Rakvere triibulised - Estonian Academy of Artsktu.artun.ee/articles/2004_2/kalm_071-109.pdf · Rakvere triibulised majad Stalinismijärgne rahva-art déco Eestis Mart Kalm Sissejuhatus

71

RakveretriibulisedmajadStalinismijärgnerahva-art déco Eestis

Mart Kalm

SissejuhatusKõikides Eesti linnades leiduvaid nõukogu-deaegseid individuaalelamuid, mis enamastijärgivad tüüplahendusi, on traditsiooniliseltpeetud ilmetuks väikekodanliku elulaadi väl-jenduseks. Ühtepidi moodustavad need ma-jad tõelise argielu ilmingu, kuid nagu ütlebHenri Lefebvre, võib just argipäeva mõisteaidata leida erilist tavalises.1 Kuna nõukogu-de ühiskonnas oli inimese vaba eneseteostusenam kui piiratud, sai kodu kui isiklik privaat-sfäär üheks peamiseks eneseväljenduse ko-haks. Seega põimuvad individuaalelamutes niiisiklik kui kommunikeeriv avalik ruum, niiargielu kui pidulik esinduslikkus, nii repro-duktsioon kui representeerimine. Elamuarhi-tektuur peegeldab alati mõlemat, nii eraelukorralduse mikrotasandit kui ühiskonna struk-turaalset makrotasandit.2 Individuaalelamuisavanevad väga rikkalikult kultuuriliste hoia-kute ja elulaadide erinevused, sh. uue võrd-sust deklareerinud ühiskonna varjatud hierar-hilisus. Sotsiaalse olemusega ruum on nii ar-gielu korraldaja kui võimuvõrgustik.3

Eesti tuhandete individuaalelamute seasleidub Rakveres kummaline 1950. aastatekeskel kavandatud mõnekümnemajalinerühm, mille arhitektuur kaldub selgelt kõr-vale tollase arhitektuuri kaanonist. Sõjaeel-seid raadioid jm. varaseid kodumasinaidmeenutavalt on nende kahekorruseliste lame-

dakatuseliste majade nurgad sageli ümarda-tud ja nii kumerusi kui ka nurki kaunistavadkrohvist eenduvad triibud. Neis mõnetiwanna be majades on rohkem art déco ilusaelu unistust kui mujal Eesti sõjaeelses, pärisart déco mõjulises arhitektuuris. Rakvereuuseestiaegseis eramuis paistab olevat, midadekodeerida, ja hargnema hakkavad küsimu-sed: miks ehitati selliseid maju? mida taotle-ti sellise arhitektuuriga? kust pärinevad ees-kujud? kes neid tellis? kes kavandas? kui-das on olnud neis elada? kuidas nad ajalevastu on pidanud?

Intrigeeriv on täheldada nii totaalselt re-guleeritud situatsioonis ühe rajoonikeskusepiires lühiaegselt õilmitsenud kohalikkumaitsekoolkonda kui diletantlikkuse võituametlikult kehtestada püütud professionaal-suse üle. Selles mõttes üritab käesolev artik-kel uurida professionaalse arhitektuuri kuidomineeriva ratsionaalse diskursuse suhtesteisest ja erilist. Samas pole see autsaideriteromantilis-müstilise keskkonnaga alternatiiv-ne arhitektuur,4 vaid piiratud levikuareaali-ga bisarne maitse-eelistus seadustatud nor-mide piires. Kui palju on siin tegu professio-naalse arhitektuuriga ja kui palju rahvakuns-tiga? Eesti kunstiteadlastel pole lähimineviku

1 H. Lefebvre, The Everyday and Everydayness. �Architecture of the Everyday. Eds. S. Harris,D. Berke. New York: Princeton Architectural Press,1997, lk. 35.2 K. Saarikangas, Asunnon muodonmuutoksia.Puhtauden estetiikka ja sukupuoli modernissaarkkitehtuurissa. Suomalaisen Kirjallisuuden Seurantoimituksia 860. Helsinki, 2002, lk. 9.3 T. Markus, Buildings and Power. Freedom andControl in the Origin of Modern Building Types.London, New York: Routledge, 1993, lk. 3�28.4 Seda ilmingut kaardistab näitusekataloog: Vabastiil. Arhitektuur ja aiaskulptuurid / Free Style.Architecture and Garden Sculpture. TekstidS. Saarep, T. Ojari. Tallinn: Sihtasutus TallinnaKunstihoone Fond, 1999.

Mart Kalm72

uurimisel seni kombeks olnud haarataetnoloogide pärusmaad.5 Rakvere majade pro-jitseerimine professionaalse arhitektuuri taus-tale võib tunduda vaieldav ja nende iseolemi-se suhtes ülekohtune, kuid samas on raske lei-da mõnda muud raamistikku: neis avaldubselgelt elamu kui tavalise peavarju asendami-ne suure (stiili?)arhitektuuri taotlusega.

Käesoleva uurimuse empiiriline materjalkogunes 2003. aasta suvel Eesti Kunstiaka-deemia Rakvere suvekursuse raames, kusüliõpilased täitsid selle rühma majade kohtaDOCOMOMO registri ankeete.6 Need sisal-davad hoone praeguse olukorra kirjeldust,fotosid ja selgitusi ehitusloo kohta nii arhii-viallikatele kui ka omanike küsitlemisele tu-ginedes. Eriti hinnaline oli viimase võima-luse kasutamine, sest hetkel olid veel elusmitme elamu ehitajad, kes rääkisid oma majalugusid, sh. taotlustest ehitada just niimoo-di. Hoonete projektid jm. kasutada olnuddokumendid pärinevad omanikelt, Rakverelinnavalitsuselt või Virumaa Muuseumidest.7

Töö käigus muutus eriti oluliseks projektideanalüüs, sest hilisemate muudatuste ja kas-vanud haljastuse tõttu ei hooma välisel vaat-lusel paljusid seoseid.

1.Eramuehituse diskursusEramu, tollases kõnepruugis individuaalela-mu,8 oli Nõukogude Liidus legaalne isikli-ku omandi vorm,9 kuigi suhteliselt margi-naalne väljaspool Baltimaid ja seetõttu võiboma maja pidada kõrvalekaldeks nõukogu-de elamuehituse normaalparadigmast. Mitteaga Eestis, kus 1950. aastate lõpus väideti,et individuaalehitus moodustab sõjajärgsestelamispinna juurdekasvust väikelinnadeskuni 90% ja Tallinnas 15%.10 Omamata küllarvandmeid, tundub, et kõige aktiivsem in-dividuaalelamute ehitamise periood oli 1950.aastate keskel ja teisel poolel.11 Enne ei suu-

5 Samas on etnoloogid tegelnud vaid selle perioodimaaelamutega. Vt. nt. A. Peterson, Tüüpprojektidekasutamisest maaelamuehituses 1953.�1962. aastani.� Etnograafiamuuseumi aastaraamat XIX. Tallinn:Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1964, lk. 76�89;A. Peterson, Võru rajooni kaasaegne eramu. �Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXI. Tallinn:Valgus, 1966, lk. 47�79. Sama perioodi maaelamuteanalüüsi on panuse andnud ka arhitektid: U. Kammal,Individuaalelamute ehitamisest maal. � Ehitus jaEhitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 103�112.6 Siinkohal suur tänu panuse eest järgmistele üliõpi-lastele: Sander Aas, Irma Alver, Margit Argus, LiinaJänes, Elo-Liina Kaivo, Kadri Kaldam, Raul Kalvo,Kadri Kerge, Eva Kuldma, Kristine Kurro, TriinuKuub, Kaarel Künnapu, Carl-Dag Lige, Andro Mänd,Lauri Nõmme, Urmas Oja, Ave Randviir, Matis Rodin,Ants Salum, Krista Saluveer, Tõnis Savi, Villu Sche-ler, Veljo Sepp, Taavi Suits, Ülo-Tarmo Stöör, ElnaraTaidre, Marju Tammik, Kadri Tamre, Mari Tosmin,Pelle-Sten Viiburg, Regina Viljasaar. Eriti suur tänuaga Virumaa Muuseumide teadurile Odette Kirsilelinna ajalugu, inimesi ja ehitusolusid käsitlevatepõhjalike konsultatsioonide eest ning linnaarhitektOliver Alverile minu Rakvere huvi innustamise eest.7 Kuivõrd loetletud allikad on korraldatud aadressi-põhiselt, siis edaspidises tekstis loetavuse huvidesneile ei viidata. Samas on mõned olulised majadanalüüsi hõlmatud vaid osaliselt, sest nende kohta eiõnnestunud dokumentatsiooni leida (Vee 14, Silla 3,Koidula 29, Piiri 9b).8 Individuaalelamute arhitektuuri kohta vt. lähemalt:M. Kalm, Varastalinistlik villa Eestis. � Kunstiteadus-likke Uurimusi 8. Tallinn: Teaduste AkadeemiaKirjastus, 1995, lk. 224�243; M. Kalm, Eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus,2001, lk. 277�283.9 Vt. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1948. a.26. augusti seadlus �Kodanike õigustest individuaal-elamute ostmisel ja ehitamisel�. Trükitud rmt.-s F.Tamm, G. Jomm, Abiks individuaalelamute ehitajaile.Tallinn: Rakendustrükiste kirjastus, 1949, lk. 5�6.10 H. Roopalu, A. Veski, Individuaalehitus EestiNSV-s. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk. 3.Broðüüri kondikava ilmus varem: H. Roopalu,Individuaalelamute ehitamise küsimusi. � Ehitus jaEhitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 78�86; broðüüriteksti veidi erinev variant: H. Roopalu, Individuaal-elamute ehitamisest Eesti NSV-s. � Eesrindlikkeehituskogemusi Eesti NSV-s. Artiklite kogumik nr. 2.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk. 35�43.11 1956�1960 planeeriti individuaalelamuteehitusmahuks 350 000 m2 elamispinda (H. Roopalu,A. Veski, Individuaalehitus Eesti NSV-s, lk. 3), kuidsiit ei teki seost varasema ega hilisema perioodiga.

73Rakvere triibulised majad. Stalinismijärgne rahva-art déco Eestis

detud veel ehitustegevust kuigi suures ma-hus korraldada ja 1960. aastatel otsustati jubariiklikult, et kooperatiivne kortermajade ehi-tamine on elanike omavahendite ehitussekaasamise märksa tõhusam vorm.12 Seegasalliti individuaalehitust kui kommunismiehitamise plaanidega mitte just kokkusobi-vat elamisviisi olukorras, kus riik ise ei suut-nud piisavalt korraldada kollektiivsematekorterelamute ehitamist.

Sundvõrdsete ühiskonna rajamisel aval-dub võimu diskursus eramuehituse rangesnormeerimises. Elamukrunt, linnas 300�600m2 ja maal 700�1200 m2,13 anti riigi poolttasuta, materjalide ostmiseks oli iga majakohta limiit, millest tegelikkuses sageli eijätkunud, ja riigilt sai seitsmeks aastaks lae-nu. Individuaalelamu suuruseks oli üleliidu-liselt lubatud kuni viis tuba, mille kokkuliit-misel saadud elamispind14 oli alates 1958.aasta teisest poolest piiratud 60 m2.15 Majatuli põhiliselt ise ehitada, eritööd aga spet-sialistidelt tellida. Paljud ehitasidki ise sõp-rade ja sugulaste abil, jõukamad kasutasidmusta tööjõudu. Iseehitajad ehitasid kaua,hakates sageli juba poolikus majas sees ela-ma, ja ei jaksanud enam tihti viimistlust kor-rektselt lõpetada. Konstruktsioonilt ja sisse-seadelt on tollased n.-ö. iseehitatavad indi-viduaalelamud väga traditsioonilised, lihtsa-koelised ja vähenõudlikud.16

Kuna korter, 1950. aastatel küll veel pea-miselt tuba ühiskorteris, anti riigi või tööand-ja poolt väga väikese üüri eest, siis kontrastindividuaalehitajaga, kes kõik oma säästudja vabad hetked majasse pani, on äärmiseltsuur. Siit vormusid nõukogude ühiskonnasiseselt kaks vastandlikku elulaadi ja ellusuh-tumist. Mitte et riigilt korteri saanud kohesotsiaalselt abituna asunuks kommunismisaabumist ootama, kuid ise maja ehitanuteloli kindlasti arenenum omanditunne ja säili-sid tugevamini traditsioonilised väärtushin-

nangud. Individuaalelamu pakkus ka eska-pistlikku võimalust sulguda oma maja ja aiamikrokosmosesse ning lülitada end väljaebameeldivast nõukogude reaalsusest.

Individuaalelamuid ehitasid mitmed eri-nevad inimrühmad. Arhitektuurselt väljapee-tumaid tulemusi saavutasid kaks eliidi rüh-ma: loominguline intelligents, kes oli suhte-liselt hästi kinnimakstud ja kelle isikliku ruu-mi vajadus on keskmisest suurem, ning ma-janduse, eriti ehitusala juhtivtöötajad, kesteenisid suhteliselt hästi ja kes tutvuste ehkkäsi-peseb-kätt majandusmehhanismi tingi-

12 Eramuehitus jätkus vastavalt tollasele kõnepruu-gile �takistamatult vabariigi keskmistes ja väikelinna-des, kus territooriumi ettevalmistus osutub vähemku-lukaks ning väiksem territoorium ja lühemadkaugused ei põhjusta suuri kulutusi ühistranspordileja teenindusvõrgu väljaehitamisel�. (M. Port,Nõukogude Eesti arhitektuur. Tallinn: Perioodika,1984, lk. 16.)13 1950. aastate lõpus tõstatasid ENSV Arhitektuuri-valitsus ja Arhitektide Liit kruntide suurendamisevajaduse, pidades linnades sobivaks suuruseks 800�1200 m2 (H. Roopalu, Individuaalelamute ehitamisestEesti NSV-s, lk. 36), kuid muudatust ei järgnenud.14 Lisaks kuulus sinna köögi üle 6 m2 ulatuv pind jatubadesse avanevate 1,9 meetrist kõrgemateseinakappide pind: A. Veski, K. Aarmann, A. Niine,Individuaalehitaja käsiraamat. Tallinn: Eesti RiiklikKirjastus, 1959, lk. 59.15 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1958. a.18. juuli seadlus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiu-mi 1948. a. 26. augusti seadluse �Kodanike õigusestosta ja ehitada individuaalelumaju� 1. paragrahvitäiendamisest. � Eesti NSV Teataja 1958, nr. 9,art. 140. Omavalitsusel oli õigus seda suurendadavastavalt eeskirjale neile, kellel oli see luba kariiklikus, kooperatiivses või ametkondlikus elamufon-dis: A. Veski, Individuaalelamute ehitamine. Tallinn:Valgus, 1969, lk. 10.16 Eramute tehaseline tootmine (nn. silikaltsiitela-mu) algas 1955, kuid neid ei jagatud individuaalehita-jatele. Vt. V. Raidna, Lubi-liivtooted Eesti NSVehitustegevuses. � Eesrindlikke ehituskogemusi EestiNSV-s. Artiklite kogumik nr. 1. Tallinn: Eesti RiiklikKirjastus, 1956, lk. 43�46; M. Kalm, Arhitekt AlarKotli. Monograafia. Tallinn: Kunst, 1994, lk. 185�187.

Mart Kalm74

mustes olid igatpidi edukaimad ühiskonna-liikmed. Mõlemal rühmal oli suhteliselt kõr-gem nõudlikkus oma elukeskkonna kvalitee-di suhtes. Eriti agarad majaehitajad olid auto-juhid, kellel üldises riigivarguse õhkkonnasoli hõlbus mõned koormad vahelt teha.17

Aktiivsed individuaalehitajad olid ka kolhoo-side eest maalt linna tulnud, Siberist naas-nud ja noored, kellele omaette asumiseks liht-salt riigikortereid ei jätkunud. Need inime-sed ei hakanud sageli maja ehitama mitte nii-võrd huvist �kauni kodu� loomise vastu, kui-võrd vajadusest endale ulualune tekitada.Seetõttu leidub siin ka tavaliselt palju lihtsa-maid lahendusi.

Ehitada võis tüüpprojekti (sh. ka kordu-vaks kasutamiseks soovitatud individuaal-projekti) või individuaalprojekti järgi. Väi-detavalt kasutas viiendik ehitajaist tüüppro-jekte.18 Tüüp- ja korduvkasutusprojekte,mida kavandasid osalt võistlustel tollasedparimad arhitektid, koostas ja levitas paljun-datud albumite või trükitud voldikutena EestiNSV Arhitektuurivalitsus (1955. aastast EestiNSV Ehituse ja Arhitektuuri Komitee).19

Tollased tüüpprojektid, ehkki valdavalt ano-nüümsed, on professionaalselt kõrge kvali-teediga, põhjalikult läbitöötatud ja kinnitus-te kadalipus karastunud. Individuaalprojek-tide kvaliteet on vaatamata ekspertiisideleaga ebaühtlane, neid kavandasid enamastitipparhitektid, kuid võis koostada ka ehitajaise.20 Siiski on kinnitatud projektid joones-tatud eriala inimeste poolt, kuigi 1948. aas-tast pole projektil enam arhitekti, vaid ainultehitaja (omaniku) allkiri. Projekti koostanudspetsialisti allkiri naaseb joonistele 1960.aastate teisel poolel.21

Eramuehituses on selgelt tajutav kogunõukogude arhitektuurile omane arhitekti kuiautori rolli hägustumine,22 mida toetab pe-remaja � eriline hooneliik, mille püstitami-sel oli ehitusmeistri abiga piirdudes ka va-

rem hakkama saadud. Autorikesksele vaat-lusviisile allub ainult väike osa toonastesteramutest. Individuaalprojekt viidi täielikultellu harva, sellised on vaid arhitektide endimajad, kus küll projekt tavaliselt ehituse käi-gus edasi arenes, mõned kunstitegelaste era-mud ja arhitektide sõprade-sugulaste võiüksikute arhitekti mõtete ülimuslikkusesveendunud erandlike ehitajate elamud. Era-muehituse diskursuses valdab professionaa-

17 M. Pordi suulised andmed 7. XI 2003.18 H. Roopalu, A. Veski, Individuaalehitus EestiNSV-s, lk. 6.19 Tüüpprojektide arv ja koosseis muutus pidevalt.Nende levitamiseks koostatud paljundustest jatrükistest puudub selge ülevaade, sest neid polesüsteemselt kuskil talletatud. Vahetult sõja järeltoimunud arhitektuurivõistluse põhjal koostatudtüüpprojektidest ilmusid 1946 mõned projektid TartusTeadusliku Kirjastuse väljaandel (F. Vendach,Individuaalehitus. � ENSV Arhitektide Almanahh1946. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1946, lk. 35�40).1945�1947 koostati punase paljundusena �Vähekorte-riliste elamute tüüpkataloog� (ERA TO, f. 14, n. 4-1,s. 177). 1948. aastal kehtis 44 tüüpprojekti (vt. nime-kiri F. Tamm, G. Jomm, Abiks individuaalelamuteehitajaile, lk. 21�22). Estongiprogorstroi punastekoopiatena ilmusid �Individuaalelamute projektidealbum� I�II 1954 ja III 1956 (anonüümsed). E-seeriaprojektivoldikud (anonüümsed, E-1 kuni E-19koostas Põllumajandusministeerium, E-20 kuni E-42Ehituse ja Arhitektuuri Komitee) ilmusid EestiRiiklikult Kirjastuselt 1958�1959. Linnu küll mittepuudutav, kuid oma aja kohta pretsedenditultluksuslik nii värvitahvlite kui hiigelformaadi pooleston põllumajandusministeeriumi välja antudtüüpprojektide album: Kolhoosielamute projekte. /Ïðîåêòû êîëõîçíûõ æèëûõ äîìîâ. Toim. A. Kotli.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954.20 A. Veski, K. Aarmann, A. Niine, Individuaalehita-ja käsiraamat, lk. 91.21 Ka käsiraamatu 1969. aasta väljaandes öeldakse,et individuaalprojekt tuleb tellida kutseliseltarhitektilt või insenerilt: A. Veski, Individuaalelamuteehitamine, lk. 9.22 Vt. ptk. �Nõukogude arhitekt � intelligent jariigiteenistuja�: M. Orlova, Stalinistlik arhitektuuri-korraldus Eestis 1944�1955. Magistritöö. EestiKunstiakadeemia, 2003.


li koostatud individuaal- või tüüpprojektidiletantlik interpretatsioon. Projektist kinni-pidamist pidid jälgima omavalitsuse ametni-kud (tehnilise järelevalve inspektorid), kesseda maja suuruse, materjalide ja konstrukt-sioonide osas kindlasti ka tegid, kuid viimist-luse juures jätkus tõlgendusruumi, mida olu-liselt avardas materjalide puudus ja mittekut-selise ehitaja suutlikkus. Ehkki toonastes era-mute riiklikes vastuvõtuaktides esineb sage-li kohustus teatud aja jooksul viimistlus lõ-petada, puudusid selle nõude täitmiseks te-gelikud sunnihoovad.

Kuju poolest jagunevad toonased indivi-duaalelamud järgmiselt: ühekorruselised,katusekorrusega, osalt kahekorruselised jakahekorruselised majad.23 Katuse- ehk man-sardkorrusega maja pakkus neist ainsanakõrget, maja välisilmes kaasarääkivat katust.Ülekaalukalt levinuim tüüp oligi katusekor-rusega maja24 kui traditsioonilise majakujuesindaja, mida oli harjutud ökonoomseks pi-dama. Katusekorruse tubade ebatavalist kujuja keerukamat ehitamist ei peetud tülikaks.Oluline eelis oli katusekorruse hilisema väl-jaehitamise võimalus, milles võib näha funkt-sionalismi kasvava maja idee praktilist raken-dust. Ehkki omaaegsed allikad ei räägi tüü-pide osakaalu muutumisest ajalises lõikes,tundub, et just 1950. aastate keskelt hakatirohkem kavandama madala katusega kahe-korruselisi nn. kastmaju, mis 1960.�1970.aastatel osutusid valdavaks tüübiks. See võibolla seotud majandusliku kosumisega, sestnii osaliselt kui täielikult kahekorruselisedmajad tähendasid veidi suuremat ruumiprog-rammi, aga ka maksumust. Ent välistada eisaa ka ideoloogilise surve lõdvenemist, sestenam ei tembeldatud madalat katust vääras-tunud kosmopoliitsuseks ja Lääne ees lömi-tamiseks. 1950. aastate lõpus ja 1960. aasta-tel oli see ka selgelt moeküsimus. Kõrge ka-tus seostus traditsiooniliste vormidega, mil-

lest stalinismijärgses situatsioonis tahetikindlalt eemalduda, kastmaja aga haakus jär-jest uute moodsate kujundusvõtetega (alguluuseestiaegne madal telkkatus, siis skandi-naaviapäraselt madal kaldkatus ja 1960. aas-tate lõpust lai karniis ümber maja).

2.Uuseestiaegsuse laineStalini surma (1953) järgne sula oli nõuko-gude arhitektuuris väga radikaalne, sest vis-kas senise praktika prügikasti suurema kaa-rega kui paljudes teistes valdkondades. De-kooriküllast klassikalisi kompositsioonireeg-leid järgivat ehituskunsti pidi asendama mo-dernistlikus vormis industriaalne arhitektuur.Eestis on täheldatav põnev mõneaastane va-heetapp 1950. aastate keskel, mil arhitektidkavandasid pea kõikides hooneliikides uuestieestiaegseid maju.25 See uuseestiaegsuse lai-ne on arhitektuuris lühemaajalisem ja selge-piirilisem ilming kui taasavaldunud arbuja-likkus toonases kirjanduses26 või pallaslikkuskunstis.27 Olukorras, kus vihatud stalinismienam ei pidanud projekteerima, kuid puudusveel teave selle kohta, mida vahepeal mujalmaailmas on tehtud, oli täiesti loogiline jät-kata sealt, kus loomulik areng oli katkenud.Kavandati nii 1930. aastate funktsionalismikui ka esindustraditsionalismi, seda tegid niieestiaegse kogemusega vanemad arhitektid

23 Vt. tüüpide tutvustused: A. Veski, K. Aarmann,A. Niine, Individuaalehitaja käsiraamat, lk. 9�29.24 Eramute üldarvust linnades 50�60%, väikelinna-des 90% ja maal kuni 100%: H. Roopalu, A. Veski,Individuaalehitus Eesti NSV-s, lk. 13.25 Vt. lähemalt M. Kalm, Eesti 20. sajandiarhitektuur, lk. 289�292.26 M. Velsker, Kirjandus ja ühiskond: sulaajakirjandus. � E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk,E. Süvalep, M. Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn:Koolibri, 2001, lk. 416.27 S. Helme, J. Kangilaski, Lühike eesti kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, 1999, lk. 139�140.

Mart Kalm76

kui ka pärast sõda TPI-s õppinud noored.Ühelt poolt väljendub selles vaheetapis oku-patsioonisituatsiooni nõutus ja pidetus, tei-salt aga ka nostalgiliselt idealiseeriv väärtus-hinnang sõjaeelsele iseseisvusajale. Minevi-ku tsiteerimine eramute juures oli ohustatudturvalisuse taastamise teenistuses.28 Vaheeta-pi üks proosalisi põhjusi oli ehitustehnoloo-giline: uued industriaalsed tehnoloogiad pol-nud veel Läänest kohale jõudnud ja tradit-sioonilistega olid 1930. aastate moodi lahen-dused kõige mõistlikumad.

Kas nimetada 1950. aastate keskel kavan-datud uuseestiaegseid maju neo- või järel-funktsionalistlikeks, sõltub argumentide vali-kust. On võimalik väita, et 1940. aastate teisepoole eestiaegsele kogemusele toetuvad ma-jad esindavad järelfunktsionalismi ja vahepeal,1950. aastate alguses keeras stalinism kraa-nid nii kinni, et uuesti ja veel eestiaegsemaarhitektuuri tegemine 1950. aastate keskel onjuba neofunktsionalism. Teistpidi ehitati javeelgi enam sisustati viiekümnendate keskelmaju samamoodi kui enne sõda, kavandasidsageli ka varem funktsionalismi viljelnud ar-hitektid, mistõttu võib selles näha pigem tra-ditsiooni püsimist, seega järelfunktsionalismi,ning neofunktsionalism oleks alles 1970. aas-tate Tallinna kooli noorte vihaste meeste isa-de põlvkonna vastasest protestist sündinudlooming kui suurema katkestuse järgne tead-lik lugupidamisavaldus vanaisade põlvkonna-le.29 Samas osutab järelfunktsionalismi sõnavindumisele ega peegelda ärakeelamisejärg-set taasavastamise puhangut, mis aga on koguilmingule olemuslik.

Kuna stalinismil polnud pereelamu kuimarginaalse hoonetüübi jaoks õiget kaano-nit, siis mõjutas see muidu nii rangete ku-jundusnõuetega periood eesti eramuehitusediskursust suhteliselt vähe. Domineeris ohu-tult mittemodernistlik katusekorrusega ma-jatüüp, mis enamasti vormistati saksa

traditsionalismi vaimus detailikäsitlusega.Eestiaegsed lahendused püsisid ruumiprog-rammis ja ehitustehnilises plaanis täiesti val-davatena, kuid tugevalt ka kujundusvõtetes(ümaraken) ja arhitektuuris väljaspool arhi-tektide tuumikut koondavat Tallinna. Ometivõib 1950. aastate keskel täheldada eestiaeg-sete kujundusvõtete taaselustumist ka indi-viduaalelamute juures.

Iseloomulikuks kõrgprofessionaalselt la-hendatud uuseestiaegseks majaks võib pida-da arhitekt Peeter Tarvase 1957 kavandatuderamut Meriväljal Ranna tee 38.30 Maja ka-noonilist positsiooni legitimeerib projektiavaldamine 1959 eramuehitajaid piiblina tee-ninud Arvo Veski, Karl Aarmani ja Aleksan-der Niine �Individuaalehitaja käsiraama-tus�,31 kus lisaks ehib selle maja linnulennulvaade kaant ja ümbrispaberit ning kordubvinjetina tiitellehel. Oma aja kohta suur, viietoa ja 59,8 m2 elamispinnaga lubatud normimaksimaalselt ärakasutav32 kahekorruseline

28 A. Kannike, Kodukujundus kui kultuuriloomine.Etnoloogiline Tartu-uurimus. Eesti Rahva Muuseumisari 4. Tartu, 2002, lk. 60.29 K. Kodres, Valged majad on midagi muud. Neo-funktsionalism eesti arhitektuuris. � Teisiti. Funktsio-nalism ja neofunktsionalism Eesti arhitektuuris / Toi-sin. Funktionalismi ja neofunktionalismi Viron arkki-tehtuurissa. Eesti Arhitektuurimuuseumi kataloog.Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 1993, lk. 25.30 Hoone renoveeriti 1990. aastate lõpus, säilitadesalgse välisarhitektuuri.31 A. Veski, K. Aarmann, A. Niine, Individuaalehita-ja käsiraamat, lk. 22�23.32 Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti(TSAPA) arhiivis säilivalt kinnitatud originaalprojek-tilt selgub, et tegelik elamispind on 77,1 m2, kuidkäsiraamatus moonutati numbrid nii tekstis kui joo-nistel proportsionaalselt väiksemaks (elutuba projek-tis 27,5 m2, raamatus 20,2 m2 jne.), vastamaks vahe-peal kehtestatud normidele. Analoogne moonutus onsiinkirjutajale muus seoses silma hakanud samas raa-matus ka Peeter Tarvase kavandatud Maarjamäe era-mu Tõru 1 juures. Vt. A. Veski, K. Aarmann, A. Nii-ne, Individuaalehitaja käsiraamat, lk. 17, joon. 11.


maja on ratsionaalselt kompaktne, kuid suu-dab mõõdukalt liigendades vältida kastiksmuutumist, nagu juhtus paljude seda tüüpieramutega. Põhimaht on tahukaline, kuid alu-misel korrusel eenduvad ühise mahuna ka-binet ja nurgapostile toetuv ulualune sisse-pääsu ees, elutoa lilleaken ja söögitoa terrass,kusjuures kaks viimast pakuvad aluse üla-korruse magamistubade rõdudele. Projektiülimalt kiitvas tutvustuses ongi ainsaks ette-heiteks esimese korruse mõnevõrra keeruli-ne konfiguratsioon.33 Tüüpiliselt 1930. aas-tate pärased on mahtude ja fassaadide asüm-meetrilised, justkui funktsioonist lähtuvadkompositsioonid, heleda krohvseinagakontrasteeruvad puhta vuugiga tellisest pos-tid, kabineti nurgaaken, keskel suurema klaa-siga kolmeosalised rõhtaknad, söögitoa japööningu ümaraknad ning fassaadile kinni-tatud lipuvarras. 1930. aastate lõpu funktsio-nalismijärgsest praktilisest kogemusest an-navad tunnistust parapetiga loodudkatusetuse tunde asemel maja ülalt räästagalõpetamine ja nii madal telkkatus, et omakrundil olles katust ei märka, samuti ümaraveranda taandumine lihtsalt suuremaks jaeenduvaks lilleaknaks, mille keskelt rõhtneraamijaotus tuletab meelde 1930. aastateSaksamaad.

Maja plaan on äärmiselt selge ja loogili-ne, vastates suuresti mugava elamise nõue-tele tänapäevalgi. Koridoripinda on vähe,kuid toad pole läbikäidavad. Tubade oma-vahelist suhet on püütud hoida võimalikultsuure elutoa kasuks (27,5 m2). Viie toa pii-rangu tõttu, mille täitsid juba kolm ülakorru-se magamistuba ja kabinet elutoa kõrval, poleomaette söögituba, vaid selle moodustab niððelutoas. See on aga eestiaegse söögi- ja elu-toa vahelise väga avara ühenduse edasiaren-dus. Suhteliselt vähelevinud, kuid PeeterTarvasel varemgi esinev lahendus on pikasköögis omaette aknaäärse söömiskoha tekita-

mine elutoa piduliku sööginiði kõrvale, mil-les võib näha nii inglise maamajade breakfastroom�i redutseeritud varianti kui sööginiððiteenindavat serveerimisruumi. Mõlemad agaosutavad veel sõjaeelsele argipäeva ja esin-duslikkuse hierarhilisele eristusele, mis näi-teks Soomes sel ajal juba kadus.34 Kuna soo-ja vett saadi köögipliidist, asetati tollal vanni-tuba köögi taha alumisele korrusele.

Kahekorruseline kuupjas ehk kastjas ma-jatüüp jäi tänu ökonoomsusele populaarsekskuni postmodernismi tulekuni, kuigi selledetailide vormistus elas läbi mitu kujundus-moodi. Uuseestiaegseid kujundusvõtteidhakkasid u. 1957�1958 välja tõrjuma uued,millest silmatorkavaim on asümmeetrilinekahepoolne madalakaldeline katus, millegajookseb pööningut jätmata kaasa lagi, teki-tades seega nii ebakorrapäraseid ruume kuika aknaid. Nende järgmiste uuendustega era-muehituse diskursuses on seostatav eelkõi-ge arhitekt Uno Tölpus.35

3.Rakvere triibulised majad3.1. RakvereRakvere on jõuka maapiirkonna keskusenakujunenud tavaline Eesti linn. Tekkis kesk-ajal ordulinnuse kõrvale, vanem säilinudhoonestus kerkis viimastel sajanditel linnaläbivate teede (Tallinn�Peterburi ja lõunas-se Tartu poole) äärde, arengule andis hooguraudtee (1870). Kreisilinna asutustele lisan-dusid Eesti ajal uued maakonnalinna infra-struktuuri loovad avalikud hooned (turuhoo-ne, Eesti Pank, saksa ja eesti gümnaasium,

33 A. Veski, K. Aarmann, A. Niine, Individuaalehita-ja käsiraamat, lk. 21.34 K. Saarikangas, Asunnon muodonmuutoksia,lk. 434�435.35 Vt. lähemalt T. Tammet, Arhitekt Uno Tölpus.Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk. 29�33.

Mart Kalm78

Pauluse kirik, haigla, ujula jt.). Kesklinnailmusid kuni kolmekorruselised ülal korteri-tega kivist ärihooned, äärte poole aga puustpere- või ka mõne üürikorteriga elamud. Kuiavalikke hooneid kavandasid tuntud Tallin-na arhitektid, siis äri- ja eluhooneid kohali-kud insenerid ja tehnikud (Arnold Adoff,Ivan Bessonow, Villem Muda, GeorgGutman-Kotka jt.).36 Nende projekteerijatetase oli kõrge, kuid nii nagu ka teistes maa-konnalinnades oma arhitektkonda ei jõudnudkujuneda. Eesti aja lõpul elas Rakveres10 800 elanikku.37 Sõja lõpus hävisid nõu-kogude õhurünnakus lennuväli ja raudtee-jaam ning suurem osa linna põhjapoolsesthoonestusest.38 Pärast sõda jätkas Rakvererajoonikeskusena, kus esialgu ruumiliseltsuurt midagi ei juhtunud, kerkis ainult indi-viduaalelamuid. Riiklik elamuehitus korter-majade näol oli Rakveres pea olematu kuni1960. aastate alguseni,39 mil hakati püstita-ma sula-aja silikaatkivist seeria 1-317 maju.

3.2. EhitusaegRakvere rõhutatult eestiaegsete joontega, üheosa toonasest individuaalehitusest moodus-tavate eramute projektid kinnitati ajavahemi-kus 1952�1958, valdavalt aastatel 1954�1955.40 Esimene valminud uut tüüpi maja oliKoidula 31, mille ehitusprojekt kinnitati1953. aasta juulis, riikliku vastuvõtu akt agakoostati juba sama aasta 19. detsembril. Tänunii kiirele valmimisele võis selle maja jul-gelt sõjaeelse moodi arhitektuur olla eesku-juks teistele.41 Enamasti ehitati maju mitu,isegi kuni kuus-seitse aastat, nii et viimasedkäsitatavatest eramutest valmisid 1960. aas-tate alguses.

1950. aastate teisel poolel kavandati Rak-veres edasi heledaks värvitud ja laiade aken-dega kahekorruselisi kastjaid individuaalela-muid, kuid nende arhitektuur on lihtsam jaökonoomsem, täisnurksem ja vähem teadli-

kult eestiaegne, võiks öelda maharahunenum.Kogu sõjajärgse 15 aasta jooksul ehitati Rak-veres arvukalt ka tavalisi puidust katusekor-rusega pereelamuid-alevimaju, mille sajan-dite taha ulatuv ehitustraditsioon42 oli paljupüsivam ja sujuvam kui pretensioonikamaarhitektuuriga kivieramute oma.

3.3. Asukoht RakveresNn. Rakvere triibulised majad asetsevad lin-nas seal, kuhu eramuehituse järg parasjagu olijõudnud, s.t. peamiselt varemhoonestatudkvartalites, kus mõned krundid olid jäänud täisehitamata, ja juba rajatud tänavaid pikenda-des. Osa krunte saadi, nagu siis tavaline oli,äralõigete abil suurematest eestiaegsetestkruntidest. Oma kesklinna läheduse poolestpole need krundid erilised mitte ainult täna-päeval, vaid mõjusid väga headena ka toona

36 Siiski leidub ka elamute seas külalisarhitektideloomingut, näiteks kavandas hiljem soojustuse läbimoondunud funktsionalistliku villa Näituse 19 EdgarVelbri (vt. Edgar Velbri 1902�1977. Näituse kataloog.Tekst M. Kalm. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, EestiArhitektuurimuuseum, 1992, lk. 13) ja kahe korterigafunktsionalistliku elamu Oja 5 Pärnu viljakas arhitektMärt Merivälja.37 Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa,Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoim.V. Raam. Tallinn: Valgus, 1997, lk. 119.38 O. Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajastkuni 1944. aastani. Rakvere: Virumaa Muuseumid,2003, lk. 198.39 Ainus stalinistlik kortermaja on kahekorruselineKastani 8 seeriast ES.40 Erandlikult varasem on eramu mõõtu, kuidtegelikult mitmeid väikekortereid sisaldav kahekorru-seline (ametkondlik?) elamu Vabriku 6 (1949, ins.S. Volkov), kust Rahvaparki eendub jõuliselt ümar,nagu eestiaegne ärkel-veranda.41 Tegelikult kinnitati väiksema sõsarmaja Koidula43 projekt juba 1952, kuid see valmis hiljem.42 Vt. lähemalt E. Tohvri, Eesti puitasumitekujunemisest ja elamutüüpidest. � Eesti puitarhitek-tuur. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, EestiMuinsuskaitseinspektsioon, 1999, lk. 73�112.


(Silla 3, Roosi 10, Vene 5, Võidu 64 jt.).Suurem kogum uuseestiaegseid maju asub

Koidula (siis Lasteaia) tänava lõpus, kus ennesõda oli Soolikaoja orus väga soodsalt vane-mate linnajagude vahel asuva Kastani (siisJaan Poska) puiestee ümber uue esinduslikulinnajao hoonestamine pooleli jäänud. Koi-dula tänava lõpus paikneb ka basseinidegasupelhoone (arh. Tõnis Mihkelson, 1938),mis võis anda tõuke ümbruskonna uute ma-jade järelfunktsionalistlikkusele, sest vaatama-ta Rakvere supelhoone suhteliselt mittefunkt-sionalistlikule arhitektuurile seostusid ühis-konnas 1930. aastate moeilmingutena üldiseltsupelkultuur ja funktsionalistlik arhitektuur.Need olid toonase Rakvere parimad krundid,mis nüüd hoonestati koha vääriliselt.

Veidi väiksemate triibuliste majade rühmasub Piiri tänaval, kus mõne majaomanikumäletamist mööda oli nõutud kahekorruseli-si madala katusega maju. Tähed Piiri tänavamajanumbrite juures osutavad varasema suu-rema krundi tükeldamisele, ehkki ehitusaeg-sete fotode järgi oli tegu selle ajani valdavalthoonestamata piirkonnaga. Looduslikult eks-klusiivne on Vallimäe nõlval tammiku ääreskrunt Õie 1. Üksikud väiksemad majad leiabka kaugemalt vaesematest tööliseeslinnadest,nagu Kunderi 87 ning Maasika 2 ja 4 Palermolinnaosas.

3.4. RuumilahendusVaatlusaluse rühma majad on suhteliselt suu-red (projektid on kinnitatud enne elamispin-na 60 m2 piirangu kehtestamist) ja püüavadoma aja mõttes soliidselt rakendada kõikimugavusi. Nende elamispind on vaatamatakuni 600 m2 kruntidele enamasti u. 80 m2,suurim on 108,1 m2-ga maja Õie 1; Piiri tä-nava majad jäävad keskmisest veidi väikse-matena 70 m2 juurde. Vee 12a maja projekti-tiitlil seisab elamispinnana kirjas 58,1 m2,kuid projektil ruumidesse kirjutatud mõõte

liites tuleb kokku üle 73 m2. Väiksemate kor-teritega on kaksikelamud (Koidula 23, Näi-tuse 21a) ja kesklinnast kaugemal paiknevadKunderi 87 ning Maasika 6.

Majad on enamasti maksimaalselt lubatudviie toa, köögi, WC ja vannitoaga ningkellerdatud. Kuna tegu on lamedakatuselis-te majadega, siis tavaliselt on osa ülakorru-sest jäetud pööninguks. Üllatavalt sageli, ar-vestades tollast vähest autode arvu, kuulubmaja juurde garaaþ, mis võib asuda nii keld-ris kui traditsioonilises omaette õuepealsesmajandushoones koos pesuköögi ja kuuri-ga.43 Majad olid algselt ahiküttega ümber üheküttesõlme, kuigi rohkelt kasutatud rõhtlõõ-rid lisasid ruumijaotuse võimalusi.

Kõiki neid omadusi loetledes tunduvadmajad täiesti normaalsed, kuid asudes vaa-tama ruumide suurusi ja omavahelisi funkt-sionaalseid seoseid ning liikumisteid, koh-tab vägagi üllatavaid ja ebatavalisi n.-ö. mit-teprofessionaalseid lahendusi. Tavalist era-mu põhikorruse ruumijärgnevust, nagu osu-tab eelpool kirjeldatud Peeter Tarvase Meri-välja maja, kus esikust pääseb omaette väik-semasse kabinetti ja teistest tubadest ruumi-kamasse elutuppa, millele järgneb köögigaühendatud söögituba, esineb vaatlusalusesRakvere majarühmas harva. Siiski pakuvadsellist traditsioonilist lahendust sama projek-tigraafikaga joonestatud Koidula 43 ja temasuurem sõsarmaja Koidula 31 ning Vene 5.Ent Koidula 22 / Piiri 7b tüübil pääseb esi-kust tõepoolest omavahel avaralt ühendatudtubadepaari, mille tagaosast saab edasi köö-ki, kuid need toad on oluliselt väiksemad kuiesikust teises suunas avanev tuba. Piiri 7bprojektil on mööbel sisse joonistatud ja selle

43 Kahjuks puudub Rakvere toonastel projektidelasendiplaani juures krundi planeering, kust selguksidelulaadist jutustavad majandusõue, ilu- ja tarbeaiavahekorrad, märgitud on vaid määruskohased kujad.

Mart Kalm80

järgi liigutakse esikust kas paremale suurdeelutuppa (18,5 m2) või vasakule kabinetti(12,4 m2), millele liitub suure ava kaudu söö-gituba (12,4 m2) nagu süntaksiviga. Ruumi-kamal Silla 3 / Koidula 29 tüübil jääb kesk-koridorist ühele poole omavahel avaraltühendatud tubadepaar, mis võiks olla elu- jasöögituba, kuid sealt puudub pääs kööki, see-vastu teisel pool koridori paiknevale mõtte-lisele kabinetile järgneb köök.

Piiri 9e asuvad ruumid läbikäidavalt üm-ber korstnajala, sealjuures on tubade jaotusprojektile kirjutatud ja selle järgi tuleb esi-kust kõigepealt siseneda magamistuppa (12,8m2), millele järgneb elutuba (13,4 m2) ja see-järel söögituba (12,2 m2), kust pääseb edasikööki, läbi mille jõuab tagasi esikusse.

Toad on Rakvere majades üsna ühesuu-rused ja elutuba ulatub vaid kõige suurema-te majade puhul napilt üle 20 m2. Vahel võibkõige suurem tuba asuda hoopis ülakorrusel(Koidula 27). Tubade läbikäidavust ei peetaRakveres probleemiks: isegi siis, kui ülakor-ruse trepihallist võiks minna otse mõlemas-se magamistuppa, tehakse seda läbi ühe toa(Koidula 31 / Koidula 43 tüüp ja Silla 3 /Koidula 29 tüüp). Korduvalt on ülakorruseüks pool pööning ja toad seetõttu läbikäida-vad (Piiri 7b, Piiri 7c, Piiri 9e, Roosi 10),vahel pääseb küll ülemisest trepihallist oma-ette tubadesse ja sealt edasi pööningule (Vene5, Võidu 64). Mõnikord on magamistubadetagust kütmata ruumi nimetatud ka kinniseksrõduks (Koidula 22, Kunderi 87), mida tõe-näoliselt kasutati ka pesukuivatuse kohana.Võimalik, et läbikäidavust tajuti ahiküttestjohtuva paratamatusena, õigemini ei osatudseda ületada, aga võib-olla ei tahetud ka asus-tamata pööningu aknaid tänava poole tehavõi sooviti olulisemaid vaateid elamisruumi-dele. Arvestades seda, et tubade suurus egajärjekord ei järgi kuigi täpselt funktsiooni,tekib tunne, et vaatamata püüdlikule toaliigi

eluruumidesse sissekirjutamisele projektil,olid tollases elulaadis tubade funktsioonidalles sisuliselt liigendamata, ruumijaotuses eieristu reproduktsioon ja representeerimineehk tegu on veel elukeskkonna sünkretistli-ku mõistmisega.

Esinduslikumate tuumikmajade iseloomu-lik joon on peasissepääs fassaadi keskteljelt(Koidula 27, Vee 12a, Õie 1). Kuna ülejää-nud arhitektuurne lahendus sümmeetriat eitoeta, siis võib siin ehk oletada majaomani-ku rahvapärast ettekujutust õigest koduma-jast, kus uks on keskel ning üks tuba lähebesikust ühele ja teine teisele poole. Sellinearusaam võib tagasi ulatuda urbaltisch ma-jadeni, kus keskteljel ukse vastas on mantel-korsten, mistõttu tubadesse tuleb enne kahe-le poole ära pöörata.44 Õie 1 ja Koidula 27asuvad tubade uksed esikus vastakuti, mis-tõttu tekib sissepääsu teljega risti ruumitelgkoos väikese anfilaadi motiiviga, andes mär-ku teatud esindustaotlusest. Sealjuures toimubtubadesse hargnemine niivõrd välisukse juu-res, et mantli ära panemiseks kohta pole. Kunamantelkorstnat enam ees pole, ulatub kesk-uksele järgnev esik-koridor-trepikoda teljenaläbi maja, sest trepp ülakorrusele tõuseb allesmaja tagaküljelt. Kuna see jaotava funktsioo-niga ruum peab mööda saama korstnajalast jateda ületavad rõhtlõõrid, siis jääb tema kujuebamääraselt sopiliseks. Maja poolitava esik-trepikoja tõttu jääb köök söögitoa suhtes ülekoridori, mis tähendab erinevate funktsiooni-de liikumisteede ebamugavat ristumist. Esin-duslikule fassaadile vastandub argielu dispet-ðerpunktina maja tagaküljel köök, mille ak-nast avanev vaade võimaldab pereemal hoidasilma peal õues mängivatel lastel ja majan-dushoone juures või aias nokitseval mehel.

44 Vt. tüübi kirjeldus E. Tohvri, Eesti puitasumitekujunemisest ja elamutüüpidest, lk. 87�88.


Kui Koidula 27 välja arvata, on köök väike japere ühissöömiseks kitsas.

Representatsiooni rõhutamine ilmneb kaümara veranda paigutuses. See asub enamastisöögitoa kaenlas, mis tähendab, et siit liigu-takse läbi tänava poole, kus saab ainult ilu-aeda imetleda, aga pole oleskelu kohta. Vaiderandlikult maalilisel Vee 12a krundil suu-nab veranda uks tagumise toa kaenlas majataha õhtupäikeses paistiigi poole. Kui veran-da asunuks vastupidiselt elutoa kaenlas (ain-sana Õie 1), siis liigutaks läbi veranda majataha intiimsele terrassile istuma, nagu oli1930. aastate Nõmme praktika. Rakveres agaei järgne istumisnurga terrassi,45 mis osutab,et sellise koha järele ei tundnud sõjajärgsedinimesed vajadust. Ka veranda kitsus (u. 5 m2)reedab, et ruumile ei osatud õiget funktsioo-ni anda ja ümarvorm maja küljes oli pigemesindusakt. Sageli muutus veranda aja jook-sul hoiuruumiks, lihtsalt lilletoaks või keva-diti taimede ettekasvatamise kohaks.

Trepi korruseid omavahel suhteliselt iso-leeriv asukoht maja tagaosas on üldse Rak-vere eramute iseärasus. Keskkoridoriga ma-jades on trepp maja tagaosas. Koidula 22 /Piiri 7b tüübil jõuab välisukselt trepini läbielutoa või teistpidi ringiga läbi kabineti, söö-gitoa ja köögi. Koidula 22 asubki trepp iso-leeritult omaette ruumis, kuhu pääseb vaidelutoast ja köögist, Piiri 7b (sama Vene 5,Võidu 64) on aga trepi kõrvalt ka pääs õue,mis meenutab traditsioonilist lahendust, kusülakorrusel üüritakse teist korterit välja, mil-lega siin aga tegu pole. Vaadates elu nendesmajades tänapäeval, selgub, et tänavaäärnesissepääs on ainult esindusfunktsiooniga jaigapäevane liikumine käib maja tagaküljelasuva köögiukse kaudu. Argitoimetamisedon niimoodi muidugi lihtsamad, ehkki köö-gist läbi saalimine võib toiduvalmistamistsegada. Kuigi majad kavandati traditsiooni-lisi kodanlikke väärtusi silmas pidades esin-

dus- ja talituspooleks, ei vajanud lihtne nõu-kogude elu esimest ja maja kasutus kujunesümber argikohtade ehk, teisisõnu, pererah-vas võttis üle teenijarahva harjumused.

Rohkem on levinud majatüübid, kussissepääs(ud), trepid, WC, sahver jm. funkt-sioonid on viidud neljast tinglikust ruudust(köök + kolm tuba) koosneva kastja põhi-mahu suhtes küljele või maalilisemalt tahanurgale. Seeläbi on saavutatud oluliselt rat-sionaalsemad ühendused. Mõnel selliselmajal polegi enam esindussissepääsu ja koguelu käib nurga tagant sisenetava ühendussõl-me kaudu (Piiri 9a, 9b ja 9e).

Üks suuremaid Rakvere majade kumma-lisusi on vannitoa asukoht. Jääb mulje, etselle olemasolu on staatussümbol, kuid vägatema järgi vajadust ei tunta, sest ollakse har-junud saunas käima. Projektdokumentatsioo-nis kohtab korduvalt märkust, et vannitubatuleb välja ehitada, millest järeldub, et sedapole veel sees elamisele vaatamata tehtud.Kuna soe vesi saadakse köögipliidist, ei aset-se vannituba mitte ülakorrusel magamistu-bade juures, vaid köögi kõrval. Üksnes kõi-ge luksuslikumas majas Õie 1 paikneb van-nituba ülal. Täiesti tavaline on pääs vanni-tuppa köögist, kusjuures Rakveres on van-nituba sageli projekteeritud nagu kast kööginurka, muutes tekkiva sopilisuse tõttu sealtoimetamise, eriti ligipääsu pliidile ebamu-gavamaks. Koidula 22 / Piiri 7b tüübil asubköögiga ühendatud vannituba maja keskelmantelkorstna kohal, mis tähendab, et täna-vauksest sisenedes on vaid kitsas esik, kusainus nagi koht on vannitoa sein. Kui arhi-tektid püüdsid toona köögitagust vannitubaavada mugavamalt köögilüüsi, siis Rakveres

45 Rakvere suurimal funktsionalistlikul villal Posti4a (ins. G. Bock, 1936�1937) oli maja tagaklassikaline verandale järgnev terrass, millele projektnägi ette ka väänkasvude võrestiku abil haljasseina.

Mart Kalm82

1.Arh. Peeter TarvasIndividuaalelamu Ranna pst. 38 Tallinn-Meriväljal1957A. Veski, K. Aarmann, A. Niine, Individuaalehitajakäsiraamat. Tallinn, 1959, joon. 15–16

Üleval:Eestvaade

All:I korruse põhiplaan


2.Raul VõsasteIndividuaalelamu Koidula 31 Rakveres1953Majaomaniku fotod

Üleval:Valmimisjärgne vaade

All:Külalistega elutoas 1950. aastatel

Mart Kalm84

3.Raul VõsasteIndividuaalelamu Koidula 31 RakveresI ja II korruse põhiplaan1953Rakvere Linnavalitsus


Üleval:4a.Hermann EichelmannIndividuaalelamu Koidula 27 Rakveres1954–1956Autori foto 2003

All:4b.Ins. Villem MudaElu- ja ärihoone Lai 3 Rakveres1939Pere traditsiooni järgi eeskuju majale Koidula 27Foto pärast taastamist 1949, maja Oktoobrirevo-lutsiooni 32. aastapäeva ehtesFoto Virumaa Muuseumid

Mart Kalm86

5.Hermann EichelmannIndividuaalelamu Koidula 27 RakveresI ja II korruse põhiplaan1954–1956Rakvere Linnavalitsus


6.Individuaalelamu Vee 12a Rakveres1955–1956

Üleval:6a.VaadeAutori foto 2003

All:6b.I korruse põhiplaanRakvere Linnavalitsus

Mart Kalm88

7.Individuaalelamu Õie 1 RakveresI korruse põhiplaan ja fassaad1958–1960Rakvere Linnavalitsus


Üleval:8a.Individuaalelamu Koidula 22Rakveres1955–1958Autori foto 2003

All:8b.B. Trampärg?Individuaalelamu Piiri 7bI korruse põhiplaan1956–1959Rakvere Linnavalitsus

Mart Kalm90

Üleval:9a.Otto MetsisIndividuaalelamu Silla 3 Rakveres1955Autori foto 2003

All:9b.Otto MetsisIndividuaalelamu Koidula 29 RakveresI korruse põhiplaan1955Virumaa Muuseumid


10.Uno LangeproonIndividuaalelamu Piiri 9e Rakveres1957–1964

Üleval:10a.VaadeAutori foto 2003

All:10b.I korruse põhiplaanRakvere Linnavalitsus

Mart Kalm92

Üleval11a.Hermann EichelmannIndividuaalelamu Roosi 10 RakveresValmimisjärgne vaade1954–1958Majaomaniku foto

All11b.Individuaalelamu Vene 5 RakveresValmimisjärgne vaade1955–1958Majaomaniku foto


Üleval12a.Ins. Villem MudaVilla Tammiku 7 RakveresFassaad1939Virumaa Muuseumid

All12b.Individuaalelamu Maasika 2 RakveresFassaad1955Rakvere Linnavalitsus

Mart Kalm94

13.Ins. Villem MudaVilla Tammiku 7 Rakveres1939Virumaa Muuseumid

Üleval:13a.I korruse põhiplaan

All:13b.II korruse põhiplaan


14.Individuaalelamu Kunderi 87 Rakveres1957

Üleval:14a.Valmimisjärgne vaadeMajaomaniku foto

All vasakul:14b.I korruse põhiplaan

All paremal:14c.Arh. Olev SiinmaaVilla Roosikrantsi 4b Tallinnas1930–1932Eesti arkitektide almanak. Tallinn, 1934, lk. 72

Mart Kalm96

Üleval:15a.Individuaalelamu Vee 14 Rakveres1950. aastate II poolAutori foto 2003

All:15b.Individuaalelamu Lõuna 10 Rakveres1953–1962Foto Urmas Oja, 2003


16.Autor teadmataIndividuaalelamu Mõrra 11 Tallinn-Pirital1958TSAPA arhiiv

Mart Kalm98

see mõte toetust ei leidnud. Lüüs iseenesestpolnud võõras võte, sest sealsamas Piiri 7bmajas jääb köögi ja trepikoja vahele lüüs,kuhu avanevad sahver ja käimla. Pääs van-nituppa köögist toob meelde Lääne-Euroo-pa 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse töö-liselamud. Eestis on see väga ebatavalinepraktika, mis meenub ainult Kotli 1940. aas-ta Ra-Ko korteritest ja 1955. aasta silikalt-siitmajast,46 kus väga ratsionaalselt pidid reasköögi kõrvale mahtuma sahver, duðiruum jaesikusse avanev WC.

3.4.1. Ruumilahenduse lähtumineeestiaegsest villast Tammiku 7Väga paljud Rakvere järelfunktsionalistlikemajade arhitektuuri jooned meenutavad lin-na kõige väljapaistvamat Eesti aja lõpu funkt-sionalistlikku villat Tammiku 7 (ins. VillemMuda, 1939)47 � Eesti väikelinna inseneriväga tublit tööd.

Järgimist leidis fassaadikompositsioon(vrd. eriti Maasika 2) koos vasakpoolse ka-bineti nurgaakna, tuulekoja või esiku ümar-akna ja oma ehitamisaja kohta ülimoodsaltasümmeetrilise aknajaotusega, mis said üsnatavaliseks alles 1950. aastate teisel poolel.Siit pärineb maja keskelt poolitav koridor jatrepp tagaküljel ühenduses köögiukse jakeldritrepiga, kust pääseb ka majaalusessegaraaþi. Samas on esiküljel tuulekojaga sis-sepääs pööratud keskteljelt küljele ning esiklahendatud vaatamata kabineti ja elutoa ukseanfilaadselt kohakuti asetsemisele nii, et toa-usteni jõudmisel on üleriided juba ära pan-dud. Tubade paigutus ja suurus on siin loo-giline, esikust vasakule jääb kabinet (16 m2),paremale elutuba (24,3 m2), millele liitub laiaava kaudu söögituba (20,8 m2). Ümara ve-randa asetamine mitte lihtsalt sirge seina kül-ge, vaid mahtude elavat liigendust rõhutadessöögitoa kaenlasse, leidis samuti palju järgi-mist. Silla 3 / Koidula 29 tüüp, Koidula 22 /

Piiri 7b tüüp ja Võidu 64 oleksid nagu kaen-las veranda elutuppa sisse imenud. Nõrkkoht, mida samuti järgi tehti, oli köögi jasöögitoa ühendus üle koridori vahetult trepialguse eest.

Küll aga asetsevad Tammiku tänava vil-las vannituba ja teine WC ülakorrusel, kusristkülikukujulisest trepihallist pääseb otsenii mainitud ruumidesse kui kolme magamis-tuppa. Viimased muudavad eriti nooblikstoasisesed kraanikausid, mis olid tüüpilisedsel tasemel elulaadi juures Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kuid mitte Eestis. Pealegi on kraa-nikausid lõimitud kappseina, kuhu kuulub karõduukse lüüs, mis võimaldab pääsu veran-dapealsele rõdule teineteisest sõltumatultkahest magamistoast. Kahju, et need nõtkedvõtted ei leidnud 1950. aastatel järgimist.

Ehkki Tammiku 7 kui viimane eestiaegnemaja on põhiplaanilt keskne eeskuju 1950.aastate Rakvere eramuprojekteerimise prak-tikale, ei leia siit peale suhteliselt tüüpiliseümara veranda muid nn. triibuliste majaderühmale iseloomulikke jooni.

3.5. KujundusvõttedVaadeldavat individuaalelamute rühma mää-ratlevad eelkõige teatud kujundusvõtted, mismuudavad majad tavahoonestusest preten-sioonikamaks. Tavalisele kärgtellisest kroh-vitud ja lubivärviga heledaks värvitud kahe-korruselisele laiade akendega hoone põhima-hule, mida katab madal plekist telkkatus, li-sanduvad siin dekoratiivsed krohvist triibudja ümardatud hooneosad koos ebatavaliste

46 Vt. M. Kalm, Arhitekt Alar Kotli, lk. 171�173 ja185�187.47 Nõukogude ajal oli maja ilme moondunud lisatudsoojustuse tõttu, 2003 ehitati maja täielikult ümber.Kahjuks pole õnnestunud leida ühtegi muudatuste-eelset fotot.


mahuliste liigendustega. Sealjuures esinevadneed võtted ainult väikesel osal majadest(Koidula 27, Vee 12a, Õie 1, Piiri 7c, 9b, 9e),mida võib pidada rühma n.-ö. tuumikuks, sestenamusel kohtab emba-kumba võtet. Vaidümaraken on pea kõigi, ka kõrgekatuselistetoonaste individuaalelamute vältimatu kujun-duselement.

Arvestades, kui palju kallimaks, keeruli-semaks ja aeganõudvamaks selline kujundus-võtete kallal �mängimine� ehitusprotsessimuutis, on hämmastav ja lugupidamist vää-riv see tõsidus, millega maja väljanägemistvõeti. Teistpidi on maja oma peremehe tub-lidusest rääkijana palju olulisem väikelinnas,kus nõukogude elu üksluisus suutis vägavähe koduväliseid tegevusi pakkuda.

3.5.1. TriibudRakvere triibud, tehtud kas lihtsalt krohvistvõi krohvitud eenduva kivirea abil, mis ei lasekaunistusel aja jooksul alla kukkuda, ilmes-tavad fassaadi mitmel moel.a. Kõige tavalisemad on ümber maja jooks-vad ajaloolise algupäraga vahevööd (simsid),mis markeerivad kas korruseid või veelgisagedamini aitavad aknaid rõhtsaks lindikskokku tõmmata.b. Funktsionaalsete juurte poolest järgnevadakendepealseid karniise, profileeritud liistemeenutavad triibud, mis mõjuvad kulmude-na aknasilmade kohal.c. Kolmandana tulevad nurki, kas siis ümar-datud või täisnurkseid horisontaalsusegadünamiseerivalt rõhutavad paralleelsed trii-bupaarid või -kolmikud. Need võivad koos-neda ühepikkustest või allapoole aheneva-test triibujuppidest. Triibutus võib esineda niiakende kohal kui ka neist sõltumatult. Vaheltuleb paarile kolmandaks aknapealne karnii-sitriip. Kolmikute selgelt art déco pärane võteon kõige silmatorkavamalt lihtsalt moodnekaunistus, puhas dekoor. Triibukolmikute

motiiv esineb juba eestiaegse kõrge katuse-ga puumaja Kreutzwaldi 6 veranda nurka-del,48 kuid seda leidub ka 1950. aastateviilkatusega krohvitud majal Lõuna 10, an-des tunnistust motiivi populaarsusest.d. Neljanda võttena tuleb mainida harvem esi-nevat püstiste hooneosade, aknapõskede võivarikatuse posti tihedat triibutamist, mis omakontrastsuses mõjub hästi erksalt. Seda võtet,mille juuri võib näha maneristlikesrustitseeritud sammastes, kasutati kohtadel,kus kaasaegne professionaalne arhitektuur ra-kendanuks puhta vuugiga laotud tellist nagueespool kirjeldatud Tarvase Merivälja majal.1930. aastate ideaalis tähendanuks see klin-kerkivi kasutamist, mida nüüd aga paremapuudumisel asendab kõige lahjema variandi-na helehall silikaatkivi, mis heleda seinagaõiget kontrasti ei suutnud tekitada.

Triibud värviti enamasti valgeks, et nadtoonitud seina taustal paremini esile tõusek-sid. Kuid majal Näituse 21a eenduvad vas-tupidiselt valgest seinast rohelised triibud.Majal Vene 5 olid valged triibud algselt ka-hevärvilised, tumedama alumise küljega, mistõi lõunamaa päikese kombel reljeefsust rõ-hutades esile varju. 1960. aastate algul val-minud majal Piiri 9a jäeti projektis ettenäh-tud triibud juba teadlikult ära.

3.5.2. ÜmarvormKõige lihtsam ümarosa on nelinurksele ma-jale lisatud ülakorruse rõdu kandev veranda(Koidula 31 ja 43, Roosi 10), mis oli tavali-ne eestiaegne praktika kogu maal nii mada-lakatuseliste kui ka katusekorrusega majade

48 Kreutzwaldi 6 projekti koostas ins. H. Kukkur1928 ja seal pole verandal triipe, kuid 1949. aastastpärineval ülemõõtmisjoonisel need juba esinevad. Onvähe põhjust arvata, et need lisati hiljem, pigemtulenesid triibukolmikud eestiaegse ehitusmeistriilumeelest.

Mart Kalm100

juures. Osalt kahekorruselise maja üldpildimuudab ümar veranda elavamaks (Maasika2, Vene 5). Antud rühmas lisandub aga sa-geli just ümara, kuid üsna kitsa ja veidi kõr-valtoa kaenlasse jääva veranda kõrval kahoone nurga ümardamine läbi mõlema kor-ruse, millele omakorda sekundeerivad kaa-res trepiastmed aeda (Koidula 27, Vee 12,Õie 1, Piiri 7c). Selline vedel mitme ümar-motiivi kõrvu lainetamine oli toonases pro-fessionaalses arhitektuuris mõeldamatu. Kuidümardatud nurk võib majal tasakaalustada kaveranda vastaskülge (Piiri 9b ja 9e).

Mõnel verandata majal eendub üks kume-ra nurgaga maht, justkui sisaldades endasüksiti veranda ideed. Sealjuures ulatub mahttänu eendumisele konsoolselt ka sissepääsukohale varikatuseks, see võib juhtuda niikahekorruselise (Koidula 22 ja selle analoogPiiri 7b) kui ka ühekorruselise eenduva mahupuhul (Silla 3 ja selle analoog Koidula 29).Mõlemal juhul sekundeerib seina kaardumi-sele ümaraken ukse lähedal. Eenduva ühe-korruselise ümarnurkse mahuga Võidu 64projekt nägi selle hooneosa ette muust ma-jast erinevalt ilma räästata, mis mõjunuksväga 1930. aastate alguse, funktsionalismituleku aja päraselt, kui nii ebapraktiliseltoleks ka ehitatud. Majal Piiri 9a tekkis ma-dalam ühekorruseline ümardatud maht sel-lest, et erinevalt tänaval reas asuvatest ühe-tüüpsetest ümardatud nurgaga kahekorruse-listest kastidest jäeti siin ülemise korrusenurgatuba lihtsalt ehitamata.

Järjekindlus ümardamise teel ulatub tsent-raalse sissepääsu kaarja sildamise ja voolu-jooneliste põskedeni nagu Tallinna eestiaeg-setel äriakendel (Vee 12, Õie 1). Elamul Vee12 on ümarkaarne ka garaaþi portaal, et agasealt tagant uksi ka avada saaks, asub kaarmeetrijagu eespool, luues ukse ette varjualu-se. Siseruumides jätkub ümardamine Eestiajal levinud seina ja lae kokkujooksu nurga

kumerdamises peegelvõlvi moodi laeks.Ümarnurk jäeti tegemata ühel kõige oma-

pärasemal Rakvere uuseestiaegsel majalKunderi 87 (1957�1961), mis ühena vähes-test on laudvoodriga puumaja ja mis vaata-mata väiksusele torkab rahutult legoliku vor-mimänguga silma kauge äärelinna muiduvaoshoitud hoonestuses. Rakverele tüüpili-selt ulatub ülakorrus konsoolselt sissepääsukohale varikatuseks, kuid ainsana oli just seetuba mõeldud kaarduvana. Kuna kaardumi-ne nähti ette koos dünaamilisust rõhutavahästi pika lintaknaga, siis meenutab teosta-mata jäänud lahendus otseselt eesti funktsio-nalismi klassikasse kuuluvat Olev SiinmaaTallinnasse Roosikrantsi 4b ehitatud villa(1930�1932) sissepääsu koos selle kohalkumerduva raadionurgaga. Kunderi 87 pro-jekt kujutab üsna art déco�likku garaaþi uksevoodrimustrit, mis teostati lihtsamalt, ningrõhtlaudadest rõdupiiret, mis rajati hulga hil-jem hoopis metallist ja teises stiilis. Kunderi87 funktsionalistlikkust kahandab akna piir-delaudade ülelaskmine allapoole, mis on küllehitusmeistrite tavaline eestiaegne võte, kuidseostub oma venivuses pigem vinduvahilisjuugendiga.

Majal Koidula 31 on nõukogude ajast tea-daolevalt ainsana spetsiifiliselt Rakvereleainuomast ennesõjaaegset tüüpi lopsakaltprofileeritud tahveldisega uks.49 See ilmseltühe kohaliku puusepa tööna kogu linnas le-vinud uksetüüp pole funktsionalistlik ega artdéco pärane, vaid pigem saksa barokkajastumassiivsete kappide ustest tuletatud traditsio-nalism, mis aga siiski osutab teadlikule Ees-ti aega suunatusele.

49 Kahjuks ei suutnud muidu tragi perenainemeenutada ukse päritolu ega seda, kas telliti uus võisaadi kuskilt juba kasutatud uks.


3.6. Teadlikud eeskujudEhkki vaadeldava hoonerühma sarnasus ees-tiaegse arhitektuuriga on ilmne, oli siiskipõnev uurida ehitanuilt, kust pärinesid ideed.Vastuseid tuli küll vaid üksikuid, sest paljudomal ajal ehitanud pole enam elavate kirjasja majadega harjunult ei mäletatud enam pal-jut, kuid kõik midagi kostnud tõid eeskujukseestiaegseid maju.

Maja Vee 14 perenaine rääkis, et nad sõit-sid mehega Nõmmele vaatama, kuidas mood-sat maja ehitada. Nõmmel oli sel ajal valmisvõi kohe saamas juba terve rida väljapaist-vamaid sõjajärgseid individuaalelamuid juh-tivatelt arhitektidelt, kuid Rakvere maja näi-tab, et silm ei puhanud neil uutel, vaid eesti-aegsetel majadel. Vee 14 on küll ühekorru-seline, kuid lamekatusega, mille keskelt ker-kib pesukuivatusruum-pööning. Krohvsei-nast eristuv puhta vuugiga silikaatkivist Tal-linna maja pärane50 sissepääsu osa on vii-dud põhjaküljele, mistõttu hoone tõepoolestmeenutab 1930. aastatel massiliselt levinudnn. Nõmme maja tüüpi,51 kust vaid esimenekorrus on alt puudu. Samas ehivad rakvere-likud triibukolmikud nii sissepääsuosa kuipööningunurka.

Tuumikmaja Koidula 27 peretraditsioonväidab, et perenaine Erna Sirelpuule, keskujundusküsimustes oli nõudlikum pool,meeldis Rakvere kesklinnas asuva kahekor-ruselise eestiaegse elu- ja ärihoone Lai 3 (ins.Villem Muda, 1939, taastatud pärast sõda)ümar nurk ja eenduvad triibud-simsid. Seemaja on aga oluliselt tagasihoidlikum oma1950. aastate tuletisest, sest ümardatud onvaid ristmikule suunatud äriuksega nurk jatriibud moodustavad üksnes korruste vahe-vööd, mitte aga juppidest kolmikuid, kuidvisuaalne seos on tuntav. Nimetatud eeskujuon tüüpiline Rakvere kesklinna 1930. aastatelõpu majade seas, kus sageli esineb nurgaümardamist või krohvis rõhtjoonte rõhutamist.

Elamu Vene 5 ehitaja ütles, et võttis eesku-juks ühele sakslasele kuulunud52 villa Tam-miku 7 Rakveres, mida, nagu eespool aruta-tud, järgisid tegelikult paljud. Esmapilgul onVene tänava majal Tammiku villaga ühisjoo-ni raske leida, sest siin on üsna väike ülakor-rus, kuid ümaraknaga peasissepääsu küljeleära pööramine ja selle ees ümardatud nurga-ga trepi jooks kahes suunas ning samas kõr-val nurgaakna kasutamine on sarnased küll.

3.7. Art décoNurkade ümardamine ja triibutamine seobRakvere majad visuaalselt 1920.�1930. aas-tate kujundusmoes olulise art déco53 ja eritiselle Ameerikas populaarse erijuhtumiga,mida tuntakse nime all streamlining54 (kastreamlined style �voolujooneline stiil�). Kii-rust ja progressi sümboliseeriv streamlininglevis koos lehtterasega eriti transpordivahen-dite nagu rongid ja autod kujunduses, kuidka esimeste laiatarbe kodumasinate nagu raa-diote, külmikute, tolmuimejate jne. disainis.Voolujoonelise vormiga esemeid osteti mee-leldi kui ilusaid, kuigi erialaringkonnis peetiseda halvaks maitseks, sest eriti triibud pol-nud neil objektidel funktsionaalselt põhjen-datud ja dekoratiivselt dünaamilisel vormiloli vaid uue ajastu sümboli tähendus.55 Ees-

50 Rakveres leiab 1930. aastatest pärit Tallinna tüüpimaja aadressil Võidu 59.51 Tüübi kohta vt. M. Kalm, Eesti 20. sajandiarhitektuur, lk. 136.52 Algne omanik oli Ortrud Steinberg.53 Seose tajumist võib hägustada 1980.�1990.aastate postmodernistlikus arhitektuuris teatud neo-art déco läbitegemine, kus eriti kaubanduskeskustefassaadi nurki ilmestasid pilkupüüdvate aktsentidenasäravalt metalsed, vahel veel tagant valgustatudtriipude rühmad.54 N. P. Maffei, The Search for an American DesignAesthetic: From Art Deco to Streamlining. � Art De-co 1910�1939. Eds. C. Benton, T. Benton, G. Wood.London: V&A Publications, 2003, lk. 361�369.

Mart Kalm102

tis oli enne sõda raadio vast ainus levinudmittemehaaniline kodumasin, kuid voolujoo-nelise disaini kujundusvõtete mõju on tundapaljude toonaste tarbekaupade, nii kohalikekui Euroopast imporditute väljanägemises(näiteks Electroluxi tolmuimejad).

Voolujoonelisel stiilil oli ka väljund arhi-tektuuris, eriti Miami suvitushoonetes ja ki-nodes. Krohvitud majade kumerad nurgad jarõhttriibud olid odavaimad võtted rahvalemeelepärase moodsa arhitektuuri tegemiseks,sest päris modernism mõjus laiale publikulelaboratoorselt kalgina. Eesti sõjaeelses arhi-tektuuris päris streamlining�ut ei kohta, küllaga võib leida mitmesuguseid muid artdéco�ga seostatavaid võtteid. Streamlining�upeamisi eeskujusid oli saksa arhitekti ErichMendelsohni 1920. aastate kaarduvate vor-mide ja paksude rõhttriipude ning simsside-ga arhitektuur (Mosse kirjastus ja kino �Uni-versum� Berliinis, Schockeni kaubamajadStuttgardis ja Nürnbergis, Petersdorffi kau-bamaja Wrocùawis jt.56 ), mis on ühtpidi veelEsimese maailmasõja aegses ekspressionis-mis, teistpidi aga kujundamas art déco moo-di ning mingil määral lintakende tõttu seo-tud ka modernismiga. Mendelsohni isikupä-rane stiil sai Kesk-Euroopas 1920.�1930.aastatel väga populaarseks ja tihe, sageli kit-saste akendega rõhttriibutus ümarpinnal lei-dis rohkesti järgimist, seda eriti arhitektuu-rivälja äärealadel, kuhu professionalisee-rumine jõudis visamalt (Poola, Leedu; kom-mertsarhitektuur; väikelinnad ja alevikud,suurlinnade servad; üksikud väiksemad ma-jad). Kõrge professionaalse kultuuriga asja-likes Põhjamaades oli selline arhitektuur vä-listatud, Lätis57 ja veidi ka Eestis58 aga leiabMendelsohni vaimus triibutamist küll. Suh-teliselt erandlik on August Volbergi Haapsa-lu sanatooriumi (1935�1937) katusel lipuvar-da alune ehitis, kus leiab nii kumerust kuitihedat triipu, kuid see seostub rohkem me-

tallist lipuvarrastega, mis on art déco ükspeamisi avaldumisvorme Eestis. AleksandrWladovskyst mõjutatud noorte eesti-venearhitektide Boris Tšernovi ja Nikolai Kus-mini käes olid triibud pigem peened pilast-rid. Professionaalses arhitektuuris kohtabümber maja keerlevat krohvitud simssi ErichJacoby elamul Tallinnas Roosikrantsi 4c(1937); sagedamini ühendavad eenduvad trii-bud aknaid rõhtribaks, eriti kui akendevahedon viimistletud puhasvuuk tellislaoga, naguEugen Sachariase 1933�1935 projekteeritudTallinna korterimajades (nt. Aia 5a ja 5b).Sama arhitektuuri lihtsustatud, inseneri võitehniku tasemel teostatud variant, kus nurkümardatakse ja korrused eristatakse vahesim-siga ning aknad ühendatakse rõhtribaks, midaesindab ka eelpool eeskujuna mainitud Rak-vere Lai 3, oli Eesti väikelinnades 1930. aas-tatel tavaline.

Nii streamlined art déco�d kui 1950. aas-tatel Rakveres, polnud sõjaeelsest eesti arhi-tektuurist võtta. Kümme esimest sõjajärgset

55 N. P. Maffei, The Search for an American DesignAesthetic, lk. 361�369.56 Vt. lähemalt B. Zevi, Erich Mendelsohn. TheComplete Works. Basel, Boston, Berlin: BirkhäuserPublishers, 1999, lk. 80�205.57 Näiteks Riia Meþaparksi (Nõmme analoog) villadStendera ielâ 3 (Pauls Kalniòð, 1932), Ezermalas ielâ59 (Lipmanis Lazersons, 1932), Poruka ielâ 10(K. Janson, 1936) jt. (J. Krastiòð, Meþaparks. Latvijasarhitektûras un mâkslas pieminekïi. Rîga: Zinâtne,1997, ill.-d lk. 149, 154, 166). Riia kesklinna elu- jaärihoonetes on Mendelsohni hõngu tugevalt, otsestvisuaalset sidet võib hoomata Petersdorffi kaubamajaja üürimaja Gertrûdes iela 20 (Nikolajs Voits, 1939)vahel: DoCoMoMo National Register � Latvia. Rîga,1998, lk. 60.58 Eestis oli Mendelsohni mõju erialasisene jaarhitektuuriajakirjandus, nii palju kui seda oli, temasteraldi ei rääkinud. Siiski avaldati, küll anonüümselt,Mendelsohni kavandatud Berliin-CharlottenburgiKarolingerplatzi kaksikvilla (1922) pilt arhitektuurseskontekstis, artikli �Missugused ehitatakse suwilad�(Kodu 1925, nr. 2, lk. 43) juures.


aastat ei suutnud maailmast uusi visuaalseidimpulsse pakkuda, kui ehk kinodes näidatudtrofeefilmid välja arvata, sest trükiseid ilmusväga vähe ja nende harvad pildid olid hallidudukogud, mistõttu sirviti ikka ja uuesti vanueestiaegseid ajakirju. Seal leidus art décovisuaalset keelt,59 eriti reklaamide kujundu-ses, aga näiteks ka ühe �Huvitavas Þurnaa-lis� (1939) ilmunud rikkalikult illustreeritultuusi eesti eramuid tutvustava loo juhatabkohaliku foto asemel sisse ilmselt kuskiltkopeeritud joonis ameerika art déco stiiliseramust.60

Rakvere majade art déco�likkuse tulene-mine mitte kohalikust arhitektuuripraktikast,vaid laiemalt visuaalide maailmast osutabselle hoonerühma diletantlikkusele puhtarhi-tektuurses mõttes, kultuuriorientatsiooniliseltaga ameerika massikultuuri tohutule, kuigitõenäoliselt teadvustamata mõjuvõimuleNõukogude Eestis juba enne HruðtðoviAmeerikast ettemineku kampaaniaid. Sedavõimendas alternatiivide puudumine, seststalinistlikus meedias kodukujunduse diskur-sust sisuliselt ei eksisteerinud.

3.8. KavandajadVastavalt tollasele vormistusviisile ei pida-nud maja kavandanu oma projekti signeeri-ma, kuid vana traditsioon osutas vastupanuja vahel leiab Rakvere 1950. aastate eramu-projektidel siiski projekteerija allkirja. Näi-teks on eramute Koidula 31 ja 43 projektilall väikselt märge, et selle koostas R(aul).Võsaste, aastaarv ja allkiri. Sama, suhteliseltvanamoodne projektigraafika esineb Vene 5ja Maasika 6 projektil. Ka maja Piiri 9a(1955) ja 9e (1957) projektil on kirjas, et sellekoostas Uno Langeproon, kes töötas inven-tariseerimisbüroos majade joonestajana.61

Sama projektigraafikaga ja sarnase lahendu-sega on majad Piiri 7a ja 9b.

Omanikelt küsides mainiti kahel korral

kavandajana Arnold Hübnerit, kes oli Saksaajal ja pärast sõda linnainsener.62 Tema Maa-sika 2 on joonestatud eestiaegses stiilis jaKoidula 23 (mõlemad 1955) analoogselt Piiritänava projektidele. Koidula 27 ja Roosi 10omanikud nimetasid Hermann Eichelmanni,kes juba enne sõda alustanuna töötas inven-tariseerimisbüroos joonestajana.63 Maja Sil-la 3 ehitas endale samuti inventariseerimis-büroos töötanud Otto Metsis, kes aastaid hil-jem lõpetas küll TPI64 ja keda on peetud1960.�1970. aastatel peamiseks Rakvere in-dividuaalelamute kavandajaks.65 Otto Met-sise allkirja leiab ka tema kodumajaga Silla3 analoogse individuaalelamu Koidula 29projektilt ning teda mainis maja Näituse 21aomanik kui enda kõrval väheke kaasaaida-nut. Sagedasti väideti end ise projekti auto-riks. Kavandaja unustamine võib osaliseltjohtuda situatsioonist, kus autorit ei osatudoluliseks pidada, kuna ta oli vaid vormista-nud etteantud ideed, ehitati ise ja projektikäsitleti vaid riigile vajaliku paberina. Tõe-näoliselt polnud neis noortes tehnikutes ar-hitekti iseteadvat kõrkust, mis nõuab loomin-gusse respektiga suhtumist.

Kuna mainitud kavandajaist pole ükskiarhitekt ega insener, tekib pilt sõjajärgsestRakverest, kus Kommunaalmajanduse Mi-nisteeriumi kohalikus inventariseerimis-

59 Vt. ka M. Talvik, Art déco eesti moodi 1930.aastate kultuuriajakirjades. � Kultuuriloost noortead-laste pilguga I. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜKirjastus, 2003, lk. 54�70.60 E. J. Voitk, Oma katuse all. � Huvitav Þurnaal1939, nr. 3, lk. 2.61 Odette Kirsi suulised andmed 28. XI 2003.62 O. Kirsi suulised andmed 28. XI 2003.63 O. Kirsi ja Ülo Kaerma suulised andmed 28. XI2003.64 Tööstus- ja tsiviilehituse eriala kaugõppes 1974.aastal. Vt. Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn: Valgus,1986, lk. 255.65 Heino Preismanni suulised andmed 20. VIII 2003.

Mart Kalm104

büroos (hooneregistri eelkäija) on kavanda-mas grupp noori iseõppinud joonestajaid, keslihtsalt ülesmõõtmisjooniste tegemise kõrvalthakkavad ka ise maju kavandama.66 Eesti ajalmaju teinuid enam pole, noori TPI lõpeta-nuid aga üldises kaadripõuas rajoonikesku-ses selle töö peale veel ei jätku. Kuna samuvõtteid rakendavad erinevad kavandajad,pole Rakvere triibulised majad ühe veidrikuväljamõeldis, vaid üksteist vastastikku mõ-jutanud rühma ühislooming, kohalik pool-professionaalne maitsekoolkond. Olukorras,kus väljast ideid ei tule, on omavahel tihe-dalt suhtlevas väikelinnas naabri eeskujuväga tähtis ja selle kaudu kujuneb ka telli-mus kavandajale.

3.9. EhitajadMajade ehitajate ehk algsete omanike taustja ehitusmotiivid ei olnud ankeete täites ot-seseks küsimisaineks, kuid saadud andmeidanalüüsides ja vanemate rakverelastega ves-teldes kujunes ehitaja koondportree.

Need olid peamiselt noored ümbruskon-nast maalt Rakverre tulijad. 1950. aastatealguses toimus massiline kolhooside eest lin-na põgenemine, kuid Rakvere meestel olielukohavahetust mõjutamas ka metsast väl-jatulek, vangilaagri taust või Siberist naas-mine. Neil polnud enamasti eriharidust, kuidkohanemisvõimelistena said nad kindlad jaolulised töökohad uue süsteemi institutsioo-nides. Suuremate majade ehitajad olid Tõrmakarusloomakasvanduse direktor ja varustaja(ehitamise ajal küll võib-olla veel autojuhtsamas), tärklisevabriku juhataja, Ubja koo-peratiivi esimees, teedevalituse juhataja, agaka velsker. Pole ime, et oma majale oskasidrohkem tähelepanu pöörata ehitustööde ju-hatajad, kellel oli ka suhteliselt palju võima-lusi sättida tööasju ümber oma maja ehitusekasuks. Üsna mitme maja ehitajad olid auto-juhid, keda samuti see aeg ja süsteem soo-

sis. Olukorras, kus enamusel veel oma autotei olnud, pakkus sohvri amet eriti palju või-malusi kõrvalt teenimiseks või teenete osu-tamiseks, mille eest sai nõuda vastuteeneid.Vaid maja Koidula 29 ehitanud juutBlechmann oli juba enne sõda Rakveres tun-tud teist põlve plekksepp.67

Tegu on võitjatega, kes ei nutnud tagaEesti aega, vaid oskasid edukalt elada uutesetteantud raamides ja võtta sellest maksimu-mi. Nendest tublidest inimestest oleks EestiVabariigi tingimustes saanud edukad ärime-hed. Maja omamine Rakvere-suguses linnasei tähendanud eliidi, vaid korralike kodani-ke hulka kuulumist, kuid majal ja majal onvahe ning nn. triibulistest kiirgab selgelt soo-vi olla teistest parem. Kui ametliku nõuko-gude eliidi moodustasid nomenklatuur, par-tei- ja sõjaveteranid, tööeesrindlased, tead-lased, kultuuri- ja sporditegelased, kelle soo-dustused olid kohati rohkem sümboolsed kuimateriaalsed, siis seal kõrval kujunes varja-tud hierarhilisus, kus majanduslikku eliitisaid kuuluda näiliselt väikestel positsiooni-del olevad inimesed, kes aga käsi-peseb-kättmajandusmehhanismis saavutasid üllatavaltsuurt edu. Olukorras, kus riik lubab, aga te-gelikkus ei suuda pakkuda ei kaupade kül-lust ega teenuste võrku, on loomulik, et teki-vad vastastikku kasulike suhete osalt natu-raalmajanduslikud ketid, kus üksikul lülil onvõimalik suhteliselt hästi teenida. Tähelepa-nuväärselt paljude ehitajate abikaasad olidRakvere kauplustes müüjad, mis tõenäoliselttugevdas oluliselt vastastikku kasulike suhetevõrgustikku. Siin tuleks hoiduda tollaste edu-kate inimeste ühesest korruptantideks tem-beldamisest, sest �mõisa köis las lohiseb�

66 Ü. Kaerma suulised andmed 28. XI 2003.67 O. Kirsi suulised andmed 28. XI 2003. Vt. kaelulookirjeldus Koidula 29 ehitusprojekti kaustasVirumaa Muuseumides.


suhtumisel ehk riigivargusel oli teine väär-tus, kui riiki kehastas vihatud nõukogudevõim. Sealjuures ei pruukinud vihkamisepõhjus olla niivõrd aateline (okupatsioon),kuivõrd majanduslik (sundvaesustaminekontrastis 1930. aastate kiire arenguga).

4.Kas ainult Rakveres?Kas Rakvere triibulised majad on unikaalnefenomen või juhtus seda ka mujal, sest si-tuatsioon oli tõenäoliselt samasugune peakõigis väikelinnades? Teatud uuseestiaeg-sus oli 1950. aastate keskpaiga ja teise poo-le individuaalehitusele omane kõikjal, kuidkas see omandas kuskil samasuguseid ut-reeritud vorme?

Arhitektide valdav enamik oli koondunudTallinna ja vaatamata 1950. aastate indivi-duaalehituse massilisusele siin naljalt mida-gi nii diletantlikku juhtuda ei saanud. Ka pidiTallinnas igale projektile enne kinnitamisttegema teine arhitekt ekspertiisi.

Ometi leiab ka Tallinnas sellest ajast ük-sikuid veidralt Eesti aja järele õhkavaid maju,kuid need on erandid. Näiteks on PiritalMõrra 11 aastast 1958 alates, küll omanikkuvahetades, ehitatud maja (autor teadmata),68

kust lintaknaga ümarmahud eri suundadesseeenduvad. Jättes kõrvale sissepääsu osaümardamise, meenutab lahendus Tallinn-Kosel asuvat villat Särgava allee 6 (arh. Ri-chard Falkenberg, 1938),69 mille dekoratiiv-sust vast eestiaegne arhitektide tuumikki liial-duseks pidas. Võrreldes Rakvere majadegaon plaanilahendus natuke professionaalsem,kuid ümarärkli alt keskteljelt peasissepääsuvormistamises on hätta jäädud.

Tollaste professionaalsete arhitektide sei-sukohta sedalaadi arhitektuuri suhtes edas-tab ilmekalt noore Uno Kammali ekspertiiselamu Mõrra 11 projektile: �Hoone projek-teerimisel on ehitaja seadnud endale kindlad

sihid...: lahedad ja päikeseküllased ruumidja arhitektuurselt originaalsus ja suurejoone-lisus. Kui esimesed on tõesti oluliseks kom-ponendiks hea individuaalelamu lahenduses,siis seda vähem õigustatud on teiste erilineesiletõstmine. Vastupidi � eesti individuaal-elamu üldlahenduse aluseks on just väljumi-ne plaanilistest ja konstruktiivsetest vajadus-test, kusjuures taotletakse rahulikult vääri-kat välisilmet. Nende tingimuste osas ei saaprojekti eriti hinnata, kuna projektis on jää-nud kahe silma vahele ja rahuldamata mit-med praktilise elu nõuded. See vähendaboluliselt hoone kui terviku väärtust. Välisil-mes pole aga projekteerija silmas pidanud, etloogiliselt ülesehitatud ja hästiproportsionee-ritud maja on iseenesest ilus ja seega ka huvi-tav: kasutada oma aja ammu ära elanud erilisihuvitõstmise abinõusid on ehituskunsti ja iluseisukohast täiesti väär. Pannes küll vaatajatesialgu jahmatama, tüütavad need peatselt niimöödakäijaid kui ka ehitaja endagi.�70

Uuseestiaegsuse puhangut võinuks eelda-da Pärnus, kus 1930. aastate funktsionalist-likud villad olid eriti väljapaistvad, kuid sõ-jajärgne individuaalehitus jäi siin arhitektuur-selt väga rahulikuks ja järelfunktsionalistlik-ke püüdlusi ei saa täheldada. Pärnu peaarhi-tekt oli eestiaegse kogemusega Jaagup Lin-nakivi, kes tõenäoliselt tagas teatud profes-sionaalsuse. Samas mõjub 1950. aastate Vil-jandi madalakatuseliste kahekorruseliste in-dividuaalelamute külluses väga järelfunktsio-nalistlikult, kuid tänu enne sõda alustanudarhitektide kohalolule (Ott Puuraid peaarhi-tekti ja viljaka kavandajana ning Roman Soi-der teise peamise projekteerijana) on nende

68 TSAPA arhiiv aadressi järgi.69 Vrd. M. Kalm, Eesti funktsionalism /Functionalism in Estonia. Reisijuht / A Guidebook.Tallinn: DOCOMOMO, 1998, lk. 41.70 TSAPA arhiiv Mõrra 11, nummerdamataleheküljed.

Mart Kalm106

professionaalne tase kõrge. Tollase maitseseisukohalt väga hea viimistlus osutab toi-mivale järelevalvele. 1950. aastate Tartu üld-pilt oli Viljandist ehk vähem hoolitsetud, kuidmuidu analoogne, mida aitasid tagada niieestiaegsed kui ka noored TPI lõpetanud ar-hitektid. Ehkki toona ei sobinud nõukogudevõimu omnipresentsuse tõttu piirkondlikkeerinevusi rõhutada, tõstis ehituskomiteeametnik Henn Roopalu, kes ka ise aktiivseltõhtuti projekteeris, esile Tallinna, Tartu jaViljandi individuaalelamute taset.71

Rakverega kõige analoogsema situatsioo-ni leiab Kuressaarest.72 Saaremaa jäi Eestiajal ilma arhitektita ja tugevaid professionaa-le ei tulnud siia ka esimestel sõjajärgsetelaastakümnetel. Samas oli individuaalehitusaktiivne ja 1950. aastatest ilmestavad linna-pilti kümmekond ühekorruselist madala ka-tuse ja laiade akendega heledat maja, millelesageli liitub avar voolujooneline ümarärkel(Veski 10, Talve 24, Aia 52). Tihti on akna-vahed halli pritskrohvi abil lintaknaks mar-keeritud. Kuna 1930. aastatel ehitati Kures-saares ka mõned katuseta, kaarseina motii-viga ühekorruselised majad (Pärna 5, Aia42), siis võib siin samamoodi nagu Rakve-res leida silla kahe ajastu vahel.

KokkuvõtteksRakvere triibulised majad moodustavad põ-neva umbsopi Eesti eramuehituse diskursu-ses. Siin avaneb terve maailm nõukogudevõimuga harjumise ja muganemise mehha-nisme, mida kandis sõjajärgne põlvkond, kesolude rahunedes 1950. aastate keskel tahtisoma uut tavalist elu elama hakata. Olles haa-ranud võtmepositsioonid käsi-peseb-kättmajandusmehhanismis, asusid nad rajamavägevaid kodusid, mille väikekodanlikusvormis privaatsfääri väärtustamine jääb vas-tuollu kommunismi ehitamise eesmärkidega.Ent talust tulnutena ja kodukorralduse ala-

sest haridusest ilmajäänutena, sest sellest töö-võitudele innustav ümbritsev ühiskond eirääkinud, polnud neil ettekujutust, kuidas lin-nas villa tüüpi majas elama peaks.

Rakvere triibulised majad äratavad ka huviEesti ühiskonna professionaliseerumise aja-loos. Ideaalis tahtis nõukogude võim omahoolitsuses inimese eest lahendada nendemuresid asjatundlikult ja koolitas selleks ar-vukalt spetsialiste. Kui 1940. aastate sünd-mused olid maakonnalinnas hävitanud 1930.aastate lõpuks kujunenud spetsialistide kaad-ri, siis 1950. aastatel ei jätkunud sinna veeluusi eriteadlasi, sh. arhitekte, ja saadaolevadtööotsad täitsid iseõppinud kohalikud noo-red. Pereelamu kavandamine pole ületama-tult keeruline ülesanne, ka enne sõda jätkusarhitekti projekte vaid vähesele hulgale pa-rematele elamutele, mistõttu see oli vald-kond, kus rahvateadmine andis 20. sajandijooksul üha rohkem maad spetsialisti tead-misele, kuid 1950. aastate väikelinn oli liht-salt tagasilöögi koht sellel teel. Inventarisee-rimisbüroos maju mõõdistades ja üles joo-nistades eramuehituse põhireeglid ära õppi-nud Otto Metsis, Hermann Eichelmann jaUno Langeproon, aga ka Raul Võsaste ja Ar-nold Hübner suutsid kavandada püstiseisvaidja elatavaid maju, mis professionaalsete arhi-tektide meelest olid diletantlikud. Rakvere trii-bulisi maju kavandades olid tellijad ja kavan-dajad kongeniaalsed. Tubade funktsioonisttulenev ruumijaotus ja sellele vastavad ühen-dused olid alles väljakujunemata, mistõttuvõib rääkida sünkretistlikust elukeskkonnatajumisest. Samas aimuvad urbaltisch juurte-ga ettekujutused korralikust majast. Verandajäi enamasti esindusaktiks, mida ei osatud si-

71 H. Roopalu, Individuaalelamute ehitamisest EestiNSV-s, lk. 37.72 Tänan südamest arhitekt Lilian Hansari lahke abieest Kuressaare materjalidega varustamisel.


suga täita. Kuna ei maja tellija ega kavandajamõistnud päris täpselt oma loodava ideaalvor-mi sisu, siis ei suutnud wanna be majad luuauut elulaadi ja ekstravagantne vorm täidetitavalise väikelinna eluga.

Rakvere triibuliste majade arhitektuurpüüab õppida eestiaegsest ehituskunstist.Plaanilahendus toetub ülekaalukalt insenerVillem Muda kavandatud Rakvere sõjaeel-sele viimasele, aga ka markantseimale funkt-sionalistlikule villale Tammiku 7. Professio-naalsuse mõttes ei küüni Tammiku 7 oma ajaprofessionaalsete arhitektide tasemeni, kuidületab oluliselt sõjajärgseid derivaate.

Rakvere eramute uuseestiaegsus on loo-giline poststalinistlik vaimne hoiak ühiskon-nas, kus püütakse normaliseeruda ja värskeidimpulsse pole, kuid nende majade voolujoo-neline art déco ei seostu sõjaeelse eesti kul-tuuriga. Õigemini teeb ta seda näpuotsagateatud poolprofessionaalse väikelinna kom-mertsarhitektuuri tasandi suhtes, kuid püüd-leb oma iluideaalis üllatuslikult ameerikali-ke väärtuste poole. Siin ilmneb diletantismi-le omane rahvalik arusaam ilust. Nii nagueesti talupoja rahvakunst sai inspiratsioonimõisast, õpiti nüüd avardunud visuaalidemaailmast.

The Striped Housesof RakverePost-Stalinist Folk Art-decoin EstoniaSummary

IntroductionIn every Estonian town one can find single-family houses from the Soviet era, which onthe whole were built according to a stand-ardised design and are generally considereda drab expression of a bourgeois lifestyle.These houses, while certainly being an ex-pression of everyday life, might actually be,in the words of Henri Lefebvre, an exampleof “the concept of everydayness which re-veals the extraordinary in the ordinary”.1

Since opportunities for self-realisation wereseverely limited, the home as a private andpersonal sphere became the main avenue forself-expression. In the individual house, theprivate and the communicating public facade,and the everyday and the festive, becameinterwoven. Cultural variations and differ-ences in lifestyle, including the hidden hier-archies in the new society which officiallyproclaimed equality, became beautifully ap-parent in the individual house.

Among the thousands of such houses builtin Estonia belongs an unusual group oftwenty or so houses in Rakvere designed inthe mid 1950s, the design of which did notfollow the architectural canons of the period.With their curved rendered corners decoratedwith projecting stripes, these two-storey flat-roofed houses recall prewar radios and otherearly home appliances. In these, somewhat‘try hard’ houses, there is more of the stream-

1 H. Lefebvre, The Everyday and Everydayness.� Architecture of the Everyday. Eds. S. Harris,D. Berke. New York: Princeton ArchitecturalPress, 1997, p. 35.

Mart Kalm108

line art-deco dream of a beautiful life thanin any prewar Estonia architecture that wasgenuinely influenced by art-deco.

It is surprising that in a regional town cen-tre, such as Rakvere, in a completely regu-lated society, that a short lived blossomingof a local school of taste was able to achievea victory for dilettantism over professional-ism. This article will look at the ‘different’and the ‘other’ in respect to the dominatingand rational discourse, which was profes-sional architecture. Having said that, this isnot the alternative architecture of outsidersand the world of romantics and mystics, butrather a widespread preference within theestablished norms. To what extent are welooking at professional architecture and howmuch of it is actually folk art?

The empirical research material for thecurrent study was collected in the summerof 2003 during the Estonian Academy of Artssummer course in Rakvere. The studentsfilled out DOCOMOMO registration formsabout this particular group of houses. Manyoriginal owner-builders were still alive andthey talked about their houses and their rea-sons for building in this style. The houseplans and other documents used in the studyhave come from the owners, the Rakveretown government and Museums of Virumaa.

The striped houses of Rakvere create anexciting detour in the discussion of Estonianindividual dwellings. A whole range of de-vices for acclimatising and adjusting to thenew Soviet regime, which the postwar gen-eration had to bear and who, as the situationsettled down in the mid-1950s, wanted tostart living a normal life, are on show here.These houses were built by people from thesurrounding countryside. Some had beenpartisans and came to town to legalise theiremergence from the forest, others came toescape from collectivisation, while others

were returning from Siberia. Having man-aged to secure key positions in the ‘youscratch my back I’ll scratch yours’ economyas leaders of Soviet administrative bodies ortruck drivers – a privileged position at thetime (many of their wives also worked asshop assistants in Rakvere, another advanta-geous position) – they proceeded to estab-lish impressive homes for themselves. Thesebourgeois homes, which promoted the pri-vate sphere, were in direct conflict with theaims of communism. And the people, beingfarmers and having missed out on learningabout how to make a home because societyhad focused on work quotas and did not ad-dress such matters, had no idea how to livein such urban villa-type houses.

The striped houses of Rakvere also forman interesting segment in the history ofprofessionalisation in Estonian society. In itsideals, the Soviet regime endeavoured to lookafter its people and wanted to solve theirproblems expertly and to this end a greatmany specialists were trained. The events ofthe 1940s destroyed the body of specialiststhat had developed in the county town to-wards the end of the 1930s, and there re-mained a shortage of specialists, includingarchitects, in the 1950s. Young self-taughtlocals filled the available positions. Design-ing a family house is not an insurmountablydifficult task and before the war only a fewof the better quality houses were actuallydesigned by architects. During the 20th cen-tury this was an area where folk traditiongave way increasingly to specialists. Thesmall town of Rakvere in the 1950s wasmerely a detour in this trend. In the inven-tory office, surveying houses and drawingup plans, Otto Metsis, Hermann Eichelmannand Uno Langeproon, as well as Raul Võsasteand Arnold Hüber learned the basic princi-ples of building individual houses and were


soon capable of designing houses whichmanaged to remain vertical and were alsoinhabitable, but which professional architectsconsidered to be dilettante-like. The design-ers of Rakvere’s striped houses and their cli-ents were congenial. The layout of the roomsbased on their functions and the connectionsbetween them were not fully unresolved, sowe can speak of a syncretistic living envi-ronment. A hint of the old-Baltic vernacularconcept of a ‘proper’ house is also apparent.Generally the verandah was no more than adecorative feature, with no real function.Since neither the client nor the designer quiteunderstood the concept behind this type ofideal house, these new ‘try hard’ houses didnot manage to achieve the new lifestyle andthe extravagant structure was filled with or-dinary everyday small-town life.

The architecture of Rakvere’s stripedhouses endeavours to learn from prewar Es-tonian architecture. The floor plan is heavilyinfluenced by the last and also most strikingRakvere Functionalist villa at 7 TammikuStreet, which was designed by the engineerVillem Muda. From the point of view of pro-fessionalism, 7 Tammiku Street does not at-tain the standards of professional architec-ture of that time, but it is far superior to thepostwar derivations.

The neo-Estonian independence style ofthe Rakvere houses is an understandablypost- Stalinist stance in a society which wasendeavouring to normalise and where freshinspiration was lacking, but the streamlinedart-deco of these houses has little to do withprewar Estonian culture. Or to be more pre-cise perhaps it does, but only slightly, at thelevel of semi-professional small-town com-mercial architecture. Its ideals of beauty areaimed, surprisingly, towards American val-ues. What is apparent here is the commonpeople’s concept of beauty, which is a char-

acteristic of dilettantism. Like the folk art ofEstonian peasants, which received inspira-tion from the manor, they were now learningfrom a wider visual world.

Documents

Rakvere triibulised - Estonian Academy of Artsktu.artun.ee/articles/2004_2/kalm_071-109.pdf · Rakvere triibulised majad Stalinismijärgne rahva-art déco Eestis Mart Kalm Sissejuhatus