KÕMSI LASTEAED JA ALGKOOL

DEEGUD

Renee Koljo4 klass

Kõmsi 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS......................................................................... 3

1. NÄRILISED............................................................................ 4

1.1 Deegulased........................................................................ 4

1.2 Eluase................................................................................ 5

1.3 Mänguasjad........................................................................6

1.3 Toitmine............................................................................ 7

1.4 Häälitsused........................................................................ 8

1.5 Tutvumine......................................................................... 9

1.6 Paaritamine........................................................................ 9

1.7 Järglased............................................................................ 10

2. DEEGUDE LIIGID................................................................ 11

2.1 Deegude liigitus................................................................ 11

2.2 Kuneldeegu....................................................................... 11

2.3 Karusdeegu....................................................................... 11

2.4 Muttdeegu......................................................................... 11

2.5 Rottdeegu.......................................................................... 12

2.6 Tavadeegu......................................................................... 12

3. HAIGUSED.............................................................................13

3.1 Suhkruhaigus......................................................................13

3.2 Neeru probleemid ............................................................. 13

3.3 Suu infektsioon................................................................. 13

3.4 Kae..................................................................................... 14

3.5 Silmapõletik....................................................................... 14

3.6 Parasiidid........................................................................... 14

3.7 Haavad…………………………………………………... 15

4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................16

2

Sissejuhatus

Selle teema valisin, kuna minul on kodus deegud. Paljud inimesed ei tea kes, millised on need

närilised. Oma töös tutvustan teile deegusid ning närilisi üldiselt. Nad on väga seltsivad,

targad, lihtsasti hooldavad loomad.

Näilised on kasvult, kehakatte, suuruse, kehakaalult ja värvuse poolest erinevad. Eestis on

umbes 32 liiki erinevat närilist. Näiteks hiired, rotid, deegud. Deegusid on kuute erinevat

liiki. Nad elavad mitmepealistes karjades Andides kuni Tšiili läänerannikuni. Üheks suureks

puuduseks on raske toitmine, kuna deegud ei tohi süüa magusat, mis põhjustab neil raske

kujulist suhkruhaigust mille tulemusena nad võivad surra. Üldiselt suhkrut sisaldavat toitu

süües on tagajärjeks surm. Lisaks vähesele teadmisele deegudest on ka loomaarstidel neist

vähe teadmisi, mis tähendab, et kui näriline on haigestunud ei pruugi paljud arstid teada,

milline ravi sobiks lemmikule. Üldiselt on tavalised haigused deegudel haavad, parasiidid,

suhkruhaigus, kae, suu infektsioon, silmapõletik ja neeru probleemid. Aga kui oma lemmikute

eest hoolitseda pakuvad nad nii rõõmu suurtele ja väikestele.

3

1. Närilised

Näriliste seltsi kuulub üle kolmandiku maakera tänapäeval asuvatest imetajatest ligi 2500

liiki, Eestis umbes 18 liiki. Nad rühmitatakse 32 sugukonda ja kolme alamseltsi. Esimesed

närilised tekkisid putuktoiduliste sarnastest esivanematest, kes kujunesid hilispalestoonias, u,

60 mln. a. tagasi. Nende lähim praegune elav sugulane on ameerika mägikobras. Sellesse

seltsi kuuluvate loomade kõige iseloomulikum, neid ühendav ja kõikidest teistest seltsidest

erinev tunnus on hammaskonna ehitus. Näriliste lõikehambad, mida nii ülemiste kui ka

alumiste lõualuu kummastki pooles leidub üks, on suure, ilma juurteta ning kasvavad

pidevalt; nende vaba ots on peiteljalt terav. Lõikehambad kuluvad ebaühtlaselt,

lõikehammastest hambalaies. Purihambad on ülalõualuu kummaski pooles 5 eespurihammaste

1. alalõualuus 4 kuni 1. Purihammaste arv ja nende mälupinnal ehitus on olulised tunnused,

mille järgi närilisi jagatakse sugukondadesse, alamsugukondadesse ja perekondadesse,

mõnikord kasutatakse neid ka liigi diagnostikas. Mõnede näriliste hammastel on selgesti

eristunud juured, enamikul need aga puuduvad ja sel juhul kasvavad hambad eluaeg. Närilised

on mitmesuguse suurusega: väikestest kuni meetripikkusteni ja mitmekümne kilogrammi

raskusteni. Ka keha kujult on eriti jäsemete ehituselt on nad erinevad tingutult kohastumisest

mitmesugustele olelustingimustele. Karvastik on harilikult hästi arenenud. Mõnedel närilistel

muutuvad pealiskarvad okasteks.

1.1 Deegulased

Nende ladinakeelne nimetus on Octodon Degus ja looduses leidub neid Tšiili läänerannikult

kuni Andideni. Nad võivad elada 1, 5 kilomeetrikõrgusel. Nende lähedasteks sugulasteks on

peetud merisigasid ja tšintšiljasid, kuid viimaste uuringute järgi võivad hoopis jänesed nende

lähimateks sugulasteks olla. Looduses elades peetakse neid suurteks kahjuriteks, kuna

hävitavad viljapõldusid, puuviljaaedasid, viinamarjaistandusi ja kaktuseaedasid. Deegud on

olnud lemmikloomadeks väga vähe aega. Alles 1950ndatel toodi esimesed isendid Tšiilist

Põhja-Ameerika ja Euroopa laboritesse. Laborites kasutati neid katseloomadena diabeediga

seotud katsetel. Seda põhjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud- neil puudub võime

omistada suhkruid toitudes. Isegi õunas leiduv suhkru võib olla neile surmav.

Deegud on umbes roti suurused pruunid loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud

4

jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja

haistmine on neil hästi arenenud ja deegud näevad ka väga hästi. Terve deegu hambad on

kollased või oranžid. Valged hambad on märgiks, et deegu on haige. Deegude hambad

muutuvad oranžiks paar nädalat peale sündi ja seda klorofülli pärast, mida leidub rohelistes

taimedes ja mis reageerib deegude süljega ja muudab hambad oranžiks.

Deegud on päevase eluviisiga närilised, kes looduses enamasti hommikuti ja õhtuti otsivad ja

koguvad toitu. Nad elavad 5-10 pealistes gruppides, millel on oma territoorium, kus on

mitmeid urusüsteeme. Urgude sissepääsude juures on kuhilad, mis koosnevad kividest,

mullast, puuokstest ja taimeosadest. Sellised hunnikud markeerivad territooriumi. Enamasti

võib nende juurest leida kõrgel positsioonil olevat isaslooma, kelle positsioon kohe peale

hunniku lõhkumist langeb.

Deegud on looduses ja ka kodus peetult väga sotsiaalsed loomad, kes vajavad oma kõrvale

liigikaaslasi. Looduses langeb üksik deegu kergesti saagiks. Koos elades nad puhastavad

üksteise karva ja magavad koos. Isased ja grupi teised emased aitavad emal poegi kasvatada.

Kodus soovitatakse neid pidada vähemalt kahe kaupa samast soost paaridena. Ohtu aimates

annavad deegud alarmi ja kõik jooksevad urgudesse. Deegude eluea üle on palju vaieldud ja

lõplikku üksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid on

ka 9 aastaseid deegusid (seda küll väga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kuna

neid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga lühendavad

ka ebasobiv toit, üksinda elamine ja kehvad geenid.

1.3 Eluase

Deegud vajavad suur puuri, et joosta ja ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum puuri

suuruseks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda õnnelikumad nad on.

Kindlasti peaks olema mitu korrust. Korrused ei tohiks olla võrest, kuna need põhjustavad

deegudele probleeme käppadega ja jooksuratas, piisavalt suur, metallist ja selline, kuhu saba

kuskile vahele ei saa jääda, seega metall pulkadega ei sobi. Deegudele väga meeldivad ka

erinevad pesad ja ka ise pesade tegemine, nii et salvrätid on alati teretulnud nende puuris.

Allapanuks sobib nii hein, vanapaberist tehtud allapanu kui ka saepurulaast. Deegudele

meeldib ka kaevata, nii et mida rohkem allapanu, seda lõbusam neil on. Puuri alumisele osale

võib väljapoole kinnitada pleksiklaasi, siis ei ole sodi kogu aeg põrandal. Puuri võib panna ka

5

piisavalt suure diameetriga torusid, oksi turnimiseks, õuest toodud oksad peab kuumutama või

kuuma veega pesema ennem, kui see pannakse pessa. Ja liivakausi see ei peaks kogu aeg ees

olema. Liiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks ja seda tuleks neile puuri panna 1-

2 korda nädalas pooleks tunniks. Kui see on liiga kaua puuris, hakatakse seda wc-na

kasutama. Sobib tavaline tšintšiljadele mõeldud liiv. Plastikust esemed tuleks neist eemal

hoida, kuna neid närides võivad nad tükke neelata ja seeläbi surra. Puuri tuleks puhastada

vähemalt korra nädalas. Parim jooginõu deegul on joogipudel, mis asub väljaspool puuri.

Sellisel juhul ei saa seda ära närida. Metallist otsa, mis asub puuris peaks aga iga päev

vähemalt korra katsuma, kuna nendes olev kuulike võib tihti kinni kuivada või on õhk vahel

ja loomad ei saa siis vett kätte. Joogikauss ei ole just eriti hea mõte, kuna see aetakse ümber ja

sodi täis. Sobib ajutiseks lahenduseks. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või

üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid, plastikust

näritakse kiirelt ära.

1.4 Mänguasjad

Mõned mänguasjad, mida saab ise teha või poest osta. Lihtsad asjad millega saavad lemmikud

mängida ning pakuvad suurt rõõmu.

Toidupall: seda on hea kasutada, kui nad on maas. Nad saavad seda veeretada ning palli seest

tuleb toitu.

Kookosekoore kiik: Deegudele meeldib kõike närida, siis oleks ideaalne teha kookusest kiik.

Nad saavad selles magada, kui ka tänu sellele ka hambaid teritada.

Rohu/heina kast: kui panna kast heina või rohtu täis saavad närilised selles kaevata, käike

uuristada, mängida.

Köis: Deegudele meeldib ronida ning köis on selleks ideaalne. Tuleb ainult vaadata, et see

oleks töötlemata puuvillast.

Lindude ja papagoide mänguasjad: kõik mis helisev, liikuvad osad on nende lemmikud

Täistopitud sokk: Tuleb võtta puhas ja pestud sokk ning see paberit täis panna. Tuleb vaadata,

et see poleks ajaleht ega mõnda mürgist ainet sisaldav paber. Täistopitud sokk tuleks panna

kas deegude mänguväljakule või puuri. Nad tassivad selle oma pesa juurde või otsivad

moodust, kuidas see katki teha.

Sulgedest pulk: nad tirivad pulka sulgedest.

6

Suurte avadega kuup: peale toidu tuleks sinna panna paberit, mida saavad ise kuubikust ise

tirida.

Toru: sinna võiks panna heina. Saavad sealt seina võtta, läbi käia.

Munapakk: tuleks puhtaks pesta ning sinna panna heina, toitu ning seejärel pakk kinni panna.

See on hea väljakutse närilistele.

Võrk: saab ise teha. Kuna deegudele meeldib turnida, siis oleks hea see nende puuri panna.

Saavad selle abil ronida.

Lina: looduses neile meeldib neile isetehtud tunnelitest läbi joosta. Tuleks mänguväljakule

panna lina ning lasta neil seal joosta.

1.5 Toitmine

Deegude toitmine ei ole eriti lihtne. Ebasobiv toit võib viia raskete haiguste ja isegi surmani,

seepärast on väga oluline teada kuidas deegud on õige toita, kuna ta sööks pea kõike, mida

talle pakkuda. Seega on parem neile pakkuda vaid deegule mõeldud toitu, mitte küpsiseid ja

muid enda arvates häid asju. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, mis

sisaldaks suhkrut, siis nende organism ei ole kohastunud selleks ja nad ei suuda suhkruid

omastada. Deegudele ei tohi magusat anda!

Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlasti

olema käepärast värske hein ja tšintšilja kuivtoitu, millesse segada merisea toitu. Merisigade

toidus on enamasti rohkelt c vitamiini, mis hoiab deegudel hambad korras. Tšintšilja kuivtoitu

võib segada ka natukese väikestele närilistele mõeldud kuivtoiduga, kuid kindlasti tuleks

vältida toitusid, kus on sees kuivatatud puuviljad. Kuivtoitu sööb täiskasvanud deegu umbes 2

supilusikat päevas, kui sellest aga jääb järgi, siis tuleb kogust vähendada. Kui deegud jätavad

toitu järgi, siis järelikult on neil võimalus valida ja kui nad valivad siis söövad nad ära vaid

paremad osad. Mis tähendab et nende jaoks võibolla kehvema maitsega, aga samas kasulikum

toit jääb alles ja nii võib neil tekkida mõne aine või vitamiini puudus. Lisaks kuivtoidule võib

neile anda porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokolit, kurki, lillkapsast, natuke

tomatit. Kui aias neid ei kasva ja neid poest ostetakse, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega

pesta, kuna säilitusained ja pestitsiidid on deegudele mürgised. Kapsast ei soovitata deegudele

üldse anda.

7

Maiuseks võib deegudele pakkuda üks-kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõned

päevalilleseemned, 1-2 pähklit, sobivad ka koorega, pisike tükk õuna või mõnda muud

puuvilja, mis poleks eriti magus.

Deegudele ei tohi anda toitusid, mis sisaldavad suhkruid, palju süsivesikuid ja rasvu. Seega ei

tohi anda näriliste segusid kus on palju maisi, liiga palju süsivesikuid, päevalilleseemneid ja

pähkleid või kuivatatud puuviljasid sest need sisaldavad suhkruid. Kui veel maiuseks anda

küpsiseid, siis võid kindel olla, et peagi areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb.

Tegelikult ei sobi enamus poes müüdavatest deegude toitudest, kuna sisaldavad just

eelmainitud aineid.

Deegudele peab pidevalt võimaldama ka midagi närida, õunapuu oksi, pappi, muidu kasvavad

ta hambad liiga pikaks ja ei saa enam süüa. Aeg ajalt võib neile pakkuda ka kaltsiumi kivi,

sealt saavad nad kaltsiumi, fosforit ja rauda. Deegudel peab olema alati ligipääs värskele

veele. Vesi peaks olema toasoe.

1.6 Häälitsused

Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja

oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest

aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui

paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis

kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist

pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.

Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.

Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka

võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma

kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise

põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides.

8

1.7 Tutvumine

Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja

oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest

aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui

paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis

kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist

pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.

Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.

Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka

võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma

kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise

põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides.

1.8 Paaritamine

Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal, keskmiselt kuue kuuselt. Sõltub see

nii kliimast kui teistest faktoritest. Deegud on tiined 90 päeva ja poegasid võib sündida 1-10.

Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad

kohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima (puuri võrevahed peavad olema piisavalt

tihedad!). Poegi võib emast võõrutada küll juba 5-6 nädalaselt, kuid parem on neid emaga

jätta kuni 8 nädalasteni. Emaseid poegi ei tohi isaga koos hoida peale seda kui nad on saanud

6 nädalaseks, kuna isa võib nendega paarituda. Kui on tõsine soov deegut paaritada ja arvad,

et on olemas sobiv isane ja emasloom ja keegi, kes suudab poegadele pakkuda head kodu,

siis tuleb vanemaid tutvustada nagu seda tehakse võõraste loomade puhul. Vahest emasele

valitud isane ei sobi ja ta hakkab teda ründama. Kui nad aga saavad sõpradeks, siis enamasti

algab peagi emasel ka jooksuaeg (sõltub isase juuresolekust). Ennem paaritumist nad lakuvad

üksteise nägu ja piiksuvad vaikselt. Kui paaritumine on toimunud, siis istub isane kõrgemal

kohal ja piiksub mitu tundi järjest väikeste vahedega. Peale seda võib isase emase juurest

eemaldada aga võib nad ka kokku jätta, kuna isane aitab hoolitseda laste eest (teised puuris

olevad emased aitavad ka poegade eest hoolitseda). Samas paarituvad nad enamasti kohe

9

peale poegade sündi uuesti, mis pole emasele kohe mitte kasulik. Aastas on deegu võimeline

saama kuni neli pesakonda. Tiine deeguga tuleb väga õrnalt ümber käia. Isegi väiksem kõhu

muljumine võib põhjustada aborti. Deegude tiinusest saab enamasti aimu alles kuu ennem

poegade sündi. Väikesed deegud arenevad kiiresti ja juba nädala kahe pärast söövad nad

tahket toitu ja joovad pudelist. Kui deegul on pojad, siis on parem puurist ratas ära võtta, kuna

pojad võivad seal istudes välja lennata ja haiget saada, kui ema jooksma hakkab.

Kindlasti tuleb õppida ka vahet tegema isastel ja emastel deegupoegadel, et ei juhtuks, et õde

ja vend kokku jäävad. Isastel deegudel on päraku ja suguelundi vaheline vahe peaaegu kaks

korda suurem kui emastel. Vanematel isastel on munandid selgelt näha.

1.9 Järglased

Deegude tiinus pole kunagi päris riskivaba – neil võib esineda hulk probleeme tiinuse ja

poegimise ajal ning ka pärast poegimist. 

Poegimisjärgse kaltsiumipuuduse vältimiseks tuleb deegudele tiinuse ajal juurde anda

kaltsiumipulbrit. Alla aastast deegut pole aga soovitatav paaritada, kuigi emased deegud

võivad suguküpsed olla isegi juba 45päevaselt, tavaliselt aga kuuekuuselt. Isaste suguküpsus

saabub veidi hiljem. Tiinuseperiood kestab 87–93 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 4–6

poega.

Vastsündinud pojad on peaaegu kohe võimelised iseseisvaks eluks. Neil on karvkate ning

silmad on avanenud kohe sünnijärgselt või avanevad paari päeva jooksul. Pojad hakkavad

sööma kuivtoitu ja liikuma mööda puuri juba esimesel elunädalal. 

Ema imetab poegi neli nädalat, kuid loovutusealised on pojad siiski alles alates kaheksandast

elunädalast. Samal ajal võiks ka eraldada emased isastest.

10

2. DEEGUDE LIIGID

2.1Deegude liigitus:

a) kuneldeegu

b) karusdeegu

c) muttdeegu

d) rottdeegu

e) tavadeegu

f) mägideegu

2.2 Kuneldeegu

Kuneldeegu kelle ladina keelne nimi on Octodontomys gliroides, perekonna ainus liik.

Tüvepikkus ligi 13 cm, sabapikkus 15 cm. Karvkate on seljapoolel hall üksikute mustade

karvadega, kõhupool lumivalge. Oma koheva saba heidab mõnikord seljale nagu orav.

Elutseb Boliivi ja Tsitsiili kõrgmäestike platoodel. Aktiivne on öösel.

2.3 Karusdeegu

Karusdeegu kelle ladina keelne nimi on Octomys mimax. Ta tüvepikkus on 16-17 cm,

sabapikkus 17-18 cm. See haruldane looma elab Argentiina kuivades mägimaastikes;

erinevalt teistest deegulastest poegib mitu korda aastas.

2.4 Muttdeegu

Muttdeegu kelle ladina keelne nimi on Spalocopus cyanus. Tüvepikkus on 14-20 cm,

sabapikkus 4-7 cm. Muttdeegu on väga väikeste kõrvadega loomake. Karvkate on tumepruun.

Elutseb Tšiili mägialadel kuni 3000 m kõrgusel. Kaevab pikkasid horisontaalseid käike.

Toitub sibulatest, mugulastest, juurikatest, kogudes külmaperioodiks suuri toiduvarusid.

Emane toob aastas ilmale 5-6 poega.

11

2.5 Rottdeegu

Rottdeegu kelle ladina keelne nimi on Aconaemys fuscus. Tüvepikkus on 20-24 cm,

sabapikkus 7-8 cm, mass 120-150 g. Karvkate on tumepruun. Elavad Andide kõrgmäestikes,

mis pool aastat on paksu lume all. Oma keerulised maaalused käigud rajavad nad

pöögihõrendikes ja kukerpuuvõserikes hea koetiseg kuiva pinnasesse. Horisontaalsed käigud

paiknevad umbes meetri sügavusel. Pesakambrid vooderdatakse kuiva heinaga ja

„kaunistatakse“ kuivanud putukatega. Sigimine langeb kevade- ja suvekuudele; kord aastas

sünnitab emane kaks poega. Nad ei maga talveund.

2.6 Tavadeegu

Tavadeegu kelle ladina keelne nimi on Octodon degus ja kaks lähedast liiki meenutavad

välimuselt nii rotti kui ka oravat. Liikumisel paigutatakse kohev saba tihti seljale. Asub Peruu

ja Tšiili kuivi rannikumadalikke. Mägedes kohataks 1200m kõrgusel.

12

3.HAIGUSED

3.1 Suhkruhaigus

Deegud ei suuda omistada suhkruid ja seetõttu kujuneb neil suhkruid sisaldavaid toitaineid

süües diabeet. Esimeseks märgiks diabeedi puhul on deegu paksenemine ja rohke vee

tarbimine. Kui diabeet areneb kaugemale, siis muutub deegu väga kõhnaks. Diabeet on

väikestele närilistele alati surmaga lõppev haigus, nii et parem on deegudele suhkruid

sisaldavaid asju mitte anda. Ka puuviljad ja rosinad ei sobi deegu toiduks. Deegut ei tohi ka

paksuks sööta, see kurnab ta südant ja ta sureb noorelt. Kui su pintselsaba hakkab

silmnähtavalt paksemaks minema, siis tuleb tema toidu kogust vähendada (pelleteid vähem,

maiuseid ei tasu siis üldse anda) ja lasta tal süüa rohkem heina

3.2 Neeru probleemid

Kui deegu sööb liiga palju rasvast, koguneb rasv tema neerudele, mis põhjustab omakorda

sarnaseid sümptomeid diabeedile (joob palju, muutub paksuks ja seejärel väga kõhnaks).

Seepärast ei tasu deegudele pakkuda palju päevalilleseemneid ega pähkleid. Eriti ohtlik on

see tiinetele emastele, kuna suguvõimelistel emastel on suurem kalduvus paksuks minna.

3.3 Suu infektsioon

Infektsioonid suus on deegudel üsna kerged tulema, seepärast peab nende veepudelit hoidma

väga puhtana ja vett vahetama iga päev. Kui suus on infektsioon, siis muutuvad deegu

hambad valgeks (mitte ei ole enam kollased või oranžid). Valgete hammastega deegu sureb

peagi. Joogivette võib neile lisada ka c vitamiini (pudel peab siis olema tume ja vett peab

vahetama iga päev), mida võid küsida loomaarstilt.

13

3.4 Kae

Kae on deegudel geneetiline haigus (vahest seostatakse ka diabeediga), mille korral looma

silma katab hallikas „kile”. See põhjustab neile nägemisprobleeme ja isegi pimedaks jäämist.

Kuna deegul on pikad vurrud ja hea haistmismeel, siis enamasti saab ta endaga peale kae

tekkimist ilusti hakkama.

3.5 Silmapõletik

Silmapõletiku põhjuseid on kaks. Põletikku võib tekitada mõni sodi, mis on silma läinud,

enamasti liivavannis supeldes. Seepärast tuleks jälgida, et liivavanni ei aetaks saepuru ega

heinatükke. Põletiku põhjuseks võivad olla ka liiga pikaks kasvanud hambad. Kui deegu ei

saa piisavalt palju närida, siis kasvavad ta hambad pikemaks nii väljapoole kui sissepoole

(ehk silmade poole). Kui suus tunduvad hambad olevat õige suurusega, siis tasub teha

röntgen, et näha, kas hamba juured ei suru silmadele põhjustades valget eritist. Seepärast on

väga oluline deegudele pidevalt pakkuda palju närimist, nii heina kui kõva toitu ja lehtpuu

oksi (mitte kirsi ega ploomi!).

3.6 Parasiidid

Deegud võivad parasiite saada teistelt koduloomadelt. Lestad põhjustavad deegudele sügelust

ja nad võivad ennast lausa hammustada. Kõrvalestade puhul ei taha deegu, et sa ta kõrvasid

puudud ja võib isegi valust kiljatada. Kui kõrvade ümbert on karvu vähemaks jäänud ja

kõrvad lõhnavad imelikult siis tuleks veterinaarilt küsida rohtu. Ka teiste parasiitide raviks on

loomaarstil vahendeid.

14

3.7 Haavad

Enamasti paranevad haavad (mis tavaliselt tekivad kakluse tagajärjel) 4-5 päevaga. Kui haav

on aga väga suur või sügav ja ei parane nädalaga vii oma deegu arstile.

Kuna deegud ei ole väga levinud lemmikloomad, siis tihtipeale ei oska ka arstid nende

tervislikku seisundit hinnata. Seepärast oleks hea juba ennem probleemide tekkimist leida

arst, kes tunneb deegusid ja kelle poole saaks vajadusel pöörduda.

15

Kasutatud kirjandus

MacDonald, D. Barett, P.1993.Euroopa imetajad. Eesti entsüklopeediakirjastus.

Eesti. 314 lk.

Poots, L. 1987. Loomade elu. 7 köide. Valgus. Tallinn. 497 lk.

http://et.wikipedia.org/wiki/Deegu

http://web.zone.ee/pisiloomad/deegu.htm

http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=454

http://www.degutopia.co.uk/

16