Sisukord Eessõna ................................................................................. 8

1. Kui tähelepanelik sa oled? .......................................... 10 Kas see, mida näed, registreerub su mälus? Milline on valgusfoori ülemine tuli? Kas number kuus sinu kella numbrilaual on araabia 6 või rooma VI? Teised tähelepanu puudutavad küsimused. Tähelepanelikkuse tähtsus mälus.

2. Mälu on harjumus ........................................................ 16 Pole olemas sellist asja nagu halb mälu, on vaid treenitud või treenimata mälu. Mälu võimsusel pole piire. Ludus Sdpio suutis meelde jätta kõikide roomlaste nimed, Seneca suutis pärast ühekordset kuulmist korrata 2000 sõna.

3. Konrolli oma mälu! ....................................................... 20 Kui suudad mistahes asja seose abil meelde jätta, suudad sama ka kõige muuga. Rida teste, et sulle näidata, kui piiratud on sinu treenimata mälu.

4. Huvi osa mälus .............................................................. 28 Kõigepealt tuleb olla huvitatud nimede, nägude, kuupäevade, arvude, faktide meeldejätmisest ning seejärel usaldada oma võimet neid mälus säilitada.

5. Mälu ja ühendamismeetod ......................................... 33 Mis on ühendamismeetod. Kasuta seda absurdsete kujutluspiltide seostamise meetodit soovitava meeldejätmisel. Hakka meelde jätma nii kiiresti ja usaldusväärselt, nagu sa pole kunagi varem meelde jätta suutnud.

5

6. Mälu ja “konksude” ehk tugisõnade süsteem ...................................................................... 40 “Konksude” e. tugisõnade süsteem aitab sul arve seostada ja meelde jätta. Võid selgeks õppida, kuidas meelde jätta 52 eset numbri järgi, järjekorras ja läbisegi.

7. Tugisõna ja ühendamissüsteemi kasutamine ................................................................ 49 Alusta poest ostetavate asjade nimekirja ja päevaste toimetuste meeldejätmisega. Nendelt lähed üle ras-kematele trikkidele.

8. Kuidas treenida tähelepanu .................................. 55 Pane end (ja oma sõpru) proovile “nipiga” teatega. Kuidas teravdada ja arendada, tähelepanuvõimet.

9. Tasub meeles pidada kõnesid, artikleid, tekste ja anekdoote .................................................. 60 Kuidas esinemise jaoks säilitada mälus kõne või käsikirja sisu ning seda soovi korral kasutada. Kuidas terve ajakirja sisu meelde jätta.

10. Tasub meeles pidada mängukaarte ..................... 68 Kuidas mistahes kaardimängus kaartide asetus ja mänguviis meelde jätta. Kuidas kaarditrikke teha.

11. Tasub meeles pidada paljukohalisi arve ............ 76 Kuidas meelde jätta arve - lühikesi ja pikki, järjekorras ja läbisegi.

12. Mõned “konksud” erijuhtude jaoks ..................... 81 Kuidas tähestik võib su mälu aidata.

13. Tasub meeles pidada kuupäevi ............................. 87 Kuidas mistahes kuupäeva meelde jätta, kuidas teha trikke päevade ja kuupäevadega, õppida sooritama hämmastavat “igavese kalendri" trikki.

6

14. Tasub meeles pidada võõrkeelseid sõnu ja abstraktset informatsiooni ................................ 96 Õpi selgeks asendussõnade süsteem, mis aitab sul meeles pidada raskeid võõrsõnu, mõtteid ja abstraktseid ideid.

15. Nimesid ja nägusid maksab meeles pidada ....................................................................... 101 Sisesta mõjuval viisil nimi mällu, seosta nimi ja nägu millegi tähenduslikuga.

16. Mis peitub nimes? .................................................. 108 Veel soovitusi nimede meelespidamise kohta. Asen- duspildi sõnad ja sümbolid nimede jaoks.

17. Veel nimedest ja nägudest ................................... 117 Nüüd proovi oma võimet nimesid ja nägusid meelde jätta. Võrdle tulemusi ja edusamme.

18. Tasub meeles pidada fakte inimeste kohta ......................................................................... 127 Mida rohkem suudad meelde jätta inimeste kohta, kellega kohtud, seda rohkem on sul ühiskondlikus ja ärielus edu ja õnne.

19. Tasub meeles pidada telefoninumbreid ............ 132 Siit leiad, kuidas suudaksid suurima kergusega meelde jätta mistahes telefoninumbrid.

20. Mälu tähtsus ........................................................... 140 Kuidas treenitud mälu aitas edukaid naisi ja mehi nende tegemistes ning karjääris.

21. Ära ole hajameelne! ............................................... 146 Kuidas toimida ja ületada mõttepidurdusi.

22. Hämmasta oma sõpru ........................................... 152 Õpi ära imetlusväärne *400 numbri” mälutrikk ning raba oma sõpru.

7

23. Tasub pidada meeles kohtumisi ja ajakavasid ............................................................... 159 Lihtne viis päeva ja terve nädala kohtumiste ja aja-kavade meelespidamiseks.

24. Tasub meeles pidada tähtpäevi ja teisi olulisi daatumeid ................................................... 167 Kuidas rakendada õpitud meetodeid sinu elu tähtsate kuupäevade meeldejätmisel.

25. Mäludemonstratsioonid ....................................... 172 Õpi selgeks, kuidas morse koodi vähem kui poole tunniga meelde jätta.

26. Kasuta süsteeme! ................................................... 178 Nüüd võid täie kindlusega meelde jätta hindu, ar- tiklinumbreid, pealinnu, fakte ja ideesid - ükskõik, mida vaid soovid meelde jätta.

Eessõna RÄÄGITAKSE, et Mark Twain olevat öelnud: “Kõik räägivad

ilmast, aga keegi ei võta selle suhtes midagi ette.” Samamoodi räägivad või nurisevad kõik oma viletsa mälu üle, aga väga vähesed võtavad selle suhtes midagi ette. Olgem ausad, ilmaga ei saa just midagi eriti teha, aga su viletsa mäluga on võimalik paljugi ette võtta.

Paljud inimesed on mulle öelnud, et nad “annaksid miljon dollarit”, kui saaksid samasuguse mälu kui minul. Ärge saage minust valesti aru: ma ei ütleks ära pakutud miljonist dollarist, aga tegelikult pole sul vaja kulutada rohkem, kui see raamat maksab.

See pole küll täpipealt tõsi, lisaks pead ohverdama pisut oma aega ning natuke jõupingutusi, et aju tööle hakkaks. Kui kord alustad minu süsteemide kasutamist, siis imestad, kui lihtne ja enesestmõistetav see tegelikult on.

Kui hankisid selle raamatu lootuses leida siit teooriate ja tehniliste terminite tulevärki, ootab sind pettumus. Olen püüdnud süsteemist kirjutada ja seda selgitada nii, nagu istuksin sinu elutoas ja seletaksin seda seal.

Kuigi loomulikult oli vaja teha üpris palju uurimusi, jätsin välja suure osa tehnilistest võtetest ja mõtetest, sest leidsin, et ka mul endal on neist raske aru saada ning neid kasutada. Olen meelelahutuskunstnik ja mäluekspert, mitte psühholoog ega arst, ning ma ei pidanud vajalikuks süveneda selgitustesse selle kohta, kuidas inimaju töötab ning kuidas töötab mälu füsioloogilises mõttes.

9

Niisiis leiad, et kõik siin raamatus leiduvad viisid ja meetodid on need, mida mina ise kasutan, ning seetõttu tun-nen, et olen võimeline neid ka sulle õpetama.

Psühholoogid ja pedagoogid on öelnud, et me kasutame vaid väikest protsenti oma aju võimsusest - usun, et siin leiduv süsteem võimaldab sul kasutada keskmisest pisut rohkem. Niisiis, kui oled eputanud oma viletsa mäluga, arvan, et pärast selle raamatu lugemist teed seda ikkagi, kuid teises äärmuses. Nüüd võid uhkustada selle üle, et omad suurepäraselt säilita-vat ja täpset mälu!

27. Kui tähelepanelik sa oled? Mis värvi on valgusfoori ülemine tuli? Kas punane või

roheline? Arvatavasti mõtled esialgu, et sellele küsimusele on lihtne vastata. Siiski, kujuta ette, et osaled viktoriinis, kus õige vastuse eest makstakse suur summa. Et võita peaauhind, pead vastama küsimusele õigesti. Niisiis, mis värvi on ülemine tuli, punane või roheline?

KUI SUUDAD end ülalmainitud olukorras ette kujutada,

siis nüüd arvatavasti lööd kõhklema, sest ei ole enam päris kindel, mis värv on ülemine. Kui oled kindel, siis kuulud nende väheste hulka, kes on vaadelnud seda, mida enamik ainult näeb. Nägemine ja vaatlemine on väga erinevad; seda tõestab fakt, et suurem osa inimestest, kellele esitan selle küsimuse, vastavad kas valesti või pole endas kindlad, ehkki näevad iga päev valgusfoore lugematul hulgal.

Muuseas, punane on alati valgusfoori ülemine tuli ja ro-heline alati alumine. Kui seal on veel kolmas värv, siis on see tavaliselt hoiatav kollane, mis on alati keskel. Kui olid kindel, et vastasid õigesti, luba, et vähendan su võidurõõmu teise vaatlustestiga.

Ära vaata oma käekella! Ära vaata oma käekella ja vasta küsimusele: kas su kella numbrilaual on araabia või rooma kuus? Mõtle enne, kui vaatad oma kella. Püüa otsustada nii, nagu oleks õige vastuse leidmine tõesti väga tähtis. Jälle võtad sa osa viktoriinist ja kaalul on suur auhinnasumma.

Hea küll, kas oled vastuse leidnud? Nii, vaata oma kella

11

ja kontrolli, kas sul oli õigus. Kas oli? Või eksisid sa ükskõik kumma vastuse puhul, sest su kellal polegi number kuut!?

Kas vastasid sellele küsimusele õigesti? Kas vastasid või ei, ikkagi pidid kontrolli mõttes oma kella vaatama. Kas võid nüüd öelda täpse kellaaja? Arvatavasti mitte, ometi vaatasid kella sekund tagasi! Jälle sa vaatasid, kuid ei olnud tähelepanelik.

Proovi sedasama oma sõpradega. Vaatamata sellele, et inimesed vaatavad oma kella lugematu hulk kordi iga päev, teavad vaid vähesed, missugune on number kuus nende kellal.

Veel midagi su sõprade jaoks; kõigepealt vaata, kas oskad ise sellele vastata. Kui oled suitsetaja, siis tuleta meelde, kas oled tähele pannud sinist panderolli suitsupakil, kui oled sealt sigareti välja võtnud. Sellel panderollil on mehe pilt ja tema nimi on trükitud pildi alla.

Et saada peaauhind kujutletavas viktoriinis, pead ütlema selle mehe nime. Ma arvan, et lõpetad viktoriini kõigest lohutusauhinnaga. Olen selles kindel, sest vaid kaks või kolm neist, kellega olen korraldanud selle katse, on vastanud õigesti. Mees panderollil on De Witt Clinton! Vaata järele!

Ma ei tahaks olla kiuslik, aga kui sa just vaatasid panderolli ja De Witt Clintoni pilti, siis pidid nägema, mida Clinton tegi vasaku käega. Sa nägid (või ma loodan, et nägid) nelja tähte, kahte üleval vasakul ja kahte üleval paremal. Ma arvan, et nägid neid, kuid ei usu, et panid neid tähele. Kui panid, siis pead olema võimeline kohe ütlema need neli tähte ja teadma, mida teeb De Witt Clinton vasaku käega.

Pidid vaatama uuesti või kuidas? Nüüd panid tähele, et Clinton toetab mõtlikult otsaesist vasakule käele ja tähed on U.S.I.R., mis tähistavad nimetust United States Internal Re- venue.

Ara muretse, kui ei suutnud vastata mitte ühelegi küsi-musele: nagu enne ütlesin, ei suuda seda enamik inimesi. Sulle

12

võib meenuda mõned aastad tagasi tehtud film, kus mängisid Ronald Colman, Celeste Hõlm ja Art Linkletter. See film oli “Sampus Caesarile” ja rääkis mehest, keda ei saanud ühegi viktoriiniküsimusega ummikusse ajada. Filmi finaaliks oli viktoriini viimane küsimus, mille eest võis saada miljoneid dollareid. Et neid miljoneid võita, pidi Ronald Colman ütlema oma sotsiaalkindlustuse numbri. Loomulikult ei teadnud ta seda! Minu arvates tabas see omal moel huvitavalt märki. Eks tõesta see ilmekalt, et inimesed näevad, aga mitte ei pane tähele! Muide, kas sina tead oma sotsiaalkindlustuse numbrit?

Kuigi tänu selles raamatus kirjeldatavatele süsteemidele ja meetoditele hakkad vaatlema juba automaatselt, leiad järg-nevates peatükkides siiski ka mõned huvitavad vaatlemishar- jutused. See süsteem paneb sind oma silmi kasutama suurema osavusega kui kunagi varem.

Olen pühendanud aega ja ruumi vaatlemisest rääkimisele, sest see on mälu treenimisel üks tähtsamaid asju. Teine ja veel tähtsam asi on seostamine. Arvatavasti ei suuda me meelde jätta asju, mida me ei vaatle. Selleks, et meelde jätta, peame pärast vaatlemist (nägemist või kuulmist) mõttes looma seoseid asjadega, mida juba teame või mäletame.

Kuna minu süsteemi kasutades vaatled sa automaatselt, peakski põhitähelepanu olema suunatud seoste loomisele.

Mälu juurde kuuluv seoste loomine tähendab lihtsalt kahe (või enama) asja sidumist omavahel. Sa suudad või oled suutnud asju meelde jätta tänu sellele, et lood alateadlikult seoseid asjadega, mida juba tead.

“Every Good Boy Does Fine.” (“Igal heal poisil läheb hästi.”) - Kas see lause tähendab sulle midagi? Kui tähendab, siis oled lapsepõlves muusikat õppinud. Peaaegu kõiki lapsi, kes õpivad muusikat, õpetatakse viiulivõtmes noodijoontel asuvaid noote meelde jätma lause “Every Good Boy Does Fine” abil.

Olen juba rõhutanud seoste tähtsust ja tahan sulle tõestada, et oled enesele teadmatult juba varemgi kasutanud täp-

13

seid teadlikke seoseid. Tähed E, G, B, D ja F ei tähenda midagi. Need on vaid tähed, mida on raske meelde jätta. Lausel, “Every Good Boy Does Fine” on tähendus, mida sa tead ja mõistad. Uus info, mille sisendasid mällu, oli seotud millelgagi, mida juba enne teadsid.

Noodijoonestikul asuvad noodid sisestati mällu sama süs-teemi, initsiaalide kasutamise süsteemi abil. Kui sa jätad meelde sõna “face” (nägu), siis järelikult noodid noodijoonesti-kul on F, A, C ja E. Taas seostasid sa midagi uut ja tähendu-setut vana ja juba tuttavaga.

Tõenäoliselt on sellest juba palju aastaid, kui õppisid selgeks salmikese “Kolmkümmend päeva on septembris, aprillis, juunis ja novembris, kõigis teistes on kolmkümmend üks” jne. Aga kui mitu korda oled elus sellele toetunud, kui on vaja olnud teada mitu päeva on mingis kuus!

Kui keegi on sulle kunagi õpetanud mõttetu sõna “poks- riv”, siis on igaveseks su mällu kinnistunud spektrivärvid - punane, oranž, kollane, sinine, roheline, indigo ja violett. See on taas seoste loomine ning initsiaalide kasutamise süsteem.

Olen kindel, et mitmelgi korral oled midagi kuuldes või nähes öelnud: “Oh, see meenutab mulle ...” Asi, mida nägid või kuulsid, tuletas sulle meelde teist, millel tavaliselt ei ole esimesega mingit otsest seost. Ometi seostusid need kaks min-gil moel sinu teadvuses. See oli alateadlik assotsiatsioon. Nüüd tooksin mõned näited praktikas toimivatest teadlikest seostest, mis tõepoolest toimivad. Inimesed, kes on jõudnud unustada paljugi esimestes klassides õpitust, mäletavad ikka veel nootide asukohti viiulivõtmes. Kui oled seda peatükki siiani lugenud ning lugedes kontsentreerunud, peaksid ka sina neid juba peast teadma, isegi kui sa pole varem iialgi muusikat õppinud.

Üks parimatest teadaolevatest võtetest oli mulle suureks abiks kirjutamistundides esimestes klassides. Meile õpetati, et sõnas “believe” (uskuma) järgneb e i-le. Et seda mälus kinnis-

14

tada, paluti meil meelde jätta üks lühike lause, “Never believe a

Iie.” (Ära kunagi usu valet.)

See on suurepärane näide teadlikust seostamisest. Ma tean, et mitmel täiskasvanul on praegugi raskusi sõna “believe” kirjutamisega. Nad ei ole kunagi päris kindlad, kas esimene on i või e. Sõna “believe” kirjapilt oli uus asi, mida meelde jätta. Sõna “Iie” (vale) kirjapilti me kõik juba teadsime. Ükski neist õpilastest, kes seda lühikest lauset kuulsid, ei kirjuta sõna “believe” enam kunagi valesti. On sul raskusi sõna “piece” (tükk) kirjutamisega? Kui on, jäta meelde sõnaühend “piece of pie” (piruka tükk). See sõnaühend tuletab sulle alati meelde sõna “piece” kirjapildi.

Kas sa suudad joonistada peast midagi, mis meenutaks Inglismaa kaarti? Või Hiina, Jaapani või Tšehhia oma? Arva-tavasti ei suuda sa seda. Kui oleksin nimetanud Itaaliat, tek-kinuks 90 protsendil teist kujutluspilt saapast. Kas pole nii? Kui see on nii ja sa joonistaksid saapa, oleks see Itaalia kaardi ligikaudne variant.

Miks sul tekkis mõttes niisugune kujutluspilt? Ainult sellepärast, et kunagi, võib olla mitu aastat tagasi, sa kuulsid või märkasid, et Itaalia kaart meenutab saabast. Itaalia kuju oli uus asi, mida meeles pidada, saabas aga see, mida juba teadsid ja mäletasid.

Sa näed, et lihtsad teadlikud seosed aitasid sul väga kergelt meeles pidada eespool kirjeldatud abstraktset informatsiooni. Initsiaalide kasutamise süsteem, millest ma eespool rääkisin, aitab sul meeles pidada mitmeid asju. Näiteks, kui soovid meelde jätta Dionne’i viisikute nimesid, püüa meeles pidada sõna “macey”. See aitab meelde tuletada, et tüdrukute nimed on Marie, Annette, Cecile, Emilie ja Yvonne.

Sellel ideel on antud staadiumis vaid üks viga. Ei ole midagi, mis sulle meelde tuletaks, et sõna “macey” on ühendatud Dionne’i viisikutega või vastupidi.

Kui sa suudaksid selle sõna kindlalt meelde jätta, teaksid

15

arvatavasti ka viisikute nimesid; aga kuidas pidada meeles sõna? Õpetan seda järgmistes peatükkides.

Selles raamatus kirjeldatavad süsteemid ja meetodid näi-tavad sulle, kuidas rakendada lihtsa teadliku seostamise põhi-mõtteid ja ideid meeldejätmisel. Jah, nii see on - ükskõik mille meeldejätmisel, kaasa arvatud nimed ja näod, üksikasjad, ob-jektid, faktid, numbrid, kõned, jne. Teiste sõnadega, süsteemid ja meetodid, mida õpid tundma selles raamatus, on rakenda-tavad igas olukorras igapäevases ühiskondlikus ja ärielus.

28. Mälu on harjumus Ma tean kindlalt, et pole olemas sellist asja nagu lõplik unus-tamine; jäljed, mis on jäänud mällu, on hävimatud.

—Thomas De Quincey

HEA MÄLU on eduka äri alus. Viimased analüüsid näi-

tavad, et kõik meie teadmised põhinevad mälul. Platon ütles nii: “Teadmised pole muu, kui meeldejäetu.” Cicero ütles, et mälu on “kõikide asjade varakamber ja hoidja”. Tooksin ühe hea näite - sa ei saaks seda raamatut praegu lugeda, kui sa ei mäletaks tähestiku 33 tähte!

See võib näida pisut ebaloomulik, kuid on ometi tõsi. Te-gelikult, kui sa kaotaksid mälu täielikult, peaksid nagu vast-sündinu kõike uuesti õppima, alates algelisest kritseldusest. Sa ei mäletaks, kuidas riietuda või habet ajada, end jumestada või autoga sõita, nuga ja kahvlit kasutada jne. Nagu näed, peaksid kõik need asjad, mida loeme harjumusteks, kuuluma mällu. Harjumus on mälu. Mnemoonika, mis õpetab meid kasutama ja treenima oma mälu, ei ole uus ega võõras asi. Tegelikult tuleneb sõna “mnemooniline” Kreeka jumalanna Mnemosyne nimest; mälusüsteeme kasutati juba vanas Kreekas. On imelik, et paljud inimesed ei tea ega kasuta mälu- treeningu süsteeme. Enamik neist, kes on õppinud tundma mnemoonika saladusi, on üllatunud mitte ainult iseenda võimest tohutult palju meelde jätta, vaid ka oma perekonna ja sõprade imetlusest.

Mõned neist jõudsid järeldusele, et see süsteem on liiga

17

hea teistele õpetamiseks. Miks mitte olla kontoris ainus mees, kes suudab meelde jätta kõiki tootenumbreid ja hindu? Miks mitte olla peoõhtul ainus, kes oma võimeid demonstreerides saab kaaslaste imetluse osaliseks?!

Mina isiklikult arvan, et treenitud mälu peaks alati olema esiplaanil ja see vaade ongi minu raamatu aluseks. Kuigi mõned teist teavad mind kui meelelahutajat, ei ole mu ees-märgiks õpetada mälutrikkidega esinemist. Mul ei ole plaanis sind lavale tuua. Tahan sulle õpetada treenitud mälu suure-päraseid praktilisi kasutamisvõimalusi. Sellest raamatust leiad palju mälutrikke; need sobivad hästi oma võimekuse näi-tamiseks sõpradele. Mis veel tähtsam, siin on ka suurepäraseid mäluharjutusi ning trikkides kasutatud ideid võib rakendada ka praktikas.

Inimeste põhiline küsimus mulle on: “Kas see, kui ma liiga palju meelde jätan, ei aja mind viimati segadusse?” Vastan: “Ei!” Mälu mahul pole piire. Lucius Scipio suutis meelde jätta kõikide Rooma elanike nimed, Cyrus teadis iga oma sõduri nime. Seneca võis meelde jätta ja korrata 2000 sõna pärast nende ühekordset kuulmist.

Arvan, et mida rohkem jätad meelde, seda rohkem suudad meelde jätta. Mälu on paljuski lihase sarnane. Lihast peab treenima ja arendama, et see korralikult töötaks. Sama kehtib ka mälu kohta. Erinevus seisneb selles, et musklit võib üle treenida, mälu aga mitte. Võid õppida mälu treenimist nagu ükskõik mida muud. Tegelikult on palju lihtsam treenida mälu kui näiteks mõnda muusikariista mängima õppida. Kui oskad lugeda ja kirjutada eesti keeles, kui sul on küllalt taiplikkust ning kui loed ja uurid seda raamatut, siis peaksid olema lõpuks treenitud mälu omanik.

Peale treenitud mälu omandad sa arvatavasti ka suurema kontsentreerumisvõime, erksama tähelepanu ja võib-olla ka viljakama kujutlusvõime.

Jäta palun meelde, et ei ole olemas sellist asja nagu vilets

18

mälul See võib olla šokk neile, kes on aastaid end välja va-bandanud sellele viidates. Ma ütlen veel üks kord, et ei ole olemas sellist asja nagu vilets mälu, on vaid treenitud ja tree-nimata mälu. Peaaegu kõik treenimata mälud on ühekülgsed. Inimesed, kes suudavad meelde jätta nimesid ja nägusid, ei mäleta telefoninumbreid, ja need, kes suudavad meelde jätta telefoninumbreid, pole võimelised meelde tuletama nende ini-meste nimesid, kellele nad helistama pidid.

On neid, kelle säilitav mälu on päris hea, kuid piinavalt aeglane. Nagu on ka neid, kes jätavad kõik kiiresti meelde, kuid ei suuda seda mälus säilitada. Kui sa kasutad selles raamatus õpetatavaid süsteeme ja meetodeid, võid olla kindel, et saad endale kiire ja säilitava mälu igas asjas.

Eelmises peatükis mainisin, et kõik, mida soovid meelde jätta, peab mõistuses olema mingil viisil seotud millegagi, mida juba tead või mäletad. Loomulikult ütleb enamik teist, et olete meelde jätnud ja mäletate mitmeid asju ning ei seosta neid mitte millegagi. Väga õige! Kui te seostaksite teadlikult, oleksid teil juba treenitud mälu alged.

Vaata, enamik asju, mida sa oled kunagi meelde jätnud, on alateadlikult seotud millegagi, mida juba teadsid või mäletasid. Tähtis sõna siin on “alateadlikult”. Sa ise ei saa aru, mis toimub alateadvuses. Ja kui saaksidki, siis hirmutaks see sind. See, mida sa tugevasti seostasid alateadlikult, jääb meelde, aga nõrgad seosed ununevad, kuna see vaimne treening toimub sinu tahtest sõltumata.

Siin ongi siis kõva pähkel - ma õpetan sind kõike seostama teadlikult! Kui sa selle selgeks õpid, oledki omandanud treenitud mälu!

Pea meeles, et süsteem, mida õpetan selles raamatus, on abiks sinu normaalsele ehk tegelikule mälule. Tegelik mälu on see, mis töötab sinu heaks, sõltumata sellest, kas s^ seda mär-kad või ei. On raske teha vahet treenitud ja tegeliku mälu

19

vahel ja kui sa pidevalt kasutad siin õpetatavaid süsteeme, hajub see erinevus täielikult.

See ongi suurepärane. Kui oled minu süsteemi mõnda aega teadlikult kasutanud, muutub see automaatseks ja peaaegu alateadlikuks.

29. Kontrolli oma mälu! Kolledžiõpilastel oli just enne jõuluvaheaega eksam. Kuna nad teadsid, et saab olema raske, ei oodanud nad seda. Ja see oligi raske! Uks õpilane kirjutas tööservale märkuse: “Ainult Jumal teab vastust neile küsimustele. Häid jõule!” Õpetaja pani hinded ja tagastas tööd. Ühel neist oli lugeda: “Jumal saab viie, sina kahe. Head uut aastat!“

MA EI USU, et selles peatükis pakutavad harjutused on sinu jaoks niisama rasked. Isegi kui nad oleksid, pole sel mingit tähtsust, sest keegi teine ei saa sinu tulemusi teada. Eelmises peatükis tõin mõned näited, kuidas teadlik seostamine aitab erinevaid asju meelde jätta. See vahend on lihtne ja samas nii efektiivne. Fakt, et need, kes õppisid pähe fraasi “Ne- ver believe a Iie” (ära kunagi usu valet), ei kirjuta iialgi enam valesti sõna “believe” (uskuma), tõendab selle efektiivsust. Veelgi kindlam tõestus on see, et need lihtsad seosed säilivad mälus aastate jooksul.

Ma väidan, et kui sa suudad ühe asja meelde jätta teadliku seose abil, siis suudad sedasama iga teise asjaga. See on minu väide, ja ma kavatsen seda sinu najal ja sulle tõestada. Kui oled meetodid selgeks õppinud, nõustud kindlasti, et teadlikud seosed on kasulikumad ja väärtuslikumad, kui sa oleksid kunagi suutnud ette kujutada. Arvatavasti peaksid mind hul-luks, kui kinnitaksin praegu, et pärast selles raamatus kir-jeldatud süsteemiga tutvumist ja selle omandamist oled võimeline meelde jätma viiekümnekohalist arvu ning seda mä-

21

lus kuitahes kaua säilitama, ehkki oled sellele ainult üks kord pilgu heitnud.

Kui ma ütleksin, et suudad meelde jätta viiekümne kahe mängukaardi järjestuse pärast selle ühekordset kuulmist, kahtleksid sa minu mõistuses! Kui ma ütleksin, et sul ei ole enam kunagi probleemi nimede ja nägudega, et oled võimeline viitkümmend kaubanimetust meeles pidama või tervet ajakirja või hindu ja tähsaid telefoninumbreid peast teadma või seda-maid ütlema, millisele nädalapäevale langeb suvaline kuupäev - mõtleksid kindlasti, et olen aru kaotanud. Aga loe ja uuri seda raamatut ning sa näed kõike seda isegi!

Kujutan ette, et parim viis seda tõestada on näidata sinu enda edusamme. Selleks vaatame kõigepealt, kui vilets on treenimata mälu. Niisiis, võta praegu veidi aega ja tee läbi järgnevad katsed. Lugenud läbi veel mõned peatükid, korda neidsamu katseid uuesti ja võrdle siis tulemusi.

Leian, et need testid on olulised. Kuna mälu areneb peaaegu iga peatüki lugemisel, tahan, et näeksid ise oma arengut. See annab sulle kindlustunde, mis ongi mälutreeningu tähtis osa. Iga testi lõpus leiad koha märkimaks praegust tulemust ja seda tulemust, mille saavutad pärast teatud peatükkide läbitöötamist.

On tähtis, et enne testi sooritamist sa ei lehitseks raamatut ega loeks eraldi ainult neid peatükke, mis võiksid sind aidata. Kõik peatükid aitavad sind ja õige on neid lugeda üksteise järel. Ära kiirusta minust ega iseendast ette\

Test 1

Loe läbi järgnev loetelu - aega on umbes 2 minutit. Raamat, tuhatoos, lehm, mantel, tikk, žilett, õun, rahakott, riba-

kardin, praepann, kell, prillid, uksekell, pudel, kruvi. Nüüd proovi need viisteist eset kirja panna täpselt samas

järjekorras ilma, et sa raamatusse vaataksid. Tulemust hinna-tes pea silmas, et üks väljajäänud sõna muudab ka ülejäänud

22

valeks, sest järjekord on rikutud. Tuletan meelde, et teeksid sama testi uuesti peale viienda peatüki läbilugemist. Iga õige vastus annab viis punkti.

Kirjuta siia oma tulemus ... Tulemus pärast 5. peatüki õppimist ...

Test 2

Püüa kolme minuti jooksul koos järjekorranumbritega meelde jätta siin loetletud 20 eset. Seejärel proovi nimekiri ilma raamatuta taastada. Pead teadma mitte ainult eseme nime, vaid ka järjekorranumbrit. Tuletan sulle sama testi meelde kuuenda peatüki lõpus. Iga ese õige numbriga annab 5 punkti. 1. raadio 2. lennuk 3. lamp 4. sigarett 5. pilt

6. telefon 7. tool 8. hobune 9. muna 10. alustass

11. kleit 12. lill 13. aken 14. lõhnaõli 15. raamat

16. leib 17. pliiats 18. kardin 19. vaas 20. kaabu

Tulemus ... Tulemus peale 6. peatüki õppimist ...

Test 3

Vaata seda kahekümnekohalist arvu umbes kaks ja pool

minutit, siis kirjuta see peast paberile. Iga õige number õigel kohal annab 5 punkti. Püüa mõista, et siin on tähtis säilita-mine, mida sa ei oska testida enne 11. peatükki.

72443278622173987651

Tulemus ... Tulemus peale 11. peatüki õppimist ...

23

Test 4

Kujuta ette, et keegi on mängukaartide pakist 7 kaarti välja võtnud. Ülejäänud 44 loetakse ette vaid üks kord. Kas võid peast öelda, mis olid need 7, mida ei nimetatud või mis puudusid? Proovi! Vaata seda neljakümne nelja kaardi loetelu. Siis võta pliiats ja pane kirja kaardid, mis sinu arvates puu-dusid. Kirjutamise ajal ära vaata raamatusse. Nimekirja vaa-tamiseks ära kuluta üle 4,5 minuti. Ma palun sul sama testi korrata pärast 10. peatükki. Iga puuduv kaart, mida mäletasid, annab 20 punkti. Ärtu soldat Poti kaks Ruutu kuus Poti emand Ruutu äss Risti äss Ruutu soldat Risti kolm

Ärtu kuningas Poti üheksa Risti kaheksa Risti soldat

Ruutu seitse Risti neli Risti emand Ärtu kuus

Risti kümme Ärtu viis Poti seitse Ärtu neli

Poti soldat Ärtu kolm Risti seitse Poti kümme

Poti kolm Risti üheksa Ruutu kaks Ruutu kuningas

Ärtu üheksa Ruutu kümme Risti kuningas Ärtu kümme

Ärtu seitse Poti kaheksa Ärtu kaheksa Ruutu emand

Ärtu emand Poti viis Poti kuus Ruutu kaheksa

Ruutu kolm Poti äss Poti neli Risti viis

Tulemus ... Tulemus pärast 10. peatüki õppimist ...

Test 5

Vaata umbes 6-7 minutit viitteist nime ja nägu, mida siin

kujutatakse. Peatüki lõpus leiad need pildid veel kord erinevas järjekorras ja ilma nimedeta. Proovi igale pildile leida õige nimi. Ma palun sul sama katse läbi teha pärast 17. peatükki. Iga õigesti ühendatud nimi ja nägu annab 5 punkti.

24

Pr. Siller Hr. Kordon Hr. Hunt

Hr. Armas Hr. Tuulik

Pr. Palmik

Hr. Sirmik Hr. Soo

Hr. Koranski Hr. Talman Hr. Sakarias

Pr. Rahnus

25

Pr. Karlsson Hr. Karavajev

Pagar - TA 5-3174

Rätsep - RH 3-8295

Kingsepp - JU 6-0746

Hambaarst - WA 4-6904

Raamatupoodnik - CO 5-1127

Pankur - SU 9-4281

Hr. Karpel - RE 8-9714

Doktor - TA 7-1015

Hr. Goldberg - WA 6-8222

Hr. Corrigan - CA 9-4132

Hr. Rubin

Tulemus ...

Tulemus pärast 17. peatüki õppimist ...

Test 6

Vaata 7-9 minutit kümne inimese telefoninumbreid. Siis kirjuta kõigi kümne nimed paberile, pane raamat kinni ja püüa peast kirjutada iga nime taha õige telefoninumber. Pea meeles, et üksainus vale number annab valeühenduse - nii et kui 1 arv on antud telefoninumbris vale, ei saa sa ühtki punkti. Tee seesama test uuesti pärast 19. peatüki lugemist. Iga õige telefoninumbri eest saad 10 punkti.

Tulemus ...

Tulemus pärast 19. peatüki õppimist ...

Ära lase end eeltoodud testide viletsatest tulemustest

heidutada! Olen andnud need sulle kindla eesmärgiga. Esiteks, nagu ma juba eespool ütlesin, võid sa seda raamatut lugedes näha oma edusamme. Teiseks selgub niiviisi piltlikult, kui vähe võib usaldada treenimata mälu.

Nende testide sajaprotsendiliseks sooritamiseks pole vaja

26

palju õppida ega töötada. Nimetaksin selle raamatu süsteemi

laiskvorsti omaks.

27

30. Huvi osa mälus Mälu tõeline oskus on oskus tähele panna.

—Samuel Johnson

PALUN loe järgmist lõiku hoolikalt: Sa juhid bussi, milles sõidab viiskümmend inimest. Buss

peatub, kümme inimest väljub ning kolm siseneb. Järgmises peatuses on väljujaid seitse ja sisenejaid kaks. Kahes järgmises peatuses väljub kummaski neli inimest. Ühes siseneb üks, teises mitte kedagi. Nüüd peab buss mehaanilise rikke tõttu peatuma. Mõned reisijad kiirustavad ja otsustavad jalgsi edasi minna. Nii väljubki veel kaheksa inimest. Kui rike on kõrval-datud, sõidab buss lõpp-peatusesse ja ülejäänud reisijad väl-juvad.

Nüüd, eelmist lõiku uuesti lugemata, proovi vastata kahele küsimusele. Olen kindel, et kui küsiksin, mitu inimest jäi bussi või mitu väljus lõpp-peatuses, vastaksid otsekohe. Siiski tahan küsida hoopis muud: mitu korda buss peatus?

Võib-olla pole mul õigus arvates, et paljud eksiksid. Asi on selles, et te kõik olite veendunud, et küsitakse reisijate arvu ning pöörasite tähelepanu sisenevate ja väljuvate inimeste arvule. Teid huvitas inimeste arv. Lühidalt, te tahtsite teada või meelde jätta mitu inimest jäi bussi. Kuna te ei pidanud peatuste arvu tähtsaks, ei pööranud te sellele tähelepanu. Teid ei huvitanud peatuste arv ning seetõttu ei registreerunud too teie mälus ega jäänudki meelde.

Ometi, kui mõned teist pidasid peatuste arvu tähtsaks

29

või arvasid, et küsimus esitatakse selle kohta, siis oskavad need

esimesele küsimusele vastata. Jällegi lihtsalt sellepärast, et see

teid huvitas või te tahtsite teada just seda.

Kui juba rõõmustasid õige vastuse üle, siis tea, et selleks pole põhjust, sest kahtlen, kas oskad vastata ka teisele. Mu hea sõber, kes töötab suures hotellis “Grossingers”, kus ma tihti olen esinenud, kasutab seda küsimust oma pärastlõuna- viktoriinides. Tean, et siiani on õigesti vastanud vaid vähesed, kui üldse keegi. Vasta küsimusele esimest lõiku uuesti luge-mata: Mis oli bussijuhi nimi?

Nagu juba ütlesin, kahtlen, kas üldse keegi oskab õigesti vastata. Tegelikult on see rohkem konksuga küsimus tähele-panu kontrollimiseks kui mälutest. Kasutan seda siin, et sulle näidata huvi tähtsust mälus. Kui oleksin sulle enne bussiloo lugemist öelnud, et küsin juhi nime, oleksidki sa olnud huvi-tatud nimest. Sa oleksid tahtnud seda märgata ja meelde jätta.

Kuid isegi siis võib juhtuda, et sa ei suuda sellele konksuga küsimusele vastata, sest ei olnud piisavalt tähelepanelik. Seda põhimõtet on juba aastaid kasutanud paljud elukutselised mustkunstnikud, kes nimetavad seda eksiteele suunamiseks. See tähendab, et põhiline jääb tagaplaanile või on varjatud millegagi, millel pole tegelikult trikiga mingit pistmist, kuid jätab samas olulise mulje. Sa jälgid seda ja püüad meelde jätta. Põhiline aga jääb märkamata ja sind on veetud ninapidi. Enamik inimesi kirjeldab kunsttükke nii, et isegi mustkunstnikud ise ei usuks neid kuuldes. Ja seda seetõttu, et nad jätavad kirjeldusest välja kõige tähtsama osa. Kui “kast” või iseenesest mehaaniliselt toimuvad trikid välja arvata, oleks mustkunstnikel väga raske publikut ninapidi vedada ilma “eksiteele suunamise” kunstita.

Ma suunasin sind eksiteele, jättes mulje, et küsin üht, ja siis küsisin hoopis seda, mida sa isegi ei märganud. Arvan, et olen sind piisavalt kaua ärevas teadmatuses hoidnud. Arvatavasti ootad põnevusega vastust teisele küsimusele. Tegelikult on vastus peatüki alguses. Selle peatüki esimene sõna

30

on “sa”. Õige vastus küsimusele, mis on bussijuhi nimi, on sinu

nimi. Sina ise olid bussijuht. Soorita seesama katse oma

sõpradega ja sa näed, et õige vastuse annavad väga vähesed.

Nagu juba ütlesin, on see rohkem tähelepanu- kui mälu- test. Aga mälu ja tähelepanu on omavahel tihedalt seotud. Pole võimalik meelde jätta seda, mida sa pole tähele pannud, ja on väga raske tähele panna või meelde jätta seda, mida sa ei taha

meeles pidada või mille meelespidamisest sa pole huvitatud. Sellest tuleneb omakorda endastmõistetav mälureegel. Kui

soovid oma mälu otsekohe parandada, sunni end tahtma meelde jätta. Sunni end olema piisavalt huvitatud, et jälgida seda, mida soovid meelde jätta ja meeles pidada. Ma ütlen “sunni end”, sest iga algus nõuab jõupingutust. Ometi leiad üllatavalt kiiresti, et sa ei pea enam üldse pingutama, taht- maks midagi meelde jätta. Fakt, et sa loed seda raamatut, on esimene edusamm. Sa ei loeks, kui ei tahaks meelde jätta või kui ei oleks huvitatud oma mälu arendamisest. Motivatsioonita võib vaevalt olla mingit meeldejätmist.

Peale soovi meelde jätta aitab ka kindlus, et sa suudad meelde jätta. Kui lahendad mäluga seonduva probleemi mõttega “mul jääb meelde”, siis enamikel juhtudel see sul ka õnnestub. Kujuta oma mälu ette sõelana. Iga kord kui tunned või mõtled: “Mul on kohutavalt halb mälu” või “Ma ei suuda seda kunagi meelde jätta” tekib sõela uus auk. Sisendades, et “mul on suurepärane mälu” või “see jääb mulle hõlpsasti meelde” täidad sa aga ühe augu.

Paljud mu tuttavad küsivad tihtilugu, miks ei suuda nad midagi meelde jätta, kuigi kirjutavad üles kõik, mida soovivad meeles pidada. See on niisama hea kui küsida, miks nad ei oska hästi ujuda, ehkki seovad kümnekilose kivi nööriga kaela. Arvatavasti unustavad nad just sellepärast, et kõike üles kir-jutavad, või veel enam - sellepärast nad ei jätagi midagi meelde. Oleks see minu teha, siis kõrvaldataks kasutusest väljend “ma unustasin” ja asendataks lausega: “Ma ei jätnud seda juba alguses meelde.”

31

Sa ei unusta midagi, mille oled kunagi meelde jätnud. Kui

teeksid märkmeid lootuses oma mälu toetada või teadlikult

soovides olla täpne, poleks selles midagi halba. Ometi ei arenda

pliiatsi ja paberi kasutamine (mida enamik inimesi teeb) mälu

mitte mingil juhul. Areneda võib sinu käekiri, kirjutamiskiirus,

kuid mälu halveneb, sest teda ei kasutata, vaid jäetakse

kõrvale. Tavaliselt teed märkmeid, sest ei taha kulutada veidi

aega meeldejätmiseks või oled selleks liiga laisk. Oliver

Wendell Holmes on öelnud: “Selleks et unustada, tuleb meelde

jätta.”

Pea meeles, et hea on mälu usaldada. Mida rohkem sa seda teed, seda usaldusväärsem ja kasulikum mälu on. Kõige üleskirjutamine meelespidamise asemel on vastuolus mälu treenimise reeglitega. Ülestähendusi tehes ilmutad sa umb-usaldust oma mälu suhtes, ei ole temas kindel, ei treeni teda ja su huvi ei ole küllalt suur, et midagi kinnistada. Pea meeles, et võid alati kaotada paberi või märkmiku, kuid mitte mälu. Luba mul öelda, et juhul, kui kaotad mõistuse, pole ka mälul enam tähtsust.

Kui oled huvitatud meelespidamisest, kui oled kindel, et mäletad, pole vajadust kõike üles kirjutada. Kui paljud vane-mad kaebavad pidevalt oma laste viletsa mälu üle, sest viimased unustavad kooliülesanded ja saavad halbu hindeid! Ometi suudavad mõned lapsed meeles pidada kõrgliiga pesa- pallurite pallingute arvu. Nad teavad kõiki pesapalli reegleid või seda, kes ja millises võistkonnas sel aastal hästi mängis, jne. Kui nad suudavad nii kerge vaevaga meeles pidada neid fakte ja arve, miks ei suuda nad siis meelde jätta oma kooli - tükke?! Lihtsalt sellepärast, et nende jaoks on pesapall huvi-tavam kui matemaatika, ajalugu, geograafia ja teised õppeained.

Asi pole mitte mälus, vaid huvipuuduses. Tõestuseks on see, et enamik lastest on tublid ühes kindlas aines isegi siis, kui neil teistes läheb kehvasti. Kui õpilasel on hea mälu ühes aines, siis ta saavutab edu, kui aga vilets, siis mitte. Ja muud

32

põhjust polegi! See tõestab, et õpilane mäletab hästi asju, mis

talle meeldivad või mis teda huvitavad.

Need, kes on käinud keskkoolis, pidid õppima üht või kaht võõrkeelt. Kas mäletate veel neid keeli? Ma kahtlen. Kui olete käinud välismaal või paikades, kus neid keeli räägitakse, olete kindlasti tihti kahetsenud, et ei pööranud keele- õppimisele koolis piisavalt tähelepanu. Loomulikult, kui oleksite siis teadnud, et reisite neisse paikadesse, oleksite huvi tundnud keelte õppimise vastu ja imestanud heade hinnete üle. Tean, et minu puhul peab see paika. Kui oleksin teadnud, et vajan kunagi keelteoskust, oleksin õppinud j^või meelde jätnud hoopis innukamalt. Kahjuks polnud mul siis veel treenitud mälu.

Paljud naised kurdavad, et neil on võimatu mälu ja nad ei suuda midagi meeles pidada. Samad naised on võimelised meelde jätma ja kirjeldama detailselt sõbranna riietust näda-laid tagasi. Tavaliselt panevad nad tähele naist autos, mis sõi-dab 40 miili tunnis, ja ütlevad, mis tal seljas oli, mis värvi olid ta riided, missugune oli soeng, kas juuksed olid loomulikku värvi või blondeeritud ja kui vana ta võis olla. Arvatavasti teavad nad isegi seda, kui palju sellel naisel raha oli. Siin pole muidugi enam mängus mälu, vaid mingid üleloomulikud või-med... Olen püüdnud selles peatükis rõhutada, et huvi etendab mälus tähtsat rolli. Kui suudad detailselt meeles pidada asju, mis sind huvitavad, siis tõestab see, et sul on hea mälu. See tõestab, et kui oleksid huvitatud ka teistest asjadest, suudaksid neid niisama hästi meeles pidada.

Peaksid tegema otsuse, et oled huvitatud nimede, nägude, kuupäevade, arvude ja teiste asjade meeldejätmisest ja oled kindel, et suudad seda. Ainuüksi juba see, isegi ilma selles raamatus kirjeldatavate seostamissüsteemide ja -meetoditeta, parandab su mälu märgatavalt. Kui kasutad lisaks tegelikule mälule veel ka seostamissüsteeme, võid saada suurepärase mälu omanikuks. Võid hakata seda endale tõestama järgmist peatükki lugedes.

31. Mälu ja ühendamismeetod Inimese tõeline varandus on tema mälu. Ainult selles on tema rikkus, ainult selles on tema vaesus. — Alexander Smith

TAHAN sulle tõestada, et võid nüüd kohe enneolematult hästi meelde jätma hakata. Ma ei usu, et keegi suudaks pärast ühekordset kuulmist või nägemist treenimata mäluga meelde jätta järjekorras kakskümmend seostamata eset. Kuigi sa ei usu, et see on võimalik, suudad sedasama, kui oled käesoleva peatüki läbi töötanud.

Enne kui asume meeldejätmise juurde, pean selgitama, et treenitud mälu on põhiliselt rajatud mõttepiltidele. Neid mõttepilte on lihtne meelde tuletada, kui nad on nii absurdsed kui võimalik. Võid need 20 eset üllatavalt kiiresti õiges jär-jekorras meelde jätta:

vaip, paber, pudel, voodi, kala, tool, aken, telefon, sigaret, nael, kirjutusmasin, king, mikrofon, sulepea, televiisor, taldrik, saiake, auto, kohvikann ja telliskivi.

Kord ütles üks kuulus mees, et see meetod ongi “mälu ema”. Niisiis õpetan sulle nüüd meetodi, mida ise kutsun ühendamismeetodiks. Ütlesin sulle, et treenitud mälu koosneb peamiselt absurdsetest mõttepiltidest, loome siis need ees- poolloetletud kahekümne eseme kohta. Ara pabista! See on lapsemäng. Ja tegelikult ongi see peaaegu nagu mäng.

Kõigepealt kujuta ette esimest eset, vaipa. Te kõik teate, mis on vaip - nii et lihtsalt “näe” seda vaimusilmas. Ara näe ainult sõna “vaip”, vaid kujuta kas või korraks ette suvalist

34

vaipa või üht tuttavat vaipa oma kodus. Olen juba öelnud: selleks, et midagi meelde jätta, tuleb uus asi mingil moel seos-tada millegagi, mida juba tead või mäletad. Teed seda kohe praegu ning esemed ise täidavad nende asjade rolli, mida juba mäletad. Asi, mida praegu tead või juba mäletad, on vaip. Uus asi, mida tahad meelde jätta, on teine asi - paber.

Niisiis, see on su esimene ja tähtsaim samm treenitud mälu poole. Nüüd pead vaiba paberiga ühendama. Seos peab olema nii absurdne kui võimalik. Näiteks võid ette kujutada paberist vaipa oma kodus. Näe ennast sellel kõndimas ning kuulmas, et tõepoolest krabiseb jalge all paber. Võid ette kujutada, kuidas kirjutad paberi asemel vaibale. Mõlemad on absurdsed pildid või seosed. Paberileht vaibal ei ole hea seos. See on liiga loogiline! Pilt, mille kujutluses lood, peab olema absurdne ja ebaloogiline. Usu mind - loogiline seos ei jää meelde.

See on mõte, mida ma selles raamatus pidevalt kordan. Pead tõepoolest seda absurdset pilti sekundi murdosa jooksul kujutluses nägema. Palun, ära püüa näha ainult sõnu, vaid näe tõepoolest pilti, mille kasuks oled otsustanud. Sule hetkeks silmad, nii on esialgu kergem näha. Niipea, kui näed, lakka mõtlemast ja tee järgmine samm. Asi, mida nüüd juba tead või mäletad, on “paber”, seepärast on järgmine samm paberi ühendamine nimekirja järgmise asjaga, milleks on pudel. Sel momendil ei pööra sa enam tähelepanu vaibale. Loo kujutluses täiesti uus absurdne pilt pudelist ja paberist. Võid näha ennast lugemas hiiglasuurt pudelit paberi asemel või kirjutamas paberi asemel hiiglasuurele pudelile. Või kujuta ette pudelit, millest vedeliku asemel voolab paberit või paberist ja mitte klaasist valmistatud pudelit. Vali välja enda arvates ab-surdseini seos ja näe seda hetkeks vaimusilmas.

Pole kunagi võimalik üleliia palju rõhutada, kui tähtis on tegelikult pilti vaimusilmas näha ja luua võimalikult absurdne mõtteline kujutis. Siiski ei pea sa viieteistkümneks minutiks peatuma ja kõige ebaloogilisemat seost otsima. Esimene

35

absurdne seos, mis pähe tuleb, on tavaliselt parim. Pakun kaks või enam võimalust, kuidas luua pilte igast paarist kahekümne hulgas. Vali välja paar, mida pead kõige absurdsemaks või mõni, millele oled ise tulnud, ja kasuta ainult üht seost.

Ühendasime juba vaiba paberiga ja seejärel paberi pudeliga. Nüüd oleme jõudnud järgmise esemeni, milleks on “voodi”. Pead looma absurdse seose pudeli ja voodi vahel. Voodil lebav pudel või muu sarnane oleks liiga loogiline. Võiksid kujutleda end magamas suures pudelis ja mitte voodis või näha, kuidas võtad lonksu mitte pudelist, vaid voodist. Kujuta üht neist piltidest korraks ette, siis lõpeta sellest mõtlemine.

Oled loomulikult taibanud, et alati seostame eelmist asja praegusega. Kuna oleme just kasutanud “voodit”, on see eelmine ehk asi, mida juba teame ja mäletame. Praegune asi ehk uus, mida soovime meelde jätta, on kala. Niisiis, loo absurdne seos voodi ja kala vahel. Võiksid “näha” hiiglasuurt kala oma voodis magamas. Või hiiglasuurest kalast valmistatud voodit. Näe kõige absurdsemat pilti.

Nüüd - kala ja tool. Näe hiiglasuurt kala toolil istumas või toolina kasutatavat suurt kala. Või siis, et õngitsed toole kalade asemel.

36

Tool ja aken - näe, kuidas istud aknaklaasil (sul on valus) ja

mitte toolil. Või võiksid näha, et loobid toole suure ägedusega

välja suletud akendest. Näe seda pilti enne järgmise juurde

asumist.

Aken ja telefon - kujutle, kuidas võtad telefoni, aga kui oled toru kõrva juurde tõstnud, pole see enam telefon, vaid aken. Võid ka ette kujutada, et sinu aken on suur telefoni numbriketas ja selleks, et aknast välja vaadata, pead ketta üles tõstma. Võid näha, kuidas pistad käe läbi aknaruudu, et telefoni võtta. Näe korraks pilti, mida pead absurdseimaks.

Telefon ja sigaret - sa suitsetad telefoni ja mitte sigaretti või hoiad suurt sigaretti kõrva juures ja räägid telefonitoru asemel sinna sisse. Võid näha, kuidas võtad toru ja sellest lendab sulle näkku miljon sigaretti.

Sigaret ja nael - pahvid naela või lööd haamriga põleva sigareti seina.

Nael ja kirjutusmasin —• lööd hiiglasuurt naela haamriga läbi kirjutusmasina või kõik sinu kirjutusmasinaklahvid on naelad, mis torgivad trükkimisel näpuotsi.

Kirjutusmasin ja king - näe, et kannad kingade asemel kirjutusmasinaid või trükid kingadega. Võib-olla tahad näha suurt klahvidega kinga, millel trükid.

King ja mikrofon - kannad mikrofone kingade asemel või teed saadet suurde kinga kõneldes.

Mikrofon ja sulepea — kirjutad mikrofoni ja mitte sulepeaga või teed raadiosaadet, rääkides suurde sulepeasse.

Sulepea ja televiisor — võid “näha”, kuidas miljon sulepead purskavad televiisori ekraanilt välja või sulepead esinevad televiisoris või hiiglasuurel sulepeal on ekraan, ja sa vaatad mingit showd.

Televiisor ja taldrik - kujuta ette, et televiisori ekraan on üks sinu köögitaldrikutest, või näe, et sööd mitte taldrikust,

37

vaid televiisorist, või et sööd taldrikust ja näed sealt samal ajal TV-uudiseid.

Taldrik ja saiake - näe, kuidas hammustad saiakest, kuid see raksub suus, sest on tegelikult taldrik. Kujuta ette, et sulle serveeritakse lõunasöök mitte taldrikul, vaid hiiglasuurel saiakesel.

Saiake ja auto - võid näha suurt saiakest autoroolis või ennast sõitmas saiakesega auto asemel.

Auto ja kohvikann - suur kohvikann juhib autot või sina juhid auto asemel hiiglasuurt kohvikannu. Võid ette kujutada, et sinu auto on pliidil ja selle sees keeb kohv.

Kohvikann ja telliskivi - näe, kuidas kallad auravat kohvi mitte kohvikannust, vaid telliskivist. Või kuidas kohvi- kannutilast voolavad välja telliskivid ja mitte kohv.

Ongi kõik! Kui oled neid mõttelisi pilte tõepoolest vai-musilmas näinud, pole sul mingit raskust kahekümne järjes-tikuse asja (alates “vaibast” ja lõpetades “telliskiviga”) meeldejätmisega. Loomulikult võtab seletamine mitu korda rohkem aega kui lihtsalt tegemine. Iga mõttelist seost peab nägema ainult sekundi murdosa jooksul enne järgmise juurde minemist.

Vaatame, kas mäletad kõiki asju. Kui peaksid nägema vaipa, mis sulle otsekohe meenuks? Loomulikult paber. Nägid end kirjutamas vaibale, mitte paberile. Paber tuletab meelde pudeli, sest nägid paberist valmistatud pudelit. Nägid, et magasid mitte voodis, aga hiiglasuures pudelis, voodis magas tohutu suur kala. Püüdsid kala ja said saagiks toole ning lennutasid neid läbi suletud akende. Proovi järele! Näed, et sulle meenuvad kõik asjad, ilma et jätaksid ära või unustaksid ühegi neist.

Fantastiline?? Uskumatu?? Jah! Aga nagu näed, täiesti tõenäoline ja võimalik. Miks mitte koostada ise üks asjade nimekiri ning see äsja õpitud moel meelde jätta.

Loomulikult mõistan, et meid kõiki on õpetatud loogili-

38

selt mõtlema, ja siin olen nüüd mina ning käsin teil välja mõel-da ebaloogilisi ja absurdseid asju. Tean, et mõnelegi teist võib see algul probleeme tekitada. Võib tekkida raskusi nende ab-surdsete piltide loomisega. Kui oled mõnda aega harjutanud, on juba esimene pähetulev pilt absurdne või ebaloogiline. Kuni see saab loomulikuks, aitavad sind neli lihtsat reeglit.

1. Kujuta esemeid ette valede proportsioonidega. Teiste sõnadega - liiga suurtena. Näidetes seoste kohta kasutasin sõna “hiiglasuur” küllalt sageli, et kujutaksid asju ette valede proportsioonidega.

2. Kujutle esemeid igal võimalikul juhul tegevuses. Kahjuks jäävad vägivaldsed ja ebameeldivad asjad kõigile paremini meelde kui meeldivad. Kui oled kunagi, ükskõik kui ammu, sattunud eriti piinlikku olukorda või õnnetusse, ei vaja sa tree-nitud mälu, et seda elavalt meenutada. Ikkagi niheled veidi, mõeldes kunagi aset leidnud piinlikule olukorrale, ja tõenäo-liselt võid õnnetuse üksikasju kirjeldada. Seepärast püüa igal võimalikul juhul kasutada oma seostes vägivaldset tegevust.

3. Liialda esemete hulgaga. Näites telefoni ja sigareti seose kohta ütlesin, et võid näha, kuidas miljonid sigaretid sulle telefonitorust näkku lendavad. Kui oleksid näinud hõõguvaid sigarette oma nägu põletamas, oleks su pildil mõlemad - tegevus ja liialdus.

4. Asenda esemeid. Mina isiklikult kasutan seda kõige sagedamini. See on lihtsalt ühe eseme kujutlemine teise asemel. Näiteks naela suitsetamine sigareti asemel.

1. Valed proportsioonid. 2. Tegevus. 3. Liialdus. 4. Asendus. Püüa pilti luues kasutada üht või mitut reeglit ja pärast vähest harjutamist näed, et mistahes esemete vahel tekib absurdne seos peas otsekohe. Meeldejäetavad esemed on tegelikult üksteisega ühendatud ja moodustavad ahela, ning just sellepärast nimetan seda ühendamismeetodiks. Kogu ühenda- mismeetod on lühidalt selline: seosta esimene ese teisega, teine

39

kolmandaga, kolmas neljandaga jne. Loo võimalikult absurdsed ja/või ebaloogilised seosed ja mis kõige tähtsam, NÄE pilti vaimusilmas.

Järgnevates peatükkides võid lugeda mõnedest tihenda- missüsteemi praktilise kasutamise võimalustest - kuidas see aitab meelde tuletada päevaplaani või päevaseid ülesandeid ja kuidas selle abil on võimalik kõnesid meelde jätta. Ühenda- missüsteemi kasutatakse ka pikkade numbriridade ja paljude teiste asjade meeldejätmisel. Siiski, ära jookse endast ette, ära muretse nende asjade pärast praegu.

Loomulikult võid kohe kasutada ühendamist, et meelde jätta nende asjade nimekirja, mida poest soovid osta või et avaldada muljet sõpradele. Kui soovid seda kasutada kui mälutrikki, lase sõbral nimetada esemeid ja need siis üles kirjutada, et ta saaks sind kontrollida. Kui teed seda, leiad, et sul on raskusi esimese eseme meeldetuletamisega. Soovitan sul seostada see ese inimesega, kes sinuga selle katse korraldab. Näiteks kui esimene on “vaip”, “näed” sõpra vaiba sisse rul- lituna. Kui proovid seda alguses kui trikki ja unustad ühe eseme, küsi, mis see on ja tugevda just seda seost. Sa kas ei kasutanud küllalt absurdset seost või ei näinud seda vaimusilmas, muidu poleks sa unustanud. Kui oled algset seost tugevdanud, suudad kõik esemed ette vuristada esimesest viimaseni. Proovi, ja sa näed!

Kõige rohkem avaldab muljet see, et kaks või kolm tundi hiljem, kui sõber palub sul esemed uuesti ette lugeda, suudad seda ikkagi. Esialgsed seosed tuletavad sulle need meelde. Kui tahad kuulajaid tõesti rabada, loetle esemed vastupidises jär-jekorras! Teiste sõnadega - viimasest esimeseni.

Nii imelik, kui see ka oleks, teed seda automaatselt. Mõtle vaid viimasele esemele, see tuletab sulle meelde eelviimase ja nii edasi - või pigem tagasi.

Muuseas, miks mitte proovida uuesti kolmanda peatüki esimest testi? Võrdle praegust tulemust eelmisega, mille said enne, kui lugesid käesolevat peatükki ühendamismeetodist.

32. Mälu ja “konksude” ehk tugisõnade süsteem

Organisatsioonil, mille liikmed olid humoristid, oli iga-aastane pidulik õhtusöök ühes New Yorgi šikis hotellis. Uks organisatsiooni reeglitest oli järgmine - liikmed ei rääkinud tegelikult kunagi nalju üksteise kuuldes. Nad olid kõik stan- dardnaljad numbrite järgi meelde jätnud ja selle asemel, et nalja teistele rääkida, hoidsid nad aega kokku, nimetades lihtsalt selle nalja numbri. Kui saabub teatav aeg ja mõni õhtusöögist osavõtjaist mõtleb välja olukorraga sobiva nalja, nimetab ta numbri ja otsekohe vallanduvad naerupursked. “Number 148", ütles keegi - naerulagin. “Number 204”, karjus teine, - jällegi naer. Õhtusöögi lõpul hüüdis üks uutest liikmetest: “Number 212”, ja saabus surmavaikus. Selle peale pöördus lauanaaber tema poole ja ütles: “Varsti õpid, mu sõber, et tähtis pole mitte nali, vaid see, kuidas seda räägitakse.”

KUIGI eeltoodud jutt on puhas väljamõeldis, ütleksid paljud inimesed, et pole võimalik nii suurt hulka nalju numbri järgi meelde jätta. Luba, et tõestan selle võimalikkust ja õpetan sulle ühes järgnevas peatükis, kuidas seda teha. Esiteks pead siiski õppima, kuidas numbreid meelde jätta. Numbrid on peaaegu kõige raskemini meeldejäetaVad asjad, sest nad on täiesti abstraktsed ja “puudutamatud”, raskesti teadvustatavad. On peaaegu võimatu numbrit ette kujutada. Nad on geomeetrilised kujundid, mis ei tähenda meie mõtetes midagi, kui

41

me pole neid aja jooksul millegagi seostanud, mida juba teame. Loomulikult on sinu aadressil või telefoninumbril sinu jaoks mingi tähendus. Probleem on, kuidas olla võimeline seostama ükskõik milliseid ja kõiki numbreid lihtsalt, kiiresti ja igal ajal.

Mis juhtuks, kui prooviksid maali riputada elutoa paljale seinale? Loomulikult kukuks maal põrandale. Ometi, kui seinal oleks olnud pisike konks, võinuksid riputada maali selle otsa. Nüüd annan teile mõned “konksud”, - ei, mitte seina jaoks, vaid alatiseks meelespidamiseks. Kõike, mida soovid nüüdsest peale meelde jätta ja mis on mingil moel seotud numbritega, on võimalik “riputada” nende “konksude” otsa! Seepärast kutsun seda “konksude” ehk tugisõnade süsteemiks.

“Konksude” ehk tugisõnade süsteem näitab sulle, kuidas loetleda esemeid (mida võib ette kujutada) numbrite asemel. See pole just mingi uus idee. Esimest korda võttis selle tarvi-tusele Stanislaus Mink von Wennschein umbes 1648. aastal. 1730. aastal uuendas kogu süsteemi inglane dr. Richard Grey, kes nimetas seda ideed tähe või numbri ekvivalentideks. Idee oli suurepärane, kuid meetod pisut kohmakas, sest ta kasutas süsteemis nii konsonante kui ka täishäälikuid. Pärast 1730. aastat on tehtud palju muudatusi, kuid idee on põhimõtteliselt sama.

Et uut meetodit omandada, pead kõigepealt selgeks õppima lihtsa foneetilise tähestiku. Pole põhjust kohkuda - see koosneb vaid kümnest häälikust ja minu abiga ei tohiks nende õppimine võtta rohkem aega kui kümme minutit. Need saavad olema sinu elus kõige paremini sisustatud kümme minutit, sest foneetiline tähestik aitab sul lõpuks meelde jätta numbreid või numbreid koos ükskõik mille muuga, ja seda viisil, mida sa varem pidanuks võimatuks.

Nüüd annan sulle iga numbri - 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0 - jaoks erineva konsonandi. Need pead meelde jätma. Teen selle sulle lihtsamaks, andes iga üksiku jaoks “mälu abivahendi”. Loe neid hoolsalt ja tähelepanelikult.

42

1 -le vastab alati T või D. T-l on üks püstine kriips. 2 -le vastab alati N. Trükitud n-1 on kaks püstist kriipsu.

3 -le vastab alati M. Trükitud m-1 on kolm püstist kriipsu. 4 -le vastab alati R. Sõna “ruut” algab tähega R. 5 -le vastab alati L. Rooma number 50 on L.

6 -le vastab alati J. 7 -le vastab alati K ja G. Numbrit 7 võib kasutada K moodustamisel: kaks seitset tuleb teataval moel kokku panna. 8 -le vastab alati V või F. F-tähe ja number 8 kirjutamine on kaunis sarnane mõlemates esinevate silmuste poolest. 9 -le vastab alati P või B. 9 ümberpööratuna on P 0 -le vastab alati S, sõna “sõõr” esimene täht.

Kui proovid minu antud väikest mälu abivahendit iga numbriga, peaksid viimased hõlpsasti meelde jääma. Palun, pea meeles, et tähed ei ole tähtsad, meid huvitab ainult häälik. Seepärast kutsun seda foneetiliseks tähestikuks. Mõnede numbrite jaoks andsin rohkem kui ühe tähe, aga need tähed on kõikidel juhtudel foneetiliselt samad. Sinu huuled, keel ja hambad on samas asendis P ja B, V ning F hääldamisel. Täht K sõnas “kuub” esindab 7 -t. Pea meeles, et tähtis on häälik ja mitte täht.

Nüüd vaata veel kord üle:

1 - T, D 6 - J 2 - N 7 - K, G

3 - M 8 - V, F

4 - R 9 - P, B 5 - L 0 - S

Pane raamat korraks kinni ja proovi meelde tuletada

häälikud, mis tähistavad numbreid ühest nullini. Pane end proovile, püüdes neid erinevas järjekorras meelde tuletada. Nüüd peaksid teadma kõiki. Võin sulle nende häälikute meel-dejätmiseks anda veel ühe abivahendi, järgmise mõttetu lause:

43

TeeN MuRu LooJaK ViiBiS. See aitab meile olulisi häälikuid meeles pidada. Ometi on tähtis neid ka ilma järjekorrata teada − nii ei pea sa liiga kaua mõttetule lausele toetuma ja minu antud mälu abivahenditest peaks piisama.

See lihtne foneetiline tähestik on äärmiselt tähtis. Häälikuid tuleb harjutada, kuni nad saavad osaks sinust. Kui see eesmärk saavutatud, on ülejäänud osa tugisõnade süsteemist sinu jaoks vaid käkitegu. Siin on harjutamise meetod häälikute põhjalikuks õppimiseks: iga kord, kui näed mingit arvu, eralda see mõttes häälikuteks. Kui silmad autonumbrit 3746, peaksid olema võimeline seda lugema kujul m, k, r, j. Võid näha aadressi 85-29 ja loed seda kui v, 1, n, p. Võid vaadata suvalist sõna ja harjutada selle numbriteks lahutamist. Sõna “mootor” oleks 314. Sõna “paber” 994, “sigaret” oleks 0741. (Kahekordne t on sama, mis ühekordne, seepärast vastab see arvule 1 ja mitte 11.)

Mitte ükski täishäälikutest (a, e, i, o, u jt.) ei ole foneetilises tähestikus oluline, sama lugu on tähtedega w, h või y.

Enne, kui edasi läheme, tee järgmised harjutused. Esimese tulba sõnad muuda numbriteks ja teise tulba numbritele leia vastavad häälikud.

klimp - ......... 6124 - ......... praakija - ......... 8903 - .........

sandalett - ......... 2394 - .........

sooned - ......... 0567 - .........

soovitaja - ......... 1109 - .........

hüpnoosima - ......... 8374 - ......... Nüüd oled valmis õppima mõningaid tugisõnu, mida eespool

nimetasin. Enne tugisõnade juurde minemist soovitan sul siiski kindlalt teada häälikuid.

Hea küll, kuna teame nüüd igale numbrile vastavat hää-likut, võid näha, et saame välja mõelda mistahes arvule vas-tava sõna, hoolimata sellest, kui mitmest numbrist see

44

koosneb. Näiteks, kui tahaksime moodustada 21-le vastava sõna, võiksime kasutada üht järgnevaist: neet, nuut, nott, nad, nood, neid, noot, niit jne., sest nad kõik algavad n-iga (2) ja lõpevad t või d-ga (1). 14-le vastaksid tera, taru, tore, dooria, duur, tiir, taar, toore, truu jne., sest need kõik algavad hääli-kuga t või d (1) ja lõpevad häälikuga r (4). Pea meeles, et meid huvitavad ainult konsonandid.

Kas said aru, kuidas ma need sõnad moodustasin? Kui said, võin jätkata ja anda esimesed “konksud”. Iga tugisõna, mille annan, on spetsiaalselt välja valitud, sest seda on suhteliselt lihtne ette kujutada - ja see ongi tähtis.

Kuna arv 1 koosneb ühest numbrist ja see üks number vastab häälikule t või d, peame kasutama ainult ühe konso- nanthäälikuga sõna. Seega kasutame sõna “TAI”. Nüüdsest peale esindab sõna “tai” sulle alati numbrit 1.

Nagu ütlesin, on tähtis neid esemeid ette kujutada, nii annangi seletused nende asjade kohta, mis minu arvates seda vajavad.

Sõna “NOA” esindab alati numbrit 2. Kujuta ette vana valge peaga meest laeval.

Sõna “MA” tähendab alati numbrit 3. Siin soovitan mõelda sellele, et see on “mina” lühivorm.

Sõna “RE” esindab alati numbrit 4. Võid ette kujutada vastavat nooti. Võid näha, kuidas olen nende sõnadeni jõudnud. Neis kõigis on ainult üks konsonanthäälik ja see häälik esindab üht numbrit.

Sõna “LUU” esindab alati numbrit 5. Kujuta ette näiteks kalaluud. Number 6 on sõna “JÄÄ”. Number 7 aga sõna “KUU”. Number 8 on sõna “VAI”. Sellele mõeldes kujuta ette vaia maasse löömist. Number 9 on sõna “PUU”. Kujuta mõnda suurt puud. 10 koosneb kahest numbrist (1 ja 0). Seetõttu peab tema “konks” ehk tugisõna koosnema häälikutest t või d ja s. Kasutame sõna “TOOS” - kujuta ette tikutoosi.

Tavaliselt on veidi raske meelde jätta kümmet täiesti

45

seosetut sõna, nagu mina sulle just soovitasin. Kuna mistahes arvu tugisõna peab sisaldama ainult teatud häälikuid, leiad, et see on lihtne. Kui oled veidi kontsentreerudes kümme sõna kord läbi lugenud, tead neid arvatavasti tegelikult juba praegu. Proovi järele!

Kui ütled endale numbri, mõtle kõigepealt selle häälikutele, siis püüa tugisõna meelde jätta. Kontrolli ennast, öeldes numbreid järjekorras ja läbisegi. Peaksid teadma, et 3 on “ma”, ilma et kordaksid “tai”, “Noa”, ma!

Et näidata, kui fantastiline võib olla sinu mälu, kui kasutad natuke mälu abivahendeid, võid seda teha, kuni sõnad tulevad juba iseenesest. Kui sul on tegemist mingi numbriga ja sul ei tule tugisõna meelde - mõtle selle numbri jaoks ettenähtud häälikule ja ütle selle konsonanthäälikuga algavaid või seda sisaldavaid sõnu, mis sulle pähe tulevad. Kui ütled õige, siis sul justkui sähvatab peas ja tunned selle ära. Näiteks, kui sulle ei meenunud 1-le vastav tugisõna, võid endale öelda: “too, tao, tee, tai.” Niipea, kui ütled “tai”, tead, et see ongi õige.

Nüüd mõistad, mida ma olen teinud. Olen sind pikkamisi, aste-astmelt aidanud eesmärgile jõuda. Kõigepealt andsin abivahendi foneetiliste häälikute meeldejätmiseks, nüüd on nendest häälikutest saanud abivahend väga tähtsate tugisõ- nade meeldejätmiseks ja tugisõnad aitavad sul kõike numbri-tega seostuvat meeles pidada. Nii et õpi need hästi ära.

1 - tai 6 - jää

2 - Noa 7 - kuu

3 - ma 8 - vai

4 - re 9 - puu 5 - luu 10 - toos

Olles kindel, et tead esimest kümmet tugisõna hästi, õpetan

nüüd sulle nende abil esemete meeldejätmist järjekorras ja läbisegi. Siin on kümme segipaisatud järjestuses eset, ja ma tõestan sulle, et mäletad neid pärast ühekordset lugemist!

46

9 - purse 5 - kirjutusmasin

6 - sigaret 2 - televiisor

4 - tuhatoos 8 - käekell

7 - soolatoos 1 - täitesulepea

3 - lamp 10 - telefon Nimekirjas esimene on 9 - purse. Pead vaid looma absurdse

ja/või ebaloogilise seose number 9 tugisõna “puu” ja purske vahel. Kui oled aru saanud, kui tähtis on tõepoolest absurdsete seoste “nägemine” vaimusilmas, ei peaks tekkima mingeid raskusi. Esimeses näites võiksid näha, kuidas puust purskavad välja mahlajoad ja pritsivad su üleni märjaks. Lihtsalt “näe” seda pilti hetkeks ja mine järgmise juurde.

6 (jää) - sigaret. Võiksid näha järve jäält miljoneid sigarette taevasse lendamas.

4 (re) - tuhatoos. Võiksid näha, kuidas noot re tantsib tuhatoosis.

Esemete absurdseks ühendamiseks vastavate tugisõna- dega on olemas üks või mitu võimalust. Pead kasutama vaid üht mõttepilti igaühe jaoks. Kasuta minu mõttepilti või enda oma. Tavaliselt on esimene pähetulev ebaloogiline mõttepilt kasutamiseks parim, sest see meenub ka hiljem. Aitan sind kõigi kümnega, kuna proovid seda meetodit esimest korda, aga hiljem peaksid hakkama saama ilma minu abita.

7 (kuu) – soolatoos. Kujuta ette, kuidas soolatoosid lendavad Kuule. Või näe Kuu pinnal soolatoose ringmängu mängimas.

3 (ma) – lamp. Võid kujutleda, et su “mina” kannab hiig-lasuurt lampi nagu kübarat. Näe, kuidas lamp sütib ja kustub. (Tegevus – reegel 2)

5 (luu) - kirjutusmasin. Võid “näha”, kuidas luukere poeb kirjutusmasinasse või kuidas kirjutusmasin veereb mööda ka-laluid.

47

2 (Noa) - televiisor. Kujutle, kuidas Noa seilab mitte laeva,

vaid televiisoriga. 8 (vai) - käekell. Võid näha oma maja ümber miljoneid

käekelli kasvamas vaiade otsas või et kannad randmel vaia kella asemel.

1 (tai) - täitesulepea. Kujuta ette, et kannad kaelas tailihast tehtud hiiglasuurt täitesulepead või et kirjutad tailiha- tükiga, aga mitte sulepeaga.

10 (toos) - telefon. Kujuta ette, et su telefon on suhkrutoosis või telefonitoru on suhkrutoosis ära sulanud.

Nüüd võta paber, kirjuta numbrid ühest kümneni ja proovi raamatusse vaatamata kirjutada numbritele vastavad esemed. Numbri 1 puhul kujutle lihtsalt oma tugisõna (tai), ja absurdne mõttepilt sellest, kuidas kannad kaelas tailihast tehtud täitesulepead, meenub sulle otsekohe. Nii tead, et 1 on täitesulepea. Kui kujutad ette Noad, näed teda laeva asemel televiisoril. Nii tead, et 2 on televiisor.

Kõik sõnad jäävad meelde üpris lihtsalt. Kõige toredam on see, et tead neid ka läbisegi. Muidugi näed, et sel pole mingit tähtsust. Võid ka tagurpidi loetleda - lihtsalt tuleta meelde numbri 10 tugisõna (toos) ja liigu “taini”.

Peaksid olema üllatunud oma võimete üle. Aga veidi kan-natust! Miks mitte jätta meelde 25 eset, selle asemel et piir-duda vaid kümnega. Selle peatüki lõpus leiad tugisõnad numbritele 11-st 25-ni. Palun õpi need ära nagu esimesed kümmegi. Kui tead neid väga hästi, proovi oma sõpradega järgmist: lase neil paberile kirjutada numbrid 1-st 20 või 25-ni või just nii mitu numbrit, kui soovid esinedes kasutada. Siis palu nimetada üks suvaline number ja seejärel ütle mistahes reaalse eseme nimi. Palu sõbral ese kirjutada nimetatud numbri kõrvale. Käsi tal jätkata, kuni iga numbri kõrval on mingi eseme nimetus. Nüüd loetle kõik esemed esimesest vii-maseni. Siis palu sõbral nimetada mistahes number ja ütle

48

kohe vastav ese - või siis lase nimetada mistahes ese ja vasta omalt poolt õige numbriga!!

Ära lase viimati kirjeldatul end heidutada, see pole üldse raske. Kui peaksin küsima soolatoosi numbrit, “näeksid” ab-surdset pilti sellest, kuidas soolatoosid Kuule lendavad. Kuna “Kuu” on number seitsme “konks”, tead, et soolatoos on 7.

Vaata sõbra imestunud nägu, kui olete lõpetanud! Palun ära mine järgmise peatüki juurde, kuni pole kindel, et

tead kõiki tugisõnu 1-st 25-ni. 11- toit 15 - tool 19- tuub 23 -nimi 12- tina 16 - taju 20- noos 24 -Nero

13- tuum 17 - tiik 21- neet 25 -nael 14- tire 18 - tuvi 22- nunn

Tugisõna “toit” puhul on kõige parem kujutleda tuttavat last

söömas. 12 on pilt mingist tinaesemest. “Tuuma” puhul kujuta ette pähklit, 20 puhul aga jahisaaki. “Needi” puhul võid kasutada näiteks neete riietusesemetel.

23 on asi, mis moodustab su nime ja mida soovid meelde jätta. Näiteks, kui see oleks sigaret, kujutleksid oma nime väga suurelt sigarettidele trükituna. Kui see idee sulle ei meeldi, võid “nime” puhul kujutleda oma nimekaarti või mistahes sinule kuuluvat asja, millel seisab su nimi. Ükskõik, mida ot-sustad, pead seda kogu aeg kasutama. “Nero” puhul kujutlen alati lautot mängivat meest.

Palun jäta meelde, et kui oled valinud ühe tugisõna jaoks kindla mõttepildi, pead seda kasutama kogu aeg.

Kui tead tugisõnu 1-st 25-ni väga hästi (soovitan sul ilma selle teadmiseta mitte edasi minna) ja oled endas kindel (või isegi, kui veel ei ole), miks siis mitte teha uuesti 3. peatüki teine test. Proovi ja võrdle praegust tulemust esimesega!

33. Tugisõna ja ühendamissüsteemi kasutamine

UUS PATSIENT: “Doktor, ma ei tea, mida teha. Te peate mind aitama, ma ei suuda midagi meeles pidada. Kuulen midagi, ja hetk hiljem olen juba unustanud! Öelge mulle, mida peaksin tegema?” DOKTOR: “Tasuge kõigepealt visiidi eest!”

MA EI SAA süüdistada arsti selles, et ta tahtis oma tasu enne kätte saada, kuid arvan, et enamik inimesi, kes millegi eest tasumata unustavad, talitavad nõnda sellepärast, et ei tahagi seda meeles pidada. Austin O’Malley järgi: “Harjumus võlgu võtta on mälule väga kahjulik.” Kahjuks tuletatakse võ-lad meile tavaliselt õige pea meelde.

Kui oled aru saanud ühendamis- ja tugisõnade süsteemist, oled kolmest asjast, millel sinu treenitud mälu hakkab baseeruma, juba selgeks õppinud kaks. Kolmas on asendus- sõnade või asendusmõtete süsteem, millest räägin järgnevates peatükkides.

Kui tahad, võid hakata õpitut kohe kasutama. Mitte just võlgade, mida sa kindlasti parema meelega unustaksid, aga võib-olla hoopis päevaste ülesannete meeldejätmisel. Kui ta-valiselt kirjutad üles, mida poest osta, miks siis mitte püüda seda nimekirja meelde jätta ühendamissüsteemi abil. Lihtsalt ühenda esimene asi teisega, teine kolmandaga jne. nimekirja lõpuni. Järgmine kord, kui lähed poodi, võid meelde jätta täiesti erineva nimekirja, ilma et kardaksid midagi segi ajada.

50

Ühendamissüsteemi kasutamisel on tore see, et võid

nimekirja ära unustada, millal aga iganes soovid. Tegelikult haihtub eelmine järgneva meeldejätmisel. Võid muidugi ka mälus säilitada nii palju nimekirju või ühendusi, kui soovid.

Mälu on kõige fantastilisem mehhanism, teda võib võrrelda dokumentide säilitamise kapiga. Kui oled ühendamissüsteemi abil meelde jätnud nimekirja ja tahad selle mälus säilitada, siis suudadki sa seda. Kui soovid nimekirja unustada, suudad ka seda. Küsimus on vaid tahtmises. Nimekirja, mida tahad meeles pidada, kavatsed sa arvatavasti kasutada, sest vastasel korral poleks selle säilitamisel mõtet. Tavaliselt sööbib nimekiri, kui seda kasutada, iseenesest mällu. Kui see on nimekiri, mida sa ei kavatse kasutada kohe, kuid soovid säilitada kasutamiseks tulevikus, suudad teha ka seda. Peaksid ainult nimekirja järgmisel päeval mõttes kordama. Siis korda veel mõne päeva pärast. Kui oled paar korda nii teinud, oledki leidnud nimekirjale mälus oma koha, ja ta on vajaduse korral alati käepärast.

Me kõik muidugi mõistame, et vahel on unustamine vajalik. Kui Benjamin Disraelilt küsiti, mida ta arvab temale osakssaanud kuningavõimu soosingust, ütles ta: “Järgin lihtsat käitumisreeglit. Ma ei eita kunagi. Ma ei räägi kunagi vastu. Vahel unustan.” See on siiski diplomaatia, mitte mälu küsimus. Tean, et loed seda raamatut mitte selleks, et õppida unustama, vaid selleks, et õppida meeles pidama. Näitan varsti, kuidas ühendamissüsteemi kasutada kõnede, artiklite, anekdootide jms. meelespidamisel.

Peamine erinevus ühendamissüsteemi ja tugisõnade meetodi vahel on see, et ühendust kasutatakse ükskõik mille järjestikusel meeldejätmisel, aga tugisõnu nii järjestikusel kui ka läbisegi meeldejätmisel. Võid arvata, et ei vaja tugisõnade süsteemi, kuna ei pea midagi läbisegi meelde jätma. Usu mind, kui ütlen sulle, et peaksid selle süsteemi kindlasti hästi selgeks õppima. See on äärmiselt kasulik telefoninumbrite, pikkade numbriridade, aadresside meeldejätmisel – tegelikult

51

aitab tugisõnade süsteem meeles pidada ükskõik mida, mis on mingilgi moel seotud numbritega. Pealegi võid selle abil sõp-radele fantastilisi mälutrikke teha.

Kuigi kavatsen järgmistes peatükkides põhjalikumalt käsitleda nädala-, päeva- või kuuplaanide ja kohtumiste meeldejätmist, võin praegugi näidata, kuidas rakendada seda, mida oled selle teema kohta juba õppinud. Võid kasutada kas tugisõnade või ühendamismeetodit - või ka mõlemaid korraga.

Oletame, et pead järgmised asjad ühel kindlal päeval ära tegema: pead käima autopesulas, hoiustama raha panka, pa-nema kirja posti, käima hambaarsti juures, ära tooma sõbra juurde ununenud vihmavarju (sa polnud veel lugenud peatükki hajameelsusest), ostma naisele lõhnaõli, helistama või kohtuma teleriparandajaga, astuma läbi majatarvete poest, et osta elektripirnid, haamer, pildiraam, pikendusjuhe ja triikimis- lauakate, minema raamatupoodi, et osta käesolev raamat unustajast sõbrale, viima kella parandusse ja lõpuks kaksteist muna koju tooma. (Oh, kus sul on alles kiire päev!)

Nüüd, nagu ütlesin, võid kasutada ühendamismeetodit või tugisõnade süsteemi kõigi ülalmainitud toimetuste meel-dejätmisel. Ühendamismeetodit kasutades loo lihtsalt absurdne pilt autost ja pangast - võid näha end äsja pestud autoga panka sõitmas; hoiustad raha asemel kirju; nüüd kujutle, et hambaarst tõmbab sul suust hamba asemel välja kirja või kasutab puuri asemel kirja. Et meeles pidada vihmavarjuga seotud ülesannet, kujutle, kuidas hambaarst parandab su hambaid ja samal ajal hoiab vihmavarju pea kohal; loo absurdne pilt vihmavarjust ja lõhnaõlist, nüüd lõhnaõli ja televiisor, televiisor ja majatarbed, majatarbed ja raamat, raamat ja kell ning lõpuks kell ja munad.

Tõin näiteid vaid esimeste toimetuste kohta, kuna tahan, et kasutaksid oma fantaasiat absurdsete mõtteliste ühenduste loomisel. Tee lihtsalt samamoodi, nagu teeksid ühte nimekirja kuuluvate asjade ühendamisel. Tegelikult on see sama asi - kui tegemist on kellaparandamisega ja kaheteistkümne muna

52

ostmisega, pole vaja kujutleda parandamist või munade hulka.

Kasuta oma absurdse pildi jaoks vaid kella ja muna: näit. lööd muna katki ja sellest kukub välja käekell, või kannad käekella asemel muna. Üks asi tuletab sulle muidugi kogu toimingu meelde. Need on vaid mälu abivahendid või meeldetuletajad: oled juba meelde jätnud, et pead kella ära parandama või et vajad just kahtteist muna. Et ülesande kallale asuda, polegi vaja muud, kui mõelda kellale ja munale, või et miski tuletab need sulle meelde.

Kui jõuad kauplusesse, pead ostma viis asja. Loo eraldi

ühendus nende viie jaoks! Võid alustada sellest, et näed vai-musilmas kaupluseomanikku kui suurt elektripirni; lööd ta haamriga katki; paned haamrile varre taha ning riputad selle seinale - ja nii edasi kuni triikimislauakatteni. Kui oled ühen-danud kõik päeva ülesanded, pole vaja muud kui üks ära teha, ja see tuletab sulle meelde järgmisi. Ometi ei pea sa kõiki neid toimetusi tegema järjekorras lihtsalt sellepärast, et kasutasid nende meeldejätmisel ühendamismeetodit. See võib asja teha veidi ebamugavaks, kui sa just pole oma toimetusi vastavalt sättinud. Ei, võid neid teha ükskõik millises järjekorras. Iga kord, kui lõpetad ühe toimetuse, korda mõttes ühendust, et meelde tuletada, kas on mõni asi, mida oleks momendil aega ja kohta arvestades sobiv ära teha. Kui arvad, et oled täitnud kõik päevased ülesanded, korda ühendust, ja kui oled midagi vahele jätnud, märkad seda kohe.

Võid muidugi sama asja jaoks kasutada ka tugisõnade süsteemi. Lihtsalt seosta autopesemine number “üks” (tai) tugisõnaga. Võid näha, kuidas sööd tailiha asemel autot. Nüüd seosta

pank ja Noa (2), kiri ja ma (3), hambaarst ja re (4), vihmavari ja luu (5), lõhnaõli ja jää (6),

53

televiisor ja kuu (7), rauakaubad ja vai (8), raamat ja puu (9), kell ja toos (10), munad ja toit (11).

Kasuta ühendust, et meeles pidada erinevaid asju, mida soovid osta majatarvete kauplusest. Võiksid isegi kasutada tugisõna selleks, et luua teine seoste rühm. Näit. elektripirn ja tai, haamer ja Noa, jne. See pole üldse keeruline, aga ühenduse kasutamine on veel lihtsam.

Nüüd veel kord: kui alustad päeva, mõtle number ühe tugisõnale (tai). See tuletab sulle meelde, et pead käima auto-pesulas. Kui oled valmis, mõtle number 2 tugisõnale, ja see tuletab meelde, et pead minema panka, jne. Sa ei pea ka kõike järjekorras tegema; lihtsalt korda tugisõnad üle, ja kui oled midagi unustanud, paistab see samamoodi silma nagu kotkas kanaarilindude puuris.

Nii see ongi! Enam pole naisele vaja esitada mingeid va-bandusi selle kohta, et unustasid auto pesta või mune osta.

Nagu enne mainisin, käsitleme plaanide ja kohtumiste meelespidamise meetodeid põhjalikumalt ühes teises peatükis, milles õpid meeles pidama kindlatel aegadel ja päevadel aset-leidvaid kohtumisi. Praegu piisab lihtsate toimetuste jaoks sel-lest, mida antud peatükis õppisid. Enne igaõhtust magamaminekut koosta järgmise päeva toimetuste ja kohtu-miste nimekiri. Jäta need meelde minu kirjeldatud viisil, siis korda kindluse mõttes hommikul üle. Ja rohkem ei midagi!

Enne selle peatüki lõppu õpi, palun, selgeks tugisõnad, mis vastavad arvudele 26 - 50. Muidugi on need, nagu kõik teisedki tugisõnad, moodustatud foneetilise tähestiku reeglite järgi.

54

26 - njäu 33 - muumia 40 - roos 47 - rokk 27 - nahk 34 - muru 41 - rott 48 - roov

28 - Neeva 35 - muul 42 - Rein 49 - roop

29 - nupp 36 - maja 43 - raam 50 - laas

30 - mees 37 - muuk 44 - rehereha

31 - matt 38 - maffia 45 - roll

32 - manna 39 - mapp 46 - roju

Kui asi, mida seostatakse kahekümne seitsmega, oleks sigaret, võiksid kujtleda hiiglasuurt nahkkarpi, milles on siga-ret. “Muru” puhul kujutle muruniidukit, “muugi” puhul muuk- raudu. 41 puhul võid kasutada kas rotilõksu või rotimürki. Seostades 49 sõnaga “roop”, kujutan tavaliselt ette, et küdevas ahjus on asjad, mida tahaksin meelde tuletada. Tugisõna “laas” puhul võid kasutada tuules kõikuvaid puid.

Õpi kindlasti ära kõik sõnad 1-st 50-ni enne, kui edasi loed! Pead viimaseid sõnu teadma niisama hästi kui esimesi. Hea võimalus harjutamiseks oleks 25 asjast koosneva nimekirja meeldejätmine järjekorras ja läbisegi, kasutades arvudele 26 – 50 vastavaid tugisõnu. Lihtsalt kasuta numbreid 26 – 50 1 – 25 asemel. Päeva või paari pärast, kui tahad edasi jõuda, võid koostada nimekirja 50 esemest. Kui oled kindlalt veen-dunud, et kasutad tugevaid, absurdseid seoseid, ei peaks sul meelespidamisega enam olema mingeid raskusi.

34. Kuidas treenida tähelepanu

PARIIS

SEL SEL

KEVADEL

X

KAS OLED vaadanud lauset, mis on kirjutatud selle

lehekülje ülemises osas asuvasse ruutu? Kui oled, loe veel kord, et teaksid kindlasti, mis seal seisab. Kontrolli uuesti, et näha, kas tead õigesti! Mõned arvatavasti mõtlevad, et olen natuke rumal, kui palun niivõrd lihtsat lauset mitu korda üle kontrollida, aga on tähtis, et oleksid absoluutselt kindel selles, mis seal kirjas on.

Nüüd - kui oled vähemalt kolm korda tähelepanelikult vaadanud: mis on seal kirjas? Kas “Pariis sel kevadel”? Oletan, et enamik teist noogutavad: “Jah, muidugi, täpselt nii.” Riski-des ennast korrata: kontrolli veel kord.

Kas vaatasid? Kui arvad ikkagi, et kirjutatud on “Pariis

56

sel kevadel”, ei ole sinu tähelepanu nii terav kui peaks. Kui kontrollid veel ja seekord pöörad lugedes tähelepanu igale sõnale, leiad imestades, et seal on kirjutatud “Pariis sel sel kevadel”. Selles lauses on üleliigne “sel”!

Nüüd näed, miks palusin sul mitu korda vaadata. Tahtsin tõestada, et võid ükskõik kui palju kordi vaadata ja ikka mitte märgata üleliigset “sel”. Kui aga märkasid kohe, ära ikkagi arva endast liiga palju. Olen sadu inimesi sellega testinud ja vaid üks või kaks märkasid kohe. Tõesta endale sama, trük-kides selle lause just nii, nagu mina tegin, 3x5 mõõtudega per- fokaardile või sama suurusega paberilehele. Väike x sõna “kevadel” all on lihtsalt eksitamiseks. X tõmbab lugeja pilku, ja mõte hüppab lausest üle, sest see tundub nii tuttav. Valmista üks kaart ja proovi sõprade peal järele! Olen palunud inimestel seda lauset vaadata 10 või 15 korda, ja nad olid valmis ükskõik mille peale kihla vedama, et teavad täpselt, mis seal seisab. Võid sõpradel paluda lause kaardilt kõva häälega ette lugeda, ja nad ütleksid ikka: “Pariis sel kevadel.”

Räägin sellest näitamaks, et enamik meist vajaks veidi teravamat tähelepanu. Nagu eespool ütlesin: kuigi minu süs-teemid juba iseenesest sunnivad sind tähele panema, kui sa neid kasutad, võid oma tähelepanuvõimet tunduvalt teravdada ka lihtsalt mõninga harjutamisega. Kui oled huvitatud oma mälu aitamisest, siis ära viska tähelepanuvõimet kõrvale. Sa lihtsalt ei suuda meeles pidada seda, mida ei pannud tähele juba alguses. Pedagoog Eustace H. Miles ütles: “Selle kohta, mida inimene pole kunagi korralikult mõistnud, ei saa öelda, et ta on selle korralikult meelde jätnud.” Kui sa pole tähele pannud, siis pole sa mõistnud, ja mida sa pole mõistnud, seda ei

saagi unustada, sest sa ei jätnud seda juba alguses meelde. Kui oled valmis sellele aega pühendama, pole mitte midagi

lihtsamat tähelepanuvõime teravdamisest. Võid alustada kohe! Tõenäoliselt loed neid ridu oma kodus, istudes toas, mis peaks olema sulle põhjalikult tuttav. Võta tükk paberit ja loetle ringi vaatamata kõik toas olevad asjad. Ära jäta midagi

57

välja ja proovi kogu tuba detailselt kirjeldada. Pane kirja iga tuhatoos, mööblitükk, pilt, nipsese jne. Nüüd vaata ringi ja kontrolli loetelu. Vaata, mis jäi kirja panemata või mida sa pole tegelikult kunagi tähele pannud, kuigi oled näinud lugematu arv kordi. Pööra neile nüüd tähelepanu! Välju toast ja kontrolli end veel kord. Seekord peaks nimekiri olema pikem. Võiksid sedasama proovida mõnes oma kodu teises toas. Kui jätkad samas vaimus, on sinu tähelepanu teravam kõikjal, kuhu satud.

Olete võib-olla kuulnud väikesest katsest, mille üks kol- ledžiprofessor viis läbi oma õpilastega. Õpilastele lavastati mõrvastseen, ilma et nad oleksid teadnud, et tegu ei ole tõelise roimaga. Kõikidele õpilastele öeldi, et nad peavad esinema tun-nistajatena ja detailselt kirjeldama kõike, mida nägid. Muidugi läksid kõik kirjeldused omavahel lahku - isegi selles, mis puudutas “mõrvari” välimust. Kõik õpilased klassis olid näinud üht ja sedasama, aga nende tähelepanuvõime ja mälu olid erineval moel ekslikud.

Sedasama demonstreeris hiljuti populaarne meelelahutaja Steve Allen oma TV-shows “Tonight” (“Täna õhtul”). Mõned tema trupi liikmetest tormasid äkki kaamerate ette ja esitasid metsiku vägivallastseeni. Tulistati (kuulita padruneid loomu-likult), rebiti rõivaid ja nii edasi. Kogu lugu kestis ehk ühe minuti. Siis palus Allen kolmel inimesel publiku hulgast ette tulla ja vastata stseeni puudutavatele küsimustele. Ta küsis, mitu korda tulistati, kes keda tulistas, mis värvi olid riided, jne. Vastused olid erinevad ja keegi ei olnud milleski küllalt kindel. Tegelikult küsis Steve ka tulistajalt endalt, mitu lasku ta tegi, ja ka too polnud endas päris kindel.

Muidugi ei saa ringi käia, otsides vägivallastseene, mida tähele panna, aga võid harjutada ka teisiti. Mõtle kellelegi, keda väga hästi tunned. Püüa tema nägu ette kujutada ja siis seda paberil kirjeldada. Loetle iga üksikasja, mida iganes mä-letad. Lasku detailidesse - pane kirja juukse- ja silmavärv, kirjelda jumet, tuleta meelde kõik iseloomulikud jooned. Kas

58

ta kannab prille või mitte? Mis tüüpi prille? Milline on su sõbra nina, kõrvad, silmad, suu, otsmik? Kui pikk ta on, kui palju kaalub? Kummal pool on ta juustelahk? Jne. jne. Järgmisel kohtumisel kontrolli oma kirjelduse täpsust. Vaata, mis jäi kahe silma vahele ja milles lasid mööda. Siis proovi uuesti! Arened kiiresti edasi.

Hea on harjutada metroos, bussis või mistahes teises ühissõidukis. Vaata korraks üht inimest, sule silmad ja proovi mõttes tema nägu detailselt kirjeldada. Kujutle, et oled tun-nistajaks mingi kuriteo uurimisel ja sinu kirjeldus on eriti täh-tis. Nüüd vaata seda inimest uuesti ja kontrolli end. Leiad, et tähelepanuvõime paraneb igal proovimisel.

Veel üks soovitus harjutamiseks. Vaata suvalist poe- akent. Püüa kõike seal väljapandut tähele panna (kasutamata tugisõnade või ühendamissüsteemi). Seejärel loetle aknale vaatamata kõik esemed. Võid seda teha ka alles kodus. Kui avaneb võimalus, mine tagasi, et kontrollida. Vaata, mille jätsid loetelust välja, ja proovi uuesti. Kui arvad, et oled juba vilunud, katsu meelde jätta ka esemete hinnad.

Iga kord, kui sooritad mõnda neist harjutustest, teravneb sinu tähelepanuvõime märgatavalt. Kuigi see kõik pole treeni-tud mälu omandamiseks absoluutselt vajalik, teenib see lihtsalt tähelepanu teravdamist. Kui kulutad veidi aega harjutamisele, hakkad varsti tähele panema paremini ja automaatselt.

Enne, kui edasi loed, soovitan pähe õppida numbritele 51-75 vastavad tugisõnad. Soovitaksin sul praegu kasutada minu antud sõnu. Võid muidugi välja mõelda ka oma sõnad tingimusel, et nad vastaksid foneetilise tähestiku süsteemile. Arvatavasti oleksid need sõnad niisama kasulikud, kuid siiski võib sind varitseda oht, et valid välja sõnu, mis satuvad vas-tuollu mingite muude sõnadega, mida õpid teises seoses. Nii et oota raamatu lõpuni; siis võid juba südamerahuga koostada ka oma isikliku sõnastiku.

59

51 - lott 58- laava 65- juuli 72 - konn 52 - liin 59- lipp 66- jooja 73 - kamm

53 - loom 60- jäse 67- jook 74 - kera

54 - luure 61- jood 68- jaffa 75 - kull

55 - liilia 62- joon 69- jupp

56 - looja 63- jume 70- kass

57 - loog 64- juur 71- koot

“Liini” puhul kujutle telefonitraate. “Looma” puhul kujuta

mõnd looma. “Liilia ” puhul võid kujutleda lilleõit. “Juure” puhul võiksid mõelda näiteks porgandile. “Jaffa” on loomulikult apelsinijook. “Kassi” puhul kujutle kassisaba. “Kammi” puhul näed vaimusilmas kammipiisid.

35. Tasub meeles pidada kõnesid, artikleid, tekste ja anekdoote

Pärast lõunasööki esitleti pabistavat kõnepidajat. Ta astus mikrofoni juurde ja pobises kohmetult: “S-s-sõbrad, k-k-kui ma täna õhtul siia saabusin, teadsid ainult Jumal ja mina, mida teile siin räägin. Aga nüüd teab ainult Jumal!”

ARVAN, et kõige piinlikum moment elus võib olla see, kui inimene unustab publiku ees seistes oma ettevalmistatud kõne. Peaaegu samaväärne on kõnes takerdumine, mis jätab mulje, et sa pole kindel, mida öelda. Tegelikult tundub mulle, et inimene, kellel palutakse pidada kõne mingil kindlal teemal, peab seda teemat väga hästi tundma - või milleks muidu siis teda üldse kutsuda?! Ei, arvan, et kõnelejad, kes esinedes kogelevad ja kõhklevad, talitavad nõnda mitte asjatundmatusest, vaid lihtsalt sellepärast, et on järgmise sõna unustanud või kardavad seda unustada.

Minu arvates ongi probleem just selles. Kui kõne õpitakse pähe sõna-sõnalt ja siis üks sõna kuskil ununeb, ei suudeta oma teksti kindlasti enam esitada nii, nagu peaks. Miks aga peaksid otsima ühte kindlat sõna? Kui sa seda ei leia, kasuta ükskõik millist teist samasisulist! Kas see pole palju parem kõhklevast köhatamisest ja mõmisemisest, kuni meenub täpne sõnastus just sellisena, nagu sa selle meelde jätsid?

Need, kes on sellest aru saanud, mõistavad, et parem on kõne lihtsalt paberilt maha lugeda. Kuid see kõrvaldab sõna-

61

de unustamise ohu üksnes hetkeni, mil kaotad järje paberil või unustad üleüldse, millest räägid. Samas tundub mulle, et publiku hulgas, kes kuulab esinejat oma kõnet paberilt sõna-sõnalt maha lugemas, tekib peagi kerge rahutus ja pahameel. Tean, et tunnen ka ise nii. Ta oleks ju võinud niisama hästi anda mulle oma kõne trükitud variandi vabal ajal lugemiseks.

Nii et järgmiseks võimaluseks võiks olla kõnet üldse mitte ette valmistada. Noh, mitte just päris täpselt nõnda. Isegi kui oled oma teemas hästi kodus, võid näiteks unustada mõned faktid, mida tahtsid nimetada. Nii juhtus ühe rändjutlustajaga, kes alati kurtis, et peab oma parimad kõned koduteel. Kõik, mille ta oli unustanud kuulajatele rääkimata, meenus talle siis. Ja ta hobune kuulis tavaliselt parimaid osi kõnedest.

Arvan, et kõige parem on kõne ette valmistada mõtete, teeside haaval. Paljud parimatest kõnemeestest toimivad just nii. Nad lihtsalt koostavad nimekirja ideedest või mõtetest, millest tahavad rääkida, ja kasutavad seda valmiskirjutatud teksti asemel. Sel juhul ei unusta sa sõnu, sest polegi neid meelde söövitanud. Peaaegu võimatu on ka kaotada järge: pii-sab pilgust kõne plaanile, ja sa näed kohe järgmist mõtet, mida sõnadesse vormida.

Aga neid, teie seast, kes eelistaksid mitte toetuda paberi-lehtedele, võib hõlpsalt aidata seostamise meetod. Kui soovid kõne algusest lõpuni meelde jätta mõtete, teeside kaupa, siis moodusta neist omamoodi ahel, kasutades selle meeldejätmi-seks seostamismeetodit .

Soovitan sul talitada umbes nõnda. Kõigepealt kirjuta valmis ja loe läbi kogu kõnetekst. Kui jääd sellega rahule, siis loe veel paar korda, et jõuda tuumani. Nüüd võta tükk paberit ja pane kirja VÕTMESÕNAD.

Loe läbi esimene mõte. See võib olla väljendatud ühe, kahe või enama lausega, sel pole tähtsust. Nüüd vali nendest lausetest välja üks sõna või sõnaühend, mis sinu arvates tule-tab meelde kogu mõtte. See pole üldsegi raske. Igas lauses või

62

lõigus peab olema mingi sõna või sõnaühend, mis tuletab sulle meelde kogu mõtte. See ongi sinu võtmesõna.

Kui oled leidnud võtmesõna esimese mõtte jaoks, tee se-dasama teise mõttega, jne. Kui oled kogu kõne läbi töötanud, on sul võtmesõnade nimekiri, mis tuletab meelde kõik, mida öelda tahad. Kui hoiaksid kõnet pidades seda nimekirja käeulatuses, täidaks see oma ülesande. Aga kui oled omandanud ühendamissüsteemi, siis tead, et võtmesõnu on lihtne ühenda-da, ja seejärel võibki paberi minema visata.

Kujutleme näiteks, et sa pead lapsevanemate ja õpetajate ühenduse koosolekul kõne kohalikest kooliprobleemidest. Võt-mesõnade nimistu võiks välja näha umbes nõnda: suur õpilaste arv klassis, õpetajad, tuli, mööbel, õppeained, mänguväljak jne. Teiste sõnadega, kavatsed alustada kõnet viitega täiskiilutud klassiruumidele. Siis tahad rääkida õpetajatest, võib-olla nende töömeetoditest ja palkadest jms. Seejärel avaldad oma arvamuse tuletõrjeõppuste ja tuleohutuse kohta, et siis minna üle arutlusele koolimööbli seisukorrast. Järgnevalt räägid oma mõtetest õppeainete kohta ja lõpuks vaba aja veetmise võima-lustest koolis (mänguväljak).

Võid näha, et ühendusi kasutades (suur õpilaste arv as-sotsieerub õpetajaga, õpetaja tulega, tuli mööbliga, jne.) juhatab iga mõte sind järgmise juurde, ja niiviisi kuni kõne lõpuni.

Võib-olla pead alguses ühe mõtte jaoks kirja panema kaks või kolm võtmesõna. Märgi üles nii mitu, kui palju vajad terve kõne meeldejätmiseks. Seda võtet kasutades väheneb vajalike võtmesõnade arv järk-järgult. Ja mis kõige tähtsam - kõne ettekandmisel tekib kindlustunne, mis tuleneb veendumusest, et valdad oma teksti. Lihtsalt püüa meeles pidada, et pead kandma hoolt oma mõtete eest, sõnad hoolitsevad enda eest ise!

Kui soovid mingil põhjusel kõne sõna-sõnalt meelde jätta, kasuta sedasama meetodit. Sel juhul pead kõne lihtsalt suu-rema arvu kordi läbi töötama. Pea meeles, et kõik süsteemid

63

on abiks tegelikule mälule. “Kui mäletad peamist, leiavad kõr-valised asjad oma koha.” Tegelikult ei unusta sa midagi, mida oled meelde jätnud; kõike peab lihtsalt meelde tuletama. Selles raamatus soovitatav süsteem teeb seda sinu eest. Niisiis, kui mäletad oma kõne peamisi mõtteid, leiavad kõrvalised asjad, “kuid” ja “agad” ise oma koha.

Neidsamu ideid võid soovi korral kasutada ükskõik millise artikli meelde jätmiseks. Esiteks loe artikkel muidugi läbi, et leida tuum. Siis vali iga mõtte jaoks võtmesõna, seejärel ühenda need meeldejätmiseks - ja ongi kõik. Kui oled veidi harjutanud, suudad kõike juba lugemise ajal teha.

Sageli, kui loen oma lõbuks, leian informatsiooni, mida sooviksin meelde jätta. Ma lihtsalt loon lugedes sellega teadliku seose. Kasutades seda võtet küllalt sageli, kiireneb lugemistempo märgatavalt. Arvan, et enamik inimesi on aeg-lased lugejad, sest kolmanda lõiguni jõudes on nad unustanud, mis oli esimeses, ning peavad uuesti alustama.

Kõike ei pea seostama. Seosta vaid kohad, mille meelde-jätmist pead vajalikuks. Võib-olla jõuad minu meetodit kasu-tades Ameerika pedagoogi William Lyon Phelpsi lugejaid kahte klassi jaotavas süsteemis esimesse klassi. Ta on öelnud: “Ma jagan kõik lugejad kahte klassi, nendeks, kes loevad, et meeles pidada, ja nendeks, kes loevad, et unustada.”

Sama Võtmesõnade ühendamise süsteemi võib kasutada laulusõnade ja tekstide meelespidamiseks. Muidugi, sel juhul on need tavaliselt vaja meelde jätta sõna-sõnalt ning mitu kor-da läbi töötada, aga võtmesõna võte teeb selle töö palju liht-samaks. Kui sul on näidendis probleeme oma sisseastete meeldejätmisega, miks mitte seostada teise näitleja viimaseid sõnu oma esimestega. Kui pead rääkimise asemel tegutsema, võid ikkagi luua seoseid. Kui viimane sõna enne sinu sisseastet on näiteks “kõnni” ning teksti kohaselt pead kummarduma ja koni üles võtma, siis kujuta ette, et kõnnid ja kummardad kogu aeg, et koni üles võtta. (Nii ei sega sa kunagi teise näitleja teksti.)

64

Räägin veel ühest võtmesõna kasutamise võimalusest, enne kui jätan selle teema lõplikult. Kui palju kordi oled tahtnud sõpradele rääkida nalju või anekdoote, mida oled hiljuti kuulnud ja siis leidnud, et oled need täielikult unustanud?

Võib-olla kuulsid ühel päeval mitut tõeliselt naljakat lugu, aga juba järgmisel unustad kas kõik või enamiku neist. Irvin S. Cobbi järgi: “Hea jutuvestja on inimene, kellel on hea mälu ja kes loodab, et teistel seda pole.”

Juttude ja anekdootide osas paraneb su mälu kohe, kui kasutad võtmesõna süsteemi. Võta vaid üks sõna jutust: parim on tavaliselt sõna nn. võtmelausest, mis tuletab sulle meelde kogu nalja. Kui tuletad meelde võtmesõnad, võid need ühen-dada nii, et mäletad kõiki lugusid järjekorras, või kasutada tugisõnade süsteemi ja numbrite järgi meeldejätmist.

Võib-olla oled kuulnud viimasel ajal ringiliikuvat nalja lendavast taldrikust, mis maandus Ameerikas. Tulnukas astus välja, pühkis end ühega oma kuuest käest, vaatas ringi otsa-esisel oleva suure silmaga ja oli valmis antenni abil mistahes sõnumit vastu võtma.

Olles natuke ringi vaadanud, läks ta lõpuks bensiinijaama, kõndis bensiiniautomaadi juurde, andis tollele au ja nõudis: “Vii mind oma presidendi juurde!”

65

Kui sa ei ole seda lugu enne kuulnud ja tahaksid teda

meelde jätta võib-olla koos kümne või kaheteistkümne teisega, siis võiksid kasutada järgmisi võtmesõnu: lendav taldrik, tul-nukas või bensiiniautomaat. Kui see jutt sulle üldse meeldis, tuletab ükskõik milline neist kolmest sõnast sulle kogu loo kindlasti meelde.

Kuigi olen kindel, et paljud teist leiavad sellele võttele praktilise rakenduse, kasutan seda vahel ka ühes mälu- trikkidest oma showdes, nn. “ajakirja testis”.

Asi käib nii. Publikule antakse mõned värsked ajakirjad. (Kasutan tavaliselt ajakirja “Tempo”.) Siis palutakse publikul nimetada mõni leheküljenumber ja mina ütlen kohe antud le-hekülje tähtsamad teemad.

See on vaid veel üks võimalus tugisõnade süsteemi ka-sutamiseks. Mõnedel juhtudel rakendatakse ühendamis- meetodit koos tugisõnade süsteemiga. Seletan kohe. Selleks, et meelde jätta mistahes ajakirja lehekülgi, pole vaja muud kui seostada tugisõna, mis tähistab lehekülje numbrit, lehekülje peateemaga.

Näiteks, kui esimesel leheküljel on lennukipilt, võid teha absurdse seose “tai” ja lennuki vahel.

Teisel leheküljel võib olla saapaviksi reklaam: sel puhul seosta “Noa” kingamäärdega.

Kolmandal leheküljel on hobuse pilt. Seosta “ma” hobusega. Neljandal võib olla tsirkuseareeni pilt, seosta lihtsalt “re”

tsirkusega. Viiendal on televiisori reklaam, siis seosta “luu” tele-

viisoriga. Kuuendal leiad raamaturetsensiooni: järelikult tuleb “jää”

seostada raamatuga. Ja rohkem polegi vaja. Kui vaatad ajakirja ja oma seosed

kaks või kolm korda läbi, tead iga lehekülje peateemasid. Kui

66

leheküljel on rohkem kui üks pilt, kasuta meeldejätmiseks ühendamismeetodit. Oletame, et neljateistkümnes on moelehe- külg ja seal on pilt kübarast, kindast ja kleidist.

Esiteks seosta “tire” (14) esimese pildiga, millel on kübar. Nüüd ühenda kübar kinnastega ja seejärel kindad kleidiga. Kui nimetatakse neljateistkümnendat lehekülge, tuletab tugi- sõna sulle meelde kübara, kübar tuletab meelde kindad ja need omakorda kleidi.

Kui oled mind esinemas näinud, siis tead, et ütlen publikule ka pildi asukoha leheküljel - kas see on paremal, vasakul, üleval, all või keskel. Ka sina võid suuremate jõupingutusteta teha sedasama.

Nagu juba mainisin, teeb põhilise osa tööst sinu normaalne ehk tegelik mälu, süsteemid on ainult abivahendid. Kui kasutad minu süsteeme, siis näed, et ka sinu tegelik mälu areneb. Parim näide selle kohta on ajakirja meeldejätmine. Et seoseid luua, pead pilti tõesti nägema ja vaatlema. Kui öeldakse leheküljenumber, aitab selle numbri tugisõna mälus seega taastada kogu lehekülje. JbacL, kus pilt leheküljel asetses.

Ainus, mida sa veel ei suuda teha, on meelde jätta leheküljel kujutatud inimeste nimed. See probleem laheneb, kui oled läbi lugenud peatükid, milles räägitakse nimede ja nägude meelespidamisest ning sellest, kuidas kasutada asendussõ- nu

või -mõtteid. Enne, kui loed edasi, õpi ära viimased konkssõnad sajast. 76- kaja 84 - vurr 90- buss 98 - peavöö

77- kook 85 - viil 91- paat 99 - piip

78- kava 86 - vaja 92- põõn 100 - teesis

79- kepp (murd. ees 93- piim (värsijala rõhutu

80- vesi ruum) 94- piir osa) või toa- suss.

81- vatt 87 - vaik 95- pall

82- foon 88 - Viive 96-paju

83- vihm 89 - vaip 97- paak

67

“Koogi” puhul kujuta endale ette koogiküpsetuspanni, “vati”

puhul haava puhastamist vatitopiga. Tugisõna “viil” puhul võid mõelda küüneviilile, “vaip” on seina- või põrandakate, “paat” aga veesõiduk. “Peavöö” puhul kujuta ette juuste hoidmiseks kasutatavat paela ja “piibu” puhul piipu tossutavat meest.

Kui oled need sõnad ära õppinud, peaksid oskama kiiresti ühest sajani lugeda ainuüksi tugisõnadega. Asja võlu ongi selles, et sa ei pea harjutamise peale eraldi aega kulutama. Kui sõidad tööle või teed midagi, mis ei nõua vaimset pingutust, võid mõttes kõiki tugisõnu korrata. Kui kordad neid aegajalt, on nad sulle varsti niisama tuttavad kui numbrid ühest sajani.

36. Tasub meeles pidada mängukaarte “Jah, minu vanaisa oli hasartmängija ja ta suri väga noorelt “Taevas, kui kahju. Kuidas see juhtus?" “Ta suri viie ässa pärast.”

KUNA TAHAN, et te kõik oleksite terved, kasutan selle õppetunni mälutrikkides tavalist kaardipakki — mitte viie, vaid tavapäraselt nelja ässaga. Tegelikult, kuigi see õppetükk on täielikult pühendatud mängukaartide meeldejätmisele, puudutan ka demonstratsioone, mida võid kaardipaki ja tree-nitud mälu abil teha. Neid süsteeme võib tegelikult kasutada mitmetes kaardimängudes. Ära arva, et kui oled süsteemid hästi omandanud, võidad kaardimängus alati. Pea meeles — asjatundjat ei saa võita. Jätan süsteemide rakendamise sinu enda otsustada. Kasutan neid ainult demonstreerimiseks.

Ühes Damon Runyoni jutus leiame järgmised read: “Poeg,” ütleb vanamees, “ükskõik, kui kaugele reisid või kui targaks saad, pea alati meeles: mingil päeval, mingis kohas tuleb sinu juurde üks mees ja näitab sulle kena uhiuut kaardipakki, mida pole kunagi varem avatud. See mees tahab kihla vedada, et poti soldat hüppab sellest pakist välja ja pritsib sulle kõrva õunaveini.”

“Aga, poeg,” ütleb vanamees, “ära vea kihla, sest sa saad päris kindlasti kõrvatäie õunaveini.”

Mälutrikid, mida sa teed kaartidega pärast nende mee-

69

todite selgeksõppimist, hämmastavad sinu sõpru peaaegu nii-sama palju. Peale selle on nad ka suurepärased mäluharjutu- sed. Soovitan sul see peatükk läbi töötada, vaatamata sellele, kas mängid kaarte või ei.

Kaarte, on loomulikult raske ette kujutada, nagu oli ka numbritega enne selle raamatu kättevõtmist. Selleks, et neid meelde jätta, näitan, kuidas võid neile anda tähenduse - tä-henduse, mida on võimalik mõttes näha. Mõned aastad tagasi lugesin populaarsest ajakirjast professorist, kes korraldas eks-perimendi ja püüdis inimestele õpetada, kuidas jätta meelde segatud kaardipakki. Artiklis väideti, et ta oli eesmärgi saa-vutanud. Pärast kuue kuu pikkust harjutamist, olid tema õpi-lased võimelised kaardid õiges järjekorras üles lugema, vaadelnud enne segatud pakki 20 minutit või rohkem. Ma ei tea täpselt, millist süsteemi kasutati, aga tean, et seal oli tegemist kaartide mõttekujutlusliku nägemisega õiges järjekorras. Mul ei ole midagi selle vastu. Tahan ainult öelda, et minu süsteemi omandamine ei peaks võtma rohkem aega kui päev või kaks. Kui olete selle selgeks saanud, kulub segatud kaardipaki meeldejätmiseks hoopis vähem kui 20 minutit. Algul võib minna umbes 10 minutit, kui aga oled mõnda aega harjutanud, väheneb see aeg viiele minutile!

Tegelikult on olemas kaks asja, mida pead valdama, et kaarte meelde jätta. Esiteks, nimekiri vähemalt 52 tugisõnaga, mis vastavad numbritele 1-52. Neid sa juba tead. Pead teadma ka igale kaardile vastavat tugisõna. Neid pole valitud juhus-likult. Nagu numbrite tugisõnad, on ka need valitud nii, et neid oleks lihtne ette kujutada ja et nad järgiksid kindlat süsteemi.

Väljaarvatud mõned näited, millest räägime hiljem, algab iga kaardi tugisõna mingi vastavat masti märkiva tähega. Näiteks, kõik poti masti sõnad algavad tähega “P”, kõik ruutu sõnad tähega “R”, risti omad tähega “S” ja ärtu omad algavad tähega “T”. Tugisõna lõpeb konsonanthäälikuga, mis väljendab

70

kaardi numbrilist väärtust vastavalt meie foneetilisele tähes-tikule.

Võid näha, et sõna, mida kasutad, peab esindama ainult ühte kindlat kaarti. Esimene täht annab teada masti ja viimane numbri. Luba mul tuua mõned näited. Risti kahele vastav tugisõna peab algama “S”-ga ja lõppema n-ga, mis vastab 2-le. Loomulikult vastab neile nõuetele mitmeid sõnu, näiteks sein, seen, saan jne. Valisin sõna “seen”. “Seen” esindab alati risti kahte! Millist kaarti esindab sõna “tikk”? See võib esindada ainult ühte kaarti. Sõna algab "T"-ga, seepärast on tegemist ärtuga, ja lõpeb k-häälikuga, mis märgib seitset. Järjelikult on “tikk” ärtu seitsme tugisõna. Kas tead nimetada sõna, mis vastaks ruutu kuuele? See peab algama “R”-ga, sõna teiseks konsonandiks aga peab olema “j”. Lepimegi kokku, et kasutame ruutu kuue tähistamiseks sõna “raju”.

Toome ära 52 kaardi tugisõnad. Vaata need hoolikalt läbi, ja olen kindel, et tead neid ja suudad nad säilitada, õppinud mitte rohkem kui umbes 20-30 minutit. Vaata nad üks kord läbi, siis loe seletusi erandite kohta ja selle kohta, kuidas mõnda sõna kujutleda. Selle peatüki lõpus annan sulle meetodi, mis võimaldab need sõnad hõlpsasti selgeks õppida.

Risti AS - saad 2S - seen 3S - samm 4S - saar 5S - saal 6S - sööja 7S - saag 8S - savi 9S - sapp 10S - sess SS - risti ES - riist KS - kuningas

Ärtu ÄT - taat 2T - tanu 3T - tamm 4T - taru 5T - tall 6T - tuju 7T - tikk 8T - tüvi 9T - toop 10T - tass ST - ärtu ET - emand KT - äär

71

Poti Ruutu

ÄP - peet ÄR - raud

2P - pann 2R - renn

3P - poom 3R - räim

4P - paar 4R - reiarohi

5P - pull 5R - rull

6P - puju 6R - raju

7P - pakk 7R - rakk

8P - päev 8R - riff

9P - papp 9R - rebu

10P - paas 10R - reis

SP - poti SR - ruutu

EP - potas ER - emme

KP - kuunar KR - ruut

Kaartide tugisõnade moodustamise täpset süsteemi on kasutatud ainult kümnetest ässadeni. Piltidega kaartide puhul on lihtsalt raske leida ettekujutatavaid sõnu, mis sobiksid eelneva süsteemiga. Niisiis, nelja soldati puhul kasutan tugi- sõnana lihtsalt masti nime, mida on lihtne ette kujutada. Risti kuningat ja ärtu emandat tähistavad alati vastavalt sõnad ku-ningas ja emand. Ülejäänud piltidega kaartide jaoks olen va-linud sõnad, mis on kõlaliselt võimalikult lähedased vastava kaardi omaga. Näiteks poti kuningas - kuunar; ruutu emand - emme.

Ära lase neil eranditel end heidutada, nad jäävad meelde juba sellepärast, et nad on erandid.

Kui oled vaadanud kaartide tugisõnade nimekirja, oled kahtlemata märganud, et ükski neist ei kattu numbrite “konk-sudega”. Seetõttu ei teki mingit segadust.

Kaartide tugisõnadega pead tegema sedasama, mida tegid numbrite puhul. Vali iga sõna jaoks mõttepilt ja kasuta seda alati. Sõna “saar” puhul võid kujutleda Saaremaad. “Sess” tuletab meelde eksamiärevuses üliõpilasi. Risti kuninga puhul kujutle eset kuningana troonil istumas. Sama lugu on ärtu

72

emandaga - hoolitse ainult selle eest, et su “kuninga” ja “emandaga” seotud mõttepiltidel oleks midagi, mille põhjal neid teineteisest eristada. (Piisab, kui kujutled emandat pikas sametkleidis ja kuningat põlvpükstes.) Kui pead meeles pida-ma, et risti kuningas oli 19. kaart, võid kujutada “tuubi” ku-ningana troonil istumas ja krooni kandmas. Teine variant oleks loomulikult näha kuningat, kes kannab tuubi krooni asemel. Mõlemad on head pildid.

“Tüve” puhul on parim pilt puutüvest, “tass” võiks olla kas tee- või kohvitass, “panni” puhul kujuta ette koogi küpsetamist. Kui soovisid meelde jätta, et poti kaks oli 29. kaart, võiksid näha hiiglasuurt “nuppu” (29), mida praetakse pannil. “Talli” puhul kujutle hobusetalli. Tavaliselt kujutleme sõna “paar” puhul muidugi kahest esemest koosnevat komplekti, näiteks kinga või saapapaari. “Rull” - kujutle teerulli. “Rebu” - kujutle munarebu. Tugisõna “paas” toob loomulikult meelde paekivi. “Räim” aga räime praadimist. “Raju” puhul kujutle tormi tuult. “Reis” - kujutle jalga või merereisi. “Rifi” puhul kujutle kaljut meres. “Renni” on kõige parem seostada vihmaveetoruga.

Mõned ülaltoodud soovitused on just nimelt soovitused. Pead ise otsustama, millist pilti iga kaardi tugisõna puhul “näed”, nii nagu tegid ka numbrite tugisõnu valides. Kui oled otsustanud, kasuta ainult seda pilti. Sa oled oma valikul täiesti vaba; hoolitse üksnes selle eest, et mõttepilt kaartide tugi- sõnade jaoks ei sattuks vastuollu numbrite 1 kuni 52 tugisõnade piltidega.

Nüüd on sul kõik, mida vajad terve kaardipaki meelde-jätmiseks. Kuna iga kaarti esindab mingi ese, kasuta tugi-sõnade süsteemi, nagu jätaksid meelde nimekirja 52 esemega! See ongi kõik. Kui esimene kaart on poti viis, võiksid näha suurt tailihatükki (1), mida lõigatakse pulli turjast.

Kui teine kaart oleks ruutu kaheksa, võiksid näha Noa (2) laeva karil. Kolmas kaart - poti kolm - sa näed oma “mina” (3) praetavat pannil. Neljas kaart - ruutu emand: näe nooti

73

re (4) hellitava emme süles. Viies kaart - risti kolm: näe hiigla-suurt luutükki (luu - 5) uljalt sammumas.

Kui demonstreerid sõpradele oma oskusi, mõtle numbri 1 tugisõnale juba enne, kui sõber hakkab kaarte nimetama. Niipea, kui oled esimest kuulnud, seosta antud kaardi tugi- sõna “konksuga” “tai”. Seejärel mõtle otsekohe number 2 tugi-sõnale, jne. Kui oled terve paki sel moel meelde jätnud, nimeta kaardid järjekorras esimesest viiekümne teiseni. Sõber võib ni-metada mistahes numbri ja sa ütled talle sellele vastava kaar-di, kui ta aga nimetab mingi kaardi, pole sul raske öelda, mitmes see kaardipakis on.

Loomulikult ei pea sa oma sõprade hämmeldamiseks kogu kaardipakki pähe õppima. Kui soovid oma võimeid kiiremini demonstreerida, võid meelde jätta ainult pool pakki. See avaldab täpselt niisama palju muljet, sest treenimata mäluga inimese jaoks on 26 kaardi meelespidamine järjekorras ja läbisegi peaaegu niisama võimatu.

Ometi, kui soovid oma võimeid kiiremini demonstreerida, siis tea, et järgnev on kiireim, mõjukaim ja samas ka kõige lihtsam variant. Seda nimetatakse “kadunud kaardi” trikiks. Sa palud kellelgi kaardipakist 5 või 6 kaarti välja võtta ja taskusse panna. Nüüd lase sõbral ülejäänud kaardid üpris kii-res tempos ette lugeda. Kui ta on kõik nimetanud, ütled talle puuduvate kaartide nimed!

Ütlesin, et seda on lihtne teha, ja see on tõsi. Piisab ainult järgmisest: niipea, kui nimetatakse üks kaart, vaheta see vastava tugisõnaga ja seejärel moonuta seda objekti mingil moel. Luba, et selgitan. Oletame, et nimetatakse ärtu nelja - lihtsalt “näe” pilti mesilastarust. Kui nimetatakse ruutu viit, kujuta ette teerulli. Kui kuuled ruutu kuningat, kujutle ruudukujulist lauda. Muud polegi vaja teha. Ara viivitle oma seoste juures, lihtsalt näe pilti sekundi murdosa vältel, ja oledki valmis järgmiseks kaardiks.

Seda saab teha kiiresti, sest sa jätad ära ühe mõttelise

74

etapi − ei kasuta numbrite tugisõnu üldse. Muidugi, kaartide nimetamise kiirus on vaid harjutamise asi. Võin kinnitada, et mõne aja pärast “näed” pilte vaimusilmas praktiliselt juba enne, kui sõber on jõudnud kaardi nime öelda.

Nüüd - kui kõik kaardid on nimetatud, korda mõttes üle kaartide tugisõnad. Parim viis seda teha on mastide kaupa ässast kuningani. Kui jõuad esemeni, mis ei ole mingilgi moel moonutatud, siis see ongi üks puuduvatest kaartidest! Näiteks, alustad risti tugisõnadest: saad - kujutasid ette heinasaadu. Seen — nägid kärbseseent. Samm - kujutasid ette marssivaid sõdureid. Saar - sulle ei meenu, et saarega oleks midagi valesti olnud, ja sellepärast ongi risti neli üks puuduvatest kaartidest. Moonutamata sõna annab end mõttes tunda nagu valutav pöialgi, kohe kui teda “puudutad”. Et veenduda, pead seda vaid korra proovima.

Kui kordad mõttes kaartide “konkse”, soovitan sul alati kasutada üht ning sedasama mastide järjekorda. Mina kasutan järjekorda: risti, ruutu, poti, ärtu, kuna see jääb kergesti meelde.

Kui tahad juhuslikult demonstreerida oma bridži tehnikat, võiksid teha “puuduva kaardi trikki” 13 puuduva kaardiga. Kaartide hulk, mis võetakse pakist, enne kui sulle öeldakse ülejäänud kaardid, ei tähenda midagi. Sa võid isegi kuulda poolte kaartide nimed ja siis ise ülejäänud nimetada!

Arvan, et kui võib-olla välja arvata nimed ja näod, räägib publik pärast minu esinemisi kõige enam kaarditrikkidest. Need avaldavad muljet enamikule inimestele, vaatamata sel-lele, kas nad kaarte mängivad või mitte.

Olen kindel, et enamasti olete siiamaani lugenud, ilma et oleksite tegelikult kaartide tugisõnu õppinud. Nüüd, kui näete, mida kõike saate nende abil teha, loodan, et õpite need ära. Muuseas, kas keegi teist teab, kuidas puuduvate kaartide ideed kasutada ükskõik millises teises kaardimängus, kus on

75

kasulik teada, millised kaardid on või ei ole juba välja män-gitud? Jätan selle teie endi lahrendada.

Ühes järgnevatest peatükkidest leiad veel mõned kaardi - trikid ja ideed.

Siiski, veel üks mõte enne kui selle peatüki lõpetan. Kui tahad kaardipakki meelde jätta ainult järjekorras, võid seda kiiresti teha, kui kasutad vaid ühendamismeetodit! Võid liht-salt ühendada kaartide tugisõnad üksteisega, kui neid nime-tatakse. Loomulikult ei teaks sa neid seda meetodit kasutades läbisegi.

Ma ütlen veelkord, et tähtis on kaartide nimesid kuulda, aga niisama hea on ka neid meeldejätmiseks vaadata. Efekt on suurem, kui sa kaarte ei vaata.

Kui oled kaartide tugisõnad mõttes mõned korrad üle korranud, võid harjutamisel kasutada kaardipaki abi. Sega kaardid, pööra nad ükshaaval ümber nimetades või mõeldes eraldi iga kaardi tugisõnale. Kui suudad terve pakiga üpris kiires tempos ilma kahtlusteta hakkama saada, siis teadki kaartide tugisõnu juba vabalt.

Ja kui tead, palun proovi seda uut võimet 3. peatüki 4. testiga. Arvan, et jääd oma tulemuse muutumisega rahule.

37. Tasub meeles pidada paljukohalisi arve

Mälu on varandus, mida peame rohkendama, kui soovime temalt vajalikku abi saada.

—Rowe

KUNAGI, kui esinesin New Yorgi lähedal hotellis “Con- cord”, palus “sõber” publiku hulgast mul meelde jätta arvu 414233442475059125. Tegin seda loomulikult oma süsteeme kasutades. Räägin sellest nüüd, sest olin unustanud väikese triki, mida lapsena kasutasin. Kiitlesin sõprade ees oma suure-pärase mäluga ja palusin ühel poistest (loomulikult olin temaga varem kokku leppinud) öelda üks paljukohaline arv. Ta hakkas nimetama New Yorgi Kuuenda avenüü metroopeatusi. Me kõik teadsime neid peatusi ja kõik oleksid taibanud, kui ta oleks öelnud 4, siis 14, 23 jne. Ometi ei suutnud need, kes polnud asjasse pühendatud, neid numbreid kolmekaupa nimetatuna ära tunda.

Tol ajal peatus Kuuenda avenüü ekspress 4., siis 14., 23., 34., 42., 47., 50., 59., 125. tänaval jne. Ma lihtsalt nimetasin need peatused ja jätsin semud imestama minu hämmastava mälu üle. See kinnitab, et numbreid saab meelde jätta, kui nad sisaldavad mingit teavet või tähendavad meile midagi. Olen sul aidanud teha just seda, kasutades tugisõnade süsteemi. Nüüd võib iga number, kas see siis tähendab metroopea- tust või mitte, sulle midagi tähendada. Minu arvates on see ainus võimalus arvu meelde jätta ja mälus säilitada. Jah, olen

77

kuulnud mõnda üksikut juhtumit, kui inimesed on olnud või-melised numbreid otsekohe meelde jätma. Olen kuulnud ini-mesest, kes suutis meelde jätta ja mälus säilitada pikki arve, mis vaid korraks ta silme ees välgatasid. (Kui ma vaid suu-daksin sedasama!) Need inimesed ei tea, kuidas nad meelde jätavad, nad lihtsalt teevad seda. Kahjuks on need vaid üksi-kud erandid, mis mu usku veelgi kinnitavad.

Kuidas jätaksid meelde arvu 522641637527? 19. sajandi mäluekspert tegi seda nõnda: ta käskis oma õpilastel jagada arvu neljaks kolmekohaliseks sektoriks - 522, 641, 637, 527. Nüüd tsiteerin:

“Seosta esimene ja neljas grupp, ja sa näed kohe, et neljas grupp on ainult viie võrra esimesest suurem. Kui seostad teise grupi kolmandaga, leiad, et erinevus on vaid neli. Kolmas grupp on jällegi neljandast suurem saja võrra ja kümne võrra, seega 527 muutub 637-ks ja ainult 7 jääb muutumatuks. Alustades neljandast ja minnes kolmanda grupi juurde, siis saame arvu, mis on neljandast grupist 110 võrra suurem. Teine võrdub kolmanda grupiga, on ainult 4 võrra suurem, ja esimene võrdub neljanda grupiga, kui lisame vaid 5.”

Seda süsteemi õpetavad muutmata kujul ka mõned kaas-aegsed mälueksperdid. Kui kuulsin sellest numbrite meelde-jätmise meetodist esimest korda, mõistsin, et ainuüksi juht-nööride meeldejätmiseks peaks inimesel juba olema treenitud mälu. Mis puutub numbrite säilitamisse mälus, siis arvan, et on ebatõenäoline neid ükskõik kui kauaks mälus säilitada - kui sa nad üldse meelde jätsid. Nende meeldetuletamiseks ei tehtud mingeid absurdseid pilte ega seoseid. Ometi usun, et mõistan, mille poole need mälueksperdid püüdlesid. Kui proo-vid nende juhendeid järgida, pead numbrile kontsentreeruma. Loomulikult on see vaid pool võitu. Mistahes meetod, mis sun-nib õpilast huvituma ja numbrit tähelepanelikult vaatlema ja sellele kontsentreeruma, tagab teatud edu. Kuid see on nagu kärbse lömastamine sepavasaraga: abinõud on liiga rängad, et eesmärki pühitseda.

78

Pikkade arvuridade meeldejätmise süsteem on tegelikult

tugisõnade ja ühendamismeetodi kombinatsioon. See sunnib sind numbrile kontsentreeruma. Seda on lihtne teha, ja mällu kinnistumine on imetlusväärne! Kui oled selgeks õppinud tu- gisõnad, mis vastavad arvudele 1 - 100, on see sulle käkitegu. Kui sa pole neid veel omandanud, soovitan teha seda nüüd. Seni võid edasi minnes sõnu välja mõelda. Kasutan meetodi selgitamiseks eespool toodud numbrit.

Kõigepealt liigendame arvu kahekohalisteks lülideks: 52, 26, 41, 63, 75, 27. Nüüd peaksid kõik arvud sulle meelde tuletama mingi konkssõna:

52 26 41 63 75 27 tiin njäu rott jume kull nahk

Pole vaja muud, kui ühendada need kuus tugisõna! Või siis ükskõik millised teised sõnad, mida juhtud kasutama. Kujutle telefoniliini mööda jooksvat kassi, kes kugistab rotti. Näe, kuidas jumestad rotti ja kuidas kanakull kisub kana seljast nahka.

Peaksid suutma seda seost luua umbes 30 sekundi jooksul. Kui oled seose üles ehitanud, korda seda mõttes kord või kaks, et näha, kas oled selle piisavalt kinnistanud. Kui siis kordad numbrit, ei tee sa muud, kui vahetad tugisõnad uuesti numbrite vastu. Nüüd tead arvu nii edaspidi kui ka tagurpidi! Praktikas peaksid “konkse” looma ja neid omavahel ühendama samal ajal, kui vaatad arvu vasakult paremale.

Ja nii see ongi! Sa lihtsalt ühendasid kuus eset, et kahtteist numbrit meelde jätta, ja need säilivad mälus nii kaua, kui seda soovid. Kui proovisid seda teha minu seletuse ajal ja kui mäletad arvu, peaksid enda üle uhke olema. Ütlen seda, sest mõnede intelligentsitestide põhjal peaks keskmine täiskasvanu pärast ühekordset kuulmist või vaatamist olema võimeline meelde jätma kuuekohalist arvu edaspidi ja tagurpidi. Võimekam täiskasvanu peaks suutma sama kaheksakohalise

79

arvuga. Sina aga oled just lõpetanud kaheteistkümnekohalise arvu meeldejätmise ja edasiliikumisel veel pikemate numbri − ridade poole pole mingeid piire!

Ära lase end heidutada kellelgi, kes toriseb, et “see pole aus”, sest kasutasid “süsteemi”. Need, kes nii ütlevad, on lihtsalt kadedad, sest ei suuda sedasama. On alati neid, kes hüüavad: “Süsteemi abil meeldejätmine on ebaloomulik, meelde jätta tuleb normaalse mälu abil.” Kes ütleb, et see meetod pole loomulik? Kindlasti on loomulikum meelde jätta kui unustada. Minu meetodeid kasutades lihtsalt täiendad oma tegelikku mälul Nagu enne selgitasin, peab kõik, mida keegi meeles peab, olema seostatud millegagi, mida ta juba teab ja mäletab. Inimesed teevad nii kogu aeg, mõnikord teadlikult, mõnikord teadmata - me ei tee muud, kui süstematiseerime. Need, kes ütlevad, et mälusüsteemid on ebaloomulikud, tahavad minu arust tegelikult öelda, et nemad ei tunne neid ega nende ka-sutamist.

Nüüd, kus olen kaitsnud hiljuti omandatud meeldejät- misvõtet, astume sammu edasi. Kui oled idee tabanud (aga seda oled sa kindlasti teinud!), miks siis mitte kasutada fantaasiat ja asja veelgi lihtsustada. Kui soovid, võid meelde jätta kaheteistkümnekohalise arvu ainult nelja sõna kasutades. Lihtsalt mõtle välja sõnad, mis “esindaksid” kolme numbrit korraga, ja ühenda need omavahel. Näiteks võid kujutleda, et kõrbes on linane (522) jurta (641) ja selle kõrval jäämägi (637), mille peale on laotatud linik (527).

Veel üks näide: 994 614 757 954 paber jootraha kelk piilar Kui paljukohalist arvu, mida soovid meelde jätta, on või-

malik liigendada neljast numbrist koosnevateks rühmadeks, - miks siis mitte välja mõelda tugisõnu nende tähistamiseks ja järgnevalt tuginedagi neile “konksudele”! Sel viisil suudad

80

mõnikord meelde jätta ja mälus säilitada kahekümnekohalise arvu, ühendades omavahel ainult viis sõna:

42109483521461279071

Kas see arv ei näi hirmuäratavalt raske? Kindlasti näib! Aga vaata seda nüüd:

4210 9483 5214 6127 9071 ranits perevaim lendur juhtnahk pesukoda

Ühenda ranits perevaimuga, perevaim lenduriga, lendur

juhtnahaga, juhtnahk pesukojaga − ja oledki meelde jätnud kahekümnekohalise arvu!

Kui su töös on sageli vaja pikki arve meelde jätta, siis kasutad varsti esimest sõna, mis pähe tuleb ja on võtmeks kahele, kolmele või neljale numbrile. Pole mingit reeglit, mis ütleks, et peaksid liigendama mingi paljukohalise arvu alati tingimata kahe-, kolme- või neljakohalisteks lülideks. Et arvu kiiresti meelde jätta, kasuta mistahes sõnu - tavaliselt on sul aega, et korraks mõelda ja leida parim sõna meeldejäetava arvu jaoks. Jätan selle sinu enda hooleks. Siiski, kuni saavutad piisava vilumuse, soovitaksin korraga kasutada kahekohaliste arvude tugisõnu.

Nüüd näed, kui vajalik on hästi teada foneetilise tähestiku kümmet põhihäälikut. Kui sa pole neid veel selgeks õppinud, siis loe uuesti läbi peatükk, mis räägib nende õppimisest ja kasutamisest. Kui sa pole kindel, kuidas luua absurdseid või ebaloogilisi seoseid, siis loe uuesti läbi ka see peatükk. Kui tead häälikuid, tugisõnu ja seda, kuidas luua seoseid, siis kontrolli oma teadmisi kolmanda peatüki kolmanda testiga ja veendu oma edusammudes.

38. Mõned "konksud” erijuhtude jaoks

Mälu on alati kohal, valmis ja kihevil aitama - kui me vaid pöörduksime tema poole sagedamini.

—Roger Broille

PALJU KORDI on mind ärgitatud tõestama, et igaüks suudab asju meeles pidada, kui kasutab midagi tugisõnade süsteemi taolist. Rakendasin meetodit, mis õpetab skeptikut umbes viie minutiga kümmet erinevat eset, järjekorras ja lä-bisegi, edaspidi ja tagurpidi meelde jätma. Tegin järgmist: ase-tasin kümme väikest eset reas lauale, näit. sõrmuse, käekella, sigareti, tikutoosi, kammi jne. Siis ütlesin skeptikule, et need kümme eset esindavad numbreid ühest kümneni.

Nüüd õpetasin teda seostama minu poolt nimetatavat eset laual olevaga, mis esindas teatavat numbrit. Teiste sõnadega, kui nimetasin kirjutusmasina 7-ks ja 7. ese laual oli sõrmus, seostas ta “kirjutusmasina" sõrmusega. Kui hiljem küsisin, kas ta mäletab 7-t, loendas ta seitsmenda esemeni (sõrmuseni), mis tuletaski talle meelde kirjutusmasina.

Tavaliselt veenis see skeptikut, et ta suudab meeles pidada paremini, kui arvata võis, aga ta tahtis teada, kas selleks peab neid kümmet eset alati kaasas kandma. Kui ta jätaks need kümme eset meelde, oleks tal loomulikult kümne tugisõ- na nimekiri, millega võiks seostada mistahes kümmet muud eset. Aga on natuke raske meelde jätta kümmet täiesti seos-

82

tarnata eset tugisõnade nimekirjana, meeldejätmine on kaunis raske, ja asi ei tasuks sel juhul ära.

Siiski, nagu mujalgi selles raamatus mainin, oli Simoni- des see, kes kasutas esimesena oma maja tube ja mööblit tu-gisõnade nimekirjana. Ja see kehtib tänapäevalgi, ehkki võib-olla veidi piiratult. Ka on mööbliesemed liiga sarnased selleks, et otstarbekat nimekirja moodustada. Võid segadusse sattuda ja kulub aega, et teada saada, milline number mingit mööblieset tähistas.

Tugisõnade nimistu koostamiseks on välja mõeldud mitmeid võtteid. Olen kuulnud mehest, kes kasutas selleks oma kahtekümmend kuut naistuttavat, kelle kõigi nimed algasid erinevate tähtedega, ja nii sai ta kahekümne kuue tugisõna nimekirja. Kui ta tahtis meelde jätta näiteks seda, et kirju-tusmasin on järjekorras kuueteistkümnes, seostas ta selle mõt-tes Pauline’iga. See toimib, aga jälle - liiga palju sarnasust. Iga tugisõna, kui ta toimib korralikult, loob sinu vaimusilmas täiesti erineva pildi. Peale foneetilise tähestiku on ka teisi võt-teid, mida saab niisama hästi kasutada, ainult et nende ulatus on piiratud. Näiteks oli juhus, kui mul läks tarvis lühikeste tugisõnade nimestikke, mis aidanuks meelde tuletada 20 - 26 eset. On kaks meetodit, mida olen küllalt sageli kasutanud. Esimeses kasutatakse tähestiku tähti. Pead vaid iga tähe jaoks välja mõtlema sobiva sõna. Vaata seda nimistut:

A - ahv L - lend

B - baar M - maa

D - dekaan N - naine

E - eesel O - oras

G - gaas P - pea

H - hai R - rong

I - idu S - seeme

J - jahu T - tee

K - kott U - utt

83

V - vutt Ö - öö Õ - õhk Ü - ümbrik Ä - ämber

Kui vaatad selle nimekirja korra või kaks läbi, on ta sul meeles. Leia nüüd veel igale tähele vastav pilt ja kasuta seda alati! Nüüd on sul nimekiri, mis aitab meeles pidada kuni 23 eset. Loomulikult on ka teisi sõnu, mis mõnede tähtedega so-bivad, ja sa võid kasutada, millist aga soovid. Hoolitse vaid selle eest, et nad ei läheks segi põhiliste “konksudega”.

Kui ühendasid juhuslikult ümbriku ahviga, peaksid olema suuteline lugema tähestikku tagurpidi, mis on iseenesest suur saavutus. Kui tahad, võid seostada iga tähe jaoks valitud sõna vastava numbri tugisõnaga. Sel viisil teaksid otsekohe iga tähe numbrilist asendit: ahv ja “tai”, baar ja “Noa”, dekaan ja “ma”, eesel ja “re” jne.

Teiseks kasutan järgmist võtet: koostan nimekirja nimi-sõnadest, millest igaüks tuletab meelde numbrit, mida ta esin-dab. Võid seda teha paljude arvudega, ent nende jaoks, millega niiviisi talitada ei saa, võid luua mistahes neid meenutava pil-di. Number 1 näiteks on ju täpselt pliiats, mis on lauale püsti seisma pandud. Numbri 2 puhul võiksid ette kujutada luike, järvel ujuva luige siluett on ju talle väga sarnane. Kolme puhul kujutlen tavaliselt ristikheinalehte. Laud, tool või mistahes nelja jalaga asi sobib esindama nelja. Viie puhul võid näha viisnurka. Nööri otsas olev jo-jo pluss pisut fantaasiat annab tulemuseks numbri 6.

Tagurpidi golfikepp on kujult sarnane 7-le. 8 puhul võiksid ette kujutada liivakella, 9 puhul mõõdulinti. Pean silmas metallist mõõdulinti, mida ümmargusest karbist välja tõmma-takse. Kujutluspildil kõrvuti seisvad kurikas ja pall võivad esindada kümmet, kurikas on 1 ja pall 0. 11 puhul kujutan ette spagette. 12 puhul võid mõelda kellaajast 12:00 ja ette kujutada kella.

13. puhul võid kasutada musta kassi, redeli all kõndimist

84

või midagi muud ebausuga seonduvat. Minu esialgne pilt numbri 14 jaoks oli sirge jõgi või oja (esindamaks numbrit 1) ja selle ääres asuv farm, mis nägi linnulennult välja nagu

number 4. Kui suudad selle pildi vaimusilmas luua ja seda farmi lennukist vaadates jõe ääres näha, ongi tulemuseks 14.

Kujutlesin, kuidas astun lifti ja ütlen: “Viieteistkümnes korrus, palun”, kui tegemist oli 15-ga. Nüüd kasutangi selle numbri puhul lifti. 16 puhul kujutlesin hiklusmärki, millel sei-sis: “Tee 16”.

Olen seda nimekirja kasutanud juba aastaid kuueteist-kümne eseme meeldejätmisel. Pole mingit põhjust kuueteist-kümnel pidama jääda. Sellesama idee abil võid minna kahekümneni või soovi korral kaugemalegi. Ükski mõte ega pilt pole kasutu. Kui see meenutab sulle mingit arvu, on ta oma kohuse täitnud. Lihtsalt pane fantaasia tööle! Ometi toon ära nimekirja, mida kasutan ise:

1 - pliiats 9 - mõõdulint

2 - luik 10 - kurikas ja pall

3 - ristikhein 11 - spagetid

4 - laud 12 - kell

5 - täht 13 - must kass (või redel)

6 - jo-jo 14 - farm (või jõgi)

7 - golfikepp 15 - lift

8 - liivakell 16 - liiklusmärk

85

On ka teisi ideid, mida võiksin nimetada, aga ei tee seda.

Kui vajad veel mõnda nimekirja, võid nende loomiseks tööle panna omaenda kujutlusvõime. Olen kindel, et mõistad: selles raamatus õpetatav foneetiline tähestik ja tähtede või numbrite ekvivalentide meetod on kaugelt üle süsteemidest, mida kir-jeldasin selles peatükis. Võid soovi korral oma tugisõnade põ-hinimekirja suurendada tuhandeni või veelgi kaugemale ja niipea, kui kuuled mingit sõna, annavad selle häälikud sulle kohe teada, millise numbriga on tegemist. Foneetilise tähestiku abil on mistahes numbri tugisõna sul kohe käepärast võtta, sa ei pea seda välja mõtlema ega varem meelde jätma. Võid need vajaduse korral kohe välja mõelda.

Kaks selles peatükis esitatud ideed võivad ometi kasuks tulla, kui vajad kiiresti lühikest nimekirja või kui soovid üht neist kasutada koos oma põhiliste tugisõnadega. Viimast võtet võib kasutada mõnede hämmastavate mälutrikkide tegemisel, millest võid lugeda järmistes peatükkides.

Enne selle peatüki lõppu tahan lihtsalt veel kord meelde tuletada, et ükski nendest ideedest ei jookse mööda külge maha. Kõik nad töötavad sinu kasuks, kui oled otsustanud neid kasutada. Need kaks siin on minu arvates paljude hulgast parimad, aga tugisõnade nimistuna võib toimida mistahes sõ-nade nimekiri, mida juhtud järjekorras teadma. Tunnen üht meest, kes kasutab sel otstarbel oma keha. Alates peast: juuk-sed, otsmik, silmad, nina, suu, lõug, kael, rindkere, kuni var-vasteni välja. Niisiis, kui ese, mida ta soovib meelde jätta, oleks kolmas, seostaks ta selle silmadega, kui see oleks seitsmes, siis kaelaga, jne.

Mõned möödunud aegade mälueksperdid, kes esinesid teatrites, kasutasid samal eesmärgil teatrit ennast, kui nad demonstreerisid publiku poolt nimetatud asjade meeldejätmise trikki. Lava näiteks võis tähendada numbrit 1, prožektoreid tähistaks 2, orkestrit 3, tooliridu 4, rõdu 5 jne. Kõik teatris leiduv kasutati ära: eesriided, lühtrid, väljapääsusildid, tualettruumid jne.

86

Ja loomulikult on üks kõige tuntumatest (aga kõige pii-

ratumatest) tugisõnade nimekirjadest see, mis koosneb numb-ritele kõlaliselt sarnanevatest sõnadest: püks - üks, paks - kaks, tolm - kolm, veli - neli jne. Kümnest kaugemale ei õnnestu sel viisil vist siiski minna.

Arvan, et rääkisin teile kõikidest teistest nimekirjadest põhiliselt selleks, et näidata, kui efektiivne on foneetiline tä-hestik. Minu teada, pole teist lähteideed, mis oleks ligiläheda- negi foneetilisele tähestikule tema lugematute väärtuste ja mitmekülgsuse poolest.

Järgmises peatükis näed, kuidas mõlemat siin õpitud võtet saab kasutada koos foneetilise tähestikuga.

39. Tasub meeles pidada kuupäevi “Mis kuupäev täna on?" “Taevas, jäin vahele: ma ei tea seda!" “Võib-olla vaataksid ajalehte, mis sul taskus on - seal peaks daatum kirjas olema." “Oh ei, sellest poleks kasu, - see on eilne!"

KUIGI me kõik oskame eilse ajalehe abiga öelda, mis päev täna on, tasub ometi küsida: kui paljud teist suudavad kiiresti või ka järele mõeldes öelda, millisele nädalapäevale langeb mistahes kuupäev sellel aastal? Olen kindel, et mitte paljud. Kui leiad, et on kasulik seda ilma suuremate jõupingutusteta selgeks õppida, siis loe edasi. Loomulikult on olemas mitu erinevat meetodit, mille abil välja arvutada suvalise daatumi nädalapäeva. Uks neist on sõrmedel lugemine.

Mõned süsteemid on nii keerulised, et tundub palju lihtsam kalender otsida ja sealt infot leida. Teisest küljest on olemas viise, kuidas alati kindlalt teada, millisele nädalapäevale langes üks või teine kuupäev 20. sajandil. Minu arvates ei ole sellel mingit praktilist väärtust, kuigi mõni teist võib ka teisel seisukohal olla. Kui seda rakendada mälutrikina, on mulje muidugi üpris vägev.

Kavatsen sulle seda antud peatükis õpetada, aga kõigepealt pakun praktiliseks kasutamiseks väga hõlpsa mooduse käesoleva aasta kuupäevadele vastavate nädalapäevade leid-miseks. See on nii lihtne, et enamik teist imestab: miks pole ma sellele ise tulnud?! See käib nii:

88

Pole vaja muud, kui meelde jätta kaheteistkümnekohaline arv 633752741631 nii, nagu sulle on eespool õpetatud. Võid arvu jagada tugisõnadeks ja seejärel ühendada või mõelda välja sõnad, mis vastavad korraga rohkem kui kahekohalisele arvule. Näiteks võid ülaltoodud arvu meelde jätta, ühendades neli sõna: jaam, muuk, lonkur, tajumatu. Kui oled numbri meelde jätnud, võid suurema vaevata öelda, millisele nädalapäevale langeb mistahes kuupäev 1957. aastal! Iga number selles arvus märgib iga kuu esimest pühapäeva. Jaanuari esimene pühapäev langeb 6. jaanuarile, veebruaris on esimene pühapäev 3. kuupäevad, märtsis 3., aprillis 7., mais 5. päeval jne.

Hästi, nüüd tead, millisele kuupäevale langeb iga kuu 1. pühapäev. Kuidas võiks see aidata teada saada aasta mistahes kuupäeva nädalapäeva? See on lihtne! Soovid teada, mis nädalapäev on 22. august 1957. Teades, et augusti 1. pühapäev on 4. kuupäev, kujunevad arvutused elementaarseks. Järelikult on järgmine pühapäev 11. ja ülejärgmine 18. augustil. Loomulikult on siis 19. esmaspäev, 20. teisipäev, 21. kolmapäev ja 22. august neljapäev!

Tahaksid sa teada, millisele nädalapäevale langesid jõulud sel aastal (1957)? Kaheteiskümnes number teatab sulle, et jõulukuu 1. pühapäev on 1. detsembril. Seepärast peavad ka 8., 15. ja 22. olema pühapäevad. Kui 22. detsember on pühapäev, siis 23. on esmaspäev, 24. teisipäev ja esimene jõulupüha langeb sel aastal kolmapäevale!

Nii töötab minu mõistus tegelikult, kui tahan teada mõne selle aasta kuupäeva nädalapäeva: kasutan sõnu jaam, muuk, lonkur ja tajumatu. Tean, et sõna “jaam” ütleb mulle jaanuari ja veebruari esimese pühapäeva, sõna “muuk” aga märtsi ja aprilli, “lonkur” mai, juuni, juuli ja augusti esimese pühapäeva. Ülejäänud kuude kohta pakub samasugust informatsiooni sõna “tajumatu”.

Kui nüüd tahaksin näiteks teada , mis nädalapäev on 9. november 1957, mõtlen kohe “tajumatule”. Tean, et selle

89

sõna kolmas konsonant viitab novembri esimesele pühapäevale, mis on 3. kuupäev. Seega on 10. november samuti pühapäev ja niisiis peab 9. november olema laupäev.

Kui sinu töös oleks kasulik teada käesoleva ning järgneva aasta nädalapäevi, siis otsi järgmise aasta kalender ja jäta ka tolle aasta kohta meelde kaksteist numbrit, ühendades neli või viis sõna. Niisuguse võtme võib konstrueerida suvalise hulga aastate jaoks, aga ma ei usu, et seda oleks mõtet teha rohkem kui kahe aasta kohta. Ometi on järgnev trikk ühtaegu ka praktiline meetod 20. sajandi mistahes kuupäevadele vastavate nädalapäevade leidmiseks.

Kui sooritad seda trikki, ütle oma sõpradele, et oled pähe õppinud kõik 20. sajandi kalendrid. Selle tõestamiseks palu neil nimetada mistahes kuupäev, mille nädalapäeva nad ise teavad. Vajalik on see loomulikult selleks, et nad saaksid vastust kontrollida. Enamik inimesi mäletab, mis nädalapäeval olid nende pulmad, koolilõpetamine või muud tähtsad sündmused. Kui nimetatakse kuupäev, ütled peaaegu kohe, mis nä-dalapäevale see langes!

Et seda saavutada, pead teadma kahte asja peale kuu, päeva ja aasta: teatavat numbrit aasta jaoks, mida nimetan “aasta võtmeks”, ja teatavat numbrit kuu jaoks, mida nimetan “kuu võtmeks”.

Kui oleksin selgitanud seda meetodit enne tehnilistest üksikasjadest rääkimist, oleksid võib-olla paremini aru saanud. Nii see käib: oletame, et tahad teada, mis nädalapäev oli 27. märts 1913. Oletame, et tead, et 1913. aasta “aasta võti” on 2 ja märtsi “kuu võti” on 4. Liidad need kaks võtit ja saad 6. Nüüd liidad selle numbri (6) otsitava päevaga, mis antud juhul on 27 (27.märts). Saad kokku 33. Lõpuks lahutad kõik seitsmed kogusummast. Seitse mahub 33 sisse 4 korda (4x7=28). Lahuta 28 33-st, lõppsumma on 5. See ongi sinu päev. Viies päev nädalas on ju neljapäevi Selle triki puhul peame lugema pühapäeva esimeseks, esmaspäeva teiseks, teisipäeva kolmandaks, kolmapäeva neljandaks, neljapäeva

90

viiendaks, reede kuuendaks ja laupäeva seitsmendaks näda-lapäevaks.

27. märts 1913 oligi neljapäev! Palun ära arva, et see on keeruline. Sugugi mitte! Tegelikult ei pea sa kunagi liitma seitsmest suuremaid numbreid. Aastate ja kuude võtmed on kas 0, 1,2, 3, 4, 5 või 6. Seitsmed lahutatakse alati niipea kui võimalik. Kui peaksid liitma “aasta võtme” 5 “kuu võtmega” 6, oleks summa 11. Aga lahuta kohe üks seitse, nii jääb järele 4. 4 ongi see, millega pead tööd jätkama. Kui päev, mis sulle öeldakse, on seitsmest suurem, lahuta juba sellest kõik seits-med. Näit. kuupäev on 16. Lahuta kaks seitset (2x7=14) ja opereeri edasi juba ainult järelejäänud 2-ga. Käesolevas näites sa lihtsalt liidad 4 ja 2, mis annabki teada, et tegemist on kuuenda nädalapäeva ehk reedega.

Toon veel mõned konkreetsed näited pärast seda, kui olen sulle tutvustanud aasta ja kuu võtmeid ja meetodeid nende meeldejätmiseks.

Siin on kuude võtmed, mis jäävad alati samaks:

jaanuar - 1, juuli - 0, veebruar - 4, august - 3,

märts - 4, september - 6,

aprill - 0, oktoober - 1,

mai - 2, november - 4, juuni - 5, detsember - 6.

Annan sulle ka mälu abivahendi iga võtme meeldejätmiseks.

Järgnev meetod on üks võimalikest; edaspidi selgitan ma ka üht teist. Võid kasutada seda, mis sulle kõige rohkem meeldib või mille ise välja mõtled.

Jaanuar on aasta esimene kuu, seetõttu on kerge meelde jätta, et jaanuari võti on 1.

Veebruar on külm kuu, tavaliselt on siis palju lund. Mõ-

91

lemad sõnad - “külm” ja “lumi” - koosnevad neljast tähest, nii ongi veebruari võti 4.

Märtsis on sula. Sõnas “sula” on neli tähte. See aitab sul meeles pidada, et ka märtsi võti on 4.

Aprill on kuulus muutlike ilmade poolest. Sõna “muutlik” koosneb seitsmest tähest. Kõik seitsmed peab lahutama. Nii teamegi, et aprilli võti on 0 (7 – 7 = 0).

Mai võti on 2. Kas mäletad lapsepõlvemängu, milles üt-lesime “May I take 2 giant steps?” (Kas võin teha 2 hiiglasuurt sammu?) Niisiis, kui mäletad seda fraasi, pead ka meeles et mai võti on 2.

Juuni on kõige päikesepaistelisem kuu. Sõnas “päike” on viis tähte, nii jääb sulle meelde, et juuni võti on 5.

Juuli jaoks võid kasutada näiteks mälu abivahendina sõna “Kanaari”, milles on seitse tähte. Kõik seitsmed peab lahutama. Seega on juuli võti 0. Ehk aitab seda meeles pidada ka tõik, et enamiku jaoks meist on šansid puhata Kanaari saartel null.

August on soe kuu. Sõnas “soe” on kolm tähte, augusti võti on 3.

September on kuu, mil loodus hakkab värvi muutma. Sõnas “loodus” on 6 tähte, septembri võti on 6.

Okto tähendab kaheksa. Lahutades seitse saad ühe (8- 7=1). Oktoobri võti on 1.

November on aasta 11. kuu, lahuta seitse, järele jääb neli. Lõpuks, jõulud on suured pühad detsembris. Jõulud on

Jeesus Kristuse sünnipäev. “Jeesus” koosneb kuuest tähest. Nii teamegi, et kuus on detsembri võti.

Kuigi mõned ülaltoodud näited ei tundu asjasse puutuvat, aitavad nad sul võtmeid meeles pidada. Teine variant oleks iga kuu jaoks asendussõna moodustamine (asendussõnade süsteemi seletan põhjalikumalt järgmises peatükis) ja selle

92

seostamine “konksu” ehk tugisõnaga, mis sisaldab selle võtme numbrit. Nulli jaoks kasuta mistahes sõna, milles ainsaks kon-sonandiks on s. “Soo” sobib selleks hästi, sest seda on kerge ette kujutada.

Siin on mõned ettepanekud kõigi 12 kuu asendussõnade jaoks:

Jaanuar - Jaan. Seosta Jaan “taiga”. Veebruar - seosta see noodiga “re”. Märts - näe seostatavat eset (re) marssimas. Aprill - ahv. Mai - mõtle inimesele, kelle nimi on Mai. Juuni - mõtle sellele, et kuu nimetuses on viis tähte. Juuli - juveel. August - auk. Kujutle “ma-d” augus. September - summer. Oktoober - oktopus või oboe. November - ämber. Detsember - detsimaalne, kümnel põhinev. Võid kasutada kas üht neist kahest meetodist või mingit

muud, mille ise välja mõtled. Nüüd jõuame aasta võtmete juurde. Annan sulle aastate

1900-1987 võtmed. Kõik aastad, millel on ühesugune võti, on koondatud omaette tulpa.

Soovitan kasutada teist “konksude” ehk tugisõnade nime-kirja, aitamaks neid võtmeid meeles pidada. Vajad tegelikult vaid kuut sõna, mis esindavad numbreid 1 - 6 ja mis ei lähe vastuollu tugisõnade põhinimekirjaga. Võid kasutada mistahes nimekirja, mida eelmises peatükis soovitasin. Tähestiku võti: ahv, baar, dekaan jne. või pliiats, luik, ristikhein, laud, viis-nurk, jo-jo, jne. 0 jaoks kasuta sõna “sõõr”.

Kuna kõik nimekirjas toodud aastad algavad 19-ga, ei pea sa seda meelde jätma. Lihtsalt seosta aastaarvu kahe

93

viimase numbri tugisõna sõnaga, mida kasutad võtme numbrite esindamisel.

Näiteks 1941. aasta võti on 2. Seosta “rott” (41) kas “luige” või “baariga” vastavalt nimekirjale, mida kasutad. Loo kõigi jaoks seosed. Korda mõned korrad üle, ja enne kui märkad, ongi need kõik sul juba meeles.

1900 1901 1902 1903 1906 1907 1913 1908 1917 1912 1919 1914 1923 1918 1924 1925 1928 1929 1930 1931 1934 1935 1941 1936 1945 - 0 1940 -1 1947 - 2 1942 - 3 1951 1946 1952 1953 1956 1957 1958 1959 1962 1963 1969 1964 1973 1968 1975 1970 1979 1974 1980 1976 1984 1985 1986 1981 1987 1909 1904 1905 1915 1910 1911 1920 1921 1916 1926 1927 1922 1937 1932 1933 1943 - 4 1938 - 5 1939 - 6 1948 1949 1944 1954 1955 1950 1965 1960 1961 1971 1966 1967 1982 1977 1972 1983 1978

94

Nüüd on sul olemas kogu vajalik informatsioon nn. ka-

lendritrikkide tegemiseks, välja arvatud üks asi. Kui see on liigaasta ja kui kuupäev, millest oled huvitatud on kas jaa-nuaris või veebruaris, siis see nädalapäev on päev enne arvu-tuse tulemusel saadud päeva. Näiteks tahad teada, mis nädalapäev on 15. veebruar 1944. 1944 võti on 6. Liida see veebruari võtmele - 4, saad kokku 10. Lahuta 7, järele jääb 3. Liida 3 päevale, millest on juba lahutatud seitsmed (15. päev - 14). See on 3 + 1. Lõplikuks kogusummaks saad 4. 4 viitab tavaliselt kolmapäevale, aga antud juhul tead, et see on tege-likult päev varem - teisipäev.

Pea meeles, et niiviisi talitad ainult liigaasta jaanuari ja veebruari puhul. Otsustamaks, kas tegu on liigaastaga, tuleb aastaarvu kaks viimast numbrit jagada neljaga. Kui need ja-guvad täpselt, jäägita, ongi see liigaasta (1944 - 44:4 = 11, jääki pole).

Veel kaks näidet selle süsteemi kohta: 2. juuni 1923 - 0 + 5 = 5 5 + 2 = 7 7 − 7 = 0

0 on laupäev. 29. jaanuar 1937 - 4 + 1 = 5 5 + 29 = 34 34 − 28 = 6, kuna 28 = 4 × 7

6 on reede. Proovi, kas oskad leida järgnevatele kuupäevadele vastavad

nädalapäevad: 9. september 1906, 18. jaanuar 1916 (liigaasta), 20. august 1974, 12. märts 1931 ja 25. detsember 1921.

Ma ei taha öelda, et see meetod aitab sul kuupäevi ja nädalapäevi välkkiirelt leida. Kõik see nõuab aega ja õppimist, aga olen kindel, et ka antud puhul teeb sage harjutamine meistriks.

Muide, kui sulle meeldib see võte rohkem kui peatüki

95

alguses esitatu, võid meelde jätta ainult sind huvitavate aas-tate “võtmed”. Nendeks oleksid arvatavasti eelmine, käesolev ja järgmine aasta. Nende ja oma “kuu võtmete” abil saad juba kergesti kindlaks teha, mis nädalapäevale langeb mistahes kuupäev nende kolme aasta jooksul.

40. Tasub meeles pidada võõrkeelseid sõnu ja abstraktset informatsiooni

Mida arusaadavam asi, seda kiiremini jääb see meelde, ja vas-tupidi: mida raskemini arusaadav asi, seda lihtsamalt see ununeb.

—Benedictus Spinoza

VÕIB arvata: ülaltoodud tsitaat ei kinnita, et Spinoza oleks olnud eriti hiilgav mõtleja. Võid mõelda: “Õige, igaüks teab, et kui asi on arusaadav või sel on mõte, siis on meelde jätta lihtsam.” Nojah, on tõsi, et see on enesestmõistetav, aga Spinoza ütles selle välja või kirjutas paberile juba nii ammu, 17. sajandil.

Teen selle tsitaadi ümber nii palju kära, sest see üksainus lause ütleb ära kogu minu raamatu mõtte. Peaaegu kõik selles raamatus toodud süsteemid teevad tegelikult järgmist - aitavad arusaamatuid asju muuta arusaadavaks. Uks selle näidetest on loomulikult tugisõnade süsteem. Numbrid on iseenesest tavaliselt arusaamatud, aga tugisõnade süsteem annab neile tähenduse.

Veelgi parem näide on võib-olla võõrkeele sõnavara meel-dejätmine. Võõrkeelne sõna pole inimesele, kes seda keelt ei tunne, midagi muud kui häälikute kogum. Seepärast ongi neid nii raske meelde jätta.

Et teha sõnade meeldejätmine lihtsamaks, hakkad kasu-

97

tama ASENDUSSÕNADE süsteemi. Asendussõnu või -mõtteid kasutatakse, kui tahetakse midagi abstraktset, raskesti taibatavat või arusaamatut meelde jätta. Midagi sellist, millel pole sinu jaoks mingit mõtet, mida ei saa ette kujutada, kuid mida peab siiski peast teadma. Loe seda peatükki kindlasti väga tähelepanelikult, sest asendussõnade abil võid meelde jätta ka nimesid.

Asendussõna mõeldakse välja lihtsalt nii. Kui kohtad sõna, mis ei tähenda sinu jaoks midagi, mis on raskesti taibatav ja arusaamatu, leia vaid sõna, fraas või mõte, mis kõlab võimalikult sarnaselt ja on seejuures taibatav ning mõttes ku-jutletav.

Mistahes sõna, mille pead meelde jätma ning millel pole sinu jaoks tähendust, võib hakata sulle midagi tähendama, kui kasutad asendussõna või -mõtet. Aastaid tagasi olin mõnda aega palavalt huvitatud kaladest ja proovisin pähe õppida kalauimede spetsiifilisi nimetusi. Kuna ma ei suutnud neid tol ajal ette kujutada, kasutasin meeldejätmisel asendussõnu.

Kala sabauime näiteks nimetatakse võõrsõnaga kaudaal- seks uimeks (kaudaalne - sabapoolne, sabauim). Et seda meelde jätta, manasin silme ette pildi kalast, kellel oli sabauime asemel kaunis daalia. Mulle piisas kauni daalia pildist, et meelde tuletada sõna “kaudaalne”. Suurt abi pakub ka ladina keele tundmine. Ladina keeles on “saba” vasteks “cauda”. Kala seljauime nimetatakse võõrsõnaga dorsaalseks uimeks. Esi-mene seos, mis mul pähe tuli, kuuldes sõna “dorsaalne”, oli toru ja saal. Seostasingi omavahel sõnad toru ja saal. Niisiis, lihtsalt lõin mõttepildi saalist, mis on täis torusid. Aitab taas ladina keel. Ladina keele sõna “dorsum” tähendab selga. Sulle võib jääda mulje, et see võtab palju aega, aga see ei ole nii. Seosed “dorsaalse” ja toru ning saali vahel on sekundi murdosa jooksul tehtav töö. Meelde pead jätma selle, et mõte või pilt, mis sulle pähe tuleb, kui kuuled mistahes raskesti taibatavat sõna, ongi see, mida kasutama pead. Kasutasin toru ja saali dorsaalse jaoks, aga võib-olla oleksid sina välja mõelnud hoo-

98

pis mingid muud sõnad, mis oleksid täitnud otstarvet niisama hästi.

Hispaania keeles on lind “pájaro” (hääldatakse páhharo). Kas suudad välja pakkuda asendussõna? See on lihtne, sest see sõna kõlab nagu Bahama. Bahama saarestik on loomulikult arusaadav ja mõttes kujuteldav asi. Niisiis − miks mitte luua absurdne või ebaloogiline seos, nagu oled juba õppinud, “Bahama” ja “lind” vahel? Võid “näha” Bahama saarestikku, kus pesitseb tohutul hulgal linde

Järgmine kord, kui tahad meelde tuletada, kuidas öelda hispaania keeles “lind”, aitab absurdne seos meenutada, et vastav sõna on “pájaro”. Valitud asendussõna ei pea kõlama täpselt nii nagu võõrkeelne sõna, mida püüad meelde jätta. “Pájaro” puhul oleksid võinud kasutada ka näiteks “pahmama rohus”, ka see oleks aidanud sõna meelde jätta. Kui sinu pildil on põhiline osa sõnast, leiab kõrvaline, ülejäänud osa sõnast tegeliku mälu abil oma koha.

See on rangelt individuaalne. On mõned asendusmõtted, mida ma ei saagi sõnadega seletada, kuid, mis aitavad mul võõrast sõna meelde tuletada. Sõnad, mida kasutan, võivad olla suurepärased minu, kuid mitte sinu jaoks. Pead kasutama omaenda asendussõnu.

Selgitan nii põhjalikult, sest see on üks kasulikematest asjadest, mida sellest raamatust õpid ja ma tahan, et sa mõis-taksid, millest ma täpselt räägin. Et meelde jätta võõrkeelset sõna ja selle tähendust, seosta eestikeelne tähendus võõrkeelse sõna asendussõnaga.

Luba, et toon mõned konkreetsed näited süsteemi kohta, kasutades lihtsaid prantsuse ja hispaania sõnu:

“Ventana” on “aken” hispaania keeles. Võid kujutada tüd-rukut (tuttavat) nimega Anna, kes viskab ventiili läbi suletud akna. Kui soovid sõna “aken” meelde jätta prantsuse keeles, see on “fenetre”, võid kujutada fööni ja eetrit. Fö-neetr - fenet- re! Vrd. saksa keele “Fenster”.

99

Hispaaniakeelne sõna “hermano” (hääldatakse ermaano) on

“vend”. Lihtsalt kujutle oma venda Pika Hermanni tornina. Tuba on hispaania keeles “euarto” (hääldatakse kuärto).

Kujutle tuba, mis on täidetud kurtedega (vöödega). “Vaso” tähendab hispaania keeles klaasi. Näe, et jood klaasi

asemel vaasist. Sild on prantsuse keeles “pont”. Näe, kuidas lähed Pontuga

üle silla. “Pluma” tähendab hispaania keeles sulge. Näe, et sööd

hiiglasuurt ploomi või et torkad sule ploomi sisse. Isa on prantsuse keeles “pere.” Seosta isa perega ja sa

mäletad seda sõna alati. Ülaltoodud näidisseosed on need, mida mina kasutaksin,

kuid alati on parem ise välja mõelda oma pildid. Proovi seda meetodit mistahes võõrkeele sõnavara õppimisel

ja suudad sõnu paremini ja kiiremini meelde jätta ning nad püsivad mälus paremini kui kunagi varem. Lisaks keelte õppimisele võib seda süsteemi kasutada igasuguste terminite omandamisel, mis sulle alguses midagi ei tähenda. Meditsii- nitudeng, kes püüab meelde jätta inimese luid, võib olla ras-kustes femur (reieluu), coccyx (õndraluu), patella (põlvekeder), fibula (pindluu), sacrum (ristluu) ja teistega. Aga kui need tei-sendada asendussõnadeks või -mõteteks (fee tantsib murul - femur, kokk on üksi - coccyx, paita Ellat -patella, viibuta kätt - fiibula, sakumm - sacrum), võib õpilane need omavahel seos-tada või seostada mistahes asjaga, millega parajasti tarvis.

Farmaatsia tudeng võib kujutleda, et suure kellaga donna sööb troopika metsas pliine, ja niiviisi meelde jätta, et at- ropiin (sööb troopikas pliine) saadakse belladonna (kellaga donna) juurest või lehtedest.

Tegelikult loon neid asendussõnu samal ajal, kui kirjutan käesolevaid ridu. Kui pisut mõtled, võid leida palju paremad

100

variandid. Võib-olla soovid kujutleda kella ja doonorit, et bel- ladonnat meelde jätta, jne.

Mõte on selles, et asendussõnal või -mõttel on tähendus, samal ajal kui algsel sõnal seda pole. Seepärast teeb asendus- sõna kasutamine meeldejätmise lihtsamaks. Saad selle kohta veel veidi näpunäiteid peatükis, mis räägib nimede meeldejät-misest.

Niisiis: alustasin seda peatükki tsitaadiga Benedictus Spinozalt, kuid lubatagu mul olla nii jultunud, et lõpetan omaenda tsitaadiga: “Kõike raskesti taibatavat, abstraktset või arusaamatut on lihtne meelde jätta, kui kasutad süsteemi, mis muudab raskesti taibatava lihtsalt taibatavaks, tähenduslikuks ja arusaadavaks.”

41. Nimesid ja nägusid maksab meeles pidada

Kaks meest said tänaval kokku, nende pilgud ristusid ja momentaanselt oli mõlemal tunne, et nad on varem kohtunud ja tunnevad teineteist. Uks mees ütles teisele: “Pea kinni, ära ütle mulle midagi, ma tean, et tunnen sind, aga ma pole kindel, kus me kohtusime. Las ma proovin su nime meelde tuletada. Käes! Me kohtusime kaks aastat tagasi Miami Beachis.” "Ei, ma ei ole kunagi käinud Miami Beachis." “Oota! Ara nüüd ütle - ah, muidugi, me kohtusime Atlantic Citys ” “Mul on kahju, aga ma pole iialgi külastanud Atlantic Cityt.” “Nüüd ma tean! 1953. aastal Chicagos!” “Oh ei, ma ei olnud 1953. aastal Chicagos." "Nojah, aga ma tean, et oleme kohtunud, kust ma sind siis tunnen?” “Idioot! Ma olen su vend!”

“OH, SU NAGU on mulle tuttav, aga su nimi lihtsalt ei tule meelde.”

Ma ei usu, et keegi teist oleks nii äbarik nagu mees selles anekdoodis. Aga siiski: kui sageli olete pidanud piinlikkust tundma ligikaudu samasuguse olukorra pärast? Olen kindel, et seda on juhtunud mitmeid kordi. Kui ma peaksin läbi viima küsitluse, miks enamik inimestest soovib läbi teha minu mälu-

102

treenimiskursuse, arvan, et vähemalt 80% soovivad seda sel-lepärast, et nad pole suutelised meeles pidama nimesid ega nägusid.

Tavaliselt unustatakse ära nimi, mitte nägu. Selle põhjus on lihtne. Vaadake, enamikul meist on nägemismälu. Teiste sõnadega: asjad, mida näeme, jäädvustuvad meie ajus palju tugevamini kui need, mida kuuleme. Seepärast ongi enamik meist aeg-aj alt sunnitud ütlema: “Ma tunnen teid nägupidi, kuid ei suuda meenutada teie nime.”

See ei ole üksnes piinlik, vaid võib kahju tuua ärile ja läheb lõppkokkuvõttes kalliks maksma. Mõned püüavad seda piinlikku momenti vältida, meelitades inimese enda käest pet-tusega välja tema nime, kuni ta pole aru saanud, et te tege-likult seda ei mäleta. See võib vahetevahel õnnestuda, aga mitte alati. Ja ikkagi tasuks nimesid meeles pidada. Kindlasti olete kuulnud vana lugu mehest, kes kohtus äripartneriga, kelle nime ta ei suutnud meelde tuletada. Ta püüdis vältida piinlikku olukorda, teeseldes, et ta teab nime, kuid ei ole kindel selle kirjapildis. Ja nii ta küsis: “Kuidas te oma nime kirjutate?” Vastus oli: “Ainus viis seda kirjutada on J, O, N, E, S.” Nagu näete, seekord trikk läbi ei läinud.

Teine kaval viis on see: küsige lihtsalt inimese nime ja kui ta ütleb perekonnanime, lausuge: “Oh, seda ma loomulikult tean, pidasin silmas teie eesnime.” Kui teile aga kõigepealt öeldakse eesnimi, siis ütlete muidugi, et tahtsite teada perekonnanime. Sel moel saate teada mõlemad nimed, jättes mulje, et olite unustanud vaid ühe neist. Selle hookuspooku- sega võib aga tekkida üks probleem. Kui inimene ütleb korraga nii ees- kui ka perekonnanime, pole teil vedanud.

On veel klassikaline näide mehest, kes alati küsis inimestelt, kelle nime ta oli unustanud, kas see kirjutatakse e või i-ga. Kõik oli hästi, kuni ta proovis sama mrs. Hilliga (ingl.k. hill - mägi, hell - põrgu).

Ei, arvan siiski, et trikkide väljamõtlemise asemel tuleks

103

nimed meeles pidada. Ja mitte ainult et tasub neid meeles pidada, vaid uskuge mind, see nõuab vähem pingutust ja on kergem kui ebamugavast olukorrast väljapääsu otsimine riu-gaste abil.

Inimesed on proovinud erinevaid süsteeme ja meetodeid, et treenida oma mälu nimede osas. Mõned kasutavad tähestikku või esimese initsiaali meetodit. See tähendab, nad teevad suuri pingutusi, et meelde jätta ainult nime initsiaalid. See on aja raiskamine, sest tavaliselt unustavad nad initsiaalid niikuinii. Ja isegi, kui nad mäletaksid initsiaale, - kuidas võiksid viimased terve nime meelde tuletada? Kui te pöörduksite hr. Adleri kui hr. Armanjani poole või vastupidi, ei rõõmustaks too lihtsalt seepärast, et nimel, millega te teda kutsusite, on tema nime algustäht.

Kuigi üleskirjutamine võib vahel mälu toetada, ei tohiks sellele lootma jääda. Hea assotsiatsioonisüsteemiga ühenduses − võib-olla (nagu ma teile hiljem seletan), kuid mitte iseseis-vana. Oleks parem, kui te suudaksite joonistada inimese näost täpse koopia, sest siis teaksite, milline nimi millise näo juurde kuulub. Teil oleks kaks reaalset asja, mille abil luua mingi-suguseid absurdseid assotsiatsioone. Kahjuks ei oska suurem osa meist nii hästi joonistada, ja kui oskakski, ei tasuks tule-mus ära aega, mille joonistades kulutaksime.

Mõned “mälutreenerid” soovitavad õpilastel pidada “mälu raamatut” ja üles märkida iga nime, mida nad soovivad meelde jätta. Nagu ma juba ütlesin, võib see pisut aidata ainuüksi koos hea assotsiatsioonisüsteemiga. Sellest võiks muidugi abi olla, kui te saaksite oma nimekirja igal kohtumisel üle vaadata, lootes vajaliku nime meenumisele, kui te seda üleskirjutatult näete. Kui see õnnestukski, ei usu ma, et te tõstaksite inimese enesetunnet, kui te tema nime oma raamatust välja uurisite, selle asemel et see mälust leida. Usun, et mul pole vaja rõhutada, kui tähtis on meeles pidada nägusid ja nimesid. Ometi kurdetakse tänapäeval üha rohkem: “Ma lihtsalt ei suuda nimesid meeles pidada!” Me ei saa vältida

104

kohtumist iga päev uute inimestega. Te saate pidevalt kokku inimestega, kelle nime sooviksite meelde jätta, ning teistega, kelle meelespidamine ei tundu nii tähtis, - kuni kohtate neid jälle. Siis aga on juba hilja aru saada, et oleksite pidanud proo-vima neid meelde jätta.

Kas see poleks igale kaupmehele eelis, kui ta mäletaks oma klientide nimesid? Või arsti eelis, kui ta teaks patsientide nimesid; või advokaadi eelis, kui ta mäletaks kõiki oma kliente? Muidugi oleks. Igaüks tahab olla võimeline nimesid ja nägusid meeles pidama, aga mõnigi kord ei lähe hea äri läbi, kaotatakse raha, tuntakse piinlikkust või tehakse kahju reputatsioonile, sest keegi on unustanud mingi tähtsa isiku nime. Ometi pidas vanas Roomas Cicero meeles tuhandete alamate ja sõdurite nimed, kasutades mälusüsteemi.

Olen kuulnud noorest daamist, kes on ühes New Yorgi ööklubis riietehoidja. Ta on saanud kuulsaks, sest ta ei anna kunagi kaabu või mantli omanikule garderoobinumbrit. Ta peab lihtsalt meeles, milline kaabu või mantel kellelegi kuulub. Räägitakse, et ta ei ole veel kellelegi vale eset tagastanud. Võib-olla ei näi see teile oluline, sest sedasama võiks saavutada garderoobinumbritega, nagu praktiseerivad kõik teised riietehoidjad. Kuid see noor daam on ööklubis saanud teatud tähelepanu objektiks, ja tema suured jootrahad ainult kinni-tavad seda. Loomulikult, see ei ole päris täpselt nimede ja nägude meelespidamine (neiu ju nimesid ei tea!), kuid ometi on situatsioon küllaltki sarnane. Ta peab näo seostama kaabu, mantli või mõlemaga.

Mulle on räägitud ühe lõunaosariigi suure hotelli jook-supoisist, kellel on samasugune kuulsus. Iga kord, kui keegi, kes on kas või korra selles hotellis varem viibinud, tuleb sinna taas, kõnetab too jooksupoiss teda nimepidi. Viimati kuulsin, et ta on juba niipalju jootrahasid kõrvale pannud, et võib endale varsti hotelli osta.

See peaks tõestama - kui mingi tõestus on üldse vajalik − et inimestele meeldib, kui neid 'meeles peetakse, nad isegi

105

maksavad selle eest. Neiu riietehoiust ja jooksupoiss hotellist teenisid kindlasti rohkem kui teised, kes tegid sama tööd.

Inimese nimi on tema kõige hinnalisem omand, ja tema jaoks ei ole midagi meeldivamat omaenese nime kuulmisest või sellest, et teised seda meeles peavad.

Mina ja mõned mu õpilased oleme meelde jätnud kuni kolmsada nime ja nägu ühelainsal kohtumisel. Sina võid hak-kama saada sellesamaga!

Enne, kui räägin nimede ja nägude meelespidamise konkreetsetest süsteemidest ja meetoditest, tahaksin näidata, kuidas parandada oma mälu selles osas vähemalt 25 - 50% ilma süsteeme kasutamata. Loe järgmisi lõike väga tähelepanelikult.

Peamine põhjus, miks enamik inimesi unustab nimesid, on see, et nad ei jätnudki neid üldse meelde! Ma söandaksin isegi öelda, et nad ei kuulnudki neid. Kui tihti on teid kellelegi tutvustatud umbes nii: “Hr. Reader, saage palun tuttavaks - hr. Stra-ph-is”? Te kuulete vaid pobinat nime asemel. Võimalik on, et inimene, kes teid tutvustab, ei mäleta ka ise seda nime. Nii ta lihtsalt keerutab. Sina aga arvad, et ei kohtu antud inimesega enam iialgi ning ütled: “Meeldiv tutvuda.” Ja ei vae-vugi nime õieti teada saama. Sa isegi vestled selle inimesega mõnda aega, jätad lõpuks hüvasti ning ikka ei ole sa õiget nime kuulnud.

Enamik inimesi esitab hiljem endale küsimuse: “Taevas, mis oli selle inimese nimi? Selle meeldiva härra nimi, kellega ma kunagi rääkisin.” Kui vastust ei tule, siis heidetakse kogu asi õlakehitusega kõrvale.

Nii leiavadki inimesed end teistega rääkimas ja neid eba-määraselt kõnetamas (vennas, vana semu, poiss, armsam, kul-lake), tehes kõik selleks, et mitte kasutada nime, samal ajal niheledes ebamugavusest, sest nad ei teagi seda. Oliver Her- ford defineeris sõna “kallis” järgmiselt: “Sõna, mida laialdaselt

106

kasutatakse vastassugupoole kõnetamisel, kui ei suudeta kõnetatava nime momendil meelde tuletada.”

Siin on nimede meelespidamise esimene reegel - Püüa Nime Kindlasti Korralikult Kuulda! Nagu juba ütlesin, nägu sa näed ja uuel kohtumisel tunned selle ära. Nime sa ainult kuuled, nii et püüa sellest õieti aru saada. Ma pole kunagi veel kuulnud kedagi kurtmas: “Ma tean teie nime, kuid ei suuda meenutada teie nägu.” Just nimi on see, mis tekitab alati probleeme. Nii et veel kord: Püüa Nime Kindlasti Korralikult Kuulda!

Ara lase tutvustajal pääseda keerutamisega. Kui sa ei ole nime kuulnud või pole selles absoluutselt kindel, palu korrata. Isegi kui oled nime kuulnud, võib mõnikord tekkida kahtlusi häälduse suhtes; kui see on nii, palu kaaslasel seda tähthaaval korrata. Või proovi ise teha sama; ta parandab sind, kui teed vea, ja on meelitatud, et oled tema nimest huvitatud.

Muide, kui sulle saab harjumuseks uute tuttavate nimesid tähthaaval meeles pidada, harjud peaaegu igasuguste nimede kirjapildiga. Sa imestad isegi, kui paljusid neist oskad õigesti kirjutada. Lõpuks suudad sa ära tunda, kuidas erinevad rahvused kirjutavad teatud häälikuid. Loomulikult on ka erandeid. "Hiljuti sattusin nimele, mis kõlas nagu “Burke” (böök), aga kirjutati “Bourque”. Ometi kinnitavad, paljud inimestest, kes mind tunnevad, et ma kirjutan nende nime õigesti või piisavalt õigesti 85-1 korral sajast. Nagu näed, on see võimalik. Ma räägin sellest, sest nime õigesti või peaaegu õigesti kirjutamine avaldab peaaegu samasugust muljet kui selle meeldejätmine.

Juhul, kui pärast kirjapildi kindlakstegemist märkad, et nimi on identne või ligilähedane mõne su sõbra või sugulase omaga, maini seda. See aitab nime mälus kinnistada. Kui see on imelik nimi, mida sa pole varem kunagi kuulnud, ütle ka seda. Ära häbene ega karda, et oled nii tehes pealetükkiv; te-gelikult on asjaosaline meelitatud, et tema nimele pööratakse

107

nii palju tähelepanu. Nagu oleks ka siis, kui sa huvituksid ükskõik millisest tema hinnalisest aardest või harrastusest. Selle, ma arvan, võib panna inimloomuse arvele.

Inimesega rääkides korda tema nime vestluse jooksul nii tihti kui võimalik. Ära korda seda nagu idioot, lihtsalt kasuta seda alati, kui see tundub kohane ja vajalik. Ma ei ütle, et see peaks olema nali. Olen lugenud mõningate “mäluekspertide” selleteemalisi juhiseid ja näidisvestlusi: “Jah, hr. Greenpep- per, ma käin Euroopas igal hooajal, hr. Greenpepper. Oh, hr. Greenpepper, eks ole Rooma imetlusväärne linn, hr. Green-pepper? Hr. Greenpepper, öelge mulle” jne. ja nii kogu õhtu jooksul. See ei avalda hr. Greenpepperile head muljet, vaid pi-gem häirib teda.

Ei. Lihtsalt kasuta nime, nagu juba ütlesin, igal pool ja igal ajal, kui see näib sobivat. Kasuta nime hüvastijätul. Ära ütle lihtsalt, et loodad kunagi veel kohtuda, vaid lausu: “Head aega, hr. Johnson. Ma loodan, et kohtume varsti jälle.” Tänu sellele sööbib nimi kindlamalt ja täpsemini sinu mällu.

Nagu alati, nõuavad vaid mõned esimesed korrad jõupin-gutust. Hiljem saab see harjumuseks ja sa isegi ei märka, et talitad nii. Otsusta järgida viimastes lõikudes antud soovitusi. Loe need veel kord läbi, kui tunned, et ei ole kindel.

Mõnede inimeste jaoks moodustavadki need lihtsad reeglid nimede meeldejätmise süsteemi. Kui järgid eespool toodud näpunäiteid ja soovitusi, teed sa nimed huvitavaks, käitud hu-vitatult ja seda tehes lood ka tegelikult huvi.

Ning huvi, nagu olen seletanud, on suur osa meie mälust. Kõik eespool mainitu arendab sinu mälu nimede ja nägude

osas 25 - 50%, kui sa ise pingutad. Aga loe edasi ja ma aitan sul hoolt kanda ülejäänud 50-75 protsendi eest!

42. Mis peitub nimes? Üks mees oli väga uhke selle üle, et oskas nimesid seoste abil meelde jätta, kuni ta kohtus proua Hummockiga. Proua Hummock oli üpris kogukas ja kõhukas, seepärast otsustas mees seosena kasutada sõna “stomach” (kõht). Kolme nädala pärast kohtus ta sama prouaga, heitis pilgu tema kõhule ja ütles enesega rahulolevalt: “Pere päevast, proua Kelly!” (kõht on ingl.k. nii stomach kui belly.)

HILJUTI oli mul meeldiv võimalus esineda ühe kuulsa New Yorgi kaubamaja klubis. See oli juhatuseliikmete iga-aas- tane pidulik õhtusöök. Kõik istusid banketilaudade taga. Uks number minu kavas, mis hämmastab inimesi rohkem kui ükski teine, on see, kui jätan meelde kõikide nimed.

Tavaliselt tutvustan ennast kõikidele saabuvatele külalistele või tutvun nendega õhtusöögi jooksul. Ma lihtsalt kõnnin ühe laua juurest teise juurde ja küsin igaühe nime, muutudes ise üha näljasemaks. Tutvun kõigiga ühe, siis järgmise ja jälle järgmise laua juures, kuni olen kõnelnud kõigi külalistega. Töötan nii kiiresti või aeglaselt, nagu parajasti vaja. Mitmel puhul olen pidanud tutvuma 120 inimesega vähem kui 15 minuti jooksul, ilma et unustaksin ühtki nime! Loomulikult kiidan ja ülistan oma meetodeid ja süsteeme, mitte iseennast.

Kui olen kõigiga tutvunud ja kohvijoomine on lõppenud, läheb show edasi. Esinemise käigus palun kõiki, kes on mulle ükskõik millal selle õhtu jooksul oma nime öelnud, kohtadelt

109

tõusta. Tavaliselt on tegemist kogu publikuga. Seejärel jätkan kõikide seisjate nimede nimetamisega, osutades inimesele, kelle nime parajasti ütlen. Kava ülejäänud osa jooksul luban ükskõik kellel publiku hulgast end katkestada küsimusega: “Mis mu nimi on?”, ja loomulikult annan sedamaid ka vastuse.

Kõnelen sellest, sest mind ajas naerma ühe kaubamaja administratsiooni liikme tõlgitsus kõikide nimede meeldejät-mise “trikile” ühel koosviibimisel. See, muuseas, ei olnud tema arvates nali: ta oli kindlalt veendunud, et nimelt nõnda seda trikki tehaksegi.

Sündmus leidis aset New Yorgi hotellis “Capitol”. Ruum, milles viibisime, oli igast küljest ümbritsetud rõduga. Järgne-valt toongi ära tolle administratsiooni liikme seletuse. Ta ütles:

“Härra Lorayne’iga töötab koos üks fotograaf. Teate, üks nendest sellidest, kes teeb bankettidel pilte ja ilmutab need mõne minuti jooksul, et neid inimestele veel samal õhtul müüa. Sellel fotograafil ja hr. Lorayne’il on mõlemal kuhugi peidetud tillukesed mikrofonid ja vastuvõtjad. Fotograaf on kusagil rõdul, loomulikult end varjates. Seal on kindlasti auk, millest ta saab kaamera objektiivi läbi pista. Nüüd, kui kõik istuvad, valmis õhtusöögiks, teeb ta kogu seltskonnast pildi, mille ka otsekohe ilmutab ja kuivatab.

Kui hr. Lorayne läheb laua juurde ja küsib nimesid, kuuleb ka fotograaf neid tänu tillukestele mikrofonidele ja vastu-võtjatele. Fotograafil on pilt, ta vaatab läbi vaateava, millises lauas parajasti nimesid öeldakse, leiab üles vastava inimese ja kuuleb nime. Siis kirjutab ta nime pildile vastava inimese näo peale. Nii teeb ta kõigi ruumis olevate inimestega.

Nüüd näete, kui lihtne (Autori märkus: lihtne??) see on? Alati osutab hr. Lorayne inimesele enne, kui nime ütleb. Ta teeb nii, et fotograaf jõuaks leida pildil vastava inimese, lugeda nime ja selle kiiresti mikrofoni sosistada. Loomulikult kuuleb hr. Lorayne seda ja ütleb inimesele ta nime.”

Niisugune oli tolle härra arusaamine minu meetodist.

110

(Võib-olla polegi see nii paha idee!) Muidugi jättis ta kõrvale kõik teised numbrid, mida õhtu jooksul sooritasin. Ta unustas ka, et paljud inimesed vahetasid pärast sööki kohti. Enamikul juhtudel tutvun inimestega pealegi ühes ruumis, show aga toi-mub teises. Pärast showd olen rääkinud nende inimestega mit-te enam laua taga, vaid ka liftis ja isegi tänaval ning ikka suutnud kõnetada neid nimepidi. Võib olla ei unustanudki minu triki saladuse “paljastaja” kõike seda, vaid arvas, et fo-tograaf sosistas ikka veel nimesid pisikesse mikrofoni? Kui see oleks tõsi, pidanuks fotograafil olema treenitud mälu.

Jutustasin sellest juhtumist ainult selleks, et näidata, kui raske on mõnedel inimestel uskuda, et tegelikult on võimalik kogu publiku nimed ja näod meelde jätta. Nad lihtsalt valivad väiksema vastupanu tee ja negatiivse suhtumise ning arvavad, et kui nemad sellega hakkama ei saa, siis ei suuda seda ka keegi teine, sest see on ju võimatu. Olen kindel, et lugeja seevastu peab seda täiesti võimalikuks, kui ta on tutvunud minu meetoditega nimede ja nägude meeldejätmiseks. Rohkemgi veel, see on palju, palju lihtsam kui “meetod”, mil-lesse nii kindlalt uskus too kaubamaja administratsiooni liige.

Saadaksin sellele härrale meeleldi oma raamatu, et oma väidet tõestada, ainult ma ei tea ta nime. Näed sa, unustasin, kuhu panin selle pildil

Eespool olen juba rääkinud, kui tähtis on olla huvitatud inimesest, et ta nimi meelde jätta. Kui sulle tutvustataks ühel õhtul neljasada inimest ja siis võib-olla kohtaksid neid veel korda kaks või kolm, unustaksid sa ikkagi enamiku nimed. Ometi, kui läheksid ruumi, kus on 400 kuulsust, näiteks fil-mitähed, suudaksid arvatavasti nimetada neid kõiki nimepidi. Ja mitte ainult seda, vaid teaksid ka vähemalt ühe filmi, milles oled kunagi kedagi neist mängimas näinud. Põhjus on lihtne: inimesi huvitavad kuulsused ja tavaliselt tahavad nad neid meeles pidada. Hästi, olen juba rõhutanud, et kui sa oled asjast huvitatud ja tõepoolest tahad midagi meeles pidada, siis

111

on see juba pool võitu oletatavalt viletsa mälu üle. Kasuta kindlasti reegleid, millest kõnelesin eelmises peatükis.

Kuula kindlasti hoolikalt, mis teatava inimese nimi on. Korda nime tähtede haaval või palu seda teha asjaosalisel

endal, kui sa pole kirjapildis kindel. Kui nime juures on midagi iseäralikku või kui see sarnaneb

sulle juba tuttava nimega, maini seda fakti. Korda nime vestluse jooksul nii tihti kui võimalik. Kasuta seda ka hüvastijätmisel. Kui rakendad neid reegleid koos sellega, mida hakkan sulle

õpetama, ei unusta sa enam kunagi nime ega nägu. Et seda protsessi lihtsustada, õpid kõigepealt, mida nimega teha, ja seejärel, kuidas nime näoga seostada. Tegelikult on need teineteisega tihedalt seotud: nimi tuletab meelde näo ja nägu nime.

Kõik nimed võib jaotada kahte kategooriasse: nimed, mis tähendavad midagi, ja nimed, millel pole (sinu jaoks) üldse mingit tähendust. Nimed nagu Kokk, Pruun, Puusepp, Tallinn, Torm, Rebane, Pagar, Kuningas, Kuld, Klaas tähendavad kõik midagi. Seevastu Asten, Malken, Kerkel, Härms, Klais, Paltser jne. ei oma enamiku jaoks mingit tähendust. Loomulikult on see nimekiri peaaegu lõputu. Need on vaid mõned näited.

Mõned nimed, mis langevad viimatimainitud kategooriasse, loovad ometi mingi mõttepildi. Kui kuuled nime Sul- livan, võid kujutleda kummist tehtud kontsa, sest väga tuntud kummikontsade firma on “0’Sullivan”. Nimi Lincoln tuletab loomulikult meelde Ameerika Ühendriikide 16. presidendi Ab- raham Lincolni. Hr. Jordan võib luua pildi Jordani jõest, samal ajal kui Di Maggio viib mõtted pesapallile. Niisiis jõuame jä-reldusele, et on kolm nimede kategooriat: nimed, millel on te-gelik tähendus; nimed, millel ei ole iseenesest mingit tähendust, kuid mis loovad ometi mingi mõttepildi, ja lõpuks nimed, millel ei ole tähendust ja mis ei loo mõttepilti.

112

Kolmanda kategooria puhul pead kasutama oma fantaasiat.

Pead nime meeldejätmiseks sellele mingi tähenduse välja mõtlema. Kahe esimese kategooria nimedel on tähendus juba olemas, seega ei tekita nad mingeid erilisi probleeme. Nimed, milledel pole mingit tähendust, ei tohiks samuti probleeme tekitada, kui oled lugenud peatükki võõrkeele sõnavara õppimise kohta. Kui oled selle peatüki hoolikalt läbi lugenud, tead, et pead kasutama minu asendussõnade ja -mõtete süs-teemi, et nimed hakkaksid sulle midagi tähendama. Pole olu-line, kui imelikult kõlab nimi esimesel kuulmisel, selle võib alati muuta asendussõnaks või -mõtteks. Lihtsalt mõtle sõnale või fraasile, mis kõlab võimalikult selle nime sarnaselt. Kui kohtud hr. Vabardmanniga, võid kujutada meest vabarnate keskel. Kui see nimi oleks Vabamann, võiksid kujutleda Eesti lippu lehvitavat meest. Ta on vaba inimene. Võib-olla soovid aga kujutleda meest, kes on põgenenud vanglast. Ka tema on vaba inimene. Palun jäta meelde, et mille iganes valid oma asendussõnaks, -fraasiks või -mõtteks, seda peadki kasutama. Kumme inimest, kes peavad meelde jätma ühe ning sellesama nime, võivad kasutada täiesti erinevaid asendussõnu.

Nimi Kalasek võib luua mõttepildi kalast, kes segab midagi, või sellest, et kala ennast segatakse millegagi. Kala segab - Kalasek. Mõnele teisele piisab nime meeldetuletamiseks liht-salt kala pildist. Kui soovid kujutleda, et keegi rebib kala poo-leks või et kala rebib midagi pooleks, kõlbab ka see. Võid veel kujutleda, et tõmbad kala asemel veest välja seekli. Kala seekel - Kalasek. Kõik need pildid on nime meeldejätmiseks kül-laldased.

Pole vaja pingutada, et leida asendussõna, mis kõlaks täpselt nagu nimi. Tuleta meelde, mida õpetasin mõned peatükid tagasi: kui mäletad põhilist, leiab kõrvaline tegeliku mälu abil oma koha! Lihtsalt see, et mõtled nimest ja koos nimega sellisel moel, aitab seda mällu talletada. Oled automaatselt hakanud nime vastu huvi tundma lihtsalt seetõttu, et otsid tema jaoks asendussõna. Seepärast võib peatüki algu-

113

ses olev anekdoot nalja teha, kuid nii ei tohiks tegelikult juh-tuda.

Hiljuti pidin meelde jätma nime Olczewsky (hääldatakse oltševskõ). Kujutlesin lihtsalt šeffi istumas oma kabinetis. Olete šeff - Olczewsky. Nimi Konti võib luua pildi kondist või inimesest, kes puhastab konte lihast. Nime Czarsty puhul võiksid kujutada Vene tsaari, kel on silma all odraiva. Nimi Söömar loob pildi inimesest, kes isukalt sööb.

Sel pole mingit tähtsust, kui tobedaid seoseid sa välja mõtled. Enamasti - mida tobedam, seda parem. Olen tihti öel-nud, et kui selgitaksin laval neid tobedaid seoseid, mida olen loonud nimede ja muude asjade meeldejätmiseks, oleks mu esi-nemine väga naljakas.

D’Amico (hääldatakse Damiiko) ei ole väga ebatavaline nimi. Olen sellega kokku puutunud mõnelgi korral ja meelde jätnud, kujutledes naist, kes näeb, et vesi voolab tammist üle ja hüüab “uih” ja “aih”. Või kujutlen end kõndimas tammi poole, millest voolab vesi üle (ülevoolamine toob mõttepilti tegevuse) ja ütlemas: “Mina kookan”. See kõik tundub küllaltki absurdne. Hästi! Mida absurdseni, seda lihtsam on pilti näoga seostada, nagu kohe selgitan, ja seda lihtsam on nimi ka meelde jätta ja mälus säilitada.

Kui oled kohanud paljusid uusi inimesi ja kasutanud minu süsteemi, leiad, et sul moodustuvad kindlad pildid või mõtted nimede jaoks, mida sageli kohtad. Näiteks kujutlen mina alati kooki nimede Cohen või Cohn puhul ning näen smirgelkäia Smith või Schmidt puhul. Jah, kasutan nende kahe nime puhul üht ning sedasama pilti. Tegeliku mälu abil tean nende vahelist erinevust. Saad seda endale tõestada vaid siis, kui oled ise proovinud. Siin on veel mõned teised “standardid”, mida kasutan:

Nimi Davis paneb mind alati mõtlema tennise “Davis Cupi” peale. Niisiis, kui kohtan üht hr. Davist, kujutlen alati suurt karikat. Kui nimi oleks Davison, kujutleksin suurt ka-

114

rikat ja selle kõrval tillukest, suure karika poega. Olen nõus, et see on tobe, aga täidab oma ülesande! Loomulikult võib nimi Davis sinu jaoks luua täiesti erineva mõttepildi. Kui see on nii, kasuta seda. Nimede puhul, mis lõppevad “itz” või “witzga” - võid kujutada itsitamist või vitsit. Näiteks, hr. Horowitzi puhul võiksid kujutleda, kuidas rõõmustad vitsit nähes.

Paljude nimede lõppsilp on “ly” või “ton”. “Ly’ga” lõppevate nimede puhul lisan alati oma seosesse lille. “Ton”-il on loomulikult tähendus. Võid kujutleda mõnd tooni või tonni sel puhul. On palju nimesid, mis lõppevad või algavad “berg”-iga. Nende puhul kasutan alati mäge. Ees- või järelliide “stein” paneb mind alati mõtlema kiviseinale. Sageli kohtan liidet “man”, nagu nimes Bergman. “Man” kõlab nagu maa ja see-pärast kujutlen alati peenra- või põllumaad. Kasuta lõpu “man” puhul iga kord sama pilti Lõpuks kujunevad sul kõikide nimede või nimelõppude kohta välja omad näidised. See teeb asja lihtsamaks ja säästab aega tutvumisel inimestega, kelle näo ja nime pead kohe meelde jätma.

Mõnikord aitab pilte või seoseid luua ka võõrkeelte oskus. Nimi Baum tähendab saksa keeles “puud”, Berg aga “mäge”. Kui tead seda, võid asendussõnu või -mõtteid luues neile tugineda. Alles hiljuti kohtusin hr. Zauberiga. Kui mainisin, et tal on omapärane nimi, ütles ta mulle, et saksa keeles tähendab Zauber “mustkunstnikku”. “Mustkunstnik” aitaski mul teda meelde jätta.

Mul on väga lähedane sõber, kelle perekonnanimi on Wil-liams. Tema hobi on piljardi mängimine ja ta teeb seda era-kordselt meisterlikult. Ükskõik, millal ma kohtun hr. Wil- liamsiga, on mulle saanud harjumuseks kujutleda kedagi, kes mängib piljardit. Tegelikult on see niisama efektiivne kui nime lahutamine sõnadeks “vill" ja “jamps". Vill ja jamps - Williams. Kui kohtasin esmakordselt hr. Willsonit, tuli mulle kohe meelde viski reklaam: “Willson, muud ei midagi.” Nüüd, kui näen hr. Willsonit, kujutlen selle nime meeldejätmiseks viski-pudelit.

115

Niisiis, nagu juba mainisin, tekivad sul lõpuks teatavad

harjumused ja sa kasutad teatud nimede puhul kindlaid seo-seid. Lihtsalt pea meeles, et pole nime, millele ei saaks anda mingit tähendust, või mida ei võiks ühendada sarnaste sõna-dega, mis aitaksid nime meelde tuletada, mil iganes vaja.

Kuigi parim viis harjutada on lihtsalt kohe süsteemi ka-sutama hakata, toon siin siiski ära mõned nimed, mis on täiesti abstraktsed, sest neil pole mitte mingit tähendust. Miks mitte proovida, kas oskad leida asendussõna, -fraasi või -mõtte iga järgneva nime jaoks.

Steinwurtzel Haikur

Praathein Gordon

Nahkur Priimäe

Moskant Casselwitz

Kolliste Toberluts

Platsinger Chorosmanski

Laituk Pukczyva

Kui sul tekib raskusi, selgitan sulle, kuidas mina oleksin neile asendusmõtted välja mõelnud.

Steinwurtzel - seinakapis olev vurtsupudel. Sein vurts - Steinwurtzel.

Praathein - kujutan ette prae söömist heinakuhja otsas. Nahkur - võid kujutleda nahast uuri. Nahk uur - Nahkur. Gordon - selle nime puhul kujutlen alati piirivalvekordonit. Moskant - tavaliselt näen moosekanti. Kui soovid seda nime

osadeks lahutada, siis näe moosi ja kanti. Moos kant - Moskant. Priimäe - võid kujutleda, et prii inimene jalutab mäel. Prii

mäe - Priimäe.

116

Kolliste - võid näha, et tee on täis kolle, kes on seal istet

võtnud. Koll iste - Kolliste. Casselwitz - võid näha, kuidas kassid hüppavad akendest

välja ja vitsid ammuvad laudas. Kassid vitsid - Casselwitz. Platsinger - kujutleksin suurt platsi, mis on täis ingverit.

Plats, ingver - Platsinger. Laituk - metsa alla on laiali pillutud kustunud tükke. Haikur - mõttepilt kuurist, mis on täis haisid. Hai, kuur -

Haikur. Toberluts - võid ette kujutada suures toobris olevaid lut-

sukalu või et sa püüad toobrisse lutse. Toober, luts - Toberluts. Chorosmanski (hääldatakse Horosmanski) - Manni, kes

koostab horoskoopi, või Manni, kes loeb suure huviga horos-koopi. Horoskoop, Mann - Chorosmanski.

Pukczyva - seda nime hääldatakse puktsõva. Näeksin, kuidas puuk sööb vaablast. Puuk sööb, vaablane - Pukczyva.

Palun väga! Kui mõtlesid välja mingid hoopis teised mõttepildid, siis ära selle pärast muretse. Tähtis on, et ükskõik kui imelikult nimi kõlab, kui pikk ta on või kui raske on teda hääldada — võid alati leida sellele vastava asendussõna või -mõtte. Kui asendussõna tuletab nime sulle meelde, siis kasu-tagi seda. Järgmises peatükis õpetan, kuidas seda teha.

43. Veel nimedest ja nägudest Ruth oli armas ja kena tüdruk, hellel oli palju austajaid. Tkma ema arvas, et Ruthil oleks aeg abielluda. Ruth luges raamatut nimede tähendustest ja ütles: “Ema, siin on öeldud, et Philip tähendab "hobuste armastajat” ja James tähendab “armastatut”. Ei tea, mida tähendab George?” “Ma loodan, mu kallis,” ütles ema, “et George tähendab äri!”

NÜÜD, KUI tead, kuidas anda mistahes nimele tähendus kasutades asendussõna või -mõtet, pead ka saama selgeks, kui-das seostada nimi näoga nii, et mäletaksid mõlemaid. Paljud mälusüsteemid õpetavad, et õpilane peab välja mõtlema mingi riimiva sõnapaari. Nagu näiteks: “Hr. Kokk on sokk” või “Hr. Kuld on muld“ või “Hr. Põldvere on laevakere”.

See on suurepärane, kuni kohtud hr. Nepomosimo või hr. Smolenskiga. Isegi kui suudaksid välja mõelda nende nimedega riimuvad sõnad, ei usu ma, et need aitaksid meelde jätta nime või nime näoga seostada. Ei, ma ei usu, et riimide süsteemist oleks eriti palju kasu. Ainus võimalus inimese nime meelde jätta on minu arvates seostada see tema näoga mingil absurdsel viisil. Selgitan lähemalt.

Kui kohtad uut inimest, vaata tema nägu ja püüa leida mingi silmatorkav joon. See võib olla mistahes: väikesed sil-mad, suured silmad, paksud huuled, kitsad huuled, kõrge laup, madal laup, jooned või kortsud laubal, pikk nina, lai nina, suured ninasõõrmed, väikesed ninasõõrmed, suured kõrvad,

118

väikesed kõrvad, peast eemalehoidvad kõrvad, naerulohud, tüükad, vuntsid, jooned näol, juukselahk, väljaulatuv lõug, väi-ke suu, suur suu, hambad, - ükskõik mis.

Pead valima selle, mis näib sulle kõige silmatorkavam. See ei pea olema kõige silmatorkavam näojoon, keegi teine valiks hoopis millegi muu. See ei ole tähtis. Asi, mis sulle silma jääb, on silmanähtav ja silmatorkav ka siis, kui seda inimest uuesti kohtad. Tähtis on, et samal ajal, kui otsid ühte silmatorkavat näojoont, pead pöörama tähelepanu kogu näole ja olema sellest huvitatud. Sa uurid nägu ja sisestad selle oma mällu.

Kui oled otsustanud, milline on see silmatorkav näojoon, oledki valmis nime sellega seostama. Näiteks, hr. Seljakol on väga kõrge laup. Võid “näha” miljoneid seljakotte tema laubalt maha kukkumas või seda, et tal on lauba asemel seljakott. Loomulikult mõistad, et pead siin kasutama samu seadus-pärasusi ja põhimõtteid, milliseid olen õpetanud selle raamatu eelmistes peatükkides. Kõige tähtsam on, et pead kindlasti mõttepilti vaimusilmas nägema. Vaata hr. Seljako nägu ja “näe”, kuidas need seljakotid kukuvad tema otsaesiselt. Muud polegi vaja! Kui hr. Rööbingul on suur nina, kujutleksin seda kui mmmpudelit, mille röövel pihta paneb.

Hr. Harjustel võivad olla väga paksud kulmud, niisiis näeksin neist juustest tehtud harjasid. Hari, juuks - Harjuste.

Või võtame inimese, kelle nimi on Priidu Vool ja kelle lõual märkate juba esimesel kohtumisel lohukest. Sel juhul ma näeksin mingeid asju sellest lohust välja voolamas ja mul ei olegi vaja rohkemat, et meelde jätta nimi Vool. Pea meeles, et nendes näidetes toon ära asendusmõtted ja silmatorkavad näojooned, mis on minu arvates parimad. Nimi “Vool” võiks sulle tähendada ka “voolimist” ja sa võinuksid selle seostada hr. Voolu mistahes näojoonega. Asendussõna ja silmatorkava näojoone valimine on individuaalne asi. Seda, mille sina välja valid, ongi tarvis kasutada.

119

Alguses võivad mõned mõelda, et nimele asendussõna

leidmine ja seejärel selle näoga seostamine võtab liiga palju aega. Nad arvavad, et on ebameeldiv, kui inimene saab aru, et teda uurivalt vaadatakse. Palun usu mind, see ei võta üldse aega. Kui oled minimaalseltki harjutanud, leiad nimele vastava asendussõna (kui see on vajalik) ja lood seose silmatorkava näojoonega kiiremini, kui kulub aega tere ütlemiseks. Nagu ka kõige muu puhul, on esimene pingutus kõige raskem. Loo-mulikult on kergem laiselda ja nimede unustamist jätkata, aga proovi minu süsteemi, ja sa nõustud peagi, et meelespidamine on täpselt niisama lihtne.

Parim viis nimesid ja nägusid meeles pidada on lihtsalt sellega algust teha. Et omandada mingi kindlustunne, proovi-gem siiski järgmist. Olen kindel, et enne selle raamatu lugemist oli enamik teist kindel, et ei suudaks meelde jätta ja mälus säilitada 15 inimese nime ja nägu, kui neid ühel ajal kohtaksite. Kui tegid läbi väikese testi 3-ndas peatükis, leidis see oletus arvatavasti kinnitust. Luba, et näitan sulle praegu 15 inimese pilti ja tõestan, et suudad seda minu süsteemide abil teha. Loomulikult ei ole see piltide puhul niisama lihtne, sest pildil näed inimest ühesainsas, tavaliselt aga kolmes di-mensioonis. Võib-olla on pisut raske leida pildil kujutatud näo silmatorkavaid jooni, kuid püüan sind igal üksikul juhul aidata.

Nr. 1 on hr. Puusepp. Nimega pole probleemi, sest tal on selge tähendus. Järgmine samm oleks hr. Puusepa näol ühe silmatorkava joone leidmine. Võid otsustada tema väga väikese suu kasuks. Kui vaatad lähemalt, näed paremal põsel midagi armitaolist. Vali üks neist kahest (see, mis on sinu jaoks kõige ilmsem) ja seosta Puusepaga. Võid näha, kuidas puusepp püüab väikest suud suurendada (kujutle mõttepildil ka puusepa tööriistu). Või pane puusepp põsel olevat armi parandama. Nüüd - ja see on kõige tähtsam - vaata hr. Puusepa pilti ja näe tõepoolest seda, näe loodud seost vähemalt sekundi murdosa jooksul vaimusilmas. Pead end sundima seda pilti

120

1. Hr. Puusepp 2. Hr. Bergman 3. Pr. Stendkih

4. Hr. Aavasalu 5. Hr. Rait 6. Pr. Sunnmare

7. Pr. Maeterlinck 8. Hr. Ämber 9. Pr. Smith

10. Hr. Kannen 11. Hr. D’Amico 12. Pr. Puidak

121

13. Hr. Piibar 14. Hr. Hõbemägi 15. Pr. Tolvaru

“nägema", et nime mitte unustada. Kas tegid seda? Kui tegid, mine edasi 2. pildi juurde.

Nr. 2 on hr. Bergman, kellest varem rääkisime. Pane tähele tema piklikke põselohukesi. Kas näed tugevaid iseloomulikke jooni nina juures? Nagu iga näo puhul, leidub ka siin mitu silmatorkavat joont, mida võiks kasutada. Ma kasutaksin põselohke ja näeksin, et nad on täis maasikaid.

Mistahes silmatorkavaid jooni soovid sa kasutada, kõik sobib. Aga vaata hr. Bergmanit ja näe vaimusilmas seda pilti, mille kasuks oled otsustanud.

Nr. 3 on pr. Stendkih. Valiksin tema “lakaga” soengu. Võiksid “näha” inimesi lakal nagu stendil seismas end ägedalt kratsimas, kuna neil ihu kiheleb. Stend, kih - Stendkih. Mui-dugi võiks kasutada ka muid seoseid, aga mulle meeldivad sellised, millesse saan lülitada mingisuguse tegevuse. Nüüd vaata pr. Stendkihi ja näe vaimusilmas pilti, mille kasuks oled otsustanud.

Nr. 4 on hr. Aavasalu. Sellele on lihtne asendusmõtet leida. Mina näeksin kedagi hr. Aavasalu väga laial ninal haava- salus puid tegemas. Haab, salu - Aavasalu. Näed, kui lihtne see on? Olen valinud hr. Aavasalu laia nina, sina võid mõelda, et sissevajunud lõug hakkab rohkem silma. Vali see, mis on sinu arvates kõige silmatorkavam.

Nr. 5 on hr. Rait. Näeksin, et tolle mehe vuntsid raiutakse

122

kirvega näo küljest. Tee seos nii vägivaldseks, kui võimalik. Vägivald ja tegevus teevad meeldetuletamise lihtsamaks. Raiutakse - Rait. Näe kindlasti pilti.

Nr. 6 on pr. Sunnmore (hääldatakse: Sünmööre). Mina jä-taksin pr. Sunnmore meelde nii, et näeksin Sünne nimelisi ööre sündimas proua juukselahu vahelt. Vöid mõelda, et ta punnis põsed, suur suu või tumedad silmad hakkavad rohkem silma. Kui see on nii, siis kasuta oma seoses neid. Aga vaata pr. Sunnmoret ja tõepoolest näe pilti sekundi murdosa jooksul.

Nr. 7 on pr. Maeterlinck (hääldatakse: Maaterlink). Esi-mesed asjad, mida märkasin teda vaadates, olid punnis silmad. Näeksin, kuidas maatargad koos linkidega tulevad pr.Maeterlincki silmist välja. (Too seosesse tegevus.) Maatark, link - Maeterlinck. Näe pilti tõepoolest!

Nr. 8 on hr. Ämber. Pööra tähelepanu väga suurele suule. Näeksin, kuidas viskan kogu oma prahi talle suhu, kuna see on prügiämber. Vaata kindlasti hr. Ämbrit ja näe pilti vaimu-silmas.

Nr. 9 on pr. Smith. See on tavaline nimi, aga ära looda, et see jääb sulle meelde, kui sa ei loo seost. Nimesid Smith, Jones ja Cohen unustatakse niisama tihti kui pikki nimesid, ja seda raskem on vabandusi leida. Pr. Smithil on väga paksud huuled, justkui oleksid nad paistes. Näeksin kedagi smirgel- käia abil pr. Smithi huuli õhemaks käiamas. Aga sina tahaksid võib-olla lähtuda pr. Smithi pikkadest kulmudest, see on sinu voli. Mis omab tähtsust, on see, et vaatad pr. Smithi ja näed pilti või seost.

Nr. 10 on hr. Kannen. Vali üks silmatorkav joon. Võibolla märkad, et kõrv hoiab peast eemale, et silmanurgas on kortsud või et suu on lai ja huuled kitsad. Võid näha, et kang kangutab silmatorkava joone näo küljest lahti või et kang väljub sellest näojoonest. Vali seos, mis sulle meeldib, ja näe seda vaimusilmas.

Nr. 11 on hr. D’Amico. Sulle ei või märkamata jääda suur

123

pahmakas lokkis juukseid. Näe juukseid kui tammi ja et sellest voolab vesi üle samal ajal, kui sa karjud “uih” ja “aih”. Või jooksed tammi poole, hüüdes “mina kookan”. Vaata hr. D’Amicot ja näe pilti.

Nr. 12 on pr. Puidak. Näeksin puid kasvamas tugevatest, selgetest joontest põskede alaosas. Kui tahad olla kindel kogu nimes, näe, et puud haakuvad põskedesse. Puu haakub - Pui-dak. Näe kindlasti pilti.

Nr. 13 on hr. Piibar. Esimene asi, mis mulle silma torkab, on lõhe hr. Piibari lõuaotsal. Näeksin suurt hulka musta pipart lõhest välja voolamas. Muuseas, pipart on nii palju, et see pa-neb mu aevastama. “Piprast” piisaks, et tunneksin ära hr. Pii-bari. Kui tahad olla kindel, kuule end aevastamas nii: “fffft”. Tobe? Jah, aga see tuleb sulle hiljem meelde, ja siis tead, et nimi oli Piibar, mitte Pipar. Näe pilti.

Nr. 14 on hr. Hõbemägi. Näe tema esiletükkiva lõua asemel suurt hõbedast jäämäge. Näe seda tõepoolest säramas, nii et saad aru, et see on hõbedast. Kui tahad kasutada naeru- lohke hr. Hõbemäe suunurkades, sobib ka see. Näe hõbedast jäämäge iga külje pealt. Mistahes näojoont kasutad, näe pilti tõepoolest.

Nr. 15 on pr. Tol varu. Näeksin miljoneid (liialdus) tõlvu kukkumas pr. Tolvaru suurest suust. Vaata kindlasti pr. Tõlv- aru ja näe pilti või seost tõepoolest vaimusilmas.

Olen meelega kasutanud väga erinevaid nimesid, et tões-tada, et nime tüübil ei ole mingit tähtsust. Võib-olla tahad kõik näod veel kord kiiresti üle vaadata, et olla kindel seoste tugevuses. Lehekülgedel 124-125 on needsamad näod erinevas järjestuses ning ilma nimedeta. Proovi täita viisteist tühja kohta piltide all. Kui oled seda teinud, kontrolli tulemust, ja sa imestad, kuidas su nimede- ja näomälu on arenenud!

Kui sul oli mingeidki raskusi mõne nime meeldetuleta-misega, olid põhjuseks ebapiisavalt elavad seosed, sa ei näinud seoseid tegelikult vaimusilmas. Kui sa ei teadnud mõnda nime,

124

siis lihtsalt vaata uuesti seda nägu, tugevda seost ja proovi uuesti. Kindlasti jäävad kõik meelde teisel katsel. Kui oled endas kindel, miks mitte proovida kolmanda peatüki testi ja võrrelda omaaegset tulemust praegusega. Homme või ülehom-me vaata nägusid, mis on kujutatud käesolevas ja kolmandas peatükis, ja sa näed, et mäletad ikka veel kõiki nimesid!

Pea meeles, et kui suudad meelde jätta piltidel olevate isikute nimesid, on reaalsete, elus kohatavate inimeste nimede meeldejätmine veelgi lihtsam. Peale selle, et leiad silmatorkava näojoone palju lihtsamalt, on veel mitmeid teisi asju, millele võib tähelepanu pöörata: rääkimismaneer, kõnedefektid, ise-loom, kõnnak, käitumismaneer jne.

Kui oled juhuslikult mingil kokkutulekul ja tahad de-monstreerida kõikide kohalviibijate nimede meeldejätmist, võid seda nüüd teha, kasutades äsjaõpitud süsteeme. Arvatavasti leiad, et on kasulik nimesid aeg-ajalt korrata. Iga kord, kui vaatad inimest, peaks tema nimi sulle pähe tulema. Nimi, mis sellisel moel meenub, täidab kordamise ülesannet ja aitab

125

nimel kindlamalt mällu sööbida. Kui märkaksid kedagi, kellega oled kohtunud, aga kelle nimi sulle ei meenu, siis küsi uuesti või palu kellelgi see sulle meelde tuletada. Seejärel tugevda esialgset seost. Proovi! Hämmastad iseennast ja oma sõpru.

Veel mõned praktilised soovitused. Nimede meeldejätmisel on abi ka nende üleskirjutamisest, eriti mis puudutab kor-damist. Nagu ütlesin juba eespool, on üleskirjutamine koos

126

seoste süsteemiga väga tulus. Kui oled inimestega kohtudes kasutanud siin õpitud süsteeme, siis võiksid päeva lõpul mõelda igaühele neist ja nimed üles märkida, kui need on meelde jäänud. Järgmisel päeval vaata nimekiri üle. Nimi tuletab sulle meelde näo. Lihtsalt kujuta teda korraks ette ja näe valitud seost näo ja nime vahel. Ongi kõik. Tee sama veel mõne päeva pärast, siis jälle, siis nädala pärast ja nii edasi, kuni näod ja nimed on kustutamatult mällu sööbinud.

Loomulikult ei ole see kõik obligatoorne. Kui näiteks tead, et kohtad oma uusi tuttavaid edaspidi korduvalt uuesti, siis ei ole nimede üleskirjutamine vajalik; sel juhul täidavad kordamise ülesannet juba uued kokkusaamised ise koos nimede meeldetuletamisega. Talita nõnda, nagu on kõige parem sinu jaoks või teatava olukorra puhul. Lihtsalt otsusta jagu saada sellest, mis algul takistab sul minu süsteeme tegelikult kasutamast, ja nad hakkavad sinu jaoks usinasti tööle.

44. Tasub meeles pidada fakte inimeste kohta

Kõik inimesed imestavad üksmeelselt, kuidas miljonite nägude seas ei leidu ühtegi samasugust.

—Sir Thomas Browns

JAH, õnneks pole isegi kahte nägu, mis oleksid täpselt samased. Kui kõik näod oleksid ühesugused, ei suudaks me meelde jätta nägusid ega nimesid, kasutaksime me siis mälu- süsteeme või mitte. Mind on mitu korda õhutatud kaksikute nimesid meelde jätma. Siiani olen nende nägudel alati märga-nud mingit erinevust, olgugi siis minimaalset. Selle erinevu-sega ühendangi nimed. Niisiis, nagu ütlevad prantslased: “Vive la difference!”

Kui oled uurinud eelmisi peatükke nimede ja nägude meeldejätmise kohta ja kui oled katsetanud minu meetodeid, peaksid praeguseks hetkeks olema kõvasti edasi jõudnud. Kuigi enamikul juhtudel tahame meelde jätta perekonnanimesid, võivad mõned teist olla huvitatud ka eesnimest. Ka seda võib teha teadlike seoste abiga. Võid kasutada asendussõna eesnime jaoks ja sisestada selle oma esialgsesse mõttepilti või kujutleda oma head tuttavat, kellel on seesama eesnimi, ühendatult inimesega, keda soovid meelde jätta.

Eesnimede jaoks on lihtne leida asendussõnu; Harry võiks olla “sari”, Karl “kell”, Williami puhul kujutlen alati meest vibu ja noolega nagu Wilhelm Teil. “Rikas” tähendab

128

minu jaoks alati Richardit. Anne võiks olla “and”; Marie “mari”; Loori puhul võiksid näha valget loori.

Kui kasutad asendussõnade võtet eesnimede meeldejät-miseks, on sul varsti iga inimese jaoks, kellega tutvud, kohe mõni asendussõna käepärast.

Niisama hästi võiksid uue tuttavaga seostada oma sama-nimelise sõbra. Kui kohtad Jaan Kartaud, võid kasutada asen-dussõna “kart”, mille seostad silmatorkava näojoonega. Seejärel lisa oma sõber Jaan mingil moel pildile (absurdselt), ja sulle jääb meelde, et Kartau eesnimi on Jaan.

Jällegi ei ütle mina sulle, millist ideed kasutada: võid kasutada ühte või mõlemat, olenevalt olukorrast. See jääb täielikult sinu otsustada. Kui leiad, et suudad eesnimesid meelde jätta ühe süsteemi abil paremini kui teise toel, siis kasuta tingimata seda, mis sulle rohkem sobib.

Kui sul on esialgu raskusi eesnimede meeldejätmisega, ära lase end heidutada; lihtsalt kasuta perekonnanime. Tee seda mõnda aega, ja varsti suudad eesnimesid niisama hästi meeles pidada kui perekonnanimesid ja vastupidi. Sa ei solva kedagi, kui mäletad ainult ees- või perekonnanime. Benjamin Disraelil oli väljapääs ka selleks puhuks, kui ta unustas mõlemad nimed. Ta on öelnud: “Kui kohtan inimest, kelle nime ei suuda meenutada, võtan kaks minutit aega, aga kui olukord on lootusetu, ütlen alati: “Ja kuidas on teil lood selle vana probleemiga?”” Kuna kõigil on mingeid probleeme olnud, oli arvatavasti igaüks, kellega Disraeli seda võtet kasutas, mee-litatud, sest jäi mulje, et ta mäletab neid inimesi üpris hästi. Ometi pole vaja riukaid. Kasuta minu süsteeme, ja sa mäletad nimesid ja nägusid.

Arvan, et eesnimede meelespidamisest veelgi tähtsam on meeles pidada fakte inimeste kohta, keda kohtad. See kehtib äri- ja seltskonnaelus. See tuleb kasuks eriti ärialal, sest tihti on kasulik meeles pidada, milliseid kaupu oled kliendile müü-nud. Kui aga oled arst, siis peaksid meeles pidama patsientide

129

haigused, ja nii edasi. On ka väga meeldiv üle hulga aja kohata kedagi, keda pole juba tükk aega näinud, ja kuulda küsimusi sinu jaoks tähtsate asjade kohta, mis ei peaks küsijat tegelikult huvitama. See teeb sind meeldivaks (inimestele meeldib alati, kui huvitud nende käekäigust), aga peale selle võib osutuda kasulikuks ka äris.

Meetod on sama, mis eesnimede meeldejätmisel. Lihtsalt lisa see fakt oma algsesse seosesse, kui jätad meelde nime ja näo. Kui kohtaksin hr. Kellerit, kellele tahaksin muljet aval-dada, ja teaksin, et ta on kirglik filatelist, siis võiksin seostada asendussõna “kell” mingi silmatorkava näoj õõnega ning see-järel seostada margid kellaga.

Mõned võivad arvata, et see ajab segadusse ning paneb mõtlema, et mehe nimi on Kelmark. Kuid ka siin ütleb tegelik mälu sulle erinevuse. Tead, et nimi on Keller (et kontrollida, võid algses seoses proovida näit. kell - maa) ja võid teda mee-litada huvitumisega tema margikollektsioonist.

Oma esinemiste ajal kohtan sageli arste, kohtunikke, linnapäid ja mitmeid teisi, keda ei sobi kõnetada lihtsalt sõnaga “härra”. Kuigi mäletan nende nimesid, võivad nad solvuda, kui nende tiitlit ei kasutata või see unustatakse. Kasutan sama võtet. Lisan oma esialgsesse seosesse millegi, mis tuletab mulle tiitlit meelde. See võib olla ükskõik mis. Parim esimene asi, mis tiitlit kuuldes pähe tuleb. Kujutlen alati stetoskoopi, et meelde tuletada “doktorit”, sest see on esimene asi, mis mulle arstiga seoses meelde tuleb. Loomulikult kõlbaks ka skalpell, süstal, operatsioonilaud või muu sarnane.

Kui kohtan kohtunikku, lisan mõttepilti alati kohtuniku- haamri. Sellest piisab, et mul tuleks meelde seda inimest koh-tunikuks nimetada. Võib-olla soovid ette kujutada kohtuniku ametirüüd; see on täpselt niisama hea. Mäletan, et aastaid tagasi nägin pilti New Yorgi linnapeast Jimmy Walkerist, kes kandis silindrit. Mingil põhjusel jäi see pilt mulle igaveseks meelde. Kui mind nüüd mingil koosviibimisel tutvustatakse mõne linnapeaga, lisan oma seosesse kindlasti silindri.

130

Olen küllalt palju esinenud sõjaväelaste ees ja pidanud juba

varem ette valmistama asendussõnu, mis aitaksid meeles pidada, kas inimene on seersant, kapral, leitnant, kapten, ma-jor või kolonel. Kohtumisel lisan asendussõna nime ja näo seo-sesse ning kõnetan iga meest õigesti.

Niisiis võid seosesse lisada mistahes sõna, mis tuletaks sulle meelde selle inimese nime ja veel midagi olulist tema kohta. Olen ikka ja jälle korranud: selleks, et panna võtted enda kasuks tööle, pead neid kasutama korduvalt. Teen seda, sest pean kordamist väga tähtsaks. Kui võtad hoiaku, et mitte miski ei saa parandada su viletsat mälu, siis ei aitagi sind miski, sest sa ei lase seda juhtuda. Suhtu asjasse positiivselt! Proovi neid võtteid, ja oled meeldivalt üllatunud. Kui oled seda raamatut siiani lugenud ning proovinud kõiki võtteid ja süsteeme, siis usun, et oled selles juba veendunud.

Olen ka öelnud, et kõik need võtted ja meetodid on vaid abiks tegelikule mälule. Kui sa ei suutnud juba alguses meelde jätta, ei hakkagi sa seda suutma, ükskõik mitut süsteemi ka-sutaksid. Sa ei suudaks isegi süsteeme meeles pidada. Asi on selles, et me oleme liiga laisad pingutamiseks. Selles raamatus leiduvad süsteemid teevad pingutamise sinu jaoks lihtsamaks. Et luua seoseid, pead pöörama tähelepanu sellele asjale, mida tahad meelde jätta, ülejäänu pole enam raske.

Mul kuluks liiga palju aega ja ruumi, et teile rääkida, kui palju on treenitud mälu mind aidanud, ja seda sugugi mitte ainult avalikel esinemistel. Loomulikult lähevad inimesed mõnikord liiale. Kohtan ja jätan meelde iga nädal umbes üks kuni neli tuhat inimest, vahel rohkemgi. Oleks rumalus püüda kõik need näod ja nimed mälus säilitada. Aga ma ei või olla kunagi kindel, et mind ei peatata tänaval või kinos, kui sõidan autoga, või mõnes väikelinnas, kus olen esinenud kaks-kolm aastat tagasi - ja et keegi ei nõua: “Mis mu nimi on?”

Need inimesed ootavad, et mäletaksin neid, kuigi kohtusime seltskonnas, kus oli 300 või 400 inimest, kellega samal ajal tutvusin. Kõige hämmastavam on see, et 20 − 30 juhul

131

sajast tulevad algsed seosed, mis on loodud võib-olla aastaid tagasi, mulle pähe, kui olen hetke mõelnud. Siis tean selle inimese nime. Sinu puhul pole see mingi probleem, sest olen kindel, et vähesed teist peavad meelde jätma kolm- või nelisada tuhat inimest aastas.

Arvan, et see raamat poleks kunagi ilmunud, kui mul poleks meeles olnud ühe inimese nimi. Olin rääkinud kirjastaja hr. Felliga sellest raamatust meie esimesel kohtumisel. Ta ütles, et mõtleb selle üle, ja oligi kõik. Umbes viis kuud hiljem, kui olin kohtunud mitme tuhande inimesega, esinesin juhuslikult meeste seltskonnale ühel heategeval hommikueinel. Uks härra tuli mu juurde ja küsis, kas mäletan teda. Kui olin hetke mõelnud, taipasin, et see on hr. Fell, kes oli juhuslikult kuul-nud minu esinemisest ja tulnud mind proovile panema. Ütlesin talle ta nime. Mõne nädala pärast tunnistas ta, et kui ma poleks teda mäletanud, poleks ta olnud pooltki nii entusiastlik selle raamatu suhtes kui praegu. Näed, loomulikult tahtis ta olla kindel, et mu süsteemid tõesti funktsioneerivad.

See on vaid üks juhus, kui inimese nime mäletamine on mulle tähtis olnud. Oige inimese nime mäletamine õigel ajal võib sulle kunagi tulevikus palju tähendada. See võib olla va-hendiks parema töökoha, suurema võimaluse või palju parema müügilepingu saamiseks. Niisiis, proovi neid süsteeme, kasuta neid, ja usun, et su pingutused tasuvad end hästi ära.

45. Tasub meeles pidada telefoninumbreid

Väike tüdruk püüdis telefoniteadete büroost teada saada vajalikku telefoninumbrit. OPERAATOR: Võid selle numbri leida oma telefoniraamatust. VAIKE TÜDRUK: Oi, ma ei saa: ma seisan selle peal!

KUIGI enamik teist ei pea seisma telefoniraamatul, et

telefonitsi rääkida, peate seda üpris tihti kasutama, et teada saada ununenud telefoninumbreid. Kindlasti arvavad paljud, et telefoninumbreid pole mõtet meelde jätta, sest telefoniraamat ongi just selleks loodud, aga ometi ei ole sellest alati abi. Arvan, et nimede ja nägude unustamise kõrval kurdetakse kõige sagedamini nii: “Ma lihtsalt ei suuda telefoninumbreid meeles pidada!” Nagu ühes eelmises peatükis mainisin, on treenimata mälud enamasti ühekülgsed. Need, kes tavaliselt mäletavad telefoninumbreid, ei suuda meeles pidada nimesid ja vastupidi. Loomulikult olen seisukohal, et peaksite suutma ühesuguse eduga mõlemat ja muudki veel.

Minu hea sõber Richard Himber, kuulus muusik-must- kunstnik, mõistis, et enamik inimestest ei suuda telefoni-numbreid meelde jätta, ja püüdis midagi ette võtta. Ta tegi enda telefoninumbri meeldejätmise kõikide jaoks väga lihtsaks: lihtsalt palus neil valida oma nime - R. Himber. Tal õnnestus kuidagi saada uus telefoninumber, mis algab tähtedega RH. Ülejäänud numbrid on 46237, mida te saate tähti i-m-b-

133

e-r valides. Ärge nüüd kõik hakake numbrit valides seda kont-rollima - uskuge mind, see on tõsi!

See lahendas loomulikult probleemi, kui oli vaja meelde jätta Himberi telefoninumbrit (kui neil ta nimi üldse meeles oli), aga kahjuks ei saa meil kõigil olla selliseid telefoninumbreid. Ei, pead lihtsalt õppima telefoninumbreid meelde jätma.

New Yorgi ja teiste suurlinnade telefoninumbrid koosnevad keskjaama tähtede ja numbrite kombinatsioonist ning neljast liininumbrist. Näiteks, Kolumbus 5-6695. Luues kahe või kolme sõna või eseme vahel absurdse seose, võid meelde jätta mistahes telefoninumbri, ja lisades seosele veel ühe mõtte, tead ka seda, kelle numbriga on tegemist.

Enamikul tänapäeval kasutatavatel telefonidel on numb- rikettad. Niisiis pead meelde jätma keskjaama nime kaks esi-mest tähte, sest need on vaja valida. Pead kõigepealt õppima, kuidas moodustada sõna, mis aitab sul otsekohe meelde tule-tada nii keskjaama nime kaks esimest tähte kui ka keskjaama numbri. Seda sõna peab loomulikult olema lihtne ette kuju tada. Number KO 5-6695 olgu näidiseks. Kuidas leida sõna, mis esindaks kombinatsiooni KO 5? Väga lihtne! Sõna peab algama tähtedega “ko” ja järgmine konsonant peaks esindama keskjaama numbrit vastavalt meie foneetilisele tähestikule. Antud juhul oleks see loomulikult “L” (5).

Mistahes sõnast, mida on võimalik kujutleda, piisab. Pole tähtis, mis häälik järgneb “l”-ile, sest seda enam ei arvestata. Ainsad asjad, mis omavad tähtsust sinu valitud sõnas, on kaks esimest tähte ja neile järgnev konsonant. Näiteks, sõna “kolm” esindab KO 5-t, “m”-i sõna lõpus ei arvestata. Sõnad “kollane”, “kool”, “koll”, “koli” või “kolin” sobiksid samuti sellesse süstee-mi. Kui leiad sõna, mida saab kujutleda ja milles pole peale selle konsonandi, mis esindab keskjaama numbrit, teisi kaas-häälikuid, siis kasuta seda. Sõna “kola” on üks sobiv näide.

Pea meeles, et sa ei pea kasutama sõna, milles on ainult kaks esimest tähte ja keskjaama numbrile vastav täht. Tava-

134

liselt, kuigi mitte alati, on esimene pähetulev sõna see, mida kasutama peabki. Kui number, mida soovid meelde jätta, algab RAnnavaade 2, võiksid kasutada sõna “RAnd” (RA 2). Siin on veel mõned näited, et sa põhimõttest kindlalt aru saaksid: REgent 2 - rent - Rein ESplanade 7 - eskiis - eskalaator GRamercy 8 - gravüür - graaf DElaware 9 - depoo – deputaat GOrdon 5 - koll - kool CLover 3 - klomp - klimp

Andsin iga keskjaama kombinatsiooni jaoks ainult kaks

sõna, aga on palju teisigi sobivaid. Kas näed, kui lihtne see on? Pole mingit takistust, et

otsekohe leida sõna, esindamaks mistahes keskjaama kombi-natsiooni. Lubatagu tuletan meelde, et sõna, mille valid, peab ainult sinu jaoks midagi tähendama. Kui annaksin kümnele inimesele mingi keskjaama kombinatsiooni, kasutaks igaüks meeldejätmisel arvatavasti erinevat sõna. Kuigi nimisõnad on tavaliselt parimad, ei tähenda see, et pead alati kasutama just neid. Keegi teist võib leida, et mingi talle tuttav võõrsõna on mõne kombinatsiooni jaoks just see õige. Kui see on nii, kasuta seda, see ei oma mingit tähtsust. Tähtis on, et kombinatsioon tuleks sulle meelde. Võiksin ära tuua New Yorgi keskjaamade nimekirja ja samuti anda igaühe jaoks vastavad sõnad. Võiksin seda teha, aga ei tee. Ma ei usu, et sellest oleks kasu. Palju parem oleks, kui mõtleksid ise sõna välja niipea, kui see on vajalik, selle asemel, et pikka nimekirja pähe õppida.

Kuigi kordan end, pean veel kord ütlema, et ei saa sind aidata mõttepildi loomisel. Mingi sõna võib sinu jaoks luua hoopis teistsuguse mõttepildi kui minu jaoks. Tegelikult ei kasuta ma vahel isegi sõna, vaid mõtet. Viitasin sellele meelega ühes eelnevas näites. REgent 2 puhul andsin Reinu kui

135

sõna, mis teeb meeldejätmise lihtsamaks. “Rein” on minu jaoks kindel pilt, sest see oli mu lapsepõlvesõbra nimi. Räägin seda kõike, et näidata: kui sa isegi ei suuda välja mõelda mingile kombinatsioonile vastavat sõna, võid siiski leida midagi, kas või mõttetu fraasi või sõna, mis seda hiljem meelde tuletaks. Sama kehtib mitte ainult telefoninumbrite, vaid kõige muu kohta, mille jaoks on vaja seose loomiseks välja mõelda mingi sõna.

Hea küll, nüüd jätkame ülejäänud numbriga. Kui saad aru keskjaama nime ja numbri kombinatsioonile vastava sõna moodustamise ideest, on muu lihtne. Sa ei pea muretsema roh-kem kui nelja liininumbri pärast. Hästi, mistahes neljakohalist arvu võib jaotada kaheks tugisõnaks. Kui vaid seostad need kaks sõna, mäletad neljakohalist arvu. Numbri 4298 puhul seostaksid Reinu (42) peavööga (98), 6317 puhul - jume (63) tiigiga (17), 1935 puhul tuubi (19) muuliga (35) jne. Nüüd on sul kõik vajalik telefoninumbri meeldejätmiseks. Pead need vaid omavahel siduma. Kasutame näitena numbrit KO 5-6695. Et seda meelde jätta, seosta lihtsalt kola (KO 5) jooja (66) ja palliga (95)! Numbri AL 1-8734 puhul võiksid seostada altari vaigu (87) ja muruga (34) ja AK 2-4626 puhul akna roju (46) ja njäuga (26).

Enne kui asuda selgitama, kuidas jätta meelde, kelle oma on teatav telefoninumber, pean märkima, et siin on tegemist siiski ühe tõrvatilgaga meepotis. Kui looksid vaimusilmas absurdse pildi näiteks starterist, roobist (49) ja tuumast (13), teaksid, et keskjaamanumber on ST 4 (starterj ja liininumber 4913. Aga kas mäletaksid, oli see 4913 või 1349? Seal peitubki probleem! Arvatavasti läheks juba nädalapäevad pärast telefoninumbri meeldejätmist lootusetult segi, milline tugisõna oli esimene ja milline viimane. Kui oled numbrit juba kord või rohkem kasutanud, tead juba numbripaaride järjekorda. Nagu varemgi korduvalt öeldud, on süsteemid suurepärased abivahendid tegelikule mälule. Kui sa süsteeme ei kasuta, ei teaks sa arvatavasti mitte ainsatki numbrit telefoninumbris.

136

Siiski, numbrite jaoks, mida sul ei lähe kohe tarvis, on

mitmeid meetodeid, mis hoiavad säärase segaduse ära. Mõned neist head, mõned mitte nii väga head. Toon praegu ära kolm või neli võtet, millest võid valida ühe või kaks, mis sinu arvates on parimad.

Esimese võtte puhul ühendad sõnad järjekorras, loomata ühte terviklikku absurdset pilti. Näiteks, ST 4-4913 puhul võiksid luua ühe pildi sellest, kuidas starter lassotab roopi (49) ja tuuma (13). Kui kasutaksid ühendamist, seostaksid starteri roobiga ja siis roobi tuumaga. Kuna ühendamissüsteemi abil jätad asju meelde järjekorras, teaksid, et oled numbri meelde jätnud õiges järjestuses.

Teine võte, mida küllalt sageli kasutan, on järgmine: loo lihtsalt üks absurdne pilt, aga koosta see loogilises järjekorras. Luba, et seletan. Tegelikult tegin nii juba eespool toodud näites. Pilt starterist, mis püüab lassoga tuuma, on küllalt absurdne, aga on heaks näiteks loogilisest järjekorrast ebaloogilisel pildil. Kui oled seose sel moel kokku saanud, ei saa sa mõelda, et tuum on esimene või roop teine: sõnu (mis muudetakse muidugi tagasi numbriteks, kui tahad telefoninumbrit valida) kujutatakse kohe alguses ette õiges järjekorras. Toon sulle selle kohta veel teise näite, et asi oleks selgem. Telefoninumbri DE 5-3196 puhul piisab sõnadest “delta”, “matt” ja “paju”, et su mälu aidata. Kui kujutled, et pillud matte üle pajupõõsaste, on sul loogiline ebaloogiline seos olemas. Sõna “matt” tuleb kindlasti enne sõna “paju”, ja niiviisi tead, et number on 3196 ja mitte 9631.

Mina kasutan kõige sagedamini ülaltoodud võtet ja sellest pisut harvemini järgmist: püüan alati leida sõna, mis hõlmaks rohkem kui kaks numbrit neljakohalisest liininumbrist. Näiteks, ST 4-4913 puhul kujutleksin, kuidas starterist voolab vesi maha. Starter - ribid - maha. Ja on ka numbreid, mille puhul võid leida sõna, mis hõlmab kõiki nelja liininumbrit.

Usun, et enamik teist tahab kasutada üht või mitut nendest meetoditest. Et pakkuda sulle laiemat valikut, toon siiski

137

veel ühe või kaks võtet numbrite segiajamise vältimiseks. Võid alati oma tugisõna kasutada kahe esimese numbri jaoks ja kahe teise jaoks mistahes sõna, mis ei ole “konks”, aga sobib foneetiliselt. Näiteks pead meelde jätma liininumbri 6491 - kasuta 64 jaoks “juurt” kuid ära kasuta seoses 91-ga “paati”, vaid mistahes teist sõna, nagu “peet” või “pood”. Mõne aja möö-dudes, kui tahad seda numbrit meelde tuletada, tead, et esi-mene on 64, sest tugisõna on “juur”. “Peet” või “pood” ei ole tugisõnad, seega on 91 arvu viimane osa. Numbri puhul In 1-4084 võid seostada India - roos — veerg. Veerg ei ole tugisõna, seega peab 84 olema teine numbripaar.

Mõtlesin viimase meetodi välja hiljuti ja leian, et see täidab oma ülesannet hästi. Ta välistab täielikult igasuguse võimaluse numbreid segi ajada. Loomulikult on ka teisi võimalusi, nagu ühe eseme kujutamine teisest palju suuremana ja nii edasi, aga mul pole neisse kuigi palju usku.

Olen kulutanud nii palju ruumi nende võtete selgitamisele, sest needsamad põhimõtted kehtivad ka hindade, aadresside, ajakavade, artiklinumbrite ja kõikide teiste asjade kohta, mis eeldavad neljakohaliste arvude meeldejätmist. Mis puutub telefoninumbritesse, siis kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et valid esimesel korral vale numbri, kuid tabad teisel korral märki.

Muuseas, kui esimene number kahest on 0, mõtle lihtsalt välja sellele arvule vastav sõna. 05 puhul kasuta “siil”, “sell” või “saal”, 07 puhul - “sikk”, “sokk” või “sakk”, jne. Kui kaks nulli järgnevad teineteisele, võid kasutada “siis” “suus" või “soos”.

Hästi, nüüd peaksid teadma, kuidas mistahes telefoni-numbrit meelde jätta. Et teada, kelle telefoninumbriga on te-gemist, on seosesse vaja lisada vaid üks sõna. Kui see on sellise inimese telefoninumber, kellega sa ajad mingeid asju (rätsep, lihunik, toidupoodnik, arst või keegi, keda on võimalik kujut-leda), lisa lihtsalt oma seosesse see inimene. Näiteks rätsepa number on FA 4-8862. Lihtsalt loo seos rätsep-farm-viive-joon.

138

Kui järgid minu soovitust mitte kasutada tugisõna kahe vii-mase numbri jaoks, võid “joone” asemel kasutada “janu”. Võib kujutleda, kuidas rätsep kustutab oma farmis janu ja läheb seejärel Viivele külla. Kui sulle meeldib ühendamine, siis liht-salt ühenda neli asja omavahel.

Kuna rätsepat, arsti, hambaarsti jt. võib ette kujutada, pole vaja teha muud, kui see pilt oma seosele lisada. Kui soovid telefoninumbritega koos meelde jätta nimesid, pead kasutama asendussõnade süsteemi, millest võisid lugeda 16. peatükis. Hr. Hayesi telefoninumber on OR 7-6573 - võid ette kujutada heinapalli (Hayeq/Heinad), kes mängib organumi (orelit) (Or7) juulikuus (65) ja kammib (73) samal ajal oma juukseid. Kui kasutad ühendamist, siis ühenda hein organumiga, organum juuliga, juuli kammiga. Kui sulle meeldis minu viimane soovi-tus selle kohta, kuidas hoiduda liininumbrite segiajamisest, muuda kamm komaks.

Oletame, et tahtsid meelde jätta hr. Hõbemäe telefoni-numbri, mis on KO 1-9950. Võiksid “näha” mõttepilti säravast hõbedasest jäämäest, mis istub kohtunikuna (KO 1) kohtusaalis ja suitsetab hiiglasuurt piipu, mida katab laas. See on loogiline ebaloogiline järjekord ühel absurdsel pildil. Kasutan sama numbrit, et näidata, kuidas saad sellega hakkama, kasutades ühte meetoditest, mis aitavad liininumbreid õiges järjekorras meeles pidada.

Uhendamismeetod: seosta jäämägi kohtunikuga (jäämägi taob kohtunikku haamriga), siis kohtunik piibuga (“näe” hiig-lasuurt piipu, mis on kohtunik) ja siis piip laanega (kujuta ette, et suitsetad laanes piipu).

Kui soovid selle telefoninumbri puhul oma seoses kasutada vähem esemeid, võid kujutleda jäämäge kohtunikuna, kellel on palju papplahaseid (9950).

Et kasutada viimast meetodit, vaheta “laas” mistahes teise sõna vastu, mis võiks tähendada numbrit 50 (lasso jt).

Olen esitanud erinevaid näiteid, kuidas meelde jätta te-

139

lefoninumbreid mitmesuguste meetodite abil, sest arvan, et pead ise otsustama, milline meetod on sinu jaoks lihtsaim. Nagu ka kõige muu puhul selles raamatus, võin sulle tuua vaid teoreetilisi näiteid, ülejäänu peaks tegema fantaasia ja ainult sina ise oled otsustaja, milline meetod on sinu jaoks parim.

Kahtlen, kas pead kunagi üldse vajalikuks meelde jätta numbrit, mida ei kavatse eriti kaua kasutada. Kui tahad meel-de jätta, tähendab see, et kavatsed ka kasutada. Ja nagu varem mainitud, tuletab seos numbri paaril esimesel valimisel meelde, seejärel aga võid oma algse seose unustada või lõpetada selle meeldetuletamise, sest telefoninumber on arvatavasti igaveseks sinu mällu sööbinud.

Nagu tavaliselt, võtab seletamine palju rohkem aega kui praktiline tegemine. Telefoninumbri meeldejätmine pole roh-kem kui mõne hetke küsimus. Kui sa just ei pruugi seda mä- lutrikina, mis nõuab tempot, siis on sul tavaliselt piisavalt aega õigete sõnade leidmiseks ja seoste loomiseks. See, et sõnade leidmiseks ja seoste loomiseks pead mõtlema numbri peale, aitab juba iseenesest numbrit mällu sisestada. Kui ma ei saavuta selle raamatuga muud kui seda, et sa hakkad mõtlema või kontsentreerud sellele, mida soovid meelde jätta, isegi siis olen üpris palju saavutanud, sest oled niiviisi kindlasti oma mälu parandanud.

Võid testida oma mälu kohe praegu, korrates 3. peatüki 6. testi ja võrreldes seejärel tulemusi. Veendud sedamaid, kuivõrd on vahepeal edenenud su võime telefoninumbreid meelde jätta.

46. Mälu tähtsus Ärimehele, kes rändas Ameerika Ühendriikide Kesk-Lää- ne osariikides, jutustati ühest läheduses elavast indiaanlasest, kellel olevat fantastiline mälu. Ärimees aga oli just lõpetanud mälutreenimise kursuse ning uhke oma värskete saavutuste üle. Niisiis otsustas ta indiaanlast külastada, et kindlaks teha, kelle mälu on parem. 7b tutvustas end ja pani seejärel indiaanlase proovile. Tbo vastas igale küsimusele kiiresti ja täpselt. 7b mälu oli teadmiste varaait, kus olid kindlalt paigal peaaegu kõigi Ameerika linnade rahvaarv, tähtsad ajaloodaatumid, igasugused teaduslikud teooriad ja kõikmõeldav muu informatsioon. Ärimees ei suutnudki indiaanlast ummikusse ajada. Lõpuks otsustas ta esitada viimase küsimuse: “Mida sa sõid 1931. aasta 5. aprilli hommikul?" Indiaanlane ei kõhelnud hetkegi, vaid vastas kohe: “Mune!u Ärimees lahkus hämmastuses imetlusväärse mälu üle. Koju jõudnud, rääkis ta juhtumist kõigile oma sõpradele. Need aga naersid tema üle ja väitsid, et niisama oleks võinud vastata igaüks, sest hommikueineks süüakse ju tavaliselt ikka mune. Aastate möödudes hakkaski mees seda uskuma, kuni ta ükskord oma kaubareisil sattus uuesti Kesk-Läände. Ühel pärastlõunal kohtas ta juhuslikult sama indiaanlast, kellega oli seal tutvunud aastaid tagasi. Tahtes näidata, et ta nägude- mälu on üsna hea, tõstis ta käe tervituseks, nagu indiaanlastel tavaks, ja hüüdis: “Hau!”

141

Indiaanlane mõtles hetke ja vastas: “Täpsemini: tol hommikul sõin MUNAPUTRUT

ÜLALTOODUD anekdoot on muidugi üpris tobe, sest kellelgi ei tule pähe teise käest küsida, mida too aastate eest hommikueineks sõi. Ometi võiksin meenutada veelgi kum-malisemaid küsimusi, mida mulle on esitatud. Näiteks on mul palutud sõna sõnalt korrata mingit ammust vestlust. Või kui keegi satub peale, kui loen parajasti ajalehte, haarab ta mul selle kindlasti käest ja nõuab, et ma loetu talle täpselt ette vuristaksin. Nad ei mõista, et treenitud ja süstemaatilise mälu omamise võlu peitub selles, et suudan meelde jätta selle, mida ma tahan meelde jätta.

Oleks mõttetu ajalehe sisu sõna sõnalt meeles pidada. Selleks pole mingit vajadust. Ometi võin jätta ja jätangi meelde kõik, mis on minu arvates küllalt tähtis, et seda teada. Lihtsalt loon lugedes mingi seose. Tavaliselt loen romaani lihtsalt naudingu mõttes ja pole üldsegi huvitatud selle meelde-jätmisest. On asju, mida me kõik soovime unustada. Näiteks on diplomaatiline teada naisterahva sünnipäeva, kuid mitte vanust.

Loodan, et pärast selle raamatu läbitöötamist olete või-melised kõike loetavat meelde jätma - seda juhul, kui soovite. Nagu olen ka enne maininud, olete suutelised meeles pidama kõike, mida vaid soovite. Minu mälusüsteemid teevad meeles-pidamise lihtsamaks. Võib-olla mõned teist ei nõustu veel sel-lega. Võite arvata, et telefoninumber üles kirjutada on palju lihtsam kui peatuda ja minu juhtnööride kohaselt seos luua. Hästi, pean tunnistama, et tõenäoliselt ongi see esialgu kiirem ja lihtsam võimalus, aga see ei aita mälu.

Võid väita, et on mõttetu näha vaeva millegi meelde-jätmisega, kui leidub miljoneid teatmeteoseid, mida võib ka-sutada, kui vajad mingit informatsiooni. Ja loomulikult on enamikul ärimeestel sekretärid, kes nende asemel asju meeles peavad.

142

Jah, see on tõsi, aga arvatavasti poleks neil iialgi tekkinud

võimalust sekretäri palgata, kui neil poleks juba alguses olnud head mälu, et äri ajada. Ja mis te arvate, kui kaua sekretäri palgal hoitaks, kui ta ei suudaks tarvilikku meeles pidada?!

Kuigi on miljoneid teatmeteoseid, mida me kindlasti ka vajame, eelistaks advokaat, kes esineb kaitsjana kohtuasjas, kindlasti juhtunu detaile peast teada, selle asemel et neid pidevalt toimikutest otsida. Kui ta suudaks oluliste seaduse-raamatute lehekülgi ja paragrahve peast tsiteerida, avaldaks see kohtunikule ja vandemeestele kindlasti tugevat muljet. Puusepp ei võta mingit tööriista kasutades aega raamatusse vaatamiseks, ta teab, kuidas seda käsitseda. Kui operatsioo-nisaalis tekib hädaolukord, toimib kirurg otsekohe sellele vas-tavalt. Kõik olemasolevad meditsiiniraamatud ei aitaks patsienti, kui arst ei teaks, mida ette võtta. Kui lähete arsti juurde ja nimetate talle oma haiguse sümptoomid, ei pea arst kasutama ülikooliaegseid märkmeid - ta mäletab, millise hai-guse sümptoomidega on tegemist.

Need, kes esitavad vanade probleemide kohta uusi ideid, peavad kõigepealt teadma ja mäletama kõiki olemasolevaid teooriaid. Kas selline mees nagu prof. Einstein oleks tulnud välja uute valemite ja teooriatega, kui ta poleks teadnud kõiki seniolnuid? Loomulikult mitte. Telefoni poleks iialgi leiutatud, kui Alexander Graham Bell poleks teadnud kõiki olemasolevaid heli edasiandmise põhimõtteid. Kui ei oleks mälu, poleks mingeid uusi avastusi.

Võiksin lõpmatuseni jätkata, demonstreerides, kuidas ja miks on mälu tähtis või miks pole alati mugav toetuda raa-matutele või ülestähendustele. Peaaegu kõik, mida teeme, põ-hineb mälul. Tihti ütleme, et teeme asju “instinktiivselt”, kuid tegelikult toimub see hoopis mälu abil.

Asjade üleskirjutamine iseenesest ei lihtsusta meeldejät-mist. Miks on mõned lapsed koolis aeglasemad, kuigi teevad klassis märkmeid? Nad ei ole rumalad. Asi on selles, et nad

143

ei mäleta oma tööd. Koolis õpetatakse, et peab teatud asju meelde jätma, aga kahjuks ei õpetata, kuidas seda teha.

Niisiis on treenitud ja säilitav mälu kindlasti tähtis. Iga uue asja õppimisel on kõige raskem esimesest tõkkest

üle saada. Esimene tõke mälu treenimisel on tegelikult minu süsteemi kasutamise alustamine. Rakenda seda, ja ta hakkab sinu heaks tööle. Kui sa tunned süsteemi ja ikkagi jätkad te-lefoninumbrite üleskirjutamist, on see sama, kui süsteemi üldse mitte teada.

Need, kes hästi valdavad masinakirja, mäletavad kindlasti, mis tunne oli, kui alustasite masinakirja õppimist. Arvasite, et ei õpi seda kunagi ära, ja leidsite, et head masinakirjutajad sobisid selleks tööks lihtsalt rohkem kui teie. Nüüd ei mõista te tõenäoliselt, miks nii arvasite. Teie jaoks pole midagi loomulikumat kui maha istuda ja kiiresti klõbistada masinaklahvidel. Aga sama on ka treenitud mäluga. Usun, et suudan telefoninumbrit kiiremini meelde jätta kui mõni teine seda üles kirjutada, ja tugevdan oma mälu iga kord, kui seda teen. Kui alustasin nende süsteemide rakendamist, tundsin (nagu võib-olla praegu ka sina), et on lihtsam asju üles kirju-tada ja ära unustada, kui seostega vaeva näha. Aga jätka, ja varsti arvad selle kohta sedasama, mis trükkimisegi kohta. Mõne aja pärast imestad, miks pidid alguses üleüldse pingu-tama.

Pea meeles, et kõige tähtsam on kõik seosed luua absurdsed j^või ebaloogilised. Paljud süsteemid, mida õpetatakse tänapäeval, ja mõned endisaegsedki ei rõhuta seda küllaldaselt. Tegelikult õpetavad mitmed neist hoopis loogiliste seoste loomist. Nendel süsteemidel on minu arvates vaid üks viga - nad ei toimi. Ma ei usu, et suudad loogilisi seoseid meelde jätta niisama hästi või lihtsamini kui absurdseid.

Mõned vanad süsteemid õpetasid kahte eset nende mee-lespidamiseks vastastikusesse seosesse viima. Vastastikune suhe tähendas, et esemed ühendati teiste sõnade abil, mis poi-

144

nud kõlalt ega tähenduselt identsed, vaid pigem vastandid või tuletati ühel või teisel moel. See on suurepärane fantaasia- harjutus, nii et luba mul seda selgitada. Kui soovid mingil põhjusel meelde jätta sõnu pliiats ja elektripirn, võid arutleda järgnevalt:

pliiats - pliiatsitina - raske - kerge (light = hele, kerge) - elektripirn.

Kas näed protsessi? Pliiats viib mõtted pliiatsitinale; tina on väga raske; raske vastand on kerge/hele; ja hele viibki sind loogiliselt elektripirnini.

Kuidas seoksid omavahel teemanti ja sigareti? Siin üks võimalus: teemant - sõrmus /ring - suitsurõngas - suits sigaret. Tegelikult võid mistahes kaks eset teineteisega seostada. Seda isegi kõige ebatavalisemate asjadega. Loomulikult on pliiatsit ja elektripirni palju hõlpsam meelde jätta, kui lood seose, milles kirjutad pliiatsi asemel elektripirniga või vajutad lülitile ja elektripirni asemel läheb põlema pliiats. Mis puutub teemanti ja sigaretti, siis pilt teemandi suitsetamisest sigareti asemel sööbib kindlasti kergemini mällu kui ülalkirjeldatud vastastikuse seose loomisel. Mainin vastastikuseid seoseid ainult sellepärast, et see on hea fantaasiaharjutus ja võib-olla valmistaks selle proovimine sõprade ringis lõbu. Loomulikult oleks eesmärgiks kasutada kahe eseme seostamiseks võimali-kult vähem sõnu.

Vastastikused seosed on küllaltki hiljutised ideed mälu treenimise alal, aga nagu olen juba öelnud, ulatuvad mälu- süsteemid tagasi Vana-Kreeka tsivilisatsioonini. Usun, et Kreeka poeet Simonides oli see, kes juba 500 aastat enne Kris-tust kasutas esimesena midagi tugisõnade süsteemile sarna-nevat. Ta kasutas tugisõnadena erinevaid tube oma majas ja mööbliesemeid. Sellel süsteemil on oma piirid, kuid ta toimib siiski. Kui otsustaksid tube ja mööblit kasutada kindlas järje-korras, olekski sul oma tugisõnade nimekiri. Need oleksid as-jad, mida juba tead ja mäletad, ja mistahes uus asi, mida meelde jätad, seostatakse nendega.

145

Simonidese puhul see toimis. Üks temast räägitav lugu

pajatab banketist, mille ajal varises kokku hoone katus. Kõik peale Simonidese said surma. Kuna surnukehad olid lömasta-tud, ei suudetud neid matusteks identifitseerida. Simonides aga oskas öelda, kes oli kes, sest tal olid nende kohad banketi- laua ümber meeles.

Tuleme tagasi kaasaega. Kindral George Marshall äratas avalikkuse soodsa tähelepanu oma käitumisega mõnel pressi-konverentsil. Ta lubas reporteritel end katkestada ükskõik millal ja esitada mistahes küsimusi. Ajakirjanikud talitasidki nii, esitades asjasse puutuvaid küsimusi vastavalt teemale, mida kindral hetkel käsitles. Kindral Marshall kuulas küsi-mused ära, aga ei vastanud. Ta ei peatanud oma mõtterongi, vaid jätkas kõnet. Kui see oli lõppenud, vaatas ta inimese poole, kes küsimuse oli esitanud, ja vastas talle. Seejärel vaatas ta järgmist küsijat ning vastas ka talle. Samas vaimus jätkas Marshall seni, kui oli andnud vastuse suuremale osale pärimistest. See põhjustas reporterite hulgas alati suurt häm-meldust, aga seda pole raske teha mälusüsteemi kasutades.

Endine postkontoriülem James Farley on tuntud selle poolest, et teab umbes kahtekümmend tuhandet inimest ees-nime pidi. Hiljuti väitis Farley artiklis “New York Times!” veergudel, et nimede meelespidamine on “kõikidest meelita- misviisidest kõige efektiivsem”. Suurepärane mälu nimede suhtes on teda kindlasti palju aidanud. On isegi öeldud, et Farley osavõtt valimiskampaaniast ja inimeste kutsumine ees-nime pidi avaldas mõju Franklin Roosevelti edule presidendi-valimistel.

Ma ei looda, et te kõik hakkate osalema presidendivali-mistel, aga kindlasti võite arendada oma mälu rohkem, kui iial oskaksite arvata, kui õpite selgeks selles raamatus õpetatavad süsteemid ja rakendate neid.

47. Ara ole hajameelne! Lõpetades loengut maailma võrratutest vaatamisväärsustest, ütles kuulus rändur: “On vaatepilte (spectacles = vaatepilt; aga ka prillid), mis iialgi ei unune!” Otsekohe tõusis viimases reas püsti keegi väike vana naine ja küsis pelglikult: “Oh, kas te ei võiks mulle öelda, kust ma saaksin sellised muretseda? Ma unustan enda omad alati igale poole!”

KAS sa paned pidevalt asju valesse kohta? Kas raiskad kallist aega oma prillide või pliiatsi otsimisele, et leida nad siis näiteks oma kõrva tagant? Oled sa seda tüüpi inimene, kes alatasa hüüab: “Aga hetk tagasi oli see mul ju käes!”? Kas peidad alati oma väärtuslikud pisiasjad nii hästi ära, et ka ise enam üles ei leia? Daamid, kas jääte pidevalt kohtumistele hiljaks, kuna lihtsalt ei suuda leida oma lemmikhuulepulka? Ja mehed, kas teie naised näägutavad ja hurjutavad, kui otsite paaniliselt oma kadunud mansetinööpe?

Kui vastus ükskõik millisele neist küsimustest on “Jah”, siis ära jaluta, vaid lausa jookse lähimasse raamatupoodi, kus on see raamat müügil.

Kui tegemist oleks raadio- või televisioonireklaamiga, võiks viimast lauset ju kasutada, eks ole? Aga tõsiselt rääkides - kas pole ma eespooltoodud küsimusi esitades tabanud kümnesse? Olen peaaegu kindel, et nii see on, sest väga vähestel meist on õnn mitte olla hajameelne.

Paljud inimesed eksivad, ajades segamini hajameelsuse

147

ja viletsa mälu. Tegelikult arvan, et neid peaks vaatlema kui kaht täiesti erinevat asja. Hajameelsed võivad olla ka suure-pärase mäluga inimesed. Olete kõik kuulnud naljalugusid hajameelsest professorist. Võid aga olla kindel, et selleks, et üldse professoriks saada, peab omama head mälu. Sajad nööki- vad naljad hajameelsetest professoritest, kes õhtul enne maga-maminekut annavad musi kassile, aga mitte oma naisele ja vajutavad äratuskella kinni, võivad ju olla tõesti sündinud, aga ega sellest veel ei järeldu, et neil on vilets mälu.

Usun, et suudad hajameelsust ravida, kui natukegi pingutad ja pead silmas selles peatükis leiduvaid näpunäiteid. Ometi palun mitte mõelda, et piisab üksnes läbilugemisest. Pead võtma vaevaks siin leiduvat informatsiooni kasutada. Siis, ja ainult siis aitab see sind. Paljud inimesed loevad õpetlikke raamatuid, aga ei proovigi saadud informatsiooni praktiliselt kasutada, siis aga hädaldavad, et niisugustest raamatutest pole raasugi kasu. See kehtiks ka käesoleva raamatu kohta, kui sa siin pakutavad süsteemid jätaksid pärast lugemist sinnapaika. Paljud otsivad alatihti tuge ettekäändest, et nad on õppimiseks liiga vanad. Usun, nad oleksid ausamad, kui tunnistaksid, et on õppimiseks liiga laisad. Liiga vana pole keegi! E.L. Thorndike, tunnustatud eriteadlane täiskasvanute koolituse alal, ütles: “Vanus pole mingiks takistuseks uue ameti, eriala või ükskõik mille muu äraõppimiseks, mida mistahes eluperioodil teha tahad.” Jah, kui tõesti tahad õppida, suudad sa seda. Nii et ära too vabanduseks vanust.

Tegelikult pole hajameelsus midagi muud kui tähelepa-nelikkuse puudumine. Kui pöörad tähelepanu sellele, kuhu pa-ned oma prillid, siis loomulikult ka tead, kust neid vajaduse korral leida. Ameerika Kolledži Sõnaraamat annab ühe haja-meelsuse definitsioonina “mõtetega hõivatuse”, ja see tabab peaaegu nagu rusikas silmaauku. Väikesed asjad, nagu näiteks ülestähenduste tegemine, pole lihtsalt küllalt tähtsad, et meie mälu hõivata. Ja nii muutumegi hajameelseks.

On ilmne, et juhul, kui paned asjad ära mõtlemata või

148

mehaaniliselt, unustad nende asukoha kohe, sest ei jätnudki seda meelde. Kodust lahkudes oled mures sellepärast, et ei tea, kas keerasid ukse lukku või mitte, sest tegid seda eba-teadlikult, sellele mõtlemata.

Nii, olengi su probleemile lahenduse leidnud! Et vältida hajameelsust, mõtle sellele, mida teed. Tean, et mõtled: “Ma teadsin seda. Kui oleksin võimeline mõtlema iga kord, kui min-git asja kuhugi panen või ust lukustan, poleks ma ju haja-meelne!” Hea küll, aga miks siis mitte teadlikult kasutada pisisasjade meelespidamiseks seoseid? Sa suudad seda ja see pole sugugi raske.

Näiteks pahandab meid kõiki, et unustame kirju posti panna. Sa kas jätad nad kodust lahkudes kaasa võtmata või kui võtadki kaasa, jäävad nad ikkagi mitmeks päevaks taskusse. Kui tahad olla kindel, et võtad kirja kodust väljudes kaasa, siis tee järgmist: esiteks mõtle järele, mis on see, mida teed või näed just enne kodust väljumist. Mina isiklikult näen siis vaimusilmas ukselinki, sest kontrollin alati, kas uks on lukus. See on viimane asi, mida teen. Sellega aga loon absurdse seose ukselingi ja kirja vahel. Järgmisel hommikul, kui lahkun ko-dust, kontrollin ukselinki. Kui juba kord mõtlen ukselingile, hakkab tööle absurdne seos ja mulle meenub, et pean kirja kaasa võtma!

Viimane asi, mida teed enne kodust väljumist sina, võib olla hoopis miski muu. Võib-olla suudled abikaasat hüvastijätuks, sel juhul seosta suudlus kirjaga. Kontrolli, et su seosed oleksid absurdsed j^või ebaloogilised.

Nüüd tekib küsimus: kuidas kindlustada, et kirja ka pos-titada Üks viis on seda käes hoida kuni postkasti panekuni. Kui hoiaksid kirja meelsamini taskus, siis loo seos kirja adressaadi ja postkasti vahel. Võiksid seda inimest näha postkastil istumas, vms. Kui sa ei tunne adressaati küllalt hästi, et teda elavalt ette kujutada, siis kasuta asendussõna, nagu oled juba õppinud. Kui kiri oleks mõeldud telefonifirmale, seostaksid te-lefoni postkastiga, jne. Kui näed tänaval postkasti, tuletab see

149

sulle kirja meelde. (Pärast kõike seda loodan, et sa ei unusta-nud kirjale marki kleepida!)

Seda võtet võib kasutada kõikide väikeste asjade meel-dejätmiseks, mida tahad korda ajada. Kui unustad pidevalt vihmavarju kontorisse, siis seosta lihtsalt vihmavari viimase toiminguga, mida sooritad enne töölt lahkumist. Kui su naine helistab ja palub, et kindlasti ostaksid koduteel mune, siis seosta munad näiteks koduuksega. Aga veel parem: selle ase-mel et oodata koduni, kus korteriuks sulle ülesande meelde tuletab, seosta munad toidupoega. Kui näed toidupoodi, mee-nubki sulle otsekohe, et pead mune ostma.

Loomulikult on need teoreetilised näited, aga tõenäoliselt mõistad nüüd isegi, mida millega seostada, kui satud ühte või teise olukorda.

Nüüd jõuame hajameelsuse tõeliselt kurbade nähtudeni, nagu näiteks asjade ärapanemine ning siis nende asukoha unustamine. Siin rakendatakse täpselt sedasama meetodit. Pead seostama eseme ja selle asukoha. Kui näiteks heliseb telefon ning sa võtad toru ja paned samal ajal pliiatsi kõrva

150

taha, siis loo kiiresti mõttepilt kõrva ja pliiatsi vahel. Kui lõ-petad telefonikõne ja mõtled pliiatsile, siis tead sedamaid, et see on kõrva taga. Sama kehtib mistahes eseme või tegevuse kohta. Kui sul on kombeks asju igale poole unustada, harju looma seoseid asukohtade meeldetuletamiseks.

Tavaliselt järgneb nüüd küsimus: “Suurepärane, aga kuidas mulle meelde jääks, et pean kõikide nende pisiasjade jaoks seosed looma?” Vastata saab vaid nii - alguses kasuta tahte-jõudu ja loo kindlasti seosed. Kui näed tulemusi, siis suudad juba kindlasti ka jätkata ning enne, kui märkad, ongi see sulle harjumuseks saanud.

Muuseas pole kahtlust, et see süsteem ravib su hajameel-susest terveks. Põhjus on ilmselge: silmad ei näe, kui mõte ei tööta - ja mõte ei tööta, kui paned asju ära automaatselt.

Mõte seoste loomisele paneb sind vähemalt sekundi murdosa jooksul mõtlema sellele, mida teed, ja sellest piisab.

Kui lood ust lukustades seose võtme ja ukse vahel, siis ei tee sa seda enam mehaaniliselt. Sa mõtled sellele, seetõttu tead hiljem, kui mõtled, kas lukustasid ukse või mitte, et tegid seda. Kui paned äratuskella helisema, loo seos kella ja käe vahel või kella ja mõne muu sobiva asja vahel. Pole tähtsust, mis asi see on; tähtis on, et hetke jooksul sellele mõtled. Ja kuna mõtlesid hetke, ei pea sa hiljem voodist välja ronima, et kontrollida, kas kell on helisema pandud.

Ütlen, et seosel pole tähtsust, ja see on tõsi. Tegelikult, kui sulgeksid silmad ja näeksid, kuidas tõmbad triikrauajuht- me stepslist välja, ja samas seda reaalselt teeksid, ei peaks sa filmi nautides triikraua pärast muretsema. Kui suled silmad ja kujutad tegevust ette, on see niisama hea kui seos. See täidab sama otstarvet: sunnib sind mõtlema sellele, mida momendil teed.

Ongi kõik. Kunagi pole liiast rõhutada, et rakendaksid praktikas seda, mida just õppisid. Palun ära loe, nooguta ja

151

ütle, et see on suurepärane mõte, kui sa selle siis kohe unustad. Tee alguses vajalik jõupingutus, hiljem tunned rõõmu, et seda tegid. Kapten räägib meremehega: “Ära kunagi ütle “laeva tagumine ots” - see on tegelikult ahter. Ja see on tüürpoord, see on varesepesa, see on gikk, see on ruhv, jne. Kui sa veel kord ütled “laeva tagumine osa”, viskan su välja sellest - noh sellest väikesest ümmargusest august!”

Nagu hajameelsust aetakse tihti segi viletsa mäluga,

süüdistatakse hajameelsust ka mõttepidurduste põhjustamises. Kordan: ma ei usu, et neil kahel oleks midagi ühist. Kui vajalik sõna on sul lausa “keele peal”, aga ometi ei tule ta sulle meelde, siis ei ole tegemist hajameelsusega. Mis see on ja miks see just nii on, seda me ei tea, aga kahjuks võib nõnda juhtuda nii minu kui ka sinuga.

Me ei saa midagi erilist teha, et mõttepidurdusi vältida. Ma ei tea ühtki süsteemi, millega neid kõrvaldada. Ometi võin öelda, et kui see juhtub, siis püüa mõelda asjadele, mis on seotud otsitava sõnaga. Kui sa ei suuda meelde tuletada tuttava inimese nime, püüa kujutleda teie viimast kohtumist: kus see oli, mida te tegite ja kes olid seal veel?

Mälu peab töötama omal käänulisel moel. Enamikul juh-tudel aitab lihtsalt soovitavast faktist mõtlemine fakti ennast meelde tuletada.

Kui see ei aita, on järgmine hea lahendus lihtsalt unus-tamine. Lõpeta sellest asjast mõtlemine mingiks ajaks ja on võimalik, et see tuleb sulle meelde siis, kui oskad seda kõige vähem oodata.

Mis puutub mõttepidurdustesse, siis see on peaaegu kõik, mida oskan soovitada. Proovi minu nõuandeid järgmisel puhul, kui see sinuga juhtub. Imestad nähes, kui kasulikud need on!

48. Hämmasta oma sõpru FARMER (näitab sõbrale oma farmi): “Arva ära, mitu lammast mul on! Proovi, kui täppi sa paned." SÕBER (pärast väikest pausi): “Pakun, et umbes 497 lammast." “Ohoo, sa tabasid täpselt kümnesse, see on karvapealt õige! Kuidas sa ometi võisid seda teada?" “Ausõna, see oli väga lihtne: lugesin vaid kõik jalad kokku ja jagasin neljaga!"

MÄLUTRIKK, mille leiate selles peatükis, pole ehk nii rabav kui lambajalgade neljaga jagamine, aga seda on päris kindlasti lihtsam teha. Arvatavasti on sul heameel kuulda, et siin pole midagi pistmist matemaatikaga, vaid ainult treenitud mäluga.

Minu sõber, kes tegeleb New Yorgis tekstiiliäriga, väidab, et on võitnud suure kuulsuse numbrite meelespidamisega. Iga päev lõunastab ta koos mõnede äripartneritega ja palub neil alati öelda neli või viis mitmekohalist arvu, mis ta võiks meelde jätta. Tavaliselt on temaga kaasas 3-6 inimest ja ta jätab meelde kõikide poolt nimetatud arvud. Nad kontrollivad teda lõunasöögi käigus korduvalt, ja loomulikult - ta mäletab kõiki neid arve.

See näide ei vääri meenutamist sellepärast, et siin oleks midagi erilist, aga see on hea vahend vestluse alustamiseks. Sõber rääkis mulle, et kõik tema ala inimesed kõnelevad temast ja ta erakordsest mälust. Mina räägin sellest, et näidata,

153

kuidas inimesi hämmastavad mistahes tüüpi mälutrikid

lihtsalt selletõttu, et ei usu end olevat suutelised kordama seda-sama. Kui inimesi hämmastab juba see, et keegi jätab meelde pool tosinat nelja- või viiekohalisi arve, siis võid ette kujutada fantastilist muljet, mis jääb sinust, kui oled sooritanud järgmistel lehekülgedel leiduva triki.

Kuidas sulle meeldiks järgnevat arvude nimekirja meelde jätta:

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

A- 9491 0211 9109 9231 3103 6756 7514 2023 7461 0257 B- 8427 1432 0700 9397 1210 5167 9717 0116 9990 9430 D- 1150 3157 9470 1395 6462 8516 3721 7232 3017 4013 E- 8231 2023 7112 8570 5374 5576 5253 1147 7937 7480 G- 4178 2031 7348 7500 8210 4891 5795 0941 7270 7052 H- 0167 9421 3010 1401 0043 7016 7270 8401 3109 7057 I- 1970 3012 5363 8830 5532 7974 7372 7881 5900 2075 J- 7490 6298 8705 6247 8791 6732 2430 6852 6961 6510 K- 7110 3270 7052 7472 5714 7651 8547 7832 7932 7153 L- 5132 5232 0452 5745 5532 7030 5767 5867 6410 5032

Täpselt nii! Sa oled võimeline seda neljakohaliste arvude

loetelu meelde jätma, ja väga lihtsalt!! Sa mäletad neid mitte ainult järjekorras, vaid ka läbisegi! Mõte on selles, et annad kellelegi koopia sellest loetelust ja palud, et sind testitaks. Võidakse küsida kõiki arve, mis järgnevad tähele G või kõiki neljanda tulba arve ülevalt alla. Võidakse küsida ElO-t ja sa ütled kohe arvu 7480. Teiste sõnadega, tõestad neile, et oled kogu loetelu täpselt meelde jätnud, ja see vastabki tõele.

Minu hea sõber ja mäluekspert Bernard Zufall oli minu andmetel esimene, kes seda tüüpi trikki kasutas. Ta on seda demonstreerinud mitmeid aastaid, kuid siin leiduvate nelja-kohaliste arvude asemel praktiseerib ta kolmekohalistega. Loomulikult kasutas ta loetelu päheõppimisel omaenda mee-todeid. Õpetan teile siin meetodit, mida kasutan mina.

154

Peaksid nüüd juba mõistma, et seda ei saa saavutada ilma

foneetilise tähestiku abita. Kindlasti poleks võimalik ilma selleta numbreid meelde jätta ja mälus säilitada. Muuseas, see trikk on neile, kes pole asjasse pühendatud, nii uskumatu, et sageli leiad mõne inimese loetelu uurimas, et avastada mingi matemaatiline lahendus. Las nad teevad seda: kui nad veen-duvad, et sellel ei ole matemaatikaga mingit pistmist, imestavad ja hämmelduvad nad veelgi rohkem.

Ühtegi arvu ei korrata, vaid kasutatakse ühelainsal puhul. Arve pole valitud juhuslikult. Valisin iga arvu vastavalt selle sobivusele antud süsteemiga. Siin ongi süsteem: kui keegi nimetaks E10 - minu mälu töötaks järgmisel moel. ElO-le vas-tav võtmesõna peaks algama tähega E ja lõpus peab olema mingi konsonant. Antud konkreetsel juhul peaks selleks olema nullile vastav häälik, milleks on s. Minu võtmesõna, mis vastab ElO-le, on “ees”. Maja ees murul lebab kirves - ja foneetilise tähestiku kohaselt tähendab “kirves” arvu 7480. Kui vaatad arvustikku, leiad, et 7480 ongi õige arv!

Kui nimetatakse Al, teaksin, et võtmesõna peab algama tähega A ja lõppema konsonandiga, mis vastab numbrile 1. Võtmesõna Al jaoks on “ait”. Aidas peetakse perepidu. Pere- pidu - 9491! Kas näed, kui lihtne see on? Ära saa valesti aru — kulub aega ja vaeva, et kõik arvud selgeks saada, kuid süsteem on lihtne. Veel kord, kas võiksin rõhutada, et see ei ole ainult fantastiline mälutrikk, vaid ka suurepärane mõtlemis- ja mäluharjutus. Kui saad selgeks ühegi siin raamatus leiduva triki, siis arendad oma mälu, treenid seda ja teravdad mõistust isegi siis, kui ei viitsi seda trikki esitada.

Hästi, sa juba tead, et iga kord, kui nimetatakse täht ja number, pead need kokku panema võtmesõnaks. Pole oluline, kumb nimetatakse enne, süsteem on sama. Nimetatud täht on alati sõna alguses ja numbrile vastav konsonant sõna lõpuosas. See võtmesõna ühendatakse või seostatakse mingi teise sõnaga, mis annab teada neljakohalise arvu vastavalt foneetilisele tähestikule. Kui keegi ütleks “D3”, teaksid, et võtmesõna

155

algab D-ga ja sisaldab konsonanti “m”. Võtmesõna on “daam”. Daam sööb pirukat. Pirukas - 9470!

Nüüd järgneb täielik loetelu sõnadest, mis vastavad sajale neljakohalisele arvule, mis leiduvad tabelis. Kui oled need läbi vaadanud, selgitan triki esitamist detailsemalt. A1 - ait - perepidu A2 - Ann - seenekott A3 - aam - püttsepp A4 - aar - pinnamõõt A5 - ale - metsamaa A6 - aju - ajukolju A7 - aku - akulaadur A8 - Ave - naisenimi A9 - aabe - kirjatöö A10 - aas - aasnelk E1 - eit - vanamutt E2 - Ene - naisenimi E3 - ema - kodutunne E4 - ere - valgus E5 - edel - ilmakaar E6 - etleja - ilulugeja E7 - etik - linnaelamu E8 - Eva - tüdruk E9 - ebe - kübemeke E10 - ees - kirves

B1 - baat - vääring B2 - boon - termin B3 - boheem - isiksus B4 - baar - baaripukk B5 - ball - tants B6 - Bija - Altai jõgi B7 - baika - baikatekk B8 - bufo - osatäitja B9 - beebi - beebipesu B10 - boss - peremees G1 - graniit - raudkivi G2 - gallon - õõnes- mõõt G3 - gamma - gamma ravi G4 - glooria - kuulsus G5 - gondel - Veneet- sia G6 - guljanje - rahva pidu G7 - gong - löökpill G8 - golf - sport G9 - gripp - äge haigus G10 - gaas - gasoliin

D1 - diktaat - etteütlus D2 - deemon - mütoloogia D3 - daam - pirukas D4 - dooria - tempel D5 - daalia - jorjen D6 - drapeerija - voltija D7 - Daakia - maakond D8 - daativ - käänamine D9 - džiip - maastik D10 - doos - arstim H1 - hant - ostjak H2 - hoone - põrand H3 - himu - himustus H4 - haamer - tööriist H5 - hall - siseruum H6 - hageja - kostja H7 - haak - konks H8 - haav - haavaarst H9 - haab - metsapuu H10 - haigus - haiguslugu

156

Igal võmalikul juhul on häälikud, mis esindavad nelja

numbrit arvus, ühendatud ühes sõnas. On vaid kaks juhust, kus pidasin vajalikuks kasutada kahesõnalist fraasi.

Olen kindel, et iga võtmesõna juurde kuuluvaid lihtsaid seoseid või ühendusi näete te kõik. Kui vaatad need paar korda läbi, peaks enamik neist juba meeles olema. Iga võtmesõna peaks sind loogiliselt juhatama temaga seostatud sõna juurde. Arvan, et võtmesõnad ei vaja selgitamist.

Pead kõik need korralikult pähe õppima, enne kui hakkad trikki oma sõpradele esitama. Kui oled päheõppimise lõ-petanud, harjuta ka nende sõnade numbriteks muutmist. Kui suudad seda teha kiiresti, oledki valmis sõpradele esinema.

I1 - ida - idapikkus J1 - jutt - kreeps K1 - kade - kadedus I2 - iidne - muistne J2 - jaan - jaanipäev K2 - kann- mänguasi I3 - ilm - ilmajaam J3 - jaam - vaksal K3 - kaim - kaaslane I4 - Ilmar - vahva mees J4 - jaanuar - jaanuarikuu K4 - kaar - kaaraken I5 - idüll - olelemine J5 - joll - väike paat K5 - kaabel - elekter I6 - imetaja - koopakaru J6 - jagaja - jagamine K6 - kaja - kajalood I7 - iga - igahommikune J7 - Jaak - noormees K7 - kaak - võllaroog I8- igav - igavavõitu J8 - jaava - jaavalane K8 - kaev - kaevamine I9- ilupuu - ilupõõsas J9 - jobu - jobujutt K9 - kaabe - kaapimine

I10 - ihnus - ihnuskael J10 - jalas - jalats K10 - kass - koduloom

L1 - ladu - ladumine

L2 - laen - laenamine

L3 - laama - sõraline

L4 - laager - laagrielu

L5 - laul - laulmine

L6 - looja - kosmos

L7 - leek - leekjuga

L8 - laava - laavajõgi

L9 - laap - juuretis

L10 - laas - laasimine

157

Kui tahad, võid numbritulbad kaartidele trükkida ning need

sõpradele jagada. Kui oled demonstreerinud oma suurepärast meelespidamis- ja meeldetuletamisvõimet, võivad nad jätta kaardid endale suveniirideks. Proovigu nemadki neid numbreid pähe õppida, kui ainult suudavad!

Võid minna veelgi kaugemale sellest, et lased pealtvaatajatel lihtsalt tähti ja numbreid nimetada. Nad võivad paluda nimetada numbreid diagonaalsuunas, näiteks, Al-st LlO-ni. Sul pole vaja teha muud, kui nimetada Al-le, B2-le, D3-le, E4-le jne. vastavad arvud. Nad võivad küsida H-le vastavat rida tagurpidi - lihtsalt nimetad H10, H9, H8 jne. Kui küsitakse neljakohalise arvu numbreid vastupidises järjekorras, võid ka seda teha. Näiteks tead, et HlO-ga (haigus) seotud sõna on haiguslugu - 7057, selle asemel ütle siis 7507! H9 on metsapuu - arv tagurpidi on 9013, ja nii edasi.

Kui sul palutakse loetleda 6. tulpa tagurpidi, nimeta lihtsalt L6, K6, J6, 16 kuni A6-ni välja. Tean, et mõnele inimesele valmistab raskusi tagurpidi tähestikuga töötamine. Võin selle probleemi sinu jaoks lihtsalt lahendada. Sa suudad ära õppida mistahes tähele vastava numbri, kui kasutad esimest 26 tu- gisõna koos vastava omadussõnaga. Pean silmas järgmisi:

ahvatlev tai mõrane tina

banaalne Noa naljakas tuum

daamilik ma okkaline tire

edev re pehme tool

fantastiline luu raudne taju

grandioosne jää sile tiik

habras kuu šarmantne tuvi

imelik vai Zeusi tuub

jäme puu žanriline noos

kollane toos triibuline neet

lahja toit uljas nunn

158

verine nimi äbarik nael

õudne Nero öine njäu

Pane tähele, et 3-le vastava tugisõna omadussõna algab

tähestiku kolmanda tähega (d). Kümne omadussõna algab tähega k, jne. Kui lood kiiresti igale ühendile vastava mõtte- pildi, tead kõikide tähtede numbrilist positsiooni! Loomulikult võid kasutada mistahes omadussõna, mis sulle vaid meeldib, muidugi üksnes tingimusel, et see algab õige tähega. Kui tahaksid teada näiteks tähe “o” positsiooni, mõtle lihtsalt oma-dussõnale, mida kasutasid: pehme tool. Tead, et “tool” on 15, seega on “o” tähestiku 15. täht (kaasa arvatud võõrtähed).

Võid kasutada seda või mõnda teist võtet sellest raamatust (peatükk 12), kuidas kasutada 26 tähte sama arvu “ase- konksude” e. -tugisõnade koostamiseks. Võid need sõnad ühendada “põhikonksude”.e. -tugisõnadega ja saad sama tule-muse. Nii tead tähtede numbrilist positsiooni.

Mõlemad meetodid võimaldavad kasutada tähestikku palju efektiivsemalt. Ainuüksi kahekümne kuuendast tugi- sõnast esimeseni mõtlemine teeb kogu tähestiku tagurpidi lugemise lihtsamaks. See on juba iseenesest hea trikk, sest enamik inimesi ei suuda tähestikku tagurpidi lugeda, ilma et see valmistaks neile üpriski suuri raskusi. See võte kulub marjaks, kui sul palutakse numbrite rida tagurpidi või diagonaalselt LlO-st Al-ni või Ll-st AlO-ni lugeda.

Kui oled seda trikki mõnda aega teinud, leiad, et sa lõpuks isegi ei mõtle võtmesõnadele ja seostele! Niipea, kui nimetatakse täht ja number, tuleb neljakohaline arv sulle otse-kohe pähe.

See ongi mnemoonika võlu. Kuid see on vaid abiks tegelikule mälule. See on abivahend eesmärgile jõudmiseks, ja siis, kui oled eesmärgile jõudnud ja süsteemi omandanud, võid abi-vahendid unustada!

49. Tasub pidada meeles kohtumisi ja ajakavasid

“See, kes saabub kohtumistele alati sekundi täpsusega, ei kaota midagi.” “Ei, ta kaotab ainult pool tundi, mis kulub teise ootami-seks. "

MA ei saa midagi parata, kui mõned teist teavad, et neil on kohtumine, aga hilinevad ikkagi. Kuid arvan, et suudan aidata neid, kes kohtumised tõesti unustavad. Oled juba ühes eelnevas peatükis õppinud, kuidas jätta meelde igapäevaseid ülesandeid ja kohtumisi. Võid ka siin seda ideed kasutada, aga kui tööalastes või ühiskondlikes huvides pead paremaks meelde jätta arvukad kohtumised kindlatel päevadel nädala jooksul, pakub käesolev peatükk sulle kindlasti huvi. Siin leiduv süsteem aitab sul luua teadliku seose niipea, kui oled kohtu-mises kokku leppinud. Seoste abil võid meelde tuletada kõik nädala jooksul asetleidvad kohtumised, ilma et vaevuksid märkmikku vaatama.

Neile, kes ei hooli nädala kohtumiste ja ajakavade meeldejätmisest, soovitaksin siiski omandada selles meetodis peituva põhimõtte. Ei või iial teada, millal see kasulikuks osu-tub. Palun ära lase pikal seletusel end heidutada. Kui kord juba seda mõistad ja rakendad, on asi päris lihtne.

Kõigepealt pead leidma igale nädalapäevale vastava numbri. Kuna nädalas on 7 päeva, nummerdad need 1 − 7. Vastavalt USA kalendrile on pühapäev 1. nädalapäev, aga olen

160

märganud, et paljud inimesed peavad esimeseks hoopis esmas-päeva. Arvan, et see tuleneb meie töönädalatest koosnevast aegruumist, kus nädal algab esmaspäevaga. Seepärast kasu- tangi järgnevalt 1. päevana esmaspäeva. Kui oled harjunud 1. nädalapäevaks pidama pühapäeva, muuda lugedes seletust oma pruugile vastavalt. Alates praegusest jäta nädalapäevad meelde nii: Esmaspäev - 1 Neljapäev - 4 Teisipäev - 2 Reede - 5 Kolmapäev - 3 Laupäev - 6 Pühapäev - 7

Kui juba tead iga nädalapäeva numbrit, võid selle vajaduse puhul ükskõik millal muuta üheks oma tugisõnadest. Nii see on, ajakavade ja kohtumiste meeldejätmisel kasutad juba teadaolevaid tugisõnu. Mistahes kellaaega mistahes päeval esindab mingi tugisõna, ning sa ei pea enam midagi spetsiaal-selt meelde jätma, et sõnu teada; see funktsioneerib iseenesest.

Mistahes kellaaega mistahes päeval saab kahekohaliseks arvuks ümber muuta järgmisel moel: esimene number on päe-vale vastav number ja teine number on kellaaeg. Oletame et soovid näiteks meelde jätta kohtumise kolmapäeval kell 4. Kolmapäev on kolmas päev, seega on esimene number 3. Kohtumine toimub kell 4, järelikult on teine number 4. Nüüd on sul kahekohaline arv - 34, mille tugisõna on “muru”. Seega tähendab sõna “muru”: kolmapäeval kell 4!

Esmaspäeval kell 2 oleks “tina”. Esmaspäev on ju 1. päev ja kellaaeg on 2. Samasugusel viisil jõuame selgusele, et:

neljapäev kell 1 - rott (41), reede kell 8 - laava (58), pühapäev kell 6 - kaja (76), teisipäev kell 9 - nupp (29).

Lihtne, kas pole? Loomulikult, kui oskad päeva ja kellaaega muuta tugisõnaks, on täpselt niisama lihtne ka tugisõna

161

omakorda päevaks ja kellaajaks “tõlkida”. Tugisõna “njäu” näi-teks vastab numbrile 26, seega toimub kohtumine teisipäeval kell 6.

On siiski kaks kellaaega, millele ei ole vastavat tugisõna. Seda sellepärast, et nad ise koosnevad kahest numbrist. Loo-mulikult pean silmas kellaaegu 11 ja 12. Kümmet on võimalik muuta tavaliseks tugisõnaks, sest 1 ja 0 asemel arvestatakse ainult nulli. Teiste sõnadega “tõlgitakse” laupäev kell 10 kuue-kümneks (jäse), sest laupäev on kuues päev ja 10 vastab nullile. “Roos” (40) tähendaks seega kümnendat tundi neljapäeval, esmaspäev kell 10 oleks aga “toos”, jne.

Ülejäänud kellaaegade (11 ja 12) jaoks anna sulle kaks meetodit. Neid mõlemaid on katsetatud ja kontrollitud. Esi-mene meetod on enesestmõistetav (kuigi mitte parem), sest see järgib teiste kellaaegade puhul rakendatavat süsteemi. Muuda kellaaeg 11 või 12 mistahes päeval ümber kolmekohaliseks arvuks, lisades päeva numbrile arvu 11 või 12. Näiteks teisipäev kell 11 vaste on 211, neljapäev kell 12 vaste 412, pühapäev kell 12 vaste 712, kolmapäev kell 11 vaste 311 jne. Nüüd pead vastavalt foneetilisele tähestikule välja mõtlema tugisõna, mis sobiks nende kellaaegadega. Sõnu, mida valid, kasuta nende päevade ja kellaaegade puhul alati. Kui soovid seda võtet kasutada (ära otsusta enne, kui oled tutvust teinud ka teise meetodiga), annan sulle mõned sobivad näidis- sõnad. Võid valida mõne neist või ise enda omad välja mõelda.

Esmaspäev 11 - tädid, tutid 12 - tudun, tõttan Teisipäev 11 - notid, nutid 12 - notin, nadine Kolmapäev 11 - matid, mutid 12 - madin, müdin Neljapäev 11 - reidid, rotid 12 - radiaan, rudin

162

Reede 11 - latid, lutid

12 - ladin, ludin Laupäev 11 - jutud, jutid 12 - judin, jätan Pühapäev 11 - kotid, kotad 12 - katan, kütan Järgmine meetod on minu arvates eelmisest parem. Kõi-

gepealt muudan mingi päeva kellaaja 11 või 12 kolmekohalise asemel kahekohaliseks arvuks. Teen seda, arvestades numbrit 11 ühena ja 12 kahena. Seega, reedel kell 11 oleks 51, kell 12 samal päeval 52, kell 11 pühapäevad 71, kell 12 pühapäeval 72, jne. Loomulikult ei saa sa nüüd kasutada oma tavalisi tu- gisõnu, sest neid tarvitad juba kella 1 ja 2 puhul. Niisiis tuleb nende numbrite jaoks välja mõelda mistahes teised foneetliselt sobivad tugisõnad.

Luba, et toon sulle mõned näited. Teisipäev kell 11 - võiksid kasutada sõna “nuut”. Hiljem, kui seost ette kujutad (selgitan seoseid õige pea), tead, et "nuut" ei saa tähendada kella 1 teisipäeval, sest selle tarvis oleksid pruukinud oma tavalist tugisõna “neet”. Seega tähendab “nuut” kella ühtteist teisipäeval.

Kell 12 laupäeval võiks olla väljendatud “jeeniga”. Tavaline tugisõna “joon” esindab kella 2 laupäeval, tänu sellele teadki, et “jeen” peab tähendama laupäeva keskpäeva. Kas nüüd saad aru? Põhimõte on selline: mistahes päeva kellaaegade 11 ja 12 jaoks kasuta neidsamu häälikuid, mida kasutaksid sama päeva kellaaegade 1 ja 2 kohta, aga vali nende jaoks tavalisest erinev tugisõna. Ja ongi kõik!

Kui harilikult määrad kohtumised alati täistunniks, pole sul tegelikult enam vajagi selle teema kohta käivat edasi lugeda, sest oled juba saanud kogu vajaliku informatsiooni. Oletame, et sul on hambaarsti juures number teisipäeval kell 9 ja tahad olla kindel, et seda ei unusta. Muuda teisipäev kell 9

163

ümber tugisõnaks “nupp” ja seosta see hambaarstiga. Võiksid kujutleda hambaarsti asemel hiiglasuurt uksenuppu või näha (ja tunda), kuidas hambaarst tõmbab su suust hamba asemel välja nupu.

Kui pead meelde jätma, et esmaspäeval kell 2 pead pangas tegema sissemaksu, siis seosta “tina” pangaga. Pead reedel kell 11 jõudmä lennukile, seosta “lutid” või “lott” (vastavalt meetodile kellaaegade 11 ja 12 kohta) lennukiga. Kell 10 kol-mapäeval pead külastama sõpra - seosta “mees” sõbraga, jne.

Kui kohtud inimestega, keda eriti hästi ei tunne, või kui sa ei suuda neid ette kujutada, siis kasuta oma seostes nimede asemel asendussõnu.

Rohkem polegi vaja teha. Kui oled kõikide nädala jooksul toimuvate kohtumistega seosed loonud ja soovid meelde tule-tada, mis on kavas näiteks teisipäeval - korda lihtsalt üle selle päeva tugisõnad: teisipäev - noos, neet, nunn, nimi, Nero, nael, njäu, nahk, Neeva, nupp, notid või nutid ja notin või nadine. Niipea, kui jõuad “konksuni”, mida oled seostanud, tunned selle ära! Võid jõuda “nahani” ja tead otsekohe, et lõid pildi nahast ja näiteks haiglast. See tuletab meelde, et teisipäeval kell 7 pead minema haiglasse vaatama haiget sõpra! Ongi kõik! Ja jällegi pead vaid katsetama, et meetodi tõhususes veenduda.

Mis puutub isiklikult minusse, siis oma nädalaplaanide meeldejätmisel ei kasutagi ma midagi muud. Mõned kohtumi-sed on määratud täistundideks ja teised leiavad aset kell 3.15, 3.30 või 3.45, aga minu jaoks pole sellel mingit tähtsust. Kui seostan kohtumise mingil päeval kellaajaga 3.00, ütleb tegelik mälu, et kohtumine toimub 15, 30 või 45 minutit pärast täis- tundi. Ometi võib mõnel teist vaja minna täpse kellaaja meeldejätmist, näiteks rongile jõudmise puhul. Et seda teha, pead oma mõttepildile lisama ainult ühe sõna. Tegelikult jätad kahekohalise arvu asemel meelde neljakohalise.

Teine arvupaar esindab minuteid, nagu kaks esimest

164

numbrit tähistavad nädalapäeva ja tundi. Näiteks kui sul on hambaarsti j uurde number teisipäeval kell 9.42, siis muuda päev ja tund “nupuks” (29) ja lisa seosesse “Rein”, esindamaks 42 minutit. Loomulikult mõistad, et siin tekib sama probleem nagu neljakohaliste telefoninumbrite meeldejätmisel.

Kuidas olla kindel, et ülaltoodud näites on hambaarsti number teisipäeval kell 9.42 ja mitte neljapäeval kell 2.29? Võid eksida, kui sa pole kindel, milline tugisõna vastab esimesele ja milline teisele arvupaarile. Probleemi lahendus on sama, mis telefoninumbritegi puhul. Kõige parem oleks luua “loogiline ebaloogiline” seos nii, et kuigi on tegemist absurdse pildiga, peab üks tugisõna loogiliselt järgnema teisele.

Kui looksid pildi hambaarstist, kes hamba asemel tõmbab su suust välja “nupu”, ja sa märkad tema rinnas silti nimega “Rein”, siis teaksid kindlalt, et nupp on esimene ja Rein teine. Mistahes teised soovitused telefoninumbrite kohta sobivad ka kohtumiste puhul. Mingi teise sõna kasutamine tavalise “konksu” asemel kahe viimase numbri kohta (antud juhul minuteid esindavate numbrite kohta) on siin täpselt sama tõhus. See aitab meelde jätta mistahes kellaaega mistahes päeval, välja arvatud 11 või 12. Nende aegade puhul polegi see vajalik, sest sa ei kasuta niikuinii päeva ja kellaaja kohta tavalist tugisõna.

Sina ise oled parim kohtunik otsustamaks, milliseid ideesid tegelikult kasutada. Soovitan katsetada kõiki, aga loomulikult on õige just see, mis tundub sulle kõige lihtsam. Kuigi, nagu juba ütlesin, ei pea ma vajalikuks minutitega vaeva näha. Kui sooviksin minuteid meelde jätta, teeksin nii. 3.25 esmaspäeval pean televiisori ära tooma; järelikult kujutleksin televiisorit kui tuuma, samal ajal kui nael tantsib ekraanil.

Nagu näed, kasutan loogilise ebaloogilise pildi ideed. Ülaltoodud seosed ei jäta mingit kahtlust, et “tuum” (esmas-päev kell 3) on esimene ja talle järgneb “nael” (25 minutit). Teine näide: kolmapäeval kell 12.10 kavatsen minna ujuma. Looksin pildi, kuidas ma ujun ja põrkan suure madinaga tiku-

165

tooside otsa. Kui kordan selle nädala kolmapäevaga seotud tu- gisõnu: mees, matt, manna, muumia, muru, muul, maja, muuk, maffia, mapp, matid ja madin (kasutan “matid” esindamaks kella 11 kolmapäeval ja “madinat” kella 12 jaoks kolmapäeval), siis tuleb mulle see absurdne pilt meelde. Tean, et “madin” ei ole üks minu tavalistest tugisõnadest, seega esindab too kella 12 ja mitte kella kaht. “Toos” (10) on seose viimane osa ja järelikult näitab minuteid. Nii teangi, et ujumine toimub kolmapäeval kell 12.10.

Need on võtted, mida kasutan mina. Aga luba, et kordan veel, et mis on parim minu jaoks, ei pruugi seda olla sinu jaoks. Talita oma äranägemise järgi! Olen kindel, et oskad otsustada, kui kord juba mõistad aluseks võetud põhimõtteid.

Võib-olla on sul antud hetkel siiski üks vastuväide: “Kuidas teha vahet hommikuste ja pärastlõunaste kellaaegade vahel?” See on hea teoreetiline küsimus, aga kui mõtled pisut järele, siis mõistad, et praktiliselt on selle süsteemi rakendamise korral probleemi tekkimine peaaegu võimatu. Õhtused kohtumised erinevad tavaliselt hommikustest niivõrd palju, et neid pole võimalik segi ajada. Tead näiteks kindlasti, kas käid hambaarsti juures tavaliselt hommikul või õhtul. Samuti tead, et õhtusöök toimub kell 7 õhtul ja mitte kell 7 hommikul.

Niisiis näed, et siin ei ole mingit erilist probleemi. Loomulikult, kui pead vajalikuks, võid oma absurdsesse seosesse lisada sõna, mis annab teada, kas see on hommikune või õhtune aeg. Võiksid vahest kasutada musta ja valget. Lisa must mõttepilti, et tähistada õhtust aega, ja valge hommiku jaoks. Aga usu mind - vaevalt läheb seda vaja. Räägin sellest, et näidata: teadlike seoste abiga on võimalik meelde jätta kõike. Kui KASUTAD selles peatükis käsitletud süsteeme, võid oma märkmed või taskuraamatu kõrvale panna. Pea meeles, et ka need aitavad sind ainult siis, kui neid kasutad. Siin on selle süsteemi kondikava:

Kui määrad mingi kellaaja, teisenda päev ja tund (ja/või minutid) tugisõnadeks.

166

Seosta kellaaeg nende sõnadega. Hommikul ärgates (või ka eelmisel õhtul enne uinumist)

korda üle kõik päeva tugisõnad. Kui jõuad sõnani, mida oled seoses kasutanud, tunned selle

ära, ja see omakorda tuletab meelde, mida antud kellaajal pead tegema.

Päeva jooksul võiks saada harjumuseks antud päeva tu- gisõnade perioodiline kordamine. Seda juhul, kui mõni kohtu-mine on ununenud, kuigi mäletasid seda hommikul.

Järgmises peatükis näitan, kuidas jätta aastaringselt meelde tähtsaid kuupäevi, aga seni ei tohiks sa kunagi unus-tada nädala kohtumisi, kui järgid antud reegleid.

Informatsiooni ja juhtnööre, mida sulle siin on pakutud, võib kasutada ka mälutrikina järgmisel moel:

Palu sõbral nimetada erinevatel nädalapäevadel ja eri-nevatel kellaaegadel toimuvat. Õige järjekord pole tähtis, sest kohtumisi ei määrata niikuinii mingis kindlas järjekorras. Kui sõber on nimetanud umbes 20 toimetust, korda lihtsalt üle esmaspäevased tugisõnad (toit, tina, tuum, jne.) ja seejärel tu-leta meelde kõik esmaspäevased kohtumised. Tee sedasama kõikide päevadega! Või siis sõber nimetab päeva ja kellaaja ning sina ütled vastava toimetuse, ja nii edasi.

Seejärel anna sõbrale pool tundi aega, et ta samad asjad endale meelde jätaks. On tõenäoline, et ta kukub haledalt läbi!

50. Tasub meeles pidada tähtpäevi ja teisi olulisi daatumeid

“Kas su mees unustab, millal on teie pulma-aastapäev?” “Mitte kunagi. Ma tuletan talle seda meelde juunis, teist korda aga jaanuaris ja nii saangi alati kaks kinki aastas

KUI MEHE mälu on piisavalt vilets uskumaks, et tal on pulma-aastapäev iga poole aasta tagant, siis paras talle, et ta peab kaks kinki ostma.

Tugisõnade süsteemi võib kasutada mitte ainult tähtsate aastapäevade, vaid ka oluliste ajaloodaatumite meelespidami-seks. See on kasulik samuti aadresside, hindade ja tooteartik- lite jms. meeldejätmisel.

Mis kuupäevadesse puutub, siis pulma-aastapäevade või sünnipäevade meeldejätmiseks seosta lihtsalt inimesed või nende nimede asendussõnad kuupäevadega. Oletame, et hr. Gordoni sünnipäev on 3. aprillil. Kui seostad hr. Gordoni (või sõna “garden”) “raamiga”, siis jääbki see meelde. Sõna “raam” tähendab meie süsteemis arvu 43, ja hr. Gordoni sünnipäev ongi neljanda kuu kolmandal päeval!

Muidugi ei saa kõiki kuupäevi muuta põhilisteks tugisõ- nadeks. Nii on võimalik teha ainult esimese 9 kuu esimese 9 päevaga. Kõik teised kuupäevad teisenduvad kolmekohalisteks arvudeks, nii et tuleks kasutada mingit teist võtet. Võiksin sulle öelda, et pead välja mõtlema kolmekohalisele arvule vas-tavad sõnad ja soovitangi enamikul juhtudel nõnda talitada. Aga kui teed seda alati, võid siiski segadusse sattuda.

168

Kui sõna sinu seoses oleks “tõttan” (112), kuidas sel juhul

teada, kas tegemist on 1. kuu 12-nda või 11. kuu teise päevaga? Tõepoolest ei teakski. Kui saadad 2. novembriks õnnitluskaardi inimesele, kelle sünnipäev on 12. jaanuaril, jääks see hea tükk aega hiljaks või saabuks umbes kaks kuud varem.

Nii et peaksid leidma mingi kindla erinevuse, et segadust

vältida. Vististi oleks kõige lihtsam kasutada üht sõna kolme-kohalise arvu jaoks ainult aasta esimese 9 kuu jaoks. Oktoobri, novembri ja detsembri puhul võiks pruukida kahte sõna: oma tugisõna kuu ja teist sõna päeva jaoks. Kui arvad, et sa ei tunneks ära, kumb sõna on esimene, kasuta päeva jaoks alati sõna, mis ei ole sinu süsteemis põhiline tugisõna. Sel moel tead, et tavaline tugisõna tähistab alati kuud.

Tegelikult pole see hädavajalik, kui kasutad üht sõna esi-mese 9 kuu ja päeva jaoks. Kui teed nii, siis tead, et millal iganes su seoses on kaks sõna, siis sõna, mis esindab kahe-kohalist arvu, märgib kuud, ja teine sõna päeva.

Kui su seoses on kaks sõna, mis mõlemad esindavad ka-hekohalist arvu, siis peab 12-st suurem arv loomulikult vas-tama päevale. Ainult vähestel juhtudel, kui tegemist on 10., 11. või 12. kuu 10., 11. või 12. päevaga, pead rakendama tele-foninumbrite kohta käivas peatükis soovitatud võtet. Peaksid kasutama “loogilist ebaloogilist” pilti, et teada saada, milline sõna on esimene, või kasutama alati kuu jaoks oma põhilist tugisõna ja moodustama päeva jaoks sõna, mis sobib foneeti-liselt, aga ei ole su tavaline “konks”.

Kui (nagu koolitööski) on vaja meeles pidada nii aastaarvu kui ka kuupäeva ja kuud, siis lisa lihtsalt oma seosesse sõna, mis esindaks aastat. Kuigi kõik teavad Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamise daatumit, võin seda siiski kasutada näitena. Kui seostad deklaratsiooni või selle asendussõna “kera” “kajaga”, siis tead, et deklaratsioonile kirjutati alla juulikuu 4. päeval. (7 ja 4 - kera) 1776. a. (76 - kaja). Peaaegu iialgi pole vaja end vaevata aastaarvu kahe

169

esimese numbriga, sest tavaliselt tead alati, millisel sajandil sündmus aset leidis. Kui sa seda siiski ei tea, siis tuleb mõtte- pilti lisada ka neid numbreid tähistav sõna.

Kooliõpilased peavad tavaliselt meelde jätma ainult aasta, mil ajalooline sündmus aset leidis. See on ju käkitegu, sest seostada pole vaja muud, kui ainult sündmus ja üks sõna, mis viitab aastale. Napoleon krooniti Keisriks 1804. a. Kui lood absurdse pildi Napoleoni kroonimisest ja sellest, kuidas kroon ta peale haiget tegi ja kuidas sellest suur (04) muhk pähe tekkis, jääbki aastaarv sulle meelde.

Chicago tulekahju oli 1871. a. Seosta mõiste “tuli” sõnaga “koot” (71). Kui looksid absurdse pildi hiiglaslikust ookeani- laevast, mis on valmistatud tinast, mäletaksid alati, et “Titanic” hukkus 1912. aastal.

Mõnikord on vaja meeles pidada tähtsate inimeste sünni- ja surma aastaid. Näiteks, kui looksid seose Stevedore’ist, mehest, kes eksles laanes (50) ja ületas piiri (94), tuleks sulle meelde, et Robert Louis Stevenson (Stevedore) sündis 1850.a. (laas) ja suri 1894.a. (piir).

Sulle jääb siis võõraks kimbatus, mida tundis koolipoiss, kes kurtis, et õpetaja tahab aina teada asju, mis juhtusid enne tema sündi!

Mis puutub koolitöösse, siis geograafias on tihti tähtis teada, mida mingi maa ekspordib. Miks mitte siis meeldejätmiseks kasutada seostamismeetodit?! Kui aga tahad meelde jätta mingi riigi või osariigi piirjooni, võid alati kasutada võtet, mida kasutatakse Itaalia kontuuri meeldejätmiseks.

Itaalia on saapakujuline ja tänu sellele on ta kuju lihtne meelde tuletada. Kui vaatad kaardil mistahes riiki, võid vähese fantaasia abiga selle mingi asja sarnaseks muuta. Lihtsalt seosta see asi riigi nimega, ja tead alati vastava riigi umbkaudset kuju.

Kui nüüd soovid oma väikese musta, aadresse täis märk-miku ära visata, siis võidki seda teha. Jäta lihtsalt noorte

170

daamide aadressid meelde seoseid kasutades. Siin kehtivad needsamad meetodid. Muuda kõik numbrid häälikuteks, hää-likud sõnadeks ja seosta sõnad sellel aadressil elava inimesega. Kui lõid mõttepildi sellest, kuidas lendad roobil, aitaks see sul meeles pidada, et hr. Karpel elab 49. tänavas (roop), nr. 5211 (lendad).

Loomulikult kehtivad samad võtted tooteartiklite ja hindade puhul. Kui töötad rõivaäris ja tahaksid näiteks kleitide artiklinumbrid meelde jätta, seosta number kleidi mingi sil-matorkava joonega. Kui artiklinumber 490 on sel j avahe tükiga kleit, võiksid näha, et vahetükil on reebus - 490. Puhv- varrukatega kleidi artiklinumber on 4921, seosta “rebend" puhvis varrukatega, jne.

Samasse seosesse võib lisada kleitide hinnad. Toon iga võtte kohta vaid 1-2 näidet, sest alati on parem, kui kasutad omaenda fantaasiat. See on sinu otsustada, millist meetodit hakkad daatumi meelespidamiseks kasutama, kuidas hakkad seostama artiklinumbreid ja hinda, vms. Neid võtteid võib ka-sutada mis tahes alal.

Hindu võib meelde jätta nagu kõike muudki numbritega seonduvat. Seosta lihtsalt hind esemega. Segaduse vältimiseks peaksid otsustama, et kasutad alati põhilist tugisõna kroonide jaoks ja mistahes teist foneetiliselt sobivat sõna sentide jaoks. Siin pead rakendama sama meetodit, mida kasutasid telefoni-numbrite ja daatumite puhul. Võid kasutada ühtainsat sõna, esindamaks kolme või nelja numbrit, sest tavaliselt tead, kas hind on kolmekohaline arv või mitte.

Kui seostasid “õmble” raamatuga, tead, et raamat maksab arvatavasti 3 krooni 95 senti, aga mitte 395 krooni. Teisest küljest, kui oleksid seostanud “õmble” raadioaparaadiga, oleks hind olnud 395 krooni, aga mitte 3 krooni 95 senti.

Hästi, ongi kõik. Nüüd ei peaks sa enam iialgi unustama mis tahes daatumeid, hindu, artiklinumbreid, aadresse ja muud sarnast. Pean veel kord ütlema, et algul näib seda tüüpi

171

informatsiooni üleskirjutamine lihtsam, aga mõne aja möödu-des oled suuteline seoseid looma kiiremini kui ülestähendusi tegema.

Mis kõige tähtsam, ära karda, et risustad oma mälu kõigi nende seostega. Tahan sulle veel kord meelde tuletada, et kui kord oled informatsiooni seoste abil meelde jätnud ja seda ka-sutad, siis on see ka su mällu sööbinud. Kui seosed on oma ülesande täitnud, võid nad peast välja visata.

51. Mäludemonstratsioonid Grupp impressaarioid oli kogunenud vaatama etendust, millest kõik olid vaimustatud. Kogu publik jälgis hinge kinni pidades, kuidas Suur Bosco ronis redelit mööda tillukesele pjedestaalile, mis asus 400 jala kõrgusel õhus. Pjedestaalil hingas ta sügavalt sisse ja seejärel hakkas kätega edasi-tagasi vehkima. Just sel hetkel, kui trummide põrin kasvas eriti valjuks, jättis Suur Bosco pjedestaali tõepoolest maha ja lendas! Kogu jõust kätega vehkides lendas ta ümber areeni, üles ja alla, edasi ja tagasi. Samal ajal pöördus üks impessaario teise poole küsimu-sega: “Kas ta muud peale lindude imiteerimise ei oskagi?"

OLETAN, et mõned teist tahaksid teada, miks ma õpetan või õpetasin selles raamatus kõiki neid mälutrikke. Sa arvad, et kuna ma sageli esinen ja minu ülesastumised koosnevad mälutrikkidest, sigitan niiviisi endale võistlejaid. Võib-olla on see nii, aga ma ei valuta sellepärast eriti pead. Tean, et kui keegi teist sooviks esineda publiku ees, oleks tal küllalt leid-likkust, et välja mõelda omad trikid ja kujundada oma indivi-duaalne esinemismaneer. Ja mis kõige tähtsam, peagi taipad, et pead müüma ennast, aga mitte oma trikke.

Enamik neist, kes tegelevad meelelahutusäriga, teavad, et mitte see, mida sa teed, vaid see, kuidas sa seda teed, vormib hea meelelahutuskunstniku. Esineja spetsiaalsed võtted on vaid vahendid lõpptulemuse saavutamiseks. Kas teed nalja,

173

tantsid, laulad, esitad mälutrikke, akrobaatikat või imiteerid linde - peaasi, et lõbustad oma publikut.

Peamine põhjus, miks ma teile mälutrikke õpetan, on see, et neis kasutatavaid ideesid võib mitmeti rakendada praktikas. Siiski arvan, et parim viis süsteeme õpetada on sind ergutada, andes sulle midagi, millega võid sõprade ees uhkustada. Niisiis, kui soovid trikke kasutada selleks, et teisi lõbustada mitmesugustel kokkutulekutel ja koosviibimistel, siis ole lahke. Aga pea meeles: harjuta niikaua kuni valdad neid küllalt hästi, et teha au endale ja minu süsteemile.

Meelelahutuskunstis, nagu ka mujal, leidub ebaausaid persoone, kes on kõigeks valmis, et karjääri teha. Tunnen näi-teks üht säärast, kes varastab igal aastal uue programmi. Möödunud aastal “austas” ta sellega mind, näpates kogu minu kava jättes välja ainult kõige raskemad numbrid.

Neid, kes varastavad võõrast materjali, kohtab estraadi-maailmas üpris sageli, aga teise inimese terve esinemise “äran-damine” on peaaegu ennekuulmatu. Ometi tegi see sell seda. Aga mind ei ärrita kõige rohkem see, et ta esitab minu numb-reid, vaid see, et ta teeb seda halvasti. Seda võiski oodata, sest kui ta oleks hea artist, ei oleks tal iialgi vaja kasutada kellegi teise poolt juba ülesehitatud numbrit või ideed.

Ei, mul ei ole midagi konkurentsi vastu, mille loon oma mälutrikke paljastades - niikaua, kuni see on aus võistlus. Tegelikult koosneb ülejäänud peatükk trikkidest, mida olen kasutanud, ja mõnedest, mida praegugi vahel kasutan.

Üks trikk, mida võiksid proovida, on esemete ja initsiaalide meeldejätmine. Kõigepealt lase sõpradel nimetada mõni ese ja kaks suvalist initsiaali. Tee seda nii mitme variandiga, kui suudad. Siis lase publikul nimetada ese, ja nimeta vastavad initsiaalid või vastupidi.

See trikk on mitte ainult muljetavaldav, vaid ka väga lihtne. Tarvitseb kõigest välja mõelda sõna, mis algab esimese

174

initsiaaliga ja lõpeb viimasega, ja seostada see nimetatud esemega.

Kui initsiaalid oleksid näiteks R. ja T. ning ese kroonlühter, võiksid seostada roti kroonlühtriga. Initsiaalid B. ja N. ning pudel - seosta banaan pudeliga. Initsiaalid P. ja S. ning tiivik - seosta puss tiivikuga.

Siin on veel üks näide, kuidas süsteeme saab teisendada ja manipuleerida: soovi korral võid esitada puuduva kaardi triki numbritega. Palu kellelgi märkida paberile arvud 1 - 5 2 või mistahes arvuni omal valikul. Siis lase teistel suvaliselt nimetada numbreid ja need samal ajal lehel maha tõmmata. Nad võivad loetlemise lõpetada, ükskõik millal soovivad, ja sa ütled neile, millised numbrid ei ole maha tõmmatud!

Tee sedasama, nagu puuduva kaardi trikis. Lihtsalt moo-nuta tugisõnad, mis esindavad nimetatud numbreid. Seejärel korda mõttes üle oma sõnad “taist” viimase lehel märgitud arvu tugisõnani. Kui jõuad sõnani, mida ei ole moonutatud, ongi tegemist “puuduva” numbriga.

Väga mõjuv kaarditrikk on nn. “peidetud kaart”. See on kõige efektsem, kui töötad vähemalt 52-liikmelise grupiga. (Väiksema arvu inimeste puhul kasuta vähem kaarte.) Ulata kaardipakk publikule ja lase igaühel võtta üks kaart. Nüüd palu igal osalejal nimetada oma kaart ja ka selle peidukoht.

Ise tee järgmist: seosta nimetatud kaardi tugisõna peidu-kohaga. Kui keegi nimetab poti soldatit, mis on peidetud kirju-tusmasinasse, võiksid näiteks näha end tõstmas kirjutus-masinaid keedupotiga.

Kui kõik kaardid on peidetud, suudad pärast kaardi nime kuulmist otsekohe ütelda ka peidukoha. Või kui sulle öeldakse peidukoht, nimetad sina seal oleva kaardi!

Kas soovid sõpru hämmastada oma võimega numbreid meelde jätta? Sa saaksid seda teha, kui õpiksid selgeks veel ühe tugisõnade nimekirja arvude 16-20 kohta, nagu olen õpetanud.

175

Lase oma sõpradel märkida paberile arvud 1-16 või 1-20. Siis palu neil nimetada ükskõik milline neist arvudest ja selle kõrvale kirjutada mingi kahekohaline arv. Kui kõik arvud on nimetatud, võid algusest lõpuni talle nimetada need kahekohalised arvud. Või palu neil öelda mis tahes kahe-kohaline arv, ja sa vastad talle, millise arvu juurde see on kirjutatud.

Lihtsalt kasuta teist nimekirja järjekorra meeldejätmiseks ja kasuta oma põhilisi tugisõnu kahekohaliste arvude jaoks. Näiteks kui nimetatakse 3, tuleks meelde jätta arv 34. Kui kasutad tähestikule baseeruvat nimekirja, siis seosta “dekaan” (3) “muruga” (34). Nimetatakse 14 ja pead meelde jätma arvu 89 - seosta “pea” (14) “vaibaga” (89).

Kui tunned end kindlalt, võid lasta sõpradel nimetada eseme ja kahekohalise arvu iga arvu jaoks. Võid mõlemad meelde jätta, kui lood üheainsa, kõiki kolme hõlmava absurdse pildi. Oletame, et nimetatakse 9, ese on röstimismasin ja kahekohaline arv on 24. Siin on võimalik ükskõik milline seoste kombinatsioon. Võid näha Nerot (24) röstimismasinast välja hüppamas ja viiuli asemel kotti (9) mängimas! Nendes näidetes kasutasin tähestikul baseeruvat nimekirja. Loomulikult võid kasutada teist võtet, milles tugisõnad on väliselt nende numbrite sarnased, mida nad esindavad. Sel juhul oleks 9 “mõõdulint”, 3 “ristikhein”, 14 “farm”, jne.

Kõiki selles raamatus leiduvaid süsteeme saab kasutada mingi mälutriki tegemisel, samuti on kõiki trikkide põhimõtteid võimalik mingil viisil kasutada ka praktikas. Kui soovid trikis rakendada asendussõnu, võid meelde jätta nimesid ja mängukaarte, nimesid ja esemeid, ja nii edasi. Võid rakendada mitmekohaliste arvude meelespidamise süsteemi, kui lased inimestel oma nimesid, paberraha seerianumbreid või oma kindlustuspoliiside numbreid nimetada. Siis peaksid olema võimeline ütlema arvu, kui kuuled nime, ja ütlema nime, kui kuuled arvu. Selleks mõtle lihtsalt vajaduse korral välja

176

nimele vastav asendussõna. Seosta see tugisõnaga, mis vastab arvu kahele esimesele numbrile, ja ühenda see arvu lõpuga. Kuigi järgnev ei ole just trikk, tekkis selle idee eespool kirjeldatud initsiaalide ja esemete triki põhjal. Morsel koodi on väga raske meelde jätta, sest see on peaaegu täiesti abstraktne ja irreaalne. Punktid ja kriipsud ei oma tähendust ega ole kujutletavad.

Arvan, et ei leidu kuigi palju inimesi, kellel oleks kunagi vaja morset meelde jätta. Ometi tahan näidata, et sellel, mida võid teadlike seoste abil korda saata, pole mingeid piire ja et kõike abstraktset on lihtne meelde jätta, kui sellele anda tä-hendus. Ainsaks piiriks on sinu enda fantaasia.

Kuna täppidel ja kriipsudel pole tähendust, otsustasin neile selle anda, tähistades punkti R-ga ja kriipsu T või D-ga. Seda silmas pidades võid iga tähe jaoks välja mõelda sõna või sõnaühendi, mida saab ette kujutada ja mis kinnistab mällu vastava tähe signaali koodi. Vaata seda tähestikku:

A . − raad N − . tiir B − . . . terror O − − − titt

C − . − . tortuur P . − − . rotaator

D − . . tarre Q − − . − tedred

E . aar R . − . reitar

F . . − . eririietur S . . . error

G − − . tatar T − tee

H . . . . härra Erra U . . – rooriit

I . . err V . . . − re-arrest

J . − − − räditud w . − − rätt

K − . − traat X − . . − tarreta

L . − . . Reeda Harri Y − . − − tordid M − − Tiit Z − − . . tütreraa

177

Nüüd pole vaja muud, kui sõna vastava tähega seostada, nii et üks tuletaks meelde teise. Võid kasutada tugisõnu, mis kõlavad nagu see täht - seosta ahv ja raad, baar ja terror, dekaan ja tortuur, eesel ja aar, jne.

Samuti sobib rakendad omadussõnade ideed, seostades vastava tähega algava omadussõna koodile vastava sõnaga - armas raad, barbaarne terror, ehtne aar, kallis traat, ja nii kuni lõpuni. Kui tead kõikide tähtede positsiooni, võid kasutada oma tavalisi tugisõnu, seostades need signaalsõnaga.

Kuidas sa neid seostad, on oma asi. Mõte on selles, et punktid ja kriipsud ei ole sulle enam arusaamatud. Morse’i koodi meeldejätmine selle süsteemi abil ei tohiks võtta aega üle poole tunni. Loomulikult ei tähenda see, et oled nüüd valmis telegrafist. Koodi edastamise kiirus tuleb ainult kogemuste ja rohke praktikaga, kuid süsteem lihtsustab signaalide meeldejätmist.

Niisiis näed, kuidas süsteeme varieerida ja teisendada, et aidata lahendada enamikku mäluga seotud probleeme. Selles peatükis ja kogu raamatus olen püudnud sulle õpetada mitmeid mälutrikke, ja olen kindel, et suudad neid ka ise veel küllaldlaselt välja mõelda.

... Ja siis oli seal üks impressaario, kes vaatas koos sõbraga mingit esinemist. Numbrit sooritati nööril, mis oli sadade jalgade kõrgusel maa kohal. Ei olnud isegi võrku kukkujat kinni püüdmas.

Artist asetas nöörile golfipalli ja sellele tagurpidi tooli. Seejärel jätkas ta numbrit, seistes pea peal ühel ülespidi pööratud toolijalal. Selles ebakindlas positsioonis hakkas ta jalgadega viiulit mängima!

Teatriagent pöördus oma kaaslase poole ja tegi iroonilise märkuse: “Ah, aga Jascha Heifetziks ei saa ta iialgi!"

52. Kasuta süsteeme! Üks ameerika viiulivirtuoos uskus siiralt, et suudab oma mängugavõluda ka kõige metsikumagi kiskja. Vaatamata sõprade hoiatustele ja palvetele, otsustas ta minna relvastamata, ainult viiuliga, Aafrika süngeimasse džunglisse. Tä seisis mingil välul keset tihedat metsa ja hakkas män-gima. Elevant tundis inimese lõhna ja otsustas asja lähemalt uurida. Jõudnud kuuldekaugusesse, istus elevant maha, et kuulata ilusat muusikat. Panter paljastatas kihvad ja hüppas puu otsast alla, kuid ka tema vandus muusikale alla. Varsti ilmus lõvi, et teistega ühineda. Mõne aja pärast istusid virtuoosi ümber paljud metsloomad. Viiuldaja mängis edasi, ilma et keegi oleks teda puutunud. Hetk hiljem hüppas lähedal olevalt puult viiulimängijale kallale leopard ja murdis ta maha! Tbised loomad kogunesid lõugu laksutava leopardi ümber ja küsisid: “Miks sa tegid seda? See mees mängis ju nii kaunist muusikat!“ Leopard pööras kõrva nende poole ja küsis: “Ah, mis te ütlesite?“

NII et näed: muusika võib olla ükskõik kui ilus, kuid kui sa seda ei kuule, ei tähenda ta sulle kahjuks midagi. Ükskõik kui kasulikud on selles raamatus leiduvad süsteemid, ei ole neist vähimatki kasu, kui sa neid ei rakenda.

Loodan, et enamik teist on leidnud aega nende üle mõt-lemiseks. Kui oled seda teinud, peaksid rõõmu tundma oma edusammude üle. Usun, et süsteemide paindlikkus on nende

179

suurim eelis. Mina isiklikult pole veel kokku puutunud millegi mälusse puutuvaga, mille puhul neid süsteeme poleks olnud võimalik rakendada.

Katsu leida piisavalt aega, et õppida selgeks teadlike seoste loomine, ja kui oled juba kord selle kunsti omandanud, laheneb kõik muu iseendast. Alatasa puutud sa oma elus ja tegevuses kokku mingi informatsiooniga, mida soovid mälus säilitada ning mis oleks nagu loodud seoste jaoks. Kui tahaksid meelde jätta, et mingi eseme hind on 17 krooni 76 senti, võiksid loomulikult juba õpitud viisil kasutada tugisõnu.

Jaapani vulkaan Fujiyama on kõrge 12 365 jalga. Jällegi võiksid meeldejätmisel kasutada tugisõnu, aga paha poleks ka seostada Fujiyama kalendriga. Kalendriga sellepärast, et jal-gade arv koosneb aastas leiduvate kuude (12) ja päevade arvust (365). Seostaksid kalendri kas vulkaani või Fujiyama asendussõnaga.

Ma ei soovita seda teha kõikide arvudega. Tugisõnade süsteem on ainsana täiesti kindel. Ometi on sellesse kate-gooriasse kuuluvate arvude uurimine kasulik ette- kujutamisvõimele ja tähelepanule ning aitab luua huvi arvude vastu.

Ühes eelnevas peatükis kirjutasin, et võid Dionne’i viisikute nimed meelde jätta sõna “macey” abil. Nüüd tead, et nende nimede meenutamiseks peaksid viisikud “Macey’ga” seostama. Võiksid “näha” Macey kaubamaja, mis on viisikuid täis, ja nii edasi. Kui soovid teada nelja elava viisiku nime, jäta ära e, mis vastas Emiliele, ning sulle meenuvadki nimed Marie, Annette, Cecile ja Yvonne.

Sama võte aitab meelde tuletada ka viie Suurjärvistu järve nimed. Kui looksid mõttepildi paljudest majadest (“homes”) suurel järvel, mäletaksid alati, et järvede nimed on Huron, Ontario, Michigan, Erie ja Superior (Ülemjärv)!

Kui oled õppinud asendussõnu looma kiiresti ja lihtsalt, oled teinud pika sammu hea mälu poole. Tegelikult ütleksin

180

hoopis: nüüd juba tead, et mitte sõna ise, vaid sinu teadvuses loodud asendusmõtted või -pildid on tähtsad.

Kas teadsid, et New Mexico pealinn on Santa Fe? Loo pilt Santa Clausist, kes kannab mehhiko sombreerot, ja ar-vatavasti ei unusta sa seda kunagi.

Mõistad kindlasti, et on võimatu tuua täpseid näiteid, kuidas minu süsteemid erinevatel elualadel toimivad. Ole kin-del, et neid saab rakendada peaaegu igal pool, kus on tegemist mäluga. Sinu konkreetne probleem võib nõuda süsteemi mõ-ningat muutmist või kohandamist, kuid seda tead sa juba mi-nust paremini.

Tänapäeval tunneb enamik meist huvi toitumise vastu. Olen märganud, et paljudel inimestel on kaasas isegi kalori- tabelid, et nende abil selgusele jõuda, mida süüa ei tohi. See on väga hea, kuid võid kasutada ka tugisõnade süsteemi, et meelde jätta tavaliselt tarbitavate toiduainete kaloorsust. Absurdne kujutluspilt, millel praetud muna on seostatud “haigusega”, tuletab sulle meelde praemuna toiteväärtuse - 100 kalorit. Kas teadsid, et supilusikatäis majoneesi sisaldab 92

181

kalorit? Kui seostaksid majoneesi “põõnaga”, ei unustaks sa seda enam. Kui võtad pidevalt kaalus juurde ja jood rohkesti tumedat saksa õlut, peaksid seostama õllega sõna “tekkel” ning sul on alati meeles, et klaas seda õlut sisaldab 175 kalorit.

Kui mõni arvab ikka veel, et minu meetodite kasutamiseks tuleb näha liiga palju vaeva, siis lubage mul korrata, et minu süsteem sobib just laiskvorstidele. Ja mis kõige tähtsam, nende meetodite kasutamisel pole piire - piiranguid seab ainult sinu enda ettekujutusvõime.

Paljud võtted, mida sulle siin õpetasin, olid esitatud mälutrikkidena. Tegin seda mitmel põhjusel. Esiteks usun, et nii on palju lihtsam õppida, sest eesmärk on silme ees ja võte kohe kasutatav. Olen oma elus näinud liiga paljusid inimesi, kes alustavad millegi õppimist, kuid loobuvad poolel teel, sest nad ei tunnetanud õpitava kasulikkust või sellest sugenevat tulu. Eesmärgi nägemine ergutab õppimist. See, et võid õpitud nippidega oma sõpru lõbustada on muidugi teisejärguline.

Kui oskad trikke teha ja neist ka mõistusega aru saada, oledki asja põhimõtteliselt omandanud ning see rahuldab mind täielikult. Kui taipad põhimõtet, oled võmeline seda vajaduse korral ka rakendama. Sind aitab sinu fantaasia.

* * * Selle raamatu kirjutasin sihiga tutvustada sulle mälu-

treeningu põhialuseid. Süsteemid ise on märksa ulatuslikumad ja nende kasutusala palju laiem, kui need leheküljed seda näidata võimaldasid. Loodan, et taipad, mida minu süstee-midega on võimalik saavutada. Ülejäänu on juba sinu enda teha!