Rahaleht 2009

RAHALEHT 2009TEEMALEHT 6. NOVEMBER 2009

6. NOVEMBER 2009RAHALEHT 20092

SISUKORD

Pension teelahkmel –kas jätkata? lk 2

Ettevõtjaks olemise julgus lk 3

Kas investeerida? lk 4

Kolm sammu investeerimiseni lk 5

Sotsiaalpanganduse esimesed tuuled lk 6

Kuidas lähme eurole üle? lk 7

Ümbrikupalk ja selle miinused lk 8

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp | tel 666 [email protected] Reklaamitoimetaja: Toomas Tiidu | tel 666 [email protected]üljendus: Kristiina SillandiMakett: Andrus RebaneVäljaandja: AS Postimees | Maakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

KONTAKTID

FOTO

: SIL

LE A

NN

UK

PEETER SCHAMARDINsäästmis- ja investeerimisvald-konna spetsialist, Sampo Pank

Suvel võeti vastu seaduse-muudatus, mille tõttu peatas riik pooleteiseks aastaks kohustuslikku

kogumispensionisse ehk teise sambasse sissemaksed. Samal ajal on riik lubanud maksete jät-kajatele kompensatsioonimehha-nismi. Oktoobri keskpaigaks oli juba üle 100 000 inimese otsus-tanud järgmise aasta algusest makseid oma pensionisambasse iseseisvalt jätkata. Maksete jät-kamiseks 2010. aastal tuleb esi-tada avaldus. Aega avalduse esi-tamiseks on kuu lõpuni.

Kogumispensioni teise sam-ba makse oli enne seadusemuu-datust teadupärast 2 protsenti palgast, millele riik on seni lisa-nud 4 protsenti isiku palgast. Seoses majanduse järsu halvene-misega peatas riik sissemaksed 2010. aastaks täielikult ja 2011. aastaks osaliselt. Olles seega le-pingut muutnud, on ka inimesel õigus valida, kas makseid jätka-ta või mitte. Sõltumata oma vali-kust, taastub paari aasta möödu-des senine süsteem.

Kogumispensioniga liitunud jagunevad kolme gruppi oma sünniaasta ja maksete jätkamise või mittejätkamise otsuse põh-jal:

1) 1942–1954 sündinud, kes jätkavad makseid;

2) 1955 või hiljem sündi-nud, kes jätkavad makseid;

3) need, kes makseid ei jätka, sõltumata sünniaastast.

Nimetatud kolmel grupil hak-kavad teise samba sissemaksed ja edasised valikud erinema.

NEED, KES AJUTISELT EI JÄTKA KOHUSTUSLIKU KOGUMISPENSIONI MAKSEID

Kui peatada kohustusliku kogumispensioni maksed, siis 2010. aastal ei laeku pensioni-fondi ühtegi krooni. Maksed on peatanud nii riik kui ka inimene ise. 2011. aastal maksmine jät-kub, kuid piiratud mahus. Ini-

mene tasub oma pensionifondi 1 protsenti palgast ja riik lisab omalt poolt 2 protsenti inimese palgast ehk senisest süsteemist taastub pool.

2012. aastal taastub enne seadusemuudatust kehtinud skeem, mille kohaselt inimene tasus pensionifondi 2 protsenti oma palgast ja riik lisas 4 prot-senti. See süsteem kehtib ka 2013. aastal.

2014.–2017. aastani on ini-mesel võimalik valida kahe sis-semakseskeemi vahel. Üks va-riant on jätkata senise 2 + 4% skeemi alusel. Teine võimalus on omalt poolt lisada 3 protsen-ti, siis suurendab ka riik oma pa-nust 6 protsendini. Kuid kas 3 + 6% süsteem rakendub, sõl-tub riigi majanduse käekäigust. Kui majanduskasv jääb alla 5 protsendi aastas, siis ei pruugi suuremate maksetega süsteemi tulla ja jätkub seni kehtinud süs-teem. Kui aga makseid suuren-datakse, siis seda ajutiselt. 2018. aastal taastub 2 + 4% süsteem taas.

1942–1954 SÜNDINUD, KES JÄTKAVAD MAKSEID

Nende jaoks, kes otsustavad makseid jätkata, ei muutu mida-gi. Ka riik jätkab maksete tasu-

mist senises ulatu-ses ehk 4 protsenti palgast. Selline skeem jääb kehtima ka edaspidi ja hiljem ei saa valida näiteks 3 + 6% süsteemi. Seega riigi seaduse-muudatus puudutab kõige vähem just 1942–1954 sündi-nuid.

SÜNDINUD 1955 VÕI HILJEM, KES JÄTKAVAD MAKSEID

Kõige enam on pensioni teise sam-baga liitunuid just selles grupis ja see-ga puudutab seadu-semuudatus ena-mikku teise samba-ga liitunuid. Need, kes otsustavad jät-kata maksmist ka siis, kui riik on aju-tiselt oma panusest loobunud, saavad tulevikus nelja aas-ta vältel oma pen-sionifondi olulist li-sa, seda nii enda kui ka riigi arvel.

Kui 1955 või hil-jem sündinu otsus-tab makseid jätka-ta, siis tasub ta en-diselt pensionifon-di 2 protsenti oma

sissetulekust. Riik seevastu 2010. aastal omalt poolt mida-gi ei lisa.

Aasta hiljem jätkab riik oma osa maksmist senisest poole väiksemas mahus ehk 2 prot-sendi ulatuses senise 4 protsen-di asemel. Seni kehtinud süs-teem taastub 2012. aastal ja keh-tib ka 2013. aastal, mil iga liitu-nu maksab 2 protsenti ja riik omalt poolt 4 protsenti inimese palgast.

Uus valik seisab pensioni-kogujal ees 2013. aastal, kui tuleb valida järgmise kolme aasta sissemakse skeem. Igal juhul suurendab riik oma pa-nust 6 protsendini. Igaüks va-lib ise, kas ta lisab senised 2 või 3 protsenti. Seejuures ei sõltu riigi panuse suurenemi-ne majanduskasvust – riik on igal juhul lubanud oma pa-nust 2014.–2017. aastal suu-rendada. 2018. aastal taastub senine 2 + 4% süsteem.

Kas jätkata maksmist või mitte, on iga inimese enda ot-sustada. Enne valiku tegemist tuleks kindlasti kaaluda eri-nevaid variante, sest praegu tehtud valikud mõjutavad ka 2013. aastal eesseisvaid vali-kuvõimalusi.

2010. aasta algusest mak-sete jätkamist soovijad pea-vad esitama avalduse kas pangas, internetipangas või veebilehe www.pensionikes-kus.ee kaudu kuni 30. no-vembrini 2009.

PENSIONIMAKSED. 30. novembrini on kõigil kogumispensioniga liitunuil võimalik otsustada, kas jätkata makseid või need ajutiselt peatada.

Pension teelahkmel – kas jätkata maksmist teise sambasse?

ARVUD

2,7 miljarditkrooni jäi riigil eelmine aasta saamata ümbrikupalkade tõttu

591 212inimest on liitunud teise pensionisambaga

147 687jätkab novembri alguse seisuga makseid vabatahtlikult

Allikas: Postimees

PENSIONI KOGUMISE VIIS SKEEMI

Et jätkamisotsust oleks lihtsam teha, võrdleme erinevaid võimalusi. Kuna väga palju sõltub fondide tootlusest, pensionimaksete tegemise päevast, palga suurusest, selle muutumisest ning veel paljudest detailidest, siis peab paratamatult tegema lihtsustusi. Võrdleme summasid, mis pensionisambasse aastatel 2010–2017 erinevate kogumisskeemide puhul laekuvad. Arvestame nii inimese enda panust kui ka riigi lisatud raha ning eeldame, et kogu selle aja jooksul püsib palk stabiilsena. Järgnev tabel näitab, millised on viis kogumisskeemi ja mitu protsenti inimese aastapalgast läheb teise samba fondi aastatel 2010–2017.

Kokku hakkab olema aastatel 2010–2017 viis kogumise skeemi:

1) 1942–1954 sündinud maksete jätkajatele –> 2010–2017 laekub teise sambasse 48% ühe aasta palgast. Sama tulemus oleks kõigil, kui seadusemuudatust poleks tehtud;

2) 1955 ja hiljem sündinud maksete jätkajale, kes 2014–2017 valib 2 + 6% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 50% ühe aasta palgast;3) 1955 ja hiljem sündinud maksete jätkajale, kes 2014–2017 valib 3 + 6% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 54% ühe aasta palgast;4) makse jätkamisest loobujatele, kes 2014–2017 valib 2 + 4% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 39% ühe aasta palgast;5) makse jätkamisest loobujatele, kes 2014–2017 valib 3 + 6% skeemi, juhul kui valitsus seda lubab –> 2010–2017 laekub teise sambasse 51% ühe aasta

palgast. Kui valitsus otsustab kõrgema pensionimakse määra edasi lükata või seda mitte lubada, siis on tulemus sama nagu punktis 4, seega nimetatud valikut tehes võetakse selge risk.

Üldjoontes ei ole erinevatel skeemidel olulist vahet, välja arvatud siis, kui makseid praegu ei jätkata ning hiljem 2014–2017 ei valita või ei saada valida kõrgema maksemääraga (3 + 6%) kogumisskeemi. Seega need, kes ei jätka makseid, riskivad või lähevad teadlikult välja selle peale, et järgneva kaheksa aasta jooksul laekub nende pensionifondi vähemalt viiendiku võrra väiksem summa kui neil, kes makseid jätkavad.

Allikas: autor

6. NOVEMBER 2009 RAHALEHT 2009 3

Ettevõtjaks olemise julgus ja võimalused

ARTJOM SOKOLOVSwedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor

Rahvusvahelised väär-tuste uuringud on kor-duvalt näidanud, et eestlaste üheks põhi-

väärtuseks on töö. Eestlasi on alati iseloomustanud töökus, usi-nus ja järjekindlus. Kui vaadata Eurostati andmeid, siis 2000. aastast alates on Eestis registree-ritud ettevõtete arv 1000 elaniku kohta kasvanud oluliselt kiiremi-ni kui vanades või paljudes uutes Euroopa Liidu riikides. Kindlasti on siin aidanud kaasa Eesti majanduskasv aastatel 2004–2007, mis oli Euroopa Liidu üks kiiremaid. Ettevõtet luua oli suhteliselt lihtne ning keskkond tingis selle, et piltlikult öeldes «iga valitud lotopilet võitis».

Praeguseks on Eesti majandus sisenenud faasi, kus pankrotid on paratamatud. Aastaid tagasi tegi Euroopa Komisjon üleeuroopalise ettevõtlusuuringu, mis näitas, et erinevalt USAst on Euroopas ette-võtte läbikukkumise järgselt ette-võtjal ühiskonna poolt küljes just-kui häbimärk. Teda peetakse eba-õnnestujaks, saamatuks ja eba-usaldusväärseks. Julgen väita, et Eesti sarnaneb selles osas Euroo-paga. Samas USAs suhtutakse et-tevõtja läbikukkumisse neutraal-selt, sageli isegi positiivselt. Eba-õnnestumised harivad ettevõtjat palju rohkem võrreldes ühe suju-valt toimiva ettevõtte arenguga. Kas ei peaks ka meie ümber hin-dama «edu valemi» ja muutma suhtumist ebaõnnestumisse – ob-jektiivsel põhjusel kõrbenud äri on aktsepteeritav. Võime tõmmata pa-ralleeli Edisoniga, kes mitte tuhat korda ei ebaõnnestunud, vaid lei-dis esmalt tuhat moodust, kuidas lamp ei tööta, kuni lõpuks mõtles välja, kuidas see töötab.

Mis puutub katsetamisse, siis selleks ongi õigusruumis loodud piiratud omavastutusega ühing, milleks on osaühing või aktsia-selts. Kindlasti peab siin eristama valskusega seotud ja teiste kree-ditoride suhtes ebaõiglaselt toi-munud pankrotte. Selle koha pealt on meie väikese Eesti õnn aga selles, et paljud pettused tu-levad pigem varem kui hiljem väl-ja. Samas kui äri lihtsalt ebaõn-nestus, näiteks globaalmajandu-se olukorra tõttu, ei peaks süüd-laseks jääma ettevõtja. Juba sõna «ettevõtja» ütleb, et keegi julges midagi ette võtta. Suuremal hul-gal inimestest see julgus puudub ja halvimal juhul on oskus vaid teiste vigadele näpuga näidata.

MIDA PEAKS PRAEGU TEGEMA?

Viimasel ajal on palju eden-datud kõikvõimalikke ettevõtlu-se alustamise ja arendamise tu-givorme, ettevõtteid toetavad nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tus (EAS) kui ka Kredex. Pangad pakuvad Kredexiga koostöös soodsamat laenuressurssi ning Kredexi garantiid aitavad palju-del ettevõtetel laenu saada.

Kui suunata pilk alustavalt et-tevõttelt juba toimivatele, siis vii-mase aasta põhitegevuseks on enamikul ettevõtetel olnud kulu-de juhtimine ja sisemiste protses-side efektiivsuse kasvatamine. On tehtud palju raskeid otsuseid ja keerulisi kärpeid, millest annab tunnistust Eesti tööhõive numb-rite järsk vähenemine. Kulude kontrolli all hoidmine jääb jätku-valt oluliseks teguriks, kuid mär-gid Eestis ja maailmamajanduses näitavad seda, et aeg on pöörata tähelepanu ettevõtte sisemistelt protsessidelt taas väljapoole.

Rääkides suurematest ettevõ-tetest, siis viimasel ajal on kuul-da, et tasapisi on hakatud palka-ma peamiste eksportriikide ko-halikke inimesi müügiesindaja-teks, kes peaks meie eksportija müüki sihtriigis edendama. See on õige samm. Usaldusväärse kontakti loomine on keeruline, olgu siis kultuurilistest erisus-test, eelarvamustest või ettevõt-ja kogenematusest tingitud. Ees-tiski tunduks usaldusväärsema-na, kui kauget kaupa tuleb tund-matu Kesk-Aasia müügimehe asemel pakkuma eestlane.

KAS KÄTTE ON JÕUDNUD ÕIGE AEG?

Oluline on mõista, et meie en-di tegevus määrab majan-dustsükli põhja. Liigne konser-vatiivsus tsükli põhjas on sama halb kui liigne optimism selle kõrghetkel. Oma tegevusega määravad ettevõtted ja tarbijad paljuski ise, milliseks majan-dustsükli põhi kujuneb. Sõltu-valt majandussektorist on langus praeguseks suuresti peatunud või pidurdumas, seega on sobiv aeg uuteks ettevõtmisteks. Välis-turgudel on kasvanud mitmete Euroopa riikide tarbijausaldusin-deksid ja tööstusettevõtete ostu-juhtide usaldusindeksid. Kasva-nud on jaemüüginäitajad ning aktsiahinnad mõnel juhul pea kahekordistunud. Eestiski on Konjunktuuriinstituudi andmeil taastunud eelmise aasta augus-ti-septembri tasemele nii tarbija kindlustunde kui üldine majan-dususalduse indeks, mis olid vii-mase kaheteist kuuga teinud lä-bi suure languse.

Eesti pankade äriühingutele antavate laenude intressimargi-naalid ei ole küll võrreldavad 2006–2007 ülimadalate taseme-tega, kuid samas pole intressita-se nii kõrge kui «Vene kriisi» järg-setel 1999.–2000. aastatel. Kesk-mised marginaalid on praegu 2003. aasta kevadsuve tasemel, mil Eesti majandus oli normaal-ses seisus ning ettevõtjad mõtle-sid küllaltki julgelt ekspordist ja arengust.

Olen seda meelt, et üheks Eesti majanduse jalulesaamise eelduseks on väikeste ja keskmi-se suurusega ettevõtete areng. See tuleb läbi katsetuste. Rahali-ne tugi ettevõtlusele on nii riikli-kult kui pankade ja erainvestori-te poolt olemas. Vaja on veel jul-get pealehakkamist ning kõigi toetavat suhtumist ettevõtjasse!

ETTEVÕTLUS. Tööpuudus ja töökohtade kaotamine on üks olulise-maid teemasid majanduskriisis. Kahetsusväärselt paljud meist puutu-vad tööpuudusega otseselt kokku ning teadmatus, mida teha, vaevab paljusid. Samuti häirib paljusid ettevõtjaid hirm ebaõnnestuda. Kuid kas rasket olukorda on võimalik näha ka paremas valguses? On küll.

FOTO

: SC

AN

PIX

/CO

RB

IS

Ettevõtlusjulgust tuleb tunnustada, ebaõnnestumistest saab palju õppida.


KAIDI RUUSALEPPNASDAQ OMX Tallinna Börsi juhatuse liige

Sellel aastal on investeeri-mismaailmast tulnud suur hulk halbu uudiseid. In-vesteerimispangad on läi-

nud pankrotti, sektorist on saanud alguse üleilmne majanduskriis ja meie pensionifondid on teeninud plussi asemel miinust. Inimesed, kellel sularaha on pangakontol, tunnevad heameelt. Need, kes on raha paigutanud väärtpaberites-se, on murelikud. Keeruline seis väärtpaberitesse investeerimisest kirjutamiseks. Või siiski?

Igal rahapaigutusel on oma eesmärk ja selle eesmärgi seab inimene ise. On neid, kes soovi-vad oma raha hoida. Oli 100 kroo-ni ja tahavad, et jääbki 100 kroo-ni. On neid rahapaigutusi, mille eesmärk on inflatsiooniga sam-mu pidada ja keskmiselt 5% aas-tas tulu teenida. Raha investeeri-mise äärmus on investeerimise kaudu elatise teenimine. Eesmär-ki ei tohi alahinnata, sest see seab paika edasise käitumise. Siit tu-leb esimene küsimus, millele vas-tus leida – miks investeerida?

Vaba raha võib pangakontol lihtsalt olemise asemel tulu tee-

nida. Eriti tekib kiusatus inves-teerida siis, kui mõni sõber hoop-leb börsil teenitud 50-protsendi-lise tuluga. Investeeritud raha võimaldab pensionieas paremat elukvaliteeti, aitab lapsi koolita-da või minna perega soojale maa-le puhkama. Kõik need põhjused investeerimiseks on õiged, kuna investeeringu eesmärk on iga-ühel meist isiklik. Nende eesmär-kide täitmiseks tuleb valida kõi-ge õigem käitumine.

LÜHIKE INVESTEERING EI TALU KÕRGEID RISKE

Raha investeerimine nõuab tõ-siseid kaalutlusi. Igapäevast maja-pidamisraha aktsiatesse investee-rida ei tasu. Aktsiatesse paiguta-tud raha väärtus võib majandus-kriisi ajal oluliselt väheneda. See on eriti valus kaotus siis, kui raha hädasti vaja ja peab välja võtma selle, mis investeering majandus-languse põhjas väärt on.

Kui aga eesmärgiks oli pen-sioniks raha kõrvale panemine, võib turgude langust palju rahu-likumalt vaadata. Raha välja võt-ta ei ole põhjust ja pika perioodi peale on see kaotus tasa tehtud ning juurdegi teenitud. Aktsiatur-gudel on üles-alla liikumised ta-vapärased ja seetõttu investeeri-

tud raha edasi-tagasi liigutada pole alati mõistlik tegevus.

Siit tuleb järgmine investeeri-mise algtõde – lühikese eesmärgi puhul ei tohi võtta kõrgeid riske. Ja teistpidi – mida kaugemal on eesmärk, seda suuremaid riske võib võtta.

Mida peetakse riskantseks investeeringuks ja mida vähem-riskantseks? Kui võtta meil kõige enam tuntud väärtpaberid ja muu rahapaigutuse, siis on järje-kord riskantsuse järgi: aktsiad, fondid, võlakirjad, deposiithoius. Aktsiate puhul saate ettevõtte omanikuks ja kannate kõiki ette-võttega seotud riske. Fondide pu-hul tuleb vaadata, missuguse fondiga on tegemist. Kui aktsia-fond, siis on tegemist kõrgema riskitasemega, kui võlakirjafond, siis on riskitase madalam. Võla-kirja ja deposiithoiuse puhul on tegemist tegelikult laenuga, mi-da säästja väljastab. Võlakirja puhul võtab tavaliselt laenu mõ-ni ettevõte ja deposiithoiuse pu-hul on laenajaks pank. Makstav intress on tasu laenu eest.

RISKITALUVUSInvesteerimise puhul on võt-

metähtsusega riskitaluvus, mille selgitamiseks on lihtne test. Seda testi kutsuvad spetsialistid «rahu-liku une testiks». Mõelge investee-ritud rahale ja kõige halvemale stsenaariumile, mis võib investee-ringuga juhtuda. Nii näiteks võiks ette kujutada, mis juhtub siis, kui investeeritud 10 000 kroonist saab majanduslanguse põhjas pool ehk

5000 krooni. Kas kaotus laseb öö-sel magada või on teie rahaline kindlustatus piisav, et on aega oodata aktsiaturgude kosumist ja seeläbi ka investeeringu taastu-mist? Niinimetatud rahuliku une testi tuleks teha niikaua, kuni on välja selgitatud, milliseid riske investor saab võtta ilma, et tema elatustase oluliselt kannataks.

JÄLGIGE, MIS TEIE RAHA TEEB

Neljas ja viimane tõde inves-teerimisest on seotud oma inves-teeringu jälgimisega. Iga investee-ringut saab jälgida. Nii pakub ena-mik internetipankasid investeerin-gute tootluste vaadet. Kui valitud väärtpaberid, nende riskitase ja tootlus teid ei rahulda, tasub kaa-luda, kas on vaja muuta eesmärki või kaaluda investeerimist teistes-se väärtpaberitesse. Parim sõber on siin internet, sest enamik an-deid on vaid hiirekliki kaugusel. Oma pensioniinvesteeringute koh-ta saab lisaks internetipangale abi näiteks www.pensionikeskus.ee, aktsiate puhul aitab teid interneti-pank. Kui vaja vastuseid, mida in-ternetist ei leia, tuleks alati pöör-duda pangakontorisse.

Küsisin artikli alguses, et kas üldse tasub investeerida? Vastan küsimusele küsimusega – aga mis on investeerimise eesmärk? Kui eesmärgi täitmiseks on valitud õi-ge vahend, tasub investeerida. Ra-ha kaotamise korral ütleb rusika-reegel, et siis on eesmärgi saavuta-miseks valitud vale vahend. Ja une-test on samuti jäänud tegemata.

INVESTEERIMINE. Kõikumised majanduses on tavapärased, seetõttu ei maksaks investee-rimist majanduskriisi kiuste maha kanda ega tulevikus vältida.

Kas investeerida?

Juriidilised vaidlused nõuavad head orienteerumist juriidikas ja võivad pahatihti olla kulukad isegi siis, kui õi-gus on teie poolel. Alati on oht, et teilt pressitakse ebaõiglaselt välja rahalist hüvitist või peate ise kellegi teise süül tekkinud kahju või saamata jäänud tulu eest kompensatsiooni saamiseks kohtutee jalge alla võtma. Appi tuleb õigusabikulude kindlustus, mida Ees-tis pakub vaid Euroopa suurim õigus-abikulude kindlustaja D.A.S.

Õigusabikulude kindlustus on mõel-dud nii era- kui ka äriklientidele. Prae-gu pakume kõikide õiguslike vaidluste eest kaitset tagavat kindlustust era-klientidele. Äriklientidele on suunatud kaks kindlustustoodet – sõidukijuhi õigusabikulude kindlustus ning sõi-dukiomaniku õigusabikulude kindlus-tus, millele edaspidi lisandub ka kõigi teiste õigusabikulude kindlustus. Võr-reldes näiteks liiklus- või kaskokind-lustusega on õigusabikindlustuse hin-nad oluliselt madalamad - sõidukijuhi õigusabikulude kindlustus maksab

Eestis alates 42 kroonist kuus. Kogu perele õiguslike vaidluste eest kaitset pakkuvate kindlustuspakettide hinnad algavad 172 kroonist kuus.

Praktika näitab, et kui vaidluse vas-taspooleks on suurem ja tugevam ettevõte, suhtutakse kahjunõudes-se tihti üleolevalt ning keeldutakse üldse läbirääkimisi pidamast. Sageli arvatakse, et väiksemal vastaspoo-lel pole aega, raha ega oskusi oma õiguste seaduslikuks kaitsmiseks ning pika kohtuvaidluse pidamiseks. Aastas keskmiselt 800 000 kahju-juhtumi lahendamisel saadud D.A.S-i kogemused üle Euroopa aga näita-vad, et õigusabikulude kindlustuse kliente võtavad vastaspooled märksa tõsisemalt. Tihtilugu ei jõuagi oma õigusabikulud kindlustunud klientide vaidlused kohtusse, vaid küsimused lahendatakse kohtuväliselt läbirääki-miste teel. Saksamaal kasutab õigus-abikulude kindlustust tervelt 42% pe-redest. Eriti tuleb õigusabikindlustus päevakorda majanduslanguse ajal,

kus inimestel vähem raha käes ja õi-guse nõudmine seega oluline.

Õigusabikindlustus aitab vältida suu-ri väljaminekuid, mis seotud oma õi-guste kaitsmisega. D.A.S. hüvitab ad-vokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtu-kulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajaduse korral kliendi eest ka kautsjoni vahi alt vabasta-miseks. Välismaal aitavad teil oma õiguste eest seista D.A.S-i esindajad konkreetses välisriigis.

Vajadus õigusabikulude kindlustami-se järele on jõudsalt kasvanud. Täna-vu kuue kuuga on D.A.S-i kindlustus-portfell kasvanud Eestis 140%. Võr-reldes 2008. aasta teise kvartaliga on kindlusportfelli maht suurenenud üle viie korra. Õigusabikulude kindlustus on sel aastal olnud ainus kindlustus-valdkond, mille maht on masust hoo-limata kasvu näidanud. Seoses uue

töölepinguseadusega on eriti suure-nenud õigusabikulude hüvitamise vajadus töövaidluste lahendamiseks. Mitu korda on kasvanud lahkarvamu-sed tööandjatega lõpparve, koonda-mistasude ning töösuhte lõpetamise seaduslikkuse osas.

Enim levinud kahjujuhtumid õigusabikulude kindlustuses:

• Liiklusõnnetuste ja liiklustrahvi-dega seotud vaidlused

• Erinevad töövaidlused (näiteks ebaseaduslik vallandamine, üle-tundide eest tasu maksmata jät-mine või õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu kinnimaksmine)

• Saamata jäänud kindlustushüvi-tisega seotud vaidlused

• Kaitse kriminaal- või väärteome-netluses

• Ravikindlustusega seotud vaid-lused (plastilise operatsiooni

või mõne muu kalli protseduuri maksumuse hüvitamine)

• Korteri remondikulude hüvita-misega seotud vaidlused (näi-teks veetoru lõhkemine või üür-nikupoolsed kuritarvitused)

• Auto remondiga seotud vaid-lused (näiteks autoteenindus nõuab korduvalt raha sama vea parandamise eest)

• Kauba tagastamisega seotud vaidlused (kauplus keeldub vi-gast kaupa ümber vahetamast ning raha tagastamast, väites, et kauba on rikkunud ostja)

• Lepingutest tulenevad vaidlused (näiteks probleemid töölepingu, sõiduki ostu-müügi lepingu või mõne muu lepinguga)

• Asjaõigusega (kinnisasjad ja val-lasasjad) seotud vaidlused (näi-teks pettused korteri ostmisel või üürimisel)

Õigusabikindlustus aitab vältida ootamatuid väljaminekuid

Peakontor ja Tallinna müügiesindus

Veerenni 58 A, 11314 Tallinn, tel: 679 9450, 679 9460e-post: [email protected]

Tartu ja Lõuna-Eesti müügiesindus

Emajõe 1A, 51008 Tartutel: 739 0666e-post: [email protected]

Rohkem informatsiooni pakutavatest toodetest ja näiteid, kus D.A.S. on oma kliente aidanud, leiate kodulehelt

www.das.ee

REKLAAMTEKST

FOTO

: LII

S T

RE

IMA

NN

Kaidi Ruusalepp soovitab enne otsuste tegemist hinnata riski-taluvust.


INVESTEERIMISTOOTED

Investeerimisfondid pakuvad tulusat võimalust paigutada oma raha investeerimisspetsialistide abiga erinevatesse väärtpaberitesse. Valikuid on võimalik teha vastavalt riskivalmidusele ja sellele, kui pikalt soovitakse investeerida.

Investeerimishoius on toode, mis kombineerib aktsia võimalused saada head tulu ning hoiuse turvalisuse ja madala riski. Perspektiivis jäävad tootlused praegusest inflatsioonimäärast kõrgemaks. Investeerimishoiust on hea kasutada raha pidevaks paigutamiseks. Kuna igal kuul on väljas mitu erinevat pakkumist, saate nende hulgast välja valida sobivad.

Kasvuportfell võimaldab kas iseseisvalt või panganõustaja abiga paigutada investeeringud sobivatesse fondidesse, ehk luua endale investeerimisportfell. Kasvuportfelli tehtud sissemaksete tootlus sõltub portfelli valitud fondide tootlusest. Fondiosakute väärtuse muutustest tulenev risk on küll kõrgem, kuid samas võimaldab teenida ka rohkem tulu. Sissemakseid portfelli on võimalik teha mugavalt sobival ajal ja mahus. Samuti saab regulaarsete sissemaksete tegemiseks sõlmida otse- või püsikorralduslepingu. Lepinguga teenitud tulu on 12 aasta möödudes tulumaksuvaba, samuti on tulumaksuvabad lepingust väljamaksed sissemaksete ulatuses.

Kuidas tulla rahaasjadega toime masu ajal?

FOTO

: SC

AN

PIX

/CO

RB

IS

FOTO

: SIL

JA K

AIG

U

KAUR ELVISTESEB investeerimissuuna äriarendusjuht

Siin on abiks kolm lihtsat reeglit, mida järgides ra-haasjade üle kontroll saada.

ESIMENE SAMM – VAADAKE ÜLE OMA TARBIMISHARJUMUSED

Esmalt tuleb kriitilise pilgu-ga vaadata tehtavaid kulutusi. Uuringud näitavad, et Eesti ini-mesed on valmis oma tarbimist piirama. See on hea stardiposit-sioon, sest kulude ülevaatami-se ja kokkuhoiu tulemusena te-kib vaba raha. Tekkinud vaba raha tuleks esmalt kasutada ebaratsionaalselt kõrge intres-siga laenude tagasimaksmi-seks. Näiteks võiks alustada SMS-laenudest, seejärel kustu-tada aga järelmaksed ja tarbi-mislaenud.

Küll aga pole mõtet kiirus-tada eluasemelaenu enneaegse tagasimaksega, sest kui võtta arvesse ka eluasemelaenu int-resside pealt tagastatav tulu-maks, siis on kaasnev kulu mi-nimaalne. Lisaks on järgmises sammus viidatud rahapuhver

sissetulekute kadudes väärtus-likum kui tagasimakstud elu-asemelaen.

TEINE SAMM – ENDA JA OMA PEREKONNA TURVATUNDE LOOMINE

Seejärel peab mõtlema sääst-misele. Soovitav on koguda ootamatute kulude katmiseks rahaline tagavara, mis kataks pere kolme kuni kuue kuu kulu-tused. See varu on vajalik ju-huks, kui pere toitja kaotab või vahetab töökohta, külmkapp lä-heb katki või katus vajab paran-damist. Kahjuks ei pruugi selli-sed suured kulutused ette hoia-tada, seetõttu on teatav säästu-de kogumine väga vajalik.

Puhvriks olevat raha tuleks investeerida konservatiivselt ning sellega ei tohiks liialt riski-da. Lisaks peaks seda raha saa-ma kiiresti kasutada. Soovitame tagavararaha koguda näiteks kasvuhoiusele, likviidsusfondi või hoida tähtajalisel hoiusel. Nende toodete aastaintress on praeguses keskkonnas võrreldav või isegi kõrgem nii inflatsioonist (säilitab raha ostujõudu) kui ka eluasemelaenu intressist (laena-te ise raha madalama intressiga kui pangas hoiustate).

Kui aga raha kõrvalepanek keeruliseks osutub, tuleb riske kindlustamisega maandada. Kindlasti tasub kindlustada ko-du ostmiseks võetud laen ning järeltulev põlv juhuks, kui pere peamise sissetuleku teenija jääb õnnetuse tagajärjel töövõi-metuks või sureb ootamatult. Positiivsema stsenaariumi kor-ral mõelda aga laste iseseisva elu stardikapitali peale. Lisaks ei tasu oma vanaduspõlve una-russe jätta ning koguda raha nii teise kui ka kolmandasse pen-sionisambasse.

KOLMAS SAMM – JÕUKUSE KASVATAMINE

Pärast seda, kui kõrge int-ressiga laenud tagastatud, ra-hatagavara ning perekonna

kindlustunne loodud, tuleb ot-sustada, kas kogutavat või juba kogutud raha investeerida või maksta ennetähtaegselt tagasi madala intressiga laenud.

Valikukriteerium on siinko-hal lihtne ning lähtub sellest, kas oldakse valmis võtma ris-ke, et teenida ka üle pikema aja-perioodi laenuintressist kõrge-mat tootlust või mitte. Kui riski võtta ei soovita, siis on mõistlik veelgi olemasolevaid kohustu-si vähendada ehk maksta enne-tähtaegselt tagasi laenud ja lii-singud.

Kuivõrd ka inflatsioon aitab madala intressiga laene tagasi maksta, siis on riskialtimatel perekondadel mõistlik inves-teerida säästetud raha toode-tesse, mis pakuvad ka perspek-

tiivis inflatsioonimäärast pare-mat tootlust. Selleks sobivad fondiinvesteeringud või riski-preemiaga investeerimishoiu-sed. Suurema tootluse nimel peab võtma riski ning arvesta-ma võimalusega, et investeerin-gu väärtus võib ka kahaneda.

Kui kõik need etapid on üle vaadatud, võite olla endaga ra-hul – olete teinud kõik endast sõltuva oma pere-eelarve tasa-kaalu viimiseks nii praegu kui kaugemas perspektiivis. Võib-olla olete tehtuga ladunud ise-gi vundamendi oma perekonna jõukuse kasvatamiseks. Konk-reetsete valikute ja otsuste te-gemisel aitab teid panga inves-teerimisnõustaja, kes lisaks heale nõuandele aitab leida just teile sobivad lahendused.

PERE RAHAKOTT. Mõne aasta tagune tarbimiseufooria on selleks korraks läbi. Loodetavasti ei ela inimesed edaspidi vaid tänasele päevale, vaid mõtlevad ka sellele, kuidas tulevikus hakkama saada.

TULEVIKU KINDLUSTAMINE

Parim vahend tuleviku kindlustamiseks on läbimõeldud ja regulaarselt korrigeeritav plaan pensioniks. Plaan peaks defineerima ootuse tuleviku pensioni osas ning strateegia, kuidas kõiki kolme pensionisammast kasutades antud eesmärgini jõuda. Pensioniplaani koostamisel saab abi pankade investeerimisnõustajatelt.

Kõige kiiremat lahendust riskide maandamisele annab kindlustamine. Võimalik on kindlustada laenumakseid juhuks, kui inimene peaks kaotama töö, või eluasemelaenu juhuks, kui pere toitja peaks ootamatult surema. Kindlustuslepinguga on võimalik koguda lapsele iseseisvasse ellu astumise ajaks kapitali, kusjuures lapsele makstakse lõplik kindlustussumma välja ka juhul, kui ta kindlustusperioodil peaks kindlustusvõtjast vanema kaotama. Läbi kindlustuskonto on võimalik ka paindlikult raha koguda. Kindlustuskonto leping aitab vältida investeerimisriski ning lepingusse paigutatud raha teenib kogu perioodi vältel garanteeritud intressi 3,5%.

RAHATAGAVARAKOGUMISEKS SOBIVAD TOOTED

Tähtajaline hoius on kindlaks ajavahemikuks panka hoiule usaldatud raha, mille eest pank maksab intressi. See on hea võimalus hoiustada ja oma raha kasvatada.

Kasutushoiusele saab turvaliselt tagavararaha koguda. See annab võimaluse katta ootamatuid väljaminekuid ning teenida mitu korda rohkem intressitulu võrreldes arvelduskontoga.

Rahaturu- või likviidsusfondid sobivad lühiajaliseks rahapaigutuseks paarist päevast kuni aastani. Tegemist on väga madala investeerimisriskiga fonditüübiga, kuhu saab mugavalt raha juurde maksta või välja võtta. Paigutatud investeeringu saab kätte kohe pärast korralduse jõudmist panka.

Investeerimishoius sobib raha paigutamiseks kaheks-kolmeks aastaks. Investeerimishoiused paigutavad raha turgudele, kuhu üksikinvestoril on keerukas siseneda. Teenitav tulu võib olla suurem kui tähtajalisel hoiusel, samas võib juhtuda, et hoius ei teeni üldse tulu. Kõik oleneb konkreetse investeeringu edukusest. Igal juhul on tagatud hoiusumma 100-protsendiline säilimine.


INIMESELT INIMESELE – UUT SORTI LAENAMINE

Sotsiaalselt teadlik pangandus kinnitab Eestis kanda inimeselt inimesele laenamisena. Käesoleva aasta veebruaris avatud isePankur.ee on esimene selline ja alustanud tegevust kaunis edukalt. Pärtel Tombergi sõnul on seni liitunud umbes 800 inimest, kellest laenajaid on üle 350 ja investeerijaid pea 200. See on väike hulk inimesi, kuid vahendatud laenude summa ületab ettevõtte esialgseid prognoose tugevalt. Nüüdseks on isePankur.ee’s tehtud tehinguid enam kui pooleteise miljoni krooniga, kusjuures viimased kolm kuud on toonud poole sellest.

IsePankur.ee idee seisneb veebikeskkonnas, mis viib kokku raha laenaja ja investori. Laenaja määrab laenupalvet esitades summa, laenu perioodi ja maksimaalse intressi. See tähendab, et laenaja määrab ise endale sobivad laenutingimused. Temale vastavad investorid, kes teevad omalt poolt pakkumisi laenu finantseerimiseks, kusjuures ühte laenu võib finantseerida väga palju väikeinvestoreid.

Pärtel Tombergi sõnul isePankur.ee otseselt tehingusse ei sekku. Iga teenusega liituja on sõlminud lepingu portaali kasutamiseks, kuid iga laenu puhul sõlmitakse laenu andja ja võtja vahel eraldi elektrooniline leping. Küll pakub veebikeskkond investorile teatavat kindlust. «Näiteks sooritab isePankur laenutaotlusega reaalajas Krediidiinfo andmebaasi päringu laenaja krediidikõlblikkuse kohta ning arvutab selle põhjal laenaja krediidiskoori. Kuigi mõnedes teistes riikides ning pankade-siseselt on krediidiskoori mõiste juba pikemalt tuntud, on isePankur esimene firma Eestis, kes seda laiemale üldsusele tutvustab. Samuti saadab isePankur võlgnikele igal nädalal võlateavituskirju ning tegeleb võlamenetlusprotsessi haldamisega,» tutvustab Tomberg ettevõtte rolli tehingus. Samuti kantakse üle 45-päevased võlgnikud Ametlikku Maksehäireregistrisse ning sellisel juhul on võlgnikul peaaegu võimatu saada krediiti või laene teistest finantsasutustest.

Investori kaitseks on veel mitu võimalust. Veebikeskkonnas on võimalik alustada inkassomenetlust, mida viiakse ellu koostöös inkassofirmaga. Võlgnike suhtes, kelle puhul inkassomenetlus aga tulemusi ei anna, alustab isePankur ise kohtumenetlust. Tulevikus plaanitakse keskkonna juurde luua vahekohus, mis vaidlused ilma välise sekkumiseta lahendaks. See looks aluse täiesti iseseisva rahanduskommuuni tekkimiseks.

Sotsiaalse panganduse arenguperspektiivi peab Pärtel Tomberg Eestis väga heaks. «Tänu Skandinaavia pankadele ning riigi tellimustele on Eestis suhteliselt hea IT-infrastruktuur. Võimalus isikute turvaliseks identifitseerimiseks internetis loob aluse erinevatele sotsiaalsetele toodetele, mis ilma infotehnoloogia toeta ei ole jätkusuutlikud,» ütleb Tomberg. isePankur.ee kasutamiseks on vajalik näiteks ID-kaart või Mobiil-ID, mis vähendab oluliselt varikontode tekkevõimalusi.

Allikas: autor

Majanduskriis sunnib otsima alternatiiveSOTSIAALPANGANDUS. Möödunud aastal lahvatanud ja tänini kestev majanduskriis on raskesse olukorda pannud pea kõik. Tavainimene mõtleb üha enam rahale ning mitte ainult sellele, kuidas seda teenida, vaid ka turvaliselt ja kasulikult paigutada.

KULDAR [email protected]

Kriisides on alati võitjaid ja rahandussektoris on kriiside ajal võitjaks ol-nud sotsiaalne pan-

gandus. Eestis veel suhteliselt tundmatu valdkond areneb ta-sapisi ning leiab pooldajaid. Nii usuvad isePankur.ee asutaja Pärtel Tomberg ja Social Ban-kers ASi juht Ergo Themas.

Sotsiaalne (või eetiline) pan-gandus on läänemaailmas pead tõstnud viimased kolmkümmend aastat. Tegemist on finants-asutustega ja teenusepakkujate-ga, kelle tegutsemise aluseks on tavapankadega võrreldes oluli-selt suurem sotsiaalne vastutus ja klientide silmis ka suurem lä-bipaistvus. Maailma rahaturgu-del on tegemist marginaal-sete ettevõtetega, kuid need on kas-vanud oodatust märksa suure-mateks. Näiteks Inglismaal en-nustati 1984. aastal, et sektori investeeringute mahu laeks jääb kaks miljonit naela. Nüüdseks on see ennustus ületatud enam kui kaks tuhat korda ja sektori investeeringute maht ületab 3,7 miljardit naela. Sotsiaalpangan-dus on justkui trend, mis liidab

inimesi, kes hoolivad sügava-malt ühiskonnast ning seal keh-tivatest tavadest ja traditsiooni-dest. Eestiski populaarsust ko-guv sotsiaalne laenamine või-maldab raha laenata teistelt ini-mestelt, jättes kõrvale vajaduse minna pangakontori uksi kulu-tama.

KINNI ÜHISKONNA MÕTLEMISES

Sotsiaalpankade loojad ja eestvedajad ei ole tavaliselt vaid kasumit taotlevad ärihiiglased. Tihti on asutajatel ja võtmetöö-tajatel seljataga sotsiaalse suu-nitlusega töökogemus ja huvi, teab Ergo Themas rääkida.

Sotsiaalse panga ja vastava-te teenuste klientideks on inime-sed, keda tavainimesest eristab teataval määral suurem huvi oma säästude ja investeeringu-ga toimuva vastu. Neil on soov teenida oma investeeringutelt intressi, kuid ühtlasi soovitakse raha laenata neile, kel seda tõe-liselt vaja. Sotsiaalpanga klien-dina saavad investeerijad ise va-lida, millisesse valdkonda ja millistele tegevustele raha lae-natakse. Kogu tegevuse mõte on selles, et inimesed saaksid oma vaba rahaga suunata just neid arenguid ja tegevusi, mida olu-liseks ja eetiliseks peetakse.

Avatus ja sotsiaalne vastu-tus eeldab ühiskonna valmis-olekut. Eesti puhul võib isePan-kur.ee esindaja Pärtel Tombergi sõnul olla takistuseks varakapi-talistlik mõtlemine, kus usaldus teiste ühiskonnaliikmete vastu on madal. «Arvan, et saame sel-lest murest üle peamiselt sot-

siaalse pangandusega kaasne-va isikliku kasu läbi, millega laenaja võidab intressikulu näol ning investor potentsiaalse tulu kaudu,» on Tomberg optimist-lik. Tulevikus võib sündida ise-gi tehinguid, kus investor lae-nab raha välja alla deposiitint-ressi, teades seejuures, et raha saaja tehingu abil tõepoolest en-nast või oma lähedast aidata saab. Teisalt on laenu võtja hu-vitatud tingimuste täitmisest ka seetõttu, et tema partneriks on teine inimene, mitte ilma näota suurkorporatsioon.

EESTIS SOTSIAALSEID PANKU EI OLE

Erinevalt laenuvahendaja-test sotsiaalseid panku Eestis ot-seselt pole ja lähiajal ilmselt ka ei tule. Eesti on selleks liiga väi-ke, leiab Themas. «Kuna tege-mist on nišitootega, siis pole meil piisavalt palju inimesi, kes sellise finantsinstitutsiooni ära elataks,» ütleb ta. Näiteks Sak-samaal 1974. aastal asutatud sotsiaalpangal GLS Gemeinsc-haftsbank eG on vaid üle 66 000 investorist kliendi. Võttes arves-se, et Saksamaal elab 82 miljo-nit inimest, on tegemist tõeliselt väikese pangaga. Sotsiaalpan-gad ongi eelkõige tegevad suur-riikides nagu USA, Kanada, Sak-samaa, Suurbritannia. Ka Põh-jamaades on olemas mõningaid sotsiaalpanku. Taanis tegutseb Ergo Themase sõnul Merkur-bank, Rootsis Ekobanked ja Nor-ras Cultura Sparebank Norras. Merkurbank pakub mõningaid tooteid oma esindaja kaudu ka Soomes.

Vähene usaldusväärsus teiste inimeste vastu takistab sotsiaal-pankade teket.

FOTO

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

Pärtel Tombergi juhitav isePankur.ee on üks esimesi samme sotsiaalpanganduse poole.


KATRIN KASKEesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja

Teatavasti on Eesti riik pi-danud viimase aasta jooksul palju püksirih-ma pingutama ehk eel-

arvekulusid vähendama selleks, et täita euroalaga ühinemiseks seatud Maastrichti kriteeriumid. Eeldatavasti täidabki Eesti aasta lõpuks enamiku uutele europiir-konnaga liitujatele seatud nõu-deid, kuid lahtine on veel riigira-handuse kriteeriumi ehk eelarve täitmine nõuetekohaselt. Nimelt peab riigieelarve puudujääk ole-ma euroalaga liitumiseks alla 3 protsendi riigi sisemaisest kogu-toodangust. Kindlasti soovivad nii mõnedki meist vastust küsi-musele, miks peab Eesti üldse nii palju pingutama, et euroalasse saada? Eriti majanduslanguse tin-gimustes, kus muud riigid pigem suurendavad eelarvekulusid, et majandust turgutada.

MILLEKS EESTILE EURO?Euro kasutuselevõtt iseenesest

ei ole imeravim ega lahenda meie riigi, ettevõtjate ja inimeste igapäe-vaseid probleeme. Kuid meetmed, mida praegu ellu viime, aitavad kindlustada Eesti majanduspolii-tika ja riigirahanduse jätkusuut-likkust tulevikus, olenemata sel-lest, kas käibel on veel kroon või euro. Eesti on väga väikese ja ava-tud majandusega riik, kelle jaoks on suure ja stabiilse rahapiirkon-naga liitumine ka majandusliku julgeoleku ning suurema rahvus-vahelise usaldusväärsuse küsi-mus. Välisinvestorite ja -otsustaja-te jaoks annab Eesti üleminek eu-role täiendava kindluse Eesti ma-janduse ja raha usaldusväärsuse kohta. See omakorda meelitaks Eestisse rohkem investeeringuid, looks uusi töökohti ja tõstaks Ees-ti konkurentsivõimet ning seeläbi ka elatustaset ehk meie kõigi hea-olu. Samuti kaoksid euroalaga lii-tudes devalveerimise kuulujutud, mis praegu ehk paljusid hirmuta-vad. Olles suure ja stabiilse majan-dusruumi osa, on ka meie majan-dus ja rahandus stabiilsemad.

Euroala liikmena oleksid ini-meste ja ettevõtete laenukulud väiksemad, sest pangale tuleb maksta vähem intresse. Ka hin-du oleks Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel lihtsam võrrelda. Reisimine muutub samuti märk-sa mugavamaks, kuna eurot ka-sutavaid riike külastades ei tule enam raha vahetada ehk valuu-tavahetamise kulu kaob ära.

Valitsus on majandusprog-noosidele tuginedes seadnud eurole ülemineku päevaks ehk europäevaks 1. jaanuari 2011. Selleks ajaks peab olema taga-tud riigi valmisolek euro kasu-tusele võtta. Mida see tavaini-mesele ja ettevõtjale tähendab?

EURO SULARAHA TULEKEurole üleminek on tavaini-

mese jaoks sujuv ja lihtne. Peami-ne on meeles pidada, et tegu on ühe vääringu vahetamisega teise

vastu, mitte 1992. aasta raharefor-mi kordusega. Eurole üle minnes vahetatakse ringi kõik Eesti kroo-nid, olgu siis sularahas või panga-kontodel, praegu kehtiva kursiga ning ilma teenustasuta. Kroonide vahetamisele ei ole seatud mingit ajapiirangut ehk kroone vaheta-takse eurodeks kõikides sularaha-tehinguid pakkuvates pangakon-torites kokkuleppel Eesti Pangaga üks kuu enne ja kuus kuud pärast europäeva. Hiljem saab raha va-hetada veel kuue kuu jooksul kindlaksmääratud pankade kon-torites. Pärast 12 kuu möödumist vahetab Eesti Pank kroone euro-deks tähtajatult. Nii et kui keegi peaks mitme aasta möödudes leidma oma vanatädi madratsi seest 1000 krooni paberrahas või müntides, siis Eesti Pank vahetab need ilusti eurodeks.

Euro sularaha võetakse kasu-tusele kahenädalase ülemineku-perioodiga. See tähendab, et kahe nädala jooksul on võrdväärselt ka-sutusel nii kroonid kui ka eurod. Poes võib veel maksta ka krooni-des, kuid üldjuhul antakse vahe-tusraha tagasi eurodes. Pärast ka-henädalase üleminekuperioodi lõppu jääb euro ainsaks seadusli-kuks maksevahendiks Eestis.

Kolmas koht peale pangakon-torite ja jaekaubandusettevõtete, kustkaudu euro sularaha ringlus-se lastakse, on sularahaautomaa-did. Kõikidest sularahaautomaati-dest 1. jaanuari esimeste tundide jooksul veel eurosid ei saa, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul peaksid ka Eesti kaugemates nurkades asu-vad sularahaautomaadid olema ümber häälestatud. Kokku on le-pitud samuti selles, et algul on au-tomaatidest võimalik saada 5-, 10- ja 50-euroseid. Pärast ülemineku-perioodi otsustab aga iga pank ise, milliseid rahatähti nende auto-maadid väljastavad – täpselt nii, nagu nad teevad seda ka praegu.

Münte sularahaautomaadid väljastama ei hakka. Küll aga on plaanitud veel enne eurole ülemi-neku päeva julgustada inimesi hoiustama oma kodus olevate hoiupõrsaste sisu pangas. See teeb nii inimeste kui ka poodni-ke-pankade elu üleminekuperioo-dil lihtsamaks, sest müntidega ar-veldamine on ajakulukam. Ka teistes eurole üle läinud riikides on samalaadseid kampaaniaid korraldatud ning need on olnud väga populaarsed. Eesti kroonid ja sendid korjatakse ringlusest ära pankade ja kaubandusettevõ-tete kaudu ning hävitatakse.

PANGAKONTOD JA KAARDIMAKSED

Euro kasutuselevõtt panga-hoiustel toimub kohe 1. jaanuaril ilma igasuguse üleminekuajata. See tähendab, et kõik hoiustel olevad kroonid arvestatakse eu-rodeks ümber automaatselt, kin-nitatud kursiga ja ilma vahetus-tasuta. Kliendid ei pea kandma mingeid lisakulusid. Pärast euro-päeva tehakse kõik tehingud eu-rodes. Kui maksekorraldus on panka antud varem, siis arvestab pank summad ise eurodesse üm-

ber. Olemasolevaid lepinguid ei ole vaja muuta, need jäävad keh-tima samadel tingimustel kui en-ne eurole üleminekut.

Ka kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates europäevast. Eurole üleminekuks tehakse põh-jalikud ettevalmistused, et euro kasutuselevõtt oleks võimalikult sujuv, kuid esimese päeva esi-mestel tundidel võib esineda ka mõningaid tõrkeid.

HINNADEuroopa Liidu reeglite koha-

selt kinnitavad krooni ja euro va-helise üleminekukursi umbes kuus kuud enne riigi üleminekut eurole algul ELi rahandusminist-rid ning hiljem ka peaministrid. Pole mingit alust arvata, et prae-gune kurss (1 euro on 15,6466 krooni) muutub.

Selleks, et inimestel oleks uute hindadega lihtsam harjuda, on kauplustes hinnad kuus kuud enne ja pärast eurole üleminekut esitatud nii kroonides kui ka eu-rodes. Ühtlasi aitab see ära hoida olukorda, kus poodnik võib proo-vida rahavahetuse käigus tõsta ka hindasid. Julgustuseks võib küll öelda, et nende riikide koge-muse põhjal, kes on euro juba ka-sutusele võtnud, ei ole euro hin-natõusu kaasa toonud. Arvestada tuleb aga, et kaupmehed ja teenu-

sepakkujad muudavad oma hin-du tavaliselt aasta alguses ja eu-ro kasutuselevõtul on lihtne seda kas ära kasutada või euro süüks ajada. Uuringute kohaselt muutu-sid hinnad euro kasutusele võt-nud riikides siiski ainult 0,1–0,3 protsenti, kuigi inimestele võis hinnatõus tunduda suurem.

Ligi 80 protsenti Eesti välis-kaubandusest toimub Euroopa Liidu riikidega ning arveldamine nende riikidega on peamiselt eu-rodes. Lisaks on Eesti oma raha-süsteemi kaudu olnud majandus-likus mõttes euroala liige juba enam kui 17 aastat. Seega on eu-ro kasutuselevõtt Eesti majandu-se arengus igati loogiline samm, mis ei too kaasa olulisi majandus-poliitilisi muudatusi. Lihtsalt väl-jendudes – meie elu ja areng muutuks stabiilsemaks.

Eurole ülemineku põhimõttedEURO. Viimased sõnumid maailma finantssektoritest innustavad Eestit jätkama praegusel kursil – euro on juba käega katsuda. Miks aga meil eurot nii väga vaja on ja kuidas see meie ellu jõuab?

Eesti paneb edukalt kokku «euro-puslet» – eesmärk on võtta euro kasutusele aastal 2011.

Eurole ülemineku põhimõtted ja Euroopa ühisraha kasutuse-levõtuga seotud praktilised tegevused on täpsemalt kirja pandud Eesti eurole ülemineku plaanis. Seda koostab euro sujuvaks üleminekuks loodud riigiametnikke ja ettevõt-jaid ühendav asjatundjate komisjon. Europlaan on avalik dokument ning kättesaadav rahandusministeeriumi ja Eesti Panga kodulehel nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

FOTO

: SC

AN

PIX

/CO

RB

IS


EGON VEERMÄEMTA kontrolliosakonna juhataja

Ümbrikupalgast on taas saanud tõsisem prob-leem. Ühelt poolt on selle põhjuseks ma-

janduslangus, mis seadnud et-tevõtted raskesse seisu ja ürita-takse kas või ebaausaid vahen-deid kasutades püsima jääda. Teisalt sunnib tööpuudus aga inimesi haarama igast võimalu-sest sissetulekut saada.

Samas maksab sotsiaalse-test garantiidest loobumine kät-te, kuna maksmata jääb töötus-kindlustusmaks ja tööta jäämi-sel ei saada seetõttu toetust.

Saamata võib jääda ka luba-tud palk, sest ettevõttel pole lihtsalt raha palka välja maks-ta. Nii oleme jõudnud olukorra-ni, kus järjest enam inimesi pöördub maksuhalduri poole, kuna ümbrikupalga saamise tõttu on nad jäänud ilma sot-siaalsetest garantiidest. Täna-vu septembri lõpuks laekus maksu- ja tolliametile 866 ümb-rikupalga vihjet, eelmisel aas-tal sama ajaga peaaegu poole vähem ehk 467 vihjet.

Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti ma-janduskeskkonnale, seega ei saa me alahinnata sellega kaas-

nevat negatiivset efekti kümne-tele tuhandetele eestimaalaste-le otseselt või sadadele tuhan-detele inimestele kaudselt.

SAAMATA JÄÄNUD 2,7 MILJARDIT

Inimestele on kombeks paha-meelt avaldada ning kitsenenud oludes tehakse seda eriti. Kurde-takse liialt väikeste pensionide, raviteenuse kättesaadavuse, ma-dalate lastetoetuste, teede halva olukorra, õpetajate, pääste- ja po-litseiametnike palkade ning pal-jude muude oluliste asjade üle. Kuid piirid ootustele ja tegudele seab riigi rahakott. Riigi rahako-ti paksus sõltub omakorda otse-selt maksude tasumisest. Eelmi-sel aastal jäi aga ümbrikupalka-de maksmise tõttu riigieelarves-se laekumata hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni.

Nii on ümbrikupalk süüdi selles, et pensionikassasse lae-kub vähem sotsiaalmaksu pen-sionide finantseerimiseks ning väheneb haigekassa poolt kin-nimakstavate raviteenuste hulk. Tähtis on siin meeles pi-dada, et näiteks sotsiaalmaksu kasutatakse sajaprotsendiliselt vaid pensioni- ja ravikindlustu-se tagamiseks ning iga alalae-kunud sotsiaalmaksu kroon tä-hendab väiksemaid pensione ja vähem raviteenuseid.

Paljud inimesed ei teadvus-ta endale ka seda, et nende elu-kohaks oleva omavalitsuse suu-rim tuluallikas on selle omava-litsuse territooriumil elavate inimeste töötasult laekuv tulu-maks. Kuid iga omavalitsus saab pakkuda oma elanikele ai-nult nii head teenust, kui palju elanikud ise suudavad sellesse maksude näol panustada.

Me kõik tarbime riigi ja ko-halike omavalitsuste poolt pa-kutavaid teenuseid, kuid mitte kõik ei taha sellesse maksude tasumisega panustada. Seetõt-tu maksab aus maksumaksja kinni ka maksudest hoiduja tar-bitavad teenused ja hüved.

LANGUS TOOB ÜMBRIKUPALGAD

Maksu- ja tolliamet on aas-taid juhtinud tähelepanu ümb-rikupalga saamisega kaasneva-tele riskidele. Olukord paranes jõudsalt koos majanduse ja teadlikkuse kasvuga. Kuid ma-janduslanguse oludes on surve ümbrikupalkade maksmiseks

suurenenud, mistõttu pöörab maksuhaldur ümbrikupalkade maksmisele suuremat tähele-panu. Sel aastal on maksu- ja tolliamet alustanud 169 ümbri-kupalga juhtumi kontrolli ning lõpetatud on praeguseks 135 ümbrikupalga juhtumi kont-roll, mille tulemusel esitati pa-randusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse 23 miljonit krooni.

Samas ei saa võitlus illegaal-se töötasu vastu olla ainult ühe ametkonna tegevus, vaid iga ühiskonna liikme kodanikuko-hus. Maksuhaldur näeb inimes-te maksukäitumise kujundami-sel olulist rolli omavalitsustel, seega on otsitud võimalusi koostööks. Edukas on koostöö Narva linnaga, sel kevadel sõl-miti koostöölepe Tallinna lin-navalitsusega ning praeguseks on lisandunud Kuressaare, Haapsalu ja Tartu.

Koostöö eesmärgiks on maksualaste õigusrikkumiste ärahoidmine, sealhulgas ümb-rikupalga tõkestamine läbi

omavahelise infovahetuse ja avalikkuse teavitamise, sest sel on määrav tähtsus omavalit-suste finantsseisu kujunemi-sel.

EBAAUS KONKURENTS PÄRSIB ARENGUT

Ümbrikupalga maksmine takistab ka ametlikku töötasu maksvate ettevõtete arengut ning loob konkurentsieelise ümbrikupalka maksvatele ette-võtetele. Seega on just ausate ettevõtete huvides ümbrikupal-ga taunimine ja selle vähenda-mise kaudu turul ausa konku-rentsi tagamine.

Ümbrikupalgal põhinev kon-kurentsieelis on ajutine ning au-sa konkurentsi puudumine pi-durdab kaugemas perspektiivis ettevõtte ja kogu riigi arengut. Legaalne palk ja maksumaks-mine on üks ettevõtte jätkusuut-

likkuse põhitalasid, mis tagab kvalifitseeritud tööjõu olemas-olu. Seda mõistes on mitmedki erialaliidud maksuhalduriga sa-muti koostööd alustanud, et ai-data kaasa maksukäitumise pa-randamisele oma valdkonnas. Liitudesse kuuluvate ettevõtete korrektsus on tagatud ning läbi infovahetuse saab maksu- ja tol-liamet ka võrdlusandmeid, et tuvastada sama valdkonna ette-võtjaid, kes püüavad maksudest hoiduda.

Maksude tasumisest sõltub samuti see, kui kiiresti riik ma-janduslangusest taastub ja see-läbi inimeste heaolu taas tõus-ma hakkab. Seega võib öelda, et ümbrikupalga maksmisega kaasnevad kahjud on oluliselt suuremad kui paljud meist se-da endale teadvustavad ning perspektiivis ei võida ümbriku-palgast kumbki osapool.

PALK. Eelmisel aastal jäi ümbrikupalkade tõttu riigil saamata 2,7 miljardit krooni. Sel aastal on laekunud juba 866 ümbrikupalga vihjet – kaks korda enam kui aasta tagasi.

Ümbrikupalk ei vii edasi

Ümbrikupalka vastu võttes kaotab nii palga saaja kui ka riik.

FOTO: MARGUS ANSU

TURVALINE ELU27. novembril ilmub Postimehe täistiraaži vahel turvalisusele keskenduv teemaleht Turvaline elu, mis jõuab enam kui 214 000 lugejani üle Eesti.

Teemalehes anname spetsialistidega nõu, kuidas muuta oma kodu ja elu turvalisemaks ja vältida soovimatuid külalisi. Lisaks sellele käsitleme 21. sajandi ühte olulisemat turvateemat – arvuti turvalisust.

Eramute omanikud leiavad kasulikke näpunäiteid aia valikust, turvaustest kuni valvesüsteemideni, mis lubavad kodul silma peal hoida ka siis, kui tööl või reisil viibitakse. Korterite omanikele anname nõu, milliseid valvesüsteeme paigaldada, kuidas valida korteriust ja mida nõuda ühistult, et ühistu liikmed end võimalikult turvaliselt tunda saaksid.

Oluline teema on tuleohutus. Kuhu panna suitsuandurid, millist tüüpi andureid kasutada ja kas ning kuhu paigaldada kustutussüsteeme. Ka sellel teemal peatub Postimehe väljaantav teemaleht.

Arvuti turvalisusele peab samuti mõtlema. Paljudes kodudes on võrku ühendatud arvutid ja pahatihti on need kaitsmata nii tahtmatute kui sihipäraste rünnakute eest. Lisaks kasutab oluline osa kontoritöötajatest sülearvutit, liikudes sellega kodu ja töökoha vahet. Et vähendada riski andmekaotusteks, aitame valida nii viirusetõrje programme kui ka viise,kuidas arvutis olevaid andmeid varundada.

Peatume ka auto turvalisuse teemadel ning anname nõu, kuidas tagada isiklik turvalisus tänaval liikudes.

Täpsemat infot reklaamivõimaluste kohta annab Airi Altnurme, telefon 666 2186 ja e-post [email protected]

Documents

Rahaleht 2009