Riverito 2010 a · PDF fileKONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... 2012) majanduskasv ei ole ... siis 2010. aasta langus piirdus 11,0%ga. Statistikaameti

AS Riverito

Kontsern

Konsolideeritud majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2010 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2010

Äriregistrikood: 10068039

Aadress: Järvevana tee 9G 11314 Tallinn Telefon: +372 680 5105 Faks: +372 680 5106 E-post: [email protected] Põhitegevusala: investeeringute haldamine Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

AS Riverito Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2010

2(59)

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................................. 3

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...................................................................... 10

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE ................................................................................................. 10

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ....................................................................................... 10

KONSOLIDEERITUD BILANSS .............................................................................................................. 11

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ........................................................................ 12

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................................................... 13

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................. 14

Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ...... 14

Lisa 2 Müügitulu ........................................................................................................................ 23

Lisa 3 Müüdud toodangu kulu ...................................................................................................... 23

Lisa 4 Turustuskulud .................................................................................................................. 24

Lisa 5 Üldhalduskulud ................................................................................................................ 24

Lisa 6 Vara ümberhindlused ........................................................................................................ 24

Lisa 7 Muud äritulud .................................................................................................................. 25

Lisa 8 Muud ärikulud .................................................................................................................. 25

Lisa 9 Finantstulud ..................................................................................................................... 25

Lisa 10 Finantskulud .................................................................................................................. 25

Lisa 11 Tulumaksukulu ............................................................................................................... 26

Lisa 12 Puhaskasum aktsia kohta ................................................................................................ 26

Lisa 13 Dividendid aktsia kohta ................................................................................................... 26

Lisa 14 Raha ja raha ekvivalendid ................................................................................................ 27

Lisa 15 Lühiajalised deposiidid ..................................................................................................... 27

Lisa 16 Nõuded ja ettemaksud .................................................................................................... 27

Lisa 17 Varud ............................................................................................................................ 28

Lisa 18 Tütarettevõtete aktsiad ja osad ........................................................................................ 29

Lisa 19 Sidus- ja ühisettevõtete aktsiad ja osad ............................................................................ 33

Lisa 20 Muud pikaajalised laenud ja nõuded .................................................................................. 36

Lisa 21 Kinnisvarainvesteeringud ................................................................................................. 36

Lisa 22 Materiaalne põhivara ....................................................................................................... 37

Lisa 23 Immateriaalne põhivara .................................................................................................. 38

Lisa 24 Kapitali- ja kasutusrent ................................................................................................... 39

Lisa 25 Laenukohustused ............................................................................................................ 40

Lisa 26 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 42

Lisa 27 Lühiajalised eraldised ...................................................................................................... 42

Lisa 28 Muud pikaajalised võlad................................................................................................... 43

Lisa 29 Laenu tagatis ja panditud vara ......................................................................................... 43

Lisa 30 Aktsiakapital .................................................................................................................. 46

Lisa 31 Lõpetamata ehituslepingud .............................................................................................. 46

Lisa 32 Tööjõukulud ................................................................................................................... 46

Lisa 33 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................... 47

Lisa 34 Tingimuslikud kohustused ................................................................................................ 48

Lisa 35 Riskid ............................................................................................................................ 49

Lisa 36 Lisainformatsioon emaettevõtte kohta ............................................................................... 52

JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2010. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE ..................................... 56

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ............................................................................................. 57

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ......................................................................................................... 58

EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU JAOTUS EMTAK KLASSIFIKAATORI JÄRGI .................................................... 59


3(59)

TEGEVUSARUANNE Üldinfo AS Riverito peamiseks tegevuseks on ehituse- ja kinnisvaraettevõtetesse tehtud finantsinvesteeringute haldamine. Kontserni kuuluva ettevõtte AS Merko Ehitus (72%) põhitegevusalaks on ehitus ja kinnisvaraarendus ning nendega seotud tegevused Eestis, Lätis ja Leedus. AS E.L.L. Kinnisvara (100%) põhitegevusalaks on pikaajaliste kinnisvarainvesteeringute teostamine, olles ise nii arendaja kui ka investori rollis. Samuti kuulus kontserni AS Järvevana (72%), kellel tavapärane majandustegevus puudus ning tema tegevuse ainsaks eesmärgiks oli ettevõtte ning aktsionäride huvide kaitsmine pikaleveninud maadevahetuse kriminaalasjas. Lisaks mainitutele kuulusid 2010. aastal kontserni ka ehituskaupade müügiga tegelev ettevõte AS Angroo Ehitus (49%), kaevandamisvaldkonna projektidega tegelev OÜ Kivikaevur (100%) ja OÜ Pihuvere Kruus (50%) ning hetkel majandustegevust mitteomavad OÜ Aidu Tööstuspark (100%) ja OÜ Viru Tööstuspark (100%). Olulisemad 2010. aastal AS Merko Ehitus kontsernis toimunud muudatused:

• 22. detsembril 2010 asutas Merko Ehitus Ukrainas 100%lise tütarettevõtte LLC Merko Ukraine (registrikood 37458687). Tegemist oli formaalse toiminguga, mille eesmärgiks oli juriidilise platvormi loomine edasiseks tegevuseks uuel turul. Selle sammuga kinnitas Merko Ehitus oma strateegilist huvi tegevuse alustamiseks Ukraina turul. Loodud ettevõtte põhitegevusalaks saab olema ehitustööde projektijuhtimine Ukrainas (http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument= EE3100098328&list=2&tab=news&news_id=246078).

• 3. veebruaril 2010 osteti tagasi 10% ASi Gustaf aktsiatest. Ostutehingu aluseks oli ASi Gustaf bilanss seisuga 31.12.2009.

21. detsembril 2010 otsustas AS Merko Ehitus nõukogu valida aktsiaseltsi juhatuse täiendavaks liikmeks senise ettevõtte betoonitööde osakonna juhataja Viktor Mõisja. Viktor Mõisja asus uuel ametikohal tööle alates 21. detsembrist 2010 ning tema vastutusvaldkonnaks saab olema kvaliteedijuhtimine ja järelevalve teostamine. Lisaks esindab Viktor Mõisja ASi Merko Ehitus 10. jaanuaril 2011 Harju Maakohtus alanud protsessil, milles teiste kõrval süüdistatakse ASi Merko Ehitus ja ettevõtte tütarfirmasid pistise (2556 euro eest turismifirma kinkekaarte ja raamat „Talurahva arhitektuur“) andmises. Kriminaalmenetluses peab juriidilist isikut kohtuistungitel esindama juhatuse liige. 3. juunil 2010 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul kutsuti seoses ettevõtte juhtimisstruktuuri restruktureerimisega Jaan Mäe tagasi nõukogu liikme kohalt seoses tema valimisega AS Merko Ehitus juhatuse liikmeks. Tulenevalt muudatustest majanduskeskkonnas ning ehitusturul, vaatas ASi Merko Ehitus nõukogu ja juhatus üle kontserni strateegia ning kinnitas kontserni strateegilised eesmärgid aastateks 2010 - 2015. Strateegia hõlmab ajavahemikku alates käesolevast aastast kuni 2015. aasta lõpuni. Kõik põhimõtted ja osad finantseesmärgid, näiteks tagatav omakapitali minimaalne osatähtsus varade mahust, on kohustuslikud terve märgitud perioodi vältel. Täpsustatud strateegia aluseks on võetud järgmised eeldused Balti riikide majanduses: - 2010. aastal majanduskasvu ei toimu, ehitussektoris on oodata kuni kümneprotsendilist langust; - lähiaastate (2011 – 2012) majanduskasv ei ole erinevate ekspertide hinnangul suurem kui 3%; - lähiaastate peamiseks tellijaks on avalik sektor, kus põhirõhk on Euroopa Liidu fondide poolt

kaasrahastatavatel infrastruktuuriobjektidel; - senisest enam hakatakse kasutama PPP (public private partnership)-mudeleid, kuna avalikul sektoril napib

investeeringuteks rahalisi vahendeid; - suureneb energiatõhususe parandamisega seotud projektide arv; - korteriturg elavneb võrreldes viimase paari aasta madalseisuga; - suureneb vajadus tööstushoonete järele; - paraneb laenuraha kättesaadavus; - tööpuuduse vähenemine ja jaekaubanduse taastumine hakkab toimuma 2011. aastal.


4(59)

ASi Merko Ehitus strateegilised eesmärgid: - AS Merko Ehitus visioon on pakkuda oma tellijatele kõrge kvaliteediga ehitusteenust erinevates

valdkondades. - AS Merko Ehitus eesmärk on olla juhtiv ehitusfirma oma koduturul - Balti riikides. - Lisaks koduturule loeb AS Merko Ehitus perspektiivseteks turgudeks Ukrainat, eeskätt Kiievit ning

Peterburi linna Venemaal. - Väljaspool ülalloetletud turge ehitatakse/arendatakse ainult kas tellijale, kellega on olemas eelnev

koostöökogemus või siis sarnast objekti, mida on varasemalt edukalt ehitatud/arendatud. - Kogu kontserni käibest moodustaks 2015. aastal Eestis tehtud käive ca 35%, Lätis tehtud käive ca 30%,

Leedus tehtud käive ca 25% ning muudel turgudel tehtud käive ca 10%. Ligilähedaselt samades proportsioonides peaks jagunema kontsernis toodetud kasum.

- Lisaks senisele ehitus- ja projekteerimisteenusele pakutakse veelgi komplekssemat teenust, mis hõlmab endas terviklikku protsessi, alates kaasabist sobiliku krundi leidmisel kuni finantseerimise korraldamiseni.

ASi Merko Ehitus pikaajalised finantseesmärgid: - saavutada aastatel 2011 – 2015 kontserni aasta keskmiseks omakapitali tootluseks (ROE) minimaalselt

15%; - tagada kogu perioodi ulatuses vähemalt 40%line omakapitali osatähtsus varade mahust. Eesmärkide saavutamiseks: 1. otsime võimalusi edukalt tegutsenud ettevõtete osaluste omandamiseks, seda eriti Leedus ja Lätis. 2. korrastame kontserni juhtimisstruktuuri, mis seisneb peaasjalikult järgmises: - täiendame juhatuse koosseisu täiendava liikmega, kelle vastutusalaks jäävad algselt nii välisturud kui

ka arendustegevus; - rakendame mitmeid uusi tegevusi kontserni erinevate ettevõtete horisontaalse koostöö parendamiseks

ning eri riikides omandatud insenertehnilise oskusteabe ja juhtimiskogemuse viimiseks erinevatesse kontsernis tegutsevatesse struktuuridesse;

- kontserni struktuuri muutmise lõppeesmärgina näeme börsil noteeritud holding-ettevõtet ning selle all kõikides riikides, kus püsivalt tegutsetakse, tootmistegevust läbi neis riikides registreeritud struktuuride.

3. säilitame seni hästi ja tulemuslikult toiminud motivatsioonisüsteemi põhialused ning täiustame seda vastavalt võetud eesmärkidele.

Olulisemad 2010. aastal AS Järvevanas toimunud sündmused: 3. aprillil 2009 esitas Riigiprokuratuur ASile Järvevana ja Toomas Annusele süüdistusakti, (mis kannab 31.03.2009 kuupäeva) maadevahetuse kriminaalasjas nr. 05913000055 (http://www.nasdaqomxbaltic.com/ market/?pg=news&news_id=232811). 12. novembril 2009 algas Harju Maakohtus maadevahetuse süüdistusasja kohtuprotsess. Kohtuprotsessi ülevaade:http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument=EE3100003559&list=3&tab=news&news_id=238400. Süüdistusaktis on ASile Järvevana inkrimineeritud viis episoodi altkäemaksu andmist ning asja menetleb Harju maakohus. Altkäemaksu süüdistuse tõendamisesemesse kuulub kolm elementi, milledest kasvõi ühe puudumine välistab kuriteokooseisu: (i) ametiisikule materiaalse väärtuse hüve lubamine või üleandmine; (ii) ametiisiku poolne ebaseaduslik tegu altkäemaksu andja kasuks; (iii) ekvivalentsussuhe esimese ja teise elemendi vahel, s.o. hüve andmine ametiisikule soodsa teo eest. AS Järvevana suhtes kuulub tõendamisele ka see, et (i) teo pani toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ja (ii) tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. AS Järvevana ei ole teinud ühtegi süüdistusaktis kirjeldatud maadevahetustehingut. Vastavaid tehinguid tegid ja hüpoteetilist kasu võisid saada hoopis iseseisvatest juriidilistest isikutest tütarettevõtjad, kellele ei ole süüdistust esitatud. AS Järvevana ei ole aga kunagi maid vahetanud ka süüdistuse kohaselt. Samuti on ilmne, et teod ei saanud olla ebaseaduslikud, kuna need olid lubatud LKS § 19, mis välistab altkäemaksu kvalifikatsiooni. 2010. aasta kevadeks oli kohus üle kuulanud ligi 80 süüdistaja tunnistajat ning mitte ükski tunnistajatest ei ole andud tunnistusi altkäemaksu lubamise või andmise või ebaseaduslike tegude kohta. Prokuratuur ei ole üheltki oma tunnistajalt küsinud tõendamisesemesse kuuluva asjaolu kohta - kas kellelegi on lubatud või antud altkäemaksu. Kohtu ja kaitsjate sellekohastele küsimustele on aga süüdistuse tunnistajad andnud eranditult eitavaid vastuseid. Peale suvist puhkust jätkus kriminaalasja menetlus Harju Maakohtus alates 5.


5(59)

oktoobrist 2010. Ajavahemikku oktoober kuni detsember oli kohus planeerinud 13 istungipäeva, mille käigus kuulati üle ka viimane süüdistuse tunnistaja. Kõik prokuratuuri dokumentaalsed tõendid on käesolevaks ajaks avaldatud. Seega on prokuratuur lõpetanud omapoolsete tõendite presenteerimise. Oleme seisukohal, et mitte ükski prokuratuuri tõend ei ole tõendanud altkäemaksu lubamist või andmist või tehingute ebaseaduslikkust või ülalmainitud ekvivalentsussuhet. Kohtuprotsessi 2011. aasta menetlusgraafik on paika pandud kuni 22. juunini 2011, mille käigus kuulatakse üle kaitsja tunnistajad ja avaldatakse hulgaliselt kaitsja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Eelduslikult jõutakse esimese astme kohtuotsuseni 2011. aasta jooksul. Protsess võib osutuda väga pikaajaliseks, kuna Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lisaks on võimalik pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Ettevõte peab esitatud süüdistusi alusetuks. AS Järvevana nõukogu ja juhatus on veendunud, et ettevõtte ja tema juhtorganite tegevus on olnud korrektne ning Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas ning seda suudetakse kohtus ka tõendada. Olulisemad 2010. aastal E.L.L. Kinnisvara AS kontsernis toimunud muudatused: • 2010. aastal omandas emaettevõte E.L.L. Kinnisvara AS tütarettevõttelt SIA E.L.L. Nekustamie Ipasumi

tütarettevõtte SIA Buve 100%lise osaluse nimiväärtusega 2000 latti. Äritegevus Kontserni 2010. aasta müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 14,1% ning puhaskasum 45,7% olles vastavalt 3166 ja 157,6 mln krooni. Kontserni ehitusteenuste müügituluks kujunes 2010. aastal 2337 mln krooni, vähenedes 2009. aastaga võrreldes 10,8%. Kinnisvaraarenduse müügitulu oli 2010. aastal 316 mln krooni, vähenemine eelmise aastaga võrreldes 35,5%. Samuti vähenes renditulu 7,4% 314 mln kroonini ning kinnisvarahalduse müügitulu 10,2% 130 mln kroonini. Kokku moodustas ehitusteenuste müügitulu 74%, kinnisvaraarenduse müügitulu 10%, rent 10%, kinnisvarahaldus 4% ning muud teenused 2% kontserni 2010. aasta müügitulust. Riverito müügitulu jagunes geograafiliselt (tuh. krooni): 2010 2009 +/-

Eesti 2 024 650 2 152 616 -5,9%

Läti 855 356 1 116 539 -23,4%

Leedu 286 298 419 013 -31,7%

Kokku 3 166 304 3 688 168 -14,1% Kontserni põhitegevust iseloomustavad suhtarvud ja nende arvutamise metoodika:

Puhaskasumimarginaal : Puhaskasum / Müügitulu Ärikasumimarginaal : Ärikasum / Müügitulu Omakapitali tootlus aastas : Puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital *

2010 2009

Puhaskasumimarginaal 5,0% 7,9%

Ärikasumimarginaal 7,7% 10,2%

Omakapitali tootlus aastas 6,0% 11,8% Aktivate tootlus aastas 2,0% 3,6%

Omakapitali määr 36% 42% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,8 3,3

Üldkulud müügitulust 8,6% 8,5%

Tööjõukulud müügitulust 11,6% 10,8%


6(59)

Aktivate tootlus aastas : Puhaskasum / Perioodi keskmised koguaktivad Omakapitali määr : Omakapital / Koguaktivad Lühiajaliste kohustuste kattekordaja : Käibevarad / Lühiajalised kohustused Üldkulud müügitulust : Üldkulud / Müügitulu Tööjõukulud müügitulust : Tööjõukulud / Müügitulu

* arvutatud emaettevõtte omanike osale

Arengud 2010. aastal ja väljavaated 2011. aastaks Ehitus 2010. aasta ehitusturgu iseloomustas kolm märksõna: madal nõudlus, tihe konkurents ja kiire sisendhindade kallinemine. 2010. aastal tehti Balti regioonis oma jõududega ehitustöid 3612 mln euro (56,5 mld krooni) eest, mis on 686 mln eurot (10,7 mld krooni) vähem kui aastal 2009. Kui 2009. aastal kahanes Baltikumi ehitusturg tervikuna 47,5%, siis 2010. aasta tõi kaasa täiendava 16,0%lise kahanemise. Kõige suurem kukkumine toimus Lätis, kus aastaga kahanes ehitusturg jooksevhindades 21,4% (2009. aastal vastavalt 47,7%) ning vähenes 981 mln euroni (15,3 mld kroonini). Oluliselt paremini ei läinud Eestis, kus ehitusturg kahanes aastaga 16,8%, moodustades 31,6% kogu Baltikumi 2010. aasta ehitusturust ehk 1141 mln eurot (17,9 mld krooni). Kui 2009. aasta suurim kukkuja oli Leedu (53,7%), siis 2010. aasta langus piirdus 11,0%ga. Statistikaameti andmetel ehitati 2010. aastal Leedus oma jõududega 1489 mln euro (23,3 mld krooni) eest, mis moodustas kogu Baltikumi ehitusturust suurima ehk 41,2%lise osa. Vastavalt ehitustööde langusele vähenesid ka elaniku kohta teostatud ehitustööd. Ühe elaniku kohta teostati 2010. aastal ehitustöid Eestis 852, Lätis 443 ja Leedus 453 euro eest. Vaatamata negatiivsete trendide jätkumisele, näitas IV kvartalis turg kvartalite lõikes muutust paremuse poole. Võrreldes 2009. aasta IV kvartaliga kasvasid oma jõududega tehtud ehitustööd Leedus 17,8% ja Lätis 0,6%. Vastupidiselt nõrgale siseriiklikule konjunktuurile jätkasid nõudlus ja sellega kaasnevalt ettevõtete ehitusmahud eksporditurgudel 2010. aastal kasvu. Aastaga kasvas Eesti ettevõtete poolt välisriikides tehtavate tööde maht 8,5% (moodustades oma jõududega ehitusteenuste kogumahust 11%), Läti ettevõtete eksport kasvas vastavalt 10,4% (moodustades 6% ehitusteenuse mahust) ning Leedu eksport 53,3% (moodustades 5% ehitusteenuse mahust). Kuigi Statistikaametite andmed peegeldavad veel ehitushindade odavnemist 2009. aastaga võrreldes (Eestis -2,8% sh tööjõud -5,8%, Lätis -2,7% sh tööjõud +1,0% ja Leedus -4,3% sh tööjõud -5,4%), siis tugev globaalne nõudlus on alates 2010. aasta algusest toonud kaasa ehitussektori sisendite märkimisväärse kallinemise, kallinenud on nii materjalid kui ka seadmete rent. Tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris on tekitanud siinsetele firmadele ja tööjõule arvestatava alternatiivi oma teenuste müügiks välisriikidesse ning viinud tööjõu kallinemiseni. Sisendite kallinemine ning mitmete alltöövõtufirmade orienteerumine välisturgudele on viimase 6 kuuga kaasa toonud märgatava ehitusteenuse kallinemise. Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal, on ehitushinnad kasvanud 20-25%. Hindade suur volatiilsus muudab uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuludega valmis ehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute teostamisel ning hinnasurve projektide kasumlikkusele. Peatöövõtu turul jätkus ehituskonkurssidel tellimuste saamiseks alapakkumiste esitamine, millega kaasnes tehtud pakkumisest taganemine või lepingute katkestamine. Üldjuhul on sellises olukorras kaotajaks tellija, kel kaasnevad uue hanke korraldamisega nii täiendav aja- kui rahakulu. Tihti on sellised pakkumised korraldatud nii, et tehakse ära kallilt pakutud ettevalmistustöö, teenitakse korralik kasum ning seejärel lahkutakse objektilt. Uue hanke korraldamisel selgub, et tegemata tööde tegelik maksumus ületab kordades eelneva töövõtja poolt teostamata jäänud tööde maksumust. Ebatervet konkurentsi soosib tellijate ükskõiksus ning hirm pälvida avalikkuse tähelepanu seoses ebaõnnestunud hangetega.

2010. aasta näitas elamispindade turu elavnemise märke Eestis ja Leedus, kasvas nii tehingute arv kui ka keskmised hinnad. Aastaga väljastati uutele eluruumidele Eestis 2324 (2009. aastal vastavalt 3026), Lätis 1905 (2009. aastal 4187) ja Leedus 3667 (2009. aastal 9400) kasutusluba. Tõusule pööranud elamispindade hinnatase ning märgid majanduskeskkonna stabiliseerumisest on pikka aega eluaseme soetamist edasi


7(59)

lükanud inimesed aktiivsemalt tegutsema ajendanud. Konjunktuuri paranemisele on kaasa aidanud paranenud finantseerimiskeskkond, eelkõige alanenud omafinantseeringumäär ning intressimarginaal lõpptarbijatele. Ajutine müügiedu elamispindade valdkonnas on julgustanud arendajaid oma külmutatud projekte üle vaatama ning uusi äriplaane ja laenutaotlusi vormistama. Vaatamata tärkavale optimismile arendajate ridades on uute projektide alustamine hetkel seotud suurte riskidega – ehitushindade kallinemise tempo ületab selgelt müügihindade kasvu ning seab suure riski alla projektide kasumliku arendamise, mistõttu jääb uute arendusprojektide maht meie hinnangul lähitulevikus tagasihoidlikuks ning elamispindade pakkumine väheneb.

Kolm järjestikust kriisiaastat on ehitussektorit oluliselt räsinud. Ettevõtete finantsvõimekus on madal ning sisemised reservid kulutatud. Kui veel 2008. ja 2009. aastal hoidis sektori mahtusid ning kasumlikkust üleval eelnevate perioodide portfell ning materjalide ja tööjõu odavnemine, siis 2010. aastal olukord muutus. Sisendhinnad pöördusid tõusule ning kasum asendus kahjumiga. Vaatamata mõningatele positiivsetele ootustele mahtude kasvu osas näeb Merko Ehitus 2011. aastal eelnimetatud negatiivsete trendide jätkumist ning süvenemist.

2011. aastalt võib oodata mõõdukat ehitusmahtude kasvu. Kasvutempod võivad riigiti vähesel määral erineda, kuid peaksid jääma 10-15% piiridesse. Kuigi mahud kasvavad, püsib turul terav konkurents. Sektori kasumlikkus on jätkuvalt madal ning teenitavad marginaalid ei ole piisavad sektori jätkusuutliku arengu tagamiseks. Tellijad naudivad madalast nõudlusest tingitud mõjuvõimu, millega kaasneb ebamõistlike garantiide nõudmine ja maksetähtaegade pikenemine. Kriitiliseks faktoriks kujuneb ettevõtete võimekus tellijatele nõutud garantiisid väljastada ning maksetähtaegade pikenemisest tingitult täiendavaid käibevahendeid kaasata. Lepinguliste kohustuste täitmiseks ei piisa enam üksnes ettevõtte paindlikkusest ja kohenemisvõimest, konkurentsis püsimise oluliseks teguriks on saamas finantsvõimekus. Vaatamata teravale konkurentsile jätkub 2011. aastal ehitusmaterjalide globaalsest kallinemisest ning oskustööjõu piiratud pakkumisest tingitud ehitushindade kallinemine. Kallinemine jääb kindlasti alla 2010. aastal toimunule, kuid võib siiski ulatuda 10-15%ni. Seetõttu on oodata nii töövõtjate poolt pooleli jäävate objektide kui ka agressiivsest pakkumisest tingitud pankrottide arvu kasvu.

Enamus uusi ehitusprojekte initsieeritakse jätkuvalt avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastavate infrastruktuuri- ning keskkonnarajatiste valdkonnas. Võtmeküsimuseks on siin riigi ja omavalitsuste administratiivne võimekus projekte ette valmistada ning finantssuutlikkus omafinantseeringute kaasamisel. Viimase osas peaks 2011. aasta olema soodne – tõusule pööranud eksport, sisetarbimise taastumine ning üldine majanduskeskkonna paranemine tugevdab oluliselt avaliku sektori tulubaasi ning finantsvõimekust uute projektide käivitamisel.

Jätkub finantseerimistingimuste liberaliseerimine ning laieneb krediidiasutuste nõudmistele vastavate projektide ning ettevõtete arv. Eelistatud on endiselt ekspordipotentsiaaliga tootmisettevõtted ning kinnisvara ja ehitus tingimusel, et projektid on seotud eelnimetatud valdkonnaga. Kaubandus- ning kommertskinnisvara sektor ilmutab stabiliseerumise märke. Rendipindade vakantsus väheneb ning aasta teisel poolel võib toimuda rendihindade mõningane tõus. Paranevad nii projektide rahavood kui ka laenuvõime. Siiski ei ole nimetatud muudatused piisavad, et tekitada sektoris nõudlust täiendavate pindade ja uute projektide järele. Mõneti erinev on olukord avaliku sektori vajadustega seotud rendiprojektide osas, kus näeme järgmisel aastal selget kasvupotentsiaali. 2010. aastal võitis Merko Ehitus kontsern kaks sellist PPP hanget ning 2011. aastal kavatseme antud suunal jätkata. Kontserni strateegia ei näe ette pikaajaliste rendiprojektide hoidmist oma bilansis ning meie eesmärgiks on töötavate projektide müük pikaajalistele investoritele. 2011. aastalt ootame finantsinvestorite huvi kasvu töötavate kinnisvaraprojektide vastu ning mitmeid mahukaid müügitehinguid selles vallas. Kuigi sellistel müükidel puudub vahetu mõju ehitussektorile, on siiski üsna tõenäoline, et osa vabanevast kapitalist investeeritakse mingil hetkel tagasi kinnisvarasse ning selle arvelt käivitatakse uusi projekte. Kiiret nõudluse paranemist elamispindade turul ei ole põhjust loota, inimeste kindlustunne ja sissetulekud on endiselt madalad ning laenukoormus kõrge. Samas elamispindade pakkumine väheneb ning turul on tekkimas tingimused rahuldamata nõudluse kujunemiseks. Eestis ja Leedus võis juba 2010. aastal märgata pankade huvi kasvu elukondliku kinnisvara vastu nii lõpptarbijate (korteriostja) kui arendajate suunal. Käesoleval aastal ootame positiivseid muudatusi ka Läti turul. Majanduskeskkonna stabiliseerumine ning elamispindade soodne hinnatase meelitab turule tagasi väliskapitali, ostetakse nii kortereid kui ka arenduspotentsiaaliga kinnistuid. Tulenevalt nõudluse kasvust eeldame 2011. aastal elamispindade kallinemist 10-15% võrra. 2011. aasta peaks kujunema ehitussektori jaoks murranguliseks - aasta esimest poolt kujundavad eelneval perioodil domineerinud negatiivsed trendid, kuid aasta lõpuks peaks turg selginema. Ettevõtted kes on kriisi


8(59)

üle elanud sisenevad uude majandustükisse ning sektori kasumlikkus hakkab paranema. Kuigi lahkuva majandustsükli ekstensiivsete investeeringute kuldaeg ehitus- ja kinnisvarasektoris jäi 2010. aasta esimesse poolde, võib ka 2011. aasta pakkuda huvitavaid investeerimisvõimalusi. Kinnisvara Eesti Eesti majanduse kiire langus on asendunud stabiliseerumisega ja uue tõusuga. Siiski oli majanduskeskkond 2010. aastal jätkuvalt keeruline ning mitmeid väljakutseid pakkuv. Pärast kaheaastast langust kasvas majandus 2010. aastal võrreldes eelneva aastaga 3,1%. Valdava osa sellest tõusust andis töötleva tööstuse kasv tänu tugevale ekspordile. Endiselt langes ehitustegevuse aktiivsus, ka oli terve aasta väga suur töötuse määr. Sisenõudlus oli jätkuvalt nõrk ja kasv marginaalne.

2011. aasta 1. jaanuaril hakkas Eestis kehtima uue rahana euro. 2011. aastaks oodatakse sisenõudluse mõningast kasvu. Tarbijate kindlustustunnet vähendab aga suur inflatsioon ja töötute jätkuvalt suur osakaal. Eesti Pank prognoosis 2010. aasta sügisel 2011. aasta majanduskasvuks 4,2%. Eratarbimine peaks ootuste kohaselt suurenema 6,7%.

2010. aastal oli Tallinnas rahvusvahelise kinnisvaraettevõtte Colliersi hinnangul 473 500 m² büroopindasid, uusi projekte turule ei lisandunud. 2010. aasta II poolel hakkas büroopindade vakantsus vähenema tänu ettevõtete kindlustunde paranemisele. 2011. aastaks on oodata vakantsuse edasist vähenemist kvaliteetsetes büroohoonetes (hea asukoht, kaasaegne hoone, kõrgetasemeline haldusteenus), mis võimaldab vähehaaval ka üürihindade tõstmist.

2010. aastal lisandus Tallinnasse 32 000 m² kaubanduspindasid – valmis uus Bauhausi ehitusmaterjalide kauplus Lasnamäel Tähesaju piirkonnas ning Kristiine kaubanduskeskuse laiendus. Nõrk eratarbimine tähendas jaekaupmeestele jätkuvaid raskuseid. Seetõttu pidid kaubanduskeskuste omanikud mitmetele üürnikele ajutisi üürihinnaalandusi tegema, et nende tegevuse jätkusuutlikkust hoida. Hoolimata eeltoodust oli heas asukohas paiknevate kaubanduskeskuste vakantsus ka 2010. aastal praktiliselt olematu (ca 1%). 2011. aastaks oodatakse tulenevalt sisetarbimise kasvust ning tarbijate kindlustustunde paranemisest paremat aastat jaekaupmeestele, mis omakorda tähendab positiivset väljavaadet kaubanduspindade omanikele.

Tallinna hotelliturule 2010. aastal uusi hotellitube ei lisandunud. Pärast väga rasket 2009. aastat toimus 2010. aastal hotelliturul situatsiooni paranemine tänu keskmise täituvuse suurenemisele. Välismaalaste poolt Eesti majutusasutustes veedetud ööde hulk kasvas 17% võrreldes eelneva aastaga ning lõi kõigi aegade rekordi. Hoolimata eeltoodust langes keskmine majutushind Tallinnas 8% aastases võrdluses. Hotellide keskmine täituvus pealinnas oli 2010. aastal 52%. Alates 2010. aasta sügisest on majutusteenuse hind siiski vähehaaval kasvama hakanud ning selle trendi jätkumist oodatakse ka 2011. aastal. Läti 2010. aasta oli Läti majanduses jätkuvalt keeruline, kuigi näha oli esimesi märke stabiliseerumisest. 2010. aasta IV kvartalis kasvas SKP aastases võrdluses juba 3,6%. Kuna 2010. aasta kahes esimese kvartalis SKP aastases võrdluses langes, siis 2010. aasta kokkuvõttes oli Läti SKP kasv kas 0% või väikeses plussis. 2011. aastaks oodatakse positiivsete arengute jätkumist, SKP kasvuks prognoositakse 4%. Töötus oli 2010. aasta jooksul jätkuvalt kõrge, kuigi langes veidi aastases võrdluses (16,0% versus 14,3%). Majanduse elavnemise põhiline mootor on olnud ekspordi suurenemine. Riia büroopindade turul olukord veidi paranes pärast 2009. aasta järsku langust. Colliersi hinnangul võeti 2010. aastal üürnike poolt kasutusse 30 000 m² täiendavat büroopinda, mis tähendas omakorda vakantsuse vähenemist. Ka on stabiliseerunud üürihinnad. 2010. aastal lisandus turule vaid ebaolulises mahus uusi büroopindasid. Riia büroopindade kogumaht oli 2010. aasta lõpu seisuga 518 000 m². 2011. aastal oodatakse nõudluse edasist suurenemist, kuid üürihinnad peaksid endiselt samale tasemele jääma. Büroopindade vakantsus on 2010. aasta jooksul vähenenud 36,9%lt 26,6%ni. 2010. aastal lisandus Riia kaubanduspindade turule 29 700 m² uut kaubanduspinda (kaubanduskeskus Galleria Riga). Kaubanduskeskuste üürihinnad olid stabiilsed ja püsivad stabiilsetena tõenäoliselt ka 2011. aastal. Vakantsused edukates projektides on jätkuvalt nullilähedased.

Leedu Leedu SKP kasvas 2010. aastal esialgsetel andmetel 1,3%. Jätkuvalt kasvas siiski töötus (17,8% 2010. aasta lõpus). 2011. aastaks oodatakse SKP kasvuks 2,8% ja töötuse määraks 16,2%. Lisaks ekspordile peaks majanduskasvu toetama ka sisetarbimise kasv. Nii mprobleemiks jätkuv emigratsioon. 2010. aastal oli Vilniuse büroopindade20 000 m²). Büroopindade kogumaht Vilniuses oli 2010. aasta lõpu stabiilsed, kuid vakantsuse jätkuv vähenemine annab võimaluse tõsta mõnevõrra üürihindasid. Vakantsus vähenes 2010. aasta jooksul 18%lt 13%ni. Vilniuse kaubanduspindade turg oli 2010. aastal jätkuvalt keeruline. Uusi plisandunud. Siiski kasvas 2010. aasta II poolaastal jaekaubanduse käive aasta varasemaga võrreldes, mis andis sektorile veidi kergendust. Jaekaubanduse käibe edasist väikest kasvu oodatakse ka 2011. aastal. Üürihindade osas oodatakse jätkuvat stabiilsust 2011. aastaks. Edukates kaubanduskeskustes on vakantsuse tasemed endiselt nullilähedased.

AS Riverito juhatus deklareerib ja kinnitab, et 2010. majandusaasta tegevusaruanne annab

juhtkonna parima teadmise kohaselt õige ja

kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning

sisaldab peamiste riskide ja kahtlustuste kirjeldust.

Juhatuse esimees Toomas Annus Juhatuse liige Tõnu Toomik Juhatuse liige Teet Roopalu

AS RiveritoKonsolideeritud majandusaasta aruanne 2010

Leedu SKP kasvas 2010. aastal esialgsetel andmetel 1,3%. Jätkuvalt kasvas siiski töötus (17,8% 2010. aasta lõpus). 2011. aastaks oodatakse SKP kasvuks 2,8% ja töötuse määraks 16,2%. Lisaks ekspordile peaks majanduskasvu toetama ka sisetarbimise kasv. Nii majanduslikult kui ka demograafiliselt on suureks

büroopindade turul vaikne aasta. Valmis vaid üks uus büroohoone (Beta, üüripinda 20 000 m²). Büroopindade kogumaht Vilniuses oli 2010. aasta lõpu seisuga 335 000 m². Üürihinnad olid stabiilsed, kuid vakantsuse jätkuv vähenemine annab võimaluse tõsta mõnevõrra üürihindasid. Vakantsus vähenes 2010. aasta jooksul 18%lt 13%ni.

turg oli 2010. aastal jätkuvalt keeruline. Uusi projekte turule olulises mahus ei lisandunud. Siiski kasvas 2010. aasta II poolaastal jaekaubanduse käive aasta varasemaga võrreldes, mis andis sektorile veidi kergendust. Jaekaubanduse käibe edasist väikest kasvu oodatakse ka 2011. aastal.

oodatakse jätkuvat stabiilsust 2011. aastaks. Edukates kaubanduskeskustes on vakantsuse


juhtkonna parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate kontserni ja konsolideerimisse


sisaldab peamiste riskide ja kahtlustuste kirjeldust.

Toomas Annus

Tõnu Toomik

Teet Roopalu


9(59)

Leedu SKP kasvas 2010. aastal esialgsetel andmetel 1,3%. Jätkuvalt kasvas siiski töötus (17,8% 2010. aasta lõpus). 2011. aastaks oodatakse SKP kasvuks 2,8% ja töötuse määraks 16,2%. Lisaks ekspordile peaks

ajanduslikult kui ka demograafiliselt on suureks

turul vaikne aasta. Valmis vaid üks uus büroohoone (Beta, üüripinda seisuga 335 000 m². Üürihinnad olid

stabiilsed, kuid vakantsuse jätkuv vähenemine annab võimaluse tõsta mõnevõrra üürihindasid. Vakantsus

rojekte turule olulises mahus ei lisandunud. Siiski kasvas 2010. aasta II poolaastal jaekaubanduse käive aasta varasemaga võrreldes, mis andis sektorile veidi kergendust. Jaekaubanduse käibe edasist väikest kasvu oodatakse ka 2011. aastal.

oodatakse jätkuvat stabiilsust 2011. aastaks. Edukates kaubanduskeskustes on vakantsuse


õiglase ülevaate kontserni ja konsolideerimisse


25.05.2011

25.05.2011

25.05.2011


10(59)

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE tuhandetes kroonides

lisa 2010 2009

Müügitulu 2 3 166 304 3 688 168

Müüdud toodangu kulu 3 (2 694 179) (3 015 160)

Brutokasum 472 125 673 008

Turustuskulud 4 (83 439) (103 370)

Üldhalduskulud 5 (189 498) (210 899)

Varade ümberhindlus 6 2 633 6 566

Muud äritulud 7 60 311 46 386

Muud ärikulud 8 (19 204) (36 727)

Ärikasum (-kahjum) 242 928 374 964

Finantstulud 9 12 963 48 105

Finantskulud 10 (85 609) (123 869)

Kasum (kahjum) tütarettevõtetelt 18 - 25 359

Kasum sidus- ja ühisettevõtetelt 19 33 720 12 213

Kasum enne maksustamist 204 002 336 772

Tulumaksukulu 11 (17 868) (2 898)

Aruandeaasta puhaskasum 186 134 333 874 sh emaettevõtte omanike osa

puhaskasumist 157 553 289 977 vähemusomanike osa

puhaskasumist 28 581 43 897

Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, kroonides) 12 583,53 1 073,99

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE tuhandetes kroonides

Aruandeaasta puhaskasum 186 134 333 874 Muu koondkasum Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 757 (2 718)

Perioodi koondkasum 186 891 331 156 sh emaettevõtte omanike osa

koondkasumist 158 124 288 039 vähemusomanike osa koondkasumist 28 767 43 117

Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 14-55 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.


11(59)

KONSOLIDEERITUD BILANSS tuhandetes kroonides

lisa 31.12.2010 31.12.2009 VARAD

Käibevara

Raha ja rahaekvivalendid 14 517 755 569 016

Lühiajalised deposiidid 15 77 414 442 260

Nõuded ja ettemaksud 16 779 331 747 223

Ettemakstud tulumaks 24 975 7 412

Varud 17 1 570 438 1 700 719

2 969 913 3 466 630 Põhivara

Sidus- ja ühisettevõtete aktsiad või osad 19 316 760 303 301

Muud pikaajalised laenud ja nõuded 20 142 230 153 984

Edasilükkunud tulumaksuvara 48 214 50 945

Kinnisvarainvesteeringud 21 3 633 395 3 624 277

Materiaalne põhivara 22 294 338 284 811

Immateriaalne põhivara 23 49 734 52 459

4 484 671 4 469 777 VARAD KOKKU 7 454 584 7 936 407

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 25 421 587 602 598

Võlad ja ettemaksed 26 574 557 736 122

Tulumaksukohustus 2 681 6 811

Lühiajalised eraldised 27 78 691 61 716

1 077 516 1 407 247 Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 25 2 892 273 3 112 902

Muud pikaajalised võlad 28 45 183 39 143

Edasilükkunud tulumaksukohustus 28 737 24 486

2 966 193 3 176 531 KOHUSTUSED KOKKU 4 043 709 4 583 778 OMAKAPITAL

Vähemusosa 726 462 766 400 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital 30 2 700 2 700

Ülekurss 42 720 42 720

Kohustuslik reservkapital 270 270

Realiseerimata kursivahed (16 023) (16 594)

Jaotamata kasum 2 654 746 2 557 133

2 684 413 2 586 229

OMAKAPITAL KOKKU 3 410 875 3 352 629 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 7 454 584 7 936 407



12(59)

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes kroonides

lisa

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Vähe-mus-osalus

Kokku

Aktsia-kapital

Üle-kurss

Kohus-tuslik reserv

Realisee-rimata kursi-vahed

Jaota-mata kasum

Kokku

Saldo 31.12.2008 2 700 42 720 270 (14 656) 2 317 106 2 348 140 737 994 3 086 134

Aruandeperioodi koondkasum - - - (1 938) 289 977 288 039 43 117 331 156

Dividendid - - - - (49 950) (49 950) (20 051) (70 001) Osakapitali suurendamine - - - - - - 5 664 5 664 Tütarettevõtte vähemusosaluse ost 18 - - - - - - (324) (324)

Saldo 31.12.2009 2 700 42 720 270 (16 594) 2 557 133 2 586 229 766 400 3 352 629

Aruandeperioodi koondkasum - - - 571 157 553 158 124 28 767 186 891

Dividendid - - - - (59 940) (59 940) (66 557) (126 497) Tütarettevõtte vähemusosaluse ost 18 - - - - - - (2 148) (2 148)

Saldo 31.12.2010 2 700 42 720 270 (16 023) 2 654 746 2 684 413 726 462 3 410 875 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 30. Konsolideeritud aastaaruande lisad lehekülgedel 14-55 on käesoleva aruande lahutamatuks osaks.


13(59)

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes kroonides lisa 2010 2009 Äritegevuse rahavoog

Ärikasum (-kahjum) 242 928 374 964 Korrigeerimised:

põhivara kulum ja väärtuse langus 21-23 141 447 143 766

(kasum) kahjum põhivara müügist 7,8 (39 461) (29 512) (kasum) kahjum põhivara ümberhindlusest 6,21-23 (22 587) (70 583) intressitulud äritegevusest 7 (8 230) (2 062) valmidusastme meetodil ehituslepingute tulu korrigeerimine (348 246) 53 086 eraldiste muutus 11 641 933

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 23 542 99 047 Varude muutus 137 194 409 320 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 87 496 (333 795) Makstud intressid ja muud finantskulud (79 938) (133 232) Makstud ettevõtte tulumaks (29 664) (33 877)

Kokku rahavood äritegevusest 116 122 478 055 Investeerimistegevuse rahavoog Tütarettevõtete soetus 18 (1 110) (44 148) Tütarettevõtete müük 18 - 11 019 Sidus- ja ühisettevõtete soetus (22) - Sidus- ja ühisettevõtete müük 24 - Üle 3-kuuliste lühiajaliste deposiitide soetus ja laekumine 364 822 (163 854) Kinnisvarainvesteeringute soetus (93 740) (114 352) Kinnisvarainvesteeringute müük 160 117 17 754 Materiaalse põhivara soetus (20 581) (22 428) Materiaalse põhivara müük 4 211 5 584 Immateriaalse põhivara soetus (1 540) (1 306) Immateriaalse põhivara müük 816 134 Antud laenud (127 481) (22 189) Antud laenude tagasimaksed 71 194 15 788 Saadud intressid 16 368 42 216 Saadud dividendid 19 112 15 500

Kokku rahavood investeerimistegevusest 392 190 (260 282) Finantseerimistegevuse rahavoog Saadud laenud 25 64 395 189 417 Laenude tagasimaksed 25 (479 780) (487 245) Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 25 (22 721) (17 816) Aktsiate emiteerimine - Makstud dividendid (126 497) (70 001)

Kokku rahavood finantseerimistegevusest (564 603) (385 645) Raha ja raha ekvivalentide muutus (56 291) (167 872)

Üle 3-kuuliste lühiajaliste deposiitide muutus (364 846) 163 854 Kokku muutus (421 137) (4 018)

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 14 569 016 734 003

Üle 3-kuulised lühiajalised deposiidid perioodi alguses 442 260 278 406 Kokku perioodi alguses 1 011 276 1 012 409 Valuutakursside muutuste mõju 5 030 2 885

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 14 517 755 569 016

Üle 3-kuulised lühiajalised deposiidid perioodi lõpus 77 414 442 260 Kokku perioodi lõpus 595 169 1 011 276



14(59)

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 1.1. Üldised alused AS Riverito konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ). AS Riverito on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts (äriregistri kood: 10068039, aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn) ja peamiseks tegevuseks on ehituse- ja kinnisvaraettevõtetesse tehtud finantsinvesteeringute haldamine. Kontserni ettevõtted tegutsevad Eestis, Lätis ja Leedus. Kontsernis põhitegevusvaldkondadeks on ehitustegevus ja kinnisvaraarendus. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist v.a juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestusprintsiipides. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks ehituslepingute kasumlikkuse hindamine valmidusastme meetodi rakendamisel, põhivara kasuliku eluea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamislike hinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi aruannetes. Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena. Kasumiaruandes on kulud liigitatud nende funktsiooni järgi. Riverito kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamise aruannetes toodud näitajad on kajastatud kasutades ettevõtete põhilise majanduskeskkonna valuutat (”arvestusvaluuta”): Eesti krooni, Läti latti ja Leedu litti. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusvaluuta on Eesti kroon. Põhiaruanded ja lisad on koostatud tuhandetes kroonides. 2010.aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Riverito (emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (lisa 18) finantsnäitajad. 1.2. Konsolideerimine Tütarettevõtted ehk ettevõtted, mille tegevust emaettevõte AS Riverito otseselt või kaudselt läbi teiste tütarettevõtete kontrollib, on kontserni aruandes konsolideeritud rida-realt. Kontroll eksisteerib, kui emaettevõte omab üle 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või kui emaettevõttel on muul viisil mõjuvõim otsustada teise ettevõtte tegevus- ja finantspoliitika üle. Tütarettevõtete tegevus kajastub kontserni aruandes alates kontrolli omandamisest kuni selle loovutamiseni. Konsolideeritud aruannetes on käsitletud emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid ühendatud majandusüksusena. Konsolideerimisel on elimineeritud kontsernisiseste tehingute tagajärjel tekkinud nõuded ja kohustused, tulud ja kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa on näidatud eraldi. Konsolideeritud aastaaruanne on koostatud rakendades kontserni kuuluvate ettevõtete sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul ühtseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele.


15(59)

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaettevõtte konsolideerimata aruanded

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuses (miinus vajadusel allahindlused). 1.3. Äriühendused Äriühendusi kajastatakse ostumeetodil, välja arvatud ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Ühise kontrolli all olevate osapoolte vahelisi äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodi kohaselt ja omandatud osalust omandatud netovara bilansilises väärtuses. Vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Sõltumatute osapoolte vahelisi äriühendusi kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Äriühendusest tekkinud firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele, juhul kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Juhul kui omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem kui omandatud netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Tehingud seoses vähemusosaga

Kontsern kasutab vähemusosaga tehtavate tehingute puhul samasuguseid printsiipe nagu tehingute puhul kontserniväliste kolmandate osapooltega. Osaluse müük vähemusosanikele, millest tuleneb kontsernile kasum või kahjum, kajastatakse kasumiaruandes. Osaluse ostud vähemusosanikelt kajastatakse läbi firmaväärtuse, mis on vahe omandatud osaluse ja selle eest tehtud väljaminekute vahel. 1.4. Sidusettevõtted Sidusettevõtted on ettevõtted, kus kontsern omab olulist mõju, kuid mitte kontrolli tegevus- ja finantspoliitika üle. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui emaettevõte omab 20 kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse algselt soetusmaksumuses ning edaspidi


16(59)

kapitaliosaluse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse sisaldavad soetamisel identifitseeritud firmaväärtust (millest on maha arvatud allahindlused). Kontserni osa sidusettevõtte pärast omandamiskuupäeva tekkinud kasumis või kahjumis kajastatakse kontserni kasumiaruandes, ning kontserni osa otse sidusettevõtte omakapitalis kajastatud omandamiskuupäevajärgselt tekkinud muutustes kajastatakse otse kontserni omakapitali kirjetel. Soetamisjärgselt toimunud muutustele vastavalt korrigeeritakse sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist maksumust. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab kontserni investeeringu väärtust sidusettevõttesse, siis kajastatakse edaspidi tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui kontsernil on siduvaid kohustusi või ta on teinud makseid sidusettevõtte nimel. Omavahelistest tehingutest tulenevad realiseerumata kasumid on vastavalt kontserni osalusele sidusettevõttes elimineeritud. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Sidusettevõtte finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud vastavaks kontserni poolt rakendatavate arvestuspõhimõtetega. Osalust omandatud sidusettevõtte varades ja kohustustes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana real Sidusettevõtete aktsiad või osad. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, viiakse läbi vara väärtuse test. 1.5. Ühisettevõtted

Ühisettevõte on lepingupõhine kokkulepe, mille kohaselt kaks või enam osapoolt teostavad majandustegevust, mida kontrollitakse ühiselt. Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud kontserni osas ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovarades. Kontserni kasumiaruanne sisaldab kontserni osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse kasumist või kahjumist. 1.6. Välisvaluuta Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja kohustused on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindluste kursivahed on kajastatud aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi alusel. Välismaal asuvate tütarettevõtete arvestusvaluutaks on nende majanduskeskkonna valuuta, mistõttu konsolideerimisel on nende tütarettevõtete aruanded välisvaluutast Eesti kroonidesse ümber arvestatud; seejuures vara ja kohustuste kirjed on ümber hinnatud bilansipäeva Eesti Panga valuutakursside alusel, tulud ja kulud aasta kaalutud keskmise valuutakursi alusel ning muud omakapitali muutused on ümber hinnatud nende tekkimise päeva kursi alusel. Ümberhindluste kursivahed on kajastatud omakapitalis kirjel Realiseerimata kursivahed. 1.7. Finantsvarad Kontsernis kajastatakse finantsvarade oste ja müüke tehingupäeval. Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist klassifitseeritakse kontsernis investeeringuid järgmistesse kategooriatesse: • õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ehk lühiajalised

finantsinvesteeringud; • laenud ja nõuded, mida ei hoita kauplemiseesmärgil;


17(59)

• lunastustähtajani hoitavad investeeringud; ning • müügiootel finantsvarad.

Juhtkond määrab finantsvarade liigituse nende esmasel kajastamisel. Ettevõttel puuduvad lunastustähtajani hoitavad investeeringud, finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja müügiootel finantsvarad. Samuti ei ole ettevõttel tuletistehinguid. Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded kajastatakse käibevaradena, välja arvatud juhul kui nende tasumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva. Selliseid varasid kajastatakse põhivarana. Pärast esmast arvele võtmist kajastab kontsern laenusid ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused), arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Nõuded hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. 1.8. Vara väärtuse langus Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses

Ettevõte hindab igal bilansipäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allhindlusevajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allhindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist („kahjulik sündmus“) ja see kahjulik sündmus (kahjulikud sündmused) omab mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivne asjaolu, mis viitab finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele on ettevõttele kättesaadav informatsioon nagu näiteks: • võlgniku olulised finantsraskused; • lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; • tõenäosus, et võlgnik on pankrotti minemas; • finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega; • teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud

tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete või lõpptähtajani hoitavate väärtpaberite väärtuse langusele viitavad objektiivsed asjaolud, siis tekkinud kahju leitakse vara bilansilise maksumuse ja tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse (välja arvatud tuleviku allahindlused, mis on juba arvesse võetud) vahena, mis on diskonteeritud finantsvara sisemise intressimäära abil. Vara bilansilist maksumust vähendatakse läbi nõuete allhindluse konto ja tekkinud kahju kajastatakse kasumiaruandes. Kui järgnevatel aruandeperioodidel kajastatud vara väärtuse langus peaks vähenema ning seda sündmust on võimalik usaldusväärselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast allahindluse kajastamist (näiteks krediidireitingu paranemine), siis esialgselt kajastatud allahindlus tühistatakse. Tühistatud allahindlus kajastatakse kasumiaruandes. Mittefinantsvarad

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (sealhulgas firmaväärtus) ei amortiseerita vaid kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata) ja suurendatakse vara


18(59)

bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

1.9. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, transpordi- ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Üksikult eristatavate varude objektide puhul lähtutakse nende soetusmaksumuse määramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Kui varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, siis kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud on bilansis hinnatud lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Netorealiseerimismaksumus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga seotud kulud. Kinnisvaraarenduse eesmärgil tehtud kulutused kajastatakse bilansi real Varud, juhul kui on tegemist müügi eesmärgil ehitatava või soetatud objektiga, sõltuvalt valmidusastmest kas lõpetamata toodanguna või valmistoodanguna. Kinnisvaraobjekti arenduse finantseerimisel laenuga on arendusaegsed laenukasutuse kulud arvatud objekti soetusmaksumusse. Sealhulgas laenukasutuse kulud ehitusperioodil kapitaliseeritakse kuni ehitusobjekti kasutusloa saamiseni. Kinnisvara hoidmisega või kasutusega seotud intressikulusid ei kapitaliseerita. Valminud kinnisvaraobjekti müüakse kas ositi (eramute, korterite, büroopindade vms kaupa) või tervikuna. Müügitulu kajastatakse kui tulu kaupade müügist. Kinnisvara müügil sõlmitakse võõrandaja ja omandaja vahel notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisomandi üleandmiseks ning tehakse sellekohane kanne kinnistusraamatusse. 1.10. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringud on näidatud soetusmaksumuse meetodil, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Kinnisvarainvesteeringutena näidatud hooneid amortiseeritakse lineaarselt 12,5 – 33,3 aasta jooksul. Maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse lõpetamise perioodi kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.


19(59)

1.11. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele vara, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Vara, mille soetusmaksumus ei ületa eelnimetatud maksumust, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara on bilansis näidatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Parendustega seotud kulud, mis tõstavad vara tootlustaset, on liidetud põhivara maksumusele. Põhivaraobjekti ehitamise finantseerimisel laenuga on otseselt objekti valmistamisega seotud laenukasutuse kulutused arvatud objekti soetusmaksumusse. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast järgnevalt: • ehitised 10-33,3 aastat; • masinad ja seadmed 2-20 aastat; • muu materiaalne põhivara 2,5-5 aastat; • hoonestusõigus 50 aastat.

Maad ei amortiseerita. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivara hinnatakse alla selle kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest. Kaetav väärtus on kas vara netomüügihind või vara kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. 1.12. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, selle kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalse vara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ning otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalne põhivara on bilansis näidatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita.

Tarkvara ja infosüsteemid Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (2-10 aasta) jooksul. 1.13. Kapitali- ja kasutusrent Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kontsern kui rentnik

Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja kohustus kajastatakse bilansis renditud vara õiglases väärtuses või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, kui viimane on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud materiaalset põhivara amortiseeritakse kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.


20(59)

Kapitalirendi kohustust vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, rendimaksete intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. 1.14. Tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud oma teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksu makstakse erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Seega ei eksisteeri Eestis erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekib edasilükkunud tulumaksukohustus või -vara. Alates 1.01.2008 on väljamakstavate dividendide maksumääraks 21/79 (2007. aastal maksumäär 22/78) netodividendidena väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamisel. Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Lätis ja Leedus asuvate tütarettevõtete kasumilt arvestatud ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaksukulu või -tulu ning Eesti ettevõtete dividendide tulumaksukulu. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja finantsraamatupidamise varade ja kohustuste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse ettevõtte bilansis juhul, kui on tõenäoline, et see tulevikus realiseerub. Kontserni kuuluvad Läti ja Leedu juriidilised isikud arvutavad maksustamisele kuuluvat tulu ja tulumaksu vastavalt Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi seadusandlusele. Läti Vabariigis maksustatakse ettevõtete kasum 15%lise tulumaksumääraga (2009: 15%) ja Leedu Vabariigis 15%lise tulumaksumääraga (2009: 20%). 1.15. Laenud Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.


21(59)

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Laenukasutuse kulutusi, mis on otseselt seotud kinnisvaraobjekti soetamise ja ehitamisega kuni objekti kasutus-või müügivalmidusse viimiseni, kapitaliseeritakse. Muudel juhtudel laenudega seotud kulutused kantakse kuludeks nende tekkimise perioodil. 1.16. Eraldised Eraldistena kajastatakse tõenäolisi tegevusest tingitud või juriidilisi kohustusi, mis tulenevad enne bilansipäeva toimunud sündmustest. Eraldise moodustamine või olemasoleva eraldise suurendamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuluna. Eraldisi kajastatakse bilansis kohustuse täitmiseks juhtkonna parima hinnangu kohaselt tõenäoliselt vajamineva summa nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset diskontomäära, mis kajastab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtusele ja neid kohustusele iseloomulikke riske, mis ei kajastu sellega seotud kulutusi käsitlevas parimas hinnangus. Kontserni ehitusettevõtted annavad ehitusseaduse järgi ehitistele 2-aastase kestusega garantii. Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas. Ehituslepingutest eeldatavalt tulenev kahjum tuleb kajastada koheselt kuluna. Kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatakse eraldis vastavalt lõpuleviimata ehituslepingute osadele (vt lisa 1.18). 1.17. Tulu Tulu on kajastatud saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade, sh ka kinnisvara müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui kaupa vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, käsitletakse seda vahetust kauba müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Tulu teenuste müügist on kajastatud vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele bilansipäeval. Intressi- ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.18. Lõpetamata ehituslepingud Lõpetamata ehituslepingute tulud ja kulud on vastavusse viidud valmidusastme meetodil. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes bilansipäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Lepingu tegelikud kulud koosnevad ehituslepingu otse- ja üldkuludest.


22(59)

Kui tellijale on bilansipäevaks esitatud arveid suuremas või väiksemas summas, kui valmidusastme meetodil arvestatud tulu, siis kajastatakse vahet bilansis kohustuse või nõudena. Kui on tõenäoline, et lepingu kogukulud ületavad lepingu kogutulusid, kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses koheselt kasumiaruandes. 1.19. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud bilansis ülilikviidseid ja väga väikese väärtuse muutumise riskiga vahendeid, näiteks sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja kuni 3-kuulised tähtajalised deposiidid. Rahavoogude aruandes on lisaks raha ja selle ekvivalentidele muutustele esitatud lühiajaliste üle 3-kuuliste tähtajaliste pangadeposiitide muutus, sest nimetatud deposiite on võimalik vajadusel koheselt kasutada ilma olulise mõjuta kontserni finantsseisundile. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. 1.20. Tingimuslikud kohustused Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avatud aastaaruande lisades. 1.21. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. 1.22. Bilansipäevajärgsed sündmused Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikus ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on AS Riverito arvestusvaluutaks alates 2011. aastast euro ning Äriregistrisse esitatavad aastaaruanded 2011. ja järgnevate aastate kohta esitatakse eurodes. Võrdlusandmed arvestatakse eurodesse ümber üleminekukursiga 15,6466 EEK/EUR, mis on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss. 04. veebruaril 2011 võõrandas E.L.L. Kinnisvara AS oma ühisettevõtte OÜ Rannailu 50%-lise osalus teisele osanikule müügihinnaga 724 tuhat eurot. Lisaks peab E.L.L. Kinnisvara AS läbirääkimisi oma tütarettevõtte OÜ Linnailu potentsiaalse ostjaga ja kavatsuste protokolli kohaselt peaks tehing toimuma hiljemalt 30. juunil 2011. 1.23. Seotud osapooled Kontserni aruandes on loetud seotud osapoolteks: • olulist mõju omavad aktsionärid; • tütarettevõtted; • muud kontrollitavad ettevõtted; • sidus- ja ühisettevõtted;


23(59)

• olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased sugulased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted; • ettevõtted, millel on ASga Riverito ühine juhtimise võtmepersonal.

Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 1.24. Dividendid Dividendide jaotamine ettevõtte aktsionäridele kajastatakse finantsaruannetes kohustusena perioodil, millal dividendide väljamaksmine ettevõtte aktsionäride poolt kinnitati.

Lisa 2 Müügitulu

tuhandetes kroonides Müügitulu jaotus geograafiliste piirkondade lõikes

2010 2009

Eesti 2 024 650 2 152 616

Läti 855 356 1 116 539

Leedu 286 298 419 013

Kokku 3 166 304 3 688 168

Müügitulu jaotus tululiikide lõikes

2010 2009

Ehitusteenused 2 337 136 2 618 865

Kinnisvaraarenduste müük 315 895 489 453

Kinnisvara rent (lisa 24) 313 798 338 766

Kinnisvara haldus (lisa 24) 129 569 144 348

Kaupade müük 26 424 16 238

Reklaamiteenused 28 791 33 917

Muud teenused 14 691 46 581

Kokku 3 166 304 3 688 168

Lisa 3 Müüdud toodangu kulu tuhandetes kroonides

2010 2009

Ehitusteenused 1 261 029 1 416 349

Materjal ja kaubakulu 660 292 869 003

Kinnisvara halduskulud (lisa 24) 114 921 113 437

Tööjõukulu 237 991 251 749

Kulum ja väärtuse langus 132 127 133 079

Projekteerimine 24 578 26 229

Ehitusmehhanismid ja transport 141 821 93 974


24(59)

Muud kulud 121 420 111 340

Müüdud toodangu kulu kokku 2 694 179 3 015 160

Lisa 4 Turustuskulud

tuhandetes kroonides

2010 2009

Tööjõukulu 23 557 24 383

Kulum ja väärtuse langus 420 497

Reklaam, sponsorlus 47 326 58 125

Transport 2 543 2 421

Ehituskonkursid 2 290 10 592

Muud kulud 7 303 7 352

Turustuskulud kokku 83 439 103 370

Lisa 5 Üldhalduskulud


2010 2009

Tööjõukulu 105 309 123 827

Kulum ja väärtuse langus 8 891 10 185

Arvutustehnika ja tarkvara 5 717 5 377

Konsultatsioonid, õigusabi, audiitor 16 457 17 646

Transport 11 286 10 718

Kontorikulud, sideteenused 7 364 10 344

Muud kulud 34 474 32 802

Üldhalduskulud kokku 189 498 210 899

Lisa 6 Vara ümberhindlused


2010 2009

Kinnisvarainvesteeringute allahindlus (lisa 21) (478) (1 415) Kinnisvarainvesteeringute allahindluse tühistamine (lisa 21) 23 065 71 998

Varude allahindlus (lisa 17) (28 905) (64 017)

Varude allahindluse tühistamine (lisa 17) 8 951 -

Ümberhindlused kokku 2 633 6 566


25(59)

Lisa 7 Muud äritulud tuhandetes kroonides

2010 2009

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 38 208 29 230

Kasum materiaalse põhivara müügist 527 282

Kasum immateriaalse põhivara müügist 726 -

Saadud trahvid, viivised 8 846 6 935

Laekunud ebatõenäolised nõuded 1 509 5 220

Intressitulud äritegevusest 8 230 2 062

Muud tulud 2 265 2 657

Muud äritulud kokku 60 311 46 386

Lisa 8 Muud ärikulud


2010 2009

Trahvid, viivised 5 424 7 857

Kingitused, annetused 3 997 4 797

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 8 900 21 826

Muud kulud 883 2 247

Muud ärikulud kokku 19 204 36 727

Lisa 9 Finantstulud


2010 2009

Intressitulud 12 126 46 560

Muud finantstulud 837 1 545

Finantstulud kokku 12 963 48 105

Lisa 10 Finantskulud


2010 2009

Intressikulud 82 943 121 816

Ebatõenäoliselt laekuva laenunõude kulu 1 164 -

Muud finantskulud 1 502 2 053

Finantskulud kokku 85 609 123 869


26(59)

Lisa 11 Tulumaksukulu


2010 2009

Kasum enne maksustamist 204 002 336 772

Dividendide tulumaks 1 861 3 190

Ettevõtte tulumaks 9 007 12 602

Edasilükkunud tulumaks 7 000 (12 894)

Tulumaks kokku 17 868 2 898

Dividendide tulumaksukulu tekkis kontsernis seoses Eestis registreeritud tütarettevõtete kasumi jaotamisega dividendideks. Seisuga 31.12.2010 oleks võimalik jaotamata kasumist omanikele dividendidena välja maksta 2 084 591 tuhat krooni ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 554 132 tuhat krooni. Seisuga 31.12.2009 oleks dividendidena võimalik olnud välja maksta 2 007 025 tuhat krooni, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 533 513 tuhat krooni.

Lisa 12 Puhaskasum aktsia kohta Tavapuhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta on saadud aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise lihtaktsiate arvu suhtena. 2010 2009

Aktsionäridele kuuluv puhaskasum (tuhandetes kroonides) 157 553 289 977

Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tk) 270 270

Tava puhaskasum aktsia kohta (kroonides) 583,53 1073,99 Kontsernis ei olnud 2010. ja 2009. aastal potentsiaalselt emiteeritavaid lihtaktsiaid, mistõttu lahustatud puhaskasum aktsia kohta võrdub tavapuhaskasumiga aktsia kohta.

Lisa 13 Dividendid aktsia kohta Väljamaksmisele kuuluvad dividendid kajastatakse siis, kui kasumi jaotamise ettepanek on üldkoosoleku poolt kinnitatud. Kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt makstakse 2011. aastal dividendidena välja kokku 999 tuhat eurot (15 631 tuhat krooni) s.o ühe aktsia kohta 3,70 eurot (57,89 krooni), millega kaasneb tulumaksukohustus maksimaalselt 21/79 väljamakstavalt summalt s.o 265,6 tuhat eurot (4155 tuhat krooni). Vastavalt aktsionäride üldkoosoleku 28. juunil 2010 otsusele maksti 2010. aastal dividendideks 59 940 tuhat krooni s.o 222,0 krooni ühe aktsia kohta. AS Riverito ei pidanud maksma tulumaksu seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud dividendidega. 2009. aastal maksti dividendideks 49 950 tuhat krooni s.o 185,0 krooni ühe aktsia kohta ning ASl Riverito ei kaasnenud tulumaksukohustust seoses tütarettevõtetelt saadud ja varem maksustatud dividendidega.


27(59)

Lisa 14 Raha ja raha ekvivalendid tuhandetes kroonides

31.12.2010 31.12.2009

Sularaha kassas 309 288

Arvelduskontod 110 216 182 753

Üleööpangadeposiidid 397 060 107 706

Kuni 3-kuulised tähtajalised pangadeposiidid 10 170 278 269

Raha ja rahaekvivalendid kokku 517 755 569 016 Seisuga 31.12.2010 oli üleööpangadeposiitide kaalutud keskmine intress 0,2% (31.12.2009: 1,4%). Kuni 3-kuuliste tähtajaliste pangadeposiitide kaalutud keskmine intress 1,2% (2009: 4,2%) ja keskmine kestvus seisuga 31.12.2010 oli 59 päeva (31.12.2009: 35 päeva).

Lisa 15 Lühiajalised deposiidid


31.12.2010 31.12.2009

Üle 3-kuulised tähtajalised pangadeposiidid 77 414 442 260

Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku 77 414 442 260

Üle 3-kuuliste tähtajaliste pangadeposiitide kaalutud keskmine intress oli 1,5% (2009: 3,4%) ja keskmine kestvus seisuga 31.12.2010 oli 141 päeva (31.12.2009: 115 päeva).

Lisa 16 Nõuded ja ettemaksud


31.12.2010 31.12.2009

Nõuded ostjate vastu

ostjatelt laekumata arved 451 101 494 537

sh seotud osapooltelt (lisa 33) 362 3 045

ebatõenäoliselt laekuvad arved (35 265) (33 445)

415 836 461 092

Maksude ettemaksed v.a ettevõtte tulumaks

käibemaks 23 880 21 288

sotsiaalmaks 28 26

muud maksud 327 969

24 235 22 283

Ehitustööde tellijatelt saada (lisa 31) 198 404 98 515 Laekumata dividendid 2 500 1 392 Muud lühiajalised nõuded

lühiajalised laenud 85 732 78 083

intressinõuded 10 523 12 651

kapitalirendi nõue (lisa 20) - 10 433

muud lühiajalised nõuded 5 022 12 422

101 277 113 589


28(59)

Ettemaksed teenuste eest

ettemaksed ehitusteenuste eest 23 235 39 662

ettemakstud kindlustusmaksed 5 176 3 268

muud ettemakstud kulud 8 668 7 422

37 079 50 352

Nõuded ja ettemaksud kokku 779 331 747 223

Lisa 17 Varud


31.12.2010 31.12.2009

Tooraine ja materjal 15 046 6 752

Lõpetamata toodang 536 277 504 626

Valmistoodang 258 514 351 436

Müügiks ostetud kaubad

ostetud kinnistud müügiks 641 509 698 271

ostetud hoonestusõigus müügiks 2 635 14 772

ostetud muud kaubad müügiks 85 180 80 287

729 324 793 330

Ettemaksed varude eest

ettemaksed kinnisvara eest 29 730 29 730

ettemaksed muude varude eest 1 547 14 845

31 277 44 575

Varud kokku 1 570 438 1 700 719

Seisuga 31.12.2010 on varusid allahinnatud nende neto realiseerimisväärtuseni 28 905 (2009: 64 017) tuhande krooni võrra ning tühistatud eelnevalt tehtud allahindlusi summas 8951 tuhat krooni (lisa 6): Bilansiline

maksumus enne allahindlust

Allahindlus Allahindluse tühistamine

Bilansiline maksumus pärast

allahindlust 2010 Valmistoodang 270 131 11 737 120 258 514 Lõpetamata toodang 540 168 12 722 8 831 536 277 Ostetud kinnistud müügiks 645 955 4 446 - 641 509 2009 Valmistoodang 371 426 19 990 - 351 436 Lõpetamata toodang 508 342 3 716 - 504 626 Ostetud kinnistud müügiks 738 582 40 311 - 698 271


29(59)

Lisa 18 Tütarettevõtete aktsiad ja osad


Tütarettevõtte nimi Osalus ja hääleõigus % Asukoht Tegevusala

31.12.2010 31.12.2009

ASi Riverito tütarettevõtted

AS Merko Ehitus 72 72 Tallinn ehitus

E.L.L. Kinnisvara AS 100 100 Tallinn kinnisvara

AS Järvevana 72 72 Tallinn ehitus

OÜ Kivikaevur (endise nimega OÜ Mineraal)

100 100 Tallinn muu kaevandamine

OÜ Aidu Tööstuspark 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Viru Tööstuspark 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

ASi Merko Ehitus tütarettevõtted

AS Gustaf 85 75 Pärnu ehitus

AS Merko Tartu 66 66 Tartu ehitus

Ringtee Tehnopark OÜ 100 100 Tallinn ehitus

Tallinna Teede AS 100 100 Tallinn teedeehitus

SIA Merks 100 100 Läti Vabariik, Riia ehitus

UAB Merko Statyba 100 100 Leedu Vabariik, Vilnius ehitus

OÜ Merko Elamu 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Woody 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Gustaf Tallinn 80 80 Tallinn ehitus

OÜ Maryplus 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Metsailu 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Constancia 100 100 Tallinn kinnisvara

OÜ Käibevara 100 100 Tallinn kinnisvara

OÜ Baltic Electricity Engineering 100 100 Tallinn elektrisüsteemid

OÜ Fort Ehitus 75 75 Harjumaa, Viimsi vald ehitus

OÜ Tähelinna Kinnisvara 100 100 Tallinn kinnisvara

OÜ Mineraal 100 100 Tallinn muu kaevandamine

AS Merko Infra 100 100 Tallinn ehitus

Merko Ukraine LLC 100 - Ukraina Vabariik, Harkov

ehitus

AS Merko Tartu tütarettevõte

OÜ Raadi Kortermaja 100 100 Tartu kinnisvaraarendus

Tallinna Teede ASi tütarettevõtted

OÜ Tevener 100 100 Tallinn kaevandamine

AS Vooremaa Teed 100 100 Jõgeva teedeehitus

SIA Merks tütarettevõtted

SIA Merks Investicijas 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA ELNIKO 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA SK Viesturdarzs 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA Ropažu Priedes 70 70 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA Skanstes Virsotnes 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus


30(59)

SIA Merks Investicijas tütarettevõte

SIA Industrialais Parks 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

UAB Merko Statyba tütarettevõtted

UAB Balsiu Mokyklos SPV 100 - Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvaraarendus

UAB Merko Bustas 100 - Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvaraarendus

UAB MN Projektas 100 - Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvaraarendus

E.L.L. Kinnisvara ASi tütarettevõtted

Delta Plaza OÜ 100 100 Tallinn kinnisvarahaldus

Karulaugu Kinnisvara OÜ 100 100 Tallinn kinnisvarahaldus

Donate Grupp OÜ 100 100 Tallinn kinnisvarahaldus

Linnailu OÜ 100 100 Tallinn kinnisvarahaldus

Matrix Consulting OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

Mere Kinnisvara OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Tuvi Haldus 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Tuvi Ühisus 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

Rannamõisa Kinnisvara OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

Smuuli Kinnisvara OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

Sõpruse Investeeringud OÜ 79,6 79,6 Tallinn kinnisvaraarendus

Veeilu OÜ 100 100 Tallinn kinnisvarahaldus

Veelinna Kinnisvara OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

SIA E.L.L. Nekustamie Ipasumi 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA Darzciema Nami 100 100 Läti vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA Kisezera Krasts 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA MKEE 75 75 Läti Vabariik, Riia kinnisvarahaldus

SIA Skanstes Biznesa Centrs 100 100 Läti vabariik, Riia kinnisvaraarendus

SIA Tirdzniecibas Centrs Pleskodale

75 75 Läti Vabariik, Riia kinnisvarahaldus

UAB Centresta 75 75 Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvarahaldus

UAB E.L.L. Nekilnojamas Turtas 100 100 Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvaraarendus

UAB Agrejas 100 100 Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvaraarendus

UAB Panorama LT 75 75 Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvarahaldus

UAB Titvesta 100 100 Leedu Vabariik, Vilnius kinnisvarahaldus

SIA ELL Būve 100 - Läti Vabariik, Riia kinnisvara haldus

Sõpruse Investeeringud OÜ tütarettevõte Sõpruse Ärimaja OÜ 100 100 Tallinn kinnisvaraarendus

SIA E.L.L. Nekustamie Ipasumi tütarettevõte SIA ELL Būve - 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvara haldus

SIA Polystar 100 100 Läti Vabariik, Riia kinnisvaraarendus

2010. aasta 8. detsembril asutas AS Merko Ehitus tütarettevõtte Merko Ukraine LLC, mille põhitegevusalaks on ehitustegevus. 2010. aasta 3. veebruaril osteti mittekontrollivatelt aktsionäridelt 10% AS Gustaf aktsiatest. 2010. aastal omandas E.L.L. Kinnisvara AS oma tütarettevõttelt SIA E.L.L. Nekustamie Ipasumi tütarettevõtte SIA Buve 100%-lise osaluse väärtusega 2 000 latti.


31(59)

Tütarettevõttes AS Gustaf täiendava 10%lise osaluse soetamine tuhandetes kroonides

Soetatud osalus 10% 10% Soetatud mittekontrolliva osaluse väärtus 2 148 2 148

Soetusmaksumus 2 148 2 148 Rahavood tütarettevõtte soetamisest 2010.aastal

Ostetud AS Gustaf aktsiate soetusmaksumus 2 148

Müüja poolt 2006. aastal soetatud AS Gustaf aktsiate eest tasumata osa (1 000)

Eelnimetatud tasumata osalt arvestatud intressid (38)

Rahavood tütarettevõtete soetusest 1 110 UAB Krivesta ja tema tütarettevõte UAB Agrejas ühinesid 2009. aasta detsembris. 2009. aasta 2. aprillil sõlmisid ühinemislepingu AS Merko Ehitus ja ettevõtte 100%line kinnisvaraarendusega tegelev tütarettevõte OÜ Rae Tehnopark.

2009. aasta juulis sai AS Riverito tütarettevõte OÜ Mineraal uue ärinime OÜ Kivikaevur ja samas anti kaevandamisvaldkonna projektid üle AS Merko Ehitus tütarettevõttele OÜ Mineraal, mille AS Merko Ehitus oli soetanud 18. mail majandustegevust mittealustanud ettevõttena. 2009. aasta 19. novembril asutas AS Merko Ehitus tütarettevõtte AS Merko Infra, kus alustas tegevust endine ASi Merko Ehitus välistrasside ehituse osakond. AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte Tallinna Teede AS omandas 2009. aasta 2. detsembril Eesti Vabariigilt 100%lise osaluse äriühingus AS Vooremaa Teed, mille põhitegevuseks on samuti teedeehitus. 2009. aasta jooksul ostis E.L.L. Kinnisvara AS oma tütarettevõtte Sõpruse Investeeringud OÜ 5,21%lise vähemusosaluse. 2009. aasta 3. septembril müüs E.L.L. Kinnisvara AS oma tütarettevõtte Duarte Group OÜ 100%lise osaluse. Kontsernisisese tehinguna omandas tütarettevõte AS Merko Ehitus 2009. aasta 18. detsembril tütarettevõttelt AS E.L.L. Kinnisvara 100%lise osaluse äriühingus OÜ Tähelinna Kinnisvara, mille põhitegevusalaks on ASi Merko Ehitus peakontori hoone rentimine. Tütarettevõtete soetamine 2009.aastal AS Vooremaa Teed OÜ Mineraal OÜ Sõpruse

Investeeringud

Raha 6 552 40 23

Nõuded 6 455 - 309Varud 3 120 - -Põhivara 21 180 - 77 217

Lühiajalised kohustused (6 151) - (146)

Pikaajalised kohustused (10 639) - (76 617)

Netovara 20 517 40 786


32(59)

Soetatud osalus 100% 100% 5,21%

Soetatud netovara väärtus 20 517 40 41

Soetusmaksumus 48 458 40 2 243

Soetusmaksumuse ja soetatud netovara väärtuse vahe 27 941 - 2 202

sh põhivara hindamine õiglasesse väärtusesse 14 002 - -firmaväärtus (lisa 23) 13 939 - 2 202

Rahavood tütarettevõtete soetamisest 2009.aastal

AS Vooremaa Teed

OÜ Mineraal OÜ Sõpruse Investeeringud

Kokku

Soetusmaksumus 48 458 40 2 243 50 741

Makstud soetamisel 2009. aastal (48 458) (40) (2 243) (50 741)Tütarettevõtte raha ja ekvivalendid soetamisel 6 552 40 1 6 593

Rahavood tütarettevõtete soetusest (41 906) - (2 242) (44 148) Tütarettevõtte müük 2009.aastal Duarte Group OÜ

Müüdud osalus 100%

Müügihind 13 764

Kasum müügist 25 359

Rahavood tütarettevõtete müügist 2009.aastal tuhandetes kroonides

Saadud raha 13 764

Tütarettevõtte raha ja ekvivalendid müügil (3 870)

Rahavood kontsernis müügist 9 894

Saadud raha 2006.a. müüdud 25% tütarettevõtte AS Gustaf aktsiate eest 1 125

Kokku rahavood tütarettevõtete müügist 11 019


33(59)

Lisa 19 Sidus- ja ühisettevõtete aktsiad ja osad


Osalus ja hääleõigus % Asukoht Tegevusala

31.12.2010 31.12.2009

ASi Riverito sidusettevõte

AS Angroo Ehitus 49 49 Tallinn kaubandus

ASi Merko Ehitus sidusettevõte

AS Tartu Maja Betoontooted 25 25 Tartu betoonelemendid

ASi Riverito ühisettevõte

OÜ Pihuvere Kruus 50 50 Tallinn maavarade kaevandamine

ASi Merko Ehitus ühisettevõte

OÜ Unigate 50 50 Tallinn kinnisvara

Poolkoksimäe Sulgemise AS 50 - Tallinn ehitus

SIA Merks ühisettevõtted

PS Merks Terbe Lat - 50 Läti Vabariik, Riia ehitus

SIA Zakusala Estates 50 50 Läti Vabariik, Riia kinnisvara

ASi Merko Tartu ühisettevõte

OÜ Kortermaja 50 50 Tartu kinnisvara

E.L.L. Kinnisvara ASi ühisettevõtted

OÜ Vara HTG 50 50 Tallinn kinnisvarahaldus Viru Väljaku Arenduse AS 50 50 Tallinn kinnisvarahaldus Rannailu OÜ 50 50 Tallinn kinnisvaraarendus

OÜ Hansa Hotell 50 50 Tallinn hotellindus Inves-

teering 31.12. 2009

Muutused 2010. aastal Inves-teering 31.12. 2010

asutamine ja likvi-

deerimine

kasum (kahjum) ettevõtetelt

dividen-

did

kursi-muutused


AS Angroo Ehitus 135 - (135) - - 0


AS Tartu Maja Betoontooted 40 419 - (4 723) - - 35 696

Sidusettevõtted kokku 40 554 - (4 858) - - 35 696


OÜ Pihuvere Kruus 389 - (363) - - 26


OÜ Unigate 972 - (23) - - 949

Poolkoksimäe Sulgemise AS - 23 (3) - - 20


34(59)


PS Merks-Terbe Lat 24 (24) - - - -

SIA Zakusala Estates 135 943 - (1 090) - (40) 134 813


OÜ Kortermaja 2 063 - (382) (220) - 1 461


OÜ Vara HTG 38 424 - 14 055 - - 52 479

Viru Väljaku Arenduse AS 42 825 - 23 503 (20 000) - 46 328

Rannailu OÜ 11 568 - (12) - - 11 556

Hansa Hotell OÜ 30 539 - 2 893 - - 33 432

Ühisettevõtted kokku 262 747 (1) 38 578 (20 220) (40) 281 064

Sidus- ja ühisettevõtted kokku 303 301 (1) 33 720 (20 220) (40) 316 760 Inves-

teering 31.12. 2008

Muutused 2009. aastal Inves-teering 31.12. 2009

kasum (kahjum) ettevõtetelt

dividendid

kursi-muutused


AS Angroo Ehitus 885 (750) - - 135


AS Tartu Maja Betoontooted 53 875 (13 456) - - 40 419

Sidusettevõtted kokku 54 760 (14 206) - - 40 554


OÜ Pihuvere Kruus 563 (174) - - 389


OÜ Unigate 984 (12) - - 972


PS Merks-Terbe Lat 24 - - - 24

SIA Zakusala Estates 149 154 (12 961) - ( 250) 135 943


OÜ Kortermaja 2 724 (661) - - 2 063


OÜ Vara HTG 26 991 11 433 - - 38 424

Viru Väljaku Arenduse AS 27 776 25 049 (10 000) - 42 825

Rannailu OÜ 11 175 393 - - 11 568

Hansa Hotell OÜ 27 187 3 352 - - 30 539

Ühisettevõtted kokku 246 578 26 419 (10 000) (250) 262 747

Sidus- ja ühisettevõtted kokku 301 338 12 213 (10 000) (250) 303 301


35(59)

Erinevus OÜ Kortermaja investeeringu bilansilise väärtuse ja osaluse investeeringuobjekti omakapitalis vahel seisuga 31.12.2010 summas 266 tuhat krooni (2009: 647 tuhat krooni) tuleneb omavaheliste tehingute realiseerimata kasumist. Erinevus SIA Zakusala Estates investeeringu väärtuse ja osaluse investeeringuobjekti omakapitali vahel seisuga 31.12.2010 summas 135 778 tuhat krooni tuleneb ühisettevõtte poolt 2010. aasta detsembris erastatud 126 tuhande m2 kinnistu Riia kesklinnas Zakusala saarel soetusmaksumuse ja turuväärtuse vahest. Seisuga 31.12.2009 oli vastav erinevus 135 819 tuhat krooni, mis tulenes eelnimetatud kinnistu osas Riia linnaga sõlmitud rendilepingust tähtajaga kuni 2. juuni 2051, mille alusel SIA Zakusala Estates omas maakasutuse õigust ja mis ei kajastunud ühisettevõtte bilansis. Erinevus Viru Väljaku Arenduse ASi investeeringute bilansiliste väärtuste ja osaluse investeeringuobjekti omakapitalis vahel seisuga 31.12.2010 summas 1293 tuhat krooni (2009: 1338 tuhat krooni) tuleneb omavaheliste tehingute realiseerimata kasumist. Ühisettevõte OÜ Vara HTG näitab oma aruandes kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses, siin on kinnisvarainvesteeringud kajastatud kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt soetusmaksumuse meetodil. Sellest tulenevalt on erinevus investeeringu bilansilise väärtuse ja osaluse investeeringuobjekti omakapitalis vahel seisuga 31.12.2010 136 447 tuhat krooni (2009: 133 090 tuhat krooni). Ühisettevõte OÜ Hansa Hotell kajastab alates 2009. aastast oma aruandes kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses, seetõttu on erinevus OÜ Hansa Hotell investeeringu bilansilise väärtuse ja osaluse investeeringuobjekti omakapitalis vahel seisuga 31.12.2010 summas 20 700 tuhat krooni (2009: 19 538 tuhat krooni). Erinevus sisaldab ka firmaväärtust soetamishetkel 20 388 tuhat krooni.

Sidusettevõtted tuhandetes kroonides

Varad 31.12.

Kohustused 31.12.

Müügitulu Puhaskasum (-kahjum)

2010

AS Angroo Ehitus 5 115 5 345 34 278 (506)

AS Tartu Maja Betoontooted 195 679 52 893 243 075 (15 769)

2009

AS Angroo Ehitus 6 249 5 973 43 821 (1 528)

AS Tartu Maja Betoontooted 239 191 77 513 186 523 (52 699)

Ühisettevõtted tuhandetes kroonides

Varad 31.12.

Kohustused 31.12.

Oma- kapital 31.12.

Tulud Kulud Puhas-kasum

(-kahjum) käibe- vara

põhi- vara

lühi-ajalised

pika-ajalised

2010

OÜ Pihuvere Kruus 2 548 645 3 142 - 51 112 633 (521)

OÜ Unigate 53 225 - 627 50 701 1 897 1 47 (46) Poolkoksimäe Sulgemise OÜ

1 450 95 1 505 - 40 12 016 12 016 0

SIA Zakusala Estates 63 451 - 7 386 57 994 (1 929) 36 2 217 (2 181)

OÜ Kortermaja 3 770 - 316 - 3 454 4 565 6 092 (1 527)

OÜ Vara HTG 215 338 519 013 13 662 342 838 377 851 47 787 12 962 34 825

Viru Väljaku Arenduse AS 8 753 345 623 39 732 219 403 95 241 73 070 26 154 46 916

Rannailu OÜ 23 188 - 77 - 23 111 959 983 (24)

OÜ Hansa Hotell 3 298 141 336 4 675 31 696 108 263 12 177 4 067 8 110


36(59)

2009

OÜ Pihuvere Kruus 3 135 879 3 237 - 777 2 303 2 651 (348)

OÜ Unigate 49 681 - 46 504 1 234 1 943 6 31 (25)

PS Merks Terbe Lat 17 - - - 17 - - -

SIA Zakusala Estates 1 853 28 663 7 250 23 018 248 48 8 235 (8 187)

OÜ Kortermaja 7 607 - 2 187 - 5 420 10 380 14 694 (4 314)

OÜ Vara HTG 192 136 521 000 14 057 356 052 343 027 38 000 67 482 (29 482)

Viru Väljaku Arenduse AS 9 706 353 530 32 617 242 293 88 326 71 733 21 696 50 037

Rannailu OÜ 4 452 20 000 17 1 300 23 135 1 017 232 785

OÜ Hansa Hotell 2 381 141 000 7 007 36 221 100 153 88 215 1 661 86 554

Lisa 20 Muud pikaajalised laenud ja nõuded


31.12.2010 31.12.2009

Muud aktsiad 2 500 2 500

Pikaajalised laenud * 109 110 34 676

Pikaajalised intressinõuded 4 823 -

Pikaajaline pangadeposiit** 4 994 2 809

Pikaajaline nõue tütarettevõtte ostja vastu*** 1 500 1 375

Pikaajaline kapitalirendi nõue**** - 106 103

Muud pikaajalised nõuded ostjate vastu 19 303 6 521

Muud pikaajalised laenud ja nõuded kokku 142 230 153 984

* Keskmine intressimäär pikaajalistele laenudele on 5,8% (2009: 7,9%). ** Pikaajaline pangadeposiit summas 2259 tuhat krooni tähtajaga 28. detsember 2012 intressimääraga 4,63% on panditud ehituslepingu tellijale antud garantii tagatiseks. Deposiit summas 2185 tuhat krooni tähtajaga 25. juuni 2012 on hoiustatud intressimääraga 1,6% ning deposiit summas 550 tuhat krooni tähtajaga 27. juuni 2018 intressimääraga 5,35%. *** 2006. aastal müüs AS Merko Ehitus 25% tütarettevõtte AS Gustaf aktsiatest. Nõuet on diskonteeritud 5%lise intressimääraga ja selle lõplik tasumise tähtaeg on 01. mai 2013. ****Seisuga 31.12.2009 muu lühi- ja pikaajalise nõudena kajastatud kapitalirendinõue Viimsi vallale lasteaed-algkooli eest 116 536 tuhat krooni, sh lühiajaline nõue 10 433 tuhat krooni (lisa 16) ja pikaajaline nõue 106 103 tuhat krooni, realiseerus, sest Viimsi vald ostis ennetähtaegselt vastavalt ostuoptsioonilepingule lasteaed-algkooli hoone koos kinnistuga 13.jaanuaril 2010. Lepinguliseks maksumuseks oli 158 598 tuhat krooni (ilma käibemaksuta).

Lisa 21 Kinnisvarainvesteeringud


Maa Hoonestus-

õigus Ehitised Lõpetamata

ehitised Ette-

maksed Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2008 517 771 12 923 2 916 189 - 9 370 3 456 253

Akumuleeritud kulum 31.12.2008

- (1 184) (88 753) - - (89 937)

Jääkmaksumus 31.12.2008 517 771 11 739 2 827 436 - 9 370 3 366 316


37(59)

Valuutakursi muutus (239) - (1 562) (176) - (1 977)

Soetamine 2 990 - 170 195 9 844 15 183 044

Müük - - (3 921) - - (3 921)

Müüdud tütarettevõtte põhivara (9 128) - (121 073) - - (130 201)

Ümberliigitamine (12 087) - 160 659 90 040 - 238 612

Allahindluse tühistamine - - 71 142 856 - 71 998

Allahindlus - - - (1 415) (1 415)

Kulum - (259) (97 920) - - (98 179)

Jääkmaksumus 31.12.2009 499 307 11 480 3 004 956 99 149 9 385 3 624 277

Soetusmaksumus 31.12.2009 499 307 12 923 3 187 755 99 149 9 385 3 808 519


- (1 443) (182 799) - - (184 242)

Jääkmaksumus 31.12.2009 499 307 11 480 3 004 956 99 149 9 385 3 624 277

Valuutakursi muutus (34) - (278) 480 - 168

Soetamine 598 - 28 932 38 883 17 843 86 256

Müük (5 441) - (363) (511) - (6 315)

Ümberliigitamine - - 1 373 775 (15) 2 133

Allahindluse tühistamine - - 22 466 599 - 23 065

Allahindlus - - - (478) (478)

Kulum - (258) (95 453) - - (95 711)

Jääkmaksumus 31.12.2010 494 430 11 222 2 961 633 138 897 27 213 3 633 395

Soetusmaksumus 31.12.2010 494 430 12 923 3 239 556 138 897 27 213 3 913 019


- (1 701) (277 923) - - (279 624)

Jääkmaksumus 31.12.2010 494 430 11 222 2 961 633 138 897 27 213 3 633 395

Lisa 22 Materiaalne põhivara


Maa Ehitised Hoones

tus- õigus

Masinad ja seadmed

Muu Lõpeta-mata

ehitised

Ette-maksed

Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2008 1 550 63 635 458 202 934 123 457 345 954 3 242 741 230 Akumuleeritud kulum 31.12.2008 - (9 689) (104) (69 736) (53 249) - - (132 778) Jääkmaksumus 31.12.2008 1 550 53 946 354 133 198 70 208 345 954 3 242 608 452 Valuutakursside muutused - - - 24 (15) - - 9 Soetamine 466 32 814 - 40 729 8 494 37 061 1 052 120 616 Müük - - - (1 168) (39) (4 032) - (5 239) Müüdud tütarettevõtte põhivara - - - (225) - - - (225) Ümberliigitamine 8 228 (23 702) - (955) 2 562 (377 901) (4 280) (396 048) Mahakandmine - - (60) (147) - - (207)


38(59)

Kulum - (1 023) (9) (27 163) (14 352) - - (42 547) Jääkmaksumus 31.12.2009 10 244 62 035 345 144 380 66 711 1 082 14 284 811 Soetusmaksumus 31.12.2009 10 244 74 201 458 247 209 120 809 1 082 14 454 017 Akumuleeritud kulum 31.12.2009 - (12 166) (113) (102 829) (54 098) - - (169 206) Jääkmaksumus 31.12.2009 10 244 62 035 345 144 380 66 711 1 082 14 284 811 Valuutakursside muutused - - - 2 8 - - 10 Soetamine - 38 - 45 702 9 001 725 91 55 557 Müük - - - (1 408) (1 005) - - (2 413) Ümberliigitamine - (210) - 995 665 (1 591) - (141) Mahakandmine - - (26) (37) - - (63) Kulum - (2 130) (9) (28 659) (12 625) - - (43 423) Jääkmaksumus 31.12.2010 10 244 59 733 336 160 986 62 718 216 105 294 338 Soetusmaksumus 31.12.2010 10 244 74 239 458 286 771 124 834 216 105 496 867 Akumuleeritud kulum 31.12.2010 - (14 506) (122) (125 785) (62 116) - - (202 529) Jääkmaksumus 31.12.2010 10 244 59 733 336 160 986 62 718 216 105 294 338 Renditud põhivara kohta on toodud andmed lisas 24, rendimaksete kohta lisas 25. Põhivara soetamine erineb põhivara soetamisest rahavoogude aruandes kapitalirenditud põhivara periodiseeritud maksete tõttu. Põhivara müük on kajastatud jääkmaksumuses. Rahavoogude aruandes on müük müügihinnas ning müügitulem toodud ärikasumi korrigeerimisena.

Lisa 23 Immateriaalne põhivara tuhandetes kroonides

Firma- väärtus

Rendi- lepingud

Muu Ette- maksed

Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2008 4 730 18 538 24 525 1 362 49 155

Akumuleeritud kulum 31.12.2008 - - (6 625) - (6 625)

Jääkmaksumus 31.12.2008 4 730 18 538 17 900 1 362 42 530

Valuutakursside muutused - (6) 3 - (3)

Soetamine 16 142 - 1 162 141 17 445

Ümberliigitamine - - (4 680) - (4 680)

Mahakandmine - - (9) - (9)

Kulum - - (2 824) - (2 824)

Jääkmaksumus 31.12.2009 20 872 18 532 11 552 1 503 52 459 Soetusmaksumus 31.12.2009 20 872 18 532 20 819 1 503 61 726


Jääkmaksumus 31.12.2009 20 872 18 532 11 552 1 503 52 459


39(59)

Valuutakursside muutused - (1) 1 - -

Soetamine - - 1 539 - 1 539

Müük - - (89) - (89)

Ümberliigitamine - - (1 791) (134) (1 925)

Mahakandmine - - (1) - (1)

Kulum - - (2 249) - (2 249)

Jääkmaksumus 31.12.2010 20 872 18 531 8 962 1 369 49 734 Soetusmaksumus 31.12.2010 20 872 18 531 19 883 1 369 60 655


Jääkmaksumus 31.12.2010 20 872 18 531 8 962 1 369 49 734

Lisa 24 Kapitali- ja kasutusrent tuhandetes kroonides

2010 2009

Kapitalirendi tingimustel soetatud vara Masinad ja seadmed

Soetusmaksumus 166 677 130 635

Akumuleeritud kulum (52 483) (42 660)

sh aruandeaasta kulum (12 293) (10 297)

Jääkmaksumus 114 194 87 975

Mittekatkestatava kasutusrendi lepingu tingimustel renditud vara

2010 2009

Hoonestusõigus Aruandeperioodi maksed 1 -

Järgmiste perioodide maksed 57 -

tasumised järgmisel aastal 5 -

tasumised 1…5 aastal 19 -

tasumised peale 5. aastat 33 -

Katkestatavate rendilepingute alusel tasuti 2010. aastal sõiduautode kasutusrendimakseid 13 167 tuhat krooni (2009: 14 460 tuhat krooni).

Mittekatkestatava kasutusrendi lepingu tingimustel rendile antud kinnisvarainvesteeringud

Saldo seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 3 228 436

Akumuleeritud kulum (196 445)

Jääkmaksumus 3 031 991

Saldo seisuga 31.12.2010

Soetusmaksumus 3 294 598

Akumuleeritud kulum (299 795)

Jääkmaksumus 2 994 803


40(59)

2010 2009 Saadud kasutusrenditulu (lisa 2) 313 798 338 766

Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest: 663 378 724 093

sh kuni 1 aasta 323 083 302 4291-5 aastat 274 843 311 525üle 5 aasta 65 452 110 139

Netotulu kinnisvarainvesteeringute kasutusrendilt 2010 2009 Kinnisvarainvesteeringute rent (lisa 2) 313 798 338 766 Kinnisvarainvesteeringute haldusteenused (lisa 2) 129 569 144 348 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud (lisa 3) (114 921) (113 437)

Kokku netotulu kasutusrendilt 328 446 369 677

Lisa 25 Laenukohustused tuhandetes kroonides

2010 2009

Kapitalirendivõlad

Rendimaksete nüüdisväärtus aasta alguses 48 097 54 825

Saadud 36 489 11 088

Tasutud (22 721) (17 816)

Rendimaksete nüüdisväärtus aasta lõpus 61 865 48 097

sh lühiajaline osa 16 547 16 244

pikaajaline osa maksetähtajaga 2…5 aastat 45 318 31 853

Aruandeperioodi intressikulu 1 720 1 808

Keskmine intressimäär 3,1% (2009: 5,6 %)

Alusvaluutad EEK, EUR ja LVL

Pangalaenud

Laenu jääk aasta alguses 3 474 759 3 867 172

Saadud 33 088 186 247

Tütarettevõtte müük - (104 319)

Tasutud (479 780) (473 222)

Valuutakursi muutus (19) (1 119)

Laenu jääk aasta lõpus 3 028 048 3 474 759


pikaajaline osa maksetähtajaga 2…5 aastat 1 661 247 1 286 701

pikaajaline osa maksetähtajaga üle 5 aasta 1 073 451 1 682 087

Aruandeperioodi intressikulu 72 312 116 593

Keskmine intressimäär 3,6 % (2009: 3,3 %)

Alusvaluuta EEK, EUR, LTL ja LVL


41(59)

Laenud ühisettevõtetelt

Laenu jääk aasta alguses 78 233 78 213

Saadud 31 307 20

Tasutud - -

Laenu jääk aasta lõpus 109 540 78 233



Alusvaluuta EUR

Laenud seotud isikutelt


Tasutud - (3 873)


sh pikaajaline osa maksetähtajaga 2…5 aastat 15 166 15 166


Alusvaluuta EEK

Muud laenud


Saadud - 3 150

Ümberliigitamine omakapitaliks - (5 664)

Tasutud - (10 150)

Valuutakursi muutus (4) (32)



pikaajaline osa maksetähtajaga 2…5 aastat 97 091 97 095

Keskmine intressimäär 5,0-5,5 % (2009: 5,0-5,5 %)

Alusvaluuta EEK ja LTL

Laenud kokku

Laenude jääk aasta alguses 3 667 403 4 076 365

Saadud 64 395 189 417

Tütarettevõtte müük - (104 319)

Ümberliigitamine omakapitaliks - (5 664)

Tasutud (479 780) (487 245)

Kursivahe (23) (1 151)

Laenude jääk aasta lõpus 3 251 995 3 667 403


pikaajaline osa maksetähtajaga 2…10 aastat 2 846 955 3 081 049

Laenukohustused kokku 3 313 860 3 715 500


pikaajaline osa maksetähtajaga 2...5 aastat 1 818 822 1 430 815

pikaajaline osa maksetähtajaga üle 5 aasta 1 073 451 1 682 087

Laenude tagatised ja panditud varad on toodud lisas 29.


42(59)

Lisa 26 Võlad ja ettemaksed tuhandetes kroonides

31.12.2010 31.12.2009 Võlad tarnijatele 259 572 243 347

sh seotud osapooltele (lisa 33) 5 2 Võlad töövõtjatele 46 771 59 139

Maksuvõlad v.a ettevõtte tulumaks

käibemaks 16 705 30 502

füüsilise isiku tulumaks 7 279 7 078

sotsiaalmaks 12 944 13 739

töötuskindlustusmakse 1 248 1 192

kohustusliku kogumispensioni makse 282 107

maamaks 34 764

muud maksud 2 992 3 630

41 484 57 012

Ehitustööde tellijatel saada (lisa 31) 60 649 309 004

Muud võlad

intressivõlad 19 541 15 082

muud võlad 12 185 10 147

31 726 25 229

Saadud ettemaksed 134 355 42 391 Võlad ja ettemaksed kokku 574 557 736 122

Lisa 27 Lühiajalised eraldised


2010 2009 Ehituse garantiikohustuse eraldis

Jääk aasta alguses 18 518 19 916

Moodustatud 15 109 13 620

Kasutatud (16 234) (15 018)

Kursivahe (1) - Jääk aasta lõpus 17 392 18 518

Eraldis kahjumlike ehituslepingute katteks



Kasutatud (3 185) (1 504) Jääk aasta lõpus 34 833 4 035

Eraldis kohtukulude ja kahjunõuete katteks



Kasutatud (11 492) (908) Jääk aasta lõpus 22 465 31 992


43(59)

Muud eraldised



Kasutatud (5 373) (1 381) Jääk aasta lõpus 4 001 7 171

Lühiajalised eraldised kokku 78 691 61 716

Lisa 28 Muud pikaajalised võlad


31.12.2010 31.12.2009

Võlad tarnijatele 13 223 10 653

Saadud ettemaksed 31 960 28 490

Muud pikaajalised võlad kokku 45 183 39 143

Lisa 29 Laenu tagatis ja panditud vara Võetud laenude ja muude kohustuste tagamiseks on sõlmitud järgmised lepingud: ASi Merko Ehitus ja Swedbank ASi vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 200 mln krooni (kommertspandi registris registreeritud esimese, teise, viienda ja seitsmenda järjekoha all). Pandiga on tagatud garantiilepingutest ja arvelduslaenu lepingust tulenevad kohustused. Lisaks on sõlmitud hoiuse pandileping summas 2,3 mln krooni Puurmanni liiklussõlme I etapi ehitustööde garantiilepingu tagamiseks. ASi Merko Ehitus ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel: Ühishüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 100 mln krooni AS Merko Ehitus varudes olevatele kinnistutele. Hüpoteegiga on tagatud arvelduslaenu lepingust tulenevad kohustused. ASi Merko Ehitus ja ASi SEB Pank vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 60 mln krooni (kommertspandi registris registreeritud kolmanda, neljanda ja kuuenda järjekoha all). Pandiga on tagatud garantiilepingutest tulenevad kohustused. Tallinna Teede ASi, Swedbank ASi ja ASi SEB Pank vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 25 mln krooni (kommertspandi registris registreeritud esimese järjekoha all), kusjuures Swedbank ASile kuulub kommertspant 14/25 suuruses mõttelises osas ja ASile SEB Pank kuulub kommertspant 11/25 suuruses mõttelises osas. Tallinna Teede ASi ja Swedbank ASi vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 2 mln krooni (kommertspandi registris registreeritud teise järjekoha all). Pandiga on tagatud kõik pankade nõuded, mis tulenevad võlaõiguslikest lepingutest. Tallinna Teede ASi, OÜ Tevener ja Swedbank ASi vahel: Hüpoteek summas 23,4 mln krooni OÜ Tevener põhivaras olevale kinnistule asukohaga Kirdalu küla, Saku vald, Harjumaa, tema bilansilise maksumuse 26,7 mln krooni ulatuses, millega tagatakse Swedbank ASi ja Tallinna Teede ASi vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi.


44(59)

ASi Vooremaa Teed ja Swedbank ASi vahel: Bilansiväliste toodete limiidileping limiidiga 1 mln krooni tagatiseks on seatud hüpoteek põhivaras olevale kinnistule Jõgeval bilansilise maksumuse 1,1 mln krooni ulatuses. ASi Gustaf ja Swedbank ASi vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 9,1 mln krooni (kommertspandi registris registreeritud esimese ja teise järjekoha all). Pandiga on tagatud sõlmitud garantiilepingud. OÜ Gustaf Tallinn ja Swedbank ASi vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 3,9 mln krooni garantiilepingute tagamiseks. ASi Merko Tartu ja ASi SEB Pank vahel: Kommertspandileping vallasvarale summas 22,0 mln krooni. Pandiga on tagatud sõlmitud garantiilepingud. ASi Merko Tartu ja ASi SEB Pank vahel: Laenulepingu summas 5,0 mln krooni tagatiseks on seatud hüpoteek 9 korteriomandile Tartumaal (bilansis kinnisvarainvesteering bilansilise maksumusega vastavalt 9,6 mln krooni), millega on tagatud laenulepingust tulenevad kohustused. ASi Merko Tartu ja Danske Bank AS Eesti filiaali vahel: Laenulepingu limiidiga summas 5,0 mln krooni ja laenulepingu summas 25,0 mln krooni tagatiseks on seatud ühishüpoteegid 13 kinnistule Tartumaal (bilansis ostetud kinnistud müügiks 38,7 mln krooni), millega on tagatud laenulepingutest tulenevad kohustused. OÜ Raadi Kortermaja ja Danske Bank AS Eesti filiaali vahel: Laenulepingu summas 30,4 mln krooni tagatiseks on seatud ühishüpoteek 2 kinnistule Tartumaal (bilansis valmistoodang bilansilise maksumusega 31,9 mln krooni), millega on tagatud laenulepingust tulenevad kohustused. Lisaks tagab sama laenulepingut ASi Merko Tartu käendus.

SIA Merks ja ASi Swedbank vahel: Kommertspandileping varale summas 20,2 mln Läti latti (444,4 mln krooni). Pandiga on tagatud arvelduskrediidilepingust ja garantiilepingutest tulenevad kohustused. Laenulepingu summas 6,3 mln eurot (98,1 mln krooni) tagatiseks on hüpoteegid 19 kinnistule Riias (bilansis ostetud kinnistud müügiks) nende bilansilise maksumuse 11,6 mln Läti lati (256,6 mln krooni) ulatuses. Hüpoteekidega 19 kinnistule Riia linnas summas 5,2 mln Läti latti (114,6 mln krooni) on tagatud ka garantiilepingutest tulenevad kohustused.

SIA Merks ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel: Laenulepingu, limiidiga 3,7 mln eurot (57,9 mln krooni), tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule, mis koosneb korteriomanditest ja lõpetamata korteritest (bilansis lõpetamata toodang) bilansilise maksumusega 11,0 mln Läti latti (242,6 mln krooni).

ASi Merko Ehitus kontserni varad on panditud summas 1475,9 mln krooni (sh vallasvara 768,7 mln krooni, varud 669,8 mln krooni ja põhivara 37,4 mln krooni). E.L.L. Kinnisvara ASi ja ASi SEB Pank vahel tähtajatu arvelduslaenuleping krediidilimiidiga 5,0 mln krooni. E.L.L. Kinnisvara ASi ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel: Tulenevalt arvelduslaenu, krediidilimiidiga 54,7 mln krooni, lepingust on E.L.L. Kinnisvara ASil kohustus säilitada oma või oma tütarettevõtete omanduses kinnisvara bilansilises väärtuses vähemalt 43 mln krooni. Linnailu OÜ ja ASi SEB Pank vahel: Laenulepingu summas 1,49 mln eurot (23,3 mln krooni) tagatiseks on Linnailu OÜ ja AS SEB Pank vahel sõlmitud pandileping. Pandi ese: Tallinnas Sõpruse pst 151B asuv ehitis (bilansis kinnisvarainvesteering). Hüpoteek summas 25,0 mln krooni AS SEB Pank kasuks.


45(59)

Veeilu OÜ ja Swedbank ASi vahel: Tallinnas, Viru Väljak 3 kinnistule hotelli ehitamiseks ja sisustamiseks võetud investeerimislaenu, limiidiga 17,90 mln eurot (280,0 mln krooni), tagatiseks on hüpoteek samale kinnistule hüpoteegisummas 322,0 mln krooni. Delta Plaza OÜ ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel: Tallinnas, Pärnu mnt. 141 kinnistule büroo- ja ärihoone ehituse finantseerimiseks võetud investeerimislaenu summas 17,3 mln eurot ( 270,7 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek samale kinnistule summas 297,8 mln krooni. Smuuli Kinnisvara OÜ ja Swedbank ASi vahel: Tallinnas, J. Smuuli tee 11 kinnistu ostu finantseerimiseks võetud investeerimislaenu summas 19,17 mln eurot (300 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek samale kinnistule summas 345 mln krooni ja hüpoteek kinnistule J.Smuuli tee 7 summas 10,0 mln krooni. Sõpruse Ärimaja OÜ ja Nordea Pank Finland Plc filiaali vahel: Tallinnas, Sõpruse pst.145 kinnistul büroo- ja ärihoone ehituse finantseerimiseks võetud investeerimislaenu summas 13,8 mln eurot (215,9 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek samale kinnistule summas 237,5 mln krooni. UAB Panorama LT ja SEB Vilniaus bankas, „Swedbank“, AB ning Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel (sündikaatlaen): Laenulepingu summas 60,0 mln eurot (938,8 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule Vilniuses, Saltoniškių g.9 (bilansis kinnisvarainvesteering ja materiaalne põhivara bilansilise maksumusega 1,38 miljardit krooni), UAB Panorama LT aktsiad, pangakontod ja kaubamärk, millega on tagatud laenulepingust tulenevad kohustused. UAB Centresta ja „Swedbank“, AB vahel: Laenulepingu 5,5 mln eurot (86,1 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule Laisves 3 Vilnius (bilansis kinnisvarainvesteering ja materiaalne põhivara bilansilise maksumusega 82,5 mln krooni) ja pangakontod, millega on tagatud laenulepingust tulenevad kohustused. UAB Titvesta ja SEB Vilniaus bankas vahel: Kaubanduskeskuse Saules Miestas, asukohaga Leedu Vabariik, Šiauliai, ehituse finantseerimiseks sõlmitud laenuleping summas 18,63 mln eurot (291,5 mln krooni), mille tagatiseks on: kinnisvara Tilžes g. 109 Šiauliais (bilansis kinnisvarainvesteering ja materiaalne põhivara bilansilise maksumusega 381,4 mln krooni) ja maarendiõigused Kernaves 86, Vilniuses, kinnistu Gumbines g.4, Šiauliais, UAB Titvesta aktsiad, pangakontod ja nõuded. UAB Agrejas ja SEB Vilniaus bankas vahel: Laenulepingu UAB Agrejas osade ostuks summas 1,318 mln eurot (20,6 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek ehitisele ja maa rendile asukohaga Vilniuses; lisaks on panditud UAB Agrejas osad. UAB E.L.L. Nekilnojamas Turtas ja AB Bankas NORD/LB Lietuva vahel: Vilniuses Justiniškiu tänava kinnistute soetamiseks ning korterelamute ehituse finantseerimiseks sõlmitud laenuleping limiidiga 10,46 mln eurot (163,7 mln krooni) ning arvelduslaenuleping limiidiga 5,27 mln eurot (82,5 mln krooni). Lepingute tagatiseks on seatud hüpoteegid samadele kinnistutele. SIA Tirdzniecibas Centrs Pleskodale ja AS Swedbank ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel: Riias, Lielirbes iela 29 asuvale kinnistule kaubanduskeskuse SPICE ehituseks võetud investeerimislaenu limiidiga 32,7 mln eurot (511,6 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek samale kinnistule ja kommertspant varale panga kasuks. SIA MKEE ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel: Riias, Jaunmoku tn. kinnistule mööblimaja ehituse arenduseks võetud laenu summas 15,7 mln eurot (245,6 mln krooni) tagatiseks on seatud hüpoteek samale kinnistule.


46(59)

Lisa 30 Aktsiakapital Põhikirja kohaselt on miinimumaktsiakapital 2500 tuhat krooni ja maksimumaktsiakapital 10 000 tuhat krooni. Aktsiakapital summas 2700 tuhat krooni jaguneb 270 tuhandeks nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega 10 krooni. Kõikide emiteeritud aktsiate eest on täielikult tasutud. 2009. ja 2010. aastal aktsiakapitalis muutusi ei toimunud. 2010. aastal kuulutati välja ja maksti dividende summas 59 940 (2009: 49 950) tuhat krooni. Lisa 31 Lõpetamata ehituslepingud


31.12.2010 31.12.2009 Lõpetamata lepingutele tehtud kulud ja nendele vastav kasum * 5 494 695 5 810 899

Esitatud vahearved (5 356 940) (6 021 388)

Tulude korrigeerimine kokku 137 755 (210 489)

31.12.2010 31.12.2009 Ehitustööde tellijatelt saada (lisa 16) 198 404 98 515

Ehitustööde tellijatel saada (lisa 26) (60 649) (309 004)

Tulude korrigeerimine kokku 137 755 (210 489)

Ehitustööde tellijatelt saadaolevad summad sisalduvad bilansireal Nõuded ja ettemaksud. Ehitustööde tellijatel saadaolevad summad sisalduvad bilansireal Võlad ja ettemaksed. * Lõpetamata lepingutele tehtud kulud ja nendele vastav kasum on toodud kehtivate ehituslepingute kohta, sh 2009. ja 2008. aastal alustatud lepingud.

Lisa 32 Tööjõukulud tuhandetes kroonides

2010 2009 Palgakulu 275 599 300 820

Sotsiaalmaksud 91 258 99 139

Tööjõukulud kokku 366 857 399 959

Töötajate arv 982 763


47(59)

Lisa 33 Tehingud seotud osapooltega


2010 2009 Ostetud ehitusteenused

Sidus- ja ühisettevõtted 1 2 435

Ostetud ehitusmaterjalid Sidus- ja ühisettevõtted 87 82

Osutatud ehitusteenused

Sidus- ja ühisettevõtted 5 331 1 891

Juhtkonna liikmed 13 058 15 237

Muud seotud osapooled 74 896

Osutatud ehitusteenused kokku 18 463 18 024

Intressitulud


Intressikulud


Muud seotud osapooled 4 128 4 686

Intressikulud kokku 8 212 8 652 Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eespool nimetatud osapooltega kasutatud turuhinnast erinevaid hindasid. Seotud osapoolte vastu ei ole 2009. ja 2010. aastal nõudeid alla hinnatud.

Saldod seotud osapooltega

31.12.2010 31.12.2009

Nõuded ja ettemaksud

Nõuded ostjate vastu

Sidus- ja ühisettevõtted 285 614

Muud seotud osapooled 77 2 431

Lühiajalised laenud


Intressinõuded


Laekumata dividendid


Muud lühiajalised nõuded

Sidus- ja ühisettevõtted - 1 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud

Pikaajalised laenud


Intressinõuded

Sidus- ja ühisettevõtted 4 506 - Laenukohustused

Lühiajalised laenud



48(59)

Intressivõlad



Pikaajalised laenud

Muud seotud osapooled 15 166 15 166 Võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele


Nõukogu ja juhatuse liikmete töötasud ASi Riverito juhatusele makstud brutotöötasu oli 919 (2009: 480) tuhat krooni.

Juhatuse liikmete töösuhte lõpetamise hüvitised Juhatuse liikmete ennetähtaegse tagasikutsumise või volituste lõppemisel uue teenistuslepingu mittesõlmimisel on kohustus maksta hüvitist kokku summas 2820 tuhat krooni (2009: 960 tuhat krooni).

Käendused AS Merko Ehitus käendab:

• tütar- ja konsolideerimisgrupi ettevõtete liisinglepingutest tulenevaid kohustusi Swedbank Liising ASi ees summas 679 tuhat krooni (31.12.2009: 1555 krooni).

E.L.L. Kinnisvara AS käendab:

• OÜ Linnailu ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006007575 tulenevaid OÜ Linnailu kohustusi summas 7 mln krooni kuni 15.04.2013;

• OÜ Delta Plaza ja Nordea Bank Finland Plc filiaali vahel sõlmitud investeerimislaenust tulenevaid OÜ Delta Plaza kohustusi kuni 90% rendilepingute sõlmimiseni 15,9 mln eurot ( 248,8 mln krooni);

• OÜ Smuuli Kinnisvara ja Swedbank AS vahel sõlmitud investeerimislaenust tulenevaid OÜ Smuuli Kinnisvara kohustusi summas 45 mln krooni kuni laenu tagastamiseni;

Lisa 34 Tingimuslikud kohustused


31.12.2010 31.12.2009

Ehitusaegne garantii tellijale 302 593 262 573

Pakkumusgarantii 51 261 59 254

Garantiiaja garantii 152 890 152 114

Ettemaksu garantii 161 078 81 296

Käendused 829 12 424

Maksegarantii 2 678 3 318

Avatud akreditiiv - 6 404

Tingimuslikud kohustused kokku 671 329 577 383

Juriidiliste riskidega seotud tingimuslike kohustuste osas vaata lisa 35.


49(59)

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Lisa 35 Riskid Krediidirisk Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksedistsipliini, ehitustegevuse finantseerimine toimub osaliselt tellijate ettemaksetega. Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbank, SEB, Nordea ja Unicredit gruppi kuuluvate pankade üleöödeposiitides või tähtajalistes hoiustes. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil olulisi krediidiriske. Likviidsusrisk Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab tema võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Seisuga 31.12.2010 oli kontserni lühiajaliste kohustuste kattekordaja (current ratio) 2,8 (31.12.2009: 3,3) ning maksevõime kattekordaja (quick ratio) 1,30 (31.12.2008: 1,25). Täiendavalt lühiajalistele käibevahenditele kasutab kontsern rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks krediidiasutustelt võetud käibekrediite. Aastavahetuse seisuga oli kontserni ettevõtetel sõlmitud pankadega arvelduskrediidi lepinguid kogusummas 152,9 mln krooni. Juhtkonna hinnangul tagab kontserni tänane kapitalistruktuur: omakapitali määr – 36,0% bilansimahust ning intressikandvate võlakohustuste osakaal – 44,5% bilansimahust, muutunud majanduskeskkonnas ettevõtte usaldusväärsuse kreeditoride jaoks ning võimaldab olemasolevate finantskohustuste pikendamise ning täiendavate käibevahendite kaasamist mõistlikel tingimustel. Likviidsuse tagamisel on kontserni jaoks kriitilise tähtsusega olemasolevate lühiajaliste laenukohustuste (31.12.2010 vastavalt 421,6 mln krooni) pikendamise ning varude (31.12.2010 vastavalt 1570,4 mln krooni) realiseerimise teostatavus. Ettevõtte likviidsuse hoidmine on kontserni jätkuv prioriteet 2011. aastal. Intressirisk Intressirisk tuleneb intressimäärade muutusest rahaturgudel, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimiskulude kallinemisega tulevikus. Enamus kontserni pangalaenude intressidest on ujuvad ning seotud Euriboriga või ettevõtete asukohamaa pankadevahelise rahaturu intressidega. Kuna kontserni kapitalistruktuuris on intressikandvate kohustuste osakaal arvestatav (31.12.2010 seisuga 44,5% bilansimahust), siis omab intressikeskkonna muutus kontserni tulemustele olulist mõju. Valuutarisk Kontserni majandustegevus toimus enamjaolt kontserni ettevõtete asukohamaa valuutades: Eesti kroonides, Läti lattides ning Leedu littides. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist võeti Eestis kasutusele euro. Läti lati ja Leedu liti vahetuskurss on fikseeritud euroga. Läti lati kurss on 1 EUR = 0,702804 LVL +/-1%. Valuutariskide elimineerimiseks jälgitakse ettevõtte varade ning kohustuste proportsioone eri valuutades ning pikaajaliste ehituslepingute sõlmimisel eelistatakse lepingu valuutana eurot. Bilansipäeva seisuga oli kontserni varadest nomineeritud kohalikes valuutades 97,6% ehk 7275,9 mln krooni (sh moodustasid varad bilansimahust EEKides 44,9%, LVLides 24,8% ja LTLides 27,9%) ja teistes valuutades 178,7 mln krooni ning kohustustes vastavalt 59,2% ehk 4410,3 mln krooni kohalikes valuutades (sh moodustasid kohustused EEKides 49,2%, LVLides 6,0% ja LTLides 4,0%) ja eurodes 3044,3 mln krooni.


50(59)

Varade väärtus Hoolimata majanduskeskkonna stabiliseerumisest 2010. aastal säilitas ettevõtte tegevuse hindamisel olulise koha kinnisvaraturu riski mõju. Märkimisväärsed allahindlused jäid 2008. ja 2009. aastasse. 2010. aastal tegi kontsern olulisemad allahindlused varudes 28,9 mln krooni ulatuses, kuna majanduskeskkonna muutustest tingituna ületas nende neto realiseerimisväärtus soetamiseks tehtud kulutusi. Samas tühistati eelmisel aastal kinnisvarainvesteeringute allahindlused summas 23,1 mln krooni (lisa 6). Kõige olulisemalt väljendus tururisk 2010. aastal sisendhindade muutuses. Tugeva globaalse nõudlusega on kaasnenud ehitussektori sisendite kallinemine, tõusnud on kõigi materjalide hinnad ja seadmete rent. Tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris on tekitanud siinsele tööjõule arvestatava alternatiivi oma tööjõu müügiks välisriikidesse ning toonud endaga kaasa tööjõu kallinemise. Sisendite kallinemine ning paljude alltöövõtufirmade orienteerumine välisturgudele on kaasa toonud märgatava ehitusteenuse kallinemise. Hindade suur volatiilsus muudab uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuludega valmisehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute teostamisel ning hinnasurve projektide kasumlikkusele. Seoses majanduskeskkonna jätkuva ebastabiilsusega jääb tururiski mõju ettevõtte näitajatele lähitulevikus kõrgeks. Juriidiline risk Tulenevalt kontserni põhitegevusega seotud lepingute, regulatsioonide ning seaduste erinevast tõlgendusest eksisteerib risk, et mõni tellija, töövõtja või järelvalveorgan hindab ettevõtte tegevust seaduste või lepingute järgimisel ettevõttest erinevatel alustel ning vaidlustab ettevõtte tegevuse seaduslikkuse. Erinevatest juriidilistest vaidlustest tulenevate võimalike kahjunõuete ning õigusabikulude katteks on kontsernis seisuga 31.12.2010 moodustatud eraldis summas 22,5 mln krooni (31.12.2009: 32,0 mln krooni), (lisa 27). Olulisemateks kontsernis esinevatest juriidilistest vaidlustest võib nimetada kolmes kontserni ettevõttes toimuvat: AS Järvevana

3. aprillil 2009 esitas Riigiprokuratuur ASile Järvevana ja Toomas Annusele süüdistusakti, (mis kannab 31.03.2009 kuupäeva) maadevahetuse kriminaalasjas nr. 05913000055 (http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=news&news_id=232811). 12. novembril 2009 algas Harju Maakohtus maadevahetuse süüdistusasja kohtuprotsess. Kohtuprotsessi ülevaade: http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument=EE3100003559&list=3&tab=news&news_id=238400. Süüdistusaktis on ASile Järvevana inkrimineeritud viis episoodi altkäemaksu andmist ning asja menetleb Harju maakohus. Altkäemaksu süüdistuse tõendamisesemesse kuulub kolm elementi, milledest kasvõi ühe puudumine välistab kuriteokooseisu: (i) ametiisikule materiaalse väärtuse hüve lubamine või üleandmine; (ii) ametiisiku poolne ebaseaduslik tegu altkäemaksu andja kasuks; (iii) ekvivalentsussuhe esimese ja teise elemendi vahel, s.o. hüve andmine ametiisikule soodsa teo eest. AS Järvevana suhtes kuulub tõendamisele ka see, et (i) teo pani toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ja (ii) tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. AS Järvevana ei ole teinud ühtegi süüdistusaktis kirjeldatud maadevahetustehingut. Vastavaid tehinguid tegid ja hüpoteetilist kasu võisid saada hoopis iseseisvatest juriidilistest isikutest tütarettevõtjad, kellele ei ole süüdistust esitatud. AS Järvevana ei ole aga kunagi maid vahetanud ka süüdistuse kohaselt. Samuti on ilmne, et teod ei saanud olla ebaseaduslikud, kuna need olid lubatud LKS § 19, mis välistab altkäemaksu kvalifikatsiooni. 2010. aasta kevadeks oli kohus üle kuulanud ligi 80 süüdistaja tunnistajat ning mitte ükski tunnistajatest ei ole andud tunnistusi altkäemaksu lubamise või andmise või ebaseaduslike tegude kohta. Prokuratuur ei ole üheltki oma tunnistajalt küsinud tõendamisesemesse kuuluva asjaolu kohta - kas kellelegi on lubatud või antud altkäemaksu. Kohtu ja kaitsjate sellekohastele küsimustele on aga süüdistuse tunnistajad andnud eranditult eitavaid vastuseid. Peale suvist puhkust jätkus kriminaalasja menetlus Harju Maakohtus alates 5. oktoobrist 2010. Ajavahemikku oktoober kuni detsember oli kohus planeerinud 13 istungipäeva, mille käigus kuulati üle ka viimane süüdistuse tunnistaja. Kõik prokuratuuri dokumentaalsed tõendid on käesolevaks ajaks avaldatud. Seega on prokuratuur lõpetanud omapoolsete tõendite presenteerimise. Oleme seisukohal, et mitte ükski prokuratuuri tõend ei ole tõendanud altkäemaksu lubamist või andmist või tehingute ebaseaduslikkust või ülalmainitud ekvivalentsussuhet. Kohtuprotsessi 2011. aasta menetlusgraafik on paika pandud kuni 22. juunini 2011, mille käigus kuulatakse üle kaitsja tunnistajad ja avaldatakse hulgaliselt kaitsja


51(59)

poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Eelduslikult jõutakse esimese astme kohtuotsuseni 2011. aasta jooksul. Protsess võib osutuda väga pikaajaliseks, kuna Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lisaks on võimalik pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Ettevõte peab esitatud süüdistusi alusetuks. AS Järvevana nõukogu ja juhatus on veendunud, et ettevõtte ja tema juhtorganite tegevus on olnud korrektne ning Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas ning seda suudetakse kohtus ka tõendada. AS Merko Ehitus

8. novembril 2010. aastal esitas Leedu ettevõte UAB Olinda Helsingi Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule kahjunõude UAB Merko Statyba (AS Merko Ehitus 100%line tütarettevõte) vastu summas 17,3 mln Leedu litti (5,01 mln eurot / 78,4 mln krooni). Väidetavalt tekkis UABl Olinda kahju seoses UAB Merko Statyba keeldumisega ehituslepingu alusel töid alustada. UAB Merko Statyba on seisukohal, et tellija poolt esitatud projekt ning ehitusluba olid vastuolus Leedu seaduste ning hoone rajamiseks planeeritud kinnistu detailplaneeringuga ning Merko Statyba oli kohustatud ebaseadusliku ehitustegevuse teostamisest keelduma. Ka Leedu Planeerimis- ja Ehitusinspektsioon on seisukohal, et kuni ehitusprojekti ja ehitusloa dokumentatsiooni vastavusse viimiseni Leedu õigusaktidega, on ehitustegevuse alustamine objektil ebaseaduslik. Samuti on Vilniuse Halduskohus inspektsiooni taotlusel peatanud ehitusloa kehtivuse. Vahekohtu istung vaidlusaluses küsimuses toimub 14.-15. juunil 2011. Kontserni juhtkond on seisukohal, et kehtetu ehitusloa alusel ehitustegevuse alustamisest keeldumine UAB Merko Statyba poolt oli põhjendatud ning nõue jääb rahuldamata. 31. detsembril 2010. aastal esitas tellija UAB Neringos Vanduo AS Merko Ehitus Leedu filiaali vastu nõude summas 2 mln Leedu litti (0,58 mln eurot / 9,1 mln krooni) seoses Neringa veepuhastusjaama töövõtulepingu väidetava mittekohase täitmisega ning realiseeris panga poolt tellijale väljastatud teostusgarantii summas 1 mln Leedu litti (0,29 mln eurot / 4,5 mln krooni). Merko Ehitus on seisukohal, et lepingus seatud eesmärgid on saavutatud - puhastusjaam on saanud kasutusloa, sh Leedu Terviseameti loa vastavalt töövõtulepingule ning Leedu seadustele, ning tellijal puudub seaduslik alus leppetrahvide nõudmiseks ja kavatseb oma õigust tõestada kohtus. 9. jaanuaril 2011. aastal algas Harju Maakohtus kohtuprotsess, kus muuhulgas arutatakse ASile Merko Ehitus esitatud süüdistust pistise andmises endisele Tallinna linnaametnikule Ivo Parbusele. Prokuratuur süüdistab Merko Ehitust pistise - 25 000 kroonise (1598 euro) Estraveli kinkekaardi ja 410 krooni (26 eurot) maksva raamatu "Eesti Talurahva Arhitektuur" - andmises eesmärgiga kiirendada kolme Tallinnas asuva kinnistu planeeringute asjaajamist. Kontserni juhtkond on seisukohal, et ettevõte ei ole pistist andnud ning on järginud oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. AS Solaris Keskus on jätnud Solarise vabaajakeskuse objektil tehtud ehitustööde eest peatöövõtjatele (AS Merko Ehitus ja AS Skanska EMV) tasumata 2,13 mln eurot (33,4 mln krooni). AS Solaris Keskus viivitab arvete tasumisega, viidates varem ekslikult ehitajatele enammaksutud summale 0,33 mln eurot (5,1 mln krooni) ja väidetavalt ebakvaliteetse ehitustööga kaasnenud täiendavatele kuludele keskuse käivitamisel ning hilisemal ekspluateerimisel. Nimetatud vaidlusküsimus lahendatakse poolte vahel kohtumenetluses. Kontserni juhtkond on seisukohal, et Solaris Keskus poolt arve tasumisest keeldumine on alusetu. E.L.L. Kinnisvara AS

E.L.L. Kinnisvara AS oli 31.12.2010 seisuga kahtlustatava staatuses kriminaalasjas nr 05913000055. Kaitsepolitseiamet kahtlustas E.L.L. Kinnisvara ASi KarS §-le 298 lg 3 (juriidilise isiku poolt antav altkäemaks) vastavas süüteos, mille faabula kohaselt Toomas Annus, kes oli E.L.L. Kinnisvara ASi nõukogu liige kuni 09.11.2009, andis pr. Ester Tuiksoole altkäemaksu, mis väidetavalt seisnes võimaluses tasuta kasutada AS Merko Ehitus poolt ehitatud Rävala pst 19 korterit nr. 61. Vastavalt kahtlustusele soosis Ester Tuiksoo ametiisikuna E.L.L. Kinnisvara ASi rendikonkursil, mis viidi läbi 2006. aastal. E.L.L Kinnisvara AS tunnistati kahtlustatavaks, kuna temale omistati KarS § 14 alusel T. Annuse kui juhtorgani liikme väidetav kuritegu. T. Annus ja E.L.L Kinnisvara AS ei ole end süüdi tunnistanud. E.L.L. Kinnisvara AS suhtes on koostatud Riigiprokuratuuri poolt 31.03.2009 süüdistusakt ja toimik on esitatud kohtusse. E.L.L. Kinnisvara AS kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman on tutvunud kriminaalasja materjalidega ja on seisukohal, et piisavad tõendid süüdimõistmiseks puuduvad.


52(59)

E. Tuiksoo kaitsja ja E.L.L. Kinnisvara AS kaitsja on esitanud kohtule 07.05.2009 hulgaliselt tõendeid, mis peaksid välistama süüdimõistva otsuse. Pigem on tõendatud, et E. Tuiksoo elas mitte süüdistusaktis nimetatud korteris, kus praktiliselt kommunaalteenuste tarbimine puudus, vaid hoopis teises kohas. Samuti ei ole kaitsja arvates piisavalt tõendeid ebaseadusliku ametialase teo kohta, mis on üks süüteo koosseisulistest tunnustest. Vastavalt kaitsjalt Leon Glikmanilt saadud informatsioonile kahtlustatakse E.L.L. Kinnisvara ASi väga mahuka kriminaalasja ühes episoodis, kus on palju menetlusosalisi – T. Annus, AS Järvevana, V. Reiljan, K. Kangur, T. Pedjasaar, E. Vettus, E. Tuiksoo ja T. Liblik ning kus on materjale kokku 193 köidet. Võib eeldada, et menetlus esimese astme kohtus kestab mitmeid aastaid, millele järgnevad eeldatavasti kestvad menetlused Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning välistada ei saa vaidlust ka Euroopa Inimõiguste Kohtus. Juriidilist isikut võib altkäemaksu andmise eest teoreetiliselt karistada rahatrahviga 50 000 - 250 000 000 krooni või sundlõpetamisega. Eelduslikult jõutakse esimese astme kohtu otsuseni 2011. aasta sügiseks, ent täpne aeg pole prognoositav. Kohtusüsteem on kolmeastmeline, mistõttu jõustunud otsuseni jõudmiseks kulub tõenäoliselt täiendavalt paar aastat. Kuna teod pole tõendatud, siis eeldab E.L.L. Kinnisvara ASi kaitsja ja juhatus, et eeltoodud negatiivset mõju trahvi või sundlõpetamise näol ei kaasne.

Lisa 36 Lisainformatsioon emaettevõtte kohta Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar-, sidus- ja ühisettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.

KASUMIARUANNE tuhandetes kroonides

2010 2009

Müügitulu 18 017 145

Müüdud toodangu kulu (6 391) (143)

Brutokasum 11 626 2

Turustuskulud - (54)

Üldhalduskulud (1 897) (1 015)

Muud äritulud 17 094 17 339

Ärikasum 26 823 16 272

Finantstulud (-kulud) 705 2 151

Finantstulud (-kulud) investeeringuilt tütarettevõtetesse 140 170 44 599

Aruandeaasta puhaskasum 167 698 63 022


53(59)

BILANSS tuhandetes kroonides

31.12.2010 31.12.2009 VARAD

Käibevara

Raha 135 320 36 903

Lühiajalised finantsinvesteeringud - 31 294

Nõuded ja ettemaksud 53 120 23 229

Varud - 4 900

188 440 96 326

Põhivara

Tütarettevõtete aktsiad või osad 77 622 77 622

Sidusettevõtete aktsiad või osad 218 218

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 217 434 201 830

Materiaalne põhivara -

295 274 279 670 VARAD KOKKU 483 714 375 996

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 331 371 OMAKAPITAL

Aktsiakapital 2 700 2 700

Ülekurss 39 663 39 663

Kohustuslik reservkapital 270 270

Jaotamata kasum 440 750 332 992

OMAKAPITAL KOKKU 483 383 375 625 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 483 714 375 996


54(59)

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes kroonides

Aktsia-

kapital Ülekurss Kohus-

tuslik reserv

Jaotamata kasum

Kokku

Saldo 31.12.2008 2 700 39 663 270 319 920 362 553

Aruandeperioodi puhaskasum - - - 63 022 63 022

Dividendid - - - (49 950) (49 950)

Saldo 31.12.2009 2 700 39 663 270 332 992 375 625 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus (77 840) Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 2 288 444 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2009 2 586 229

Saldo 31.12.2009 2 700 39 663 270 332 992 375 625

Aruandeperioodi puhaskasum - - - 167 698 167 698

Dividendid - - - (59 940) (59 940)

Saldo 31.12.2010 2 700 39 663 270 440 750 483 383 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus (77 840) Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 2 278 870 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2010 2 684 413

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.


55(59)

RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes kroonides

2010 2009

Äritegevuse rahavoog

Ärikasum 26 823 16 272 Korrigeerimine:

intressitulu äritegevusest (17 094) (16 864) reservide muutus (89) 56 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus (46 022) (451) Varude muutus 4 900 (3 134) Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 48 (326) Makstud intressid ja muud finantskulud (112) (107)

Kokku rahavood äritegevusest (31 546) (4 554) Investeerimistegevuse rahavoog Üle 3-kuuliste deposiitide muutus 31 293 (15 647) Antud laenud (16 404) (216 161) Antud laenude tagasimaksed 16 547 9 026 Saadud intressid 17 905 19 531 Saadud dividendid 140 562 44 599

Kokku rahavood investeerimistegevusest 189 903 (158 652) Finantseerimistegevuse rahavoog Makstud dividendid (59 940) (49 950)

Kokku rahavood finantseerimistegevusest (59 940) (49 950)

Raha ja rahaekvivalentide muutus 98 417 (213 156)

Üle 3-kuuliste lühiajaliste deposiitide muutus (31 293) 15 647 Kokku muutus 67 124 (197 509)

Raha ja rahaekvivalendid perioodi alguses 36 903 250 059

Üle 3-kuulised lühiajalised deposiidid perioodi alguses 31 293 15 647 Kokku perioodi alguses 68 196 265 706

Raha ja rahaekvivalendid perioodi lõpus 135 320 36 903

Üle 3-kuulised lühiajalised deposiidid perioodi lõpus - 31 294 Kokku perioodi lõpus 135 320 68 197

JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 20 AS Riverito on koostanud 2010. aasta tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja kasumi jaotamise ettepanek, läbi vaadanud ja aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud. Nõukogu esimees Nõukogu liige Nõukogu liige

AS RiveritoKonsolideeritud majandusaasta aruanne 2010

ALLKIRJAD 2010. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE

0. aasta tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja

Toomas Annus

Tõnu Toomik

Teet Roopalu

Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja kasumi jaotamise ettepanek, läbi vaadanud ja aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

Jaan Mäe

Mihkel Mugur

Viktor Mõisja


56(59)

A ARUANDELE

0. aasta tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja

25.05.2011

25.05.2011

25.05.2011

aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja kasumi jaotamise

08.06.2011

08.06.2011

08.06.2011

AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS Riverito aktsionäridele

Oleme auditeerinud kaasnevat AS Riverito ja selle tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2010, konsolideeritud kasumiaruannet, koondkasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Juhatuse kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õige ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Audit hõlmab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning õigeks ja õiglaseks esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt AS Riverito ja selle tütarettevõtete finantsseisundit seisuga 31. detsember 2010 ning nende sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

AS PricewaterhouseCoopers

Tiit Raimla Märten Padu Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 513

8. juuni 2011

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEKeurodes Eelmiste perioodide jaotamata kasum2010. aasta puhaskasum Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.2010 Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt: Dividendideks (3,70 eurot aktsia kohta) Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Majandusaasta aruande 2010 lisa

EPANEK

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 159 599 722 (2 497 193 10 069 451 (157 552

aotamata kasum seisuga 31.12.2010 169 669 173 (2 654

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

aktsia kohta) 999 000 (15 630 95

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 168 670 173 (2 639 114 7

Toomas Annus 25.05

Tõnu Toomik 25.05

Teet Roopalu 25.05

AS Riverito Majandusaasta aruande 2010 lisa

58(59)

497 193 005 krooni) 552 679 krooni)

745 684 krooni)

(15 630 953 krooni)

(2 639 114 731 krooni)

5.2011

5.2011

5.2011

EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU JAOTUS EMTAK KLAS

Emaettevõtte AS Riverito 2010. aasta müügituluEesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile E

EMTAKi kood 70221 juhtimisalane nõustamine

74901 kaevandamise õiguse müük Müügitulu kokku

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Majandusaasta aruande 2010 lisa

LU JAOTUS EMTAK KLASSIFIKAATORI JÄRGI

aasta müügitulu jaotus vastavalt Äriseadustiku §4 lõige 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile EMTAK:


20

juhtimisalane nõustamine 450

kaevandamise õiguse müük 17 567

Müügitulu kokku 18 017

Toomas Annus 25.05.20

Tõnu Toomik 25.05.20

Teet Roopalu 25.05.20

AS Riverito Majandusaasta aruande 2010 lisa

59(59)

SIFIKAATORI JÄRGI

otus vastavalt Äriseadustiku §4 lõige 6 alusel kehtestatud


2010

450

17 567

18 017

.05.2011

.05.2011

.05.2011

Documents

Riverito 2010 a · PDF fileKONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... 2012) majanduskasv ei ole ... siis 2010. aasta langus piirdus 11,0%ga. Statistikaameti