Eesmärk 3.1. Toimiv koostöövõrgustik
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
9. klassidele on viidud läbi
karjäärinõustamine. Korraldatud
õppekäigud ettevõtetesse.
Õpilased on külastanud
ettevõtteid ning tutvunud
erinevate karjääri- ja õppimis
võimalustega
x x x x õpilased klassijuhataja
d
Õpilaste huvide väljaselgitamine Õpilase teadlik valik x x x x õpilased klassijuhataja
d,
aineõpetajad
19
Lapsevanemate ja vilistlaste
kaasamine õpekäikudele, loovtööde
juhendamisse ja külalisõpetajateks.
Vilistlaste ja lastevanemate
kaasamine õppe- ja
kasvatusprotsessi
x x x x koolipere,
vilistlased
juhtkond,
klassijuhataja
d
Hoolekogu ja õpilasesinduse panuse
suurendamine kooli arendustegevusse
Hoolekogu ja õpilasesinduse
suurem kaasatus kooli
arendustegevusse
x x x x Hoolekogu,
ÕE
juhtkond
Arenguvestlused, koosolekud ja
arutelud.
Klassiõpetajate,
aineõpetajate ja
lapsevanemate koostöö ja
rahulolu koostööga
x x x x õpilased,
lapsevanem
ad, õpetajad
klassijuhataja
Eesmärk 3.2. Kooli jätkusuutlikkus
Indikaatorid: Toimiv koostöö kooli ja lasteaedade vahel
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Koostöö lasteaedadega. Lasteaedade
koolikülastused ja ühisprojektid
koolieelikutele, eesmärgiga
tutvustada kooli.
Lasteaedadel on põhjalik
info kooli kohta
x x x x lapsevanema
d,
klassijuhataja
d
õppealajuh
ataja
20
Valdkond 4. Ressursside juhtimine
Eesmärk: Ressursside efektiivne kasutamine
Indikaatorid: Tasakaalustatud ja optimaalselt kasutatud ressursid
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Erinevate õppevahendite ja
õppevormide (õppekäigud,
uurimuslik õpe jne) rakendamiseks
vajaliku aja- ja materiaalsete
ressursside planeerimine ainekavades
ja kooli eelarves.
Õppevahendite- ja vara kasutamise
efektiivsuse hindamine
Õppevahendite soetamine ja
õppekäigud on planeeritud
optimaalselt ja efektiivselt.
x x x x juhtkond,
aineühendust
e juhid
juhtkond
Eelarve planeerimine ja ressursside
kasutamise põhimõtete
kokkuleppimine
Juhtkonna tasandil on kokku
lepitud eelarve planeerimises
ja kasutamises.
x x x x juhtkond juhtkond
Koostööprojektide koostamine
lähtuvalt arengukava eesmärkidest.
Lisarahastuse järjepidev leidmine
Esitatud haridusprojektid on
rahastatud ning läbiviidud.
x x x x projektijuht,
aineühendust
e juhid.
juhtkond
Koostöö Rajaleidja, ettevõtete ja
huvikoolidega.
Karjääriplaneerimise projektide ja
ürituste läbiviimine.
Õppekäikidude ja ekskursioonide
Õpilaste teadlik
karjääriplaneerimine.
x x x x klassijuhataja
d
juhtkond
21
korraldamine ettevõtetesse.
Ressursside säästlik ja
heaperemehelik kasutamine
Tasakaalus eelarve. x x x x personal juhtkond
Teadmiste ja kogemuste jagamine
kolleegilt kolleegile. Infokoosolekute
korraldamine.
Teadmusressursi kasutamine x x x x õpetajad juhtkond
Inforessursi juhtimine.
Positiivsete sündmuste kajastamine
sotsiaalmeedias. Kodulehekülje
uuendamine.
Inforessursside juhtimine.
Koolil on positiivne maine. x x x x haridustehnol
oog, huvijuht,
õpetajad
haridusteh
noloog,
huvijuht
Kooli siseinterjööri kujundamine
taimedega. Mürasummutus
elementide kasutamine
koolikeskkonnas.
Hubane koolikeskkond. x x personal majandusj
uhataja
Valdkond 5. Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärk: Õppija arengut toetav kool
Indikaatorid: Iga õppija akadeemilist, individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava õpikäsituse ja õpikeskkonna rakendamine
Tegevused (ülesanded) Tulemus Teostamise aeg Osalejad Vastutaja Märkused
2016 2017 2018 2019
Õppekava arendamine Õppekava üldosa ja
ainekavad on koostatud ning
x x õpetajad direktor,
õppealajuh
22
täiendatud ataja
Tunnijaotusplaani korrigeerimine Tunnijaotusplaan valmis x x Õppealajuhata
ja,
aineühenduste
juhid
Õppealajuh
ataja
Hindamissüsteemi uuendamine.
Arutelud õpetajate, õpilaste ja
lastevanematega. Õppijat toetava
hindamissüsteemi väljatöötamine.
Hindamissüsteemi tutvustamine
lapsevanematele ning õpetajatele.
Hindamissüsteemi rakendamine.
Õppijat toetav
hindamissüsteem on
õppekavas kirjeldatud ning
kasutusele võetud.
x x x x Õppealajuhata
ja,
aineühenduste
juhid,
õpetajad,
lapsevanemad
.
Õppealajuh
ataja
Õpilaste hariduslike erivajadustega
arvestamine. Varajane märkamine.
Õpetajate toetamine ja koolitamine
hariduslike erivajadustega laste
õpetamisel. Õpetajate kaasamine
Koostöö linnavalitsuse, Rajaleidja ja
teiste spetsialistidega, et tagada igale
õpilasele tema võimetele vastav õpe.
Hariduslike erivajadustega
laste õpe on korraldatud
lähtudes õpilase vajadusest.
x x x x õpetajad õppealajuh
ataja,
kasvatustöö
spetsialist
Kooli kodukorra uuendamine.
Arutelud ja kokkulepped õpetajate,
õpilaste ja lastevanematega kooli
väärtustes. Uuendatud kooli
kodukorra koostamine. Kodukord on
kooliperele, õpilastele ja
lapsevanematele tutvustatud ning
avalikult kättesaadav.
Uuendatud kooli kodukord
vastab kooli väärtustele.
x x x x koolipere direktor
23
Projektipäevade sisseviimine.
Uurimis- ja praktilised tööd
arvestavad õppetunnis käsitlevaid
teemasid ja toetavad kooli
huvitegevust ja traditsioone.
Ainetevaheline lõimimine, ja
õppija arengut toetavad
projektipäevad.
x x x x Õppealajuhata
ja,
aineühenduse
d
Õppealajuh
ataja
Osalemine huvi- ja üldhariduse
koostööprojektis „Pärnu linn, kui
õpikeskkond“
Huvihariduse suurem kaasamine
õppeprotsessi.
Koostöö Pernova ja teiste
linna huvikoolidega.
x x x x õpilased,
õpetajad
Õppealajuh
ataja
Koostöö gümnaasiumite ja
kutsehariduskeskusega ja nende
projektides osalemine
Õpilaste teadlikum suunamine ja
erinevate edasiõppimiste
tutvustamine nende huvidest ja
individuaalsetest arenguvajadustest
lähtuvalt
Õpilaste valikud edasise
haridustee jätkamise osas on
tehtud teadlikult.
x x x x õpilased,
õpetajad
Lõpuklassi
de
klassijuhata
jad
ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIKE RAHALISTE VAHENDITE KAVANDAMINE
Arengukava on koostatud eeldusel, et kõik tegevused oleksid teostatavad ning tulemused saavutatavad igaks aastaks määratud eelarveliste vahenditega
ning kooli areng tagatakse lisaks igapäevase senisest tõhusama tööülesannete täitmise ning erinevates fondidest taotletava rahastuse kaudu.
Arengukava elluviimiseks vajalike vahendite kavandamine toimub kooli eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus tulenevalt kooli üldtööplaanist
ning koostöös linnavalitsusega.
24
25
4. Arengukava kinnitamise ja uuendamise kord Pärnu Ülejõe Põhikooli arengukava ja tegevuskava on koostatud kolmeks aastaks, selle täitmist
analüüsitakse sisehindamise käigus.
Arengukava muudatused valmistatakse ette koostöös kooli arengukava töörühmade, hoolekogu,
õpilasesinduse, õppenõukoguga ning vajadusel kaasatakse teisi kooliga seotud huvigruppe.
Parandus- ja muudatusettepanekud arutatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja hoolekogus.
Arengukava on üldtööplaani koostamise aluseks.
Arengukava uuendamise eest vastutab kooli direktor.
Arengukava muudetakse ja kinnitatakse pidaja kehtestatud korras.