PROJEKTIÕPPEST JA SELLE TULEMUSLIKKUSEST VALGA VENE

GÜMNAASIUMI MAATUNDMISE PROJEKTI NÄITEL

Õpetaja Eneli Värnik

Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on Valga Vene Gümnaasiumis läbi viidud projekti Maatundmine näitel esitada keele ja aineteadmiste integreeritud õpetamise üks võimalikke lahendusi

I Projektiõppe rakendamine keele ja ainesisu integreeritud õpetuses

Ainesisu ja keele integreeritud õpe on Euroopa koolides üha laiemalt kasutatav lähenemisviis, mille sisu ja nimetus riigiti erineb, kuid eesmärgid on sarnased. Kahe keele kasutamine ühe ainetunni jooksul on nn. üleminekuprogrammi olulisemaid tunnuseid.

8.klassid õpivad muukeelsetes koolides eesti keelt Aino Siiraku “Eesti keel vene õppekeelega koolide VIII klassile” õpiku baasil. Materjal tutvustab Eesti suuremaid linnu, Eesti paikkondadega seotud legende ja ärkamisaegseid kirjanikke. Antud valikaine toetab eesti keele õpet, annab teadmisi Eesti geograafiast, ajaloost, seob loodusõpetuses varem õpitut uue infoga ning aitab kaasa süsteemsele arusaamisele. Üheks võimalikuks keele ja ainesisu integreerimise viisiks on projektiõpe.

II Projekt “Maatundmine” Valga Vene Gümnaasiumis

Kaasaja nõuetele vastavate teadmiste ja oskuste omandamine eeldab loovat suhtumist õppetöösse. Õpimotivatsiooni tõstmiseks ja õpitulemuste parandamiseks viidi läbi Valga Vene Gümnaasiumis valdavalt eesti keele ja geograafia integreerimisele suunatud projekt “Maatundmine”. Projektiõpe teostati 2006.aasta sügisest kuni 2007.aasta kevadeni 8.klasside õpilaste seas. Kokku toimus 35 ainetundi, millest mõned kulusid ekskursioonide ja matkade külastamiseks. Võõrkeele vahendusel õpitakse suhtlema traditsiooniliste keele osaoskuste kaupa, millele lisandub keeltega kaasnev kultuuriteadlikkus. Õpilane omandab integreeritud maailmapildi lähtuvalt looduskeskkonnast ja loodusvaradest, rahvastiku-ning majandusgeograafiast.

III Projekti eesmärgid ja sihtgrupp

õppurite lõiming Eesti ühiskonda; põhiteadmiste andmine Eesti ajaloost,

loodusest, geograafiast ja haldusjaotusest; eesti keele kui teise keele oskuse

arendamine eelmainitud ainevaldkondades.

Projekti ülesandeks oli:

soov luua soodsaid tingimusi üleminekuks vene õppekeelega koolis geograafia, ajaloo ja ühiskonna õpetamiseks üleminekul eestikeelsele õppetööle;

hõlbustada eelmainitud ainete omandamist eesti keeles;

aidata kaasa järjepidevale ja süsteemsele eestikeelsele aineõppele muukeelses koolis.

Projekti sihtrühmaks oli Valga Vene Gümnaasiumi 8.klasside õpilased. Projekti elluviijateks olid Valga Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetajad Hannely Luik-Stogov, Eneli Värnik.

IV Projektiõppe keeleline kasu

Eesti keele parandamise seisukohalt seati projektiõppele järgnevad eesmärgid:

teemakohase sõnavara arendamine; grammatikaalane kordamine ja õpitu kinnistamine; kirjutamisoskuse arendamine; kuulamisoskuse arendamine; loomingulisuse arendamine; olulise eraldamine ebaolulisest; suulise väljendusoskuse arendamine; uute teadmiste seostamine juba varem õpituga.

VI Põhilised õppetöö vormid

Loengud. Seminarid. Rühmatööd. Esitlused. Ekskursioonid.

VII Projektiõppes osalenud õpilaste ankeetküsitluse analüüs

Ankeet koosnes valikvastustega küsimustest. Õpilasel oli igale küsimusele võimalik valida vaid üks pakutud variandist. Küsimustiku eesmärgiks oli uurida, millised ootused pandi projektile ja mil määral said need täidetud. Töö autor püstitab hüpoteesi, et muukeelsed õpilased on huvitatud õppeainete integreeritud õpetusest ja sellelaadsetes projektides osalemisest.

1. Tundide külastamise põhjused:

40% õpilastest soovivad saada uusi teadmisi eesti keelest;

31% tahavad täiendada end geograafia ja looduslooalaselt;

19% õpilastest külastavad tundi kohustuslikus korras;

5% õpilaste sooviks on lihtsalt midagi õpetlikku saada.

2.Poiste ja tüdrukute tunnis osalemise põhjused:

25% tüdrukutest ja 15% poistest soovisid saada lisatäiendust eesti keelest;

18% poistest ja 11% tüdrukutest valisid geograafiaalased lisateadmised;

5 tüdrukutest soovisid silmaringi avardada.

3. Õpilastele meeldis tunnis kõige rohkem: tund oli motiveeriv; sai teada uusi sõnu ja väljendeid; oli võimalus käia erinevatel Eestimaad

tutvustavatel ekskursioonidel; tunnis sai palju värvida ja joonistada.

4. Õpilased peavad kursust kasulikuks: uute eestikeelsete väljendite õppimine; lisateadmised geograafias; võimalus osaleda aktiivselt tunnis kaasa.

Kokkuvõte ja järeldused

Töö eesmärgiks oli Valga Vene Gümnaasiumis läbi viidud projekti “Maatundmine” näitel esitada keele ja aineteadmiste inegreeritud õpetamise üks võimalikke lahendusi.

Läbiviidud küsitlusest selgus: 40% õpilastest külastas tundi enda

keelealaliseks täiendamiseks; 30% soovis saada lisateadmisi geograafia

vallast; 19% käis tunnis seepärast, et pidas seda

kohustuslikuks.

52% õpilastest vastasid, et osalesid õppetöös heameelega. Vastanutest 30% tunnistab, et neile meeldis tund väga. 24% ootasid tunnilt keeleoskuse parandamist. 19% õpilasi köitis erinevatel projektiraames toimunud üritustel viibimine. Eestimaa looduskaunite kohtadega olid seotud 15% õpilaste ootused.

Eesti kultuuri ja traditsiooni ning ühiskonna paremini mõistmist lootis saavutada 3% vastanutest. Kõige rohkem köidab õpilasi tunnis võimalus end arendada. Õppetööl osalesid vastajad heameelega. Õpilaste ootused olid kõige rohkem seotud ekskursioonidel ja matkadel käimistega.