Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 19 (319) X aastakäik Neljapäev, 3. oktoober 2013 Tasuta infoleht

Viimane loetletuist sisaldab ainukesena reaalsust, mille põhjal saab hinnata omava-litsuse senist tegevust. Kõik ülejäänud teemad on rohkem või vähem täis õhumulle, vas-tamata küsimusi ja spekulat-sioone. Sügisel avalikustatud võimekuse edetabelis on Ku-ressaare linn jätkuvalt kõrgel, kümnendal kohal.

Siseministeeriumi tellimu-sel hindas konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia ko-haliku omavalitsuse võimeku-se indeksi andmeid viiendat korda. Selle töö tulemuse-na on kohalike omavalitsus-üksuste kohta loodud ühtse-test andmetest lähtuv, aastaid 2005–2012 hõlmav andmeko-gu. Viimane KOV-võimekuse indeksi aruanne iseloomustab KOV-indeksi väärtusi perioo-dil 2009–2012.

Segaduste vältimiseks tu-leks märkida, et võimeku-se indeksi järgi toimus KOV-ide reastamine kahes tabelis: 4-aastane periood 2009–2012 (linn 10.) ja aasta 2012 (linn 12.). Kuressaare linn pole 2005. aastast alates nelja-aas-taste tsüklite edetabelis korda-

gi esikümnest välja langenud. KOV-i võimekuse indeksiga

mõõdetakse piirkonna potent-siaali midagi ära teha, mitte ei anta hinnanguid. Võimekuse indeksi aluseks on kuus peain-dikaatorit – rahvas ja maa, ko-halik majandus, elanikkonna heaolu, kohaliku omavalitsu-se organisatsioon, finantsolu-kord ja teenused. Peaindikaa-torid moodustuvad omakorda 29 alamindeksi baasil.

Oluline on märkida, et kui-gi indikaatoreid ja indekseid on palju, on lõppkokkuvõttes kaheks olulisemaks faktoriks omavalitsuse edukuse määra-misel siiski mitmekesiste ja tasuvate töökohtade olemas-olu ning elanikkonna vanu-seline struktuur. Seda kinni-tab Harjumaa omavalitsustest moodustuv tabeli esiseitse, sest teadupärast elab just sel-les maakonnas üle 40% Ees-ti elanikkonnast ning seal too-detakse üle 60% kogu riigi SKP-st.Linna areng läbi aastate stabiilne

Linnapeana on hea meel tõ-deda, et Kuressaare on nelja aasta lõikes Eesti 226 omava-litsuse seas traditsiooniliselt esikümnes. Kuressaare koht on kindlasti erandlik, sest ole-me esikümnes ainuke oma-valitsus väljaspool Harju või Tartu maakonda.

Lääne-Eestist on esikolme-kümnes lisaks meile veel vaid Pärnu 23. ja Haapsalu 25. ko-haga, meie põhjanaabri Kärd-la leiame 44. realt. Maakonna

valdadest on kõrgeimal, 61. kohal Kaarma.

Lugejatele teadmiseks see-gi, et pärast sügisesi valimi-si on Eestis 215 omavalit-sust – ühinemas on 18 linna ja valda, mille tulemusena te-kib asemele seitse uut omava-litsust. Nii ei leia me näiteks järgmise aasta tabelitest enam omavalitsusena Kärdla linna, sest pärast valimisi saab sel-lest Kõrgessaare vallaga ühi-nemise järel Hiiu vald.

Nii nagu elus ikka, peitub erinevate statistikatabelite pu-hul ilu eelkõige vaataja silma-des ning numbrite reale võib igaüks meist anda erinevaid tõlgendusi. Midagi siin ilmas pole täiuslik ning see kehtib ka koostatud tabelite kohta.

Näiteks oli linna üheks suu-remaks kukutajaks (kui nii võib öelda) madal koht (97.) finantsolukorra järjestuses. Eelkõige oli see tingitud lin-na 58,4%-st laenukoormu-sest ja siin peitub minu arva-tes suurim vastuolu – laenu puudumine annab võrreldes selle olemasoluga väga kõr-ged punktid.

Kui ettevõtluses on inves-teeringuteks laenude võtmine tavapärane, on pisut veider, et omavalitsuse puhul on see tegevus taunitud. Olen nõus, et kuskil on piirid, aga ainult eelarveliste vahenditega lin-naruumis suuri investeerin-guid teha pole võimalik.

Kuressaare linnas poleks korras jahisadamat ja ranna-ala, renoveeritud koolimaju ja lasteaedu, korras teid ja tä-navaid, kaasaegset spordihoo-net, kui me poleks kasutanud laenu ja toonud projektidega sisse eelarveväliseid vahen-deid.

Viimasel ajal on olnud kuul-da jutte ettevõtluse kehvast seisust Kuressaares ning lin-navõimudele heidetakse ette, et omavalitsus on ettevõtlus-keskkonda vähe toetanud.

Reaalsusele tuginev võimeku-se uuring näitab aga vastupi-dist – oleme majanduse indi-kaatori arvestuses kõrgel, 10. kohal.

Ka mitmete tunnustatud ekspertide sõnul on Kuressaa-re linnas ettevõtluskeskkond hea. Viimati saime kiidusõ-nu kuulda inimgeograaf Gar-ri Raagma käest, kes väitis, et Kuressaare on üks edukamaid väikelinnu ning on teinud et-tevõtluskeskkonna soodusta-misel head tööd.

Koostöö ettevõtjatega tagab arengu

Mõned näited, millega saab kohalik omavalitsus ettevõtlu-se arengut soodustada, on olla ettevõtjale partneriks ja mitte vastanduda, võimaluste piires ettevõtlust sisuliselt toetada ja koostöökohti otsida, koostada ise olulisemaid planeeringuid, menetleda operatiivselt ehi-tuslube, registreeringuid, taot-lusi jms.

Konkreetne näide elust ene-sest – linna toel loodi väike-laevaehituse klaster, mis või-maldas omakorda koostöös TTÜ ja teiste partneritega alustada kompetentsikeskuse ehitamist. Toetus ei piirdunud vaid initsiatiiviga, vaid järg-mise viie aasta jooksul panus-tab linn keskusesse 160 000 eurot. Valmiv kompetentsi-keskus pakub tuge väikelae-vaehitajatele, loob kõrgelt kvalifitseeritud töökohti, on valdkonnas rahvusvaheliseks partneriks, soodustab merea-kadeemia erialade toomist Kuressaarde jm.

Kuna enamik väikelaeva-ehitajaid toimetab linnaruu-mist väljas, toob see näide esi-le Kuressaare kui keskuse rolli seista hea maakonna kui tervi-ku arenguvõimaluste eest.

On üllatav, et kõrgeimal kohal oleme valdkondadest “rahvas ja maa“ tabelis, olles seal lausa seitsmendad. Selles

valdkonnas hinnatakse elani-ke arvu, ülalpeetavate määra, rahvastiku taastootmise po-tentsiaali ja maa maksusta-mise hinda. Teenuste tabe-lis oleme 23. ning need kaks valdkonda koos majandusega on kõige olulisemad, kui kõ-neleme väljarändest.

Väljarände pidurdamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid peab tulenema seaduste-ga kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja eesmär-kide täitmise võimekusest.

Kvaliteetsed teenused, head võimalused hariduse omanda-miseks, turvaline ja pere tege-misi toetav linnaruum, hea et-tevõtluskeskkond – need on mõned üksikud näited vald-kondadest, mis mängivad rol-li väljarände pidurdamisel ning mille puhul omavalit-sus aeg-ajalt tõsiselt peeglisse peab vaatama. Teiste seas ka Kuressaare.

Potentsiaali paremaks muutuda on

Ülevaade KOV-i võime-kuse tabelist ei olnud mõel-dud mingi kiidulauluna, aga tänu tulemustele see nii väl-ja kukkus! Otse loomulikult on meil tavalise omavalitsu-sena ka probleeme ja aren-guruumi – madalad palgad haridus- ja kultuurisekto-ris, remondi ootel lasteaiad, suutlikkus kanda maakonna-keskuse koormust vaid lin-na maksutulu baasil, välja-rändest tulenev elanike arvu kahanemine, lühike turismi-hooaeg jms.

Kindlasti ei soovi me are-neda linnaelu statistika pä-rast, vaid hoopis muudel eesmärkidel. Meie linn on elamisväärne mitte ainult KOV-i võimekuse indeksite tabelis, vaid ka tegelikkuses. Suur tänu kõigile linnako-danikele, kes on selle nimel vaeva näinud ja sellele kaasa aidanud.

Kuressaarel võimekust jagubViimasel ajal on omavalitsuste tegemised leidnud meedias üpris palju kajastamist. Peateemat (valimised) kõrvale jättes on kõ-neainet pakkunud haldusreform vabataht-like liitumiste ja ühinemiste kaudu, tõmbe-keskuste väljaselgitamine ning omavalitsus-te võimekuse hindamine.

Mati MäetaluKuressaare linnapea

Head õpetajate päeva, kallid õpetajad!Reedel on meie õpeta-jad tõstetud au sisse: pal-ju häid soove ja kelmikaid esinemisi, palju naeru, rõõ-mu, lilli ja kallistusi. Sügav kummardus Sulle, kallis õpetaja! Kes Sa ikka jak-sad, kes Sa hoolid ja mu-retsed. Kes Sa armastad oma tööd, armastad õpeta-da ja armastad lapsi. Vahel ei jaksa ka, vahel teevad nad hinge nii täis. Aga me kõik teame, et meie õpe-tajatel on suur süda ja nad andestavad.

Sinu töö tulemused tule-vad omal ajal või veidi hil-jem. Ja suurim tänu, mis õpetajale osaks saab, on tema kasvandike ja õpilas-te austus ning lugupidami-ne. Palju jõudu Sulle, õpe-taja, särada ja näha, kuidas noored inimesed arenevad ja Sulle vastu säravad!

Kuressaare linna juube-liaasta jõuab mõne kuu pä-rast lõpule. Siinkohal tänan südamest kõiki aineõpeta-jaid, klassijuhatajaid, huvi-juhte ja lasteaiaõpetajaid, kes palju panustasid juube-liaasta üritustesse. Te olite koos oma õpilastega foto-krossil ja koolirahu avami-sel ning oskasite meie linna hooned ja sündmused põi-mida oma ainetundidesse ja huvitegevustesse. Palju tänu teile!

Alanud õppeaasta möö-dub Kuressaares koolira-hu tähe all. See on suure-pärane võimalus rääkida keerulistel teemadel, saada üheskoos üle muredest ja lahkarvamustest. Ja usku-ge, koolirahu idud saavad alguse mõtestatud klassiju-hatajatundidest ja ühistest üritustest ning positiivne hea koolirahu energia ko-sub meie ühises haridus-ruumis. Loodame väga, et õppeaasta lõpuks saame ühiselt tõdeda – koos on kena.

Hiina vanasõna järgi on õpetaja ukse avaja. Etteval-mistus, mida õpetaja lap-sele lasteaias ja õpilasele koolis annab, jääb pagasi-na saatma terveks eluks. Mõistust ja südametunnis-tust ning kestvat omakasu-püüdmatut armastust igasse koolipäeva! Meeldejäävat õpetajate päeva!

Tiina Talvi, hariduse ja kultuuri

abilinnapea

Linnas viiakse pidevalt läbi väiksemaid ja suuremaid projekte. Pärna tänava rekonstrueerimine oli osa ühest ligi neli aastat kestnud ning pea neli miljonit eurot maksnud suurprojektist, mille raames uuendati oluliselt Kuressaare vee- ja kanalisatsioonita-’ristut. Lisaks torutöödele sai Pärna tänav uue valgustuse, teekat-te ning kõnniteed, mida mööda kohalikud elanikud kaks nädalat tagasi toimunud sümboolsele tänava avamisüritusele saabusid.

Foto: linnavalitsus

Neljapäev, 3. oktoober 2013

Kõige rohkem usaldust!

Lossi 3, Kuressaare . tel 452 9500 . kuressaare@pindi.ee . www.pindi.ee . www.eri.ee

Vahendusteenus . Hindamisteenus . Haldusteenus . Kindlustusteenus

Üle 4000 kliendi kasutab oma kinnisvara müümisel meie abi.

Otsime heas seisukorras renoveerimata vanemat

talukompleksikuni 25 km Kuressaarest.

Kontakt: 511 8803

Linna juhtimine 1. Linnavalitsuses vähen-

dame abilinnapeade arvu. 2009. a vähendati abilinna-peade arvu ühe võrra – neljalt kolmele.

2. Volikogus ja komisjo-nides järgime võimude la-hususe printsiipi. Lin-navolikogus ei ole ühtegi linnavalitsuse ametnikku, üksikutes komisjonides on linnavalitsuse ametnikud kaasatud ekspertidena.

3. Linnasüsteemi asu-tustes ja ettevõtetes opti-meerime juhtimisstruktuu-rid ning nende koosseisud. Struktuuri sisuline ülevaata-mine seoses aprillis jõustunud avaliku teenistuse seadusega on töös.

4. Linna elu edendavates küsimustes oleme eestkõne-lejad igal tasandil. Kaasame ettevõtjaid, kodanikeühen-dusi, kõiki poliitilisi jõude ning saartelt valitud riigi-kogu liikmeid. Toimib. Linna uue arengukava koostamises osalesid Saaremaa Ettevõtja-te Liidu esindajad, muud olu-lised ettevõtjad, SA Saaremaa Arenduskeskuse esindaja, MTÜ Saarte Koostöökogu esindaja, linnakodanikud jne.

5. Linnakodanike pare-maks teavitamiseks lisame linna kodulehele regulaa-rselt uuendatava arengu-kava ja koalitsioonilepingu täitmise internetilehe. Lin-na arengukava on kättesaadav linna kodulehel, arenguka-va täitmise aruanne kinnita-takse volikogu otsusega ning see on avalikustatud linna õigusaktide andmebaasis. Käesolev koalitsioonileppe täitmise aruanne on kättesaa-dav linna kodulehel.

6. Linnakodanike pare-

maks teenindamiseks loo-me linnavalitsusse või raa-matukogusse elektroonilise infoterminali. Tehtud – in-foterminal on linnavalitsuse fuajees.

7. Linna kodulehele lisa-me investoritele mõeldud lii-dese maade kasutusotstar-vete infoga. Linna kodulehel on aktiivne kaardirakendus ja veebileht kodukoht.kures-saare.ee; linnavalitsuse amet-nikud osalesid koolitusprog-rammis Invest in Estonia.

8. Kuressaare arendami-seks jätkame aktiivset rah-vusvahelist koostööd. Rah-vusvaheline koostöö toimub eelkõige projektide vormis (Üks puhkus – kaks riiki; De-vepark; Go-Ve-Sa jne), samu-ti on aktiivne kultuurivahetus ja noorte piiriülene koostöö ning osalemine tervislike lin-nade võrgustiku töös.

9. Toetame haldusreformi ja oleme valmis ühinemislä-birääkimisteks kõikide Saa-re maakonna omavalitsus-tega. Toetame haldusreformi jätkuvalt ja ootame eelkõige vabariigi valitsuse ja riigiko-gu seisukohta, millistel alustel haldusreform toimuma peaks.

10. Linna territooriumil asuvaid reformimata riigi-maid taotleme jätkuvalt lin-na omandisse, et kasutada neid linna arenguks. Viima-se nelja aasta jooksul oleme riigilt omandanud 102 katast-riüksust kogupindalaga 641 361 m² ehk 64,14 ha reformi-mata riigimaad.Linnakeskkond ja majandus

11. Jätkame tasuta parki-mist Kuressaares. Toimib.

12. Avaliku korra ja tur-valisuse parendamist jät-kame koostöös politsei ja

turvafirmadega. Head prak-tikad: Kuressaares on neli naabrivalvepiirkonda, toimib koostöö politsei- ja piirivalve-ametiga, igal aastal toetatakse abipolitseinike tegevust 3200 euroga, stipendium “Aasta korrakaitsja“, öise parkimis-keelu sisseviimine raamatu-kogutaguses parklas vähendas lärmi kesklinnas, paigaldatud on kaamera kesklinna, igas kuus toimub linnavalitsuse ja politsei esindajate kohtumine. 2012. a sügisest hakati uurima võimalusi baaride ja ööklubi-de öise lahtiolekuaja lühenda-miseks. Veebruaris 2013 jõuti meelelahutusasutustega kok-kuleppele, et suvel suletakse vastavad asutused hiljemalt hommikul kell 5, mai lõpus osa ööklubidest taganes kok-kuleppest.

13. Veepuhasti ehita-me valmis 2011. a ja koos-tootmisjaama rajame kaasrahastamise korral. Vee-puhasti valmis 2011 (ligi 5 milj eurot), koostootmisjaam 2013 (ligi 12 milj eurot).

14. Tallinna tänava ja keskväljaku koos raeko-jataguse alaga uuendame kompleksselt koostöös riigi-ga. Keskväljaku uuendamise projekti ei rahastatud, otsime uusi kaasrahastamisvõimalu-si. 2013 renoveeriti raekoja fassaad.

15. Turuplatsi arendami-seks koostame kontseptsioo-ni ja viime selle ellu. Uue rentniku valimisel oli oluli-seks aspektiks kontseptsiooni esitamine, mis võitnud pakku-jal oli tore, aga kahjuks ei ole see realiseerunud.

16. Aia ja Raudtee täna-vale ehitame läbimurde. Aia tänaval on projekt olemas, puudub finantsvõimekus pro-jekti elluviimiseks. Raudtee tänava läbimurde trassid ja tä-nava muldkehand on rajatud.

17. Slupi nurka rajame ringtee. Projekteeritud, puu-dub finantseerimine.

18. Suursilla korrastami-se viime lõpule kaasrahasta-mise korral. EL-i käesoleva

programmiperioodi jooksul ei ole õnnestunud kaasrahastust leida, jätkame oma püüdlusi uuel finantsperioodil.

19. Rajame 10 km jalgrat-tateid ja jalgrattaparklaid. 2010. a sügiseks koosta-me jalgrattateede rajamise kava ning loome ühtse rat-tateede võrgustiku. Linna rattateede kogupikkus on 23,3 km. Olemas on võrgustiku ra-jamise kava ja seda aastast aastasse realiseeritakse. 2013 oktoobris valmib lõik Kaevu tänaval – Nooruse ja Ringtee vahelisel osal.

20. Sõrve suunal rattatee rajamiseks innustame Kaa-rma valda. Rattatee on val-minud Mändjalani. Linna piiresse jääv Sõrve mnt kerg-liiklustee rekonstrueeriti ühes valgustuse rajamisega 2012. a.

21. Ehitame juurde vähe-malt 30 kõnniteede kaldteed, et parandada lapsevankrite-ga vanemate ja eakate ning erivajadustega inimeste lii-kumisvõimalusi. Tehtud.

22. Jätkame programmi ”Koolitee = kõnnitee”. Ha-riduse tn, Rehe-Vallimaa kõnnitee on ehitatud. Val-mib kõnnitee/kergliiklustee osa Nooruse tänava ja Ring-tee vahel ning Pihtla teel.

23. Lossipargi mänguväl-jakust teeme laste meelis-mängupaiga. Hetkel tegema-ta.

24. Rajame kaasrahasta-mise korral projektipõhi-selt uusi mänguväljakuid ja spordiplatse, sh välijõuma-sinate platsi, ning uuendame olemasolevaid mänguvälja-kuid, sh rulapargi. Rulapar-ki on rahastatud RITA-st, Ris-tiku lasteaia hoov uuendati (KOIT-kava), ranna-ala män-guväljak (Eesti–Läti prog-ramm), 2013 uued atraktsioo-nid kesklinna mänguväljakule (linna- ja riigieelarve).

25. Hoiame Kuressaare puhta ja rohelise merelin-nana. Kuressaare on hoitud puhta ja rohelisena. Jäätmed – pakendikogumist on laien-

datud; alustati biolaguneva-te jäätmete kogumist, suurü-rituste järel korrastatakse linn kiiresti. Rajatud on uued hal-jastud – Tallinna 83 ja Kihel-konna mnt ääres; võsa puhas-tatakse jooksvalt, istutatakse puid. Lumekoristus on tõhus. Tänavapuhastus on heatase-meline. Suleti Kudjape prü-gila.

26. Algatame Saaremaa jaoks oluliste inimeste jääd-vustamise Kuressaare lin-naruumis. Mannerheimi mä-lestusplaat hotellis Rüütli. Merekultuuri Selts tegeleb Uustulndi kujuga. Linnateater tegeleb Ants Piibu jäädvusta-mise kavaga.

27. Rajame uusi väikevor-me ja purskkaeve. Väikevor-me on täiendatud, purskkaevu rajamine toimub samaaegselt keskväljaku rekonstrueerimi-sega.

28. Jätkame avalike tua-lettide kaasajastamist. Pro-jekti „Üks puhkus – kaks rii-ki“ raames valmis ranna-alale kolm uut tualetti.

29. Jätkame Ida-Nii-du pargi rajamist. 2012. ja 2013. a kevadel toimusid pargialal heakorratalgud.

30. Kuressaare lossikomp-leksi arendamisel jätkame koostööd Saaremaa Muu-seumiga. Toimib. Linn reno-veeris linnaeelarve vahendi-tega lossi hoovi viiva tammi (127 000 eurot).

31. Laiendame mereäärset puhkeala ja kaasrahastami-se korral rajame projekti-põhiselt jahtklubi – meres-pordikeskuse. Puhkeala on uuendatud – 2010. a valmi-sid rannahoone, mänguvälja-kud, riietusruumid, liivapiire jms. Merespordikeskus on ra-jamata.

32. Rajame kergliiklustee Lahe teelt Tuulte Roosi. Lä-bipääs rajatud.

33. Seisame avatud ja võrdse ettevõtluskeskkon-na eest ning teeme koostööd erinevate osapooltega ette-võtluskeskkonna arenda-miseks. Invest in Estonia in-

vestorprogrammis osalemine; Talli-Põhja infrastruktuuri ra-jamise projekt esitati piirkon-dade konkurentsivõime tu-gevdamise meetmesse, kuid seda ei rahastatud. Linn rajas Tehnika tn kõnnitee, et paran-dada piirkonnas asuvate ette-võtete töötajatele juurdepää-su töökohale. Planeeringuid, taotlusi jms menetletakse kiir-korras.

34. Toetame ja algata-me ettevõtlust ning turismi edendavaid projekte. Paku-me turismiatraktsioonide te-gemiseks linna vabu maid. Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ-d rahastatakse SOL-i kaudu. Teostatud on kaks arendusprojekti turismiinfo-keskuse renoveerimiseks ja tehniliste vahendite soetami-seks. Igal teisel aastal korral-datakse konkurss “Saaremaa suveniir“, mida finantseerib linn. Alates 2010. a on linna maal suveperioodiks avatud velokartide rendipunkt. 2012 külastas Roomassaare sada-mat rahvusvaheline regatt The Tall Ships Races.

35. Aitame kaasa inter-netipõhise kaugtöö tegijate suhtlemis- ja kohtumiskes-kuse tekkimisele. Lahendu-sed kaudsed, otsene tegevus puudus.

36. Infrastruktuuriob-jektide rajamisel tõhusta-me koostööd Saare maakon-na teiste omavalitsustega. Koostöö jäätme- ja veemajan-duse arendamisel toimib.

37. Korteriühistute hoovi-alade korrastamist toetame projektipõhiselt. Praegu on meede peatatud seoses piira-tud eelarvevõimalustega.

38. Euroraha veelgi tule-muslikumaks taotlemiseks suurendame linnavalitsu-se projektikirjutamisvõime-kust ja loome arenguosakon-na. 2009. a KOV valimiste järel muudeti linnavalitsuse struktuuri ja loodi arendusosa-kond. Näiteid viimaste aastate rahastatud projektidest: Töö-ealised (kures)saarlased ter-vemaks ja liikuvamaks; Ku-

Kuressaare linnavolikogu XIV koosseisu (2009-2013) koalitsioonilepingu täitmise aruanneVolikogu koalitsiooni kuuluvad Eesti Refor-mierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Rasvases kirjas leiate kooskõlastatud programmilised seisukohad aastateks 2009-2013, tavakirjas ülevaate iga punkti täitmisest.

Neljapäev, 3. oktoober 2013Neljapäev, 22. august 2013

Kuressaare väikelastekodu täidab Saare maakonnas nii asenduskodu kui ka puuetega laste rehabilitatsioonikesku-se rolli. Asutuses pakutakse asenduskoduteenuse kõr-val ka osalise asenduskodu teenust, lapsehoiuteenust ja rehabilitatsiooniteenust lastele.

Asenduskoduteenus on mõeldud vanemliku hoolit-suseta lastele ja orbudele. Selle teenusega tagatakse lapsele seadusejärgselt tema põhivajaduste rahuldamine, turvaline ja arengut soo-dustav perelähedane elu-keskkond.

Osaline asenduskodu-teenus on mõeldud raske ja sügava puudega lastele. Tee-nusele saavad lapsed vane-ma avalduse alusel. Osaline asenduskoduteenus võimal-dab puudega lapse vanemal tööl käia.

Kokkuleppel pere ja KOV-iga saab laps asenduskodus viibida päevahoius (st va-nem toob lapse hommikul ja õhtul viib koju tagasi), nädalahoius (st vanem toob lapse esmaspäeva hommikul ja viib koju reede õhtul), va-jadusel ja kokkuleppel ka 7 päeva nädalas.

Lapsehoiuteenus on pere toimetulekut ja töötamist toe-tav teenus, kus lapse hoolda-mise, arendamise ja turvali-suse tagab teenuse pakkuja.

Raske- ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust rahas-tatakse riiklikult läbi KOV-i. Lapsehoiuteenust on võima-

lus taotleda kõikidel lasteva-nematel.

Rehabilitatsiooniteenuson sotsiaalteenus, mille ees-märk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetu-lekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töö-tamist või tööle asumist.

Laste puhul on rehabilitat-siooni eesmärgiks tingimuste loomine arenguks ja hariduse omandamiseks. Reh. teenust saavad puudega lapsed vasta-valt rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule. Teenusele saa-miseks on vaja sotsiaalkind-lustusameti suunamiskirja, teenuse aeg lepitakse kokku lapsevanema ja reh. teenuse osutajaga.

Kuressaare väikelaste-kodus on võimalik saada järgmisi teenuseid: füsio-terapeudi (individuaalne ja grupitöö), loovterapeu-di, sotsiaaltöötaja (indivi-duaalne, perenõustamine), eripedagoogi (individuaal-ne, perenõustamine, gru-pinõustamine), logopeedi (individuaalne, perele ja grupile), psühholoogi (in-dividuaalne, perele ja gru-pile; koostöös Saaremaa perenõuandlaga).

Teenuseid osutatakse aad-ressil Pargi 2, Kuressaare. Lisainfo: www.kuressaare-vaikelastekodu.eu, telefonil 453 3779 või 5666 7570, jannetamm@hot.ee.

Janne Tamm,Kuressaare

väikelastekodu direktor

Pakutavad teenused Kuressaare väikelastekodus

Kui juuni alguses selgus, et värvi rma Caparol korralda-tud konkursil “Lihtne värvida – lihtne aidata” on Kuressaare Tuulte Roosi lasteaed jõudnud tänu heatahtlikele toetajatele (1392 toetushäält Facebookis!) nende viie hulka, kes saavad kingituseks Alpina värvitoo-ted, tähendas see kaasaelajatele võidukat nišit. Lasteaiatööta-jate ja lapsevanemate jaoks oli aga tegemist suure töö stardi-pauguga.

Tuulte Roosi lasteaia direk-tori Helle Karu sõnul oli enne värvimistööde algust vaja mu-retseda viimistlusmaterjalid ja -vahendid. Kui kõik vajalikud vahendid olid ostetud ning et-tevalmistused tehtud, alustasid 26. juunil esimesed innukad lapsevanemad ja vanavanemad tööd lasteaiale uue ning värske ilme andmiseks.

Helle Karu rääkis, et peale esialgselt kavandatud värvi-värkenduse saalis, rühmade mängutubades ning garderoo-bides, said tänu Kuressaare lin-navalitsuse palgatud maalritele uuendatud ka lasteaia trepiko-jad, koridor ja toidulao seinad ning 5. augustil oli kõigil vär-vimistöödes osalenutel põhjust rõõmsalt hüüda: “Tehtud!”

Ligi poolteise kuu jooksul värviti Tuulte Roosi lasteaias kokku rohkem kui 1400 ruut-meetrit ja selleks kulus kam-paania raames saadud 417 liitrit Alpina värvi, millele lap-sevanemad uste värvimiseks

lisagi ostsid. Helle Karu on väga tänulik

Tuulte Roosi lasteaia töötaja-tele ja rohkem kui 30 lapse-vanemale, kes leidsid suvel aega värvimistöödes kaasa lüüa, ning lasteaia hoolekogu liikmetele Kairi Sepale, Kris-tel Salumaale ja Andra Aavi-kule, kes juhtkonda toetasid ning teiste lastevanematega suhtlesid ja neile ülesandeid jagasid.

Samuti tänab Tuulte Roo-

si lasteaia direktor kõiki häid inimesi, kes neid Facebookis toimunud hääletusel toetasid. “1392 hääletajat tähendab seda, et need inimesed taht-sid ja viitsisid meile toetust avaldada ning mõelda hetkeks meie lasteaiale, vaimusilmas rõõmsate värvidega ruumid, rahulolevad emad-isad ja uut hoogu saanud töötajad,” nentis Helle Karu.

Lasteaia hoolekogu liikme Andra Aaviku sõnul kuulub

kõigi lastevanemate eriline tänu direktor Helle Karule, kel-le eestvedamisel konkursil osa-lemine ja värvimistööd Tuulte Roosi lasteaias teoks said. Ilm-selt on suurim tunnustus tehtud töö eest ühe lapse vastus küsi-musele, kas ta ootab lasteaeda minekut: “Jah, meil on ju nüüd täiesti uus lasteaed!”

Anu Vares,Kuressaare linnavalitsuse

arendusnõunik

Tuulte Roosi lasteaed alustab uut õppeaastat värskes värvikuues

Lasteaialapsed (vasakult) Jete-Mia, Bertha, Steven ja Daniel askeldavad rõõmuga uue värvikihi saanud lasteaias. Foto: erakogu

Eripakkumised augustis

Lisaks valikpimendavaidaknakatteid

kuni -40%

Kappide ja liugustevalmistamise tähtaeg

2 nädalat!*kappide ja liuguste sisu

materjalivalikus kõik melamiinid.

Toodete juures näidatud järelmaksu kuumaksed on sissemaksega 25% ja tagastamise tähtajaga 2 aastat.Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvu teenuse tingimustega kaupmehe klienditeenindaja juures, vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga. Krediidi kulukuse määr on 15,01% aastasjärgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, sissemakse 10%, tagastamisetähtaeg 2 aastat, intress 9,9% aastas, lepingutasu 19€. Määr on arvestatudeeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena.

Kõik tooted valmistatakse kliendi soovitud mõõtude alusel

2500

mm

1800mm

järelmaksukuumakse

11€

523€323€

LIUGUKSED TANK 062, 2tkAlumiinium

Sisu: Kirgas peegel javalge melamiin

2106

mm

1800mm

järelmaksukuumakse

9€

337€250€

TANKGARDEROOBIKAPP

kask

2106

mm

2500mm

järelmaksukuumakse

11€

440€327€

TANK GARDEROOBIKAPP

Helehall

2500

mm

1300mm

109€74€

TEKSTIILKARDINValge lainelise triibumustriga

*Valikus erinevad kangad

1800

mm

1100mm

57€35€mehhanism

Ø 25mm

PIMENDAV RULOOKoerte ja kassidega

*Valikus erinevad mustriga pimenduskangad

1400

mm

1000mm

134€107€

PIMENDAV VOLDIKKARDINECO AO10, vabaltlangev

*Valikus erinevad värvitoonid

www.sunorek.eeKuressaare salong i Tallinna 30 i Tel 45 33 306

Eripakkumised kehtivad Sunoreki

sisustussalongides üle Eesti

Oktoobriskõik rulood

-20%

Kuressaare linnavolikogu XIV koosseisu (2009-2013) koalitsioonilepingu täitmise aruanneressaare Pargi lasteaia hoone katusekatte ja avatäidete osa-line vahetus; Gotland-Vents-pils-Saaremaa ühendamine jätkusuutliku arengu eden-damiseks; Ajalooliste parki-de haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis; Kuressaare Haigla SA õendus- ja hooldus-teenuste infrastruktuuri aren-damine; Kuressaare 5. laste-aia hoone rekonstrueerimine; Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühispla-neering; Kuressaare rulapar-gi rekonstrueerimine; Kures-saare muusikakooli hoone rekonstrueerimine ja õueala korrastamine; Kuressaare TIK arendamine; Kuressaa-re TIK arendamine, jätkupro-jekt; „Üks puhkus – kaks rii-ki“; „Reisisihiks Saaremaa“. Pooleliolevad projektid – tä-navavalgustuse rekonstruee-rimine, linnastaadioni ehitus, lossipargi korrastamine.

39. Kuressaare Linnama-janduse ettevõtte juurde kaalume ehitus-hooldusre-mondi grupi loomist. Eraldi koosseis Linnamajanduses on loomata, küll aga tegeletakse vähesel määral ehitus-hool-dustöödega (pingid, bussioo-tepaviljonid, märgid).Haridus ja noorsootöö

40. Taastame ranitsatoe-tuse ja tagame koolitoetuse neile, kes seda vajavad. Ra-nitsatoetus on taastatud. 2013. a maksti 100 € ühe koolimi-neva lapse kohta. Lisaks on võimalik taotleda täiendavalt koolitoetust 64 € aastas.

41. 1.-9. kl õpilaste tasu-ta koolitoidule jätkame rii-gipoolse rahastamise korral lisatoetuse maksmist. 1.–9. kl saab tasuta koolitoitu; güm-naasiumiõpilased vabastatak-se avalduse alusel koolilõuna eest maksmisest.

42. Huvihariduse koha-tasusid vähendame 2013. aastaks kuni 10% võrra. Muusika- ja kunstikoolis on kohatasud seotud palga alam-määraga. Kohatasusid vähen-datud ei ole, kuid 10% õpilas-test on võimalik kohatasust täielikult vabastada.

43. Lasteaia kohatasu ar-vestamisel säilitame kehtiva suhte miinimumpalka. Täi-detud. Kohatasu on 9% palga alammäärast.

44. Haridustöötajate pal-gatasemeks taastame 2013. aastaks vähemalt 95% riigi-eelarvelisest palgatasemest. Nii 2012. kui ka 2013. a 1. ap-rillist taastati 5% kõigi linna süsteemis töötavate inimeste palkasid. Alates 1. jaanuarist 2014 ja 2015 taastatakse veel 6%. (Praegu moodustab lin-na lasteaiaõpetajate tasu 83% ja huvikooli õpetaja tasu 75,6 % riigieelarvelisest palgatase-mest).

45. Kõikidele koolitüüpi-dele tagame võrdsed võima-lused ja arenguks vajaliku rahastamise. Koolitüüpe ra-hastatakse võrdsetel alustel. KG ja SÜG-i sihtasutus lõpe-tasid 2011. a tegevuse.

46. Võtame üldharidus-koolide eelarvete baassum-

made arvestamisel alates 2010. aastast aluseks riikli-ku rahastamismudeli. Järgi-takse riiklikku rahastamismu-delit (v.a investeeringud).

47. Spordiklubide ja era-huvikoolide toetamist jätka-me senistel alustel, kaaludes ühtsete rahastamisaluste loomist. Spordikoole ja era-huvikoole toetatakse jätku-valt.

48. Parendame Kuressaa-res antava koolihariduse konkurentsivõimet. Kures-saares on korrastatud kooli-võrk. Uuendati kõigi koolide põhimäärusi. Kuressaare PK liideti KG-ga. KG ja SÜG-i kooli tegutsemisvormi muu-deti üldhariduskool-huvikoo-liks. KTG tegutseb uues hoo-nes.

49. Teeme koostööd Kures-saare ametikooli ja Tallinna tehnikaülikooli Kuressaa-re kolledžiga. Koostööleping ametikooliga töö- ja tehnoloo-giaõpetuses, 2013. a lisandus käsitöö ja kodundus, samu-ti koostöö lapsehoidjate kut-seettevalmistamisel; TTÜ-ga koostöös on linn MTÜ Ku-ressaare Campus kaasasutaja, mis tegeleb kompetentsikes-kuse rajamisega. Kompetent-sikeskuse rajamisse panus-tame viie aastaga 160 000 eurot.

50. Toetame elukestva õppe võimalusi Kuressaa-res. KTG baasil loodi karjää-rikeskus, toetatakse õdede ta-semeõpet, väärikate ülikooli, Osilia täiendkoolitusi, anna-

me ruume KTG-s, Kultuuri-varas jt.

51. Paneme rõhku isa-maalisele kasvatusele ning avatud maailma tunnetusele laste ja noorte seas. Isamaa-line kasvatus on väärtusta-tud. Tegutsevad noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. KG-s õpetatakse hiina keelt. On loo-dud mitmekesised võimalused mitteformaalseks õppeks ja rahvusvaheliseks suhtluseks (õpilasvahetused, noortekogu, projektides osalemine, võist-lustel ja olümpiaadidel osa-lemine). Aktiivne on noor-te teadlaste tegevus koostöös kõrgkoolidega.

52. Soodustame interak-tiivse õppe arendamist. Osa-letakse aktiivselt interaktiiv-setes projektides, tehakse head koostööd SA Tiigrihüpe ja KAK-iga. SÜG-i ja Tartu Ülikooli koostööleping STH raames.

53. Jätkame narko- ja alkoholialast ennetustööd ning lapsi ja noori sääst-vat alkoholipoliitikat. Pi-dev ennetustöö, osaletakse üle-eestilistes kampaaniates ja terviseedenduse projekti-des ning liikumistes; koos-töö politseiga. 2012. a toeta-ti üleriigilist alkoholivastast kampaaniat.

54. Koostame haridus-asutuste pikaajalise ruu-mikava ning loome selle alusel optimaalse ruumi-kasutuse hariduse ja vaba aja tegevusteks. Tagame spordisaalide maksimaalse

avatuse lastele ja mitmeke-sistame tehnikaringe. Hari-dusasutuste ruumikasutus on viidud maksimaalsele tase-mele, vajadusel tehakse üm-berkorraldusi. 2011. a liideti PK KG-ga, KTG ja kunsti-kool asusid Garnisoni 16 hoonesse. 2013. a läks Gar-nisoni väike maja Merekul-tuuri Seltsi kasutusse. Koolid viivad tunde läbi spordi-hoones ja terviserajatistel. Spordisaalid on maksimaal-ses kasutuses. Lisandus Ku-ressaare tennisekeskus. On arendatud robootikat, läbi viidud tehnikalaagreid. Kas-vanud on noorte endi omaal-gatuslikud tegevused.

55. Kaalume vabaneva Kuressaare põhikooli hoo-ne baasil Kuressaare täis-kasvanute gümnaasiumi ja huvikeskuse õpikeskkon-dade parandamist. KTG ja kunstikool on ümber asu-nud Garnisoni 16 hoonesse. On alustatud ettevalmistusi KNH väljaarendamiseks Ku-ressaare bussijaama.

56. Jätkame lasteaedade ja koolide olukorra tervik-likku parandamist. Kaasra-hastamise korral renoveeri-me Kuressaare gümnaasiumi staadioni ja Vanalinna koo-li spordiplatsi. Ristiku laste-aed ja muusikakool on 2010. a täielikult renoveeritud. 2011. a tehti Garnisoni 16 hoones re-mont. 2012. a renoveeriti Par-gi lasteaeda ja 2013. a Rohu lastaseaia sõimemaja. KG staadion ja KVK spordiplats

on remontimata, valminud on KG staadioni eskiisprojekt. Rajati KG tervisepargi park-la ja ühendati ringtee kerg-liiklusteega. 2013. a alustati linnastaadioni suuremahulist rekonstrueerimist ja alustati ettevalmistusi Ida-Niidu las-teaia täielikuks renoveerimi-seks.Kultuur ja sport

57. Kultuuritöötajate pal-gatasemeks taastame 2013. aastaks vähemalt 95% rii-gieelarvelisest palgatase-mest. Praegu moodustab kul-tuuritöötajate palgatase 91,7 % riigieelarvelisest palgatase-mest. Palku taastati 5% 2012. ja 2013. aastal.

58. Hoiame kultuuri- ja sporditraditsioone, oleme avatud uutele ideedele. Tra-ditsioonilisi üritusi toetatakse jätkuvalt, finantseeritakse kul-tuuriasutusi. Tähistati juube-leid: Kuressaare kuurort 170; Lossipark 150, Kuressaa-re 450. Toetatakse osalemist vabariiklikul laulu- ja tantsu-peol. Uued üritused: Pärimus-kultuuri Suvi Veski trahteris, Pimedate Ööde filmifestival Kuressaares, Saaremaa kirjan-dusfestival Meretagune Asi, muusikakooli klassikakont-serdid, Teatrikino, Lääneme-re ajalookonverents koostöös Turu ülikooliga, purjelaeva-de õpperegatt The Tall Ships Races, linnade võrkpallitur-niir, aerusurf rannas.

Loe edasi lk 4

Neljapäev, 3. oktoober 2013

KURESSAARE LINNAVOLIKOGU 26. septembri istungi ülevaade

Kuressaare linna 2013. a lisaeelarve suunati II lugemisele

I lugemisel olnud lisaeel-arves on nimetatud tuluna laekumised kaupade ja tee-nuste müügist 66 575, siht-otstarbelised ja mittesihtots-tarbelised toetused 55 605 ja toetus põhivara soetami-seks 52 490, kokku 174 670 eurot. Samas mahus kulud jagunevad põhitegevuse-le 35 088 ja investeerimis-tegevusele 139 582. Voliko-gus väljendati, et lisaeelarve koostamisel eelistati otstar-bekamana selle aasta kasu-tamata raha (arvestades üle-laekumist) planeerida pigem 2014. a suuremateks inves-teeringuteks ja linnasüs-teemi töötajate planeeritud palgatõusuks. Muudatusette-panekute esitamise tähtajaks määrati 4.10. kl 12.Kinnitati Kuressaare linna eelarvestrateegia aastateks 2014–2017

Koostamisel olid aluseks majandusprognoosid ja au-gustis kinnitatud linna aren-gukava, seisab tekstiosa sissejuhatuses. Eelarvestra-teegia eesmärk on linna jät-kusuutliku eelarvepoliitika tagamine, arengukavaliste eesmärkide täitmise sidumi-ne olemasolevate ressurs-sidega. Antakse ülevaade linna sõltuvate üksuste fi-nantstegevusest ja esitatak-se linnaeelarve tundlikkuse analüüs. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal.Algatati Kuressaare linna jäätmekava 2014–2020 koostamine

Olemasolev linna jäätme-kava kehtib 2013. a lõpuni.

Uue jäätmekava koostami-

sel saab juba arvestada eel-datavalt novembris kehtesta-tava riigi jäätmekavaga, aga ka jäätmemajanduses ter-vikuna eelmise perioodiga võrreldes toimunud oluliste arengutega. Uue jäätmekava eelnõu on plaanis esitada vo-likogule 1. juuniks 2014.Linnavolikogu moodus-tas valimiste jaoskonna-komisjonid

Kinnitati linna viie valimis-jaoskonnakomisjoni asuko-had ja koosseisud: jaoskon-nakomisjon nr 1 asukohaga Tallinna 6, raamatukogu-konverentsikeskus, komis-joni esimees Madis Pihel; jaoskonnakomisjoni tel 5884 5540; jaoskonnakomisjon nr 2 asukohaga Õie 2, Ku-ressaare Ida-Niidu lasteaed, komisjoni esimees Aili Saar; jaoskonnakomisjoni tel 5884 5541; jaoskonnakomisjon nr 3 asukohaga Pikk 31, Ku-ressaare Vanalinna kool, ko-misjoni esimees Jana Kallas, jaoskonnakomisjoni tel 5884 5542; jaoskonnakomisjon nr 4 asukohaga Hariduse 13, Saaremaa ühisgümnaasium, komisjoni esimees Aado Haandi, jaoskonnakomisjo-ni tel 5884 5543; jaoskon-nakomisjon nr 5 asukohaga Ristiku 2b, Kuressaare Ris-tiku lasteaed, komisjoni esi-mees Monika Talistu, jaos-konnakomisjoni tel 5884 5544.

Linnavolikogu selle koos-seisu viimane istung enne valimisi on planeeritud toi-muma 10. oktoobril raeko-jas. Istungile eelneb ülesvõt-te tegemine linnavolikogu liikmetest.

Irene Valge, linnavolikogu nõunik

59. Rahvakultuurikollek-tiivide tegevust toetame ruu-mide kasutamise võimaluste tagamisega ja tegevustoe-tuste maksmisega, toetame seltside tegevust. Ruumi-de tasuta kasutamine on taga-tud; rahvakultuurikollektiivi-de juhendajate stipendiumid on taastatud 50% ulatuses. Tegevustoetused on peatatud, taastatud on linnaorkestri te-gevustoetus. Teistele on eral-datud ühekordseid sihtsuunit-lusega toetusi.

60. Sakraalhoonete re-monti ja Laurentiuse kiri-ku oreli renoveerimist toeta-me kaasrahastamise korras. Renoveerimist on toetatud 2006–2008 1 350 000 kroo-niga; 2009. a andis riik 2 milj krooni. 2013. a on oreli lõp-likuks taastamiseks eraldatud 26 000 eurot ja Püha Nikolai kiriku remondiks 3000 eurot.

61. Kuressaare staadio-ni rekonstrueerime spordi- ja kultuuriürituste toimumi-se kohana Saare maakonna esindusstaadioniks. 2011. a valmis arhitektuurikonkursi tulemusel eskiisprojekt, 2012. a põhiprojekt, ehitamine algas 2013. a kevadel, staadioniosa valmib 2014.

62. Jätkame tervise-parkide arendamist. Jooks-valt tehakse hooldus- ja aren-dustöid; projekti „Tööealised (kures)saarlased tervemaks ja liikuvamaks“ raames lisan-dub terviseparki uus rajakaart ja infotahvel. Toimub tervise-pargi pidev hooldus ja aren-dus, lisandus Kudjape tervise-rada ja kelgumägi.

63. Toetame spordiklubi-de ja huvikoolide algatusi projektide ja investeeringu-te kaasrahastamise kaudu, sh treening- ja õppetööd, võistlus- ja esinemissõite, in-ventari soetamist ning spor-di- ja mänguväljakute ra-jamist. Renoveeriti Smuuli elamurajoonis asuv rulapark,

supelrannas rajati rannahoo-ne ja mänguväljak, toetatakse noorte osalemist võistlustel, samuti esinemisi ja üritusi. Projektipõhiselt leitakse lisa-võimalusi. Tantsu- ja laulu-peol osales üle 500 laulja ja rahvatantsija, rahastatud on koolide ja MTÜ-de lisataot-lusi reservist. Jätkuvalt toeta-takse maakonna koolisporti.

64. Hoiame käigus tervi-seliikumise sarja. „Liikudes tervemaks“ ürituste sarjal on käimas 6. hooaeg, 2012. a osales sarjas üle 3000 ini-mese, osavõtjate arv kasvab pidevalt. Viidi läbi projekt „Tööealised (kures)saarlased tervemaks ja liikuvamaks“.

65. Rajame kaasaegse ten-nisehalli koostöös erasekto-riga. Kuressaare tennisekes-kus valmis eraettevõtja poolt 2012 sügisel.

66. Kaalume jäähalli, tri-kirataste raja, tuuleskulp-tuuride pargi, vabaõhuvee-pargi ja väliujula rajamise võimalusi. Kaalume ja otsime kaasrahastamisvõimalusi.Sotsiaalhoolekanne ja tervis

67. Sünnitoetused tõstame 2013. aastaks vähemalt 3000 kroonini. Seni täitmata. Sün-nitoetus on 160 eurot.

68. Jätame maamaksu-määra ja maamaksu soodus-tuse pensionäridele samaks. Maamaksumäära soodustused on muutmata.

69. Pere soovi korral taga-me igale lapsele lasteaiako-ha. Lasteaiakohad Kuressaare linna lastele on tagatud, vahel on olnud keerukas leida kohta alla 2-aastastele, ent aja jook-sul on need küsimused lahen-datud.

70. Leiame võimalused lasteaialastele ujumise õpe-tamiseks. Ujula on Tuulte Roosi lasteaias.

71. Kuressaare kooliõpi-lastele säilitame soodustu-

sed linnaliinibusside kasu-tamiseks. Soodustused on jätkuvalt olemas.

72. Jätkame bussisõidu soodustuste tegemist pensio-näridele ja erivajadustega inimestele. Linnasisene bus-sitransport on jätkuvalt pen-sionäridele ja puuetega ini-mestele tasuta. Bussiliine on korrigeeritud vastavalt eaka-te ja puudega isikute soovide-le selliselt, et oleks mugavam liikuda.

73. Parandame eriva-jadustega inimeste liiku-misvõimalusi, hankides päevakeskusesse sobiva tre-pironija, mida on võima-lik kasutada kõikides lin-na asutustes. Trepironija on hangitud ja asub TIK-is, soo-vi korral saavad seda kasutada linna muud asutused. Samuti on parandatud erivajaduste-ga inimeste liikumisvõimalusi uutes hoonetes (lift, kaldteed): muusikakool, Ristiku laste-aed, SÜG-i loodushariduskes-kus. Samuti likvideeriti 2012. a linnas 31 kohas järsud kõn-niteeservad ja ehitati nende asemele kaldpinnad. Invateed sai 2013. a KTG.

74. Jätkame seniste sot-siaaltoetuste maksmist ja teenuste osutamist ning eakate inimeste soodushin-dadega toitlustamist päeva-keskuses. Sotsiaaltoetuste ja –teenuste mahud on jäänud samaks. Päevakeskus toitlus-tab eakaid jätkuvalt soodus-hindadega.

75. Toetame eakate ja eri-vajadustega inimeste ühen-duste tegevust. Jätkame koostööd perevägivalla ohvri-te varjupaigaga Laurits. Toeta-tud on nii eakate kui ka puue-tega inimeste organisatsioone. Linn toetab varjupaiga Laurits tegevust.

76. Arendame ja mitme-kesistame kodus elavatele eakatele ja erivajadustega inimestele suunatud ava-

hooldusteenuseid. Läbi on viidud VIRTU projekt. 2010. a lõpus volikogus vastu võetud korra alusel suurendati puue-tega inimeste avahooldustee-nuseid – professionaalne hoo-lekandespetsialist külastab vastavalt määratud mahule hooldust vajavaid isikuid.

77. Kompenseerime üksi-ku eaka puuduolevad hool-dekodu kulud. Täidetud.

78. Uuendame lastekodu koostöös riigiga. Lastekodu peremajade ehitus käib. Kolm peremaja valmivad 2014. a suveks.

79. Jätkame leinamaja/ka-beli rajamist Kudjape kal-mistule koostöös Kaarma vallaga. Kabeli kui matuseta-lituse läbiviimise ruumi prob-leem on lahendatud Laurenti-use kirikule kuuluva Kauba 5 asuva saali baasil, kus on või-malik läbi viia nii kiriklikke kui ka ilmalikke matusetali-tusi.

80. Loome eeldused ja kaasrahastamise korral ra-jame päevakeskuse juurde eakate pansionaadi. Eraalga-tuslikult püüti eakate pansio-naaditeenust pakkuda hotellis Saaremaa Valss, praeguseks on sellest loobutud klientuu-ri puudumise tõttu. Seetõttu on ka munitsipaalvahenditest sellise asutuse rajamine prae-gu ennatlik.

81. Tööta jäänud inimesi kaasame võimaluse korral linna korrastustöödel. Täit-mata.

82. Eelarve võimalus-te piires tagame sotsiaalsed garantiid selleks, et vane-mate töötuks jäämise kor-ral ei halveneks peres laste päevahoiu ja koolihariduse kättesaadavus. Laste päeva-hoiu kättesaadavust aidatakse tagada lasteaedade toiduraha maksmise vabastusega. Koo-lihariduse kättesaadavust ai-datakse leevendada koolitoe-tusega.

Neljapäev, 22. august 2013

VäljaandjaKuressaare LinnavalitsusTehniline teostusSaaremaa Raadio OÜToimetajaLiise Kallas, tel 455 0548,liise.kallas@kuressaare.ee

ReklaamHelen Rauk, tel 455 7195,helen@meiemaa.eeKüljendusImbi Võrel, mm@meiemaa.ee

Linnavalitsus ja OÜ Prügimees esindajad on leppinud kokku, et alates 1. septembrist on ühe-pereelamutes elavatel linna-kodanikel võimalus tekkinud prügi ära anda ka kilekotiga. Teenuse tasuks saab olema 1,25 eurot.

Kilekotiga võivad prügi üle anda need kodanikud, kellel on OÜ-ga Prügimees sõlmi-tud leping, milles on jäätmete kogumise vahendiks märgitud jäätmekott ning ainult juhul, kui prügi soovitakse üle anda mitte tihedamini kui üks kord nelja nädala jooksul ning jäät-meid tekib selle ajaga alla 50 liitri ja alla 5 kg. Seega on see mõeldud inimestele, kel tekib väga vähe prügi.

Inimestel, kes soovivad min-na konteinerilt üle kilekotile, soovitame eelnevalt välja ar-vutada oma tavapärane prü-gitekke kogus. Selleks tuleks korrutada oma konteineri suu-rus (nt 240 liitrit) aastas toi-munud tühjenduskordadega (nt kord kvartalis ehk 4 korda), nii saame teada aastase prügi-tekke koguse (antud juhul 960 liitrit, eeldades, et prügivedu on seni tellitud siis, kui kon-teiner on täis). Kui olmejäät-meid on ka ise viidud näiteks Kudjape jäätmekeskusesse, siis tuleks lisada ka see kogus. Täites veosageduse nõuet, tu-leb aastas veokordi vähemalt 13. Jagades aastase prügitek-kekoguse kolmeteistkümne-ga (960:13=74), saame teada nelja nädala jooksul tekkiva prügikoguse. Kui see ületab 50 liitrit, siis kilekotivõimalust

kasutada ei saa.Kuna tegu on nii öelda test-

perioodiga, siis esialgu ei seata piiranguid kilekoti materjali-le ega värvusele. Niisiis võib jäätmekotina kasutada tavalist poekilekotti või prügikotti, kuid kott ei või olla suurem kui 50 liitrit ja sellesse ei või panna rohkem kui 5 kg prügi.

Jäätmevaldajal tuleb veopäe-val tõsta kilekott värava taha. Kaitsmaks jäätmekotti väliste tegurite eest (linnud, koerad, ilmaolud jne), võib selle paigu-tada näiteks kaanega ämbrisse. Jäätmevaldaja peab tagama ka selle, et prügikott ei purune sel-le tõstmisel prügiautosse. Jäät-mekotti ei või panna teravaid esemeid ega vedelaid jäätmeid, kuna need võivad ohustada jäätmeid koguvat töötajat.

Täpsemad tingimused on ära toodud OÜ-ga Prügimees sõlmitavas lepingus, info saa-miseks tuleks pöörduda klien-diteenindaja poole telefonil 453 1603 või aadressil Talli 4. Samas saab sõlmida ja ümber teha ka prügiveo lepinguid.

Riigi poolt on jäätmesea-dusega kindlaks määratud, et Kuressaares peab prügivedu toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul. Erandiks on see, kui linnavalitsus on and-nud kinnistuomanikule prü-giveost vabastuse ajaks, mil kinnistul ei elata või seda ei kasutata (terveks aastaks või teatud kuudeks).

Katrin Koppel,Kuressaare linnavalitsuse

keskkonnaspetsialist

Segaolmejäätmetele kehtivad korraldatud jäätmeveo hinnad Kuressaares

Alates septembrist võetakse kasutusele jäätmekott

Kuressaares on võimalik tasu-ta viia oma pakendijäätmed 20 pakendipunkti. Mõned paken-dipunktid töötavad väga hästi, kuid mõni koht on kujunenud ka prügistamise paigaks. See-tõttu kaalub linnavalitsus prob-leemsete pakendipunktide üm-berpaigutamist.

Palume linnakodanikel tea-

da anda, kuhu võiks pakendi-konteinerid paigutada või kust olemasolevad konteinerid ära viia, sealjuures tuleks oma et-tepanekut ka põhjendada.

Oma ettepanekud palume saata hiljemalt 2. septembriks meili teel katrin.koppel@ku-ressaare.ee või postiaadressil Kuressaare linnavalitsus, Tal-

linna 10, 93819 Kuressaare. Avalikud pakendite kogumi-

se kohad on mõeldud selleks, et inimesed saaksid sinna ta-suta viia endale mittevajalikud puhtad pakendid, mis kogutak-se kokku ja suunatakse taaska-sutusse.

KS

Ootame infot probleemsetest pakendipunktidest

HEA TEADA

Linnavalitsus: Tallinna 10, Kuressaare 93819 tel 455 0500, faks 453 3590e-post: linn@kuressaare.ee www.kuressaare.eewww.facebook.com/kodukohtkuressaare

Üldine kodanike vastuvõlinnavalitsuses:kolmapäevi kell 10-12 ja 14-18

Sotsiaalosakonnas:E kl 8.30-12, T kl 8.30-12 ja 14-17.K kl 8.30-12 ja 14-18

N-R vastuvõ u ei toimutel 455 0549

Rahvas kuregistri toiminguid saab teha:E, N, R kl 8-12 ja 14-16, K kl 8-12 ja 14-18 T suletud tel 455 0538

Linnavolikogu: Kuressaare RaekodaTallinna 2, Kuressaare 93819 tel 455 0524, faks 453 3586 e-post: volikogu@kuressaare.ee

Kuressaare linnavalitsuse ja linnavolikogu kontaktid ja vastuvõtuajad

Millisest allikast saad enim infot Kuressaare linnavalitsuse töö kohta?

KÜSITLUS

Vastanuid kokku: 159Allikas: www.kuressaare.ee

Merike Kuusk