Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TOIMETAJA VEERG
SELLES NUMBRIS
- Meenutusi jõulupeost
- Intervjuu õpetaja Siiriga
- Lapsesuu ei valeta
- Liisa Tatar – andekas igal rindel
- Uuendused koolis: kaamerad,
kapid ja pinksilaud
- Üks teistmoodi koolipäev ehk
projektipäevast
LEHE TOIMETUS:
Liisi Ernesaks 9. kl
Eneli Jüris 9. kl
Keidi Sokorova 9. kl
Liisa Tatar 9. kl
Egle Tohver 9. kl
Tiina Laineste 12. kl
Aleksander Tamm
kontakt: [email protected]
2
TOIMETAJA VEERG
Uus aasta on pakase ja lume saatel kenasti
käima läinud. Kuigi kevad tundub kaugel,
on siiski viimane aeg ennast käsile võtta, et
kevadel eksameid ja arvestusi tehes ei
tuleks tegemata jätmiste pärast kibedat
kahetsust tunda. Esikaanel on 12. klassi
õpilased, kelle nägudelt peegeldub hetkel
veel puhas optimism tuleviku suhtes.
Lehetegijaid tabas selle aasta alguses tore
üllatus. Nimelt otsustas Otepää
Winterplace, kellega meil eelmises numbris
väikene usutlus oli, noori ajakirjanikke
kinkekaartidega premeerida.
Uues lehenumbris meenutame jõulupidu
ning usutleme ühte toredat õpetajat ja
õpilast. Oleme pikalt mõelnud, et ajalehes
võiks ka väikene huumorinurk olla ning
seetõttu on selles numbris sees lõbus
jutuajamine algklassiõpilastega.
Loodame, et leiate siit nauditavat lugemist.
Teritaja toimetus
Tantsupidu ehk jõulupidu Rõngu
moodi
Hiiglaslik tort jõuluvanaga H. Raja
11. detsembril algusega kell 18 toimus
Rõngu Keskkoolis 7.-12. klasside
jõulupidu.
Hoogsat muusikat mängis bänd Lihtne Viis.
Tantsupõrandal käis terve õhtu vältel
aktiivne tantsimine. Aega jalakeerutamise
vahel sisustas õhtujuht Kristjan Moorast,
kes oli välja mõelnud ka mõned mängud ja
ülesanded, et õhtu põnevam oleks. Kõik
klassid said endale ülesandeks kirjutada
kahesalmiline luuletus, mis pidi kindlasti
sisaldama etteantud sõnu.
Õpilased ülesande kallal nuputamas H. Raja
Peolt ei puudunud ka meelelahutuslik
programm. Esinejateks olid kutsutud meie
enda kooli tublid lauljad ja tantsijad. Lisaks
õpilastele astus üles ka professionaalne
tantsutrupp, kes esitas lõunamaiseid tantse.
Rahvas elas kõikidele artistidele kaasa,
millest võib järeldada, et peolised olid
rahul.
Varasematel aastatel on juhtunud, et
tantsupõrand kipub tühjaks jääma. Sel
korral seda muret ei olnud. Üks tüdruk andis
nimelt vihje, et kui tahate kindlasti tantsida,
siis kutsuge poisse ise. Nad pidavat sellest
julgust juurde saama ning pärast kutsuvad
tantsule juba ise. Nii oligi! Tantsuplats oli
peo algusest kuni lõpuni alati rahvast täis.
Pärast pidu küsisime muidugi ka
klassikaaslaste peomuljeid – ootamatu
avaldusega tuli välja üks klassiõde, kes
leidis, et tort näiteks oli liiga magus! Samas
paar külalist tõi eraldi välja, et nii peeni
suupisted ja mõnusat kohvilauda pole nad
aastaid näinud. Mõned täiskasvanud olid
pettunud bändis. Leiti, et mängitud lood
polnud head ja lisaks pälvis kriitikat saali
3
akustika – õhtujuhi jutust ja lugudest oli
kohati raske aru saada, kuna saal kajas.
Sellegipoolest sai tantsu kõvasti vihutud.
Üllataval kombel ei juhtunud peo käigus
ühtegi halba intsidenti. Poisid ning
tüdrukud käitusid kõik nii nagu pidi.
Õhtu naelaks kujunes E. Savisaare „Kaunis maa“
7. klassi esituses H. Raja
Õpilasesinduse poolt välja mõeldud
ülesannet - lavastada mõne tuntud Eesti
sarja/saate lõik – täitis kahjuks ainult kaks
klassi. Tublideks klassideks olid 7. ja 12.
klass. 7. klass valis saate „Su nägu kõlab
tuttavalt“. Lavastus oli vägev ning
publikule meeldis väga. 12. klass etendas
huumorisaadet „Tujurikkuja“. Nende esitus
võeti samuti hästi vastu ning rahvas oli
sillas.
12. klass etendamas „Tujurikkujat“ H. Raja
Kokkuvõttes oli 2015. aasta kooli jõulupidu
meie arvates kindlasti parim, millel oleme
käinud!
Egle Tohver, Liisa Tatar
Uuendused: koolikapid ja
pinksilaud
Alates 2016. aastast on meil koolis
individuaalsed kapid õpilastele
kooliasjade tarbeks. Lisaks on jaanuari
lõpust õpilaste kasutada uhiuus
pinksilaud koos reketitega.
Kappe on kokku 64 ning praeguseks on
peaaegu kõik kasutuses. Eelise said
bussilapsed ehk need, kes tulevad kooli
bussiga ja üleüldse kaugema kandi õpilased.
Koolikapid asuvad fuajees L. Tatar
Muidugi said kappe ka kohalikud, sest
kappe oli piisavalt. Kapi saamiseks pidi
täitma avalduse ning tutvuma kapi
kasutamise eeskirjadega. Vaja oli ka
lapsevanema allkirja. Meil endal (Liisal ja
Eglel) on samuti kapid. Need tunduvad
väljast väiksed, kuid seest on ruumikad.
Hoiukapid teevad elu lihtsamaks, sest
koolikott on tunduvalt kergem. Kappidesse
saab panna õpikud jm töövahendid, et ei
peaks neid päev otsa kaasas kandma.
Ainukeseks negatiivseks küljeks on see, et
mõnikord ununevad vajalikud asjad kappi.
Paar õpilast arvas, et koolikapid teevad
Rõngu koolist nagu Ameerika kooli kohe.
4
7. klassi õpilased mõõtu võtmas H. Raja
Jaanuari lõpust on söökla kõrval avaramas
koridoris õpilaste kasutada ka moodne
lauatennise laud. Esimeste
kasutuspäevadega on huvi olnud igatahes
suur, pidevalt on järjekord. Vahest näeme
tulevikus Rõngu koolis ka lauatennise
võistlusi?!
Liisa Tatar, Egle Tohver
Reisihimuline inglise keele õpetaja
Siiri
Teritaja otsis üles uue inglise keele
õpetaja Siiri Kalmuse ja uuris talt, kes ta
on ja kust ta tuleb.
Alati särav Erakogu
Rääkige palun lühidalt, kust olete pärit
ja milline oli Teie lapsepõlv?
Sündisin ja kasvasin üles Lääne-Virumaal
Tapa linnas. Minu lapsepõlve
märksõnadeks on: värske õhk, arvutite,
interneti ja mobiiltelefonide puudumine.
Kuna kõike seda, mis tänapäeval üsna
sageli asendab vahetut suhtlemist, ei olnud,
siis veetsin palju aega oma aias koos
sõbrannaga, kes elas naabermajas. Mida me
tegime? Talvel proovisime uisutada, tegime
lumememme. Suvel ronisime puude otsas,
sõitsime jalgrattaga ja arutasime maailma
asjade üle. Muidugi ei olnud me kogu aeg
ninapidi koos. Palju aega veetsin raamatute
seltsis, mulle meeldis väga lugeda. Suvel,
kui vanemad tööl olid, viibisin tihti
emapoolsete vanavanemate juures.
Kindlasti mõjutas minu kujunemist vanaisa,
kes oli olnud kõrgem politseiohvitser ja
Eesti Vabariigi esimese presidendi
Konstantin Pätsi ihukaitsja.
Millal ja kuidas tuli Teil mõte saada
inglise keele õpetajaks?
Konkreetselt sellist mõtet ei ole mul
olnudki. Tegelikult juba väikese tüdrukuna
(käisin siis veel lasteaias) unistasin arsti
elukutsest. See soov oli mul veel keskkooli
viimases klassiski. Miks läks siis teisiti?
Kartma hakkasin …. surnud inimesi –
arstitudengid peavad ju läbima ka
lahkamise praktikumid. Keskkooli ajal olin
võtnud inglise keele eratunde. Siis tuligi see
mõte minna õppima inglise keelt. Kuna
lõpetasin keskkooli kuldmedaliga, siis oli
mul võimalus sisse saada vaid ühe
sisseastumiseksamiga (nelja eksami
asemel!), pidin sooritama inglise keele
sisseastumiseksami hindele „väga hea“.
See mul ka õnnestus. Pärast lõpetamist ei
läinud ma kohe kooli tööle. See juhtus
hiljem.
Kus kohas Te omandasite inglise keele
oskuse?
Õppisin viis aastat Tartu Ülikooli
filoloogiateaduskonnas inglise keele ja
5
kirjanduse erialal, mille lõpetades sain
inglise filoloogi, tõlgi kvalifikatsiooni.
Tegelikult on mul olnud õnn lõpetada Tartu
Ülikool kaks korda: teisel lõpuaktusel Tartu
Ülikooli peahoone aulas anti mulle kätte
konverentsitõlgi magistri diplom. Iga
võõrkeel areneb pidevalt. Seetõttu tuleb end
pidevalt täiendada ja edasi õppida.
Täiendkoolitustel olen käinud korduvalt
Suurbritannias, Maltal, Ungaris,
Saksamaal.
Millistes koolides peale Rõngu Keskkooli
Te veel olete töötanud? Mitmendaid
klasse olete õpetanud?
Rõngu Keskkooliga kokku on neid koole
kolm. Alustasin Tartu Veeriku Koolis, kus
töötasin kaks aastat ja õpetasin põhikooli
klasse. Siis kutsuti mind tööle Tartu Tamme
Gümnaasiumisse õpetama 10.-12. klasside
õpilasi. Seda tööd tegin kokku kolmteist
aastat. Ja nüüd olen ma siin.
Miks valisite just Rõngu Keskkooli, kuhu
õpetajaks tulla?
Otsustamise hetkel oli mul valikus, lisaks
Rõngu Keskkoolile, veel kaks kooli, kuhu
mind õpetama oodati. Miks siis ikkagi
Rõngu Keskkool? Lihtsalt tekkis selline
õige tunne kohe peale esimest
telefonivestlust kooli direktoriga. Ja see
tunne on siiani alles.
Kuidas olete rahul Rõngu kooli õpilaste
käitumiste ja õppeedukusega? Mida
võiks parandada?
Eks igas koolis ole olemas oma Tootsid,
Arnod ja Kiired. Ja see on normaalne!
Tähtis on tahe ja soov õppida, teada saada
uut ja põnevat. Alati ei ole hinne see kõige
tähtsam: minu jaoks on „rahuldav“, mille
õpilane sai suure töö ja tahtmisega rohkem
väärt, kui see „3“, mis ilma õppimata,
„vanast rasvast“ kätte tuli.
Mille poolest on Rõngu kool omapärane
võrreldes teiste koolidega, kus olete
töötanud?
Rõngu Keskkool on väga soe ja hooliv kool.
See kehtib nii õpilaste, õpetajate kui ka
kogu ülejäänud koolipere kohta. Tegemist
on pereliikmetega, kes üksteist alati
toetavad, aitavad ja julgustavad.
Olete rääkinud, et reisite palju. Kuidas
on see pisik Teieni jõudnud?
Ei oskagi täpselt öelda, lihtsalt nii on läinud.
Palju aastaid tagasi ütles mulle üks
teadmamees, et hakkan palju reisima. Tol
hetkel ei olnud ma veel mitte ühtegi
välisriiki külastanud. Juba aasta pärast tegin
aga oma esimese ja seni kestvuselt kõige
pikema, terve kuu kestnud välisreisi.
Reisikire kütkeis Erakogu
Kui vanalt käisite esimest korda
välismaal ja kus?
Olin siis 26 aastat vana. Üsna vana, kas
pole?! Tänapäeval käivad juba imikudki
välismaal! Sihtkohaks oli USA.
Milline on kõige kaugem koht, kus olete
käinud?
Kõige kaugem koht on endiselt senini
Ameerika Ühendriigid. Järgnevad Egiptus
ja Malta.
6
Milline riik on Teile kõige rohkem
meeldinud ja miks?
Sellele küsimusele on raske vastata. Iga riik
on omanäoline ja eriline, oma plusside ja
miinustega, nii nagu õpilasedki. Kui
külastuskordade järgi vaadata, siis ilmselt
on see riik Malta, kuhu lähen kuuendat
korda. Miks? Mul on seal lihtsalt hea olla
.
Kuhu tahaksite kindlasti ka teist korda
uuesti minna ja miks?
Tegelikult olen juba üsna mitut riiki
külastanud rohkem kui üks kord. Selliseid
riike on kuus kuueteistkümnest. Kindlasti
tahan veel kord ära käia Ameerika
Ühendriikides, et külastada vanu tuttavaid
ja oma pojale näidata San Franciscot.
Kas reisite üksi?
Nii ja naa. Olen käinud nii üksi, koos
perega, koos tuttavatega kui ka koos oma
õpilastega.
Kuhu on Teil plaan järgmisena reisida ja
miks?
Järgmine reis viib mind taas Maltale. Head
tuttavad ootavad!
Oleme märganud, et Teil on väga
omanäoline riietumisstiil. Millest saate
inspiratsiooni?
Huvitav küsimus. Nii riietudes tunnen end
lihtsalt hästi. Inspiratsiooni teadlikult ei otsi
ma kusagilt. Arvan, et oskuse erinevaid
riideesemeid, värve, ehteid ja muid
aksessuaare omavahel sobitada sain kaasa
geenidega emalt, kes juba väikese
tüdrukuna ise endale kleidimoode, mille
järgi õmblejad kleidid valmis õmblesid,
välja mõtles ja paberile joonistas. Ka minu
isapoolne vanaema oli daam, kes riietus
alati väga maitsekalt. Mainimata ei saa ma
ka jätta oma isa, kes oli tõeline härrasmees
ja mõnes mõttes minu ja ema stiilinõustaja.
Kui isa meie välimusega rahule jäi, võis olla
kindel, et kõik oli täiuslik. Kindlasti on
mind mõjutanud ka etiketiõppejõu Maaja
Kallasti koolitused etiketist (etikett - õpetus
kommetest, põhimõtetest ja käitumisest).
Intervjueeris Keidi Sokorova
Uuest aastast valvsate
kaamerasilmade all...
Eelmise aasta lõpus paigutati Rõngu
kooli koridoridesse kaamerad, mis
hakkasid tööle selle aasta algusest.
Uurisin direktorilt, et miks need
paigutati ja küsitlesin ka õpilasi.
Moodne kaamera koridorinurgas T. Laineste
Miks on kooli koridorides
turvakaamerad?
Hilju Erik: „Nagu nimetuski ütleb, on
turvakaamera turvalisuse suurendamiseks.
Mina põhjendan kaamerate paigutamist
järgmiste põhjustega:
1. Pahandusi ennetav eesmärk: kui õpilased
teavad, et nende tegevust koridoris
salvestatakse, siis peaks see
7
distsiplineerima, sest ei saa tehtut eitada või
kellegi teise süüks ajada.
2. Tunnistusmaterjali salvestamine: kui
õpilaste vahel toimub füüsiline konflikt, siis
tihtipeale on ühe sõna teise vastu, ja me ei
saagi teda, kumb osapooltest oli näiteks
kakluse alustaja. Salvestis aitab meil tõeni
jõuda ja vajadusel seda ka lapsevanemale
või korrakaitsjatele näidata.
3. Koolimajja pääsevad sisse ka võõrad
inimesed. Me ei saa alati kindlad olla, et
kõik on heade kavatsustega.
Ma kinnitan: kaamerad pole paigaldatud
õpilaste ja koolitöötajate järel luuramiseks,
salvestised vaadatakse üle vaid siis, kui on
juhtunud midagi, mille toimumise käigust
vajame selgust. Seda ei maksa küll kellelgi
karta, et õpetajad või kooli juhtkond istuvad
ekraani ees ja vaatavad, mida õpilased
vahetunnis omaette olles teevad. Uskuge,
meil kõigil on piisavalt oma töid ja
tegemisi! Võite vahetunnis julgelt istuda-
astuda-mängida-kallistada-suudelda, mitte
keegi ei jälgi teid.“
Mida arvavad õpilased
turvakaameratest?
Tüdruk, 12. klass: „Kõige tähtsamates
kohtades puuduvad, milleks on garderoob
ning suusabaas.”
Tüdruk, 10. klass: „Ma ei arva midagi
nendest. Aga pigem võiksid nad olla
riietusruumis, sest sinna on neid tegelikult
vaja.”
Tüdruk, 8. klass: „Mina arvan, et on hea,
sest kui midagi juhtub, saab üle vaadata ja
kontrollida. Aga samas tekitab see ka
ebamugavustunnet, kui sa tead, et keegi
jälgib sind kogu aeg.”
Tiina Laineste
Intervjuu hüperaktiivse Liisaga
9. a klassis käib üks väga hea
õppeedukusega ning ka väljaspool kooli
silmapaistev neiu. Kindlasti huvitab
paljusid, et kuidas ta küll kõike jõuab?!
Saame tuttavaks – Liisa Tatar!
Tark, stiilne, tegus – Liisa Erakogu
Tere Liisa, räägi palun, mis on sinu
hobid?
Minu hobideks on jalgpall ja võrkpall.
Kui kaua sa oled võrkpalliga tegelenud?
Võrkpalliga olen tegelenud neli aastat ja
tegelen edasi, aga mitte nii aktiivselt, kui
varem.
Kaua oled jalgpalliga tegelenud?
Jalgpalliga olen nüüdseks tegelenud umbes
aasta ja neli kuud.
Hinda ennast viie palli punktisüsteemis,
kui hea õpilane sa oled?
Annaksin endale umbes 3,5 punkti, sest
võiksin tegelikult olla usinam.
Mis on sinu tavapärane päevarutiin?
Koolipäevadel ärkan kell 7 ja lähen kooli.
Pärast kooli on mul esmaspäeviti,
kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti trenn.
Teisipäeviti ja neljapäeviti lähen
koolibussiga kell 15.00 koju, aga
neljapäeval lähen kella 19.00-ks trenni.
8
Jalka päevadel jõuan koju tavaliselt kell
pool seitse.
Mis on sinu lemmik õppeaine? Miks?
Mul ei olegi lemmikut õppeainet ja ma isegi
ei tea, miks. Kuigi olen üpris enesekindel
näiteks keemias.
Milline õppeaine sulle ei meeldi? Miks?
Mulle ei meeldi kirjandiõpetus, sest ma ei
taha kirjandeid kirjutada. See on ka minu
suurim eksamihirm.
Miks sa otsustasid hakata tegelema
jalgpalliga?
Mind kutsuti trenni ja ma mõtlesin, et miks
mitte. Ma ei uskunud, et selle spordialaga
nii aktiivselt tegelema hakkan. Alguses
läksin ainult viisakusest trenni.
Millega sa kavatsed tegelema hakata
pärast 9. klassi?
Pärast põhikooli kavatsen kindlasti
keskkooli minna. Ma ei tea veel täpselt, et
millisesse...
Kust sa leiad õppimiseks motivatsiooni?
Ma olen väga kinni hinnetes, pean saama
häid hindeid. Seega sunnin ennast.
Kui palju aega sa panustad igapäevasele
õppimisele?
See sõltub paljudest teguritest. Näiteks
sellest, kui väsinud ma olen või kui tähtis on
kodutöö.
Kust sa leiad aega, et õppida
olümpiaadide materjali?
Kui nüüd aus olla, siis ma ei õpigi eriti
olümpiaadideks, see on üks asi, mida
parandada tahaks. Kui on tõesti mingi
raskem teema, millest mitte midagi ei jaga,
näpistan aega sealt, kust võimalik.
Kui sul oleks võimalus muuta midagi
kooli kodukorras, siis mis see oleks?
Ma kehtestaksin sellise punkti, et kodutöid
ei antaks.
Mida sa ootad algavalt aastalt?
Algavalt aastalt ootan aeglasemat elu. Tihti
olen endaga puntras, sest paljud asjad
vajavad tegemist, aga kõige jaoks aega ei
jätku.
Liisi Ernesaks
„Inimesed jäävad vanaks, sest nad
kasvavad liiga pikaks“
Neljapäeval, 17. detsembril, küsitlesime
algklasside õpilasi. Esitasime neile
küsimusi, mis võiksid meie arvates olla
nende jaoks mõtlemapanevad.
Siinkohal toome ka lugejatele ülevaate
toredatest vastustest.
Küsimusele „Mis on armastus?“ vastas
esimese klassi neiu Meribel, et see on see,
kui tahad kellelegi midagi head teha. Teise
klassi noormees Deivid arvas, et see on
lihtsalt süda. Kolmandas klassis õppiv
Emily aga kinnitas, et armastus on tore asi.
1. klassi õpilased oskavad nalja teha H. Raja
Küsimuse „Kes on ämm?“ kohta arvas
esimese klassi laps Kristofer, et ämm on
ema. Teises klassis õppiv Kadri pakkus aga,
et ämmaks on hoopis meessoost isik.
9
Kolmanda klassi Emma-Emilie väitis
samas, et see tähendab hoopis vanaema.
Küsimusele „Miks jäävad inimesed
vanaks?“ leiti samuti väga huvitavaid
vastuseid. 1. klassi poiss Carl-Marten arvas,
et inimesed jäävad vanaks, kuna nad
kasvavad liiga pikaks. 2. klassi piiga Elenor
sõnas, et inimesed ise tahavad suureks
kasvada. Kolmanda klassi Otto meelest on
vananemine loodusseadus.
Kõige rohkem peavalu tekitas lastele
küsimus „Mis on ekstreemsus?“, millele
anti väga erinevad vastused. Väga tubli 1.
klassi õpilane Markus teadis kohe öelda, et
tegemist on spordiga. Teise
klassi noormees Erik aga arvas, et
ekstreemsus on hoopis õppimine.
Kolmanda klassi neiu Laura leidis, et
ekstreemsus on see, kui inimene on kuri.
Küsisime ka „Kes on pagulane?“. 1. klassi
piiga Kairiin hõikas vastuseks kohe, et
pagulane on võitleja. 2. klassis käib väga
tark tüdruk Marta, kes teadis, et pagulane on
inimene, kes põgeneb oma kodumaalt.
Kolmanda klassi noormees Kevin oletas, et
pagulane on hoopis kätega verivorst.
Viimaseks küsimuseks oli „Kes on
pedagoog?“ 1. klassi Eha arvates on
pedagoog väga sõbralik inimene. 2. klassis
õppiv Hendri ütles, et see on täiesti tavaline
isik. Kolmanda klassi poiss Madis teadis
rääkida, et pedagoog on inimene, kes
lahendab teiste tülisid.
Keidi Sokorova
Lõbus koolipäev töötubades
21. detsembril 2015 toimus ülekooliline
töötubade päev. Tegime lühikese
kirjeldava fotoreportaaži 7.-12. klassi
töötubadest.
Projektipäeva raames toimus 18 erinevat
töötuba. Järgnevatelt piltidelt saame teada,
millistest töötubadest oli võimalik osa võtta
ning mida huvitavat neis tehti.
QR-koodi orienteerumine
45-minutiga tuli üles leida kõik sihtkohtade
koodid koolist ja selle lähiümbrusest.
Õpilased suutsid leida kõik märgid. See oli
üks sportlik, hariv ja meeleolukas töötuba.
Õnnetina valamine
Tina valamises said paljud õpilased
proovida, mida toob neile aasta 2016.
Enamus õpilasi puutus tina valamisega
kokku esmakordselt. Seetõttu juhtus ka
päris vaimukaid asju: mõni pani tina koos
kulbiga vette, mõni kartis niivõrd, et valas
tina liiga aeglaselt, mistõttu võttis tina
pliiatsi või golfikepi kuju ning üks
10
noormees lajatas kulbitäie tina suures
ärevuses hoopiski pangest mööda. See
töötuba oli kõige populaarsem,
registreerumisleht täitus mõne tunniga.
Jääküünalde valmistamine
Huvitav oli jääküünalde valmistamine, kus
tuli varuda palju kannatust, et küünal valmis
saaks. Seal ei olnud mingit lesimist ning
küünla valmis saamiseks pidi olema kiire
tempo. See oli huvitav kogemus kõikidele
selles töötoas osalejatele.
Näitemängu A ja O
Sotsiaalpedagoogide Aino ja Kerttu
eestvedamisel toimus näitetöötuba, kus sai
ka algaja endale mõned head nipid
näitlemises. Seal oli nii naeru kui ka tõsist
näitlemist ning kõik osalejad tegid kõike
kaasa suure innuga.
Kinkekoti valmistamine
Kõik, kes tahtsid, said oma kätt harjutada
paberkottide ja kinkekaartide tegemisel,
sest milleks kulutada poes raha kui saab
kiirelt ja lihtsalt meisterdada kodus
kättesaadavatest materjalidest enda tehtud
kinkekott või kinkekaart.
Muinasehte joonistamine
Ka ajaloo teemal on võimalik mõelda välja
tegevusi. Nii sündis ajalooõpetaja Anne
Leppiku poolt muinasehete joonistamise
töötuba. Osalejatel oli võimalus näidata
oma joonistamisannet muinasehete
kujutamise kaudu.
Liisi Ernesaks ja Eneli Jüris
Tulevased sündmused 29. jaanuar Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor (7.-12. klass)
29. jaanuar Küünlapäeva luulekonkurss Nõos (1.-4. klass)
30. jaanuar Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor Nõos (4.-
12. klass)
2. veebruar Tartu rahu 96. mälestusminutid kell 10.00
9. veebruar Vastlapäev
10. veebruar Võrtsjärve Talimängud Kolga-Jaanis
11. veebruar Valentine`s Day Party Luunjas (4. klass)
12. veebruar Tähistame sõbrapäeva
13. veebruar Ajalooolümpiaadi piirkonnavoor Lähtel (6.-7. klass)
22. veebruar Eesti Kontsert esitleb "Ei pea mitte püsti tõusma"
kontsert kell 13.45
23. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine kell
10.00
26. veebruar Kooli suusapäev
Täpsem info Eha Päivistelt