Nr 5 (129) Kolmapäev, 20. juuni 2012 Hind 0.32 €

Saarde Vallavolikogus Volikogu istung toimus 23. mail.

Kinnitati Saarde Vallavolikogu revisjonikomis-joni aruanne 2011. a Saarde valla majandusaasta aruande kohta.

Otsustati võtta teadmiseks audiitorfirma Klea aruanne Saarde valla 2011. a majandusaasta aru-ande kohta.

Kinnitati Saarde valla 2011. a majandusaas-ta aruanne.

Otsustati lubada Saarde Vallavalitsusel võtta pi-kaajalist investeerimislaenu kuni 300 000.- (kolm-sada tuhat) eurot, tasumise tähtajaga kuni 10 (küm-me) aastat, laenu tagasimaksetega alustada jaanua-ris 2013.a. Laenuvõtmise eesmärk on finantseerida Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama rekonstrueerimi-se ehitustöid. Kogumaksumus on 1 067 600.- (üks miljon kuuskümmend seitse tuhat kuussada) eurot, millest KIK-i poolt finantseeritav osa on 606 000.- (kuussada kuus tuhat) eurot.

Otsustati lubada Saarde Vallavalitsusel võtta sildfinantseerimislaenu kuni 400 000.- (nelisada tu-hat) eurot projektis „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimise ehitustööd“ ettenähtud kulutuste finantseerimiseks 2012. aastal.

Otsustati anda nõusolek OÜ Saarde Kommunaa-lile otsustuskorras võõrandada kinnistu nr 4071006 (kat. nr 71101:006:0308, aadressiga Peahoone tee

1, Tihemetsa alevik, Saarde vald) Kilingi-Nõmme Majandusühistule võõrandamishinnaga 14 000.- (neliteist tuhat) eurot. Volitada notariaalset ostu-müügitehingut teostama Saarde Kommunaal OÜ juhatuse liige Taavi Lemming. Kinnistule seada hüpoteek kuni 5 aastaks Saarde Kommunaal OÜ kasuks.

Volikogu istung toimus 8. juunil.Otsustati võõrandada tasuta Riigimetsa Majan-

damise Keskusele Saarde vallale kuuluv Sigaste – Massi – Välinõmme - Kanaküla tee 7110030 teelõik meetritel 4025 – 12 120 (pikkusega 8095 meetrit).

Otsustati anda Saarde valla Suur Vapimärk kauaaegsele Saarde valla perearstile Endel-Eerik Maddisonile.

Saarde valla Väikese Vapimärgi omanikeks saavad Kilingi-Nõmme klubi töötaja Harald Ka-rotam ja Tihemetsa Motoklubi president Väino Lensment.

Informatsioon: on alustatud Kilingi-Nõmme staa-dioni renoveerimisega, veetöötlusjaama ehitus käib. Praegu korraldatakse hanget Sambla tänava must-katte alla viimiseks. Tegeletakse Tihemetsa Spordi-kompleksi ujula käivitamisega. Lastebassein tuleb kindlasti. SS

Rõõmsat Võidupühaja ilusat jaanipäeva!

Selles kastis postkontori vastas valge put-ka kõrval on projekti „Romantiline ranna-tee” kodulehekülg. Ekraan on puutetund-lik, vajutage sõrmega ekraanil vajalikku kohta või lohistage pilte-teksti teile vaja-likus suunas ja tutvuge sisuga.Kõigile vabaks kasutamiseks!

Tihemetsa Põhikoolist jääb mälestuseks marmorist tahvel hoone seinal.Viimane aktus toimus 15. juunil 2012. a.

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 2

Juunist augustini saab tutvuda Pärnumaa tuuleenergee-tika teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegi-lise hindamise aruandega

Pärnu maavanem Andres Metsoja võttis 5. juunil 2012 korraldusega nr 353 vastu ja suunas avalikule väljapane-kule kogu maakonna maismaa-ala hõlmava tuuleenergee-tika teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on määrata alad, kuhu saab Pärnu maakonnas tuulikuparke rajada.

Teemaplaneeringut koostatakse üheaegselt ja koos-töös Saare, Hiiu ja Lääne Maavalitsustega.

Avalikuks väljapanekuks esitatud planeeringulahen-duses on fikseeritud tuuleenergeetika ruumilise arengu põhimõtted, elektrituulikute rajamiseks sobilikud maa-alad (arenduspiirkonnad), elektri ülekandeliinide põhi-mõttelised asukohad ja planeeringu elluviimise võima-lused, sh ettepanekud kompensatsiooni-mehhanismideks kohalikule kogukonnale.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud 12 elektri-tuulikute arenduspiirkonda maakonna seitsmesse val-da: Audrusse, Halingasse, Saardesse, Saugasse, Torisse, Varblasse ja Vändrasse.

Pärnumaal on tuulikuparkideks planeeritud kokku 4853 ha. Nende asukohtade valikul on lähtutud erineva-test kriteeriumitest, elamutest on tuulikupargid planeeri-tud 1 km ja suurematest asulatest 2 km kaugusele. Tuuli-kute arv ja nende paiknemine konkreetses tuulikupargis, võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed selguvad maa-konnaplaneeringule järgneva, ehitamise aluseks oleva, ko-haliku omavalitsuse detail- või üldplaneeringuga. Maa-konna teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne eelda-tavalt riigipiiriülest mõju.

Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegi-lise hindamise aruande avalik väljapanek toimub 14. juu-nist kuni 9. augustini 2012. Sellel ajavahemikul tööpäe-vadel ja tööaja jooksul (v.a Sauga Vallavalitsuses 9.–29. juuli) saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvu-da Pärnu Maavalitsuses ja Pärnumaa kõikides valla- ja

linnakeskustes: Are Vallavalitsuses (Pärivere tee 17, Are), Audru Vallavalitsuses (Pärna allee 7, Audru), Halinga Val-lavalitsuses (Uus tn 53, Pärnu-Jaagupi), Häädemeeste Val-lavalitsuses (Pärnu mnt 13, Häädemeeste), Kihnu Vallava-litsuses (Linaküla küla), Koonga Vallavalitsuses (Koon-ga küla), Lavassaare Vallavalitsuses (Pärna tn 4, Lavas-saare), Paikuse Vallavalitsuses (Pärnade pst 11, Paikuse alevik), Pärnu Linnavalitsuses (Suur-Sepa tn 16, Pärnu), Saarde Vallavalitsuses (Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme), Sauga Vallavalitsuses (Selja tee 1a, Sauga alevik), Sindi raamatukogus (Pärnu mnt 44, Sindi), Surju Vallavalitsu-ses (Surju küla), Tahkuranna Vallavalitsuses (Uulu küla), Tootsi Vallavalitsuses (Tööstuse tn 5, Tootsi), Tori Valla-valitsuses (Tori alevik), Tõstamaa Vallavalitsuses (Sada-ma tee 2, Tõstamaa), Varbla Vallavalitsuses (Varbla kü-la), Vändra Vallavalitsuses (Allikõnnu küla) ja Vändra raamatukogus (Pilve tn 2, Vändra).

Elektrooniliselt on planeeringumaterjalid kättesaada-vad Pärnu Maavalitsuse www.parnu.maavalitsus.ee ning kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Kogu avaliku väl-japaneku kestel on igaühel õigus esitada kirjalikke ette-panekuid ning vastuväiteid Pärnu Maavalitsuse postiaad-ressile Akadeemia tn 2, 80088, Pärnu või elektronposti-ga aadressile mv@mv.parnu.ee.

Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegili-se hindamise aruande avalik arutelu toimub 18. septembril 2012 kell 14 Pärnu Maavalitsuse 2. korruse saalis.

Teemaplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja on Pärnu Maavalitsus (kontaktisikud Tiiu Pärn, tel 447 9761 ja Raine Viitas, tel 447 9762), kehtestaja Pärnu maa-vanem. Planeeringu koostamise konsultant ja keskkonna-mõju strateegilise hindamise läbiviija on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, 51004, Tartu, hendrikson@hend-rikson.ee, tel 740 9800).

Saarde Vallavalitsuse kontaktisik planeeringu ava-likustamisel on Martti Rooden, telefon 449 0139, mart-ti.rooden@saarde.ee

G I T H A 20

Tuul e e n e rg e e t i ka t e e m a p l a n e e r in g u avalikustamine

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 3

Tunnustus Kilingi-Nõmme lasteaia Krõll õpetajatele

Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioo-nibüroo Pärnu teenindusel on head uudised kõi-gile dokumenditaotlejatele: teenindus on erand-korras avatud ka võidupühal ehk 23. juunil ning alates 1. juunist on teenidus avatud tunni võr-ra kauem.

Pärnu teenindus on erandkorras laupäeval, 23. juunil avatud kella 10–13. Teenindus asub Pärnu kontserdimaja vahetus läheduses, aadres-sil Aida 5, teisel korrusel.

Alates juunist on Pärnu teeninduse lahtiole-kuajad: E, K 9–18; T, N, R 9–17 (suletud iga kuu viimasel reedel).

Kõik, kes on dokumendi juba taotlenud, tu-letame aga meelde, et tulge oma dokumendile kindlasti ka järele!

Kui muudel päevadel on teenindus avatud tavapärastel aegadel, siis reedel, 22. juunil on Pärnu teenindus avatud kella 14ni.

2012. aastal aegub korraga ca pool miljonit passi ja ID-kaarti. Politsei kodulehelt www.po-litsei.ee leiad infot kõige selle kohta, kuidas do-kumenti taotleda ja millal teenindused lahti on. Kindlasti saavad kõik abi ka helistades kliendi-info telefonil 612 3000.Hedy Tammeleht, pressiesindaja kommunikatsioonibüroo Politsei- ja Piirivalveamet 444 6650, 5648 9065 hedy.tammeleht@politsei.ee

Lääne prefektuur, Pikk 18, 80089 Pärnu laane@politsei.ee

Piret ja Reet lasteaias peol.

Tihemetsas saavad sügisel töö-

tud õppida raietöölise kursusel

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltve-ti koolituskeskus annab teada, et käesole-va aasta 24. septembril 2012 algab kursus „RAIETÖÖLISE ÕPE – ETTEVALMIS-TUS KUTSEEKSAMIKS“ Eesti Töötu-kassa tellimusel. Kursuse maht on 100 tun-di (40 tundi auditoorset osa ja 60 tundi prak-tilist tööd). Kursuse kestvus vastavalt tun-niplaanile kuni 5 nädalat.

Sihtgrupiks on Eesti Töötukassa poolt suunatud isikud. Koolituse eesmärk on välja õpetada oskustööline – raietööline, kes teeb puiduvarumise ja metsakasvatusega seotud raietöid. Õpetatakse tundma mootorsae ja

teiste vajalike töö-ja turvavahendite ehitust ning oskust neid kasutada ja korras hoida. Koolitus annab ettevalmistuse kutseeksa-mi Raietööline I sooritamiseks ning töö-tamiseks raietöölisena. Koolitusel osalejad saavad tunnistuse. Nõutud on minimaalselt 80% õppetöös osalemine. Õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid ning turvavarustus on õppijale tasuta. Koo-litust rahastab Eesti Töötukassa Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Grupi optimaalne suurus on kuni 10 ini-mest. Septembri alguses toimub infopäev (teatatakse eraldi).

Info ja registreerimine: Hanna-Liisa Pikkur, projektijuht. Tel 5392 437 e-post: hanna_liisa.pikkur@hariduskeskus.ee

Pärnu teenindus avab erandkorras uksed ka võidupühal!

Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaias töö-tab 15 õpetajat, kahele neist omis-tas Haridus- ja Teadusministeerium 18. mail 2012 pedagoog-metoodiku ametijärgu.

Reet Eesmaa töötab Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll õpetaja-na alates augustist 1981, septemb-rist 2004 on ta liikumisõpetaja ning Piret Vinogradov töötab Ki-lingi-Nõmme Krõlli lasteaias ala-tes augustist1988.

Reet lõpetas 1981 Rakvere Pe-dagoogikakoolis koolieelse kasva-tuse eriala, Piret 1988. aastal Tal-linna Pedagoogikakoolis kasvataja eriala ning ühiselt mindi edasi õppi-ma Tallinna Ülikooli Rakvere Kol-ledžis alushariduse pedagoogi eriala bakalaureuseõppesse, mille nad lõ-petasid 18.06.2010.

Reet ja Piret on vanemõpetajad 2007. aastast.

Oma töös ja tegemistes on nad silmapaistvad. Nad osalesid ja ka võitsid Tallinna Sipsiku lasteaia konkursil Põngerja Multikavõistlu-se animatsiooniga „Muumide imeli-ne päev“: http://www.youtube.com/watch?v=-FCUTQne2VY, mis too-di Kilingi-Nõmme lasteaia peda-googilise personali poolt 5 korral (33,33%) 2010/2011. õppeaasta ere-damaks hetkeks. Tõuke võistlusel osalemiseks andis 2010. aastal ise-seisvalt läbitud Sütevaka Koolitus-keskuse koolitus „Animatsioon“ ja hea koostöö lasteaia Muumide rüh-maga. Sellel aastal (2012) on Piret ja Reet antud konkursi žürii liikmed.

Mais 2011 osalesid nad Pääste-ameti Loominguvõistlusel animat-siooniga „Äpardused grillimisel“.

Piret ja Reet jagavad animat-sioonitehnika kogemusi erinevatel õppepäevadel: 24.04.12 viisid nad läbi õppepäeva naabermaakonnas Viljandimaal Karksi-Nuia lasteaias ning 28.10.2011 toimus Pärnumaa ja Viljandimaa (Abja ning Mõisaküla lasteaed) õpetajatele meie lasteaias õppepäev.

Nad on avaldanud õppeva-ra: õppefilmi „Kass“ (lamenukk-film); õppefilmi „Äpardused gril-limisel“ (ümarnukkfilm); mui-nasjuttfilmi „Naeris“ (ümarnukk-film); „Piilurpäkapikud“ (dialoo-giks vormistatud muinasjutt + PowerPoint), mis on kättesaada-vad www.koolielu.ee ning peda-googilisi artikleid Tea ja Toimeta veebilehel: „Öko- ja tervisenädal“,

„Seikluslik orienteerumismäng – „Otsi loomi!“.

Nende poolt valmis 2011. aas-ta suvel lasteaiale multifilm, kus Krõll tutvustab enda sõpru (las-teaia 6 rühma: Tibupojad, Sipsi-kud, Jänkud, Mõmmikud, Päike-sekiired ja Lepatriinud), see mul-tifilm on majas kasutamiseks las-tele Krõlli ja rühmi tutvustava ma-terjalina. Esitlesime filmi käesole-va õppeaasta esimesel lastevanema-te üldkoosolekul, kus lastevanema-te aplaus oli „lõputu“, oli näha, kui väga see neile meeldis ning lapsed-ki, käies multikat vaatamas, soovi-sid seda kordusena veel näha. Mul-tifilm on mõeldud erinevatele va-nuseastmetele: väiksematele lastele vaatamiseks/kuulamiseks/teksti nä-gemiseks ja lastele, kes õpivad luge-mist või juba oskavad lugeda, saab hääle maha võtta ning nad saavad teksti lugeda.

Aastal 2008 on nad Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lasteaiaõpe-taja eelkursuse raames läbi viinud erinevaid loenguid. Mitmete aastate jooksul on nad osalenud erinevates majasisestes töögruppides. Töö su-juvamaks muutmiseks on nad loo-nud kõikidele töötajatele majasise-seks kasutamiseks mõeldud tee-mamappe ning lasteaiaõpetajatele lasteaia arvutisüsteemi kausta ma-terjalidega erinevatel teemadel, mi-da kolleegid saavad õppe-kasvatus-töös kasutada. Nad mõlemad on ak-tiivsed osalejad lasteaia nõupida-mistel ja infotundidel.

Lisaks eelnevale on nad osalised Kilingi-Nõmme klubi ringides: Pi-ret tantsib line-tantsu ringis (alates 2005) ja osaleb näiteringis (alates 1996. a sügisest); Reet tantsib rah-vatantsuringis ning juhib line-tant-su rühma (alates 2005).

Lasteaias on nad eeskujuks kol-leegidele ning austatud lastevane-mate seas.

2011. aastal valiti Piret Vino-gradov asutuse aasta töötajaks ning esitati üldhariduse tunnus-tussüsteemi „Eestimaa õpib ja tä-nab“ Õppija Arengu Toetaja auhin-na kandidaadiks.

Piret on tuntud meie maja las-tele lasteaia maskoti mängijana – Krõllina. Krõll tervitab kõiki, suu-ri ja väikeseid, sügisesel Terepeol, mängib-laulab-tantsib lastega ühis-tel majaüritustel, vestleb laste-ga tervise hoidmise vajalikkusest

tervisehommikutel ning saadab 6–7-aastaseid lapsi öödiskol ja lõ-pupeol. Krõll on vallatu, keevali-ne, lapselik, uudishimulik jne, jne – just selline on ka meie Piret, kes enamusel üritustest Krõllina osa-leb ja seda ikka vabatahtlikult. Te-ma põhilause on: „Öelge mulle va-rakult ette, mida ma tegema pean, ja TEEME ÄRA!“ Pireti nimetasid 2010/2011. õppeaastal 22-st töötajast

5 (22,73%) aasta töötajaks. Õppe-kasvatustöös peab Piret

oluliseks lastes sotsiaalsete, vaim-sete ja füüsiliste oskuste omanda-mist mängu, looduse ning avastus-te abil. Tema rühmas on alati täht-sal kohal lapse isetegemine, Piret ei tee lapse eest ära seda, mida laps on võimeline ise ära tegema.

Piret on oma ala spetsialist, kel-le põhitegevuseks on laste suunami-ne ja lastele soodsaks arenguks õpi-keskkonna loomine. Piret on loonud oma rühmas laste kasvatamiseks ja arendamiseks soodsa ja turvalise keskkonna. Laste õpetamisel ja kas-vatamisel on ta alati loov, metoodi-liselt leidlik, hea suhtleja. Piret käib lastega palju (regulaarselt erineva-tel aastaaegadel) looduses, õpetades lapsi loodust armastama, märkama, kuulama loodushääli, leidma loo-dusest huvitavaid materjale meis-terdamiseks ning liikumistegevu-seks. Tänu Pireti loodusläheduse-le tunnevad rühma lapsed lasteaia

loodusrada üsna hästi. Pireti isiksust iseloomustab lai silmaring.

Reet Eesmaa on olnud aasta-tel 2005–2009 Pärnumaa alusha-riduse ainesektsiooni liige ning ju-hib lasteaia tervisemeeskonda ala-tes 2006. a septembrist, kui Kilin-gi-Nõmme lasteaed otsustas liitu-da Tervist Edendavate Lasteaeda-de võrgustikuga (2006. aasta det-sembris liituti).

Õppetöö täiustamiseks tervi-se seisukohalt toimuvad Reeda eestvedamisel regulaarselt tervi-semeeskonna koosolekud ja üritu-sed. Üheks traditsiooniliseks üri-tuseks on saanud igakuine tervise-hommik, kus kajastatakse parajas-ti aktuaalset teemat ülemajaürituse-na. Teemasid tervisehommikutel on olnud erinevaid: kiusamine, ilmale sobilik riietus, liiklusohutus, tervis-lik toit, lauakombed, õuesviibimise vajalikkus, liigse müra kahjulikkus tervisele, sõprus, jt.

Reet oli seiklusliku orienteeru-mismängu „Otsi loomi!“ idee ge-neraator ning ürituse organisee-rimis- ja korraldusmeeskonna lii-ge. Ühisüritus toimus 2008. aasta septembris ja oli meie lasteaia ning Karksi-Nuia lasteaia 6–7-aastaste-le lastele.

Reet on esindanud lasteae-da mitmetes ettevõtmistes: las-te rahvatantsu esinemisega 2005. aastal Euroopa Kultuurikülade

kultuurifestivalil; 2008. aastal Öko-tantsufestivalil Kuusalus, kus saadi ka tervikliku lavastuse eripreemia; 2005–2009 Pärnu maakonna las-teaedade tuletõrjespordi olümpial (seda üritust enam ei toimu); 2008. aastal Pärnumaa laste ja noorte tant-supeol „Mu isamaa armas“ Pärnu Kontserdimajas; esinenud lastega mitmetel laatadel, kohalikus klubis, lusikapidudel ja muudel valla üritus-tel. Lisaks on aidanud organiseerida erinevaid lastele mõeldud valla üri-tusi: Päkapikumaa, lastekaitsepäev, lumelinna ehitamine jt.

2006/2007. õppeaasta jooksul koostas ja kaardistas Reet loodu-se õpperajad kolmele vanusegrupi-le, kus rühmad käivad järjepidevalt erinevatel aastaaegadel loodust uu-rimas ja avastamas.

Igal aastal on Reet aktiivne kaa-salööja lõpurühma ürituste juures: traditsioonilisel öödiskol valmis-tab ette ja organiseerib laste ak-tiivsed tegevused kogu õhtu jook-sul, vanavanemate peol, folkloo-ripeol eakatega ja teistel üritustel, mida ilma Reeda energilisuseta ette ei kujutaks. Reet teeb lasteaia peod erilisteks.

Reeda liikumistegevused on mängulised (harjutused on peide-tud erinevate mänguliste tegevuste taha), hästi organiseeritud, kus eri-nevad tegevused vahelduvad (ei te-ki tühje pause, kus laste tähelepa-nu võiks hajuda). Ta kasutab tege-vusvaldkondade lõimumise võima-lusi: keel ja kõne, matemaatika (nt loendamine, rühmitamine, järjesta-mine), mina ja keskkond (nt vaatle-mine ja uurimine), kunst (nt erine-vad kujundid hüppenööridest). Ala-ti, kui vähegi võimalik (sõltuvalt il-mast), viib Reet liikumistegevused läbi õues.

Liikumistegevustes ja rütmi-kas vajalike õppevahendite meis-terdamises on Reet väga loov. Ta on meisterdanud oakotte, sabaga kergviskepalle, sahisteid, numbri-kaarte, võimlemislinte, peakatteid. Ökotantsufestivalilgi olid meie las-tel Reeda õmmeldud kostüümid seljas.

Piret Vinogradovi ja Reet Ees-maa tegevused mõjutavad nii last, rühma, lasteaeda, valda, maakonda kui ka tervet Eestit. Täname Teid!

LiiVi LaarmannKilingi-Nõmme lasteaia Krõllõppealajuhataja

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 20124

Vabariigi hubasemaid muusikafestivale Schilling toi-mub sel suvel juba kuuendat korda. meie rõõmuks ik-ka Kilingi-nõmmes.

EsinejatestEsinejaid on Suveaias rohkem kui varasematel aastatel, seekord

ei toimu eraldi järelpidu, vaid festival pealaval kestab lihtsalt tüki maad kauem.

Prince rama saabub otse New Yorgist ja toob kaasa suures ko-guses krišnaiitlikku psühhedeeliat. Kanada sooloesineja Sean nic-holas Savage laulab nagu Caruso ja on praegu üks parimaid pop-laulumeistreid kogu maailmas. Eksootiliste kõlade eest hoolitseb Türgi kvartett Hayvanlar alemi.

Pasuna- ja kajaderohket ilulemist saab kostma Moskva gru-pi The retuses kontserdi raames. Folki- ja elektroonikat segav Fenster sõidab kohale Euroopa kõige boheemlaslikumast pealin-nast Berliinist.

Et eesti muusika lipp kõrgel ja uhkelt lehviks, on seda on kutsu-tud hoidma marten Kuningas, ans. andur, Väljasõit rohelisse,

Candy Empire, argo Vals ja mirabilia. Otseses mõttes suur lau-lumees Jaan Pehk saab Schillingul lausa oma lava – puude vilus paikneva Pehulava.

ToidustLisaks tavapäraselt kõrvupaitavale muusikavalikule ning meel-

divale atmosfäärile on tänavu eritähelepanu kvaliteetsel toidul – teiste hulgas seavad oma potid ja pannid üles populaarne Põhja-ka mõisa restoran ning taimetoitu pakkuv miku Vegan Kohvik. Püsti lüüakse ka peamiselt lastele suunatud Kahvliahvi kokakoo-li telk, kus väiksemad festivalikülastajad saavad koos vanematega nii-öelda näpu võiseks ja suu leivapuruseks teha. Koduste kookide-pirukatega on lubanud kostitada ka kohalikud hobikokad.

Kohalike pilet vallamajast ja KlubistTraditsiooniks saanud Saarde vallaelanike sooduspilet on müügil

ka tänavu – aga mitte harjumuspärastes kohtades. Sedakorda saab odavamaid pileteid ainult Klubist ja vallamajast, sekretäri käest. Hind on 12€. Need, kelle vanust mitte üle 16, saavad platsile tasuta. Pensionärid ja invaliidid ka, kui vastav dokument olemas.

Hea vallarahvas – pöördume teie poole oma-laadse koostöösooviga. Olles isekeskis juba mitu aastat mõtteid veeretanud, kuidas koha-likku kogukonda senisest enam oma tegevus-tesse kaasata ja hiljuti Kilingi-nõmme Klu-bis veel ka sellesisulise rahvakoosoleku maha pidanud, hakkab meie nägemus kuju võtma. Keskne sõnum on – olgem ettevõtlikud, sellest võidavad kõik!

Kas Teil on mõni rohtukasvanud porgandipee-nar või vajavad majaaknad küürimist? Võimalik, et mõni kaugemalt kohalesõitnud Schillingu kü-lastaja on valmis selle väikese töö ära tegema, kui talle selle eest oma tuppa või õue peale ööbi-miskohta pakute. Kodumajutust võib pakkuda ka mõistagi lihtsalt kokkulepitud summa eest.

Või äkki avate üheks õhtuks lasteaia? Teete nädalavahetuseks oma hoovi peale improviseeri-tud kohviku, kus lapselapsed morssi ja isetehtud vahvleid pakuvad? Organiseerite võrrilaenutu-se? Korraldate murutraktorite vigursõidu, mille käigus saab niidetud ka mõni suurem murulapp? Pakute külastajaile taksoteenust või näiteks kok-kuleppehinnaga transporti Pärnusse? Usume, et huvilisi leiduks!

Kindlasti oskab suurlinnast tulnud festivalikü-lastaja hinnata kohalikku kööki. Küpsetage koo-ke, pirukaid, tehke võileibu või lihtsalt tirige maa seest välja korvitäis värskeid porgandeid. Kui jul-gust on, lööge ise väike lett püsti. Kui aga julgust napib, tooge need saadused meie kätte – öelge oma hind ja meie aitame need maha müüa.

Need on vaid mõned võimalused paljudest.

Ootame ja tervitame igasuguseid ideid. Palume oma mõtetest meile kindlasti teada anda aadres-sil schilling@schilling.ee või telefonil 527 3626 (Hannes). Kui idee saab heakskiidu, siis meie või-muses on sõnum teie pakkumisega külastajateni viia ja teie ettevõtmisele igati kaasa aidata.

Äratage enestes tukkuma jäänud ettevõtlik vaim! Teeme üheskoos Schillingust kogu Ees-tis veel ainulaadsema, kogu valda ühendava peo. Usutavasti on see meie kõigi ühine huvi, et kord aastas toimuv Schilling oleks kohalikele võimali-kult tulus ja et külastajad lahkuksid Kilingi-Nõm-mest eriti soojade tunnetega.

Üheks päevaks festivali raames telgiseinad üles rulliv, peresid ja eelkõige lapsi ühiselt köö-ki meelitav Kahvliahvi Kokakool ootab samu-ti lahkeid tooraine annetajaid, köögitarviku-te ning mööbli laenutajaid. Kui sinu peenral vohavad maasikad, maitsetaimed, hernekau-nad, porgandid või muu krõmpsuv kraam; kasvuhoones punastab mõni tomat või piku-tab kurk, millest võiks kahjutundeta loobu-da, siis ole hea ja anna endast märku aadres-sil kahvliahvid@gmail.com või numbril 5669 4826 (Tiina), et väikeste inimeste taldrikutäi-de saaks kohalikum ja tervislikum ning kap-sast ei peaks Hiinast

kohale veeretama. Samuti on kahvliahvidel puudu külmkapp, mõned lauad ja

toolid, 20 kööginuga ning suured piparkoo-givormid – need kõik saab soovi korral kenas-ti tagasi.

Schilling küsib: kas pirukataigen juba kerkib?

Schilling 2012

7. juulil kell 15Kilingi-Nõmme Suveaias

Marten Kuningas.

Prince Rama.

Sean Nicholas Savage.

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 5

Saarde. Kihelkond vanal Liivimaal. Karin von rahten

Minu mälestisedAegamööda hakkasime truu Anna abiga oma vara sorteerima, kappe tühjendama, kohvreid pööningult alla tooma ja nõu pi-dama, mida alles hoida ja linna viia, mi-da aga ära müüa. Vanapreili von Timrothi abi me selleks ei kasutanud, kuna ta oli üs-na viletsa tervisega ja tema silmad olid ka nõrgad. Tislerilt telliti kastid, kirjad käisid Revali ja Saara vahel edasi-tagasi, et meile uus korter ja meie asjadele ulualune kind-lustada. Hilissügisel olime siis nii kaugel, et lõplik lahkumine olenes oksjonist.

Oli sünge ja külm ilm. Puud ja mu-ru olid härmatanud ja särasid hõbedaselt, maa oli kõvaks külmunud ja loigud jää-tunud. Juba varahommikul ilmusid kaks meest, kes pidid oksjoni läbi viima ja va-jalikud formaalsused täitma. Kella kümne paiku kubises juba kogu majaesine õu ini-mestest, kes olid oksjonist huvitatud. Oli kuulda nende kõva jutukõmin, köhimine ja naer. Siis algas oksjon. Oksjonipidaja hääl kõlas üle kohalolijate lärmi hüüdega: „…esimest, teist ja kolmandat korda!“

Me jälgisime aknast toimuvat ja nä-gime, kuidas kutsar Jaan meie hobuseid üksteise järel demonstreeris, ise pingutu-se tõttu näost tulipunane, kui ta mõlemal loomal traavida laskis ja ise kaasa jooks-ma pidi. Kurbus ja pahameel paistsid tema näost ja ka meid valdas vaikne meeleheide, kui meile selgeks sai, et me kõigest arm-sast ja kodusest lahkuma pidime. Ka või-metustunne, et me toimuvas midagi muuta

ei saa, lasus nagu kivi meie teadvuses.Pimeduse saabudes pudenes rahvahulk

laiali ja teisel päeval, kui oksjon oli lõpeta-tud, saabus jälle rahu ja vaikus. Majas rää-kisime me ainult vaikse häälega, sest tüh-jades ruumides kõlasid meie hääled kum-maliselt valjult ja ebaloomulikult. Maja oli tühi, meie asjad pakitud, aga meil oli veel üks tähtis toiming ees.

See hulk raha, mis oksjon sisse tõi, tu-li üle lugeda ja seda ei tohtinud ju teiste asjadega koos kaasa võtta. Seal oli terve hunnik räpast paberraha – mitu tuhat ees-ti krooni. Ajal, kui me raha lugesime, tu-li mul mõte, et kõige kindlam on raha lin-nas mõnes pangas hoida. Otsustasime juba järgmisel päeval plaani ellu viia.

Teine mõte järgnes esimesele: oli tõe-näoliselt riskantne harjumatult palju raha lihtsalt lauale hunnikusse jätta. Me kaalut-lesime, ise veel pooleldi lapsed ja rahaga ümberkäimises täielikult kogemusteta, ja siis tuli päästev mõte: raha tuleks võima-likult silmatorkamatult pakkida. Niisiis surusime me üksikud rahapakid tugevasti kokku ja mähkisime need tugevasse paksu pruuni pakkimispaberisse, sidusime nöö-riga kinni ja ettevaatusabinõuna panime veel ajalehepaberi ümber. Suur pakk sai tugeva nööriga kinni seotud ning seejä-rel läksime väsinult, aga suure kergendus-tundega magama. Rahapaki jätsime voodi kõrvale käeulatusse.

Järgneb.

mUSTaJÕEL.Taali metsamailt rännates asus Madis oma pe-rega Mustajõe kaldale, kõrgele põndakule „Va-natoale“. Ümberringi paks põline mets ja lähe-mal väljaküla talud, Laiksaare ja Ristiküla, vers-ta 8—10 kaugel. Raske oli asumine. Pidi uudse maad soetama, saatu raiuma ja kütist põletama. Esmalt tehti naerid maha ja külvati otri, eluase võeti kuuse all, kuni maja raiuti.

Elati esmalt peaasjalikult jahisaagist, sest põtru ja linde leidus metsas küllalt, ja kaladest, mis toodi Mustajõest rikkalikuks lisaks. Teed ja rajad väljapääsemiseks olid nii vaevased ja põh-jatud, et suvel võis liikuda ainult jala või ratsa. Vilja jahvatati kodus käsikivil.

Aastate pikku asuti ka teede parandustele ja sillutati need puupakega, mis nii kestvad, et lei-dusid võrdlemisi heas seisukorras veel minu lap-sepõlve päevil.

Kartuses pargiajajate ja muude hädaohtude eest valmistati redupaik Kaspre soosse, saare-le, mis piiratud kolmest küljest soodega, kuna neljandast sisse viis kitsas puudest ja põõsastest varjatud teerada.

Tol ajal polnud viisiks võtta nekruteid, na-gu tänapäev, vaid noored soldati-ealised mehed, peaasjalikult kehvemad ja need, kellel puudusid eestkostjad, püüti kinni. Harilikult tulid püüd-jad, vallakohtumehed, öösi ja viisid poisid une pealt ära. Teenistuse aeg kestis 25 aastat ja har-va leidus neid, kes elusalt ja tervelt kroonutee-nistusest tagasi ilmusid, seepärast ei leidunud ühtki noormeest, kes vabatahtlikult oleks taht-nud teenima minna.

Kord tuldud Madise pojale Madisele järele,

e t t eda s o l d a -tiks viia. Mindud siis koos t e e l e . Urajõe-le jõu -des tul-nud kit-sast pur-dest üle m i n n a . Üks koh-t u me e s a s u nu d Mad ise ette, tei-ne taha ning hakanud üle purde sammuma. Kesk jõge jõudes virutanud Madis ühe matsu tagumi-sele ja teise eesmisele, nii et mehed mõlemad vet-te lennanud, ise aga hakanud kodu poole plaga-ma. Tee ääres peitnud end pika paksu kuuse otsa, et näha, mis püüdjad teevad. Need tulnud mär-jalt Mustajõele tagasi, ja kui läbiotsimine asja-tuks jäänud, läinudf minema. Seepeale ilmunud Madis jälle koju, võtnud leivakoti, kirve, püssi ning läinud Kaspre soosse redusse.

On teada, et Mustjõe talu pea jõukale järjele tõusnud. Madise pojal Reinul, kes koha pärinud, olnud juba kuus hob ust ja suur kari. Poeg Madis asutanud lähedale Venemurru talu.

Vana Madise pojest ja pojapoegadest on neli saanud metsavahtideks, kui pärast see amet sisse seatud. Järgneb.

26.–27. mail toimusid Lätis Sigulda lähedal looduskaunis Koiva jõe ürg-orus Balti meistrivõistlused orien-teerumises, kus osalesid Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa koon-dised 243 sportlasega. Iga riigi võist-konda võis kuuluda kuni 5 võistle-jat igast vanusegrupist. Orienteeru-misklubi West noorsportlastest esi-nes kõige tublimalt Veiko Vinkel, kes võitis pronksmedali M16 klassis, võitjaks tuli Venemaad esindav Ser-gei Krasilnikov. Tegu oli füüsiliselt ja tehniliselt väga raske rajaga, mil-le pikkus oli 5,7 km ja tõusude sum-ma üle 300m.

2.–3. juunil toimus Viljandimaal Rutu mägedes Eesti meistrivõistlu-sed lühiraja ja teate-orienteerumises, millest võttis osa 493 sportlast. Veiko

Vinkel võitis lühirajal M16 klassis kulla, edestades järgmist 1.46-ga. 2,6 km pikkune ja 85 m tõusude summa-ga rada oli tehniliselt väga huvitav. Esimene kolmandik rajast kulges lä-bi sügavate sulglohkude ja üle Rutu mäe, mis on Sakala kõrgustiku kõr-geim koht ( 146 m üle merepinna), tei-ne kolmandik rajast oli tihedas met-sas ja viimasel kolmandikul tuli läbi-da endine raketibaas.

N20 klassis saavutas Kristii-na Vinkel 7. ja Siiri Rist 12. ko-ha ning N21E klassis Katrin Vin-kel 14. koha.

Teatevõistlus pakkus kuhjaga põ-nevust. M14–16 klassi arvestuses läks võistlustulle 15 võistkonda. OK West noormeeste võistkonna avavahetust jooksis Märten Henrik Pais, kes lõ-

petas seitsmendana 11.18 liidrist taga. Teises vahe-tuses tõstis Tomi-Andre Piirmets meie võistkonna kolmandaks, vähendades vahet 10.20-le. Ankru-mehena ülekaalukalt kii-reima jooksu teinud Vei-ko Vinkel tõi alguses või-matu missioonina tundu-nud võidu koju.

N18–20 klassis saa-vutas OK Westi võist-kond koosseisus Siir i Rist, Kristiina Vinkel ja Kerly Kodasma kuuen-da koha.

Treener ViLLE VinKEL

2012. a KILINGI-NÕMME LINNAPÄEVAD Reede, 20. JUULI19.00 BONZO kONtsert saarde kirikus

Tasuta!20.30 raHVataNtsiJate JÄrVePidu

Kilingi-Nõmme linnapäevade avamine Lavi järve ääres. Esinevad rahvatantsurühmad, kaasa tekk ja piknikukorv!

Laupäev, 21. JUULI06.00–10.00 saarde kalameeste seltsi kalaPüügiVõistlus

Toimumiskoht: Kiriku järv.09.00 PuHkPilli ÄratusmÄNg

Toimumiskoht: Kilingi-Nõmme linn.9.30 murutraktOrite rONgkÄik

koos puhkpilliorkestriga K-N Klubi juurest Suveaeda.9.45 murutraktOrite Vigursõit suVeaias

Registreerimine kohapeal, parimatele auhinnad!10.00 saarde Valla kOHaliku OmatOOdaNgu laat

„Kauple kui juut, maksa kui saks“ Suveaias.10.00–14.00 rONgisõit

Ratastel rong teeb linna piires toredaid sõite. Sõita saab terve perega!Pilet: laps 1€ / täiskasvanu 2€.

11.00 VõimlemiskluBi gitHa esinemine Suveaias11.30 VilJaNdi laste- Ja NOOrteteatri rekY etendus

„kOlm Põrsakest“Pärast etendust tantsitakse üheskoos põrsa-rock`i, lauldakse põrsa- aariat, loetakse linnapäevade luulet ning palju muud huvitavat.Tasuta!

13.00 K-N liNNa orieNteerumismäNg „tuNNe KiliNgi-Nõmmet“Toimumiskoht: kesklinnapark.

14.00 saarde VÄgilaNeToimumiskoht: kesklinnapark.

15.00 laste JalgrattaVõistlusToimumiskoht: kesklinnapark.

20.10 saarde LinetaNtsiJadToimumiskoht: kesklinnas, purskkaevu juures.

21.00 liNNaPÄeVade õHtuNe taNtsuPidu suVeaiasPidu alustab KiNG Elon Miisna laulustuudio, tantsuks ansambel „Karavan“, Saarde kõhutantsijad.Pääse: 6€

Pühapäev, 22.JUULI10.00 kOdulOOlaste JalutuskÄik „tuNNe Oma kOduliNNa”

Algus kell 10.00 Kilingi-Nõmme postkontori eest.12.00 sk saarde raNNakuNiNgas/kuNiNgaNNa 2012

Toimumiskoht: Õhtu tn. 2714.00 rula Ja trikiratta demO-esiNemiNe

Toimumiskoht: Rulapark16.00 kONtsertsari „kOiduNi Pikk ON tee“

Ansambel Lootuste Linnutee: Laur Teär ja Meelis LaidoInfo: piletimaailm.com

Orienteerujate esineminekevadistel tiitlivõistlustel

Veiko Vinkel orienteerus kullale.

Ilmast ja põllust

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 6

1944Riigivõim ja kompartei mobiliseerisid

inimesi metsa raietöödele. Nii tuli Kanakü-la inimestel ilmuda Kariste metskonda, kus anti kätte tööots ja teatati, et inimese koh-ta tuleb teha 40 tm puid. Töö tuli lõpetada järgmise aasta 1. aprilliks.

22. detsembril lõpetasid Lodja ja Jäär-ja metskonnad metsaraietööde IV kvartali plaani täitmise. Üle-eestilises kohustuses täita metsatööde plaan 25. detsembriks oli Lodja metskond 133%-ga 5. kohal ja Jäärja mk 125%-ga 7. kohal. Neid edestasid Kivi-nõmme, Haapsalu, Tallinna, Halinga.

24. detsembril arreteeriti 1940. aastast Kilingi-Nõmme jaama vanemana töötanud Elmar Pajo – saksaaegse töö eest määrati 10 a ja saadeti Karagandasse vangi.

1944.–1946. aastail nagu ka 1940–1941 kaitses korda Eestis, valvas kinnipeetuid ja teostas nn kriminaalse elemendi vastast võitlust ENSV Siseasjade Rahvakomissa-riaat ehk SARK (Narodnõi Komissariat Vnutrennih Del – NKVD). Eestis juhtis se-da Boris Kumm, NSV Liidus Lavrenti Be-ria. Kilingi-Nõmme kuulus ENSV Riikli-ku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblas-tivalitsuse alla.

1944. a ilmast: 11- ja 12 jaanuaril oli

külm 20. krati 16.teist jaanuaril tuli vihma siis läks külmale ja külmad ilmad olid siis kuni veebruaari kuu lõppuni. 20 Ve oli külm 22 krati uue tõnise päev oli tuul lõunest õh-ta poole suvise Päikese lootest ka oli suur härmets ja nattuke aega Päikest ka ja vana küünla päev oli pilves suvise päikese tõu-su tuul – ka vana tõnise päev olli pilves õh-ta pool nattuke paistis ka päike ja uue vast-la päew olli Päike ja külm kõik päev ja uue matise päev lõune mere tuul kõik päev Päike peale 24-ta teine päev ka päike ja lõune me-re tuul ja vana madise päew hommikul lõu-neni päike õhta pool pilwes – ja kõik päew põhja ja suvise päikese loode waheld tuul ja teine päew enne olli külm ja päike ja peale Madise päewa teine päew oli jälle päike ja külm ja külmad ilmad kestsid kuni 22. Märt-sini 20.mal Märtsil oli pööripäew kõik päew pilwes. Sadas nattuke lund ka kõik päew lä-bi sadas ja teine päew oli pilwes ka nattuke aega päike paistis ja mõlemad päewad oli keskhomiku ja lõune waheld tuul ja kolmas päew jälle pilves ja suwise päikese tõusu ja põhja waheld tuul. nii siis kaks päewa kesk-homiku tuul ja kolmas päew suwise päikese tõusu tuul ligemal põhja pool ja wana marja päew olli õhta mere tuul ja Päike kõik päew

ja teine päew ka lõune ja õhta waheld tuul õigem ütelda õhta mere tuul hommiku ol-li pilves päewal Päike ja kõwa külm. mõ-lemad Marja päewa ööd olid külmetanud – 10-15-teist kraati külma. Märtsi kuu läbi oli kõwa külm ja päike nii kestis kuni -15-ap-rillini. 14.aprillil oli öö külm 16-krati ja 12 teist Aprillil tulli palju wihma ja teine päew jälle külma ja Päikese paisted nii olli siis ku-ni uue jüri päewani uus jüri päew olli hom-miku wihma ja pool päeva päike vilu õhta tuul kõik päew nii siis olli esimese maini – iga öösi öö külm mõni kord tulli ka nat-tuke wihma ja Vana jüri päew homiku oli paks lumi õhta pool üle suvise päikese tõu-su tuul – mai kuu läbi oli. Vihmane ja külm – juuni kuu läbi sadas palju wihma uue jaa-ni päew tulli hirm palju vihma nii et meil oli põlweni wesi ja kõik koht olli vett täis peale jaani tulli weel kord palju wihma – ja Pöö-ri päewa ilm esimene päew suvise päikese loode tuul nattuke wihma Päike rünk pilvi-tus teine päew. Päike tuul suwise Päikese loodest – ja kolmas päew põhja tuul. Päike rünk pilwitus – nii oli siis Pööri Päeva ilm ja Wana jaani Päew põhja tuul kõik päew päike – Ja wana seitsme wenna päev homi-ku pool müristas ja tulli wihma lõunal ilus ilm kuni õhtani Päike – ja Juuli kuu läbi oli kaunis ilus ilm tulli wihma ja oli ka ilust il-ma nii siis esimese augustini. Augustis olli esimene nädal soe ja kuiw. Pärast läks kül-maks ja olli kuiw ja külm kuu lõpuni Augus-ti kuu lõpp ja Septembri kuu esimene pool ollid külmad ilmad ja tulli ka wihma alati teine pool kuni pööri päewani oli ilus ilm pööri tuuled olid lõunest kõik kolm päewa ja peale pööri päewa olli kuni jõuluni ilu-sad ilmad. tulli nattuke wihma külm algas esimesest Novembrist. lund tulli väha nii et Wanger käis kuni jõuluni – ja jõulu pöö-ri päewa tuul olli nii”.

Jääb pooleli.Olev Paukson

Saksa sõjaväelendur Johannes Kimmel sün-dis 19. aprillil 1918. a Pärnumaal Patil (Rinde-leht.ee).

 

144

Suvehari ja jaanituled on veel vaid loetud päevade kaugusel. Põhjala lühikeste valgete suveööde aeg hak-kab täis tiksuma. Üks iidne müüt kõneleb, et igavesti noored taeva-sed armastajad Koit ja Hämarik kohtuvad ainult üks kord aastas. „Ja kui Hämarik kustuva Päike-se (lambi) armastatu kätte ulatab, järgneb sellele käepigistus ja suud-lus ja Hämariku põsk punetab ning kumab roospunasena taevalt seni, kuni Koit jälle valguseandja süütab ning kollakas paistus taeval kuulu-tab uuesti tõusvat Päikest.“ Selle müüdi teksti laenasin ekspresidendi Lennart Meri „Hõbevalgest“.

Maainimesed tunnevad oma elukorralduse tõttu „hommikul va-ra tööle – õhtul hilja voodi“ müüdis kirjeldatud loodusnähtuse muidugi ära. Pärast roosatavat päikeseloo-jangut helendab põhjakaare taevas kuldselt uue päikeseuni. Hommi-kune koiduvalgus saabub enne, kui öine hämarus kustuda jõuab. Ast-ronoomide seletuse kohaselt möö-duvad ööd meie laiuskraadidel mai keskpaigast umbes juuli teise poo-leni nn tsiviilse hämarikuga. Öö on nii valge, et kõik esemed on äratun-tavad, tehisvalguse abita näeb kirja

lugeda. Taevatähti aga heledal tae-vavõlvil ei näe. Lõunapoolsetele vä-liskülalistele olevat nähtus uskuma-tu kogemus või ebamaine ime! Mei-le on selline olukord nii igapäevane, et ei tekita erilist huvi… Kõik suve vastuvõtu ja pööripäeva päikesesei-saku (päike on „pesas“ kolm päeva, üks enne ja teine pärast pööripäe-va) muistsed kombetalitused oleme koondanud jaanilaupäevale. Palju-võitu nagu?!

Kui suvistepühiks pidid kõik külvitööd tehtud olema, siis jaani-päevaks oli talus sõnnik kesale ruk-ki alla veetud ja põld mustaks kün-tud. Tänapäeval me nii väga ei kii-rusta – sügised on pikemaks veni-nud ja varane rukkikülv tähendab orase ülekasvamist enne lumetule-kut. Peatähelepanu kuulus heinateo-le – „ennejaanipäevase heina süle-täis olla väärt sama palju kui kaks peale jaani niidetud sületäit“. Meie põlvkond nimetab sellist niidet vi-tamiinheinaks. Pole need arusaami-sed põllupidamisest sajanditega pal-ju muutunud, kehtivad praegugi.

Suvise pööripäeva ilmaennus-tused on ka jaanipäevale üle kan-tud. Põllumeeste suurimaks mureks olnud vihmaajad, nagu on nüüdki.

Levinud ütlemised, et „enne jaani palu vihma, pärast tuleb isegi“ ja „ ennejaani vihm on enam väärt kui kogu Riia linn“ viivad mõttele, kas varem on juunikuu põuaperioodi-des vaevelnud rohkem kui sellel sajandil? Tänavugi olevat Pärnu – Rapla – Keila – Väike-Maarja joo-nelt põhja poole sadanud selles kuus 80–100 mm vahel vihma (meil Ti-hemetsas 46 mm).

Keskmiseks sademete kogu-seks kuus võib kevadel arvata 50–70 mm. Muidugi sõltub see kohali-ku ilmastiku omapärast, maastiku iseloomust. Metsa-alade kohal ko-guneb sajupilvi rohkem kui lageda-tele põldudele, sajuhulgad on see-tõttu erinevad.

Jõgeva ILMAHUVI kesku-se agrometeoroloogide arvestused näitasid, et õhusooja on tänavu ko-gunenud vähem kui eelmistel aas-tatel. Loodusele on see hästi mõju-nud, nii lopsakalt roheline, enam-vähem tavapärasel ajal õitsemine sobivas arengufaasis lubab korra-likku saaki loota. Muidugi, kui va-hepeal midagi… ei taha ära sõnuda! Aprill oli meil jahe, aga väga kuiv; suhteliselt sademetevaene tuli mai-kuu. Soojalaine viimasel dekaadil

viis looduse 6–7 päeva võrra edu-maasse, mis on praeguseks aga ja-hedate ilmade tõttu tagasi tõmma-nud. Kui aiaviljad ei taha hästi ede-neda, siis heintaimik kasvab väge-valt. Tänu jahedamatele aegadele kasvu algul oli võrsumine ja lehes-tikumassi juurdetulek suurem kui eelmiste aastate palavuses. Kõrgem õhutemperatuur kiirustab enneaeg-sele õitsemisele ja seemne valmi-misele. Sama kehtib suviviljaoraste kohta – võrsumine olevat põldudel hea. Kohati on märgatud odraoras-tel lehetippude kolletumisi, põhjust veel selgitatakse. Ilmastiku süüd ei tohiks olla, kahjureid pole märga-ta?! Kartulipõldudel pole mardika-te leidusid kuulda (?); tänavu puhu-vad tormituuled rohkem läänekaa-rest – kartulimardikate suurim le-viala on olnud Lõuna-Venemaal ja nii pole meile sealt lisa saabunud. Külmakahjustusi on kartulil koha-ti seal, kus mahapanek oli hästi va-rajane; mai keskpaiga või teise poo-le mahapanek on tärkamas. Talivi-li on pead loonud, Jõgeval märgati esimesi õisi. Edela-Eestis on kesk-mine talirukki õitsemise aeg 17.–19. juuni paiku, ilmad pole võib-olla kõige soodsamad õitsemiseks

– hoogsajud vahelduvad selgimis-tega, püsivalt kuiva pikemalt ei pea. Vähemalt esialgu näib nii. Ida-Eu-roopa lõunapoolseis riikides, Lõu-na-Venemaal võimutseb pikemat aega väga suur palavus – põhjalaiu-selt pressib külma õhku lõuna poo-le, mis Läänemere maade kohal il-mamuutusi korraldavad. Tugevad hoogsajud paikkonniti jätkuvad, suuremad äikesetormid on senini Eesti piiridest kaugemalt möödu-nud, Skandinaavias ja Peipsi järve idapoolsel alal võimutsenud. Põhja-Soomes Lapimaal seevastu on sada-nud aeg-ajalt lumelörtsi.

Ilmaennustamine pole tänavu lihtne. Sellegipoolest – edukat hei-naaega, põllumehed!

SVEa randmaa

V i i m a S E d UUdiSEd:

K a r T U L i m a r d i -K a d L E n daVa d J U b a HOOLEga!

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 7

Teine jälg Ströbeckis

KiLingi-nÕmmESUVEVÕrKPaLLiTUrniir

aeg: 22. juuni 2012 kell 16.00.Koht: Kilingi-Nõmme, Õhtu tn 27 – RANNALIIVAVÄLJAKUL.Võistlusklass: VABA.Võistkonna suurus: 3 + 1.Võistkondade arv piiratud – max 6 kiiremat võistkonda.Võistluste süsteem: mängitakse kahes grupis, geimidega parem kolmest.

Loosimistulemused ja ajakava ilmub SK Saarde kodulehel 21.06 õhtul. Ala-grupi võitjad mängivad omavahel I ja II kohale, teised III ja IV kohale, kol-mandad V ja VI kohale. Vastavalt võistkondade arvule jääb korraldajale õi-gus süsteemi muuta, teavitades sellest ka osalejaid.

Osavõtumaks: 8.-€ võistkond SK Saarde a/k 221013976311registreerimine: spordihoone@sksaarde.ee 21.06 kl. 19.00.autasustamine: esikohale rändkarikas ja meened.Ülejäänutele meened vastavalt tulemusele.info: Toivo Tallo 5332 6785 toivo@sksaarde.ee

26. mail toimunud Kimberi Klubi 5. lahtistel meistrivõist-lustel lamades surumises kor-duste peale esindas SK Saardet kolm sportlast. Oma keha ras-kust kangil (noortel ½ keha ras-kust) tuli sirgetele kätele lüka-ta maksimum arv kordi. Noorte arvestuses saavutas kuue osale-ja hulgas kolmanda koha Timo Tamm (48 korda). Edward Oks tuli samuti kolmandaks, suru-des 105-kilost kangi 20 korda. Esikoha tõi Saardesse Tanel Buström kuni 100 kilo kaalu-vate meeste arvestuses, surudes 92,5-kilost kangi 24 korda.

Nädal hiljem korraldas ekskulturist Irene Mikk sünnipäeva puhul Audrus jõualade mitmevõist-luse, kus oli kõrge võistlustase. Auhinnalisi koh-ti jagus meiegi sportlastele. Aive Vahter võidut-ses sangpommi rebimises ja käesurumises. Ma-dis Jõgi ja Assar Tallo olid võidukad lamades su-rumises, kus häid tulemusi näitasid veel Tanel ja Tauri Ringas. Kristjan Puusep tuli tugevas meeste

konkurentsis sangpommi rebimises ja käesurumi-ses neljandaks.

Samaaegselt Tõstamaa suvepäevadega 9. juunil, esindas Aive Vahter Eesti sangpommikoondist Jõ-geval toimunud Balti matšil. Pisut tõbisena võistel-des tuli naisveteranide arvestuses küll esikoht Eesti-le, aga sellest ei piisanud, et saavutada kokkuvõttes lõunanaabrite järel enamat kolmandast kohast.

Mai keskpaiku oli hinnapakkumiste tulemusena selgunud Kilingi-Nõm-me staadioni rekonstrueerija. Võiks isegi öelda, uue staadioni ehitaja. Sel-leks on heade kogemustega staadioni-de rajaja Lemminkäinen OÜ.

Kevade lähenedes langetati ehi-tusalale jäävad puud. Sponsorkorras puude langetamise ja transpordiga andis oma panuse kohalik metsafir-ma Mets ja Põld OÜ. 4. juunil alusta-ti kaevetöödega. Praeguseks on vana

pinnas koristatud ja tööd alustavad trenaažipaigaldajad. Hea koostöö tu-lemusena saab ka kelgunõlv uue väl-janägemise, millele peaks edaspidi ühiselt mahtuma talvemõnusid nau-tima nii lumelaudurid kui lihtsalt kelgutajad.

Sügiseks valmiva Kilingi-Nõm-me kergejõustiku- ja jalgpallistaa-dioni ehitustööde kulgemisest saab pilte vaadata Facebookis.

ToIVo TALLo

Algas staadioni ehitus

Viimaseks võistluspäevaks olid suvemängud toimunud juba kolmel spordialal. Saarde valla võistlejad saa-vutasid jooksukrossis ja orienteerumises teise, jahilaskmises üheksanda koha.

Lõppvaatusele, 9. juunile planeeritud 8 võistlusmängu või spordialaga saadi samuti suurepäraselt hak-kama. Üldkokkuvõt-tes saavutati Audru valla järel II koht. Va-hest isegi hinnatava-maks võime pidada üldvõitu kergejõusti-kus. Selle eest tänu-sõnad eelkõige noor-te treeningrühma ju-hendajale Kuro Lin-gile, aga samuti kõigi-le teistele spordipäeval osalejatele. ToIVo TALLo

Saarde vägilased võistlesid Pärnus,Audrus ja Jõgeval

Saarde valla köietõmbajad ei saanud Tõstamaa suvemän-gudel vastu vaid Häädemeestele.

51. Pärnumaa suvemängud Tõstamaal

Kairi Rist sai kuulitõukes teise koha!

Seekord toimus Ströbecki (meie sõpruslinn Euroopa kultuuriküla liikumises) Maiturniir males juuni algul. Kui eelmisel aastal möö-dus 1000 aastat malemängu selles malekülas, siis nüüd peeti 50. juubeliturniiri. Mai viima-sel päeval asusime teele Ströbecki suunas. Jäl-legi tuli läbida tuttavaid kohti , aga valisime esimeseks ööbimiskohaks Poola linna Toruni. Nagu ikka Poola linnades on vanalinnas pal-ju kirikuid. Üks uhkem kui teine ja teine jäl-le omapärasem ja kolmas hoopis lähiajal ehi-tatud. Teeolud sinnasõiduks olid väga huvita-vad-kitsavõitu teed looklesid nii põldude va-hel kui ka nagu ürgmetsas. Neil teedel üldi-selt üle 50 ei sõitnud. Toruni omapäraks olid piparkoogid, neid pakuti igasugu kujudes ja pakendites. Reede hommikul sõitsime Poz-nani suunas ja sealt edasi oli tee juba tuttav. Aastaga olid poolakad kiirtee valmis saanud ja Saksa piirini oli vaid kihutamise vaev. Mui-dugi tuli ka Saksamaal meie mõistes ülikii-relt sõita, et mitte kaasliiklejaid häirida. Ree-de õhtul võtsid meid vastu eelmise aasta võõ-rustajad ja rõõm kohtumise üle oli mõlema-poolne.. Sel aastal oli võetud kavva malesi-multaan. Seda andis RM Judith Fuchs, kes on mänginud ka Saksamaa naiskonnas male-olümpial. Paari tunni pärast tuli Karelil vas-tu võtta kaotus ja ta sai puhkama ,et järgmisel

päeval edukalt mängida. 2. juunil toimus neljas grupis 58 võistkonna osavõtul 50. Maiturniir neljaliikmelistele võistkondadele. 3 võistkonda olid Hollandist, 1 Ungarist, 1 Eestist ja esma-kordselt 1 Poola võistkond. Eelmise aasta D-grupi võitmise eest saime C gruppi. Seekord tuli mängida 14 võistkonnaga ja seda Ströbec-ki restoranis. Saime 6 matšivõitu, 3 matšikao-tust ja 5 jäid viiki. Partiipunkte saime 36 ja see tulemus andis meile 5. koha. Grupi võitis üks Berliini võistkond , teine Berliini võistkond jäi meist tahapoole. Eelmise aasta võistkonnast mängisid Eiki, Olev ja Kaja, uue liikmena Ka-rel. Kristi ja Margit pidid suhtlema pressiga ja tegema tõlke - ja fotograafitööd. Õhtul toimus kõigile väliskülalistele vastuvõtt õhtusöögiga. Mõne tunni jooksul sai vesteldud möödunust päevast ja poolakad soovisid sõprussidemeid laiendada ning meid külla kutsuda. Peale vas-tuvõttu toimus maleplatsil tants kõigile ja see-ga võis seal edasi pidutseda.

Pühapäeva hommikul kella 10-ks sai ko-gunetud hüvastijätuks maleplatsile. Mõned ju-tud, mõned pildid , kallistused ja jälle asusi-me teele Eesti poole. Seekord võtsime suuna Wroclawi - teel olles möödusime suurtest lin-nadest nagu Leipzig ja Dresden. Wroclaw võt-tis meid vastu vihmasaju ja jahedusega. Aga linn oli ise vaatamist väärt. Ülikool, kirikud

, Raekoja plats, vanad hooned - oli mida vaa-data. Ja Wroclaw valmistus jalgpalli EM-ks. Keskväljakul oli suur lava ja käis kontsert. Turg oli kella 9 õhtul täies hoos – sai osta pal-jude Euroopa maade toodangut.

Ja nüüd esmaspäev. Algas 21-tunnine ko-dutee läbi Poola, Leedu ja Läti Kilingi-Nõm-me. Kuni Varssavini oli käsil kiirtee ehitus,

aga õnneks pikki ootamisi ei olnud. Teel olles sai tehtud maasikapeatus, paa-

ri söögikohta külastatud ja tankida ja olimegi kodus. Kiirvisiit malekülla jälle tehtud ja tä-nud toetajatele -Eesti Kultuurkapitalile ja Saa-rde Vallavalitsusele.

EiKi LEHEmETS

Nr 5 (129) kolmapäev, 20. juuni 2012 8

PottsepatöödPliidid, ahjud,kaminad,

ehitus ja remontTel. 55 506 605 Hannes

e-mail kollo12@hot.ee

Soodsalt ilmastikukindel Siberi lehisest terrass, voodrilauad vms höövelmaterjal ja saematerjal teie koju, vajadusel koos trans-pordiga. Soovi korral toodame ka muud höövelma-terjali männist ja kuusest.Rohkem infot: www.wellmax.ee või 56 85 45 01

TeadeAlates 1. juunist kuni 31. augustini 2012

on Kilingi-Nõmme spordihoone nädalavahetustel SULETUD.

Tööpäevadel on avatud kell 13.00–20.00.Spordihoone on 25.06–13.07

SULETUD kollektiivpuhkuseks.

Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00–10.00Kilingi-Nõmme klubi eeskell 10.30–13.00

III kvartalis5. ja 19. juuli2. ja 16. august6. ja 20. september

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil mak-seid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantstee-nuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mõisakülalinnavalitsuse juures

II kvartalis25. juunikell 10.00–12.00III kvartalis9. ja 23. juuli13. ja 27. august10. ja 24. septemberkell 12.00–14.00

Pangabuss peatub:

HEINO KOOBAS 21.04.1929 – 20.05.2012

SILVI MÄGI 01.07.1934 – 21.05.2012

RENATE TALVIK 29.04.1950 – 01.06.2012

ERICH PARVE 10.02.1955 – 06.06.2012

LEO KARTAU 03.07.1932 – 10.06.2012

AINO STATšENKO 02.05.1926 – 12.06.2012

ABIGAIL KUKKE 31.05.2012KELLI VILL 01.06.2012

Bussid väljuvad:10.25 Kanaküla 10.30 Taganõmme10.40 Kamali10.50 Tõlla11.00 Riitsaare11.10 Tihemetsa11.15 Allikukivi

10.30 Jäärja10.40 Veelikse10.50 Tali11.10 Laiksaare11.30 Kalita

Tagasisõit kokkuleppel.

24.06. kell 12.00 Saarde kalmistupüha

FIIVA OTSTAVEL 94JOHANNES TEDER 92JAAN KRAAV 89ELMI SEPP 88LEMBIT REINOK 87AINO MÄGI 87AUGUST KARTAU 86ALAIN PALMEOS 83ERNST PIKKOR 83VILMA TALTS 82LINDA NÖÖRMANN 82MARTIN LUHAKÄÄR 82VILMA RICHTER 81VAIKE GUSTAVSON 81AAVO KÕIV 81JAAN JÕGI 80HÕLME KOITMÄE 80MAIMU MÄE 80AINO PÄRNI 80LEONHARD PETERS 80URVE NUUT 75JAAN KAHA 75LEA GROSS 70HELGI SAAR 70LEO TEDREMÄE 70

Talupäevale on külla oodatud kõik pere liikmed alates väiksematest kuni suuremateni. Päris pisi-kestega tegeleb Lotte ning nii lapsed kui täiskasva-nud saavad osa võtta käsitöötubadest. Kogu päeva kestel on avatud taluturg – käsitöö ja eestimaise toi-du valikut pakuvad kohalikud meistrid ning taluni-kud. Saab näha ja kuulda, kuidas valmib talutoit, ning tutvuda kohalike meistrite tegemistega.

Selle ürituse üheks osaks on taluturg. Otsime kauplejaid Saarde vallast. Oodatud on käsitööli-sed, talukaup, koduloomad, hoidised jne – kõik, mis sobib taluturule (mitte Poola kaup!).

Palume ühendust võtta 5104292 Jüri Vainuki-vi. Kauplemine on tasuta.

Kuna Vango talu asub ürgses looduses, sõidab kohale ka Aleksei Turovski, kes tutvustab siinseid loodusväärtusi. Noored rahvamuusikud õpetavad pärimustantse. Talupäeva juhivad Margus Abel ning rätsepmeister Kiir. Õhtu lõpetab ansambel Taffic.

Reedel, 22. 06. kell 16 Kilingi-Nõmmes Õhtu 27VI Käbiküla Cup

Reedel, 22. 06. kell 18 PKHK Voltveti KK-sKellaviietee

Reedel, 22. 06. kell 20 AllikukivilAllikukivi jaanituli

Reedel, 22. 06. kell 19 Tali Seltsimaja pargisTali jaanituli

Laupäeval, 23. 06. kell 10 Kilingi-Nõmme LipuväljakulVõidupüha tähistamine

Laupäeval, 23. 06. kell 10.30 Kilingi-Nõmme SuveaiasEakate hommikukohv

Laupäeval, 23. 06. kell 21 Kilingi-Nõmme SuveaiasKilingi-Nõmme linna jaanituli

Pühapäeval, 24. 06. kell 12 Saarde kalmistupühaLaupäeval, 30. 06. Tihemetsas

Külastusmäng „Unustatud mõisad 2012”30. 06.–01. 07. Tihemetsas

XXXV Eesti Looduseuurijate Päevad Pühapäeval, 01. 07. Tihemetsas

Külastusmäng „Unustatud mõisad 2012”

Reedel, 13. 07. Vango puhketalusVango talupäev

Laupäeval, 07. 07. kell 15 Kilingi-Nõmme SuveaiasIlusa Muusika Festival Schilling

Pühapäeval, 15. 07. kell 9 Kilingi-Nõmme SuveaiasLaat (Aino Värbu)

Neljapäeval, 19. 07. TihemetsasKülastusmäng „Unustatud mõisad 2012”

20.–22. 07. Kilingi-Nõmme Linnapäevad

Pühapäeval, 29. 07.Kilingi-Nõmme 10. triatlon

Reedel, 13. juulil V a n g o P u h k e t a l u

TALUPÄEVk o g u p e r e l e !