Raplamaa Ühistöö nr 48

Nr. 48 28. november 2012Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jõuluaeg on algamas

Läbi udu ja pimeduse hakkavad peagi särama jõulutuled HH

1. advendi tähistamine Raplas 1. detsembrilKell 17.00 Rapla kirikus K.Sillamaa oratoorium “Kristus”

Kell 18.30 süüdatakse tuled Kiriku pargi jõulupuul Kell 18.45 süüdatakse tuled Rapla kesklinna jõulupuul

Raplamaa Ühistöö 2

Eelmises „Raplamaa Ühistöös“ avaldatu jälgedes

Kogu maailm viib suured magistraalteed asulatest mööda. Ja nii kaugelt, kui see on võimalik.

Mida me täna siin, Varbola liiklussõlmes näeme?Maantee surutakse küllaltki tihedasse elamura-

jooni, Varbolasse otsaga sisse. Selle küsimusega olevat väga pikalt ja kohutava töömahuga tegelenud Märja-maa vallaisad. Ja mis on tulemus?

Palju rahulolematuid maanteeäärseid kinnistuoma-nikke ja kogu suur küla, kes nüüd hakkab lärmis ela-ma.

Miks ei sobinud maantee rajamine täiesti uude ko-ridori, kus oleks võimalik teha ka tänapäevane graniit-kivist aluspadi? Maantee, mis oleks läinud hästi lähe-dale ajaloolisele Varbola linnusele. Turistide hordid tulemas ja Märjamaa vald vaid raha korjaja ametis.

12.09.2012 seadustas Rapla maavanem Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi vastuvõtmise ja avalikustamise.

Seega kõik eelnev uurimistöö ja vaidlused nulliti ja ongi jällegi JOKK.

Ei suvatsenud maavanem ilmselt süveneda projekti sisusse, olgugi, et oli just avalikustatud suurt skandaali põhjustanud Peterburi - ja Tartu maantee vigane alus-

joonis ja sellele järgnenud korruptsioonisüüdistuste laine, mis survestas isegi majandusministri koos oma kantsleriga.

Ilmselt maavanem ei jälgi riigitelevisioonis aktuaal-seid teemasid.

Rein Treimann, ainukese Varbola kandi inimese-na, tänu oma inseneriharidusele ja pädevale diplomile asus asja vaagima ja väga asjalikke täpsustusi esitama Märjamaa vallavalitsusele.

Mõned väljavõtted Rein Treimanni kirjavahetusest vallaisadega:

“Märjamaa Vallavalitsuse 18.01.2011 istungil ot-sustati, et Via Baltica uues trassiks sobib paremini va-riant 7B, kuna mõju inimesele ja liikumisele on posi-tiivsem, kuna see kulgeb läbi asustamata alade. Sama päeva pärastlõunaks oli kiirkorras kokku kutsutud Märjamaa Vallavolikogu istung, kus selgitusi jagas abi-vallavnem, inimene, kes oli käinud kõigil teemaga seo-tud nõupidamistel ja oli ainus, kes antud seltskonnast valdas teemat. Vallavolikogu eiras vallavalitsuse otsust ja asjast huvitatud saadikute K. Teekivi, E. Nevski ja nende toetaja I. Aviste ettepanekul otsustati, asjasse süvenemata, ikkagi, et tee peab minema läbi majade vahelt ning poolitama küla. Teistel istungil osalevatel

Märjamaa protestikoosoleku valguses:Rein Treimanni lugu, lugu talust, mille isa ostis ja

maantee nüüd sellele jõuga külge pannakse


Jätkub 5. leheküljel

saadikutel oli ükskõik, millist teed mööda Märjamaalt Tallinna sõita. Neisse see ei puutunud!

Tallinn-Pärnu maantee äärsed elanikud ja kinnis-tute omanikud tegide ühis-vastuavalduse, selgitamaks, miks ei sobi trassivariant 7A ja sobib variant 7B; 7 . veebruaril 2011 Via Baltica teemal Rapla maavalitsu-sele, Märjamaa vallavolikogule ja projekteerijale.

Vallavolikogu ei pidanud asja arutamist vajali-kuks. Kirjutasin ka Maanteeametile ning vallavoli-kogu liikmele Kalle Teekivile. Eesmäriks oli saada teada, milliseid otsuseid ja miks tehakse. Üldsõnalise mittemidagiütleva vastuse sain ainult maavalitsuselt. Vallavolikogu istungil 15.02.11 nimetas volikogu liige K. Teekivi minu esitatud küsimusi demagoogilisteks ega pidanud vajalikuks neile vastata. Samal volikogu istungil anti mulle sõna umbes 5 minutit, segitamaks põhjuseid, miks ei sobi majade ja küla vahelt läbimi-nev trass. Istungile oli kutsutud külalistena volikogu

liikme poolt vastulööki andma E.Savi Käbikülast ja L. Blauhut Põlli küla esindajana. Kodanik L. Blauhut ei ole varjanud ka seda, et tee ehitus häirib teda isikli-kult seepärast, et Varbola linnuse veerele tahab ehitada maja tema lähisugulane!!!

Kõigist dokumentidest ja otsustest ning istungite lindistuste kuulamisest jääb mulje, et ennekõike on vaja kaitsta lilli, liblikaid, linde, puid ja teatud vallavo-likogu liikmete ja nende lähikondlaste isiklikke huve, aga mitte teekaitse- ja sanitaarkaitses vööndis elavate inimeste huve.

Vastuvõetud otsustest tulenevalt jääb teekaitse-vööndisse veel rohkem maju, valdav osa Varbola tihe-asustusega keskasulast, sealhulgas kool-lasteaed, jääb teekaitse sanitaartsooni,Tallinn-Pärnu suunal teest pa-remale jäävate mõne maja elanike tee Tallinna pikeneb kuni 15 km.



Vaidluse hetkel


Minu maakasutusest osa ilmselt võõrandatakse ja arvestatav osa langeb ka aktiivsest maakasutusest välja (35- 40% maast) tulenevalt teele esitatavatest nõuetest. Ühele väikesele maatükile (jääb alles ligi 1,5 ha) saab ainult sõites läbi Varbola küla. Tee kogujateelt maja-ni on planeeritud kõige ebasobivamast kohast ja kõige vastuvõetamatusse kohta.”

Rein Treimann nimetab siin Varbola külast valitud volikogu saadikute vastuseisu oma küla rahvale. 270 Varbola elaniku huve on jämedalt riivatud. Ja riivatud just volikogu liikmete isiklikust, väidetavalt korrup-tiivsest erahuvist. Nende otsus on saanud heakskiidu, välistamaks suure ja areneva küla ja tema elanike huve.

Ka Varbola külavanem pole millegipärast oma küla rahvast kaitsnud. Kuidagi haisev on kogu see lugu!

Miks samal päeval kukutasid asjast huvitatud vo-likogu liikmed ükskõiksete osalejate ees vallavalitsuse

õige ja õiglase otsuse? Mille järele see haiseb? Väljavõte Riigikontrolöri auditist, mis just hiljuti

avaldati:“Riigikontroll soovitab korruptsiooni omavalit-

sustest lõpuks välja juurida ja leiab, et omavalitsuste teadlikkus korruptsiooni ennetamisest jätab tõsiselt soovida ja vajab riigi poolt tugevamat järeleaitamist.Tehingute tegemisel jätavad ametiisikud omavalitsus-tes oma kohustused sageli täitmata, põhjustades selle-ga korruptsiooniohtu.”

Kas selles Märjamaa vallavalitsejate juhtumis ei ole oletatavalt suure ja laiapõhjalise korruptsiooni il-med?

Tegu on ühe-kahe volikogu liikme ja nende sõpra-de isiklike ambitsioonidega!

Rein Treimann pöörduski oma saadiku poole kir-jaga:


maantee nüüd sellele jõuga külge pannakseAlgus 2. leheküljel

Rein Treimann (keskel) väitlemas justkui müraseinaga, tühirahvas on juba lootusetult lahkunud.


„ Lugupeetud Märjamaa Vallavolikogu liige Kalle TeekiviLugesin läbi Märjamaa Vallavolikogu 18. jaanuari

2011. aasta istungi protokolli nr 18 ja kuulasin nimeta-tud istungi lindistust, mis käsitleb Via Baltica E67 tras-sivariantide valikut. Mõned seisukohavõtud ja istungil võetud seisukoht olid mulle arusaamatud ja tekkis rida küsimusi, millistele palun Teilt selgitavaid vastuseid.

Teie valik, variant 7A, halvendab väga oluliselt praeguse trassiäärsete elamute elanike inimväärse elu keskkonda ja selle kvaliteeti. Projekteerijate poolt koostatud analüüs näitab, et trassivariandi 7B korral on soodsam mõju liiklusele, soodsam mõju inimese-le, mõju maakasutusele ja ehitatud keskkonnale ning ehitamine on lihtsam võrreldes variandiga 7A. Tõsi, variant 7B trassi maksumus on 6,7% kallim.

1. Kust tuleb seisukoht, et elamud, mis asuvad praeguse tee teekaitsevööndis, s.o. kuni 50 meetri kau-gusel teest (minu Järve talul praegu 25 m) on elami-seks sobivad ja olukorra parandamiseks ei tule midagi ette võtta? Meeldetuletuseks: trassil 7A jääb teekait-sevööndisse 11 elamut, trassil 7B 0 (loe: mitte ühtegi) ning sanitaarkaitsevööndisse (300 meetrit) jääb trassil 7A 51 elamut ja trassil 7B 16 elamut.

2. Kas tõesti teekaitsevööndis elamine on sobi-vam ja tervislikum kui trassi 7B ääres, kus elamud jää-vad teest 250 meetri või enam meetri kaugusele (kau-gused mõõdetud kaardilt)?

3. Miks olite vallavolikogu liikmena teekaitse-vööndis olevate majade elanike elukvaliteedi paran-damise vastu? Piinav müra, madal- ja kõrgsageduslik vibratsioon ning õhusaaste.

4. Miks Teie ise ei taha elada teekaitsevööndis, kuid soovitate soojalt seda minule ja teistele, kes on minuga samasuguses olukorras (kokku 11 elamut)?

5. Kas ja kellega olete rääkinud praegu trassi äär-de jäävate majade elanikega? Kui Te seda ei ole teinud, siis millisel põhjusel?

6. Miks Te ei pakkunud välja uut trassivarianti, teades, et osale teie küla elanikest ei sobi trassivariant 7B ja praeguse trassi ääres elavatele inimestele pole vastuvõetav trassivariant 7A, mis on teekaitsevööndis elavate inimeste tervisele väga ohtlik?

7. Milline dokument räägib sellest, et teeäärsed majad lammutatakse ja nende eest makstakse kom-pensatsiooni?

8. Miks arvate, et Vallavalitsus ei ole pädev otsu-seid tegema ja Vallavalitsuse poolt esitatud seisukoht oli vale?

9. Mis tagab selle, et volikogu istungil volikogu liige ei hääletaks ainult oma isiklike või lähikondlaste huvide kaitseks?“

Rein Treimanni mure on arusaadav. Tema ei lähtu mitte ainult oma isiklikest huvidest, vaid vaatab asju ikkagi terve Varbola küla seisukohast. Tema selja taga on suur ja loodetavasti arenev küla. Mida aga soovib tänaste Varbolast valitud saadikute klikk?

Neile on suure küla huvid lausa null, kodanik Trei-manni huvidest rääkimata. Rahvasaadik on unustanud need, kes tema valitavale kohale määrasid ja iga istu-mise eest ka raha maksavad.

Selline ongi tänu tänase ärikast poliitiku poolt oma valijatele.

Kahjuks enam midagi muuta ei saa, sest maavanem ei Rein Treimanni ega Varbola asustuse muresse ei sü-venenud ja pani oma kummitempli surmavale otsusele alla. Niisiis – ongi ka sellega jällegi JOKK.

Praegu peaks isegi kõige tuhmimale inimesele selge olema, kelle heaks ja kelle heakskiiduga valitseb meie praegune võimuklikk Eestit. Ja seda kõigil tasandeil, eriti valdade osas.

Eesti rahva arvamusel ei ole mitte mingit tähtsust ja just „euroopalike väärtuste“ eest võideldes oleme ilma jäänud oma demokraatiast, võimude lahususest ja kõigi võrdsusest seaduste ees. Nii see kahjuks on.

Kui kauaks veel? Millal rahvas ärkab, nagu Rein Treimann Varbolast?

A. Ajuautori fotod



Toimetuselt: Ootame samuti vallavolikogu liikme Kalle Teekivi vastust Rein Treimanni küsimustele. Avaldame vastuse esimesel võimalusel.



Maavalla koja pressiteadeLaupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toi-

munud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinsti-tuudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimu-si, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, sel-gitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele. Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikku-sele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hin-gepuud on sae alt pääsenud.

Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestiku-ga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja loodu-se ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka risti-puudega seotud tavade edasikestmine.

Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu lausus “Pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoo-limist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ma aasta-tuhande vahetusel hakkasin ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilita-mise eest avalikkuses kõnelema, ütles mulle üks ko-dukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat... Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõ-ned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siis-ki suhteliselt hästi.” Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetaijaid ja kaasamõtlejaid.

Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu köideti Hiie sõbrale ümber tema jaoks punutud rahvariide-vöö ning talle anti kirves. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik lausus tunnustamissündmusel, et Hiie sõbrale antav kirves on väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis ke-hastab üldinimlikke väärtusi. “Nagu sõna nii ka tera-riista vägi võib teha vääritu inimese käes halba ning hea inimese käes häid tegusid. Inimesena ei ole meie väärtuse mõõdupuuks tarkus, tõekspidamised, jõud, osavus, ametikoht, vara ega sidemed, vaid see, mida me nende abil teeme. Kirvega võib nii luua kui hävita-

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuuda, nii rünnata kui kaitsta. Seetõttu kehastab Hiie sõb-rale antav kirves inimeste valikuvabadust ja vastutust. Põlisrahva kogukonna antud kirves tähendab aga ka usaldust ja austust selle inimese suhtes.”

Hiiesõpru tervitama tulnud Riigikogu keskkonna-komisjoni ja looduslike pühapaikade toetusrühma esi-mees Tõnis Lukas kutsus üles hoidma Eesti eluruumi ja ütles, et ka Riigikogus on inimesi, kelle jaoks pühad paigad on pühad. “Meil on palju ruumi, vett, puid ja maad, kuid pikemas vaates ma näen, et meilgi läheb kitsaks, sest maailmas tervikuna läheb kitsaks. Oma maad ja kultuuri peame me hoidma, sest kaotada saa-me neid vaid korra. Seepärast hoidkem oma eluruumi - ärgem müügem seda maha! Oma maa ja ka pühade paikade hinge saavad tunda vaid pühendunud ja koha-likud inimesed - kaugelt tulnud seda hingeväge edasi kanda ei oska ja ei tahagi”, ütles Tõnis Lukas.

Hiie sõbrale esitas tervituslaulu Õie Sarv, kes seto leelole kohaselt lõi laulusõnu käigult juurde. Saalisvii-bijad tõusid laulu ajal austuse märgiks püsti.

Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes “Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel” 2002 ning “Hin-ged puhkavad puudes 2009. 2011. aastal ilmus Marju Kõivupuu sulest raamat “101 Eesti pühapaika”. 2006. aastal kaardistas Marju Kõivupuu koos Eestimaa Ro-helise Liikumisega ristipuud ning avaldas internetis selle põhjal esialgse kaardi: http://www.roheline.ee/ristipuud/

2011. aastal pälvis Marju Kõivupuu ristipuude kaitsmise eest Maavalla koja tänukirja.

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühenduse-le või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on aja-looline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isi-kute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.

Hiie sõbra aunimetus anti tänavu välja viiendat korda.

Maavalla koda jagas tunnustamissündmusel ka tä-nukirju pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja kaitsmisele kaasa aidanud ettevõtmiste eest. Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma, ansambel Metsa-töllu, Eestimaa Looduse Fondi, Valjala põhikooli õpetaja Ester Vaiksaare ning Setomaa Napi küla rahva teenete-ga saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4798&op=lugu

Ülesvõtteid Hiie väe sündmuselt: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=17

Ahto Kaasik


KUIMETSA SPORDIHOONE OOTAB TEID KÕIKI VEETMA OMA VABA AEGA RAPLA MAAKONNA ÜHES ILUSAMAS VÕIMLAS.

MEIE MAJAS ON VÕIMALIK MÄNGIDA KORV-, VÕRK - JA JALGPALLI, TENNIST NING SAALIHOKIT. SAAB TELLIDA TOITLUSTAMIST, KASUTADA SAUNA JA PIDADA ÕPPE- JA

TREENINGLAAGREID. SAALI MÕÕTMED ON 36 x 18 M.INFO telefonil 4845285 või 53901962 või 53408534

Aivo Sildvee

TULE KUIMETSA TERVIST EDENDAMA!


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

* Saima Randjärve maalinäitus “Kõnetused” (saalis)

*Rapla vanadel fotodel (fuajees)*Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste

looming (lasteosakonnas)*Kiriloomad ja käpiknukud. Autor Tiina Toom

(vitriinis)*Maagiline maailm: raamatunäitus

(kojulaenutuses)

*Eesti lastekirjanduse tõlkeid: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)*Terveks looduse abiga: raamatunäitus

(lugemissaalis)*Astrid Lindgren 105: raamatunäitus

(lasteosakonnas)

Reedel, 30. novembril kell 19.00 “Kohtumine Rai-mond Valgrega” Rain Simmul, Jaan Sööt

Teisipäeval, 4. detsembril kell 9.30-18.00 Goldcenterbaltic OÜ kulla kokkuost

Kolmapäeval, 5. detsembril kell 19-21 koolitus PINGEST VABASTAV LÜHIMASSAAž, Epp Hallik

2h-8€ broneeri osalus grupis [email protected] või tel 56642575

Neljapäeval, 6. detsembril kell 17.oo Märjamaa Muu-sikakooli talvekontsert

Reedel, 7. detsembril kell 19.00 Märjamaa gümnaa-

siumi OUTMOOD

Laupäeval, 8. detembril 2012 toimub JÕULULAAT Märjamaal, Haimre pst. võimlas.Kauplemiseks regist-

reeru Märjamaa rahvamaja tel: 56564614, 4820075 [email protected]

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad

nädal enne etendust müüki! Info ja kohtade broneerimine

telefonil 5 656 4614, 482 0075

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Reedel, 30. novembril raamatukogu suletud - koristuspäevLaupäeval, 1. detsembril viivisevaba päev


Alustame taas Raplamaa Aasta Tegu 2012 otsin-guid. Kui Teil on silma ja südamesse jäänud Rapla-maal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, ettevõtteid, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on käesoleva aasta 11 kuu jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku aren-gut, ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühis-konna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal, siis andke sellest meile teada.

Rapla Maavalitsuse ja Raplamaa Arendus-ja Ette-võtluskeskuse konkursi “Raplamaa Aasta Tegu” kor-raldatakse juba 9ndat korda ja tegusid, mida tunnus-tada, on jätkunud.

Eelmisel aastal oli Aasta Tegusid koguni kaks: MTÜ Saagu Valgus Fond tegevus fondi juhataja Siiri Sisask ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse loo-jad Riin Pallon ja Kairi Orgusaar. Seekordne tunnus-tusüritus toimubki ühe tegija ruumides, nimelt Rapla-

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2000.html

Aasta tegu 2012 kutsub märkama häid tegusid ja tegijaid

maa Kaasaegse Kunsti Keskuses 13. detsembril 2012 algusega kell 17.00.

Samal päeval toimuvad ka Raplamaa Kodanike-ühenduste Kärajad Rapla Kultuurikeskuses algusega 11.30. Mõlemale sündmusele registreerimine toimub www.arenduskeskused.ee või [email protected] kaudu.

Kandidaatide esitamiseks Raplamaa Aasta Tegu 2012 konkursile täitke taotlusvorm. Eelnevalt palun tutvuge ka statuudiga. Statuut ja taotlusvorm on kät-tesaadavad Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse koduleheküljel www.raek.ee

Täidetud taotlus saatke 30. novembriks e-kirjaga [email protected]

Märgates häid algatusi ja tegijaid ning neid kõigile kuulutades, kutsume ellu uusi häid tegusid, mis meie kõigi elu üha paremaks teeb.

Aita sinagi märgata, kes võiks tunnustatud saada!

30. novembril Valgre toas Organismi diagnostika ja nõuanded vastavalt näitajatele kogemustega

toitumiskonsultandilt:· Paremaks igapäevaseks enesetundeks· Organismi puhastamiseks· Soovi korral kehakaalu reguleerimiseks· Energia lisamiseks· Immuunsüsteemi tugevdamiseks· Vananemise aeglustamiseksPeale mitme organismi näitajate saate teada oma BIOLOOGILISE VA-

NUSE.Lisainformatsiooni saamiseks või kohtumise broneerimiseks helista telefonil 502 7720 Kristiina.

29. novembril kell 10.30 Doonoripäev.

http://www.raplakultuur.ee/TUGEVA TERVISEGA TALVELE VASTU



“Jõulud südames” kontsert 9. detsembril kell 17

Rapla kirikusPiletid müügil: http://www.piletilevi.ee/est

Piletite hinnad: Täispilet 12€

Sooduspilet 11€ (õpilane, tudeng, pensionär) Grupipilet 10€ (vähemalt 15 pileti korraga ostmisel)

Kuni 6 aastased lapsed k.a saavad kontserdile tasuta, kui istuvad süles.

Uksed avatakse 45 minutit enne algust Kontsert kestab 1h 30 min. Vaheaega ei ole

Pildistamine/ filmimine ei ole lubatud


Tegemist on Jan Uuspõllu kuulsaks mängitud mo-notükiga, mida esitab Rapla Ühisgümnaasiumi õpi-lane Carl. Nimelt koolis seoses humanitaariklasside teatriprojektiga, kus pidime esitama oma lavastuse või ettekande, tekkis huvi Ürgmehe etenduse vastu, mille klippe ka koolis esitasin. Peagi ilmnes ettekan-de menu, kus soovitati mul etendus täispikkuses teha.

Ning nüüd on see ka teoks saamas!


Pane ahi 180 kraadi peale sooja. Löö kaussi lahti muna, lisa munavalge, suhkur, va-

nillikaunapasta, mandliekstrakt ja sulatatud või. Sega hästi läbi. Teises suures kausis sega kokku ülejäänud ained (mandlid, seemned, kaneel, apelsinikoor, jahu, küpsetuspulber) ja sega läbi. Lisa kuivainetele muna-segu ja sega tainaks (vajadusel kasuta lõpupoole ka käsi, sest tainas tuleb üsna paks). Jaota tainapall ka-heks, vooli käte vahel mõlemast u 5 cm laiune ja 2,5 cm kõrgune pätsike. Pane pätsid küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile ja küpseta 25 minutit, kuni need on pealt tahked ja õrnalt kuldsed.

Võta pätsid ahjust välja ja lase 5-10 minutit jahtu-da. Lõika pätsidest diagonaalselt u 1 cm paksud vii-lud ja laota need, lõikepind üleval, tagasi ahjuplaadile. Küpseta ahjus 8 minutit, seejärel keera küpsistel teine külg ja küpseta veel 8 minutit. Lase küpsistel jahtuda ja säilita õhukindlalt purgis või karbis.

Retsept on adapteeritud Anjum Anandi kokaraa-matust “Toitu õigesti vastavalt oma kehatüübile”.

Tekst ja pildid http://www.tassike.ee/2012/11/biscottid-apelsini-ja-aniisiga/

Biscotti-küpsised apelsini ja fenkoliseemnetega

Antud leheküljel veel pikalt ja huvitavalt juttu sa-madest küpsistest ning mitmeid pilte.

1 muna 1 munavalge 110 g Demerara suhkrut 1 tl vanillikaunapastat (või vanilliekstrakti) 1/2 tl mandliekstrakti 1 sl sulatatud võid 100 g mandleid, jämedalt hakitud 40 g päevalilleseemneid 1,5 tl fenkoliseemneid (ära karda, ei pea kasutama,

kui ei ole) 1 tl jahvatatud kaneeli 1 apelsini peenelt riivitud koor 250 g jahu 3/4 tl küpsetuspulbrit


Erkki Kõlu päeva anekdoodidVeinifirma agent püüab restoraniomanikule oma

kaupa pähe määrida: „Te lihtsalt peate meie fantastilist veini ostma!“ „Mul pole punast veini vaja!“ Aga te vähemalt proovige meie veini!“ „Mul on praegu veini rohkem, kui lattu mahub...“ „Siis vähemalt nuusutage meie veini, otse pude-

list.“ „Veel üks sõna, ja ma viskan teid trepist alla.“ „Aga meil on ju nii hea vein...“ Omanik täidab oma lubaduse ja virutab agendi

trepist alla. Too lebab tükk aega maas, ajab end siis vaevaliselt püsti, komberdab trepist üles ja pöördub taas omaniku poole:

„Punase veiniga on kõik selge. Aga mis te meie valge veini kohta ütlete?“

***Poeg isale: „Issi, vii mind loomaaeda!“ „Hästi, pojake. Niipea, kui aega saan, kohe viin.“ Isa leiabki vaba aja: „Tõuse üles, pojake! Lähme loomaaeda, mulle tundub,

et ma lubasin seda sulle.“ „Aitäh, paps, aga loomaaeda tahtsin ma minna 30 aas-

tat tagasi, siis, kui ma sult seda palusin. Kui tahad, võid oma pojapoja loomaaeda viia, mul ei ole aega temaga minna...“

***Mees avastab armukese juurest lahkudes oma kaelalt

„maasika“. Ta murrab pead, mida teha, kuid ei oska midagi välja mõelda. Koju jõudes tormab talle esikusse rõõmsalt vastu koer. Mehele kargab pähe päästev mõte. Ta hakkab koeraga maadlema, tõmbab oma riided lõhki ja läheb selli-sena elutuppa naise juurde:

„Meie koer on päris segi läinud! Sa ainult vaata, kuidas ta mind kaelast hammustas!“

„Ära kohe räägigi!“ vastab naine pluusi lahti nööpides. „Ta hammustas ka mind – rinnast...“

***Ühes Pariisi koolis kontrollib õpetaja õpilaste kohalole-

kut: „Mustafa ibn Kemal?“ „Siin.“ „Ahmed al-Akhdar?“ „Siin.“ „Alla-in bar-Biir?“ „Õpetaja, minu nime hääldatakse „Alain Barbier“.“***Juku vanemad tellivad poisi sünnipäevaks klouni.

Kloun teeb ettepaneku mängida katkise telefoni mängu: „Nii lapsed, küsimus on: „Miks on klounil nii naljakas

hääl?“. Mina sosistan vastuse Jürile. Jüri sosistab vastuse Marile. Mari Toomasele. Toomas Jukule. Ja Juku ütleb mei-

le kõigile vastuse.“ Mäng läheb lahti. Kloun Jürile: „Sõin eile kriiti.“ Jüri Marile: „Tõin beibe sviiti.“ Mari Toomasele: „Jõin veidi smuutit.“ Toomas Jukule: „Sain eidelt nuuti.“ „Mida-mida!“ kargab Juku püsti. „Sain geidelt küüti?!“

Kuulge – kas see telefon on ikka väga katki, või on kloun täiega homo!“

***Maalt pärit inglane sõidab Londonisse. Ta siseneb ühte

kuulsasse kahekorruselisse bussi ja vaatab ringi: juht on mustanahaline, konduktor mustanahaline, ja kõik reisijad on samuti mustanahalised, peale ühe, kes istub ja loeb ve-nekeelset ajalehte. Inglane astub tema juurde, kergitab kaa-but ja küsib:

„Härra Mikluhho-Maklai, ma oletan...?“***Sõbrannad omavahel: „Minu mees abistab mind juba kaks nädalat: toob lap-

sed lasteaiast ära, teeb süüa, koristab, peseb nõusid. Ühe-sõnaga – teeb kõike.“

„Sul on siis küll vedanud. Kuidas sa sellega hakkama said?“

„Ta luges ajakirjast, et kui naine ei ole õhtul nii väsinud, on paari seksuaalelu palju parem.“

„Ja kuidas siis on, on parem?“ „Ma ei tea. Õhtuks on ta omadega nii läbi, et suudab

vaevu voodisse roomata.“***Töövestlusel: „Tere päevast. Ma tulin selle ehituse töödejuhataja koha

pärast.“ „On teil sel alal töökogemus?“ „Jah!“ „On teil meile mingeid küsimusi?“ „Kui suur mu palk on?“ „800 eurot.“ „Aga töökuulutuses oli öeldud, et 1500 eurot. Kuidas

siis ülejäänuga jääb?“ „Head aega! Ja ärge meid enam tülitage – pole teil min-

git töökogemust!!!“***Kohtuvad kaks tallinlast: „Kuule, ma ostsin endale uue korteri.“ „Palju maksid?“ „Ära parem küsi! Meil on ikka veel hullumaja hinnad!“ „Aga mitu tuba?“ „Üks.“ „Õige kah! Väiksemat oleks juba kuidagi narr osta...“


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51

52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

106 107 108 109

PAREMALE 1 Kuningriiklane 9 Ideetu 18 Itaalia filmilavastaja (s 1938) 19 Üksikasi 20 Vürst, võimukandja islamimaades 21 Kunstiteos 22 Irisemine 23 Nurisemine 24 Vastu-, vastas-, vastand 25 Papagoi 26 Eesti linn 27 Kumisev, tumedalt kõlav 28 Leibkond 29 Keskkond 32 Ega siis 34 Üleannetu 38 Omaani pealinn 41 Lühiajaline vahi all pidamine 42 Identne, kattuv 45 Lennuki-, lennu- 46 Ruudukujuline lahingurivistus 49 Vald Tartu maakonnas 51 Dzhässmuusika põhirütm 52 Rahaühik 53 Luuletaja 54 Tasane, suuremate kõrgenditeta 55 97 a Eurovisiooni Kreeka võistluslaul 56 Sidrunhappe sool 59 Tööriist 60 Pööningukorrus 63 Tuntud küla Raplamaal

65 Lähe 66 Võllapuu 68 Looma kehaosa 70 Euroopas elav ahviliik 71 Sama 72 Saal 73 Endine maletaja 74 End Eesti maadleja 77 Valamistoru 79 Riik Aafrikas 80 Rohttaim 81 Väike võidusõiduauto 83 Ülev mõte 84 Väli, nurm 87 Terviklik 90 Seier 92 Madal meeshääl 95 Lääge 97 Kohvisort 99 Ripplukk100 Toa osa101 Ülemus102 Aurulaev103 Armastatu, armsam104 Vastuvõtlik105 Eesti linn106 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932)107 Piirdeaed108 Rikas109 Väike kruus, toos

ALLA 1 Margariinisort 2 Munakujuline kõverjoon 3 Vana-Skandinaavia väejuht 4 Kaardistik 5 Õhuke lehtjas tükk 6 Keemiline ründeaine 7 Toa osa 8 Auruveduri osa 9 Odrasort 10 Elanik 11 Müüma 12 Prioriteet 13 Paat 14 Brasiilia osariik 15 Pruukost 16 Linn Slovakkias 17 Linn ja järv USA ja Kanada piiril 29 Endale võtma 30 Virk 31 Rootsi kuninga nimi 33 Tardunud kolloidlahus 35 Moodus, viis, stiil 36 Aadama ja Eeva poeg 37 Settinud aine 39 Muistsete pärslaste pühakiri 40 Teatud taara 43 Millibaar 44 Linn Prantsusmaal 47 Kogu aeg 48 Tagasi-, tagurpidi-, äraspidi- 49 Tühjus 50 Monarhi võimu sümboliseeriv ese 53 Tohter 57 Vastik, jälk 58 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 59 Peakorter 60 Järsku 61 Meteoriidikraater Venemaal 62 Puulabidas 64 Suur tuiksoon 67 Hoiul, alles 68 Egiptuse kurjuse jumal 69 Shveitsi pealinn 75 Idamaa kaubatänav 76 Kirjanik (1891-1960) 77 Pihta saama 78 Loivaliste koondumispaik 81 Linn Soomes 82 Venemaa rahaühik 85 Üllas 86 India osariik 87 Anemoon 88 Jäsemeteta ja peata raidkuju 89 Vana 91 Tootmisüksus maal 93 Energiline, tarmukas 94 Siseorgan 96 Hästi magus asi 97 Mullas elav loom 98 Käes kantav kaitsevahend külmrelvade

vastu


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51

52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95 96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

106 107 108 109

PAREMALE 1 Silmaklaas 9 Eputama 18 Vaap, glasuur 19 Ula 20 Väljaulatuv serv 21 Tooli seljatugi 22 Koostisosa 23 Veoloom 24 Inisemine 25 Odrasort 26 Punakaspruun 27 Mineraalne maavara 28 Vald Harjumaal 29 Häält tegema 32 Ainehulk keemias 34 Laius 38 Orient 41 USA osariik 42 Areaal 45 Talveõunasort 46 Tegelane "Kevades" 49 Eesti jõgi 51 Hautatud liharoog 52 Imielund, -seade 53 Ablas, täitmatu 54 Fantastika 55 Naissoost inimene 56 Keelehäälik 59 Elektronarvuti 60 Selge, läbipaistev 63 Õhukeseks kulunud riie

65 Sõjavägi 66 Hiina rahaühik 68 Brasiilia osariik 70 Viljahakk 71 100 ruutmeetrit 72 Püünis 73 Lustlik, rõõmus 74 Eesti helilooja 77 Püha härg Vana-Egiptuses 79 Välis-, väljas- 80 Filmioperaator (s 1930) 81 Kallas 83 Egiptuse mütoloogias maailma looja 84 Automark 87 Taeva ja atmosfääri jumal India

mütoloogias 90 Kogu aeg 92 Ega siis 95 Hoiul, alles 97 Leek 99 Maksuta, hinnata100 Kerisele visatud veest tekkinud aur101 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932)102 Kivimite sulam maa sisemuses103 Piisammutt104 Kõristi (lelu)105 Enamus106 Kõige enam107 Number108 Õunasort109 Ungari filmilavastaja (s 1925)

ALLA 1 Heli-, muusika- 2 Ikkagi 3 Lõbutunnet väljendav häälitsus 4 Koduloom 5 Kloorhappe sool 6 Paksenema 7 Siga 8 Lubama, võimaldama, mitte takistama 9 Vehklemisrelv 10 Kõrk ning hukutav saatanlik vaim 11 Vald Harjumaal 12 Taotluste kõrgeim eesmärk 13 Sisseraie või -lõige 14 Vanakraamiturg 15 Tegelane "Kevades" 16 Kiisu 17 Vistrik 29 Iiliti puhuv 30 Teat keeld 31 Egiptuse päikesejumal 33 Vald Järva maakonnas 35 Tõmbsoon 36 Itaalia filmilavastaja (s 1916) 37 Vald Harjumaal 39 Emand, käskijanna (lad) 40 Surnukamber 43 Suur mereasukas 44 Vene kosmoselaev 47 Chicago lennujaam 48 Televiisor 49 Vald Ida-Virumaal 50 Suhkrupeedi töötlemise jääk,

söödasiirup 53 Lai 57 Kehaosa 58 Brasiilia osariik 59 (raudtee)rööbas 60 Serbia rahvatants 61 Kirjatäht 62 Raskejalgne 64 Sõjariist 67 Kogu aeg, alati 68 Siseorgan 69 Reini lisajõgi 75 Kreeklane 76 Mesilaspiim 77 Pealinn Euroopas 78 Ihalemine 81 Eesti linn 82 Asula Viljandi mk 85 Vokaalosa ooperis 86 Kuubas sündinud ameerika

filminäitleja (s 1956) 87 Selge, arusaadav 88 Tõeks peetav õpetuslause 89 Rünnak 91 Lehtpuu 93 Kerge laevapaat 94 Puusärk 96 Veoõng 97 Suur lai tükk 98 Vastsündinu


Veel veidi peamurdmist: sudokud

6 3 5 3 2 8 7 6 9 4 8 5 3 5 6 1 7 7 4 6 1 7 6 3 5 2 8 6 5

4 6 2 3 5 8 9 1 75 9 3 1 7 2 8 4 61 8 7 6 9 4 5 2 36 4 8 7 2 1 3 9 52 3 5 4 6 9 1 7 87 1 9 8 3 5 4 6 28 5 4 2 1 7 6 3 99 7 6 5 4 3 2 8 13 2 1 9 8 6 7 5 4

9 5 8 3 2 9 6 5 8 3 9 7 4 8 2 7 9 6 7 5 1 2 6 8 3 8 4 1 9 4

5 7 1 9 6 8 7 4 6 88 7 4 8 5 2 9 5 61 4 6 5 4 1 9 5 3 7

2 7 5 4 9 1 3 7 7 3 9 9 8 7 4 3 6 7 8 6 5 4 5 1 2 9 4 3 1 6

5 1 2 7 8 4 2 9 6 8 5 9 7 9 7 6 1 4 8 1 2 3 9 8 7 3 7 1 5 2

3 2 9 4 2 8 5 3 4 9 8 2 8 2 5 6 4 1 5 1 2 7 5 6 1 9 8 6 3 7



http://www.toidutare.ee/termin.php?g=2135algus Raplamaa Ühistöös nr 44

E-ained

E351 - Kaaliummalaadid Kasutusala: Marmelaadis, dzhemmid ja pagaritoo-

ted. Omadused: Happesuse regulaator. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E352 - KaltsiummalaadidKasutusala: Marmelaadis, dzhemmid ja pagaritoo-


E353 - MetaviinhapeKasutusala: Marmelaadis, dzhemmid ja pagaritoo-


E355 - AdipiinhapeKasutusala: Saiakesed, suhkruasendajad. Omadu-

sed: Happesuse regulaator Kõrvalmõjud: Pole teada.E356 - NaatriumadipaadidKasutusala: Saiakesed, suhkruasendajad. Omadu-

sed: Happesuse regulaator Kõrvalmõjud: Pole teada.E357 - KaaliumadipaadidKasutusala: Saiakesed, suhkruasendajad. Omadu-

sed: Happesuse regulaator Kõrvalmõjud: Pole teada.E363 - MerevaikhapeKasutusala: Joogid Omadused: Happesuse regu-

laator. Kõrvalmõjud: Võib mõjutada mineraalide nagu raua, tsingi ja vase imendumist.

E380 - AmmooniumtsitraatKasutusala: Joogid Omadused: Antioksüdant, säi-

litusaine, sekvestrant. Kõrvalmõjud: Võib mõjutada mineraalide nagu raua, tsingi ja vase imendumist.

E385 - Kaltsiumdinaatrium-atsetaat Etüleendia-miintetraat-atsetaat

Kasutusala: Joogid Omadused: Antioksüdant, säi-litusaine, sekvestrant. Kõrvalmõjud: Võib mõjutada mineraalide nagu raua, tsingi ja vase imendumist.

E400 - AlgiinhapeKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-

tud kala, toorjuustud, magustoidud., jäätis, maiustu-sed. Omadused: Paksendajad, stabilisaatorid, zhelee-rivad ained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet.

E401 - NaatriumalginaatKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-


E402 - KaaliumalginaatKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-

tud kala, toorjuustud, magustoidud., jäätis, maiustu-

sed. Omadused: Paksendajad, stabilisaatorid, zhelee-rivad ained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet.

E403 - AmmooniumalginaatKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-


E404 - KaltsiumalginaatKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-

tud kala, toorjuustud, magustoidud., jäätis, maiustu-sed. Omadused: Vahustumisvastane aine. Kõrvalmõ-jud: Võib tekitada nõgeslöövet.

E405 - PropüleenglükoolalginaatKasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmuta-


E406 - AgarKasutusala: Marmelaadid, dzhemmid, tarreti-

sed, jäätis Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine. Kõrvalmõjud:P ole teada. Võib tekitaga soolegaase ja soole toiminguhäireid

E407 - Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan

Kasutusala: Kalapooltooted, juustud, magustoi-dud, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, ja maiustused. Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator Kõrvalmõjud:1981 kirjutas “Lancet” (Ingl.), et karra-geen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevus-tele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi....

E410 - JaanileivapuujahuKasutusala: Maitsestatud kastmed, pagarimarme-

laadid, dzhemmid, jäätis. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergilisi reaktsioone.

E412 - GuarkummiKasutusala: Marmelaadid, jäätis ja mahl. Omadu-

sed: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib te-kitada allergilist puudutusaurtikaariat ja medikamen-tidesse lisatuna gaase ja kõhulahtisust.

E413 - TragakantKasutusala: Maiustused, karastusjoogid, toorjuust.

Omadused: Emulgaator, stabilisaator, paksendaja. Kõrvalmõjud: Harva. Võib tekitada suurte annustena ülitundlikusreaktsioone ja puudutusekseeme.

E414 - KummiaraabikKasutusala: Maiustused, nagu sitked nätsukom-

mid, karastusjoogid. Omadused: Paksendaja, stabili-saator. Kõrvalmõjud: Pole teada.


E-ained

Jätkub järgmises Raplamaa Ühistöös

E415 - KsantaankummiKasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dz-

hemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E420 - Sorbitool (tahke + siirup) Kasutusala: Suhkruasendajad, dzhemmid, mar-

melaadid, saiaksesed, maiustused, jäätis. Omadused: Magusaine, niiskusesäilitaja, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Suurtes hulkades võib tekitada gaase, kõhulahtisust, kõhuvalusid,

E421 - MannitoolKasutusala: Maiustused ja suhkruasendajad. Oma-

dused: Magusaine, paakumisvastane aine. Kõrvalmõ-jud: Võib tekitada iiveldustunnet, kõhulahtisust, Ei kasutata imikute toitudes.

E422 - GlütseroolKasutusala: Hommikuhelbed, maiustused ja jäätis

Omadused: Niiskusesäilitaja Kõrvalmõjud: Pole tea-da. Suurel hulgal võivad tekitada peavalu, iiveldust.

E430 - Polüoksüetüleen mono- Stearaat Kasutusala: Karastusjoogid. Omadused: Emulgaa-

tor Kõrvalmõjud: Pole teada. Arvatakse tekitavat see-de- ja kuseteede probleeme, neerukivide moodustu-mist

E434 - Polüsorbaat 40 Kasutusala: Karastusjoogid. Omadused: Emulgaa-

tor Kõrvalmõjud: Pole teada.E435 - Polüsorbaat 60 Kasutusala: Karastusjoogid. Omadused: Emulgaa-

tor Kõrvalmõjud: Pole teada.E436 - Polüsorbaat 65 Kasutusala: Karastusjoogid. Omadused: Emulgaa-

tor Kõrvalmõjud: Pole teada.E440 - Pektiinid Kasutusala: Lastetoidud, marmelaadid, salatikast-

med, kalapooltooted, maiustused, jäätis, nektarid ja mahlad. Omadused: Paksendaja, stabilisaator, zhe-leeriv aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Suured kogused võivad tekitada gaase ja soolestku vaevusi.

E442 - Fosfatiidhappe ammooniumsooladKasutusala: Shokolaadid Omadused: Emulgaator

Kõrvalmõjud: Pole teada.E444 - Sahharoosdiatsetaatheksa- isobutüraat Kasutusala: Karastusjoogid Omadused: Emulgaa-

tor, stabilisaator Kõrvalmõjud: Pole teada.E445 - Kampoli glütseroolestrid Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud

juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator. Kõrval-mõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes ko-

gustes rottidel neerukive.E450 - Difosfaadid Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud

juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happe-suse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suur-tes kogustes rottidel neerukive.

E451 - TrifosfaadidKasutusala: Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud

juustud. Omadused: Sekvestrant, happesuse regulaa-tor. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E452 - Polüfosfaadid Kasutusala: Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud

juustud. Omadused: Emulgaator, stabilisaator, sek-vestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E461 - Metüültselluloos Kasutusala: Saiakesed ja maiustused Omadused:

Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad. Kõrval-mõjud: Ei teata, suured hulgad võivad tekitada gaase ja soolestikuprobleeme.

E462 - Etüültselluloos Kasutusala: Saiakesed ja maiustused Omadused:


E463 - Hüdroksüpropüültselluloos Kasutusala: Saiakesed ja maiustused Omadused:


E464 - Hüdroksüpropüülmetüül-tselluloos Kasutusala: Saiakesed ja maiustused Omadused:


E465 - MetüületüültselluloosKasutusala: Saiakesed ja maiustused Omadused:


E466 - KarboksümetüültselluloosKasutusala: Salatikastmed, majoneesid, kala, juur-

viljakonservid, saiakesed, maiustused, mahlad, karas-tusjoogid. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõr-valmõjud: Pole teada.


Talvine Lapimaa 10.-15.02.2013 See, kes liiga kaua virmalisi vaatab, läheb segi.” Saa-

mide legend Lapimaa talv on võrratu. Pildigalerii vaata siit:http://www.loodusretked.ee/lapimaagalerii/pages/

lapimaa003.html (Vabu kohti kuni 29) Koostöös Looduse Omnibussiga Reisi eesmärk: · tutvuda kohapeal nelja täispäeva jooksul Lapimaa

loodusega ja seda mitte ainult läbi bussiakna, vaid va-hetult looduses jalutades- matkates.

· tutvuda uute sõpradega, kellel sarnased huvid- huvi vahetu looduse ja matkamise vastu.

Loodus on imekaunis, küünlasarnased sihvakad kuused sirutuvad taeva poole, paks lumi katab puid sedasi, et pea ühtki oksa pole näha(tykky). Karge külm õhk loob sädeluse, koos madalal horisondil lii-kuva päikesega.

Matkame tundrutes ning metsades, seikleme mä-gedel ja orgudes.

Retk sobib suurepäraselt nii matkasellidele kui loodus- ja fotohuvilistele. Erivarustust pole vaja, liht-salt soojad riided. 4 täispäevaga kohapeal jäävad meie teele: Konttaineni mägi. Oulanka jõekärestik,Karhun- Kierros looduspark, Jyrävä kärestik, Kiutaköngase kanjon, Riisitunturi.

Matkajuhiks on Raimond Raadik.Külastame Oulanka looduskeskust ja Soome kuulsa

loodusfotograafi Hannu Hautala näitus- väljapanekut. Õhtud sisustame sauna ja pildivaatlusprogrammi-

ga. Võimalus saada algtasemel näpunäiteid fotograa-fiast, kuidas pildistada, töödelda ja salvestada.

Suur tõenäosus on näha põhjala uhkust - virma-lisi, veebruarikuu pimedad ööd on selleks nähtuseks soodsad.

Reisiks on 50- kohaline kõigi mugavustega buss (grupp 40 in.), millega sõidame esimesel päeval läbi

Leia endale sobiv reis Norra, Soome, Poola, Valgevenesse või Venemaale. Ja vastavalt, kas rühmareis või kuni 7 in. loodusretk.

Soovi korral paneme kokku loodusretke suvel Norra, Poola. Sügisel ja talvel Lapimaale, Kuusamosse. Suvel võimalik tellida bussireisi ja jalgrattaretke Ahvenamaale. Rattamatk võiks olla kuni 20in. (saatebuss) Suusareis Kuusamosse, Teile sobival ajal. Paneme kogu reisipaketi kokku. (murdmaa - ja mäesuusk, moo-

torkelk.)

http://loodusretked.ee/reisid/Loodusretked.ee

Tekst ja foto:http://loodusretked.ee/reisid/index.php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid=128&lang=et

Soome - Lapimaale, kuni oleme jõudnud polaarjoone lähistele Kuusamosse. Ööbimine kõigi mugavustega 10- kohalistes majakestes, Ruka suusakeskuse lähedu-ses. Majades on saun, avar saal ja köök.Lisaks pesuma-sin, riietekuivatuskapp, kamin,TV, WC, dush, põran-daküte.

Söögikordadeks jagame välja toidukraami, mida majakestes üheskoos valmistame.

Hind: 350 €

Hinna sees: laevapiletidbussisõitkohapeal söök 3 korda päevasmajutussaunmatkajuhtHannu Hautala keskuse külastamine

Lisatasu eest: koerarakendiga sõitmootorkelgusõitkindlustusTäiendav info registreerunutele. Registreerimine ja

kindlustus [email protected] 2013


Kommentaarideta



Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Toetame üheskoos Rapla arengut

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1960.html

Rapla Haridusselts ja Rapla Kultuurikeskus kutsuvad teid tegema heategu ning toetama Raplale oluliste ideede teostumist.

• Märtsis 2013 soovime paigaldada valla aukodaniku ANDRES EHINI pingi promenaa-dile.

Kui see on Sulle oluline, siis pinkide valmimist saad toetada MTÜ Rapla Haridusseltsi ar-veldusarvele 10220211128224 SEB pangas.

• Rapla Kultuurikeskuse laienevatesse ruumidesse ehitame TÕNU SUSI muusika- ja helistuudio, et mäletada Tõnu panust Raplale ja luua tingimused noortele muusikaga tegele-miseks.

Selleks on avatud MTÜ Rapla Haridusseltsi arveldusarve 10220206103225 SEB pangas. Anna Sinagi oma toetus!Info telefonil 529 0853, [email protected]

Raplamaa Ühistöö 26Page1 of 1

6.11.2012http://www.raplakultuur.ee/www/v1/images/aegruum.jpg


Mugavaim võimalus Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laadida on aadressilt http://www.raplayhis.eu/ Faili (väikesemahulist) saab alla laadida ka aadressilt http://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaa Kõige parem koht lehe lugemiseks korraliku inter-netiühenduse korral on http://issuu.com/piirp või ka http://en.calameo.com/accounts/1139744 .

Püüame oma lehte koondada võimalikult suure hulga infot eeloleva nädala sündmuste kohta, kuid kõigi ürituste korraldajate kodulehekülgedele me paratamatult ei satu. Kui soovite, et teie üritusest võimalikult palju inimesi teada saaks, siis andke oma ettevõtmisest meile infot, et saaksime nendest oma lugejatele teada anda.

Kommentaare, repliike, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/ Postituste tegemisel palume arvestada sea-dusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandlusele.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäe-

va tööpäevani. Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Kui teie asutus või ettevõtmine väärib ajaloos jäädvustamist, kirjutage meile sellest ja saatke ka pilte. Ootame oma lugejate pilte ja jutte ka üritus-test ja ettevõtmistest, mida nad külastavad. Meie (või ka teistes lehtedes, aga maakonnas pole erilist valikut) kajastamata ettevõtmised on mõne aja pä-rast jäädavalt unustatud. Kas soovite, et teie ette-võtmistest mõne aja pärast enam midagi ei mäleta-ta? Siis ärge andke meile sellest üritusest teada.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on veel tasu-ta. Kõikvõimalikku infot ootame e-maili kaudu.

Kuna on ilmnenud, et mitte kõik saadetud kirjad ei pruugi kohale jõuda, anname igale kirjasaatjale tagasisidet kirja saamise kohta ühe ööpäeva jooksul kirja saamisest. Nii et kui te saatsite meile kirja või pildid ja pole ühe ööpäeva jooksul vastust saanud, siis pole kiri meieni jõudnud ja palume saatmist korrata.

Raplamaa Ühistöö

Raplamaa Ühistöö

Kuidas kontrollida, millist operaatorit

mingi telefoninumber

kasutabhttp://www.kuidas.ee/396/kuidas-kontrollida-mil-

list-operaatorit-mingi-telefoninumber-kasutabVahel on vaja kindlaks teha, millisele telefoniope-

raatorile mingi number kuulub. Kuidas kontrollida telefoninumbri operaatorit?

Vajalik internetiühendus1. Mine Tehnilise Järelvalve Ameti veebilehele: https://nba.tja.ee/numbriparing.aspx2. Sisesta telefoninumber, mille kohta soovid ope-

raatori informatsiooni saada. 3. Vajuta Enter või Otsi ja tulemus kuvatakse seal-

samas lehel.


Raplamaa Ühistööavaldab nüüd ka

kaastundeavaldusi. Võimalik lisada pilti,

luuletust.Avaldamine

täiesti tasuta.

Aasta hakkab lõppema ja koos aastavahetuega on ikka kombeks kokkuvõtteid teha. Püüame lõppeva aasta jooksul Raplamaal toimunust anda seekord väi-kest ülevaadet piltide kaasabil.

Ootame kõikide ettevõtlike inimeste pilte möödu-va aasta sündmustest. Pildile palume lisada pildi au-tori andmed ja lühikirjelduse sündmusest (mis üritus või ettevõtmine, kus ja millal aset leidis, kes osalesid).

Igast ettevõtmisest avaldame maksimaalselt 2 pilti, aga saata võib loomulikult rohkem, siis saab välja va-lida parimad pildid.

Pilte ootame kõikvõimalikest ühistest ettevõtmis-test, talgudest, spordivõistlustest, kokkutulekutest, pi-dudest, esinemistest jne jne.

Kuna tegemist tasuta väljaandega, siis kahjuks ho-norari piltide eest maksta ei ole võimalik. Küll aga jäädvustate oma ürituse ja oma nime fotograafina aja-loo tarbeks. Püüame kogu maailmale näidata, et sellel aastal elas Raplamaa tegusat ja toimekat elu ja et siin maksab elada ja siia maksab tulla.

Pilte võib hakata saatma kohe aadressile [email protected]. Pildialbumi tahame avaldada jaa-nuari jooksul. Esialgu jääb album küll veebialbumiks, aga vormistame ta selliselt, et seda saaks ka trükiko-jas paberile trükkida. Nii et kui leidub ettevõtjaid, kes oleksid nõus väljaande trükkimist rahastama, võiksid needki nimetatud aadressil ühendust võtta. Loomu-likult saab väljaandesse lisada ka rahastaja reklaami.

Raplamaa pildialbum 2012

6 3 5 3 2 8 7 6 9 4 8 5 3 5 6 1 7 7 4 6 1 7 6 3 5 2 8 6 5

4 6 2 3 5 8 9 1 75 9 3 1 7 2 8 4 61 8 7 6 9 4 5 2 36 4 8 7 2 1 3 9 52 3 5 4 6 9 1 7 87 1 9 8 3 5 4 6 28 5 4 2 1 7 6 3 99 7 6 5 4 3 2 8 13 2 1 9 8 6 7 5 4

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 48