Regionaalministri valitsemisala infoleht, sügis 2012

Näilik abielu jätab jälje

Gümnaasiumi-toetus

aitab korrastada koolivõrku

KOVide rahaandmed

nüüd internetis

REGIRegionaalministRi valitsemisala infolehtsügis 2012

Rae valdVallavanem Mart Võrklaev jagab kogemusi

Edukas

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Meie põhiseaduses on kirjas, et kõiki ko-haliku elu küsimusi otsustavad ja kor-raldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseis-valt. Euroopa kohaliku omavalitsuse

harta kohaselt tähendab omavalitsus kohalike või-muorganite õigust ja võimet korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühis-konnaelust.

Need on võimsad sõnad. Tohutu power’iga, nagu öeldakse. „Kõiki kohaliku elu küsimusi“, „õigus ja võime“, „otsustavad ja korraldavad“, „korraldada ja juhtida“. Aga vägevatest sõnadest üksi ei piisa – kü-simus on selles, kui palju need sõnad ka päris elus paika peavad.

Kui paljudes kohalikes omavalitsustes suudetakse tegeleda kõikide kohaliku elu küsimustega, nagu põ-hiseadus nõuab? Kas ainult tegeletakse või jõutakse ka lahenduste ja teenusteni, mida inimesed ju tegeli-

kult vajavad? Kui paljudel kohali-kel omavalitsustel on lisaks hartas sätestatud õigustele olemas ka si-suline võimekus kohalikku ühis-konnaelu korraldada ja juhtida?

Need küsimused on valusad, kuid nende küsimata jätmine veel valusam. Neile probleemidele on tähelepanu juhtinud nii riigikont-rolör kui ka õiguskantsler, erine-vad teadlased ja eksperdid ning rahvusvahelised organisatsioonid. Neist probleemidest tahavad rää-kida ka inimesed, kes elavad meie omavalitsustes. Väga väheks on jäänud neid inimesi, kes leiavad, et meie omavalitsuskorraldusega on kõik korras.

Oktoobri alguses esitlesime juba neljandat aastat kohalike omavalit-suste haldusvõimekuse uuringut, mis võrdleb linnade-valdade suut-likkust täita neile pandud ülesan-deid. See ei ole kellegi häbi- märgistamiseks või kellegi kiitmi-seks, see on pigem peegel, mis an-nab adekvaatse pildi hetkeolu- korrast. See on peegel, millesse vaadates näeme, kas ja mil määral mingis omavalitsuses on üldse ole-mas eeldused neile pandud ülesan-nete edukaks täitmiseks.

Eelmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal toimus

Sisukord3 Uudised4 Rae vald, ennast taastootev

kooslus6 KOVi rahaandmed riigipilves7 Valeandmete registreerimisest

võib keelduda8 Jätkusuutliku KOVi-mudeli

otsingul10 Aleviku mõiste kaob11 Gümnaasiumitoetust aega

taotleda jaanuarini12 Hüva nõu kodanikuühendustele13 Häirenupp hoiab raha kokku14 Näilik abielu jätab jälje16 Uued teenused Sänna mõisas

üks vabatahtlik liitumine. Järgmised kohalikud va-limised on pisut vähem kui aasta pärast ning mi-nule teadaolevalt ei ole pilt oluliselt rõõmsam – tulemas on üks-kaks, heal juhul kolm ning mak-simaalselt 4-5 vabatahtlikku liitumist.

Selline tempo ei lahenda omavalitsussektori struktuurseid probleeme. Samas on omavalitsus-reformi arutelus hetkel patiseis – erinevate osa-poolte vahel puudub üksmeel, kuidas edasi minna. Siiski möönavad kõik, et muutused on va-jalikud ning tänane absoluutse vabatahtlikkuse tee pikalt enam jätkuda ei saa.

Seda teed edasi käies jõuame peagi sinna, et olemuslikult kohalikke küsimusi hakkab otse või kaudselt otsustama riik. See on aga tõsine oht ko-halikule demokraatiale ning omavalitsuste auto-noomiale. Loogiline suund oleks vastupidine, kuid see eeldab senisest oluliselt tugevamaid omavalitsusi.

Seepärast käisingi aruteludeks välja erinevad alternatiivid, kuidas omavalitsusreformiga edasi minna. Sisulises plaanis on meie ees kaks võtmeküsimust – milline tee valida ja millal muudatused teha. Loodan, et sel korral lähene-vad kõik osapooled reformiaruteludele sisuli-selt.

Muutused on vajalikud ning

tänane absoluutse vabatahtlikkuse tee pikalt enam jätkuda ei saa.

Koostatud regionaalministri valitsemisalas, [email protected]: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia

2 I SüGiS 2012

SIIM KIISleR, regionaalminister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGi valmimisele!

Omavalitsus- reform vajab

otsuseid

SüGiS 2012 I 3

REGiONAALMiNiSTRi VALiTSEMiSALA iNfOLEHT

Oktoobri keskel algatas valitsus maakonna-planeeringute koostamise Pärnu ja Hiiu maakondadega piirnevatel merealadel territoriaalmere välispiirini. Selline merealade planeerimine on eestis esmakordne.

Taoline ruumiline planeerimine on vaja-lik, kuna huvi merealade erinevaks ka-sutamiseks kasvab ja muutub järjest aktiivsemaks – lisaks laevaliiklusele, ka-lapüügile ja tehnovõrkude rajamisele

on aasta-aastalt suurenenud huvi kasutada me-realasid energia tootmiseks ja meretuuleparkide rajamiseks.

Planeeringu koostamisega püütakse leida ühelt poolt parim lahendus erinevate inimtegevuste jaotusele merealal ning teisalt tuleb tagada me-reala ökosüsteemi kaitse. Tegemist on avaliku protsessiga, kuhu kaasatakse mitmesuguseid hu-vigruppe. Näiteks loodab ministeerium kaasata energeetika- ja laevandusettevõtjaid, kalamehi, KOVe, elanike ühendusi ja teisi merealal tegutse-misest huvitatud või sellest puudutatud isikuid.

Merealade planeerimisega alustatakse Hiiu- ja Pärnumaa merealadest eelkõige seetõttu, et nen-dele on juba erinevate projektide raames tehtud analüüse ja uuringuid ning on olemas ka ettevõt-jate huvi rajada meretuuleparke.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekesk-

Planeering Eesti 2030+ sai valitsuse heakskiidu

Augusti lõpus kehtestas valitsus üleriigilise planeeringu eesti 2030+ ja sellele lisatud tegevuskava, mis suunavad järgmise 20 aasta jooksul eesti ruumilist arengut, keskendudes transpordi, asustuse ja energeetika arengule.

Peamised märksõnad planeeringus on ini-meste toimepiirkonnad, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga, rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Juba on

alustatud Rail Balticu maakonnaplaneeringutega, järgmisena jõuab valitsusse merealade planee-ringute algatamine Hiiu- ja Pärnumaal.

Planeeringu kooskõlastasid maavalitsused, ministeeriumid ja omavalitsusliidud, sõna said sekka öelda eri valdkondade eksperdid ja Eesti elanikud.

Pikemalt kirjutasime planeeringust eelmises REGIs. Varasemad REGI numbrid leiad ISSUU keskkonnast aadressilt issuu.com/siseministee-rium.

Algas merealade ruumiline planeerimine

konna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Pärast merealade planeeringu algatamist koos-tavad Hiiu ja Pärnu maavanem maakonnaplanee-ringud ning tuleb ka hinnata planeeringu mõju keskkonnale. Planeerimisel tuleb muu hulgas ar-vestada merepõhja iseärasusi, seal asuvaid ob-jekte, maardlaid, väljakujunenud kalapüügikohti aga ka kaitse- ja hoiualasid.

Planeeritavad alad territoriaalmeres

Hiiu maakonnaga piirnev mereala

Pärnu maakonnaga piirnev mereala

4 I SüGiS 2012


Rae vald ennast taastootev kooslus

Alates 2006. aastast on Rae vald püsi-nud tihedalt kannul Tallinna linnal ja Viimsi vallal, kes on seni parima tiitli koju viinud. 2011. aasta parima KOVi tiitel tuli peamiselt tänu heale rahali-

sele seisule, mis vallavanem Mart Võrklaeva sõnul tuleb sellest, et valda majandatakse kon-servatiivselt.

„Eelarvet oleme juba aastaid teinud põhimõt-tel, et see peab olema positiivne, ning oleme proovinud vältida laenu võtmist,“ rääkis Võrk-laev, kinnitades, et maksuraha kallale investee-ringute tegemisel mindud ei ole, vaid raha on saadud näiteks maa müügist. „Ega nii suuri in-vesteeringuid, nagu vald vajab, maksutuludega ei jõuakski teha.“

TeKsT: leMMI KANN

Eelmise aasta Eesti parim kohalik omavalitsus on vald, mille elanike arv on viimase kümne aastaga peaaegu et kahekordistunud ja tööpuudus alla 2%. Vallal on korras rahaasjad ja pidevalt täienevad tööandjate read. Tere tulemast Rae valda!

SüGiS 2012 I 5

0

3500

7000

10500

14000

2008 20092010 2011

2012


Arendustegevus on viimastel aastatel Rae val-las olnud kiire ja mahukas, sest elanikke on palju juurde tulnud. Kui 2002. aastal elas vallas 7500 inimest, siis praegu elab juba peaaegu 14 000. Niivõrd kiire kasv toob kaasa surve sotsiaalsele infrastruktuurile – on vaja lasteaia- ja koolikohti, korralikke teid, arstiabi saamise ning vaba aja veetmise võimalusi. See tähendab, et ka ehitada on tulnud palju.

„2009 avasime Peetri põhikool-lasteaia, mille laiendamise lepingu allkirjastasime tänavu. Prae-gu käivad tööd Lagedi koolis, kuhu tuleb 180 koo-li- ja 80 lasteaiakohta. Oleme remontinud-laien- danud ka teisi valla lasteaedu,“ sõnas Võrklaev, nentides, et lasteaiakohti on endiselt puudu ja suur nõudlus on ka koolikohtade järele – Peetri alevikus läks sel sügisel esimesse klassi viis klassi-täit lapsi.

Rae valla trump – võimalus luua töökohtiAga mis neid inimesi siis Rae valda pidevalt juur-de toob? Võrklaev möönas, et Tallinna lähedus on muidugi üks olulisi põhjusi. „Inimesed tahavad linnast välja, aga mitte liiga kaugele. Paljud tule-vad ka äärealadelt siia tööle ning otsustavad elu-koha valida just Rae vallas,“ selgitas ta. „Teeme omalt poolt kõik, et inimesed ei käiks siin ainult magamas, vaid nad saaksid siin ka tööl käia ja va-ba aega veeta.“ Töövõimalusi on vallas päris pal-ju, seal on juba kanda kinnitanud näiteks ABB, Kalev, Pipelife Eesti, kullerfirma DPD, Rimi, Tra-fotek OY Eesti filiaal, lähitulevikus kerkib Peetri alevikku uus Selver.

„Kes vähegi tahab, see tööd ka leiab,“ kinnitas Võrklaev, kelle sõnul on töövõimaluste skaala lai – lihttöölisest hästi tasustatud spetsialistini. Koos ettevõtetega kasvab ka vajadus tööjõu järele ja nii ongi siinsed hiidettevõtted sunnitud Tallinnast spetsialiste kohale transportima.

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson maininud Võrk-laevale hiljuti naljaga pooleks, et hommikuti Tallinna poole teel olles ummikus istudes

tekkis tal mõte panna Jüri väljasõidutee otsa suur plakat kirjaga: „Ärge istuge ummikus, tulge pa-rem ABBsse tööle!“

„Ettevõtted on ju huvitatud, et inimesed siinsa-mas nii töötaksid kui ka elaksid. Samamoodi on sellest huvitatud vald,“ märkis Võrklaev. „Kui et-tevõte tahab valda tulla, istume koos maha ja aru-tame, kuidas saame vastastikku üksteist aidata,“ rääkis Võrklaev. Ta kiidab sotsiaalselt vastutus-tundlikke ettevõtteid ja loetleb koostöö tulemusi: ABB on panustanud valla terviseradadesse, Tal-linna Vangla tulekuga sai vald nii Peetri laste-aed-põhikooli kui ka Jüri gümnaasiumi laienduste projektid, Kaubamaja panustab Selveri ehitami-sel piirkonna sademevee probleemide lahendus-se ja teede ehitusse, ning muidugi teeb Kalev igal suuremal lasteüritusel rüblikute elu magusaks.

Head ideed noorte hoidmiseksSelleks, et praegused kooliõpilased tulevikus ka valda elama ja töötama jääksid, on vald teha võt-nud noorte ettevõtlikkuse arengukava. „Tahame, et noored teaksid, millised ettevõtted meil vallas on, ning neile juba koolist kaasa anda teadmise, mida võiks õppima minna, et saada hästitasusta-tud spetsialistiks,“ selgitas Võrklaev.

„Ehk saab ka mingid stipendiumivõimalused luua, ettevõtetelt on sellele mõttele igal juhul po-sitiivne tagasiside tulnud ja nad tahavad selles suunas koostööd teha, et noori varakult oma käe järgi suunama hakata,“ ütles Võrklaev ja lisas nal-jatades, et loomulikult pole plaanis kedagi sun-nismaiseks muuta ega vallale kivimüüri ümber ehitada. „Aga võitjad on ju lõpuks kõik – noor, kes teab varakult, mida õppima minna; ettevõte, kes saab endale hea töötaja; ja vald, kes saab hea maksumaksja. See ring tagab, et vald areneks pi-devalt edasi. Taastootev süsteem!“

Indeks näitab valdade ja linnade võimekustOmavalitsuse võimekuse indeks, mida Geomedia juba viiendat aastat arvutab, on mõõdik, millega hinnata kohaliku omavalitsuse igapäeva-se töö – s.o kohaliku elu korraldamise – võimekust objektiivselt ja ko-gu selle mitmekülgsuses. Arvesse on võetud KOVi elanike arvu, nende inimeste sissetulekuid ja töötust ning kohapeal pakutavate teenuste hulka. Eesmärk on pakkuda infot, mis toetaks paremate otsuste tege-mist. Väga selgelt toob KOVi indeks välja ääremaaliste ja väikese elani-ke arvuga omavalitsusüksuste võimekuse erinevuse kesksemate ja suurema elanike arvuga KOVidest. Muutub järjest selgemaks, et tuleb lõpetada iga omavalitsuse käsitlemine jätkusuutliku üksusena. Seda näitab ka indeks ja selle väärtuste väga suur erinevus esimeste ja vii-maste vahel. Teiseks joonistub välja, et alla 5000 elanikuga omavalit-sused on üldjuhul nii nõrgemate kui ka ebastabiilsemate tulemustega.

Ave ViksRegionaalministri valitsemisala kohaliku

omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik

Rae valla elanike arv tõuseb pidevalt elanike arv

Aasta

Rae vallavanem Mart Võrklaev renoveeritava

lagedi kooli taustal.

Aasta Töötuid2009 4042010 5362011 3142012 254

Rae vallas töötuid praktiliselt pole


Mis on „pilv“?Pilv on koondnimetus sellele, kui uue projekti jaoks ei osteta eraldi serverit, ei võeta palgale täiendavaid iT-halduse spetsialiste ning ei hakata nullist midagi üles ehitama, vaid renditakse kelleltki teenuse-keskkond, kus vajalikud rakendused on juba seadistatud ning valmis täitma vajalikke funktsioone.

6 I SüGiS 2012

KOVi rahaandmed

Kõigi Eesti kohalike omavalitsuste raamatupida-mise andmed on nüüd kättesaadavad internetis,

andes igaühele võimaluse neid omavahel võrrelda ja vaadata, kuhu kulub kodaniku maksuraha.

TeKsT: lIIS KäNGSePP Andmed, mida varem oli keeruline kätte

saada ja veelgi keerulisem omavahel võrrelda, on nüüd internetis vabalt kättesaadavad aadressil www.riigi-pilv.ee. Kodanik saab sealt lihtsa vae-

vaga vaadata, millele KOV tema igakuist maksuraha kulutab; KOVid võivad aga võrrelda, kuidas nende rahakasutus erineb näiteks naaber-valla omast.

„Taustainfo, mille kokkupanek oleks muidu jupp käsitööd, on nüüd paari hiirekliki kaugusel,“ sõ-nas Andrus Jõgi rahandusministeeriumi kohali-ke omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast. „Andmed on väga detailsed ja annavad juurde võimalusi saada infot, mida varem ei olnud või mille kättesaamine oli nii keeruline, et keegi seda ette ei võtnudki. Nüüd aga saab tulemust kohe graafiliselt või tulevikus ka kaardil näha.“

Nii saab võrrelda, kui palju erinevates KOVides mingil ajal on kulutatud raha lasteaedadele, tee-remondile või õpetajate palkadele. Ja see on vaid murdosa infost, mis riigipilves olemas on.

riigipilves„KOVidele võib sellistest andmetest kasu olla

näiteks ühinemisläbirääkimistel,“ ütles Jõgi, jul-gemata ennustada, kas riigipilv otseselt just KOVide ühinemiseni viib, aga ehk aitab ta kaasa sellele, et kulusid võrreldes hakkavad KOVid omavahel rohkem koostööd tegema. „Praegu vaadatakse tihti kogu tegevust omaenda KOVi piirides, aga nüüd on võimalik saada uusi teadmi-si ümbruskaudsete KOVide kohta ja analüüsida tervet piirkonda laiemas kontekstis.“

Eraldi mainis Jõgi Läbipaistva Eesti Omavalit-suse ehk LEO rakendust, mis võimaldab lihtsal viisil saada ülevaate KOVi majandusandmetest, koostada graafikuid ja jooniseid. LEO abil saab muu hulgas vaadata kõikide valla- ja linnavalit-suste sissetulekuid, väljaminekuid või varasid nii terve maakonna ja KOVide lõikes kui ka ühe ela-niku kohta. Samuti uurida kulusid valdkonniti ning võrrelda teiste KOVide või kogu Eestiga. Selle interaktiivse rakenduse kasutamine ei nõua IT-alaseid eelteadmisi, kogu info kuvatakse seos-tatult ja visuaalselt. Sama tarkvara kasutatakse ka erasektoris ja KOVid seda ise ilmselt soetada ei suudaks.

„KOV saab selle kaudu ka ise oma tegevust liht-samalt analüüsida ja tulemusi jagada,“ sõnas Jõ-gi. „Kui varem pidi näiteks kas või volikogu liikmetele tegema andmetest eraldi väljavõtteid, neid analüüsima ja tegema jooniseid, seejärel aga info välja printima, siis LEO abil saab lihtsalt val-mis teha vajalikud graafikud ja need lingiga edasi saata.“

Aastate 2004–2012 KOVide raamatupidamise andmete avalikustamine on majandus- ja kom- munikatsiooniministeeriumi juhitava projekti opendata.riik.ee pilootprojekt. Sealt tekkiva ko-gemuse najal saab planeerida edasist tegevust. Riigipilve rakendus sündis majandus- ja kommu- nikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriu-mi, Elioni ja Infovara OÜ koostöös.

SüGiS 2012 I 7


TeKsT: SIGNe SIllASOO

NumbridRahvastikuregistri 1. oktoobri 2012 seisuga on: Eesti elanike arv 1 360 056Eesti kodanike arv välisriigis 79 753 (sisaldab nii neid, kes on Eestist välisriiki kolinud, kui ka neid, kes on seal eluaeg elanud)Eesti kodanike arv, kelle elukoha andmed registris puuduvad 6 066.

“Kui on ikka näha, et ilmselgelt inimene ei asu elama kohta, mille ta elukohateates on märkinud, on võimalik ka elukoha andmete kandmisest valeandmete alu-

sel keelduda. Loomulikult peab see keeldumine põhjendatud ja tõestatud olema,” rõhutas Regio-naalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla.

Tema sõnul on nii mõnelgi Eesti elanikul rahvas-tikuregistrisse kantud valed elukoha andmed – kas teadlikult, teadmatusest või hoolimatusest. Kung-la sõnul pole paljud üldse kursis, millised elukoha andmed nende kohta registris kirjas on, ja mõni-kord on registrisse jäänud andmed vanast ajast.

“Lisaks on veel hulk inimesi, kes on väga põhi-mõttelised ega soovigi, et nende andmed õiged oleksid, sest nad tahavad, et nende maksud lae-kuksid vallale, kus nad sündinud on,” tõi Kungla välja ühe valeandmete põhjuse.

Selleks, et vältida valede andmete kandmist re-gistrisse, saavad kohalikud omavalitsused teha koostööd näiteks politsei või sotsiaalametnikega. Ühiselt tegutsedes on võimalik näiteks uurida, kas eluruum on üldse kõlblik elamiseks – mõni-kord soovib inimene registreerida end elama kin-nistule, kus polegi maja, puuduvad majas elamiseks vajalikud tingimused või elab seal re-gistri andmetel eelnevalt juba 17 inimest.

registreerimisest võib keelduda

Valeandmeteinimesed, kes esitavad kohalikule omavalit-susele korrektsed elukoha andmed, aitavad

KOVil töid ja teenuseid paremini planeerida – see on aga kasulik nendele vallas elavatele

inimestele. KOVil on õigus elukoha andmete registreerimisest keelduda, kui inimene

elukohateadet esitades sihilikult valetab.

Valeandmete esitamine kasvab valimiste eel, kui soovitakse hääletada kindla kandidaadi poolt. Sa-muti on pahatahtlikult esitatud valeandmeid, et saada sõidusoodustust mõnes linnas või praa-mi-lennukiga mandri ja saarte vahel liikumiseks.

“Valeandmeid esitatakse näiteks ka sel põhju-sel, kui tegelikult elatakse ühes vallas, aga laps soovitakse panna teise valla huvikooli, kus valla elanikele on see teenus tasuta või odavam,” tõi Kungla näite. Lisaks petetakse veel sünni- ja pen-sionitoetuste, soodsama parkimiskoha, lasteaia- või koolikohtade saamiseks.

Mõnikord on elukoha andmed valed mitte pa-hatahtlikkusest, vaid on õigel ajal jäänud uuenda-mata ning inimene ise on sellest teada saanud alles siis, kui on soovinud taotleda Tallinna sünni-toetust. Selle saamiseks peab üks vanem olema registreeritud linna elanikuks vähemalt aasta en-ne lapse sündi. Samuti võetakse mõningatesse koolidesse eelisjärjekorras vastu neid lapsi, kelle vanemad on vallas või linnas kauem elanud.

Kungla paneb KOVi töötajatele südamele, et elukohateate esitamisel kontrollitaks, et tegemist ei oleks valeandmetega. Vallad või linnad planee-rivad teenuseid just selle järgi, kui palju elanikke on KOVi territooriumile registreeritud ja kui palju laekub makse. Rahvastikuregistri andmetest sõl-tub kas või see, kui palju on KOVis parkimis-, las-teaia- ja koolikohti; kui hästi saavad korras hoitud teed; kui hästi sujub pääste-, politsei ja kiirabi töö. Samuti on elukoha andmetega seotud paljud toe-tused või soodustused ning võimalus valimistel elukohajärgses jaoskonnas valida.


KOVi-mudeli

8 I SüGiS 2012

Eestis on 226 kohalikku omavalitsust – 33 linna ja 193 valda. Pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest, 41 vallas ja linnas on

elanikke juba alla tuhande. Kõige väiksemas vallas on elanikke 97.

Selline korraldus ei ole jätkusuutlik ja nii pakub Regionaalministri valitsemisala välja võimalikud reformi variandid ja ajakava nende elluviimiseks.

Seni on Eesti omavalitsused liitunud vabatahtlikult, kuid on näha, et see ei ole toonud soovitud tulemust. Samas puudub Eestis üksmeel ning teadmine, kuidas edasi minna.

Regionaalministri valitsemisala soovib partne-ritelt vastust kahele peamisele küsimusele: milline tee valida ning millal muudatused ellu viia.

Jätkusuutliku

otsinguil

Minivaldade eestiOmavalitsuskorraldust ei muudeta, liitutakse va-batahtlikult. Jätkub olukord, kus Eesti 226 KOVi on erineva suuruse ja võimekusega, paljude oma-valitsuste ülesanded ja nende täitmiseks vajalik raha antakse riigi käsutada. Eelarved kahanevad veelgi – rahvastik väheneb ja vananeb, seega tu-lumaksu laekub vähem. Erinevused KOVide vahel aina suurenevad.

üle poolte omavalitsuste on väiksemad kui 1800 elanikku. Omavalitsuste piiridel puudub te-gelik seos seal elavate inimeste igapäevase eluga, suur osa inimesi käib tööl, koolis, poes mõnes tei-ses omavalitsuses.

Juhtimiskulude osakaal eelarvest suureneb, vä-heneb suutlikkus leida lisatulusid. Ei suudeta ise investeerida, muututakse üha enam sõltuvaks rii-gi rahast.

Omavalitsus- liitude eestiKOVid jätkavad praegusel kujul, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule, kuhu kuulumine on kohustuslik. Omavalitsuste suurus ega arv ei pruugi muutuda.Maakonna tasandil teenuste kvaliteet ühtlustub ja valik kasvab. üksi-kute omavalitsuste eelarved ja otsustusvabadus vähenevad, paljud otsused tehakse omavalitsusliidus. Vastutus hajub ja ebameeldivad otsused võidakse delegeerida elanikkonnaga suhteliselt vähe sidusta-tud liidu tasandile.

Maakondliku omavalitsusliidu tasemel ei teki iseseisvat tulubaasi, samas liigub sinna ressurss koos omavalitsuste ja riigi funktsioonide üleandmisega. Lisanduvad uued juhtimis- ja halduskulud, kuna tuleb luua eraldiseisev ametkond.

REGI toob ära kuue võimaliku omavalitsuskor-ralduse lühikirjelduse, pikemalt saab nendega tutvuda Siseministeeriumi kodulehel (www.sise-ministeerium.ee/haldussuutlikkus).

SüGiS 2012 I 9


Kahetasandiline eestiKOVid jätkavad praegusel kujul, juurde luuakse teine omavalitsusta-sand praeguste maakondade piirides ja olulised otsused tehakse maa-konna tasandil. Praeguste omavalitsuste roll muutub väiksemaks, maakonna tasandil koordineerimine oluliselt suuremaks. Maavalitsu-sed kujundatakse ümber maakondlikeks riikliku järelevalve üksusteks.

Maakondliku tasandi teenuste kvaliteet ühtlustub ja valik kasvab, kuid eri küsimustes tuleb pöörduda erinevate omavalitsuste poole. Toimub funktsioonide ümberjagamine riigi ja kahe omavalitsustasan-di vahel.

Senised omavalitsused ei muutu, kuid lisandub 15 teise tasandi omavalitsust. ii tasandile kujundatakse iseseisev tulubaas ning inves-teerimisvõime, tekib professionaalne ametkond ja kompetents, kuid eraldi ametkonna loomisega kasvavad juhtimis- ja halduskulud. Selli-ne mudel on pigem sobiv suurriikidele.

Tõmbekeskuste eestiRiik nimetab tõmbekeskused, mille hulgast tuleb valida, kellega liitu-da. Partnerid valitakse vabatahtlikult, kellel see ei õnnestu, liidetakse valitsuse otsusega. Uued omavalitsused on erineva suurusega, kuid enamasti suuremad kui 10 000 elanikku. Liitumiste tulemusel jääb 30-50 uut omavalitsust.

Enamik teenuseid korraldatakse ühtse loogika alusel ja tekib parem ligipääs lähimas tõmbekeskuses pakutavatele teenustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub, nende valik kasvab. Tekivad terviklikult funktsioneerivad KOVid, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omavalitsustele pandud ülesandeid. Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Koha-likus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste elukvaliteeti mõjutavad.

Omavalitsus jätkab praeguste ülesannete täitmist, võib kaaluda osa ülesannete andmist riigile. Omavalitsuste finantsvõimekus suure-neb oluliselt, suudetakse iseseisvalt teha keskmise suurusega inves-teeringuid. Juhtimiskulude osakaal eelarves väheneb.

Maakondade eestiMoodustatakse vähemalt 25 000 elanikuga oma-valitsused, mis enamasti kattuvad praeguste maakondadega. Partnerite valik on vabatahtlik ning kellel see tähtajaks ei õnnestu, liidetakse va-litsuse otsusega.

Tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega ük-sused, kus on tugevad keskused. Teenuseid kor-raldatakse ühtse loogika alusel, tekib parem ligipääs maakonna- ja teistes keskustes pakuta-vatele teenustele. Nende kvaliteet keskustes ja tagamaal ühtlustub, valik kasvab. Kohalikus voli-kogus ja kohalikel valimistel otsustatakse suur osa küsimusi, mis inimeste elukvaliteeti mõjuta-vad.

Maavalitsused korraldatakse ümber regionaal-seteks riikliku järelevalve üksusteks, muud funkt-sioonid antakse üle uutele omavalitsustele ja valdkonna ministeeriumidele.

Paraneb finantssuutlikkus ja omavalitsus suu-dab teha suuremahulisi investeeringuid, suude-takse pakkuda terviklikumaid lahendusi ettevõtjatele. Juhtimiskulude osakaal väheneb oluliselt.

Kihelkondade eestiRiik annab omavalitsustele tähtaja liitumiseks nii, et tekiks vähemalt 3000 elanikuga omavalitsu-sed. Valdav osa praegusi omavalitsusi peab kelle-gagi liituma ning alles jääb 70-100 omavalitsust, kuid omavalitsused ei kattu inimeste toimepiir-kondadega. Liitumise partnerid leitakse kas ise või kellel see ei õnnestu, liidetakse valitsuse otsu-sega.

Suuremad keskused jätkavad iseseisvatena, ta-gamaa piirkonnad ühinevad ilma suurema kesku-seta omavalitsusteks ning omavalitsussüsteem ei korrastu. Erinevused omavalitsuste vahel ei vähe-ne, paremate teenuste pakkumiseks tuleb moo-dustada ühisasutusi ja teha rohkem koostööd.

Paratamatult liigub osa KOVi funktsioone riigi-le, kuna omavalitsused pole piisavalt võimekad ja napib ka raha. Sellega väheneb kohalike elanike võimalus oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.

10 I SüGiS 2012


Nii tulekski muuta Eesti territooriumi haldus-jaotuse seadust, mis omakorda tähendab, et väik-semaid muudatusi tuleb veel lisaks teha kaheksas teises seaduses: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi; kohaliku omavalitsuse korralduse; looduskaitse-; maakatastri-; maamaksu-; planee-rimis-; posti- ja teeseaduses.

Seadusemuudatuse eesmärk on panna selgelt paika, kui suure elanike arvu järgi saab muuta asustusüksuse liiki – külast aleviks, alevist vallasi-seseks linnaks või vastupidi. Praegu polegi sea-duses selgelt kirjas, milliste kriteeriumite alusel saaks haldusüksuse muuta linnaks.

„Kui me räägime ikkagi linnast, siis meil tuleb silme ette linn, mis on suur kogukond, vähemalt viie tuhande elanikuga,“ selgitas regionaalminist-ri valitsemisala nõunik Aule Kikas, „kui räägi-me külast, on see kõige väiksem kogukonna vorm. Samuti on piir praeguse alevi ja aleviku va-hel pea olematu.“

Seadusemuudatus peaks lihtsustama asustus-üksuse määramise menetlust ja lisaks kaoks käi-belt aleviku mõiste, kuna sisulised erinevused alevite ja alevike vahel puuduvad ja tegemist on Nõukogude ajal kunstlikult kasutusele võetud ter-miniga.

„Oleme rääkinud KOVi inimestega ja nende sõ-nul ei muutu nende jaoks peaaegu mitte midagi ju-hul, kui alevikust saab näiteks alev,“ sõnas Kikas.

KOVile võib seaduse rakendamine kaasa tuua mõningaid rahalisi kulutusi, näiteks on võimalik, et tuleb vahetada suunaviitasid, kuigi üldiselt on suunaviitadel kohanimi ilma asustusüksuse liigi-nimetuseta. Riiklikele maanteedele nimeviitade paigaldamisega tegeleb Maanteeamet, seega on praktikas vähe näited, kus suunaviitade vaheta-mise eest peab hoolt kandma KOV. Samuti või-vad muutuda külaks 24 alevikku, kus praegu elab vähem kui 300 elanikku.

Regionaalminististri valitsemisala hin-nangul ei ole praegu kehtivad asustus-üksuste määramise reeglid piisavad, kuna praeguste asustusüksuste liigituse muutmine toimub ad hoc korras KOVi

üksuste volikogude algatusel ja riik asustusjao-tust süsteemselt üle ei vaata. Isevooluteed kulge-mine viib olukorrani, kus asustusüksuste nimistusse kantud üksused ei pruugi sisuliselt vastata etteantud liigi kriteeriumitele. Senine asustusüksuste määramine on olnud ebaühtlane ja viinud olukorrani, kus mõne küla elanike arv on suurem alevi või isegi linna elanike arvust.

JOOSeP lAIK

TeKsT:

Automaatselt üksuse liik ei muutuElanike arv on ainult üks kaalukategooria, mille alusel ühest üksuse liigist teise üle minnakse. Lisaks sellele on oluline ka ajalooline järjepi-devus. Meil oli näiteks vaidlus selle üle, et kui mingi külasuurune üksus on olnud ajalooliselt linn, siis ta jääb ikkagi rahvaarvust lähtuvalt edaspidi külaks. Samas kui 1500 elanikuga asum, mis on ajalooliselt olnud küla, tahab saada aleviks ja KOV elanikkond soovib seda, siis see ei ole probleemiks ja liigitus muudetakse. Automaatlselt siiski 1500 elanikuga külast alevit ei saa. Olivia Taluste

Regionaalarengu õigusnõunik

alevikumõiste kaob

Kriteeriumid, mille järgi asutsusüksusi liigitatakse, on Eestis praegu üsna hägused

ning tihti ei vasta asustusüksuse liigitus selle elanike arvule. Regionaalministri

valitsemisala valmistab ette seadusemuuda-tust, millega asustusüksuse määramise

reeglid täpselt paika pannakse. Nii peaksid Eestist peagi kaduma alevikud ja mõned

alevid võivad muutuda küladeks.

Tasub teada:eestis on 01.08.2012 seisuga kokku 4682 asulat, neist:47 linna;12 alevit;185 alevikku;4438 küla.


SüGiS 2012 I 11

aega taotleda jaanuarini

Novembris saavad omavalitsused hakata taotlema raha gümnaasiumide kordategemiseks ja õppe-

hoonete ümberkorraldamiseks. Kokku jagatakse toetusteks umbes 24 miljonit eurot.

TeKsT: eGeR NINN Regionaalministri valitsemisala regio-

naalpoliitika büroo peaspetsialisti Andres Heldringu sõnul on gümnaa-siumitoetuse otsene eesmärk anda toe-tusi investeeringuteks, et muuta maa-

konnakeskuste gümnaasiumide õppehooned tä-napäevasteks.

Lisaks on võimalik raha taotleda ka selliste õp-pehoonete kohandamiseks, kus gümnaasiumiha-riduse andmine lõpetatakse ja jätkab põhikool või hakatakse pakkuma muud avalikku teenust, nagu näiteks avatud noortekeskus või uus laste-aiarühm. Investeeringutoetust saab küsida eeldu-sel, et edaspidi tegutseb selles kohalikus omavalitsuses eraldiseisev gümnaasium.

„Lisaks võib taotleja kaasata projekti partneriks mõne teise kohaliku omavalitsuse. Partneriks saab tulla KOV, kus suletakse gümnaasiumiaste ja tegevust jätkab põhikool ning partner saab toe-tust kasutada ruumide ümberplaneerimiseks,“ selgitas Heldring.

Toetuse taotlejad on jagatud kolme rühma. Esi-messe kuuluvad neli suuremat linna, kes saavad raha taotleda vähemalt 540 õpilasele mõeldud gümnaasiumihoonete rekonstrueerimiseks või rajamiseks.

Teise rühma moodustavad maakonnakeskuste-na Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald. Kol-mas grupp on KOVid, kus on vähemalt 10 000 elanikku ning kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium. Sel-lised on näiteks Sillamäe linn ja Türi vald.

„Taotluste ettevalmistamisel paneksime süda-mele, et kindlasti tasub ruumiplaanide eskiise

joonistades läbi mõelda, kas ja kuidas muuta ole-masoleva õppehoone pinnakasutus ökonoomse-maks,“ sõnas Heldring. Ta rõhutas veel, et kuna taotlusi toetuse saamiseks võib tulla rohkem, kui raha jätkub, võib juhtuda, et kõiki projekte pole võimalik rahastada. Gümnaasiumitoetust rahas-tatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist.

Kuidas taotleda?Esialgses taotluses tuleb muu hulgas välja tuua kavandatud ehitustööde kirjeldus ja eelarve, esi-tada info koolivõrgu ümberkorralduse ja selle aja-kava kohta.

Taotlus tuleb esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS). Juhul kui taotlus läbib esma-se valikusõela edukalt, saab taotleja asuda juba tehnilise ettevalmistuse juurde – tellida ehitus-projekti, valmistada ette ehitusload ja kooskõlas-tused, korraldada hankemenetluse.

Juhul kui kõik vajaminev on olemas, kiidab EAS taotluse lõplikult heaks.

Kui suur on toetus?Toetuse kogumaht ei sõltu kohaliku omavalitsuse suurusest ning selle võimalik ülempiir on kõigile taotlejatele võrdne – 6 miljonit eurot. Gümnaasiu-mitoetuse suurus kokku on 23,7 miljonit eurot. Kui toetust soovitakse kasutada lisaks nende hoonete korrastamisel, kust kaotatakse gümnaasiumiaste ning jääb tegutsema põhikool, peab arvestama, et põhikooliks ümberkorraldamise peale ei tohi kulu-da rohkem kui 20% kogu toetusest. Taotleja peab tagama vähemalt 15protsendise omaosaluse.

Gümnaasiumi- toetust Valga Gümnaasiumi

õppehoone renoveerimine.

12 I SüGiS 2012

AVelI AINSAluKohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik

TeKsT:

Äsja valminud kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali tutvustamiseks korraldab Regionaalministri valitsemisala järgnevate kuude jooksul 15 koolitust.

Nii koolitustelt kui ka avalike konsultatsioonide käigus kogutakse tagasisidet ning lõplik juhendmaterjal valmib 2013. aasta märtsiks.

Praktiliselt kõik Eesti kohaliku omavalitsu-se üksused toetavad ühel või teisel moel kodanikuühenduste tegevust. Rahaline toetamine on üks võimalus väljendada seisukohta, et kodanikuühendused on

avaliku võimu partner oluliste poliitiliste ja sot-siaalsete eesmärkide saavutamisel.

Selles, et kodanikuühenduste avalikust eelar-vest toetamise ja üldsuse teavitamise süsteemi tu-leks kaardistada, korrastada ja täiustada, leppisid avalik võim ja kolmas sektor kokku juba peaaegu kümme aastat tagasi, kui koostati Eesti kodaniku-ühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK).

Aastate jooksul ongi tulnud erinevaid algatusi kodanikuühenduste rahastamise süsteemi korras-tamiseks ning nüüd on valminud juhendmaterjal, mis on suunatud kodanikuühenduste rahasta- jatele. Juhendmaterjali saab kasutada nii olemas-olevate rahastamisprotsesside täiendamisel kui ka uute rahastamiskordade väljatöötamisel.

hüva nõuREGiONAALMiNiSTRi VALiTSEMiSALA iNfOLEHT

Hüva nõu

kodanikuühendustele

Juhendmaterjali on vaja, kuna kodanikeühen-duste rahastamist ei ole alati seostatud ministee-riumide ja kohalike omavalitsuste prioriteetide ja poliitika elluviimisega. Samuti on erinevad orga-nisatsioonid kasutanud rahastamisel erinevaid mõisteid ja põhimõtteid.

Nii oleme praegu olukorras, kus kodanikeühen-dusi rahastatakse kindlaks kujunenud tavadel, aga nende tavade põhimõtted on erinevad ja mõ-nikord ei ole rahastamine nende põhimõtete tõttu läbipaistev.

Koolitused toimuvad novembrist veebruarini Eesti linnades (Tallinnas, Tartus, Võrus, Haapsa-lus, Jõhvis, Paides, Rakveres, Pärnus ja Viljandis).

Juhendmaterjali koostas SA Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös töörühmaga, kuhu kuu-lusid ministeeriumide, riigi sihtasutuste ja koda-nikuühenduste esindajad. Materjal valmis „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korras-tamise programmi“ raames. Juhendmaterjal koosneb neljast osast, milleks on:� rahastamise põhimõtted ja

rahastamisliikide kirjeldus;� projektitoetuse ja tegevustoetuse

andmise põhisammud;� rahastamise protsessi kõikide etappide

kirjeldus� praktilised näidisdokumendidKoolitused on tasuta, kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Neist neli koolitusgruppi avatakse uuel aastal. Rohkem infot juhendmaterjalide ja kooli-tuste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt: www.siseministeerium.ee/rahkon

Kellele on koolitus mõeldud?Koolituste sihtrühmaks on kodanikuühenduste rahastamise ettevalmistamise, elluviimise ja järe-levalvega seotud ametnikud kohalikest omavalit-sustest ja ministeeriumidest. Samas on kooli- tustele oodatud ka kodanikuühenduste juhid.

Aeg Toimumise koht23.11.2012 Haapsalu – Haapsalu Kultuurikeskus29.11.2012 Tartu – Hotell Tartu konverentsikeskus30.11.2012 Võru – Võru kultuurimaja Kannel7.12.2012 Jõhvi – Jõhvi Kontserdimaja14.12.2012 Rakvere – Wesenberghi Hotell11.01.2013 Tallinn – Hotell Park inn by Radisson Central Tallinn18.01.2013 Pärnu – Tartu ülikooli Pärnu kolledž25.01.2013 Paide – Nelja Kuninga Hotell31.01.2013 Tartu – Hotell Tartu Konverentsikeskus1.02.2013 Tallinn – Hotell Park inn by Radisson Central Tallinn

SüGiS 2012 I 13


häirenupp

„Alates sellest aastast alustame uud-se vabatahtlikel põhineva häirenu-pu teenuse pakkumist, mis või- maldab suurendada õnnetuste avastamise kiirust ning seeläbi en-

netada õnnetuste raskete tagajärgede tekkimist,“ tutvustas projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“ selle juht Liina Kirsipuu.

Häirenupp on mõeldud üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus viibivatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral abi kutsumisega hätta jääda. Siin tulebki appi häirenupp – GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaa-saskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-kes-kusest. Keskuse kaudu jõuab teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni, kes saavad seejärel appi tulla. Tänu suitsuandurile jõuab tulekahju-häire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas ise ei ole võimeline nupule vajutama.

leMMI KANN

TeKsT:

Kes rahastab?Projekti rahastavad Eesti-Šveitsi koostööprogram-mi Vabaühenduste fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KüSK). Projekt sai toetust KüSKi suur-projektide taotlusvoorus, mille rahastamisotsused tehti tänavu kevadel.

Otsustasime projektis osaleda, kuna soovime olla uuendusmeelne omavalitsus ning järgida Eesti riigi sotsiaalpoliitikat, mis pöörab järjest enam tähelepanu sotsiaalteenuste loomisele ja arendamisele. Mullu võimaldas pilootprojekt häirenupu teenuse viiele valla eakale elanikule. Projekt täitis eesmärki ning seetõttu julgesime sammu edasi astuda – nüüd on võimalik eakatele paigaldada lisaks häirenupule suitsuandur ja klient saab tasuta tulekustuti. Suurt lisandväärtust näeme ka vaba-tahtlike kaasamisel projekti, see rikastab kogukonna võimalusi. Kuna Anija vald on territooriumilt väga suur ja elanikkond paikneb hajusalt, on vabatahtlike kaasamine üks kiire abi osutamise võimalus. Vabataht-lik jõuab inimeseni tavaliselt kiiremini kui tuletõrje või kiirabi. Vabataht-like kaasamisega loodame tugevdada kogukonna sidusust ja üksteisest hoolimist. Marge Raja

Anija abivallavanem

MTü Eesti Naabrivalve uus häirenupu teenus võib olla kohalikule omavalitsusele

hea võimalus, kuidas hoida kokku hoole- kandekuludelt – tänu vabatahtlike abiga

toimivale häirenupu süsteemile võivad eakad ja puuetega inimesed kodus iseseisvalt

paremini hakkama saada.

hoiab raha kokku

Anija vald: tugevdame kogukonna sidusust

„Häirenupu teenuse abil soovime kasvatada inimeste turvatunnet ning pakkuda neile mee-lerahu teadmise kaudu, et õnnetuse korral on ala-ti keegi appi tulemas,“ selgitas Kirsipuu.

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus tugineb pi-lootprojektil, mis viidi paar aastat tagasi läbi koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega. Üks pro-jektis osalenutest oli Kernu vald. Kernu vallavalit-suse sotsiaalnõuniku Merike Lepiku sõnul otsustati toona osaleda, kuna üks eakas vallaela-nik hukkus tulekahjus.

„Projekt oli hea võimalus anda turvatunne eakatele või ka puudetega inimestele, et tervise-rikke või õnnetuse korral on abi saabumine kii-rem ja kindlustatud,“ rääkis Lepik „Kindlasti soovitan häirenupu kasutamist,“ kutsus Lepik tei-sigi valdu üles projektiga liituma.

Kirsipuu sõnul on Eesti Naabrivalvel plaan arendada häirenupu teenus üle-eestiliseks ja kät-tesaadavaks igale abivajajale. „Kui leidub inimesi, kelle elukvaliteeti saaksime häirenupu teenuse abil parandada, oleme valmis alustama läbirääki-misi kohaliku omavalitsusega ning tegema ette-valmistusi teenuse käivitamiseks,“ ütles Kirsipuu.


14 I SüGiS 2012

Raha eest sõlmitud fiktiivne abielu välismaal ei jää

enam pelgalt paberilehele välismaa arhiivis ning on selge, et tulevikus hakkavad

erinevad rahvastikuregistrid omavahel veelgi enam suhtlema. Juba praegu jõuavad perekon-

naseisuandmed Euroopa Liidu teistest riikidest Eestisse umbes aastaga.

lIIS KäNGSePP

TeKsT: „Kui naised on mingil perioodil välis-maal raha eest näilikke abielusid sõl-minud, siis arvatakse, et need ei kehti üle piiri ega tule välja,“ räägib Regionaalministri valitsemisala nõu-

nik Kristi Joamets, kes oma igapäevatöös tihti fiktiivsete abieludega seonduvate probleemidega kokku puutub. „Euroopa Liidus on tendents, et riigid vahetavad perekonnaseisuandmeid,“ ütleb Joamets, lisades, et on vaid aja küsimus, millal ha-

Näilikabielu

jätab jälje

katakse infot mõnes teises ELi riigis sõlmitud abi-elu kohta automaatselt Eestisse saatma.

Praegu see süsteem veel ei toimi, seega püütak-se probleemsemates riikides teha rohkem koos-tööd kohalike konsulitega ja edastada infot nendele riikidele, kelle kodanikku kahtlustatakse fiktiivabielu sõlmimises. Enim sõlmivad Eesti ko-danikud näilikke abielusid Iirimaal ja Küprosel, kus on lihtsam abielluda.

Kes, kus ja miksEnamasti sõlmivad näilikke abielusid vaesema-test piirkondadest ja madalama haridustasemega väga noored naised, kes ei suuda ette mõelda, millised tagajärjed võivad fiktiivsel abielul olla, vaid neid ahvatleb raha, mida abielu sõlmimise eest pakutakse. Tendents on, et näilike abielude sõlmijad on aina nooremad. Tihti ei mõtle nad aga sellele, et selle abielu lahutamine võib tulevi-kus minna palju kallimaks kui tehingu eest esial-gu saadud tulu.

Enamasti tuleb neile kunagi raha eest antud all-kiri meelde alles siis, kui luuakse uus perekond ja saadakse laps, kelle sündi registreerima minnes selgub, et rahvastikuregistrisse märgitakse lapse isaks hoopis võõras mees.

SüGiS 2012 I 15


„Meie perekonnaseaduse järgi on lapse isa mees, kes on lapse emaga abielus. Pole midagi te-ha,“ selgitab Joamets, kelle sõnul tuleks enne Eestis uuesti abiellumist tühistada või lahutada kõik eelnevad abielud, vastasel juhul kannatavad vanemate rumalate tegude tõttu kõige enam just lapsed. Näiteks võib tulevikus tekkida olukord, kus abielumees, kes pole lapse isa, võib nõuda lapselt enese ülalpidamist, lapse surma korral pä-rida tema vara või ka lihtsalt viia ta Eestist ära.

Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus andis tänavu välja uuringu „Perekonna taasühinemise õiguse kuritarvitamine: fiktiivabi-elud ja põlvnemise kohta valeandmete esitamine Euroopa Liidus ja Eestis“. Uuringust tuleb välja, et peaaegu kõigis liikmesriikides on põhjused, miks näilikke abielusid sõlmitakse, peamiselt majan-duslikud. Abielusid sõlmitakse ka sõbra või tutta-va aitamiseks, kaastundest, humanitaarsetel põhjustel või idealismist. Samuti kasutatakse näi-likke abielusid selleks, et nooremad kolmanda riigi kodanikud saaksid tegutseda vanema kutsuja hooldajana. Taotleja perspektiivist vaadatuna on peamine motivaator ikkagi elamisõiguse saamine.

Mida saab KOV ära teha?Joamets usub, et KOV saab palju ära teha, jaga-des infot näiliste abielude tagajärgede kohta ja andes nõu, kuidas juba sõlmitud fiktiivseid abi-elusid lahutada või tühistada. Infot võiks jagada just kooliõpetajatele, kes saaksid seda kooliõpi-lastele edasi anda.

„Perekonnaseisuametnikud võiksid käia kooli-des rääkimas, et näilikke abielusid ennetada,“ soovitab Joamets.

Kui naine tuleb lapse sündi registreerima ja avastab, et ta on abielus mõne kolmanda riigi ko-danikuga, saab KOV sünni registreerimist kahe kuu võrra edasi lükata. See annab emale lisaaega kohtusse pöördumiseks, et eelmine või eelmised abielud lahutada. Tasuks aga meeles pidada, et kaks kuud ei pruugi olla piisav aeg ja abielu(d) tu-leks lahutada enne lapse sündi.

Joamets paneb südamele, et kui abieluline suhe välismaalasega lõpeb – ja polegi vahet, kas tege-mist on fiktiivse või reaalse abieluga – tuleks kind-lasti vormistada ka lahutus. Kusjuures lahutus võib minna tunduvalt kallimaks kui fiktiivse abi-elu eest saadud raha.

„Üks mõttetu toiming võib tuua kaasa niivõrd palju probleeme, mida ei oska ettegi näha,“ tooni-tab Joamets. „Tagajärgedega on juba raskem te-geleda. Igal juhul on odavam mitte sõlmida fiktiivset abielu.“

Narkomaanist emal sündis laps. Lapse huvides eraldas kohus lapse emast sünnitusmajas, pärast võõ-rutusravi saadeti laps lastekodusse ja alustati menetlust, et võtta emalt lapse hooldusõigus. Ema ise lapse vastu huvi ei tundnud ning ka bioloogiline isa oli narkomaan. Viis aastat varem oli ema välismaal abiellunud kolmanda riigi kodani-kuga. Kui temaga ühendust võeti, kinnitas ta, et ei ole lapse isa ning pole temast huvitatud.

Siis aga hakkas mehel lõppema abielu kaudu saadud Euroopa Liidu elamisluba ja ta muutis oma sõnu, öeldes, et on ikkagi tegelikult lapse isa, soovides ilmselt last kasutada

elamisõiguse saamiseks ELis. Pole teada, mis saatus last ootaks, kui mees tõesti saaks endale lapse hooldusõiguse.

Last saaks kaitsta, kui kohus võtaks hooldusõiguse ära nii emalt kui ka sellelt kolmanda riigi kodani-kult. Samuti võiks lapse bioloogili-ne isa vaidlustada lapse sünni- kandesse kantud andmed, kuid narkomaanist isa pole ilmselt sellest huvitatud.

Kuna tegemist on ülepiirilise juhtumiga, võib kohtumenetlus olla tavapärasest tunduvalt keerulisem ja võtta märkimis- väärselt kauem aega.

Kuidas kaitsta vastsündinud last?

Tagajärgedega on juba raskem

tegeleda. Igal juhul on odavam mitte sõlmida fiktiivset abielu.

Näiteid elust enesest

Naine tuli koos lapse bioloogilise isaga lapse sündi registreerima, aga perekonnaseisuasutuses sel-gus, et lapse emal on kolm kehtivat abielu erinevates välisriikides – sealhulgas iirimaal ja Küprosel, mis on levinumad näilike abielude sõl-mimise kohad ELis.

Nii Eesti kui ka enamiku Euroo-pas kehtivate seaduste järgi loetak-se lapse isaks eelkõige lapse emaga abielus olev mees ning sellest üld-reeglist saab teatud tingimuste olemasolul teha erandeid. Selle juhtumi puhul tekib õigustatud küsimus, milline abielumees peaks olema lapse isa – kolme isa ju korraga olla ei saa.

Hiljem sõlmitud abielud peaks kehtetuks tunnistama, esimese abielu lahutama. Seda võimalust selgitati ka emale, kuid selgus, et

emal pole kohtusse pöördumiseks raha ja lapse isaks kanti registrisse ema esimene abielumees. Lapse bioloogiline isa võib vaidlustada oma lapse isa andmed, siis saab ta õiguslikus mõttes oma lapse isaks.

Kui ema ei lahuta oma abielusid ja sünnib järgmine laps, saab ka selle lapse isaks ema abielumees ning bioloogiline isa isaks alles kohtumenetluse kaudu.

Lisaks võib selle juhtumi puhul tekkida ülepiiriline vaidlus ja kui vanemad oma lapse põlvnemise andmeid korda ei tee, võib hiljem tekkida väga tõsiseid probleeme – näiteks võib isik, kes on sünnikan-desse kantud lapse isana, viia lapse oma elukohariiki ja ema ei pruugi sealt enam last kätte saada. Lapse surma puhul võib aga tekkida küsimus, kes pärib tema vara.

Kes on tegelikult lapse isa?

16 I SüGiS 2012

sänna Kultuurimõis Võrumaal Rõuge vallas on üks neist, mis sai tänavu toetust teenuste- keskuste programmist. Tänu programmile

sai mõis oma teenuste ringi laiendada – avati pood ning asuti pakkuma pesuteenuseid.

Sänna Kultuurimõisa poest saab peami-selt osta mahe- ja kohalikku kaupa, aga ka välismaist ökokaupa, naturaalseid hü-gieenitarbeid ja isegi ehitusmaterjale. Nii on poes olemas kohupiimavärvisegud ja

naturaalsed pigmendid. Säästev renoveerimine on poepidajate silmis au sees, nii pakutakse veel õpetlikke raamatuid ja antakse hüva nõu, mis on saadud mõisa renoveerides.


Uued teenused

Sänna mõisas

ReGI

TeKsT:

Lisaks on teenusekeskuses nüüd olemas pesu-masin ja -kuivati ning isegi dušš – sel ajal, kui must pesu masinas keerleb, saab ennast puhtaks pesta. Teenusekeskuste programmi väliselt on käima lükatud raamatukogu, mille lugemissaalis saab värskema kirjandusega tutvuda. Lapsed võib saata lasteraamatukogu tuppa, kus saab ka joonistada, ning õpitubade ja ürituste ajal muu-tub ruum lastehoiuks.

Teenusekeskuses on veel kaugtöökeskus kolme arvutiga, kust ei puudu ka koopiamasin ja skänner ning mis õhtul muutub noortetoaks. Lisaks käib suure hooga kogukonna suitsusauna ehitamine.

Kokku esitati kevadel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 39 taotlust 25 taotlejalt, milles soovi-ti toetust 0,5 miljoni euro ulatuses. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot, maksimaalselt võis toe-tust taotleda 20 000 eurot projekti kohta.

Documents

Regionaalministri valitsemisala infoleht, sügis 2012