Projektikonkurss “Ühine meediaväli” KH10KLT002

Projektikonkurss

“Ühine meediaväli”

KH10KLT002

Infopäev 3.11.2010

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

2


(EIF)Asutatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 25. juunist 2007.

Üldeesmärk: võimaldada kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerumist Euroopa ühiskonda. Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline, sisserännanute ja liikmesriikide kodanike vastastikuse kohanemise dünaamiline protsess.

Toetus jaguneb: 75% EIF ja 25% Eesti riik (Kultuuriministeerium).

3

Euroopa kolmandate riikide kodanik

Euroopa kolmandate riikide kodanik (KRK) ei ole ELi, Norra, Islandi, Liechtensteini ega Šveitsi kodanik. Eesti puhul kuuluvad kolmandate riikide kodanike hulka ka määratlemata kodakondsusega isikud.

4

EesmärgidKonkursi üldeesmärk:

kaasata senisest enam ühisesse infovälja kodakondsuseta ja kolmandate riikide kodanikke.

Otsene eesmärk:

suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike seas eestimaise meedia tarbimist ja informeeritust Eesti ühiskonnas toimuvast ning tõsta kodanikuaktiivsust

võisuurendada Eesti kodanike informeeritust KRKdest ning lõimumistegevustest.

“Ühine meediaväli”

Konkursi raames toetatakse: kodanikuaktiivsuse ja lõimumisteemalisi üleriigilisi raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi

Uudisteportaal: regulaarsed uudised/artiklid, ei ole organisatsiooni kodulehekülg, kus info üksnes organisatsiooni tegevuste kohta

Konkursi raames ei toetata äritegevusele ning üksnes taotleja liikmeskonnale suunatud tegevusi.

5

Taotlejad ja sihtrühmTaotlejad: Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud:

• kes vastutavad otseselt projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest;

• kelle põhikirjalised, põhimääruse kohased või seadusest tulenevad eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele;

• kes omavad vähemalt ühe meediavaldkonna projekti läbiviimise kogemust.

Sihtrühm: Eestis elavad KRKd (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

6

Taotluste hulk

Iga taotleja võib esitada ühe projektitaotluse mõlemas kategoorias.

Kui taotleja omab mitut raadiokanalit või uudisteportaali, võib ta esitada ühe taotluse iga kanali või portaali kohta.

7

8

Toetatavad tegevused:Kodakondsusaktiivsuse ja lõimumisteemalised üleriigilised raadiosaatesarjad ning üleriigiliste uudisteportaalide tegevused, mis vastavad järgmistele nõuetele:

• võimaldavad näidata kasusaajate arvu (sh KRKde osakaalu);

• on kättesaadavad veebikeskkonnas;• tagavad avaliku diskussiooni ja tagasiside

võimalused;• uudisteportaalide artiklid on soovitatavalt

kättesaadavad nii eesti kui vene keeles;• raadiosaated on kas eesti või vene keeles.

Tegevuste korraldamise põhimõtted 1:

projekt aitab kaasa konkursi eesmärkide saavutamisele; toetab ühiskonna tolerantsust ja kultuuridevahelist dialoogi;toetab ühiskondlikus elus osalemise ja kaasalöömise võimalusi, kontakte eri keele ja kultuuriga inimeste vahel;kajastab teemasid, mis suurendavad KRKde informeeritust ning aitavad neil mõista Eesti ühiskonnas toimuvat (näiteks riigi- ja kodanikuidentiteet (sh keel, väärtused), võrdne kohtlemine, tolerantsus ühiskonnas ja erinevuste aktsepteerimine; kultuuriline mitmekesisus jms); 9


pakub osalemise ja kaasarääkimise võimalust ELi kodanikele ja KRKdele, soodustab nende omavahelisi kontakte; projektitegevustes tutvustatakse ka kultuuriliselt mitmekesist Eesti kultuuriruumi, huvitavaid ning edukaid lõimumistegevusi ja projekte;uudisteportaalide artiklid on soovitavalt olemuslood, intervjuud, portreelood jmt (mitte päevakajalised uudised);raadiosaated on eetris sihtrühma jaoks parimal kuulatavuse ajal;saatesarjad ja materjalid on veebikeskkonnas kättesaadavad vähemalt 6 kuud pärast projekti lõppu; 10


projekt on säästlik (kulud mõistlikud, vajalikud, põhjendatud) ja mittetulunduslik (materjalid, saated jms on sihtrühma jaoks tasuta);tegevuste planeerimisse ning läbiviimisesse kaasatakse KRKsid; tegevused annavad lisaväärtuse taotleja senisele tegevusele;tegevustest teavitatakse sihtrühma (eriti KRKsid) selliste kanalite kaudu, mida sihtrühm jälgib;toetuse saaja on valmis tutvustama projektitegevusi;projekti elluviimisel välditakse võimalike huvide konfliktide teket.

11

Tegevuste aeg, koht ja toetuse määr

Projekti tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011.Tegevused viiakse läbi Eestis.Kogueelarve on 450 000 krooni / 28 760 eurot, mis jaguneb:

12

KategooriaEelarve

Maksimaalne toetus projektile

kroonides

eurodeskroonide

seurodes

Raadio 200 000 12 782 200 000 12 782

Uudisteportaal

250 000 15 978 125 000 7989

Nõuded

Nõuded projektijuhile:

vähemalt ühe projekti juhtimise või läbiviimise kogemus;

kõrgharidus või selle omandamine.

Soovitame toetuse saajal kasutada projekti jaoks eraldi pangakontot.

13

14

Teavitamine

Toetuse saaja peab järgima viitamise nõudeid ning nimetama projektiga seotud avalikes esinemistes, meediakajastustes, aruannetes ja trükistes rahastajaid – Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi ning projektikonkursi korraldajat Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed.Kasutada tuleb ka toetajate logosid.

15

Näide

Toetavad:


16

Konkursi dokumentatsioonKonkursi juhend

Lisa 1 Abikõlblikkuse reeglid

Taotlusvormid Vorm 1 – Projektitaotlus

Vorm 2 – Elulookirjeldus Vorm 3 – Projekti eelarve

Aruandluse juhendVorm 4 – SisuaruanneVorm 5 – Finantsaruanne

17

Abikõlblikkuse reeglid:Kulud peavad vastama EIFi eesmärkidele ja on seotud projekti tegevustega.Kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud – ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused ei ole abikõlblikud.Kulud on kandnud Eestis asutatud ja registreeritud toetuse saaja.Projektitegevuste kulusid ei rahastata teistest fondidest.Kulud on tekkinud abikõlblikkuse perioodil (1.01.2011 – 31.12.2011). Kulu tekkimist loetakse kuludokumendi koostamise kuupäevast.Projektid on mittetulunduslikud.Kõik kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning vastavad tegelikele maksetele.

18

Abikõlblikud kuludOtsesed kulud – projekti rakendamisega otseselt seotud

kulud.

Kaudsed kulud – projekti tegevuste elluviimist toetavad kulud (nt kontoritarbed, toetavas rollis töötajad jms) kuni 20% otsestest kuludest.

Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:TööjõukuludSõidu- ja lähetuskuludSeadmedRuumide rentimine (üürimine)Tarbekaubad, varustus ja üldteenusedAlltöövõttELi kaasrahastamisega otseselt seotud nõuetest tulenevad kulud

19

TööjõukuludInimesed, kellel on projektis juhtiv ja otsene roll, nagu projektijuhid jt.Ei ületa taotleja tavalisi tasumäärasid.Ei sisalda preemiaid, lisatasusid jmt.

Avaliku sfääri asutuste puhul ainult siis, kui:

üksnes projekti elluviimiseks töötav inimene (leping/käskkiri);täidab projektiga seotud ülesandeid ületunnitasu eest;määratud täitma projektiga seotud ülesandeid ning tema tavapärastes tegevustes asendab teda keegi teine.

20

Sõidukulud

Neile töötajatele, kelle tööjõukulu on otsene kulu.Sõidukulud hüvitatakse nt ühistranspordipiletite alusel, isikliku auto puhul kompensatsioon arvestusega läbitud km x 0,08 x kütuse liitri hind.

Ruumide üürimine

Ruumid pole ostetud ELi toetuse eest.Kui ruume ei kasutata üksnes projekti jaoks, siis summa arvestatakse proportsionaalselt vastavalt projekti heaks kasutamisele.Kontoriruumide rentimine on kaudne kulu.

21

SeadmedProjekti jaoks vajalikud.Rentimise ja ostmise vahel valides tuleb valida odavaim viis.Amortisatsioon (kulum) vastavalt projekti heaks kasutamise ajale.Näiteks 10 000 kr / 36 kuud x 12 kuud = 3333,33 krKui seade osteti ELi toetuse eest, siis amortisatsioon ei ole abikõlblik.Kui seade maksab alla 15 000 krooni (NB! käibemaks), ostetakse vähemalt 9 kuud kestva projekti 3 esimese kuu jooksul ja seda kasutatakse üksnes projekti heaks, on kulu täielikult abikõlblik. (Mõistlikkuse põhimõte – reeglina hüvitame siiski kulumi alusel, sest seadmete kasutusaeg on projekti kestusest palju pikem).Igapäevaste kontoriseadmete kulu (nt printer jmt) on kaudne kulu.

22

Tarbekaubad, varustus, üldteenused

Tarbekaubad: esemed, mis kasutatakse ära, mida ei saa uuesti kasutada.Varustus: lühema elueaga esemed, kui seadmed ja masinad (nt väiksemad IT tarvikud).

Kui ei ole võimalik määrata, et neid kasutatakse otseselt projekti eesmärkide elluviimiseks, siis on kaudsete kulude all.Projekti raames hangitud esemed ja üldteenused peavad vastama projekti eesmärkidele ning olema hinna poolest mõistlikud, st ostetud keskmise turuhinnaga või odavamalt. Kontoritarbed on kaudne kulu.

23

Alltöövõtt Alltöövõtja on juriidiline isik, kes osutab projektile abi tööde

või teenuste näol, mida toetuse saaja ei saa ise teostada. Alltöövõtjaga sõlmitakse leping.

Üldjuhul peab toetuse saaja tegevusi ise tegema.Ei tohi ületada 40% otsestest abikõlblikest kuludest.Vaid põhjendatud juhtudel võib ületada: põhjendus taotluses.

Ei tohi olla seotud projekti otsese juhtimisega.Ei tohi suurendada põhjendamatult projekti kulusid.Tasu ei tohi olla määratud protsendina kogukuludest.

ELi kaasrahastamisest tulenevad kulud

TeavitusKui sisult alltöövõtt, siis arvutada alltöövõtu protsendi hulka!

24

Kaudsed kulud (1)Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole projektiga otseselt seotud. Kuni 20% otsestest abikõlblikest kuludest.Kui alltöövõtt on üle 40%, siis kuni 10% otsestest kuludest.

Kaudsed kulud on eelkõige järgmised kulud:tööjõukulud, mis ei ole otseste kuludena abikõlblikud. Toetavas rollis töötajad (nt sekretär, raamatupidaja);haldus- ja juhtimiskulud (kontoritarbed, kulud külalistele ja üldteenused, nt telefon, Internet, post, kommunaalkulud jne);pangatasud ja -lõivud;hoolduskulud, mis on seotud igapäevase haldustegevusega;kõik projektiga seotud abikõlblikud kulud, mis ei ole loetletud punktis „Otsesed abikõlblikud kulud”.

25

Kaudsed kulud (2)

Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud organisatsioonide jaoks,

mis saavad tegevustoetustELi eelarvest ja/või liikmesriikide eelarvest.

26

Kaudsete kulude näide

Oletame, et projekti X eelarves koosneb otsene abikõlblik kulu järgmistest summadest:Tööjõukulu 25 000 krooniSõidukulu 5 000 krooniSeadmete rent 10 000 krooniTarbekaubad, üldteenused 20 000 krooniELi (teavitus)nõuetest tulenevad kulud 1 000 krooni

KOKKU 61 000 krooniKaudseid kulusid tohib eelarves olla kuni 20% otsestest kuludest.

Antud näite puhul võib seega eelarves olla kaudseid kulusid kuni 20 protsenti 61 000 kroonist ehk kuni 12 200 krooni.Projekti kogumaksumus on antud näite puhul 73 200 krooni.

27

Soodsaima valimine

Kui seade / tarbekaup / teenus jms maksab üle 50 000 krooni, siis tuleb alles hoida dokumendid, mis tõendavad, et valiti soodsaim võimalus (hinnapäring, hinnapakkumised jms).Soovitavalt ka väiksemate summade puhul.Hankemenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

28

Käibemaks

Abikõlblik siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Sel juhul võivad eelarves toodud kulud sisaldada käibemaksu.

Ei ole abikõlblik siis, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Siis ei tohi eelarve sisaldada käibemaksu ning ka finantsaruandes tuleb esitada kulud käibemaksuta.

Osaline käibemaksu tagastus:

Otsearvestusmeetod – abikõlblik

Proportsionaalne meetod – ei ole abikõlblik

29

Mitteabikõlblikud kulud: käibemaks, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;erisoodustusmaks;kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid; võlad, trahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; toetuse saaja poolt deklareeritud ja mõne muu ELi toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine;projekti rakendamises osalevate ametnike tööjõukulud, kui ametnikud täidavad projektis samu ülesandeid, mis kuuluvad nende igapäevaste töökohustuste hulka.

Toetussumma

Makstakse tavaliselt kolmes osas (kui projekt pikem kui 5 kuud):

• Ettemaks: kuni 50% toetusest• Vahemakse: kuni 30% toetusest pärast

vahearuande kinnitamist• Lõppmakse: vähemalt 20% toetusest. Tegelik

summa selgub pärast lõpparuande kinnitamist.

Projekti viimased kulud (vähemalt 20% toetusest) tuleb teha oma vahenditest. Summa saab tagasi pärast lõpparuande kinnitamist.

30

31

Taotluse vormistamineTaotlus vormistatakse juhendile lisatud vormi 1 järgi eesti keeles, A4 formaadis, trükitult, leheküljed nummerdatud.

Taotlus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Kui taotluse allkirjastab volitatud isik, tuleb taotlusele lisada ka volituse koopia.

Taotlusvorm

32

Taotlusele tuleb lisada

Projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus(ed) (vorm 2) – inimesed, kes on kirjas taotluses (vorm 1 osa A p 3).

Projekti eelarve (vorm 3).

Põhimääruse/põhikirja koopia.

Meediakanali kinnitus saate eetrisse lubamise, infomaterjalide avaldamise jmt kohta (esitatakse siis, kui projektitegevused on eetris või ilmuvad kanalis / portaalis, mille omanik ei ole taotleja).

33

Taotluse esitamineEsitatakse kas paberkandjal köidetult või digiallkirjastatult.

Paberkandjal taotlus (taotlusvorm, eelarve ja täiendavad dokumendid) esitatakse kahes eksemplaris: 1 originaal paberkandjal ja 1 koopia elektroonilisel kandjal (sh täidetud vormid ja eelarve Exceli failina).

Digitaalselt allkirjastatud fail, mis sisaldab taotlust koos lisadega, laaditakse üles taotluste esitamise keskkonda aadressil http://taotlused.edhs.meis.ee:82/

http://taotlused.edhs.meis.ee:82/

34

Taotluse esitaminePaberkandjal taotlus tuleb saata/tuua kinnises pakendis aadressil:

Kati TammIntegratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

InimesedLiimi 1 III korrus10621 Tallinn

Kinnisele ümbrikule peab olema kirjutatud

märksõna: „Ühine meediaväli” konkursi number: KH10KLT002taotleja täielik nimi:taotleja aadress: märkus “Mitte avada enne avamiskoosolekut!”

35

Taotluse esitamineAvatud pakendis, faksi või e-postiga esitatud taotlusi ei menetleta.

Taotluse esitamisel jälgida kindlasti konkursi juhendis märgitud esitamise tähtaega:

17. november 2010 kell 17.00

Pärast tähtaega laekunud taotlusi ei menetleta ega tagastata.

36

Põhilised vead (1)

Vormiline hindamineTaotlus on puudulikult täidetud – puudu lisad, vormid täitmata, allkirjastamataToetuse saaja on Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglaneEelarve on valesti kokku arvutatudEelarves on osad lahtrid täitmata

37

Põhilised vead (2)

Sisuline hindamineTegevuste eesmärk ja põhjendus ei ole konkreetne (kirjeldus laialivalguv ja liiga pikk, kopeeritud otse juhendist jne).Tegevusi pole lahti kirjutatud, taotlus ei anna selget pilti sellest, mida projektis tehakse.Pole kirjeldatud konkreetseid tulemusi. Tulemused peavad olema mõõdetavad.Eelarve kulud on ülepaisutatud – ei ole arvestatud säästlikult.Eelarves puuduvad kulude kohta selgitused.

Lisainfo ja konkursi dokumendid:

Kati Tammtel 659 9027

[email protected]

www.meis.ee viite “Konkursid” all

Documents

Projektikonkurss “Ühine meediaväli” KH10KLT002