Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusi

Siim Link, PhDTallinna TehnikaülikoolSoojustehnika instituut

Renoveerimise näited

Soovitud tulemus - millest alustada?

Milline on hoone olemasolev olukord? Kas ja millist remonti hoone vajab? Kui suured on küttekulud? Kuidas toimib küttesüsteem? Kuidas toimib ventilatsioon? Milline on sisekliima (temperatuur, õhuniiskus)? Milline on piirete olukord? Mida ja kuidas renoveerida?

Renoveerimisplaan - energiaaudit

Meetmed hoone renoveerimiseks Meetmed on soovitav esitada pakettidena Pakettides kombineeritakse omavahel erinevad

meetmed: seinte soojustamine katuse soojustamine akende ja uste vahetus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine jne

Hoone

Ehitusaasta – 1987 Köetav pind – 1526 m2

Hoone (elamu) on 3-4 korruseline ja 21 korteriga Hoones mõõdetakse keldris asuvast gaasikatlamajast hoonesse

väljastatavat ja hoones tarbitavat soojust soojusarvestiga ning küttekulu jaotatakse proportsionaalselt korterite vahel korteriomanikule kuuluva elamispinna alusel.

Tarbevett soojendatakse korterites elektriboileritega. Korterites kasutatav külm tarbevesi on mõõdetud korteripõhiselt. 2003. a vahetati katusekattematerjal. Altjaotusega möödaviiguga termostaatventiilidega ühetoru süsteem,

radiaatorid on valdavalt malmist. Ventilatsioon – loomulik ventilatsioon

5

Pildid

6

Sisetemperatuur

7

0

2,5

5

7,5

10

12,5

15

17,5

20

22,5

259.

04.

10.0

4.

11.0

4.

12.0

4.

13.0

4.

14.0

4.

15.0

4.

16.0

4.

Tem

pera

tuur

, o C

Krt 18 Krt 14Krt 17 Krt 1Välisõhk

Suhteline õhuniiskus

8

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

709.

04.

10.0

4.

11.0

4.

12.0

4.

13.0

4.

14.0

4.

15.0

4.

16.0

4.

Suht

elin

e õh

uniis

kus,

%

Krt 18 Krt 14 Krt 17 Krt 1 Talvine soovituslik ülempiir

Termopildid, Korter 1 Köögi idaseina ja põranda liitekohas on oluline

külmasild, kus esineb ka hallitust.

9

Elutoa lõunaseina korral olulisi külmasildasid, eriti põranda ja seina liitekohas.

Termopildid, Korter 14 Vasakpoolse magamistoa välisseina nurkades

on olulised külmasillad ja all paremas nurgas esineb ka hallitust

10

Termopildid, Korter 17 Välisseina parem serv toimib olulise

külmasillana ja esineb hallitust

11

Energiatarbimine Kütte- ja ventilatsioonisoojus 147kWh/(m2a) Õhuvahetuskordarv 0,27 1/h Sooja tarbevee soojendamine –

22-26kWh/(m2a) Elekter – 55kWh/(m2a)

12

Mõõdetud soojus225 MWh

Arvutatud kogukulu 225 MWh

Soojuskadu läbi piirdetarindite 194 MWh

86%

Soojuskadu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 31 MWh

14%

Tasakaalutemperatuur 16,3 oC

Piirete soojustamine - katus Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-arvud on enamasti

vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse katuste U-arvuks mitte üle 0,15-0,2 W/(m2K).

13

Katuse parapett ei ole isoleeritud. Seega toimib katus kui külmasild perimeetri ulatuses ja võib esineda ülemiste korruste lagede nurkades kondenseerumist. Samuti võib esineda pragunemist tänu temperatuuride eri-nevusest tingitud katuse-konstruktsioonide soojus-paisumisele/kahanemisele

Sein ja katuse-konstruktsioon on kaitstud välise soojus-tamisega. Külmasild katuse osas on eemaldatud ja ei ole enam kondenseerumise ohtu.

Piirete soojustamine - sein Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel ehitatud korruselamute

välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse seinte U-arvuks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).

14

Kui väline isolatsioon ei ole piisavalt pikalt allapoole keldri lae taset, siis tekib külmasild. Selle vältimiseks peab isolatsiooni pikendama vähemalt 200 mm allapoole keldri lae pinna taset.

Üks võimalus probleeme vältida on pikendada välisisolatsiooni allapoole maapinda.

Piirete soojustamine – aknad ja rõduuksed

Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna avatäite, nt U väärtusi - ca 1 W/(m2K).

15

Tihti ilmnevad külma-sillad aknaraamide ümb-ruses. Külmasillad võivad põhjustada kahjustusi piirnevate konstrukt-sioonidele ja raamidele.

Neid probleeme saab vältida, kui isolatsioon on paigaldatud korralikult ümber akna.

Aken soojustuse sees

Piirete soojustamine – rõduplaadid

16

Isoleerimata seinad põhjus-tavad soojuskadusid. Seda võimendab isoleerimata rõduplaadid, mis toimivad külmasillana.

Rõdu toimib ikka kui külmasild, kuna välispind on isoleerimata. Rõdu suhtes allpool oleva korteri lae ülemises nurgas võib esineda vee kondenseerumist.

Külmasild on eemaldatud, isoleerides rõduplaadi mõle-malt poolt.

Küte - soojussõlm

17

Küte - katlad

Moduleeritav põleti Kondensatsioonkatel

18

Küttesüsteem - termostaatventiilid

19

Küttesüsteem - tasakaalustamine

20

Ventilatsiooniklapi (värskeõhuava) paigutus

Ventilatsioon – tsentraalne soojustagastus

22

Ventilatsioon – lokaalne korteripõhine soojustagastus

23

Ventilatsioon – soojusvahetid

24

Ventilatsioon – lokaalne ruumipõhine soojustagastus

25

Seinasisene paigutus Seinapealne paigutus

inVENTer süsteem Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.

Päikeseküte

27

Vaakumkollektor

Lamekollektor

Soojuspump

28

Paketid

29

Paketid

30

Paketid

31

Paldiski mnt 171

Mahtra 52

J. Sütiste tee 22

J. Sütiste tee 45

Energia 3

Kokkuvõte Hoone renoveerimiseks on soovitav koostada esmalt energiaaudit (arvutused), mille

põhjal valitakse meetmed ja koostatakse vastavad projektid ja viiakse ellu ehitustegevused.

Suhteliselt mõistlike investeeringumaksumustega on võimalik viia hoonete küttesoojuse erikasutus tasemeni 40-60 kWh/(m2a).

Hoone kompleksse renoveerimise tulemusena (va soojustagastusega ventilatsioon) on võimalik saavutada küttesoojuse tarbimise vähenemist hinnanguliselt kuni kaks korda.

Väga oluline on küttesüsteemi muutmine korteripõhiselt reguleeritavaks või ümberhäälestamine, et piirete soojustamise tulemusena ka soojuskaod väheneksid.

Korteripõhiselt reguleeritav küttesüsteem (termostaatventiilidega) võimaldab rakendada individuaalse küttekulujaotamise metoodikat, mille tulemusena vähendatakse küttekulusid veelgi.

Küttesoojuse tarbimise juures mängib olulist rolli ka vanade ja uute akende osakaal. Hooned on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist nii kui nii. Oma kodu korda

tegemisel ei saa kõike taandada energiasäästust tulenevale tasuvusele. Renoveerimisega saavutatav energiasäästu tuleks suhtuda kui kaasnevasse positiivsesse efekti.