SPETSIALISTwww. rmp .ee /pe r i ood i l i ne / spe t s i a l i s t

MITTETULUNDUSLIKTEGEVUS

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Mittetulundusliku tegevusega seostub ikka heatege-vus, mis aktiveerub aasta kõige pimedamal perioodil,kui inimesed on tundlikumad ja altimad aitama.

Suur osa mittetulunduslikest tegevustest tehakse vaba-tahtlikus korras. Kas aga mittetulunduslikus tegevusesosalemine peaks või võiks olla reguleeritud ka lepingu-lises vormis ning kellega milline leping sõlmida, selle ülearutleb Katrin Sarap NJORD advokaadibüroost. Äri-ühingu seoseid mittetulundusliku tegevusega analüüsibSiiri Malmberg advokaadibüroost Hansa Law Offices.

Liikmemaksudega seotud korduma kippuvatele küsi-mustele vastavad Egle Vainula, Ave Rego, AleksandraGeneralova ja Raili Suuder BDO Eesti ASst. Anne-tustest era- ja juriidilise isiku ning vabaühenduse vaatestkirjutab Einar Rosin KPMG Baltics OÜst.

Kuidas ja millal kajastada mittetulundusliku tegevusegaseotud tulusid ning kulusid ühingu raamatupidamises,sellest annab ülevaate Aivar Kangust Grant ThorntonBaltics OÜst. Kardo Rander advokaadibüroost Hed-man Partners jagab lugejatega seda, et tegutsemine mit-tetulunduslikus vormis on sobiv, kui on soov kasutadatekkivat tulu oma hobi finantseerimiseks.

Kuidas ja milliseid põhimõtteid tuleb rakendada sihtfi-nantseeringu kajastamisel ühenduse raamatupidamises,sellest teeb kokkuvõtte Anne Nuut ANTIMAR Audii-torid OÜst. Et raamatupidaja on projektijuhi parem käsi,kes hoolitseb, et projekti rahalised vahendid oleksidhästi planeeritud ja kulud raamatupidamises korrektseltkajastatud, saab lugeda artiklist, mille autor on MarikaiKarilaid BDA Consulting OÜst.

Monika Jõesaar Maksu- ja Tolli-ametist selgitab, mille vastu ühin-gud enim eksivad ja jätavad tähe-lepanuta, kui taotlevad ühingukandmist tulumaksusoodustusegaühenduste nimekirja.

Inglise ulmekirjanik Terry Pratc-hett on öelnud: “Heategevus polesee, kui sa annad inimestele,mida sina tahad anda, vaid see,kui sa annad neile seda, mida neilvaja on.”

www.rm

p.ee

Sisukord

Üks heategu päevasmuudab selle helgemaks

Toimetuse veerg 3Vabaühenduses töötamise või 4 - 7

tegutsemisega seotud lepingudÄriühing ja mittetulunduslik 8 - 11

tegevusLiikmemaksud mittetulundus- 12 - 16

ühingutes

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: Oktoober 2015

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 33 029-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: toimetus@rmp.ee

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Annetada tasub targalt 17 - 19

Nõuded sihtfinantseerimise 28 - 32kajastamisel mittetulundus-ühingute raamatupidamises

Kuidas kajastada ühenduste 20 - 23 tulusid ja kulusid?

Hobi finantseerimiseks 24 - 27 mittetulundusliku tegevusega

alustamine

Sihtfinantseeringu abiga 33 - 35rahastatavate projektide

elluviimineKas tulumaksusoodustus on 37 - 40

privileeg või enesest-mõistetav õigus?

Maia Kurimpeatoimetaja

RMP.ee SPETSIALIST

4

www.rm

p.ee

Mittetulunduslikud tegevused on Eestispopulaarsed. Telesaates nähtud puudustkannatava pere aitamise kampaania, mitte-tulundusühingud varjupaika vajavate loo-made tarbeks, korteriühistud, sihtasutused,seltsingud, toetusüritused jne on kõik ette-võtmised, mille eesmärgiks ei ole tuluteenimine vaid kena kodanike algatusmingi südamelähedase asja korraldami-seks. Enamus nimetatud tegevustest tehak-se vabatahtlikus korras.

Kas sellistes tegevustes osalemine peaksvõi võiks olla reguleeritud kirjalike lepin-gutega?

Juhatuse liikmed ja käsunduslepingMittetulundusühingus (sh korteriühistu) jasihtasutusel (SA) peab olema juhatus, misühingut esindab ja juhib. Juhatuse liik-mete õigused ja kohustused tulenevadmittetulundusühingute seadusest. Seadusei reguleeri seda, kas juhatuse liikme kohustuste täitmiseks peaksid pooledsõlmima kirjaliku lepingu, seega on seepoolte kokkuleppe küsimus. Mõlemapoole jaoks on selguse huvides soovitatavsõlmida juhatuse liikmega kirjalik leping.

Kuna juhtorgani liikme kohustuste täit-misele ei laiene töölepingu seadus (TLS),ei saa juhatuse liikmega sõlmida töölepin-gut TLS mõistes. Sõlmitavaks lepinguvormiks saab olla käsundusleping võla-õigusseaduse (VÕS) mõistes. Kui juha-

Vabaühenduses töötamise või tegutse-misega seotud lepingud

Katrin SarapNJORD Advokaadibüroo partner javandeadvokaat

Suur osa mitte-tulunduslikust

tegevusest tehaksevabatahtlikus korras.

5

www.rm

p.ee

tuse liige täidab ühingus ülesandeid, misei ole oma olemuselt juhtorgani ülesan-ded, siis võib selliste üleannete täitmi-seks sõlmida töölepingu TLS mõistes.

Lisaks juhatusele on SA organiks nõu-kogu, mis kavandab SA tegevust ning korraldab selle juhtimist ja teostab järele-valvet SA tegevuse üle. Nõukogu liikmeja SA vahelist suhet saab soovi korralsamuti reguleerida kirjaliku käsundus-lepingu alusel. Kirjalike lepingute ole-

masolu annab kindluse mõlemale lepingupoolele.

MTÜs ja SAs tööd tegevate isikute näol,

kes täidavad igapäevaselt juhatuse antudülesandeid ja alluvad nende juhtimiselening kontrollile, on tegemist töötajategaTLS mõistes, kellega tuleks sõlmida täht-ajaline või tähtajatu tööleping. Täht-ajalise lepingu sõlmimisel tuleks kind-lasti veenduda, et töö iseloom on tähtaja-line TLS mõistes. Tähtajalise töölepinguvõib sõlmida kuni viieks aastaks, kui sedaõigustavad töö ajutisest tähtajalisestiseloomust tulenevad mõjuvad põhjused,eelkõige töömahu ajutine suureneminevõi hooajatöö tegemine.

Teenuse osutajad ja käsundus- või töövõtu-lepingMTÜ-le ja SA-le teenust osutavate isiku-tega (füüsilised või juriidilised isikud)saab vastavalt teenuse või töö sisule sõl-mida käsundus- või töövõtulepingu VÕSmõistes. Näiteks, kui MTÜ või SA vajab

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Mittetulundusühingujuhatuse liikmega

on soovitatavsõlmida kirjalik

leping.

LEPINGUTE LIIGID

KÄSUNDUSLEPING - käsunduslepinguga kohustub üks isik •(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja)teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eesttasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).

TÖÖVÕTULEPING - töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)•valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muukokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1).

TÖÖLEPING - töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule•(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksabtöötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

RMP.ee SPETSIALIST

6

www.rm

p.ee

pidevat IT-alast nõustamisteenust või raa-matupidamisteenust, tuleks sõlmida tee-nuse pakkujaga käsundusleping. Käsun-duslepingu sõlmimine võib kõne alla tullaka näiteks spordiklubi treeneriga. KuiMTÜ või SA tellib enda kodulehe veebi-lahenduse, võib sellisel juhul olla tegemistühekordse teenuse või tööga, mille jaokssaab sõlmida töövõtulepingu, ning kuiteenust osutatakse pidevalt, siis käsun-duslepingu.

Kas ja milline lepingsõlmida vabatahtlikuga?MTÜ-s ja SA-s on vabatahtlike ehk tasumittesaavate isikute roll märkimisväärne.Praktikas on tekkinud küsimus, kas vaba-tahtliku panus tuleks reguleerida lepingu-

ga. Tõenäoliselt olukorras, kus kodanikoma vabast ajast ja tahtest soovib kaasaaidata teatud mittetulundusliku eesmärgisaavutamisele mõni tund päevas, ei olekirjaliku kokkuleppe fikseerimine mõist-lik. Kui vabatahtlik soovib anda omapanust regulaarselt, siis tasuks sellinekokkulepe vormistada siiski kirjalikult,milles üheselt selgelt sisustatakse vaba-tahtlikkuse alusel osutatava panuse sisuning selle tegemine tasu saamata. Selliseltsaab ära hoida hilisemaid arusaamatusining tõlgendusi koostöö kohta ning või-malikke rahalisi nõudeid ühingu vastu.Näiteks võiks selliseks vabatahtlikukstegevuseks olla infotehnoloogiat studee-riva tudengi tegutsemine loomade varju-paiga kodulehe administreerimisel, etõpingute kõrvalt praktiseerida oma tead-misi jne. Ka ei tule sellist vabatahtlikku

www.rm

p.ee

7

panust registreerida Maksu- ja Tolliametipeetavas töötamise registris.

Seltsingut ei registreerita üheski registris,mistõttu on tegemist kodanikevaheliseühendusega. Seltsinglastevahelised suhtedon reguleeritud VÕS-s. Seltsingu asuta-miseks tuleb sõlmida kirjalik leping,mille kohaselt kohustuvad kaks või enamisikut (seltsinglased) tegutsema ühiseeesmärgi saavutamiseks aidates sellelekaasa lepinguga määratud viisil, eelkõigepanuste tegemisega. Seltsinguga seotudkokkulepped on soovitav sõlmida kirjali-kult või kirjalikku taasesitamist võimal-davas vormis. Selguse mõttes tasubsellised kokkulepped vormistada kirjali-kult nõnda, et kokkuleppe pooled saavadleppe sisust üheselt aru.

Kuna mittetulunduslikes tegevustes esi-neb erinevaid olukordi ning poolte-vahelisi suhteid, tuleks alati igat sellistolukorda eraldi analüüsida ning leidapooltevahelise suhte reguleerimiseks javormistamiseks kõige sobivam leping võikokkulepe.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Ühenduses tegutsevatvabatahtlikku ei tule

registreerida töötamise registris.

www.rmp.ee/perioodiline/spetsialist

RMP.ee SPETSIALIST

8

www.rm

p.ee

Ühiskondlikus ja sotsiaalses mõttes onpositiivne, et mittetulunduslik, sh hea-tegevuslik tegevus, on leidnud kindlakoha tänapäeva elus. Selliselt panustadeson kindlasti võimalik muuta nii ühiskond-likku kui ka indiviidi elu märksa pare-maks. Ilmselt ei vaidle keegi sellele vastu,et eesmärgiks saab olla ikka elu, ükskõikmillises valdkonnas, parendamine ja teis-tega arvestamine, mitte vastupidi. Selliseeesmärgi täitmisele saavad väga paljukaasa aidata muu hulgas äriühingud, keseelduslikult on jõukamal järjel, võrreldesenamike füüsiliste isikutega.

Vaatamata sellele, kas äriühingul on res-sursse ja soovi mittetulunduslikus tege-vuses kas otseselt või kaudselt osaleda,tekib küsimus, kas ja kuidas on see lubatud, kuivõrd teada on, et äriühingudon ja peavad olema kasumile orienteeritudjuriidilised isikud, millest tulenevalt võibtunduda, et äriühinguks olemine ja mittetulunduslik tegevus ei käi omavahelkokku.

Kuna äriühing on samal ajal ka ettevõtja,siis mõjutab äriühingu tegevuse võimalusika ettevõtja mõiste sisu. Alates 2011. a onettevõtjaks füüsiline isik või äriühing, kespakub oma nimel tasu eest kaupu võiteenuseid ning kaupade müük või tee-nuste osutamine on talle püsivaks tege-vuseks. Ettevõtja võib tegutseda tegevus-aladel, millel tegutsemine ei ole seadu-sega keelatud. Eeltoodust järeldub selgelt,et äriühingu kui ettevõtja seadusest tulenev eesmärk on teenida oma tege-vusega tulu ükskõik, millisel seadusega

lubatud tegevusalal tegutsedes ja mitte-tulunduslik tegevus, s.o tegevus, millestettevõtja ei saa rahalist kasu, ei saa olla

Äriühing ja mitte-tulunduslik tegevus

Siiri MalmbergAdvokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ vandeadvokaat

Äriühingu õigus- ja teovõime ei olepiiratud ainult ettevõtlusega.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevu

9

www.rm

p.ee

äriühingu peamiseks eesmärgiks, kuivõrdsellisel juhul ei vastaks ta ettevõtja tun-nustele.

Äriühing võib otse võikaude panustada mitte-tulunduslikku tegevusseEeltoodu ei tähenda siiski, nagu äriühingei saaks üldse osaleda mittetulunduslikustegevuses, sh heategevuslikes projektides.Äriühingu, kui juriidilise isiku õigus- jateovõime ei ole piiratud ainult ettevõt-lusega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 26 lg-le 1 võib juriidiline isik,kelleks on kahtlemata ka äriühing, omadakõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes ini-mesele. Seega võib äriühing omandada

õigusi ja kohustusi ka ettevõtlusega seo-tud tegevusest väljaspool. Näiteks vasta-valt mittetulundusühingute seadusele eiole äriühingul keelatud olla mittetulun-dusühingute liige. Samuti ei keela kehtivõigus äriühingul panustada mittetulun-duslikesse projektidesse või muudesse sellistesse ettevõtmistesse ei otse egakaudselt.

Vaatamata eeltoodule, mille kohaselt eiole äriühingul keelatud osaleda mitte-tulunduslikes projektides ega tegeleda

Äriühingul ei olekeelatud olla

mittetulundusühinguteliige.

RMP.ee SPETSIALIST

10

www.rm

p.ee

mittetulundusliku tegevusega laiemalt, onäriühingu sellekohane tegevus piiratudkaasneda võivate maksukohustustega.

Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 sätestab, etresidendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, väljaarvatud, kui nendelt kuludelt on tasutudtulumaks vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 48–50. Seega, juhul kui äriühingsoovib panustada või ise korraldada min-git heategevuslikku või muud mittetulun-duslikku tegevust ning teeb sellekskulutusi, mis ei ole käsitletavad annetus-tena, tuleb arvestada, et need kulutused

arvestatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ja nendelt tuleb tasuda tulu-maksu seaduses sätestatud määras. Seega,kuigi ettevõtlusega mitteseotud kulutustetegemine ei ole keelatud, siis on nendetegemine lihtsalt äriühingule tulumaksuosa võrra kallimad.

Äriühingu tehtud annetusedVeidi teistsugune on situatsioon, kui äri-ühing soovib annetada ja seeläbi osaledamittetulunduslikus tegevuses.

Vastavalt tulumaksuseaduse § 34 p-le 8 eiole ettevõtlustulust lubatud maha arvataäriühingu tehtud kingitusi ega annetusi.Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulu-maksuseaduses eraldi reguleeritud, mis-tõttu kasutab Maksu- ja Tolliamet mõiste-te sisustamiseks nende tavatähendust võiteistes õigusaktides (näiteks võlaõigus-seaduses) sätestatud sisu, millest tulene-valt võib olla vaieldav mõne konkreetsetegevuse lahterdamine kingituseks või annetuseks.

Üldreeglina maksustatakse tulumaksugakõik äriühingu tehtavad kingitused ja annetused, v.a reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus, mille väärtus ilmakäibemaksuta on kuni 10 eurot.

Siiski eksisteerib eeltoodust teatav erand.Nimelt ei maksustata tulumaksuga tulu-maksusoodustusega mittetulundusühin-gute, sihtasutuste ja usuliste ühendustenimekirja kantud või tulumaksuseaduse § 11 lg-s 10 (muu lepinguriigis asutatudühing, mida Eesti maksuhaldur käsitlebseaduses sätestatud tingimuste täitmiseltulumaksusoodustusega ühinguna) nime-tatud isikule kalendriaasta jooksul tehtudkingitusi ja annetusi, mille summa ei ületaüht alljärgnevatest piirmääradest:

3% maksumaksja poolt samal kalendri-•aastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse§ 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtudsotsiaalmaksuga (isikustatud sotsiaal-maks) maksustatud väljamaksetesummast;

10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõp-•penud maksumaksja viimase majan-dusaasta kasumist, mis on arvestatud

Kuigi ettevõttel ei ole keelatud tehaettevõtlusega mitte-

seotud kulutusi, on nende tegemine

äriühingule lihtsalttulumaksu osa võrra

kallimad.

11

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

vastavalt raamatupidamist reguleeri-vatele õigusaktidele.

Kalendriaastal tehtud ja tulumaksusoo-dustusega ühingutele tehtavaid kingitusija annetusi arvestab maksumaksja sum-meeritult. Nende kingituste ja annetustemaksuvaba aastasumma määramisel läh-tub maksumaksja oma valikul vaid ühestsamas lõikes nimetatud piirmäärast.

Ettevõtlustulust ei ole lubatud mahaarvata äriühingutehtud kingitusi ega annetusi.

Eelkirjeldatud tulumaksuvabasid anne-tusi/kingitusi on võimalik teha ka vahen-daja kaudu, kui vahendajapoolne anne-tuste kogumine on sihtotstarbeline jadokumenteeritud ning hilisem (üleand-mine tulumaksusoodustusega isikule ontõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma antakse edasi. Kui osa anne-tustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajal maksuvabastusele õigust (alli-kas: http://www.emta.ee/map?id=22620)).

Eeltoodust nähtub, et äriühingul on või-malus ja õigus osaleda või teha mittetu-lunduslikku tegevust, kuid üldreeglina onselle tegevuse käigus tehtavad kulutusedmaksustatud tulumaksuga, v.a erandlikeljuhtudel.

MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud

09.11.2015 Tartu

27.11.2015 Tallinn

Ettevalmistus raamatupidaja kutseeksamiks (tase 5)

22.10.2015 - 23.10.2015 Tallinn

05.11.2015 - 06.11.2015 Tartu

Majandusaasta aruanne 2015

17.11.2015 Tartu

24.11.2015 Tallinn

Soome majandusaasta aruanne ja aastadeklaratsioonid

16.12.2015 Tallinn

RMP.ee SPETSIALIST

12

www.rm

p.ee

Mittetulundusühinguid (edaspidi ka MTÜ)iseloomustavaks jooneks on, et nende tuluvõib kasutada üksnes nende põhikirjalisteeesmärkide saavutamiseks, nende kasumitei või jaotada liikmetele ning neid ei olelubatud ümber kujundada teist liiki jurii-diliseks isikuks. Alljärgnevalt oleme kok-ku kogunud korduma kippuvad küsimusedMTÜ-delt kogutavate liikmemaksudekohta ning küsimustele vastavad BDOEesti partner, raamatupidamisteenuste juhtEgle Vainula, maksunõustaja Ave Rego,rahvusvaheliste äritugiteenuste raamatu-

pidaja Aleksandra Generalova ja raama-tupidaja Raili Suuder.

Kui palju peab MTÜ-lolema liikmeid ning kuidas liikmemakse võib kehtestada?MTÜ-s peab olema vähemalt kaks liiget.Liikmete varalised ja muud kohustusedMTÜ suhtes määratakse kindlaks põhi-

Liikmemaksudmittetulundusühingutes

Egle VainulaBDO Eesti AS partner ja raamatupidamisteenuste juht

Ave RegoBDO Eesti AS maksunõustaja

Aleksandra GeneralovaBDO Eesti AS rahvusvahelisteäritugiteenuste raamatupidaja

Raili SuuderBDO Eesti AS raamatupidaja

13

www.rm

p.ee

kirjaga. Liikmetele võib panna kohustusiainult põhikirjas ettenähtud korras, mistähendab, et liikmetele määratud liikme-maksud ning sisseastumismaksud peavadolema kehtestatud põhikirjaga. Põhikirjamuutmise õigus on ainult üldkoosolekul.

Samas mittetulundusühingul ei ole kohus-tust liikmemaksu kehtestada, kuid kuiseda on tehtud, siis selle arvelt on võima-lik katta põhikirjaliste eesmärkidega seo-tud tegevuste püsikulusid, näiteks makstatöötasu MTÜ-na tegutsevas spordiklubistreenerile või tasuda raamatupidamis-teenuste eest raamatupidamisbüroole.Samuti võib liikmemakse kasutada MTÜkirjutatud projektides omafinantseerin-guks, näiteks kui MTÜ-na tegutsev rahva-tantsuklubi saab rahvariiete toetuseksEesti Kultuurkapitalist toetuse, siis seal-juures tasutava omafinantseeringu võibkatta liikmemaksudest. Samuti makstavälja toetusi, stipendiume jne. Ehk et liik-memaksude kasutamisel on piirang seo-tud vaid põhikirjalise eesmärgiga.

Kas ja kuidas esitada liikmemaksu arve?Füüsilisest isikust liikmele ei pea organi-satsioon väljastama liikmemaksu arvet.Piisab ka näiteks e-posti teel saadetudmeeldetuletusest, mis on liikmemaksusumma ning kuidas on seda võimalik

tasuda (näiteks esimese kvartali jooksulMTÜ pangakontole või sularahas üld-koosolekul). Kui siiski keegi liikmetestarvet soovib, siis ei saa selle väljastami-sest keelduda. Juriidiliste isikute puhulkoostatakse liikmemaksu arve. Arve koos-tamisel tuleb lähtuda RPS §-s 7 algdoku-mentidele esitatud nõuetest.

Millest peab lähtumaMTÜ-de raamatupida-mise korraldamisel?Nagu äriühingudki lähtuvad ka MTÜ-dnii raamatupidamise korraldamisel kui karaamatupidamise aastaaruande koosta-misel eelkõige raamatupidamise seadu-sest ja raamatupidamise toimkonna juhen-ditest, mille hulka kuulub ka RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.RTJ 14 on olemuselt sektorikeskene ju-hend sätestades raamatupidamisarvestusenõuded MTÜ-le iseloomulike majandus-tehingute korral, milleks on liikmemak-sud, annetused ja toetused. Samuti määrabjuhend kindlaks erinõuded MTÜ tulude jakulude aruandele (mis koostatakse kasumi-aruande asemel) ning netovara muutustearuande (mis koostatakse omakapitalimuutuste aruande asemel) vormidele.Riigi valitseva mõjuga MTÜ-d peavadlisaks järgima ka riigi raamatupidamiseüldeeskirjaga (üldeeskiri) ning rahandus-ministri (RM) vastavasisuliste määrustegakehtestatud nõudeid.

Kuidas kajastada liikmemakse raamatu-pidamises ja majandus-aasta aruandes?

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Liikmetele määratudliikme- ja sisse-

astumismaksud peavadolema kehtestatud

põhikirjaga.

BDO Eesti AS kuulub rahvusvahelisse audiitor- ja mqpuwnvcvukqqpkgvvgx‰vgvg x‰tiwuvkmmw. milleraamatupidamise, palgaarvestuse ja “tkvqg lahendused on o‰gnfwf nii suurtele jarahvusvahelistele kui ka x“kmugocvgng kohalikele gvvgx‰vgvgng. Meie asjatundjate r¯jgpfwowuja kogemused lasevad Teil keskenduda oma r‰jkvgigxwugng ja annavad kindlustunde, etfinantsid on korraldatud asjatundlikult. BDO lahendused keskenduvad konkreetse gvvgx‰vvgvajadustele ja gtkr“tcfgng.

Cwfkv"Ocmuwp‰wuvcokpg""Tccocvwrkfcokpg""‘tkp‰wuvcokpgwww.bdo.ee

15

www.rm

p.ee

MTÜ liikmetelt saadud liikmemaksudekajastamisel tuleb lähtuda järgmisestpõhimõttest: liikme- ja sisseastumis-maksud kajastatakse tuluna perioodis,mille eest need on tasutud.

Näiteks, kui MTÜ liikmetele on põhikirja-liselt ettenähtud kord aastas liikmemaksning selle tasumise tähtaeg on 31.12.20X5,siis 20X5. aastal tasumisele kuuluvadsummad kajastatakse tuluna 20X5. aastal,isegi kui mõned laekumised toimuvad20X6. aasta jooksul.

Samas on ka sätestatud tingimus, et juhulkui tasu laekumine on kuni laekumise het-keni ebakindel, kajastatakse tasu tulunalaekumise hetkel või hiljem (juhul kuitegemist on ettemaksega järgmiste peri-oodide eest). Juhul kui näiteks liikmedpeavad tasuma 20X5. a liikmemaksu31.12.20X4 kuupäevaks ja osadel liikme-tel on see tasumata ning on ebaselge, kasnad järgmisel aastal liikmena jätkavad jaliikmemaksu tasuvad, siis peaks selle kajastama tuluna laekumise hetkel.

Bilansi koostamisel kasutavad MTÜ-dsarnaselt äriühingutega RPS lisas 1 too-dud bilansiskeemi. Bilansiskeemi võibolulisuse ja loetavuse printsiibist lähtuvalttäpsustada, näiteks täiendada kirjetega,mis annavad parema ülevaate MTÜ vara-dest, kohustustest ja omakapitalist. Liik-memakse puudutav kirje võib olla näiteksvarade koosseisus kajastuv “Nõuded liik-mete vastu” jt.

Rahavoogude aruandes kajastatakse MTÜaruandeperioodi laekumised ja välja-maksed rühmitatuna nende eesmärgi kohaselt rahavoogudena põhitegevusest,

investeerimistegevusest ja finantseerimis-tegevusest. Põhitegevuse rahavoogudekson põhikirjaliste eesmärkide teostamisekäigus tekkinud rahavood ehk ka liikme-maksud kajastatakse antud rühmas. Raha-voogude aruande koostamisel lubab RTJ14 lähtuda kas otse- või kaudmeetodist,kuid selguse huvides soovitatakse MTÜ-de puhul rahavoogude aruanne koostadaotsemeetodil.

Täiendavalt tuleb MTÜ aastaaruandelisades avalikustada info, mis on seotudnende tegevuse eripäraga. Täiendavaltavalikustamisele kuuluv info on kindlaksmääratud RTJ-s 15 ning liikmeid puuduta-vad järgmised punktid:

liikmetelt saadud ja aruandeperioodi•tuluna kajastatud tasud liikide kaupa(nt liikmemaksud, sisseastumismak-sud, hooldustasud, remonditasud jne),

mittetulundusühingu liikmete arv füü-•siliste ja juriidiliste isikute kaupa.

MTÜ aastaaruande lisade koostamisel onoluline tagada selgus ja informatiivsus,sest sellest võib sõltuda MTÜ maksusta-mine kui ka võimalike annetajate ja toeta-jate usaldus ning heldus.

Mida on oluline teada liikmemaksude maksustamisest?Tulumaks

Äriühingust liikmemaksu tasujal võibtekkida kohustus tasuda tulumaksu juhul,kui MTÜ-s osalemine ei ole seotud isiku

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

" " " " "

RMP.ee SPETSIALIST

16

www.rm

p.ee

ettevõtluse eesmärgi ja tegevusvaldkon-naga (TuMS § 51 lg 2 p 2). Ehk et kui ettevõtte osalemine MTÜ-s on ettevõtlus-tegevuseks vajalik (nt kui Eestis tegutsevraamatupidamisteenust pakkuv äriühingmaksab liikmemaksu MTÜ-sse Eesti Raa-matupidajate Kogu kuulumise eest), siistasutud liikmemaks kajastatakse raamatu-pidamises ettevõtlusega seotud kuluna.Kui see sama äriühing tasub näiteks MTÜ Surfiklubi liikmemaksu (maksab liikme-maksu enda kui juriidilise isiku eest),tuleb liikmemaksu summalt tasuda tulu-maks, kuna see ei ole otseselt ettevõtteäritegevusega seotud. Ettevõtlusega mitte-seotud kuludelt (sh liikmemaksult, kui seeei ole maksumaksja majandustegevusegaseotud) toimub tulumaksu arvestaminenetosummalt (20/80) ning selle dekla-reerib liikmemaksu tasuja TSD lisas 6maksustamisperioodile järgneva kalend-rikuu 10. kuupäevaks.

SotsiaalmaksKui ettevõte maksab liikmemaksu omatöötaja eest MTÜ liikmeks olemise eest,on tegemist erisoodustusega TuMS § 48tähenduses ning sellisel juhul lisandub tulumaksukohustusele ka sotsiaalmaksudeklareerimise ja tasumise kohustus. Eri-

soodustuse tulumaks ja sotsiaalmaksdeklareeritakse TSD lisal 4.

Käibemaks

Erinevalt äriühingust ei ole MTÜ eesmärkkasumi teenimine, kuid MTÜ võib soovikorral ettevõtlusega tegeleda. Selliseljuhul on oluline eristada MTÜ ettevõtlus-ja põhikirjalist tegevust. MTÜ põhikirja-line tegevus ei ole käibemaksuga mak-sustatud, ettevõtlustegevus aga on. Kuidvaatamata sellele, kui MTÜ äritegevusekäive ületab 16 000 eurot ning antudMTÜ-l tekib tulenevalt KMS § 19 lg 1kohustus registreerida end käibemaksu-kohustuslasena, ei kuulu saadavad liikme-maksud käibemaksuga maksustamisele,kuna tegemist on maksuvaba käibega.Eeltoodu tähendab, et arve väljastamiselei kajasta mittetulundusühing sellel käibe-maksu.

MTÜ osutatav teenus on maksuvabajuhul, kui teenus osutatakse liikmetele kastasuta või liikmemaksu eest (KMS § 16 lg1 p 3). Teenuse osutamisel täiendava tasueest on tegemist maksustatava käibega.Kui MTÜ tegeleb mh perioodika välja-andmisega (nt MTÜ Eesti MaksumaksjateLiit annab välja ajakirja MaksuMaksja),lisandub ajakirja tellimuse hinnale käibe-maks (9%), mida käibemaksukohustus-lasest juriidiline isik saab oma maksus-tatavast käibest maha arvata. Ehk kuigiliikmeks astumine on maksuvaba, on liik-metele täiendava tasu eest pakutavadteenused (nt ka liikmetele ürituste korral-damine) käibemaksuga maksustatud.

Kui ettevõtte osalemine MTÜ-s onettevõtlustegevuseksvajalik, siis kajas-tatakse tasutud liik-memaks ettevõtlusega

seotud kuluna.

17

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Traditsiooniliselt muutub annetuste teemanii sõnades kui tegudes aktuaalseks aastaviimastel kuudel. Ühest küljest on seekindlasti seotud Euroopa kultuuriruumi ja kristliku traditsiooniga. Teisest küljeston see aeg, mil suur hulk potentsiaalse-test annetajatest teeb kokkuvõtteid ise-enda tulemustest ning saavad täpsemaülevaate sellest, mil määral või kas üldseon võimalik abivajajaid toetada. Et seeaeg ei ole enam mägede taga, on pasliküle korrata ka annetamisega seonduvadmaksuaspektid.

Tark ei tormaMaksustamise seisukohast on kindlastimõistlikum teha annetusi pigem läbi-mõeldult ja etteplaneeritult, kui hetkelise

emotsiooni ajel. Nii näiteks ei saa eraisikanonüümselt korjanduskarpi jäetud anne-tust oma maksustatavast tulust maha arvata ning ettevõttele toob selline anneta-mine kaasa tulumaksukohustuse. Samas,kui korrektselt dokumenteeritud annetusesaab ettevõte teha maksuvabalt ningeraisik oma maksustatavast tulust mahaarvata. Sealjuures ei pruugi annetuse suu-rus, saaja ega ka saajapoolne annetuse kasutamine üksteisest erineda.

Füüsilised isikudTulumaksuseadus võimaldab residendistfüüsilistel isikutel tehtud annetused endamaksustatavast tulust maha arvata, kuidselleks peavad olema täidetud neli tingi-must.

Annetus peab olema tehtud tulumak-•susoodustusega mittetulundusühin-gute, sihtasutuste ja usuliste ühen-duste nimekirja kantud organisatsioo-nile või mõnes muus Euroopa Majan-duspiirkonna liikmesriigis sarnastelalustel tegutsevale organisatsioonile.Maksu- ja Tolliamet uuendab nime-kirja kaks korda aastas, mistõttuvõiks enne annetuse tegemist veen-duda, et annetuse saaja on jätkuvaltnimekirja kantud.

Kingitused ja annetused võivad olla•tehtud nii rahalises kui ka mitte-rahalises vormis, kuid maksusoodus-tuse kohaldamiseks peab annetusetegemine ning selle rahaline vääring

Einar RosinKPMG Baltics OÜ maksunõustaja

Annetada tasub targalt

RMP.ee SPETSIALIST

18

www.rm

p.ee

olema dokumentaalselt tõendatud.

Kingitusi ja annetusi võib maha •arvata kuni 5% ulatuses maksumaks-ja sama maksustamisperioodi tulust,millest on eelnevalt maha arvatudtulumaksuvaba miinimum, eluaseme-laenu intressid ja koolituskulud.

Maksustatavast tulust maha arvata-•vate eluasemelaenu intresside, kooli-tuskulude, kingituste ja annetuste kogusumma ei tohi ületada 1/2 mak-sumaksja sama kalendriaasta Eestismaksustatavast tulust ega ka 1920-eurost piirmäära.

Kolmandas ja neljandas tingimuses toi-mub 2016. aastal kaks muudatust – kaobnn 5% piirang, kuid samal ajal langeb

mahaarvamiste summaarne ülempiir 1200euroni. See ei puuduta siiski 2015. aastajooksul tehtud annetusi.

ÄriühingudJuriidiliste isikute tehtavate annetustemaksustamisega seotud muudatusi lähi-ajal jõustumas ei ole. Sarnaselt füüsilisteleisikutele on ka juriidiliste isikute kingi-tused ja annetused maksuvabad, kui needon tehtud tulumaksusoodustusega isikutenimekirja kantud ühingutele või nendegasarnastele Euroopa Majanduspiirkonnastegutsevatele organisatsioonidele. Ka juriidilised isikud ei saa maksuvabu annetusi teha piiramatult. Kuna ettevõtetetegevusalad, tööjõuvajadus ja kasum-likkus on erinevad, on äriühingutel või-

19

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

malik valida kahe piirmäära vahel. TuMS§ 49 lg 2 järgi ei maksustata tulumaksugaannetusi, mille summa ei ületa üht all-järgnevatest piirmääradest:

3% maksumaksja poolt samal kalend-•riaastal tehtud isikustatud sotsiaal-maksuga maksustatud väljamaksetesummast;

10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõp-•penud maksumaksja viimase majan-dusaasta kasumist.

Esimesena nimetatud piirmäära raken-damisel tasub tähele panna, et selle raha-line väärtus kalendriaasta jooksul kasvab.Seega, kui aasta alguses tehtud annetuselttuleb esialgu tasuda ka tulumaks, siis ajamöödudes võib olukord muutuda ningjuba tasutud tulumaksu saab tagasi.Teise piirmäära rakendamisel tulekstähelepanelik olla neil ettevõtetel, millemajandusaasta erineb kalendriaastast.Näiteks, kui ettevõte, mille majandusaastalõppes 30. juunil, teeb annetuse selle aastadetsembris, tuleb maksuvaba piirmääraarvestamisel lähtuda üle-eelmise majan-dusaasta kasumist.

VabaühendusedVabaühenduste puhul on oluline tehavahet, kas ühendus kuulub tulumaksu-soodustusega isikute nimekirja või mitte.MTÜ-d ja sihtasutused, mis nimekirja eikuulu, saavad maksuvabalt teha annetusinimekirja kuuluvatele ühingutele, läh-tudes TuMS § 49 lg-s 2 nimetatud palga-fondiga seotud piirmäärast. Samas tulebselliste ühenduste puhul selgelt eristada

kingitusi ja annetusi ning põhikirjalisetegevusega seotud teenuste ja kaupadesoetamiseks tehtud kulusid, kuna viima-sed ei ole maksustatavad.

Erireeglid on kehtestatud nimekirja kan-tud organisatsioonidele. TuMS § 49 lg 6järgi ei pea tulumaksusoodustusega isikutenimekirja kantud ühingud tulumaksumaksma põhikirjalistel eesmärkidel teh-tud kingitustelt ja annetustelt, mis vasta-vad sama sätte punktides 1-6 nimetatudtingimustele. Neist olulisim on ilmseltfüüsilistele isikutele osutatav materiaalneabi. 2015. aasta alguses täiendati TuMS § 49 lg-ga 61, mille järgi ei käsitata kingi-tuse või annetusena tulumaksusoodustu-sega isikute nimekirja kantud ühingu varaüleandmist tema heategevusliku avalikeshuvides toimuva tegevuse eesmärkidesaavutamiseks. See võimaldab ühinguteloma eesmärkide elluviimiseks kasutadann allhankijaid. Võimaluse kasutamiseltuleks jälgida, et vahendite üleandmineoleks dokumenteeritud ja et ühing olekshiljem suuteline maksuhaldurile selgi-tama, millise eesmärgi saavutamist varaüleandmisega taotleti.

KokkuvõteKui annetuse saajale tuleb kasuks anne-taja helde süda, siis annetajale endaletema helge pea. Seega, enne annetusetegemist oleks mõistlik lisaks annetatavasumma suurusele mõelda ka muudele,sealhulgas maksutehnilistele aspektidele,nagu annetuse tegemise aeg, viis ja anne-tuse saaja kuulumine tulumaksusoodustu-sega isikute nimekirja.

RMP.ee SPETSIALIST

20

www.rm

p.ee

Kuidas kajastada ühen-duste tulusid ja kulusid?

Kuigi mittetulundusühingute, sihtasutusteja seltsingute raamatupidamine ja aruand-lus on laias laastus sarnane äriühinguteomaga, leidub ka mitmeid erisusi.

Eestis tegutsevad ühingud kolmes erinevastegutsemisvormis: mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing.

Mittetulundusühing (MTÜ) on kasumitmittetaotlev organisatsioon. MTÜ võiboma liikmetega tegutseda nii avalikes hu-vides ehk ühiskonna heaks kui ka väik-sema seltskonna või piirkonna huvidesvõi lihtsalt meelelahutuseks ja hobide harrastamiseks.

Sihtasutusel (SA) ei ole liikmeid ning erinevalt mittetulundusühingust võib siht-asutus tegutseda kasumit taotlevalt.

Seltsing (S) ei ole juriidiline isik ningseltsingus tegutsetakse omavaheliste kok-kulepete alusel. Seltsing võib samuti omategevusega kasumit taotleda.

Vaatamata erinevustele juriidilises tegut-semisvormis on arvestus ja aruandlusühingutes sarnane. Mittetulundusühinguteja sihtasutuste arvestust ja aruandlust reguleerivad raamatupidamise seadusning raamatupidamise toimkonna juhen-did (RTJ). Spetsiifilised, ainult neile ühin-gutele omased teemad on kirjeldatud RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasu-tused”. Need on näiteks tasud ühingu liikmetelt, saadud ja jagatud annetused jatoetused, samuti sihtfinantseerimise kajas-tamine.

Sellegipoolest lähtuvad mittetulundus-ühingud ja sihtasutused enamikus arves-tusvaldkondades täpselt samasugustest

Aivar KangustGrant Thornton Baltic OÜvandeaudiitor ja partner

Mittetulundusühingudja sihtasutused lähtuvad enamikus

arvestusvaldkondadessamadest arvestus-põhimõtetest nagu

äriühingud.

21

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

arvestuspõhimõtetest nagu äriühingud.

Kasumit võivad teenida kõikKasumit võib teenida kõigis kolmes tegut-semisvormis, aga erinevalt äriühingutestpuuduvad neil ühingutel omanikud, kel-lele seda jaotada. Olulisemaid otsuseidteevad MTÜ puhul liikmed oma üldkoos-olekul. Sihtasutuse puhul on otsustajaksmääratud nõukogu või asutaja, kui vii-masele on see voli jäetud. Seltsingut, misei ole juriidiline isik, juhivad seltsinglasedomavahelise kokkuleppe alusel.

MTÜ eripäraks on see, et kuna MTÜ otseselt kasumit ei taotle, siis ei tohi põhi-tegevuse eesmärk olla kasumi saamine.

Samas võib kasumit saada muudest tege-vustest, näiteks toodete müügist. Sihtasu-tus luuakse vara valdamiseks ja kasuta-miseks ning tegevuse tulemusena on kasumi saamine tavaline, kuid see ei peaolema peamine eesmärk.

Mõned kulud teatud juhtudel maksuvabadTulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d,st need, kes on kantud vastavasse Maksu-ja Tolliameti peetavasse nimekirja, saavadmõningaid kulusid teha maksuvabalt.Sellised kulud on vastuvõtukulud seoseskülaliste või koostööpartnerite toitlusta-mise, majutamise, transpordi või meele-lahutusega. Samuti kulud noorte- japrojektilaagrite ning spordivõistluste

RMP.ee SPETSIALIST

22

www.rm

p.ee

meenetele kuni 32 euro ulatuses osalejakohta. Maksuvabalt saab teha ka kulutusitoimetulekuabile leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendri-kuu kohta (TuMS § 49).

Peale eeltoodu saavad tulumaksusoodus-tustega ühenduste nimekirja kuulujad andamaksuvabalt stipendiume õppe- ja teadus-tööks ning loome- ja sporditegevuseks.

Kuidas kajastada raamatupidamisesspordiüritusi?Mittetulundusühingud ja sihtasutused kor-raldavad tihti erinevaid spordivõistlusi või-üritusi. Raamatupidamises tekivad see-juures küsimused, mis ja millal kajastadatuludes ning millised on vastavad kulud.Väga hea ülevaate tulude ja kulude kajas-tamisest annab sellisel juhul raamatupida-mises projektipõhise arvestuse organisee-rimine. Projektide vahel jagatakse sel ju-hul ka ühingu üldkulud. Selline arvestusei ole kohustuslik, kuid on soovitatav, sestsiis on tulude ja kulude kajastamine üle-vaatlik ja arusaadav nii nende vastavusekui ka periodiseerimise seisukohast.

Näiteks, kui ühing korraldab spordivõist-luse, siis on tavaliselt tuludeks osalemis-tasud ning annetused ja reklaam. Kulu-deks aga korraldusega seotud tegevusedning ruumide, tehnika vms rent. Suurema-tel võistlustel või rahvaspordiüritustel osalejatele jagatakse tihti särke, mütsejms. Võitjad saavad medali, karika võimõne muu autasu. Osalejad maksavadtavaliselt osalustasu, kuid see ei kata kõikikulusid. Täiendavad kulud kaetakse rek-

laamituludest, annetustest või muudestselle võistlusega seotud laekumistest.

Nii tulude laekumine kui ka kulude eesttasumine võivad toimuda pikema perioodijooksul. Projektipõhine arvestus koondabühte perioodi kindla võistluse kulud javastavad tulud ning võimaldab selgitadavälja selle tulemi. Näiteks laekumised,mis tulevad aruandeaastal, kuid on veeb-ruaris korraldatava suusavõistluse eest,kajastatakse laekumise hetkel ettemakstudtuluna ning võistluse toimumise perioodiltuluna. Samuti on oluline siduda kuludperioodiga, mil võistlus toimus, kuiginende tasumine võis toimuda nii enne kuika pärast võistlust.

Sihtotstarbelised jamittesihtotstarbelisedtuludProjektiarvestus annab hea ülevaate siht-otstarbeliste tulude kajastamisest niiühingu liikmetelt kui ka muudelt isikutelt.Peamine arvestuspõhimõte, mida võikssilmas pidada, on see, et annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui anne-tus või toetus muutub sissenõutavaks jakaasnevad tingimused on täidetud (vt RTJ12, sihtfinantseerimise arvestus).

Spordiüritustekorraldaja saab heaülevaate tuludest jakuludest, kui pidada

raamatupidamises projektipõhist arvestust.

23

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Varade soetamiseks saadud sihtotstarbe-liste annetuste ja toetuste kajastamiseksvõib alternatiivselt kasutada ka juhendisRTJ 12 kirjeldatud netomeetodit. Seetähendab, et vara kajastatakse saadud annetuse või toetuse võrra madalamasmaksumuses.

Annetusi ja toetusi, mis on oma olemuseltsissemaksed mittetulundusühingu või siht-asutuse põhikapitali, ei kajastata tulunatulude ja kulude aruandes, vaid kajas-tatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Mittesihtotstarbeliste tulude, sh anne-tuste vms suhtes tuleb lähtuda põhi-mõttest, et need kajastatakse raamatupida-mises tuluna hetkel, mil annetus/toetusmuutub sissenõutavaks. Liikmemaksudkajastatakse perioodis, mille eest need ontasutud. Kui perioodi ei ole määratud, siiskajastatakse need tuluna laekumisel.

Näiteks, aruandeaastal laekunud liikme-maksud järgneva perioodi eest kajasta-takse aruandeaasta bilansis ettemaksuna.Tuluna kajastuvad need aga järgnevalaastal. Kui aga ühingule laekus annetustegevuse toetamiseks, siis kajastub seelaekumisel tuluna.

Sihtotstarbelised annetused ja toetusedkajastatakse tuluna

siis, kui need muutuvad sissenõuta-vaks ja täidetud onkaasnevad tingimused.

RMP.ee SPETSIALIST

24

www.rm

p.ee

Hobi finantseerimiseksmittetulundusliku tegevusega alustamine

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi onkõikidel inimestel õigus koonduda ühin-gutesse, liitudesse ja seltsingutesse, etkaasa aidata ühiskonna arendamisele võikodanikuliikumisele. Oma eesmärkide realiseerimiseks on mitu võimalust – üksnendest on moodustada mittetulundus-ühing (MTÜ). Siinjuures ei ole erinevustselles, kas MTÜ on loodud oma tarbekshuviklubina või üldiselt ühiskonna eden-damiseks. Ainus piirang on selles, eteesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla

majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Siiski ei tohi lasta end eksitada ühingunimest ega arvata, et MTÜ ei võiks tuluteenida. MTÜ võib tulu teenida (näiteksteenuse või toodete müügist) selleks, ettoetada oma põhikirjalist eesmärki.

Lisaks MTÜ-dele on võimalik Eestis asu-tada ka sihtasutusi (SA). Küsimuse puhul,missugust vormi kasutada peaks kõige-pealt leidma vastuse, mis on eesmärk. Kuieesmärgiks on vara valitsemine, kasuta-mine ning kasvatamine, siis on sobiva-maks ühinguvormiks SA. Kui eesmärgikson inimeste kaasamine mingi tegevuseedendamiseks, siis sobib selleks MTÜ.

Erinevus MTÜ-ga tuleb SA puhul väljaselles, et SA-l puudub liikmeskond.Samuti ei ole MTÜ-del nõuet nõukogumoodustamiseks ning puudub ka audi-teerimise kohustus, SA puhul tekib ma-jandusaasta aruande ülevaatamise kohus-

Kardo RanderAdvokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ jurist

Et toetada omapõhikirjalist

tegevust, võib MTÜteenida nii teenuste

kui ka toodetemüügist tulu.

4/2012 Uue aasta valguseswww.rm

p.ee

25

tus, juhul kui müügitulu või tulu ületab 15 000 eurot või vara maht on bilansi-päeva seisuga kokku 15 000 eurot. Prakti-lisest küljest on SA asutamine kakeerulisem, sest selleks peab minema notari juurde ning kaasama peab vähemaltneli inimest (kohustuslik vähemalt üksjuhatuse liige ja kolm nõukogu liiget).MTÜ asutamiseks piisab kahest isikustning registreerimise saab teha ettevõt-japortaalis ID-kaardi abil.

Oluline erinevus äriühingutega on selles,et MTÜ ega ka SA ei saa maksta divi-dende ega muul viisil kasumit liikmetelevõi asutajatele välja maksta. Seega peaksMTÜ ja SA kogu teenitud tulu kulutamapõhikirjalisele tegevusele. Samas ei oleseaduses piirangut selles, mis aja jooksulpeab MTÜ või SA teenitud tulu kasutama.Põhimõtteliselt on võimalik olukord, kusMTÜ ja SA teenivad tulu teenuste müü-gist, kuid ei kuluta seda raha kunagi. Sellisel juhul oleks tegemist omamoodihaldusfondiga.

Kuidas asutada mitte-tulundusühingut?MTÜ asutamiseks on vaja kahte füüsilistvõi juriidilist isikut, samal ajal SA asuta-miseks piisab vaid ühest teovõimelisestfüüsilisest isikust või juriidilisest isikust.MTÜ puhul on veel erandlik see, et asuta-jad võivad olla ka alaealised. Selliseljuhul on vajalik vanema või eestkostja

nõusolek ning juhatuse liikmeks peabolema täisealine isik. Asutamislepingu japõhikirja koostamisel on oluline selgeksteha, missuguseid eesmärke hakataksetäitma ning mis viisidel. Kindlasti peaksolema märgitud, kas soovitakse ühingussetekitada osakondasid või tütarühinguid.

MittetulundusühingutegevusMTÜ tegutseb oma liikmeskonna kaudu,kes moodustavad ka üldkoosoleku –kõrgeima organi MTÜ-s. Liikmete vastu-võtmiseks ja väljaarvamiseks peavadolema selleks ettenähtud piirid, mis onlisatud ka põhikirja. Määrata tuleks kasee, kas liikmetelt kogutakse liikme-maksu. Üldkoosolekul võivad osaledakõik ühingu liikmed.

Igapäeva tegevust juhib juhatus. Juhatusesuurus sõltub sellest, mis on põhikirjaskokku lepitud. Juhatuse liikmel on MTÜjuhtimisel sarnased kohustused, mismuudel ühinguvormidel. Eelkõige peabjuhatuse liige täitma põhikirjast ja seadus-test tulenevaid kohustusi ametist oodatavahoolsusega. Tihtipeale võib ununeda, etka MTÜ juhatuse liige vastutab isikuliseltühingule tekitatud kahju eest – olgu seeraamatupidamise seadusest tulenevatenõuete mittetäitmine või kahjulike tehin-gute sõlmimine. Juhatuse liikmele võibtasu maksta või siis mitte, see on üldkoos-oleku pädevusse kuuluv küsimus ningsõltub MTÜ rahalistest võimalustest jakokkulepetest. MTÜ võib palgata tööta-jaid või siis kaasata neid vabatahtlikena.Juhatuse liikme puhul on oluline silmaspidada seda, et juhul kui MTÜ ja SA

MTÜ asutajad võivadolla ka alaealised.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

RMP.ee SPETSIALIST

maksab juhatuse liikmele tasu, mis on suurem kui pool töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alam-määrast, kaasneb sellega olukord, kus tulenevalt tööturuteenuste ja –toetusteseaduse § 6 lg 5 p-st 41 ei saa inimene ennast registreerida töötuna.

MTÜ maksunduslikudaspektidMTÜ puhul laekub peamine sissetulekannetustest, projektipõhistest rahastustest,liikmemaksudest, intressidest ning kasuinvesteeringutest. Eeltoodud allikatest saa-dud tulu eest tulumaksu maksma ei pea.Küll aga maksustatakse tulumaksugaMTÜ-lt väljamaksetena tehtud erisoodus-tused, kingitused, annetused ja vastuvõtu-kulud. Seega peab MTÜ tasuma tematehtud annetuse või kingituste puhul tulu-maksu, isegi kui selline tegevus on seotudpõhikirjalise tegevusega. Ilmselt ka see-tõttu ei ole kuigi levinud sellised heatege-vusorganisatsioonid, mis teostavad abi-vajajatele rahalisi väljamakseid, mis üle-tavad 32 eurot.

MTÜ-del on võimalus esitada taotlusMTÜ-de ja SA-de tulumaksusoodustu-sega organisatsioonide hulka kuulumi-seks. Nimekirja kuulumise tingimusekson maksukohustuslase vastamine teatudtunnustele, nt avalikes huvides ja heatege-

vuslik tegutsemine. Tulumaksusoodustustähendab seda, et nimekirja kantud organi-satsioonid saavad teha maksuvabalt vastu-võtukulusid (näiteks toitlustusele, trans-pordile, majutusele ja meelelahutusele).Ühtlasi on nimekirja kuulujatele maksu-vabad ka teisele nimekirjas olevale ühin-gule põhikirjalistel eesmärkidel tehtudannetused ja kingitused. Tulumaksu-soodustus kehtib ka noortelaagris, projek-tilaagris või spordivõistlusel osalejalekingitud meenete suhtes (väärtusega kuni32 eurot osaleja kohta).

Mittetulundusühingu eesmärgipärast tege-vust, mille teostamiseks see ühing asutati,ei käsitata ettevõtluse ja käibena käibe-maksuseaduse tähenduses. Siiski peabtähele panema, et põhikirjas sätestatudeesmärgi saavutamiseks saadud lisatuludei ületaks 16 000 euro piiri, sellisel juhulon ka MTÜ kohustatud ennast kolmepäeva jooksul registreerima käibemaksu-kohustuslaseks.

Millistel juhtudel kasutada mittetulundus-ühingut?Ühe olukorrana saab välja tuua näite, kusfüüsilistel isikutel tekib tulu, mida nad

26

www.rm

p.ee

MTÜ juhatuse liigevastutab ühingule

tekitatud kahju eestisikuliselt.

MTÜ eesmärgipärasttegevust, milleksühing on asutatud, ei käsitata ette-võtluse ja käibenakäibemaksuseaduse

tähenduses.

soovivad kasutada hobi finantseerimisel.Samas on tulu teenimine juhuslik, väike-semahuline ning isikud ei soovi tegeledaettevõtlusega. Sellisel juhul saaksid era-isikud kasutada sellise tegevuse maksun-duslikuks korraldamiseks MTÜ-d.

Näiteks on Andres ja ta 12-aastane poegTiit kirglikud tehnikahuvilised, kelle hobiks on droonidega aerofotode tege-mine. Nad on aktiivsed harrastajad ningjagavad oma videoid ja fotosid veebis.Mitmeid kordi on ettevõtjad neid palunudteha mõned videod tellimustööna ning onpakkunud selleks teatud summa raha.Juhul kui selline tehing vormistada töö-võtulepinguna, siis kaasneks sellega tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus ning esialgsest eelarvest jõuaksisa ja pojani umbes kaks korda väiksemsumma, kui esialgu oli ettevõtja neilepakkunud. Andres on tihtipeale valikuees, et pärast maksude tasumist ei katasumma enam nende kulusid. Samas olekshea leida oma hobi harrastamiseks kalisasissetulekuid.

Kas sellises olukorras oleks lahenduseks,et Andres ja Tiit asutaksid MTÜ, milleeesmärgiks oleks hobiga tegelemine.Sealjuures oleks Andres juhatuse liige jaüldkoosolekul hääletaksid nad koos pojaga MTÜ oluliste küsimuste üle. Vältimaks olukorda, kus MTÜ liikmes-kond ei saa häälteenamust kokku, palu-takse MTÜ liikmeks vanaema Maie, kestegeleb ühtlasi ka MTÜ raamatupida-misega. Sellise MTÜ puhul on kõige olu-lisemaks küsimuseks, kuidas sõnastadapõhikirjas MTÜ tegevus. Oluline on seeeelkõige, et põhikirjas oleva sõnastusekaudu määratakse MTÜ kulude maksun-duslik käsitlus. Antud olukorras võiks

selleks olla sõnastus, mille kohaselt onMTÜ eesmärgiks võimaldada liikmetelharrastada ja harjutada droonidega video-de ja fotode tegemist, pakkudes sealjuureskõige paremaid tehnilisi lahendusi. Ees-märgi saavutamiseks finantseerib MTÜoma põhikirjalist tegevust liikmemak-sude, annetuste ja video- ja fototeenusepakkumise kaudu.

Sellisel juhul on Andresel ja Tiidul loodudMTÜ, mis on suunatud nende hobi aren-damisele ja sellise tegevuse võimalda-miseks pakub MTÜ tasulisi teenuseid.Palgalisi töökohti MTÜ-l ei ole ning koguteenitud tulu kasutatakse hobi finantseeri-miseks. Eeltoodud viisil saavad Andres jaTiit kasutada teenitud tulu hobi arenda-miseks, näiteks osta uusi seadmeid ja kuludesse kanda transpordikulud, mistekivad hobiga tegelemisel. Samal ajalsaavad teenust ostnud ettevõtjad arvealusel tasuda teenuse eest, ilma et peaksidkinni pidama tulu- ja sotsiaalmaksu.Seega saaks Andres ja Tiit MTÜ kaudukasutada kogu nende teenitud tulu omahobiga tegelemiseks.

27

www.rm

p.ee

Tegutsemist mitte-tulundusühingu

vormis võib kasutadanäiteks, kui on soovkasutada tekkivattulu oma hobi

finantseerimiseks.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

RMP.ee SPETSIALIST

28

www.rm

p.ee

Nõuded sihtfinantseeri-mise kajastamisel mittetulundusühingute raamatupidamises

Tihti tekib mittetulundusühingute (edas-pidi MTÜ) raamatupidajatel probleemesaadud annetuste, toetuste ja muudesaadud sihtfinantseerimiste kajastamiselraamatupidamisarvestuses.

Üldjuhul peavad Eestis tegutsevad MTÜ-doma raamatupidamisarvestust Eesti hearaamatupidamistava kohaselt järgides raa-matupidamise seaduses ja raamatupida-

mise toimkonna juhendites sätestatudnõudeid. Neile on pühendatud ka eraldijuhend RTJ 14 “Mittetulundusühingud jasihtasutused” (muudetud 2011). Selles onkirjeldatud, milliseid arvestuspõhimõtteidjärgides tuleb kajastada saadud tasudühingu liikmetelt, saadud annetused jatoetused, jagatavad annetused ja toetusedning teenuste ja maksete vahendamine.Juhendis on öeldud (RTJ 14 § 15 (b)), etsihtotstarbelised annetused ja toetused (shmitterahalised annetused ja toetused) kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestusepõhimõtetest.

Millised on needpõhimõtted?Raamatupidamise toimkonna juhend RTJ 12 “Valitsusepoolne abi” (muudetud2014) sätestab reeglid sihtfinantseerimisekajastamiseks Eesti hea raamatupidamis-tava kohaselt koostatavates raamatupida-mise aastaaruannetes. RTJ 12 annab üle-vaate sihtfinantseerimise olemusest jaselle kajastamisest tuluna, sh ka mitte-rahalise sihtfinantseerimise kajastamisestning varade ja tegevuskulude sihtfinant-seerimise arvestuspõhimõtetest.

Anne NuutANTIMAR Audiitorid OÜ juhatuse liige, vandeaudiitor

29

www.rm

p.ee

Tuleb meeles pidada, et seda juhendit eirakendata

sihtfinantseerimist vahendavate orga-•nisatsioonide ja ettevõtete aruannetes,

riigi raamatupidamise üldeeskirjaga•reguleeritavate raamatupidamiskohus-laste (sh riigiraamatupidamiskohus-tuslaste ja KOV üksused) omavahe-liste majandustehingute ja vahenditeümberpaigutamise kajastamisel,

valitsussektoriga tehtavate majan-•dustehingute suhtes, mis vastavadäritegevuse tavatingimustele

ning rakendatakse

sihtfinantseerimise ja muu valitsuse-•poolse abi kajastamisel neid saanudühingute aruannetes.

Samuti muu tasuta saadud vara ja toetustekajastamisel niivõrd, kuivõrd juhend eiole vastuolus muude antud arvestusvald-konda reguleerivate juhenditega ningtagab õige ja õiglase esituse.

Sihtfinantseerimine jaguneb

tegevuse sihtfinantseerimiseks ja •varade sihtfinantseerimiseks.•

Raamatupidamise toimkond muutis ju-hendit RTJ 12 koos teiste juhenditega2011. aastal. Lisaks tehti seda veel ka2014. aasta algul lisades selgitava ise-loomuga täpsustusi.

RTJ 12 Tegevuse siht-finantseerimise kajasta-mise üldreegel pärastjuhendi muutmist 2014. aastal

Sihtfinantseerimist (tegevuse siht-•finantseerimine) kajastatakse tulunasiis, kui sihtfinantseerimise laekumi-ne on praktiliselt kindel ja sellega seo-tud sisulised tingimused on täidetud.

Sihtfinantseerimisega kaasnevaid•tingimusi ei loeta sisulisteks, kuinende täitmisega kaasnevad kulu-tused on minimaalsed ning risk, etneid ei täideta, on praktiliselt olematu(nt kohustus säilitada 5 aasta jooksulsihtfinantseerimisega seotud kulu-dokumente jms).

Sihtfinantseerimise kajastamisel tulunaomab eriti tähtsat osa selle saamisekssõlmitud leping või muu kokkulepe. KuiMTÜ saab sihtfinantseerimise tegevus-kulude katteks, siis juhul kui lepingust eiilmne olulisi (sisulisi) kohustusi, midaraha saaja peab täitma ning mille täitmistselle andja kontrollib, kajastatakse siht-finantseerimine tuluna hetkel, kui sellesaamine on praktiliselt kindel (kokkulepeon kirjalikult sõlmitud või raha on lae-kunud), seda sõltumata, millal kulutusedtehakse, mille katteks sihtfinantseering

Sihtfinantseeriminejaguneb tegevuse ja

varade siht-finantseerimiseks.

Oktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

RMP.ee SPETSIALIST

saadakse. Sellisel juhul ei kehti üks raa-matupidamisarvestuse põhiprintsiipidest– tulude ja kulude vastavuse printsiip.

Juhul kui lepingus on tingimused, mis onsisulised ja mille täitmine ei ole juhatusehinnangul 100% kindel, kajastataksesaadud sihtfinantseering bilansis kohus-tusena ning tuluna alles siis, kui kõiktingimused on täidetud.

Näitena võiks tuua juhtumi, kui sõlmitudlepingu järgi peab sihtfinantseeringu saaja(SF saaja) esitama kord kvartalis sihtfi-nantseeringu andjale (SF andja) aruandetehtud kulutuste kohta ning on kohustatudesitama kontrolliks ka kõik vastavad kulu-dokumendid. SF andja kontrollib tingi-muste täitmist etappide lõikes. Kui SF

andja aktsepteerib aruande, kannab SFsaaja vastava osa sihtfinantseeringust vas-tava perioodi tulusse. Kui aga esitatudaruandes esinevad vead või SF andja eiaktsepteeri kõiki kulutusi/kuludokumente,võib muutuda ka tulusse kantava summasuurus ja võib juhtuda, et nõuetele mitte-vastav osa sihtfinantseeringust tuleb SFandjale tagastada.

Seega, toodud näite puhul kantakse saa-dud sihtfinantseering tulusse etapiviisili-selt, vastavalt SF andja aktseptidele.

Varade soetamiseks saadud sihtfinantsee-ringu kajastamisel on aga vastavalt juhen-dile raamatupidamiskohustuslasel võima-lik valida endale sobivaim arvestus-põhimõte. Silmas peab pidama ka seda, etSF andja üheks tingimuseks võib olla

30

www.rm

p.ee

nõue kasutada vara soetamisel ühte kind-lat arvestuspõhimõtet ning SF saajal puu-dub võimalus endale sobivaima arvestus-põhimõtte valikuks.

Vastavalt juhendile võib varade sihtfi-nantseerimisel valida kahe arvestuspõhi-mõtte vahel:

soetatud vara võetakse bilansis arvele•soetusmaksumuses, saadud sihtfi-nantseerimine kajastatakse siis, kuisee on muutunud sissenõutavaks ningsellega seotud võimalikud/sisulisedtingimused on täidetud;

soetatud vara võetakse arvele selle•netosoetusmaksumuses (vara soetus-maksumus – saadud sihtfinantseeri-mise summa).

Seega võetakse sihtfinantseerimise teelsoetatud vara arvele kas soetusmaksu-muses või netosoetusmaksumuses. Tasutasaadud vara soetusmaksumuseks on selleõiglane väärtus. Sihtfinantseerimise teelsoetatud põhivara ise kajastatakse raama-tupidamisarvestuses vastavalt juhendisRTJ 5 “Materiaalne ja immateriaalnepõhivara” toodud arvestuspõhimõtetele.

Saadud sihtfinant-seerimise kajastamise

võimalused varasoetamiselEelkõige tuleb jälle lugeda hoolikaltsõlmitud lepingut/kokkulepet ning vasta-valt selles toodud tingimustele valida sobivaim arvestuspõhimõte.

Vara arvelevõtmine selle soetusmaksumusesSõltuvalt lepingus/kokkuleppes toodudtingimustest võetakse soetatud vara arvelepõhivarana selle soetamisel soetusmaksu-muses, leitakse vara kasulik eluiga ninghakatakse amortiseerima kulusse vara kasuliku eluea jooksul (RTJ 5).

Saadud sihtfinantseeringu kajastamisel onaga kaks varianti:

vara kantakse selle saamisel tulusse•juhul, kui lepingus/kokkuleppes puu-duvad tingimused, millede täitmistSF andja nõuab ja kontrollib;

vara võetakse esmalt kogu summas•arvele kohustusena bilansi passivasning kantakse tulusse alles siis, kuiSF saaja on kõik vajalikud tingimu-sed täitnud (võib kanda tulusse kaetapiviisiliselt, kui leping seda sätes-tab) ning puudub võimalus, et SFandjale tuleb saadud sihtfinantseeringtagastada.

Nii mõnegi SF andja nõue on, et SF saajakasutab just seda arvestuspõhimõtet siht-finantseerimise saamisel põhivara soeta-miseks.

31

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Sihtfinantseerimiseteel soetatud

vara võetakse arvelekas soetusmaksumuses

või netosoetus-maksumuses.

RMP.ee SPETSIALIST

Vara arvelevõtmine selle netosoetusmaksumusesSF saaja võib valida selle variandi, millepuhul vähendatakse soetatud vara soetus-maksumust saadud sihtfinantseeringusumma võrra, leiab põhivara kasulikueluea ning hakkab seda amortiseerima.Seega kajastub selle arvestuspõhimõttekasutamisel tulu sihtfinantseerimisestsoetatud vara kasuliku eluea jooksulamortisatsioonikulu vähendusena.

Sõltumata sellest, millised tingimused ontoodud sihtfinantseerimise kasutamisekssõlmitud lepingus/kokkuleppes (välja arva-tud, kui SF andja ei ole nõus selle arves-tuspõhimõtte kasutamisega), ei kajastatanimetatud variandi kasutamisel siht-finantseerimist bilansis kohustusena.

Selle arvestuspõhimõtte kasutamine saa-dud sihtfinantseerimise kajastamisel olekshea valik juhul, kui SF andja ei soovi teistvalikut.

SihtfinantseerimisetagastamineSaadud sihtfinantseerimise summa tulebtagastada, kui SF saaja ei täida SF andjapoolt lepingus/kokkuleppes sätestatudtingimusi.

Üldreegel on, et sihtfinantseerimise tagas-tamine kajastatakse perioodis, millal saabteatavaks, et nõutud tingimusi ei ole täide-tud. Kui sihtfinantseerimine on kajastatudbilansis kohustusena ning seda ei ole kan-tud tulusse, tagastatakse kohustusena kajastatud summa. Kui aga juhtkonna arvamusel täideti kõik nõutud tingimused

ning sihtfinantseerimise summa oli jubakantud tulusse, tuleb tagastamise mõjukajastada kuluna perioodis, millal selgussihtfinantseerimise tagastamise vajadusning eelmise perioodi andmeid ei korri-geerita.

Juhul kui vara soetamine kajastati neto-meetodil, on asi veidi keerulisem ja siistuleb tagastamisel lähtuda järgmisest:

vara bilansilist maksumust suurenda-•takse summani, mis oleks tagasta-mise hetkeks põhivara jääkväärtus,kui seda oleks järjepidevalt kajasta-tud soetusmaksumuse meetodil;

kui aga sellest ei piisa tagastamisele•kuuluva summa katmiseks, kajasta-takse puudujääv osa perioodikuluna.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et raha-voogude aruandes kajastatakse alati eraldinii põhivara soetamisega seotud välja-maksed kui ka sihtfinantseerimisega seo-tud laekumised. Rahavoogude aruandes eikasutata netosoetusmaksumuse arvestus-põhimõtte valikul kasutatavat saldeeri-mist.Kokkuvõtteks võib öelda, et sihtfinant-seerimise kajastamisel raamatupidamisar-vestuses ja aruannetes on eriti olulinelugeda selle saamiseks sõlmitud lepingut,kokkulepet vms dokumenti ning tehakindlaks mille sihtfinantseerimisega jamillistel tingimustel tegemist on. Allessiis on aeg leida vastavalt RTJ 12-lesaadud sihtfinantseerimise (tegevuskulu-de katteks, vara soetamiseks) kajastami-seks sobivaim arvestuspõhimõte.

32

www.rm

p.ee

33

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Sihtfinantseeringu abigarahastatavate projektideelluviimine

kaasata juba projekti planeerimisfaasis, etvältida hilisemaid probleeme nii aruand-luse, rahavoogude planeerimise kui ka kulude õigel kajastamisel. Raamatupidajaroll on olla projektijuhi paremaks käeks.

Kuigi erinevate toetuste, programmide jafondide puhul pole üheseid reegleid, onsiiski põhimõtted, mida võetakse arvessepea kõikide toetuste kasutamisel ja kuludekajastamisel. Neid on mõistlik arvessevõtta juba projektiplaani ning eelarvekoostamisel. Projekti eelarve, tegevusedja ajaline kulg võivad mõjutada kogu orga-nisatsiooni toimimist ka pikemas plaanis.

Järgnevalt on toodud peamised nüansid,millega võiks raamatupidaja sihtfinant-seeringuga rahastatud projekti elluviimi-sel arvestada.

Rahaliste vahendite planeerimineProjekti rahaliste vahendite planeerimiseltuleb arvesse võtta seda, et toetus ja

Marikai KarilaidBDA Consulting OÜ partner

Raamatupidaja tulebkaasata juba projektiplaneerimisfaasis.

Väliste finantseerijate rahastatud projek-tide elluviimine on organisatsioonideleüheks oluliseks võimaluseks, et saavutadaoma eesmärke. Iga toetus toob parakuendaga kaasa ka vajaduse korrektse kulude kajastamise, projekti administra-tiivse juhtimise ning sellega kaasnevabürokraatia järele. Kindlalt võib öelda, etraamatupidamise eest vastutajal on pro-jekti õnnestumisel ja hilisema aruandlusekoostamisel kriitiline roll.

Kogemus ütleb, et raamatupidaja tuleb

tekkinud kulude hüvitis makstakse toetusesaajale proportsionaalselt vastavalt toe-tuse lepingus või selle saamise otsusestoodud toetuse osakaalule. Lisaks on vägaoluline arvestada sellega, et üldjuhul makstakse toetus alles peale seda, kui toe-tuse saaja on omavahendite arvelt kõikkulud tasunud. Ehk siis lühidalt öeldunakantakse toetus selle saajale tagantjärele.Üksikutel erandjuhtudel antakse toetustka ettemaksuna.

Rahaliste vahendite planeerimisel on täh-tis arvestada kõikide vajalike kuludega,mis sisaldavad nii abikõlblikke ehk toe-tusest kaetavaid kulusid kui ka mitte-abikõlblikke kulusid, mille tegemine onprojekti eesmärkide täitmiseks vältimatu.Viimasena mainitud kulud on vajalik kattatoetuse saajal omavahenditest. Siit kasoovitus: koostage projekti eelarve selli-selt, kus näete ette kõiki projekti kulusid,et vältida hilisemaid probleeme. Sellineeelarve ei pruugi olla ametlik toetusetaotluse lisa, küll aga oluline töödokumentprojektijuhile ja raamatupidajale.

Igas programmis on toetuse andja pannudjuhendites või määrustes kirja abikõlbli-kud kulud (näiteks personali- ja üldkulud,kulud koolitusteks, investeeringud jmt),samuti on pandud paika abikõlblike kulude arvestuspõhimõtted.

Näiteks on personalikulu puhul vajalikarvestada lepingu liiki (kas tööleping võivõlaõiguslik leping), projektis osalemiseajalist panust (töötamine projekti heaksosalise või täisajaga) ning personali iga-päevaseid teisi tööülesandeid. Erinevatekulude ja sisseostude puhul ei tohi unusta-da riigihangetega seonduvaid nüansse.

Projekti tegevuste või eesmärkide saavu-tamata jätmine vajalike omavahendite puudumise tõttu ei võimalda toetuse saa-mist ja halvimal juhul tuleb ka kogu jubasaadud toetus selle andjale tagastada.

Kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamisesKulude eristamine toetuse saaja raamatu-pidamises on vajalik nii aruandluseks rahastajale, rahastajapoolsetele audiitori-tele kui ka organisatsioonisiseselt, jooks-va eelarveseisu jälgimiseks. Toetuse saajaraamatupidamises peavad olema eralditunnusega eristatud kõik abikõlblikudkulud. Meie soovitus on eraldada ka kõikmitteabikõlblikud kulud (näiteks eraldilaiendiga “MAK”).

Kulude eristamiseks tuleb raamatupi-damissüsteemis anda igale projektiletehingute kajastamisel spetsiaalne projektitunnus. Juhul kui toetuse saajal on mit-meid projekte, peab raamatupidamisesolema võimalik eristada kulutusi erine-vate projektide lõikes. Ei tasu unustadasedagi, et kui rahastaja tunnistab projektijooksul (või pärast projekti lõppemist)toetuse saaja abikõlblike kuludena dekla-reeritud kulutused mitteabikõlblikeks,

RMP.ee SPETSIALIST

34

www.rm

p.ee

Üldjuhul makstaksetoetus välja pärastseda, kui toetusesaaja on kõik

kulud omavahenditesttasunud.

35

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

peab raamatupidamisarvestuses tegemavastava paranduskande. Nõutud on raa-matupidamise kulude väljavõtte ja rahas-tajale saadetud kulude täpne omavahelinekattuvus nii projekti ajal kui ka pärast projekti lõppemist.

Projektiga seotud kuludokumentide juur-de on soovitav paberkandjal lisada (võihoida seda elektroonilisel kujul) arvutus-käik või informatsioon projekti kuludessearvestatud summade ja nende arvestus-meetodite kohta. Samuti muu lisainfo, misselgitab kulu seotust projektiga. See liht-sustab oluliselt hilisemate auditite käigustekkivate küsimuste lahendamist.

Abikõlblikkuse perioodIgale toetusprojektile on määratud kindelperiood: lubatud algus- ja lõppkuupäev,mil projekti kulud on abikõlblikud. Pro-jekti tegevused peavad olema ellu viidud,dokumenteeritud, kulud tehtud ja projektieesmärgid saavutatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Tavapäraselt on mää-ratud ka kulude tasumise aeg, mida tulebjälgida lähtuvalt programmi juhendistoodule.

Juhul kui abikõlblikkuse periood jääb nõu-tust väljapoole, peab toetuse saaja arves-tama, et juba tehtud kulusid ei hüvitata ja

toetuse saaja katab need omavahenditest.

Dokumentide säili-tamine ja korraldamineProjektide elluviimist võivad kontrollidanii toetuse andjad kui ka välised audiitoridprojekti jooksul ja ka pärast selle lõppu.Seetõttu on toetuse saaja kohustatud säili-tama projektiga seotud dokumente (raa-matupidamise dokumendid, lepingud,tegevusi tõendavad dokumendid) vasta-valt rahastajalt ette antud nõuetele ja perioodil. Säilitamise nõue võib ollamõnest aastast kuni mõnekümne aastani.Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka sellele, et sageli tuleb projekti dokumentesäilitada kauem, kui seda näeb ette näiteksraamatupidamise seadus. Oluline on, etsäilitatud dokumentide põhjal oleks võimalik ka tagantjärele tuvastada kulusisu abikõlblikkus. Soovituslik on doku-mentide säilitamisel pidada nõu ka toetuseandjaga.

Projektide raamatupidamisele ja aruand-lusele kehtestatud nõuded tunduvad esialgu üsna keerulised. Meiepoolnesoovitus raamatupidajale on, viia endkurssi üldiste alustega ja siis juba konk-reetset projekti ette valmistades ningteostades ka detailid selgeks teha, mis oniga programmi puhul erinevad ja sisalda-vad paljusid nüansse. Lisaks saab nõuküsida ka toetuse andjalt ja kogemusegakonsultantidelt.

Toetuse saaja raama-tupidamises peavadolema eraldi tunnu-sega eristatud kõikabikõlblikud kulud.

37

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Kas tulumaksusoodustuson privileeg või enesest-mõistetav õigus?

Mitmed 2015. aastast jõustunud tulu-maksuseaduse muudatused puudutavadmittetulundussektorit ja just neid, kes kuuluvad tulumaksusoodustusega mitte-tulundusühingute, sihtasutuste ja usulisteühenduste nimekirja. Muudatuste ees-märk oli korrastada soodustuse saajatenimekirja koostamise põhimõtteid jakorda. Osa muudatustest teeb sektori elulihtsamaks, teine osa jällegi toetab nime-kirja kandmise ja järelevalve menetlusi.

Ühingud, kes plaanivad nimekirja saada,

võiksid kõigepealt vastata kahele küsi-musele: kas ma tegutsen avalikes huvidesja heategevuslikult ning kas mul on kasu-lik kuuluda soodustusega ühingute nime-kirja.

Nimekirja kuulumine annab ühinguletäiendava võimaluse saada oma tegevuserahastamiseks tulumaksuvabu kingitusi jaannetusi. Samuti saab selline ühing tehaise piiranguteta maksuvabalt annetusiteistele nimekirja kantud ühingutele,samuti maksta teatud tingimustel tu-lumaksuvabu stipendiume. Maksuvabadon ka vastuvõtukulud ja vara üle andmine,kui see on tehtud andja avalikes huvidesja heategevuslike eesmärkide täitmiseks.

Nimekirja aitabläbimõeldud otsus ja piisav info

Monika JõesaarMaksu- ja Tolliametmaksukorralduse talituse juhataja

Tulumaksusoodustusegaühingute nimekirjakuulumine annab

ühingule võimalusesaada oma tegevuserahastamiseks tulu-maksuvabu kingitusi

ja annetusi.

RMP.ee SPETSIALIST

Enamlevinud eksimus on see, et läbi onmõtlemata, miks ühing üldse soovibnimekirja saada ja milles seisneb temaavalikes huvides toimuv heategevus.Samuti toob nimekirjas olemine lisa-kohustusi, sest esitada tuleb tulude kasu-tamise ja kingituste ning annetuste aru-anded. Siin on järelemõtlemise koht, sestkasu saamata ei ole ühingul mõtet hal-duskoormust tõsta.

Taotlus täidetakse tihti liiga üldsõnaliseltja ühingult tuleb infot juurde küsida. Sel-lest aastast (nüüd ja edaspidi käsitletakseartiklis selle aastana 2015. aastat - toim)kehtivat taotluse vormi on küll lihtne täita,aga üldsõnalise kirjeldamisega ei anna seesageli taotluse menetlejale piisavalt infot.Kui näiteks tegevusena on kirjas looma-kaitse, aga majandusaasta aruandes ak-tiivne tegevus puudub, siis tuleb meilvälja uurida, milles tegevus täpsemaltseisneb.

Kõige rohkem muret tekitab põhikiri.Eesmärgid peaksid põhikirjas olema sel-gelt välja toodud ja vara jaotus ühingulõpetamisel tulumaksuseadusele vastav.Ühingu lõpetamisel antakse pärast võla-usaldajate nõuete rahuldamist alles jäänudvara üle nimekirja kantud või muus lepin-guriigis nimekirja kantud ühingule võiavalik-õiguslikule juriidilisele isikule.Selline sõnastus on seaduses juba 2011.aastast, aga kahjuks ei ole ühingud sellegakursis.

Statistika kohaselt sai soodustusega isi-kute nimekirja 2012. a 40%, 2013. a 60%ja 2014. a 85% ning 2015. a esimeselpoolaastal 66% taotluse esitajatest. Nime-kirja saamise protsendi tõusu taga oneelkõige see, et heategevusliku tegevusetõlgendamine on laienenud (seda paljuskika kohtupraktikale tuginedes). Enam eipea olema konkreetset sihtgruppi, kelleleheategevus on suunatud, vaid tegevusvõib olla suunatud ka ühiskonnale laie-malt. 2015. a nimekirja arvatute hulgavähenemise taga on aga eelkõige seaduse-muudatus, mis eeldab taotluse esitamiseleeelnevalt 6 kuud tegutsemist ja majan-dusaasta aruande esitamist (ei kehti kogu-dustele). See on küll nimekirja saamistkitsendav, kuid annab rohkem infottaotluse esitanud ühingute tegevusest.

Esitamata aruanded viivad nimekirjast kustutamiseni14. septembri 2015. a seisuga on regist-reeritud 33 621 mittetulundusühingut, sihtasutust ja usulist ühendust, neist 2380kuuluvad tulumaksusoodustuse saajatenimekirja. Seega on nimekirja kuuluminepraegu veel privileeg ja on ootus, et sinnakuulujad tegutsevad põhikirja järgi ningjärgivad elementaarset maksudistsipliini,st esitavad aruandeid ja maksavad maksetähtaegselt. Need kaks on ka peamisedpõhjused, miks ühingud nimekirjast väljaarvatakse. 2012. a kustutati nimekirjast 95,2013. a 91, 2014. a 74 ja 2015. a esimeselpoolaastal 12 ühingut. Just tulude kasuta-mise aruanne annab nii annetajatele kuimaksuhaldurile veendumuse, et tulusidkasutatakse põhikirjaliste eesmärkide täit-miseks. Privilegeeritust näitab seegi, et

38

www.rm

p.ee

Nimekirja kandmisetaotlus täidetakse

sageli liiga üldsõnaliselt.

eelmisel aastal tehti kingitusi ja annetusi1247 nimekirja kuuluvale ühingule sum-mas 30 miljonit eurot.

Eelmärgitud kuupäeva seisuga on kümnelnimekirja kuuluval ühingul ajatamatamaksuvõlgu, 138 ühingul on esitamata2014. a majandusaasta aruanne ja 68 tulu-de kasutamise deklaratsioon.

Värske seadusemuudatuse järgi on mak-suhalduril kohustus kustutada nimekirjast

ühingud, kes on hilinenud deklaratsioonivõi aruande esitamisega või maksusummatasumisega vähemalt kolm korda järjest.Kuna seadus on uus ja arvestades kakrooniliste hilinejate arvu (252), otsustasamet anda ühingutele veel võimaluse omamaksukäitumist korrigeerida, kui piken-das sel aastal aruannete esitamise täht-aega. Hoiatuse nimekirjast kustutamisekohta said siiski 25 ühingut, kes vaata-mata korduvale tähelepanu juhtimisele eireageerinud, aruannet ei esitanud ja keskustutatakse uuest aastast nimekirjast.

Teenitud tulu peab kasu-tama heategevuseksSellest aastast muutus tulumaksuseaduseska heategevuse mõiste. Uues sõnastusestegutseb ühing heategevuslikult, kui pa-kub kaupa, teenust või muud hüve pea-miselt tasuta või muul tulu mittetaotleval

39

www.rm

p.eeOktoober 2015 / Mittetulunduslik tegevus

Nimekirjast kustuta-takse ühingud, kes onhilinenud vähemaltkolm korda järjestdeklaratsiooni võiaruande esitamisega

või maksusummatasumisega.

Olulisemad näpunäited ühingu nimekirjas püsimiseks

tegutse kooskõlas põhikirjaga avalikes huvides ja heategevuslikult;•

ära jaga vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi asutajale, •liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, viimase 12 kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või viimasega seotud isikutele (väikeste erisustega);

suuna majandustegevusest saadud tulu põhikirjaliste eesmärkide saavutami-•seks ehk avalikes huvides heategevuseks;

esita aruandeid ja deklaratsioone ning täida maksukohustusi tähtaegselt;•

ära tegele ettevõtluse toetamisega, kutseala toetamisega;•

veendu, et majandusaasta aruandes ja tulude kasutamise aruandes kirjapandu•vastab tegelikkusele.

RMP.ee SPETSIALIST

40

www.rm

p.ee

või üldkättesaadaval viisil. Lühidalt onmajandustegevus põhikirjalise tegevuserahastamiseks aktsepteeritud, kuid tulutuleb kasutada avalikes huvides heatege-vuslikel eesmärkidel.

Selge on olukord, kui majandustege-vusega tegeletakse näiteks mingi heatege-vusprojekti rahastamiseks. Keeruliseksläheb otsustamine siis, kui võrreldava hin-naga kaupa või teenust pakuvad osaühing

kui ka mittetulundusühing ja kuludestruktuur on sarnane. Sel juhul tuleb leidaheategevuslik nurk mittetulundusühingutegevuses.

Avaliku huvi mõistet seaduses ei ole, agakodanikuühiskonna arengukava 2011-20141

määratluses tähendab avalikes huvidestegutsemine tegutsemist ühishüvede ni-mel, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaidon kõigile kättesaadavad, nagu loodus,turvalisus, kultuur jne, või tegevust kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui seeon ebasoodsas olukorras võrreldes muuühiskonnaga.

Stipendiumi maksmiselon kindlad tingimusedLisaks on sellest aastast maksuhaldurilõigus kustutada ühing soodustuse saajatenimekirjast, kui on tuvastatud stipendiumi

maksmise tingimuste rikkumine. Stipen-dium on tulevikku suunatud toetus, midamakstakse teadmiste või oskuste oman-damise, võimete arendamise ning loomin-gulise või teadusliku tegevuse soodusta-miseks. Stipendiumi maksja ei saa vastu-sooritust. Stipendiumile ei ole iseloomuli-kud ka läbirääkimised selle saajagatingimuste ja suuruse üle. Stipendiumimaksmine ei pea olema põhikirjas sätes-tatud, kuid stipendiumi konkurss peabolema avalik, st peab olema teavitatud kaspäevalehes, kohalikus lehes või veebi-lehel. Stipendiumi ei tohi maksta seotudisikule või annetajale, kes on annetanudviimase 12 kuu jooksul, samuti töötajatelepalga asemel.

Sellest aastast ei kinnita tulumaksusoo-dustusega isikute nimekirja enam valitsus,vaid Maksu- ja Tolliamet, kes saab sellekssoovitused asjatundjate komisjonilt. Seemuudatus teeb nimekirja kandmise ja kustutamise protsessi selgemaks ninglühemaks. Nii nimekirja kandmisest kuika kustutamisest teavitatakse ühinguidMTA otsusega. Muutunud on ka nime-kirja kandmise taotluse esitamise tähtajad,mis on 1. märts ja 1. september, otsusedtehakse 1. maiks ja 1. oktoobriks.

Maksuhalduri otsust on võimalik vaidlus-tada tavapärases korras, esitades vaideMTA-le või kaebuse otse kohtusse.

Abistav info Maksu- ja Tolliameti kodu-lehel www.emta.ee/index.php?id=1364

--------------------------------------------------------------------

1 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

Mittetulunduslikuühingu tulu tuleb kasutada avalikes

huvides heategevus-likel eesmärkidel.