Rakvere Ametikool - Sisukord · 2014. 11. 19. · areng” 4) 260teab auto ja selle lisaseadmete ehituse aluseid, mehaanika, pneumaatika, hüdraulika ja ... eristab autode remondil

AUTOMAALRI ERIALA MOODULI RAKENDUSKAVA

Sisukord AUTOMAALRI ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID ....................................................................................................................................................................................................3

Moodul 1 – AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED ........................................................................................................................................................................................3

Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ....................................................................................................................................................................7

Moodul 3- AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS JÄRGNEVATEKS KERETÖÖDE ETAPPIDEKS ................................................................... 13

Moodul 4- AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE ................................................................................................................................................... 15

Moodul 5- PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE .......................................................................................................................................................................... 18

Moodul 6- PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS ................................................................................................................................................................................. 20

Moodul 7 – PINDADE VÄRVIMINE .................................................................................................................................................................................................................................. 25

Moodul 10.1- PRAKTIKA I .................................................................................................................................................................................................................................................. 30

Moodul 10.2- PRAKITKA II ................................................................................................................................................................................................................................................ 32

ÜLDÕPINGUTE MOODULID .................................................................................................................................................................................................................................................... 35

KEEL JA KIRJANDUS ............................................................................................................................................................................................................................................................. 35

VÕÕRKEEL ............................................................................................................................................................................................................................................................................. 42

MATEMAATIKA ...................................................................................................................................................................................................................................................................... 46

LOODUSAINED ....................................................................................................................................................................................................................................................................... 61

SOTSIAALAINED .................................................................................................................................................................................................................................................................... 68

KUNSTIAINED ......................................................................................................................................................................................................................................................................... 77

VALIKÕPINGUD ......................................................................................................................................................................................................................................................................... 81

Moodul 11.1- B-KATEGOORIA JUHTIMISÕIGUS ........................................................................................................................................................................................................ 81

Moodul 11.2- ARVUTIÕPETUS ......................................................................................................................................................................................................................................... 84

Moodul 11.3 – PINDÕGVENDUSTÖÖD JA LEHTMETALLIDE TÖÖTLEMINE .................................................................................................................................................. 87

Moodul 11.4 – MÕLKIDE EEMALDAMINE VÄRVI KAHJUSTAMATA ................................................................................................................................................................. 89

Moodul 11.5- ÕPIOSKUSED ............................................................................................................................................................................................................................................... 91

2

Moodul 11.6- REMONDI KALKULATSIOONID ............................................................................................................................................................................................................ 94

3

AUTOMAALRI ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID

Moodul 1 – AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm Põhikooli lõpetanud Õppevorm statsionaarne Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht

EKAP Kokku//auditoorne töö/praktiline töö/iseseisev töö tundides

1 AUTOMAALRI ERIALA ALUSTEADMISED

24 624//514/34/76

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja üldistest põhimõtetest, ta orienteerub töötervishoiu ja tööohutusnõuetes ning tunneb auto ehitust ja oskab anda esmaabi. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele-, füüsikaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks

puuduvad

mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,

sh iseseisevtöö Õppe-meetodid

Hindamine

Õppija 1) omab ülevaadet automaalri

kutsest, eriala õppekava ülesehitusest, õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast

Õppija iseloomustab automaalri kutset ja selle eripära,

tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid

iseloomustab automaalri eriala õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi

selgitab töötervishoiu, tööohutuse ja esmaabiga

Tutvumine õpperühmaga, kooli teenindusüksuste, infosüsteemi, kodukorraga; õpilase õiguste ja kohustustega, õpilast

42T 12 IT

loeng, seminar, iseseisev töö, rühmatöö,

Kooli infosüsteemiga tutvumine Iseseisev töö: Esse “Miks ma valisin automaalri eriala?”

4

seonduvaid õigusakte, oskab anda esmaabi

puudutava dokumentatsiooniga; Eriala tutvustus: eriala üldine olemus, kuvand ja väärtustamine; kutsealased infokanalid; õppekava sisu ja ülesehitus Erinevad õppemeetodid, kirjalike- ja teiste kodutööde üldised koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted

2) on teadlik automaalri töödega tegelevate ettevõtete töökorraldusest

külastab ja analüüsib lähtuvalt tööülesandest vähemalt 3 Eestis tegutsevat automaalri töödega tegelevat ettevõtet, mille üheks põhitegevuseks on sõidukite remontvärvimine vastavalt Eestis kehtivatele seadustele

selgitab kemikaalide kasutamiseks ja käitlemiseks kehtestatud keskkonnaohutusnõudeid ja taaskasutuse võimalusi

Analüüsib Eestis tegutsevat automaalri töödega tegelevat ettevõtet vastavalt Eestis kehtivatele seadustele

42 T 16 IT

Rühmatöö Köitev loeng Õppekäik Iseseisev töö

Ülesanne: Koostab rühmatööna kirjaliku töö vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele tööohutusele ja keskkonna ohutusele.

3) tunneb ülevaatlikult sõidukite värvimise ajalugu ja arengutrende Eestis ja mujal maailmas

selgitab ja kirjeldab auto ja selle lisaseadmete ehitust ning tööpõhimõtet ning erialaseid tehnoloogilisi arenguid

Tutvumine sõidukite värvimise ja värvitehnoloogiate ajalooga ning tuleviku suundadega

42T 14IT

Köitev loeng Iseseisev töö Arutelu

Ülesanne: Koostada esitlus “Sõidukite värvimise areng”

4) teab auto ja selle lisaseadmete ehituse aluseid, mehaanika, pneumaatika, hüdraulika ja tehnilise mõõtmise põhialuseid

selgitab ja kirjeldab auto ja selle lisaseadmete ehitust ning tööpõhimõtet ning erialaseid tehnoloogilisi arenguid

selgitab mehaanika, pneumaatika ja hüdraulika

Sõlmed, seadmed, lisavarustus, asukohad, tööpõhimõtted.

260T 14IT 34P

Rühmatöö loeng Iseseisev töö

Kirjalik test: auto ja selle lisaseadmete ehitus ning tööpõhimõte

5

ning autode ehituses ja erialasel tööl kasutatavaid materjale

aluseid

sooritab tehnilisi mõõtmisi, kasutades sobivaid mõõteriistu

loeb erialaga seotud koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi juhendeid ning selgitab kasutatavate leppemärkide ja sümbolite tähendust

eristab autode ehituses kasutatavaid materjale, kirjeldab nende koosmõju ning füüsikalisi ja keemilisi omadusi

Mehaanika, pneumaatika ja hüdraulika alused. Tehnilise mõõtmise alus tõed Tehnilise joonestamise alus tõed ning tehniliste jooniste ting märgid Metallid, plastid, keraamika, õlid

Arutelu praktiline töö

Tööleht: erialased tehnoloogilised arengud Tööleht: mehaanika, pneumaatika ja alused Rühmatöö: tehnilised mõõtmised, kasutades sobivaid mõõteriistu Praktiline töö: koostejooniste, skeemide ja tehnoloogiliste juhendite lugemine ning selgitamine

5) tunneb erialase tööga seotud seadmeid ja tööriistu ning teab nende tööpõhimõtteid

eristab autode remondil kasutatavaid seadmeid ja seadmesüsteeme ning kirjeldab nende tööpõhimõtteid

eristab autode remondil kasutatavaid mehhaanilisi-, pneumaatilisi-, elektrilisi- ja hüdraulilisi tööriistu ning kirjeldab nende tööpõhimõtteid

loeb ja oskab täita töökorraldust

kasutab rooli-, istme- ja põrandamati katet

Töö alustamise algtõed: “töökorraldus” selle lugemine ja täitmine, sõiduki kaitse vahendid istme, rooli ja põrandamati katted, puhtuse säilitamine kliendi autos; töökoht ja tõstevahendid, tõstukid sõiduki paigutamine ja ohutu kasutamine

40T 10T

Rühmatöö loeng Iseseisev töö

Rühmatöö: Töökäsu leht, selle lugemine ja täitmine Iseseisev töö: Puhtuse säilitamine kliendi autos. Referaat „Sõiduki kaitseks kasutatavad kaitsekatted ja nende kinnitus meetodid“. Loeng: Tõstukid, tõstevahendid, sõiduki ohutu liigutamine ja paigutamine tõstukile

6) kasutab tööks vajalikke selgitab infokandjates esitatud teksti sisu nii eesti 48T Iseseisev töö: töölehe

6

erinevaid andmebaase, ettevõttes kehtivaid töökorralduse dokumente ja tehnilist dokumentatsiooni ka inglise keelset

kui inglise keeles

vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile, kasutades teksti ja tabeltöötlusprogramme

järgib tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kõne ja kirjakeele normi

10T täitmine (võõrkeelse erialase informatsiooni leidmine ja kasutamine) Rühmatöö: Kirjalike tööde vormistamine vastavalt Rakvere Ametikooli kirjalike tööde juhendile. Rühmatöö: Maalritööde manuaaliga tutvumine

7) töötab vajadusel meeskonnas ja väärtustab koostööd

töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd, näidates korrektse suhtlemise ja konflikti lahendamise oskust

Meeskonna töö põhialused, vastutuse jagamine, delegeerimine, asendamine. Korrektse suhtlemise alustõed. Konflikti ennetamine ja lahendamine.

40T Rühmatöö Loeng Iseseisev töö

Rühatöö: Konflikt situatsioonide tüübid ja ennetamine ning lahendamine Iseseisev töö: Meeskonna töö vastutuse jagamine ja delegeerimine.

Hindamine Eristav Hinde kriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on

saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi

7

tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Kokkuvõtva hinde kujunemine

Kõikide õpiväljundite hindamisülesanded on täidetud lävendi tasemel

Hindamismeetodid Rühmatöö, e eneseanalüüs, esse, esitlus töölehtede täitmine

Õppematerjalid 1. Kooli koduleht http://www.rak.edu.ee/ 2. Õppekorralduseeskiri, Õppetoetuste kord 3. EHRL koduleht (www.ehrl.ee) 4. Kutsekoda (www.kutsekoda.ee) 5. Erinevate automaalritööde ettevõtete kodulehed. 6. Automaalri eriala õppekava 7. Hitsa Innovatsioonikeskus http://www.e-ope.ee

Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne

töö/iseseisev töö tundides

2 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 156//120/36

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,


Hindamine

8

Õppija 1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestva karjääriplaneerimise protsessis

1. analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

2. seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

3. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

4. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta

5. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtuvalt dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus

6. valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul

7. koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani

Karjäär Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel (Tööturg Töökohad, neile kandideerimine Õppimisvõimalused CV, avaldus, motivatsioonikiri Tööintervjuu) Planeerimine ja otsustamine Karjääriplaan

20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Rollimäng,

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel osalemise tagasisidet)

2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

1. kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtuvalt ressursside piiratusest

2. selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust

3. koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve

4. loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse

5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni

6. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega

Majandus ja ettevõtlus Majanduse alused Põhimõisted Valikud, ressursid, Tarbimine, mõjutavad tegurid Turg Nõudmine ja pakkumine Turu tasakaal Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud

30T9IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine

9

kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

7. kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

Maksukohuslus Tulud, kulud- deklareerimine Majandusinfo hankimine „E-riik“

3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

1. kirjeldab meeskonnatööna õpitava valdkonna Eesti ettevõtluskeskkonda

2. võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana

3. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid

4. tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda

5. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele

6. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani

Ettevõtluse alused Ettevõtluskeskkond Ettevõtete tüübid Ettevõtja Ettevõtte majandustegevus, tegevusnäitajad Ettevõtte rajamine Äriidee Äriplaan Ebaõnnestumise põhjused ettevõtluses

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö Õppekäik

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Lihtsustud äriplaani koostamine

4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

1. loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtuvalt riiklikust strateegiast

2. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust

3. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid

Töökeskkond Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Riskianalüüs Ohutegurid töökeskkonnas

20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Matemaatilised ülesanded, Probleemsituatsioonid

hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine I Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure, nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna

10

nende vähendamiseks 4. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb

meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

5. kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

6. leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel

7. leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

8. võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi

9. loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente

10. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist

11. kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis

12. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt

13. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide

Tööõnnetus Tuleohutus Tööõigus Töölepinguseadus Tööaeg Puhkeaeg, puhkus Tööaja korraldus Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping Töösuhteid reguleerivad asutusesisesed dokumendid Töötasuarvestus Netopalk Brutopalk Maksud Töövõimetushüvitised Asjaajamine Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokumentide loomine, säilitamine Kirjavahetus Dokumentide säilitamine

20T6IT 10T3IT

e lahendamine Iseseisev töö

teabeallikaid. II Rühmatöö ja selle esitlus erinevate töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise võimalustest. III Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast. IV Struktureeritud kirjalik töö (test) V Lahendab lihtsamaid töötasu arvestamise ülesandeid VI Koostab nõuetekohase elektroonilise algatus ja vastuskirja, allkirjastab

11

säilitamisega 5.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

1. kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

2. kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

3. selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid

4. kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid

5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

6. loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid

7. lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindusolukordi

Suhtlemine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemistasandid Suhtlustõkked Kuulamine Kehtestava käitumise tehnikad Meekonnatöö alused Klindikeskne teenindamine Suhtlemise olulisus klienditeeninduses

20T6IT

Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Praktiline töö

Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Praktiline ülesanne teenindussituatsiooni lahendamisel

Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik

hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel

Hindamismeetodid õpimapp, praktiline töö, iseseisvad tööd, rühmatöö, struktureeritud test, analüüs, probleemi lahendamine

Õppematerjalid http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda Majandusõpik gümnaasiumile, Tallinn 2011

http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdfhttp://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf

12

www.minuraha.ee www.eas.ee www.eesti.ee Äriühingute statistika. http//www.stat.ee www.aktiva.ee http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012/16_oktoober http://e-riik.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 - töölepingu seadus Tint, Piia. Töökeskkond ja ohutus. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus,Tallinn, 2007. http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 - töötervishoiu ja tööohutuse seadus http://www.palk.ee/index.php L-O. Naessen. 1997. Parem teenindamine, M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004.

http://www.aktiva.ee/https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

13

Moodul 3- AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS JÄRGNEVATEKS KERETÖÖDE ETAPPIDEKS Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne

töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö

3 AUTODE PUHASTAMINE JA PESU NING ETTEVALMISTUS JÄRGNEVATEKS KERETÖÖDE ETAPPIDEKS

104//30/11/63

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab autode pinnad järgnevateks kereremondi etappideks, annab hinnangu oma tegevusele ning mõistab kasutatavate kemikaalide ohtlikust inimesele ja keskkonnale.

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,


Hindamine

1) hindab autoosade puhastamise vajadust keretööde seisukohalt ning puhastab autokere ja kereosi keretöödeks

selgitab autoosade puhastamise vajadust lähtuvalt auto seisukorrast ja järgnevatest tööetappidest

valib sobiva puhastustehnoloogia ja põhjendab oma valikut

valmistab pesuaine(te)st sobiva töölahuse

puhastab autoosi säästlikult ja lisakahjustusi tegemata, järgides ergonoomilisi töövõtteid; tehniliselt keerukas situatsioonis puhastab autoosi juhendamisel

kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid

sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi

kirjeldab arusaadavalt töö käiku ning annab selle kohta asjatundlikke selgitusi

Autoosade puhastus vajadus, keemia valik vastavalt materjalile, tööde järjekord auto puhastamisel, kemikaalide lahused, kemikaalide ohutus kaardid, ergonoomilised töövõtted auto puhastamisel

10T21T 5IT

Loeng, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö, praktiline töö

Tööleht: autoosade puhastamise vajadust lähtuvalt auto seisukorrast ja järgnevatest tööetappidest Praktiline töö: Auto puhastamine säästlikult ning lisakahjustusi tekitamata, sobiva tehnoloogia valikuga ja vajadusest lähtuval Grupitöö: ergonoomiliste töövõtete kasutamine auto puhastamisel

14

Iseseisev töö: Töökoha valis olek säästvaks keskkonda säästvaks auto puhastamiseks

2) valmistab ette töökoha ja seadmed ning planeerib järgnevad keretööde etapid,

3) on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks

valmistab ette töökoha ja keretööde seadmed vastavalt tööülesandele

planeerib järgnevad tööetapid, valib vajalikud tööriistad

hoiab töö käigus korda, töö lõppedes korrastab oma töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale

kasutab tööülesannete täitmisel tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult

Keretööde seadmed ja nende ohutu kasutamine, isikukaitsevahendid kere töödel ning nende hooldus, Töökoha ettevalmistamine, tööetappide planeerimine, Töökoha korrashoid

10T8T 3IT

Loeng, arutelu, praktilise töö analüüs, iseseisev töö

Tunnitöö: Keretööde seadmed ja nende ohutu kasutamine Praktiline töö: Töökoha planeerimine vastavalt tööülesannetele ning töökoha korrastamine Iseseisev töö: Isikukaitse vahendite kasutamine ja hooldamine

4) võtab arvesse kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele ja keskkonnale

järgib kemikaalidega töötades tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid

selgitab ohutus- ja tehnoloogilistel kaartidel olevat infot nii suuliselt kui ka kirjalikult

annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis järgib tööülesannete täitmisel ja vormistamisel

kõne ja kirjakeele normi

Auto puhastus keemia

vajalikus ja keemia

ohtlikus, Ohutus- ja

tehnoloogilised

kaardid

10T8T 3IT

Loeng, arutelu, rühmatöö iseseisev töö

Tööleht: auto puhastamisel kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele ja keskkonnale Grupitöö: ohutus- ja tehnoloogilistel kaartidel olevat infot nii suuliselt kui ka kirjalikult Iseseisev töö: Esse mõistlik autokeemia valik auto puhastamisel

Õppemeetodid Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik

15

hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)

Hindamismeetodid Rühmatöö, õpimapp, praktiline töö, iseseisev töö

Praktika Õppematerjalid http://www.autokeemia.ee/

Hitsa Innovatsioonikeskus http://www.e-ope.ee

Moodul 4- AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides

4 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE

4 104//40/8/56

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane osandab ja koostab auto kereremondiga seotud sõlmed ja detailid ohutusnõudeid ning ergonoomilisi töövõtteid järgides.

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul “Autode puhastamine ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”



Hindamine

1) kasutab remonditöödel sobivat remondijuhist ja mõistab selles kirjeldatud infot, ka ingliskeelset

valib vastavalt autole või selle lisaseadmele ja tööülesandele sobiva remondijuhise ning kirjeldab järgnevaid tööetappe

Remondi juhendi valik vastavalt autole või selle lisaseadmele,

10T

rühmatöö, Arutelu, juhtumi analüüs

Rühmatöö: Remondijuhendi leidmine andmebaase kasutades, juhtumi

http://www.autokeemia.ee/

16

Tööetappide kirjeldus

analüüs

2) liigitab erinevaid detailide

kinnitusviise ja

kinnitusvahendeid

eristab detailide kinnitusviise ja -vahendeid

valib sobiva tüübli vastavalt kinnitusele ja fikseerib selle vastavalt juhisele

tüüblid-erinevad tüübid ja materjalid, tüüblite lahtivõtmise vahendid, tehnoloogiad

10T loeng Tööleht: Detailide kinnitus viisid ja vahendid

3) kasutab sobivat tehnoloogiat kinnituste, liidete ja veermiku osandamiseks ja koostamiseks

avab keermesliite ja lukustusrõngad, hindab selle kasutuskõlblikkuse vastavust juhisele; vajaduse korral taastab või vahetab välja vigastatud keermesliited ja lukustusrõngad vastavalt tehnoloogiale

pinguldab ja lukustab (fikseerib) keermesliiteid ja lukustusrõngad vastavalt juhisele, kasutades vajadusel eritööriistu

valib poldi/mutri tugevuse vastavalt kinnituse iseloomule ja keerme parameetritele

eemaldab või avab tüüblid vastavalt juhisele ning hindab nende kasutuskõlblikkust

kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi

kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult


Keermesliited, lukustusrõngad, momntvõtmed, toll- ja meeterkeere, tüüblid

10T 14P 8IT

Loeng, praktiline töö, iseseisev töö

Tööleht: keermesliited ja tüüblid Praktiline ülesanne: Avada, taastada keermesliiteid ja lukustusrõngaid ja hinnata nende kasutuskõlblikust vastavalt juhisele, kasutades eritööriistu ning kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid, Iseseisev töö: valida polt/muter vastavalt kinnituse iseloomule

4) teeb kereremondiga seonduvaid lukksepatöid

valib vastavalt tööülesandele sobiva puuri

teritab puuri vastavalt juhendile, kasutades isikukaitsevahendeid

puurib vastavalt juhendile erinevatesse materjalidesse avasid

Puurimine ja puuri teritamine, keermestamine, Puuri valik vastavalt materjalile

10T 21P

Loeng, praktiline töö

Tööleht: puurid ja keermepuurid Praktiline ülesanne: valida puurimise

17

keermestab vastavalt tööülesandele, kasutades sobivat tehnoloogiat

annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis

tehnolooga vastavalt materjalile ning keermestada ava

5) markeerib ja ladustab osandatud autode detaile on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks

markeerib, komplekteerib, pakendab ja hoiustab või ladustab detailid vastavalt ettevõttes kehtivale korrale


21P

Praktiline töö

Praktiline ülesanne: markeerida, komplekteerida, pakendada ja hoiustada detaile, sooritades oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi

Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik


Hindamismeetodid Kirjalik töö, praktiline ülesanne Õppematerjalid www.autokeemia.ee

www.e-ope.ee

http://www.autokeemia.ee/

18

Moodul 5- PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö

5 PLASTDETAILIDE REMONTIMINE JA KÄITLEMINE

4 104//54/28/22

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane remondib ja käitleb plastdetaile, annab hinnangu oma tegevusele ning mõistab kasutatavate materjalide mõju inimesele ja keskkonnale.




Hindamine

1) tunneb autoehituses kasutatavaid plastide liike ning ladustab või utiliseerib plastid vastavalt kehtivatele nõuetele

selgitab plastide keemilis-füüsikalisi omadusi

määrab plastide liigid markeeringu järgi, selle puudumisel määrab keemilis-füüsikaliste katsetega plastide liigid

ladustab utiliseeritava plasti vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale

Plastide keemilis-füüsikalised omadused ja nende määramine, ning plasti utiliseerimine

16T 8IT

Loeng, iseseisev töö

Tööleht: plasti liigi ja remonditavuse, ning sobiva remonditehnoloogia valimine Iseseisev töö: Nõuded plasti utiliseerimiseks

2) mõistab kasutatavate materjalide mõju inimesele ja keskkonnale

selgitab plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju keskkonnale ning kirjeldab võimalikke keskkonnaohutusalaseid lahendusi, lähtudes kehtivatest nõuetest

plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju keskkonnale ning keskkonnaohutusalaseid lahendused, lähtudes kehtivatest nõuetest

16T 8IT

loeng Iseseisev töö

Tööleht: plastide remonditehnoloogia ja materjalide mõju keskkonnale ning keskkonnaohutusalaseid lahendused, lähtudes

19

kehtivatest nõuetest

Iseseisev töö: Hinnata plastide mõju keskkonnale

3) hindab plastdetaili remondivõimalust ning valib sobiva plastiparanduse tehnoloogia;

valib vastavalt kindlaksmääratud plastiliigile ja vigastuse iseloomule plastiparanduse tehnoloogia, põhjendab oma valikut ja kirjeldab järgnevaid tööprotsesse


Plasti liigid, tuvastamine, remondi tehnoloogiad

16T 6IT

loeng Esitlus, iseseisev töö, arutelu

Iseseisev töö: koostab esitluse ühe plastiliigi kindlaks määramise ja remondi tehnoloogia valikuga ning töö protsessidega. Arutelu koostatud esitluste kohta

4) parandab plastdetailid vastavalt valitud tehnoloogiale jälgides keskkonnanõudeid ja ohutuseeskirju

remondib plastdetailid vastavalt tehnoloogiale, pöörates tähelepanu tuleohutuse ja keskkonnanõuetele ning kasutab vajalikke isikukaitsevahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid

viimistleb remonditud plasti pinnad vastavalt tehnoloogiale


kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult

Plast detailide remontimise tehnoloogiad, tuleohutus, keskkonnaohutus, isikukaitsevahendid plasti töödel, plast detailide viimistlemine peale remonti, rühi ja koordinatsiooni harjutused plasti töödel, seadmed ja tööriistad plasti töödel

6T 22P

Loeng, praktiline töö

Loeng, praktiline töö: remondib plastdetailid vastavalt tehnoloogiale, pöörates tähelepanu tuleohutuse ja keskkonnanõuetele ning kasutab vajalikke isikukaitsevahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid, viimistleb remonditud plasti pinnad vastavalt tehnoloogiale

5) korrastab töö lõppedes töökoha ja kasutatud tööriistad koheselt

valmistab ette töökoha plastide remontimiseks, hoiab töö käigus korda, töö lõppedes korrastab oma töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale

Töökultuur plasti töödel

6IT

Iseseisev töö

Töökoht ja töö ergonoomika plasti töödel

Hindamine mitteeristav

20

Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik


Hindamismeetodid rühmatöö, töölehed, praktiline töö, iseseisev töö

Õppematerjalid www.e-ope.ee tootjate kataloogid

Moodul 6- PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö

6 PINDADE ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS

21 546//170/85/291

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teeb ettevalmistustöid värvimiseks, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid Õpingute käigus arendab õppija meeskonnatööoskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.




Hindamine

1) hindab autokere värvkatte vigastuste iseloomu ja suurust ning selgitab välja remondivajaduse, tehnoloogia

hindab sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomu ja suurust ning selgitab välja remondi vajaduse ja mahu, lähtudes tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest

Värvkatte vigastuse iseloom, remondi vajadus, maht,

34T 10IT

Loeng, näitlikustamine,

Töölehed: värvkatte vigastuse iseloom ja remondi tehnoloogiad

http://www.e-ope.ee/

21

ja mahu

tehnoloogia, kvaliteet arutelu,

iseseisev töö

Iseseisev töö: Piltide järgi kahjustuste, remondivajaduse ja remondiprotsessi kirjeldamine

2) Valmistab ette töökoha järgnevateks tööetappideks

kaitseb autokere pinnad, mida ei remondita ega töödelda, sobivate kaitsevahenditega (kaitsetekk, paber, kile, teip);

valib kasutatavad seadmed, tööriistad ja tehnoloogia sõltuvalt kaitstavate pindade kujust ja järgnevates tööetappides kasutatavatest materjalidest;

Pindade katmine, seadmete valik

14T Praktiline töö,

Praktiline töö: Pindade katmine, seadmete valik

3) Puhastab autokere remonditavad pinnad säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat

puhastab sõiduki kere remonditavad pinnad säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks õiget tehnoloogiat (töövahendid, materjalid, töövõtted) vastavalt värvitehnoloogia tootja etteantud juhistele

eemaldab värvkatte kahjustused mehaaniliselt või keemiliselt, pidades silmas aluspinna seisukorda, materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju

järel töötleb puhastatud või keemiliselt muundatud pinnad, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat

hindab korrosioonikahjustuste suurust ja iseloomu ning vajadusel suunab töö autoplekksepale;

valmistab remonditavad pinnad ette, eemaldades korrosioonikahjustused mehaaniliselt või keemiliselt järel töötleb roostest puhastatud või keemiliselt muundatud roostega pinnad, et vältida edasist korrosiooni, kasutades selleks sobivat korrosioonikaitse tehnoloogiat

Pindade puhastamine, värvkatte kahjustuste eemaldamine, järel töötlemine, korrosiooni kahjustused, ettevalmistus tööd värvimiseks

16T 35P 20IT

Praktiline töö, loeng, iseseisev töö

Töölehed: Värvkatte kahjustuse eemaldamiseks vajalikud mehaanilised või keemilised vahendid Praktiline töö: Puhastab autokere remonditavad pinnad säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat Iseseisev töö: Keemilised vahendid korrosiooniga võitlemiseks

4) Teeb ettevalmistustööd värvimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale, kasutades

eemaldab remonditavatelt pindadelt vigastused ja defektid lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid, vahendeid ja meetodeid

Lihvimine, pahteldamine kruntimine vastavalt

48T 256P

Loeng, Praktiline töö,

Praktiline töö ja loeng: Vigastuste eemaldamine lihvimise

22

nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks

vastavalt tehnoloogiale, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju;

pahteldab vigastused ja defektid erinevatel aluspindadel vastavalt tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja meetodid sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja järgmistes tööetappides kasutatavatest materjalidest;

puhastab pahteldamistööriistad ja -vahendid vahetult peale tööetapi lõpetamist, kasutades selleks sobivaid puhastusseadmeid ja puhastusvahendeid;

tasandab ja ühtlustab pahteldatud alad ümbritsevate pindadega lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid, vahendeid ja meetodeid vastavalt tehnoloogiale

valib sobiva seadme ja abrasiivi kareduse olenevalt töö iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju

puhastab lihvitud pinnad suruõhuga, kandes selleks ette nähtud isikukaitsevahendeid

puhastab lihvitud ja eelnevalt suruõhuga puhastatud pinnad pesuainega,

kasutades selleks sobivaid materjale ja meetodeid vastavalt värvitehnoloogia tootja etteantud juhistele;

krundib erinevad ettevalmistatud aluspinnad vastavalt tehnoloogiale, valides selleks sobivad tööriistad, vahendid ja meetodid sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast ja kujust ning kasutatavatest kruntmaterjalidest ja kruntimistingimustest;

tasandab ja karestab krunditud pahteldatud alad ümbritsevate pindadega lihvimise teel, kasutades selleks lihvimisseadmeid, vahendeid ja

tehnoloogiale 40IT iseseisev töö

teel, pahteldamine, tasandamine lihvimise teel, abrasiivide valik, lihvitud pindade puhastamine, kruntimine, indikaatortahma kasutamine, pindade ettevalmistamine värvimiseks, Loeng: remondimanuaalide ja ohutuskaartide tõlkimine ja mõtestamine Iseseisev töö: Tutvuda erinevate tootjate pahtlitega

23

meetodeid vastavalt tehnoloogiale;

kasutab pinna lihvimisel kvaliteedi kontrolliks lihvimisvigade indikaatortahma;

valib sobiva seadme ja abrasiivi kareduse olenevalt töö iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kuju;

valmistab pinnad ette värvimiseks vastavalt tehnoloogiale;

puhastab lihvitud pinnad suruõhuga, kandes selleks ette nähtud isikukaitsevahendeid;

puhastab lihvitud ja suruõhuga puhastatud pinnad pesuainega vastavalt värvitehnoloogia tootja etteantud juhistele;

töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse, korrosioonikindluse ja originaalilähedase välimuse saavutamiseks, lähtudes remondijuhisest;



kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult



5) Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhenditele kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist

kasutab pahteldus-, kruntimis- ja lihvimistööriistu ja -seadmeid vastavalt kasutusjuhenditele;

kontrollib seadmete korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist sobivate seadmete ja puhastusvahenditega;

hooldab tööriistu ja seadmeid kasutusjuhendis

Pahteldamis-, lihvimis-, kruntimistööriistad, kasutamine, korrashoid, hooldus

26T 15IT

Iseseisev töö, arutlus

Esitlus: Pahteldamis-, lihvimis-, kruntimistööriistade hooldus, korrashoid

24

ettenähtud hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele.

6) Tunneb pindade värvimiseks ettevalmistamisel kasutatavate materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning tehnoloogiapõhist kasutusjärjekorda

selgitab pindade ettevalmistamisel värvimiseks kasutatavate materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi, kasutusvõimalusi ning erinevate materjalide omavahelist koosmõju

Materjalide füüsikalise ja keemilised omadused

32T loeng Tööleht: korrosioon, selle mõju ja korrosioonikaitse tehnoloogiad, pahtlid, krundid, puhastus kemikaalid, nende keemiline koostis, erinevad keemilised reaktsioonid ja ohutus

Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik


Hindamismeetodid Kompleksülesanne, meeskonnatöö ülesanne, kirjalik töö, praktiline töö

Õppematerjalid www.youtube.com www.e-ope.ee tootjate poolsed koolitus materjalid ja kataloogid

http://www.youtube.com/http://www.e-ope.ee/

25

Moodul 7 – PINDADE VÄRVIMINE Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne

töö/iseseisev töö tundides/praktiline töö

7 PINDADE VÄRVIMINE 16 416//126/140/230 Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb

värvusteooriat, määrab ja eristab värvitoone, tunneb pinnaviimistluse tehnoloogiat ning värvib pinnad säästlikult ergonoomilisi töövõtteid ja isikukaitsevahendeid kasutades.

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul ”Autode puhastamine ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks”



Hindamine

1) Tunneb värvusõpetuse ja kompositsiooni aluseid

selgitab värvusõpetuse ja kompositsiooni termineid lahendab kompositsioonilisi ülesandeid

värvispekter, toonid, värvuse õpetus, kompositsioon

22T 14P

loeng Loeng: värvispekter, toonid, värvuse õpetus, kompositsioon (kunstiõpetus) Praktiline töö: Auto keredetali komponeerimine

2) Tuvastab vajaliku värvitooni, kasutades erinevaid värvitooniotsingu tööriistu ja meetodeid ning toonib ja segab värvi, kasutades värvisegamissüsteemi

tuvastab vajaliku värvitooni, kasutades erinevaid värvitooniotsingu tööriistu vastavalt sõidukile märgitud värvikoodi või tehasetähise järgi;

leiab värvikoodi asukoha erinevatel automarkidel ja mudelitel;

värvikoodi puudumisel sõidukil leiab õige värvitooni värvinäidiste või spektromeetri abil

valib värvi segamiseks sobiva anuma lähtuvalt segatavast kogusest;

värvid, lakid, lahustid 20T 36P 10IT

Loeng, rühmatöö, praktiline töö , iseseisev töö

Tööleht: Värvid, lakid, lahustid (loodusained 40t) Tööleht: Mahtude arvutamine ja mõõtühikute teisendamine (matemaatika 20t)

26

segab värvitooni, kasutades värviretsepti; mõõdab värvimaterjalide viskoossust

valib vastavalt tehnoloogiale detaili, millel teostab värvitooni mõõtmise spektrofotomeetriga

puhastab ja poleerib mõõdetava pinna vastavalt tehnoloogiale

sooritab mõõtmise vastavalt mõõteseadme kasutusjuhisele;

edastab mõõtetulemused värvisegamistarkvarasse ja viimase abil valib/koostab uue värviretsepti;

kasutab vajadusel värvimaterjalide viskoossuse määramiseks tehnoloogiale sobivat viskoossuse määramise tööriista;

Rühmatöö: Värikoodi asukoha leidmine erinevatel automarkidel ja mudelitel, värvikoodi puudumiselõige värvitooni leidmine värvinäidise või spektomeetri abil Praktiline töö: Värvitooni segamine, kasutades värviretsepti, värvimaterjalide viskoosuse mõõtminespektrofotomeetriga. Iseseisev töö: värvimaterjalide viskoossuse määramiseks tehnoloogiale sobivat viskoossuse määramise tööriista

3) Värvib erinevad aluspinnad

vastavalt ettenähtud

tehnoloogiale ning sõltuvalt

aluspinna materjalist, pindalast,

kujust ja värvimistingimustest

Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhendile, kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja

värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja tehnoloogia sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja värvimistingimustest;



kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu,

87P 20IT

Praktiline töö, iseseisev töö

Praktiline töö: värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud tehnoloogiale, valides sobivad tööriistad ja tehnoloogia sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja värvimistingimustest

27

puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist

seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult

Iseseisev töö: annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult

4) Kasutab hajutustehnikat värvi ja laki sujuva ülemineku saavutamiseks Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhendile, kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist

kasutab hajutustehnikat värvi ja laki sujuva ülemineku saavutamiseks detaili piires ja/või kõrvalolevale detailile vastavalt värvimis-/ lakkimistehnoloogiale;

Hajutamistehnikad, 20T 21P

Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, Juhtumi analüüs, iseseisev töö

Loeng: Hajutustehnikad, värvimis-, lakkimistehnoloogiad hajutamisel Juhtumi analüüs: Erinevate detailide võimalik hajutus viisid Praktiline töö: Hajutus tehnika kasutamine sujuva ülemineku saavutamiseks

5) Hindab värvikihi parameetreid ja kõrvaldab värvkatte defektid on valmist füüsilist pingutust nõudvaks tööks

hindab värvikihi läiget, paksust, struktuuri ja defektide puudumist, kasutades sobivaid meetodeid ja mõõteseadmeid;

kõrvaldab värvimisel tekkinud vead ja värvkatte defektid vastavalt defekti eemaldamise tehnoloogiale;

valib poleerimistehnoloogia ja sellele eelneva töötluse vastavalt värvkatte tüübile ja

Värvikihi kvaliteedi hindamine, vigade parandamine poleerimise tehnoloogiate abil

20T 36P 10IT

Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö

Rühma töö: Hinnata värvikihi läiget, paksust ja defektide puudumist, Anda hinnang oma tegevusele

28

vigastusele ning poleerib värvkatte vastavalt poleermaterjalide tootja juhistele;





Loeng: Värvimisel tekkinud vigade kõrvaldamise võimalused Praktiline töö: Kõrvaldab värvimisel tekkinud kahjustusi poleerimise erinevate tehnoloogiatega kasutades ergonoomilisi ja eriala spetsiifikast tulenevaid töövõtteid Iseseisev töö: Kirjeldada erinevaid poleerimise tehnoloogiaid

6) Kasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhendile, kontrollib nende korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab tööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist

kasutab värvimistööriistu ja -seadmeid vastavalt kasutusjuhenditele;

kontrollib seadme korrasolekut enne töö alustamist ja puhastab värvimistööriistad vahetult peale tööetapi lõpetamist sobivate seadmete ja puhastusvahenditega;

hooldab värvimistööriistu ja -seadmeid kasutusjuhendis ettenähtud hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele.

Värvimistööriistad ja seademed ning nende kasutusjuhendid ja nende hooldamine

20T 14P

Rühmatöö, Esitlus, arutelu, Praktiline töö

Rühmatöö: Esitlusena Värvitööriistade ja seademte kasutusjuhendite mõistmine ja kasutamine Praktiline töö: värvimistööriistu ja -seadmeid kasutusjuhendis ettenähtud hooldusvahenditega ja vastavalt hooldusvälpadele hooldamine.

7) Hooldab pärast värvimistöid hindab pärast värvimistöid auto sise- ja välispinna Auto hooldamine 24T Praktiline Praktiline töö:

29

auto sise- ja välispindasid puhastus ja hooldusvajadust

puhastab ja hooldab auto sise- ja välispinnad

peale värvi töid, Nii sise- kui välispindadel

36P 10IT

töö Auto väils -ja sisepindade hooldamine peale värvimist, kasutades erinevaid tehnoloogiaid

8) Selgitab kliendile tehtud tööde sisu ja annab soovitusi sõiduki värvkatte hooldamiseks

suhtleb kliendiga viisakalt, kasutades korrektset kõnekeelt

vastab kliendi küsimustele asjakohaselt

Kliendi teeninduse alustõed ja viisaka suhtlemise kuldreeglid

10IT Rühmatöö, Iseseisev töö, arutelu

Iseseisev töö: Probleem ülesande lahendamine Rühmatöö: Iseseisva töö läbi arutamine

Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatud kompleksülesanded, rühma- ja

iseseisevtöö Praktiline töö :

Hindamismeetodid kompleksülesanded, rühma- ja iseseisevtöö, praktiline töö

Õppematerjalid www.youtube.com www.e-ope.ee tootjate poolsed koolitus materjalid ja kataloogid

http://www.youtube.com/http://www.e-ope.ee/

30

Moodul 10.1- PRAKTIKA I

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides

10.1 PRAKITKA I 15 390//350/40 Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktikal olles

töökeskkonnaga, õpib tundma automaalri töödega tegeleva ettevõtte töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi.




Hindamine

1. tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, vastava töökoha ametijuhendit ja töökeskkonda ning –korraldust

selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjades ja ametijuhendis esitatut

kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning ettevõttes kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid

Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid

12/20

Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö

Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku täitmine praktika perioodil

2. mõistab töötervishoiu ja töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust

kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid

Töötervishoiu maalri töödel ettevõttes, keskkonna ohutus nõuete täimine ettevõttes

-/20 Iseseisev töö

Hinnatakse praktikaaruandes

3. täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt antud tööülesandeid

täidab juhendamisel lihtsamaid etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest

Teeb maalri juhendamisel abitöid automaalri töödel Teostab töid õiges järjekorras ja ajaks

200 Praktiline töö


31

4. suhtleb kaastöötajate ja klientidega sõbralikult ning korrektselt

kasutab suhtlemises korrektset ja viisakt kõnekeelt Kliendi teeninduse alustõed ja viisaka suhtlemise kuldreeglid

Praktiline töö


5. koostab tööalase eneseanalüüsi koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni ning annab hinnangu läbitud praktikale

kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja –protsesse

Töökoha korrashoid ja puhastamine Enesekontrollitoimingute järgimine Enese areng, mõtete sõnastamine paberi korrektses kirjakeeles

Iseseisev töö


Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes on sooritud (täies

mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud praktika

Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht, suuline esitlus

Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend

32

Moodul 10.2- PRAKITKA II

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP 10.2 PRAKTIKA II 30 780//753/27 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktikal olles

töökeskkonnaga, õpib tundma automaalri töödega tegeleva ettevõtte töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid “Autode puhastamine ja pesu ning ettevalmistus järgnevateks keretööde etappideks” ja “praktika I”



Hindamine

1. tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, vastava töökoha ametijuhendit, töökeskkonda ning –korraldust

selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjas ja ametijuhendis esitatut

Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid

12P20IT

Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö

Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku täitmine praktika perioodil

2. mõistab töötervishoiu ja töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust

kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning ettevõttes kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid

Töötervishoiu maalri töödel ettevõttes, keskkonna ohutus nõuete täimine ettevõttes

20IT Iseseisev töö


3. täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt antud tööülesandeid, väärtustab koostööd ja ausust ning on valmis kompromissideks

täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest

kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid

Teeb maalri juhendamisel abitöid automaalri töödel Teostab töid õiges järjekorras ja ajaks

100P

Praktika Hinnatakse praktikaaruandes

33

4. puhastab autode pinnad vajalikeks kereremondi etappideks

puhastab autode pinnad vajalikeks kereremondi etappideks

Auto hooldamine enne ja peale värvi töid, Nii sise- kui välispindadel

100P


5. osandab ja koostab auto keretöödega seotud sõlmed ja detailid

osandab ja koostab tööülesandest tulenevalt auto keretöödega seotud sõlmed ja detailid

Osandab ja koostab vastavalt remondi juhendile ja töökäsule keretöödega seotud sõlmesi ja detaile

40P Praktika Hinnatakse praktikaaruandes

6. remondib ja käitleb plastdetaile

valib vastavalt kindlaks määratud plasti liigile ja

vigastuse iseloomule plastiparanduse tehnoloogia ja remondib ning käitleb plastdetaile

Määrab plastiku liigi ja sellele sobivad parandus tehnoloogiad ja sobivad ja ohutud töövõtted

13P7IT


7. teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale ning värvib erinevad aluspinnad

teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja seadmeid vastavalt kasutusjuhenditele

toonib ja segab värvi, kasutades värvisegamissüsteemi

värvib erinevad aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud tehnoloogiale ning sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja värvimistingimustest

poleerib värvkatte vastavalt poleermaterjalide tootja juhistele

Teostab ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale ning värvib erinevad aluspinnad


8. hooldab pärast värvimistöid auto sise- ja välispinnad

hooldab pärast värvimistöid auto sise- ja välispindasid vastavalt auto ja hooldusvahendite tootja juhistele

Auto hooldamine peale värvi töid, Nii sise- kui välispindadel


9. analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt

kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja –protsesse

koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni ning annab hinnangu läbitud

Praktikaaruanne, koostamine Analüüs, uute praktikaeesmärkide

Analüüs, Eesmärgistamine, aruande

34

praktikale püstitamine Esitlus, kaitsmine

koostamine, esitlus

Hindamine eristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes on sooritud (täies

mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud praktika

Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht, suuline esitlus

Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend

35

ÜLDÕPINGUTE MOODULID

KEEL JA KIRJANDUS

MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 1 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja

kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile sobivalt ja kirjakeele norme järgides.

2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid, arutlus, kirjalik kokkuvõte, reklaamtekstid, juhendid).

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid.

4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäevaelus. 5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga 6. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega 7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal.

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Väljendab ennast õppekeeles nii

suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,

suhtlussituatsioonile sobivalt ja

kirjakeele norme järgides.

Õppija:

Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

Eristab kõne-ja kirjakeelt

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate

Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides

36

2. Koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja

ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid

neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid,

arutlus, kirjalik kokkuvõte,

reklaamtekstid, juhendid).

Nimetab teksti üldtunnused

Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile

Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili

Kirjutab alusteksti põhjal arutluse

Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi


Põhjendab infoallika valikut


Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste

(tabel, graafik, diagramm), hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi ja

loob uusi seoseid.

Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele


Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus

Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid




4. Valib ja hindab kriitiliselt

infoallikaid ja neis esitatud teavet,

kasutab saadud infot oma tekstides ja

igapäevaelus.

Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus







37

5. Väärtustab lugemist, suhestab

loetut iseendaga ja tänapäeva

elunähtustega, oma kodukohaga

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi





6. Tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost , seostab seda ajastu

ühiskondlike ja kultuuriliste

sündmustega

7.Arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud, vaadatud või

kuulatud teksti põhjal.

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi

Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi

Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid





Teemad, alateemad, mahud, sh

iseseisev töö (vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad

aktiivsete tegusõnade taga)

KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.

Märgisüsteemide ühendamine tekstis Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.

Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse keelevalikud. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele kasutusvaldkondade tüüpilised vead. Kunst ja keel. Ilukirjandus. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti eripära. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. MEEDIA JA MÕJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Meediateksti tunnused. Reklaami erandlik keelekasutus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Sotsiaalmeedia – kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis: meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk, teemade

38

skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja demagoogia meediakanalites. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne. Lihtsamad tarbetekstid. Teabeotsing. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Arvustamine. Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause-

ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine. Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead. Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. ILUKIRJANDUS KUI KUNST (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjandusküsimuste käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate autorite teoseid nii maailmakirjandusest

kui eesti kirjandusest. Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused: teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja sotsiaal-

kultuuriline kuuluvus. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Lemmikraamat Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.

Õppemeetodid Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks, keelelise etiketi kasutamiseks, mõistekaart, ajurünnak, videoklippide võrdlus, loeng, õpimapi koostamine, loovtööd ja – harjutused, rollis kirjutamine, kirjandustekstist lähtuvad aktiiv- ja

loovülesanded, rühma- ja paaristöö, väitlus, pressikonverents, alustekstil põhinev kirjutamine, praktilised harjutused,

mudelkirjutamine, enesekontrolliga ülesanded, õppekäik, lugemispäevik, lavastused jt õpilast aktiveerivad ja arendavad

meetodid, mida õpetaja õpiväljundite saavutamiseks kohaseks peab.

Hindamine Kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat hindamist. Mitteeristavalt hinnatakse tööprotsessi osi (nö eeldustegevused,

39

(Vt lisa 2:

komplekshindamisülesande näide) kujundav hindamine) ja eristavalt erinevaid õpiväljundeid kontrollivaid kompleksülesandeid (praktiline töö, analüüs,

eneseanalüüs, aruanne, esitlus, probleemi lahendamine (juhtumi analüüs), intervjuu, õpimapp, projekt, struktureeritud

kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv

kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus, või

vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne. (1) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval

tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse

taset järgmiselt:

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. (2) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda

ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada ka osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt.

Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“; M. Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe „Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti keele

riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus kutseõppeasutustele“, M.

Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt), keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused, jaotusmaterjalid, autentsed

materjalid…

LISA 1:

Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:

Vormistab

Ametikiri, erialased dokumendid, referaat, essee, viitamine, arvutikiri (tühiku tähtsus, side- ja mõttekriips, , funktsioonid jms), struktureerimine, õigekiri, lauseõpetus,

tarbetekstid …

40

Kirjeldab, selgitab, toob näiteid

Sõnavara, analoogia, õigekiri, lauseõpetus, tekstiloome, omadussõnade võrdlusastmed, seostamine eluga, dokumentatsioon, avalik esinemine …

Koostab

Juhendi jms vormistamise nõuded, CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaaruanne, õigekorjareeglid, lauseõpetus, stiil, tekstiliigid …

Leiab infot

Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne lugemisoskus, kriitiline suhtumine

infoallikatesse …

Iseloomustab, selgitab

Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus, tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil, olulise ja ebaolulise eristamine, analüüs, seoste

loomine, kirjeldamine, omadussõna, metafoor, detail …

Tunneb ära

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid ja nende omapära (rakendab suuliselt ja

kirjalikult), arutlus (toob väite kinnituseks näiteid) …

Analüüsib, võrdleb

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, refereerimine, omadussõnade võrdlusastmed, tekstiõpetus, lauseõpetus, arutlus, õigekiri …

Suhtleb

Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara, ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine, stiil, enesekehtestamine, argumenteerimine,

demagoogia vältimine …

Defineerib

Sõnavara, lauseõpetus, võõrsõnad, teatmeteosed, otsingusüsteemid …

LISA 2:

Hindamisülesanne: projekt „Tekstide ringkäik“

Ülesanne hõlmab hindamiskriteeriume: 1–9

Projekti hindamiskriteeriumid:

projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile, teatrilavastusele, näitusele jne

projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide üle ning leida sobivaid näiteid tekstist, et

oma väiteid toetada

osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt allikate usaldatavust

uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles slaididel

ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid (millistes piirkondades ja perioodidel

lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu, lavastuste või etenduste arv jne)

slaidid on korrektselt vormistatud

41

iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi

Õpetamis- ja õppemeetodid:

sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus: film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)

teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)

uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi kandvaid rolle, kes on olnud lavastuse või filmi

kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne). Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot, analüüsivad seda ja vormistavad saadud

tulemused slaididel.

Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks (sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel perioodidel on tekst olnud

populaarne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid, millistes riikides on lavastatud, linastunud

jne)

Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine

Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale

Projekt koosneb kolmest osast:

1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine

2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine - mitteeristav hindamine

3. Ettekanne – eristav hindamine

42

VÕÕRKEEL MOODULI RAKENDUSKAVA

Mooduli nr. 2 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga

Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab

võõrkeeleõpet elukestva õppega

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks

vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses

nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana;

esitab ja kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

Õppija:

Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt

Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes

Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)

Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma

võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud erialaga

Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast

Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse

Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks

endale sobivaid võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid, seostab

võõrkeeleõpet elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

43

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste

elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles suhtlemisel

Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga

Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul

kandideerimise rahvusvahelistest

võimalustest; koostab tööleasumiseks

vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles

Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa

eripäraga

Sooritab näidistööintervjuu Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö

1. MINA JA MAAILM 1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)

1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)

4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus

4 T Mina isiksusena teiste seas

4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus

3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine 1.2. Mina ja Eesti (10 T+2 I)

4 T Eestit iseloomustavad faktid

4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid

2 T Eestlane versus muud rahvad

2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest sündmusest Eesti kultuuriloos 1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10 T+2 I)

6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus, kliima, vaatamisväärsused, sündmused, tuntud inimesed)

4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)

2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide koondtabeli

2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi) 2.1. Mina ja keskkond (12 T+3 I)

4h Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas

4h Tervislikud eluviisid (toitumine, liikumine)

4h Ebatervislikud eluviisid (suits, alkoh

Documents

Rakvere Ametikool - Sisukord · 2014. 11. 19. · areng” 4) 260teab auto ja selle lisaseadmete ehituse aluseid, mehaanika, pneumaatika, hüdraulika ja ... eristab autode remondil