SENSOR märts 2015 EST

G4S EESTI INFOLEHT märTS / aprILL 2015 | Nr 2 (122)

SENSOrSENSOr

märkad TurvaTEENINdajaT?märkad TurvaTEENINdajaT?

galerii

2 G4S EESTI INFOLEHT märTS / aprILL 2015 | Nr 2 (122)

kummarduS STaažIkaTELEVeebruaris toimusid traditsioonilised G4Si staažikate töötajate tänuüritused. Kutsed Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas toimunud autasustamisele said 293 töötajat. 64 töötajal täitus 5 aastat tööstaaži, 111 G4Sikat pidas 10-aastast tööjuubelit. 76 kolleegi tähistas15-aastast tööjuubelit ning 42 on töötanud G4Sis põlvkonna jagu aastaid.Aitäh teile hea töö ja pühendumuse eest!

Haldusosakonna staažikaim Imre Soom võtab vastu ära teenitud tänusõnad

Igas piirkonnas oli tantsijate esinemine veidike erinev, kuid alati meeleolukas

Kõige pikem tantsurivi tekkis Põhja piirkonna staažikatest

Müügidivisjoni Lõuna osakonna juhataja Üllar

Liblik: „Suur staaž on väärtus."

Viljandi pikanäpumeeste hirm Mati Mätlik –15 aastat turvastaaži

Lääne piirkonna ühte säravamat naeratust näeb G4Si Pärnu esinduses. Vija Raadik – 15 aastat tublit tööd

Staažikate tänuürituse

juhatas sisse hoogne tants

Ida piirkonna kaunid staažikad

Magus punkt tänuüritusele

3

juhtkiri

sisukord

2 tänu staažikatele

4 uudised

6 iNterVjuu usutlus turvatehnikadivisjoni uue juhi Priit orassoniga

10 iNNoVatsiooN Milleks g4sile kaks juhtimiskeskust?

12 MÄrka turVateeNiNdajat!

13 uuriNg kuidas saada paremaks tööandjaks?

14 Fookuses soovitusindeks – kliendisuhte kraadiklaas

16 NaiNe turVaValdkoNNas elena simankova: turvatöö annab võimalusi tegeleda südamelähedaste asjadega

18 PersooN reiko tääker rakendas edevuse vedama edukuse vankrit

22 Varia

23 silMariNg uudised, soovitused kevadiseks virgutuseks, raamatuelamused

24 ristsÕNa

„Milline teenindus!“ mõtlesin tänulikult, võttes pa-kiautomaadist välja päev varem tartus tasku keskusesse unustatud kingituse. Minu õnneks

leidis selle keegi aus ostleja ning viis raamatupoe kassasse. edasine oli lihtne: helistasin meie tasku turvateenistusele ning leppisin kokku, et kingitus pannakse samal õhtul teele. Nii ka tehti. tallinnas leidsin pakiautomaadist hoolega kõvas-se pappkarpi pakitud kingituse, et selle habras sisu ei saaks kannatada. Pisiasi?

„Vahurile ei jää ka märkamata, kui hommikuti uksele lähe-nen, ja ta ei pea paljuks seda ise avada, et säästa mind ko-tist töötõendi otsimisest ja külma käes paljaste kätega seis-misest. Vahur teab meid kõiki nimepidi,“ kirjutab üks eesti telekomi töötajatest turvatöötaja-administraator vahur Truupõllu kohta.

„g4si patrull toimetas sotsiaalmajja silmanähtavalt alajah-tunud vanema härra, kes oli veetnud öö õues. tegemist on küll eelmise aasta heateoga, see oli 14. detsembril,“ kirjeldas oma kogemust Paides elav inimene.

traditsioonilises võtmes vaadeldakse tur-vatöötajat korrakaitsjana, kelle ülesanne on rikkumisi ära hoida või neile reagee-rida. ent aeg ja mõtteviis muutuvad ning üha rohkem ja rohkem näeme turvatööd tegevaid inimesi kliendi-teenindajatena. teenindajatena, kel-le üheks põhieesmärgiks on turva-tunde tõusmisele kaasa aitamine. ja nii nagu teistes teenindussfäärides, saame ka turvasektoris edukad olla vaid siis, kui inimesed on meie pakutud teenusega rahul.

esmakordselt korraldame me tänavu kampaaniat „Märka tur-vateenindajat!“. kommentaarid ja tähelepanekud, mida inime-sed selle kampaania raames jaga-vad, on üsna ühese sõnumiga. li-saks tööalasele pädevusele, mida peetakse pigem enesestmõisteta-vaks, paneb head turvateeninda-jat märkama tema abivalmidus ja ettemõtlemine. Mõtle sellele!

kas sinus on turva-teenindajat?

juLIa GaraNža

SENSOrG4S Eesti infolehtIlmub aastast 1995Telefon 651 1825

väljaandja: aS G4S Eestipaldiski mnt 80Tallinn 10617

kujundus: menu Kirjastus OÜTrükk: kroonpressTiraaž: 1400

Toimetus:Julia Garanžamaria ŠnaperKristel Saarmmaarika HaavistuEsme KassakKristiina makut artur aunapuEne rajareiko TääkerVillu Õun

SENSOr


uudised

4

G4S jäTkab väLISmINISTEErIumI TurvamISTMärtsis sai välisministeeriumi ja G4Si vahel allkirjastatud uus leping, mille kohaselt jätkame strateegiliselt olulise objekti turvamist ka järgmisel kahel aastal.

Lepingu järgi valvab G4S ministeeriumi Tallinnas Islandi väljakul asuvat hoonet, tagab külastamise režiimi ning järgib kehtestatud turvareeglitest kinnipidamist.

Lisaks läbipääsu kontrollimisele kuulub turvatöötajate kohustus-te hulka ka ringkäik, mis hõlmab kogu hoone territooriumit. kok-ku on välisministeeriumi turvamisega seotud üheksa turvatööta-jat. Nõuded strateegilise objekti turvateenistusele on kõrged: lisaks heale eesti keele oskusele peavad turvatöötajad valdama vene ja inglise keelt. Samuti peab kõigil välisministeeriumi objektil tööta-vatel turvateenindajatel olema riigisaladuse luba.

Kui tunned huvi välisministeeriumi objektil töötamise vastu, võta ühendust valvedivisjoni teenistusjuhi Kristiina Eelmaaga: [email protected]

G4Si peamajas toimus koolitus strateegiliste objektide turvatöötajatelemärtsis toimus G4Si peamajas koolitus, milles osalemiseks said kutsed turvatöö-tajad, kes on seotud kõrgendatud turva-nõuetega objektide turvamisega.

koolitusel võeti luubi alla keelatud ja ohtlike ese-mete leidmine ning nende tuvastamine turva-kontrolli käigus. Õppepäevad koosnesid nii teo-reetilisest kui ka praktilisest osast, kus koolitatavad said äsja omandatud teadmisi kontrollida simulaa-tori abil. eraldi teemana käsitleti läbivalgustusapa-raadi ja metallidetektori kasutamist.

iga kahe aasta tagant korraldatava koolituse viis läbi lennujaama g4si koolitusmeeskond, lektorina astus üles kristjan Saarik, kes on töötanud len-nujulgestuses 20 aastat. lennundusosakonna ju-hataja sõnul tingis sellise koolituse korraldamise ühest küljest strateegiliste objektide turvamisele esitatavad kõrged nõuded, teisalt dikteerib selle sisu üleüldine olukord maailmas. „g4si valves on ministeeriumid, saatkonnad ja lennujaamad. ilm-selgelt peab meie turvateenistus ajaga kaasas käi-ma ning olema pädev ära tundma ohtu kujutavaid esemeid ja aineid ning oskama nendega ka ohu-tult ümber käia,“ sõnas kristjan saarik. kokku osa-les koolitusel 20 turvatöötajat.

Märtsis teatas euroopa komisjon, et kehtes-tab täiendavad nõuded lennule suunduvate rei-sijatega kaasas olevate esemete, sh käsipagasi julgestuskontrollile. kõik euroopa liidu lennuväl-jad alustasid tänavu 1. märtsist käsipagasi läbi-vaatusel pisteliselt täiendavate julgestusmeetme-te kohaldamist, mille käigus võetakse käsipagasilt proove, et tuvastada võimalike lõhkeainete jälgi. Protseduur on juba kasutusele võetud ameerika Ühendriikides, euroopa liidu lennujaamades tulid täiendavad meetmed kasutusele 1. märtsist. kont-rolli viiakse kõigis liikmesriikide lennujaamades lä-bi sarnaselt.

Turvateenus uSa saatkonnale läbis edukalt auditiveebruaris korraldas emakontsern auditi G4S Eesti poolt uSa saatkonna-le osutatavale turvateenusele. Hea koostöö ameerika Ühendriikide saat-konnaga on kontserni jaoks strateegilise tähtsusega ning turvateenuse kva-liteeti kontrollitakse regulaarselt – igal aastal.

17.–20. veebruarini toimunud kontrollperioodi jooksul tutvus auditi tegija kogu objek-ti dokumentatsiooniga, kontrollis turvatöötajate tööalaseid teadmisi ja oskusi ning eral-di inspekteeris objektijuhi ja lepingu kontaktisiku pädevusi. kuigi füüsiliselt asub saatkond eestis, tehakse turvatööd juriidilises mõttes usas ning turvateenistuse tegevuse sätes-tavad ameerika Ühendriikide seadused. auditi käigus ei leitud eesti üksuse töös ühtegi puudujääki. teenistusjuht kristiina Eelmaa tõi välja, et auditi hea tulemus on tunnus-tuseks saatkonna objektijuhi andrei kuhtenkovi heale tööle. „andreil on majas range kord ning ei ole sugugi liialdus öelda, et ta on kogu hingega asja juures. olles töötanud kõikidel saatkonna turvateenistuse töölõikudel, tunneb andrei seda tööd läbi ja lõhki,“ li-sas kristiina eelmaa.

g4si hallata ja hooldada on saatkonna turva- ja valvesüs-teemid, turvameeskonna vastutada on ka saatkonna töö-tajate ja külastajate kontroll ning sõidukite läbivaatus. erinevatel töölõikudel tagavad saatkonna objektidel turvalisust 42 g4si turvatöötajat.

Kui tunned huvi USA saatkonna objektil töötamise vastu, võta ühendust valvedivisjoni teenistusjuhi Kristiina Eelmaaga: [email protected]

5

uudised

uuS SISETurvaLISuSE arENGukava LOOb EELduSEd SuurEmakS kOOSTöökS TurvaETTEvõTETE ja rIIGI vaHEL26. veebruaril sai valitsuse istungil heakskiidu siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020. Siseministeeriumi ettepanekul algatatud siseturvalisuse arengukava koostamise käigus leppisid erinevad osapooled kokku turvalisust tõstvates tegevussuundades.

arengukavas on tähtis roll ka Eesti Turvaettevõtete Liidul ja turvaettevõtetel. „Uus arengukava loob eeldused riigi ja turvaettevõtete vahel sisukamaks koostööks, mis on ammu vajanud selge-mat reeglistikku,“ sõnas aSi G4S Eesti juhatuse esimees priit Sarapuu. „Samuti on oluline, et turvaettevõtetes nähakse partnerit, keda kaasata siseturvalisuse tagamisse. Loodan, et koostöö, mis varem toimis pigem tänu headele kontaktidele, saab nüüd ametliku vormi ning sunnib jõu-lisemalt nõudma ja kontrollima turvafirmade töö kvaliteeti. mul on hea meel näha arengukavas ettepanekuid, mille edastas turvaettevõtete liidule G4S,“ lisas Sarapuu.

„Turvaettevõtted on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingulised partnerid avalikus kohas korra tagamisel, ent siiski on teenuse kasutamine jõukohane pigem suurematele omavalitsusüksustele. Uue korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte kaasamist politsei ülesannete täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on turvaettevõtetel võimalik panustada ennetustöösse, sealhulgas nii oma klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade turvalisu-se loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega, sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne),“ on kirjas veebruaris valitsuses heakskiidetud siseturvalisuse arengukavas. Ettepanekuid arengukava täiendamiseks esitas ka G4S.

Turvakonverents 2015 toimub aprillis9. aprillil toimub Turvaettevõtete Lii-du ja äripäeva konverentside koos-tööna turvavaldkonna olulisim aas-tasündmus – Turvakonverents 2015.

eesti seisab muu-tuste lävel – ühelt poolt äsja jõustu-nud siseturvali-suse arengukava 2015-2020 olulisi muutusi kogukon-na vastutuses, tei-salt tõstatab see küsimuse, kuivõrd oleme ühiskonna-na valmis juhtumiteks, mis viimasel ajal on va-pustanud euroopat. turvakonverents toob lavale nii tulevikutrendid kui reaalsed juhtu-mianalüüsid meie endi riigis.

konverentsi teemad on jaotatud kolme teemaplokki. esimene keskendub sisetur-valisusele ning uue, järgneva viie aasta, si-seturvalisuse arengukava põhimõtete tut-vustamisele. konverentsi teises sessioonis keskendutakse praktilistele lahendustele ja parimate praktikate jagamisele. advokaa-dibüroo jagab soovitusi, mida peaks turva-firma ja objekti haldaja arvestama, et kaitse korraldamisel mitte minna vastuollu seaduse-ga. suurürituste turvamisest räägib g4si suu-rürituste turvajuht kristjan Saarik, kes ja-gab ühtlasi kogemusi avaliku korra tagamisest rahvarohketel üritustel. kolmas sessioon võ-tab fookusesse tuleviku teemad. kas eesti on valmis kriisiolukordadeks ning milliste tehno-loogiliste vahendite ning kontseptsioonide-ga tagatakse kord tulevikus? Visiooni „milli-ne saab olema turvamaailm viie aasta pärast“ pakub Milestoneí esindaja.

konverentsi tipphetkeks on aasta parima-te turvalahenduste tiitlite üleandmine. turva-konverentsi täpsema kava leiab Äripäeva ko-dulehelt: http://seminar.aripaev.ee

aprILLIS avaTakSE G4Si INTraNETIS E-õppE kESkkONdaprilli lõpus avatakse G4Si siseveebis e-õppe keskkond moodle (Modular Ob-ject-Oriented Dynamic Learning Environment).

Õppekeskkonna leiab siseveebist ülemises menüüs „koolitus“ nime alt. tegu on kaasaegse platvormiga, mis võimaldab hallata nii õppesisu – õppematerjale, videosid, näitlikke praktilisi harjutusi, teste – kui ka saada tagasisidet õpitule, korraldada arutelusid ja teha kodutöid. „tule-vikus plaanime korraldada järjest rohkem koolitusi, mida toetab e-õpe ning Moodle on selleks parim keskkond,“ sõnas projekti eestvedaja koolitusjuht anu Stamberg.

Moodle on üks levinumaid vabal tarkvaral põhinevaid e-õppe keskkondi, millel on ligi 70 miljonit registreeritud kasutajat üle maailma. Õpikeskkond on sobilik ja mugav nendele, kes teevad e-õppe maailmas esimesi samme – sinna on sisse ehitatud hulk e-õppe vahendeid ja tegevusi, mida õpetaja ja õppija saavad e-kursusel kasutada (õppematerjalide esitamise või-malused, testid, ülesanded, foorumid jpm). Moodleít kasutab eestis enamik õppeasutusi, sh tartu ja tallinna Ülikool, tallinna tehnikakõrgkool ning paljud teised. esmane Moodleí tutvus-tav seminar toimub 24. aprillil.

rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee


iNterVjuu

järele mõeldes ei olnudki tegu mingi nal-jategemisega, vaid Priit, toona veel müü-gidivisjoni töötaja, töötaski tavapäraselt 5. korrusel, mis on G4Sis üldiselt tuntud

tehniliste inimeste suure kontsentratsiooni poolest. Võib-olla polnudki tema valik nii juhuslik?

Olgu sellega kuidas on – nüüd, kus Priit on asunud turvatehnikadivisjoni direkto-ri vastutusrikkale ametikohale, paikneb tema kabinet 4. korrusel, kohe minu enda oma kõrval. Minul on põhjust rõõmustada (otsingud on läbi!) ja meil kõigil on põhjust kergendatult hingata – ettevõttest lahkunud endise turvatehnikadivisjoni direktori Priit Valgu ülesanded on üle võtnud igati nende vääriline ja tehniliselt ülimalt kompetentne inimene.

Uurin, mis sorti mees Priit täpsemalt on ja mida ta turvatehnikadivisjoniga seoses plaanib.

priit, kuidas esimesed päevad uues ametis on Sulle tundunud?Ütleme nii, et algus on paljulubav, kuid kogu pilti on veel raske hinnata. Töökohustusi tu-leb küll järjest juurde, samas tahab see kõik veel sisseelamist.

mida näed suurima väljakutsena uuel ametipositsioonil?Kas seda just väljakutseks saab nimetada, aga kõige kokkuvõtlikumalt võib minu suu-re soovi sõnastada nii: turvatehnikadivisjon teab, mida lubab, ja täidab oma lubadusi. Tavaliselt kipuvad meie projektid olema kaunis keerulised ning neis on ka palju mää-ramatust. Aeg, tehnika, ressursid – neid on sageli küllaltki raske planeerida, seda enam,

et tehnika paigaldus asub enamasti ettevõtte väärtusahela lõpus. Selle tulemusel kuhjub kogu määramatus turvatehnikadivisjoni peale. Sellega seoses on minu soov organi-seerida divisjoni tööd nii, et oleks rohkem in-fot, mille põhjal otsustada ja lubadusi anda. Süsteem peaks toimima tervikuna, muuhul-gas peaks iga juht olema võimeline ütlema, kas üks või teine lahendus on võimalik või mitte. Tuleb leida need tööriistad (näiteks tarkvara), mille abil see teoks teha.

Teine pool on antud lubadustest kinni-pidamine. Sellele aitab kaasa realistlike lubaduste ja tähtaegade väljakäimine, kuid oluline on ka kiire reageerimine ootamatu-tes olukordades. Kui asjad ei lähe plaanitult, peame sealsamas leidma uued lahendused ning kohe klienti informeerima.

Ära küsi, kuidas seda kõike ellu viia plaa-nin. Esialgu piisab sellest, et idee on mees-konnale vastuvõetav (naerab – toim).

millised on suurimad erinevused prae-guse ja uue töö vahel?Nii lühikese ametis oldud aja jooksul on seda raske öelda. Kindlasti on kattuvusi, kuna valdkond on sama. Samas on juba praegu laual olnud teemasid, mis puudutavad ainult direktori taset, näiteks riskihaldamine. Ela-me-näeme.

viie alluva asemel hakkab Sul sisuli-selt olema 172 alluvat. kas tunnetad sellega seoses suurenenud vastutust?Loomulikult, lihtne see olema ei saa. Iga viimane kui üks nendest 172 inimesest on ettevõttele ülioluline. Üldine tendents on ju selline, et erinevate projektide arv suureneb pidevalt, kuid inimeste arv mitte. Peame ole-

Priit orassoN –

Priit orassoN oN Üks kaVal Mees. siiaNi oN olNud Nii, et iga kord, kui Ma teda MÕNe tehNilise kÜsiMusega PeaMaja 3. korruselt otsiMa lÄksiN, oli ta suutNud eNd oskuslikult just selleks ajaks 5. korrusele Peita. tekst: krISTIINa makuTFotod: aNdrES puTTING

prakTILISE mEELEGa juHT

7

iNterVjuu

Priit orassoN –


iNterVjuu

ma väga efektiivsed, võttes abiks tehnoloo-gilised lahendused. Samas tuleb leida moo-dused, kuidas töötajate motivatsioon kõrgel hoida. Praegu näen, et see on võimalik, pak-kudes piisavalt põnevaid ülesandeid ja häid töötingimusi.

aga magada saad ikka rahulikult?Pean tunnistama, et uneaeg on jäänud tunni võrra lühemaks küll. Mingid mõtted ja ideed keerlevad pidevalt peas ringi ega anna rahu. Siin ei aita muud, kui et tuleb korraks üles tõusta ja need ideed kirja panna, endast väl-ja lasta.

kas Sul on mingi visioon seoses uue ametikohaga?G4Si turvatehnikadivisjon peab olema turul number üks – oma valdkonna suurim tegija ning eelistatuim tööandja. Ka praegu oleme liidri rollis, kuid vahe konkurentidega peab

olema veel suurem ja eristumine nendest veel selgem.

Ettevõttesiseselt oleme käibe poolest teisel kohal, jäädes alla mehitatud valvele. Kui us-kuda endist turvatehnikadivisjoni direktorit Priit Valku, siis „läheb natuke aega ja varsti on turvatehnikadivisjon käibelt ettevõttes esimene“. Ma ei näe põhjust, miks see ei võiks nii minna.

kui kaua Sa oled G4Sis ja enne seda alarmtecis töötanud? Alartmeci tulin 2003. aastal ja töötasin seal seitse aastat erinevatel ametikohtadel. Kui ma õigesti mäletan, siis alustasin müügiju-hina ja pärast seda sain projektimüügi di-rektoriks. Kui 2010. aastal G4Si üle läksin, töötasin alguses projektiosakonna juhataja-na (turvatehnikadivisjoni koosseisus) ja sealt edasi projektlahenduste osakonna juhataja-na, sedapuhku müügidivisjonis.

Turvaaudit Tartu-suurusele toorterase tehaseleVeebruari lõpus suundus G4Si rahvusvaheline kolmest liikmest koosnev töögrupp, nende seas ka meie värske turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, Ukraina lõunaosas paiknevasse Krõvõi Rigi linna, kus asub Euroopa suurim toorterase tehas. Eesmärgiks oli viia läbi turvaaudit, mis võimaldaks leida leevendust tehase suurimatele turvaprobleemidele. Koos Priiduga kuulusid töögruppi üks belglane ja Suurbritannias töötav prantslane. Eesti esindaja valiku tingis suure tõenäosusega see, et meie ettevõte on kogu kontserni tasandil tuntud edasijõudnud tehnoloogiliste lahenduste kasutamise ja ka üldise hea maine poolest.

Krõvõi Rigi tehast võib suuruselt kõrvutada Tartu linnaga ja seal töötab umbes 30 000 inimest. Priidu sõnul on tehast kimbutavad probleemid tingitud peamiselt nõukogudeaegsest mentaliteedist, millega kaasnevad sageli vargused ja organisatoorsed probleemid. Eraldi teemana kerkis esile ka terrorioht, mis on sealmail kahjuks vägagi reaalne. Kohalikud kardavad ida poolt tulevaid relvastatud jõuke ja sõjategevuse levikut lõunasse.

Tehases oldud mõne päeva jooksul tutvus G4Si meeskond põhjalikult sealsete protsessidega, kogu tootmisahel käidi algusest lõpuni läbi. Selle tulemusel valmis nn executive summary, lühikokkuvõte nähtust, mis sisaldas tegevusjuhist turvalisuse suurendamiseks ja kadude vähendamiseks. Priidu hinnangul võib tulemusega igati rahule jääda, arvestades seal oldud aja lühidust. „Tegelikult piisaks üsna vähesest, et olemasolevad süsteemid efektiivsemalt tööle panna. Peamine probleem on selles, et tehas on küll nüüdisaegsete tehnoloogiatega varustatud, kuid neid ei osata kasutada. Sellest veelgi olulisem on protsesside üldine korraldatus. Ka seal on neil kõvasti arenguruumi,“ kommenteeris Priit.

Kokkuvõttes hindas Priit Ukrainas veedetud aega igati tulemuslikuks. „Kolme päevaga sai väga palju tehtud, veelgi rohkem juurde õpitud,“ sõnas ta. Tulevik näitab, kas Ukraina komandeeringust kasvab välja veelgi suurema kaliibriga rahvusvaheline projekt.

Priit orasson: "Mulle on alati meel-dinud eelkõige praktilise väljundiga asjad. Need, mis lahendavad kellegi probleeme."

9

iNterVjuu

mida pead oma senisteks suurimateks tööalasteks saavutusteks?Minu „lapsukesteks“ on eelkõige tolli auto-maatne numbrituvastussüsteem ja kiirus-kaamerad. Kummagi projekti puhul seisin hea nii lahenduste müümise kui kokkupa-nemise eest. Numbrituvastussüsteemi eest pälvis Alarmtec ka World Customs Orga-nizationi tunnustuse, mis mõjus eriti südant-soojendavalt.

mis töökohtadel oled veel töötanud?Ohhohoo (mõtlikult). Minu kõige esime-ne töö oli online-loto autojuht-tehnik Eesti Lotos. Sõitsin ringi ja hooldasin online-loto masinaid, neid, mis trükivad välja lotopile-teid. Väga sageli tuli masinaid puhastada hamburgerisaia seemnetest ja muust sodist, kuna inimestel oli komme tellida pileteid burgereid või midagi muud kõrvale hauga-tes.

Tegin seda tööd kaks või kolm aastat ülikooli kõrvalt, mis iseenesest oli väga mugav. Meil olid toona veel piiparid. Tänu nendele ei pi-danud ma kusagil ühes kohas valves olema, vaid võisin rahulikult loengutes olla, kuni piipar pinisema hakkas. Õnneks ei juhtunud seda kordagi eksami ajal.

Pärast seda töötasin erinevatel ametikoh-tadel Securitases, tehnikust hooldus- ja müü-gijuhini, kuni Priit Sarapuu mind Alarmteci kutsus.

ja mida Sa ülikoolis õppisid?Hariduselt olen aparaadiehituse insener, õppisin TTÜs. Tänapäeval kannab see eri-ala vist mehhatroonika nimetust. Mõtlesin mõni aeg tagasi isegi magistrikraadi tegemi-se peale, kuid asja lähemalt uurima hakates selgus, et minu haridus võrdubki tänapäeva-se magistrikraadiga. Nii et kui nüüd kusagi-le edasi, siis ainult doktoriks.

kust on pärit Sinu huvi tehnikamaail-ma vastu?Ilmselt lapsepõlvest, minu isa ja onu olid samuti tehnikaga seotud. Samas ei olnud ma selline seadmete kallal nikerdaja, pigem vaimustusin tehnikaajakirjadest ja koolis tundsin huvi matemaatika ja füüsika vastu. Ülikoolis läks füüsika minu jaoks jällegi liiga teoreetiliseks ja seal ma enam nii väga ei hii-lanud (naerab – toim). Mulle on alati meel-dinud eelkõige praktilise väljundiga asjad. Need, mis lahendavad kellegi probleeme.

Loodame, et Priidul ei tule oma uuel ame-tikohal kuigi palju probleemide lahendami-sega tegeleda, kuna turvatehnikadivisjoni saab pidada siiski üsna hästi toimivaks üksu-seks. Sellegipoolest soovime talle tuult tiiba-desse ja lennukaid ideid divisjoni töö veelgi paremaks korraldamiseks! n

G4S EESTI INFOLEHT märTS / aprILL 2015 | Nr 2 (122)

iNNoVatsiooN

emakontsern reservjuhtimise pidamist otseselt ei nõua, kuigi enamikus üle maailma asuvates g4si üksustes on

need olemas,“ selgitab andrus jauk, kes 2009. aastal oli üks neid, kes viisid ellu reserv-juhtimiskeskuse asutamise idee. „Põhikeskuse „väiksem vend“ sai loodud riskide hajutami-seks, et võiksime garanteerida oma klienti-dele turvateenuse toimimise ka erakorraliste sündmuste puhul,“ lisab andrus.

reservjuhtimiskeskus saab tehnilise valve kliente teenindada ka siis, kui peaksime min-

juHTImISkESkuSE dubLaNT hoiab halvad üllatused eemal

gil tõsisel põhjusel peamajast kiirelt lahkuma. sama kehtib mehitatud valve kontrolli kohta – ka need funktsioonid võtab reservjuhtimis-keskus üle.

lisagaraNtii turVateeNuse toiMiMisele otsustavaks jõuks, mis sunniks juhtimiskes-kuse meeskonda hülgama oma peamajas asu-vat ruumi, peab olema midagi tõsist – tule-oht, pommiähvardus –, ühesõnaga brutaalne, äkiline ja möödapääsmatu oht.

juhtimiskeskuse juhataja reiko Tää-ker möönab siiski muhedalt, et tema oma meeskonnaga 1000 kilomeetri raadiuses kõi-ge nüüdisaegsemast juhtimiskeskusest nal-jalt ei lahku: „siin on meil tulekindlad uk-sed, oma sanitaarsõlm, korralik ventilatsioon, backup'itud süsteemid, seega tuleb lahkumi-ne kõne alla vaid siis, kui saame selleks pääs-teameti korralduse.“ it-osakonna juhataja margo külv lisab, et reservkeskuse olemas-olu on vaid väike osa süsteemist, mis kindlus-tab turvateenuse katkematuse.

10

ilmselt teavad väga vähesed, et g4sil on kaks juhtimiskeskust. reservjuhtimiskeskus asub tallinnas, selle täpsemat asukohta turvakaalutlustel laialt ei levitata. erinevalt põhijuhtimiskeskusest, kus elu keeb ja töö käib ööpäev ringi, on varukeskus iseenesestmõistetavalt inimtühi. ainsa hingelisena võtab meid arvuteid täis ruumis vastu mustakirju põhjakoristaja liivo, kes hoiab reservkeskusel silma peal läbi akvaariumi klaasi. Milleks peab g4s kahte juhtimiskeskust ning mis puhkudel „väiksemat venda“ kasutatakse?

tekst ja Fotod: juLIa GaraNža

Reservjuhtimiskeskuse võimekust testivad vahetuse juht Marek Ottson (esiplaanil), patrullteenistuse vahetuse vanem Ove Sesmin ning projektijuht Jaan Vill.

11

juHTImISkESkuSES kaSuTuSEL OLEvad Tarkvarad:

• Safecon – tehnilise valve häirete töötlemise platvorm• Voicecom, Cronos – mehitatud valve kontrolliprogramm• HotSec – suurklientide objektide häirete haldusprogramm• SLX – müügi- ja kliendihaldusprogramm• TAP – tööaja planeerimise programm• Lotus Notes – vahetuse aruanded, suhtlusprogramm üksuste vahel• Patrullide ja ressursside haldusprogrammid, sh E-patrull• Kontoriprogrammid

Veebipõhised lahendused: • Cobra – sõidukitest tulevate häirete töötlus• SeeMee – autode valve- ja jälgimissüsteem• ELMO – elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldusprogramm

iNNoVatsiooN„juhtimiskeskus kasutab klientide teeninda-

miseks ligi 30 programmi ning nende toimimist kindlustavad mitmed abinõud. lühiajalise voo-lukatkestuse korral hoiab juhtimiskeskuse elus 64-kilovatine puhvertoiteallikas (uPs). kauem kestva voolukatkestuse korral tagab kõikide uue peamaja süsteemide – elektri, interne-ti, ventilatsiooni – toimimise võimas diiselge-neraator, mis suudab hoida 8korruselist maja töövõimelisena 24 tundi, tarbides selleks 1500 liitrit diislikütust. Margo külv lisab, et riskide ha-jutamiseks on juhtimiskeskuse peamiseks töö-vahendiks olev Safecon (tehnilise valve häirete töötlemise platvorm) dubleeritud teise füüsili-se serveriga, mis mõistagi ei asu g4si peama-jas. Samuti on dubleeritud kõneside. Safecon suudab tagavara serverit „soojas hoida“ and-mete automaatse uuendamisega. Võimekust töödelda häireid teisel serveril kontrollitakse kohustuslikus korras kolm korda aastas. kõi-ki häiretega seonduvaid andmeid uuendatak-se varuserveris automaatselt iga viie minuti ta-gant, objektide staatilisi andmeid kord tunnis.

Paljud juhtimiskeskuse programmid, sealhul-gas g4si autopargi järelevalveprogramm see-Me ning elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldus toimivad veebipõhiselt. Nendega seo-tud klientide teenindamine võib jätkuda üks-kõik kust, kus on internetiühendus.

„ekstreemolukorras on täismahus teenuse tagamine küll raskendatud, kuid tehnilise valve kliendid, keda on eestis ligi 48 000, saavad meie teenusega jätkuvalt arvestada,“ ütleb külv. re-servjuhtimiskeskuse arvutitele teeb it-osakond regulaarseid programmide uuendusi, et olu-korras X oleksid need valmis „suure venna“ töökoormuse enda õlgadele võtma.

9 ÄreVat MiNutitjuhtimiskeskuse juhataja reiko tääker räägib, et mullu suvel peamajas toimunud evakuat-siooniõppusel jõudsid nad oma meeskonna-ga reservjuhtimiskeskusesse üheksa minutiga. see ärev aeg sisaldas ka töötajate sisselogi-mist ehk valmisolekut häirete teenindami-seks. kohale mindi patrullekipaažide auto-dega. Varukeskuses on ettenähtud töökohad üheksale inimesele: vahetuse juhile, häirejuh-timise spetsialistidele ja mehitatud valve ope-raatorile. Vajadusel saab suure akvaariumiga varustatud ruumi lisada veel paar töökohta.

tääkeri sõnul on igas juhtimiskeskuse va-hetuses neid inimesi, kes on „kloonis“ käinud ning katsetanud seal töötamist. „edaspidi plaanime kasutada reservjuhtimiskeskust ka koolituskohana, kus meie uued töötajaid saa-vad rahulikult, kuid samas maksimaalselt elu-listes tingimustes treenida,“ räägib tääker. n


„jalutasime perega keila männiku ääres suunaga algkooli maja poole. kõnniteel sei-sis väike tüdruk, kellel oli jalgrattaga min-gisugune mure, et edasi sõita ei saanud. samal ajal sõitis mööda Paldiski maanteed g4si auto. järelikult märkas selle juht hätta sattunud pisikest tüdrukut ning peatas au-to ja läks talle appi. Natukese aja pärast sai tüdruk edasi sõita tänu abilisele. Nii tore, et g4si töötaja tüdrukule appi läks.“

Keila linna kodanik

„kui pärnu keskuses juhtus suur õn-netus ühe poisiga, kes oli teiselt kor-ruselt alla kukkunud, siis see tüdruk oskas inimesele esmaabi anda.“„joobes alaealised laamendasid Pärnu kes-kuses. ajas nad ilusasti laiali, muutis keskuse palju rahulikumaks, säilitades külma närvi.“

Mariliis Mägi kohta Pärnu Keskuse külastajad

„turvamees, kes mäletab peale esimest kohtumist su nime, avab uksed, on igati tä-helepanelik, alati rõõmsameelne, särav ini-mene. eeskujuks paljudele meie maja töö-

tajatele, kuna just tema on see, kes teeb oma tööd kõige, kõige suurema südamega! suur, suur aitäh Vahurile!“

Üks paljudest kiidusõnadest Eesti Telekomi töötajatelt seal ametis

oleva Vahur Truupõllu kohta

„kiirel ajal enne poodide sulgemist aitas abivalmis turvatöötaja leida mul õige poe üles. Sai pärast täna-tud ka. Sõitsin raplast Tallinnasse justnimelt paari asja pärast.“

Priit Ülemiste keskuse turvatöötaja kohta

„Väga tore turvatöötaja, kes paneb tähe-le kõike ja hoolib ka võõrastest. olen teda juba korduvalt jäänud vaatama, kui ta jälgib kliente. kui mõnel lapsevanemal maksmi-se juures kaob tähelepanu oma pisikesele põnnile ja põnn tahab jooksu pista, siis väga armsalt ja lapsesõbralikult suudab ta suuna-ta lapsed ema juurde tagasi või hoida nad eemal välisuksest. super!“

Tartus Rebase Rimis töötava Viive Trei kohta kaupluse külastaja Eneli

kaMPaaNia

Töö kiidab tegijatSUURima UhKUSTUndEGa jaGamE TEiEGa TänU-SõnU KliEnTidElT. KõiGi KiiTUSTEGa Saab TUT-VUda G4Si SiSEVEEbiS nET.G4S.EE.

Ericsson tänas enda turvateenindajaidjaanuari lõpus kutsus Ericsson meeleolukale tänu-üritusele koostööpartnerite töötajad, kelle igapäe-vaste tööülesannete hulka kuulub teenindamine. Kutsed pidulikule üritusele said ka neli G4Si turva-töötajat. Kokku teenindab Ericssoni objekti 43 meie turvatöötajat, neist neli – Ainura Avdejev, Vladimir Mešalnikov, Kristina Korjas ja Irina Silinjat – valis Ericssoni tööpere parimateks turvateenindajateks.

“Teenindaval personalil on Ericssonis igapäevaselt väga oluline roll selles, kuidas meie ennast siin tunne-me. nii sündiski meil idee, et sel aastal tahame tun-nustada ja tänada meie koostööpartnerite tublimaid töötajaid, kes on oma tööpanusega aidanud meie tööpäeva siin ettevõttes rõõmsamaks ja paremaks muuta. Valikute kriteeriumiteks seadsime avatuse, professionaalsuse, soovi inimesi teenindada ja aida-ta ning loomulikult oskuse suhelda,” lausus autasusta-misel Ericsson Eesti Tallinna tehase personalijuht Ter-je Sosi. Tänuväärt algatus!

Lääne-Harju politseijaoskond tänab Keila patrullilääne-harju politseijaoskond kiidab ja tänab G4Si patrulli koosseisus Rein Lindoja ja Aleksandr Še-movajev hea koostöö eest kaablivaraste tabamisel Keila haigla territooriumil. Vargad olid tulnud väga kindlate kavatsustega ja nende autost leiti mitmesu-guseid tööriistu.

“1. märtsil hommikul sai politsei teate, et Keila haigla majja on sisenenud vargad. lisaks politseipat-rullidele kaasati reageerivasse tegevusse Keila linna G4Si patrulli töötajad, kes aitasid territooriumil peri-meetrit valvata. Tänu kiirele reageerimisele ja heale koostööle õnnestus suure hoone läbiotsimisel var-gad tabada. lääne-harju politseijaoskond soovib kii-ta ja tänada G4S patrulli koosseisus Rein lindoja ja aleksandr Šemovajev," kirjutas meile Politsei- ja Pii-rivalveameti Põhja prefektuuri lääne-harju politsei-jaoskonna juht Veiko Randlaine.

SEB Panga Turbekeskus tänab Erki RandaSEb Panga Ülikooli kontori juhataja Maarika Tosso edastas meile kirja, kus tõstab esile turvatöötaja Erki Rand tähelepanelikkust ja abivalmidust. „Samuti la-hendas ta kiiresti olukorra 16. veebruaril pangaauto-maadi juures hullunud meeskodanikuga,“ täpsustas ta. Panga kontori juhataja tänusõnadega ühines ka SEb Panga Turbekeskuse juhataja Villu Teder.

„märka turvateenindajat!“ kogus südamlikku tagasisidet

märtsikuus korraldab G4S Eesti esmakordselt kampaaniat „märka turva-teenindajat!“. Selle raames oleme kutsunud tunnustama ja märkama inime-si turvavaldkonnas ning jagama G4Si töötajatega seotud klienditeeninduslik-ke kogemusi. Selleks avasime kodulehel eraldi ankeedi aadressil www.g4s.ee/turvateenindaja, mille jätame edaspidigi avatuks. Oleme pea iga päev saanud tähelepanekuid, millest valdav osa positiivsed. jagame neid meeleldi ka teiega.

13

uuriNg

Osaledes töörahulolu-uuringus, annad oma panuse sellesse, et G4Sist saaks parem tööandja nii Sulle kui ka Sinu kolleegidele!

Soovime teada, mis hoiab Sind G4Sis ja ka seda, milliseid muutusi peaksime veel ette võtma, et Sinu rahulolu tööga kasvaks. Küsimustikku täites on Sul võimalik mõjutada oma tööd, meeskonda ja kogu ettevõtte arengut paremuse suunas.

Uuringus osalemiseks on kaks võimalust: saad vastata Sinu töö e-posti aadressile tulnud elektroonsele küsitlusele või täita paberankeet, mille saad oma juhilt.

Sinu arvamus on väga tähtis ja seetõttu kasuta kindlasti võimalust öelda, mida arvad!

Irene MetsisPersonalidirektor

G4Si töötajate rahulolu-uuring kutsub osalema!23. märts – 15. aprill

Osale küsitluses ja mõjuta oma tulevikku ettevõttes!

me oleme seadnud endale väga ambit-sioonika eesmärgi jõuda 10 parima tee-nindusettevõtte hulka aastaks 2016. Sel-

le saavutamine sõltub suuresti meie töötajatest ja motivatsioonist. Kuigi iga inimese motivatsioon te-kib temas endas, siis saab ettevõte palju teha sel-leks, et soov tööd teha oleks ja säiliks. Kaks aastat tagasi töötajate seas läbiviidud rahulolu-uuringu kaudu saime väga palju väärtuslikku infot selle koh-ta, mis ettevõttes vajab muutmist. lisaks uuringu-le on muudatustele olnud heaks sisendiks eelmise aasta täiendkoolitused, kus inimeste mured ja rõõ-mud tulid selgelt välja. nii mõnigi hea ettepanek sai ellu viidud just tänu nendele töötajatele, kes uurin-gu vahendusel ja ka koolitustel oma arvamust aval-dasid. Suur aitäh kõigile!Järgnevalt väike ülevaade, mida oleme selle kahe aasta jooksul teinud: koolitus ja areNdus• muutunud täiendkoolituste formaat – saaliloen-gute asemel on praktilised koolitused.• Panustatud on juhtide koolitamisse („Targa ju-hi õpituba“) ning alustatud on ka turvatöötajate-le suunatud tulevikujuhtide arendusprogrammiga „Tuleviku Tegija“. • Ettevõttesisestest tööpakkumistest saab iganäda-laselt ülevaate tööbörsilt siseveebis.

pane oma sõna maksma!Iga tööandja jaoks on tähtis, kuidas tema inimesed suhtuvad organisatsiooni, kus nad töö-tavad. Ei ole ju päris ükskõik, millised on töötingimused, millised on juhid ja meeskonna-kaaslased ja milline on see töö, mida ma iga päev teen. Selleks, et ise kõiges selles kaasa rääkida, ootame Sind taas osalema rahulolu-uuringus.

• Uue töötaja sisseelamisprogrammiga „Tere tule-mast G4Si“ alustamine.• häirejuhtimise spetsialistid ja patrullid saavad tut-vuda teineteise tööga kohapeal.• juhid käivad kord aastas töövarjudena tutvumas nii turvatöötajate, tehnikute, sularahatöötluse ini-meste kui ka häirejuhtimise spetsialistide igapäe-vase tööeluga.

tÖÖtiNgiMused• Kollektiivlepingu läbirääkimiste tulemusena uuendati kollektiivlepingut, täiendati soodustusi ja korrigeeriti palgatasemeid. • igal aastal läheb üldisest hinnatõusust üha roh-kem raha töötajate palkade tõusu.• Patrullekipaaži töötajatel on olnud võimalus tõsta taset ja saada edaspidi 3. taseme järgi tasu.• Töörõivastuse osas on korraldatud uus hange ja läbirääkimised on käimas.

tuNNustaMiNe• Staažimärgid antakse kätte õigel staaži (5, 10, 15, 20 a) täitumise päeval koos pisikese kommikarbiga.• Staaži täitumisel on töötajal võimalik kinkekaarti ise valida.• aasta parimate tunnustamise üritus muudeti peoks, kuhu on parimad töötajad oodatud kaas-lastega.

siseÜritused, sPortiMiNe ja suhtlus• Uus ajakiri „Sensor“ kajastab rohkem meie enda töötajate tegemisi ja toob info töötajateni senisest sagedamini kätte – 8 korda aastas nii eesti kui ka vene keeles.• Taastatud on suvepäevad ning muudetud ka se-nist formaati. Sel aastal on rohkem tegevust ka nei-le, kes sporti teha ei soovi, ning on erinevad või-malused kolleegidega aega veeta. Suvepäevad on 14.–15. augustil 2015.• Spordiklubi on saanud uue hingamise ning nii Tallinnas kui piirkondades on rohkem sportimis-võimalusi.• hea tava „mina olen G4S“ elluviimine, et omava-helise suhtlemise kvaliteet ja tänu sellele ka teenin-dus oleks parem.

loodetavasti olete märganud neid positiivseid muutusi, kuid nagu öeldakse, alati saab veel pare-mini ja arenguruumi on küllaga. Eraldi tooksin sel-legi välja, et juhid on palju panustanud töökorral-duse ja -tingimuste paranemisse.

märtsikuus avatavas ankeetküsitluses on taaskord kõigil töötajatel võimalik anonüümselt teada anda oma ootustest ja soovidest, et G4Sist saaks veel pa-rem tööandja. igaühe panus on selleks tähtis! n

IrENE mETSIS, PersoNalidirektor

G4S EESTI INFOLEHT märTS / aprILL 2015 | Nr 2 (122)14

sooVitusiNdeks

„soovitusindeks õpetab kiiresti klien-ti kuulama ja tähele panema, nii ku-juneb harjumus alati arvestada oma

töös kliendiga. klientide tagasiside tekitab ko-gu ettevõttes kuni tippjuhtkonnani välja sise-misi arutelusid ja paneb tegutsema – kavan-dame muudatusi ja uuendusi lähtudes sellest, mida kliendid on olulisemaks hinnanud,“ sel-gitab juhatuse liige ja klienditeenindusdivisjoni direktor Ene raja.

„käivitasime soovitusindeksi 2013. aastal, kü-sides tagasisidet klientidelt, kes on suhelnud teeninduskeskuse, haldurite, turvajuhtide, teh-nilise toe töötajate, tehnikute, turvatöötajate, müügijuhtide, rahaveo ja -töötluse inimestega. tänaseks oleme saatnud küsitlusi üle 24 000 ja neile on vastanud 29% selle saanutest ehk ligi 7000 klienti,“ annab ülevaate erakliendihalduse osakonnajuhataja dagmar pedaja.

eestlaNe jagab kiidusÕNukliendiga võtame ühendust kiirelt ja läbimõel-dult, seejuures mittesoovitajaga räägib osakon-najuhataja personaalselt.

„kuigi arvatakse, et eestimaalane ei ole aldis tagasisidet andma, on meie kogemus vastupidi-ne. kliendid annavad põhjalikke vastuseid: ko-guni 56% vastanutest on kirjutanud kommen-

Soovitusindeks kraadib kliendisuhete soojustg4si aMbitsiooN oN jÕuda 10 PariMa eesti teeNiNdusetteVÕtte hulka 2016. aastal. eesMÄrgi tÄitMiNe sÕltub klieNdi rahulolust Meie teeNustega. igaPÄeVaselt MÕÕdaMe klieNdisuhte tugeVust sooVitusiNdeksi kaudu: kÜsiMe g4si kui teeNusePakkuja sooVitaMise tÕeNÄosust oMa sÕbrale NiNg hiNNaNgut teeNiNduskoNtaktile. sooVitusiNdeksi raaMes laekuV tagasiside oN olNud ajeNdiks MitMele Muudatusele Meie klieNditeeNiNduses.

tekst: maarIka HaavISTu

taari. enim hinnatakse töötajate kompetentsi – kiiret ja pädevat nõu tehnikaalastes küsimus-tes –, kiirust, sõbralikkust ja viisakust ning sobi-va lahenduse leidmist,“ võtab dagmar Pedaja tagaside kokku.

„kliendi tagasiside on tähtis igale töötajale. kui minu tööd on hinnatud väga heaks, saan kinnitust, et olen õigel teel. eriti olen rahul, kui suudan klienti üllatada ületades tema ootusi – vaatan alati sammu paar kaugemale helistamise põhjusest. keerulist teenindussituatsiooni ette teades viin ennast objektil toimunuga kurs-si ning mõtlen välja, milliseid lahendusi klien-dile pakkuda saan. klient annab hinnangu kogu teeninduse protsessile, seega iga töötaja panu-sest selles ahelas sõltub kliendi kogemus,“ leiab suurepäraseid kliendi hinnanguid saanud tehni-lise toe klienditeenindaja kristel Saarm.

Milliseid muudatusi ja uuendusi oleme tänu tagasisidele teinud? suurendasime klientide kii-remaks abistamiseks tehnilise toe meeskonda, avasime e-teeninduse ning käivitasime patrull-ekipaažide reageerimisvõimekuse tõstmiseks ePatrulli lahenduse.

samuti alustasime ulatusliku mitmeaastase tööoskuste arendamisele keskenduva koolitus-kavaga ning lõime omavahel ja kliendiga suhtle-mise juhiseid sisaldava g4si hea tava. „kliendi-

le tuleb anda tagasisidet, mis tema arvamusest sõltub ja muutub. kord aastas saadame klien-tidele tehtust ülevaatliku n-ö tänukirja,“ mär-gib ene raja.

aiNult PrÄÄNikka ettevõttesiseses kommunikatsioonis pee-geldame töötajatele klientide hinnanguid ja toome eeskujusid. g4si peamaja trepikoda ehib soovitusindeksi eesmärkide ja tulemus-te visuaalne lahendus. Ühtlasi on juhtide mo-tivatsioonisüsteem seotud soovitusindeksi tu-lemustega.

„kuigi teeninduskontakti hinnatakse alati kõrgemalt kui ettevõtet, on 2014. aastal võrrel-des 2013. aastaga ettevõtte üldine soovitusin-deks kasvanud 51%. Mittesoovitajate osakaal on vähenenud ja soovitajate osakaal suurene-nud. suurimad tõusjad olid sularaha-, valve- ja klienditeenindusdivisjon, parimatest parimad aga sularaha-, müügi- ja turvatehnikadivisjon. kuid kõige tähtsam on positiivne mõju ette-võtte tulemustele – meil on suurepärane tee-nindus, kliendid tajuvad suhte kvaliteeti ja on nõus parema teenuse eest rohkem maksma –, kasvanud on klientide rahulolu ja vähene-nud lahkuvate klientide osakaal 21%,“ kirjeldab soovitusindeksi mõju ene raja.

AHTo JõHViKturvatehnikadivisjon

"See viimane oli super. Sobiv redel endal kaasas (meil on kõrged laed). absoluut-selt tundis süsteemi loogilisust. millised

andurid mis numbri all on. Pakkus võima-lusi süsteemi täiendavaks häälestamiseks

ja teostas selle väga professionaalselt."

JAAK LuidEmüügidivisjon

"mehed tunnevad kella. nii müügimees kui ka tehnik olid oma ala profid. Olen nendega väga rahul. Suur tänu neile."

Tagasiside kirjapilt muutmata kujul

sooVitusiNdeks

15

ARTJom SoKoLoV, g4s eesti juhatuse liige ja finantsdirektorettevõtted keskenduvad üha enam kliendisuhete juhtimi-sele, mille eesmärgiks on pakkuda klientidele suurepärast teenindust. omal algatusel soovitusindeksi rakendanud g4s eesti on olnud g4si euroopa üksustest esimene. jaa-nuari lõpus Budapestis toimunud g4si euroopa regiooni juhtide konverentsil otsustati hakata koguma klientide ta-gasisidet soovitusindeksi kaudu üle euroopa ning eesti ko-gemus tõsteti esile.

KuLdAR HAnSEn, recommender oü tegevjuhtlaias laastus võib soovitusindeksi tagasiside küsimise praktika jagada kahte gruppi: transaktsiooniline uuring (küsitlus saadetakse pärast teeninduskontakti) ja suhte-põhine uuring (küsitlus saadetakse paar korda aastas). enamik ettevõtteid, ligikaudu 85%, küsib tagasisidet re-gulaarselt, st tagasiside küsimustik saadetakse kliendile vahetult pärast teenuse osutamist. 15% klientidest kasu-tavad soovitusindeksit ka suhteuuringuks, mille puhul küsitlus saadetakse olu-listele võtmeklientidele paar korda aastas.

miHHAiL minAJEVvalvedivisjon

"Ei lahkunud esimeste selgituste peale, vaid üritas ikkagi veenduda, et tegemist

ei ole sissetungijatega. mis siis, et tegelikult midagi kahtlast ei tundunud."

JAAniKA TuViklienditeenindusdivisjon"Kontakt oli konkreetne, asjalik ja

asjakohane. Situatsiooni lahendamise initsiatiiv oli G4Si-poolne, see

jättis sümpaatse mulje."

LiiLiA KAiRoklienditeenindusdivisjon

"Operaator oli, nagu alati, viisakas, korrektne ning siiralt muretses minu

probleemi pärast (ajal, mil olin teel kodu poole, helistas, andis teada, et ekipaaž

on juba saabunud ja välisvaatluse teinud ning kõik tundub OK olevat)."

mARKo KABRiTSturvatehnikadivisjon

"Tehnik oli kogemustega, oskas küsida ja samas ka kogemustest näiteid tuua, kuidas

peaks üks valve üles ehitatud olema. Oli isegi vaatamata hilisele õhtutunninle positiivne."

kliendi-teenindus-

divisjon

turva-tehnika-divisjon

müügi-divisjon

sularaha-divisjon

valve-divisjon

60% 70%

53%

62%

-100

-75

-50

-250

27%

üldine tulemus

100

75

50

25

2014iv kvartali

eesmärk

26%

Klientide tagasiside viimase Kolme Kuu jooKsul

78%


NaiNe turVaÄris

päev, mil kohtume Elenaga Balti Elektrijaama tuhamäe jalamil, on tähenduslik selle poolest, et siis sai

täis täpselt üks aasta ajast, mil Elenast ja paljudest teistest elektrijaama töötajatest said G4Si tööpere liikmed. Räägime Elena-ga sellest, kuidas on naisterahvana töötada turvaäris, millised on kogemused esimesest G4Si-aastast ning tutvustame tema vaba-tahtlikku tegevust noortega.

ei ole Puhtalt Meeste MÄNguMaaPaljude kõrvaltvaatajate jaoks võib tunduda turvatöö lihtne, kuid märkamata jääb, kui palju nõuab see töö keskendumist ja tähe-lepanu. „Naisi on meil ettevõttes küllaltki palju ja me saame suurepäraselt hakkama. Kuid naised jäävad ikkagi naisteks, ise-gi siis, kui nad töötavad nn meeste sfääris.

Sellegipoolest ei ole ma kuigi kindel, et saa-me enam rääkida turvateenindaja tööst kui puhtalt meeste mängumaast,“ arutleb Ele-na, kes on turvatööd teinud juba üle kümne aasta ja tunneb valdkonda erinevate ettevõ-tete vormi kandnuna pea läbi ja lõhki. Ta on veendunud, et naiste roll ja panus sellesse töösse ei ole meeste omast sugugi väiksem ainuüksi juba sellepärast, et tööülesanded on enamjaolt samad.

Teadupärast on turvavaldkonnas vaid üksikud ametikohad, kus naised ei tööta ja need eeldavad üldjuhul relvamaailmaga sina peal olemist. Enamiku muude turva-töödega saavad naised sama hästi hakkama ja võivad mõnes asjas loomu poolest pare-madki olla. „Meil ei ole kergemaid „naiste tööülesandeid“ ja raskemaid „meeste töid“. Naistesse suhtutakse samasuguse lugupida-misega kui meestesse,“ tõdeb Elena ise.

Pole saladus, et oleMuselt MaskuliiNses turVaÄris oN suur osakaal Naistel. g4sikate seas oN NaisterahVaid eri aMetikohtadel VÄheMalt kolMaNdik. sel korral VÕtsiMe ette kÄigu PiiriliNNa NiNg tegiMe lÄheMalt tutVust NarVas elaVa ja eesti eNergia elektrijaaMas tÖÖtaVa eleNa siMaNkoVaga.

tekst: marIa ŠNapEr Fotod: marIa ŠNapEr ja ErakOGu

Elena Simankova: turVaÄris ei ole NN NaistetÖid

17

NaiNe turVaÄris

Naljad ja distsiPliiN kÄsikÄes Tööpaiga, kus Elena töötab, muudab eriliseks mõneti see, et sama seltskonnaga on üheskoos töötatud mitu aastat ning see on kasvatanud ühtehoidmist.

„Mulle meeldib minu töö ja kollek-tiiv. Meil puudub ülevalt alla vaatami-ne sõltumata sellest, mis ametipositsioo-nil keegi on. Omavahelised suhted on soojad või isegi lahked,“ jutustab Elena. See, et ülemus võib tööajal olla ka hea sõbra või tuttava rollis, ei tähenda tema sõnul, et ku-sagil jääks mõni tähtis tööülesanne tegemata.

„Leidub hetki, kui võime istuda koos maha ja teha nalja, kuid samas on ka distsipliin omal kohal,“ märgib ta. Selline õhkkond toe-tab üksteisega läbisaamist ja koostööd ning on paljuski ühe hea töökoha aluseks. Põhjust ei tule samas ka kaugelt otsida: kollektiiv ise on küll aja jooksul muutunud, kuid inimesed, kes sellele aluse panevad, on jäänud samaks ning aastatega on jõutud üksteist hästi tund-ma õppida. Elena töötab elektrijaamas juba 2004. aastast.

esiMeNe aasta g4sisEsmalt töötas Elena Eesti Energia Elektrijaamas Securitase vormi kandes, seejärel sai riietus välja vahetatud USSi mundri vastu ning eelmise aasta kevadest vaatab vormirõivailt vastu G4Si märk.

„G4Si tulles mõtlesime, et mis nüüd ikka muutub peale logo meie riietusel, kuid ainult sellega muudatus siiski ei piirdunud. Mingil määral muutus meie palganumber, mis oli kindlasti meeldiv, ning muutus ka

ülemus, kes on väga sümpaatne inimene, alati kättesaadav ja alati nõus informeerima vajalikes küsimustes,“ räägib Elena.

Üheks teistsuguseks kogemuseks peab ta ka novembris täiendkoolituse raames läbiviidud „Mina olen G4S“ hea tava koolitust.

„See koolituse osa, mis puudutas suhtlust kollektiivis ja sellesse suhtumist, oli äärmiselt meeldiv ja vajalik. Seal kerkis pinnale mõte, et kõik me oleme erinevad, kuid moodustame ettevõttena ühtse terviku. Tundub, et meie organisatsiooni jaoks on see oluline, sõltumata sellest, kelle kingadest me ettevõtet vaatleme. Kuigi erinevus rikastab, on oluline pidada meeles kõike seda, mis meid ühendab, seda enam praeguste sündmuste taustal maailmas. See tekitab ühtsustunde ja muudab suhtumist üksteisesse,“ arendab Elena edasi koolituselt saadud mõtteid. Väga oluline on Elena jaoks seegi, et tänu paindlikule töögraafikule saab ta pühenduda teda huvitavatele õpingutele ja vabatahtlikule tegevusele noortega.

elu oN PideV liikuMiNeElena iseloomustab end kui optimisti, kel-le elukorraldust juhib moto „Elu on pidev liikumine“. See tähendab tema jaoks aina kõrgemate eesmärkide seadmist ja nendeni pürgimist. Sellised põhimõtted jätavad küll puhkamiseks vähe aega, kuid oma töös ja hu-vitegevustes on Elena leidnud just selle soone, mis aitab hoida meeli erksana.

Peale selle, et Elena töötab G4Sis, õpib ta Peterburi Vaimulikus Akadeemias ning te-geleb Narva käitumisprobleemidega noorte aitamisega ja suunamisega paremale elutee-konnale. Noortele, kes on proovinud ja näi-nud elus rohkem, kui üks laps peaks teatud eluetappi jõudes, korraldab Elena suve- ja talvelaagreid, ühisüritusi ning hoiab nendega püsivalt kontakti ka töiste argipäevade lõpus.

Elena tegevus noortega algas täiesti vaba-tahtlikult ja spontaanselt ega ole seotud ühegi noorsoo-organisatsiooniga. Just selles tege-vuses on leidnud loo kangelanna oma tõeli-se kutsumuse. „Kui me vaatame ühiskonna mõistet laiemalt, siis iga ühiskond põhineb väärtustel, mis on seotud piiblilugudega. Kui vaatame konkreetselt meie tänapäeva ühis-konda, siis paljud väärtused on läinud ajaga kaduma. Minu ülesanne on suunata lapsi, kellega tegelen, teele, mis soodustaks neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Seda protsessi soodustavad paljuski minu õpingud, mis ei piirdu ainult usundite ja vai-muelu valdkondadega, vaid ka psühholoogia-ga,“ selgitab Elena oma tööväliste tegevuste tagamaid ja motiive.

tÖÖ ja tÖÖVÄliNe Üksteist tÄieNdaMas„Ma tegutsen küll näiliselt mitmes üksteisest täiesti erinevas valdkonnas, ent tegelikult on mu töö ja tööväline tegevus suurepärases omavahelises kooskõlas,“ leiab ta. Ja tõe-poolest, tegutsemisel käitumisprobleemidega noortega ning turvatööl on omad kokkupuu-tepunktid täiesti olemas. Turvatöös on ääre-tult oluline ennetamine ning seda on ka vara-kult noortele õige suuna kätteandmine. „Kui ma tulen tööle, on mul võimalik keskenduda täielikult vaid töökohustustele ja jätta kõik tööväline koju, samas puhkepäevadel võin lülitada end tööl toimuvast täielikult välja,“ on Elena suutnud oskuslikult oma elu seada. Seejuures pälvib tema erilise tänutunde töö-graafiku paindlikkus ning ülemuse ja ülejää-nud kollektiivi vastutulelikkus ja mõistev suh-tumine. „See töö võimaldab mul muuhulgas tegeleda sellega, mis mulle väga korda läheb ja millesse suhtun erilise hoolega.“ n

„kui me vaatame ühis-konna mõistet laiemalt, siis iga ühiskond põhineb väärtustel, mis on seotud piiblilugudega. kui vaa-tame konkreetselt meie tänapäeva ühiskonda, siis paljud väärtused on läinud ajaga kaduma."

Elena leiad pildi keskelt: naine helesinises T-särgis ja vikerkaarevärvilise vanikuga.

„Lastelaagrite korraldamine on minu jaoks südameasi, see on miski, mis läheb

mulle väga korda,” ütleb Elena.


iNterVjuu

Musternäide arenemisest ja muutu-misest on 35-aastase Reiko Tää-keri kogu karjäär. 2001. aastal

ESS-is mehitatud valve turvatöötajana alustanud mehest on läbi erinevate ameti-postide kasvanud G4S Eesti juhtimiskes-kuse osakonnajuhataja ning sisekoolitaja. Mehe elu ja karjäär on musternäide sellest-ki, kuidas üks õige otsus vallandab lume-palliefekti ning toob kaasa hulgaliselt mee-lepäraseid ja põnevust pakkuvaid tegevusi.

reiko tÄÄker:

“Muutused oN elus VÄga olulised, Need ViiVad edasi. kuid Ükski Muutus ei tule NiisaMa, Muutusteks oN Vaja

eNdaga tÖÖd teha Nii, et teiNekord oN higilÕhNa tuNda,” rÄÄgib areNgust VaiMustuV reiko tÄÄker.

tekst: SILja paavLE, ÕhtulehtFotod: juLIa GaraNža, ErakOGu

„Iga üksust tuleb juhtida samamoodi kui oma ettevõtet”

Aga alustame algusest. Turvatööle sattus Reiko, nagu juba mainitud, 2001. aastal. “See oli turvaturul keeruline aeg, turvatöö-tajatele olid nõuded kõrged, turvamees pidi ennekõike olema sajakilone mees,” meenu-tab tollal raskejõustikku harrastanud Reiko. Mehitatud valve turvatöötaja ametikohale ühes Tallinna pangas jäi mees pooleks aas-taks. Seejärel tuli teenistus Eesti sõjaväes, Vahipataljonis.

Sealt naastes läks Reiko vahepeal nime muutnud Falck Eestist tööd küsima. Kos-

tiverest pärit mehele pakuti Lasnamäe eki-paaži autojuhi kohta, mille ta otsustas vastu võtta. “Minul oli vaid valvuri kvalifikat-sioon, kuid kuid mind pandi välja õpetama kogenud paarimees Hendrik Illisson. Hend-rik on minu seni esimene ja ainuke paari-mees. Ta töötab tänaseni samas Lasnamäe patrullis ehk juba pea 20 aastat,” räägib Reiko, et staažikad turvatöötajad pole Eestis sugugi harulduseks.

oMa FirMa PatriootEdasi töötas Reiko mehitatud valve vahe-tuse vanemana Falck Eestis, vanemope-raatorina ja vahetuse ülema abina G4S-is. Viimased paar aastat on ta tegutsenud tee-nusejuhina, sisekoolitajana ning juhtimis-keskuse osakonnajuhataja kohusetäitjana. Alates aprillist kaob Reiko ametinime ta-gant kohusetäitja nimetus.

Kui küsida Reikolt, milline tööperiood on olnud tema jaoks õpetlikem, ei oska ta üht teisele eelistada. Iga amet on midagi õpeta-nud ja igal neist oma roll. Küll aga on olnud keerukaid aegu, näiteks juhtimiskeskusesse tööle asudes. “Alguses oli väga raske ja ega mind väga tõsiselt võetud. Olin aga järje-pidev, ei andnud alla ja lõpuks kõik laabus,“ meenutab ta seda kohanemisaega.

Reiko ütleb, et ta on oma firma patrioot. Seepärast püüab ta alati hoida kätt pulsil, näha ettevõtet kui tervikut ning õpitut ka teistega jagada. See oli ka põhjus, miks mees

Aasta 2002: Reiko patrullis koos oma esimese ja ainukese paarimehe Henrik Ilissoniga

19

iNterVjuu

reiko tääker: „Ma ei mõtle probleemide korral oma lõigu või isiku seisukohalt, vaid ikka nii, et kuidas üht või teist tehes on võimalik ettevõtet edasi viia.”


iNterVjuuotsustas 2013. aastal näidata huvi erineva-te teenuste ja projektide väljatöötamise vas-tu ning temast sai teenustejuht. “Kogu tur-vabisnis on ajaga muutunud ja muutumas – õigel kursil olemiseks tuleb pidevalt häid mõtteid leida ja edukalt edasiminekuks ole-masolevaid tegevusi analüüsida,” selgitab ta. Vormis hoidmiseks ja kogemuse rikasta-miseks on Reiko käinud arvukalt turvamas ka vabaõhuüritusi, teinud mitmeid ihukait-seprojekte ning käinud ka piiri taga turva-tööd tegemas.

saMMu VÕrra asjadest eesReiko ütleb, et ta on inimene, kes mõtleb palju. Eriti meeldib talle mõelda siis, kui ta õhtuti jooksmas käib. Pidev mõtlemine ja te-gevuste analüüs on teinud temast mehe, kes oskab alati asju näha mõned sammud ette. Juhtimiskeskuse töös on see väga oluline, sest piltlikult öeldes on juhtimiskeskus tur-vaettevõtte süda, mis ülejäänud vereringet töös hoiab. Et kõik toimiks, et tohi südame töö katkeda.

Eriti oluline on hetkest sammuke ees olla osakonnajuhatajana, kes peab ohtu aima-tes mõnikord toimima pidurina ja teisel mo-mendil oskama jälle seda pidurit parajas ko-guses järele anda. Kõikides oma tegevustes ja otsustes püüab Reiko aimata tervikut. “Ma ei mõtle probleemide korral oma lõigu või isiku seisukohalt, vaid ikka nii, et kuidas üht või teist tehes on võimalik ettevõtet eda-si viia,” märgib ta. Reiko arvates tulebki iga üksikut üksust juhtida samuti kui oma ette-võtet ehk nii, et kõik toimiks tulemuslikult ja hästi.

Kõige selleni on jõudnud Rei-ko aastatepikkuse töökogemuse tulemusena. Ta tunnistab, et on kõigilt enda juhtidelt üht-teist kõrva taha pannud. Erine-vate juhtide tööd võrreldes on ta enda jaoks pannud ka paika põhimõtted, millise mudeliga saab edasi minna nii, et asjad toimiksid.

PideValt PildisMuutuste juurde tagasi min-nes nendib Reiko, et oluliseks murdepunktiks tema elus sai 2008. aasta, mil otsus-tas pärast esimese poja sün-di suitsetamise maha jätta. “Tagantjärele olen ma sel-le otsuse üle väga õnnelik, kuigi öösiti tööd tehes nägin endaga kurja vaeva. Suits, kohv ja kiirtoit ju justkui kuuluvad öötöölistega kok-ku,” tõdeb ta.

Aasta 2007: "Kelgukoerte" võtetel koos näitleja Ivo Uukkiviga

21

iNterVjuu

Enda käsilevõtmine tõi kaasa kehakaalu langemise. Ning see omakorda tõi kaasa, et veerandsada kilo kergemat meest hakati kut-suma G4Si reklaamidesse. “See oli üks ime-lik aeg, inimesed ei tahtnud eriti pildil olla. Mul tekkis aga fotograafidega side ja mind hakati asjaolude sobides teistessegi reklaa-midesse kutsuma,” meenutab mees ja lisab muheledes, et sellest ajast sai alguse ka tema edevuse teekond. Reklaamides ja teleprojek-tides osaleb ta sobivusel tänaseni.

Kui edevus on enamasti halvamaiguline sõna, siis Reiko otsustas ära kasutada selle positiivsema külje ning pani aktiivselt oma edu nimel tööle. See tähendas, et ühtäkki sai ta töises plaanis oma arvamust avalda-da väga erinevatel teemadel. See omakor-da innustas edasi mõtlema ning Reiko hak-kas hirmsasti tööd rabama. Ei olnud harvad päevad, mil hommikul valvetöö lõpetanud mees istus juba kahe tunni pärast koosole-kul. “Abikaasa küll torises, et riskin oma ter-visega. Ma isegi mõtlen vahel, et liigne aga-rus on pigem ogarus. Kuid täna näen, et aktiivsus sel perioodil tasus end ära,” kostab ta ise.

PiNgeolukordades tÖÖtaMiNe hoiab VaiMu VirgeKõik see on õpetanud Reikole ka stressitalu-vust – juhtimiskeskuse pingelises töös ilma selleta hakkama ei saakski. “Minu pikk töö-staaž on paksu naha kasvatamisele kaasa aidanud,” naerab Reiko ja lisab, et ta ongi tegelikult loomult inimene, kellele meeldib tööd teha väikese pinge all. “See on nagu advokaatidega, kes suudavad kohtus pinge all teravamalt nõelata. Mina tunnen, et suu-dan pingeolukordades paremini keskenduda ning lahendusi leida,” märgib ta.

Üheks ägedamaks muutusteperioodiks peab Reiko aga möödunud aasta septembris alanut. “Ma ei osanud elus undki näha, et lisaks kõigele muule võib minust saada koo-litaja!” Reiko oletab, et selles mängis oma rolli asjaolu, et talle meeldib rääkida, lisaks tundis ta, et aastatega kogunenud teadmis-test võiks lõpuks teistelgi kasu olla.

Koolitajaks saamine pani Reiko omakor-da iseendki arendama ning internetis veidi ringi tuhnides avastas ta Alar Ojastu loen-gud. Neid on ta nüüdseks tundide kaupa kuulanud nii kodus askeldades kui õhtus-tel jooksutiirudel. Reikot inspireeris Ojastu veendumus, et teenindus on üles ehitatud ta-gatoale ehk kui ettevõttes on sisemiselt asjad korras, on korras ka suhtlus väljapoole, see tähendab klienditeenindus.

“Iga juht peaks teadvustama, kui tähtis on suhtlemine asutuse siseselt ja kui palju saa-vad juhid ära teha selleks, kuidas tunnevad inimesed end eesliinil,” kostab ta. Nüüdseks on Reikol õnnestunud Ojastu koolitustel ka kohal käia ning neist sai ta innustust veelgi.

iseeNdaga tegeledes iseeNda PereMeheksMöödunud sügisest hakkas Reiko rohkem ka raamatuid lugema. Ja mitte lihtsalt raa-matuid, vaid selliseid, millest töös kasu, näiteks neurolingvistilisest programmeeri-misest. “Võib tunduda, et seesugune lähene-mine on teeninduse korraldamisel eriti süga-vustesse laskumine, kuid tegelikkuses mitte. Ka hea teeninduse juures on oluline, kuidas oma aega ja aju planeerida,” tähendab ta. Tõsi, Reiko möönab, et vajadus sellise kir-janduse läbitöötamiseks tekib teatud tasan-dile jõudes. Teisalt annab just seesugune teadmiste omandamine võimaluse oma isik-liku filosoofia tekkeks, mis on koolitaja rollis hädavajalik.

Kõik need muutused on viinud selleni, et Reiko mitte ei nõua üksnes teistelt, vaid seab ka endale kõrgeid nõudmisi, ja seda mitte üksnes arendamise, vaid ka hea väljanäge-mise seisukohalt. “Mulle meeldib see, kui ma näen hea välja,” kinnitab mees, keda aja-mata habemega või kortsus särgiga niisama

lihtsalt ei kohta. Reiko möönab, et iseendaga tegelemine on teema, milleni jõudmine Ees-tis võtab veel aega. Ilma selleta aga ei saa, sest vaid nii on võimalik olla iseenda pere-mees. “See on ülioluline ja seda mitte ainult mõtetes, vaid ka tegudes. Mina julgen täna öelda, et olen iseenda peremees. Ma kontrol-lin oma kaalu ja teen tööd, mis mulle meel-dib. Tänu sellele saan kogeda nii kiireid, ras-keid kui ka väga ägedaid hetki.”

Mis on aga teda nii kaua oma tööl hoid-nud? “Pidevad uued väljakutsed. Mõni va-hetab firmasid, mina positsioone,” on Rei-kol vastus varnast võtta. Kui palju kõige selle kõrvalt pere, abikaasa ja kolme lapse, jaoks aega jääb, on järgmine küsimus, mis tegeli-kult juba intervjuu algusest saati keelel kibe-leb.

“Aeg… ainus, kes minu aja kasutusega ra-hul vist pole, on abikaasa,” nendib Reiko. Samas ütleb ta, et kõiki tegemisi planeeri-takse pereringis hoolikalt ning lastega koos kasvamine on hetkel olulisim. See on või-malik, sest aega saab sättida. Näiteks teha ise trenni samal ajal, kui lapsed on trennis, või käia lapse lasteaias liikluspäeval helku-reid jagamas ning tutvustada selle kõrvale ka turvamehe tööd. Nagu kinnitab Reiko – kõike saab omavahel siduda, kui vaid tahta.

Pea klaarub tÖÖMÕtetest joostesReiko on nimelt veendunud, et inimesel ei ole kahte erinevat elu nii, et inimene pendel-dab igavesti töise ja koduse elu vahel. “See on ju võimatu, et unustad kodus tööprob-leemid ära! Vahel saab tööl igasugu asju nii palju lahendatud ja suheldud, et kodus ei jaksa enam midagi rääkida,” avaldab mees. Kuid sellegi olukorra vastu on tal ravim ole-mas. Jooksmine on nimelt tegevus, mille käigus suudab ta pea tööst tühjaks saada. Ja siis kodus jälle edasi suhelda. Pere on Reiko jaoks olulisim.

Jooksmine, nagu ka ujumine ja jõusaal on Reiko jaoks elustiili loomulik osa. Tõeliselt südamelähedaseks on talle saanud aga rull-uisutamine. Nii, kui maapind kuivab ja puh-taks saab, võib meest näha kergliiklusteedel kilomeetreid kogumas ja võistlustelgi osale-mas.

Reiko ütleb, et kuigi ta elu kipub võtma pidevalt kestva täismaratoni mõõtmeid, on reegel selline, et kes palju teeb, see palju jõuab. Ja kes jõuab palju, see saab oma te-gemistes olla paljust sammukese ees. Edu silmas pidades – just edu peab Reiko elu erinevates valdkondades tähtsaks – on see ülioluline.

Reiko sõnul on suur erinevus selles, kas teha oma tööd hambad ristis või teha tões-ti seda, mis on äge ja mis meeldib. Tema on otsustanud valida tee, mis talle endale rõõ-mu pakub. n

Reiko ütleb, et kuigi ta elu kipub võtmapidevalt kestva täis-maratoni mõõtmeid, on reegel selline, et kes palju teeb, see palju jõuab.


kristjan Saariku uus väljakutse lektorinaSelle aasta alguses võttis G4Si len-nundusosakonna juhataja kristjan Saarikuga ühendust Tartu Ülikoo-li viljandi kultuuriakadeemia lektor ja tema hea koostööpart-ner viljandi pärimusmuu-sikafestivali korraldustii-mist piret aus, et teha üks huvitav ettepanek ning nüüd-sest peab kristjan li-saks põhitöö-le ka lektori ametit.

12. ja 13. veebruaril korraldas tÜ Viljandi kul-tuuriakadeemia pilootkoolituse suursündmus-te ohutusest, kus üheks koolitajatest oli pi-kaajalise suurürituste turvamise kogemusega kristjan saarik.

koolituse eesmärk oli anda terviklik ülevaa-de sündmusohutuse erinevatest aspektidest ning tõsta teadlikkust erinevate osapoolte koostööst ohutuse tagamisel. koos kristjani-ga viisid koolitust läbi kultuuriakadeemia lek-torid Marju Mäger, Piret aus ja Marko lõhmus. koolituse algatus tuli rootsist ning tulevikus plaanitakse, et selline kursus oleks pidevalt üli-kooli kavas nii teatud eriala tudengite jaoks kui ka neile, kes soovivad tööga seonduvalt täiendkoolitada. kristjani hinnangul on sellisest koolitusest kasu nii korraldajaile endile kui ka ametnikele, kes on seotud näiteks erinevate lubade väljastamisega.

„Mõistes täpsemalt, mida üks või teine do-kument ürituse korraldamise puhul reaalselt tähendab, suudab ametnik näha laiemat pilti ning saab aegsasti tähelepanu pöörata võima-likele kitsaskohtadele,“ kommenteeris värske lektor kristjan. koolitusel osalenud ürituste korraldajad said tema sõnul esmase tagasiside põhjal palju teadmisi juurde selle kohta, mil-liste erinevate ohutust ja turvalisust puuduta-vate teemadega üritusi korraldades tulevikus arvestada.

Millal järgmine koolitus aset leiab, pole veel teada, kuid uus amet näib kristjanile istu-vat. „Mulle meeldivad suured väljakutsed. tei-si koolitades saan anda ka ühiskonnale midagi eelnevalt õpitust ja kogetust tagasi, seejuures ise jätkuvalt ennast edasi arendades. suurüri-tuste ohutuse teema on eestis suures määras koolituse mõttes katmata ja oli heameel koo-lituse lõppedes tõdeda, et esimesed osalejad andsid vaid positiivset tagasisidet,“ lisas ta.

Möödunud aastal turvatöötajate täiendkoolitu-sel võis üsna sageli G4S Spordiklubist rääkides kuulda soovi, et piirkondades võiks olla rohkem

sportlikke tegevusi. Üks võimalus selleks on klubi võistlu-sed piirkondadesse tuua. Just seda eesmärki silmas pidades saigi veebruari alguses G4S meistrivõistlustega sulgpallis mindud Pärnusse ning tulemuseks oli rekordiline osavõtt.

Valiku tegemiseks, kas korraldada võistlus Pärnus või Tartus, saatis spordiklubi vedaja Sergei Karelin kum-bagi piirkonda üleskutse ajada kokku võimalikult suur hulk huvilisi ning sedapuhku oli tulemus läänlaste kasuks. Vaa-dates võistluse lõppseisu võib mõista ka entusiasmi selle taga – Saaremaalt pärit müügijuht-kliendihaldur Too-mas Peeters noppis tasavägiselt, kuid kindlalt tur-niiri võidu meeste arvestuses. Mõnigi osaleja tõdes hiljem, et tahtnuks ise end ses lõppmängus Toomasega proovile panna. Kui mehi oli mängus 14, siis naisi aga kolm ning esikohale tuli kliendihaldur Kristi Janson Tallinnast. Paarismängudes võitsid Sergei Karelin ja Egert Miljan.

Järgmisena ootavad spordikalendris ees meistrivõistlused bowlingus 4. aprillil Tallinnas ja males 8. aprillil, kuid piir-kondadesse on plaanis veelgi jõuda. Nii on oodata juunis tänavakorvpallivõistlust taas Tartus ning augustis jalgpal-livõistlust traditsiooniliselt Paides. Olgu sõit aga piirkonda või pealinna, siis seda päeva võikski võtta kui sportlik-ku päeva, mille hulgas ühe ettevõtmisena väljasõit heade kolleegide ja sportlike sõpradega, soovitab Sergei Karelin osavõtjatele.

EESTI TurvaETTEvõTETE LIIT vaLIS aaSTa TurvaTööTaja, aaSTa TurvaTEHNIku NING TurvaLaHENduSE

Varia

Aktiivne klubiline Kristi Janson julgustab omakorda nai-si spordiklubi trennidest ja võistlustest osa võtma. „Roh-kem võistlejaid võiks olla naiste seast, siis oleks huvitavam! Tule kohale ja ära karda kaotada! Võib-olla just võistlusele tulles leiad selle õige ala enda jaoks, lahedast seltskonnast rääkimata.“ Siinkohal tasub veel meelde tuletada, et võist-lustest oodatakse osa võtma kõiki G4Sikaid, ka neid, kes veel ei kuulu spordiklubisse.

Spordiklubi kevadine kalender01.04 malekool peamajas04.04 bowling Tallinnas08.04 malesimultaan10.05 Tartu jooksumaraton31.05 Tartu rattaralli

Hea teada! Kõigil Tartu Maratoni Jooksumaratonil ja Rattarallil osalejatel on viimane aeg registreeruda, kui on soov saada 50% ulatuses Spordiklubi soodustust. Selleks tuleb oma osalemise soovist teada anda Janek Vanale aad-ressil [email protected] jooksumaratoni puhul hilje-malt 03.04 ja rattaralli puhul 23.04. Hiljem registreeruja-tele on omaosalus suurem, spordiklubi katab pool esimese vooru maksumusest.

Vaata lisaks: www.g4s.ee -> Ettevõttest -> Spordiklubi

G4S -> Sportimine SK G4S liikmetele

G4Si meistrivõistlused igasse piirkonda!

eteli tegevjuhi kaupo kuusiku sõnul tu-lid võidud üsna tasavägises võistluses. aas-ta tehniku nominatsioonile esitati viis kandi-daati, esikoha pälvis Securitase tehnik Timo takkis, kes igapäevaselt teenindab saare-maa kliente. teisele kohale tuli g4si kandi-daat, turvatehnikadivisjoni lõuna piirkonna tehniline spetsialist Marek rautson. Viimas-tel aastatel on Mareki põhilisteks klientideks kujunenud eesti suurimad pangad, kelle kontorite ja sularahaautomaatide turvasüs-teeme mees paigaldab ja töökorras hoiab. ehkki ilma spetsiaalse hariduseta, töötas Ma-rek end paigaldus- ja hooldustehnikust üles tehniliseks spetsialistiks ning tema erakord-ne õppimisvõimekus ei jäänud märkamata ka klientidel, kelle soovitusel ja toel sai Ma-rek eteli konkursile esitatud.

aasta turvatöötaja nominatsioonis võistles kolm kandidaati, ka selles kategoo-

rias läks rebimiseks G4Si ja Securitase pari-mate vahel. esimeses hääletamisvoorus said G4Si ja Securitase turvatöötajad võrdsed punktid, teisel hääletamisel võitis Securitase kandidaat – Märjamaa säästumarketi objek-ti turvatöötaja Maire rapp. g4si poolt esita-tud raul kuke kandidatuuri toetas lisaks meie tööperele ka rauli patrullipiirkonnaks olev Viimsi vald. „raul kukk on turvatöötaja suu-re algustähega, ta on kohusetundlik, inimlik, märkav ja hooliv,“ märkis etelile esitatud vi-deopöördumises Viimsi vallavanem jan trei.

g4sile võidu toonud aasta turvalahendu-sest saab pikemalt lugeda ettevõtte sisevee-bist ning järgmises seNsori numbris. täna-vuse konkursi reglement näeb ette, et aasta turvalahendus tehakse esmakordselt teata-vaks alles turvakonverentsil, mis toimub tä-navu 9. aprillil.

Stay tuned!

Tänavu seitsmendat aastat järjest valis Eesti Turvaettevõtete Liit aasta parimat tur-vatöötajat. aasta turvatöötajaks ja aasta tehnikuks said aS Securitas töötajad, aas-ta turvalahenduse tiitli pälvis G4Si teostatud projekt.

sPordiklubi uudised

23

silMariNg

raaMatusooVitusMaria Šnaper uuris G4Sikatelt viimatise raama-tuelamuse kohta ning küsis, miks nad soovitak-sid loetud raamatut ka teistele. Kui oled midagi inspireerivat hiljaaegu lugenud, anna sellest meilegi teada aadressil [email protected]!

TauNO NuGIS, lennundusosakonna kooli-tusspetsialist joel F. Harrington „ustav timukas“Raamat annab väga hea pildi kohtumõistmisest ja karis-tustest keskaegses Euroopas.Raamatu aluseks on Nürn-bergi linna timuka Frantz Schmidti päevik, mida mees pidas ligi 30 aasta vältel, kui oma ametikohal teenis. Kogu timukana oldud aja täheldas ta üles kõik hukkamised, nende tagamaad ja detailse kirjelduse tegudest, mis hukkamistele viis. Samuti tuleb raamatus välja kogu nii-öelda protsess isiku vahistamisest, ülekuulami-sest kuni viimase hingetõmbeni.

Lisaks hukkamistele ja hukatud isikute niinime-tatud kuritegude lahtimõtestamisele annab raamat samas väga hea ülevaate keskaegsest elust nii ma-janduslikus kui sotsiaalses mõistes. Kuigi timukas on kogu raamatu vältel materiaalselt kindlustatud ja väga heal järjel, siis sotsiaalses mõistes kuulus mees alamkihti, keda ei lubatud isegi kirikusse käima, rääkimata avalikkuse ees teretamisest. Raamat ei ole ilukirjanduslik, vaid pigem ajalooline käsitlus keskaegsest elust ja olust. Igapäevane elu oli kõvas-ti vägivaldsem, usuti tumedaid jõude ja karistused olid mõningais mõttes julmemad kui teod, mis hukkamisteni viisid.

Kindlasti on tegu silmaringi laiendava lugemisega ja kergemaks ajaviiteks hästi ei sobi, aga eks mait-seid ole erinevaid.

ruTH OTTENdEr, uSa saatkonna turva-töötaja andy Weir „marslane“ („the martian“)Hästi soojalt julgen ja tahan soovitada Andy Weiri kirju-tatud raamatut „Marslane“ („The Martian“). „Marslane“ jõudis minuni audioraamatu kujul ning peale esimest kuula-mist eelmise aasta septembris sai sellest raamatust minu igaõhtune kaaslane. Raamatu tegevuspaik on küll kosmos, täpsemalt siis planeet Marss, kuid autor on näinud tõsiselt vaeva, et luua võimalikult realistlik olustik ning see-ga ei ole teoses erilist fantastikat. Kõik kasutatav tehnoloogia eksisteerib, mõni küll alles teooria tasandil, aga siiski.

„Marslane“ tekitab emotsioone üsna laial spektrumil. Peategelane, astronaut Mark Watney jääb tänu asjaolude kehvadele kokkulangemistele üksi ja ilma sidevahenditeta Marsile ning kuna kõik teda surnuks peavad, on edasised väljavaated üsna mornid. Samas on Mark väsimatu, jäärapäine kosmose-mäkaivar, kes ei kohku tagasi miljardeid dollareid väärt kosmosetehnoloogiat kasutamast täiesti mittesihtotstarbeliselt, et teha asju, mis tema enda sõnade kohaselt tekitaks NASA poistele “kollektiivse südari”. Ning südamest ropendades ja aeg-ajalt käkki keerates suudab Mark oma tegemi-sed täiesti kasutajasõbralikult lahti seletada.

ole positiivneVäidetavalt elavad positiivselt meelestatud inimesed kauem ja naudivad oma elu roh-kem. kuidas seda saavutada? tasub meeles pidada, et mõttejõul on suur jõud. see ei ole ainult lausejupp, mida paljud koolitajad soovitavad, vaid sellel on päriselt suur jõud. Ärgates hommikul tusase tujuga, on võima-lik end päris kiirelt positiivsele lainele hää-lestada ning sellega on juba oluline pinnas terveks päevaks loodud, sest positiivsus on nakkav. Nii nagu me ise end väljendame, sel-liselt reageerivad ka inimesed meie ümber. suheldes kolleegidega, olles ise positiivne, muutuvad nemadki selliseks. siin ei ole mi-dagi uut, ometi ei kasuta me seda nippi tead-likult väga tihti.

ole füüsiliselt aktiivneon mitmeid vabandusi, miks mitte sporti te-ha, alates kehvast ilmast kuni tiheda ajagraa-fikuni. tegelikult saab ka ilma otseselt tree-ningriideid selga tõmbamata ja päevakava muutmata füüsiliselt aktiivne olla. jalutuskäik lõuna ajal või tööletuleku ja rattasõidu ühen-damine on ühed paljudest näidetest. oluli-ne on leida enda jaoks meelepärane tegevus ning olla selles järjepidev. kodumaiseid ter-vislikke vilju veel nii pea maitsta ei saa, kuid värsket õhku saab sisse hingata küll. eestimaa on kaunis ning miks mitte ette võtta mõni retk kevadisse loodusesse. toitu tervislikulttervisliku toitumise nipid on lihtsad, kuid sar-naselt sportimisega tuleb sellegi puhul leida endale sobivad lahendused, et ei jääks pel-galt ühekordseks katsetuseks. Mõned põ-hitõed, mida võiks meeles pidada, on alati hommikusöögi söömine, toidukordade mit-te vahele jätmine, tervislike ampsude eelis-tamine ning kohviga mitte liialdamine. kuula oma keha!

Ära muretse asjade pärast, mida sina muuta ei saaNii lihtne see ongi, kuid mis toimub igapäe-vaelus tegelikult? Me muretseme pidevalt

asjade pärast, mille muutmine ei ole meie võimuses. tihedamini võiks endale esita-da küsimuse, kas mina saan seda olukor-da muuta? Või mida mina saan muuta? Pea meeles sedagi, et me ei saa muuta teisi ini-mesi, kuid saame muuta iseennast ja enda hoiakuid. kui muudame endid, muutuvad ka teised meie ümber.

leia aega tegevusteks, mis sind tõeliselt köidavadkui elu koosneb ainult tööst ja veelkord tööst, siis on läbipõlemise oht suurem. ta-sakaalustatus on oluline kõikides eluvald-kondades ning äärmiselt oluline on leida aega nendeks tegevusteks, mis sind tõe-liselt köidavad. elus on nii palju asju, mi-da me kogu aeg „peame tegema“. lisaks „ma pean“ ümber sõnastamisele sõnapaa-riks „ma tahan“ tasub oma tegevused ka sel pilgul üle vaadata, kuidas igapäevastes toimingutes tegelikult ka tõsta nende osa-kaalu, mida sa tahad teha. Ära unusta en-da hobisid!

Pea endast lugu ja oska end väärtustadaei ole olulisemat inimest kui sina ise! see, kuidas me ise endast mõtleme ja endasse suhtume, on väga tähtis. kui endast pide-valt kehvasti mõelda, siis muutub enesehin-nang madalaks ning pikapeale hakkab see mõjutama meie käitumist ja ka teiste suh-tumist meisse. igaühel on meist omad tuge-vad küljed ja arengukohad – oluline on neid endale teadvustada. see aitab hoida pare-maid suhteid ning lihtsamini hakkama saada ka keerulistes situatsioonides.

julge pealehakkamine on pool võituMistahes muudatuse elluviimisel on alusta-mine kõige raskem, sestap on kõige oluli-sem säilitada meelekindlus ning lihtsalt jul-gelt pihta hakata. ainult nii saad endale uusi võimalusi pakkuda, mis elul varuks on.

Loe lisaks: www.julgedhoolida.ee ->Tervislikult tööl

Soovitusi kevadiseks virgutuseks

tekst: IrENE mETSIS, ESmE kaSSak

kaleNdri jÄrgi oN keVad kÄes ja PÄeVad juba suhteliselt Valged. sel-legiPoolest Pole loodus Veel tÄielikult Üles ÄrgaNud NiNg iNiMe-Negi Vajab MÕNiNgat turgutust. kas aga VitaMiiNidest aiNult Piisab, et eeMal hoida stressi NiNg talVe jooksul kahaNeNud eNergiaVa-rusid taastada? PakuMe MÕNed sooVitused, kuidas hea eNesetuN-de saaVutaMisele ise kaasa aidata.

ristsÕNa

URVE

29

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Veab sellel, kes veab" ja pilt oli tehtud G4Si eelmistel suvepäevadel Käärikul. Õige vastuse saatnutest osutus loosi tahtel võitjaks Tiit Nogu, kes saab auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos fotol toimuva tegevuse asukoha ning oma kontaktandmetega saada enne 10. aprilli e-posti aadressile [email protected]. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.

Documents

SENSOR märts 2015 EST