Riigi eraõiguslikes Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes juriidilistes isikutes

osalemise seadusosalemise seadus

Riigi eraõiguslikes Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes juriidilistes isikutes

osalemise seadusosalemise seadus

SätestabSätestab korra, mille alusel Eesti korra, mille alusel Eesti Vabariik võib osaleda aktsionäri, Vabariik võib osaleda aktsionäri, osanikuna, asutajana või liikmena osanikuna, asutajana või liikmena aktsiaseltsides, osaühingutes, aktsiaseltsides, osaühingutes, sihtasutustes või sihtasutustes või mittetulundusühingutesmittetulundusühingutes

MõistedMõisted riigi äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad riigi äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad

kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigilekuulub riigile

riigi osalusega äriühing – aktsiaselts või osaühing, riigi osalusega äriühing – aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osamilles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa

enamusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul enamusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigusosa omamisega kaasnev õigus

Mõisted 2Mõisted 2 otsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul otsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul

käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetamata käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetamata otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälte arvu otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigusõigus

vähemusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul vähemusotsustusõigus – äriühingu üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks nõutavat otsuste vastuvõtmise tõkestamiseks nõutavat häälte arvu esindavate aktsiate või osa häälte arvu esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigusomamisega kaasnev õigus

vähemusosalus – osalus äriühingu aktsia- või vähemusosalus – osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis ei anna vähemusotsustusõigustosakapitalis, mis ei anna vähemusotsustusõigust

Mõisted 3Mõisted 3

riigi asutatud sihtasutus – riigi riigi asutatud sihtasutus – riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutussihtasutus

riigi sihtasutus – sihtasutus, mille riigi sihtasutus – sihtasutus, mille ainuasutaja on riikainuasutaja on riik

riigi osalusel asutatud sihtasutus – riigi osalusel asutatud sihtasutus – sihtasutus, mille üks asutaja mitmest sihtasutus, mille üks asutaja mitmest on riikon riik

Aktsiate ja osa Aktsiate ja osa valitsemine 1valitsemine 1

Riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja Riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja on ministeerium. Aktsiaid või osa valitseb on ministeerium. Aktsiaid või osa valitseb ministeeriumi juhtiv minister, kellel on ministeeriumi juhtiv minister, kellel on kõik seadusest tulenevad aktsionäri, kõik seadusest tulenevad aktsionäri, osaniku või asutaja õigused ja kohustused.osaniku või asutaja õigused ja kohustused.

Juhul kui tegu on äriühinguga, milles Juhul kui tegu on äriühinguga, milles riigile kuulub vähemusosalus, määrab riigile kuulub vähemusosalus, määrab valitsus vähemusosaluse valitsejaks valitsus vähemusosaluse valitsejaks Rahandusministeeriumi. Rahandusministeeriumi.

Aktsiate ja osa Aktsiate ja osa valitsemine 2valitsemine 2

Kui tegemist pole vähemusosalusega (st. on Kui tegemist pole vähemusosalusega (st. on enamusosalus või on riik ainuomanik), enamusosalus või on riik ainuomanik), määrab Vabariigi valitsus riigile kuuluvate määrab Vabariigi valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks selle aktsiate või osa valitsejaks selle ministeeriumi, mis omab parimat pädevust ministeeriumi, mis omab parimat pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimaks teostamiseks ja väldib kohustuste parimaks teostamiseks ja väldib huvide konflikti.huvide konflikti.

Riigi osaluse valitseja ühes ja samas Riigi osaluse valitseja ühes ja samas äriühingus võib olla ainult üks äriühingus võib olla ainult üks ministeerium.ministeerium.

Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse pädevuspädevus

Vabariigi valitsus otsustab riigi Vabariigi valitsus otsustab riigi äriühingu asutamise.äriühingu asutamise.

Äriühingus aktsiate või osa ostmise Äriühingus aktsiate või osa ostmise ja müümise ja müümise

Riigi asutaja- või Riigi asutaja- või liikmeõiguste teostaja liikmeõiguste teostaja

sihtasutuses või sihtasutuses või mittetulundusühingus mittetulundusühingus

11 MinisteeriumMinisteerium MaavalitsusMaavalitsus RiigikantseleiRiigikantselei

Määrab valitsusMäärab valitsus

Riigikogu Riigikogu Vabariigi PresidentVabariigi President RiigikontrollRiigikontroll õiguskantsler õiguskantsler RiigikohusRiigikohus

määrab Riigikogu komisjonmäärab Riigikogu komisjon

Riigi asutaja- või Riigi asutaja- või liikme-õiguste teostaja liikme-õiguste teostaja

sihtasutuses või sihtasutuses või mittetulundusühingus mittetulundusühingus

22

Riigi esindajaRiigi esindaja

Osalust valitseva ministri või Osalust valitseva ministri või rahandusministri määratud isikrahandusministri määratud isik

Liikmeõigusi teostava isiku poolt Liikmeõigusi teostava isiku poolt tehtud ettepanekul juhtorganis olev tehtud ettepanekul juhtorganis olev isikisik

Asutajaõigusi teostava isiku või muu Asutajaõigusi teostava isiku või muu riigiasutuse juhi määratud isikriigiasutuse juhi määratud isik

Riigivara üleandmine Riigivara üleandmine valitsuse otsuse aluselvalitsuse otsuse alusel

Mitterahalise sissemaksenaMitterahalise sissemaksena Aktsiakapitali või osakapitali Aktsiakapitali või osakapitali

asutamisel või suurendamiselasutamisel või suurendamisel Sihtasutuse või MTÜ omandisseSihtasutuse või MTÜ omandisse Riigi asutatud sihtasutuse omandisseRiigi asutatud sihtasutuse omandisse MTÜ riigi liikmemaksu tasumiselMTÜ riigi liikmemaksu tasumisel

Riigivara üleandmine Riigivara üleandmine ppõhiseaduslike õhiseaduslike

institutsioonide kaudu institutsioonide kaudu asutatud eraõigusliku asutatud eraõigusliku

juriidilise isiku juriidilise isiku omandisse omandisse

ei või üle anda põhiseadusliku ei või üle anda põhiseadusliku institutsiooni valitsemisel olevat institutsiooni valitsemisel olevat riigivara.riigivara.

NäitedNäited

Eesti RaudteeEesti Raudtee Eesti EnergiaEesti Energia Tallinna SadamTallinna Sadam ElionElion RMKRMK

KultuurkapitalKultuurkapital

Halduskoostöö seadusHalduskoostöö seadus

Seadus määrab kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele Seadus määrab kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannetehaldusülesannete iseseisvaks iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra.haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra.

Haldusülesande täitmineHaldusülesande täitmine tähendab väljaspool töö-, tähendab väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku järelevalvet.järelevalvet.

Haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlusedHaldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused Haldusülesande täitmine on majanduslikult põhjendatudHaldusülesande täitmine on majanduslikult põhjendatud Volitamine ei halvenda selle ülesande täitmise kvaliteetiVolitamine ei halvenda selle ülesande täitmise kvaliteeti Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke

huve ega isikute õigusihuve ega isikute õigusi

Seaduse eesmärkSeaduse eesmärk

Riigi haldusülesande täitmineRiigi haldusülesande täitmine

versusversus

Kohaliku omavalitsuse haldusülesandeKohaliku omavalitsuse haldusülesande täitminetäitmine

Erinevus pädevuste ja volitaja suhtes.Erinevus pädevuste ja volitaja suhtes.

Halduslepingus määratakse kindlaksHalduslepingus määratakse kindlaks

1)1) HHalduslepingu pooledalduslepingu pooled

2)2) AAntav haldusülesannentav haldusülesanne

3)3) RRahastamise alused ja ulatus ahastamise alused ja ulatus

4)4) VVõetavate tasude arvutamise alused ja piirmäärad õetavate tasude arvutamise alused ja piirmäärad

5)5) JJärelevalvet teostav valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ärelevalvet teostav valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametiasutus ametiasutus

6)6) Teenuseosutaja kohustus esitada majandusaasta aruanneTeenuseosutaja kohustus esitada majandusaasta aruanne

7)7) HHalduslepingu tähtaegalduslepingu tähtaeg

8)8) HHalduslepingu lõpetamise alused ja kord alduslepingu lõpetamise alused ja kord

9)9) OOsapoolte õigused ja kohustusedsapoolte õigused ja kohustused

10)10) TTagatisedagatised

LeLepingu ühepoolne lõpetaminepingu ühepoolne lõpetamine

Täitja on halduslepingut Täitja on halduslepingut korduvalt korduvalt rikkunudrikkunud Ettekirjutuse korduv täitmatajätmineEttekirjutuse korduv täitmatajätmine

Haldusülesannet täitva isiku tegevuspiirangudHaldusülesannet täitva isiku tegevuspiirangud

ÜÜhinemiseks, jagunemiseks või ümberkujundamisekshinemiseks, jagunemiseks või ümberkujundamiseks IIsiku vara võõrandamiseks, investeerimiseks või laenu siku vara võõrandamiseks, investeerimiseks või laenu

võtmiseksvõtmiseks TTehinguks, millega kaasneb isiku ettevõtte omandiehinguks, millega kaasneb isiku ettevõtte omandi

ülemineküleminek ÄÄriühingu aktsia- või osakapitali vähendamiseksriühingu aktsia- või osakapitali vähendamiseks

Järelvalveasutuse teavitamise kohustusJärelvalveasutuse teavitamise kohustus

ÄÄriühingu aktsiate või osa omandiõiguse üleminekustriühingu aktsiate või osa omandiõiguse üleminekust , , määral, mis on vajalik põhikirja jms. muutmiseks määral, mis on vajalik põhikirja jms. muutmiseks üldkoosolekulüldkoosolekul

JJuhtimise õiguse andmisest osanikule või muu uue liikme uhtimise õiguse andmisest osanikule või muu uue liikme isiku nõukogusse või juhatusse valimisest või määramisestisiku nõukogusse või juhatusse valimisest või määramisest

IIsiku põhikirjas või äriregistris nimetatud tegevusala või siku põhikirjas või äriregistris nimetatud tegevusala või eesmärgi kohta tehtud muudatusesteesmärgi kohta tehtud muudatusest

Usaldusväärsuse parameetridUsaldusväärsuse parameetrid

Piisavad tehnilised vahendid ja oskustega töötajadPiisavad tehnilised vahendid ja oskustega töötajad Ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlustEi ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust Püsiva maksejõuetuse asjaolude puuduminePüsiva maksejõuetuse asjaolude puudumine KKaristusandmed karistusregistrisaristusandmed karistusregistris puuduvadpuuduvad EEi ole rikkunud temaga sõlmitud haldus- või i ole rikkunud temaga sõlmitud haldus- või

hankelepinguid hankelepinguid EEi ole maksuvõlga ega maksete võlgnevusti ole maksuvõlga ega maksete võlgnevust

AmetiabiAmetiabi

AAntakse teise organi palvel, kui tegu ei ole ntakse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtegaalluvussuhtega

TaotlemineTaotlemine

PPuudub pädevus tegevuse sooritamiseksuudub pädevus tegevuse sooritamiseks Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse

sooritamisekssooritamiseks PPuuduvad andmed ülesande täitmiseksuuduvad andmed ülesande täitmiseks AAmetiabi kasutamine on majanduslikult soodsammetiabi kasutamine on majanduslikult soodsam

MaksundusõigusMaksundusõigus

Leif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

Maks ja maksuõigusMaks ja maksuõigus Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või

linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.maksumaksja jaoks.

Maksukorralduse seaduse § 2Maksukorralduse seaduse § 2

Maksuõiguse üldosa – maksukorralduse seadusMaksuõiguse üldosa – maksukorralduse seadus Maksuõiguse eriosa – maksuseadused (nt Maksuõiguse eriosa – maksuseadused (nt

tulumaksuseadus, käibemaksuseadus)tulumaksuseadus, käibemaksuseadus)

Maksundusõiguse Maksundusõiguse üldpõhimõttedüldpõhimõtted

SeaduslikkusSeaduslikkus LegaliteetLegaliteet Ühetaoline maksustamineÜhetaoline maksustamine MaksevõimelisusMaksevõimelisus Proportsionaalsus e. mõõdupärasusProportsionaalsus e. mõõdupärasus ÕiguskindlusÕiguskindlus SotsiaalriikSotsiaalriik Eraelu kaitseEraelu kaitse

Seaduslikkuse põhimõteSeaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab

riiklikud maksud seadusriiklikud maksud seadus maksukohustus saab tekkida vaid vahetult maksukohustus saab tekkida vaid vahetult

seaduse aluselseaduse alusel – RKL – RKL nr 3-4-1-2-98 nr 3-4-1-2-98 Nii maksuhaldur kui maksukohustuslane Nii maksuhaldur kui maksukohustuslane

peavad oma õiguste ja kohustuste peavad oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel kinni pidama kõikidest realiseerimisel kinni pidama kõikidest seadustestseadustest

Maksukohustus saab tekkida ka Maksukohustus saab tekkida ka õigusvastase tehingu korralõigusvastase tehingu korral

Legaliteedi põhimõteLegaliteedi põhimõte

MKS § 4 lõike 2 kohaselt on MKS § 4 lõike 2 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korrasmäärades ja korras

MKS § 11 uurimispõhimõteMKS § 11 uurimispõhimõte Kokkulepete sõlmimise keeldKokkulepete sõlmimise keeld

Ühetaolise maksustamise Ühetaolise maksustamise põhimõtepõhimõte

Ühetaolise maksustamise printsiip sätestab Ühetaolise maksustamise printsiip sätestab üldise võrdsuspõhimõtte ja diskrimineerimise üldise võrdsuspõhimõtte ja diskrimineerimise keelu. Võrdsus maksustamisel peab olema keelu. Võrdsus maksustamisel peab olema tagatud nii formaalses kui ka materiaalses tagatud nii formaalses kui ka materiaalses mõttesmõttes

Ühetaolise maksustamise põhimõttest tuleneb Ühetaolise maksustamise põhimõttest tuleneb nõue piirata ja vältida topeltmaksustamistnõue piirata ja vältida topeltmaksustamist Võrdse kohtlemise printsiibi sätestab Eestis Võrdse kohtlemise printsiibi sätestab Eestis

põhiseaduse paragrahv 12, mille kohaselt on kõik põhiseaduse paragrahv 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise näol on seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise näol on tegemist ühe isiku peamise põhiõigusega, mille tegemist ühe isiku peamise põhiõigusega, mille eesmärgiks on tagada isikute sarnane kohtlemine eesmärgiks on tagada isikute sarnane kohtlemine sarnastes olukordades. Võrdse kohtlemise printsiip sarnastes olukordades. Võrdse kohtlemise printsiip kehtib ka maksumenetluseskehtib ka maksumenetluses

Maksevõimelisuse Maksevõimelisuse põhimõtepõhimõte

Maksukoormus on sõltuvuses Maksukoormus on sõltuvuses maksumaksja potentsiaalsest maksumaksja potentsiaalsest maksevõimest. Maksevõime avaldub maksevõimest. Maksevõime avaldub enamasti tulu, omandi ja tarbimise enamasti tulu, omandi ja tarbimise näolnäol

Enne maksustamist peab maksumaksja Enne maksustamist peab maksumaksja saama oma tulust maha arvata kõik saama oma tulust maha arvata kõik need kulud, mis olid vajalikud tulu need kulud, mis olid vajalikud tulu saamiseks (netoprintsiip)saamiseks (netoprintsiip)

Proportsionaalsuse Proportsionaalsuse põhimõtepõhimõte

Mõõdupärase e. proportsionaalsuse Mõõdupärase e. proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse põhimõte on sätestatud põhiseaduse § 11§ 11

Õiguste ja vabaduste piiramine Õiguste ja vabaduste piiramine demokraatlikus riigis peab olema demokraatlikus riigis peab olema vajalik ning ei tohi moonutada õiguse vajalik ning ei tohi moonutada õiguse või vabaduse olemust. Seatav piirang või vabaduse olemust. Seatav piirang peab olema taotletava eesmärgi peab olema taotletava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdupäranesuhtes sobiv, vajalik ja mõõdupärane

Õiguskindluse põhimõteÕiguskindluse põhimõte Õiguskindluse põhimõte tuleneb Õiguskindluse põhimõte tuleneb

põhiseaduse paragrahvist 10. põhiseaduse paragrahvist 10. Õiguskindluse põhimõte on üheks õigusriigi Õiguskindluse põhimõte on üheks õigusriigi oluliseks tunnuseks. Igaühel peab olema oluliseks tunnuseks. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadusteganing kooskõlas kehtivate seadustega

Kindlad eeskirjad annavad kindluse lisaks Kindlad eeskirjad annavad kindluse lisaks maksuhaldurile ka maksumaksjale. maksuhaldurile ka maksumaksjale. Isikutele tuleb tagada kindlus, et tema Isikutele tuleb tagada kindlus, et tema kohta juba kord langetatud otsus on kohta juba kord langetatud otsus on seadusega kooskõlas ka hilisema seaduste seadusega kooskõlas ka hilisema seaduste muutmisega.muutmisega.

Sotsiaalriigi põhimõteSotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõttest saab tuletada üldise Sotsiaalriigi põhimõttest saab tuletada üldise

nõude arvestada maksustamisel nõude arvestada maksustamisel vähekindlustatud isikute vajadustega. Maksude vähekindlustatud isikute vajadustega. Maksude sissenõudmine ei tohi ohustada inimese sissenõudmine ei tohi ohustada inimese füüsilist eksistentsi ega alandada inimväärikust. füüsilist eksistentsi ega alandada inimväärikust. Kõige otsesemalt on see seotud näiteks Kõige otsesemalt on see seotud näiteks tulumaksuvaba miinimumiga (TuMS § 23)tulumaksuvaba miinimumiga (TuMS § 23) Sotsiaalriigi põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10. Sotsiaalriigi põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10.

Põhiseadus ei kirjuta seadusandjale ette, milliste Põhiseadus ei kirjuta seadusandjale ette, milliste vahenditega ta peab tagama inimväärikuse ja vahenditega ta peab tagama inimväärikuse ja sotsiaalse turvalisuse, kuid praktikas on välja sotsiaalse turvalisuse, kuid praktikas on välja kujunenud, et lisaks muudele vahenditele kujunenud, et lisaks muudele vahenditele kasutatakse laialdaselt ka maksuõiguslikku kasutatakse laialdaselt ka maksuõiguslikku regulatsiooni. Maksud on lisaks fiskaalsele regulatsiooni. Maksud on lisaks fiskaalsele eesmärgile aina rohkem omandamas eesmärgile aina rohkem omandamas sotsiaalpoliitilisi eesmärkesotsiaalpoliitilisi eesmärke

Eraelu kaitseEraelu kaitse Erinevalt üldiselt haldusmenetluses kehtivast Erinevalt üldiselt haldusmenetluses kehtivast

põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetlus põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetlus on avalik, kehtib maksumenetluses üldjuhul on avalik, kehtib maksumenetluses üldjuhul andmete avaldamise keeldandmete avaldamise keeld

Maksusaladusel on maksumenetluses eriline Maksusaladusel on maksumenetluses eriline tähendus. Maksustamisel on oluline kaitsta tähendus. Maksustamisel on oluline kaitsta maksukohustuslase usaldust ning tema poolt maksukohustuslase usaldust ning tema poolt maksuhaldurile maksustamisküsimustes maksuhaldurile maksustamisküsimustes antud teavet ei tohi kolmandatele isikutele antud teavet ei tohi kolmandatele isikutele seadusliku aluseta avaldada. Eraelu seadusliku aluseta avaldada. Eraelu puutumatuse sätestab puutumatuse sätestab PS §PS § 26. 26.

MaksumenetlusMaksumenetlus

Maksumenetlus on erinev teistest Maksumenetlus on erinev teistest Eesti õigusharudest just oma Eesti õigusharudest just oma tõendamiskohustuse pärast. tõendamiskohustuse pärast. Maksukorralduse seadusMaksukorralduse seaduse e paragrahv paragrahv 56 kohaselt on maksukohustuslane 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada omavad või võivad omada maksustamise seisukohast maksustamise seisukohast tähendust. tähendust.

Nõuded maksuseaduseleNõuded maksuseadusele Maksukohustus saab tekkida vahetult Maksukohustus saab tekkida vahetult

seaduse alusel!seaduse alusel! MKS § 4 maksuseadus peab sätestama:MKS § 4 maksuseadus peab sätestama:

Maksu nimetusMaksu nimetus Maksu objektMaksu objekt MaksumäärMaksumäär MaksumaksjaMaksumaksja Maksu saaja või laekumise kohtMaksu saaja või laekumise koht Maksu tasumise tähtpäev/tähtaeg/perioodMaksu tasumise tähtpäev/tähtaeg/periood Maksusumma arvutamise ja tasumise kordMaksusumma arvutamise ja tasumise kord

Maksude eristamine Maksude eristamine muudest koormistestmuudest koormistest

Koormised – mitterahaline kohustusKoormised – mitterahaline kohustus Trahvid – rahaline karistusTrahvid – rahaline karistus Sundraha – haldussunni vahendSundraha – haldussunni vahend Sundkindlustused – õigus Sundkindlustused – õigus

vastusoorituselevastusooritusele Riigilõiv – tasu juriidilise toimingu eest Riigilõiv – tasu juriidilise toimingu eest Muud tasud – mingi õiguse kasutada Muud tasud – mingi õiguse kasutada

andmineandmine

Maksude liigidMaksude liigid

Otsesed ja kaudsed maksudOtsesed ja kaudsed maksud Subjektiivsed ja objektiivsed maksudSubjektiivsed ja objektiivsed maksud Ühekordsed ja jooksvad maksudÜhekordsed ja jooksvad maksud Tulemi, omandi ja tarbimismaksudTulemi, omandi ja tarbimismaksud Universaalse ja spetsiaalse objektiga Universaalse ja spetsiaalse objektiga

maksudmaksud Määratavad, tähtajalised ja kinnipeetavad Määratavad, tähtajalised ja kinnipeetavad

maksudmaksud Fiskaalsed ja erieesmärgiga maksudFiskaalsed ja erieesmärgiga maksud

Riiklikud maksudRiiklikud maksud

Kehtestatud seadustegaKehtestatud seadustega Maksuhalduriks maksu- ja tolliametMaksuhalduriks maksu- ja tolliamet Maksutulude laekumine üldjuhul Maksutulude laekumine üldjuhul

riigile (va maamaks ja füüsilise isiku riigile (va maamaks ja füüsilise isiku tulumaks)tulumaks)

Kõik maksud on ka reaalselt Kõik maksud on ka reaalselt kasutuses kasutuses

Riiklike maksude liigidRiiklike maksude liigid

TulumaksTulumaks SotsiaalmaksSotsiaalmaks MaamaksMaamaks KKääibemaksibemaks HasartmHasartmäängumaksngumaks TollimaksTollimaks RaskeveokimaksRaskeveokimaks Aktsiisid (4)Aktsiisid (4)

Kohalikud maksudKohalikud maksud

Kehtestatakse valla- või Kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusegalinnavolikogu määrusega

Maksuhalduriks maksu kehtestanud Maksuhalduriks maksu kehtestanud kohalik omavalitsuskohalik omavalitsus

Kõiki lubatud makse ei ole praktikas Kõiki lubatud makse ei ole praktikas kehtestatudkehtestatud

Maksutulu kuulub täies ulatuses Maksutulu kuulub täies ulatuses KOV-ileKOV-ile

Kohalike maksude liigidKohalike maksude liigid

MüügimaksMüügimaks PaadimaksPaadimaks ReklaamimaksReklaamimaks Teede- ja tänavate sulgemise maksTeede- ja tänavate sulgemise maks mootorsõidukimaksmootorsõidukimaks LoomapidamismaksLoomapidamismaks LõbustusmaksLõbustusmaks Parkimistasu (alates 01.02.2003)Parkimistasu (alates 01.02.2003)

TulumaksTulumaks

Esimene tulumaksuseadus aastal Esimene tulumaksuseadus aastal 1991 1991

Esialgu oli eraldi tulumaksuseadus Esialgu oli eraldi tulumaksuseadus äriühingutele ja füüsilistele isikuteleäriühingutele ja füüsilistele isikutele

Hetkel kehtiv tulumaksuseadus on 3 Hetkel kehtiv tulumaksuseadus on 3 taasiseseisvunud Eestistaasiseseisvunud Eestis

Maksutulud jagunevad riigi ja KOV-Maksutulud jagunevad riigi ja KOV-ide vahel, KOV osa 11,8% residendist ide vahel, KOV osa 11,8% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulustfüüsilise isiku maksustatavast tulust

TulumaksustTulumaksust

MaksumMaksumäääär 22% (21% aastal 2008, 20% r 22% (21% aastal 2008, 20% aastal 2009)aastal 2009)

Maksustamisperiood on juriidiliste isikute Maksustamisperiood on juriidiliste isikute ja tja tööööandjate puhul kalendrikuu, fandjate puhul kalendrikuu, füüüüsiliste siliste isikute puhul kalendriaasta isikute puhul kalendriaasta

Eesti tulumaksusEesti tulumaksusüüsteemi eripsteemi eripäära teistest ra teistest riikidest riikidest –– maksukohustus nihutatud maksukohustus nihutatud kasumi teenimise hetkelt kasumi kasumi teenimise hetkelt kasumi jaotamise hetkelejaotamise hetkele

Füüsiliste isikute tulude Füüsiliste isikute tulude maksustaminemaksustamine

Aastane maksuvaba tulu 24 000 Aastane maksuvaba tulu 24 000 kroonikrooni

Maksusoodustused Maksusoodustused deklaratsioonipõhiselt deklaratsioonipõhiselt koolituskuludelt, eluasemelaenu koolituskuludelt, eluasemelaenu intressidelt, annetusteltintressidelt, annetustelt

Deklaratsioon tuleb esitada 31 Deklaratsioon tuleb esitada 31 märtsiksmärtsiks

Juriidiliste isikute tulude Juriidiliste isikute tulude maksustaminemaksustamine

AUTOD vs MUUD KULUDAUTOD vs MUUD KULUD Tulumaksu makstakse:Tulumaksu makstakse:

Jaotatud kasumiltJaotatud kasumilt Ettevõtlusega mitteseotud kuludeltEttevõtlusega mitteseotud kuludelt Muudelt väljamaksetelt, mis saaja Muudelt väljamaksetelt, mis saaja

tulu, kuid administreerimise tulu, kuid administreerimise hõlbustamiseks maksukohustus hõlbustamiseks maksukohustus juriidilisel isikuljuriidilisel isikul

Deklaratsioon ja makse 10 Deklaratsioon ja makse 10 kuupäevaks (TSD)kuupäevaks (TSD)

SotsiaalmaksSotsiaalmaks Maksumääraks 33%, millest 13% läheb Maksumääraks 33%, millest 13% läheb

ravikindlustuseks ning 20% ravikindlustuseks ning 20% pensionikindlustusekspensionikindlustuseks

Maksustamise periood on kalendrikuu, FIE Maksustamise periood on kalendrikuu, FIE puhul kalendriaastapuhul kalendriaasta

Maksudeklaratsioon (TSD) järgneva kuu 10 Maksudeklaratsioon (TSD) järgneva kuu 10 kuupäevakskuupäevaks

Minimaalne sotsiaalmaksukohustus 2000 Minimaalne sotsiaalmaksukohustus 2000 kroonilt (660 krooni kuus)kroonilt (660 krooni kuus)

TöötuskindlustusmaksTöötuskindlustusmaks FIE-de sotsiaalmaksustamise erisusedFIE-de sotsiaalmaksustamise erisused

KäibemaksKäibemaks Lisandunud väärtuse maksLisandunud väärtuse maks Maksukohustus lõpptarbijal (kaudne maks)Maksukohustus lõpptarbijal (kaudne maks) Käive on:Käive on:

kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käiguskäigus

kauba või teenuse omatarvekauba või teenuse omatarve oma kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse oma kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse

ettevõtluse tarbeks ilma võõrandamisetaettevõtluse tarbeks ilma võõrandamiseta Käive jaguneb:Käive jaguneb:

maksustatavaks käibeksmaksustatavaks käibeks maksuvabaks käibeksmaksuvabaks käibeks

Maksustatava käibe maksumäärad on: 0%; 5%; Maksustatava käibe maksumäärad on: 0%; 5%; 18%18%

Käibemaksu subjektKäibemaksu subjekt

Käibemaksu maksavad:Käibemaksu maksavad: käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane)

- isik kes omab maksukohustuslase numbrit- isik kes omab maksukohustuslase numbrit piiratud maksukohustuslane - isik kes omab piiratud maksukohustuslane - isik kes omab

maksukohustuslase numbritmaksukohustuslase numbrit maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult,

kui tema poolt esitatud arvele on märgitud kui tema poolt esitatud arvele on märgitud käibemaksusummakäibemaksusumma

isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigistliikmesriigist

isik, kes soetab aktsiisikauba teisest liikmesriigist (va isik, kes soetab aktsiisikauba teisest liikmesriigist (va füüsiline isik oma tarbeks)füüsiline isik oma tarbeks)

MaksustamineMaksustamine

Maksustamisperiood on üldjuhul Maksustamisperiood on üldjuhul kalendrikuukalendrikuu

Käibedeklaratsioon (vorm KMD) Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse maksustamisperioodile esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks Maksu- järgneva kuu 20. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskuseletollikeskusele

TollimaksTollimaks

Eesmärgiks kaitsta siseturguEesmärgiks kaitsta siseturgu Tariifsed meetmedTariifsed meetmed Hetkel Eestis tollimaksud Euroopa Hetkel Eestis tollimaksud Euroopa

Liidu õigusaktidest tulenevalt Liidu õigusaktidest tulenevalt (Euroopa tollitariif)(Euroopa tollitariif)

Kogu tulu kuulub Euroopa LiiduleKogu tulu kuulub Euroopa Liidule Lisaks olemas ka mittetariifsed Lisaks olemas ka mittetariifsed

meetmedmeetmed

AktsiisidAktsiisid

AlkoholiaktsiisAlkoholiaktsiis TubakaaktsiisTubakaaktsiis KKüütuseaktsiistuseaktsiis PakendiaktsiisPakendiaktsiis

Aktsiiside üldpõhimõttedAktsiiside üldpõhimõtted

Tarbimise piiramineTarbimise piiramine Lisandub kauba väärtusele, kuid jääb Lisandub kauba väärtusele, kuid jääb

lõpptarbijatele enamasti varjatukslõpptarbijatele enamasti varjatuks Ühekordne maksustamineÜhekordne maksustamine Maksustamine ei sõltu kauba päritolustMaksustamine ei sõltu kauba päritolust EL poolt kehtestatud minimaalsed piirid EL poolt kehtestatud minimaalsed piirid

alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisilealkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisile

AktsiisiladuAktsiisiladu … … on muust territooriumist piiretega on muust territooriumist piiretega

eraldatud osa, mis on tolli järelevalve all eraldatud osa, mis on tolli järelevalve all Seni kuni kaup laost ei välju, ei kuulu see Seni kuni kaup laost ei välju, ei kuulu see

ka aktsiisiga maksustamisele – nn ajutine ka aktsiisiga maksustamisele – nn ajutine aktsiisivabastusaktsiisivabastus

Aktsiisikohustus tekib kauba tarbimisse Aktsiisikohustus tekib kauba tarbimisse lubamisellubamisel

Ladude eesmärk sihtkohamaa printsiibi Ladude eesmärk sihtkohamaa printsiibi rakendaminerakendamine

AlkoholiaktsiisAlkoholiaktsiis Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook,

vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol)vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol) Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestis toodetud, teisest liikmesriigist

Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisigamaksustatakse aktsiisiga

Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt üldjuhul liikmesriigist toimetatud alkoholilt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud alkoholilt ning Eestisse imporditud alkoholilt importijaimportija

Aktsiisi maksmineAktsiisi maksmine

Aktsiisi makstakse üldjuhul alkoholi Aktsiisi makstakse üldjuhul alkoholi registreeritud kaupleja poolt registreeritud kaupleja poolt vastuvõtmise või alkoholi vastuvõtmise või alkoholi aktsiisilaost tarbimiseks väljastamise aktsiisilaost tarbimiseks väljastamise kuule järgneva kuu 15 kuupäevakskuule järgneva kuu 15 kuupäevaks

Kange alkohol (etanoolisisaldus üle Kange alkohol (etanoolisisaldus üle 22%), mis on suuremas pakendus kui 22%), mis on suuremas pakendus kui 0,2 L peab olema maksumärgistatud0,2 L peab olema maksumärgistatud

MaksumääradMaksumäärad

ToodeToode Määr Määr kroonideskroonides

ÜhikÜhik

ÕluÕlu 5858 1% 100L kohta1% 100L kohta

Kääritatud jook Kääritatud jook või vein <6 volvõi vein <6 vol

341341 100L kohta100L kohta

Kääritatud jook Kääritatud jook või vein >6 volvõi vein >6 vol

10401040 100L kohta100L kohta

Vahetoode Vahetoode 16801680 100L kohta100L kohta

Muu alkoholMuu alkohol 152152 1% 100L kohta1% 100L kohta

TubakaaktsiisTubakaaktsiis Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt

tubakast valmistatud toode tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. ninna tõmbamiseks.

Tubakatooted rühmitatakse Tubakatooted rühmitatakse suitsetatavateks ja suitsuvabadeks suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeks.tubakatoodeks. Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigar, Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigar,

sigarillo, sigaret ning suitsetamistubakas.sigarillo, sigaret ning suitsetamistubakas. Suitsuvabade tubakatoodete liigid on Suitsuvabade tubakatoodete liigid on

närimistubakas ning muu tubakatoode, mille närimistubakas ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu.eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu.

Tubakaaktsiisiga Tubakaaktsiisiga maksustaminemaksustamine Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestis toodetud, teisest liikmesriigist

Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted ringluseks imporditud tubakatooted maksustatakse aktsiisigamaksustatakse aktsiisiga

Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud tubakatoodetelt liikmesriigist toimetatud tubakatoodetelt üldjuhul aktsiisilaopidaja või üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud tubakatoodetelt importijaimporditud tubakatoodetelt importija

MaksumärgidMaksumärgid Aktsiisi makstakse tubakatoodetelt registreeritud Aktsiisi makstakse tubakatoodetelt registreeritud

kaupleja poolt vastuvõtmise või tubakatoodetelt kaupleja poolt vastuvõtmise või tubakatoodetelt aktsiisilaost tarbimisesse lubamise kuule aktsiisilaost tarbimisesse lubamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks ja tubakatoodetelt järgneva kuu 15. kuupäevaks ja tubakatoodetelt importimisel tollieeskirjade kohaseltimportimisel tollieeskirjade kohaselt

Aktsiisi maksmise tunnuseks on maksumärk, mis Aktsiisi maksmise tunnuseks on maksumärk, mis kinnitatakse aktsiisikaubalekinnitatakse aktsiisikaubale

Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja tegevuskohastegevuskohas

KütuseaktsiisKütuseaktsiis

KKüütuseks loetakse mootoriktuseks loetakse mootoriküütust ja tust ja kküütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, tteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, lennukibensiin, petrooleum, diislikdiisliküütus, eriotstarbeline tus, eriotstarbeline diislikdiisliküütus, kerge ktus, kerge küütteõli, raske tteõli, raske kküütteõli, põlevkiviktteõli, põlevkiviküütteõli, tteõli, vedelgaas), tahkekvedelgaas), tahkeküütuseid (kivistuseid (kivisüüsi, si, pruunspruunsüüsi ja koks), ksi ja koks), küütusesarnast tusesarnast toodet ja bioktoodet ja bioküütust. tust.

Maksukohustuse Maksukohustuse tekkiminetekkimine

KKüütustelt tekib tustelt tekib aktsiisimaksukohustus aktsiisimaksukohustus üüldjuhul ldjuhul kküütuste tarbimisse lubamisel või tuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamiseltoimetamisel

AAktsiisimaksja ktsiisimaksja on on kohustatud ise kohustatud ise arvutamaarvutama ja deklareerima ja deklareerima tasumisele tasumisele kuuluva aktsiisisummakuuluva aktsiisisumma

Deklareerimine ja Deklareerimine ja tasuminetasumine

ÜÜldjuhul ldjuhul on maksustamisperioodiks on maksustamisperioodiks kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tning tasumise täähtajaks jhtajaks jäärgmise kuu 15rgmise kuu 15 kuukuuppääevev

Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal (sh naktsiisikauba vastuvõtjal (sh nääiteks ka iteks ka aktsiisilaopidajatel) tekib aga aktsiisi aktsiisilaopidajatel) tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 ppääeva jooksul eva jooksul

PakendiaktsiisPakendiaktsiis Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis tPakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis tääidetud, idetud,

teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendimporditud pakend

Eestis tEestis tääidetud pakend, teisest liikmesriigist idetud pakend, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend maksustatakse soetatud ja imporditud pakend maksustatakse aktsiisiga pakendi maktsiisiga pakendi müüüümise, vahetamise, tasuta mise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korralkorral

Maksustamise periood on kvartalMaksustamise periood on kvartal (va (va taaskasutusorganisatsioon)taaskasutusorganisatsioon)

Aktsiisideklaratsioon esitatakse Aktsiisideklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile jmaksustamisperioodile jäärgneva kuu 15. rgneva kuu 15. kuupkuupääevaksevaks

AktsiisimääradAktsiisimäärad

Maksustatav Maksustatav pakendpakend

Aktsiisimäär kr Aktsiisimäär kr kilogrammi kohtakilogrammi kohta

Klaas ja keraamikaKlaas ja keraamika 1010

PlastikPlastik 4040

MetallMetall 4040

Paber ja kartongPaber ja kartong 2020

MuuMuu 2020

Aktsiisist on vabastatud:Aktsiisist on vabastatud: pakend, millele on pakendiseadusega pakend, millele on pakendiseadusega

kehtestatud tagatisraha, vkehtestatud tagatisraha, väälja arvatud lja arvatud metallist joogipakend, ja millest metallist joogipakend, ja millest

2007. 2007. aaastaastast st taaskasutatakse vtaaskasutatakse väähemalt 65%hemalt 65% 2008. aastast taaskasutatakse v2008. aastast taaskasutatakse väähemalt 70%hemalt 70% 2009. aasta2009. aastastst taaskasutatakse taaskasutatakse vväähemalt hemalt 75%75%

metallist joogipakend, millest metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vtaaskasutatakse väähemalt 40% hemalt 40%

Muu Muu alkoholi ja karastusjoogipakend, alkoholi ja karastusjoogipakend, millest taaskasutatakse iga millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vpakendimaterjali liigist väähemalt 60%hemalt 60%

Muud aktsiisivabastusedMuud aktsiisivabastused pakend, milles on kaup, mida fpakend, milles on kaup, mida füüüüsilised isikud silised isikud

toovad Eestisse tollieeskirjadega lubatud toovad Eestisse tollieeskirjadega lubatud alkoholi piirkoguse või karastusjookide alkoholi piirkoguse või karastusjookide maksuvaba koguse ulatusesmaksuvaba koguse ulatuses

eksporditud pakend, kui selle veksporditud pakend, kui selle vääljavedu on ljavedu on tõendatud ekspordi tollideklaratsioonigatõendatud ekspordi tollideklaratsiooniga

diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakendimporditud pakend

pakend, mis toimetatakse Eestist teise pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, sealhulgas pakend, mis liikmesriiki, sealhulgas pakend, mis toimetatakse reisijale pardal kaasamtoimetatakse reisijale pardal kaasamüüüüdavaks davaks kaubaks vkaubaks väälisreise tegevale vee- või lisreise tegevale vee- või õhusõidukileõhusõidukile

RaskeveokimaksRaskeveokimaks

Maksuobjektiks 12 tonnise registri või Maksuobjektiks 12 tonnise registri või täismassiga veoautod ja autorongidtäismassiga veoautod ja autorongid

Maksustamisele kuuluvad vaid Eestis Maksustamisele kuuluvad vaid Eestis liiklusregistris registreeritud veokidliiklusregistris registreeritud veokid

Maksu suurus ei sõltu veoki Maksu suurus ei sõltu veoki kasutamisestkasutamisest

Üldjuhul maksumaksjaks veoki omanikÜldjuhul maksumaksjaks veoki omanik

Raskeveokimaksu Raskeveokimaksu tasuminetasumine

Maksumäär sõltub registrimassist, Maksumäär sõltub registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübisttüübist

Maksustamisperiood on kvartal, Maksustamisperiood on kvartal, maksu tuleb tasuda iga kvartali 1 maksu tuleb tasuda iga kvartali 1 kuu 15 kuupäevakskuu 15 kuupäevaks

Isik peab ise maksu arvutama ja Isik peab ise maksu arvutama ja tasuma, maksuteadet ei väljastatatasuma, maksuteadet ei väljastata

HasartmängumaksHasartmängumaks

Asendab sisuliselt käibemaksuAsendab sisuliselt käibemaksu Kogu laekuv tulu kasutatakse Kogu laekuv tulu kasutatakse

sihtotstarbeliselt sihtotstarbeliselt (hasartmängumaksu nõukogu)(hasartmängumaksu nõukogu)

““lauamaks”lauamaks”

Hasartmängumaksu Hasartmängumaksu objektobjekt

Hasartmängumaksuga maksustatakse:Hasartmängumaksuga maksustatakse: osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo

korraldamisel tehtud panustestlaekunud korraldamisel tehtud panustestlaekunud summasumma

õnnemängukorraldamiseks kasutatav õnnemängukorraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaatmängulaud ja mänguautomaat

õnnemängukorraldamisel, mida ei korraldata õnnemängukorraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustestlaekunud summapanustestlaekunud summa

loteriikorraldamisel loteriipiletitemüügist loteriikorraldamisel loteriipiletitemüügist saadud summasaadud summa

Hasartmängumaksu Hasartmängumaksu tasuminetasumine

Maksumaksjaks hasartmängu Maksumaksjaks hasartmängu korraldajakorraldaja

Maksu tasumine maksumärkide Maksu tasumine maksumärkide ostmise ja maksudeklaratsiooni ostmise ja maksudeklaratsiooni esitamise aluselesitamise alusel

Maksumäärad:Maksumäärad: 5 000 kr mänguautomaat5 000 kr mänguautomaat 15 000 kr mängulaud15 000 kr mängulaud Muud 5-18% maksustatavast käibestMuud 5-18% maksustatavast käibest

MaamaksMaamaks

Omandil põhinev maksOmandil põhinev maks Kogu tulu laekub kohalikele Kogu tulu laekub kohalikele

omavalitsusteleomavalitsustele Maksubaasiks maa potentsiaalne Maksubaasiks maa potentsiaalne

tulukustulukus Maksu suuruse arvutab maksu- ja Maksu suuruse arvutab maksu- ja

tolliamet ning väljastab maksuteatetolliamet ning väljastab maksuteate

Maa maksustamineMaa maksustamine

Maksumäär 0,1-2,5% maa Maksumäär 0,1-2,5% maa maksustamishinnastmaksustamishinnast

Maksumäär tuleb kehtestada hiljemalt Maksumäär tuleb kehtestada hiljemalt jooksva aasta 31 jaanuariksjooksva aasta 31 jaanuariks

Kohalikel omavalitsustel õigus määrata Kohalikel omavalitsustel õigus määrata maksumäär ja ühes KOV-is võib olla mitu maksumäär ja ühes KOV-is võib olla mitu erineva maksumääraga tsoonierineva maksumääraga tsooni

Enamasti madalam maksumäär Enamasti madalam maksumäär põllumaadelepõllumaadele

Maamaksu tasumineMaamaksu tasumine Toimub maksuteate alusel 1/3 suuruste Toimub maksuteate alusel 1/3 suuruste

osadena. Isikud võivad tasuda ka 1 osadena. Isikud võivad tasuda ka 1 maksenamaksena

Tähtpäevad 15.04; 15.07; 15.10Tähtpäevad 15.04; 15.07; 15.10 Maksu- ja tolliamet peab maksuteate Maksu- ja tolliamet peab maksuteate

saatma hiljemalt 15.03, alla 20 kr saatma hiljemalt 15.03, alla 20 kr maksuteadet ei saadetamaksuteadet ei saadeta

Kui tasumisega hilinetakse, siis intressi Kui tasumisega hilinetakse, siis intressi maksmise kohustus 0,06% summast maksmise kohustus 0,06% summast päevas (~22% aastas)päevas (~22% aastas)

Maa hindamineMaa hindamine Eesmärk hariliku väärtuse leidmineEesmärk hariliku väärtuse leidmine Hindamisobjektiks maa ilma sellel asuvate Hindamisobjektiks maa ilma sellel asuvate

ehitiste, kasvava metsa ja muude ehitiste, kasvava metsa ja muude päraldistegapäraldistega

Hindamistulemused avalikustatakse alati Hindamistulemused avalikustatakse alati kohalikus omavalitsuses hiljemalt 30 kohalikus omavalitsuses hiljemalt 30 september (20 päevaks)september (20 päevaks)

10 päeva jooksul pärast väljapanekut 10 päeva jooksul pärast väljapanekut pretensioonide ja ettepanekute esitaminepretensioonide ja ettepanekute esitamine

Eelhaldusakt maaomanikeleEelhaldusakt maaomanikele