prusiska chrestomatija

Embed Size (px)

Citation preview

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    1/115

    PRVSSOLOGIA KLOSSIANA: LINGVA BORVSSICA NOVA

    PR ! SISKACHREST " MATIJA

    , I

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    2/115

    Mikkels Klussis be Pr`ncis Arellis

    PRÚSISKA

    CHRESTÒMATIJA

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    3/115

    © Pranciškus Erelis

    © Letas Palmaitis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    4/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    5/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    6/115

    Prºi skait`tajan

    ªn wangan stesse 1999 past`i publicïtan en Wilnei “B`ziskas

    prúsiskai-laïtawiskas wirdeïns 1998/99”. Stan-kïsman öis wirdeïnsast tikkuns en uööimans wersiònins, st. a. sen laïtawiskan, latta-wiskan, miksiskan, pòliskan, guddiskan be ºngliskan billins, mes j`u mazzimai end`twei Tebbei öan chrestòmatijan, kan eraïns wïrst tºrpawuns sen pagalban ezze aïnasmu öºisan wersiònin. K`igiwirdeïns, tït dïgi öï chrestòmatija past`i peis`tan en sembiskasmudialaktan.

    Stwi Tú wïrst aupalluns tekstans, kw`i past`wusis kurtan pagaúnint ezze mettan 1989. Sp`rtai kwaitºimai, k`i ö`i tekstai past`lai per brewïnsnan be mòdelin stºimans nawwans tekstans t`liskurtun. En stawïdsmu pròcesan adder wïrst prawerïwuns ir nawwaiwird`i, stesse paggan wïrst Tú turïwuns anga past`twei per rekre`-ciskas eksperimºntas delïkaimikkan, anga ïmtun nawwans wïrdansezze kitºimans delïkaimikkans. Öl`it dwigub`snan mes kwaitºimai,k`i ir Tú ïmlai delïkan en núsmu eksperimºntan. En abbeimas prºipalins Tú wïrst turïwuns kòntaktitwei sºn mans. Stwi Tebbeinúsas gruntkoòrdinatis:[email protected], Pr`ncis Arellis +370 2 797380, [email protected] [email protected] [email protected]

    [email protected]@[email protected]

    [email protected],[email protected]@uwm.edu.pl

    [email protected]

    Labban izpalsnan! Mikkels Klussis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    7/115

    6

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    8/115

    7

    ªnturs

    Prúsas grïma 8W`iöai iz D`nskan 9 Dailúns Russinis 10Swinta Nakts 11 Pòezija 15 Bilïsnas, pagarbas 19

    Adlis waks 23 Prúsas t`utas kultúris dïlatajai 31 Iz wuraprúsiskan literatúrin

    ªlbingas wirdeïns 93Grúnawas wirdeïns 94 Pirmasis katekismus 95

    ~ntrasis katekismus 96 Tïrtasis katekismus 97

    Pameddiskas dialakts Pater Noster 100 Fabula: Kamistin be kamnitei 102 Laïtawiska grïma: Kur aö josiu, broleliai 103

    Judaica: Dûuma- Dûamï mòöºjòs stereoeffekts en Eupatòrijòs ‘ustjò 104

    Preid` Bïbelis tulkausnas 107

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    9/115

    8

    Prúsas grïma

    1. Tïmran meddin t`uta, 3. Treppa sp`rtai búrai,Eïskun azzaran – Pas plúgan dei ºit,

    Kiröa plattun l`ukan Be en d`ngu dúraiSw`iksti p`itaran. Pippelka j`u skreït.

    2. Kiröa pelkins, teïnan 4. Júris tenna grïmuns`ustra j`u etskït – Iz deiwútiskwan,Tït pagaúne dºinan Braïdis enklausïwunsSkïstan sw`ikstan, tït. ªn pr`butiskwan.

    E.Hannighofer’s / Mikkels Klussis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    10/115

    1. Tîm - ran med - din tâu - ta, Eîs - kun az - za - ran — Kir - ða plat - tun lâu - kan Swâiks - ti pâi - ta - ran.2. Kir - ða pel - kins, teî - nan Âust - ra jâu et - skît — Tît pa - gaû - ne dçi - nan Skîs - tan swâiks-tan, tît.3. Trep - pa spar - tai bû - rai, Pas plû - gan dei çit, Be en dân - gui dû - rai Pip - pal - ka jâu skreît.4. Jû - ris ten - na grî - muns Iz dei - wû - tis - kwan, Braî - dis en - klau - sî - wuns Çn prâ - bu - tis - kwan.

    PRÛSAS GRÎMA

    Herbert Brust

    c

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    11/115

    Wâi - ðai iz Dâns - kan, Iz Kes - te - rî - nan, Iz Mi - me - lî - kan, iz Kun - negs - gar - ban.

    WÂIÐAI IZ DÂNSKAN

    58

    44

    98

    ••

    ••

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    12/115

    9

    W`iöai iz D`nskan

    1. W`iöai iz D`nskan, 3. Grazzus dirïtwei,Iz Kesterïnan, Mïlas wai¼`twei,

    Iz Mimelïkan ªn wissai PrúsanIz Kunnegsgarban. Nest tenesmu lïgs.

    2. Bºi gïrbinusi 4. L`ilas auglïkas,As na trïns sïmtans; Skïstas prusnïkas,Iz trimmans sïmtans ªn wissai PrúsanAst padïnguns aïns. Nest tenesmu lïgs.

    5. Nu kai st`i si t`ns – K`igi erpeis`ts! Nu kai t`ns treppuns – Kai na dukútans!

    (Rhesa, Nr. 6)

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    13/115

    10

    Dailúns RussinisLapingrïma

    Karenguns a! ktais, tikrinaiti r " ndans!J#u d " rsai$it Prus# en gatwins š#i –

    |: Kas b " tan klippa si en buttu tusnai s " ndants,Šand$inan pr ! ss paw " rpingis past#i.:|

    Paw " rpan pintin M#ntas batalj%nu!Paw " rpan pintin Pr ! sas zm! nimans! – |: Kw#i delli b$i, ankst#inan w " rst buwus milj%nai, Ni mazzi j#u ni a " ns stal " ntun mans.:|

    En r $izan panzdauman mes enwak " taiSendr #ugi dr ! ktai$imai$mpirsin – |:Tein! d#ngs sw#iksti n! mans pr # butskai laukst " tai,En t#utan pr ! sai etwartinna sin.:|

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    14/115

    11

    Swinta Nakts

    Swinta nakts!& nakts tusn#!Migga wis, ter ain#Prei Dad#inin seim " bud$i,

    D$iwu d " nkaui be aušaud$i:Miggais Dad#ini n! ss m " ls!Miggais Dad#ini n! ss m " ls!

    Swinta nakts!& nakts tusn#!Pa " meniska dain#S$n engellin Al$luja

    B$i pirm#i Dad#i' u daj#:Kristus j#u sirzdau mans!Kristus j#u sirzdau mans!

    Swinta nakts!& nakts tusn#!D$iwas S! ns! Tuldisn#Iz Ten zarr #ntei$it prei mans,

    Stans izr #nk " tans p$rgimans,( n Tw#ise g " msnai Krist!( n Tw#ise g " msnai Krist!

    M.K.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    15/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    16/115

    Pòezija

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    17/115

    14

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    18/115

    15

    Wassaras tuldïsnas

    J`u saulïka etkúmps etskïwusi swïtan baudinnaBº saltas zºimas pastangans grawïntei glaud`i si.St`i pasallai sen laddans j`u pagaúwa engºibtwei,ªn nika sp`inawints sn`igs wiskwºi jau ast wïrtuns.Tït laukans tepjai winnai aïnat gaiwinnantei glabbaBº wisawïdans zalïkans wakºi ezze gallan etskïtwei.Guddis sen wissamans meddins pabuddusis ast ezze m`igu,L`ukan ir g`rbai ir lïndas aumetta jau kizzins.Wissalab, ka en assan’s dergïsnai aulaúwa raud`ntei,Wissalab, ka en azzaru ilgi giw`ntei perzºimauAdder pa swajjai kïrnan bºi per zºiman enmigguns,Wissalab en pulkammans izlïzuns wassaran zmúnint.

    Dukkei dïgi narittei iz saltan pap`usan sin tºnsi.Warnis be w`rnai sen sarkins dïgi sen púkins,Pellis sen sw`imans malnïkans be kurmjai teppiskwan gïre.Mussas, grambúlai be kuööai sendr`ugi sen túlamans blussansMans jau preiwargint etkúmps en pulkammans wiskwºi sin

    senrïnkaBe tït rikijjans kai búrans engreúztun aústans etwïri.

    Kris¼`ns Dònelaitis, “Metaskºrdas” / Pr. Arellis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    19/115

    16

    Etwºrpjais br`ti

    As kw`i minïtun wúran prúsan t`utan,As kw`i minïtun amzin, núsan br`tin:Etwºrpjais númans pr`butskans auöaútins – Mes tebbei prúsiskan ni mazzimai wai¼`twei.

    Twajs kºrmens ast enwangiskan aulaúwuns,Öl`it gïwan dabber nòseilis be dúsi.Druwºimai mes: tú ainaw`rst etgimsenin pagaúwuns,Etkúmps twaj` bil` jau tebbei ölúzi.

    Etwºrpjais, br`ti, tú enkapts, as asma gïwan,Be twajjan teïsin zmúnina st`i sïrai núsan,Tú sïmtans mettans migguns teinú etskïwunsBe mes etkúmps wid`imai wúran Prúsan...

    Pr`ncis Arellis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    20/115

    17

    Bilïsnas, pagarbas

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    21/115

    18

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    22/115

    19

    Ain` smittuka ni segºi wassaran.Aïns per wissans, wis`i per aïnan.Aks per akkin, d`nts per d`ntin.As rikïs, tú rikïs – kas wïrst skºurins passuns?Bilïtwei labban, tusïtwei walnan.Bïtai salawwis, anksteïnai n`wis.D`iti k`izeru, ka ast k`izeras, Dºiwu – ka ast Dºiwas.Dein` dºinan mukinna.Pakúnteis mi Dºiwa ezze ginnimans, ezze prºisikamans as

    subs pakúnte si.Dºiws d`st d`ntins, dºiws d`st geïtin.En Dºiwas pagalban druwºis, adder subs ni sïndais.Eraïns ast sw`ise deiwútiskwas utris.Ezze wilku bïguns na tl`kin treppa.Gaïlas r`nkas – kirsn` geïts, kïrsnas r`nkas – gail` geïts.Gilluis en meddin, túls garrin.Ginni ast en naútei erzin`tun.Ilgi lanzïntei ir stabs ebaúga.Iz debïkan upjan lïkuta agl`.Iz lïkutan sp`nkstin debïkan pannu.Ka ast d`tan, immais, kaddan assei dºlbtan – bïgais.K`igi tú mennei, tït as tebbei.Ka tú segºi, segºis labban be endirºis wangan.

    Kailústisku tºmpran neggi aúss.Kallais gelzan pak`i garrawa.Kas entikriskan d`st, dwaiw`rst d`st.Kas laukijja, stas aupalla.Kas ni gewinna, stas ni ïsei.Kas pirmais, stas walnan.Kas t`wan mútin ni klausºi, sebbei naútin kwaitºi.

    Kas túlin kwaitºi, mazzan gaúne.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    23/115

    20

    Kasse warri, stesse ir kw`its.Kas winúts, stas ir dribbina.Kawïdan dïlin, stawïda alg`.Kawïds t`ws, stawïds malnïks.Kawïds rikïs, stawïds ölúzniks.Kawïds zmúnents, stawïda izpresn`.Kerd` ast pennings.Kittans mukinna, adder subs ni segºi.Kelli galwas, telli izpresnas.Kwei pennings bil`i, stwen tikròmisku tusºi.Lïnan ºit, t`lis ast. Naúts ni ºit ain`. Ni ast buttan öl`its dúman. Ni ezze ter aïnan geïtin zmúnents giw`nts. Ni girreis dºinan öl`its bïtan. Ni gunnais dºiwan en meddin. Ni segºis kitsmu ka sebbei ni kwaitºi. Ni tuldºis aupalluns, ni wajjinais pamettuns. Ni wissan ast aúss, ka blingºi.Pennings w`lda swïtan.Skait`nts be peis`nts geïtin ni pras`nts.Swaj` nurtwi ast kºrmenei taúwis.Swajjan ast walnan.

    Sw`ise ni d`is, kitse ni kwaitºis.Túls segºis, mazzais bil`is.Túlas r`nkas debïkan gnettan erl`ngi.Walnan ast d`tun neggi ïmtun.Walnan spurglis en r`nkai neggi braïdis en me´´u.Walnan teisïwingi aulaútwei neggi niteisïwingi giwïtwei.Zukkis be w`isis en tïrtei dºinan dukka.

    Zukkis laukijja kwei gilluis, zmúnents – kwei walnan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    24/115

    21

    Adlis waks

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    25/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    26/115

    23

    Per m ! ise T ! wan

    ( nwangan enw#rga m#ise l " kuta dukti. Ankst#inai erl#ngi sitemperat! ri,#rstini, k %nstatiwusi grippin, pataukinna, kai meswis#i w " rstmai s " rgusis: enimmaiti rimantad " nan, mazib! t staw " rst pagalbuns. Stan “mazib! t” prei paga! senes ciklin per uššans zm! nins kašt! ja t! ls nik #i n! mans palikka per pussissawa " tis giw " snan. Ka seg " tun t#lis, k #igi wisaddan, niwa " dimai. Asmai jukkusis prei r " nksnan sirzdau " din be plat " senin per tappinsnan, tein! adder turrimai r " nktwei sirzdau " din be medic " nin. Šl#it stwi as etminna si knupl%kan! Turrimaisp " jawingi k #uptun knupl%kan be paga! tun din kr #mstun be#ngtun s$n din nasipr #lins. Staddan w " rst stas perklant " ts w " rurszem#i g! buns dabber na pintin en n! sans %rganismans. Šisgeni#ls pr #ts erk " nina ukadebbaisin g " rbin penningans, p$r kansmazzi di k #uptun bulwins be kekkin w " negans per m#isel " kutanin.

    K #i di prawerru tik " ntun k #uplins en l " tamans k #upa- butans, sta ast ilgai g$istas kapitalismas daj#. Perarwi, turri di per šan d# jan plat " twei sen pus#ntras kil%metras neika! snanstwen be telli subban etw#rtai – telli penningans mazzi diauga! tun ni t$rpawintei m " stas transp%rtan be ni risk " ntei past#twei nalaz " ntan sen staw " dan štr # pin, pa kasse nie-nplat " snan j! s wis#i w " rstei past#wusis izmestan en gatwin. Š " aulanksn# stesses ciwilizaci%nin be ten$isan d# jan turri " r sw#ise pl! sans: neikausn# ast t$rpinan per s " ran, adder na pintinast dabber Ginnis upiccan, kw$i enb " guns as mazzi perband#tunmajjan pustin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    27/115

    24

    T " tet as b " ga per l " tan knupl%kan, l " tans bulwins be l " tansw " negans. Aha! Stwi ast " r p$ismen: Nicks Torius, k #igiwisaddan, presta pr % blamans stesse unzaar #ikiskan be ni ast pers! itintan past#nintei preizemmintan, k #igi stank " sman senAppun. Izpret " ngi, stas Aps ast simb%ls, ni arwis aps, kaw " dsast pa bet%nu (endir $iti, entikriskai pa bet%nu, pa plattimansen de " ktu stesse pillis padwarrin, adder pa niainasmu aspaltan!).D " gi " kstan, k #i stas Unzaar #ikiskas Aps pra m " stiskans s#itansast send#tan sen stan pa bet%nu. Be d " gi " kstan, per $it sta wissann! mans pra supnans, en kaw " damans mes met#imai si lauk " nteiRet " wingiskan Appun, kas a " nat pirzdau n#sin auskr #ida ensw#ise Unzaar #ikiskwan, stank " sman supn#i send#st mans, paJungan, sen draugizm! neniskans mitol%gemans, kw#i adder ast ter unzaar #ikiskan. Šl#it prawer $i mennei knupl%ks, bulwis be kekki w " negas per m#ise l " kutanin, kw#i, d " nkun D$iwu,

    dabber ni ast unzaar #ikiskan. Perarwi adder, neggi s " mtan met#iw " rst prag! busis, k #igi ni ter as, adder ten# d " gi w " rstmai past#wusis unzaar #ikiskan. As kw#i b! twei pirman, empal " guarwismu k %munistan (anga ainuntsmu komsom%lcan:“K %munistai –$mpirsin!” – sta ast, k #i b! lai ennase " lintan p% pulaci%nis a! gsnas araikinsn#). Ik #i #ustabawingi, as ni

    kwait$i b! twei antran " r pas m#ise w! ran t#wan – ka gi w " rst palikkuns stank " sman ezze subsmu men? Sta ast interes#nti,k #igi s$ntimans šlaitaw " diskamans dr ! wins, niainunts, šl#its p#ran dessimtins barikkans sekt#ntins, ni sp " t enpaltwei endeiw! tiskan Unzaar #ikiskwan. Mazib! t sta ast stesse paggan,k #i Unzaar #ikisku ni w " rst pr $ipaus b " gusi en niainasmu pr $ipalin, šl#it š " n! se derg " ta ekzist$nci ast akiw " staienar #ikintan en k $rdai?

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    28/115

    25

    Ezze stan wissan prest#ntei, as g#ncai ni endir $i, k #i m#isenaggis p " da men na ainuntan nij#ukun adder zin#tan pintin.

    Izpret " ngi, ni ast ni a " nan šlait " ntan, pra kaw " dan pintin kak " ntunl " tan k #upabutan. Stas galwasdel " ks – k #uptun stan plannautanuka$nterpiskan be, mazib! t, hm, hm! Anga dabber k #uptunsebbei iz etw#rtpeningans d " gi “M#nijan” sen re " sans? A " naten t#šimans kals#i ainuntai etw#rtpeningai – j#uku gail#i, p$r kans ni ast maz " ngi k #uptun " r sweppilinins. Adder kaddan

    stwen t " nka gelt

    #inai, sta ik

    #igi nij

    #u ast del

    " ks ezzeizmain#tamans dessimtins, šl#it t " t sebbei – dabbas daj#.

    Staddan mazzi di g " rbautun ter dessimtins be sengramb " tunsebbei gelt#inans malkpenningans per stan subban “M#nijan”!“M#nija”, kaddan t! dabber nika nitur $i en #ustai ezzeankst#inai! Š " perb#nda ni ast mazzais nik #i m#ldas%nanistas,kas en nipreistal " wingismu de " ktan pirman r $izan kliptai ebdir $igrazzin n#gan gennan! Etwin! iti, as ni asma swintan, k #iizstal " lai staw " dans perb#ndans! Šl#it majjai l " kutan d " gi pad " nga “M#nija”. )r stessei sirzdan.)r stessei deb " kaisin.Akiw " stan, nikakinna di p$r trins – as ni asma gluppan, k #iizw$rplai staw " dans penningans per “M#nijan”! Ainaw " dan,k #uptun be subsmu prar " tun – izpret " ngi, sta ast perlamsenis. Niainunts nikw$igi w " rst wid#wuns be serr " puns, k #i t!k #upuns be subs prar " wuns – niainunts šl#its tw#ise pawa " senin.Pirzdau " nsan taw " ks g$rba ezze bl%kadin, kan t#ns beiergiw " wuns. Stwen aula! wa pirzdau wissan st#i, kw#i tur $imaln " kans, beggi$st wissan d#i ten$imans. Prawerru m " ritwei,k #i adder bei d " gi staw " dai, kw#i t " t ni seg$i, be bei staw " dai,kw#i " r kanib#lau. Sta ast t " t dabbiskan – izl#iktwei na kitse

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    29/115

    26

    rekkenan! Ka as b! lai b! wuns pa st$imans st#nins, ikkai asr #nga “M#nijan” ezze m#ise maln " kamans?

    Ka as b! lai b! wuns be kasse paggan as asma izr " nkunsentikriskai šin pintin? Aha, stwi ast winein " ks. Staddan pirzdauKal#ndans Ginni perwartinnuns si pr $i mans, ebka " linuns be j#uku d#wuns penningans. Sta izrankijja maln " kamansg$rbsenin ezze Swintan Niklin. Staddan as ir b$i izb " guns, k #igit$nti, en panzdaumanei st! ndin enk #uptun na swintikinanstallin be na d# jans be staddan as ensmittinuns$n šin

    winein " kan per kal#ndiskan glintweinan! Ni aupalla si stwenglintweins, adder stan, ka b! lai preistal " wuns en stesse de " ktu, b$i per t$mpran. Staddan as " r etminna si l " tan k #upabutan,$nkan as t$nti big#nts. Stan b " tan bei t " t pat timran be l#idan, k #id " gi t$nti, adder d " gi ni bei saltan, beggi ni ast saltan, kaddant! b " ga sen z$imas r ! kans. Adder t$nti as etk ! mps b " ga ezze

    šismu winein " kan pr $i stan l " tan k #upabutan, as b " ga na stansubban pintin. Ik #igi etk ! mps ast Kal#ndas! Spart# %rgelienkals#wusi en galwai be k %rs st$isan dessimtin zar #ntingailar ! kinan maln " kan engrum$i Gloria! Gloria! In Excelsis

    Deo! Kal#ndiskas gr " mas main#i si ain# pas kittan, nus##ustabawingi adli endegga si sen dessimtins m " stiskanslikt " kins – t " t, stwi bei taw " ks, kas perp " da stan adlin iz k #upan b " tai ankst#inai dabber sen timran, dabber mennei mig#ntismuen sw#ise lazt " kei. As etbudda serr " puns šlam " snan st$isan adliswippin be stan nij#ukan pr " skas skujjas ar %man. Era " nanmettan. Era " nan mettan$rgi pattalin be#uktais –$rgi en pr # butiskan Bewangibin! Panzdau mes w$rpusis si per adlinsdwe " sun. Tein! sta papalla mennei sen m#ise deb " kaisin duktin,

    kas j#u ast tr " snadesimt mettan w! ran.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    30/115

    27

    N! stwi ast " r enlaipintan k #upabutan. Knupl%ks, bulwis,w " negas be... prawilikkiska “M#nija” per etw#rtpeningans. As

    asma t " t pra

    " mtan sen st

    $nseniskwan stesse ebwij

    #klis drazsnan be t " t engardaui si sen šok %ladis be re " san mais#lin, k #i ni

    endir $i, k #igi m#ise naggis etk ! mps p " da men na stan subbankal#ndiskan pintin, ter j#u etw#rtai prei buttan. Gr " mas adder ni wanginna si. Empr " kiskai, waidinnasi, ik #igi en galwai kals#i pastippan ten$ise repertoire, ik #igi as asma j#u g#ncai m " rsuns paga! wusin#ntran febru#ras sawa " tin...

    Dabber p#ran pawartai be as w " rst izg! buns na f " nišastikriskanin. En r #nkai as gnet#i pap " rkan ezze “M#nijai”.Pap " rkan g$ide na sw#ise #ukruwjas urnin. Ainuntkwei$mpirzdan,$st na sirzdan tr %tuaru, ka nika k " rsnaui. Sta nimazzi b! twei – kasse paggan sta ast š#i be na sirzdan tr %tuaru!Ainaw " dai, ik #i as dabber ni wid#i " kstai, šl#it as j#u ni dwigub#i – sta ast#ukruwjas k %ntaineris. Sta ast, kw$i as w " rst ten-ginnuns pap " rkan. T " t, sta ast k %ntaineris. As wid#i din j#u " kstai, as wid#i, k #i t#ns ast etwiran, as wid#i, k #i en tenesmuka nika ast$ntrai. As dabber ni wid#i " kstai, adder j#u j! nta, ni – wa " da, t " t k #i j#u asma wa " duns ni wid#ntei, KA ast$ntrai.Kasse paggan š#i, kasse paggan en#ntrai febru#ras sawa " tin! Ni#umenew " ngi as metta pap " rkan, ik #i as j#u wid#i: j#,izpret " ngi, sta ast aumestan kal#ndiskai adli.

    Pap " rkan en pr # butskan izn " ksta sirzdau tenesses wippins – etwin! i men, sta gi bei T! , kw#i wak $i men en pagalban,kaddan as g! ba na kal#ndiskan pintin be kal#ndiskas gr " maskals#i en galwai! Ka mazzi as seg " tun? Ikkai as tur " lai SwintanPanniskan!

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    31/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    32/115

    29

    Prúsas t`utas kultúris dïlatajai

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    33/115

    30

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    34/115

    31

    ALBERTUS

    Perejïngis pirmassis Prúsas ercògs ~lberts, ~nsbachasm`rkgrewjas Prïdrikas newïnts súns, gimma túsimtskettursimta newindesïmtas mettas septinadesïmtan maïjan.Ezze mútis p`usan bºi dis súnaws stesse Pòlis kunneganLaïtawas debfirstan Zïgizmundan stan Wúranin. En túsimts pºnksimta penktasmu past`ne dis per dòmas rikijjan en Kºlnu, panzdau — en Wircburgai. En túsimts pºnksimta desimtasmu,Teutònan Urdenas debmistru aulaúöasmu, past`ne ~lbertsizrïnktan per stesse aulaúöas weldnïkan. Kwaitïntei pawïrpintun Prúsan ezze wassaliskwai prei Pòlin, pagaúwa diskareúsnan prïki sw`ise tïwin, skl`it past`i ebwarïtan en túsimts pºnksimta dwiddesimt pirmasmu. Staddan gúba ~lberts enMiksk`tautan be erzin`i si sen lutteranisman be Lutheran. EzzeLutheru past`i dis endrúwintan perbilïtun katòlicisman, pernaikïntun Urdenan be en Urdenas w`lstis deïktu pagruntintun lutteraniskan ercògistan. Stan segºi dis en túsimts pºnksimta dwiddesimt penktasmu. Lutteranisms bei tikkunsk`i mikska naciònala skatisn`, kasses aïns aspekts beikris¼`niska mukïnsna be liturgïja en naciònalai billin, faktiskai — mikskan. Ercògs enimmi drúwin ezze sïru, Kristus pagganni mikskibas paggan. Tenesse kakïnsli bei arwiskai kris¼`niska

    w`lsts, ni ainasse, skl`it wisºisan amzin be zmunºntin deiwú-tisku. Wid`nts, k`i en tenesse w`lstei giw`ntei deïktas amz`i prúsai be laïtawjai past`ne diskriminïtan, t`ns en subban stesmumettan enteik`i en Prúsas Laitawai laïtawiskans skrittins, adder en túsimts pºnksimta ketturdesimt antrasmu pagruntina partikul`ran, en kasmu past`i gattawintan prúsiskas,laïtawiskas, pòliskas billin preddikerei. T`ns drºudei

    diskriminïtun ullanderins be laipinna izdrukkautun pirmans

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    35/115

    32

    katekismans (kw`i bei ir pirmanei laisk`i) en prúsisku be enlaïtawisku. ~lbertas galwasdilin bei Kunnegsgarbasuniwersit`ti (panzdais bilïta per Albertïnan), pertikint` iz partikul`ran en túsimts pºnksimta ketturdesimt ketwirtasmu.Per pirman teològijas profesòran ensadinnuns dis laïtawinStanislawan Rapal`nin, per pirman grºkiskas be ebrºiskas profesòran — partikul`ras wedikkan laïtawin Abr`manKulwïnan. Rapal`nu past`i palïkitan ir teològijas katºderin.En swajjan galwasmistan ercògs wakïwuns zin`nikans bekunstenikans iz pastippan Euròpan. En tenessei persòniskangïwatan bei túlin naútis, dïgi tenesse gals en Tapjawai túsimts pºnksimta uödesimt asmas mettas dwidesïmtan m`rtan beik`rtu.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    36/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    37/115

    34

    BESSEL

    Túsimts septïnsimta astòndesimt ketwirtas mettasdwiddesimt `ntran júlijan en Westfallis Mindenu gimmunsPrïdriks Willams Bessels, izpretïngi, ni bei ni aïnskunegsgarbïns. Mukinnuns si past`twei per kaupikkan, adder panzdau subs studºi astrònomijan be matematïkin be past`iendirïtan ezze br`trimans Humboldtans. Geni`lsmatem`tikeniks be astronòms K`rls Gauss enimma Besselin prei sw`ise m`ldaisins be en túsimts astònsimta desimtasmutenginna din en Kunnegsgarban, k`i stwen perïmlai profesòrasdeïktan en preitarïsnan prei kunnagas Prïdrikas Willamas Tïrtas pl`nan gruntintun mïstas obserwatòrijan. Öisse obserwatòrijasturmus adder past`i gattawan ter en túsimts astònsimtatrisdesimtasmu kareúsnas paggan. Ainawïdai Bessels j`u`nkstais, en túsimts astònsimta dwiddesimt tirtasmu, bºiebgïrbawuns, k`i pa Ur`nan turri bútwei dabber aïns planets(stas bei Neptúns, aupalts en túsimts astònsimta ketturdesimtuötasmu). En assanei stesse túsimts astònsimta trïsdesimtasman, pirmassis en swïtu, ebgïrbau Bessels en sw`iseobserwatòriju stan ettrapan sirzdau Zemmin be l`ksnan. St`lauksn` bei Cygni uödesimt aïns. Nadirïntei Sïrijus w`rstanBessels pagºrdau din turrintin timran satelïtan (stas past`i

    aupaltan en túsimts astònsimta uödesimt antrasmu).Bessels ast dïgi autòrs stesse Zemmis elipsòidiskanmòdelin — abbans Zemmis assins t`ns ebgïrbau zurgi túsimtsastònsimta trïsdesimt ketwirtan. Bessels bºi izdrukkawuns trï-simta astòndesimt pºnkins zin`niskans dïlins be aulaúwatúsimts astònsimta keturdesimt uötas mettas septinadesïmtanm`rtan en Kunnegsgarbu. Stwen tenesse dïlasnan ºmpirsin

    sadinnuns tenesse m`ldaisis Argelanderis.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    38/115

    35

    Prïdriks Bessels enkapts en zin`nikan kapurnai prºiobserwatòrijan. Sòwietiskai barb`rai pernaikinna tenesse kap- pas pamïntlin dr`ugan sen kapurnan pa túsimts newïnsimtaketturdesimt pºnktan. Pa dwiddesimt mettans ºnwanganerzin`wusis, kas bºi Bessels, tenºi tikinnusis kirsa tenessekappan betòniskan plattin. Sta bºi tenºisan sp`rtai“peretr`wingin” pòlitiskan z`ngan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    39/115

    36

    BEZZENBERGER

    ~dalberts Bezzenbergeris gimma túsimts astònsimta pºnkdesimt pirmas mettas keturnadesïmtan aprïlin en Kasselu.En túsimts astònsimta septïndesimt antrasmu wanginnunsGettingenas uniwersit`tin, t`ns ºmpirsin sadinna stúdijans enMinkenu ºrgi septïndesimt ketwirtan, kaddan engaúwadoktòras gr`dan. ªrgi túsimts astònsimta astòndesïmtan bºidis Gettingenas, panzdau — Kunnegsgarbas uniwersit`tis profesòrs. Pagaúwuns enlaukïtun gòtiskan, Bezzenbergerisdïwan imma interessin en baltistikei be indòeuropeistikei. J`uen túsimts astònsimta septïndesimt ketwirtasmu pagaúwa dis publicïtun krïtiskans perlazïnsnans stºisan pirmaninlaïtawiskan be lattawiskan drukkautan pamïntlin. Wissans pirmans laïtawiskans pamïntlins t`ns ebpeis`i en túsimtsastònsimta septïndesimt septmas mettas “ªnpidamans preilaïtawiskas billas istòrijan”. En túsimts astònsimta astòndesimtantrasmu tïnka debïkan Bezzenbergeres dialaktològiskan dïlin“Laïtawiskas enlaukïsnas” sen túlin tekstans. Bezzenbergeris pirmassis istòriskai enlaukijja laïtawiskans zilbis tònans. Entúsimts astúnsimta newïndesimt septmasmu publicijja disketurnadesïmtas metsimtas pagaúsenes prúsiskas (ºlbingiskas)wirdeïnas faksïmilin. T`ns dïgi enlaukijja kittans prúsiskans

    pamïntlins be antropònimans. En túsimts astònsimtaastòndesimt antrasmu — tirtasmu t`ns publicijja enlaukïsnanstºisan grºncin sirzdau wúrans prúsans be laïtawins en PrúsasLaïtawai. Öai etölaitinna dis prúsiskans topònimans sen -kaims,-appi be laïtawiskans sen -kºmis, -uppi. LaïtawinsBezzenbergeris laik`i per Skallawas be Naddrawas autochtò-nans. Enlaukijja dis ir Kursiskas Nerrijas lattawiskan.

    Ezze túsimts astònsimta newïndesimt pirmasmu bºi dis

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    40/115

    37

    “Prúsiskas wúriskwas perònis” wediks, adder en túsimtsnewïnsimta dw`inadesimtasmu, ºmpiri sen Dethlefsenan, pagruntina Prúsas etnògrafiskan “Taweïnas” muzºjan en Kun-negsgarbas Úbamans (Hufenu) prei mïstas Zoo. Trins rºizansna rïndan Bezzenbergeris bºi Albertïnas rektòrs. Aulaúwatúsimts newïnsimta dwiddesimt ̀ ntras mettas trïsdesimt pirmanuktòberin. En Kunnegsgarbu bei gatwi en tenesse teïsin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    41/115

    38

    BOBROWSKI

    Jòns Bobrowskis gimma en Tilzei túsimts newïnsimtaseptinadesïmtas mettas newïntan aprïlin. Ezze túsimts newïn-simta dwiddesimt penktasmu ºrgi dwiddesimt asman aúga disen R`istanpilei be panzdau — en Kunnegsgarbu, kwei entrïsdesimt septintasmu izstal`i abitúrin en Knïpawas gimn`ziju.Kittan mettan pagaúwuns studïtun en Berlïnu kunstas istòrijan, past`ne adder mòbilizitan en karrin, adder en fruntei ezzeguddamans pagabtan. Ezze túsimts newïnsimta ketturdesimtnewintasmu dïlai dis en Dein`iniskasmu Berlïnan en Union- perlazïntwei.

    Pirmans wersans pagaúwa dis publicïtun en túsimtsnewïnsimta pºnkdesimt ketwirtasmu. Per Bobrowskin astcharakteriskan gillu mïlin prei Prúsas t`utan be diskriminïtanzmunºntinan. Sta past`ne realizïtan en elagïjamans (öl`itewingi — en “Prúsiskamans elagïjans”) be ròmanamans, en kwºimans b`nda dis paprestun istòriskan pintin stºisan Prúsas amzin — prúsan be laïtawin, dïgi miksin be tenºisan laik`senin sensw`ise dein`iniskans kaimïnans. Öai tïnka ir naciònalas wïnas pròblaman. Bobrowskes dil`i “Sarm`tiskai kerd`”, “Pòmiglint`utas strut`i”, “Urkanas zentlin”, “En wïtras guddei”,“Boehlendorffs be pellin swintikas”, “Lºwinas malúns”,

    “Laïtawiskai klawïrai”, “Persergïtajs” perl`nke prei miksiskaslïrikis öedºurans. Bobrowskis past`i ebdaj`tan sen HeinrichasMannas pr`izan be sen internaciònalin Charles-Villonas pr`izan. Aulaúwa en Berlïnu túsimts newïnsimta uödesimt pºnktas mettas `ntran septºmberin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    42/115

    39

    BR~TEI SKOWRONNEKAI

    Pòets be peis`tajs Prics Skowronneks gimma en Öuï-kimans prei Galdapin túsimts astònsimta pºnkdesimt asmasmettas dwidesïmtan augustan. Tenesse br`ti peis`tajs RikkardsSkowronneks gimma stwen pat túsimts astònsimta uödesimt`ntras mettas dwainadesïmtan m`rtan. Abbai bei sin per miksins laik`ntei mazúriskas t`utas patriòtai. Abbai bei pòpularan en núse metsimtas dwºimas pirmans metdesïmtinssirzdau Miksk`tautas skait`tajans.

    Prics past`i waïstan k`i me´`niskas pòezijas autòrs,adder peis`wuns dis ir enwesselinsnas ròmanans (“Mazúriskaikrauj`“, túsimts newïnsimta ketturei, “Lizentï ºnda”, túsimtsnewïnsimta newinnadesimt, “Taweïnas pannu”, túsimts newïn-simta dwiddesimt). En túsimts newïnsimta dwiddesimttirtasmu tikka tenesse autobiògrafija “Aïnas deinaprusïnasgïwatas istòrija”. Prics Skowronneks aulaúwa túsimtsnewïnsimta trïsdesimt newïntas mettas septman júlijan enÒranienburgu.

    Rikkards peis`wuns kòmedijans (“Kïrsnan ïristin”, tú-simts newïnsimta aïns, “Gener`las lunkis”, túsimts newïnsimtadw`inadesimt) be enwesselinsnas ròmanans (“Tusisn` en me´-

    ´u”, túsimts newïnsimta astònei, “Taweïns, taweïns”, túsimtsnewïnsimta dwiddesimt astònei, “Wºzenbergas uppin”, túsimtsnewïnsimta trisdesimt aïns). Rikkards Skowronneks aulaúwatúsimts newïnsimta trïsdesimt `ntras mettas uönadesïmtanuktòberin en Ekkenbergu prºi Maldewïnan en Pama³³u.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    43/115

    40

    BRETCKE

    Jòns Bretki (laïtawiskai — Bretkúns) gimma en túsimts pºnksimta trïsdesimt uötasmu mettan en B`mblin k`imu enFrïdlandas taúwiskwai, aulaúwa ezze marru en túsimts uööimtaantrasmu en Kunnegsgarbu. En túsimts pºnksimta pºnkdesimt penktasmu — uötasmu studïwuns en Kunnegsgarbas, panzdau — en Wittenbergas uniwersit`tei. Ezze túsimts pºnksimtauödesimt antrasmu ºrgi astòndesimt septman Bretki ast preddikeris en Labjawai, panzdais be ºrgi sw`ise gallin — enKunnegsgarbas Steindammas Swintas Niklas kïrkei. Miksiskai peis`wuns “Prúsas t`utas krònikin”, past`i adder zmúnintank`igi aïns ezze pirmammans kultúris dïlatajans, kw`i j`u paMazwïdan, Kulwïnan be Rapal`nin etwij`wusis laïtawiskan peis`listan.

    Ezze túsimts pºnksimta septïndesimt newintasmu ºrginewinadesïmtan t`ns pirmassis laïtawiskai iztulkau pastippanBïbelin (istwendau Jòns Rehsa publicijja Psaltºran en túsimtsuööimta dwiddesimt penktasmu). En túsimts pºnksimta astòn-desimt newintasmu Bretki publicijja ezze sebbei pagattawintans “Naseïliskans grïmans”, “Kanciònalin” be pirmanin laïtawiskan madlaïnan. En túsimts pºnksimtanewïndesimt pirmasmu publicijja dis dwejjan delïkan

    “Postillin” — debïkan dïlin sen Ewangºlijas tulkausenins,swajjans be kòmpilitans preddikausnans.En Bretkis kºrdai Steindammas kïrki perl`nki

    laïtawiskai pïran. Sta bºi ukawúraisi kïrki en Kunnegsgarbascentru. Izlikkusi kaïlin en bumbardisn`mans be mïstas öturmu, past`i dis izsprukintan ezze Sòwietamans en túsimtsnewïnsimta ketturdesimt penktasmu. Pra tenesses deïktan

    (k`igi dïgi pra mïstas kïrkis deïktan) ºit Lºninas pròspekts.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    44/115

    41

    CANTE — K~NTWAINS?

    Imanuºls K`nts gimma túsimts septïnsimta dwiddesimtketwirtas mettas dwiddesimt `ntran aprïlin en Kunnegsgarbu.Tenesse t`ws bei Kunnegsgarbas balgninïks, tenesse tïtis, k`igidi pa K`ntas subse wïrdans en ºnwadan en tenesse biògrafijanenpeis`wusis Jachmanns, Wasianskis be Borowskis (túsimtsastònsimta ketturei, panzdau dïgi K. van Länders), bei pergú- buns en Kunnegsgarban iz Mïmelin. En kïrkis dòkumentamansstesse prei Mïmelin sºntin k`iman K`ntwainai past`wuns diaupaltan emnes enpeis`seneiCant , Candt stºisan K`ntan, pergúbusin zurgi túsimts uööimtan. Pirzdau akkins turïnteiK`ntwainan k`imas emnin, mazzi di etmïntun si ir prúsiskanemnin, en trisnadesimtasmu — ketturnadesimtasmu metsimtanenpeis`tanCante, Kanthe, Kante. Kai sta ast stawïda pat emnesinsinsn`, k`igi Monte iz Montemini, waidinna piln`i emnei,enpeis`taiCantemynne, Kanthegerde, Kantewidyne,Cantewille, dïgi Bykant , Buckant , Dowkant , Eykant , Eyskant ,Gedekant , Gerkant , Milikante, Namkant , Peykant , Surkant ,Tulekand , Wirkand , Wissekant . Ezze ïnsisnai perºitCantele,Cantike. Stesse paggan prawerru mïritwei, kai Imanuºls K`nts bei prúsiskas paºisenes. Ast di, izpretïngi, nitúlin laïtawiskaiemnei sen elamºntan Kant en pirmasmu deïktu ( Kantvainis,

    Kantminas, Kantautas) be túls sen elamºntankant / kintenantrasmu deïktan ( Bukantas, Bukantis, Daukantas, Viskantas be tït t`lis), skl`it ö`i subbai ast tïpiskai wakkarabaltiskan(prúsiskan anga kursiskan), kw`i ast paplattintan ter enWakkaran Laïtawai.

    Pa Prïdrikskòlagijan studijja Imanuºls dabbas zin`nins,matematïkin be fizïkin en Albertïnai. En mettamans túsimts

    septïnsimta ketturdesimt newinnei — pºnkdesimts dïlai K`nts

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    45/115

    42

    en Juttins k`igi preddikeres ~nderöas malnïkan mukinnewis.Panzdau engaúne dis filozòfijas doktòras gr`dan en Albertïnai be ezze tútimts septïnsimta septindesimtasmu ergi sw`ise gallintúsimts astònsimta ketwirtas mettas `ntran febru`ran ast disstwen lògikis be metafizïkis profesòrs. Wis`i ukaswarewïngeiK`ntas dil`i, ezze “ªmpiran dabbas istòrijan be d`ngusteòrijan” ergi “Praktiskan filozòfijan”, ast papeis`tan enmikskai, ni en latïniskai billin. Sta turºi sp`rtai debïkanzentliskun per mikskan nòseliskan kultúrin, tenesses etwij`snan be deïktan sirzdau kittans kultúrins. Adder ö`i zmúnintai K`ntaswïrdai etkedda ir tenesse tïpiskai baltiskan panteïstiskan prºigimin: “Dw`i pawïstis erpilnina dúsin sen aïnat n`unan be aug`ntin `ustaban be pateïsin, kudeznimais be kuilgimaisdizijja pamirisn` sºn stans: stas l`uksnats d`ngs kirsa men bemòrala ensadïnsna ºn men”.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    46/115

    43

    COPPERNICUS

    Niklas Kapperniks gimma túsimts ketursimta septïnde-simt tïrtas mettas newinadesïmtan febru`ran en Turnu.Aulaúwa en Fr`mburgai. Tenesse tïwis bei Ilzbergas bïskupsLuks Watzenrode, per kasse kºrmenarstin t`ns panzdau past`i.Tenºimans giw`ntimans en W`rmijai, ten` perl`nki Pòlai.

    Kr`kawas uniwersit`tis studºnts Kapperniks nimazïwuns ni zin`tun pòliskan. Stan wissan ni zentlina din búwusin pòlin, k`i ir ni zentlina din búwusin miksin. Adder Kºlnas SWG perlazïntwis túsimts septïndesimt pirmas mettasl`iskas “Ihre Spuren verwehen nie” wid`i polònizisnan ir entenesse emnes pòliskai peis`snan Kopernik. Dïgi pòliskasfòrmas Miko±aj (ni miksiskas Klaus) paggan ni turïlai nikasnºrstwei... Padïnga di autòramans anga ni padïnga, Kapperniksast ir Pòlis istòrijas faktan j`u stesse paggan, kai t`ns kareúwa prïki Miksiskan Urdenan na p`usan stesse Pòlis kunnegan. Astdi waïstan, k`i Kappernikas pirzdaunïkai perw`ndrau izK÷ppernigas k`iman en Ölºzijai prei Nºisin. Ik öissºimisemmens perºit ezze miksiskasmukopper ‘warrin’,ainawïdan sufikss-nik ni ast miksiskan. Adder en Ölºzijaiturïwusis giwïtwei dïgi izw`ndrawenikai iz Prúsan, kawïdsmazºi bútwei ir Niklas t`ws k`upiks Niklas Kapperniks. Adder

    gi bil`i topònimscaperne en prúsisku ‘kapurnan’ be etminijjadi laïtawiskan sºimisemnin Kalnas ‘g`rbs’, lattawiskandeminutïwan Kalniñö ‘Kalnas súns’, st. a. Kapperniks — Kappernas súns sen prúsiskan sufiksan -ik.

    En Kr`kawas uniwersit`tin past`i Kapperniks enmat-rikulïtan k`igi prúss. Ast di paprestan dïgi stan, k`i en túsimtsketursimta newïndesimt uötasmu, tenesmu sentismu Bolònijas

    uniwersit`tis studºnti, perl`nki dis prei miksiskan pïran —

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    47/115

    44

    izpretïngi, öl`itiskai studºntei iz ensk`wintan Prúsan ni mazºiteik`tun sw`ise pïran. Ezze stessei w`lkiskan periòdin past`net`ns waïstan k`i Niklas Miksis. En Bolònijai studijja dis juris- prudºncin, matematïkin be astronòmijan, adder en túsimtsketursimta newïndesimt newintasmu t`ns past`ne per magistran stºisan pawïrpan kunstan be etwartinna si enFr`mburgan, kwei j`u en túsimts kettursimta newïndesimt penktasmu bºi dis dòmas rikïs. Ezze túsimts pºnksimta pirmasmu ergi tïrtan studºi dis medicïnin en Paduwai beengaúne doktòras gr`dan en Fer`rai. Panzdau dïlai dis k`igi bïskupas kºrmenarsti en Ilzbergai ergi túsimts pºnksimtadesïmtan. Ezze túsimts pºnksimta dwiddesimt penktasmu t`ns pal`ika kòntaktans sen ercògan ~lbertan en Kunnegsgarbu be jad`i prei tennan. Sw`ise rewoluciònaran dïlin “Ezze wilsnanstºisan d`ngus kºrmenin”, kwei eliòcentriskan sistºman ast past`wuns enwaidïntan matem`tiskai, izdrukkaui dis ïnsan pirzdau sw`ise gallin túsimts pºnksimta ketturdesimt tïrtasmettas dwiddesimt ketwirtan maïjan. Kapperniks bei au-tºntiskas sw`ise prúsiskas t`utas pertreppeniks.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    48/115

    45

    CORINTH

    M`lars be gr`fikeris Lúwis Corinths gimma túsimtsastònsimta pºnkdesimt asmas mettas dwiddesimt pirman júnijan en Tapjawai. Studïwuns en Kunnegsgarbas Kunstasakademïjai, en Minkenu be Parïsu. En Kunnegsgarbu t`ns beidïlawuns en túsimts astònsimta astòndesimt asmasmu — newindesimtasmu, adder en Túsimts newïnsimtanewïndesimt pirmasmu etwïri sw`ise skúlin en Minkenu. Corinths past`nelaik`tan per ukawalnan pertreppenikan stesse miksiskanimpresiònisman. Sen deg`ntins b`rwins m`larau dis sw`ise“niarwiskwan” na religiòniskans be mitològiskans tºmatans, pòrtretans, landöaftans, naturmòrtans.

    En túsimts newïnsimta septinadesimtasmu Tapjawaend`st tenesmu tikròmiskwan stesse teïsis pilïnan, adder panz-dau engaúne dis ezze Albertïnai filozòfijas fakult`tis teïsisdoktòras gr`dan be magistras stºisan pawïrpan kunstan tïtelin.

    Tenesse maldaisis bei laïtawis m`lars Pr`ns Domöaitis.Lúwis Corinths aulaúwa túsimts newïnsimta

    dwiddesimt pºnktas mettas septinadesïmtan júnijan enZandvoortu en Ullandu.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    49/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    50/115

    47

    past`wuöasmu pertikintan en uniwersit`tin, — per grºkiskas beebrºiskas profesòran. K`imalukintei Laïtawan en túsimts pºnksimta ketturdesimt penktasmu, uötan júlijan Abr`msKulwïns niggeistai aulaúwa. En kïsmu sw`ise dïlasnanKulwïns bei laïtawiskai iztulkawuns Psalmans be MartïnasLutheras grïmans, tït pagattawinuns pintin per pirmaninlaïtawiskan l`iskan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    51/115

    48

    DACH

    Zïmuns Dachs gimma túsimts uööimta pºnktas mettasdwiddesimt newïntan júlijan en Mïmelai. Tenesse wúraiöai beiAnna be Zïmuns Dachchai, panzdaumasmu sentismu lïgastulkei iz laïtawiskan. Wersans peis`tun pagaúwa tenºisan súns j`u en malnïkiskwai, ezkwendau dïgi mukºi muzïkitwei nawiddelin. En túsimts uööimta newinadesimtasmu pergúba disen Kunnegsgarban be pagaúwa k`imalukïtun stwen Dòmasskúlin. Panzdau mukinna si t`ns en Wittenbergu be enMagdeburgai, wanginna adder Kunnegsgarbas uniwersit`tin,kwºi studïwuns latïniskan be grºkiskan pòezijan. En túsimtsuööimta trïsdesimt tirtasmu past`i dis per Dòmas skúlisdraugidïlantin, en trïsdesimt uötasmu — per konrektòran, adder en trïsdesimt newintasmu — per profesòran stesses Albertïnan, per kasses rektòran t`ns past`i izrïnktan en túsimts uööimta pºnkdesimt uötasmu. J`u trïsdesimt mettan wúrs peldºi diszmúnin k`igi waïsts pòets iz Kunnegsgarbas pòetan cirkulin.Deznan peis`i dis dedikaciònins, bºi ir liturgiskan grïmanautòrs. En amzi past`i dis zmúnintan aïnas sw`ise wersas paggan, kas ºrgi öan dºinan ast tradiciònala Prúsas zingi. Staswerss — túsimts uööimta trïsdesimt septmas mettas tenessededikaciòni Tarrawas preddikeras dukterei Ankei Neander tenesses salúbas dºinan sen preddikeran Jònan Partaccijun“Anke van Tharow ÷ss, de my gef÷llt” (Tarrawas Anki ast,kw`i mi padïnga). Súns öisses Ankin bei laïtawin pòets PrïdriksPartaccijs.

    Zïmuns Dachs aulaúwa en Kunnegsgarbu túsimtsuööimta pºnkdesimt newïntas mettas penknadesïmtan aprïlin be past`i enkaptan en Dòmas profesòrankriptan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    52/115

    49

    DANTISCUS

    Jòns Flachsbinderis Danskïns (Dantiscus, Dantyszek)gimma túsimts kettursimta astòndesimt pºnktas mettas pirmannuwºmberin en D`nsku. Studïwuns en Kr`kawas uniwersit`tei, past`i per diplòmatan be dïlai k`igi Pòlis kunnegas Laïtawasdebfirstas Zïgizmundas stesse Wúras sekret`rs. Danskïns pel-dïwuns zmúnin k`igi kunstas mecºns be pòets. Per tenesseliter`ran dïlins ebd`jina din Kºizeris Maksimïlians Pirmassiswïtingiskwan, doktòras tïtelin be pillis nadirïtajas enteik`snans.Ezze túsimts pºnksimta trisdesimtasmu dïlai dis k`igi Kulmas,ezze trïsdesimt septintasmu adder k`igi W`rmis bïskups. Jòns

    Danskïns aulaúwa en Ilzbergu túsimts pºnksimta ketturdesimtasmas mettas dwiddesimt septman uktòberin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    53/115

    50

    DONALITIUS

    Kris¼`ns Dònelaitis (latïnizitai — Donalitius) gimmatúsimts septïnsimta keturnadesïmtas mettas pirman janw`ranen Lazdinºlin k`imu prºi Gumbinnin. Tenesse tïtis ~nssDònelaitis bºi pagruntintajs stºisan Lazdinºlin ºmpiri sen dw`ikittans búrans, Pridrikan Wilaö`itin be Kris¼`nan Pòöewaitin,sºn kans t`ns bei pergúbuns iz B`itin k`imans. Kris¼`nsDònelaitis mukinnuns si en Kunnegsgarbas Knïpawasgimn`ziju be en Albertïnai. En túsimts septïnsimtaketturdesimtasmu past`i dis per kantòran, en túsimtsseptïnsimta ketturdesimt antrasmu — per mukinnewin enStalupºnamans, adder ezze túsimts septïnsimta ketturdesimttirtasmu ergi sw`ise gallin en túsimts septïnsimtaastòndesimtasmu (astònadesïmtan febru`ran) preddikau dis enTalminkemju. Sw`ise laïtawiskan pòeman “Metaskºrdas”, pròka t`ns past`i per laïtawiskan literatúrin klassikerin, kúra disen sw`ise wúriskwai.

    Ik`i “Metaskºrdas” ast didaktiskan pòeman, ºn ku Dò-nelaitis zurgaui per kummetin mòralitatin be paw`rga tenºisangermanizïsnas paggan, aupalla di stwen túlin kunstliskai bildei

    be persònin charakterei, past`i ebpeis`tan Prúsas Laïtawasdºinina gïwata. Sta pòeman ast iztulkautan en túlin billins.En Miksk`tautai dabber gïwa pòetas br`tis palikkis

    Doneleit.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    54/115

    51

    GERSS — PRAWÏDIS STªISAN “PRÚSAS” IDªJAN

    Martïns Gerss gimma túsimts astònsimta asmas mettasdwiddesimt tïrtan uktòberin en taúwiskwai ezze Galdapei. Entúsimts astònsimta dwiddesimt asmasmu pawanginnuns semi-n`ran per mukinnewins en Karalºnei, pagaúwa dis dïlatweik`igi mukinnewis en Niklaukamans. T`ns bei zmunºnts, kanmazzan kas kwaitïwuns izprestun. Gerss perklantïwunsgermanizïsnas pòlitikin bilïntei sin neggi per miksin, neggi per pòlin. T`ns pagerdawuns, k`i Prúsa turrits bútweiniperlankintï ezze Miksk`tautai, tït dïgi ezze Pòlai. Bºi dis perlazïntajs stesses “Lºcan awïzin” be stesse “EwangºliskanKal`ndaran stesses Kunnagiskan Prúsan”. K`igi nirïndewingi persònibi turïwuns dis subbewingin charakterin be laik`senin,kasse paggan en túsimts astònsimta penkdesimtasmu past`itenesmu etïmtan mukinnewausnas tikròmisku. Aulaúwa engurïniskwai túsimts astònsimta newïndesimt pºnktas mettasdwiddesimt pºnktan m`rtan en Lºcamans.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    55/115

    52

    GERULLIS

    Nirindewïngis lingwists baltists Geòrgs Gerullis gimmatúsimts astònsimta astòndesimt asmas mettas trisnadesïmtanaugustan en Jògaudamans. Studïwuns en Kunnegsgarbas uni-wersit`tei, kwei en túsimts newïnsimta dwainadesimtasmu en-gaúwuns filozòfijas doktòras gr`dan, ezze túsimts newïnsimtadwiddesimt antrasmu ºrgi trïsdesimt tïrtan bºi dis L`ipcigasuniwersit`tis profesòrs. Interesijja si per laïtawiskans dialaktans

    be en túsimts newïnsimta trisdesimtasmu publicijja sw`ise“Laïtawiskas dialaktològijas stúdijans”. En túsimts newïnsimtatrïsdesimt pirmasmu — tirtasmu wedº dis dialaktogr`fijaskursans en Kaúnas uniwersit`tei, kwei ºmpiri sen debïkannòrwegiskan baltistan Christi`nan Stangan pagattawina be publicijja ebpeis`snan aïnasse ezze Prúsas laïtawiskamansdialaktans.

    Gerullas gen` bei aristòkratiskas paºisenes be kariºras paggan pagnetti wïran entreptwei en n`cin p`rtijan. StaddanGerullis past`ne per Kunnegsgarbas uniwersit`tis rektòran bedïlai stwen ºrgi túsimts newïnsimta trïsdesimt septman, staast ºrgi n`cai teik`i Prúsas topònimikis komisiònin. St`ikomisiòni past`i palaipïntan izm`itintun wúrans laïtawiskans be pòliskans Prúsas topònimans be izkitawïdintun dins pra

    miksiskans deïktas emnins. Sta past`i segïtan en túsimtsnewïnsimta trïsdesimt asmasmu (tït en deïktu stºisanStalupºnan tikka ªbenrode, en deïktu stesse Pilkalnin — Ölossbergs, en deïktu stºisan Lazdºnan — Haselbergs be tïtt`lis). Ni kwaitïntei turïtun ka segïtwei sen stawïdan barb`-riskwan be delïkan ïmtun en Prúsas Laïtawas etnòcidu, Gerullis pergºrdaui entreptwei en komisiònin, pawºrpi rektòras

    pustenan be auj`t en Berlïnan, kwei ºrgi túsimts newïnsimta

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    56/115

    53

    trïsdesimt newïntan ast uniwersit`tis profesòrs. Pagaúwuöaisi kareúsnai, t`ns past`ne mòbilizitan. ªrgi tïsimts newïnsimtaketturdesimt pirman mettan Gerullis bºi s`itan upicïrs, panzdau — Abwehras ölaitïnsenes wediks. Sw`ise ölúzin tºrpau dis pert`laisins lingwistiskans stúdijans. En túsimts newïnsimtaketturdesimt penktasmu past`i dis ezze Sòwietimans pagabtan be eröaútan en Mïmelai.

    Tenesse gruntdïlin ast túsimts newïnsimta dwiddesimt`ntran mettan izdrukkauts l`iskas “Wurprúsiskas deïktasemnei”, öl`its kan ir öandºinan ni ast mazïngi sebbei preistalïtunmòdernan prusistikin. Adder Gerullis dïgi enlaukïwuns be publicïwuns laïtawiskas peis`listas pamïntlins.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    57/115

    54

    GIRªNS

    Geòrgs Sauerweins gimma túsimts astònsimtatrïsdesimt pirmas mettas penknadesïmtan janw`ran enHannoveru. Pa kwalifikaciònin filozòfijas doktòrs, bºi dis publicists be pòets, kas pagerdau amzin lïgiskwan ebjad`ntei

    pastippan swïtan. Túlin segïwuns per sòrban amzin. En túsimtsastònsimta septïndesimt septmasmu t`ns pergúba en PrúsasLaïtawan be pa Girºnas emni pagaúwa ïmtun delïkan en m`ldailaïtawiskan pressin palaik`ntei naciònalin etgimsenin. Enwersamans erl`nge laïtawiskan naseïlin, amzis kultúriskanswertibans, en publicistikei gunni laïtawiskas amzis interessins.

    Sauerweins-Girºns past`i zmúnintan sw`ise wersas

    “Laïtawenikai mes asmai gimmuns” paggan, kas sen DebïkasLaïtawas kompònistas Staööas Öimkus muzïkin wïrta enLïkutas Laïtawas himnan. Pa túsimts astònsimta newïndesimtasmasmu t`ns túls ni buwwina en Laïtawai. Aulaúwa en Nòrwegijai túsimts newïnsimta ketwirtas mettas uönadesïmtandecºmberin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    58/115

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    59/115

    56

    madlïsnan, kai laïtawiskai bil` past`lai pakúnstan. Prei etr`snan palaipinnuns kunnegs, Giseviu d`tun mettas úrlaupan, k`iizmukïnlai si laïtawiskan, be trïsimta t`larins, k`i ebjad`lai pastippan Laïtawas pròwincin. Laïtawiskai bil` adder past`ietwartïntan en skúlins be Rettings — praskajjintan enPutsdaman. Pa mettan Gisevius past`i ensadïntan per laïtawiskas mukinnewin be mukinnuns laïtawiskan ergi patwangan.

    Gisevius bei autòrs stºisan túlin publicistiskanartikkelin, kúntusin laïtawiskas kultúris interessins, dïgi stºisan pus`ntras sïmtas etnògrafiskan gleub`lin, stºisan etnògrafiskanebpeis`senin be folklòras publikaciònin. En túsimts astònsimtaseptïndesimt newintasmu past`i dis per aïnan ezze“Laïtawiskas liter`riskas peròniskwas” gruntintaimans. Ïdwards Gisevius aulaúwa en Tilzei túsimts astònsimtaastòndesimtas mettas newïntan maïjan. Tenesse dil`i ast past`wuns senrïnktan en l`isku “Eduard Gisevius” (Tilzi,túsimts astònsimta astòndesimt aïns, túsimts newïnsimtatrïsdesimt).

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    60/115

    57

    H. GISEVIUS

    ªrmans Martïns Gustaus Gisevius (Gizewiusz, skait`isGizºwiws) gimma túsimts astònsimta desïmtas mettas dwidde-simt pirman maïjan en Jònspilei. Bºi dis mazúriskas paºisenes — emmens Gisevius ast emnes Gi¨ycki latïnizita fòrmi. Entúsimts astònsimta dwiddesimt asmasmu t`ns enmatrikulijjasi en Albertïnas uniwersit`tin k`igi teològijas studºnts. Stwenstudïwuns dis ir pòliskan. Ezze túsimts astònsimta trïsdesimt penktasmu dïlai dis kai preddikeris en Austr`tei. E.Giseviustúlin segïwuns k`i mazúriskas t`utas etnògrafs, tenesse dïlins panzdais enterpinnuns O.Kolberg’s. Be sta, Gisevius beimazúran etnòkulturiskan tikròmiskun aktïws ebsergïtajs, kasse paggan dwaiw`rst past`i dis lïgintan — en túsimts astònsimtaketturdesimt tirtasmu be septintasmu. T`ns kinnuns, k`i per mazúrans en Lukku past`lai enteik`tan öl`itiska gener`lsuper-intendentúri. En túsimts astònsimta ketturdesimt penktasmuen Laipcigu past`ne izdrukkautan tenesse stúdija “Die polnische Sprachfrage in Preußen” (“Pòliskas billas prasïsenisen Prúsai”). En túsimts astònsimta ketturdesimt asmasmu past`ne Gisevius per mazúriskan tengïntinin en PrúsijasPertreppenikan Nammu, adder aulaúja stesse subse mettasseptman maïjan en Austr`tei.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    61/115

    58

    GREGOROVIUS

    Pºrdinands ~dulps Gregorovius gimma túsimts astòn-simta dwiddesimt pirmas mettas newinadesïmtan janw`ran en Nïdaspilei.

    Kaimalukïwuns Nïdaspilis skúlin be Gumbinnisgimn`zijan, en túsimts astònsimta trïsdesimt asmasmu pagaúwa dis studïtun en Albertïnai teològijan, panzdau — filozòfijan be istòrijan. Pròmowiwuns iz Plotïnas mukinsnanezza gr`zin, past`ne dis per mukinnewin en Kunnegsgarbu been pròwincei. Delïkan im`nts en pòlitikei, t`ns kúnti pòliban be papeis`i dïlin “Pòlibas idºja” (túsimts astònsimtaketturdesimt astònei). Publicïwuns pòliskans be ung`riskansamzis grïmans. Ezze túsimts astònsimta pºnkdesimt antrasmu buwwinantei en W`lkijai pintegaúwa en túsimts astònsimtaastòndesimtasmu en Grºkantautan be en astòndesimt antrasmu — en Egiptan be en Kònstantinòpulin. En Ròmai t`ns papeis`wuns sw`ise gruntdïlins: “Pïntegas mettai en W`lkijai”(túsimts astònsimta pºnkdesimt uööai — septïndesimt ketturei),klassiskan ergi öan dºinan astònin tòman “Ròmas mïstasistòrijan en widdaskºrdamans” (túsimts astònsimta pºnkdesimtnewinnei — septïndesimt dw`i) be “Atºnan mïstas istòrijan en

    widdaskºrdamans” (túsimts astònsimta astòndesimt newinnei).Per swajjan dïlasnan gaúwa dis tikròmiskun stesse Ròmas teïsis pilïnan. Gregorovius aulaúwa en Minkenu túsimts astònsimtanewïndesimt pirmas mettas pirman maïjan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    62/115

    59

    HAMANN

    Jòns Geòrgs Hamanns (skait`is ~mans) gimma enKunnegsgarbu túsimts septïnsimta trisdesïmtas mettas dwidde-simt septman augustan. ~rstas súns, studijja dis en Albertïnaiteològijan be jurisprudºncin, panzdau dïlants en Kunnegsgarbuk`igi licºntas auktimmis be buttas mukinnewis. Túlin pinte-gaúwuns, búwuns en ªnglijai, Ullandu, Öwºicei, t`ns wïrta enaïnan ezze pirmammans, kw`i band`wusis teòretiskai perbilïtun ezze ersw`ikstinsnas epòkei pagaútan kultúrisetwij`snas raciònalistiskan pintin. Laik`ntei Abzòlutan per nipreiºiminan erzin`snai, adder intuiciònin — per erzin`snasinstrumºntin, Hamanns ni enimmi Imanuºlas K`ntas “Skïstasizpressenes kritïkin” be pagerdau, k`i ersw`ikstinsna astits billas gals — bil` adder bºi tenesmu dºiwiskas paºisenes.Hamannas kupsïniskas-prawïdiskas wai¼`snas be tenessenisestem`tiskan mistiskai-iraciònalin peis`lin paggan pabil`idin Jòns Ulpgangs Goethe per “m`gikan iz zeimammans”.K`igi ir Jòns Gutprids Herders, dïgi Goethe past`i endïlintanezze Hamannu be kwaitïwuns perlazïntun panzdaumanes peis`lins. Pra Herderan be Goethen endïlinuns Hamanns ir pastippan “Sturm und Drang” peròniskan liter`riskan

    skatïsnan. T`ns aulaúwa en Minsteru túsimts septïnsimtaastòndesimt asmas mettas dwiddesimt pirman júnijan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    63/115

    60

    HELMHOLTZ

    ªrmans Lúdwiks Pºrdinands van Helmholtzs gimmatúsimts astònsimta dwiddesimt pirmas mettas trïsdesimt pirmanaugustan en Putsdamu. Sw`ise pintin pagaúwa dis k`igi karres`rsti, adder en túsimts astònsimta ketturdesimt newintasmu past`i dis per fiziològijas profesòran en Kunnegsgarbu, kweidïlawuns ergi túsimts astònsimta pºnkdesimt pºnktan. J`u`nkstais, en túsimts astònsimta ketturdesimt septintasmu,Helmholtzs bºi matem`tiskai pagruntinuns meyeriskanenergïjas erlaik`snas princïpan. Adder Kunnegsgarbas periòdiast zentlawingi sºn stu, k`i staddan, en túsimts astònsimta penkdesimtasmu, senlaukïja dis akkis spïgelin. Panzdau t`ns bei fiziològijas profesòrs en Bunnei be en ~idelbergu, adder j`u dïlantei múisesan k`igi fizïkeniks. En túsimts astònsimtaseptïndesimt pirmasmu past`i dis per fizïkis profesòran enBerlïnas uniwersit`tei be en túsimts astònsimta astòndesimtasmasmu — per prezidºntan stesse n`unan Rïkis enteik`senin per fizïkin be teknikin. T`ns bei autòrs stºisan túlin aupalsenin,dïgi stesses wid`snas be kirdïsnas teòrijan. Aulaúwa dis túsimtsastònsimta newïndesimt ketwirtas mettas asman septºmberin

    en Berlïnas Öarluttenburgai.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    64/115

    61

    HERDER

    Jòns Gutprids Herders gimma túsimts septïnsimtaketturdesimt ketwirtas mettas dwiddesimt pºnktan augustanen Marangu. Tenesse t`ws bei nil`ims zakris¼`ns, kas adder enwarºi end`tun Jònan en latïniskan skúlin. Panzdau gewinnaJòns kai aupeisïs prei aïnan diakònan. Ezze túsimts septïnsimtauödesimt antrasmu ergi uödesimt ketwirtan studijja dis enKunnegsgarbas Pridrikas kòlagiju, kwei tenesse mukinnewisImanuºls K`nts eninteresijja din per Rousseaus dïlins. Ensubban stessei kºrdan senginnina si Herders sen Jònan GeòrganHamannan. Ezze túsimts septïnsimta uödesimt ketwirtasmuergi newïntan gewinna Herders en Rïngai, pirman kai Dòmasskúlis pagalbamukinnewis, panzdais kai preddikeris. Stwen publicijja dis sw`ise pirmans peis`senins. En túsimtsseptïnsimta uödesimt newintasmu t`ns pintegaúja pa júrin enPr`nkrikan, kwei dis en N`ntas mïstu studijja pr`nckan be ensubban stessei kºrdan kaimalukºi Hamburgan erzin`ntins sistwen sen Guttuldan ªpraiman Lessingan. Panzdau auj`t disen Miksk`tautan, en D`rmötatu erzin`ntei si sen swajjan parejïngin gennan Flachsland. Ö`s pintegas past`i ebpeis`tanen túsimts astònsimta ketturdesimt uötas mettas tenesse“Journ`lu”, ka emprïki lazinna “Sturm und Drang” peròniskas

    liter`riskas skatïsnas gruntans. Öai Herderas dr`ugigewinïs beiJòns Ulpgangs Goethe, sºn kan t`ns senginninuns si en túsimtsseptïnsimta septindesimtasmu en Ötrasburgai. Herderas principai bei: 1) erain` arwiska kultúri astits amziskan, 2)aúgtaisi kultúri ni astits akadºmiskan, adder past`netserkakïntan pra amzis ersw`ikstinsnan, 3) eksistijjats di s`itansirzdau billin be amzis charakterin, 4) grºkiska antïki mazzits

    bútwei perwaidïnsna per mikskan kunstan. En mettamans

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    65/115

    62

    túsimts septïnsimta septïndesimt aïns — uööai Herders gewinnakai galwaspreddikeris be superintendºnts en Bikkeburgai beenwartinna si prïki istòrijas òptimismas tendºncins stessesersw`ikstinsnas epòkin be prïki Prïdrikas ~ntras feudalismas“ersw`ikstintan absòlutisman”. Sen Goethes pagalban entúsimts septïnsimta septïndesimt uötasmu past`ne Herdersensadïntan kai pillis preddikeris be gener`lsuperintendºnts enWºimaru. En túsimts septïnsimta astòndesimt septintasmu past`ne dis izrïnktan per Berlïnas Zin`nin akademïjas teïsisstreïpstan, adder en túsimts astònsimta pirmasmu — per Auktimmas Konsistòrijas prezidºntan. Herders aulaúwatúsimts astònsimta tïrtas mettas astònadesimtan decºmberinen Wºimaru. T`ns ast autòrs stºisan dessimtin l`iskan izistòrijas be religiònis filozòfijan, stºisan literatúris teik`senin be dïlin ezze mikskas klasicismas teòrijan. Herders endïlinunsstawïdans kultúris dïlatajans, k`i Geòrgs Willams Hegels,Willams van Humboldts, Prïdriks Schellings, kai dïgiamziskans tendºncins stesse miksiskan ròmantisman.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    66/115

    63

    HOFFMANN

    ªrnstas Teodòrs (panzdau — Amadews) Hoffmannsgimma en Kunnegsgarbu túsimts septïnsimta septïndesimtuötas mettas dwiddesimt ketwirtan janw`ran en aduk`tassºimei. Tenesse gimsenes buttan stalïwun en Prancºziskaigatwin dwiddesimt penkºi, taúwan prei deïktan, kweiöandºinan stal`i zºgeris stºisan kºrdas ölaitawïdan sawinzlin.Ezze sw`imans dw`i mettans ªrnstas aúga prei mútin, t`wusentismu en Instruttei. ªrnstas ersw`ikstinsnas fòrmija muzïkismukïnsna prei zentlawingin òrganistan Kris¼`nan Podbielskin be prei Kunnegsgarbas m`laran Seemannan. Pa mïstasRòsgartas refòrmatiskan skúlin studºi Hoffmanns jurisprudºncin en Albertïnai, kwei klausºi K`ntas lakciònins.Pa uniwersit`tin dïlai dis k`igi izlaukïtajs. UkataúwaisisHoffmannas ginni ezze malnïkiskwai bºi Kunnegsgarbas prezidºntas Teodòras Gutlibas van Hippelas súnaws TeodòrsHippels. Pa panzdaumanis praskïsnan en Kwedïnan(Marïjanwerderin) en túsimts newïnsimta newïndesimt penktasmu pagaúwa si abbejan ilgamettiska kòrespondºnci,iskwendau erzinnimai túlin ezze Hoffmannas gïwatan. Sw`isetr`giskan mïlas s`itan sen Dòran Hatt paggan, j`u pa mútis

    gallin, perskït Hoffmanns en túsimts septïnsimta newïndesimtuötasmu en Glògawan, adder pa t`was gallin en Instruttei en panzdaisismu mettan t`ns etwartinna si en Kunnegsgarban.En túsimts newïnsimta newïndesimt asmasmu salúbi si senMichalïnan Rohrer-Trzciðskan be auj`t en Berlïnan, dïlanteistwen k`igi jurists, panzdau gi — en Pòznanin, Pòlockan beW`röawan. Panzdaumanin rºizan bºi dis en Kunnegsgarbu en

    túsimts astònsimta ketwirtasmu, adder en asmasmu, pa dïlasnan

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    67/115

    64

    en Berlïnu, ast di te`teras kapelmaisteris en B`mbergu, panzdau — en Drºzdenu be L`ipcigu. Aulaúwa túsimts astònsimtadwiddesimt `ntras mettas dwiddesimt pºnktan júnijan enBerlïnu, kwei ir enkapts en Jerúzalemas kapurnai.

    En sw`imans m`giskans ròmanans pawaidinna Hoff-manns pilisteriskas “realit`tis” niarwiskwan be “absurdas”realit`tin, erl`nge dïrswas drúwjas pòetiskwan (“Aus`inszwïrkstis”), ebpeis`i sw`ise naseïliskans pergiwïnsenins(kapelmaisteris Kreisleris en “Kattinas Murras ºndiramans nagïwatan”). Ukabaïliskas mïstiskas ròmans “Pikullas eliksïrai”endïlinuns Dostojewskin en tenesse “Perlamsn` be súndus”(paw`rgawintis “súpermenas”, `ntrasubbas be wïngriskasizlaukïtajas persònis). Skait`ntei eliksïrans zmunïmans mas`isi izpresn`... En Hofmannas ròmanamans aupallimai Prúsan:Swintan Lïndan en “Eliksïramans”, Rusïtin en “Majòratu”,erzinnimai Kunnegsgarbas Dòmas Wallenrodan bibliòtekanen “Aus`inasmu zwïrkstin” be Lindhorstas emnin en Kunnegs-garbas aïnas sekret`ras emni. Hoffmannas k`i kompònistas pseudònims bei Kreislers. Kunnegsgarbs bei tït pabilïwunsaïnan sw`ise gatwin en Hoffmannas teïsin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    68/115

    65

    HOSIUS

    Stanislaws Hose (Hosius, Hozjusz, skait`is Òze)gimma túsimts pºnksimta ketwirtas mettas pºnkran maïjan enKr`ka-wai en mikskai sºimin. En malnïkistai giwïja dis enWilnei, kwei tenesse t`ws Ulriks Hose bºi auktimmis stesseskaltuwin be stºisan zºisnas dïlin (staddan past`wuns zºistan pirmanin tiltan kirsa Nerris appin). Stanislaws studïwuns enKr`kawas, panzdais — en Bolònijas be Padwasuniwersit`timans. Latïniskai peis`wuns dis elagïjans beepigrammans. En túsimts pºnksimta ketturdesimt newintasmu past`i dis per Kulmas bïskupan, en pºnkdesimt pirmasmu — per W`rmijas bïskupan, per kardin`lin adder — en uödesimt

    pirmasmu. T`ns bei aïns ezze galwas-dïlatajans stesseskontrreformaciònin — en túsimts pºnksimta uödesimtketwirtasmu perwúkawuns dis en Pòlin jezuïtans. Sen tennansen túsimts pºnksimta uödesimt penktasmu t`ns gruntinuns enBrúnsbergu nòseilawingiskan semin`ran, ka ekzistijja ergiöandºinan en Aln`stenei (Liceum Hosianum). Aulaúwa dis enRòmai túsimts pºnksimta septïndesimt newïntas mettas

    pºnktan augustan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    69/115

    66

    KÈTRZYÐSKI

    ~dalberts Winkler’s (Wuiteks Kètrzyðski) gimmatúsimts astònsimta trïsdesimt asmas mettas ainadesïmtan júlijan en Lºcamans. Pa gallu sw`ise t`was en túsimtsastònsimta ketturdesimt uötasmu past`i dis end`tan en Namman stºisan karriskan seirinïkan en Putsdamu. Ezzetúsimts astònsimta pºnkdesimt tirtasmu ergi pºnkdesimt pºnktan t`ns mukinna si en Lºcan progimn`ziju be panzdauergi pºnkdesimt newïntan - en R`istanpilis gimn`ziju, adder ezze stesse subse mettas trisnadesimtasmu uktòbran past`nedis per Albertïnas uniwersit`tis istòrijas studºntan. Erzin`wuns,gi tenesse miksiskas emmens past`wuns d`tan tenessegintummans pa gnettu, perkitawïdina dis sw`ise emnin enKètrzyðskin be bil`i sin pòlin. Panzdau imma dis delïkan enPòlis — Laïtawas senskïsnai stesse túsimts astònsimta uödesimttïrtan prïki Guddijan, preistatinnantei sarwans be dòkumentans per senskïsnikans. Pºr sta sidºi dis panzdais en kalúzai ergiuödesimt asman, kadden pagaúne gewintwei kai bibliòtekarsen ölaitawïdamans priw`tans bibliòtekans ergi túsimtsastònsimta septïndesimt tïrtan. Ezze stesmu mettan ergi sw`isegallin gewinna dis en L`mbergu (Luwwu) en Ossoliðskinemnes Amziskai enstalïsnan kai zin`niskas sekret`rs, kustòds

    (ezze septïndesimt ketwirtasmu) be direktòrs (ezzeseptïndesimt uötasmu). Kètrzyðskis pagruntinuns Ginniskunstºisan mazúriskan amziskan intelaktu`lin (túsimts astònsimtaseptïndesimt aïns). T`ns segïwuns túlin kai Prúsas istòrikeris,etnògrafs be appun perlazintajs. Aulaúwa dis túsimtsnewïnsimta astanadesïmtas mettas penknadesïmtan janw`ran.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    70/115

    67

    KOLLO: BERLÏNAS NÒSEILAS MAZÚRISKASGªNIWS

    W`lteris Kollodziepski’s gimma túsimts astònsimtaseptïndesimt asmas mettas dwiddesimt asman janw`ran en Nïdaspilei. Pa emni Kollo wïrta dis zmúnintan kai miksiskasJòhans Ötrauss, kas ºmpiri sen P`ulin Lincke’n (túsimts as-tònsimta uödesimt uööai — túsimts newïnsimta ketturdesimuööai) teik`wuns ezze Linckei pagaútan Berlïnas òperetin.Tenesmu perl`nke òperetis “K`igi pirzdau en maïjan” (túsimtsnewïnsimta trïsnadesimt), “Jòkas baròns” (túsimts newïnsimtauönadesimt), “Marietta” (túsimts newïnsimta dwiddesimt trïs).Aïnat m`ldan ast Kollo melòdijas k`i “Ast wïrai wis`i perlimï-

    jai” anga “Sta bºi en Öºnbergu, en maïju bei”. Kollo aulaúwaen Berlïnu túsimts newïnsimta keturdesïmtas mettastrisdesïmtan septºmberin. Ikkai ekzistijja Berlïns, nikwºigi niwïrst dis mïrsuns Kollo kl`ntan: “Ikkai na Unternlindan wur`igarºi kweit`i, Ni wïrstmai ebwarïtan — Berlïns palïnk‘ Berlïns.Ik nipaliklai pad`wingin, palïnka as Ti zall’n, Tú m`ise wúranmïlin, Berlïns gi ast Berlïns”.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    71/115

    68

    MA°°EK

    K`rals Ma±±eks gimma túsimts astònsimta newïndesimtasmas mettas astònadesïmtan m`rtan en Braddawai prei S`lda-wan. Pa delli mukinnewausnas kursans pawanginna dis entúsimts newïnsimta dwiddesimt ketwirtasmu semin`rijan per mukinnewins en Turnu. Ezze túsimts newïnsimta dwiddesimt pirmasmu bºi dis kasïtajs stesses “Pòliskan-mazúriskanewangºliskan ginnijan”. Ezze túsimts newïnsimta dwiddesimtketwirtasmu t`ns gewinna k`igi skúlis wediks en N`unakaimu(ergi túsimts newïnsimta dwiddesimt pºnktan) be enKizïnamans (ergi trïsdesimt tïrtan). Ezze túsimts newïnsimtatrïsdesimt tirtasmu ergi septman mukinnewaui dis en S`ldawai.Ken`ntei prei ersw`ikstinsnan stºisan mazúran, t`ns pagruntinamaldúnis cirkelin “Mazúrs”. En túsimts newïnsimta trïsdesimt penktasmu past`ne dis per prezidºntan stesses “MazúranUniònin” en S`ldawai. Ma±±eks sendr`ugi gewinnuns en“Gazeta Mazurska” (Mazúran awïzei) k`igi pòets, publicists,feljetònists be folklòrists. Tenesmu perl`nke “Mazúriskasregiònals grimeïns”, “Pjaúwas wang` en Mazúramans”,“Mazúriska wesseli” be kittan. En kïsmu kareúsnas Ma±±eksklippa si ezze Geötapo en W`röawai, kwei j`u en túsimtsnewïnsimta ketturdesimt tirtasmu ern`unina dis “MazúranUniònis” ilag`lin gewïnsnan. Taúwu ezze W`röawai t`ns dïgi

    òrganizijja Mazúriskan Enlaukïsnas Institútan, gattawinusin parejïngis Prúsas pròjaktans. Pa kareúsnan dïlai dis enMazúriskai Amziskan Uniwersit`tin prei Passinkaiman. Öis-ses uniwersit`tis kakïnsli bºi germanizïtas maldúnis repòlo-nizaciòni, öl`it st`i uniwersit`ti past`i auwertan ezze kòmunis-tamans, Ma±±eks gi palikka mukinnewis. K`igi emerïts buwwi-nuns en Krutinnei ergi sw`ise gallin túsimts newïnsimta uöde-

    simt newïntas mettas dwiddesimt asman augustan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    72/115

    69

    MENDELSOHN

    Ïriks Mendelsohns gimma túsimts astònsimta astònde-simt septmas mettas dwiddesimt pirman m`rtan en Aln`steinei.Ö`i tenesse pirzdaunïkai bei giwïwuns túls neggi sïmtan mettan.Pa Aln`steinis gimn`zijan studïwuns dis en teknikis skúlimansen Öarluttenburgai be en Minkenu. Mendelsohns bºi òriginals pertreppeniks stesses architektúriskan ekspresiònisman. Tenes-mu perl`nke Einsteinas turms en Putsdamu (túsimtsnewïnsimta dwiddesimt aïns), k`upabutan en Chemnicu(túsimts newïnsimta trïsdesimt), adder panzdais — túlin zeist`ien emigraciònei, kwei t`ns enpalluns pa Hitleras enrikaúsnanen túsimts newïnsimta trïsdesimt tirtasmu. Staddan dïlaiMendelsohns múisesan k`igi öpitlin be sinagògin architektsen Jerúzalamu, Londonu, San Francisku, Waöingtònu bekitºimans mïstans. En Aln`steinei en lióóu stesses júdiskankapurnan ast erlaik`wusi si tenesse pròjaktas kapelli. Aulaúwadis en San Francisku túsimts newïnsimta pºnkdesimt tïrtasmettas uönadesïmtan septºmberin en ezze sebbei zºistasmuMaimonidas emnes öpitlin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    73/115

    70

    MIEGEL

    ~gnesi Miegel gimma túsimts astònsimta septïndesimtnewïntas mettas newïntan m`rtan en Kunnegsgarbas Knïpawai.Sirzdau tenesses pirzdaunïkans bºi ir wur`i prúsai. Ezze túsimtsnewïnsimta dwiddesimt septintasmu dïlai dis k`igi pawïrpa peis`taja, adder ten` bei past`wusi waïstan j`u en túsimtsnewïnsimta septintasmu, kaddan tikka tenesses “Bal`dis be

    grïmas”. En túsimts newïnsimta uönadesimtasmu engaúwa disHeinrichas Kleistas pr`izan be en túsimts newïnsimta dwidde-simt ketwirtasmu — teïsis doktòrinis gr`dan en Albertïnai.Goethis pr`izus past`i din end`tan en túsimts newïnsimtaketturdesimtasmu.

    Zmúnintei Prúsas germ`niskan pragúbingiskwan,Miegel wangan wangai pagaúwa zmúnintun ir naciònal-

    sòcialisman, pagºrdawusin kr`ujas be zemmis idºjan. Entúsimts newïnsimta ketturdesimt penktasmu Miegel bïga izKunnegsgarban en Dºnmarkan. Ten` peis`i nòwelins be pòezijan ºrgi sw`ise gallin in Bad Nºmdorfu túsimtsnewïnsimta uödesimt ketwirtas mettas dwiddesimt uötanuktòberin.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    74/115

    71

    MOSVIDIUS

    Martïns Mazwïds (latïnizitai — Mosvidius), pirmas laït-awiskas l`iskas sendïtajs be perlazïntajs, gimma zurgi túsimts pºnksimta desïmtan en pusidein`iniskai Zem`itijan. En túsimts pºnksimta trïsdesimt newintasmu — ketturdesimt antrasmu bºidis laktòrs en ezze Abr`mu Kulwïnu gruntintai Wilnis ewangº-liskan skúlin. En túsimts pºnksimta ketturdesimt uötasmuPrúsas ercògs ~lberts Brandenburgïns k`imalukei Wilnin beasman maïjan peis`i istwendau Zem`itijas eptmañu Jònan

    Biliewiczun madlïntei pertengïntun tenesmu delli laïtawinsmaldúnans, k`i tenºi past`lai per preddikerins en PrúsasLaïtawai. Tït aupalla dis Mazwïdan, kasmu peis` pa mïnsenin,sta ast asman júnijan, wakïntei prei Kunnegsgarban. Stwen,stesse subbas mettas pirman augustan, ir past`ne Mazwïdsenmatrikulïtan en uniwersit`tin. Stan uniwersit`tin wanginnadis j`u túsimts pºnksimta ketturdesimt asmas mettas pºnktanaprïlin sen bakkalaurawas gr`dan. ªst ºmpiri sen tennan past`ienmatrikulïtan en öin uniwersit`tin ir tenesse awwiskas br`tiB`rtalmejs Willents. Abbai bei laïtawiskas peis`listas pagaúwenikai. J`u en pagaúseñu stesse túsimts pºnksimtaketturdesimt septman pagattawina Mazwïds pirmaninlaïtawiskan l`iskan. Stwen ast sendïtan: 1) latïniskaswartïnsenis prºi Debïkan Laïtawan; 2) wartïnsenis prei kïrkis pastïtajans be ölúznikans; 3) laïtawiskas pirzdawirds en wersasfòrmei; 4) laïtawiskas pïbels; 5) iz trins appuns sendïtskatekisms; 6) prºiminisn`, k`i katekisman prawerru studïtun;7) wartïnsna prºi skait`tajans; 8) grïmas, sirzdau kans ast ir iztulkautas ezze Abr`mu Kulwïnan, Stanislawu Rapal`nin,Augustïnu Jòmantan. Ezze túsimts pºnksimta ketturdesimtnewintasmu, kaddan t`ns salúbi si sen Rang`nis preddikeresLautersternas duktin Benignan, be ºrgi sw`ise gallin túsimts

    pºnksimta uödesimt tïrtas mettas dwiddesimt pirman maïjan

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    75/115

    72

    Mazwïds bei preddikeris en Rang`nei, kwei ir enkapts. EnRang`nei tenesse auktimmis bºi germanizïts prúss Zebas¼`nsvan Perb`nds.

    En túsimts pºnksimta ketturdesimt newintasmu be pºnkdesimt newintasmu past`i izdrukkautan ezze Mazwïdulaïtawiskan iztulkautai “Swintas Ambròzejas grïma” be“Krikstïsnas fòrmeli”, adder j`u pa tenesse gallin, — “Parafr`zi”en túsimts pºnksimta astòndesimt newintan be dwejjan delïkan“Grimeïns”, kasse redaktòrs en túsimt pºnksimta uödesimtuötasmu—septindesimtasmu bei B`rtalmejs Willents.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    76/115

    73

    NESSELMANN

    Zin`niskas prusistikis be dr`ugan dïgi baltistikisgruntintajs bei Prúsas malnïks Geòrgs ~inriks Pºrdinands Nesselmanns, gimmuns en Firstenawai prei ªlbingan túsimtsastònsimta ainadesïmtas mettas keturnadesïmtan febru`ran. J`uen ªlbingas gimn`ziju t`ns interesijja si per matematïkin be billins. Ezze túsimts astònsimta trïsdesimt pirmasmu ergi tïrtanstudºi dis en Kunnegsgarbas uniwersit`tei matematïkin, adder panzdau — dein`iniskans billins pa perstalïsnai stessezentlawingin òrientalistan profesòran Pïterin van Bohlenan(túsimts septïnsimta newïndesimt uö`i — túsimts astònsimtaketturdesimt). En túsimts astònsimta trïsdesimt septintasmuengaúne Nesselmanns filozòfijas doktòras gr`dan be en panzdaisismu mettan past`ne dis per òrientalistikis dòcentan.Ezze túsimts astònsimta ketturdesimt tirtasmu ast disekstraòrdinars, ezze pºnkdesimt newintasmu — òrdinars profesòrs. Aulaúwa en Kunnegsgarbu túsimts astònsimtaastòndesimt pirmas mettas septman janw`ran.

    Profesòrs P. Bohlens bei aïns ezze stºimans, kw`i en-interesijja òrientalistan Nesselmannan en prúsiskan billin,staddan j`u aulaúwusin túls neggi sïmtan mettan. Ezze prúsisku

    gúba Nesselmanns prei laïtawiskan be empïriniskai prei bal-tiskans billins. En túsimts astònsimta ketturdesimt penktasmutïnka Nesselmannas zmúnintan dïlin “Bil` stºisan wúran prú-san”, ºn ku ast pirman rºizan tºrpautan termïnsbaltiskas billas.En túsimts astònsimta pºnkdesimt pirmasmu Nesselmanns publicijja laïtawiskas billas zin`niskan wirdeïnan, kas palïnkaswarewïngin ºrgi öan dºinan. En túsimts astònsimta uödesimt

    newintasmu Nesselmanns publicijja Dònelaites pòezijan sen

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    77/115

    74

    ezze sebbei ebzentlintans akcºntans. Nesselmannas perlazïnsna bei walnan neggi st` stesse debïkan lingwistan ~ugustanSchleicheran en túsimts astònsimta uödesimt penktasmu. Dab- ber ̀ nkstais, en túsimts astònsimta pºnkdesimt tirtasmu, past`iizdrukkautan Nesselmannas folklòristiskan dïlin — laïtawiskasamzis grïmas sen melòdijans. Nesselmannas gruntdïlin en prusistikei bºi pirmassis pilns zin`niskas wirdeïns stesse prúsiskan — “Thesaurus Linguae Prussicae”, past`wunizdrukkautan en Berlïnu en túsimts astònsimta septïndesimtseptintasmu.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    78/115

    75

    NICOLAI

    Otto Nicolai gimma en Kunnegsgarbu túsimtsastònsimta desïmtas mettas newïntan júnijan. Studïwuns enBerlïnu prei kompònistan Karlin Prïdrikan Zelteran, dellimettans giwïja dis panzdau en W`lkijai, kwei kúra w`lkiskansòperins. En túsimts astònsimta ketturdesimt pirmasmu t`ns past`ne per dwarras òperis kapelmaisterin, en ketturdesimtantrasmu pagaúne dis en Wïnei filarmòniskans kòncertans past`nintei per pirmanin ezze stºisan dirigºntamans. Ezzetúsimts astònsimta ketturdesimt asmasmu ergi gallin dïlai disen Berlïnu kai Dòmas kòras dirigºnts be dwarras òperiskapelmaisteris. En sw`ise muzïkei send`st dis mikskans bew`lkiskans tradiciònins. Sw`ise zmúnintan öedºuran paShakespearan — òperin ”Windsoras wesselis gennas” — kúrdis en túsimts astònsimta ketturdesimt newintasmu, adder aulaúja stesse subse mettas ainadesïmtan maïjan.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    79/115

    76

    PASSARGE

    Lúdwiks Passarge, gimmuns túsimts astònsimtadwiddesimt pºnktas mettas uötan júnijan en Ulitniku, k`igiwid`imai iz tenesse emnin, bei prúsiskas paºisenes. Ezzetúsimts astònsimta septïndesimt newintasmu ºrgi astòndesimtseptman bºi dis lïgas r`ds en Kunnegsgarbu. T`ns dïgi bei

    peis`tajs be pòets (miksiskai iztulkau Ibsenas “Pºran Gyntan”).K`igi pintegaúniks ebjad`i Euròpan be endïlina sw`ise súnunZïgfridan, kas past`i per waïstan geògrafan (túsimts astònsimtauödesimt septinnei — túsimts newïnsimta pºnkdesimt astònei).Adder sp`rtais interesijja si Lúdwiks Passarge per Prúsan,öl`itewingi — per Samban.

    En swajasmu l`iskan “Ezze baltiskamans t`utans” (tú-

    simts astònsimta septïndesimt astònei) Passarge gºrba ezzelaïtawiskans amzis grïmans, ezze Kris¼`nan Dònelaitin beLúdwikan Rºzan. T`ns dïgi miksiskai iztulkau Dònelaites pòezijan (túsimts astònsimta newïndesimt ketturei). Aulaúwatúsimts newïnsimta dwainadesïmtas mettas newinadesïmtanaugustan en Lindenfelsu (Hessens).

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    80/115

    77

    PRÄTORIUS

    Matïs Prätorius (skait`is Pretòriws) gimma zurgitúsimts uööimta trïsdesimt pºnktan en Mïmelai. Tenesse tïtis bei Jòns Bretkis, aïns ezze laïtawiskas peis`listas pagaúwenikamans. Studïwuns en Kunnegsgarbu be enRustuku, Matïs Prätorius engaúne filozòfijas magistras gr`dan

    en túsimts uööimta uödesimt pirmasmu. Ezze túsimts uööimtauödesimt penktasmu bºi dis preddikeris en Nïbudimans preiGumbinnin, panzdais — en D`nskas t`utai. Past`i waïstan kaietnògrafs, túlin artikkelin autòrs, bºi gruntinunsPragúbingiskwas enlaukïtajan cirkulin. Tenesse gruntdïlin“Deliciae Prussicae” (Prúsas wïdasnaswertïngiskwas adder Prúsas wid`kli), ka ast sp`rtai l`iman en ebpeis`senimansstºisan laïtawiskan pajuksnan, druwïsnas, buttan, rúkan, ïdas be turri folklòras perwaidïnsnans, ast past`wun publicïtan ter delïkiskai (en túsimts astònsimta septïndesimt pirmasmu, panzdau — teinú en Laïtawai). En öismu kai dïgi en kitºimansPrätoriwas dïlins, kw`i ergi öan dºinan ni ast suit enlaukïtan,mazzi di aupaltun materi`lin ezze prúsans kai dïgi per mansn`unans prúsiskans wïrdans.

    Matïs Prätorius aulaúwa en Wºicherawai (D`nskast`uta) en túsimts septïnsimta septmasmu.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    81/115

    78

    RAPAGELANUS

    Stanislaws Rapal`nis gimma zurgi túsimts penksïmtanmettan nit`li ezze Eïsiskimans en Deblaitawai en sºimei stºisanmalkan laïtawiskan wïtingin. Pa Stanislawas Laïtawjas emnien túsimts pºnksimta dwiddesimt asmasmu past`i dis enmat-rikulïtan en Kr`kawas uniwersit`tin ºmpiri sen Abr`manKulwïnan (zurgi túsimts pºnksimta desïmtan — túsimts pºnksimta ketturdesimt pºnkei) be Jurgin Zablòckin (zurgi1510 — túsimts pºnksimta uödesimt trïs), stans parejïngins pirmans dïlatajans stesses laïtawiskan peis`listan. Zurgi túsimts pºnksimta trïsdesimt tïrtan Rapal`nis pawanginnauniwersit`tin sen bakkalauras gr`dan. Past`ne di gerdautan,t`ns bºits minkus prancisk`ns, adder j`u en Kr`kawai pagaúwats pagerdautun pròtestantiskans idºjans. En mettutúsimts pºnksimta ketturdesimt dw`i t`ns j`t en Wittenbergansen ercògas ~lbertas rekomendaciònin be dwiddesimt `ntranm`rtan enmatrikulijja si stwen en uniwersit`tin. Pas mettanercògs, stankisman zurgawints per sw`ise parejïnginuniwersit`tin be tenesses teològijas katºderin, deliw`rst peis`iezze Rapal`nin en Wittenbergan, kwaitïntei padïwintunRapal`nes etwartïnsnan. Dwaiw`rst ercògs tenginna

    penningans pa pºnkdesimt guldenans per doktòratas gïnsnan.St`i aud`i si túsimts pºnksimta ketturdesimt ketwirtas mettasdwiddesimt tïrtan maïjan. En dispútu zúrgi Rapal`nesdwiddesimt astònins tºzins ezze paw`rgausnan immi delïkanMartïns Luthers be Pilips Melanchthons. Tºzis bei past`wuns paplattintan en túlin `upeisamans. Pa promociònin Rapal`nisizj`t en Kunnegsgarban pag`r lïstas sen Melanchthonas

    rekomendaciònin. Uniwersit`tei past`ntei etwertan túsimts

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    82/115

    79

    pºnksimta ketturdesimt ketwirtas mettas septinadesïmtanaugustan, Rapal`nis gaúne stwen teològijas katºderin beukadebbaisin `lgan stºisan dwissimta guldenan per mettan.En nuwºmbran t`ns senlúbi si sen ercògas kºrmenarstisBazïlijus Akstas duktin Katarïnan, kasses br`tei TºubaldsIpulïts be Jòns bei tenesse dr`ugistudiòzai en Wittenbergu.Ercògs, aúktai pawºrtinants Rapal`nin be deznimaikaimalukïnts tenesse lakciònins, palaipinna ebplatïtunRapal`nes wesselin iz w`lstis fiskan.

    Túsimts pºnksimta ketturdesimt pºnktas mettas asmanmaïjan iz Kunnegsgarbas Weinreichas drukeïnan izgúbaRapal`nes tºzis “Ezze Kïrkin be tenesses pazentlins”. Past`nedi gerdautan, Rapal`nis bºits pagattawinuns ir en stesmusubban mettan izdrukkautan pirmanin prúsiskan katekizman.Adder j`u pa asman maïjan t`ns enw`rga be trisnadesïmtanmaïjan aulaúwa. Ercògs palaipinnuns enkaptun din enKunnegsgarbas Dòmu pag`r sw`ise parejïngin kappan.Rapal`nes epit`fan pagaúwa si sen wïrdans “Vir iacet hicingens, Lithuaniae gloria gentis” (Wïrs l`nza öai debs, Laïtawasamzis teïsi).

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    83/115

    80

    RHESA

    Lúdwiks Rhesa (skait`is Rºza) gimma túsimts septïn-simta septïndesimt uötas mettas newïntan janw`ran en Kar-w`itimans. En túsimts newïnsimta newïndesimt newintasmuwanginnuns ̀ ntikis be teològijas stúdijans en Albertïnai (kwei bºi klausïwuns K`ntas lakciònins), Rhesa past`i per karriskan preddikerin en Kunnegsgarbas Prïdriksburgai. Ezze túsimtsastònsimta septintasmu, k`i t`ns engaúwa filozòfijas doktòrasgr`dan, dïlai dis k`i laktòrs en Albertïnai. En mettamans túsimtsastònsimta dw`inadesimt — ketturnadesimt imma dis delïkanen kareúsnai, en panzdaumasmu mettan izdrukkawintei sw`isedein`laiskan.

    Dïlantei k`igi Bïbelis laïtawiskas tulkausnas redigïtajs,en túsimts astònsimta uönadesimtasmu t`ns publicijja “Laïta-wiskas Bïbelis istòrijan” sen waïstins ezze Bretkin. ªrgi túsimtsastònsimta dwiddesimt ketwirtan peis`i Rhesa dwejjan delïkan“Filològiskans krïtiskans nòtins ezze laïtawiskan Bïbelin”.

    Ezze túsimts astònsimta septinadesimtasmu Rhesa pa-gaúne rïnktun laïtawiskans amzis grïmans — staddan past`iizdrukkautan tenesse wartïnsna prºi laïtawiskas literatúrisginnins, k`i tengïnlai dei tenesmu grïman tekstans. Adder t`ns

    dïgi tulkaui miksiskai Dònelaites “Metaskºrdans”, kans publi-cijja dr`ugan sen òriginalin en tïsimts astònsimta astònade-simtasmu. En subban stesmu mettan past`ne dis per direktòranstesse laïtawiskas billas semin`ran en Albertïnai, adder en panzdaisismu mettan eng`une ir teològijas doktòras gr`dan.En túsimts astònsimta dwiddesimt ketwirtasmu Rhesa publicijja laïtawiskans f`belins, adder en dwiddesimt

    penktasmu j`u past`ne izdrukkautan tenesse “D`inas adder

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    84/115

    81

    laïtawiskas amzis grïmas”, kans recenzijja J.W. Goethe be J.Grimms.

    Miksiskai peis`i dis wersans: “Pºnknadesimt miksiskasgrïmas” (túsimts septïnsimta newïndesimt newinnei) bedwejjan delïkan “Prutena” (túsimts astònsimta newinnei —dwiddesimt pºnkei).

    Rhesa klantïwuns laïtawin germanizïsnan, kwaitïwuns,k`i walninlai si tenºisan ersw`ikstinsna. T`ns aulaúwa túsimtsastònsimta keturdesïmtas mettas trisdesïmtan augustan. Sw`iselabban t`ns palïkei gurïnamans studºndans. Pºr öans penningans en túsimts astònsimta pºnkdesimt ketwirtasmu past`i zºistan studºntankaims, pabilïtan en Rhesas emnin(“Rhesianum”) dr`ugan sen stesse gatwin en tïsimts astònsimtaastòndesimt penktasmu.

    Öin zºistan, k`i dïgi gatwi be tenesses emmens, past`iizm`tintan ezze Sòwietamans pa túsimts newïnsimta kettur-desimt pºnktan, kaddan past`i izm`itintan ir kapurna prºiBr`ndenburgan d`urins be grazzus Rhesas pamïntlin ºn stai.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    85/115

    82

    SUDERMANN

    ªrmans Sudermanns gimma túsimts astònsimta pºnkdesimt septmas mettas trisdesïmtan septºmberin enMaccikans nit`li ezze Jun`itimans prºi Siluttin. Aïns tenesºisan pirzdaunïkan bei misksin naseïliskas pòets D`nielsSudermanns (túsimts pºnksimta pºnkdesimt — túsimts uööimtatrïsdesimt aïns). D`nielas Sudermannas palikkei bºi menònitai be sw`ise drúwjas paggan past`i izgúntan en Prúsan.

    Mukinnuns si en re`lgimnazijamans en ªlbingu be en Tilzei,ªrmans Sudermanns pagaúwa studïtun istòrijan be filozòfijanen Kunnegsgarbu, panzdau ºmpirsin sadinnantei di en Berlïnu,kwei dïlawuns k`igi ûurnalists be buttas mukinnewis. Stwen pagaúwa dis peis`tun pirmans nòwelins. Tenesse pirmassisl`iskas — ròmans “Istòrijas en miglai” — tikka en túsimtsastònsimta astòndesimt septintasmu. Panzdau rïpi “Frau Sorge” be “Kattas lunki”, kwºisan pirmassis ast autobiògrafiskan beantrassis pabilïtan na Kunnegsgarbas gatwïkas emnin. K`igisp`rts dramatúrgs pawaidinna si Sudermanns j`u en sw`ise pirmasmu dr`man “Teïsi”. En Sudermannas dilammans ast ïkstan peròniskas mòralis pròblematiki. En “Laïtawiskamansistòrijans” (“Pintega en Tilzin”, “Miks Bumbullis”, kittans — túsimts newïnsimta septinnadesimt) Sudermanns m`isteriskaiebpeis`i Laïtawas unik`liskwan be laïtawiskas charakteresstúrnawan.

    ªrmans Sudermanns aulaúwa túsimts newïnsimtadwiddesimt asmas mettas dwiddesimt pirman nuwºmberin enBerlïnu.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    86/115

    83

    THIENEMANN

    Jòns Thienemanns gimma túsimts astònsimta uödesimttïrtas mettas dwainadesïmtan decºmberin en Tïringei. J`u enmalnïkiskwai pagaúwa dis interessin en pippelimans, desimtmettan wúrs peis`ntei ornitològiskan dein`laiskan. Pateològijas stúdijans en L`ipcigu be Hallei dïlai dis k`igimukinnewis, adder k`igi preddikeris ºrgi túsimts astònsimta

    newïndesimt uötan, kaddan pergúba en Kursiskan Nerrijan.Enprettuns end`tun si en ornitològijan, studºi zoològijan enAlbertïnai. En túsimts newïnsimta pirmasmu t`ns prabreúneensadïnsnan ezze ornitològiskas staciònis gruntisnan enRusïtei. Sirzdau mettans túsimts newïnsimta dwiddesimt uööai — astònei stwen past`i kelïkintan smittukas be gandr`i beenlaukïtan tenºisan migraciònis marörútis.

    En túsimts newïnsimta uötasmu J. Thinemanns engaúnedoktòras gr`dan be ezze asmasmu past`ne dis per Kunnegs-garbas Zoològijas muzºjas ölaitïnsnas auktimmin, adder endesimtasmu — per Albertïnas profesòran. Tenesse laisk`i ezze pippelins past`i waïstan en pastippasmu swïtan. Aulaúwa enRusïtei túsimts newïnsimta trïsdesimt asmas mettas dwaina-desïmtan aprïlin, enkapts en Rusïtei.

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija

    87/115

    84

    WIDÚNS

    Preddikeres súns Wilhelms Stòrosts gimma astònsimtauödesimt asmas mettas dwiddesimt `ntran m`rtan enJun`itimans (Jonaiten). En túsimts astònsimta astòndesimtasmasmu wanginnuns semin`ran per mukinnewins enRang`nei (Ragnit), panzdau studºi en delli Miksk`tautasuniwersit`timans. Sirzdau túsimtsastònsimta astòndesimtasman — newïnsimta dwainadesïmtan dïlai dis k`igi

    mukinnewis en Kintamans be en Tilzei, en kassei ezze túsimtsastònsimta newïndesimt penktasmu ºrgi newïnsimta trïsdesimt pºnktan t`ns bei ezze tenesmu gruntintas Laïtawiskas grimtajanginnijas wediks. En túsimts astònsimta astònadesimtasmumukinna dis laïtawiskan en Berlïnas uniwersit`tisDein`iniskasmu semin`ran.

    En dwidesïmtas metsimtas pagaúseñu pòpularan wïrta

    arwiskwas laukisn` pra teozòfiskan sintºzin stºisandein`iniskan be wakkariskan religiònin. Ezze túsimtsnewïnsimta antrasmu Stòrosts bei streïpsts en Miksiskaiteozòfiskan peròniskwan. Pra teozòfijan t`ns past`i endïlintanezze sistºmamans stºisan wúran indïnan. Kaddan,newinadesïmtas metsimtas lingwistiskan dïlin paggan, past`wusi aupaltan arch`isku stesse laïtawiskan be pagaútan

    mirïtwei ezze tenesse taúwiskwan prºi sanskritan (staddanlaik`tan per “ukawúraisin” billin), Stòrosts prapïda teozòfijanen panteistiskan laïtawiskan mentalit`tin. Sw`ise dïlins zemai peis`i t`ns k`igi Widúns (“Stas, kas wid`i”). Tenesse filozòfijaast preilaik`tan en dw`inadesimt dïlimans be en trimmansdessimtins dr`mans.

    Per Widúnan, bútisku astits Abzòlutas Naseïlis, adder

    materi`lin swïtan astits ain` stºisan Naseïlas búsnan, kw`i

  • 8/19/2019 prusiska chrestomatija