R e f o R m i e R a k o n n a P i i R k o n d l i k a j a l e h t | n R . 2 | d e t S e m B e R 2 0 1 5

[ E E S S Õ N A ]

PEATEEMA

Rae valla uus kool tervitab nii lapsi kui vanavanemaid

Järgneb lk. 2

Seadsime ülesandeks ehitada moodne koolihoone, millel oleks kasutegur ka kogukonna jaoks

ning tegemist jaguks hommikust õhtuni nii lastele kui vanematele. Kooli ehitu-seks sobiva maa Reti tee ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal taotlesime rii-gilt ning pärast pingsat asjaajamist ja

kooli ehitamise vajaduse tõestamist sai vald sellel sügisel lõpuks maaomanikuks. Riigihanke tulemusel sai ehitajaks Nor-decon AS, kopp lüüakse maasse 2016 aasta jaanuaris. Koolialuseks pinnaks on arvestatud 7015,5 m² ja hoone sule-tud netopind on 11 967,2 m². Ehitustöö-deks on plaanitud 10,66 miljonit eurot.

SWECO Projekt AS-i koostatud koolihoonete arhitektuurilahendu-ses annab tooni kaasajale omane vaoshoitus ja lakoonilisus. Fassaadi tegemiseks kasutatakse veekindlat betooni, klaasi, kompaktlaminaadist

Mart VõrklaevVallavanem ja Reformierakonna Rae Pko esimees

Rae vald on suurepärane eeskuju kiirelt oludega kohanevast oma-valitsusest, kes mõistab elanike vajadusi ja reageerib muutustele toimekalt. Mul on valla arengute üle siiralt hea meel.

Taavi Rõivaspeaminister

Järveküla kooli ehitamise otsus sündis kaks aastat tagasi. Kiire rahvaarvu kasv ning noorte perede lisandumine ei jätnud Peetri piirkonnas teistmoodi otsustamiseks võimalust ning võtsime eesmärgiks avada hiljemalt 2016. aasta sügisel uus kolme paralleelklassiga ehk 27 klassikomplektiga põhikool.

Hea lugeja, käesolev leht ilmub Teie postkasti juba teist korda. Kohalikest valimistest on samuti möödas kaks aastat.

Meie ambitsioonid ja lubadu-sed olid ning on edasigi suured. Lehe eesmärgiks

ongi anda ülevaade asjadest, mida lubasime ära teha ja mida oleme möödunud aasta jooksul teinud. Ühtlasi sellest, mida on plaanis edaspidi ette võtta. Kui eelmist aastat saaks nime-tada uute lasteaedade aastaks, siis käesolevat jällegi kergliiklusteede omaks. Ees on ootamas koolide aasta. Sel aastal rajatud 4,2 kilo-meetrit uusi kergliiklusteid on Rae valla ajaloos kaheldamatult rekord, kuigi teid on ehitatud ennegi ning ehitatakse edaspidigi. Järgmisel aastal investeerime aga Järveküla kooli rajamisse ja Vaida kooli reno-veerimisse.

Lubaduste andmisel ja plaanide seadmisel on Reformierakonna ees-märgiks olnud luua Rae vallas mugav elukeskkond. Tahame, et meil kõigil oleks siin hea elada ning meie inimestel oleks kodu lähedal olemas kõik vajalikud teenused. Lehest saab lugeda olulisematest teemadest, mis meie vallast hea elukeskkonna kujundavad: lasteaia-ja koolikohtadest, kergliiklustee-dest, sportimisvõimalustest ning perearsti-keskustest kuni volikogu tööni välja. Peame oluliseks tagasisidet oma valla inimestelt, suhelda avatult ja anda aru tehtust. Samasugust ülevaadet on oodata igal aastal, et oleks võimalik pidevalt hin-nata püstitatud eesmärkide täitmist. Tänan siinkohal tulemusliku koostöö eest meie koalitsioonipartnerit IRL-i, kel-lega sõlmitud koalitsioonileppes on üksik-asjalikult välja toodud meie eesmärgid ja plaanid järgmiseks neljaks aastaks ning kellega koos oleme neid ka edukalt ellu viinud. Eeskätt tänan väga hea koostöö eest volikogu esimeest Agu Laiust ja abivallavanemat Priit Põldmäed.

Head lugemist!

2015 aastat võib õigusega

nimetada kergliiklusteede

aastaks.

Koostöö toob hea tulemuse

Täna on siin põld, aga 2016 aasta sügisel saavad lapsed minna uude, Põhjamaa tüüpi kooli.

Ühendame valla alevikud kergliiklusteedega | lk 3

Vaida põhikool muutustes | lk 4

[ s e l l e s l e h e s v e e l ]

tel 680 8080 | www.reform.ee Parem rae VaLDnr. 2 > detsember 20152 PEATEEMA

ARVAMUS

Tänav u alustasime kolme etappi jagatud kergliiklustee ehitamist Assaku aleviku ja

Tallinna vahele mööda Vana-Tartu maanteed. Ehitus on planeeritud kolme aastasse, millest kaks on veel ees. Kuna saime tee-ehitusse kaa-sata esialgselt kavatsetust rohkem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) linnaliste piirkondade aren-damise toetust, ehitasime tänavu suvel valmis ka osa järgmisse etap-pi mõeldud teest. Lisaks plaanitud 1,3 kilomeetrisele valgustatud tee-lõigule alates Kindluse tee ristist kuni Peetri tuulikuni saime tänu kiirele reageerimisele lisaraha täiendava 620 meetri rajamiseks Kindluse teest Assaku suunas. Järgneval kahel aastal on kavas ehitada kergliik lustee Peetrist Tallinnani ja ühendada Järveküla Assaku alevikuga. Eeltaotlus järg-nevate etappide ehituseks on juba esitatud. Rae valla eelarvestrateegias 2016.–2019. aastaks on arvestatud kergliiklustee ehituseks vajaliku 15%-lise omafinantseeringuga. Volikogu liikme Tõnis Kõivu alga-tusel sai Ülemiste promenaadiga seoses sõlmitud koostööleping Rae valla ja Tallinna linna vahel, mille järgi ehitavad mõlemad omavalit-sused korraga valmis Vana-Tartu maantee alguse kergliiklustee. Li-saks rajab Tallinn Ülemiste keskuse ristist maantee ja järve vahel puu-duva kergliiklustee. Nii ei pea 2016. aaasta lõpust näiteks jalgratturitest tervisesportlased enam tiheda liiklusega Tallinn-Tartu maanteed ületama, kui soovivad sõita Peetrist Järvevana tee kaudu Järvele või sealt edasi.

Aastaks 2018 teed suuremate asumite vahele

Teine suur töö oli kergliiklustee ehitamine Assakult Jürini. Kokku 2,3 k ilomeetrine moodsa LED valgustusega kergliiklustee val-mis oktoobriks. Tee algab Assaku alevikus asuva viadukti juurest ning kulgeb Jüri suunas paralleel-selt Vana-Tartu maanteega kuni varem välja ehitatud kergliiklus-teeni Lehmja külas.

Kahe aleviku ühendamise kõrval ehita-sime välja kergliiklustee Assaku alevi-kus, mis tagab turvalise liikumise ja ligi pääsu elamutest lasteaiani. Samuti sai valgustatud ülekäigurada Assaku lasteaia ees, mida on juba ammu oodatud, ning lasteaed sai uue parkla samal pool teed lasteaia hoonega. Antud tööd olid üliolu-lised selleks, et tagada igapäeva selt meie kõige pisemate jõudmine turvaliselt lasteaeda. Assaku-Jüri kergliiklustee valmimine oli oluline samm edasi suurema ees-märgi poole: rajada ühtne kergliiklus-teede võrgustik suuremate asulate vahel, mis on lisaks liiklusohutusele oluline ka tervisesportlastele. Lähitulevikku vaadates olemegi sead-nud eesmärgiks ühendada projektiraha-de kaasamisel ja ka maanteeameti kaas-abil omavahel kõik suuremad asulad. Lisaks eelmainitud Peetri-Tallinna kergliiklusteele ootab rajamist ka Rae küla ja Assaku vaheline ühendus. Sel-lekski on raha eelarvestrateegias pla-neeritud ning eeltaotlused abiraha saamiseks koostatud ja esitatud. Samas

[ V A A D E ]välisviimistlusplaate, perforeeritud metallplaate ning passiivse hoone jahutuseks plekist päikesevarjestust. Usun, et koostöös oma ala ehitusekspertidega saab Järve-küla koolist Rae vallas kindlasti uue aja arhi tektuuripärl!

Põhjamaa tüüpi kool

Oma olemuselt tuleb Järveküla koolist Põhjamaade tüüpi kool, mis tähendab mitme-külgset õpet ja loovuse arendamise esiplaanile seadmist. Konkurentsivõimeline kool peab pakkuma noorele inimesele võimalust liikuda insenerihariduse poole läbi kaunite kunstide ja aktiivse eluhoiaku. Koolihoone ehitakse kolmest omavahel ühenduses olevast eri kõrgusega osast. Kõige madalam on ühekorruseline algklasside maja. Koolimaja südameks olev aatrium koos söökla ning aulaga on kahekorruseline. Kõige kõrgem hoone osa on kolmekorruseline, kus hakkavad asuma põhikooli ruumid, ujula koos spordisaali-dega, huvialakool ja raamatukogu. Kool on projekteeritud nii, et algkooli majas saaksid 1. kuni 4. klassi õpilased liikuda oma koduklassi läheduses. Igale lennule on loodud oma üksus ehk nn pesad, mis koosnevad garderoobist, kolmest koduklassist, sotsiaalse läbikäimise pinnast ning tualettidest. Selline maja-majas kontseptsioon loob suures koolimajas intiim-sema ja privaatsema keskkonna ning aitab ka paremini koolieluga kohaneda. Algkooli majal on sissepääse kokku neli ning koduklasse 12. Majas on veel kaks keelteklassi, üks väikeklass, õpetajate tuba ning abiruumid. Hoone aatriumist saab koolihoone keskusala, kuhu pääseb peauksest ja kõrval-asuvatest hoonetest. Aatriumi üheks osaks on söökla ja köök koos teeninda-vate ruumidega. Aatriumi teisel korrusel hakkab asuma aula koos lava, riietus-ruumide ning helitehnika ruumiga. Põhikooli hoone osas asuvad esime-sel ja teisel korrusel garderoobid, aine-, keelte-, muusika- ning loodusõpetuse klassid, poiste tööõpetuse ruumid, tüd-rukute kodundus- ja kokandusklass, õpetajate tuba, administratsiooniruu-mid. Usun, et lapsevanemad tervitavad võimalust õhtuti lastega ühiselt tööõpe-tuse, kodunduse- ja kunstiklassides vahvaid ning arendavaid tegevusi har-rastada. Hommikust õhtuni tegevusi täis kompleks on vallale tasuv investeering.

Ujula õpilastele ja beebidele

Omaette sissepääsudega üksuse moodustab põhikooli hoone läänepoolsesse külge ehitatav spordikompleks koos ujula, kahe saali ning riietus-, pesuruumide, sauna ja abiruumidega. Tähtis koht on ujulas spetsiaalsel 60-ruutmeetrisel laste basseinil, kus saab korraldada ujumise algõpet ja beebide ujumist. Kolmandal korrusel on raamatukogu koos hoidlaga ning ruumid huvialakoolile kaunite kunstide õpetamiseks. Kolmandale korrusele ehitatakse eraldi sissepääs õuest, et koolivälisel ajal käiks hoones aktiivne tegevus ja elu. Oluline on ka see, et raamatukogu kontseptsioon võimaldab majas korraldada erinevaid kultuuriüritusi. Õuealal hakkab asuma spordiväljak pallimängudeks ja kergejõustiku harrasta-jatele. Staadioni mõõdud on 38x60 meetrit ning selle ümber hakkab asuma tartaan-kattega jooksurada. Õue plaanitakse ka väliklassi loomist, mänguatraktsioonid ja esinemiseks väikesed lavad, kus hea sõbrale omatehtud luuletus ette lugeda. Välis-rajatisi saab nagu spordikompleksi siseruumegi kasutada pärast õppetöö lõppu õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Soovime ehitada kooli, kuhu tahavad tulla õppima või vaba aega veetma nii lapsed kui nende vanemad ja vanavanemad.

Täna töötab kolm vallaelanikke teenindavat perearsti Jüri tervise-keskuses ning perearstipunkt on olemas ka Lagedil ja Vaidas. Peetris perearsti teenust ei pakuta, arstid asuvad Tallinnas.

Toimiv ja elanike jaoks parim oleks selline olukord, kus nii Jüris kui Peetris on kummaski vähemalt viie perearstiga tervisekeskus koos pereõdedega. Lisaks tegutseksid keskustes ämmaemand, füsioterapeut ning hambaarstid.

Reformierakonna üheks ambitsioonikaimaks valimis lubaduseks oli kõigi Rae valla alevike ühendamine kergliiklusteedega. Koos koalitsioonipartneriga aktiivselt tegutsedes on lõppeval aastal rajatud kokku 4,2 kilomeetrit kergliiklusteid.

Madis Sarik abivallavanem

pean vajalikuks rõhutada, et kergliiklus-tee plaani edukaks ja kiireks elluviimi-seks on kindlasti oluline saada mõistli-kud kokkulepped ka maaomanikega, kelle kinnistuid uus tee läbima hakkab. Aastatel 2016-2017 seisab koostöös Maanteeametiga ees Jüri ja Lagedi ühendamine kergliiklusteega. 2017. aastal soovime liikuda kergliikusteega edasi Aavikult Patika suunas. Sõltuvalt abiraha suurusest ning tee-ehituse hindadest loodame kergliiklusteega välja jõuda vähemalt Patikani ning va-hendite olemasolul liikuda sealt edasi Vaida poole. Need kõik on vaid suuremad tööd ettenähtud tee-ehituse kavast. Kerg-liiklus teede kõrval ei saa mainimata jätta ka suuremat eesmärki, et Rae valla lõunakülade piirkondades saaksid kooli-busside marsruutideks ette nähtud kruusateed kõik musta katte alla.

Mart VõrklaevVallavanem

Oma olemuselt tuleb Järveküla

koolist Põhjamaade tüüpi kool, mis

tähendab mitme-külgset õpet ja

loovuse arendamise esiplaanile seadmist.

Ühendame valla alevikud kergliiklusteedega

Vallavanem Mart Võrklaev kerg­liiklustee avamise puhuks korral­datud teeehitusmasinate näitusel 24. oktoobril 2015.

fotoD: tõnis Kõiv

Kergliiklustee Peetri suunas

Kergliiklustee Assaku suunas

Assaku lasteaia parkla, ülekäigukoht ja kergliiklustee.

Järgneb:

Rae vald vajab vähemalt viie arstiga keskuseid Kaasaegsete perearstikeskuste rajamine Jüri alevikku ja kiiresti kasvavasse Peetri alevikku oli üheks olulisemaks valimislubaduseks. Kuna selleks saab kasutada Euroopa Liidu abivahendeid, siis osales Rae vald aktiivselt sotsiaalministeeriumi veetavas ettevalmistusprotsessis.

Järgneb lk 3

↘

tel 680 8080 | www.reform.ee 3

Kohtusin hiljuti Tallinna Inglise Kolledži direktori Toomas Kruusi-mägiga, kellega rääkisime kaas-

aegsest koolitöö korraldusest. Ta kir-jeldas ideaalsena mudelit, kus õpilasel on võimalik koolis – kas siis koolipäeva sees või kohe pärast tundide lõppu – tegeleda ka soovitud huviharidusega, olgu selleks siis kunst, muusika, tants või sport. Uudse ideena leidis 15-aastase koge-musega koolidirektor, et tulevikus võiks huviharidus olla õppekavasse integree-ritud. Näiteks saaks kehalise kasvatuse tunnid asendada erinevate sporditun-didega, mida viivad läbi eriala spetsia-listidest treenerid. Samuti peaks leidma võimaluse täiendada ainekavasid sedasi, et toimuks rohkem õues õppimist, mis ühtlasi tagaks ka noorte elementaarse liikumisvajaduse. Siiski rõhutas ta kõige olulisemana seda, et lapsed-noored saaksid oma huvihariduse kätte koolis. Siis ei tule neil täiendavalt transpordile aega kulutada. Viisin siis oma mõtted tagasi Jüri Gümnaasiumile, kus mu enda laps sellel aastal kooliteed alustas. Esimese klassi õpilasel on neli tundi ja seejärel on võimalik jääda veel paariks tunniks pikapäevarühma. Selle kahe tunni jooksul on võimalik osaleda ka erine-vates huviringides. Peab tõdema, et valikuvõimalus on äärmiselt lai. Ringitunde pakuvad pea kõik aineõpetajad. Lisaks tegutseb Rae vallas Huvialakool, mis pakub võima-lust põhjalikumalt tegeleda muusika, kunsti, tantsu ja spordiga. Seega on 1.

Veelgi enam: vallavanem Mart Võrk laeva edukal eestvedamisel toimusid läbirääkimised Uuesa-

lu piirkonna arendaja IBE Estonia OÜ esindajatega, et vald võtaks kasutusse Uuesalus asuva väikese ja koduse laste-aia pakkumaks paremaid võimalusi Uue salu ja miks mitte ka Assaku lastele. Kui Rae vallavolikogu järgmise aasta eelarve kinnitab siis on alus sõlmida leping, et alustada 2016 aasta sügisest lasteaia haldamisega. Laste aia omanik-firma on lubanud juurde ehitada ühe rühma, mis kasvatab lasteaia pea 60 kohaliseks ning peaks seega igati rahul-dama lastevanemate ja laste vajadusi. Uuesalu elamupiirkonda sai 2015. aastal ühiste jõududega rajatud laste mänguväljak ja liiklust rahustav künnis Põdra teele. Korraga kaasati nii piirkon-na arendaja, vald ja Riigikogu „katuse-raha” vahendid (sealt sai osa ka Patika mängu väljak) ning tulemusega võib täitsa rahul olla. Lapsed said omanäoli-se ja põneva mängulinnaku ja liiklust rahustav künnis teeb Põdra tee ületami-se turvalisemaks. Eks autojuhid tahavad veel harjumist, et kiirus aegsasti maha võtta ja mitte proovida tõkkest ümber põigata, aga olukord muutub iga päeva-ga paremaks. Tee serva paigutatud kivid ja saabuv talv aitavad samuti kaasa Uuesalu vahel sõidukiiruse vähenda-mise harjumuse tekkele.

Uuesalus läks ja läheb edaspidigi elu paremaks.

Tõnis KõivVallavolikogu liige

klassi laps kella 14-ks käinud ära koolis, trennis ja/või veel mõnes huviringis. Lastele jääb piisavalt aega iseenda jaoks ning mängimiseks. Vanematel õpilastel on koolipäev pikem ja seetõttu algavad ka huviringid hiljem. Kuid enamjaolt saavad ka nemad huvihari-duse kätte kohe pärast kooli.

Liikumise ning sportimise võimalused Rae vallas on kindlasti ideaaliläheda-sed ja see on meie jaoks viimasel küm-nendil ka väga tähtis olnud. Võime siiralt heameelt tunda, et lisaks kõiki-dele spordihoonetele ja staadionitele on valminud ka terviserajad Jüris ning pidevalt on laienemas kergliiklusteede võrgustik. See loob liikumiseks väga head võimalused. Ja mida rohkem meie inimesed liiguvad, seda tervemad nad on. Hea tervis tagab eelduse õnneliku-maks eluks. Kindlasti leidub ka neid noori, kelle valik ei osutu meie üldhariduskoolide või Rae Huvialakooli ringide kasuks. Neile pakuvad huvitegevuseks lisa-võimalusi erinevad spordiklubid nii Rae vallas kui ka Tallinnas. Tihedam koostöö

erasektoriga ning spordiklubidega aitaks kaasa sellele, et lähitulevikus võimalused veelgi paraneks. Meie elanike jaoks on muidugi suureks boonuseks Rae valla hea asukoht. Sõit kesklinna ei võta kauem kui 15 minutit. Erinevatesse Tallinna linnaosadesse jõudmine ei tohiks autoga võtta kauem aega kui 25 minutit. Ei olegi reaalne, et kõikide pähe tulevate huvitegevus-tega oleks võimalik meil Rae vallas tegeleda. Õnneks saame selleks heas mõttes ära kasutada Tallinna lähedust. Olen ise pärit Viimsist ning kooli-poisina pidanud aastaid bussiga Lasnamäele ja Mustamäele korv-pallitreeningutele sõitma. Seetõttu oskan väga kõrgelt hinnata võima-lusi, mida Rae vald oma noortele täna huvitegevuseks pakub. Arves-tades kõiki tingimusi, võib julgelt väita, et Rae vallas on ilmselt pari-mad tingimused huvitegevuseks.

Henri AusmaaKorvpallitreener, Rae Huvialakool

Vald on lasteaiakohtade pakkumiseks kõvasti pingutanud, kuid Peetri-Järveküla elanike arvu kasv ületas igasugused ootused. Seetõttu on tulnud olla leidlik kasutades alternatiive ja jätkata lahenduste otsimist. Vald võimaldab lasteaiakoha ootamise ajal jätkuvalt vanematele eralasteaia toetust ja koduse mudilase toetust, samuti toimib 2015. aasta algusest toetusmeede, kus kompenseeritakse vanematele lapsehoiuteenuse kuludest suurem osa.

Rae vald on viimase kümne aastaga teinud läbi tohutu arengu. Elanikkond on mühinal kasvanud. Siia on kolinud palju aktiivseid noori inimesi ning tänaseks on paljud nendest pered loonud. See on seadnud omavalitsusele ka täiendavad ootused kooli- ja lasteaiakohtade ning huvihariduse osas. Kuidas siis oleme hakkama saanud nende ootuste täitmisega?

Eesti parimad huvitegevuse võimalused leiab Rae vallast?

Muutustest Uuesalus

HUVITAV

Tulevikus võiks huvi-

haridus olla õppekavasse

integreeritud.

Künnis tiheda liiklusega Põdra teel on muutnud teeületuse tunduvalt ohutumaks.

Koostöös piirkonna arendajaga hakkab Rae vald siin järgmisel aastal lasteaeda pidama.

Lagedil ja Vaidas pean oluliseks väiksema perearstipunkti olemasolu, mis teeks teenuste pakkumise osas aktiivset koostööd vähemalt ühe või mõlema suurema tervisekeskusega. Augustis andis aga tervise- ja tööminister välja määruse tervisekeskuste raja-mise toetamise kohta EL-i vahenditest, kus Rae vallal oli ainult üks perearstikeskus, asukohaga Jüris. Suure üllatusena tuli Peetri tervisekeskuse puudumine mää-rusest, kuigi tegu on kogu riigis kõige kiiremini kasvava piirkonnaga, mille rahvaarv ulatub 6000 inimeseni. Vald pidas seda esiotsa inimlikuks eksimuseks. Ministeeriumisse läks valla-vanema allkirjaga teele pikalt ja põhjalikult põhjendatud märgukiri, mille põhjal oleks alust määrust muuta. Elanike toetuse tõestuseks oli lisatud Peetri Seltsi toetuskiri. Kahjuks saime ilma sisuliste selgitusteta vastuse, et kuna Peetri asub Tallinnale nii lähedal, siis pole eraldi keskust vaja. Viidati ka lahendusele, et peetrikad võivad külastada Jüri perearstikeskust. Seejärel saatis vallavanem Mart Võrklaev tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale kutse palvega tulla külastama Peetri piirkonda, et oma silmaga veenduda piirkonna suuruses, elujõus ja veenduda vajaduses perearstikeskuse järele. Kahjuks ei ole ministrid seni külaskäiguks aega leidnud. Vald jätkab Peetrisse perearstikeskuse loomise jaoks võimaluste otsimist. Kuna ainult valla eelarvest seda rajada ei ole võimalik, otsime eraettevõtjast partnerit. Samuti loodame jätkuvalt, et tervise- ja tööminister mõistab Peetri inimeste vajadust tervisekeskuse osas ning on nõus määrust täiendama. Jüri tervisekeskuse osas on juba sõlmitud leping arengukava ja rahastamise eelprojekti koostamiseks Cumulus Consultinguga. Novembris algatas valla-valitsus Jüri keskuseala detailplaneeringu, et määrata olemasoleva tervisekes-kuse asemele uue hoone rajamiseks vajalikud ehitusmahud ning luua keskuse ümbruse ja selle esise platsi lahendus. Jüri perearstikeskuse ehitamisega plaa-nime alustada 2017. aastal.

Järgneb: ARVAMUS↘

Minu arvates on absurdne, et sotsiaalministeeriumi arvates pole Peetrisse vaja perearstikeskust, kus valdavalt elavad noored väikeste lastega pered, kelle jaoks perearsti lähedus on äärmiselt oluline.

Helen Kübarkahe lapse ema, Rae vallavolikogu liige

Parem rae VaLD nr. 2 > detsember 2015

Jens VendelAbivallavanem

fotoD: tõnis Kõiv

Parem rae VaLDnr. 2 > detsember 20154

on Reformierakonna piirkondlik ajaleht

tel 680 8080 | www.reform.ee

Parem rae VaLD

www.reform.ee

Kontakt: Tõnis Kõiv, +372 50 65 300

na pooleteise aastaseks saavat last kohe lasteaeda, tekib kahtlus, kas uue laste-aiahoone rühmad lastega ikka täituvad? Õnneks on vallal olemas maa uue laste aia ehituseks ning võimekus paindlikuks õppekorralduseks ja loo-vaks ruumi programmiks. Kuna laste arvud ja lapsevanemate soovid ajas muutuvad siis tuleb otsustamisel sel-lega arvestada. Soov on arvestada elanike huvidega ja kasutada ratsio-naalselt ühist eelarveraha.

Lagedi rippsild kui sümbol Mitte vähem tähtis eeltoodust ei ole Lagedi Kooli ja aleviku sümboliks oleva rippsilla renoveerimine. Juba mais tea-tas vald, et jalakäijate kasutuses olev sild läheb peatselt remonti. On alustatud projekti ettevalmistustega. Räämas sild on tõesti aleviku elanike südamel, sest nii elanikud kui aleviku eestseisus on mitmel korral valla poole pöördunud nii heakorra kui silla värvi osas. Rippsillast kui kunagisest Lagedi uhkusest ei ole väliselt palju alles jää-nud, aga põhjalikku renoveerimist ta-kistab maaomandi vaidlus. Seetõttu saigi sel sügisel ainult pisiremondiga piirduda vahetades välja osa laudisest ja põik prussidest, et sild ikka jätkuvalt turvaline oleks. Täielikuks renoveerimiseks koostatud projekt saab ellu viidud kui maa küsi-mused on lahendatud, et Lagedi uhkus taastaks oma vormi ja väärikuse.

Kai LasnReformierakonna Rae PKO juhatuse liige

Lagedi koolist ja rippsillast

Volikogu töö kvaliteetsemaks

Vaida põhikooli rekonstrueerimine oli plaanis ka lõppeval aastal, kuid ehituseni me tänavu taaskord ei

jõudnud. Esialgselt oli planeeritud välja ehitada ainult vana maja katusekorrus, kuid täpsemal uurimisel sai selgeks, et siis jääb koolis palju olulist tegemata. Seejärel arutasime läbi võimalused pika koridori kõrvale lisaks 280 m2 ehitami-seks, aga ka sellest sai loobutud puudu-liku ruumiprogrammi ja energiasäästu

eesmärgi saavutamatuse tõttu. Koostöös kooliperega välja selgitatud vajadustest sai selgeks, et koolimaja tuleb ka välis-mõõtudelt oluliselt suurendada ja sel-leks on vaja koostada detailplaneering, et krundi ehitusõigus oleks kooli laien-duseks piisav. Kuna arutelud vajaduste väljaselgita-miseks ning samuti eskiisi koostamine nõudsid oma aja, siis esialgne plaan alustada ehitustegevust 2015. aasta su-

vel ei olnud enam võimalik. Mul on hea meel, et sisend kooli uuendamiseks on tulnud nii kooli hoolekogu, juhtkonna, personali, kui ka kogukonna poolt. Kui aastal 2016 alustame ehitustöödega, siis saame tulemuseks laienenud klassiruu-midega korrastatud maja, kus on eraldi sööklaosa koos köögiga, mis võimaldab valmistada värsket toitu kohapeal. Projekt näeb ette, et Vaida koolis oleks kõik tingimused 9-klassilise kooli jaoks ehk ruumid mahutaks kokku 216 õpilast. Kuna eelarve on pingeline ja täna on Vaida koolis lapsi õppimas 110 ringis, siis kooli uuendamine on mõist-lik läbi viia kahes etapis. 2016. aastal korrastame I etapina vana maja klassi-ruumid, ehitame juurde muusika ja kunstiklassi ning sööklakompleksi. Õpilaste arvu kasvades ja lisaruumide vajaduse tekkimisel ehitame välja pro-

jekti II etapi, mis jääb nö vana maja ja spordikompleksi vahele. Kuhu rajame olemasoleva kuue klassiruumi asemele kaasaegsed ja tänastele normsuurus-tele vastavat klassiruumid, mille keske-le tekib avaram osa, kus õpilased saavad tundi oodata ja vahetunnis mõnusalt aega veeta. Lisaks oleme II etapis näi-nud ette laiendada spordiosa ning täna-sed garderoobide asemele plaanime rajada vajadustele vastava jõusaali, sest tänane on kasutajatele kitsaks jäänud ning jõusaalis puudub korralik varustus. 2014–2015 kooliaasta lõpul läksid meie teed lahku ka endise Vaida kooli direktoriga. Aitäh endisele direktorile tehtud töö eest! Uut kooliaastat alus-tasime juba uue direktoriga, kelle va-lisime korraldatud konkursil mitmete tugevate kandidaatide seast. Lisaks tu-gevale haridustaustale on uue direktori

Rae vallas tegutseb täna neli kooli: Jüri Gümnaasium, Peetri Laste-aed-Põhikool, Lagedi kool koos lasteaiaga ning Vaida kool. Tänu valla kiirele kasvule on Peetri kool ja lasteaed saanud olulised laiendused 2013. aastal, samuti sai 2012–2013 põhjalikult renoveeritud ja juurdeehituse ka Lagedi kool ning 2014. aastal rajasime Jüri Gümnaasiumi juurde eraldi gümnaasiumiastme maja. Pikalt on oma korda oodanud Vaida kool, mille renoveerimiseks on koostatud korduvalt projekte ning tehtud renoveerimisplaane. Eri põhjustel on tööd tänini kahjuks edasi lükkunud.

Vaida põhikool muutustesVARIA

Aastaid tagasi ei osanud unistadagi, et kord saabub aeg, kus Lagedi lapsed käivad kodu lähedal mitte

ainult koolis vaid ka lasteaias ja me saame mõtteid vahetada teemal, et kas ka tule-vikus kõigile lastele kohti jagub. Täna on Lagedi koolihoones neli lasteaiarühma ja keskusehoones üks lastehoiurühm ning kevadel vabanevad kohad täidetakse sügisel kenasti ära. Sel aastal puutusime päris palju kokku olukorraga, kus vanemad ei soovinudki lapse pooleteise aastaseks saamisel teda veel lasteaeda tuua. Igatahes on täna kõik lasteaiarühmad ja hoiurühm täide-tud ja vilgas eeltöö kooliks käimas. Käesoleval sügisel alustas Lagedi Koolis kaks esimest klassi ning õpilaste arv tõusis 137ni. Kindlasti on õpilaste arvu kasvatanud hoonesse rajatud laste-aiarühmad, mis on koolile sõna otseses mõttes kasvulavaks. Renoveeritud kooli-majas on ruumi kuni 170ele õpilasele. Kui iga sügis peaks kaasa tooma üha uusi kooliõpilasi, siis tuleb küsida – kuidas kõik tulevikus ära mahutada? Täna toimub kümne klassitäie laste õppetöö 13nes algklassi- ja aineklassi-ruumis, lisaks veel arvutiklass. 2016. kevadel lõpetab üks üheksas klass ja sügisel tuleb juurde üks esimene klass, ehk kokku on koolis 10 klassikomplekti. 2017. aasta sügiseks näitab rahvastiku-registri andmetel koostatud prognoos Lagedile taas kahte esimest klassi, mis viiks klassikomplektide arvu koolis 11neni. Nende ruumivajaduse saaks lahendada muutes neli lasteaiarühma klassiruumideks. Eraldiseisev lasteaiahoone võimal-daks koolimajas lasteaiarühmaruumid klassidena kasutusele võtta ja tekitaks lahedamad võimalused koolile, kus oleks seejärel 17 klassiruumi 11 klassi-komplekti tarbeks. Pannes siia kõrvale aga tänase Lagedi lasteaia teeninduspiirkonna järjekorra ja arvestades levinud praktikaga mitte pan-

Tänaseks on Riigikogu vastu võtnud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise

seaduse, mille kohaselt kohalike omavalitsuste volikogudel on alates seaduse jõustumisest oktoobris 2017 kohustus volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus arvestada. Seega ei ole selles osas Rae valla põhimääruses muudatuste tegemine enam prae-guse volikogu võimalus vaid lausa kohustus. Sama seadusega muutis seadusandja ka kohalike omavalit-suste volikogude komisjonide esi-meeste ja aseesimeeste valimise korda, sätestades, et komisjoni esi-mees ja aseesimees valitakse sama-aegselt salajasel hääletusel selliselt, et komisjoni esimeheks saab suuri-ma häältearvuga kandidaat ning aseesimeheks häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Seni valiti komis-joni esimees ja aseesimees kahel eraldi hääletusel, mis andis koalit-sioonile võimaluse saada mõlemad kohad endale. Seega muudatus teenib sisuliselt volikogu komisjo-nide töö ja seeläbi kogu volikogu töö muutmist kvaliteetsemaks ja demo-kraatlikumaks, kuna suure tõenäo-susega saab uue korra puhul komis-jonide aseesimeeste kohad endale opositsioon. Ametisoleva volikogu ülesanne on see põhimõte valla põhimääruses sätestada. Lisaks leian oma senise koge-muse põhjal volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena, et on veel lihtsaid samme, mille abil

saaksime tõhustada komisjonide tööd. Komisjoni esimehe ettekandele voli-kogus tuleks sätestada teatavad miinimum nõuded – ettekanne peaks sisaldama ülevaadet vastava eelnõu arutelust komisjonis, komisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekutest ja ette-panekute hääletustulemustest, samuti komisjoni liikmete poolt avaldatud olulisematest eriarvamustest ning komisjoni lõpliku otsuse hääletus-tulemusest. Praegu piirduvad komisjo-nide esimehed volikogus eelnõule kaasettekannet tehes tihti vaid ühe või kahe lausega. Ehkki põhimõtteliselt on neil loomulikult ka praegu võimalus rääkida pikemalt, tagaksid kirjapandud nõuded ettekandele selle, et volikogu liikmed saaksid põhjalikuma ülevaate komisjonis toimunust. See võimaldaks neile omakorda rohkem informatsiooni kaalutletud otsuse tegemiseks (oma hääle andmiseks eelnõu poolt või vastu). Fakt on, et komisjonide koosolekute protokolle enamik volikogu liikmeid ei loe. Ka ei ole protokolli lugemine ilmselt päris sama kui elav ettekanne koos-olekul toimunust. Kaaluda tasub minu hinnangul ka võimalust, et komisjoni esimees saab vajadusel enda asemel volikogus kaasettekandjaks määrata komisjoni liikme, kes on vastavas vald-konnas asjatundja ja oskab seega kõige paremini vastata volikogu liikmete küsimustele. Komisjoni esimehele saab panna senisest täpsemalt reguleeritud ko-hustused ka komisjoni istungite ette-valmistamise ja arutelu tekkimise soodustamise osas (nt vastava vald-konna praktikute või asjatundjate

kutsumine komisjoni koosolekule, komisjoni esimehe omapoolne tutvustav ettekanne iga arutatava eelnõu osas jne). Seega on allakirjutanul plaanis lähi-ajal algatada eelnõu valla põhimääruse muutmiseks, millega viidaks sisse nii muudatused, mida on vajalikuks pida-nud seadusandja (komisjonide koos-seis, komisjonide esimeeste ja ase-esimeeste valimine) kui ka muudatused volikogu komisjonide töö tõhustami-seks ja parendamiseks. Loodetavasti panustavad eelnõu menetlemise käigus volikogu töö parendamiseks oma mõt-teid kolleegid nii koalitsiooni kui opo-sitsiooni poolelt ja lõppastmes tehtavad muudatused saavad olema põhjalikult läbi mõeldud ja oskuslikult kirja pandud. Kui volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimist ja koosseise puu-dutavad muudatused võiks jõustuda järgmise volikogu koosseisu ametisse-astumisel (oktoobris 2017), siis muude komisjoni tööd puudutavate muudatus-tega pole mõtet enam oodata – need võiks jõustuda kohe pärast volikogus vastu võtmist!

Kaarel KaisVolikogu aseesimees

Aasta tagasi kirjutasin, kuidas volikogu töö kvaliteeti saaks parendada opositsiooniliikmete suurema kaasamisega otsustusprotsessidesse. Pakkusin välja, et volikogu komisjonide moodustamisel võiks lähtuda proportsioonist, mis vastab koalitsioonis olevate erakondade ja opositsioonis olevate era-kondade jaotusele volikogus. Ehk siis – opositsioonis olevate erakondadel võiks komisjonides olla praegusest enam liikmeid. Esiteks vastaks sellisel juhul komisjonide kui volikogu kavandatavaid õigusakte esmaselt hindavate organite koosseis täpsemalt valijate tahtele. Teiseks motiveeriks see nii koalitsioonis kui opositsioonis olevaid komisjoniliikmeid komisjoni koosolekutel osalema, sest juba ühe või kahe komisjoni liikme puudumine „ühelt poolt lauda” võiks tekitada olukorra, kus häälte enamus kaldub teisele poole.

Asjakohase ülevaate toimunud Rae vallavolikogu istungist leiad aadressilt www.toniskoiv.ee/rae

näol tegemist ka meie lõunapiirkonna värske elanikuga. Siiralt usun ja loo-dan, et uue juhiga saab Vaida kool uue hingamise ning kohalik kogukond uue aktiivse liikme.

Meie soov on kujundada Vaida koolist eeskätt tugev põhikool Vaida piirkonna jaoks ning soovime, et renoveeritud ja mitmekülgsete ruumidega kool funktsioneeriks tulevikus ka kogukonnakeskusena. Jens Vendel abivallavanem