Ürituste kalender

JÄRVE COOLMärts 2006 nr 25

MÄRTSIKUU TÖÖPLAAN 2006 01.-02.03 Tütarlaste saalihoki 6.-7.klass 01.-14.03 Lastekirjanik Heljo Mänd 80 1.-4.klass Luuletuste illustreerimine 04.03 Füüsikaolümpiaadi vabariiklik voor 04.03 Hansapanga suusavõistlused 04.03 Maakondlik rahvatantsurühmade 3.a ja 4.b ülevaatus Jõhvi Gümnaasiumis 04.03 Virumaa matemaatikavõistlus võistkond Rakveres 07.03 Projekti “Ole normaalne” 9.tund 4.klassid 08.03 Tervisepäev Pannjärvel 1.-4.klass 09.03 Maakonna koolinoorte teate- võistkond suusatamine Pannjärvel 10.03 Pidu tüdrukutele 5.-12.klass 11.03 Majandusolümpiaadi piirkonnavoor võistkond Ühisgümnaasiumis 14.03 Emakeelepäeva tähistamine 5.-12.klass Külas Virve Osila Emakeelepäev – Heljo Mänd ja tema looming 1.4.klass 16.03 Projekti “Ole normaalne” 7.tund 3.klassid 17.03 Matemaatikavõistlus “Känguru” 3.-10.klass 23.03 Teatrimaagia Estonias 6.-9.klass 26.03 Vabariiklik filatelistide kokkutulek 27.-30.03 Koolielu karikatuuride ja koomiksite 5.-12.klass konkurss 28.03 Projekti “Ole normaalne” 10.tund 4.klassid 29.03 Kohtumine Jaanus Vaiksooga 3.-4.klassid 29.03 Teatrikuu raames “Muinasjutulaat” 8.c klass Jõhvi Gümnaasiumis 31.03 Nalja võib teha kogu aeg 5.-12.klass

HIND 5 krooni

* Koolilehe „JÄRVE COOL” lugejaloosi võitis 9. b klassi õpilane Roma Venger. Auhinnaks oli Bowlinguklubi 200 kroonine kinkekaart. Kuna loosikupongi täitjaid oli vähe, oli ka osavõtnute võiduvõimalus sellevõrra suurem. Roma Venger koos võidetud auhinnaga► ◄loosimiskomisjon: Kristel Tamm(direktsioon), Olga Hodakovskaja („Järve Cool”), Sirje Jõemaa

Sõbrapäeval töötas postiteenistus, mille abil sai iga klass oma õnnitlused edastada just neile sobivasse postkasti. ▼

Koera-aasta algust tähistasid algklassid kutsunäitusega ▼

Persoon

Koolitädi Helju Mähküll

Kui kaua te juba meie koolis töötate? Oi, väga kaua. 10 aastat vist juba. Mis teile meie kooli juures meeldib? Kõik on normaalne. Kas teile lapsed meeldivad? No paistab, et meeldivad – ära pole veel kedagi söönud. Kus te veel töötanud olete? Trafotehases, Püssis puitplaaditehases. Miks te siia tööle tulite? Milla arvas, et ma suren seal Püssis maha. Tiris mind siia tööle hoopis. Mis te vabal ajal teete? Vaatan televiisorit, käin külas, loen lehti. Mis teie lemmikseriaal on? Vaatan kõike, mis telekast tuleb, aga lemmikud on ikka seebikad, neid vaatan ka kõiki. Kas te alkoholi ka tarbite? Ei tarbi, ma olen ilma alkoholitagi ... Kas te olete abielus ? Olen küll. Kas teil lapsi ka on? Jah, kaks last ja kolm lapselast.

Mida te tahaksite veel öelda?

Mis te mind ikka sinna koolilehte topite?! Ma niigi valget verd ja veidi napakas.

Intervjueerisid: Priit Purka ja Maarja Vilumets 10.a klass

2

Lemmiktoit: Ma söön kõike, mis hamba alla ei karju, aga eriti meeldivad igasugused erinevad lihatoidud. Lemmikjook: Mulle meeldivad kohv ja tee. Lemmikraamat: Lemmik puudub. Ma ei loegi raamatuid. Sünnipäev: 9. august Tähtkuju: lõvi

Täna on meil vastlapäev, suurel Sinivoore mäel. Koos kõik poisid, tüdrukud, muidu mehed, rüblikud. Neil sõbraks kaasas kelgud, suusad ja kukkumisest valusad on puusad Kõige pikema liuga sain hakkama mina! Jah!Jah! Artur-poiss, see olid Sina! Marion & Veljo 11. klass

3

ALGKLASSI LISALEHT

Vahel ma unistan

Vahel ma unistan, et oleks mul tiivad, et siis kui vaid soovin nad lendu mind viivad. Lendaks siis kaugele ja kaeks ilmas ringi. Sõpru saaks uusi ning teadmised mingid, mis aitavad mõista, kuis maailm me ümber elab ja hingab. Vahel ma unistan, et oleksin suur – koera siis võtaks ja hamstri, kel puur.

Käiks tööl ma siis uhke läikiva autoga ja ärimees oleks, keda kõik austavad. Siis jälle unistan, et koolist saaks priiks, lustiks ja mängiks kogu aeg rõõmsalt nii. Aga mul tarkust nii väheks jääks siis, ärimeest nõnda küll minust ei saaks. Ei oleks koera, ei autot, ei maja, selleks on ikkagi kooli mul vaja. Sestap on tore, et koolis ma käin, kui nõnda mõtlen, siis rahule jäin.

Martin Sakk 4.b klass

Karl Kõrvek 3a.klass► Kas sulle meeldib koolis käia? Meeldib küll. Mis tund sulle kõige rohkem meeldib? Inglise keel. Millega sa vabal ajal tegeled? Vabalt olen. Martin Lass 3a.klass Kas sulle meeldib koolis käia? Ei meeldi. Mis tund sulle kõige rohkem meeldib? Rütmika Millega sa vabal ajal tegeled? Mängin, õpin.

Kati koos Kessuga. Karu Kati kõmpis koos kass Kessuga koju. Kati kass Kessu kadus karjamaale. Karjamaal kepslesid kiitsakad kitsed. Kitsedel käes kreemikad kassikäpad. Kass Kessu kartis kitsi. Kitsed kiikasid kassi, kui kass korjas karu Katile kauneid kassikäppe. Kati kutsus Kessu koju. Kati kallistas Kessut, kinkis Kessule kirju kalakese. Kitsed kepsutasid kassikäppade keskel.

Karl Kõrvek 3.a klass

Intervjuu õpetaja Reet Kukega: Kas teile meeldib õpetaja olla? MUIDUGI Mis teile koolis meeldib? Laste säravad ja siirad silmad ning eneseteostus. Millega tegelete vabal ajal? Käsitööga — hea valmistada ja iluuisutamist vaatan ka meeleldi. Lemmikkirjanik/raamat? Oskar Luts ja tema teosed, eriti „Kevade”

Intervjuu õptetaja Ülla Toomjärvega:

Kaua te olete töötanud siin koolis?

40 aastat. Alates 1965 sügisest Kohtla-Järve 1.Keskkoolis, mis asus vanalinnas. Alates 1983.aastast selles majas.

Mis teile siin koolis meeldib?

Kõik meeldib. Kõige rohkem kindlasti lapsed. Meeldivad üritused meie koolis, mida me koos organiseerime. Kindalasti kolleegid, kellega koos töötan. Palju on meeldivaid noori kolleege…

Millega te vabal ajal tegelete?

Vaba aega on muidugi minimaalselt. Meeldib kuulata muusikat, lugeda (loen ka palju erialast kirjandust). Praegu elab minu juures ka poja pere ja sellepärast pühendan palju aega pojatütrele.

Lemmikkirjanik/raamat?

Kahtlemata eesti kirjanikud Oskar Luts ja A.H. Tammsaare. Kui vaatan nende teoste põhjal vändatud filme, siis pärast kindlasti lehitsen ka teosed üle.

Miks te hakkasite õpetajaks?

See oli tõuge, kuna pedagoogilises instituudis jäin konkursil 6.-ks, sest saksa keelt õppima võeti ainult 5. Kuna olin juba keskkooli 11. klassis asendanud saksa keele õpetajat tema puudumise ajal, siis tegi direktor mulle ettepaneku kohe sügisest asuda tööle selles samas koolis , mille kevadel lõpetasin ning jätkata haridusteed kaugõppes. Ma olin rõõmuga nõus. Nii et 11 aastat õpinguid meie koolis ning 40 aastat tööd.

Priit Purka 10.a klass

ALGKLASSI LISALEHT

4

GERDA JUSE 4.B 1. Koolis meeldib käia normaalselt. 2. Õpetaja on hea. 3. Tundidest meeldivad muusika ja eesti keel. 4. Kooli juures ei tahaks mitte midagi muuta. 5. Meeldejäävaim ekskursioon oli vastlapäev õpetaja juures, kus sõime hernesuppi. 6. Sinivoorel toimunud vastlapäev meeldis väga.

1. Kuidas koolis meeldib? 2. Kuidas sulle õpetaja meeldib? 3. Millised tunnid sulle meeldivad? 4. Mida tahaksid muuta kooli juures? 5. Meeldejäävaim ekskurssioon klassiga? 6. Kuidas oled rahul Sinivoorel toimunud

5

LAURA AMMAS 3.A 1. Meeldib väga koolis käia, väga lõbus on ja sõpradega saab koos olla. 2. Meie õpetaja oskab hästi õpetada. Kui pahandusi tehakse siis on normaalne karistus. Ta korraldab meile palju üritusi ja annab palju komme. 3. Lemmiktunnid on matemaatika ja loodusõpetus. Matemaatikas saab lahendada palju ülesandeid ja loodusõpetuses saab palju uut ja huvitavat teada. 4. Koolis võiks toimuda rohkem näidendeid ja üldse võiks olla rohkem üritusi. 5. Ekskurssioon Tallinna Õhumuuseumisse ja “Tupla” reis, mille eelmine aasta võitsime. “Tupla “ reisist jäi meelde paadisõit. 6. Sinivoorel toimunud vastlapäev meeldis väga, oli põnev ja huvitav.

ALGKLASSI LISALEHT

Sõber Mul on sõber Põlvamaal, suvel siia tuleb ta. Ta on tüdruk, tore, kena, Kadri on nimeks temal. Suvel koos me heina teeme, põllul peete rohime. Aga hiljem õhtupoole üheskoos me mängime. Peitust, kulli, poodi, kooli, vahel meres ujume. Ootan juba pikisilmi, millal saabub suvi, seni sõbrapäevaks saadan tervitusi! Triinu Teppe 2.a klass

Meie kodu Me kodu ei asu ei metsas, ei linnas. Ei suurte teede ääres, ei rannas. Kuid ometi teeni on samme vaid kaks ja ujuma minnes ei lõpe meil jaks... Kodust kaugel pole linnaplats ja sauna taga algabki mets. Me kodu on väike, on kitsas seal, kuid ometi halvastki kodus saab hea. Maret ja Margus Paavel 4.b klass

Kodu Saka külas puude varjus, asub minu koduke. Kus mu ema, kus mu isa, kus mu väike vennake. Kodus on mul palju mänge, mida mängin vennaga. Ema-isa õpetab, meid seda kõike jagama. Elu on meil peres tore, ema, isa on mul head. Halbi mõtteid meil ei ole, pere on meil nagu peab. Freddy Saatman 2.a klass

KARU KATI. KORD KOHTUS KARU KATI KUULSA KISA-KÕRI KÄTIGA. KARU KATI KÜSIS KÄTILT, KUHU KÄTI KIIRUSTAB. KÄTI KIIRUSTAS KULTUURIMAJJA KITARRI KONTSERDILE. KÄTI KUTSUS KARU KATIT KAASA. KATI KÄTIGA KÄEST KINNI KEKSISID KULTUURIMAJA KÕRVAL. KARUDEL KÕMISES KÕRVADES KITARRI KEELTE KILIN. KUI KAUNIS! KATI KIITIS KÄTIT. KONTSERT KESTIS KAUA. KATI KINKIS KITARRISTILE KAUNI KARIKAKRA.

Andres Kivil 3.a klass

ALGKLASSI LISALEHT

JÄNES JUKI. JÄNES JUKI JOOKSEB JA JÄÄB JÄÄSSE. JÄNES JUTI JOOKSEB JUKI JUURDE. JÄÄAUGUS JÄÄKARU. JÄÄKARU JOOKSIS JÄLLE JUKILE JÄRELE. JÄÄKARU JAHTIS JÄNES JUKIT. JUKI JA JUTI JOOVAD JÄÄAUGUS JOGURTIT JA JÕHVIKAMORSSI. JÄÄKARU JÄREL JOOKSIS JÕEHOBU JURR JÄÄTISEGA. JÄÄTISED JÄÄS JA JÕHVIKAMORSS JÄÄS. JÄÄKARU JA JÕEHOBU JOOVAD JULGELT JÄÄS JOGURTIT JA JÕHVIKAMORSSI.

Kelli Rümmel 3.a klass

6

PÕRSAS PAMP. PÕRSAS PAMP PESI PEAD. PAMP PANI PUHTA. PLUUSI. PÄRAST PESU PÕRGATAS PAMP PUNAST PALLI. PALL PÕRKAS PORISSE PUHHTI! PAMP PEAB PALLI PESEMA. PAMP PILLAB PALLI POTSTI PANGE. PÄRAST PA M P P Õ R G AT A B , PILLUTAB PALLI. PÕÕSAST PIILUB POLLA, PALL PLÄRTSTI PURUKS. PAMP PILLAB PISARAID, PANEB PEA PADJALE

Kristina Burk 3.a klass

PARGIS. PÕRSAS PAMP JA PRUUN PÕDER PIKUTAVAD PARGIS PIKAL PINGIL. PARGI PINGIL PUHAS PANN, PUNANE POTT. PÕRSAS PAMP PRAEB PANNIL PUTRU. PUDER PODISEB PAHURALT PANNIL. PANN PLÄRTSATAS PINGILT PORISSE. PUNASES POTIS PODISEB PIIMASUPP. PUDER PODISEVA PIIMA- SUPIGA POEVAD PÕRSAS PAMBULE PUNUSSE. PRUUN PÕDER PUHKAB PINGIL. PÄRAST PÕRGATAB PÕDER PAMBUGA PUNAST PALLI.

Gerton Korsten 3.a klass

7

8

Bradfordi Ülikool kutsub Ida-Virumaa noori Inglismaale õppima Esmaspäeval, 20. veebruaril külastas Ida-Virumaad Bradfordi Ülikooli esindaja mr. Andrew Carruthers, et tutvustada kohalikele noortele õppimisvõimalusi Inglismaal ning kutsuda neid valima ülikooliõpinguteks just Bradfordi. Ida-Virumaa oli üks kolmest Eesti paigast, mida Andrew Carruthers külastas: teisipäeval kohtus ta Tallinna ning kolmapäeval Tartu abiturientidega. Põhjusi, miks inglane kahe suurlinna kõrval külastamiseks just Ida- Virumaa valis, on mitmeid. Virumaa koo-lid on tuntud kõrgete tulemuste poolest reaalainetes, samuti on märkimisväärselt kõrge inglise keele valdam-ise tase - Carruthers näeb idavirulastes potentsiaali saada oma ülikooli tudengiteks. Praegu õpib Bradfordis 28 eestlast ja ligi 50 lätlast. Bradfordis õppimine on prestiižne Kui ajakiri Financial Times reastas 100 maailma paremat ärijuhtimisalast haridust andvat kooli, võttis Brad-fordi Ülikool auväärse 73. koha. Selle ülikooli hüüdlause on: "Making knowledge work!" ("Rakendame teadmised töösse!"). Õppekavasid arendatakse tihedas koostöös tööstusettevõtetega-Bradford spetsialiseerub disaini ja tehnoloogiaga seotud erialadele, kuigi esindatud on ka sotsiaalteadused (psühholoogia, sotsiaaltöö, keeleõpe jm). 95 % Bradfordi lõpetanutest leiavad erialase töö 6 kuu jooksul peale lõpetamist - selline tulemus annab Bradfordile Suurbri-tannia koolide seas paremuselt 2. koha! Kuigi Bradford on peaaegu poole miljoni elanikuga Inglismaa suurimaid linnu, õpib sealses ülikoolis vaid 10 000 täiskoormusega tudengit. Viiendik tudengitest on välisõppurid esindades 110 erinevat maailma riiki. Eestlased ei pea tasuma õppemaksu. Eesti noori kohutab õpingute jätkamisele Inglismaal mõeldes õppemaks, mis võib ulatuda kuni 3000 naelsterlingini aastas. Mida aga tihtilugu ei teata, on see, et alates Euroopa Liiduga liitumisest ei pea eestlased õppemaksu tasuma. Tudeng tasub õppemaksu alles peale ülikooli lõpetamist ja sedagi vaid juhul, kui tema sissetulek ületab 15 000 naelsterlingit (ligikaudu 350 000 krooni) aastas. Bradfordi ülikool pingutab selle nimel, et näha oma tudengite seas välismaalasi - seepärast toetab ülikool eestlaste õpinguid stipendiumi näol kuni ligi 48 000 krooniga kolme õppeaasta jooksul. Lisaks sellele aitab ülikooli karjääritalitus leida tudengile osalise ajaga tööd, et noor suudaks iseseisvalt oma õppimise ja elami-skulude eest tasuda. Keeltekool aitab sisseastumisel. Bradfordi Ülikooli Eesti partner on Bellnori Keeltekool, mis levitab infor-matsiooni ülikooli võimaluste kohta Eestis ning aitab noori sisseastumisdokumentide vormistamisel. Kui abi-turient on võtnud sihiks astuda Bradfordi Ülikooli disaini, tehnoloogia ja inseneriteaduse erialale, vormistab Bellnori Keeltekool kõik vajalikud dokumendid ning teeb seda täiesti tasuta! Bellnori Keeltekooliga saad ühendust telefonil 7 402 466, e-kirjaga bellnor.tartu@online.ee või tulles Tartu esin-dusse Tartu Ülikooli raamatukogus, Struve 1, Tartu.

Maria Kupinskaja 56.lend

Välismaale õppima!?

Toimetus: Olga Hodakovskaja, Kristina Kello, Ženja Radtšenko, Ingrid Kirsipuu, Liina Lont, Priit Purka, Maarja Vilumets, Mari Halliksaar. jarve.cool@jarve.edu.ee

Mis juhtub siis, kui on täitunud 90.-s eluaasta Ma ei tegele enam luulega ega püüa riimida mingit saasta Istun rahulikult kiiktoolis ning seal mööduvad minu elupäevad Päev-päevalt veelgi vananedes silmad surma lähenemas näevad Ning millest tunneks puudust olles taoline vanamehe-tarikas Ah-jaa mul puudub auhinnakapis eesti luule karikas Kuid mind ju võitjaks valitakse kui poleks nõnda intrigeeriv Ning selles põlves pensionitõus õndsalt inspireerib Janek Veedla 11. klass

Miks jalgratta terve õhukumm tühjeneb ükskord ikkagi? Õhu molekulid kummi sees on pidevas liikumises ja põrkuvad üksteise vastu. Seetõttu kuluvadki nad aja jooksul ja muutuvad väiksemaks. Siis tuleb uusi terveid molekule juurde pumbata.

24. veebruaril 2006 tähistas Eesti Vabariik oma 88. sünnipäeva. Meie koolis korraldati aktused ja direktori kohusetäitja vastuvõtud tublimatele õpilastele ning kõigile kooli töötajatele.

Eesti Vabariigi 88 sünnipäeva puhul olid direktori kohusetäitja vastuvõtule

kutsutud:

Mikk Niinemäe 5.A

Liisi Sünd 5.B

Jevgenija Kipritš 6.A

Priit Paidla 6.B

Sander Sööt 7.A

Daniil Golubev 7.B

Kristiina Juuse 7.C

Mari-Liis Sillat 8.A

lisa

Eesti Vabariik 88

Eve Tooming 8.B

Erika Sulg 8.C

Vootele Valter 9.A

Maido Lillemets 9.B

Mari Halliksaar 10.A

Jelizaveta Lukjanova 10.B

Julija Aleksandrova 11.

Karoliina Räitsak 12.A

Olga Katšanova 12.B

10

◄Meie kooli eelmist direktorit Sirje Jõemaad autasustas Vabariigi President Valgetähe IV klassi ordeniga.

Sirje Jõemaad õnnitleb saadud autasu puhul kooli praegune direktori kohusetäitja Irina Tokman. ►

Eesti Vabariik 88

Mu kodumaa on Eestimaa ja siin ma tahan elada. Siin kõigil suus on eesti keel ja kodudes on eesti meel. Eesti on mu sünnimaa, siin ma kasvan, suureks saan. Eestimaa on ilus maa, sügisel ja talvel ka. Eestimaa on väike maa, siia mahun mina ka. Eestimaal on metsad, mäed, Läänemeri, järved, jõed. Minu jaoks on kodumaa sulav kevadhommik – vulisevad ojad, veed, jalas on mul kummik. Minu jaoks on kodumaa hämar suveõhtu – vanaema juures me peidame end põhku.

Iga toanurk nii armsalt on tuttav, kus ka poleks, sinna tagasi ruttan. Kõik mu mängud on seal mulle kallid – olgu nukud või autod või pallid. Kodus päike kõige soojem, mured perega jagan seal pooleks. Keegi mulle seal alati toeks ning siis raskused enam ei loe. ◄Üle aastate kõlas aktusel jälle meeste laul

Autorid: 2.a klass: Triinu Teppe, Sven Poltorak, Freddy Saatman 2.b klass: Marek Juuse, Kristiina Mahmutov 3.a klass: Kadri Liis Leht, Inna Tarakanova, Kristiina Aav, Helis Paas, Mirjam Saarmets 3.b klass: Roland Sünd, Roland Tallerma, Martin Artjomov 4.b klass: Ede Laidro, Heigo Ers