1

IRLI RAHVAKOGU TÖÖVIHIK NR 1

Rahvakogu formaadist

Rahvakogul kavatseme läbi töötada 4 teemablokki.

Kuidas peab Eesti käituma uues julgeolekuolukorras ja kuidas me saa-me oma riiki paremini kaitsta?

Kuidas teha nii, et meil sünniks rohkem lapsi ja meie rahvaarv hakkaks kahanemise asemel taas kasvama?

Kuidas parandada perede toimetulekut ja kasvatada meie rahva jõu-kust? Kuidas anda Eesti majanduskasvule uus hoog?

Kuidas suudame hoida oma riiki töövõimelisena ja paremini kasutada meie suurimat vara – ettevõtlike kodanike initsiatiivi?

Igas teemablokis oleme kavandanud puudutada kolme ettepanekut või valiku-kohta.

Aruteludeks jaotatakse inimesed laudkondadesse, mida juhivad lauajuhid. Iga teemabloki jaoks on aega ca 1 tund. Iga osaleja saab isikliku töövihiku, kuhu ta saab panna kirja oma valikud ja ettepanekud. Iga punkti arutelu lõpus panevad rahvakogul osalejad töövihikusse kirja oma valiku. Iga teemablo-ki lõpus on igaühel võimalik panna töövihikusse kirja ka oma ettepanekud või mõtted, mis tekkisid arutelu käigus. Hiljem valikud ja ettepanekud koondatakse.

2

SISSejUHATUSeKS

IRL ajab Eesti Asja.

IRLi tegevuse mõte ja eesmärk on kogu aeg olnud meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.  Me oleme seisnud selle eest, et Eesti oleks vaba ja kaitstud, et meie rahvas püsiks ja kasvaks, et meil oleks vaba turumajandus, et meie elatustase tõuseks ja et meie oma vaba Eesti oleks meie rahvale elamiseks parim paik maailmas.

President on öelnud, et „see mis tõi meid siia, ei vii meid edasi.“ Kindlasti ei tähenda see seda, et me peame lõhkuma oma riigi tükkideks ja alusta-ma nullist. Pigem tähendab see, et me peame jääma truuks oma aadetele ja visioonile, hoidma väärtuseid, mis on meile seni edu toonud ja leidma uusi innovatiivseid lahendusi. See tähendab ka seda, et Eesti ajaloo lõpp ei ole käes ja  riik pole  sugugi  valmis.  Igal põlvkonnal on oma ülesanded. Kellad käivad poliitikas täna aeglasemalt ja elu on normaalsemas rütmis. Kuid Eesti ei tohi kaotada aega ega võimalusi. Me ei tohi karta teha asju teisiti kui varem. Me ei pea meeldima kõigile. Me peame otsustades vaatama kaugemale kui järgmised valimised.

IRLI Rahvakogul tahame me ergutada meie inimesi kaasa mõtlema, sest iga inimese arvamus, tema lootused ja mured on väärtuslikud ning määravad selle suuna kuhu me koos liigume. Hädaldamine ja käegalöömine ei vii kuhu-gi. See on meie oma vaba Eesti riik, mida me omale ja oma lastele üheskoos ehitame ja hoiame, et meil endil oleks siin hea elada.

3

VABA eeSTI – KAITSTUD RIIK

Kuidas peab Eesti käituma uues julgeolekuolukorras ja kuidas me saa-me oma riiki paremini kaitsta?

Eesti on saanud 23 aastat areneda suhteliselt rahulikus julgeolekukeskkon-nas. 2014 aasta jooksul on aga see keskkond kiiresti ja oluliselt halvenenud. Eesti asub täna Venemaa ja NATO vahelise tugevneva vastasseisu pingekol-des. Meie NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus tagab meile lepingulised julge-olekugarantiid ja teatava turvalisuse, kuid Venemaa on oma arengus jõudnud uude etappi. Me oleme koos Läti, Leedu ja Poolaga potentsiaalse konflikti-piirkonna keskmes.

Venemaa tänase juhtkonna strateegiline eesmärk on oluliselt suurendada oma mõjuvõimu endise Nõukogude Liidu territooriumil. Selleks ollakse val-mis kasutama ka sõjalist jõudu nagu Gruusia ja Ukraina sõjad on näidanud. Venemaa juhtkonna eesmärk on samuti nõrgendada ja võimalusel lagundada NATO ning tõrjuda meie piirkonnast USA mõjujõud. Rahvusvaheliste julge-olekukokkulepete kehtivus on seetõttu kahtluse all. Oleme selliste arengute eest hoiatanud juba aastaid, kuid kahjuks oli vaja Ukraina kriisi, et meie sõ-num kohale jõuaks.

Eesti ressursid Venemaa sõja- ega propagandamasinaga võitlemisel on piira-tud ja seetõttu on eriti oluline nende läbimõeldud, süstemaatiline ja efektiivne kasutamine. Ukraina sündmused näitasid, et nii USA kui ka Euroopa Liit on valmis Venemaa takistamiseks astuma reaalseid samme, kuid need sammud võivad võtta kaugelt rohkem aega ja olla väiksema mõjuga, kui oleks vaja-lik Venemaa heidutamiseks. Seetõttu on Eesti huvides teha kõik endast olenev edestada Venemaad meie liitlasvalitsuste ja avaliku arvamuse informeerimises.

Samamoodi ei ole ka NATO kollektiivse kaitse klausel meie kaitsevõime ab-soluutne garantii, sest relvastatud rünnak võib toimuda „roheliste mehikeste“ toel või muul rahvusvahelises õiguses hallilt määratletud alal. Kogemus näi-tab, et Venemaa üritab oma naaberriikide ühiskondi sisemiselt destabiliseeri-da ja kasutab invasiooni ettekäändeks kaasmaalaste kaitset. Eesti peab ole-ma ise valmis tagasi lööma erineva iseloomuga rünnakuid kuni liitlased meid reaalselt toetama asuvad. Samuti peame tegema senisest oluliselt rohkem et Eesti ühiskonda, eriti venekeelseid kodanikke Eesti väärtuste kaitsega siduda ja sel teel tõrjuda Vene propaganda õõnestavat mõju.

4

Viime Riigikaitse arengukava ellu plaanitust kiiremini.

Eesti on vastu võtnud Riigikaitse arengukava kuni aastani 2022. Meie priori-teet on kiirreageerimisstruktuuri täielik väljaarendamine. Meie tähtsaim ees-märk on kahe brigaadi väljaarendamine, kusjuures üks brigaad peaks olema täielikult mehhaniseeritud. Kuid Ukraina kriis on olemuslikult muutnud meie käsutuses olevat ajalist perspektiivi. Mitmete määrava kaaluga sõjaliste või-mete puhul on kümne aasta perspektiiv liialt pikk. Kava elluviimise eeldus on kaitse-eelarve püsimine 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Juhul kui otsustame arengukava ellu viia plaanitust kiiremini, tähendab see kaitsekulude kasvu seniselt 2% SKT-st ca 0,5% võrra.

Täiendav 0,5 % SKT-st suudab meile 2018 aastaks anda ühe täielikult mehha-niseeritud brigaadi ja teise reservbrigaadi täieliku varustuse ja relvastuse. 2013. aastal oli Eesti SKP 18,4 miljardit eurot. 2% sellest on ca 370 miljonit eurot ja 0,5% ca 90 miljonit eurot. See on näiteks samapalju kui kulub aastas riigimaan-teede ehituseks. Vaadates riigieelarve tulude poolt, on 90 miljonit eurot võrdne tulumaksu (21%) või käibemaksu (20%) määra muutmisega ca 1,2% võrra.

Juhul kui otsustame kaitsekulusid tõsta, kuid riigieelarve üldine maht ei muutu, tähendab see seda, et muude valdkondade osakaal SKT-st ja riigieelarvest väheneb.

Küsimus: Kas toetate täiendavate riigieelarve vahendite suunamist kaitse-kuludeks, et viia Riigikaitse arengukava ellu plaanitust kiiremini?

JAH EI

NATO liitlaste püsiv sõjaline kohalolek Eestis

Venemaa suurendab pidevalt oma kohalolekut meie regioonis. NATO kõhkleb täna, kas Balti riikides ja Poolas samaga vastata. Seni on NATO panustanud Eesti kaitsele täiendavate ajutiste hävitajate kohalolekuga Ämari õhubaasis. Samuti ka Ameerika Ühendriikide kompanii kohalolekuga. Sõjaliseks heidu-tuseks on sellest kindlasti vähe. Liitlaste püsiva kohaloleku suurendamine meie regioonis on Eesti üks olulisemaid julgeolekueesmärke.

5

Meie eluline huvi on, et sõltumata Ukraina kriisi tulemustest ei lahkuks Eestist liitlaste üksused. Selle vältimiseks peame üheselt taotlema nii õhuturbe alalist rotatsioonibaasi Ämarisse kui ka tugevat maismaaüksuse komponenti Eestis. Samuti vajame liitlaste varustuse alalist eelhoiusta-mist Eesti territooriumil. Peame pakkuma nii tingimused kui ka algatuse, milliseid väljaõppe ülesandeid see üksus täita võiks. Praktiline idee oleks, et Eesti oleks baasiks väljaõppele, kuidas sõjaliselt tõrjuda „roheliste me-hikeste“ stsenaariumi.

Liitlaste kohalolul on nii praktiline kui ka sümboolne väärtus. Kulutused, mis on vajalikud meie liitlaste kohalolekuks siin, lisanduvad kaitsekulude kahele protsendile, sest vastasel juhul nihkuks arengukavas kavandatud eesmärkide saavutamine kaugemasse tulevikku. Kulude suurusjärk on miljonites eurodes.

Küsimus: Kas toetate täiendavate püsivate liitlaste üksuste kutsumist Eestisse?

JAH EI

Panustame rohkem vabatahtlikule riigikaitselisele ühistegevusele

Iga riigi püsimise alustala on rahva kaitsetahe. Kaitsetahte aluseks on koda-nike soov oma riiki kaitsta ja praktilised riigikaitselased oskused. Eesti ühis-konnas peab kujunema normiks, et lisaks riiklikele struktuuridele tegelevad kodanikud ka vabatahtlikult oma riigikaitselise pädevuse suurendamisega. Sellised normid kujunevad eelkõige vabatahtliku ühistegevuse käigus. Selle-pärast peab riik igati soosima oma kodanike kõiki vabatahtlikke algatusi, mis on suunatud ühistegevusele oma riigi kaitsevõime tõstmiseks.

Selleks on vaja vabatahtliku riigikaitse programmi. Eesti riik on tänaseks integreerinud vabatahtliku Kaitseliidu meie riigikaitse struktuuride hulka ja finantseerib Kaitseliidu tegevust riigieelarvest. Kõigil inimestel peab olema võimalus anda oma panus vabatahtlikus riigikaitses vastavalt huvile ja või-metele. Selleks tuleb kaitseliidu juurde luua erialaühendused nagu juba osa-liselt toimiv Küberkaitseliit, pakkuda inimestele võimalust osaleda esmaabi

6

ja muudel kursustel. Samuti on oluline, et riigikaitse õpetust saaksid kõik koolinoored. Kindlasti peab töötajate Kaitseliidu töös ja õppustel osalemine olema ka tööandjatele seadustega soodustatud. Meie eesmärk on Kaitseliidu liikmete arv kasvatada aastaks 2022 30 tuhandeni.

Küsimus: Kas kodanikud peaksid senisest rohkem osalema vabatahtlikena riigikaitses ja riik peaks sellele ka rohkem raha kulutama?

JAH EI

Kirjuta siia oma idee, kuidas eesti riiki paremini kaitsta.

7

ROHKeM LAPSI – eeSTI KeSTAB

Kuidas teha nii, et meil kasvaks rohkem lapsi ja meie rahvaarv hakkaks kahanemise asemel taas kasvama?

Lähema aastasaja jooksul ei kao Eesti rahvas kuhugi. Aga meie rahvaarv ka-haneb. Meie lapsed sünnivad hiljem ja me elame rohkem ka välismaal. See on loomulik. On selge, et laste saamine on iga pere sügavalt isiklik otsus, aga kui me tahame, et meie rahvaarv jälle tõusule keeraks, peame me selle otsuse tegemise võimalikult lihtsaks ja turvaliseks tegema. Sellepärast vajavad Eesti pered suuremat kindlustunnet enda, oma pere ja oma parema elatustaseme-ga riigi tuleviku osas.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jät-kumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 125 000 inimese võrra. Rahvastiku vanuskoosseis muutub. Meeste oodatav eluiga kasvab, naised rändavad jätkuvalt aktiivsemalt välja. Rahvastik vananeb tunduvalt. Pensio-niealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Kui praegu on iga ülalpeetava (laste ja vanaduspensioniealiste) kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on neid vaid 1,5.

Nende trendidega kohanemiseks peame me töötama selles suunas, et vajali-ke oskustega inimesed jõuaksid tööturule võimalikult kiiresti, osaleksid töötu-rul võimalikult kaua ja nende loodav lisaväärtus kasvaks. Nende küsimustega tegelevad meie haridus- ja majanduskasvu programm. Paratamatult tõuseb selliste trendide tõttu ka pensioniiga, mida kasvava eluea kõrval kompen-seerib ka paranev rahvatervis, mis võimaldab olla tööturul aktiivne senisest kauem. Siiski ei saa ükski riik püsida, kui peredes ei sünni piisavalt lapsi. Sel-lepärast peame me poliitikas esikohale seadma lastega perede huvid.

Rändega seotud probleemid lahendab loodetavasti vähemalt osaliselt ma-janduskasv ja meie elatustaseme lähenemine Soomele ja Lääne-Euroopale.

Me teame, et paljud pered sooviksid rohkem lapsi. Aga tihti tähendab suur pere ka vaesust. Osad lapsed jäävad seepärast sündimata. Suur küsimus on, kuidas paremini ühitada töö ja pereelu. Näiteks takistab paindumatu vane-mahüvitise süsteem osaajaga töölkäimist. Kindlasti tuleb vaadata üle töö- ja maksuseadused nii, et tööandjad oleksid rohkem huvitatud lastega perede va-nematele sobivamate töötingimuste pakkumisest. On selge, et ühtset lahendust ei ole, kuid on tähtis, et iga pere saaks elu korraldada oma vajadusi mööda ning Eesti poliitikat kujundades oleks lastega perede huvid kogu aeg esikohal.

8

Perepoliitika eesmärk: vähemalt kolme lapsega pered

Meie rahvas saab kasvada vaid siis, kui keskmises Eesti peres on rohkem kui kaks last. Erinevad küsitlused näitavad, et Eesti naine sooviks oma peres näha keskmiselt 2,6 last. Eesti meeste soovid on veelgi ambitsioonikamad. Sellest lähtub, et meie rahvastiku juurdekasv kolmandate ja enamate laste sündide läbi ei jää inimeste hoiakute, vaid pigem mingite muude asjaolude taha pidama. Küsitlustest selgub, et esimese ja teise lapse sünni otsused on seotud eelkõige partneri leidmise, aga ka karjääri ja lapsehoiuvõimalustega. Kolmanda lapse sünd on aga otsus, mida mõjutavad rohkem majanduslikud kaalutlused. Statistika näitab, et isegi kolme ja enama lapsega pered, kus on kaks töötavat vanemat, on tihti vaesusriskis või elavad vaesuspiirist allpool.

See tähendab, et meie perepoliitika aluseid tuleb muuta nii, et motivatsioon saada rohkem kui kaks last kasvaks. Meie eesmärk on, et pere, kus kasvab 3 last, peab tulema mõistlikult toime. Selleks peab riiklik tugi ja soodustused kasvama koos laste arvuga peres eelistades suuremaid peresid. Juhan Partsi eestvõttel oleme rakendanud suurte perede kodutoetuse süsteemi. Järgmi-se sammuna vaatame üle peretoetuste süsteemi ja suurendame hüppeliselt toetusi alates pere kolmandast lapsest. Teiseks vähendame suurte perede kulusid läbi selle, et vähendame perede lastega seotud kulusid lasteaiale, õpikutele ja huviringidele.

Küsimus: Kas toetad põhimõtet, et peretoetused ja muu riiklik tugi perele (õigus tasuta lapsehoiule, huviringidele ja õppevahendiditele jms) kasvavad hüppeliselt, kui peresse sünnib kolmas laps?

JAH EI

Lastega peredele valimistel kaalukam hääl.

Eesti ühiskonna tulevik sõltub sellest, kui palju on meie peredes lapsi. Lapsed kasvavad peredes, aga lastega perede häälte osakaal valimistel aina kaha-neb, sest ühiskond vananeb. Ka Lääne-Euroopa kogemus näitab, et tänu riigilt põhisissetuleku saavate inimeste osakaalu kasvule valimistel on ühis-konnas üha keerulisem teha tulevikku vaatavaid otsuseid, sest eelarveraha liigub poliitilise loogika tõttu pigem sinna, kus on hääled. Seetõttu jäävad lastega perede huvid valimistel tihti tahaplaanile.

9

Lastega perede häälte kaalu tõstmiseks valimistel teeme ettepaneku anda ko-danikule valimisõiguse sünni hetkest, mida viib ellu lapsevanem kuni tema täis-ealiseks saamiseni. Selleks tuleb muuta Põhiseadust. Sisuliselt saab kodanik hääleõiguse sünnihetkest, kuid 18. aastaseks saamiseni teostab seda vanem.

Selle tulemusena lisandub valimistele ca 20-25% täiendavaid hääli, mis on piisav, et poliitikute tähelepanu võita. Selliseid ettepanekuid arutatakse ka mujal Euroopas. Näiteks Saksamaal tegi sellise ettepaneku Saksamaa ma-janduskoostöö- ja arenguminister Dirk Niebel (FDP). Loomulikult tekib selle ettepaneku puhul küsimus, kuidas hääl/hääled vanemate vahel jaotatakse. Tehniliselt on lihtsaim kui üks vanematest teatab e-valimiste keskkonnas hääle kasutamisest loobumisest – sellisel juhul jääb õigus teisele vanemale. Teiseks võimaluseks on anda ülekantud hääle kasutusvõimalus vanemale, kelle arvele laekub lapsetoetus või kasutada seda võimalust juhul, kui kumbki vanematest pole vastavat teavitust teinud. Juhul, kui vanemad omavahel kok-kuleppele ei jõua, võib visata näiteks liisku. Samuti on võimalik, et lapse ja tema vanemate poliitilised vaated erinevad. Mõistlik on eeldada, et vanem arutab seda otsust eakohaselt koos lapsega ja nad teevad otsuse koos näiteks e-hääleta-des. Idee on asjakohane ka siis, kui valimisiga langetatakse näiteks 16. aastale.

Küsimus: Kas toetate ettepanekut anda igale kodanikule valimisõigus sünni hetkest, mida viib ellu kuni tema täisealiseks saamiseni lapsevanem?

JAH EI

Riik tagab elatisraha maksmise üksikvanematele

Eesti on üksikvanemate suure osa poolest OECD riikide esiviisikus – ligi 22% Eesti lastest kasvab üksikvanema hoole all. Statistika näitab ka, et suur osa nendest ehk 38% üksikvanemaga leibkondadest elab vaesuses. Eestis on hinnanguliselt 25 000 last, kes ei saa pere juurest lahkunud vanemalt elatis-raha. Last kasvataval vanemal on paberil sissetulekut justkui piisavalt, kuid reaalselt kontole raha ei laeku. Kui lapsest lahus elav lapsevanem elatisraha ette nähtud ajal ei tasu, on elatiseta jäänud vanema õigus pöörduda kohtutäi-turi poole, et elatisvõlg sisse nõuda. 2011. aastal õnnestus võlg sisse nõuda vaid kolmandikult võlglastelt.

10

Kui Soomes jääb võlgu lapsevanem, kes on kohustatud maksma elatist, on alimentide saajal õigus saada elatisraha sissenõudmiseks abi omavalitsus-töötajalt. Ametnik kindlustab koostöös kohtutäituriga alimentide sissenõud-mise. Kui juhtub, et maksukohustuslane siiski ei maksa kindlaksmääratud alimente, hakkab neid maksma omavalitsus. Võlgnikuga tegeleb edasi juba omavalitsus. See tagab, et kaitsetum pool, kes eelkõige on laps, elatisraha võlgnevuse tõttu ei kannata. Ka Lätis on Eestiga võrreldes mindud üksikva-nema abistamisel märksa kaugemale. Läti üksikvanem võib esitada Elatise Tagamise Fondile avalduse alaealisele lapsele elatise maksmiseks, kui elatise väljamõistmise kohtulahendit ei täideta.

Usume, et laps ei tohi kannatada vanemate tüli tõttu. Sellepärast soovime luua riikliku elatise tagamise fondi nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Võlgnikult summa-de sissenõudmisega tegeleb riik.

Selle ettepaneku tulemusena kasvab loomulikult koormus riigieelarvele, sest osadel võlglastel pole piisavat sissetulekut, et elatisraha maksta. Fondi kulu-deks on prognoositud ca 7 miljonit eurot aastas.

Alternatiivina on välja pakutud erinevaid riiklike sanktsioone võlglastele kuni kalapüügiloa mitteandmiseni. Paraku aitavad need vaid osa abivajajatest ja abivajajate õiglaseks kohtlemiseks on võlgnike nõuete ja kohustuste riiklikule fondile võtmine otstarbekam. Juhul kui tulevikus suudetakse välja mõelda piisav sanktsioonide pakett, mis enamiku võlgnikke oma kohustusi täitma suunab, tähendab see lihtsalt seda, et fondi esitatakse vähem avaldusi ja selle kulud kuivavad kokku.

Küsimus: Kas toetate riikliku elatise tagamise fondi nende perede toetu-seks, kus vanem ei maksa lapsele seadusega ettenähtud elatisraha?

JAH EI

11

Kirjuta siia oma ettepanek, kuidas teha nii, et meil sünniks rohkem lapsi ja meie rahvaarv hakkaks kahanemise asemel taas kasvama?

12

jÕUKUS KASVAB jA PeReD TULeVAD TOIMe

Kuidas parandada perede toimetulekut ja kasvatada meie rahva jõukust? Kuidas anda Eesti majanduskasvule uus hoog?

Eesti riigil pole läinud sugugi halvasti. Tegelikult isegi päris hästi. Me võtsime oma naabritele põhjas ja läänes aastaid kiiremini järgi kui saatusekaaslastest Läti ja Leedu, kuid täna liigume neist aeglasemalt. Iga samm euroopaliku ela-tustaseme poole saab olema aina keerulisem ja rohkem pingutusi nõudev. Enam ei piisa vaid avatud majandusruumist ja korras eelarvepoliitikast. Kui me tahame elada sama hästi kui soomlased, siis me peame õppima teadust tegema, töötama ja oma töö vilju müüma nagu soomlased. Kui meie toodang on maailmaturul odavam kui soomlastel, sest me teeme vähem keerulisi asju, ei saa me ka arstidele ja õpetajatele maksta soome palkasid ega tagada ka nõrgematele samasugust abi. Et seda saavutada, peame me reformima oma haridussüsteemi ja tagama rohelise tee neile, kes soovivad ise pingutada ja endale ja meile kõigile paremaid töökohti luua.

On oht, et kui me muutusi ettevõtluses ja ühiskonnas ette ei võta, siis ma-jandus iseenesest kasvama ei hakka. Konvergents arenenud Euroopaga pole iseeneslik.

Eesti vajab inspireerivaid reforme, julgustustunnet investeeringuteks ja roh-kem rahvusvahelist pilku. Me oleme valmis vaatama üle meie senise kasvu alused ja vajadusel Eesti majanduskasvu taastamiseks tegema radikaalseid muudatusi. Me vajame selleks uut plaani.

Meie piirid on avatud ja on loomulik, et inimesed otsivad paremaid teeni-misvõimalusi välismaal. Sellepärast peame jälgima seda, et Eestis oleks töö tegemine tasuv ja me ei koormaks oma inimesi ja ettevõtteid kõrgete tööjõu-maksudega. Keskkond, mida me pakume, peab olema konkurentsivõimeline.

Sellepärast tuleb üle vaadata töötavate inimeste ja töökohtade loomise mak-sukoormus, Eesti loodusressursside kasutamine, riigi halduskorraldus ning haridussüsteem.

13

Töö tasuvaks: maksuvabastus madalapalgalistele

IRL peab oluliseks, et kõigi perede jõukus kasvaks ja vaesus väheneks. Me usume, et kõige tähtsam on sissetulekute, mitte riiklike toetuste kasv. Meie eesmärk on, et Eesti inimeste peamine sissetulek on palk, millega on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused. Selleks tuleb luua uusi tasuvaid töökohti.

Statistikaameti värske aastaraamatu põhjal on Eestil endale Euroopa Liidu strateegia „Euroopa 2020” raames seatud eesmärkidest kõige rohkem pa-randamisruumi vaesuse näitajate osas. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% ja absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust. Vaesuse vähenda-mine on Eesti jaoks seega kahtluseta oluline ülesanne. Töötamine vähendab vaesusesse sattumise ohtu olulisel määral. 2012. aastal oli hõivatute vaesuse määr üle nelja korra madalam kui mittetöötavatel inimestel. Samas on ka töö-tavate inimeste seas neid, kes elavad vaesuses. 2012. aastal elas hoolima-ta töökoha olemasolust suhtelises vaesuses 5,9% ja absoluutses vaesuses 1,4% palgatöötajatest. Hõivatute vaesust süvendab väike palk, mis on oma-korda seotud madala haridustaseme ja osaajatööga.

Eestis on ligi 100 tuhat pere, kus vanemad teevad iga päev rasket tööd, tee-nivad kuus kahe peale  alla 1000 euro ja tulevad vaevu ots-otsaga kokku. Samal ajal maksavad nad ikka igas kuus oma palgalt kokku ligi 100 eurot tulu-maksu. Paljudes neist peredest kasvavad lapsed. Enamik neist on tavalised tub-lid Eesti inimesed, kelle raha kulub vaid kõige hädavajalikumatele asjadele – üür, toit, riided, lastega seotud kulud. Nad ei taha välismaale tööle minna, kuid teevad seda lihtsalt sellepärast, et oma peret toita. See on probleem, mille lahendamisega ei saa venitada.

Me oleme seisukohal, et inimesed, kes peavad ots otsaga kokku tulemiseks ja oma lastele paremate võimaluste loomiseks iga päev pingutama, väärivad sissetulekute tõusu. Selleks tuleb tervikuna üle vaadata meie sotsiaaltoetuste ja maksuvabastuste süsteem ja kohandada seda nii, et madalama palgaga inimeste sissetulek ja kõigi inimeste motivatsioon tööd teha kasvaks.

Selleks, et madalapalgaliste perede olukorda parandada, viime läbi maksure-formi, mis vähendab tööjõumakse ja suurendab perede sissetulekut üle 100 euro kuus. Selleks seome maksuvaba tulu inimese sissetulekuga nii, et mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvaba tulu. Nii saame riigieel-arvele kõige väiksema koormusega teha nii, et alla 500 euro teeniv inimene tulumaksu ei maksa ja maksukoormus väheneb kõigil madalapalgalistel.

14

Tegemist on praeguse tulumaksusüsteemi edasiarendamisega, mitte astme-lise tulumaksuga ega sammuga astmelise tulumaksu poole, sest uusi mak-suastmeid ei tehta, kellelegi ei kehtestata kõrgemat maksuastet ja ka üldine maksuvaba tulu ja muud maksuvabastused säilivad.

Reformil on kolm põhilist eesmärki:

See suurendab vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende ja nende perekondade toimetulekut;

See tõstab inimeste motivatsiooni töötada ning aitab kaasa töötuse vä-hendamisele;

See aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus peagi ületab pensionile jääjate arv uute töö-turule sisenejate oma.

Selle reformi elluviimine maksab sõltuvalt poliitilistest valikutest kuni 120 mil-jonit eurot. See on suur summa, aga 3 korda vähem kui maksaks maksuvaba tulu 500 euroni tõstmine kõigil Eesti inimestel. Riigi tulude poolt vaadates – sama summa eest saaks tulumaksumäära (21%) langetada vaid ca 1,5% võrra. See kulu jääks riigi, mitte omavalitsuste kanda. Reformi tulemusena vähenevad madalapalgaliste tööjõumaksud ja madalapalgalisele perele jääb aastas kätte kuni 1200 eurot rohkem raha.

Küsimus: Kas selleks, et muuta madalapalgalised tööd tasuvamaks, tuleks vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja vabastada väikese sissetule-kuga pered tulumaksust?

JAH EI

15

Kas Eesti vajab uut ambitsioonikat plaani tasuvate töökohtade loomiseks?

Eesti majanduse selgrooks on ettevõtlikud inimesed, kes loovad ja arenda-vad oma ettevõtteid, loovad töökohti ja täidavad iga päev meie riigikassat. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2013. aastal 112 760 majanduslikult ak-tiivset ettevõtet, kus töötas 621 tuhat inimest. Meie elatustaseme tõus sõltub sellest kui hästi läheb meie ettevõtetel. Uute ettevõtete ja töökohtade loomi-seks ei ole üht „hõbekuuli,“ mis lahendab kõik probleemid. On inimesi, kes arvavad, et riik ja omavalitsused peavad hoidma eelarve tasakaalus, looma vaid hädavajaliku infrastruktuuri ja seejärel ettevõtjad rahule jätma vähenda-des aeg-ajalt vaid maksukoormust. Teised inimesed usuvad, et ettevõtluse edu sõltub palju enam riigi tegevusest, sest see mida inimesed õpivad, milli-seid ettevõtteid ja ettevõtlusvaldkondi toetatakse ja millele rohkem tähelepa-nu pööratakse, sõltub riigi otsustest. Kuna riik kõigega tegeleda ei jõua, on vaja läbimõeldud plaani. Selline plaan peab sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele:

Kuidas anda meie noortele selline haridus, mis on tööturul kõige enam hinnas ja tõstab ka meie ettevõtted uuele tasemele?

Kuidas luua oma nishis rahvusvaheliselt tuntud ja tugevate eksportivate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vöö nagu on „mittelstand“ Saksamaal?

Kuidas teha nii, et Eesti inimesed saaksid maksimaalselt kasu sellest, et majandus kolib üha rohkem internetti?

Kuidas tuua Eesti turule rohkem teadmistepõhiseid rahvusvahelisi ette-võtteid, väliskapitali ja välisinvesteeringuid?

Kuidas teha Eestist uute ideede ja ettevõtete testimispaik ja kasvulava?

Kuidas hoida Eesti avatuna hästi haritud inimestele, kes tahavad siin elada, töötada ja uusi tasuvaid töökohti luua?

Kuidas Eesti saab kasu sellest, et Euroopas jäävad inimesed üha vane-maks?

Kuidas teha nii, et uusi tasuvaid töökohti luuakse tulevikus ka väljas-pool Tallinna ja suuri keskusi?

16

On tõsi, et Eestis on ka täna kümneid riiklikke plaane ja strateegiaid, mis nende küsimustega otseselt või kaudselt tegelevad, kuid probleem on see, et nad on tehtud pigem ühe ministeeriumi vaatenurgast ja ei tegele nende küsi-mustega terviklikult. Sellepärast peab selline plaan tulema pigem valitsusest väljastpoolt ja tuleb välja töötada koostöös töötajate ja ettevõtjate esindus-organisatsioonidega.

Küsimus: Kas Eesti vajab uut plaani tasuvate töökohtade loomiseks?

JAH EI

Kas kasvatame Eesti jõukust loodusvarade läbimõeldud kasutamisega?

Eesti maapõues on hinnalisi maavarasid, mille kohta on infot väga vähe, sest Keskkonnaministeerium ei luba maavarasid uurida. Selle põhjuseks on pea-miselt hirm, et kõik maavaradega seonduv tähendab paljudele Eesti inimes-tele automaatselt looduskeskkonna hävitamist, tuhamägesid ja mürgijärvi. Samas on meie naabrid Rootsi ja Soome ühed suurimad kaevandajad Eu-roopas ja mäetööstus on üks ende rahvusliku rikkuse tugisambaid. Näiteks Rootsi üksinda toodab ca 20% Euroopa rauamaagi vajadusest ja 55% vase vajadusest. Üle 10% kõigist Rootsis tehtavatest tööstusinvesteeringutest on seotud mäetööstusega. Rootslased ja soomlased suudavad oma maapõues olevaid varasid kätte saada keskkonnasäästlikult. Keskkonnasäästlik mäe-tööstus on kõrgtehnoloogiline ja sealsed töökohad on hästi tasustatud. Veelgi enam, mäetööstusest pärinevad teadmised, teenitav kapital ja nõudlus teh-noloogia järele on kaasa toonud ka külgnevate sektorite, nagu masinatööstus ja transport arengu. Rootsis tekitab iga kaevanduses töötav inimene 5 töö-kohta külgnevates sektorites.

Sellepärast tuleb ka Eestis lõpuks alustada maa- ja loodusvarade, stratee-giliste maavarade ning võimalike tulevikumaavarade läbimõeldud uuringuid, tänapäevaste meetoditega saadud info süstematiseerimist ja laialdaselt ka-sutatavaks muutmist. Sellega koos peab loomulikult käima ka seadusandlus, mis tagab, et maavaradest saadud rikkused jääks kogu ühiskonna, mitte ük-sikute ettevõtete ja nende omanike kasutusse.

17

Küsimus: Kas toetate Eesti maavarade laiemat uurimist?

JAH EI

Kirjuta siia oma ettepanek, kuidas parandada perede toimetulekut ja kasvatada meie rahva jõukust? Kuidas anda eesti majanduskasvule uus hoog?

18

TeGUS RIIK

Kuidas kujundada meie riik tegusamaks ja tulemuslikumaks, kasutada paremini meie ühist maksuraha ja pakkuda paremaid teenuseid kõigile inimestele?

Oleme Eesti riiki uuesti üles ehitanud 23 aastat ning aastal 2018 tähistame oma riigi 100 sünnipäeva.. Oleme uurinud eeskujusid Soomest Singapurini ja näinud vaeva, et meie oma riik saaks just selline, et meie inimestel oleks siin hea elada. On palju, mille üle võime olla uhked, kuid Eesti pole kaugeltki kor-ras. Tuleb tõdeda, et peame jätkuvalt muutuma, et mitte saavutatut maha män-gida ning areneda edasi. Eesti vajab arenguks uusi ideid ja julgust muutusteks.

Uute perspektiivide otsingul peame toetuma põhiväärtustele. Meie jaoks on neid kaks:

Esiteks, Eesti on rahvusriik – ainult nii suudame arendada oma rahvast, eesti keelt, kultuuri ja elamisviisi. Kuid rahvusriik vajab ka kohandumist avatud ja suurte ohtudega maailmas.

Teiseks, Eesti areng saab tugineda vabale ja vastutustundlikule inimesele. Kõik mida teeme – olgu selleks riiklik iseolemisviis, majandus, kultuur või pe-rekond, on meie rahva ühislooming. Ainult vaba ja vastutustundlik inimene suudab luua.

Eelneva taustal vajame me usaldust oma riigi vastu ja eelkõige kindlustunnet, et meie riik toetab parimal võimalikul moel meie rahva eneseteostust. Kesk-seteks küsimusteks riigi elukorralduses on maksude kogumine ja jagamine ning valitsemiskorraldus.

Oleme seisukohal, et rahva vabal eneseteostusel tugineva arengu võimalda-miseks ei saa maksukoormust tõsta, vaid tuleb pingutada riigi olemasolevate vahendite parema kasutamise nimel. Usume, et õiglane maksukorraldus ei sea liigset koormat nõrgematele ja paneb suurema koorma neile, kel on suut-likkus seda kanda, soosides samas ettevõtlikkust ja soovi panustada enam rahvusliku rikkuse loomisse. IRL soovib maksukorralduses muutusi.

Eesti riiki tuleb hästi ja tulemuslikult valitseda. Lisaks keskvalitsusele on sel-leks vaja tugevaid ja tegusaid omavalitsusi. Aastaid on arutletud selle üle, et meie tänased omavalitsused ei suuda neist sõltumatutel põhjustel täita neile

19

pandud ülesandeid. IRL on seisukohal, et seda olukorda on vaja muuta ja anda meie omavalitsustele võime seista kohalike elanike huvide eest ja taga-da neile kõik seaduste ette nähtud teenused.

Eest riigi elanike arv lähiaastail kahaneb. Veelgi enam kahaneb tööealiste ela-nike arv ja seega peame pingutama selle nimel, et suudaksime ka avalikus sektoris hakkama saada vähemate inimestega, makstes samas vähematele inimestele vajadusel suuremat palka.

Algatame maksusüsteemi reformi

Maksuraha moodustab valdava enamiku meie riigi (ja kohaliku omavalitsus-te) eelarvete tuludest. Erinevate riikide maksukoormus ja selle struktuur on üsna erinevad nagu ka kogu maksukoormus. Maksukoormust saab mõõta mitmel viisil. Mõne metoodika kohaselt on Eesti sattunud lausa kõrgeima maksukoormusega riikide hulka. Üldises võrdluses on siiski kõige olulisem kõikide maksudega kokku kogutud raha suhe rahvuslikku rikkusesse. Siin on Eesti olukord suhteliselt tagasihoidlik – me kogume maksudena kokku oluliselt väiksema osa rahvatulust, kui Euroopa keskmine. Aastatel 2000 – 2014 oleme me maksudega jaganud ümber ca kolmandiku meie rahvuslikust rikkusest. Allpool on toodud võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega.

32,8

38,8 39,5

50

40

30

20

10

0

LT BG LV RO SK IE ES PL GR EE PT MT CZ CY UK HU SI LU NL DE

EU27 € AT IT FI FR BE SE DK

Allikas: Taxation trends in the European Union (2013)

maksukoormus Euroopa Liidus 2011. aastal (% sKP-st)

20

See on võrdluseks, see ei tähenda vajadust maksutaset tõsta. Olulisem on, kuidas jaguneb maksukoormus riigi sees erinevate maksukohuslaste vahel.

Maksud jagunevad tööjõumaksudeks, kapitalimaksudeks ja tarbimismaksu-deks. Lihtsalt öeldes maksustatakse esimesel juhul tööst saadavat tulu, teisel juhul omandit ehk vara ja kolmandal juhul tarbimist. Igal maksul on erinev sotsiaalne tähendus ja mõju. Lisaks täidavad riigieelarvet veel ka muud tulud – lõivud, trahvid, tulu riigiettevõtetelt ja toetused (sh EL toetused ca 4% SKP-st)

Enamiku EL liikmesriikide maksukoormuse struktuuris on suurima osa-kaaluga tööjõumaksud, mis moodustasid 2011. aastal EL-s kaalutud kesk-miselt 50,8% kõigist maksudest, Eestis 52,1%. Tarbimismaksude osatäht-sus oli EL-s 29,0%, Eestis 41,3%. Tarbimismaksude võrdlemisi suur osakaal Eesti maksutuludes on taotluslik. Nimelt loetakse tarbimismakse majanduskasvule vähem pärssivaks kui tööjõu- või kapitalimakse (Annual Growth Survey 2012).

100%

80%

60%

40%

20%

0%

BE IT FR ES LU € AT DE SE

EL27 NL DK FI CZ UK IE CY PT SK SI LV EL PL HU MT EE LT RO BG

maksuliste tulude struktuur Euroopa Liidus 2011. aastal (%)

Eelneva taustal tasub mõelda, kas peaksime muutma oma maksustruktuu-ri. IRL kaalub võimalust vähendada tööjõumakse (eelkõige sotsiaalmaksu), tasakaalustades seejuures üldise maksutaseme säilitamist teiste maksude osakaalu suurendamise kaudu. Tööjõumaksude vähendamisel peame silmas üksikisiku tulumaksumäära vähendamist (tulumaksumiinimumi tõstmise kau-du) ja sotsiaalmaksulae kehtestamist.

21

Senised katsed leida lahendus tööjõumaksude langetamiseks pole andnud tulemusi. IRL leiab, et tööjõumaksude vähendamise osas toimiva lahenduse leidmiseks on vajalik tööandjate ja töövõtjate vaheline kokkulepe. Käivitame protsessi selle leidmiseks ja viime koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioo-nidega läbi maksusüsteemi auditi, et selgitada välja ja kaaluda läbi võimalused tööjõumaksude alandamiseks üldist maksukoormust suurendamata.

Küsimus: Arvestades, et Eesti maksukoormus moodustab 32-34% meie rahvusliku rikkuse mahust, kas Eesti maksukoormus peaks

kasvama,

jääma samaks,

vähenema,

kulude katteks tuleks hoopis laenu võtta

Eestis on tööjõumaksud suhteliselt kõrged, kapitalimaksud väga madalad ja tarbimismaksud keskmised.

Küsimus: Kas Eestis peaks tööjõumakse langetama, suurendades vajadusel teiste maksude osakaalu?

JAH EI

Riigireform: Vähem bürokraatiat, vähem ametnikke, väiksem koormus ettevõtjatele

Suur probleem ettevõtjate ja kõigi maksumaksjate jaoks on pidev bürokraatia ja reeglite kasv. See tekitab lisatööd nii ametnikele endile kui ka ettevõtjatele. Meie riik läheb meile aina kulukamaks ja tülikamaks. Just juhtis riigikontrolör tähelepanu sellele, et igal aastal koostatakse hulgaliselt dokumente ja aruan-deid, mida ei kasuta keegi. Samamoodi on ka eurotoetuste jagamisel, riikliku

22

statistika kogumisel ja mujal. Hiljuti plaaniti euroraha eest tööle võtta sadu inimesi, kes tegeleksid puuetega inimeste vajaduste hindamise ja selle kohta aruannete kirjutamisega. Selline riik käib meile üle jõu.

Samuti on 2016. aastast alates on Eestis pensionile jääjaid igal aastal rohkem kui tööturule sisenejaid. Tulevikus peab ka riik oma töö tehtud saama vähe-mate inimestega. Usume, et suudame oma riiki hallata ka väiksema hulga inimestega kui suudame riiki reformida, vähendada bürokraatiat ja tarbetuid reegleid. Selleks peame tegema korraliku riigiauditi. Ainult nii on võimalik reaalselt ametnike arvu vähendada. Kokku hoitud rahaga saame tõsta palka-sid, et kasvatada teiste riigitöötajate motivatsiooni ja pühendumust.

Küsimus: Kas toetate bürokraatia, reeglite ja riigitöötajate arvu vähenda-mist, et suurendada teiste riigitöötajate palka?

JAH EI

Eesti vajab tugevaid ja iseseisvaid omavalitsusi

Kohalik omavalitsus on Eesti kestmise alustala. Selleks peab omavalitsus suutma täita talle pandud ülesandeid ja seda sõltumata keskvalitsuse armust ja suvast. Selle ülesande täitmiseks on vaja tagada omavalitsustele piisav suurus ja võimekus. Esimene eeldab kahanenud rahvastiku tingimustes oma-valitsuste liitumist ja teine omavalitsuste rahastamise reformi.

Suurem omavalitsused tähendavad suuremaid võimalusi enda eest seismi-seks eelkõige läbi kasvanud poliitilise ja administratiivse võimekuse aga ka kasvanud vahendite hulga kaudu. Keskse tähendusega on aga kompetentsi kasv kõigi küsimuste lahendamisel. Usume, et haldusreformi päästab paisu tagant ka sellega kaasnev rahastamisreform, mis jätab omavalitsustele suu-rema õiguse oma vahendite kasutamisel ja veelgi enam tagab sõltumatuse keskvalitsuse eraldistest.

23

Kas haldusreform peaks olema

radikaalne ehk maakonnapõhine,

konservatiivne ehk tõmbekeskustepõhine,

evolutsiooniline ehk vabatahtlik.

Küsimus: Kas koos omavalitsuste liitmisega tuleks tagada omavalitsustele ka iseseisev, keskvalitsusest sõltumatu tulubaas?

JAH EI

Kirjuta siia oma ettepanek, kuidas meie riik paremini tööle panna.

24

AjAMe eeSTI ASjA!

Märgi osade kaupa Sinu arvates kõige olulisemad ideed. Igas osas tee ÜKS valik.

OSA 1 VABA EEsTi - KAiTsTuD RiiK

1. Viime Riigikaitse arengukava ellu plaanitust kiiremini.

2. NATO liitlaste püsiv sõjaline kohalolek Eestis.

3. Panustame rohkem vabatahtlikule riigikaitsele.

OSA 2 ROHKEm LAPsi - EEsTi KEsTAB

4. Perepoliitika eesmärk: vähemalt kolme lapsega pered.

5. Lastega peredele valimistel kaalukam hääl.

6. Riik tagab elatisraha maksmise üksikvanematele.

OSA 3 JÕuKus KAsVAB JA PERED TuLEVAD TOimE

7. Kas Eesti vajab uut ambitsioonikat plaani tasuvate töökohtade loomiseks? 

8. Töö tasuvaks: Maksuvabastus madalapalgalistele.

9. Kas kasvatame Eesti jõukust loodusvarade läbimõeldud kasutamisega?

OSA 4 TEGus RiiK

10. Algatame maksusüsteemi reformi.

11. Riigireform: Vähem bürokraatiat, vähem ametnikke, väiksem koormus ettevõtjatele

12. Eesti vajab tugevaid ja iseseisvaid omavalitsusi.

KOKKUVÕTTEKS

Milline eelolevast 12 teemast on Sinu jaoks kõige olulisem? Kirjuta siia selle idee number, mis tuleks esimesena ära teha.