Embed Size (px)
DESCRIPTION
http://www.oruvald.ee/files/Seletuskiri_Phja-Lnemaa_hinemise__1.doc
Citation preview
PROJEKT. VERSIOON 1. Seletuskiri
Nõva valla, Oru valla, Risti valla ja Taebla valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse,
territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta
Käesolev seletuskiri on Nõva valla, Oru valla, Risti valla ja Taebla valla ühinemislepingu (edaspidi Lepingu) lisa ja lahutamatu osa ning selles kirjapandud seisukohti arvestatakse Lepingu tõlgendamisel. 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise protsessi ettevalmistus
Nõva vald, Oru vald, Risti vald ja Taebla vald algatasid omavalitsuste ühinemise vastavalt Oru Vallavolikogu otsused 04.12.2012 nr 155, 22.01.2013 nr 168 ja 19.02.2013 nr 174; Nõva Vallavolikogu otsused 11.01.2013 nr 2 ja 15.02.2013 nr 5; Risti Vallavolikogu otsused 09.01.2013 nr 1, 30.01.2013 nr 5 ja 20.02.2013 nr 7; Taebla Vallavolikogu otsused 20.12.2012 nr 114, 24.01.2014 nr 118 ja 21.02.2013 nr 122.
Ühinemisläbirääkimiste pidamiseks moodustati ühinevate vallavolikogude poolt neli komisjoni järgmiste liikmetega:
Juhtkomisjon: Mati Kallemets (Taebla vald, Arno Kelnik (Oru vald), Aldo Tamm (Nõva vald), Andres Liiv (Risti vald).
Haridus- ja kultuurikomisjon: Jaanus Mägi (Taebla vald), Õnne Pool ja Andres Kampman (Oru vald), Peeter Kallas (Nõva vald) ja Rein Kaljuvee (Risti vald).
Sotsiaalkomisjon: Ülle Erman (Taebla vald), Varje Paaliste (Oru vald), Kalle Saar (Nõva vald) ja Elvo Leppmaa (Risti vald).
Majanduskomisjon: Taivo Kaus (Taebla vald), Elvo Leppmaa (Risti vald), Andres Kampmann ja Arno Kelnik (Oru vald) ja Enn Laansoo (Nõva vald).
Komisjonide ülesandeks oli luua eeldused ja koostööplatvorm valdade ühinemiseks. Selle tarvis peeti oluliseks:
Kaardistada valdade seisukohad vallaelu eri valdkondades ja selgitada seisukohtade kujundamiseks tarvilike arutelude, analüüside ja küsitluste vajadus ;
Valmistada ette komisjonide töökoosolekud ja need tulemuslikult läbi viia. Läbirääkijate erimeelsuste korral otsida lahendusi vastuolude ületamiseks ja positiivse edasimineku saavutamiseks;
Teavitada avalikkust ühinemisega kaasnevatest võimalikest muudatustest, kasutades selleks avalikke kohtumisi ja erinevaid teabekanaleid;
Viia läbi avalikke arutelusid, et tagada elanike võimalik lai kaasamine ühinemisega seotud aruteludesse ja saada sisend ühinemisläbirääkimistesse;
Koostada ühinemisläbirääkimise tulemusena ühinemislepingu projekt ja valmistada ette rahvaküsitluse kord ning esitada need dokumendid asjaomastele vallavolikogudele otsuste tegemiseks.
Ühinemisläbirääkimiste protsessijuhtimist, dokumentide ettevalmistamist ja koostamist toetasid Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ühisprojekti rahastusel Mikk Lõhmus
1
(TTÜ Ragnar Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudi lektor) ja Rivo Noorkõiv (Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus Geomedia konsultant).
2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise põhjendus ja taotlused
Ühinemisläbirääkimisi pidavad vallad omavad varasemat head koostöökogemust. Aastatega on selgunud ühinemispiirkonna arengu kitsaskohad ja soov neid üheskoos lahendada. Arutelude käigus jõuti seisukohale, et tänane omavalitsuste territoriaalne halduskorraldus pärsib piirkonna edasist arengut. Ennekõike nähakse, et
Piirkonna elanike arv väheneb, toimub väljaränne ja soolis-vanuseline struktuur ei soosi rahvastiku taastootmist. Piirkonnas pole suudetud piisavalt tagada elanikele pikaajalist turvatunnet, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja luua eeldusi uute elanike sisserändeks ja töökohtade tekkeks.
Administratiivsed piirid on pidurdanud piirkonna arenguks vajaliku taristu rajamist ja teenuste komplekset arendamist mitmetasandilise integreeritud valitsemise eeliseid kasutades. Omavalitsusted ei suuda eraldi tegutsedes esindada piisavalt oma poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke huve piirkonnana.
Omavalitsusüksuste rahalised ressursid ei võimalda palgata kõiki vajalikke spetsialiste avalike teenuste kvaliteetseks osutamiseks, osa tegevusi on dubleeritud. Omavalitsusüksused praegusel kujul ei ole piisavalt haldussuutlikud kohaliku elu korraldamiseks, et kasutada täielikult piirkonna arengupotentsiaali. Killustatult tegutsedes ei suudeta kõigis eluvaldkondades vajalike tulemuslike kokkulepeteni jõuda.
Omavalitsusüksustes ei ole suudetud viia ellu tõhusat piirkondlikku arendus- ja investeerimispoliitikat. Omavalitsuslike ülesannete täitmises on majanduslikult põhjendamata kattuvusi ja samas puuduvad mitmed vajalikud kvaliteetsed avalikud teenused, kuna ühe omavalitsusüksuse väiksusest ning võimekusest tulenevalt on nõudlus ja sellest tulenev teenuste osutamise efektiivsus väga madal.
Ebamõistlikult palju aega ja energiat läheb tegevuste vastastikusele kooskõlastamisele ja teenuste vastastikku arveldusele.
Omavalitsusüksuste eelarved ei võimalda vajalike investeeringute elluviimist ja projektide omafinantseeringute katmist, sh riiklike ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasamist.
Omavalitsuste ühinemise läbi soovitakse moodustada ühine haldussuutlik kohaliku omavalitsuse üksus, mis:
Lähtub terviklikusest ja ühtsetel põhimõtelel teostatavast kohalikust sotsiaal-, majandus-, kultuuri- ja keskkonnapoliitikast ning tagab piirkonna tasakaalustatud sotsiaal-majandusliku arengu.
Osutab elanikele kvaliteetseid, kättesaadavaid ja majanduslikult tõhusalt korraldatud seadustega määratud (haridus, noorsootöö, sotsiaalne turvalisus, ühistransport, keskkonnakaitse, kommunaalmajandus jt) ja vabatahtlikult võetud vajadustest lähtuvaid avalikke teenuseid, seistes seeläbi vallaelanike õigustatud huvide täitmisel.
Loob omavalitsusüksuse asjatundlikuks juhtimiseks tegusa struktuuri, komplekteerib motiveeritud ametnikkonna, keda iseloomustab kliendikesksus, oskusteave ja otsustuspädevus.
Võimestab kodanikuühiskonna arengut läbi kohapõhise alt üles initsiatiivide ja hästi funktsioneeriva koostöö valla arengust huvitatud osapooltega.
2
Laiendab kohalikku demokraatiat ja stimuleerib kodanikuvastutusele suunatud teostusvõimaluste elluviimist.
Võimestab omavalitsusüksuse suutlikkust osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides, suurendab võimekust taotleda Euroopa Liidu ja teiste abiorganisatsioonide vahendeid kohaliku elu parendamiseks.
Ühisläbirääkimiste arutelude juhiti tähelepanu ka teatud riskidele, mis võivad mõjutada ühinemise läbi soovitava positiivse mõju saavutamist. Nendeks on:
Ühinemisläbirääkimiste käigus mitmed algselt ühinemisest huvitatud omavalitsusüksused loobusid, mistõttu võib tekkida vajadus omavalitsuste ühinemisprotsessiga edasiminekuks, et hõlmata suurem piirkond Läänemaal. Sellest tulenevalt ei suudeta ühinemisega seotud vajalikke ümberkorraldusi piisava kiiruse ja põhjalikkusega teostada. Riske maandab tugev meeskonnatöö, ametnike asjatundlikkus ja paindlik töökorraldus reformiga kaasnevate ümberkorralduste läbiviimisel.
Avalike teenuste kättesaadavuse halvenemine kaugemates piirkondades. Selle ärahoidmiseks on otstarbekas säilitada teeninduspunktid kõigis ühinevates omavalitsustes ja tugevdada vabakondade institutsionaalset suutlikkust.
Valla mõnede osade ebaproportsiaalne esindatus volikogus, mida aitab vältida valijaskonna aktiivsus, tugev külaliikumine ja huvigruppide teadlik konstruktiivne osalemine kohaliku elu otsustusprotsessides.
Rahaliste vahendite vähesus, mis ei võimalda kavandatut piisavalt kiiresti ja vajalikus mahus ellu viia. Oluline on suunata vahendid prioriteetsetesse tegevustesse ning tagada vajadusel lisavahendite hankimine.
3. Ühinemispiirkonna elanikkond ja pindala
Ühinemispiirkonda kuuluvad Nõva vald, Oru vald, Risti vald ja Taebla vald, mis asuvad Läänemaa maakonna kirdeosas. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta alguse seisuga ühinemispiirkonnas kokku 4674 inimest, mis on moodustas 18% Läänemaa elanikkonnast. Ühinemispiirkonna pindala on 636,2 km², mis moodustab 27% Läänemaa pindalast.
Tabel 1. Ühinemispiirkonna elanike arv ja pindala
Omavalitsus-üksus
Elanikke (01.01.2013 Rahvastikuregister)
Osakaal (%)
Pindalakm²
Osakaal(%)
Nõva vald 386 8,3 129,6 20,4
Oru vald 889 19,0 197,8 31,1
Risti vald 889 19,0 167,8 26,4
Taebla vald 2510 53,7 141 22,1
Kokku 4674 100,0 636,2 100,0
Territooriumil on 39 küla ja 3 alevikku, mille põhjal moodustub ühinemispiirkonnas 8 paikkonda: Nõva vallas Nõva ja Variku paikkond, Oru vallas Linnamäe ja Jalukse-Seljaküla paikkond, Risti vallas Risi ja Piirsalu paikkond ja Taebla vallas Taebla ja Palivere paikkond (Joonis 1).
3
Joonis 1. Ühinemispiirkonna paikkonnad ja elanike ruumiline jaotus
Ühinevate omavalitsuste elanike soolis vanuselist struktuuris iseloomustab joonis 2.
Nõva valla rahvastik 2013 a.
25 20 15 10 5 0 5 10 15 20 25
0-4
10-14
20-24
30-34
40-44
50-54
60-64
70-74
80-84
Mehed 2013 Naised 2013
Oru valla rahvastik 2013 a.
60 40 20 0 20 40 60
0-4
10-14
20-24
30-34
40-44
50-54
60-64
70-74
80-84
Mehed 2013 Naised 2013
Risti valla rahvastik 2013 a.
50 30 10 10 30 50
0-4
10-14
20-24
30-34
40-44
50-54
60-64
70-74
80-84
Mehed 2013 Naised 2013
Taebla valla rahvastik 2013 a.
140 100 60 20 20 60 100 140
0-4
10-14
20-24
30-34
40-44
50-54
60-64
70-74
80-84
Mehed 2013 Naised 2013
4
Nõva, Oru, Risti ja Taebla valdade rahvastik 2013 a.
250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250
0-4
10-14
20-24
30-34
40-44
50-54
60-64
70-74
80-84
Mehed 2013 Naised 2013
Joonis 2. Ühinemispiirkonna omavalitsuste eelnike soo-ja vanusstruktuur (Allikas Rahvastikuregister)
Elanike soo- ja vanuskoostist iseloomustab tööturule tulevate noorte aastakäikud suhteliselt suur osakaal, mistõttu on oluline neile inimestele pakkuda kohapeal paremaid elamis-, töö- ja vaba aja võimalusi. Alla 15. aastaste laste arv on vähenev ja eeldab koolivõrgu korrastamist, samas võimaldab iga inimese erivajadustega enam arvestada. Kasvab eakate osakaal, seda eriti naiste osas. Kuna tegemist on hajaasustuspiirkonnaga, siis on oluline reageerida senisest enam üksikisikute toimetuleku vajaduse tagamisele.
4. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise läbiviimise protsess
Ühinemisläbirääkimiste käigus toimus ... komisjonide kokkusaamist. Viidi läbi .... avalikku rahvakoosolekut, millel tutvustati ühinemislepingu projekti ja saadi tagasiside elanikkonnalt.. Rahvaaruteludel osales ... inimest.
Ühinemisteemaline rahvahääletus viidi läbi ajavahemikul .. ja selle tulemused osutusid järgmiseks: ................
5
5. Ühinemispiirkonna arengut iseloomustavad olulisemad arengutrendid
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
Taebla vald
Oru vald
Risti vald
Nõva vald
Ela
nike
arv
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Joonis 1. Elanike arvu dünamika 2005-2013 (allikas: rahvastikuregister)
Sündide arv 2005-2011
0
5
10
15
20
25
30
35
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Taebla valdRisti valdOru valdNõva vald
Joonis 2. Sündide arvu dünaamika 2005-2011 (allikas ESA)
Surmajuhtude arv 2005-2011
05
1015202530354045
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Taebla valdRisti valdOru valdNõva vald
Joonis 3. Surmade arvu dünaamika 2005-2011 (allikas: ESA)
Sisseränne 2005-2011
0
20
40
60
80
100
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Taebla valdRisti valdOru valdNõva vald
Joonis 4. Sisserände dünaamika 2005-2011 (allikas: ESA)
6
Väljaränne 2005-2011
020
40
6080
100120
140
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Taebla valdRisti valdOru valdNõva vald
Joonis 5. Väljarände dünaamika 2005-2011 (allikas: ESA)
Rändesaldo 2005-2011
-80
-60
-40
-20
0
20
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Taebla valdRisti valdOruNõva
Joonis 6. Rändesaldo 2005-2011 (allikas: ESA)
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Inim
este
arv
Ränne
Loomulik iive
Joonis 7. Nelja omavalitsuse (Nõva, Oru, Risti ja Taebla vald) ränne ja loomulik iive perioodil 2005-2011 (allikas: ESA)
Tabel 1. Tööturusurve indeks sisuga 01.01.2013 (allikas: Rahvastikuregister)
Rahvastik vanuses5-15
Rahvastik vanuses 55-64
Tööturusurve indeks
Nõva vald 20 60 0,33
Oru vald 85 105 0,81
Risti vald 80 124 0,65
Taebla vald 300 345 0,87
Kokku 485 634 0,76
7
Joonis 8. Kuude keskmine registreeritud töötus 15-64-aastase elaniku kohta (allikas: Töötukassa)
Joonis 9. Omavalitsuses registreeritud tööandjate poolt loodud töökohtade arv ja omavalitsuses registreeritud FIE-de arv 15-64-aastase elaniku kohta (allikas: EMTA)
Joonis 10. Eraõiguslike ühingute EMTAK tegevusalade arv (allikas: Äriregster)
0
1000000
2000000
3000000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
EUR
Taebla valdRisti valdOru valdNõva vald
Joonis 11. Eelarvetulud 2005-2012 (allikas: Rahandusministeerium)
8
Eelarve tulude dünamika omavalitsustes 2005-2012
0
200 000
400 000
600 000
800 000
1 000 000
1 200 000
1 400 000
Mak
sutu
lud
Toet
used
Teen
used
jaka
ubad
Muu
dte
gevu
stul
ud
Mak
sutu
lud
Toet
used
Teen
used
jaka
ubad
Muu
dte
gevu
stul
ud
Mak
sutu
lud
Toet
used
Teen
used
jaka
ubad
Muu
dte
gevu
stul
ud
Mak
sutu
lud
Toet
used
Teen
used
jaka
ubad
Muu
dte
gevu
stul
ud
Taebla vlad Risti vald Oru vald Nõva vald
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Joonis 14. Eelarvetulude liigiti 2005-2012 (allikas: Rahandusministeerium)
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
EU
R
Nõva vald 136 787 162 039 179 336 209 178 171 502 166 868 170 250 180 860
Risti vald 251 392 307 770 390 025 472 064 416 772 371 556 407 231 422 773
Oru vald 249 889 308 634 432 104 460 475 374 621 368 923 376 716 388 610
Taebla vald 776 455 958 684 1 205 317 1 347 023 1 130 560 1 055 615 1 107 482 1 148 849
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Joonis 15. Tulumaksu laekumime omavalitsustes (allikas: Rahandusministeerium)
0,0
300,0
600,0
900,0
1200,0
1500,0
2005 1194,7 390,1 390,0 197,9
2006 1228,3 400,9 393,6 203,5
2007 1260,5 422,3 410,8 192,3
2008 1239,5 420,2 416,8 188,6
2009 1179,1 390,9 400,6 172,2
2010 1138,1 381,3 389,6 174,3
2011 1142,1 371,5 401,8 161,7
2012 1105,9 370,7 388,3 164,0
Taebla vald Oru vald Risti vald Nõva vald
Joonis 16. Keskmine maksumaksjate arv aastas (allikas: Rahandusministeerium)
9
0,0
200,0
400,0
600,0
800,0
1000,0
1200,0
EU
R
Taebla vald 649,9 780,5 956,2 1086,7 958,8 927,5 969,7 1038,8
Oru vald 640,6 769,8 1023,3 1095,9 958,3 967,7 1014,0 1048,4
Risti vald 644,6 782,0 949,5 1132,5 1040,4 953,7 1013,6 1088,7
Nõva vald 691,1 796,3 932,4 1109,2 996,1 957,2 1053,1 1102,8
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Joonis 17. Tulumasu laekumine ühe maksumaksja kohta aastas (allikas: Rahandusministeerium)
Joonis 18. Riiklike toimetulekutoetuste maht elaniku kohta eurodes (allikas: ESA)
0
300 000
600 000
900 000
1 200 000
Taebla 277 155 375 578 434 028 344 958 287 094 273 003 196 134
Risti 93 888 910 029 1 004 641 919 152 909 702 863 933 824 380
Oru 109 883 94 016 141 865 104 927 67 930 43 112 30 421
Nõva 19 514 2 096 2 096 2 096 2 096 2 096 2 096
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Joonis 19. Võlakohustuste 2005-2011, eurodes (allikas: Rahandusministeerium)
10
Joonis 20. Laenukoormus (allikas: Rahandusministeerium)
11
