1

Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis

31.03.2020

Madis Raukas

MKMi lähteülesanne (A+B)

A.Töö eesmärk

Töötada välja Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi valdkondlik valikumetoodika.

B. Töö oodatav tulemus

Töö sisaldab järgmist teavet ning tulemusi:

valdkondlike valikute tegemise põhimõtete kirjeldus;

välja töötatud valdkondliku valikumetoodika kirjeldus;

välja töötatud valdkondliku valikumetoodika alusel fookusvaldkondade väljapakkumine koos läbi

viidud protsessi kirjeldusega;

soovitused valdkondliku valikumetoodika rakendamiseks;

ülevaade vähemalt kahe riigi rakendusuuringute valdkondlikest valikumetoodikatest.

2

Eessõna

Käesolev ülevaade on kirjutatud MKM:i Majandusarenguosakonna ettepanekul ning peaks

lühidalt haarama olulisemaid tegureid, mille osakaal pealkirjas nimetatud temaatika osas on

kriitiline. Ülevaate eesmärk ei ole üksikasjalik Eesti ja maailma majanduse, TAI- ja

ettevõtlusanalüüs (selleks on vaja märgatavalt rohkem osalejaid ja/või aega) vaid nö. “suure

pildi” vaate loomine komplekssele probleemile, milleks on Eesti ettevõtluse edaspidisel

innovatsioonil põhineva arengu suunad ja eelisarendatavad teemad.

Madis Raukas

Massachusetts, 05.04.2020

madisraukas@gmail.com

3

Sisukord

1. Rakendusuuringute programmi (RUP) valdkondlike valikute tegemise põhimõtete kirjeldus

1.1. Taust: RUPi tegevus 4

1.2. RUPi tegevuse tehnilised valdkonnad: valiku põhimõtted 5

2. RUPi valdkondade valikumetoodika

2.1. Valdkondade valiku sisendkomponendid 7

2.2. Valdkondade valiku sisendkomponentide kirjeldused

A. Eesti ametlikud majanduseesmärgid ja ootused, mis seostuvad RUPi tegevusega 10

B. Eesti TAI- ja investeerimisprioriteedid 12

C. Eesti ettevõtete info 15

D. Akadeemilised ja tehnoloogia arendamisega seotud kompetentsid Eestis 18

E. Megatrendid ja tehnoloogilised arengud maailmas (kvalitatiivne lähenemine) 19

F. Majandusharude kasvuprognoosid (kvantitatiivne lähenemine) 27

F.1. Harvard Atlas of Economic Complexity

F.2. Läbilõige potentsiaalsetest kasvualadest majandusprognooside põhjal

G. Eesti käsutuses olevad majanduslikud vahendid 32

2.3. Valdkondade valiku sisendkomponentide kasutamine 33

3. RUPi tehniliste valdkondade valikud väljatöötatud metoodika alusel 33

4. Lõpetuseks 39

Tänud 40

Viited 40

Lisad

1. Harvard Atlas of Economic Complexity: selgitusi 2.2.F.1 juurde 43

2. Näited Gartneri innovatsioonitsükli raportite analüüsist: IKT:ga seotud tehnoloogiad

mis võiksid saada kasutuskõlbulikuks järgmise 2 aasta jooksul 46

3. Näited tööstusharude, valdkondade ja tehnoloogianishide prognoositud kasvu-

kiirustest nii Nutika Spetsialiseerumise piires kui majanduse üldises läbilõikes 48

4. Sullingu-Tsu uuringus osalenud Eesti ettevõtted (2019) 50

5. Potentsiaalseid teemasid tulevikuks 51

6. TRL tehnoloogiatasemete süsteem (NASA definitsioonis) 52

7. Rakendusuuringud Iisraelis 53

8. Rakendusuuringud Taiwanil 55

4

1. Rakendusuuringute programmi (RUP) valdkondlike valikute tegemise põhimõtete kirjeldus

1.1. Taust: RUPi tegevus

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm (lühendatult RUP) kutsutakse ellu Eesti

ettevõtete TAI-tegevuse toetuseks. RUP on üks vahenditest innovatsioonisüsteemis, mille kaudu riik

panustab teaduspõhise, kõrgetasemelise tehnoloogilise ühiskonna ettevõtluse arengusse. RUP kui riiklik

programm võib vajadusel edaspidi kujuneda eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks, et komplekssemalt täita

talle seatud ülesandeid. RUPi peamiste ülesannete hulka kuuluvad

ettevõtluse tehnoloogia-alane nõustamine

tootearenduseks vajaliku teadmuse kogumine ja/või loomine läbi erinevate uurimis- ja

eksperimentaalsete arendustegevuste ning selle vahendamine ettevõtjale

selliseks tegevuseks mõeldud finantsabi leidmine/kaasamine erinevatest allikatest ja

finantstoetuste jagamine, sh. tegeliku tootearenduse tarbeks.

RUPi eesmärkide ja majandusliku tulemuslikkuse täpsem formuleerimine on ülivajalik. Selle

saavutamiseks valitakse konkreetsed mõõdikud (KPI – key performance indicator), mis teatud määral

erinevad riiklikult ja ettevõtluse tasandilt vaadatuna. Näited riiklikul tasemel KPI:dest:

SKP/ekspordi/alternatiivenergia tootmise kasv ning CO2 tekkimise vähendamine SKP kohta; erasektori

ettevõtete tootlikkuse suurendamine e. lisaväärtus töötaja kohta, suhtena Eesti ja EL keskmisesse;

TA&I-tegevuses hõivatud töötajate ja uutel tehnoloogiatel põhinevate firmade arvu suurenemine;

maksutulu otsene tõus (per valdkond/segment); ringmajanduse ja loodusvarade efektiivsem

kasutamine (uue materjali kulu toodangu kohta; elamisväärse keskkonna säilimine/parandamine

mõõdetuna nt. maakondades registreeritud elanike või uusehitiste arvu kaudu) jms. Näited KPI:dest nii

makro- kui mikrotasandil: digitaliseerituse-automatiseerituse tase tootmisprotsessides; TA&I-kulutuste

(intensiivsuse) tõstmine ja innovaatilistelt toodetelt saadava käibe suurendamine; immateriaalsesse

varasse tehtavate investeeringute kasvatamine; kõrgemapalgaliste (teaduslik-tehniliste) töökohtade arv;

ettevõtete peakontorite ja R&D keskuste arv Eestis jms.

RUP peab oma tegevuses osalema lisarahastuse taotlemisel Euroopast (läbi EARTO ja koos selle

liikmetega, Horizon raamistikust jne). Ettevõtluse intensiivsus kui sellest tulenevad rahastusvajadused

erinevad majandusvaldkondade ja tööstusharude kaupa. Lisaks sellele on ka kasutada olevad

toetusmeetmed lõpliku mahuga. Seetõttu tuleb RUPi potentsiaalsed tehnilised tegevusalad ja -viisid

prioritiseerida. Soovitused RUPi tegevusvaldkondade valikumetoodika põhimõtete formuleerimiseks ja

vastavate näidete toomine on käesoleva raporti põhiosa.

RUPi alla kuuluvates tehnilistes valdkondades peab toetus saadaval olema ettevõtete i) nõustamise, ii)

võrgustamise (sidemete loomise) ja iii) rahastamise jaoks. RUPi suunava tegevuse toimel ja sobivate

5

tingimuste korral võib ettevõtte esialgne tooteidee transformeeruda, näiteks uuema või keerulisema

tehnoloogia ja kõrgema oodatava lisaväärtuse suunas. Pikemas perspektiivis peaks lahendus leiduma

iga abiotsiva ettevõtte mõistlikele pürgimustele, ka fikseeritud valdkondade väliselt (ja/või kasutades

teiste riikide RTO:de abi).

On väga tõenäoline, et peale riigipoolse toe ja finantseerimise olemasolu otsustavad RUPi edukuse kaks

peamist tegurit: programmi hea kohaldamine Eesti oludele (ilma nö. jäiga kopeerimiseta) ning osalevate

ekspertide kompetentsus ja motivatsioon. Oluline roll õnnestumises on RUPi mandaadil (mida kelle

jaoks teha?) ja organisatsioonilisel küljel (kuidas formuleerida tulemuslikkus, kellele/kuidas antakse

aru?). Lisaks on selge, et RUPi tegutsemises potentsiaalselt osaleda võivaid kompetentseid

inimressursse leidub Eestis hetkel piiratud hulgal, mis nõuab seega tähelepanu ja kultiveerimist.

RUPi esmases faasis võib tekkida olukord, kus piiratud võimalused sunnivad tegevuse suunamise ainult

prioriteetsemate vajaduste rahuldamisele (kuidas iganes need defineeritakse), kuid arvestusega, et järk-

järgult ja finantsmahu kasvades järgmistes faasides testitakse järjest uusi valdkondi/tegevusi. RUPi

tegevuste eduka komplekti peaks määrama nende tulemuslikkus, s.t. osades alustatud valdkondades ja

meetodites külmutatakse või lõpetatakse tegevus kesise efektiivsuse tõttu. See peaks olema osa

pragmaatilisest agile-tüüpi lähenemisest RUPi tegevuse organiseerimisele, vastandina jäiga struktuuri

ja valdkondade hoidmisele. Iteratsioonitsüklite kasutamine lubab iga järgmise projektiga parandada

võimalikke möödalaskmisi esimestes; samuti on oluliseks agile-tööpõhimõtteks lähedane suhtlus ja

koostöö kliendiga ning erinevate lahendusversioonide varajane testimine.

Last but not least, riigil peavad olema tõsised ambitsioonid ja reaalne südikus innovatsiooni

edendamise otsuseid ellu viia. TA-mahuka ettevõtluse radikaalne toetamine võib kinni jääda

triviaalsete vastuolude taha; maailmapraktikast on teada, et 80:l protsendil innukalt innoveerivatest

riikidest jääb majanduskasv ikkagi kesiseks [1].

1.2. RUPi tegevuse tehnilised valdkonnad: valiku põhimõtted

Kui küsida, millised põhimõtted peaksid määrama need tegevusvaldkonnad, milles RUP eelistatult pakub

toetust Eesti ettevõtlusele, siis on vastus vähemalt sama kompleksne kui küsimus ise.

Ricardo Hausmann on hästi formuleerinud tähelepanuväärse tõsiasja: (vabas tõlkes) riigid ei saa rikkaks,

kui nad jätkavad ainult olemasolevaga sarnast tootmist (countries do not become rich by making more

of the same thing) [2]. Majanduskasvu käigus peab muutuma see, mida tehakse, ja see, milles ollakse

edukad. Peavad tegema asju, mida varem pole tehtud– tuleb osaleda innovatsioonis (vt. ka jaotus 3

allpool, Atlas of Economic Complexity [3]). Tüüpiliselt toimub progress järk-järgult, toetudes eelmiste

staadiumite oskusteabele ja kogemusele, aga liikudes sammu edasi tegevusalade koha pealt (siin

näideteks Iisrael ja Türgi). On võimalikud aga ka järsemad muutused, kus teadlikult ja laial skaalal

investeeritakse täiesti uutesse oskustesse, mida omandatakse lühikese aja jooksu, et agressiivselt ja

strateegiliselt suunduda mõnesse kiirestiarenevasse tööstusharusse (nö. tiigrihüpe). Selliseks näiteks

võiks olla Taiwan oma pooljuhtide ja mikroskeemide tööstusega, mis tekkis täiesti tühjale kohale

6

70ndate algul. Rakendades seda vaatenurka Eestile, tuleks teha mitmeid põhimõttelisi otsuseid selles

suhtes, kui konservatiivselt või julgelt soovime edasi liikuda ja kas mõlema arengutee kooseksisteerimine

mingis vahekorras oleks mõistlik.

Ennekõike määrab valdkondade valiku nende majanduslik mõtestatus, globaalsed kasvuperspektiivid

ning sobivus Eestile, ja mitte ühe või teise teema teaduslik või tehniline atraktiivsus. Nagu edaspidi

kirjeldatud, ringleb maailmas palju huvitavaid ideid, aga elujõulised turunishid kujunevad väheste

tehnoloogiate ümber, mis suudavad ennast tõestada ja äratavad seega ka majandusanalüütikute

tähelepanu. Kuidas “õiged” teemad ära tunda?

Nutikas spetsialiseerumine (NS), mille põhimõtted koostati aastatel 2012-13, proovis leida vastused

küsimustele, millistel aladel oli tol hetkel Eestis kõige tugevam potentsiaal ühelt poolt ettevõtluses ja

teiselt poolt teaduses, mis pidi looma ka aluse nende koostööks või ülevaate võimalustest. Samuti

analüüsiti olukorda tulevikku vaatavalt ja nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse lähenemise tulemusena

määratleti kasvualad, -valdkonnad ning -nishid [4]. Oletades, et Eesti teaduspotentsiaal ei ole võrreldes

NS defineerimisajaga (2013) oluliselt nõrgenenud vaid pigem vastupidi, ja et tööstuse/ettevõtluse tase

on edasi arenenud, tuleks valdkondade määramisel nüüd lisatähelepanu pöörata mitte niivõrd Eesti

majanduse ja teaduse komponentide uuele süva-analüüsile vaid sellele, kuhu liiguvad ettevõtlus ja

tehnoloogia areng maailmas üldiselt ja mida kodumaine ettevõtja sellest järeldama peaks. Riiklikust

vaatepunktist on Eesti tulevikuarengute finantseerimiseks vaja mitte ainult eurorahastust, vaid ka

tugevat ja maksujõulist erasektorit ning keskklassi. Ettevõtluse toetamiseks tuleks seega küsida, millised

sammud liigutaksid Eestit kui edulugu kõige kiiremini edasi.

Eelnevalt mainitud kahe arengutüübi võrdlusest (järk-järguline evolutsioon versus strateegiline pööre

uude tööstusharusse) võib põhimõtteliselt järeldada, et NS kui süsteem välistab neist teise tee

kasutamise senikaua, kui radikaalselt uus suund pole ametlikult finantseeritavate tegevusalade nimekirja

võetud, et kvalifitseeruda näiteks ELi toetusrahade jaoks. Seega tuleks defineerida valdkonnad

eurorahastust silmas pidades võimalikult laialt, samas aga pöörata tähelepanu eriti perspektiivikate

teemade eelisarendusele ja finantseerimisele. Võimalus on ka suunata ettevõtlust panustama selgelt

väljakuulutatud arendus- ja rahastustrendidele, olgu näiteks siinkohal madala süsinikusisaldusega või

muul viisil keskkonna ja kliimamuutusega seotud tehnoloogiad, mida Euroopa uus raamprogramm

laialdaselt toetab.

Oluliseks põhimõtteks tuleks kindlasti pidada ettevõttepoolset initsiatiivi tootearenduse jaoks

kasutatavate uuringute ja eksperimentaalarendustöö suhtes, mille olemasolu või puudumine hakkab

määrama paljude projektide edukust. Motivatsioon on väärtuslik: kui uute toodete arendamiseks on

ettevõtjal olemas vajadus ja kindel huvi, siis tuleks seda toetada olenemata konkreetsest valdkonnast,

samal ajal eelistatult suunates vahendeid (raha, nõustamine) strateegiliselt valitud alade tarvis.

7

2. RUPi valdkondade valikumetoodika

2.1. Valdkondade valiku sisendkomponendid

Parim võimalik lähenemine sellele mitmetahulisele küsimusele oleks samuti mitmekülgne, et valikusse

haarata olulisimad mõjutegurid. Enamikku neist on põgusalt mainitud eelmises alajaotuses. Seega

peaks RUPi algsete (tehniliste) töövaldkondade määratlemine põhinema erinevatest infoallikatest pärit

“sisendkomponentide” kombineerimisel (vt. punktid A)-G) allpool) sellisel moel, et nende võrdlemisel ja

liitmisel tekkivat tervikpilti saaks edaspidi põhimõtteliselt rakendada kogu Eesti ettevõtluse TAI-tegevuse

hindamisele. Viimase intensiivsusskaala (s.o. kui palju tootearendust ja millisel viisil) ning tegevusalad

ulatuvad nö. seinast-seina. Sisendkomponentide osakaalud sobiva valiku koostamisel peaksid esialgu

jääma paindlikuks ja kohati isegi lahtiseks.

Sisendkomponendid valikute strateegia jaoks oleksid järgmised:

A. Eesti ametlikud majanduseesmärgid ja ootused, mis seostuvad RUPi tegevusega.

Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete indikaatorite väärtuste kaudu tuleks defineerida, millist efekti

soovitakse RUPi tegevusest (nt. maj. kasvu kiirus, kõrvalefektide talutavus jne, vt. 1.1) ning kus

peaks Eesti oma arengus olema 5, 10 või 15 aasta pärast. Vajalik formuleering MKM:lt.

B. Eesti TAI- ja investeerimisprioriteedid. Hetkel kehtiv, eelmisel kümnendil paika pandud Eesti

majanduse strateegiline orientatsioon e. Ettevõtluse Arengustrateegia aastateks 2014-20;

eelisarendatavad valdkonnad (Nutikas spetsialiseerumine, NS [4]), mis tuleks praeguses

kontekstis uuesti üle vaadata.

C. Eesti ettevõtete info. Siia kuuluksid ideaaljuhul kõigi teadaolevalt TAI kulutusi tegevate Eesti

firmade tegevusalad, TAI investeeringute intensiivsus, käive (ja kui võimalik siis nt.

brutomarginaal finantsvõimekuse hindamiseks); juhul kui saadaval, siis ka siiani mitteaktiivsete,

kuid nö. TAI “investeerimisvalmis” olevate ettevõtete teave (nii NS valdkondades kui väljaspool,

et vältida piiratust/ kallutatust); ettevõtete teadmusallikad ja arenduspartnerid (nt.

akadeemilised ja TAKide rühmad, RTO:d mujal riikides), vastavate TAI projektide teemad;

tulevikuhuvid ja nägemused arengusuundadest. Soovitus: küsitlus ettevõtete seas (MKM).

D. Akadeemilised ja tehnoloogia arendamisega seotud kompetentsid Eestis. Milline on hetkeseis,

millistel aladel on toimunud ekspertiisi kasv võrreldes NS algse definitsiooniga 2012-13. See

komponent prognoosib kaudselt ka kodu- ja välismaise ajupotentsiaali kasutamise tulevast

suhet. Ideaalis põhineks info objektiivsel hindamisel, selle puudumisel küsitlusel ja tagasisidel

(self-evaluation) nii ülikoolidest laborite ja uurimisrühmade tasemel kui Tehnoloogia

Arenduskeskustest (TAKidest), soovitavalt standardiseeritult ja juhindudes TRL-skaalast

(Technology Readiness Level). Vajalik: MKMi tellimus.

E. Megatrendid ja tehnoloogilised arengud maailmas. Rahvastiku, kliima, tervishoiu, töise

tegevuse ja muude valdkondade muutumisega seotud globaalsed trendid, mis mõjutavad kõike

ja kõiki, sh. Eestit. Tehnoloogilise progressi peamiselt kvalitatiivsed kirjeldused ja prognoosid nii

ettevõtlustegevuse kui akadeemilisemat tüüpi uurimistöö põhjal – kuhupoole liiguvad olulised

8

majandusharud, millises suunas peaks vaatama uute ärivõimaluste väljapakkumiseks Eesti

ettevõtetele?

F. Maailma majanduse kasvuprognoosid. Kvantitatiivsed projektsioonid konkreetsete alade ja

tööstusharude kaupa (teatud perioodi kogukasv või aastane kasvuprotsent (CAGR) jne). Millised

on ootused NS kasvualadele, valdkondadele ja kasvunishidele vastavalt Euroopa ja/või maailma

majanduses? Mis alad üldiselt omavad kõige tähelepanuväärsemat kasvuperspektiivi (ei pruugi

kuuluda NS alla)?

G. Eesti käsutuses olevad majanduslikud vahendid. Milline riigipoolne rahastus on võimalik, nii

konkreetselt RUPi tarbeks kui kogu Eesti majanduse stimuleerimise jaoks üldiselt? Milliseid

alasid võimaldab eelistatult finantseerida Euroopa fondide toetus (sh. Horizon Europe)? Kas on

muid finantseerimisvõimalusi – nii riiklikul kui ettevõtete tasemel (sihtlaenud pankadest,

fondidest)? Millised inimressursid on kõne all – hetkel ja 10-20a. perspektiivis? Vajalik MKM:i

formuleering.

Esimese valikuringi lõpus tasub ilmselt ka uurida ja kõrvutada, milliste teemadega tegeletakse teistes

Euroopa ja maailma RTO:des (nt. Hollandi TNO, Saksamaa Fraunhofer, Taani GTS, Rootsi RISE, Soome

VTT; Taiwani ITRI, Iisraeli IA jt) ja millised võiksid olla koostöövõimalused või sünergiad Eestiga.

Esitatud loogika valikute tegemiseks võib lühidalt kokku võtta järgneva nelja küsimusega (võimalik, et

rohkem kui ühes iteratsioonitsüklis) ning illustratsiooniga allpool:

1. Mis on Eesti ambitsioon (vajadused ja eesmärgid): mida me saavutada tahame, ja kui kiiresti?

2. Kes on RUPi tegutsemise raames vajaliku teadmuse genereerijad ja millised on vastavad TAI- ning

infrastuktuuri võimekused (tööstuses ja akadeemilisema poole peal)?

3. Millised (potentsiaalselt) eelistatud aladest võimaldaksid Eestile garanteerida soovitud suuna ja

kiirusega majanduskasvu järgmiseks 10-20 aastaks?

4. Mida võib Eesti endale rahaliselt ja tööjõuressursse arvestades lubada, ning mis on haardeulatusest

ühel või teisel põhjusel väljas?

Joonis 2.1. Üks võimalikest viisidest illustreerida tegevusvaldkondade valikut mõjutavate tegurite suhet.

9

Valdkondade nimekiri oma kogu-ulatuses, mis tekib ülalnimetatud komponentide kombineerimisel, on

ilmselt pikem ja mahukam, kui riigi võimalused TAI-tegevuse toetuseks lubavad. Samas aitab nö. täispilt

hinnata ja adresseerida ettevõtete TA-tegevust kogu selle skaalal - alates ettevõtluses domineerivatest

vajadustest ja võimalikult tugeva majandusliku efekti loomisest kuni nõrgema mõju ja harvemate

ideedeni. Agile-projektijuhtimise filosoofia soovitab maksimiseerida tulemuslikkust läbi tegevuse

kohandamise, vastavalt kujunevatele tingimustele. Siinses kontekstis võiks seda tõlgendada nõnda,

et alustada tuleks sealt, kus vajadus ja õnnestumise tõenäosus on kõige suuremad ja korrigeerida

töömeetodeid jooksvalt. Nagu eespool mainitud peaks RUPi valdkondade lõpliku valiku määrama

tulemuslikkus, s.t. osades alustatud valdkondades külmutatakse või lõpetatakse tegevus kesise

efektiivsuse tõttu.

10

2.2. Valdkondade valiku sisendkomponentide kirjeldused

A. Eesti ametlikud majanduseesmärgid ja ootused, mis seostuvad RUPi tegevusega

Värskeim vaade Eesti tulevikule on leida riigi kahest uuest arengustrateegiast: “Eesti 2035” (kasutatud

avaldamata versiooni veebruarist 2020 [5]) ja Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse arengukava 2021-35 (koos lisadega, samuti veebruarist 2020) [6].

Lisaks viiele kesksele strateegilisele sihile esimesest arengukavast on siinkohal aja&ruumi kokkuhoiu

tõttu mõistlik esitada ainult mõned olulisemad näited. Strateegilised sihid:

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Selle nägemuse elluviimiseks arendatakse

…tervishoius:

o Esmatasandi varase sekkumise süsteemi, terviseriskide vähendamise eesmärgil;

o Haigla- ja tervishoiuasutuste võrgustiku nüüdisajastamine;

o Pikaajalise hoolduse rahastamismudeli uuendamine (sh hoolduskindlustus);

o Hooldusteenused (rõhuasetusega kodus/ kogukonnas hooldamisele, sh taristuinvesteeringud,

tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamise suurendamine);

o Sündimust ja vanemlust toetavat perepoliitikat;

o Laste heaolu suurendavaid integreeritud teenuseid ja sekkumisi (sh erivajadusega,

käitumisprobleemidega ja traumakogemusega lastele).

…energeetikas:

o Ohutut, keskkonnahoidlikku, konkurentsivõimelist, vajaduspõhist ja jätkusuutlikku

energiataristut;

o Kliimaneutraalsele energiatootmisele/ -tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristut,

samuti madala süsinikuheitmega energiatootmisele/ -tarbimisele ülemineku jaoks vajalikke

eeldusi (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja

pikaajaline salvestus);

…transpordis:

o Vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust;

o Aegruumilisi vahemaid vähendavaid transpordiühendusi (olulisimad “lõpetamata” maanteed

Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu jne, Rail Balticu valmimine…).

Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-35 eesmärk on

kujundada konkurentsivõimelised tingimused teadmuspõhiseks tootlikkuse ja heaolu kasvuks ning

11

Eesti ühiskonna kestlikkuse tagamiseks teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust

soosiva tõhusa ja mõjusa poliitika kaudu. Arengukava näeb ette:

o Eesti TAI süsteemi arenguks kindlustada TAI oluline roll riiklikus poliitikas koos avaliku

sektori TAI rahastamise tõusuga 1%-ni SKP-st ning edaspidi rahastuse hoidmine

vähemalt samal tasemel;

o Teaduse kõrge taseme hoidmiseks ja tõstmiseks tagada teadlastele

konkurentsivõimelised töötingimused, heal tasemel teadustaristu ja rahvusvahelise

koostöö võimalused;

o Kujundada selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid

ettevõtjaid, investeeringuid, talente. Soodustatakse Eesti ettevõtjate kõrge

lisandväärtusega eksporti ning uutele turgudele sisenemist. Toetatakse Eesti

tööstussektori konkurentsivõime kasvu sh liikumist väärtusahelates kõrgemale.

Järgmised mõõdikud on kavandatud nimetatud arenduste jälgimiseks (mittetäielik loetelu;

teadaolevad kvantitatiivsed KPI:d on ära toodud):

Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest (2018: 78%, 2035: 110%);

Riigieelarves kavandatud TA kulutused osakaaluna SKPst (2019: 0.75%, 2035: 1.0%);

Erasektori TA kulutuste tase SKPst (2018: 0.59%, 2035: 2%);

Doing Business indeks maailmamastaabis (2019: 16. koht, 2035: 5. koht);

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL keskmisest (20xx: 39%, 2035: >39%)

Investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKPst (20xx: 2.4%, 2035: 6.0%);

Teadlaste ja inseneride arv erasektoris (2018: 1761 inimest, 2035: 6000 inimest);

Kõrgharitute osatähtsus 30−34-aastaste hulgas;

Ringleva materjali määr (taaskasutus);

Vähese süsinikuheitega majandus: taastuvenergia osakaal energiatootmises;

CO2 heide transpordisektoris;

Hoonete energiatõhusus;

Ulatuslikum digitaliseerituse ja automatiseerimise (sh. robotid) kasutuselevõtt ettevõttetes.

Siia jäävad hetkel lisamata erinevad alamvaldkondade detailsed tulevikustsenaariumid (nt.

regionaalareng, tootlikkus, tööjõuressursid jt), mis on viimasel ajal koostatud [7-9]. RUPi tegevus peab

eeldatavasti kaasa aitama kõigi loetletud (ja loetlemata) eesmärkide saavutamisele. Lisaks on võimalik

seada spetsiifilisi, RUPi mõjuga seotud eesmärke ja mõõdikuid, mille täitmine aitaks kaasa kirjeldatud

arengutele. On selge, et kirjeldatakse väga ambitsioonikat 15-aasta tuleviku-stsenaariumi, mille jaoks

on vaja nii majanduse kui oskusteabega seotud ühiskondlikku pingutust – ning suures koguses

finantseerimist. Samas on teada, et taust mille suhtes mõõdetakse ei ole staatiline, vaid ka teiste

maade tootlikkus liigub edasi: McKinsey prognoosib arenenud riikides selleks keskmiselt kuni +2% aastas

[10].

12

B. Eesti TAI- ja investeerimisprioriteedid

Hetkel on endiselt kehtiv eelmisel kümnendil paika pandud Eesti majanduse strateegiline orientatsioon

dokumendis “Ettevõtluse Arengustrateegia aastateks 2014-20” [11] ning teadus- ja

innovatsioonistrateegia samaks perioodiks dokumendis “Teadmistepõhine Eesti” [12]; hetkel käib

MKM:i ja HTM:i ühistöö uue dokumendi kallal: “Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse arengukava 2021-35” [6]. Teadmuspõhise majanduse eelisarendatavad kasvualad (3), -

valdkonnad (5) ja -nishid (11) on kirjeldatud “Nutika spetsialiseerumise” (NS) Arengufondi poolt

publitseeritud alusdokumendis (“NS – kvalitatiivne analüüs”, 2013 [4]), lisaks millele võib leida ka selle

kitsaskohtade analüüsi [13] ja kriitilist läbivaatust [14]. Üle-eelmisel aastal viidi läbi ka kasvualade

edenemise uuring, mille raport ja tehniline lisa on kättesaadavad 2018. aastanumbriga [15].

Allpoololevas Tabelis 2.2 on näidatud NS definitsioonid (2018.a. ülevaateraportist). Tabelis 2.1. on

potentsiaalsete kasvualade pingerida vastavalt Arengufondi kogutud andmetele (intervjuud/küsitlus,

2013), teistes veergudes on toodud samaaegse kvantitatiivse analüüsi tulemused (2012.a. andmed).

Tabel 2.1. NS potentsiaalsete kasvualade kvalitatiivne pingerida (Arengufond 2013) koos kvantitatiivse analüüsiga (Varblane

et al, 2012.a. andmed).

Kasvuala AF järjestus (interv./küsitlus)

Hõive (töötajaid)

Eksporditulu (k€)

Lisandväärtus/ töötaja (k€)

Suhteline lisandväärtus*

IKT 1./1. 17 591 1 210 462 35.8 156.7%

Tervisetehnoloogiad, tervishoiuteenused 2./2. 3 530 327 719 30.4 133.1%

Funktsionaalse/ tervisliku toidu tehnoloogiad 3./5. 13 197* 361 000* 23.4* 102.4%

Keemiatooted 4./3.-4. 2 285 456 556 49.8 218.0%

Innovaatiline majade ehitus (puitmajad) 5./3.-4. - - -

Puidu väärindamine 6./6. 13 043 724 809 22.0 96.3%

Masinaehitus 7./8. 6 720 442 156 23.5 102.9%

Logistika 8./7. 10 738 1 489 123 49.8 218.0%

*2018.a. arvutused tervisliku toidu suhtes; suhteline lisandväärtus 2012.a. Eesti keskmise suhtes (käesolev töö). Andmed: [15].

On tähelepanuväärne, et suure tööhõivega suhteliselt traditsioonilised ettevõtlusalad nagu puidu

väärindamine ja toidutehnoloogia reastuvad viimastena töötaja kohta teenitud lisandväärtuse osas.

Viimased kaks kõne all olnud ala (logistika ja masinaehitus) jäid pingerea lõppu mitte lisandväärtuse

efektiivsuse järgi, vaid vastavalt prevaleerivale arvamusele ning ei jõudnud seetõttu lõplikkusse

kasvualade valikusse. Lisandväärtuse suuruselt jagasid keemiatooted ja logistika 1.-2. kohta.

Eelpoolmainitud ”Eesti 2035” [5] seab eesmärgid tulevikuinvesteeringuteks, et suurendada majandusele

oluliste valdkondade võimekust, samuti tagamaks teadusasutuste ja ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse alast koostööd Eesti ning selle regioonide majandusele olulistes fookusvaldkondades.

Sealhulgas pannakse ette NS valikute ümbermõtestamine. Ambitsioonikamad tehnoloogiateemad on:

Saada biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas

Kasvuhoonegaaside hulga vähendamine (majandusele olulised valdkonnad põlevkivi- ja

puidukeemia, põllumajandus ja toidutehnoloogia, energiatootmine jt tekitasid 3x rohkem

heidet/SKP kui EL keskmine 2015, +20% kasvu 2017.aastaks)

Energiaga varustamine: madala süsinikuheitmega energiatootmine, vajalikud võrguühendused

taastuvenergia tootmisele, targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused

Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (digitaliseerimine ja automatiseerimine).

13

Tabel 2.2. Nutika spetsialiseerumise alad, valdkonnad ja nishid (2018 raportist [15]).

14

15

C. Eesti ettevõtete info

Järelduste tegemiseks Eesti ettevõtete TAI-huvi ja võimekuste suhtes oleks vajalik koondada kõigi

teadaolevalt TAI-kulutusi tegevate firmade tegevusalad, käive (ja ideaalselt ka nt. brutomarginaal TAI:ga

seotud finantsvõimekuse hindamiseks), TAI-investeeringute intensiivsus (protsent käibest), samuti

ettevõtete teadmusallikad ja arenduspartnerid (nt. akadeemilised ja TAKide rühmad, RTO:d mujal

riikides). Selline info on hetkel mingil kujul saadaval ainult NS valdkondades, kuid oleks vajalik ka

väljaspool neid, et vältida piiratust/ kallutatust edasiste järelduste osas (kasvunishides arvuliselt

ainult 4-5% Eesti ettevõtetest, 2016.a. andmetel). NS kasvunishide ettevõtete kogukäive moodustas

ligikaudu viiendiku ja eksport kolmandiku kõikide Eesti ettevõtete samadest näitajatest (2016), seega

enamuse ettevõtete statistika tuleb täieliku pildi saamiseks sellele lisada.

Infoallikad: i) teave 80% Eesti ettevõtete kohta saadaval MKM:i andmebaasides? Eesti ekspordi

minimaalse analüüsi leiab Lisas 1. ii) ETAgi/ETISe abil vastavate TAI-projektide teemad, kui kasutatud on

avalikku finantseeringut ja/või teema pole ettevõtte poolt kuulutatud konfidentsiaalseks. iii) teave

HTM:is ettevõtete-õppeasutuste koostööst? iv) otseküsitlused: nii TAI-aktiivsete kui siiani

mitteaktiivsete ettevõtete investeerimisvõimalused, tulevikuhuvid ja nägemused arengusuundadest.

Üks asjalikumaid katseid TA-huvide osas mingitele järeldustele jõuda on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

tellitud uuring Eesti ettevõtete ning akadeemiliste institutsioonide TAI-koostööst,

finantseerimismeetoditest ja rakendusuuringute vajalikkusest, mis viidi läbi Anne Sullingu ja Dennis Tsu

(olnud Stanford Research Institute juhtkonnas) eestvedamisel aastatel 2018-2019. Uuringu tulemusi

tutvustati veebruaris 2019 [16] (ja ajalehes Postimees [17]). Avaldatud informatsioon näitab kohtumisi

ligi 30 erineva asutuse esindajatega (sh. ülikoolid) ning 40 ettevõtte osalemist küsitluses (vt. Lisa 4), kuid

intervjuude detailid on konfidentsiaalsed. Peamised järeldused: Eestis on rakendusuuringute koha peal

hulk tühja maad ehk TRL-keeles (Technology Readiness Levels, vt. punkt D) kui ühelt poolt viljeletakse

alusuuringuid ülikoolides tasemetel 1-3 ja teiselt poolt on ettevõtetes toimuv tootearendus tasemetel

TRL7-9 , siis vahepealne tegevus (rakendusuuringud TRL4-6) jäävad katmata, mis teeb raskeks

majanduse muutumise innovatsioonipõhiseks. TAKid, mis ellu kutsutud rakendusuuringute tühikut

täitma, ei ole olnud eriti edukad (TFTAKi kui edukaim jäetakse sellest väitest siiski välja)

organisatsiooniliste reeglite, finantstoetuse ja administratiivsete piirangute tõttu. Lisaks Soome VTT

huvi nimetamisele Eesti aitamise vastu soovitab ülevaade kolme võimalust edasiliikumiseks. Selleks on:

i) tegeleda Eesti ettevõtete teenindamisega, et toetada neid tootearenduses ja väärtuse lisamises

toodetele nii kiirelt kui võimalik; ii) kontsentreeruda põhiliselt IKT:le (oleks suhteliselt laialt defineeritud

ja sisaldaks robootikat) idufirmade arendamise ja ettevõtete toetamise kaudu, suunates neid protsesse

digitaliseerima (automatiseerima); iii) investeerida mõnda pikaajalisse megatrenditrendi, mis seostuks

Eestiga ja lubaks 5-10 aasta jooksul luua olulisi tehnilisi kompetentse ning jõuda mõnes tööstusharus

liidrite hulka. Lisaks rida muid soovitusi, mis on toodud diskussioonis jaotuses 3 allpool.

Saadaolev info: hetkel piirdub see NS kasvualadele kuuluvate ettevõtetega ning ei sisalda nende TAI-

kulutuste või teemade täpsemat ülevaadet. Lisaks saab kasutada üldistatud andmeid Statistikaametilt,

Eesti Pangalt jt (nt. Swedbank [18]). NS ettevõtete TAI-aktiivsuse ülevaade on esitatud Tabelis 2.3

16

allpool, kus arvutusteks on kasutatud NS kasvualade edenemise uuringu andmeid [19] ja vastavad

järeldused järgmisel lehel.

Tabel 2.3. NS kasvunishidesse kuuluvate ettevõtete TAI-koostöö (edenemisraporti [15] taustandmete põhjal [19], nov 2018).

Kasvuala Kasvunish Ettevõtteid sh. TAI-koostööd Sagedus IKT Andmeanalüüs 463 50 10.8%

Infoturvalisus 37 4 10.8%

Tootm.automatiseerimine 59 46 78.0%

Tarkvaraarendus 1898 38 2.0%

Energia & Energia&ress.ehituses 111 74 66.7%

Ressursid & Puit ehituses 761 12 1.6%

Toit & Nano- & pinnakatted 135 89 65.9%

Materjalid Põlevkivi(keemia)* 18 9 50.0%

Funktsion./tervislik toit 724 100 13.8%

Tervis/Bio E-tervis 66 8 12.1%

Biotehnoloogia 250 117 46.8%

Kokku** 4522 547 12.1%

*kasvunishi ettevõtete arv madal; **sisaldab ilmselt mõningaid mitmekordselt loetud ettevõtteid.

Erinevalt uuringu publitseeritud tulemustest on siinkohal arvesse võetud kõiki antud kasvunishi

ettevõtteid, mitte ainult suuremaid tegijaid. Selle loogika järgi mõõdame üksiku võimaliku

tootearendusalgatuse sagedust, mitte 10 suurema käibeomaniku tegevust nagu publitseeritud aruandes

[15]. Tabeli 2.3 põhjal võib NS kasvunishid jagada nende TAI-tegevuse sageduse järgi tinglikult kaheks,

kõrgema (>45%) ja madalama (<15%) aktiivsusega, kuid pea võrdse suurusega rühmaks (vastavalt

kollane ja sinine märgistus Tabelis 2.4).

Tabel 2.4. TAI-tegevuse sagedus NS kasvunishide ettevõtete seas 2016 (andmed [15]). Näidatud on ka vastavate nishide

aastane keskmistatud kasvumäär.

Pingerea nr.

Kasvunish TAI-sagedus

2012-16 kasv p.a.

Pingerea nr.

Kasvunish TAI-sagedus 2012-16 kasv p.a.

1. Tootm.automatiseerim. 78.0% -0.9% 6. Tervislik toit 13.8% 0.7%

2. Energia&ress.ehituses 66.7% 1.3% 7. E-tervis 12.1% 6.2%

3. Nano & pinnakatted 65.9% -6.3% 8. Infoturvalisus 10.8% 7.5%

4. Põlevkivi(keemia)* 50.0%* -4.9% 9. Andmeanaluus 10.8% 6.8%

5. Biotehnoloogia 46.8% 2.2% 10. Tarkvaraarendus 2.0% 18.6%

11. Puit ehituses 1.6% 10.5%

*kasvunishi ettevõtete arv madal

Koostöö tegemise initsiatiiv on selgelt nendest aladest esimese viie poolel (tootmise automatiseerimine,

energia ja ressursitõhusus ehituses, nanomaterjalid ja pinnakatted, põlevkivikeemia (hoolimata

väikesest valimist) ja biotehnoloogia. See jaotus viitab suuremale rakendusuuringute/ eksperimentaal-

arenduse võimele või vajadusele esimeses ning hulga madalamale teises NS kasvunishide rühmas.

Kasvunishide keskmine TA-koostöösagedus 2016 oli 12%, Swedbanki 2019.a. üldisele tööstusküsitlusele

vastajate seas 21%.

Diagramm Joonisel 2.1 kirjeldab NS kasvunishide majandusetegevuse muutusi 2012-2016,

nishiettevõtete keskmistatud lisaväärtust Eesti keskmise väärtuse suhtes ja ka seda, millise osa

moodustab iga nishi müügitulu kogu Eesti müügitulust (minimaalselt 0.2% infoturvalisuse ja

maksimaalselt 3.9% tervisliku toidu jaoks). Kõige silmapaistvama müügitulu kogukasvuga sellel perioodil

on olnud tarkvaraarendus (98%), järgnevad puit ehituses (49%), info&küberturve (33%), andmeanalüüs

17

Joonis 2.1. NS kasvunishide müügi ja ekspordi muutus 2012-16; suhteline lisandväärtus* üle Eesti keskmise (0%=keskmine

tase, 100%=2x keskmine, 2016); iga nishi juures on näidatud selle osakaal kogu Eesti müügitulust (andmed [15]).

*Lisandväärtus defineeritud kui ärikasumi, tööjõukulude ja kulumi summa [15].

(30%) ja e-tervis (27%). Nendest viiest nishist on seega kõrgeima keskmise aastase kasvumääraga

tarkvaraarendus (18.6%), teised neli jäävad vahemikku 6.2%-10.5% (võrdluseks tulevikuprognoosidega

punktis F). Lisaks jäävad silma veel kaks kasvumääradega seotud asjaolu: i) need reastuvad täiesti

vastupidiselt TAI-koostöö tegemise aktiivsusele (vt. Tabel 2.4) ja ii) on tähelepanuväärne, et kahel

olematu või negatiivse kasvuga alal nagu energia/ressursitõhusus ehituses ning põlevkivikeemia on

kordades suurem lisaväärtus kui Eesti keskmine (vastavalt 2.65x ja 2.96x) ja teistel kasvunishidel.

Swedbanki kokkuvõte 2018.a. majandustulemustest [18] viitab digitehnoloogia ja infotöötluse vähesele

kasutamisele Eesti tööstuses, samal ajal kui automatiseerimine omaette NS tööstusharuna kaotas

ajavahemikul 2012-16 mahus -3.4% (madal investeerimisvalmidus ettevõtetes?). Lisas 1 on toodud Eesti

ekspordi lühiülevaade (koos teenuste osakaalu näitamisega [3], mis moodustab tervikust ligikaudu 30%,

sh. IKT 17% (2017)).

Lisaks: olemas ETISe projektide nimekiri lõpukuupäevaga 2015 või hiljem (analüüs vajalik).

Soovitus: läbi viia põhjalik TA-suunitlusega küsitlus ettevõtete seas (MKM:i tellimus).

Omaette klassi ettevõtetest moodustavad idufirmad, kelle tegevusvaldkonnad ja vajadused erinevad

küpsematest firmadest lühema ajahorisondi ja/või vahendite poolest. Sellest olenemata peaks

tootearendusega seotud toetus ka nendeni ulatuma juhul kui baastingimused (tööjõu- ja

finantsressursid) tegevuse jätkumiseks on täidetud. Startup Eesti andmebaasis on hetkel pisut alla 1000

registreeritu, mis on jaotatud 16:sse sektorisse [20]:

-50.0%

0.0%

50.0%

100.0%

150.0%

200.0%

Müügi muutus

Ekspordi muutus

Suht. lisaväärtus

18

Sektor Firmade arv Töötajaid Käive (M€)

AdTech & Creative Tech 114 261 65

Advanced manufacturing and industry 20 139 5

AgTech & FoodTech 29 105 5

Business software and Human Resources 173 1159 107

CleanTech 52 192 23

Communication 38 121 4

Consumer products and services 95 87 5.3

CyberTech 48 514 31

DeepTech & SpaceTech 25 344 23.6

EdTech 42 130 5.4

FinTech 123 1617 46.7

Gaming 35 223 25.5

HealthTech, Life sciences, Wellness 79 176 8.5

PropTech & Construction 29 58 1.1

Transportation & Logistics 53 728 2.6

Traveltech 34 42 3

Kokku 989 5896 361.7M€

D. Akadeemilised ja tehnoloogia arendamisega seotud kompetentsid Eestis

Antud sisendkomponent annab ülevaate teemadest ja kompetentsidest, mis oleksid saadaval Eesti

ülikoolides (vajadusel rakenduskõrgkoolides) laborite ja uurimisrühmade tasemel, Tehnoloogia

Arenduskeskustes (TAKides) või teistes Eesti oskusteavet hoidvates institutsioonides/asutustes. Neist

enamiku kohta on võimalik leida väheste detailidega üldiseid kirjeldusi, mis annavad teatud pildi

tegevusaladest. Tõenäoliselt oleks märksa rohkem abi asjatundja poolt koostatud detailsest infost, mis

oleks i) standardsetel alustel ja ii) vajadusel korratav (nt. iga 1-2 a. tagant). Objektiivse hindamise

puudumisel sobiks ühtlustatud küsitlusele vastamine (self-evaluation) juhindudes nt. TRL-skaalast

(Technology Readiness Level), mis seostab iga uurimisteemaga teatud kompetentsitaseme vastavalt

sellele, kuidas seda antud juhul vallatakse (üldisest lugemusest ja kontseptsioon-eksperimentidest kuni

töötavate süsteemide valmistamiseni). Tüüpiline tasemete klassifitseerimine allpool (detailid Lisas 6):

TRL1…TRL2 on alusuuringute tase (tüüpil. ülikoolides)

TRL3…TRL4 on alusuuringud ja üleminek rakendusuuringuteks

TRL5…TLR6 on üleminek ja eksperimentaalse tootearenduse faas

TRL7…TRL9 on tootearendus koos prototüüpimise ja toote beta-testimisega (tüüpil. firmades).

TRL-tasemeid kirjeldatakse erinevates valdkondades erinevalt, aga ilmselt on võimalik siiski leida

suhteline konsensus universaalsete definitsioonide kasutamiseks. Lisaks oleks vajalik info

uurimisrühmade rahastamise ajaloo (nt. lepinguliste tööde maht ja toimumisaeg, koostööpartnerid jne)

ning patenteerimiste kohta. Selliste ülevaadete kaudu on võimalik ligikaudu prognoosida ka edaspidist

19

kodu- ja välismaise aju-/taristupotentsiaali kasutamise suhet RUPis. Oluline aspekt sellise

informatsiooni laekumise puhul on vabatahtlik huvi ja initsiatiiv: ei ole põhjust oodata viljakat

koostööd institutsioonide, rühmade või isikutega, kes on nö. sunniviisiliselt pandud ankeeti täitma;

samas on oodata ehk ka mõneti liiga positiivseid enesehindamisi ja “võõraste sulgedega ehtimist”, aga

ajapikku selgub realistlik pilt läbi kogemuse. Ligikaudu sarnase informatsiooni on TalTech näiteks juba

kokku pannud [21], jääb üle loota sama teistelt.

Vajalik: MKMi/HTMi sooviavaldus õppeasutuste ja TAK:ide juhtidele.

E. Megatrendid ja tehnoloogilised arengud maailmas (kvalitatiivne lähenemine)

Selle sisendkomponendi kaudu peaks kujunema arusaam “suure skaala” muutustest maailmas, mis

omakorda enda järel põhjustavad teiseseid, kolmandasi jne efekte. Erinevad allikad käsitlevad

oodatavaid ja toimuvaid muutusi mõnevõrra erinevalt [22-24], aga üldistes joontes oleks nende

liikumapanevad jõud järgmised:

tehnoloogia areng: inimvõimete ja -oskuste täiendamine (augmentation)

üleilmastumine (globalization): viimaseid ilminguid on õitselepuhkenud populism

demograafilised muutused: olulisim - elanikkonna vananemine

muutuv kliima.

Nende põhitegurite toimel ja vastastikusel dünaamilisel koosmõjul formeeruvad rohkem või vähem

murrangulised (disruptive) protsessid, millest suurima ulatuse ja mõjuga muutused ehk megatrendid

oleksid

Mitmepooluseline, muutuvate jõujoontega maailm

Linnastumine (Urbaniseerumine 2.0)

Innovatiivsed sootsiumid (communities)

Jõukuse kasv ja ülitarbimine

Käitumismõjuga disain (behavioral design)

Tervislik toitumine, disainitud toit

Internetistumine

Virtuaal- ja robotassistendid

Tervishoiu ümberdefineerimine

Töö kui protsessi ümberdefineerimine

Ühiskondliku ebavõrdsuse süvenemine, vastumeetodid

Adaptiivne/paindlik seadusandlus, reeglistik

Privaatsusteadlikkus ja tarbijaõigused

Tõrkevabad turud

20

Keskkonnasõbralik tootmine ja transport

Tööstuse ümberdefineerimine.

Ülaltoodu on tõenäoliselt sisse kodeeritud tulevaste aastate ja aastakümnete majanduskasvu, mida

soodustavateks peamisteks faktoriteks loetakse inimressursse, kapitali, innovatsiooni ja tugevaid

institutsioone. Mõned näited illustreerimaks arenguid, mis võiksid sisaldada õpetlikku ka Eestile.

Arenevate turgude potentsiaali tootlikkuse kasvatamisel hinnatakse märksa kõrgemaks kui arenenud

maades, ehk teisisõnu iga investeeringudollari kohta on seal rohkem võimalust ja ruumi muutusteks ja

Joonis 2.2. Tootlikkuse kasvuga seotud potentsiaal tööstusharude kaupa arenenud ja arenevates riikides [25] (autotööstus,

põllumajandus, toiduainetetööstus, jaekaubandus ja tervishoid). Märkus: Eestit loetakse selles käsitluses vahepealsete

(‘Frontier’) riikide hulka.

kasvuks, ka erinevate tööstusharude lõikes (siin tervishoiu andmed ühised mõlemale rühmale; vt. joonis

2.2) [25]. Oluline fakt tervishoiu kohta: OECD maades on keskmised kulud selles valdkonnas suured - ca

10% SKP:st, ja kasvavad pidevalt, vastavuses ühiskondlike trendidega.

Tähelepanuväärseimat majanduskasvu mahtu (70%) maailmas järgmisel kümnel aastal oodatakse

arengumaadest, eriti Aasias (lisaks Hiinale Bangladesh, India, Filipiinid, Pakistan ja Vietnam), samal ajal

kui praegused gigandid Saksamaa ja Jaapan vajuvad järjestuses tahapoole; per capita SKP neis riikides

aastaks 2030 siiski ilmselt ei ületa 15% arenenud maade keskmisest (Hiina puhul jääb alla 30%) [24].

Tööealine elanikkond kasvab peamiselt ainult Aafrikas (+2.5%), mujal kahaneb (Euroopa -0.5%, Eesti -

0.7%). Kiireimates kasvuriikides on põhiliseks arengut toetavaks faktoriks kas suure hulga noorte

tööealiste inimeste olemasolu, või parandatakse oma tootlikust ja tootmismahtu oluliselt robootika ja

automatiseerimise kaudu nagu ennustatud Koreas, Jaapanis, Singapuris ja Saksamaal; teisal on kasv

lihtsalt aeglasem või toetub migratsioonile. Intensiivne majanduskasv, mis nimetatud riikides aset

leidma peaks, on loomulikult ligitõmbav investeeringute seisukohalt, kuigi meie piirkonna

usaldusväärsust arvesse võttes võiks ka Eesti olla suhteliselt aktsepteeritaval positsioonil. Kirjeldatud

trendid peaksid andma esmase tõuke investeerimaks IKT:sse kui üldiselt kiire kasvuga valdkonna

arendamisse (koos robootika ja automaatika, tehisintellekti ja teiste seal sisalduvate kasvunishidega)

riikides, kus tööjõud juba on või saab tulevikus olema probleemiks [26].

21

Tulevaste kliimamuutuste seisukohast on kõige tundlikumad põllumajanduse tulemuslikkusest tugevasti

sõltuvad piirkonnad (kui vee alla jäävad saareriigid hetkel kõrvale jätta), näiteks kasvuriigid Bangladesh,

India, Filipiinid ja Pakistan ilmselt tunnevad peale otsese füüsilise kahju ka energiatootmise kulude

suurenemist ja muid kaudseid lööke. Samas, kliimamuutuse majandusliku mõju vähendamisega tuleb

tegeleda kõikjal, niisamuti kui majanduse enda mõju vähendamisega kliimale. Eestis ei ole tõenäoliselt

võimalik põlevkivienergeetika baasil kuigi kaua jätkata ilma, et me täielikult rahvusvahelise saastus- või

CO2-paaria staatusesse langeksime, seega on taastuvenergia arendamine prioriteet ja põlevkivi

kasutamine energeetikas tõsine anakronism või lausa atavism. Selle maavara lademed tuleks jätta

tuleviku tarbeks, kui Golfi hoovus enam Euroopasse soojust ei too ja siin tõsine kitsas kätte tuleb…

Urbaniseerumine: Kindlasti jätkub areng ehituses, küsimus on mida ja millisel tasemel tehakse.

Mõistlike hindadega turvalisi kodusid tuleb McKinsey analüüsi hinnangul [25] edaspidi ehitada oluliselt

rohkem kui siiani: umbes kolmandik kogu maailma linnades elavates peredest vajab uut kodu käesoleva

kümnendi keskpaigaks ja ainuüksi selle põhjal võib oletada ehitustööstuse kasvu kuni kümnendi lõpuni.

Megatrendide mõjul kujunduvad omakorda globaalselt ümber ühiskondlikud suhted ja turgude

toimimine ning tasakaal. Neid on käsitletud tihedalt, sealhulgas on selliste globaalsete hoovuste

mõjusid otseselt mainitud “Eesti 2035 Arengustrateegias” [5]. Oluline praeguse käsitluse vaatepunktist

on, kuidas megatrende tõlkida ettevõtlusele mõistetavate muutuste, strateegiliste suundade või

soovitatavate tegevuste keelde.

Selleks võib siia paigutada järgmise tööstustrendide loetelu ([23] põhjal):

Personaliseeritud tervishoiumeetodid, diagnostika ja ravimid

Vananev tarbija ja tehnoloogiast motiveeritud valikud

Toiduainetega tegelevate hiigelkorporatsioonide kadumine

Momentaaltellimused

Tehistoit

Toiduvarustuse probleemid

Puhta magevee ringlus

Madala süsinikusisalduse nõue ja –eraldusega tootmine

Täpispõllumajandus ja automatiseerimine (sh. robotite rakendamine)

Asjade Internet (IoT) ja seotud turvaküsimused

Protsesside digitaliseerimine

Regulatsioone muutev tarbijateadlikkus

Narkootikumide legaliseerimine

Tarbijanõudluse raskuspunktide muutumine

Madala/null-süsinikueraldusega transport

Autonoomsed liiklusvahendid

Tootmise automatiseerimine (sh. robotid)

Energiatootmise hajutamine: taastuvenergia

Loodusliku gaasi olulisus, kivisöe kasutuse vähendamine

22

Energia akumuleerimine, patareid

Arukas kaevandamine jm loodusvarade kasutus

Merepõhjakaevandused

Ülivajalikud keemilised elemendid, nende nomenklatuuri muutumine

Kliimaga kohanemise megaprojektid

Energianeutraalne maja, “tark” infrastruktuur

Modulaarne ehitus, järgmise põlvkonna ehitusmeetodid ja –materjalid

Andmeanalüüs, turvalisus ja suurandmed

Tehisintellekt

Arvutustihedad rakendused (sh. blockchain…)

Atomaar-molekulaartasemel seadmed ja tootmine (sh. 3D-printimine, kvantarvutid…)

Robootika ja autonoomsete süsteemide militaarrakendused, madalam konfliktilävi

Kosmoseränne, teiste taevakehade hõlvamine. Millised neist loetletud suundadest on kõige laiema mõjuga läbi erinevate tööstusharude / tegevusalade? IKT sektori tippanalüütikute hinangul [27] on kümme olulisimat IKT trendi järgmiseks viieks aastaks, mille mõju ulatub läbi majanduse:

Autonoomsed asjad/süsteemid (õppimine, kohanemine, otsustamine) Augmenteeritud analüütika (masinõppe töövahendid) Tehisintellekti mõjul toimuvad arengud Digital twins (digitaalsed, dünaamilised mudelid tegeliku maailma objektidest või süsteemidest) Edge (arvutusvõimsused: andmetöötlus andmete allika vahetus läheduses) Endassetõmbav (kasutaja)kogemus: AR/VR/suhtlus Blockchain (distributed ledger that provides value by removing friction: independent of individual applications and participants, and replicating the ledger across a distributed network to create a consensus-based authoritative record of significant events) “Tark” kodu, hoone, tehas, linn…=suhtluskeskkond seadmetega Digitaalne eetika Kvantarvutid (ilmselt olulisel määral kommertsiaalselt mittesaadaval veel järgmised 5-10a) [27].

Järgmine graafik kirjeldab globaalselt (läbi kõikide tööstusharude) valitud 14 tehnoloogia

osatähtsust/mõjueffekti (=ringi läbimõõt) ja omavahelist seotust (=kattumine/lähedus graafikul, joonis

2.3) [28]. Analüütikud näevad kesksena viite kandvat tehnoloogiaplatvormi: tehisintellekt (AI),

23

energiasalvestus (patareisüsteemid), DNA järjestuse lugemine, robootika ja blockchain. Loetletud

platvormid on jõudmas sellisesse faasi, kus nende rakendamisega seotud kulutused on vähenenud

majanduslikult realistlikuks ja nende oodatavat mõju tootlikkusele võib prognoosida “majanduslikult

transformeerivaks”, mis tähendaks siinses kontekstis paigutada nad tähenduselt kõrvuti vähemalt

selliste juba ajalugu teinud tehnoloogiatega nagu näiteks sisepõlemismootorid või arvutid, kuid mitte

veel samale tasemele aurumasinate või elektrifitseerimisega. Ainuüksi nimetatud viie platvormi

turuefekti hinnatakse järgmise 10-15 aasta jooksul selles analüüsis ligikaudu USD 50 trillioniliseks, läbi

kõikide majandusharude. (Võrreldes hetkeseisulise 6 trillionilise hinnangulise turukapitaliga on see suht

muinasjutuline number, mis on saadud vaieldava metoodikaga nagu ka autorid möönavad, kuid annab

aimu skaala suurusest). Küsimus on, milliseid tehnoloogilisi kriteeriumeid lugeda selles kontekstis

määravaks? Võimalik vastus oleks ilmselt: tekkiv edasiviiv jõud, mis lubab lõppkokkuvõttes kapitali ja

energiasäästu, sooritatud korrektsete/soovitud operatsioonide arvu kasvu ajaühikus/ajateljel ja

Joonis 2.3. Olulisimad tehnoloogiaplatvormid (vt. tekst eelpool) ja teemad (siin mõju võrdeline ringi suurusega graafikul):

lisaks loetletule veel autonoomsed liikumisvahendid, mobiilselt ühendatud seadmed, Asjade Internet (IoT), Pilv (ühendatud

arvutusjõud), tehingute/väärtuste perfektne registreerimine, immunoteraapia, geenimodifikatsioonid, 3D-printimine,

korduvkasutusega kosmoseraketid [28].

rakendatava võimsuse lihtsustatud jaotamist erinevatesse ruumipunktidesse. Olgu siinkohal tegu

“asjade” tootmisega produktiivsuse seisukohast, kus tehisintellekt ja robootika võivad koos emuleerida

ja täiendada inimest ülipaindlike ning -intelligentsete seadmete näol, mis täidavad oma ülesandeid

veatult 24h/7p. Või patareitehnoloogia, mis annab sellele tehnoloogiavõimsusele pikaajalise mobiilsuse,

personaalsetest robotassistentidest kuni droonide ja AR-prillideni, või DNA-järjestuse ja

geenitehnoloogia, mis võimaldab laialdase valikuga oluliselt muuta bioloogiliste organismide

funktsioneerimist – sh. näiteks perfektselt töötavate viirusevaktsiinide loomist epideemia algfaasis.

Blockchain võib muuta tegevusmudeleid mitmetel aladel nagu meelelahutus, farmaatsiatööstus, isiku ja

materjalituvastus, omandiregistrid jt, kuid suure tõenäosusega toimub see aegamisi.

24

Majandus- ja turu-uuringute firma Business Monitor Intl. (BMI) küsitluse põhjal on järgmise 5-30 aasta

kogu majanduse arengut mõjutavad olulisimad tehnoloogiad järgmised: Asjade Internet (IoT),

automatiseerimine ja tehisintellekt rakendamine (joonis 2.4) [23]. Nendega seostub vahetult ka

küberturvalisus, mis on erinevates aspektides tähtis nii valitsustele, ettevõtetele kui tarbijatele, et järjest

rohkem läbipõimunud majandused ja ühiskonnad normaalselt funktsioneeriksid ning tehnoloogiate

kasutuselevõtt oluliste probleemideta kulgeks. (Vähema osakaaluga valikud: kliimamuutus/keskkond,

jagamismajandus, 3D-printimine, blockchaini rakendused, kosmosemajandus.)

Järgnevad kaks graafikut kirjeldavad automaatika ja robootika mõju erinevates tööstusharudes.

Esimesel (joonis 2.5) on tegu ettevõtjapoolsete ootustega sellele tehnoloogiale [23]: olulist mõju (high

impact) nähakse kõigis esindatud tööstusharudes vähemalt 50 kuni 100% ulatuses. Energia-vesivarustus

hindab olulisust 100le protsendile, keskmises grupis on ehitus, kaevandamine, tehnoloogia &

kommunikatsioon, finantsteenused, põllumajandustooted ja -tootmine, seadmete- ja masinaehitus,

Joonis 2.4. Tegurid, millel arvatakse pikas perspektiivis olevat suurim mõju enamikule tööstusharudest [23]: asjade internet,

automatiseerimine ja robootika, kliimamuutused, tehisintellekt jne (vt. tekst).

tarbekaubad/jaekaubandus, ravimitööstus 70-75%, viimasena autotööstus ligikaudu 50% (kus

automatiseeritus on juba praegu väga kõrge).

Joonis 2.5. Automatiseerimise ja robootika mõju (impact) eri tööstusharudele [23] (vt. tekst).

25

Joonisel 2.6 on prognoositud automatiseerimise mõju USA majandusele: numbrid näitavad SKP lisakasvu

töötaja kohta erinevates tööstusharudes järgmise viie (heleroheline) ja 15 aasta jooksul (tumeroheline)

[29]. Hoolimata varieerumisest on 15 aasta jooksul prognoositud muutus olulisel määral ilmne läbi

kõikide alade, olles kõrgeim majutus-/toitlustusäris (58%), põllumajanduses/metsatööstuses (55%) ja

jaemüügis (53%). Sama mudel ennustab seejuures suurimaid automatiseerimisega seotud

investeeringuid tootmises (manufacturing, 13%) ja jaekaubanduses (11%). BMI nimetab muid

tähelepanuväärseimaid mõjutrende järgnevalt (näited mõnedest valdkondadest, [23]):

Telekommunikatsioon/Meedia/Tehnoloogia: Asjade Internet ja andmetöötlus/suurandmed

(tehisintellekt, blockchain; kvantarvutid – kaugemas tulevikus);

Ravimitööstus: personaaldiagnostika läbi geneetika ja andmetöötluse, personaalsed ravimid

(geneetika, andmetöötlus ja täpsusravi), automatiseerimine ja robootika;

Meditsiiniseadmed: suurandmed ja Asjade Internet, 3D-printimine ja robootika;

Joonis 2.6. USA majanduse SKP muutuste prognoos tänu automatiseerimisele alade kaupa [29].

Toiduainetetööstus: vananev tarbijaskond, tehistoit ja piimavalgu alternatiivid,

momentaaltellimused;

Põllumajandustööstus: täppispõllukasvatus, geneetika, andmeanalüüs, jätkusuutlik intensiivsus,

automatiseerimine, robootika, mahekasvatus;

Energiatööstus: digitaliseerimine, detsentraliseerimine, dekarboniseerimine (riiklik poliitika);

energia akumulatsioon (patareid), sensorid;

Ehitus: kliimaga kohanemine, modulaarehitus, 3D-printimine, robootika ja droonid;

Autotööstus: null-süsinikheitega autod, patarei- ja kütuseelemenditehnoloogiad, kergmaterjalid,

autonoomsed süsteemid, jagatud omandus/kasutus (sh. Asjade Internet), andmehaldus;

Nagu oodata, korduvad läbi erinevate tööstusharude sarnased mõjufaktorid ning trendid ja

võtmetehnoloogiad. Kuidas detailsemalt aru saada, millistele tehnoloogiatrendidele esmajärjekorras

26

tähelepanu pöörata, sest neil on realistlik majandusmõju lähemas tulevikus, ning millised on teemad,

kus spekulatsioonid ja haip endiselt liigse osakaaluga?

Turumonitooringu ja tehnoloogia küpsuse hinnangute poolest tuntud Gartner avaldab igal aastal

seeria ülevaateid tehnoloogiaturu (eriti selle IKT:ga seotud alade) olukorrast, mille eesmärk on

strateegiliste trendide pidev jälgimine, et klientidel võimaldada ära tabada sobiv murrangulise kasvufaasi

algmoment (vt. joonis 2.7 roheline ala, disruption clarified and starting) ja õige vooluga kaasa minna

[30]. (Teadupärast on alustavaid ja vaikselt surevaid tehnoloogiaid igal alal tüüpiliselt mitmeid; ka paljud

suurkorporatsioonid peavad tihti möönma, et juba tehtud investeeringud võivad luhta minna, kuna

magati maha õige hetk tegutsemiseks või tööstusharu areng võttis teistsuguse pöörde kui oodatud ja

see, millest pidi kujunema valdkonna standardplatvorm või -lahendus, muutus marginaalseks).

Joonis 2.7. Tehnoloogilise kasvutrendi staadiumid (kollane – murrangu saabumise ebaselgus; roheline – selge kasvufaasi

algus; sinine – täiskasutus; punktiiriga tähistatud ala vastab sobivalt ajastatud tegutsemisperioodi algusele [30].

Gartneri analüüsid on tuntud nn. Gartneri haibi- e. innovatsioonikõvera poolest (hype cycle), kus

reastatakse erinevad ettevõtluses tähelepanu äratanud teemad nende arengufaaside järgi. Nimetatud

faasideks on (vabas tõlkes) innovatsioonisütik (Innovation Trigger), tipp-ootused (Peak of Inflated

Expectations), pettumusauk (Trough of Disillusionment), selginemise tõusutee (Slope of Enlightenment)

ning viimasena produktiivsusplatoo (Plateau of Productivity), vt. joonis 2.8 allpool mis peegeldab 2019.a.

autoelektroonika võtmeteemasid [31]. Tehnoloogiaid märgitakse nimetatud faasides vastavalt nende

eeldatavale ajalisele kaugusele produktiivsusplatoost, s.t. perioodist, mil nende rakendamine (s.o.

tootedisaini võtmine, tootmine) realistlik tundub. Sellist esitust arvesse võttes on ettevõtlusega seotud

tehnoloogiaarendajatel mõistlik tähelepanu pöörata peamiselt nendele teemadele, mille kaugust

platoost pole hinnatud rohkem kui viie aasta peale, ja ainult valikuliselt ülejäänutele, varasemas faasis

olevatele ideedele. Näitlik kokkuvõte kõikidest olulistest tehnoloogiatest, mis koondatud Gartneri

2019.a. innovatsioonitsüklitesse, on toodud Lisas 2 (Tabel L.2, need mille produktiivne küpsus oodatud

kuni 2a. jooksul) [32]. Analoogilist mõtlemist tuleks rakendada ka teistes valdkondades, mille kohta

sarnaseid kõveraid otseselt ei joonistata, kuid informatsioon tehnoloogiate küpsusest põhimõtteliselt

eksisteerib.

27

Joonis 2.8. Gartneri 2019.a. haibi- e. innovatsioonikõver autoelektroonikaga seotud tehnoloogiatele [31]. Vt. selgitused

tekstis.

F. Majandusharude kasvuprognoosid (kvantitatiivne lähenemine)

F.1. Harvard Atlas of Economic Complexity

Eelmises jaotuses esitatud argumentatsiooni pinnalt oleks võimalik järeldada, millistes tööstusharudes ja

aladel on oodata järgmise 5-10 või enama aasta jooksul tähelepänuväärset arengut ning millised

võtmetehnoloogiad toetavad sellist arengut horisontaalselt paljudes vertikaalides. Järgmisena peaks

küsima, kas leidub piisavalt konkreetseid kvantitatiivseid prognoose huvipakkuvate tööstusharude ja

kasvualade iseloomustamiseks?

Harvard Atlas of Economic Complexity (Harvardi Majandusliku Keerukuse Atlas) on uurimisprogramm

Harvardi ülikoolis (https://atlas.cid.harvard.edu/), mis tegeleb maailma majanduse arengu mõistmise ja

prognoosimisega riikide tasemel. Selle lähenemise üks alustõdedest on lihtsustatult see, et iga riigi

edasist kiiremat arengut soodustavateks teguriteks on selle riigi majanduse ja toodete valiku

28

mitmekesisus (diversity) ning seotus (connectedness), eriti aga mõjub SKP kasvule positiivselt toodete

muutumine keerulisemaks (complexity). Toodete/teenuste ja majanduse kõrgem keerukusaste

peegeldab sinna kätketud erinevaid oskusteabeid ja seega ka kõrgemat tehnoloogia- ja arengutaset

(productive knowledge). Toodete keerulisus ja mitmekesisus seostatakse otseselt riikide jõukusega,

elimineerides triviaalsemad sõltuvused nt. riigi suurusest, loodusvaradest ja ekspordi

kasvust/mitmekesisusest. Autorite väitel on korrelatsioon ühelt poolt per capita SKP ja selle kasvu ning

teiselt poolt majanduse tegevusalade mitmekesisuse ja keerulisuse vahel parem kui ükskõik milline muu

seos potentsiaalselt SKP kasvu soodustavate suurustega [3]. Vastavalt mudelile peegeldab riikide

tulevikuvõimalusi olemasoleva tootmise ja teadmise “kaugus” uutest potentsiaalsetest toodetest

(opportunity value) ja sellega seostuv majanduskasv läbi keerukuse kasvamise (opportunity gain); vt.

kõikvõimalikke tootegruppe ja nende seoseid kirjeldavat “toodete kaardi” graafikut allpool (joonis 2.9).

Autoritepoolne selgitus kõlab suhteliselt lihtsalt: riigid, mille majandustoodangu keerukus ületab

kasvõi pisut sellisele keerukusastmele tüüpiliselt vastavat jõukust, omavad aastatega mujal tõestatud

potentsiaali, et ennast sarnase keerukusastmega kuid jõukamatele riikidele “järele tõmmata”.

Joonis 2.9. Maailmamajanduse kõikvõimalike toodete “kaart” illustreerimaks seoseid nende vahel [3].

29

Keeruka toodanguga riikide tippnäideteks on Jaapan ja Saksamaa. Globaalselt süstematiseeritud

toodetele ja teenustele on omistatud teatud keerukusindeksi väärtused (skaalal 3…-3, suurem number =

kõrgem potentsiaal) ning nad on omavahel grupeeritud päritolu ja seotuse järgi. Näiteks kolm

keerulisemat tooteperekonda on masinad/seadmed (indeksiga 2.54), keemikaalid/tervis (2.52) ning

elektroonika (2.25), samal ajal kui minimaalse keerukusega on toornafta (-3.0), tinamaak ja puuvill (-

2.63). Tüüpiliste IKT-teenuste keerukusindeksi väärtus on hinnatud 0.31 peale. Kõikide ametlikult

eksisteerivate toodete ja teenuste klassifitseerimiseks on kasutatud maailmakaubanduses kasutusel

olevaid süsteeme (Harmonized System HS ja Standard International Trade Classification SITC, 2-, 4- ja 6-

kohaliste koodidega), mis võimaldavad andmetöötlust ja modelleerimist tuhandetes nimetustes alates

aastatest 1995 (HS) ja 1962 (SITC). Andmebaasi täiendatakse pidevalt riikide poolt deklareeritud

ametliku info põhjal (UN Comtrade ja World Bank; detaile on täpsemalt kirjeldatud ülalviidatud Atlase

362-l leheküljel, mis sisaldab nii matemaatilist tagapõhja, metoodikat kui riikide tulemeid). Harvardi

Growth Labi poolt töödeldud andmed on avalikud, mitmes eri formaadis koos selgitustega, ülalnäidatud

lingil.

Atlase muudab praeguse käsitluse jaoks huvitavaks see, et regulaarselt uuendatakse mudeli põhjal

arvutatavaid 10-aastasi riikide kasvuprognoose ja soovitusi tegevusalade laiendamiseks. Need

tulemused on ligipääsetavad läbi interaktiivse kasutajaliidese (samal lingil), kus on võimalik uurida

detaile (vt. Lisa 1, Eesti toodete kaart). Eesti on Atlase metoodika järgi edasi liikunud 5 koha võrra

viimase 10 aasta jooksul ja asub hetkel majanduse keerukuse järgi 27ndal kohal (133st). 2017.a.

andmete seisuga pakutakse Eestile 10-aasta SKP kasvu 3.2% aastas ja samuti keerukusskaalal ülespoole

liikumist (isegi kuni 11nda kohani, kui edukalt järgida Atlases kirjeldatud majanduse arendamise

soovitusi, et tõsta keerukusindeksit 1.03:lt ülespoole). Peamiselt soovitatakse tegeleda seadmete-

/masinaehituse ja keemiatoodetega (nagu värvid jms), mille keerukus on indeksi praeguse väärtuse

suhtes edasiviiv ning mis asuvad toodete kaardi peal mitte väga kaugel juba toodetavatest artiklitest.

Viimane kriteerium jälgib ülalnimetatud toodete seotust (connectedness) ja põhimõtteliselt ka Eesti NS

filosoofiat selles osas, et lihtsam on võtta järgmine samm arengus, kui see ei nõua täiesti uute

kompetentside tekitamist. Tabelis 2.5 on Atlase pakutud tootenishid detailsemalt kirjeldatud koos

eeldatava globaalse turumahu, kasvuprognoosi ja keerukusindeksiga (NB: kahaneva turuga tooted on

välja jäetud).

Tabel 2.5. Valik Harvard Growth Lab’i Eestile soovitatud perspektiivsetest tootetüüpidest 2017.a. ekspordiandmete põhjal.

Toode* Toote keerukusindxeks (Product Complexity Index, PCI)

Maailmaturu maht 2017 (mld USD)

Oodatav 5a. kasv

HS4 kood

Cermets (ceramic-metal composites) 2.22 0.936 40.2% 8113

Calendering/other rolling machines not for metals/glass 2.12 1.37 1.7% 8420

Machines n.e.c. 1.90 115 43.0% 8479

Machinery for working rubber or plastics 1.72 28.6 9.3% 8477

Laboratory, hygienic or pharmaceutical glassware 1.60 1.02 8.8% 7017

Appliances for thermostatically controlled valves 1.49 86 4.6% 8481

Electric soldering machines 1.47 12 7.4% 8515

Knives and blades for machines 1.45 2.97 9.3% 8208

Sound storage media (solid state memory storage) 1.35 47.5 58.2% 8523

Machinery parts with no electrical features 1.34 10.4 9.1% 8485

Diagnostic or laboratory reagents 1.29 25 16.9% 3822

30

Machinery for processing fabrics 1.24 8.31 24.5% 8451

Pumps, compressors, fans, etc 1.24 70.6 2.0% 8414

Glass mirrors 1.15 6.59 26.2% 7009

Radars 1.15 22.9 18.7% 8526

Non-woven textiles 1.12 14.7 14.6% 5603

Mineral wools and insulating materials 1.08 4.45 10.6% 6806

Parts of motor vehicles 1.07 384 12.5% 8708

Games 1.05 34.3 18.2% 9504

*esitatud näited on valitud soovitatud toodete seast (PCI 1.05 ja kasv >0); ‘Cermets’ on keerukuselt Atlase 3. toode.

On omaette küsimus, kas ja kui tõsiselt tuleks uskuda siin näidatud numbreid ja soovitusi, kuid ilmselt

väärib Harvard Growth Labi lähenemine detailsemat süvenemist Eesti majandusarengu probleemidega

pidevalt tegelevate ekspertide poolt (kui seda siiani pole tehtud). Teatud loomulikud puudused Atlases

tulevad tootenomenklatuuri kasutamisest, kus toote kirjeldus ei pruugi lõpuni peegeldada nende

aktuaalsust, keerulisust või lihtsust (ja ka keerukusindeksi konkreetsete väärtuste omistamise üle võib

vaielda). Üks siinsetest kandvatest ideedest vastab aga sellele, mida on viimasel ajal Eestis

aktsepteeritud kui arengu “õiget suunda”: liikuda suurema lisandväärtusega, keerukamate toodete

valmistamise poole, mis samas oleks meile jõukohased. Seega, kõrgema tehnoloogia kategooriasse

kuuluvate toodete valiku suurendamine parandab Atlase loogika järgi automaatselt võimalusi SKP

kasvatamiseks.

F.2. Läbilõige potentsiaalsetest kasvualadest erinevate majandusprognooside põhjal

Järgnevatel lehekülgedel on kujundatud lühike hinnang erinevate valdkondade, tööstusharude ja

nishide perspektiivikusele mõõdetuna järgneva 5-10 aasta prognoositud majanduskasvu kaudu.

Läbivaks parameetriks on aastane registreeritud ja/või ennustatud liitkasvumäär (Compounded Annual

Growth Rate, CAGR; selle puudumisel on kasutatud arvutatud keskmist - Annualized Growth Rate).

Ülevaade on kokku pandud järgmiste allikate / andmebaaside põhjal, millest enamik on saadaval ainult

kommertsiaalsetel alustel (s.o. tasuliselt):

ARK Invest

BCC Research (Business Communications Company)

FitchSolutions (BMI Research, Business Monitor International)

Gartner

IBISWorld

IDC (International Data Corporation)

Passport (Euromonitor International)

Statista

US BLS (United States Bureau of Labor Statistics)

ja vähemal määral ka Allied Market Research, CSI Market, Deloitte, EYQ, Frost & Sullivan, gcp global/

Oxford Economics, Harvard Atlas of Economic Complexity, HSBC Global Research, IHS Markit, Lux

Research, McKinsey Global Institute, S&P Global Ratings jt.

31

Aastatel 2012-13 defineeritud NS kasvualade ja -nishide kohta on teave valitud võimalikult lähedastest

ja/või relevantsetest vastetest ülalnimetatud allikates, mis peegeldaksid globaalselt keskmistatud

hetkeseisu ja prognoose. Sellele on lisatud hulk andmeid, mis kirjeldavad tööstusharude ja kasvualade

üldist olukorda ja tulevikuväljavaateid ning eriti just perspektiivikamaid (kuid piiratumaid) kasvunishe,

mida NS esialgne analüüs (2013) ega ka selle edenemisraport (2018) ei pruugi hõlmata. On suhteliselt

selge, et majanduskasvu ennustamine erinevatelt organisatsioonidelt ja firmadelt pärit allikates pole

tehtud ühtse metoodikaga ja ei pruugi koosneda täpselt samadest komponentidest. Ilma olulist

tööpanust lisamata saab siin opereerida vaid teatud numbriliste vahemikega ja teadmisega, et tegu on

just sellega - mudelitepõhise ennustamisega. See arusaamine selgitab ka kohati kordades erinevat

kasvuprotsenti. Samas peaks nö. “suure pildina” mingi ettekujutuse saama, milliste alade

eelisarendamist kaaluda, kui anda soovitusi Eesti ettevõtetele.

Esmased järeldused oleksid järgmised (kasutatud andmed on täiskujul esitatud Lisas 3):

Kõik loetletud kasvunishid kuuluvad tööstusharudesse (siin kasutatud kõige laiem ja üldisem

jaotusühik), millised on suhteliselt atraktiivse keskmise kasvukiirusega, ületades Eestile ja

paljudele teistele EL riikidele pakutud SKP kasvu (2.6-3.2% [24,3]) järgneva 3-10a. jooksul;

Erandiks on NSi all nimetatud põlevkivi töötlemisega seotud tegevused (nt. sellel põhinevad

keemia ja energeetika), mille kohta pole võrdlusmaterjale lihtne leida. Samas on selge, et kui

Eesti üldse peaks tulevikus tegutsema neil aladel, siis mitte soovist saavutada enneolematut

majanduskasvu vaid mõeldes sellele, kuidas vähendada nende alade osakaalu ning leida sobivaid

asendusvaldkondi;

Aastased (annualized) kasvumäärad võib vaadeldud valdkondades tinglikult jagada kolme

kategooriasse: suhteliselt madalad (<7%), vahepealsed ja (üli)kõrged (20%). Tööstusharude

laias plaanis prognoositud kasvukiirused langevad tüüpiliselt kõige tagasihoidlikumasse /

alumisse kategooriasse, kus mõõdukas aastane kasv jääb maksimaalselt 7% piiresse (CAGR):

metsa- ja puidutööstuses (2.6-5.8%), toiduainetetööstuses (4.4-6.6%), ehituses (3.5-6.9%),

tervishoius (5.0-6.3%); pisut kõrgemale sihib IKT (5.7-7.8%);

Nagu võimalik leida ka NS eelnevatest analüüsidest, on IKT koos oma paljude

alamkategooriatega (kasvunishid!) teatud mõttes erandlikus statuses, kuna areng siin mõjutab

otseselt ja positiivselt hinnanguid praktiliselt kõikide teiste tööstusharude perspektiividele, kus

IKT edusamme kasutatakse ning seega sõltub paljude muude alamvaldkondade progress

väljaspool IKT:d viimase edukusest. Eesti kontekstis oleks paljude IKT-nishide eelisarendamine

absoluutne prioriteet, mis igas mõttes tagab mõjusa investeeringute tagasiteenimise;

32

Mitmetes tööstusharudes on vaadeldavad selgelt piiritletud tegevusalad (-nishid), mille kasvu

prognoositakse palju kõrgemana, kui selle tööstusharu ülejäänud osades (tüüpiliselt 5 aasta

peale, kuid on ka pikemaid ennustusi); sellisteks on

o IKT nt. ‘digital twins’ nishis (51% aastas)

o tervishoid selle ühisosas IKT:ga (nt. digitervishoid, 28% aastas)

o ehitus selle ühisosas IKT:ga (nt. “targa kodu” lahendused, 30% aastas)

o biotehnoloogia (nt. geeniteraapia, 33% aastas)

o nanotehnoloogia/ materjalid (nt. ülikondensaatorid, 31% aastas)

o autotööstus (nt. elektriautod, erinevatel andmetel 20% kuni 78% aastas).

Viimatinimetatud tööstusharudes on välja toodud ka hulk vahepealse, kuid siiski

tähelepanuväärse ennustatud kasvukiirusega tegevusalasid, mis samuti arenevad märksa

kiiremini kui antud tööstusharu keskmine (vt. Tabel Lisas 3); sellised nishid on aga nt.

toiduainete- ja metsa-puidutööstuses ilmselt oma olemasolu ja/või dünaamika poolest

analüütikutele praktiliselt märkamatuks jäänud (kuigi potentsiaalseid alasid võiks leida – nt.

tehistoidu kasvatamine (cellular food production) või alternatiivsed proteiiniallikad). Võimalik,

et see on objektiivselt tingitud uute suundade majanduslikust ebaküpsusest (ei paku veel huvi)

või siis on tegu moonutusega, mis tuleneb andmete esitamise erinevast detailsusest.

IKT ja selle erinevate alajaotuste mõju on eriti selgelt näha valdkondades/nishides, mis ilma

lisandsõnadeta nagu “smart”, “digital” või “mobile” oleksid ilmselt lähedase ennustatud kasvuga

selle valdkonna keskmisele (ca 5.7-6.3%) ehk teisisõnu oodatakse näiteks “digitervishoiu” (“e-

tervise”) 28-protsendilist kasvu aastas vähemalt järgmise 5 aasta jooksul puhtalt tänu uue

põlvkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele, mitte tulenevalt mõnest uuest

meditsiinilisest arusaamisest.

Praktiliselt kasutatavad ideed sellest osast on kokku võetud valdkondade valikute tegemise juures,

jaotuses 3 (RUPi tehniliste valdkondade valikud väljatöötatud metoodika alusel).

G. Eesti käsutuses olevad majanduslikud vahendid

Eesti arenguootuste täitmiseks on vaja hästi funktsioneerivat majandust ja sellele vastavaid

tööjõuressursse. MKMi andmetel on praeguse hetke prognoos riigipoolsele panusele RUPi tegevusse

ligikaudu 200 miljonit eurot ajavahemikuks 2022-29 ehk 25 miljonit aastas, mis realiseeruks ilmselt ka

siiani väljakujunenud <1% investeerimistasemega SKPst. Kui riik jõuab potentsiaalselt 1% TAI-

investeeringuteni SKP:st, võib sellele lisanduda veel kuni 20 miljonit aastas. Taiwani, Korea või Soome

“tiigrihüppele” sarnase innovatsiooniaktiivsuse finantseerimine Eestis nõuaks ka peale nimetatud 1%-

tasemeni jõudmist iga-aastast erakorraliste lisakulutuste tegemist suurusjärgus 1-2% SKP:st.

33

Riigi finantsid sõltuvad olulisel määral tema ettevõtlusest, mis genereerib töötajate palgataset ja riigi

maksutulu. Erasektori jõupingutused peaksid suunduma kiirelt kasvavatesse tegevusaladesse seega

kahel põhjusel: riigikassa täitmise hõlbustamiseks ja selleks, et kergemini võimaldada tulevikus täita

ühiskondlikud ootused 2%-se TAI-investeeringute täitmiseks.

Nagu käesoleva ülevaate alguses nimetatud, peaks RUPi tegevuse riiklikule finantseerimisele heal juhul

lisanduma TAI-tegevuseks mõeldud vahendeid Euroopast, nii omaette kui koos klientidega ja osana

suurematest uurimiskonsortsiumidest. Kui võtta mõõtu põhjanaabritelt, siis näiteks VTT aastane

rahavoog Euroopa avalikest fondidest (sh. EARTO kaudu) ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse

(täpne number pole kahjuks saadaval).

Ideaalis kulutatakse RUPi programmilise tegevuse raames lõviosa kirjeldatud finantseerimisest Eestis,

palga jm kuludeks. See toimub rahvaarvu ja seega töötajate arvu pideva vähenemise taustal. Aastaks

2035 on elanikkond kahanenud umbes 1.2 miljoni inimeseni, 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal

kasvanud 25%-ni ja tööealiste arv vähenenud praegusega võrreldes ligi 100 000 inimese võrra. Ka

tööhõive on juba praegu suhteliselt kõrge (79.5%), pereemade ja eakama elanikkonna kaasamine pole

seega kergelt haaratav reserv, ning välistööjõu kvoodid on hetkel naeruväärselt madalad. Üliõpiaste arv

Eestis on viimase 10 aasta jooksul langenud kolmandiku võrra; OECD riikide keskmine doktorikraadide

arv 1000 tööealise inimese kohta on kümme, Eestis oli see näitaja kaheksa (2016), seega hinnanguliselt

puudu umbes 1400 doktorikraadiga tööealist inimest [33].

2.3 Valdkondade valiku sisendkomponentide kasutamine

Ülalloetletud komponendid peaksid andma tervikliku pildi sisendite kogu komplekssusest. On ilmne, et

valikuprotsessi seisukohast olulisim on leida sobiv seos ja produktiivne tasakaal (vt. joonis 2.1) ühelt

poolt tööstuse võimekuse (2.2.C) ja teiselt poolt TA-/tehnoloogilise potentsiaali (2.2.D) vahel selliselt,

et edasiseks arenguks valitud tee(d) (vastavalt 2.2.E:s ja F:s viidatud võimalustele) viiks(id) püstitatud

eesmärkideni (2.2.A) ilma toetavaid ressursse (2.2.G) välja kurnamata. Kahuks ei ole siin võimalik anda

numbrilist retsepti komponentide osakaalude jaoks.

3. RUPi tehniliste valdkondade valikud väljatöötatud metoodika alusel

Allpool veelkord mõned tõsiasjad, millega tuleb arvestada valikute tegemisel ja ressursside suunamisel.

Arengustrateegia 2035 on vahvate, ent kallite plaanide strateegia, mis kirjeldab kaunist tulevikku.

Enamik nimetatud tervishoiu, ühiskondlikke-keskkondlikke ja riigivalitsemisega seotud eesmärke maksab

Eesti mastaabis väga suurt raha.

34

Rahvastik vananeb hoogsalt, 100 000 tööealist vähem aastaks 2035 on hirmutav tühik. Eesti tulevane

majanduskasv peab igal juhul lähtuma tööjõu tootlikkuse kasvust (sh. automatiseerimisest), suurem

välise tööjõu kaasamine on siin ainult abivahend (vt. tootlikkuse kasvatamisega seotud otsustused [9] lk

78-79). Selge, et tööjõu odavusega me maailmas enam konkureerida ei saa, see eelis paikneb mujal ja

meie eeskujuks on väikesed, kõrge tootlikkusega Euroopa nishriigid.

Saastamine kasvuhoonegaasidega kolmekordselt üle ELi keskmise (2015) ja absoluutväärtuselt on

viimastel aastatel isegi kasvanud (20% suurem 2017). ELi eesmärk jõuda 2050. aastaks

kliimaneutraalsuseni pole kergete killast. Viitab otseselt sellele, et uuendatud energiatootmisel peavad

riiklik strateegia ja tellimus olema innovatsiooni stimuleerijaks, olgu tegu tuule-, tuuma- või

vesinikuenergiaga. Lahendus ei pruugi olla 100% Eesti originaal vaid Eestile kohandatud ja arvestama

julgeoleku, keskkonnakaitse ja elanike huvidega, eriti Ida-Virumaal.

Maapiirkondi iseenda hooleks jätta ei taha: strateegiad nimetavad rahvastikumuutusi, mis mõjutavad

keskustest kaugemaid alasid ja enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning linnastumise-regioonide

tasakaalu hoidmist kui tähelepanu alla seatavat prioriteeti. Konkreetne lahendus võib olla nt. mitme

kasvukeskuse stsenaarium ja sellele vastav tehnoloogia-arendus [7]. Hajutatud tööstusel on teatud

aladel potentsiaal kasutada efektiivsemalt toorainet ja inimressurssi.

Jäätmete taaskasutus kui vastutusvõimelise riigi kohustus: ala, mis on viimase 20 aastaga tublisti

paranenud, kuid sellegipoolest olmejäätmete ringluse koha pealt üks madalamaid ELis (28%).

Oleks uhke väita, et Eesti 2035 Arengustrateegia sihtide saavutamine sõltub peamiselt õigete valikute

tegemisest olulistes punktides ja ainult piiratud määral üldistest maailmas valitsevatest trendidest ning

erinevate stsenaariumide käivitumisest meie ümber. ELi liikmesuse säilitamine ja konfliktide või oluliste

negatiivsete välismõjude (sh. epideemiate!) vältimine on vajalikud alustingimused ning jätkates sarnaselt

senitehtuga on prognoosiks 2.6%, maksimaalselt 3.2% aastast SKP kasvu (vt. eespool). Kui tahame

sellest kõrgemat määra, siis tuleb lisada kiire kasvuga ja ebatraditsioonilisi võimalusi.

NS kasvunishide analüüs jaotuses 2.2.C näitas, et 11:st ainult viiel on olnud aastatel 2012-26 atraktiivne

keskmine aastane kasvumäär: tarkvaraarendus (18.6%), puit ehituses (10.5%), info&küberturvalisus

(7.5%), andmeanalüüs (6.8%) ja e-tervis (6.2%); teiste kasv oli väike või negatiivne. See on mõtlemis- ja

tegutsemiskoht, kui me ei taha tunnistada, et areng üle pooltes kasvunishides on puhtalt majanduslikust

vaatepunktist nö. aia taha läinud. Ei ole selge, miks energia&ressursitõhus ehitus ja biotehnoloogia on

edenenud vaid 1.3-2.2% aastas, samas kui mujal maailmas registreeritakse ning prognoositakse nendele

aladele kahekohalisi kasvumäärasid (vt. Tabel 3.1). Samas oleks vaja analüüsida, mis täpsemalt toimub

ülejäänud Eesti tööstusharudes ja milliseid ootamatuid numbreid seal võiks kohata (siin vajalikud

MKM:i andmed). Maailma mastaabis kiire või ülikiire oodatud kasvutempoga nishide näiteid on

loetletud Tabelis 3.1 (pikem ülevaade Lisas 3).

35

Tabel 3.1. Kiire (punane) või ülikiire (kollane, sinine) kasvumääraga alade näiteid järgmiseks 4-10 aastaks. Vt. ka Lisa 3.

Ala/valdkond Kasvunishid Lähimad vasted andmebaasides või alternatiivsed/uued nishid*

Ennustatud kasvu% aastas (4-10aastat)**

Nutikas spets. (2013) All ICT 5.7-7.8

IKT Andmeanalüüs, infohaldus Big Data and Analytics 12.2

Infoturve, küberkaitse Cybersecurity 12.5

Tootm.automat., robootika, sardsüsteemid Automation, robotics, embedded systems 21.6-33.0

Tarkvaraarendus (vahendid, metoodika) Software & Programming (Applications… 11.2-13.8

...Development and Deployment, incl. databases)

Lisatud 2020 tehisintellekti rakendamine Artificial Intelligence, AI 28.4-31.0

(käesolev töö) V2X vehicle2everything connectivity V2X vehicle2everything connectivity 63.6

digital twinning Digital twinning 50.7

AR/VR AR/VR 78.4

blockchain Blockchain 60.2

office wearables Office wearables 52.8

3D-printimine 3D printing 17.5-65.0

droonid Commercial drones 25.9-33.3

5G- ja 6G-võrgud 5G/6G 39.5

Media, Gaming, and streaming television Media, entertainment, streaming 35.0

2013: Energia- & Puidu väärindamine, puit ehituses Forestry and wood products 4.9

Ressursi- & Energia-& ressursitõhusus ehitus(t)es All Construction 5.6-6.9

Maavarad- & (incl. IKT-lahendused) Smart home 30.0

Materjalide- Sustainable materials 12.0

Toidu- & Green building materials 11.7

tehnoloogiad 'Smart building' Smart public building 21.7

(tõhusam kasutus) Smart stadium 27.3

jätkusuutlik, hajusenergeetika…. Renewable energy: solar 9.6-14.9

wind 7.0

Puidu vaarindamine, puit ehituses Forestry and wood products 4.9

Nano & pinnakattetehnoloogiad Nanotechnology, novel materials

Li-ion vehicle batteries 22.0

Supercapacitors 31.0

Graphene 37.5

Carbon nanotubes 34.7

Nanoengineered surfaces 33.4

Fuel cells 17.4

Nanocomposites 15.7

P6levkivi keemiatööstuses… Vastet ei leitud Chemical (incl. petroleum&coal products) 3.0-7.6

Tervis/Biotech Tervist toetav toit (tarne ja tootlemine) Food (processing, manufacturing) 5.8-6.6

All Healthcare 5.7-6.3

E-tervis Digital health 28.0

Lisatud 2020 Data-Driven Social Services 18.8

(kaesolev too) Digital Evidence Management 16.7

Pharmaceutical and medicine manuf. 2.0-5.9

Punane biotehnoloogia Biotech (for human health and medicine) 3.1

protsess vaheuhendi v6i produkti loomiseks

Lisatud 2020 Biotech (red: health and medicine) Next gen DNA sequencing 43.0

(kaesolev too) (antibiotics, vaccines, antibodies, medicam. Genetically engineered materials 33.4

genetic engineering for disease treatment) Tissue engineering/regeneration 34.8

processes Cell therapy 32.8

Gene therapy (CRISPR etc) 33.4

Biodegradable synthetic polymers 38.3

Scaffolds 42.6

Artificial vascular 39.3

Hydrogels 27.3

Bio-derived materials 31.3

2020 Small molecules and biologics 34.7

Muud valdkonnad Automotive, transportation

Autod, transport elektriautod Electric vehicles (EVs) 19.7-78.0

36

Kui jälgida Harvardi Atlase soovitusi, siis soositakse seal muu hulgas väikese mahuga ent oluliste/

keerukate või kiire kasvuga alade toetamist, sest nad loovad mitmekesisust (diversity) – s.t. eeldusi SKP

kasvuks. Kõige tõenäolisemalt tekib edukas areng aladel, kus lähedased kompetentsid olemas on (NS),

kuid kui piiritleda seda liiga rangelt, siis võib mitmekesisuse tegur nõrgaks jääda. Ühtlasi tuleks valida

mingi(d) kiire kasvumääraga tööstusplatvorm(id) (nn. spetsiifilised väärtusahelad), millega kodumaine

tööstus (väljaspool IKT:d) seostada – olgu näideteks elektriautod ja selle infrastruktuur (vt. joonis 3.1)

või ravimi-biotehnoloogiatööstus või midagi täiesti erinevat.

Joonis 3.1. Elektriautode müügiprognoos maailmas ([23], kehtib ka laadimise-teenindamise jms seostuva kohta).

Joonis 3.2. Automatiseerimise tase ja ootused Eesti tööstusettevõtetes (2019.a. küsitlus) [18].

Kokkuvõtvad kommentaarid NS seniste kasvunishide ja teiste valdkondade kohta. IKT rolli teiste

tööstusharude toetamisel, elavdamisel (ja käigushoidmisel: covid-19!) on käesolevas ülevaates korduvalt

puudutatud. “Tarkvara arendus” on iseenesest juba aegunud või väga üldine termin, mis vajab

lahtikirjutamist ja täpsustamist (vt. IKT nishid Tabelis 3.1). Eraldi intensiivset tähelepanu väärib

automaatika ja robootika, millega tegelemisele Eesti piiratud tööjõu ja madala tootlikkusega olukorras

pole alternatiivi (vt. joonis 3.2). E-tervise ja biotehnoloogia tulevikku on valitsevate mega- ja

tööstustrendide taustal samuti raske ülehinnata. Samas aga niigi kiirelt kasvav ‘puit ehituses’ nish vajaks

pigem ärituge (laenud, investeeringud) ja nõustamist kui TA-toetust, et saada veelgi tugevamat

majanduslikku efekti. Põlevkivi kasutamine tuleks lõpetada, sellises mahus ei peaks see olema

21.sajandi tooraine. Edukus materjalide- ja nanotehnoloogia alal sõltub kriitilisest ettevõtete ja

37

oskusteabe massist nendes nishides, vajalik on ilmselt mingi kooslus üksteist toetavaid ja üksteisega

võistlevaid ettevõtteid.

Tegevusvaldkonnad on TAI-rahastamist silmas pidades allpool jaotatud kolme kategooriasse: “toetus

ebavajalik” (s.t. pole eelistatud valdkonnad, kuid hea idee korral mitte ka absoluutselt välistatud),

“jätkuv toetus”, ning viimasena “eelistatud toetus” kui agressiivset arendamist vajavad valdkonnad.

1. TAI toetus ebavajalik:

Puit ehituses (v.a. muud rakendused, vt. allpool)

Põlevkivi (toorainena keemiatööstusele ja energeetikale) o Eesti 2035 põhimõtted “kui biomajanduse tunnustatud arenduskeskus Euroopas” ei käi sellega kokku

o Keemiatööstuse T&A peaks kontsentreeruma jäätmete taaskasutusele

o Vajalik põlevkivi elimineerimine energiatootmisest.

2. Jätkuv TAI toetus:

Muud maavarad/kohaliku ressursi väärindamine (incl. taaskasutus) o Alternatiivsete ja naturaalsete/mahetoorainete kasutuselevõtt

o Jäätmete / materjalide korduvkasutus

o Puidu väärindamine: rakendused väljaspool ehitust

Keemiatehnoloogiad, mis põhinevad taaskasutusse võetud või kohalikul toormel

Tervislik / funktsionaalne toit o Traditisiooniline tegevusala, vajalik sõltumatu eksistentsi ja turvalise tulevikukeskkonna vaatepunktist;

tõsine kasvuala aga ainult juhul kui tooraineallikate efektiivsus (=põllumajandustööstus, madal CO2) ja

säilitusküsimused saavad vajaliku tähelepanu

Ehituse energia- ja ressursitõhusus (v.a. taastuvenergia +seostuv, vt. allpool) o Uued materjalid, lahendused, intellekt (“tarkus”) jne

Nano- ja pinnakatted, materjaliteadusel põhinevad tehnoloogiad.

3. Eelistatud (intensiivne) TAI-toetus:

IKT: Robootika ja automatiseerimine (incl. digitaliseerimine, Asjade Internet jne)

IKT: Andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus (incl. autonoomsed süsteemid jne)

IKT: Teised kiirelt arenevad nishid (vt. Tabel 3.1)

E-tervis & seostuv tervishoius (vt. Tabel 3.1)

Energiatõhusus: alternatiivne energiatootmine / taastuvenergia o vastav taristu + muu seostuv

o energia akumulatsioon (incl. patareid)

Teised kliimamuutusega seostuvad tehnoloogiad o Nt. madal/null-süsinikusisaldus transpordis, tootmises, põllumajanduses…

Biotehnoloogia (kõik olulised nishid Tabelist 3.1 ja enam).

Mida kiirem on soovitud majanduskasv, seda suuremat tähelepanu peab pöörama kiirelt kasvavatele

nishidele. Ülalnimetatud kaks viimast toetuskategooriat (2.-3.) peaks kombineeruma sobivas

38

vahekorras, et sisaldada piisaval määral fokusseeritud, (Taiwanile sarnast – vt. Lisa 8) positiivselt

agressiivset tehnoloogiaarendust edasiliikumiseks kiirelt progresseeruvatel aladel nagu

küberturvalisus, e-tervis või biotehnoloogia. Ettevõtetega on sel juhul vajalik vahetu koostöö, mis

põhineb mõlema poole initsiatiivil ja ideede eelistatud finantseerimisel. Samas tuleb toetada ka

traditisioonilisemaid valdkondi ja tasakaalustatud regionaalarengut sellisel viisil, et mõtestatud ja

suurema lisaväärtuse poole suunatud tegevus oleks võimalik kõikjal. Mõnes mõttes sarnane

tasakaalustatud aktsiaportfelli kokkupanekuga.

Jaotuses 2.2.C nimetatud soovitusi (Sulling-Tsu) saab tõsisemalt kaaluda, kui analüüsitud on rohkem

ettevõtete TAI-tegevuse kohta käivaid andmeid. Sellisel juhul oleks võimalik valida üks-kaks suunda või

megatrendi, millega seostuvatesse tegevusaladesse fokusseeritult olemasolevate jõududega panustada

(nt. biotehnoloogia või taastuvenergiaga seostuv).

Uued suunad: Lisas 5 on toodud rida teemasid, mida tasuks kaaluda siis, kui RUP hakkab tegelema

iseseisva tehnoloogiaarendusega. Lisaks oleks uute teemade sisend teretulnud näiteks ülikoolidest või

ettevõtetelt, aga tuleb hinnata nende tulevikupotentsiaali majanduslikust vaatepunktist – pelgalt

akadeemilise huvi korral või arvestades tehnoloogiate atrengutaset (TRL) ja/või ajalist kaugust ükskõik

millisest tootest või teenusest võib nende koht olla esialgu ülikooli seinte vahel.

Järgmised sammud:

NS kasvumäärade lahtimõtestamine ettevõtete või ettevõtterühmade tasandil (vt. jaotus

2.2.C; NS edenemisraportis kasutatud andmed saadaval): näiteks energia&ressursitõhus ehitus

ja biotehnoloogia on edenenud vaid 1.3-2.2% aastas, automaatika ja robootika 2012-16 kasv on

negatiivne - samas kui mujal maailmas registreeritakse ning prognoositakse nendele aladele

kahekohalisi kasvumäärasid;

Analüüs sellest, mis täpsemalt toimub ülejäänud Eesti tööstuse ja majandusharude kasvuga

(sh. teenused) ja milliseid ootamatuid või huvitavaid arve seal võiks leida (vt. jaotus 2.2.C;

vajalikud MKM:i andmed); nimelt 80% kogumüügist ja 70% Eesti ekspordist toimub väljaspool

NS kasvualasid seega NS üksinda ei anna täielikku pilti;

Analüüs ettevõtete-õppeasutuste koostööst lepingute tasemel: andmed olemas HTM:is,

ETAgi/ETISe vastavate TAI-projektide teemad (andmed olemas MKM:is) jne;

Ettevõtete otseküsitlus / intervjueerimine: valida igas kasvunishis huvitavamad /

perspektiivikamad kandidaadid TA-tegevuse seisukohast ja uurida nende hetkesituatsiooni ning

valmidust edasiseks arenguks;

Akadeemiliste asutuste ja TAKide kompetentside kaardistamine (vt. jaotus 2.2.D): koondada

andmed sarnaselt TalTechi Uurimisrühmade Atlasele ka teistest asutustest (täiendatuna TRL-

tasemete ja ettevõtluslepingute infoga);

39

Sellisel juhul võimalik:

Täpsustada fookusnishide toetamise strateegiaid ja kindlaid tegevussuundi igas nishis; kiirema

majanduskasvu saamiseks tuleks toetada ettevõtteid, mis tegutsevad kiirelt kasvavates nishides

(Tabel 3.1); määrata Taiwani ja Iisraeli mudelite osakaalude suhe Eesti strateegias.

Otsida sidemeid maailmaturul kiirelt kasvavate tööstusettevõtetega / platvormidega /

väärtusahelatega, millega kodumaine tööstus seostada; ülaltoodud näited: elektriautod ja

vastav infrastruktuur (vt. joonis 3.1), ravimi-biomaterjalide tööstus vms.

Alternatiivselt: valida üks-kaks suunda või megatrendi, millega seostuvatesse tegevusaladesse

fokusseeritult panustada (nt. ainult IKT-toetatud e-tervis ja biotehnoloogia maailma vananeva

elanikkonna taustal vms), et sellest kujuneks Eesti kandev tegevusala / tunnusmärk ja

sissetulekuallikas;

4. Lõpetuseks

RUP hakkab toimima Eesti ettevõtete jaoks, nende kaudu ja nendega koostöös. Kui küsida, et

ettevõtted teeksid kulutusi TAI-tegevustesse, mis ei tundu nende jaoks koheselt joonealust summat

suurendavat – siis kergelt see toimuda ei saa, vaid selleks on ilmselt vaja nii veendumust kui veenmist.

Esimese jaoks peab ettevõtetel tekkima selge arusaamine, mis juhtub, kui tootearenduse ja tootlikkuse

probleemidega ei tegeleta. Teise jaoks on olulisimaks argumendiks rahastamine, ja seda peab jaguma

piisavalt kas riikliku toetuse või era-/investeerimiskapitali näol.

Nii Taiwani kui Iisraeli näidetest (Lisad 7 ja 8) saab selgeks, et ettevõtted ei muutu edukaks üleöö, kõik

projektid ei õnnestu ja suure riikliku panuse taustal (mis mõlemal juhul ilmne) võib keegi kedagi hakata

süüdistama raha nö. “tuuldeloopimises”. Seega peaks avalikult tead(v)ustama, et selline arendus ei

toimu otseselt “tädi Maali” arvelt, vaid tegu on finantseerimisega, mis eraldatud tehnoloogilisteks

mängudeks ja progressi taotlemiseks ettevõtluses. Ka nn. “raiskuläinud” aga tõsistest üritustest tõuseb

tulu – sellest jääb kogemus ja arusaamine, et tuleb leida paremaid võimalusi ja targemaid projekte,

seega kohandada nii teemadevalikut kui lähenemisi. Ning maailma megatrende arvestades peaks me

ühendama jõukuse ja oskusteabe kasvatamise oluliste globaalsete eesmärkidega.

40

Tänud

M.Kalvik, K.Lember, K.Nurmik, K.Reede (MKM)

Ü.Parts

N.Rockler, A.Sevtsuk (MIT)

A.Sulling

I.Tammeaid (Finsight)

D.Vesset (IDC)

M.Raukas, V.Raukas

Viited

1. Outperformers: High-growth emerging economies and the companies that propel them. J. Woetzel et

al, McKinsey Global Institute, Sept 2018.

2. The Conglomerate Way to Growth. R. Hausmann, Project Syndicate, 25 July 2013.

3. The Atlas of Economic Complexity: Mapping Paths to Prosperity. R. Hausmann, C.A. Hidalgo et al,

Harvard Growth Lab, Center for International Development, 2013.

4. Nutikas spetsialiseerumine - kvalitatiivne analüüS. K. Lepik et al, Eesti Arengufond, veebruar 2013.

5. Eesti Arengustrateegia 2035. MKM tööversioon, veebruar 2020.

6. TAIES: Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-35. MKM/HTM

tööversioon koos lisadega, veebruar 2020.

7. Eesti regionaalse majanduse tulevik. Stsenaariumid aastani 2035. T. Danilov et al, Arenguseire Keskus

2019.

8. Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja –stsenaariumid. J. Vallistu et al, Arenguseire Keskus 2018.

Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated. M. Piirits et al, Arenguseire Keskus 2018.

9. Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035. M. Rell et al, Arenguseire Keskus, 2018.

10. Solving the Productivity Puzzle: The Role of Demand and the Promise of Digitization. J. Remes et al,

McKinsey Global Institute, Feb 2018.

11. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. MKM september 2013.

41

12. Eesti teadus- ja arendustegevusening innovatsiooni strateegia 2014-20 “Teadmistepõhine Eesti”.

HTM, Tartu, 2014.

13. Nutikas spetsialiseerumine – kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. K. Lepik, Eesti Arengufond,

juuni 2013.

14. Nutika spetsialiseerumise analüüs. M. Kitsing, MKM 2015.

15. Kasvualade edenemise uuring (lõpparuanne ja tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng). S. Espenberg et al, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis Group Eesti OÜ, 2018.

16. Executive Briefing of a Study on the Concept of An Estonian Center for Applied Research. D. Tsu et al, esitlus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, February 2019. https://www.koda.ee/et/sisu/rakendusuuringute-keskus

17. Kuidas ja millisel kujul täidaks rakendusuuringute keskus Eesti majanduse huve kõige paremini? A.

Sulling, Postimees 25.aprill 2019.

18. Swedbank: Tööstusettevõtete uuring. Swedbank, 3.aprill 2019.

19. Kasvualade edenemise uuring (kasutatud andmed NS kohta). S. Espenberg et al ja MKM, november

2018.

20. https://startupestonia.ee/en

21. TalTech: Uurismisrühmade atlas 2019. TalTech, 2020 (avaldatakse aprillis 2020).

22. What’s after what’s next? The upside of disruption. Ed. U. Schreiber, Ernst&Young Global Limited,

EYGM Ltd. 2018.

23. Towards 2050: Megatrends in Industry, Politics and The Global Economy. M. Petroleka et al, BMI

Research / FitchSolutions, April 2018.

24. The World in 2030. Long term projections for 75 countries. J. Henry and J. Pomeroy, HSBC Global

Research, Sept 2018.

25. Where to look for global growth? R. Dobbs, J. Remes, J. Woetzel, McKinsey Quarterly, Jan 2015.

26. The Work of the Future: Shaping Technology and Institutions, by D. Autor, D. Mindell, E. Reynolds et

al, MIT Task Force on Work of the Future, fall 2019.

27. Top 10 Strategic Technology Trends for 2019: A Gartner Trend Insight Report. D. Cearly, B. Burke; Gartner, March 2019. 28. Disruptive Innovation: Why Now? B. Winton; ARK Invest white paper, May 2019. 29. The Future of Automation. S. Korus, D. Conway; ARK Invest white paper, May 2016.

42

30. 2019 Hype Cycles: 5 Priorities Shape the Further Evolution of Digital Innovation: A Gartner trend Insight Report. M. Blosch; Gartner, Aug 2019. 31. Hype Cycle for Automotive Electronics 2019 (G00370004). M. Yamaji; Gartner, July 2019. 32. Hype Cycle for…. 2019 (reports G00369048 … G00403314). Gartner, 2019. 33. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus. U. Mets et al, uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda Oska, 2018. 34. The Politics of Innovation. Why some countries are better than others at Science and Technology. M.Z. Taylor, Oxford University Press, 2016. 35. Secrets To Israel's Innovative Edge, D. Yin, Forbes Asia Jun 5, 2016. What Makes Israel's Innovation Ecosystem So Successful. D. Yin, Forbes Asia Jan 9, 2017.

36. https://en.wikipedia.org/wiki/Science_and_technology_in_Israel

37. Innovation in Israel overview 2018-19. Israel Innovation Authority, 2018.

38. The Leap of the Tiger: How Malaysia Can Escape the Middle-Income Trap. R. Cherif, F. Hasanov, IMF Working Paper WP/15/131, IMF 2015.

39. 21st Century Manufacturing: The Role of the Manufacturing Extension Partnership Program.

Appendix A3 (Taiwan’s Industrial Technology Research Institute: A Cradle of Future Industries). C.W.

Wessner, ed. The National Academies Press, 2013.

40. Two Models of Research Technology Organizations in Asia. P. Intarakumnerd. Science, Technology &

Society 16:1, p.11-28, 2011.

43

Lisad

1. Harvard Atlas of Economic Complexity [3]: selgitusi F.1 juurde

Joonis 1: üldine seos toodete kompleksuse (complexity) ja seotuse (connectedness) vahel. Ringi suurus võrdeline valdkonna

tähtsusega maailmakaubanduses [3].

Joonis 2. Seos riikide majanduse keerukuse (complexity) ja SKP vahel [3].

44

Tabel L.1. Keskmised toote keerukuse indeksi (Product Complexity Index, PCI) väärtused 34 tooteperekonna jaoks (skaalal -

3…3), toodete arv perekonnas, maailmaturu suurus USD, protsent maailmakaubandusest, esimesed kolm riiki ekspordimahult ja

toodete arvult [3].

Joonis 3. Atlas of Economic Complexity toodete “kaart”: a) kõikvõimalikud tooted; b) Eesti tooted. Ringide läbimõõt

vastavalt maailmaturu suurusele; värvimata ringid pole Eesti toodangus aktiivsed. Võrdluseks Eesti päritolu toodete 2018.a.

45

ekspordidiagramm Swedbanki majandusülevaatest [18] ja 2017.a kogueksport (sh. teenused) Atlasest (järgm.lk). Sarnane

(teenusteta) analüüs saadaval ka Eesti Statistikaametilt https://data.stat.ee/profile/country/ee/

46

[18]

2. Näited Gartneri innovatsioonitsükli raportite analüüsist: IKT:ga seotud tehnoloogiad,

mis võiksid saada kasutuskõlbulikuks järgmise 2 aasta jooksul [32] Tabel L.2. (Mõjukategooriad: transformational=murranguline, high=tugev, moderate=tagasihoidlik, low=madal).

Mõju kategooria Tehnoloogia (0-2a. produktiivsuseni) Gartneri raport (2019) Moderate 25/50G Ethernet Enterprise Networking

Low 48V Mild HEV Automotive Electronics

Moderate 802.11ac Wave 2 Enterprise Networking

47

High Accountable Care Organization Healthcare Providers

High Agile Application Testing Services Application Services

High Alarms and Notifications Real-Time Health System Technologies

High Alumni CRM Education

Moderate AMOLED Display and Vision

Moderate AMOLED-Based Microdisplay Display and Vision

High Analytical In-Memory DBMS Data Management

High API Economy Advanced Future of Applications

Moderate Application Control Application Security

High Application PaaS Platform as a Service

Moderate Application Security Professional Services Application Services

High Arduino Embedded Software and Systems

Moderate Bluetooth Beacons Mobile, Endpoint, and Enterprise Wearable Comput.

High bpmPaaS Platform as a Service

High Citizen Developers Education

Transformational Cloud Computing Cloud Computing

High Cloud HCM Suites Software as a Service

High Cloud Migration I&O Automation

High Cloud Office Cloud Computing

High Cloud Security Assesments Software as a Service

Transformational Cloud Services for Government Digital Government Technology

High Computer-Assisted Coding (Hospital) Healthcare Providers

High Content Collaboration Platforms Digital Workplace

Moderate Content Migration Data Management

High Continuous Data Protection Storage and Data Protection Technologies

High Data Virtualization Data Management

Moderate Database Encryption Data Security

High Digital Commerce SaaS Software as a Service

Moderate Disaster Recovery as a Service (DRaaS) Cloud Security

High Distributed Ledgers Data Management / Blockchain

Moderate Document Store DBMSs Data Management

Transformational Embedded Hypervisor Embedded Software and Systems

Moderate Enterprise App Stores Application Security

High Enterprise Social Networking Applications Digital Workplace

Moderate Enterprise Video Content Management Digital Workplace

High EUV Lithograpy Semiconductors and Electronics Technologies

High Fraud Detection Data Security

High Full Life Cycle API Management Advanced Future of Applications

High GPU Accelerators Semiconductors and Electronics Technologies

Moderate Head-Up Displays Automotive Electronics

Moderate Healthcare Real-Time Location System Real-Time Health System Technologies

Moderate High-Brightness Solid-State Headlamps Automotive Electronics

High Hybrid WAN Enterprise Networking

Moderate IaaS Volume Encryption Cloud Security

Moderate IaaS+ Hybrid Infrastructure Services

High Identity Governance and Administration Identity and Access Management Technologies

High Identity Proofing and Corroboration Cloud Security

High Indoor Location for Assets The Internet of Things

Moderate Influencer and Advocacy Marketing Digital Workplace

Moderate IT Infrastructure Monitoring IT in GCC

High Logical Data Warehouse Data Management

Moderate Low-Cost Development Boards Embedded Software and Systems

Moderate LTE Roaming (IPX) Future of CSP Wireless Networks Infrastructure

Moderate LTE-A Future of CSP Wireless Networks Infrastructure

High Marketing and Customer Management Consulting Application Services

High Medical Device and Connectivity Real-Time Health System Technologies

Moderate Message Queue Telemetry Transport IoT Standards and Protocols

High Mobile Self-Organizing Networks Future of CSP Wireless Networks Infrastructure

High Multidiscipline Service Desk Outsourcing Hybrid Infrastructure Services

High Notebooks Data Science and Machine Learning

Transformational Operational In-Memory DBMS Data Management

High Outdoor Location Intelligence Analytics and Business Intelligence

Moderate Phone-as-a-Token Authentication Methods Identity and Access Management Technologies

48

High Plug-In Hybrid Electric Vehicles Automotive Electronics

Moderate Private Cloud Computing Cloud Computing

Moderate Proactive Support Hybrid Infrastructure Services

Moderate Protected Browsers Application Security

Moderate Redfish Specification Compute Infrastructure

High Robotic Process Automation Software Artificial Intelligence

High Self-Encrypting Mass Storage Drives Data Security

High Small Cells Future of CSP Wireless Networks Infrastructure

High Smart Lighting Smart City Technologies and Solutions

Transformational Software as a Service Cloud Computing

High Software Compostition Analysis Application Security

Transformational Speech Recognition Artificial Intelligence

High Student Retention CRM Education

Low Surface Acoustic Wave (SAW)-Based Sensors Sensing Technologies

High Telemetry-Based Routing Edge Computing

High Traditional Model Management Data Science and Machine Learning

Moderate Universal Docking Mobile, Endpoint, and Enterprise Wearable Comput.

Moderate USB Type-C Mobile, Endpoint, and Enterprise Wearable Comput.

Transformational vEPC Future of CSP Wireless Networks Infrastructure

High Virtual Machine Backup and Recovery Cloud Security

Low Visual Data Discovery Analytics and Business Intelligence

Moderate Web Application Firewalls Application Security

3. Näited tööstusharude, valdkondade ja tehnoloogianishide prognoositud

kasvukiirustest nii Nutika Spetsialiseerumise piires kui majanduse üldises läbilõikes Tabel L.3. Viimaste aastate prognoosid maailmaturu jaoks (2023-30), allikad vt. tekst F2.

Ala/valdkond Kasvunishid Lähimad vasted andmebaasides või alternatiivsed/uued nishid*

Prognoositud kasvu% aastas (4-10aastat)**

Nutikas spets. (2013)

IKT All ICT 5.7-7.8

Andmeanaluus, infohaldus Big Data and Analytics 12.2

Infoturve, kuberkaitse Cybersecurity 12.5

Tootm.automat., robootika, sardsusteemid Automation, robotics, embedded systems 21.6-33.0

Tarkvaraarendus (vahendid, metoodika) Software & Programming (Applications… 11.2-13.8

...Development and Deployment, incl. databases)

Energia- & Energia-& ressursit6husus ehitus(t)es All Construction 5.6-6.9

Ressursi- & ( incl. IKT-lahendused) Cement, Stone and Ceramic Products 6.7

Maavarad- & Smart Home 30.0

Materjalide- Sustainable materials 12.0

Toidu- & Green building materials 11.7

tehnoloogiad 'Smart building' Smart public building 21.7

(t6husam Smart stadium 27.3

kasutus) ‘Smart city' Smart city (averaged) 16.1-17.6

Jätkusuutlik energeetika Renewable/sustainable energy 5.0-7.7

Puidu vaarindamine, puit ehituses Forestry and wood products 4.9

Furniture 2.6-5.8

Wood and Wood Products 3.9

Nano & pinnakattetehnoloogiad Nanotechnology, novel materials

Lisatud 2020 (incl. kutuseelemendid, Nano- and biosensors 8.6

(kaesolev too) superkondensaatorid, magnetmaterjalid) Fuel cells 17.4

Li-ion vehicle batteries 22.0

Supercapacitors 31.0

Graphene 37.5

Carbon nanotubes 34.7

49

Nanoengineered surfaces 33.4

Nanocomposites 15.7

P6levkivi keemiatoostuses…??? Chemical (incl. petroleum&coal products) 3.0-7.6

vastet ei leitud Plastic in Primary Forms, Synthetic Rubber 8.0

Photochemicals, Explosives, Other Chemicals 7.5

Tervis/Biotech Tervist toetav toit Food (processing, manufacturing) 5.8-6.6

(tarne ja tootlemine) Consumer food 4.4

Vegetable and Animal Oils and Fats 7.3

Dairy Products 4.9

Grain Mill Products 7.6

Pet Food and Animal Feeds 6.2

Cellular food growth

All Healthcare 5.7-6.3

E-tervis Digital health 28.0

e-haiguslugu, digiretsept jne Electronic health/med. records (EHR/EMR) 7.4

digitaalne enesekuvand, Data-Driven Social Services 18.8

tervisemajandus… Digital Evidence Management 16.7

sotsiaalne suhtlus meditsiinisusteemiga Hospitals Medical Dental 5.7

All health spending 5.0

Pharmaceutical and medicine manuf. 2.0-5.9

Punane biotehnoloogia Biotech (for human health and medicine) 3.1

Lisatud 2020 protsess vaheuhendi v6i produkti loomiseks Cardiac or tumor markers tests 9.9

(kaesolev too) Next gen DNA sequencing 43.0

Biotech (red: health and medicine) Genetically engineered materials 33.4

(antibiotics, vaccines, antibodies, medicam. Tissue engineering/regeneration 34.8

genetic engineering for disease treatment) Cell therapy 32.8

processes Gene therapy 33.4

Biodegradable synthetic polymers 38.3

Scaffolds 42.6

Artificial vascular 39.3

Hydrogels 27.3

Bio-derived materials 31.3

Small molecules and biologics 34.7

Lisatud 2020 [näited, nimekiri pikem]

(kaesolev too)

IKT ICT

tehisintellekti rakendamine Artificial Intelligence, AI 28.4-31.0

IoT IoT 13.0

autonoomsed systeemid/s6idukid (L4/L5) autonomous vehicles/systems 15.6

V2X vehicle2everything connectivity V2X vehicle2everything connectivity 63.6

digital twinning Digital twinning 50.7

AR/VR AR/VR 78.4

blockchain Blockchain 60.2

cloud cloud 16.7

office wearables Office wearables 52.8

mobiilsed seadmed, kommunikatsioon Mobility 1.9

sotsiaalsed keskkonnad Social 9.5

3D-printimine 3D printing 17.5-65.0

arvutid ja serverid, lisaseadmed computers/servers,peripherals=2nd platform -1.7

droonid Commercial drones 25.9-33.3

5G- ja 6G-võrgud 5G/6G 39.5

Media, Gaming, and streaming television Media, entertainment, streaming 35.0

Ehitus Construction

Non-metalic Mineral Products 6.4

Quarrying of Stone, Sand and Clay 5.7

Cement, Stone and Ceramic Products 6.4

Glass and Glass Products 7.0

Energia Energy (heat and electrical)

jatkusuutlik, hajusenergeetika…. renewable energy total 5.0

solar 9.6-14.9

wind 7.0

Muud valdkonnad

50

Autod, transport Automotive, transportation

Cars and trucks in general 3.5

Motor Vehicles and Parts 6.6

Electric vehicles (EVs) 19.7-78.0

Ships and Boats 6.2

Elektroonika Electronic components and semiconductors 2.3

Consumer electronics 2.7

Insulated Wire and Cable 7.1

Electric Motors, Generators and Transformers 6.6

Electrical Equipment for Engines and Vehicles 6.2

Accumulators, Primary Cells and Primary Batter. 7.8

Mobile Phones, Radio Transmitters and TV Cam. 6.6

Appliances for Measuring, Navigating, Testing 4.5

Industrial process control equipm. 7.1

Tervis Health

Medical devices, equipment 5.4-5.7

Medical testing 5.7

Haridus All Education (ISIC 85) 5.0-6.4

Keemia All chemical products 7.0

Basic Chemicals 7.3

Fertilisers and Nitrogen Compounds 5.8

Man-made Fibres 5.7

Paints and Varnishes 6.1

Pesticides and Other Agro-chemical Prod. 7.1

Photochemicals, Explosives, Other Chem. 7.5

Plastic in Primary Forms, Synthetic Rubber 8.0

Household Cleaning, Personal Care Prod. 4.8

Masinad Machinery (all purposes) 6.1

Railway/Tramway Locomotives and Rolling Stock 8.3

Bearings, Gears, and Driving Elements 7.6

Machinery for Construction, Mining, Quarrying 7.0

Machinery for Food, Beverage,Tobacco Process. 6.6

Agricultural and Forestry Machinery 5.8

Paber Corrugated Paper, Paperboard and Containers 7.4

Tekstiil riie, kiud, kootud materjalid/artiklid… Spinning of Textile Fibres; Weaving of Textiles 8.5

Knitted and Crocheted Articles 7.8

Made-up Textile Articles 6.9

Technical and Other Textiles 6.2

Lennundus/ Aerospace and Defence (A&D)

kaitsetoostus Defense 3.0

Aircrafts 4.8

Unmanned aerial vehicles (UAVs) -7.1

*Punane: ennustatud kasvukiirus >7% aastas; punane kollasega: ennustatud kasvukiirus 20% aastas. **Hinnangud

erinevatest allikatest aastateni 2023 kuni 2030.

Lisa 4. Sullingu-Tsu uuringus osalenud Eesti ettevõtted (2019) [16]

51

Lisa 5. Potentsiaalseid teemasid tulevikuks

Tuleviku energiasüsteemid (lained, looded, hoovused, geotermiline…)

Keskkonnahoiu ja -parandamise tehnoloogiad

Keskkonnasõbralik keemia / kemikaalid

Kõik bioressursid (toit jm biomaterjalid, -kütused)

Täppispõllumajandus (efektiivsus ja digitaliseerimine)

Puhas vesi ja veemajandus

Jätkusuutlik ehitustehnoloogia (materjalide taaskasutus, infrastruktuur)

Turvalisus, transport, liikumine

Tuleviku tervisetehnoloogiad (diagnostika ja ravi), haiguste/epideemiate vältimine

Jätkusuutlik linnaruum ja kogukonnad, ühendatud linnad, “kohalik toit”

Inimvõimete täiendamine (mehaaniline, neuroloogiline)

Sensorid

Tark elukeskkond

Kõrgtehnoloogilised süsteemid ja materjalid ….

52

Lisa 6.

Tehnoloogia praktiseerimise tasemete skeem vastavalt NASA definitsioonile (Technology

Readiness Levels, TRL 1-9, vaba tõlge) https://www.nasa.gov/directorates/heo/scan/engineering/technology/txt_accordion1.html

TRL9 Süsteem lõplikult valideeritud läbi eduka kasutuse kosmoses - tehnoloogia töötab

TRL8 Süsteem lõplikul kujul valmis ja valideeritud läbi testimise/demode (maal või kosmoses)

TRL7 Süsteemi prototüübi demo lõplikes tingimustes (kosmoses)

TRL6 Süsteemi/alamsüsteemi mudeli või prototüübi demo välistingimustes (maal või kosmoses)

TRL5 Demo komponendi ja/või eksperimentaalse mudeli tasemel välistingimustes

TRL4 Demo komponendi ja/või eksperimentaalse mudeli tasemel laboritingimustes

TRL3 Kontseptsiooni tõestus, kriitiline funktsioneerimine näidatud analüütiliselt ja eksperimentaalselt

TRL2 Tehnoloogia kontseptsioon ja/või rakendus formuleeritud/kirjeldatud

TRL1 Aluspõhimõtted registreeritud/kirjeldatud

53

Lisa 7. Ettevõtete toetamine ja rakendusuuringud Iisraelis

Iisrael on hea näide kehvast olukorrast väljatulemisest, pikkamisi ja tänu püsivale tegutsemisele. Umbes

20 aasta jooksul peale asutamist (1948) oli tegu põllumajandusliku ja kohati TA-mõttes isegi tagurliku

maaga, mis tegeles oma eksistentsiaalsete probleemide lahendamisega (TA-teemadena nimetatakse

taimekasvatuse edendamist kõrbes ja mageveepuudusest indutseeritud veepuhastus- ja

kastmissüsteemide ehitamist). Teadust ja tehnoloogia-arendust ei prioritiseeritud; nö. immigrantide

maa (ka veel 2014.a. oli ca 1/3 elanikest sündinud väljaspool Iisraeli), kus rabeleti, et ennast tõestada.

Väike siseturg (eraldatud Euroopast), ebasõbralikud naabrid.

Valikud TA-tegevuse valdkondades on ajaloolise ja geopoliitilise tagapõhjaga. 50:ndatel ja 60:ndate

esimeses pooles eksisteeris vähe kodumaist kõrgtehnoloogiat: parimal juhul midagi tekstiilitööstuses ja

mõned kaitsetööstuse harud. Mõned uurimistegevusega ülikoolid (kuni 70:ndate alguseni pakkus ainult

üks neist insenerikraadi), ja üks riiklik program kaitsetööstuse jaoks, mis tegeles nishrakendustega

relvastuses, tuumauuringutega ja arvutitega (esimesed Iisraeli arvutid ehitati küll juba 50:ndate lõpul).

Alates 1965 hakkas valitsus looma TA-programme tööstuse jaoks; iga ministeeriumi juurde tekitati

juhtivteadlase ametikoht, kes koordineeris TA:tegevust ja temaatikat [34].

Kaitsetööstus ja sellega seotud alad (relvade arendamine, lennundus, arvutid ja andmetöötlus) olid

alguses selgelt juhtpositsioonil, ning kaitsetööstuse laboritest läks esimene laine töötajaid laiali

kõrgtehnoloogilise tööstusega alustavatesse erafirmadesse, kus tegeletigi peamiselt arvutustehnika,

aeronautikarakenduste ja telekommunikatsiooniga. Erasektori kasvatamine ja omakorda nende

investeeringud TA:sse olid võtmetähtsusega. Kaitsetööstuse programmid genereerisid rahavoogu, mille

kaudu subsideeriti erinevat (mitte ainult kaitsetööstusega seotud) kõrgtehnoloogilist arendustööd

erafirmades, kuni 80% iga projekti maksumusest. Sarnast tegevust vaadeldi vajaliku oskusteabe

arendamisena isegi siis, kui kommertsiaalset edu näha ei olnud.

Järgnes riigipoolne tõuge koostööks välisfinantseerijatega, mis viis esimese Iisraeli firma jõudmiseni USA

börsile 1972. Algas ühiste uurimiskeskuste tegemise periood arvutustehnika ja elektroonika

valdkondades (IBM, Lucent, Digital, National Semiconductor, Intel). Lisaks sellele meelitati

maksusoodustustega rahvusvahelisi firmasid asutama iseseisvaid uurimiskeskusi; personali leidmiseks

käivitati programmid immigrantidele (eriti tehnilise/täppisteaduste tagapõhjaga (sh. juudisoost lahkujad

NList) [34]. Valitsuse ja Office of Chief Scientist (OCS, Iisraeli keskne TAI-institutsioon kuni 2016)

koostöö, kus riigil oli oluline roll toimida kui riskikapitali investeerija, mis võttis enda kanda suurema osa

tehnoloogia arendusriskidest, mida pangad ei talunud. OCS oli tehnoloogia valikute osas pikka aega

suhteliselt neutraalne, investeerides ilma suunamiseta ja pigem projekti kvaliteedi järgi. Paljud

tehnoloogiad said ja saavad siiani alguse ülikoolidest, läbi tehnosiirdefirmade, mis nende juurde

loodud (esimene aastast 1959) ning neid kommertsialiseeritakse tublisti väljaspool kodumaad.

Arengu tulemusena on Iisraelis elujõuline elektroonika-, tarkvara- & võrguturvalisus-, farmaatsia-,

meditsiiniseadmete, kommunikatsioonide ja kaitsetööstus; üle 100 USA börsilistingu. 4.2% SKP:st TAI-

tegevusele (üks kõrgematest tasemetest maailmas). 4-5 mld USD aastas välisfirmadelt TA-tegevusse

54

Iisraelis, koguinvesteeringud (koos tootmisega) ca 11 mld. Umbes 18 mld USD aastas ehk 45%

koguekspordist on tehnoloogial põhinev; küberturvalisuses 10% turuosa maailmas [35].

Uurimisteemad: Energia (päike, looduslik gaas)

Kosmosetehnoloogia ja lennundus

Arvutid, küberturvalisus

Digitervis

Biotehnoloogia: geneetika ja vähiravi

Veesüsteemid, niisutus, hüdraulika

Põllumajandus, keskkonnakaitsetehnoloogiad

Kaitsetööstus (tankidest ja rakettidest kuni luuresatelliitideni)

OCS tehnoloogiaarenduse ‘suunatud’ laine: 2012 tehti strateegiline otsus arendada nelja suunda: aju

neuroloogia, superarvutid ja küberturvalisus, okeanograafia ning alternatiivsed transpordikütused.

Selline otsus OCS poolt oli kantud arusaamisest, et need teemad mõjutavad tulevikus kõige rohkem

Iisraeli praktilist elu [36].

Innovation Authority (IA) nimetati OCS järeltulijaks 2016; hetkel eksisteerib hulk toetusprogramme, sh.

tehnoloogiainkubaatorite programm 24 inkubaatoriga, alustavatele firmadele (millest ainult üks

biotehnoloogias; 2 aastat ja 500-800tuh USD per firma [35]), kõrge riskiga ettevõtmiste riiklikuks

toetamiseks. IA toetab ühest küljest arendust seal, kus oskusteave ja rahastamine võiksid tulevase

toote viia kõige kiiremini turule. Teiselt poolt toetatakse varases faasis olevaid pika perspektiiviga

teemasid nagu tehisintellekt (Artificial Intelligence, AI), konkreetselt selle oodatava suure mõju pärast,

lisaks mitmed teised strateegilised teemad (vt. joonis allpool) [37].

Muutused Iisraeli tehnoloogiatandril 2015-2018 [37]: mulli suurus proportsionaalne ettevõtete arvuga sektoris.

Horisontaalteljel finantseerimise suhteline kasv, vertikaalil firmade arvu suurenemine.

55

2019 suunad: soodustada TAI-tegevust väljaspool metropole, arendada oskustööjõudu tehisintellekti

ja teiste IKT alade jaoks, samuti personali biotehnoloogias personaliseeritud ravimeetodite tarvis.

Viimase teema jaoks nähakse eelist paljudes geneetiliselt erinevates rühmades, kes Iisraelis koos elavad

ja nende digitaalselt säilitatud terviseinfos, mis saadaval alates 80:ndatest. Samuti vajalik leiutatud

tehnoloogia viimine firmadesse, kes seda kasutaksid toodetes ka Iisraeli jaoks – eriti transpordis, kus

vajatakse digitaalset visualiseerimist, sensoreid, andmetöötlust, kommunikatsiooni jne [37].

Seega nn. Iisraeli innovatsioonimudelis keskset uurimisorganisatsiooni ei loodud; kui päris algus välja

jätta, siis enamus arendustööst on toimunud ülikoolides ja erafirmades, riik rahastas suhteliselt laia

valikut projekte läbi koordineeriva organi (OCS /IA). On tähelepanuväärne, et teemade ja tööjõu

arendus on toimunud käsikäes, ning et rõhku on pidevalt pandud õigeaegsele ning piisavale

rahastamisele.

Lisa 8. Ettevõtluse toetamine ja rakendusuuringud Taiwanil

Taiwan on alates eelmise sajandi 70-80:ndatest tuntud kui riik, mis tegi majandusliku “tiigrihüppe”.

Nagu Iisraeli puhul, olid esimesed 20 aastat ajalugu peale Hiinast lahkulöömist (1949-1969) suhteliselt

väheütlevad, peamiselt eksporditi puitu, petrooleumi, toiduaineid ja kangaid. Nihe teaduse ja

tehnoloogia poole toimus 60:ndate lõpus, 70:ndate alguses toodeti ekspordiks juba raadio-TV-aparaate

ja riietusesemeid, ning 80:ndatel mikroskeeme, elektri- ja telekommunikatsiooniseadmeid. Sajandi

viimase kümnendi keskpaigaks tootis Taiwan elektroonikatehnoloogia põhiseid (ja muid) kaupu märksa

rohkem ka paljudest Lääneriikidest ning USA patentide arvu poolest (alates aastast 2000) on ainukesed

võistlejad talle Jaapan ja USA ise. 2013.a. hinnati Taiwani pooljuhtide-mikroskeemide-optoelektroonika

tööstuse mahtu 23 mld USD peale, ja nad on olnud või on juhtpositsioonil päikeseelementide, panel-

TV:de, arvuti emaplaatide, sülearvutite, monitoride ja digikaamerate tootmises [34].

Elektroonikatööstus (mikroskeemid jm komponendid) on olnud kõige olulisema tähtsusega haru

Taiwani jaoks. Spetsialiseerumine sellele valiti rasketes tingimustes kuna kodumaist oskusteavet oli

ettevõtetes vähe ja riskikartust palju ning riiklikku finantseeringut nappis, mis ei võimaldanud tollel

hetkel tugevamaid tegijaid koha peal just üle kullata. Erinevalt Iisraelist põhines Taiwani strateegia

mitmete suure mahu ja haardega uurimisinstituutide loomisel: arvuti-, arvutustehnika ja elektroonika

uusimate tehnoloogiate sissejuhatuseks ITRI (Industrial Technology Research Institution, 1973), Hsinchu

Teadus-Tööstuspark ja tarkvara jaoks III (Institute for Information Industry, 1979). Hsinchu loodi 1979.a.

spetsiaalselt pooljuhtidetööstusele lisahoo andmiseks ettevõtete klasteriseerimise kaudu ja kolme

lähedalasuva ülikooli lõpetajaile töö pakkumiseks. Detailsed tehnoloogilised suunad määrati instituutide

juhtkondade poolt ja riiklik rahastamine nendes kandis hoolt esialgse TA-tegevuse eest. Teatud faasis

anti loodud tehnoloogiad üle erasektorile; alternatiivselt tegeleti lõpliku tootearendusega ka riiklikes

ettevõtetes või riiklikul tasemel organiseeritud finantseerimisega konsortsiumides. Optoelektroonika,

kommunikatsioonid, pooljuhtidetööstus koos IKT:ga üldiselt valiti kui olulise tähtsusega tegevusalad, mis

toetaksid Taiwani kõrgtehnoloogilise sektori tekkimist ja arengut. Valitsus soosis VKE:de loomist ja

56

nende sidemeid kohapeal olevate rahvusvaheliste suurettevõtetega, samuti tehnoloogiasiiret

instituutidest, mis surus valitud eesrindlikke tehnoloogiad kohalikesse ettevõtetesse edasiarendamiseks

(“leapfrogging to frontier” ehk “hüpe etteotsa”). Viimase tegurina tuli mängu massiivne inseneride

koolitus välismaal ja mitteformaalne suhtlus Silicon Valley ekspertidega. Tüüpiline algusperioodi

tegevusmudel nägi ette litsenseerimislepingu läbirääkimisi mõne USA firmaga tehnoloogia kasutamise

osas, sellele järgnev ITRI inseneride õppeperiood tootja juures, peale mida väljaõppe saanud rühm

seadis üles eksperimentaaltootmise instituudis. Kui tehnoloogia oli muutunud käepäraseks, liigutati

inseneride-tehnikute rühm värskeltasutatud firmasse, mis põhines ca 50% ulatuses riigikapitalil, ja lubati

sellel alguses töötada ka instituudi tiiva all. Sarnaselt pandi käima kaks praeguseks pooljuhtide maailmas

ülituntud Taiwani ettevõtet: 1980.a. United Microelectronics Company (UMC, koostöös RCA:ga, 10%

maailma turuosast 2013 ja suuruselt maailma kolmas mikroelektroonika tootja) ja 1987.a. Taiwan

Semiconductor Manufacturing Company (TSMC, algul ühisettevõttena Philipsiga, praegu maailma

suurim iseseisev pooljuhtskeemide valmistaja). Selline lähenemine oli käigus 90:ndate keskpaigani, kuni

kohaliku sektori TA-investeeringute intensiivsus ja mõju olid juba piisavalt suured. Oluline component

oli kindlasti investeerimiseks vajaliku kapitali olemasolu riigilt ja erafirmadelt (ka riskikapitalistid), keda

veendi osalema maksusoodustuste jms kaudu [38].

Seega sisaldas Taiwani mudel tugevat riiklikku osalust teemade valikul, rahastamisel ja tehnosiirdel

erasektorisse. Samuti organiseeriti mitteformaalseid ja formaalseid suunatud sidemeid välismaal

töötavate kaasmaalastega alates 70:ndatest (eriti USAs: Texas Instruments, IBM, RCA jt). Selle kaudu

jõuti ühisseminaride ja -nõukogudeni ning moodustati ühisfirmasid. Parem informatsioon ja ülevaade

tehnoloogiast võimaldas Taiwanil vältida “raskeid” pooljuhtidetööstuse teemasid nagu mäluskeemid

(memory chips) ja tegeleda selle asemel muude mikroskeemitüüpidega, kus kasum kergemalt saadaval

[34].

Viimased 15 aastat on ITRI temaatika hulka kuulunud ka keemia ja materjaliteadusetehnoloogiad,

täppismasinaehitus ning MEMS (mikroelektromehaanika); uuemate aladena bio- ja nanotehnoloogia

ning roheenergia-/keskkonnatehnoloogiad. Valdkondadele spetsialiseerumistes on jälgitud edukuse

printsiipi ja seega mitmed tegevusalad, millega alustati kuid mis ei arenenud, suleti ja kasutati ressursse

muuks otstarbeks [39].

Soov kiirelt areneda ja nn. “keskmise sissetuleku lõksust” pääseda nõudis targalt suunatud ja jõulist

vahelesegamist/toetust riigi poolt, samuti seatud poliitikate distsiplineeritud järgimist. Peale Taiwani

elektroonikatööstuse on maailmas teisigi sarnaseid näiteid (Soome tehnoloogiatööstus eesotsas

Nokiaga, Norra õlitööstus, Korea autotööstus). Samas näide arengu mõningasest ebaõnnestumisest

oleks Malaisia: 1970.a. olid nii Korea kui Taiwan temast tagapool aga aastaks 2010 kaugel ees, sel ajal kui

Malaisia oli 40 aastaga mõned protsendipunktid kiiremini liikunud kui USA per capita SKP kasv (suhtena

20%:lt 26%:le). Taiwani ja Malaisia võrdlus kinnitab veelkord majandusteadlaste väidet, et

välisomanduses olevad firmad on olulised ekspordi suurendamise vaatepunktist, kuid TA-tegevuse ja

tehnoloogiaarenduse intensiivsus toetub kohalikele ettevõtetele [40]. ITRI roll Taiwanil oli kasvatada

kohalike firmade TA-võimekust (eriti absorbeerimisvõimet, et vastu võtta ITRI pakutud tehnoloogia-

võimalused), mis toimus läbi oskusteabe kasvatamise – meetoditeks koolitus, kohalikele firmadele

välispartnerite leidmine ja spin-offid, TA-uurimiskonsortsiumid.