Sisukord - Rak...lisaväärtuse loomine. Kvaliteet logistika eri valdkondades. areng ja minu võimalused seoses õpingutega logistiku erialal“. esitlus - „Valdkonna ettevõtete

Sisukord Moodul 1 – LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP ............................................................................................................................................................................... 3

Moodul 2 – KLIENDITEENINDUS 12 EKAP ............................................................................................................................................................................... 9

Moodul 3 – LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKA .................................................................................................................................................... 13

Moodul 4 – LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP ............................................................................................................................. 20

Moodul 5 – TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP ................................................................................................................................................. 24

Moodul 6 – VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP ............................................................................................................................................................................... 30

Moodul 7 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP ................................................................................................................ 34

Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP ............................................................................................................................................................................................... 45

ÜLDÕPINGUTE MOODULID ..................................................................................................................................................................................................... 53

MOODUL 1 KEEL JA KIRJANDUS ........................................................................................................................................................................................... 53

MOODUL 2 VÕÕRKEEL ............................................................................................................................................................................................................ 62

MOODUL 3 MATEMAATIKA .................................................................................................................................................................................................... 67

MOODUL 4 LOODUSAINED ..................................................................................................................................................................................................... 87

MOODUL 5 SOTSIAALAINED .................................................................................................................................................................................................. 99

MOODUL 6 KUNSTIAINED ..................................................................................................................................................................................................... 112

VALIKÕPINGUD 27 EKAP ....................................................................................................................................................................................................... 117

Moodul 9 – TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 7 EKAP ................................................................................................................................ 117

Moodul 10 – TOLLINDUS 7 EKAP ........................................................................................................................................................................................... 120

Moodul 11 – ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE 7 EKAP ........................................................................................................................... 123

Moodul 12 – KAUBAÕPETUS 7 EKAP .................................................................................................................................................................................... 126

Moodul 13 – ERIALANE INGLISE KEEL 7 EKAP .................................................................................................................................................................. 129

Moodul 1 – LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

1 LOGISTIKA ALUSED 15 EKAP

Mooduli

eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised logistika valdkonnast ja seostab need õpitava erialaga.

Nõuded

mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli

õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded

ja iseseisvad tööd

Õpilane

1) selgitab oma

rolli õppijana

Rakvere

Ametikoolis

lähtuvalt

kooli õppetöö

ja praktika

korraldusest

Õpilane

iseloomustab õpitava eriala

kutset ja selle eripära,

tunneb vastava

kutsestandardi põhisätteid

iseloomustab õpitava eriala

õppekava ülesehitust,

tunneb õppe- ja

praktikakorraldusega

seonduvaid õigusi,

Loeng kooli

õppimisvõimalustest,

sh eriala tutvustus.

Idee ja mõttekaart

„Kuidas iga õppija

saab enda õppimise

paremaks teha“.

Rollimäng, rühmatöö

arutelu ja praktiline

töö „Mina õppijana

RAK-s“.

1. Minu logistiku abi eriala

õpingud.

Kontaktõpe sh praktiline töö ja

iseseisev töö 2 EKAP.

1.1 Kooli ja eriala tutvustus.

Logistiku kutsestandard.

Mõttekaart – logistiku abi

eriala õpinguid Rakvere

Ametikoolis.

Praktiline töö – grupitöö

„Õppekava analüüs, kooli

sisekord, õppe- ja praktika

korraldus“; grupitööle järgneb

kohustusi, võimalusi. Eriala õppekava ülesehitus,

Õppekorraldus ja kooli

sisekorra eeskirjad. Praktika

korraldus koolis.

Dokumentatsioon.

1.2 Kooli õpikeskkond ja

õppimise toetamine.

Õpikeskkond (raamatukogu jm

võimalused). E-õppekeskkond,

siseveeb, moodle keskkond.

Õppimise toetamine.

iga õppija iseloomustus

(iseseisva tööna) oma rollist

RAK õppijana.

Praktiline töö (iseseisev töö) –

E-õpikeskkonda

registreerimine, proovitöö

ülesse laadimine.

2) selgitab

logistika

olemust,

logistilisi

funktsioone

ja seostab

erinevaid

logistikaprots

esse lähtuvalt

kaupade

liikumisest

tootjalt

tarbijani

selgitab logistika sisu,

tähtsust

visualiseerib ja selgitab

logistika arengut, trende

ajas

defineerib logistika

eesmärgid ja kasutab

logistika termineid ning

mõisteid

külastab ja võrdleb

lähtuvalt tööülesandest

vähemalt kahte Eestis

tegutsevat logistika

valdkonna ettevõtet

kasutab tööülesannete

täitmisel ja vormistamisel

Loeng logistika

mõistetest ja

põhimõtetest,

Meeskonnatöö ja

arutelu logistika ja

tarneahela seostest.

Mõttekaart -

meeskonna nägemus

logistikast, selle

ajaloost ja arengust.

Praktiline ülesanne

ja arutelu

logistilistest

funktsioonidest.

Ajurünnak ja

kriitiline juhtum –

2. Logistika valdkonna areng.



2.1 Logistika mõisted ja

põhimõtted. Logistika ja

tarneahela peamised seosed

ning kaupade liikumine tootjalt

tarbijani. Logistika määratlus.

Logistika mõiste ja eesmärk.

Logistika valdkonna ressursid,

k.a meeskond.

2.2 Logistika ajalugu ja

Juhtumianalüüs (iseseisev töö)

ja esitlus - kahe valdkonna

ettevõtte külastuse võrdlus ja

tulemuste esitlemine.

Mõttekaart ja arutelu -

meeskonna nägemus logistika

olemusest, tähtsusest

ajaloo/arengu taustal.

Essee (iseseisev töö) etteantud

teemal „Logistika valdkonna

kaasaegset

infotehnoloogilist riist- ja

tarkvara ning

vormistamisel korrektset

õppekeelt ja erialast

terminoloogiat, samuti

võõrkeelset



korrektset eesti keelt ja

erialast terminoloogiat

annab hinnangu oma

tegevusele ja arengule

õppeprotsessis

eristab logistilisi

funktsioone ja kirjeldab

neis olevaid tegevusi

arvestab etteantud

parameetrite alusel

logistiliste protsesside

ajalist ja rahalist mõõdet,

lähtudes kvaliteedist

logistiliste

protsesside ajaline ja

rahaline mõõde.

Kokkuvõttev loeng

logistika

kvaliteedinõuetest.

areng. Logistika valdkonna

ettevõtted ja arengusuunad.

Ajalooline ülevaade. Trendid

läbi ajastu ning logistika

valdkonna areng.

Üleilmastumise mõju logistika

valdkonnale.

2.3 Logistika protsessid.

Protsessid ja protsessijuhtimine

logistikas. Infovood.

Logistikaettevõtte ärikeskkond,

trendid, mõjurid ja õiguslik

regulatsioon.

Logistikaprotsesside ajaline ja

rahaline mõõde.

Ettevõtte konkurentsivõime ja

lisaväärtuse loomine. Kvaliteet

logistika eri valdkondades.

areng ja minu võimalused

seoses õpingutega logistiku

erialal“.

Praktiline töö (iseseisev töö) ja

esitlus - „Valdkonna ettevõtete

võrdlus“. Kahe ettevõtte

võrdlus eristades logistilisi

funktsioone, tegevusi,

infovoogusid,

kvaliteedinõudeid, kauba

sihtkliendile jõudmise

teekonda ja lisaväärtuse tekke

võimlusi. Esitlus kontaktõppe

tundides (vastavalt ajalisele

piirangule).


ja esitlus –ühe logistika-

ettevõtte logistiliste

protsesside ja väärtusahela

visualiseering (k.a ajaline ja

rahaline mõõde).

3) liigitab ja

võrdleb eristab pakendeid nende

klassifikatsioonist ja

Loeng pakenditest ja

liikidest,

3. Kaubad ja pakendid. Struktureeritud kirjalik töö -

kaupade mõistete ja pakendi

kaupu ning

erinevaid

pakendeid

rakendades

nendevahelisi

seosed

efektiivse

logistika

toimimisest

lähtuvalt

valmistamise materjalidest

lähtuvalt

komplekteerib saadetise ja

transpordi ühiku lähtuvalt

tööülesandest

kirjeldab pakendite ja

pakkematerjalide

nõuetekohast käitlemist

ning säästlikku kasutamist,

järgides jäätmeseadust

tegeleb saadetiste/kaupade

tagastamise põhjuste

väljaselgitamise ning

vajadusel toodete

asendamisega, lähtudes

tööülesandest

kirjeldab pakendite ja

pakkematerjalide

nõuetekohast käitlemist

ning säästlikku kasutamist,

järgides jäätmeseadust

selgitab infovoo juhtimise

olulisust ja sellest tulenevat

lisaväärtuse teket

tarneahelas

diskussioon.

Üksikjuhtumi

lahendamine ja

meeskonnatöö

juhtumipõhine

vastavus

pakendiseadusele.

Ülesannete

lahendamine

saatedokumentide

täitmisest.

Arutelu

pakendimaterjalide

nõuetekohasest

käitlemisest.

Raport jäätmete

käitlemise seaduse

rakendamisest

juhtumipõhiselt.



3.1 Kaup ja pakend kui

logistika objekt. Kaupade

liigituse alused. Kaup logistika

objektina.

3.2 Pakendid ja – ringluse

põhimõtted.

Pakendite liigitus ja

klassifikatsioon. Pakendite

kasutamise logistilised

põhimõtted. Kaubaalused ja

konteinerid. Pakkematerjalid.

Pakkimise kulud ja saadetise

kahjustused. Markeering

pakendil. Pakendiringluse

põhimõtted. Tagastuslogistika

pakendiga seonduvad

lähtekohad.

ringluse põhimõtete

tundmisest. Pakendite ja

pakkematerjalide liigitamise,

eristamise, võrdemise

võimalustest; pakendi

nõuetekohasest käitlemisest.

Praktiline töö õppelaos -

komplekteerimine, kaubaaluse

kiletamine, kaubaaluste

ringlemine, arvestus ja

dokumentatsioon.

Analüüs - meeskonnaga

selgitab keskkonnasäästliku

pakendiringluse ning

arvestuse/dokumenteerimise

põhimõtteid.

Referaat ja esitlus (iseseisev

töö) - ühe kauba ja selle

pakendiviisi kohta.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse eristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine.

Eristav hindamine

Hinne 3: õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel

Hinne 4: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane

kasutamine

Hinne 5: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev,

eesmärgipärane ja loov kasutamine

Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (sulgudes välja toodud hindamiskriteeriumi number):

Praktiline töö, mis sisaldab õppekava, kooli sisekorra, õppe- ja praktika korralduse analüüsi; iseseisvat tööd „E-õpikeskkonda

registreerimine, proovitöö ülesse laadimine“, sh esseed logistika valdkonna arengust ning õppija võimalustest seoses

õpingutega logistiku erialal; mõttekaartide kokkuvõtet logistika eriala õpingutest Ametikoolis, logistika olemusest ning

tähtsusest ajaloo/arengu taustal (1, 2, 3).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (4, 5, 6, 7, 8):

1) praktilist tööd (s.h iseseisvad tööd) valdkonna ettevõtete võrdlusest, s.h esitlust ning juhtumianalüüsi ühe logistikaettevõtte

logistiliste protsesside ja väärtusahela visualiseeringust (k.a ajaline ja rahaline mõõde ning esitlus);

2) struktureeritud kirjalikku tööd;

3) praktilist tööd õppelaos;

4) meeskonnatööd keskkonnasäästliku pakendi- ja ringluse ning arvestuse/dokumenteerimise põhimõtteid analüüsides;

5) referaati ja esitlust ühe kauba ning pakendiviisi kohta.

Hindamis-

kriteeriumid

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:

1) iseloomustab (k.a meeskonnaga) logistiku õppekava ülesehitust ning kooli sisekorda õppe- ja praktikakorraldusest

lähtuvalt;

2) kirjeldab oma võimalusi õppijana (RAK) koolis, registreerib end E-õpikeskkonda ning selgitab meeskonnatöö

vajalikkust õppetöö eesmärgist lähtuvalt;

3) selgitab meeskonnatööna logistika mõistet, tähtsust lähtuvalt valdkonna ajaloost ning peamistest arengutest Eestis ja

maailmas;

4) eristab logistilisi funktsioone ja selgitab neis olevaid tegevusi, infovoo juhtimist ning sellest tulenevat lisaväärtuse

teket kauba tarbijani jõudmise protsessis;

5) arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet, lähtudes kvaliteedinõuetest;

6) eristab kaupa liigiti ning pakendeid liigist, klassifikatsioonist, materjalidest lähtuvalt ning selgitab meeskonnaga

keskkonnasäästliku pakendi– ja ringluse põhimõtteid, tuginedes pakendiseadusele;

7) peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle vastavalt saatedokumentidele;

8) kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist, järgides jäätmeseadust.

Õppe-

materjalid

1. Ain Kiisler. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ kirjastus 2011

2. Ain Tulvi. Laondus ja veokorraldus töövihik. Infotrükk OÜ 2007

3. Ain Tulvi. Laonduse ja veokorralduse ülesannete kogu. Infotrükk OÜ 2007

Ain Tulvi. Logistika õpik kutsekoolidele, INNOVE, 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-

rok/logistika-opik-kutsekoolidele

4. Eesti Ostu- ja Tarneahela Juhtimise Ühing http://www.prolog.ee/

5. E-õppe materjalid (e-kursused ja e-õpiobjektid)

6. Kooli koduleht, www.jkhk.ee

7. Kutsestandardid, www.kutsekoda.ee

8. Laomajanduse portaal http://www.estonian-warehouse.com/

9. Veebipõhine logistikasõnastik.2013. http://wiki.eek.ee/index.php/Esileht

10. Õppefilmid , 2014, INNOVE

http://www.prolog.ee/

http://www.jkhk.ee/

http://www.kutsekoda.ee/

http://www.estonian-warehouse.com/

Moodul 2 – KLIENDITEENINDUS 12 EKAP


2 KLIENDITEENINDUS 12 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele standarditele

nii eesti kui võõrkeeles.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli

õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -

ülesanded ja iseseisvad tööd

Õpilane

1) osaleb ettevõtte

klienditeenin-

damise süsteemi

arenduses

vastavalt

klientide

ootustele ja turu

ning IKT-

võimalustele

Õpilane

rakendab kliendikeskse

teeninduse

üldpõhimõtteid vastavalt

tööülesandele, kasutades

selleks erinevaid

suhtlemise meetodeid

segmenteerib etteantud

kriteeriumite alusel

kliendid ja määrab

klienditeeninduse

taseme

Loeng klienditeeninduse

protsessist

logistikaettevõttes seda

planeerimise,

rakendamise ja

arendamise tasandil.

Rühma- või paaristöö

klientide ootuste

kaardistamisest.

Loeng tellimuste

töötlemisest, täitmisest

ning protsessidest

tellimustega/ tellimuste

eri osapooltega.

Praktiline ülesanne –

1. Klienditeeninduse

süsteem. Kontaktõpe sh

praktiline töö ja iseseisev

töö 6 EKAP.

1.1. Klienditeenindus ja

teenindusprotsess. selle

arendamine. Põhimõisted

ja õiguslik regulatsioon (k.a

hea tava).

Teenindusprotsess.

Klienditeeninduse

rakendamise ja arendamise

elemendid: usaldusväärsus,

aeg, käepärasus, teabe

edastamine, ausus.

Praktiline töö (iseseisev töö)

ja arutelu – erinevate

logistikaettevõtete

klienditeenindusprotsessid

(protsessi skeemide

visualiseerimine, k.a

tellimuste täitmise protsess);

klientide ootuste

kaardistamine.

Rollimängud (klientide

teenindamine) – klient,

klienditeenindaja (k.a rollid

ja ootused), kliendi õigused/

pakkuja kohustused

üksikjuhtumi põhine

tellimuse korraldamise

ja plaani ülesanne.

Diskussioon ja

mõttekaart – erinevused

klientide poolt oodatud

ja ettevõtte poolt

tegelikult pakutavatest

teenindustasemetest.

Klientide ootused

(kaardistamine).

Klienditeenindusprotsess.

Probleemid ja takistused

protsessis. IKT-võimalused.

1.2. Tellimused logistikas.

Tellimused, tellimisviisid,

nende juriidiline aspekt.

Tellimuste käitlemine.

Tellimuste protsess

(esitamine ja vastuvõtmine)

planeerimine, korraldamine,

töötlemine ja täiustamine.

Tellimustega seotud

dokumentatsioon.

1.3. Teenindustase ja

klientide ootuste täitmine.

Teenindustase, klientide

ootused ja ootuste täitmine.

Kulusäästlik teenindus.

tellimuste täitmisel (eesti ja

võõrkeeles).


– näidisülesande alusel

ostutellimuse vormistamine

ning järgimise ja

kontrollivõimaluste kirjeldus,

probleemid ja ettepanekud

teenindustaseme tõstmiseks.

2) korraldab, juhib

ja parendab

ettevõtte kliendi-

teenindust

lähtuvalt kliendi

teeninduse

standardist ja

kvaliteedi

nõuetest

käsitleb reklamatsioone

ja kõrvalekaldeid,

lahendab

konfliktsituatsioone

vastavalt juhendile ja

põhjendab lahenduse

käiku

rakendab kliendikeskse

infovoo juhtimise

põhimõtteid lähtuvalt

ülesandest

defineerib kvaliteedi

Loeng –

klienditeeninduse

kvaliteet.


klienditeeninduse

kvaliteedi mõõtmisest.

Mõttekaart – juhtumite

põhised ettepanekud

klienditeeninduse

parandamiseks.

Selgitav loeng

pretensioonide ja

1. Klienditeeninduse

parendamine.

Kontaktõpe sh praktiline töö

ja iseseisev töö 6 EKAP.

1.1. Klienditeeninduse

kvaliteet ja

parendusmeetodid.

Erinevad (k.a eri

kultuuritaustaga)

kliendirühmad ja nende

ootused ning teenindamine.

Teeninduskvaliteet igas

Juhtumianalüüs (iseseisev

töö) ja esitlus - ühe

logistikaettevõtte

klienditeenindusprotsessi,

reklamatsioonide/preten-

sioonide käsitlemise ja

kvaliteedi analüüs (k.a

parendusettepanekud).

Praktiline töö ja arutelu –

erinevate logistikaettevõtete

näitel: teenindustasemed ja -

mõiste ja nimetab enim

levinud

kvaliteedistandardeid


täitmisel ja

vormistamisel korrektset

eesti ja inglise keelt ning

kaasaegseid

infotehnoloogilisi

vahendeid

annab hinnangu oma


õppeprotsessis

reklamatsioonide

käsitlemisest ja

vastavatest standarditest.

Praktiline juhtum -

pretensioonide ja

reklamatsioonide

käsitlemine vastavalt

etteantud standardile.

Idee- ja mõttekaart -

kliendi- ja partnersuhete

ootused, tagasiside

võimalused ja

parendusvõimalused

(arendamaks

partnersuhteid).

protsessi etapis. Kvaliteedi

kontrollitavad ja

mittekontrollitavad tegurid.

Klienditeeninduse

parendamise võimalused.

1.2. Pretensioonide ja

reklamatsioonide

käitlemine. Kaebuste

formaalsed,

mitteformaalsed meetmed ja

lahendamisviisid.

Pretensioonid,

reklamatsioonid ja nende

käsitlemine.

Klienditeeninduse standard.

1.3. Kliendisuhte loomise

ja hoidmise võimalused.

Kontakti võtmine.

Esmamulje. Kliendi

kuulamine ja küsitlemine.

Tehingud, pikaajalised

partnerlussuhted ning nende

loomise ning hoidmise

võimalus.

kvaliteet, kontrollitavad ja

mittekontrollitavad tegurid;

tagasiside protsessi

etappides.

Iseseisev töö -

logistikaettevõtte

klienditeeninduse standardi

analüüs ja

parandusettepanekute ning

tagasisidestamise võimaluste

analüüs.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse eristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine.

Eristav hindamine



kasutamine



Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:

Praktiline töö ja rollimängud, mis sisaldavad iseseisvat tööd erinevate logistikaettevõtete klienditeeninduse

protsessidest, k.a klientide ootuste kaardistamist; rollimänge ning praktilist tööd (iseseisva tööna) ostutellimuste

vormistamisest, kontrollvõimaluste kirjeldustest, probleemidest ja ettepanekutest teenindustaseme tõstmiseks (1, 2, 3,

4).

Juhtumianalüüs ja praktiline ülesanne, mis sisaldavad iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte teenindusprotsessi (k.a

reklamatsioonide käsitlemise ja kvaliteedi) analüüsist; praktilist tööd koos aruteluga erinevate logistikaettevõtete

teenindustasemetest, -kvaliteedist ning tagasisidestamise protsessidest (5, 6, 7).

Hindamis-

kriteeriumid


1) planeerib, rakendab ja arendab ettevõtte klienditeeninduse protsessi läbi aktiivse kliendisuhtluse ning klientide

ootuste kaardistamise;

2) planeerib, korraldab ja täiustab tellimuste töötlemise ja täitmise protsessi tuvastades probleemid tellimustes ning

lähtuvalt kokkulepetest erinevate osapooltega;

3) teenindab kliente nii eesti- kui võõrkeeles lähtudes teenindusstandardist ja suhtlemise heast tavast;

4) teeb kindlaks erinevused klientide poolt oodatud ja ettevõtte poolt tegelikult pakutavates teenindustasemetes;

5) mõõdab klienditeeninduse kvaliteeti ja teeb ettepanekuid klienditeeninduse parendamiseks;

6) organiseerib vearaportite, pretensioonide ja reklamatsioonide käsitlemist vastavalt standardile;

7) loob ja hoiab kliendi- ja partnersuhteid kaardistades klientide ootused ning tagasiside igas protsessi etapis.

Õppematerjalid Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine. Külim. 2005.

H. Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA. 1999.

Oja, A. Klienditeenindus valguses ja varjus. Äripäeva Kirjastus. 2002.

Reina, D. S.; Reina, M.L. Usaldus ja reetmine töökohal. Äripäeva Kirjastus. 2006.

Coleman, D. Sotsiaalne Intelligentsus. 2007.

Hayes, N. Sotsiaalpsühholoogia alused. 1999.

Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. 1997.

M. Mc Kay Ph D jt. Suhtlemisoskused. 2000.

Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok

Moodul 3 – LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKA


3 LAOTÖÖ TOIMINGUTE HALDAMINE 9 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused laotööde haldamiseks.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli

õpiväljundid



Õpilane

1) teab ladude

klassifikatsio

oni ja nende

funktsioone

ning infovoo

juhtimise

põhimõtteid

2) teab laotöid

reguleerivaid

õigusakte ja

Õpilane

kirjeldab ladude liigitust ja

eristab nende funktsioone

selgitab infovoo juhtimise

olulisust lähtuvalt laotööde

vajadusest

võtab vastu, töötleb ja

edastab tellimusi, eristades

eritellimused ja -kaubad

vastavalt kehtivatele

seadustele ja eeskirjadele

Loeng ladude

klassifikatsioonist,

laotoimingutest,

omahinnast ja

mõttekaart

erinevatest

kulukomponentidest.


laotoimingute

kvaliteedi,

teenustaseme,

1. Laotööde

parandusmeetmed.



1.1. Laotoimingute omahinna

komponendid ja arvutused.

Kauba põhitoimingud laos.

Laotoimingute omahinna

arvutused, erinevad


ja esitlus - kahe valdkonna

ettevõtte (lao) külastuse

võrdlus ja tulemuste

esitlemine vastavalt õpetaja

antud kriteeriumitele.

Parendamis- ja

kompromissvõimaluste välja

toomine.

Mõttekaart ja arutelu – laotöö

vormistab

laotöödeks

vajamineva

dokumentatsi

ooni nõuete-

kohaselt

ning kliendikokkulepetele

(nt ohtlik kaup - tavakaup,

erikaup - tavakaup,

eriteenus - tavateenus jne),

kasutades

infotehnoloogilisi

vahendeid

selgitab välja laotöös

vajamineva

dokumentatsiooni,

lähtudes tööülesandest ja

seadusandlusest ning

koostab korrektselt

erinevaid laodokumente

(vastuvõtukinnitus,

komplekteerimisleht,

pakkeleht, inventuuri

lugemisleht jms)

selgitab kaupade

nõuetekohast käsitsemist

ja hoiustamist laos

vastavalt kauba

omadustele

valmistab ette

arvestuslikud laosaldod ja

lugemislehed ja osaleb

inventuuri kokkuvõtete

tegemisel, lähtudes

inventuuri korraldamise

juhendist

tootlikkuse ja

efektiivsuse

arvutustest.


lao läbilaskevõime

analüüsimisest.

Mõttekaart

meeskonnatööna –

logistika

juhtimissüsteemi

töösserakendamise

(k.a kompromissi

võimalused ühe

kaasuse näite).

Loeng laotöö

juhtimissüsteemist

ning kompromiss-

võimalustest

laotoimingute ja

muude toimingute

vahel tarneahelas.

kulukomponendid.

1.2. Laotoimingute kvaliteet

ja selle mõõtmine. Töö

logistika ja laotöö

infosüsteemis; süsteemi

põhitoimingud, struktuur ja

kasutamine.

1.3. Klienditeenindus laos,

laotöö kvaliteet ja parendus-

võimalused. Kaubakahju

käsitlus, kahjude tuvastamine.

Reklamatsioonid. Planeeritud

ja planeerimata kaod. Sise- ja

välisvargused. Kadude

vältimise süsteem, ennetavad

meetmed kaubakadude

vähendamiseks.

1.4. Laotoimingute

tootlikkuse ja efektiivsuse

analüüs ning parendamise

võimalused. Laotöö juhtimise

eesmärgid, põhimõtted.

Laotööd mõjutavad tegurid, k.a

turukäiturid ja nõudlus.

1.5. Lao läbilaskevõime

vajalikkus, ladude olemus, k.a

tähtsus ajaloo/arengu taustal;

laotöö tootlikkus ja kvaliteet.

Praktiline arvutusülesanne

(iseseisev töö) – laotoimingute

omahind, erinevad

kulukomponendid; analüüs

(lao läbilaskevõime, tootlikkus

ja efektiivsus).

Essee (iseseisev töö) etteantud

teemadel: klienditeeninduse

vajalikkusest ja võimalusest

laotöö korraldamisel.

Teenindustaseme tõstmise

võimalused laos.

analüüs. Lao ringlussagedus.

Lao läbilaskevõime analüüs.

1.6. Laotöö juhtimissüsteem

ja võimalikud parendus-

meetmed. Töökorralduse

efektiivsuse ja optimaalsuse

näitajad. Tööaja kasutamine.

Laotöö planeerimine,

juhendamine ja kontrollimine.

Parendusmeetmed sõltuvalt

kauba käitlemistingimustest.

1.7. Laotöö põhi- ja

lisatoimingute vahelised

kuluefektiivsed

kompromissid.

Laoprotsesside töökorralduslik

üldjuhtimine. Põhi- ja

lisatoimingud ning nende

vahelised kuluefektiivsed

kompromissid.

3) tunneb

laotöödeks

kasutatavaid

tehnoloogiaid

ja seadmeid,

tagab nende

eristab laotehnoloogiaid ja

selgitab nende

kasutamisvõimalusi

kirjeldab töökoha

ettevalmistamisega seotud

tegevusi laotööde

Loeng laoteenustest

ja nende vajadusest,

tingimustest ja

kvaliteedinõuetest.


(üksikkaasuse

2. Laoteenuste ost ja/või

müük. Kontaktõpe sh

praktiline töö ja iseseisev töö 5

EKAP.

2.1. Laoteenuste vajadus ja

Kompleksülesanne - laotöö

toimingute analüüs (laotöö

vajadus, osutamine, toimingud

ja teostamise võimalused,

tingimused; turu- ja tarnijate

analüüs ning laoteenuse

puhtuse

korra,

korraldab

laotöid

4) teab laotööga

seotud riske

ja määrab

riskitegurid

5) rakendab

omandatud

teadmisi,

oskusi ja

info-

tehnoloogilisi

vahendeid

situatsioon-

ülesannete

lahendamisel,

kasutades

erialast

termino-

loogiat, ka

inglise keeles

haldamisel

järgib tööülesannete

täitmisel tööohutuse

nõudeid ja kasutab

ergonoomilisi töövõtteid

toob näiteid

mõõtevahendite

kasutamise kohta

ladustamistingimuste

kontrollimiseks

visualiseerib kaupade

komplekteerimist vastavalt

tööülesandele,

moodustades nendest

massimahuefektiivse

pakkeüksuse

selgitab saadetiste

turvanõudeid,

markeerimist ning

saatedokumentide

nõuetekohast täitmist

visualiseerib saadetise

paigutamist veoühikule


selgitab välja riknenud ja

peatselt aeguvad tooted,

jälgides

realiseerimistähtaegu,

korraldab riknenud toodete

käitlemise vastavalt

tööülesandele

nimetab laotööga seotud

lahendamine) –

vajadus laoteenuse

järele.

Õppekäik - erinevate

laoteenuste

pakkumine,

tingimused, nõuetele

vastavus.

Loeng erinevatest

laotehnoloogiatest.

Idee- ja mõttekaart.

(erinevad ja vajatavad

laotoimingud täna ja

tulevikus).


laoteenuste turu- ja

tarnijate analüüs

(vastavalt

kriteeriumitele).

Arutelu - nõuete

spetsifikatsioonid ja

hinnapäringud tarnija

valikuks.

Praktiline töö –

lepingu, laoteenuste

hinnakirja ja suunatud

pakkumise

koostamine.

Diskussioon sobiva

hinnakujundusmeetod

i rakendamisest

laoteenuse müümisel.

analüüs. Privaatladu, avalik

ladu ja lepinguline ladu.

Ettevõtete vajadus laoteenuse

järele. Vajaduste analüüs.

2.2. Laoteenuste osutamise

tingimused ja

kvaliteedinõuded.

Tingimused, nõuded ja

mõõtmiskriteeriumid. Teenus

ja kaasnevate eesmärkide ellu

viimine.

2.3. Laotehnoloogiad. Siirde-

ja tõsteseadmed. Laotehnika ja

vöötkooditehnika kasutamine.

Muud tehnoloogiad.

2.4. Laotöö toimingud.

Mahalaadimine, vastuvõtt,

hoiukohtadele paigutamine,

hoiukohtade hooldamine,

komplekteerimine, ühitamine,

pakkimine, loovutamine,

pealelaadimine,

inventeerimine.

2.5. Turu ja tarnijate

laoteenuste analüüs. Analüüsi

optimaalne osutamine).

Poolstruktureeritud kirjalik töö

(test) – mõisted ja põhimõtted:

laoteenused, liigid,

tingimused, laotöö toimingud

ja tehnoloogiad, kaupade ja

pakendi ringlus,

nõuded/spetsifikatsioonid ning

laoteenuse lepingu

põhimõtted.


koostab hinnapäringu,

laoteenuste hinnakirjad valides

sobiva hinnakujundusmeetodi;

koostab hinnapakkumise,

teenindustaseme nõuded ja

laoteenuste osutamise lepingu.

Praktiline töö õppelaos.

Laotöö toimingud:

komplekteerimine, kaubaaluse

kiletamine, kaubaaluste

ringlemine.

Praktiline töö (iseseisev töö) ja

arutelu - selgitab kauba,

keskkonna-säästlikku ringlust

laos, määrab kindlaks

teenindustaseme ja teenuste

kvaliteedi

riskid ja määrab nende

tekkepõhjused vastavalt

tööülesandele

hoiab laos korda ja puhtust

vastavalt kehtestatud

nõuetele ning kasutab

laoseadmeid

heaperemehelikult

kasutab tööde sooritamisel

asjakohaseid

töömeetodeid,

ergonoomilisi töövõtteid,

sobivaid

isikukaitsevahendeid,

järgides töö- ja tuleohutuse

nõudeid

sooritab ametispetsiifikast

tulenevaid lihaskonda

tugevdavaid ja

lõdvestavaid harjutusi

annab hinnangu oma


õppeprotsessis

määrab oma tegutsemise

prioriteedid, töötab

meeskonnas ja väärtustab

koostööd

Praktiline töö -

hinnapakkumiste,

laoteenuse osutamise

lepingute koostamine.

Selgitav loeng

teenindustaseme ja

kvaliteedi kindlaks

määramisest.

Praktiline ülesanne -

teenindustase,

kvaliteet ja efektiivne

laoteenuse osutamine.

läbi viimine, turu- ja tarnijate

analüüs.

2.6. Hinnapäringu

koostamine. Ettevõtte

kasumitaotlusest ja

eesmärkidest lähtuvad

hinnapäringud. Kliendikeskne

ja vajaduspõhine hinnapäring.

Päringu koostamine.

2.7. Teenuse osutamise

lepingu tingimused. Lepingu

põhimõtted, tingimused,

tüüptingimused. Lepingu

sõlmimine ja ülesütlemine.

Laoteenuste osutamise lepingu

koostamine.

2.8. Laotöö hinnakiri ja

hinnakujunduse meetodid.

Hinnakujundusmeetodid: kulu,

kasumilävemeetod, turu- ja

konkurentsimeetodid;

kliendikeskne meetod.

Kliendi tingimustele vastav

hinnapakkumine.

2.9. Teenindus ja kvaliteet

parendamisvõimalused ning

efektiivsema ladude teenuse

osutamise võimalused.

laotöös.

Laotöö sise- ja välisklient,

klienditeeninduses ja selle

kvaliteet. Laotöö efektiivsus.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse eristavalt.

Eristav hindamine



kasutamine



Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:

Praktiline töö, mis sisaldab iseseisvat tööd arvutusülesannetest ja analüüsist (lao läbilaskevõimest, tootlikkusest ja

efektiivsusest), sh mõttekaardi kokkuvõtet laotöö vajalikkusest, ladude olemusest, kvaliteedist, laotöö tootlikkusest; sh

esseed klienditeeninduse vajalikkusest ja võimalusest laotöö korraldamisel, teenindustaseme tõstmise võimalustest laos; sh

juhtumi analüüsist valdkonna ettevõtete (ladude) võrdlusest ning tulemuste esitlemisest koos parendusettepanekutega (1, 2,

3, 4, 5, 6).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18):

1) laotöö toimingute analüüsi (laotöö vajadus, osutamine, toimingute võimalused, tingimused, turu- ja tarnijate analüüs ning

laoteenuse optimaalne osutamine);

2) (pool)struktureeritud kirjalikku tööd laoteenustest, -liikidest, tingimustest, laotöö toimingutest ja –tehnoloogiatest,

kaupade ringlusest ning nõuetest ja lepingutest;

3) praktilist tööd hinnapäringu koostamisest, laoteenuste hinnakirjadest, hinnakujundusmeetodite valikust, teenindustaseme

nõuetest ja laoteenuse osutamise lepingutest;

4) praktilist tööd laotöö toimingutest õppelaos;

5) iseseisvat tööd kauba keskkonnasäästlikkust ringlusest laos, teenindustaseme määramisest ja teenuste kvaliteedist,

parendamis-võimalustest ning efektiivsema ladude teenuse osutamise võimalustest.

Hindamis-

kriteeriumid


1) arvutab laotoimingute omahinda ja annab hinnanguid erinevatele kulukomponentidele;

2) analüüsib laotoimingute kvaliteeti ja klientidele pakutavat teenindustaset ning planeerib parendusmeetmeid;

3) analüüsib laotoimingute tootlikkuste ja efektiivsuste ning planeerib parendusmeetmeid;

4) analüüsib perioodiliselt lao läbilaskevõimet;

5) töötab välja laotöö juhtimissüsteemi, töösserakendamise ning parendamisvõimalused lähtuvalt logistika eesmärkidest;

6) selgitab välja kompromissi võimalused laotoimingute ja muude toimingute vahel tarneahelas;

7) selgitab välja ettevõtte vajaduse laoteenuste järele, et koostada vajaduste analüüs;

8) määrab kindlaks laoteenuste osutamise tingimused, kvaliteedinõuded lähtuvalt kauba liigist ning protsessi eripäradest;

9) analüüsib laoteenuste osutamise tingimusi ja nõudeid lähtuvalt turu võimalustest;

10) määrab kindlaks sobivad laotehnoloogiad ja vajalikud laotoimingud;

11) koostab laoteenuste optimaalseks osutamiseks turu ja tarnijate analüüsi vastavalt kriteeriumitele;

12) koostab nõuete spetsifikatsioonid ja hinnapäringud selleks, et teha tarnija valik;

13) koostab teenuste ostmise lepingu vastavalt võlaõigusseadusele;

14) koostab laoteenuste hinnakirjad ja suunatud pakkumised lähtuvalt pakkumise koostamise heast tavast;

15) valib sobiva hinnakujundusmeetodi, et rakendada seda laoteenuste müügil;

16) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi vajadustega lähtuvalt turu- ja kulumeetodist;

17) koostab lähtuvalt kokkulepetele laoteenuste osutamise lepingu, arvestades võlaõigusseaduse nõudeid;

18) määrab kindlaks teenindustaseme ja teenuste kvaliteedi efektiivsemaks laoteenuste osutamiseks.

Õppematerjalid Tulvi. A. Logistika õpik kutsekoolidele. SA Innove, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok

Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus. 2010.

Tulvi, A, Proos, A. Logistika ja laondus. Õpik. 2009.

Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.

Logistika mõisted ja terminid. Allkas: Estonia Warehouse.com

Tõstukite ohutusjuhendid. Allikas: images.google.com

Logistika ja laondus. Õppematerjal. Allikas: www.logiproff.ee

Grussendorf, M. Express Series: English for Logistics. Od University Press. 2009.

Richey, R. Express Series English for Customer Care. 2007.

Truu, S. English for Students of Logistics. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2006.

Ametikeel: Veondus. TEA Kirjastus, 1998. Allikas: www.innove.ee/et/ kutseharidus/kutsehariduse-rok

Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus. 2010.

Moodul 4 – LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP


4 LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜMINE 20 EKAP

Mooduli

eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised logistikateenuste ostu- ja müügiprotsessidest ning seostab neid

võimalike riskidega.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli

õpiväljundid



Õpilane

1) teab

logistika-

teenuste

ostu- ja

müügi-

protsessi

etappe ja

Õpilane

selgitab klientide

vajadused ja pakub sobiva

teenuse, lähtudes

tööülesandest

koostab teenuste ostmise

päringuid ja valib

pakkumiste seast

Loeng tarnijate

turgudest ja

mõttekaart tarnijate

valikukriteeriumitest.


hinnapäringu

koostamine,


1. Ostutoimingud.

Kontaktõpe, sh praktiline töö


1.1. Tarnijate turg ja selle

kaardistamine. Tarne, ostud,

hanked. Tarnijate tüübid.

Tarnijad tarneahelas.

Tarnijate turg. Turu analüüs.

Kompleksülesanne – tarnijate

turg, selle analüüs (k.a

kaardistamine). Ühe

väljavalitud tarnija põhjal

hinnapäringu koostamine,

hinnapakkumise koostamine,

võrdlus ja analüüs. Tarnijate

suutlikkuse hindamine.

sisseostu-

teenuste

rakendamise

võimalusi

kliendi

vajadustest

lähtuvalt

2) kasutab

kvaliteedi

mõõtmise

põhimõtteid

logistika-

teenuste

osutamise

sobivaima tarnija


koostab teenuste

pakkumisi lähtuvalt

etteantud tariifidest ja

nende kujundamise

põhimõtetest

kontrollib avalikest

allikatest kliendi

finantstausta, et hinnata

tema krediidikõlbulikkust

arvutab logistikateenuste

kvaliteeditaset, lähtudes

tööülesandest ja pakub

välja parendamise

võimalusi

mõõdab etteantud

parameetrite alusel

tegevusi protsessides,

lähtudes kvaliteedist (aeg,

raha, jms)

võrdleb erinevate teenuste

sobivust ja tõestab nende

rakendamisest tulenevat

kasu erinevate

parameetrite alusel

hinnapakkumiste

analüüs tarnijate

valiku tegemiseks.

Diskussioon ja SWOT

analüüs ühe juhtumi

põhiselt hindamaks

tarnijate suutlikkust

eesmärgiga teha parim

ostuvalik.

Tarnijate valik ja

kriteeriumid.

1.2. Hinnapäringu

koostamine ja tingimused.

Hankestrateegiad ja

tingimused. Hinnapäringud,

nende koostamise

põhimõtted, tingimused.

1.3. Hinnapakkumised ja

selle analüüsimise meetodid.

Hinnapakkumised. Analüüs,

selle meetodid ja mõõdikud.

1.4. Hanke ja

ostutoimingute

seadusandlus, regulatsioon.

EL tarne/hankija hea tava.

Seadusandlus, tava ja

praktika. Muu regulatsioon.

1.5. Tarnija suutlikkuse

hindamise meetodid.

Tellimissüsteemid,

tellimismeetodid.

Täiendtellimus ja selle

esitamine. Lõpliku hindamise

meetodid.


ostud, hanked, tarned,

strateegia, taktika ning,

operatiivne hanketegevus

(parima ostuvaliku põhimõttest

lähtuv ülesanne).

Praktiline (iseseisev) töö -

päringute ja hinnapakkumiste

koostamine ning analüüs

etteantud lähteandmetele

toetudes.

3) teab

logistikateen

uste riske ja

nende

ennetamise

võimalusi ja

menetleb hälbeid ja vigu


ning teeb ettepanekuid

tööprotsesside

muutmiseks süsteemsete

vigade vältimise

Loeng võlaõiguslikest

võõrandamis-

tehingutest, lepingutest

ning ostutellimuse

koostamise

põhimõtetest.

2. Koostöö partneritega.



2.1. Ostutellimused,

tingimused. Võlaõiguslik

võõrandamistehing ja-

Praktiline ülesanne (iseseisev

töö) - erinevate

võõrandamistehingute ja -

lepingute erinevuste analüüs

(parimate lepinguliste suhete

kindlustamiseks).

tunneb

logistika-

teenuste

lepingute

koostamise

põhimõtteid

eesmärgil

teeb lähtuvalt

tööülesandest kindlaks

vigade tagajärjel tekkinud

lisakulud

teeb kindlaks

logistikateenuste

peamised riskid ning

selgitab nende ennetamise

võimalusi

eristab ja klassifitseerib

saadetised lähtuvalt

tööülesandest (ohtlikud ja

eriotstarbelised

saadetised)

vormistab lepinguid,

lähtudes tööülesandest ja

selgitab võimalikke riske

tulenevalt

lepingutingimustest

(tarneahel, makseahel)



korrektset eesti ja inglise

keelt, erialast

terminoloogiat ning

kaasaegseid

infotehnoloogilisi

vahendeid

annab hinnangu oma


õppeprotsessis

Praktiline töö - koostab

ostutellimused juhtumis

välja toodud nõuetele

vastavalt.

Diskussioon –

koostöösuhete

arendamise võimalused

ja vajadus suhetes

tarnijatega.

lepingud. Hanke-,

tarne-, ostu- ja müügileping.

Lepingulised jm tingimused,

nõuded.

2.2. Koostöö võimalused

tarnijatega. Väljast tellimine

ja kolmanda poole logistika.

Kolmanda poole

logistikateenuste osutajate

liigid ja 4PL.

Koostöösuhete erinevad

võimalused. Koostöö

arendamise võimalused.

Turunduslik koostöö.

Kompleksülesanne (s.h

iseseisev töö) – ostutellimuste

ja lepingute koostamine –

müügileping, hankeleping,

pikaajaline terneleping.


-

ostutoimingute teostamise

põhimõtted, õiguslik

regulatsioon, ostuvaliku

analüüs etteantud

kriteeriumite põhjal.

Analüüsib koostöösuhteid

erinevate hankeosapoolte

vahel.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse eristavalt.

Eristav hindamine



kasutamine




Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6):

1) tarnijate turu analüüsi ning ühe tarnijale hinnapäringu- ja pakkumise koostamist, võrdlust, analüüsi ning tarnijate

suutlikkuse hindamist;

2) iseseisvat tööd strateegilisest, taktikalisest ja operatiivsest hanketegevusest; hinnapäringute- ja pakkumiste, ostutellimuste

ning lepingute koostamist ja analüüsist;

3) poolstruktureeritud kirjalikku tööd ostutoimingute teostamise põhimõtetest, õiguslikust regulatsioonist, ostuvaliku

analüüsist.

Hindamis-

kriteeriumid


1) kaardistab tarnijate turu ja selgitab välja potentsiaalsed tarnijaid lähtuvalt valikukriteeriumitest;

2) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele ning ette antud kriteeriumitele;

3) analüüsib ja võrdleb hinnapakkumisi selleks, et teha tarnija valik;

4) hindab tarnija suutlikkust vastavalt etteantud metoodikale selleks, et teha parim ostuvalik;

5) koostab ostutellimused järgides võõrandamislepingute ja koostöökokkulepete nõudeid;

6) arendab koostöösuhteid tarnijatega lepinguliste suhete kindlustamiseks.

Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-

opik-kutsekoolidele.

Hintsov, R. Kaubavedu. Tallinn. 2007.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. 2010.

Laomajanduse ja veokorralduse töövihik Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus. 2011.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Külim. 1998.

Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn. 2007.

Veoohutus. Tallinn. 2007.

Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn EMI.

Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus. 2008.

VÕS-i teenuse osutamise lepingud, hoiustamise leping jm.

Pakendiseadus. EEA üldtingimused.

Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.

Moodul 5 – TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP


5 TRANSPORDILOGISTIKA JUHTIMINE 8 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised transpordilogistika olemusest ja süsteemsusest ning rakendab

omandatud teadmisi erinevates veoprotsessides

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja

iseseisvad tööd

Õpilane

1) teab

transpordilogisti

Õpilane

kirjeldab erinevate

veoviiside

Loeng veovajaduse

väljaselgitamisest

koos praktilise

1. Vedude korraldamine.



Mõttekaart – vedude

korralduse nõuded sihtturul,

põhimõtted ja nõuded.

ka toimimise

põhimõtteid,

arengut ning

valdkonda

reguleerivaid

õigusakte

2) kirjeldab

veoteenuste

rakendamise

põhimõtteid ja

seoseid

tarneahelas

3) määrab

olulised

kriteeriumid,

mis mõjutavad

veoteenuste

tariife

kasutamisvõimalusi ja

arengut

valib tööülesandest

lähtuvalt veovahendi,

järgides

kaubasaadetistele,

veovahenditele ja

reisijateveole

kehtestatud nõudeid

annab ülevaate

mootorsõidukijuhi töö-

, sõidu- ja puhkeaega

reguleerivast

seadusandlusest

planeerib veolepingust

lähtuvalt veovahendi

täiteaste (täis- ja

osakoorem)

koostab sõiduteekonna

ja ajagraafiku,

arvestades veoprotsessi

eeltingimusi

selgitab saadetiste ja

veovahendite liikumise

jälgimise ja

probleemide

ennetamise võimalusi

kontrollib kulusid

(sisseostetud teenuste

kulud) ja koostab arve,

lähtudes veolepingust

ja tööülesandest

ülesandega.


veokulu ja –aja

määramisest.

Idee- ja mõttekaart

„Kompromiss-

võimalused transpordi

ja tarneahela-

toimingutest“.

Loeng erinevatest

transpordiliikidest.

Mõttekaart -

veovahendi

valikukriteeriumid.


üksikjuhtumi põhjal –

veomarsruudi

planeerimine koos

hinnapäringuga (k.a

on võrreldud

hinnapakkumisi,

vedajaid, kulusid jne).

Loeng autojuhtide

töötaja arvestuse

põhimõtetest, k.a

erisused ja õigusaktid.

Praktilised ülesanded

– autojuhtide tööaja

arvestuse ülesanded

kontrollides

tööajapiirangutest

kinnipidamist ning

1.1. Veovajaduse välja

selgitamine. Veovajaduse

määramine lähtudes kauba

liigist, ohtlikkusest,

mõõtmetest, kaalust,

laadimisvõimalustest,

tarneklauslist.

1.2. Veokulu ja veoaja

arvutamine. Veohinna

komponendid, hinnamuutuste

riskitegurid.

1.3. Veo kvaliteet. Veo

kvaliteedinõuded. Veotähtaeg.

1.4. Transpordi ja

tarneahelate muude

toimingute vahelised seosed. Peamised seosed.

Vaheladustamine, terminalid,

lisaväärtustoimingud.

1.5. Transpordiliigi ja

veovahendi määramine. Transpordiliikide erinevused ja

reguleerivad seadused. Kuller-

ja postivedudel kehtivad

nõuded ja seadused. Ohtlike

kaupade veo eritingimused ja

seadused. Ülekaaluliste ja

ülemõõtmeliste vedude

tingimused ja seadused.

1.6. Veomarsuudi planeerimine. Põhi-,

kõrvalteed, terminalide

Struktureeritud kirjalik töö

(test) - kohalike ja

rahvusvaheliste vedude

korraldamise vajadus ja

põhitingimused.


töö) – näidisülesande alusel

veoteekonna planeerimine

koos päringu,

hinnakalkulatsiooni ja veokulu

ning

-hinnapakkumistega.

Kompleksülesanne (iseseisev

töö) – kahe etteantud ettevõtte

transpordi ja tarneahelate

vahelised seosed ja

kompromissvõimalused.

selgitab

transpordipakendite

tagastamise, ringluse

ning säästliku

kasutamise

põhimõtteid

arvestades õigusakte. asukohad. Planeerimisprotsess

ja etapid.

1.7. Hinnapäringu

koostamine. Klientide ja

kauba andmed.

1.8. Hinnapakkumised ja

sobiliku pakkumise

väljavalimine. Võrreldavate

kriteeriumite määramine,

võrdlemine, valikuprotsess.

2. Autojuhtide tööajatöötasu

arvestus. Kontaktõpe sh

praktiline töö ja iseseisev töö 2

EKAP.

2.1. Autojuhtide töö- ja

puhkeaja arvestus. Õigusnormidest tulenevate

töögraafikute koostamine.

Riiklikud ja rahvusvahelised

määrused.

2.2. Õigusaktid. Töö- ja

puhkeaja erinevate õigusaktide

regulatsioon. Töö- ja puhkeaja

regulatsiooni erisused

veokorralduses.

4) selgitab

veoviiside

valikuga seotud

lähtekohti ning

koostab

transporditeenu

koostab ja arhiveerib

veodokumendid,

lähtudes veolepingust

ja korraldab

veoprotsessis osalejate

koostööd ning haldab

Diskussioon –

hinnapakkumiste

koostamise

lähtekohad.


hinnapakkumise ja

2. Veoteenuste müük.


iseseisev töö

4 EKAP.

2.1. Kliendi veovajaduse

tingimustel hinnapakkumise


(test) – teenus, omahind,

tingimused (k.a õigusaktid jm

normid) veodokumentatsiooni

täitmine.

stega kaasneva

dokumentatsioo

ni

5) tunneb

veolepingute ja

-arvete

koostamise

aluseid

tagasisidet

selgitab lähtuvalt

sihtkohast saadetisega

seotud tollikorraldust

töötleb erinevaid

tellimusi vastavalt

tööülesandele,

kasutades

infotehnoloogilisi

vahendeid


täitmisel ja

vormistamisel

korrektset eesti ja

inglise keelt ning

erialast terminoloogiat

järgib tööülesannete

täitmisel tööohutuse

nõudeid ja kasutab

ergonoomilisi

töövõtteid

korraldab kaupade

laadimist vastavalt

tööülesandele,

kasutades sobivaid

meetodeid

selgitab kaupade

laadimise ja

kinnitamise, koorma

koostamise,

pakendamise

põhinõudeid

veodokumentatsiooni

koostamisest.

SWOT- erinevad

veovahendid.


veovahendi

planeerimisest

kooskõlastatult

erinevate

veovormidega.

Loeng

transpordikulude

kujunemine.

Mõttekaart – kulusid

mõjutavad tegurid.

Praktilised ülesanded

– omahinna arvutused,

omahinna arvestuse

tabeli täitmine.

koostamine. Teenus,

veovajadus, hind jm

tingimused. Põhi- ja

lisaandmed.

2.2. Veodokumentatsiooni

koostamine. Veose saatelehed

erinevatel transpordiliikidel.

Tollidokumendid. Veose- ja

vastutuskindlustus. Tüüp-

tingimused,

kindlustuslepingute sõlmimise

põhimõtted.

2.3. Koormaruumi kasutuse

planeerimine ja laadimine.

Kandevõime, veoruumide

mahud, mahukaal. Koorma-

ruumi planeerimine.

Laadimine. Laadimisjärjestus.

2.4. Seadusandlikud aktid.

Aktid, mis reguleerivad

vedusid ja nendest tulenevat

dokumentatsiooni. Riiklikud ja

rahvusvahelised õigusaktid.

3. Veonduse kuluarvestus.



3.1. Kuluarvestus.

Transpordi-kulude

kujunemine, kulusid

mõjutavad tegurid (kütuse hind

jm). Omahind. Kuluarvestuse

erinevad meetodid. Kulude

Praktilised (arvutus)ülesanded

(s.h iseseisev töö) –

kandevõime, veoruum, mahud,

hind vastavalt veo

planeerimise etteantud

nõutele.


näidisülesande ja ühe

etteantud ettevõtte näitel

koostada veokile omahinna

arvutused ning

hinnapakkumine kliendile.

Kompleksülesanne (s.h

iseseisev töö) – veokipõhiste,

marsruudi- ja regioonipõhiste

omahinna arvutustabelite

koostamine, täitmine vastavalt

etteantud lähteandmetele ning

kuluarvestuse põhimõtetele.

Praktiline töö – kuluarvestus-

ülesanded (sh iseseisev töö).

Struktureeritud kirjalik töö

(test) – autojuhtide töö- ja

puhkeaja normid (k.a

piirangud), töötasustamise ja

arvestuse põhimõtted.


annab hinnangu oma


õppeprotsessis

juhtimine ja arvestussüsteem.

3.2. Omahinna komponendid

ja --arvestus. Omahinda

mõjutavad komponendid.

Veokipõhine omahind.

Omahinnaarvutuse

võimalused. Kulukeskuse

põhine omahinna arvestus.

3.3. Marsruudi- ja

regioonipõhised

omahinnatabelid. Omahinna

põhiselt läbisõidu, aja ja

õigusaktidest/ piirangutest

lähtuvalt koostada etteantud

veoteekonnale autojuhi töö- ja

puhkeaja graafik, et määrata

veose kohalejõudmise aeg.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.

Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:

Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet vedude korralduse nõuetest, põhimõtetest, s.h struktureeritud kirjalikku tööd

kohalike ja rahvusvaheliste vedude korraldamisest; praktilist ülesannet veoteekonna planeerimisest, s.h iseseisevat tööd veokile

omahinna arvutusest ja hinnapakkumisest, koostades vabalt valitud veovahendite haldamiseks tehnokontrolli plaani (1, 2, 3, 4, 5, 6,

7, 8, 9, 11, 12, 14).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19):

1) praktilist tööd veovahendite haldamisest ja tehnilisest seisukorrast;

2) iseseisvat tööd veokipõhiste, marsruudi- ja regioonipõhiste omahinna arvutustabelite koostamisest; õigusaktidest/piirangutest

lähtuvalt koostatud autojuhtide töö- ja puhkeaja graafikust;

3) struktureeritud kirjalikku tööd teenuse omahinnast, regulatsioonist, veodokumentatsiooni täitmisest, autojuhtide töö- ja

puhkeaja normidest, töötasustamisest ja arvestuse põhimõtetest.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab välja ettevõtte veovajaduse lähtuvalt sihtturust ja klientide vajadusest;

2) arvutab maksimaalse veokulu, veoaja ja määrab kvaliteedinõuded;

3) selgitab välja kompromissi võimalused transpordi ja tarneahelate muude toimingute vahel;

4) valib sobiva transpordiliigi ja veovahendi lähtuvalt ette antud valikukriteeriumitest;

5) planeerib veomarsruudi arvestades kauba liiki ning optimaalsuse põhimõtet;

6) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele;

7) võrdleb hinnapakkumisi ja potentsiaalseid vedajaid, võttes arvesse kulusid ja võimalikku lisaväärtust ning tuvastab

ettevõttele sobivaima pakkumise ja teenusepakkuja;

8) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi veovajadustega;

9) korraldab veodokumentatsiooni vormistamise lähtuvalt õigusaktidest;

10) planeerib veovahendi ja –ühiku koormaruumi ning laadimise;

11) planeerib veo kooskõlas õigusaktide ja sotsiaalsete normidega;

12) koostab autopargi tarvis korralise hoolduse graafikud, et tagada tõrgeteta transpordi töö;

13) korraldab veovahendite regulaarset ettevõttesisest ülevaatust tulenevalt ülevaatusplaanist;

14) registreerib autojuhtide raporteid vigade ja puuduste kohta veokipargi tehnilise seisukorra tagamiseks;

15) teeb kuluarvestust vastavalt arvestussüsteemile, tagades optimeeritud kulud;

16) koostab veokipõhised omahinna arvestuse tabelid ja korraldab veovahendi kui kulukeskuse põhist omahinna

arvestust;

17) koostab marsruudipõhised omahinna arvestuse tabelid ja peab marsruudipõhist omahinna arvestust;

18) peab autojuhtide tööaja arvestust vastavalt töötatud ajale ja tehtud tööle, lähtudes õigusaktidest;

19) kontrollib tööajapiirangutest kinnipidamist sõidumeerikute andmete põhjal.

Õppematerjalid EEA üldtingimused, veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri, LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

Tulvi, A. Logistika õpik. 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-

kutsekoolidele

Hintsov, T. Kaubavedu. 2007.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.

Suursoo, J. Ekspedeerija käsiraamat. 2000.

A. Tulvi. Laomajanduse ja veokorralduse töövihik.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus. 2011.

Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn. 2015.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn. Külim, 1998.

Pajumets, I, Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.


Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet. 1998.

Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn. EMI.

Villemi, M. Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus. 2008.

VÕS-i kaubaveoleping.

Pakendiseadus.EL tolliseadustik,

Muud portaalid: www.elea.ee, www.fiata.co, www.logiproff.ee

Moodul 6 – VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP


6 VARUDE JUHTIMINE 8 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab varude juhtimise üldprintsiipe erinevates logistilistes funktsioonides.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad.

Mooduli

hindamis-

kriteeriumid



Õpilane 1) teab

müügistatistika kogumise põhimõtteid ja nõudlust mõjutavaid faktoreid ning kasutab

Õpilane

klassifitseerib lähtuvalt

tööülesandest

müügistatistika andmeid

ja registreerib nõudluse

muutumist ajas

teeb lihtsamaid analüüse,

kasutades regulaarselt

muutuvat müügistatistika

Loeng – logistika

teenused ja suhted

tarneahelas.

Ideekaart – logistika-

teenused kaasaegses

majanduskeskkonnas

.


hinnapäring ja

1. Tarneahela põhimõtted.

Kontaktõpe, sh praktiline töö ja


1.1. Teenuse vajaduste analüüs.

Erinevad teenused, klientide

vajadused. Optimaalsuse

põhimõte. Optimaalne ostukogus.

Reservvaru.

Varude liigid. Varude juhtimine

Kompleksülesanne (sh

iseseisev töö) - tarneahela

planeerimine (etteantud

lähtekriteeriumeid

arvestades), teenuse vajaduse

määramine, hinnapäringu ja -

pakkumise, lepingute

koostamine; loetleb

võimalusi koostööks

andmete analüüsimise meetodeid

2) loetleb ja selgitab tarnijate valiku kriteeriumeid

andmebaasi (ABC-XYZ

analüüs)

kaardistab potentsiaalsed

tarnijad, lähtudes

tööülesandest

pakkumise

koostamine.


logistikateenuse

müügilepingu

koostamine.

Mõttekaart ja arutelu

– partnerlus- ja

koostöösuhete

võimalused

tarneahelas.

ettevõttes. ABC- analüüs. XYZ-

analüüs

1.2. Hinnapäring koos

spetsifikatsiooniga.

Hinnapäring, pakkumine, nõuete

spetsifikatsioonid.

1.3. Logistikateenuste ost ja/või

müük. Sisendid ja väljundid.

Logistikateenuste ost, juriidilised

aspektid. Logistikateenuste

müük.

1.4. Logistikateenuste lepingu

tingimused. Logistiliste teenuste

lepingud, VÕS, seadusandlus,

nõuded, õigused ja kohustused.

1.5. Tarneahela ja koostöö

planeerimine partnerite vahel. Koostöövõrgustikud.

Hankekoostöö, vahendustegevus.

Koostöö planeerimine.

partneritega (tarneahelas).


töö) – erinevate (ette antud)

kaubagruppide käitlemise

toimingute ning

logistikateenuste ostu-müügi

korraldamise võimalused (sh

etapid, ajakava, tingimused)

koostöösuhteid arvestades.

3) koostab hinnapäringuid ja viib läbi erinevaid varude haldamise toiminguid

4) määrab reservvarude suurused ning optimaalsed

koostab ostutellimuste

päringuid ja valib

pakkumiste seast

sobivaima tarnija


koostab ostuprognoosi,

lähtudes reservvarude

suurusest ja edastab

ostutellimused vastavalt

eelnevalt valitud

tarnijatele

eristab olulist

Loeng tarneahela

juhtimisest,

efektiivsuse

näitajatest ning

erinevatest

analüüsimise

meetoditest.



tarneahela analüüs

(k.a juhtimise

efektiivsuse

2. Tarneahela efektiivsus.



2.1. Tarneahela efektiivsus ja

selle näitajad. Tarneahela

tõhusus. Tarneahela efektiivsus,

näitajad ja analüüsimise

meetodid. Eelarvestamine ja

kulude analüüs.

2.2. Koostöö tarneahela

osapoolte vahel. Kolmanda ja neljanda osapoole

Kompleksülesanne –

tarneahela juhtimise

efektiivsuse näitajad,

arvutusülesanded, erinevad

analüüsimeetodid (meetodi

valiku lähtekoht on erinevate

osapoolte ja CRM

põhimõtted).


töö) – kaasusele tuginev ühe

ettevõtte eelarvestamise

ostukogused ebaolulisest, määrates

varude optimaalse koguse

analüüsib oma tegevuse

efektiivsust ja

otsustusvõimet

õppeprotsessis



korrektset eesti ja inglise

keelt, erialast

terminoloogiat ning

kaasaegseid

infotehnoloogilisi

vahendeid

annab hinnangu oma


õppeprotsessis

näitajaid).

Loeng CRM-st ja

koostöö

edendamisest,

püsikliendisuhetest

ja pikaajalisest

koostööst.

Mõttekaart –

pikaajalise koostöö

vajalikkusest ning

edendamise

võimalustest.

logistika.

CRM, pikaajalised

koostöösuhted.

3.1.Tellimismeetodid

3.2. Hinnapäringu koostamise

põhimõtted

3.3. Varude hoidmisega seotud

kulud

3.4. Varude optimaalne

ostukogus

ülesanne (isegenereeruva

töövahendiga),

efektiivsusnäitajate analüüs

ja CRM ning

koostöövõimaluste välja

pakkumine.

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):

1) iseseisvat tööd tarneahela planeerimisest, teenuse vajaduse määramisest, hinnapäringutest ja –pakkumistest, lepingute koostamisest

ning võimaluste määratlemisest koostööks partneritega tarneahelas;

2) praktilist tööd (sh iseseisev töö) erinevate kaubagruppide käitlemise toimingutest ning logistikateenuste ostu-müügi korraldamise

võimalustest;

3) tarneahela efektiivsuse näitajate arvutusülesandeid kasutades erinevaid analüüsimeetodeid;

4) praktilist kaasusele tuginevat ülesannet (sh iseseisvat tööd) eelarvestamisest ning efektiivsusnäitajate analüüsist CRM-ile ning

koostöövõimalustele tuginevalt.

Hindamis-

kriteeriumid


1) määrab kindlaks teenuse vajaduse lähtuvalt kliendi soovist ja huvist;

2) koostab hinnapäringu ja/või pakkumise (ning nõuete spetsifikatsioonid) kooskõlas infovajadusele;

3) korraldab ja viib läbi logistikateenuste ostu ja/või müüki koostööpartnerite lepingutest lähtuvalt;

4) koostab logistikateenuste ostu- ja/või müügilepingud tulenevalt võõrandamislepingute regulatsioonist ning saavutatud

eelkokkulepetest;

5) planeerib tarneahelaid, loob ja arendab partnerlus- ja koostöösuhteid logistikateenuste tarnijate ja koostööpartneritega

tulenevalt tarnijate heast tavast;

6) analüüsib tarneahela juhtimise efektiivsuse näitajaid kasutades erinevaid analüüsimise meetodeid;

7) edendab koostööd tarneahela erinevate osapooltega kasutades CRM põhimõtteid. Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-

opik-kutsekoolidele

Hintsov, T. Kaubavedu, Mainori Kõrgkool. 2007.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus. 2011.

Suursoo, J. Tarneahela haldamine, I osa. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2012.

Suursoo, J. Tarneahela haldamine I Iosa. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2013.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2010.

Villemi, E.-M. Logistika alused. TRÜ Kirjastus. 2008.

Villemi, E.-M. Transpordi ökonoomika. TÜ Kirjastus. 2011.

Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn. 2015.

Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn, Külim. 1998.

Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn. 2007.


Ekspedeerija käsiraamat. Tallinn.

Laomajanduse ja veokorralduse töövihik. Tallinn.

Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet. 1998.

Tarneklauslid INCOTERMS2000. Tallinn EMI.

ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis: www.elea.ee, www.fiata.com

http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt

Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri

LS (§ 5) Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.

CMR konventsioon.

Moodul 7 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli

maht

7 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli

õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid,-ülesanded


Õpilane

1) mõistab oma

vastutust

teadlike otsuste

langetamisel

elukestvas

karjääriplaneeri

mise protsessis

2) mõistab

majanduse

olemust ja

majanduskeskk

Õpilane

analüüsib juhendamisel

oma isiksust ja

kirjeldab oma tugevaid

ja nõrku külgi

seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

leiab iseseisvalt

informatsiooni tööturu,

Eneseanalüüs

lähtuvalt „Logistik,

tase 4“ kutse-

standardist.

Infootsing

töövahenduskeskkon

dades töötajate

leidmiseks.

Loeng

kandideerimise

protsessi kohta.

Ideekaart praktikale

kandideerimise

Kärjääri planeerimine

Kontaktõpe, sh praktiline töö ja


Enesetundmine karjääri

planeerimisel.

Isiksuseomadused. Väärtused,

motivatsioon, hoiak, võimed,

oskused. Eneseanalüüsi

läbiviimine oma tugevate ja

nõrkade külgede

Praktiline kompleksülesanne -

infootsing praktikavõimaluste

kohta, vormistada dokumendid

ja kiri praktikale

kandideerimiseks, koostada

eneseanalüüs lähtuvalt

praktika eesmärkidest,

individuaalse praktikaülesande

püstitamine, osalemine

praktikale kandideerimise

intervjuus, oma eriala õpingute

onna toimimist

3) mõtestab oma

rolli

ettevõtluskeskk

onnas

4) mõistab oma

õigusi ja

kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel

5) käitub

vastastikust

suhtlemist

toetaval viisil

erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

leiab iseseisvalt

informatsiooni

praktika- ja töökohtade

kohta.

koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokumen

te (CV,

motivatsioonikirja sh

võõrkeelse,

sooviavalduse),

lähtudes dokumentide

vormistamise heast

tavast

valmistab ette ja osaleb

näidistööintervjuul

koostab juhendamisel

oma lühi- ja pikaajalise

karjääri plaani

kirjeldab oma

majanduslikke

vajadusi, lähtudes

ressursside piiratusest.

selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

protsessi kohta.

Praktiline töö

(dokumentide

vormistamine).

Rollimäng

(tööintervjuu

praktikakoha

taotlemiseks).


(oma nädala

kulutuste

planeerimine,

tegelike kulutuste

kaardistamine ja

analüüs).

Loeng

turumajanduse

toimimise ja turgu

iseloomustavate

majandusnäitajate

kohta.

Arutelu

turumajanduse

toimimise kohta.

Infootsing ja

rühmatöö Eestis

kehtivate maksude

kohta.

Praktiline töö

(näidistuludeklarat-

siooni täitmine

etteantud andmete

väljaselgitamise kaudu.

GROW-mudel.

Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine.

Haridustee: õppimine, praktika

ja eriala võimalused,

õpimotivatsioon ning elukestev

õpe. Tööjõuturg.

Kutsestandardid ja

kompetentsid.

Töömotivatsioon.

Planeerimine ja karjääri-

otsuste tegemine.

Karjääriteenused ja -

nõustamine. Muutustega

toimetulek. Tööotsimine, sh

praktikakoha leidmine: allikad

ja tööinfo otsimine,

kandideerimis-dokumendid,

tööintervjuu. Isikliku

karjääriplaani koostamine.

Eesmärkide seadmine. Lühi- ja

pikaajaline karjääriplaan.

2. Majandus ja ettevõtlus

eesmärgistamine kasutades

GROW mudelit ning isiklikku

karjääriplaani.

Õpimapp (iseseiseva tööna

kokku pandud) – sisaldab

eneseanalüüsi, karjääriplaani,

kandideerimisdokumente,

intervjueerimise töölehte,

erialase ettevalmistuse

töölehte, CV ja

motivatsioonikirja.

Praktiline ülesanne - oma

nädala kulutuste planeerimine,

tegelike kulutuste

kaardistamine ja analüüs.

Analüüs toote nõudluse ja

pakkumise kohta lähtudes

kohalikust

ettevõtluskeskkonnast ning ette

antud lähteinfost.

Praktiline töö -

leibkonna ühe kuu

eelarve

loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

täidab juhendamisel

etteantud andmete

alusel elektroonilise

näidis-

tuludeklaratsiooni

leiab iseseisvalt

informatsiooni

peamiste pangateenuste

ja nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel

riigiportaali eesti.ee

kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötaja ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

alusel).

Infootsing

majandusinfo

saamiseks.

Praktiline

(meeskonna) töö -

ettevõtluskeskkonna

analüüs.

Loeng ja mõttekaart

vastutustundlikust

ettevõtlusest.

Diskussioon koos

mõttekaardiga

kultuuridevahelistest

erinevustest ja

mõjudest.

Praktiline töö -

äriidee analüüs ja

kriitilise idee

hindamise ülesanne.

Infootsing riikliku

töötervishoiu ja

tööohutuse

strateegiast

tööandja ja töötaja

põhiõiguste ja

kohustuste kohta

töökeskkonna

tagamisel.

Rühmatööna

mõttekaardi loomine

töökeskkonna



Mina ja majandus.

Majanduslikud vajadused ja

otsused. Turg. Raha, selle

funktsioonid ja omadused.

Finantsvahendus ja -teenused.

Piiratud ressursid. Ressursid

majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.

Pakkumine ja nõudlus.

Nõudlus. Pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.

Maksud. Riigi roll

majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud. Deklareerimine

e-maksuametis.

E-riik. Riiklik infosüsteem ja

selle kasutamine.

Ettevõtluskeskkond.

Ettevõtluskeskkond Eestis.

tuludeklaratsiooni koostamine.

Praktiline töö (ise-seisev töö) –

infootsing teabeväravast

vastavalt etteantud ülesandele

(maksud, majandusinfo).


kriteeriumite alusel koostatud

ettevõtlusvormi valiku,

ettevõtluskeskkonna ja äriidee

analüüs.

Praktiline ülesanne - (iseseisva

tööna) äriplaani koostamine.

Kompleksülesanne – ettevõtte

töökeskkonna ja töökorralduse

kirjeldus, töökeskkonna riskide

hindamine, tööohutust

puudutavate dokumentide

loomine, allkirjastamine ja

säilitamine.

Praktiline töö - töölepingu,

kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna

näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani

loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna

tagamisel

tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

ohutegurite kohta.

Protsessi skeemi

joonistamine

tegevusest

tuleõnnetuse korral

(etteantud

ohutusjuhendite

alusel).

Juhtumianalüüs

tööseadusandluse

teemal.

Arutelu (erinevused

töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

vahel).

Rühmatöö õpilase

õiguste ja

kohustuste kohta

kooli sisekorra

eeskirja ja

õppekorralduseeskir

ja põhjal.

Arutelu

dokumendihalduse

vajalikkus

organisatsioonis.

Praktiline töö

(varasemalt

koostatud

praktikadokumentid

e saatmine e-

Kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte majandus-

tegevusele.

Ettevõtja. Palgatöötaja ja

ettevõtja võrdlus valdkonnas.

Ettevõtlus ja vastutustundlik

ettevõtlus. Ettevõtte

majandustegevus.

Tegevusnäitajad (logistika

valdkonnas).

Ettevõtete tüübid, vormid (FIE

ja äriühingud). Ettevõtte

rajamine (asutamine,

käivitamine).

Äriidee, äriplaan. Valdkonna

ettevõtte idee ja ärimudeli

tasandid. Äriplaan ja selle

koostamise põhimõtted.

Ebaõnnestumise põhjused

ettevõtluses.

Töötervishoid ja tööohutus




käsunduslepingu erisuste

analüüs.

Praktiline töö - töölepingu

koostamine (iseseisev töö),

töötasu arvutamine.

Praktiline ülesanne - analüüsib

töötaja õigusi, kohustusi ja

vastutust käsitlevaid

organisatsioonisiseseid

dokumente.

Praktiline ülesanne - koostab ja

vormistab iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja, sh

allkirjastab digitaalselt

(iseseisva tööna).

Kompleksülesanne - logistiku

tööga seotud rollimäng (k.a

erineva kultuuritaustaga

kliendid, keerukad

situatsioonid), mis sisaldab nii

töökeskkonna üldisi

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ning

meetmeid nende

vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse

ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

sätestatust töötaja

õigusi ja kohustusi

seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi

ja oma tegevust

tulekahju puhkemisel

töökeskkonnas leiab

juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohutuse alast

informatsiooni

leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

kirjaga).

Loeng suhtlemise

aluste kohta.

Videoanalüüs

klienditeeninduse

situatsioonide kohta.

Tutvumine

teeninduse e-

käsiraamatuga.

Rühmatööna

klienditeeninduse

heade tavade

sõnastamine

probleemide

lahendamisel.

Rollimäng logistiku

töös ettetulevate

situatsioonide

lahendamiseks.

Loeng probleemi-

lahendamise

metoodikast.

Praktiline töö

(telefonisuhtluses).

Töökeskkond

Töökeskkonnaga tegelevad

struktuurid. Töövõime

säilitamise olulisus.

Töökeskkonnaalane töö

korraldus. Tööandja ja töötaja

õigused ja kohustused.

Riskianalüüs. Töökeskkonna

ohutegurid ja meetmed mõju

vähendamiseks. Töökeskkonna

alane teave ja allikad.

Tööõnnetused, töötaja ning

tööandja õigused ja kohustused

seoses tööõnnetusega

Tule- ja elektriohutus ning

ennetustegevus. Käitumine

ohuolukorras. Tulekahju

ennetamine. Elektriohutus.

Töötamise õiguslikud alused

Lepingulised suhted töö

tegemisel. Lepingute

sõlmimine, muutmine ja

lõpetamine. Töölepingu mõiste

ja sisu. Varalise vastutuse

otsest kontakti kui

telefonivestlust kliendiga,

kirjalikku suhtlust, kliendiga

probleemi lahendamist. Kliendi

ja iseenda suhtlemise analüüs

(juhendi alusel).

nimetab töölepingu,


käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

koostab ja vormistab

juhendi alusel

iseseisvalt

elektrooniliselt algatus-

ja vastuskirja ning e-

kirja, sh allkirjastab

digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt

dokumentide

säilitamise vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega

kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

kokkulepe. Töövaidluste

lahendamine. Teenuste

osutamine käsunduslepingu ja

töövõtulepinguga. Töötamine

avalikus teenistuses. Töötamine

välisriigis: välisriigi seaduste

kohaldamine töötajale,

maksude arvestus ja tasumine.

Kollektiivsed töösuhted ja

kollektiivleping. Töötajate

usaldusisik. Töötüli ja

töövaidlused.

Töökorraldus.

Tööandja kehtestatud reeglid

töökorraldusele. Ametijuhend.

Tööaeg ja selle korraldus:

töönorm, ületunnitöö, öötöö,

riigipühal tehtav töö, töö

tegemise aja ja öötöö piirang,

Puhkeaeg ja liigid. Lähetus.

Puhkuse korraldamine.

Töö tasustamine ja sotsiaalsed

tagatised. Töötasus kokku

leppimine, töötasu alammäär.

Töötasu arvutamise viisid

mitteverbaalset

suhtlemist nii õppe- kui

võõrkeeles

kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

(ajatöö, tükitöö, tulemustasu).

Töö tasustamine ületunnitöö,

öötöö, riigipühal tehtava töö.

töötasu maksmise kord.

Töötuskindlustushüvitis.

Asjaajamine ja dokumendi-

haldus. Organisatsiooni

sisemist töökorraldust

reglementeerivad

alusdokumendid (näiteks

asjaajamiskord, dokumentide

loetelu).

Dokumentide loomine ja üld-

nõuded dokumentidele.

Dokumentide (k.a plankide)

liigid. Kirja elemendid. Kirja

loomine.

Tekstitöötlusprogrammi

kasutamine dokumentide

vormistamisel. E-kiri. E-kirja

elemendid. E-kirja esitusvorm.

E-kirja loomine. E-posti

haldamine. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide

säilitamine (k.a tähtajad).

Suhtlemise alused



Suhtlemine. Verbaalne ja

mitteverbaalne suhtlemine.

Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine. Telefonisuhtlus.

Internetisuhtlus ja

suhtlusvõrgustikud.

Kultuuridevahelised erinevused

ja nende arvestamine

suhtlemis-situatsioonides.

Suhtlemisbarjäär ja selle

ületamise võimalused.

Käitumine suhtlemis-

situatsioonides. Tööalase

käitumise etikett. Positiivse

mulje loomine. Konfliktid ja

veaolukorrad, nende

ennetamine ja juhtimine. Grupp

ja meeskond.

Teeninduslik ja kliendikeskne

mõttekultuur. Klient ja

teenindaja. Teeninduseks

vajalikud hoiakud ja oskused.

Teenindusprotsess. Erinevad

(k.a keerukad)

teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine.

Mooduli hinne kujuneb elektroonilise õpimapi (moodulis) ja selle esitluse alusel (sulgudes välja toodud

hindamiskriteeriumi number):

Praktiline kompleksülesanne (infootsing praktikavõimaluste kohta, vormistada dokumendid ja kiri praktikale

kandideerimiseks, koostada eneseanalüüs lähtuvalt praktika eesmärkidest, individuaalse praktikaülesande püstitamine,

osalemine praktikale kandideerimise intervjuus, oma logistiku eriala õpingute eesmärgistamine kasutades GROW mudelit

(1, 2, 3, 4, 5, 6, 7).

Praktiline ülesanne (oma nädala kulutuste planeerimine, tegelike kulutuste kaardistamine ja analüüs) (8).

Analüüs toote nõudluse ja pakkumise kohta lähtudes kohalikust ettevõtluskeskkonnast (8, 9, 10, 11).

Praktiline töö: tuludeklaratsiooni koostamine (12).

Infootsing teabeväravast (11, 13).

Kompleksülesanne logistiku töökeskkonna ja töökorralduse analüüs, töökeskkonna riskide hindamine, analüüs tööohutust

puudutavate dokumentide loomise, allkirjastamise ja säilitamise kohta (14, 15, 16, 17, 18, 19).

Praktiline töö (kaardistada erinevused töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel (20, 21, 22, 23).

Raport arutelust dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis (24, 26).

Praktikakoha taotlus e-kirjana (25, 26).

Kompleksülesanne (logistiku tööga seotud rollimäng, mis sisaldab nii otsest kui telefonivestlust kliendiga (27, 28, 29, 30,

31, 32, 33).

Hindamis- Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:

kriteeriumid 1) analüüsib iseseisvalt enda isiksust ja kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi;

2) annab hinnangu oma kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse ning enda tööturul rakendamise võimaluste kohta;

3) analüüsib iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta;

4) analüüsib iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade (logistika valdkonnas) eriala kohta;

5) koostab iseseisvalt elektroonilisi kandideerimisdokumente sh: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes

dokumentide vormistamise heast tavast;

6) valmistab iseseisvalt ette ja osaleb näidistööintervjuul;

7) koostab iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaan;

8) analüüsib iseseisvalt oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

9) analüüsib iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas

valdkonnas;

10) analüüsib juhendi alusel nõudluse ja pakkumise mõju ühe ettevõtte toodete müügitulemustele;

11) analüüsib meeskonnatööna Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse ning nende mõju ettevõtluskeskkonnale

õpitavas valdkonnas;

12) täidab etteantud andmete alusel, sh elektrooniliselt FIE näidistuludeklaratsiooni;

13) kasutab iseseisvalt majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi „e-riik“;

14) loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast;

15) loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja

selgitab riskianalüüsi olemust;

16) eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;

17) tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega;

18) kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;

19) analüüsib meeskonnatööna erinevates allikate töötervishoiu ja tööohutusalast informatsiooni juhtumi näitel;

20) kasutab iseseisvalt elektroonilist töölepinguseadust töölepingu sõlmimisel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;

21) analüüsib iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja ja tööandja vaatest;

22) analüüsib meeskonnatööna töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente;

23) arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise

töövõimetuse hüvitist;

24) kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis;

25) koostab ja vormistab iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt;

26) kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide

säilitamisega;

27) kasutab keerukates ja muutuvates suhtlemissituatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;

28) kasutab keerukates ja ootamatutes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava;

29) analüüsib enda ja grupiliikmete käitumist ning järgib üldtunnustatud käitumistava;

30) juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt väikesearvulist meeskonda tööalaste probleemide looval lahendamisel;

31) analüüsib juhendi alusel kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;

32) analüüsib juhendi alusel enda ja teiste teeninduskultuuri, teenindushoiakuid ja –oskusi;

33) lahendab iseseisvalt erinevaid sh muutuvaid teenindussituatsioone, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.

Õppemeetodid Loeng, arutelu, e-õpimapp, eneseanalüüs, infootsing, ideekaart, mõttekaart, praktiline töö, rollimäng, rühmatöö,

videoanalüüs, juhtumianalüüs, iseseisev töö, essee, kompleksülesanne.

Õppematerjalid Rekkor, S, jt. Teenindamise kunst. 2013.

Suppi, K. Ettevõtlusõpik. Käsiraamat. Atlex. 2013.

Randmaa, T., Raiend, E., Rohelaan, R., Kupp, A., Mägi, J. Ettevõtluse alused. Õppematerjal. 2007. Allikas:

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C

3%B5pe/Ettev%C3%B5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf

Sirkel, R, Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-Kalamäe, M. 2014. Ideest eduka ettevõtteni. 2014. Õppematerjal. Allikas:

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus% C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni.pdf

Arrak, A. jt. Eesti Majandus. Tartu. Avatar Grupp. 2008.

Tööinspektsiooni kodulehekülg http://www.ti.ee

Teeninduse Aabits E-käsiraamat, http://heateenindus.ee/kasiraamat

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Rahandusministeerium www.fin.ee

Maksu- ja tolliamet www.emta.ee

Portfoolio kursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-

tuubid-standardid/

Äriühingute statistika. http//www.stat.ee

Muud portaalid:

www.minuraha.ee

www.eas.ee

www.eesti.ee

www.aktiva.ee

www.tooelu.ee

Moodul 8 – PRAKTIKA 45 EKAP


8 PRAKTIKA 45 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab

vastutustundlikult tööülesandeid, arendades seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab

http://www.aktiva.ee/

töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Kõiki mooduleid on alustatud

Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Praktikaülesanded (tegevuste

analüüs kajastatakse

kirjalikult ka

praktikaaruandes)

Õpilane

1) tutvub ettevõtte

töökorralduse ja vastava

töökohaga seotud

juhendite ning

töökeskkonnaga

2) mõistab töötervishoiu ja

töö- ja keskkonnaohutuse

tähtsust

3) täidab korrektselt

praktikajuhendaja poolt

antud tööülesandeid,

väärtustab koostööd ning

on valmis võtma

vastutust eriolukordades

4) viib läbi erinevaid

logistikatoiminguid,

lähtudes varalise

vastutuse

üldpõhimõtetest

5) rakendab tööülesannete

sooritamisel

Õpilane

selgitab ettevõtte töökorralduse

põhimõtteid ja töökohaga seotud

juhendites esitatut

kirjeldab ettevõtte töökeskkonda,

selle korraldust ning ettevõttes

kasutatavaid

keskkonnaohutusmeetmeid

täidab juhendamisel etteantud

tööülesandeid, peab kinni tööajast ja

kokkulepetest

kasutab tööülesandeid täites

asjakohaseid töömeetodeid, -

vahendeid, materjale ning erialaseid

teadmisi

tuleb toime erinevates situatsioonides

ja meeskondades

vormistab juhendamisel erinevaid

tellimusi, kasutades

infotehnoloogilisi vahendeid

mõõdab etteantud parameetrite alusel

Praktiline töö, sh iseseisev töö

7 EKAP.

Tööülesanded ja nende täitmine

(k.a individuaalsed

praktikaülesanded), töö- ja

puhkeaja (praktika-) ettevõttes.

Ajakasutusplaan. Tegevuste

analüüs.

Koostöö ja meeskonnatöö.

Suhtlemine organisatsioonis.


7 EKAP.

Töökeskkond. Nõuded

töökeskkonnale. Seadmete ja

masinate ohutus.

Isikukaitsevahendid.

Esmaabivahendid.

Tööohutusjuhend.

Tuleohutusjuhend. Enda ja

kaastöötaja turvalisus, õigused,

kohustused ja vastutus.

Lao pakkimise ja

markeerimise nõuete

kaardistamine.

Inventuuri läbi viimine –

etapid, tegevuste kirjeldus,

tulemus.

Seadmed, tehnika ning nende

kasutamine, hügieeninõuded

(seadmete/tehnikale).

Laotöö ohutus(nõuded),

riskid, isikukaitsevahendid,

ergonoomilised töövõtted,

hügieeni ja puhtusnõuded.

Vedude planeerimine ja

korraldamine ettevõttes,

põhimõtete ja süsteemi

analüüs.

Omahinna- ja müügihinna

kliendikeskse teeninduse

põhiprintsiipe, kasutades

selleks erinevaid

suhtlemise meetodeid

6) analüüsib ennast

tööalaselt ning

dokumenteerib,

vormistab ja esitleb

tehtud tööd

nõuetekohaselt

tegevusi protsessides, lähtudes

kvaliteedist

määrab klienditeeninduse taseme

etteantud kriteeriumite alusel

jälgib reklamatsioonide ja

kõrvalekallete menetlemist,

vajadusel lahendab

konfliktsituatsioone vastavalt

juhendile ja põhjendab lahenduse

käiku

kajastab praktikaaruandes

ettepanekuid tööprotsesside

muutmiseks süsteemsete vigade

vältimiseks

eristab laotehnoloogiaid ja selgitab

nende kasutamisvõimalusi

teeb endale selgeks ettevõtte koha

tarneahelas ja visualiseerib

saadetise/teenuse formeerumist ja

liikumist

kasutab töötamisel

isikukaitsevahendeid, ohutuid ja

ergonoomilisi töövõtteid

kirjeldab töövarjuna läbitud

tööülesandeid ja -protsesse

koostab, esitab ja esitleb õigeaegselt

praktika nõuetekohase

dokumentatsiooni ning annab enda

tegevusele hinnangu

Töökeskkonna riskianalüüs.

Ohutud töövõtted

praktikaettevõttes.


8 EKAP.

Toimingud (praktika)ettevõtte

laos: mahalaadimine, vastuvõtt,

hoiukohtadele paigutamine,

hoiukohtade hooldamine,

komplekteerimine, ühitamine,

pakkimine, loovutamine,

väljastamine, laadimine,

inventeerimine.

Ohutud laotöö toimingud ja

võtted, isikukaitsevahendid.

Ergonoomilised töövõtted.

Puhtus (k.a seadmete puhtus) ning

hügieeninõuded laos.

Töö logistika ja laotöö

infosüsteemis. Kauba- ja

infokäitlemise tehnika.


8 EKAP.

Vedude planeerimine,

korraldamine ja regulatsioon

praktikaettevõttes.

Võlaõigusseadus ja muu õiguslik

regulatsioon, normid, nõuded ja

võrdlus organisatsioonis toimiva

süsteemiga.

kalkulatsioon, arvutusnäited.

Vedude dokumentatsioon

(lisatud praktikaaruande

lisadena).

Veoautojuhi tööajakava

koostamine lähtuvalt töö- ja

puhkeaja regulatsioonile

selgitades ka firma eesmärke

ja vajadusi.

Tarneahela visualiseerimine,

joonis; koostöö ja

integratsiooni analüüs.

Koostöövõrgustik, partnerite

kirjeldus; integratsioon ja

võrgustikud – kirjeldus ning

koostöövõimaluste

parandamise võimalused ning

efektiivsem tarneahel.

Kulud ja tulud ettevõttes.

Ostu- ja müügiteenused,

logistikateenuste analüüs.

Lepingute, päringute ja

pakkumiste näidised

(praktikaaruande lisasse).

Logistikavõrgustikud,

suhtlemine partneritega

(formaalne, mitteformaalne)

Transpordi saate- ja

kindlustusdokumendid, nende

õiguspärane koostamine

ettevõttes.

Transpordikulude kujunemine,

kulusid mõjutavad tegurid (kütuse

hind jm) ning müügihinna

kujunemine.

Turvalisus ja ohutus.

Transpordiliigid ettevõttes, liigi

valikud. Sõidumeerikud ja nende

kasutamine praktikaettevõttes.

Sõidumarsruudi planeerimine ja

kasutamine. Põhiteed, kõrvalteed

ja terminalide asukohad.


8 EKAP.

Integratsioon tarneahelates.

Koostöövõrgustikud.

Koostöö planeerimine ja

võimalused tarnelülide

omavahelise koostööna.

Koostööst tekkivad kasud,

väärtused.

Kolmanda ja neljanda osapoole

logistika tähendus, vajalikkus

(praktika) ettevõttele.

Tarneahela juhtimine ja

dokumentatsioon.

Kulud ja tulud.

Logistikateenuste ostmine ja

ning eetikapõhimõtted

ettevõttes.

Klienditeeninduse analüüs

firmas – põhimõtted, klientide

päringute lahendamine, head

tavad ja standardid.

Praktilised

klienditeenindussituatsioonide

näited.

Tellimussüsteemi (k.a

tehnoloogiad) analüüs –

tellimuste esitamine,

vastuvõtmine, töötlemine

ettevõttes. Kaebuste ja

reklamatsioonide

lahendamine ettevõttes.

Praktikaaruande koostamine

juhendi alusel vastavalt

mooduli õpiväljundite,

hindamis-kriteeriumite ja

hindamis-ülesannetele (k.a

praktiliste näidete toomine,

erinevad situatsioonid).

Eneseanalüüsi koostamine ja

praktika hinnangulehtede

täitmine.

müük (praktika)ettevõttes,

eripärad. Teenuse ostuprotsess,

tingimused, päringud,

pakkumised.

Teenuse müügiprotsess,

kasuprintsiip. Lepingulised suhted

ja kasutatavad lepingud.

Tarneahel kui väärtusahel.


6 EKAP.

Logistikavõrgustik ja suhtlus

partneritega ning eetika

(põhimõtted). Klienditeeninduse

põhimõtted (k.a formaalne ja

mitteformaalne suhtlemine), hea

tava, standardid ja kvaliteet.

Tellimuste esitamine ja

vastuvõtmine.

Tellimuste töötlemine.

Kaebus saadud kauba kvaliteedi,

sortimendi, hinna, teenuste

kvaliteedi kohta.

Probleemolukordade

ennetamine ja käsitlemine.

Vastuväidetega toimetulek.

Konfliktid, nende tekkepõhjused

ja lahendamine.

Kaitsmine komisjoni ees


1 EKAP.

Praktika nõuetekohane täitmine

(ülesanded, protsessid). Praktika

kogemus, näited ja

situatsiooniolukorrad.

Praktika dokumentatsioon –

aruanne, päevik ja hinnangulehed

tagasisidena praktikale.

Eneseanalüüs.

Mooduli hinde

kujunemine

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on praktikal osalemine ja praktika kaitsmise läbimine.

Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (hindamise eelduseks on praktikadokumentatsiooni esitamine

ning järgnevate hindamisülesannete analüüs praktika päevikus ja aruandes):

Praktika päevikus ajakasutusplaan. Igapäevase töö tegemine ettevõttes ja meeskonnatöö analüüs nii aja- kui tööülesannete

täitmise näitel (1);

Suhtlemissituatsioonide kirjeldus ja analüüs (k.a eriolukordades), loetleb koostöö ja meeskonnatöö eeliseid ning tekkivaid

väärtuseid (2, 3);

Eneseanalüüs – „mina suhtlejana praktikaettevõttes“ (k.a analüüs sobiliku suhtlemisstiili valikust, näited erinevatest

suhtlemis-situatsioonidest (2, 4);

Ettevõtte töökorralduse põhimõtete selgitamine vastavalt tegevusvaldkonnale ja töö iseloomule (5);

Praktikaettevõtte töökeskkonna juhendite ja regulatsiooni analüüs (6);

Enda ja kaastöötajate turvalisuse nõuded, töötajate õigused, kohustused ning vastutuse analüüs (7);

Riskianalüüsi koostamine (riskimaatriksi täitmine) vastavalt riskide tasemele ja juhendile (8);

Saadetiste vastuvõtmise kord, kauba hoiukohtadesse paigutamise juhendi ja korra analüüs (9);

Saadetiste komplekteerimise ja pakkimise ja väljastamise korralduse ning tegevuste kirjeldus (10);

Lao pakkimise ja markeerimise nõuete kaardistamine (10);

Inventuuri läbi viimine – etapid, tegevuste kirjeldus, tulemused ettevõttes (11);

Seadmed, tehnika ning nende kasutamine, hügieeninõuded (seadmete/tehnikale) (12, 13);

Laotöö ohutus(nõuded), riskid, isikukaitsevahendid, ergonoomilised töövõtted, hügieeni ja puhtusnõuded (12, 14);

Vedude planeerimine ja korraldamine ettevõttes, põhimõtete ja süsteemi analüüs (15, 16);

Omahinna- ja müügihinna kalkulatsioon, arvutusnäited (16);

Vedude dokumentatsioon (lisatud praktikaaruande lisadena) (17);

Veoautojuhi tööajakava koostamine lähtuvalt töö- ja puhkeaja regulatsioonile selgitades ka firma eesmärke ja vajadusi (18);

Tarneahela visualiseerimine, joonis; koostöö ja integratsiooni analüüs (19);

Koostöövõrgustik, partnerite kirjeldus; integratsioon ja võrgustikud – kirjeldus ning koostöövõimaluste parandamise

võimalused ning efektiivsem tarneahel (19, 22);

Kulud ja tulud ettevõttes. Ostu- ja müügiteenused, logistikateenuste analüüs. Lepingute, päringute ja pakkumiste näidised

(praktikaaruande lisasse) (20, 21);

Logistikavõrgustikud, suhtlemine partneritega (formaalne, mitteformaalne) ning eetikapõhimõtted ettevõttes (23);

Klienditeeninduse analüüs firmas – põhimõtted, klientide päringute lahendamine, head tavad ja standardid. Praktilised

klienditeenindussituatsioonide näited (24, 25);

Tellimussüsteemi (k.a tehnoloogiad) analüüs – tellimuste esitamine, vastuvõtmine, töötlemine ettevõttes (25);

Kaebuste ja reklamatsioonide lahendamine ettevõttes (24);

Praktikaaruande koostamine juhendi alusel vastavalt mooduli õpiväljundite, hindamiskriteeriumite ja hindamisülesannetele

(k.a praktiliste näidete toomine, erinevad situatsioonid) (26, 27, 28);

Eneseanalüüs ja praktika hinnangulehtede täitmine (28);

Kaitsmine komisjoni ees (26, 28).

Hindamis-

kriteeriumid


1) täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest;

2) tuleb toime erinevates (k.a eriolukordades) situatsioonides suhtlemisel nii firma siseklientide kui välisklientidega;

3) loetleb koostöö ja meeskonna töö eeliseid ning tekkivaid väärtuseid (kasusid) praktikaettevõtte eesmärkide täitmisel;

4) valib sobiliku suhtlemisstiili nii klientide teenindamisel kui meeskonnas suhtlemisel lähtuvalt ettevõtte heale tavale.

5) selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid vastavalt firma eesmärkidele, tegevusvaldkonnale ning töö iseloomule;

6) analüüsib praktikaettevõtte töökeskkonnaga seotud juhendeid ja abivahendeid lähtuvalt õigusaktidest ning firma

sisesest regulatsioonist;

7) selgitab enda ja kaastöötajate turvalisuse nõudeid, töötajate õigusi, kohustusi ning vastutust ohutu töötamise

kontekstis;

8) töökeskkonna riskianalüüsi koostamine vastavalt riski tasemele ja riskianalüüsi juhendile;

9) võtab vastu saadetisi ning paigutab kauba hoiukohtadesse etteantud juhendi ning korra alusel;

10) komplekteerib ja pakib, väljastab saadetised arvestades komplekteerimise meetodeid, pakkimise ja markeerimise

nõudeid ning vastavalt väljastamise korrale;

11) viib juhendamisel läbi inventuuri ning selgitab välja saldovahede tekkimise põhjused;

12) hoiab lao ja –seadmete puhtust ning korda etteantud hügieeninõuetele vastavalt;

13) kasutab töö teostamisel kauba- ja infokäitlemise tehnikat järgides nende ohutusnõudeid;

14) kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid vastavalt (praktika)ettevõtte nõutele;

15) analüüsib vedude planeerimise ja korraldamise põhimõtteid võrreldes neid õigusaktide ning vedajate hea tavaga;

16) planeerib vedude korraldust ning kalkuleerib vedude oma- ja müügihinda, arvestades kehtivate õigusnormidega;

17) koostab vedude dokumendid vastavalt lepingute ja õigusaktidele;

18) koostab veoautojuhi töögraafiku (tööajakava) toetudes töö- ja puhkeaja regulatsioonile ning firma eesmärkide ning

vajadustele;

19) kirjeldab koostööd ja integratsiooni tarneahelas, ahela osapooli lähtuvalt väärtusketi põhimõttest

20) planeerib varude optimaalset taset tarneahela erinevates punktides ning koostab tarneahelas kasutatavaid dokumente;

21) analüüsib kulusid, koostab hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega;

22) planeerib ja korraldab ettevõtte logistikateenuste ostu ja müüki, koostab võõrandamislepinguid planeerides

efektiivsemat tarneahelat;

23) suhtleb klientide ja logistikavõrgustiku partneritega (k.a ettearvamatutes olukordades) ning lähtuvalt eetika

põhimõtetest;

24) lahendab tekkinud reklamatsioone, vastab klientide päringute ja kirjadele lähtuvalt ettevõtte heast tavast ning

kvaliteedinõuetest;

25) analüüsib tellimissüsteeme ja kasutatavat tehnoloogiat, infovahetusvõimalusi ning tellimiskeskkonda;

26) kirjeldab tööülesandeid ja –protsesse, analüüsib omandatud õpiväljundeid praktiliste näidete ja situatsioonidena;

27) koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni analüüsi vormis (praktikaruanne, -päevik) täites

eeldusnõude – dokumentatsiooni õigeaegsus;

28) annab hinnangu läbitud praktikale (k.a kaitsmisel) ja koostab eneseanalüüsi.

Õppematerjalid EEA üldtingimused, Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.

LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.

EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast.

Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-

opik-kutsekoolidele

Hintsov, R. Kaubavedu. 2007.

Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.

Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus 2011.

Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.


Villemi, M., Logistika alused. Tallinn, TTÜ Kirjastus. 2008.

ÜLDÕPINGUTE MOODULID

MOODUL 1 KEEL JA KIRJANDUS

MOODULI RAKENDUSKAVA

Mooduli nr 1 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii

suuliselt kui ka kirjalikult.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene

keel ja kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene

keeles)

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli õpiväljundid Õppija:

1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile

sobivalt ja kirjakeele norme järgides.

2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates (tarbetekstid, arutlus, kirjalik kokkuvõte, reklaamtekstid, juhendid).

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob

uusi seoseid.

4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja

igapäevaelus.

5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga

6. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega

7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal.

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õppija:

1. Väljendab ennast õppekeeles nii

suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,

suhtlussituatsioonile sobivalt ja

kirjakeele norme järgides.

Õppija:

Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

Eristab kõne-ja kirjakeelt

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate

Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides

2. Koostab eri liiki tekste, kasutades

alustekstidena nii teabe- ja

ilukirjandustekste kui ka teisi

allikaid neid kriitiliselt hinnates

(tarbetekstid, arutlus, kirjalik

kokkuvõte, reklaamtekstid,

juhendid).

Nimetab teksti üldtunnused

Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile

Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili

Kirjutab alusteksti põhjal arutluse

Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi


Põhjendab infoallika valikut


Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega

Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

3. Loeb ja mõistab sidumata tekste

(tabel, graafik, diagramm), hindab

neis esitatud infot, teeb järeldusi ja

loob uusi seoseid.

Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele


Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus

Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid




4. Valib ja hindab kriitiliselt

infoallikaid ja neis esitatud teavet,

kasutab saadud infot oma tekstides

ja igapäevaelus.

Nimetab infootsingu võimalusi


Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus







5. Väärtustab lugemist, suhestab

loetut iseendaga ja tänapäeva

elunähtustega, oma kodukohaga

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi





6. Tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost , seostab seda ajastu

ühiskondlike ja kultuuriliste

sündmustega

7.Arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud, vaadatud või

kuulatud teksti põhjal.

Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi

Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab

tegelasi

Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid





Teemad, alateemad, mahud, sh

iseseisev töö

(vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad

aktiivsete tegusõnade taga)

KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA

(32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit)

Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.

Märgisüsteemide ühendamine tekstis

Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine.

Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.

Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse

keelevalikud.

Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele kasutusvaldkondade tüüpilised vead.

Kunst ja keel. Ilukirjandus. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti eripära.

Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil).

Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.

Sõnavara rikastamise võimalused.

MEEDIA JA MÕJUTAMINE


Meediateksti tunnused.

Reklaami erandlik keelekasutus.

Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus).

Sotsiaalmeedia – kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused.

Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis: meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk,

teemade skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja demagoogia meediakanalites.

Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine.

Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine.



Sõnavara rikastamise võimalused.

FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE


Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja

süstematiseerimine.

Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne.

Lihtsamad tarbetekstid.

Teabeotsing.

Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Arvustamine.

Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine.

Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid.

Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine.

Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead.


ILUKIRJANDUS KUI KUNST


Kirjandusküsimuste käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate autorite teoseid nii

maailmakirjandusest kui eesti kirjandusest.

Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud.

Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused: teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja sotsiaal-

kultuuriline kuuluvus.

Ilukirjandusstiil ja poeetika.

Proosateksti analüüs ja tõlgendamine.


Lemmikraamat


Õppemeetodid Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks, keelelise etiketi kasutamiseks, mõistekaart, ajurünnak, videoklippide

võrdlus, loeng, õpimapi koostamine, loovtööd ja – harjutused, rollis kirjutamine, kirjandustekstist lähtuvad aktiiv- ja

loovülesanded, rühma- ja paaristöö, väitlus, pressikonverents, alustekstil põhinev kirjutamine, praktilised harjutused,

mudelkirjutamine, enesekontrolliga ülesanded, õppekäik, lugemispäevik, lavastused jt õpilast aktiveerivad ja

arendavad meetodid, mida õpetaja õpiväljundite saavutamiseks kohaseks peab.

Hindamine

(Vt lisa 2:

komplekshindamisülesande näide)

Kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat hindamist. Mitteeristavalt hinnatakse tööprotsessi osi (nö eeldustegevused,

kujundav hindamine) ja eristavalt erinevaid õpiväljundeid kontrollivaid kompleksülesandeid (praktiline töö, analüüs,

eneseanalüüs, aruanne, esitlus, probleemi lahendamine (juhtumi analüüs), intervjuu, õpimapp, projekt, struktureeritud

kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv

kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus,

või vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne.

(1) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda

ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite

saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega

väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab

väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

(2) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või

seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite

saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja

sooritada ka osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt.

Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“;

M. Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe „Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti

keele riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus

kutseõppeasutustele“, M. Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt), keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused,

jaotusmaterjalid, autentsed materjalid…

LISA 1:

Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:

Vormistab

Ametikiri, erialased dokumendid, referaat, essee, viitamine, arvutikiri (tühiku tähtsus, side- ja mõttekriips, , funktsioonid jms), struktureerimine, õigekiri,

lauseõpetus, tarbetekstid …

Kirjeldab, selgitab, toob näiteid

Sõnavara, analoogia, õigekiri, lauseõpetus, tekstiloome, omadussõnade võrdlusastmed, seostamine eluga, dokumentatsioon, avalik esinemine …

Koostab

Juhendi jms vormistamise nõuded, CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaaruanne, õigekorjareeglid, lauseõpetus, stiil, tekstiliigid …

Leiab infot

Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne lugemisoskus, kriitiline

suhtumine infoallikatesse …

Iseloomustab, selgitab

Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus, tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil, olulise ja ebaolulise eristamine,

analüüs, seoste loomine, kirjeldamine, omadussõna, metafoor, detail …

Tunneb ära

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid ja nende omapära (rakendab

suuliselt ja kirjalikult), arutlus (toob väite kinnituseks näiteid) …

Analüüsib, võrdleb

Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, refereerimine, omadussõnade võrdlusastmed, tekstiõpetus, lauseõpetus, arutlus, õigekiri …

Suhtleb

Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara, ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine, stiil, enesekehtestamine,

argumenteerimine, demagoogia vältimine …

Defineerib

Sõnavara, lauseõpetus, võõrsõnad, teatmeteosed, otsingusüsteemid …

LISA 2:

Hindamisülesanne: projekt „Tekstide ringkäik“

Ülesanne hõlmab hindamiskriteeriume: 1–9

Projekti hindamiskriteeriumid:

projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile, teatrilavastusele, näitusele jne

projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide üle ning leida sobivaid

näiteid tekstist, et oma väiteid toetada

osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt allikate

usaldatavust

uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles slaididel

ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid (millistes

piirkondades ja perioodidel lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu, lavastuste või etenduste arv jne)

slaidid on korrektselt vormistatud

iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi

Õpetamis- ja õppemeetodid:

sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus: film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)

teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)

uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi kandvaid rolle, kes on olnud

lavastuse või filmi kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne). Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot,

analüüsivad seda ja vormistavad saadud tulemused slaididel.

Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks (sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel perioodidel on tekst

olnud populaarne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid, millistes riikides on

lavastatud, linastunud jne)

Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine

Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale

Projekt koosneb kolmest osast:

1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine

2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine - mitteeristav hindamine

3. Ettekanne – eristav hindamine

MOODUL 2 VÕÕRKEEL MOODULI RAKENDUSKAVA


Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga

Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset


1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb

erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud

erialaga

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid,

seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab

tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid


Õppija:

1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses

nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana;

esitab ja kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

Õppija:

Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt

Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes

Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel)

Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma

võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud erialaga

Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast

Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse

Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks

endale sobivaid võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid, seostab

võõrkeeleõpet elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega

Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust

Hindab oma võõrkeeleoskuse taset

4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste

elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles suhtlemisel

Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme

Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga

Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta

5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul

kandideerimise rahvusvahelistest

võimalustest; koostab tööleasumiseks

vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles

Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi

Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab

sihtmaa eripäraga

Sooritab näidistööintervjuu

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö

1. MINA JA MAAILM

1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)

1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)

4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus

4 T Mina isiksusena teiste seas

4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus

3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine

1.2. Mina ja Eesti (10 T+2 I)

4 T Eestit iseloomustavad faktid

4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid

2 T Eestlane versus muud rahvad

2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest sündmusest Eesti kultuuriloos

1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10 T+2 I)

6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus, kliima,

vaatamisväärsused, sündmused, tuntud inimesed)

4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)

2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide koondtabeli

2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi)

2.1. Mina ja keskkond (12 T+3 I)

4h Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas

4h Tervislikud eluviisid (toitumine, liikumine)

4h Ebatervislikud eluviisid (suits, alkohol, narkootikumid, kuritegevus)

3h I Keskkonna probleemid läbi oma eriala

2.2. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad (10 T+2 I)

4 T Erinevad teabeallikad info otsimiseks (internet, sõnastik)

2 T Keeletaseme analüüs, Europass

2 T Kaasaegsed suhtluskeskkonnad, eelised, puudused, ohud

2 T + 2 I Oma suhtluskeskkonna kirjeldamine, selle plussid ja miinused

2.3. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas (10 T+2 I)

4 T Erinevad leiutised inimkonna arengus

6 T Leiutised ja nende kirjeldamine lähtudes erialast

2 I PowerPointi esitlus

3. HARIDUS JA TÖÖ 1.23+0.27EKAP (32 T+ 7 I tundi)

3.1. Mina õppijana (14+3)

6 T Haridussüsteem, õppimisvõimalused, kutsevalik

6 T Edasiõppimisvõimalused välismaal, s.h. EL maades

2 T Elukestev õpe ja selle tähtsus

3 I Eneseanalüüs õppijana

3.2. Mina tööturul (18+4)

6 T Ametid ja nende kirjeldamine

4 T Töö- ja karjäärivõimalused Eestis ja mujal

4 T Tööle siirdumiseks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine

4 T Tööintervjuu

4 I Praktika aruande koostamine ja vormistamine

Õppemeetodid Tervikmoodulis kasutatakse järgmisi õppemeetodeid: lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi

alusel; intervjuu/dialoog; vestlus; rühmatöö (poster v. powerpoint); õppekäik; video v. filmi vaatamine;

arutelu; õpimapi koostamine; viktoriinid ja ristsõnad; essee; aruanne; ajurünnak; rollimängud; uurimuslik töö;

töölehtede täitmine, internetiotsing; testid; eneseanalüüs; küsimuste koostamine/vastamine

Hindamine Moodulis kasutatakse eristavat hindamist.

Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või

seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks

õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”.

Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida

iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab

väljundite eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Hindamisele määratud suulised ja kirjalikud kirjeldused,, suulised ja kirjalikud harjutused, dialoogide

koostamised, küsimuste koostamised ja küsimustele vastamised, ettekannete esildised, tarbekirjade

koostamine ja täitmine, Power Pointi esitlused, intervjuud, praktika aruannete kaitsmised, erinevad tööd

tekstidega (lugemine, tõlkimine, kuulamine, kirjutamine)

Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb

kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne

Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.

Õppematerjalid Õpik Come Along + töövihik, Test Your English Vocabulary, Increase Your Vocabulary, paljundatud

materjalid, Internet, Good Grammar Book, English Grammar in Use, PowerPoint materjalid

A.Metsa “Sinu vestluskaaslane“,1 ja 2 osad, K. Allikmetas „Kohtumised“ 1 ja 2 osad, E.Raud „Vene keel

minu sõber ja kaaslane“ 1 ja 2 osad, N. Zamkovaja “Mitmepalgeline Venemaa“, sõnastikud, internet

MOODUL 3 MATEMAATIKA


Mooduli nr. 3 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

Matemaatika 3 õn/5 EKAP

Mooduli eesmärk

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt

toimetulekuks.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks Põhiharidus

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi

uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete

lahendamisel, analüüsides ja hinnates

tulemuste tõepärasust

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning

saab aru erinevatest matemaatilise info

esitamise viisidest

3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega,

kasutab nende õppimisel oma

matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi

● Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teostab vajalikud

arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

● Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks

● Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta lähtuvalt igapäevaelust

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka Internetis leiduvaid teabeallikaid

4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike

loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja

täpselt nii suuliselt kui kirjalikult

5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste

tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse

hindamisel

● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info

● Koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses

● Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja

rahaühikuid

● Arvutab protsente ja promille

● Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi

● Esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles

● Esitab tavakeelse teksti matemaatiliste sümbolite ja valemite abil

● Valib ja kasutab kirjalike ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid

valemeid ja matemaatilisi sümboleid

● Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks

● Kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel

● Eristab olulist ebaolulisest

● Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente

● Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske

● Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid

● Teisendab enamkasutatavaid valuutasid

● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise

võimaluste kohta

Teema Arvutamine

õpiväljundid

Teema Arvutamine hindamiskriteeriumid

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -

oskusi uutes situatsioonides ning eluliste

ülesannete lahendamisel, analüüsides ja

hinnates tulemuste tõepärasust

● Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete

järjekorda

● Sõnastab vajadusel tekstülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad

suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

● Ümardab arve etteantud täpsuseni.

● Otsustab tulemuse tõepärasuse üle, lähtuvalt igapäevaelust ja ligikaudse arvutamise

reeglitest.

2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid

ning saab aru erinevatest matemaatilise

info esitamise viisidest

● Täiendab lahenduskäiku vajadusel joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust.




● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti.

● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.




● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti.

● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.

● Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö Arvutamine 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud

Q, irratsionaalarvud I, reaalarvud R).

● Ümardamine.

● Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus).

● Täisarvulise, negatiivse ja ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted

astmetega. Arvu kümme astmed. Arvu standardkuju. Arvutamine taskuarvutiga.

● hulkade ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine).

● Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad,

majapidamine jms).

Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, õpimapp, iseseisev töö

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teemat arvutamine

Hindamine eristav

„3“

Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või

taskuarvutiga.

Teostab tehted õiges järjekorras.

Ümardab arve etteantud täpsuseni.

Lahendab konspekti(õpiku, käsiraamatu

vms)/näidete abil elulisi tekstülesandeid

„4“

Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi

tüüpülesandeid

„5“

Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi

tekstülesandeid ja vormistab korrektse

lahenduskäigu

Teema Mõõtühikud õpiväljundid Teema Mõõtühikud hindamiskriteeriumid





● Võrdleb erinevaid mõõtühikutega väljendatud suurusi.

● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine,

isikliku eelarve koostamine)



esitamise viisidest

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui Internetis leiduvaid teabeallikaid.




● Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid.



hindamisel

● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine,

isikliku eelarve koostamine)


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Mõõtühikud 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine.

● Elulise sisuga tekstülesanded.

• ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (elulistes ülesannetes SI-süsteemiväliste

mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine)

• ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö)

• interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe

tagasisidet andvad töölehed)

• näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad

õpilased ka ise koostada)

• kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse

arendamiseks

Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Kodune kontrolltöö

Hindamine Eristav

Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid.

Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne kontrolltöö

Hindamine Eristav

„3“

Teisendab etteantud pikkus-, raskus- pindala,

ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid lubatud

eksimisega 10%.

„4“

Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt

teksti sisule

„5“

Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute

teisendamist nõudvaid tekstülesandeid

Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused

õpiväljundid

Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused hindamiskriteeriumid





● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme tekstülesannete lahendamisel.

● Leiab tekstülesandest olulised andmed.

● Vajadusel koostab joonise või skeemi.

● Teostab vajalikud arvutused, otsustab tulemuse tõepärasuse üle lähtuvalt igapäevaelust.




● Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.

● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme.

● Avaldab valemist otsitava suuruse




● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme

● Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit.

● Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme.


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Avaldised. Võrrandid ja võrratused 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Ratsionaalavaldiste lihtsustamine.

● Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine.

● Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan).

● Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem.

● Arvtelje erinevad piirkonnad.

● Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem.



Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö

Hindamine Eristav

„3“

Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe

ruudu ning ruutude vahe valemit, lahendab

lihtsamaid lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning normaalkujulisi

ruutvõrrandeid .

Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi.

Elulisi tüüpülesandeid lahendab

konspekti/näidete abil.

„4“

Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid

kasutades.

Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning

ruutvõrrandeid.

Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme.

Saab aru tekstist.

Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid,

„5“

Lahendab võrrandeid lihtsustamise

valemeid kasutades.

Lahendab lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning

ruutvõrrandeid .

Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme.


tekstülesandeid, vormistab korrektse

lahenduskäigu.

vormistab korrektse lahenduskäigu.

Sõnastab vastuse.

Teema Protsent õpiväljundid Teema Protsent hindamiskriteeriumid





● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.

● Teostab vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu.

● Kontrollib lahenduskäigu õigsust.




● Arvutab protsenti ja promilli, vajadusel kasutab analoogiat.




● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Protsent 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Osa ja tervik, protsent, promill.



Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestuslik töö

Hindamine Eristav

„3“

Arvutab protsenti (osa) tervikust.

Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa

kaudu.

Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest.

Arvutab promilli

(nt. alkoholisisaldust veres)

Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

„4“

Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid

(näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste

muutumise ülesanded).


„5“

Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt

kolme tehtega elulisi protsentülesandeid.


Vajadusel põhjendab saadud tulemust.

Valib erinevate võimaluste vahel

ökonoomsema lahenduskäigu.

Teema Majandusmatemaatika elemendid

õpiväljundid

Teema Majandusmatemaatika elemendid hindamiskriteeriumid



● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.



● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga

seotud tulusid ja kulusid.



esitamise viisidest

● Teisendab valuutasid.

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks internetis leiduvaid teabeallikaid, laenukalkulaatoreid

infotehnoloogilise pädevuse arendamiseks.

● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info.




● Teisendab valuutasid.




● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise

tasakaalustamise võimalustest.



hindamisel

● Arvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust.

● Kirjeldab laenudega seotud riske.

● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.

● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga

seotud tulusid ja kulusid.

● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise

tasakaalustamise võimalustest.

Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Majandusmatemaatika elemendid 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Raha ja valuuta.

● Liht-ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik.

● Palk ja kehtivad maksud

● töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind, hinnatõus jt).

● Diagrammide lugemine.


Hindamine Eristav

„3“

Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab

sellekohaseid teabematerjale. Arvutab liht- ja

liitintressi. Arvutab käibemaksu ja kauba jaehinda,

hinnamuutusi.

Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga

kaasnevaid makse. Kasutab palgakalkulaatoreid

internetis.

Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise

vajalikkuse ja kiirlaenude üle.

Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda

neilt andmeid.

Õpetaja abiga

„4“

Lisaks hinde „3“ hindamiskriteeriumile.

Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info,

analüüsib seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis

diagramme.

Konspekti abiga

„5“

Lisaks hinde „3“ ja „4“

hindamiskriteeriumile.

Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid

ülesannete lahendamisel. Oskab

probleemülesandeid lahendada ja neid ise

püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma

seisukohta kaitsta.

Iseseisvalt

Teema Tõenäosusteooria ja statistika

õpiväljundid

Teema Tõenäosusteooria ja statistika hindamiskriteeriumid

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi ● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.




● Arvutab sündmuse tõenäosust.

● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.



esitamise viisidest

● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal (õpik, käsiraamat, leksikon, ja muu) kui

Internetis leiduvaid teabeallikaid.

● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.




● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.





● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.



hindamisel


Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Tõenäosusteooria ja statistika 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja

hasartmängudes).

● Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida,

sagedustabel ja suhteline sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine,

mediaan, mood, maksimaalne ning minimaalne element, standardhälve.

● Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

Iseseisev töö Iseseisvaks tööks on sinu poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.


Hindamine Õpiväljundite saavutamise taset hinnatakse järgnevalt:

1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid

ülesandeid. Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest.

2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse

eristavalt. Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest.

3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast

hindest.

4. Essee „Loteriide ja hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse

mitteeristavalt.

5. Ülesannete kirjalikud lahendused ja osalemine foorumites hinnatakse mitteeristavalt.

„3“

õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud

statistika uurimustöö.

Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske

„4“

õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” näidetele baseeruvaid ülesandeid.

Õpilane on esitlenud oma iseseisvat uurimustööd

klassis, kirjutanud essee loteriide ja

hasartmängudega seotud riskidest ja osalenud

aruteludes.

„5“

õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid

loogilist mõtlemist ja järeldusoskust

nõudvaid probleemülesandeid ; on

esitlenud oma iseseisvat uurimistööd

klassis ja saanud hea või väga hea

hinnangu osaliseks. Õpilane on esitlenud

esseed “Loteriide ja hasartmängudega

seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa

aruteludest klassis või foorumites.

Teema Jooned tasandil

õpiväljundid

Teema Jooned tasandil hindamiskriteeriumid





● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).

● Arvutab lõigu ja vektori pikkuse.

● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.

● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.



esitamise viisidest

● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.





● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).






Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Jooned tasandil 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Punkti asukoha määramine tasandil.

● Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori

pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine.

● Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid.

● Sirge joonestamine võrrandi järgi.


Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö

Hindamine Eristav

„3“

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti

koordinaatide järgi.

Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi.

Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil.

Tunneb antud võrrandi järgi joone kuju (sirge

parabool, ringjoon)

„4“

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti


Arvutab vektori koordinaate.

Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp-

punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori


Liidab vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli.

Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on

antud:

kahe punktiga;

punkti ja sihivektoriga;

tõusu ja algordinaadiga;

punkti ja tõusuga

ning teisendab üldvõrrandiks.

„5“

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp-

punkti koordinaatide järgi.

Arvutab vektori koordinaate, vektori algus-

ja lõpp- punkti koordinaate.

Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja

lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori

pikkust vektori koordinaatide järgi.

Liidab vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli.

Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud:

kahe punktiga;

punkti ja sihivektoriga;

tõusu ja algordinaadiga;

punkti ja tõusuga

ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks

tõusu ja algordinaadi järgi.

Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Praktiline töö: jooned igapäevaelus- foto ja sellelt joonte leidmine

Fotolt on leitud ja fotole joonestatud vähemalt kolm joont.

Teema Trigonomeetria

õpiväljundid

Teema Trigonomeetria hindamiskriteeriumid





● Kasutab Pythagorase teoreemi ja trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone täisnurkse

kolmnurga lahendamisel

● Esitab tõepärased vastused lähtudes igapäevaelust.



esitamise viisidest

● Leiab tekstist vajalikud andmed, teeb joonise.




● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria

abil puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi




● Kasutab sisust ja joonisest lähtuvaid õigeid tähiseid ja neile vastavaid valemeid, teostab

vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu.



hindamisel

● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria

abil puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi

Teemad ja alateemad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Trigonomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga

lahendamine.



Hindamine

„3“

Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete

abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti.

Oskab valemikaardi abil leida õigeid

elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala

valemeid.

„4“

Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,

valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid

kasutades valemikaarti.

Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi

abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid,

ümbermõõdu ja pindala valemeid.

Esitab tõepärased vastused lähtuvalt

igapäevaelust.

„5“

Lahendab iseseisvalt (abimaterjale

kasutamata) elulisi ülesandeid

trigonomeetriateadmisi rakendades ja esitab

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt

igapäevaelust.

Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab

elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja

pindala valemeid.


tekstülesandeid ja vormistab korrektse

lahenduskäigu.

Teema Planimeetria õpiväljundid Teema Planimeetria hindamiskriteeriumid



● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu

ja pindala valemeid



● Teeb ülesande lahendusest õige kujundi joonise.

● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.



esitamise viisidest


ja pindala valemeid





ja pindala valemeid

● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.




● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.

● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu



hindamisel

● Lahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Planimeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb,

trapets, korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad.



Hindamine

„3“

Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja

lahendab antud andmetega kujundi pindala ja

ümbermõõdu. Va romb, trapets või valemite lehe

abil kõik kujundid

„4“

Õpilane teisendab ühikud ja vormistab

lahenduskäigu korrektselt.

Trigonomeetria valemikaardi abiga.

„5“

Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite

joonised ja arvutab kujundite pindala ja

ümbermõõdu. Lahendab loovalt elulisi

ülesandeid trigonomeetria - ja

planimeetriateadmisi rakendades ja esitab

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt

igapäevaelust.

Teema Stereomeetria õpiväljundid Teema Stereomeetria hindamiskriteeriumid





● Liigitab ruumilisi kujundeid,

● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.

● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.

● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi

rakendades, annab vastuse lähtudes igapäevaelust.



esitamise viisidest

● Teeb joonise.









● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.





hindamisel


Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Stereomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)

● Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid,

pindalad ja ruumala.


Õppemeetodid Ajurünnak või test (teooria tundmine), loeng, õpiring (ülesannete lahendamine), praktiline töö

programmiga Geogebra, praktiline töö (püramiidi jt kehade voltimine või valmistamine),

iseseisev töö (foto ja sellel hulktahuka ja pöördkeha esiletoomine programmiga Geogebra või

muude joonestamisvahenditega; esitlemine)

Hindamine Hindamise eelduseks on tunnitööde sooritatus. Kontrolltöö (eristav) ja iseseisev töö

(mitteeristav)

„3“

õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi

stereomeetria ülesandeid valemite lehe abi, teeb

joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab

vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö

ja vastab mõnele esitatud küsimusele

„4“

õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi

stereomeetria ülesandeid, teeb joonis, vajadusel

teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes

igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab

esitatud küsimustele

„5“

õppija lahendab elulisi stereomeetria

ülesandeid, esitab põhjaliku

lahenduskäigu, teeb joonis, vajadusel

teisendab mõõtühikuid, annab vastuse

lähtudes igapäevaelust, suudab hinnata

vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö mis

on sooritatud programmiga geogebra ja

vastab kõigile esitatud küsimustele

Mooduli hinde kujunemine Eristav hindamine. Mooduli hinne kujuneb teemade kaalutud keskmistest hinnetest. Eristava

hindamise puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastavalt (kõikide

teemade konspekt on olemas, lahendatud on iseseisvad ülesanded, kõik ülesanded on

lahendatud) või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning

ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine läveni tasemest madalamal tasemel ja seda

väljendatakse hindega „2“.


1) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel,

mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

2) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida

iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

3) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;

4) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.

Iseseisev töö: õpimapp, mis sisaldab teemade konspekte, näidisülesandeid, iseseisvalt lahendatud ülesandeid,

õpimapi analüüsi etteantud vormil

Õppematerjalid Õpetajate poolt koostatud materjalid.

MOODUL 4 LOODUSAINED MOODULI RAKENDUSKAVA


Loodusained 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna ainetega: bioloogia, geograafia, keemia, füüsika

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad


1. Mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel

2. Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning

igapäevaelu probleemide lahendamisel

3. Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust

inimese tervisele

4. Leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel


Õppija:

1. Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru mudelite

tähtsusest reaalsete

objektide kirjeldamisel

Õppija:

Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid

Kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid

Kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe

Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe)

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi

Kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid

Lahendab ja vormistab erinevaid ülesandeid ja kasutab selleks korrektselt mõõtühikuid

Kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid

Iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi

Kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi

Kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete

omaduste selgitamisel

Iseloomustab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga

Võrdleb erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid

Võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi

Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid

Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme

Kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused

Teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

Selgitab loodusainete omavahelist seotust ja erinevusi, kasutades õpitud mõisteid loodusnähtuste kirjeldamisel

2. Mõtestab ja kasutab

loodusainetes omandatud

teadmisi keskkonnas

toimuvate nähtuste

selgitamisel ja

väärtustamisel ning

igapäevaelu probleemide

lahendamisel

Kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks

Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid

Selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi

Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale.

3. Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale ja

inimesele. Saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese tervisele

Nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid

Kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest

Võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust

Nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme

Selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme

Kirjeldab inimese arengut ja tervisliku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast

Kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme

4. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete lahendamisel

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete

omaduste selgitamisel

Kasutab erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel

Analüüsib erinevate infoallikate usaldusväärsust

Teemad, alateemad,

mahud, sh iseseisev töö

UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE- 1.0 EKAP

(26 =20t T + 6t IS)

Teema1: Maakera kui süsteem -6t T

- Maa teke, areng ja geoloogiline ajaskaala

- Maa sfäärid

Teema 2: Universumi evolutsioon- 2t T

- Evolutsiooniteooriate põhiseisukohad. Mikro- ja makroevolutsioon

Teema 3: Astronoomia- 2t T+ 2t IS

Teema 4:Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised (16t = 12t T + 4t IS)

- Liikumine ja selle mõõtmine. Taustsüsteemid - 4t T

- Vastasmõjud- 4t T + 2t IS

- Jõud, mass ja energia- 4t T + 2t IS

MIKROMAAILM JA AINE EHITUS- 2,3 EKAP (60t)

Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid-

1 EKAP (26t= 20t T+6t IS)

Teema 1: Keemilised elemendid Maal

- keemiliste elementide levik erinevates Maa sfäärides- 2t T

Teema 2: Keemiline side

- kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside- 2t T

Teema 3: Anorgaanilised aineklassid

- oksiidid, alused, happed, soolad- valemite ja nimetuste koostamine- 4t T + 2t IS

Teema 4: Metallid, mittemetallid

- metalliaatomi ehituse eripära, keemilised

omadused, füüsikalised omadused- 4t T

- mittemetalliaatomi ehituse eripära, tähtsamate mittemetallide omadused- 4t T + 4t IS

Teema 5: Ülesannete lahendamine- 4t T

Mikromaailma ehitus- 1,3 EKAP (34t= 26t T + 8t IS)

Teema 1: Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesannete lahendamine- 4t T +2t IS

Teema 2: Planetaarne aatomimudel, elementaarosakesed 2t T+2t IS

Teema 3: Elektrostaatika, elektrinähtused

- Elektrostaatika nähtus, ülesannete lahendamine- 4t T+2t IS

- Alalisvool, vahelduvvool, magnetism, ülesannete lahendamine- 10t T+ 4t IS

Teema 4: Optika

- Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine- 6t T + 2t IS

ORGANISM KUI TERVIK- 1,7 EKAP (44t)

Orgaanilised ained eluslooduses

Organismide keemiline koostis-

1EKAP ( 26t=20t T+ 6t IS)

Teema 1: Orgaaniliste ainete eripära ja struktuur- 4t T + 2t IS

Teema 2: Süsivesinikud, oksüdeerumine, põlemisülesanded- 4t T+ 2t IS

Teema 3: Polümeerid- 2t T

Teema 4: Hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ühendid- 4t T + 2t IS

Teema 5: Karbonüülühendid:

- aldehüüdid, ketoonid- 2t T

- karboküülhapped, rasvad - 2t T

- aminohapped, valgud, nukleiinhapped- 2t T

Biomolekulide tähtsus eluslooduses -0,2 EKAP ( 4t T)

Teema 1: Toiduainete toiteväärtus, lisaained ning tervislikkuse seos koostisega- 2t T

Teema 2: Organismide energiavajadus -2t T

Organismide ehitus ja talitlus- 0,5 EKAP

14t = 10t T + 4t IS

Teema 1: Rakkude ehitus ja talitlus-2t T

Teema 2: Organismide aine- ja energiavahetus-2t T

Teema 3: Paljunemine ja areng- 2t T +2t IS

Teema 4: Pärilikkus, inimene kui tervikorganism – 4t T+ 2t IS

LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI- 0,5 EKAP

Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses 14t = 10t T + 4t IS

Teema 1: Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid- 2t T + 2t IS

Teema 2: Nanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadus. Bioenergeetika- 2t T

Teema 3: Nakkushaigused ja nende vältimine- 2t T

Teema 4: Organismi kahjustavad ained. Alused, happed ja soolad igapäevaelus 4t T + 2t IS

KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE- 0,5 EKAP (12t)

Majanduskeskkond- 0,25 EKAP (6t= 4t T +2t IS)

Teema 1: Globaliseerumine ja globaalsed keskkonnaprobleemid- 4t T +2t IS

Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse –

0,25 EKAP 6t = 4t T + 2t IS

Teema 1: Ökoloogilised tegurid sh organismide omavahelised suhted, ökosüsteemid- 2 t T

Teema 2:Looduskaitse- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad ning rahvusvaheline koostöö, liikide hävimist põhjustavad

tegurid- 2t T+ 2 t IS

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, referaat, praktiline töö, iseseisev töö.

Hindamine Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist.

Õppija:

- oskab kasutada teabe saamiseks erinevaid infoallikaid

- oskab lahendada erinevaid ülesandeid kasutades selleks korrektselt mõõtühikuid ja vormistab korrektse lahenduse

- tunneb universumi ehitust ja evolutsiooni

- teab kehadega seotud füüsika põhiseadusi

- tunneb aine makro- ja mikroehitust

- tunneb organismide keemist koostist, ehitust ja talitlust.

- teab loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses

- teab tähtsamaid globaalprobleeme ning oskab analüüsida nende toimet ja vähendamise võimalusi.

Kõigide teemade puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab lävendikriteeriumidele.

Arvestatud” ehk lävend:

Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.

Piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse

sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda

väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE

Teema 1+2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Universumi ja Maa teke ja areng, Evolutsioon

Teema 3. Referaat etteantud teemal

Teema 4. Struktureeritud kirjalik töö (test) nr1- liikumine, taustsüsteemid, vastastikmõjud., ülesanne.

Struktureeritud kirjalik töö (test) nr2- Jõud, mass, energia, ülesanne.

MIKROMAAILM JA AINE EHITUS

Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid

Teema 2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ühendis oleva keemilise sideme määramine. Omaduste

ennustamine keemilise sideme järgi.

Teema 3. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Anorgaaniliste ühendite nimetuste ja valemite koostamine.

Teema 4. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Metallide ja mittemetallide ja nende ühendite omadused.

Referaat.

Teema 5. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ülesannete lahendamine.

Mikromaailma ehitus

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesande lahendamine.

Teema 2: Referaat etteantud teemal

Teema 3: Struktureeritud kirjalik töö (test). Elektrostaatika, alalis- ja vahelduvvool, magnetism. ülesande lahendamine.

Teema 4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine.

ORGANISM KUI TERVIK

Orgaanilised ained eluslooduses

Organismide keemiline koostis

Teema 1: Esitlus rühmatööna.

Teema 2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Süsivesinike ehitus, nomenklatuur, põlemisülesanne.

Teema 3,4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Polümeerid. hüroksüühendid.

Teema 5: Struktureeritud kirjalik töö (test). Karbonüülühendid, nende esindajate omadused ja tähtsus.

Biomolekulide tähtsus eluslooduses

Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Toiduainete toiteväärtus, lisaained, tervislikkuse seos koostisega, organismide

energiavajadus

Organismide ehitus ja talitlus

Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Rakkude ehitus ja talitlus, organismide aine- ja energiavahetus.

Teema 3+4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Paljunemine ja areng, pärilikkus.

LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI

Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid.

Teema 4: Rühmatöö esitlusega

KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE

Majanduskeskkond

Teema 1: Referaat etteantud teemal

Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse

Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ökoloogilised tegurid, ökosüsteemid.

Teema 2: Referaat etteantud teeemal koos esitlusega.

Mooduli hinde kujunemine Kõiki hindamismeetodeid hinnatakse mitteeristavalt ning kõigi puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab

lävendikriteeriumidele.

Õppematerjalid http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u7#euni_repository_10895

Keemia õpik kutsekoolidele

Keemia töövihik kutsekoolidele

Füüsika õpik kutsekoolidele

Füüsika töövihik kutsekoolidele

Keemia X klass

Keemia XI klass

Bioloogia õpik gümnaasiumile I, II, III, IV osa

Maailma ühiskonnageograafia õpik gümnaasiumile I, II osa

MOODUL 5 SOTSIAALAINED



Sotsiaalained 4,2 õn/7 EKAP

Mooduli eesmärk Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid

seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning

toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena

Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna

õppeainetega: ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad


1. Omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku

inimese kujunemist

2. Omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja

vastastikusest mõjust

3. Mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu

vajalikkust, aktsepteerides erinevusi

4. Hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus,

vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu

5. On Eesti Vabariigile lojaalne kodanik


Õppija:

1. Omab adekvaatset

enesehinnangut ning teadmisi,

oskusi ja hoiakuid, mis toetavad

tervikliku ja terviseteadliku

inimese kujunemist

Õppija:

Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest

ja kohustusest ühiskonnas

Analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus

Nimetab ja kirjeldab terviseriske ning vigastusi, reageerimist nendele ja ennetamise võimalusi

Tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning kasutades

treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi

Määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

2. Omab arusaama esinevatest

nähtustest, protsessidest ja

konfliktidest ühiskonnas ning

nende seostest ja vastastikusest

mõjust

Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust

Määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, ja paigutab

tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo

konteksti

Toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste

seoste kohta

Põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust

Analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse

Analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri

3. Mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning demokraatia

ja selle kaitsmise tähtsust ning

jätkusuutliku arengu vajalikkust,

aktsepteerides erinevusi

Selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi

Arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide

teemadel

Iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel

Selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs

Kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse

Tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike

4. Hindab üldinimlikke väärtusi,

nagu vabadus, inimväärikus,

võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus,

sallivus, vastutustunne, õiglus,

isamaalisus ning lugupidamine

enda, teiste ja keskkonna vastu

Kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust

Demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning teostab juhendamisel

relvaohutuse kontrolli ning kustutab tulekolde

Kasutab teabeallikaid sh geograafilisi-, topograafilisi ja poliitilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks

Selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähtsuse tähenduse muutumist

20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel

Kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

5. On Eesti Vabariigile lojaalne

kodanik Selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna

Orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid

Nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile, ning selgitab nende maandamise võimalusi

Teemad, alateemad, mahud, sh

iseseisev töö

AJALUGU 1,5 EKAP (39 t = 34 T +5I)

Teema: Eesti ajaloo pöördepunktid

2 T: Muinasaeg (elukorralduse areng)

2 T: Vana-Liivimaa (keskaegne Eesti, muudatused talupoegade olukorras)

2 T: Liivi sõda, Põhjasõda (poliitilised ja majanduslikud tagajärjed)

4 T: Ärkamisaeg (rahvusluse teke ja küpsemine)

4 T: Vabadussõda ja Eesti iseseisvus

2 T: Eesti II maailmasõjas (poliitilised, sotsiaalsed keerdkäigud)

2 T: Eesti NSV (totalitarismi mõju, majanduslik-poliitiline elukorraldus)

2 T: Eesti taasiseseisvumine

Teema: Muutused maailmas 20. sajandil ja 21. sajandi algul

3 T: I maailmasõda

3 T: II maailmasõda

2 T: Külm sõda (kujunemine ja tunnused)

2 T: NATO (tekkimine, ülesanded)

2 T: NSVL lagunemine (kriis kommunistlikus maailmas)

2 T: Pingekolded maailmas

5 I: Mooduli lõputöö

ÜHISKONNAÕPETUS 1,5 EKAP (39 t = 32 T+ 7 I)

Teema: Riigi toimimine

6 T: Ühiskonna struktuur ja kujunemine

Ühiskonnamudelid.

Rahvas ja riik.

Võimude lahusus.

8 T: Riigi tunnused ja vormid

Demokraatia vs diktatuur

Kodakondsus

Õigusriik.

Põhiseadus ja seadusandlus.

Seadusandlik võim.

4 T: Ideoloogiad ja neid esindavad erakonnad

Eesti erakonnad vasak-parem skaalal ning nende peamised vaated

6 T: Valitsemise erinevad tasandid

Täidesaatev võim.

Eesti Vabariigi president.

Kohtuvõim ja korrakaitse

Kohalikud omavalitsused

8 T: Rahvusvaheline koostöö ja julgeolek

Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised

koostööorganisatsioonid (EL, EN,NATO, ÜRO, WTO).

Globaalprobleemid ja välispoliitika. Humanitaarõigus.

Inimõigused ja nende kaitse rahvusvahelisel tasandil.


INIMESEÕPETUS 1,4 EKAP (36 t = 32 T + 4 I)

Perekond ja suhted

2 T

perekonna ajalugu

perekonnavormid perekonna ülesanded

Seksuaalsuhted

2 T

lühi- ja pikaajaline suhe

püsisuhete loomine ja säilitamine

Turvaline seksuaalkäitumine

3 T

seksuaalsuhted ja turvaline seksuaalne käitumine

terviseriskid seksuaalsuhetes

enesehinnang ja seksuaalsuhted

Abielu

2 T

pulmatavad

perekonnaseadus

Laps ja vanem

8 T

pereplaneerimine

vanemate kasvatusstiil kui lapse enesehinnangut kujundav faktor

lapse areng

kiindumussuhe ja vanemate roll selle kujunemisel.

Kodu ja perekonnaelu

15 T

kodu ja selle loomine

pereliikmete vajadused ja väärtused

sallivus suhetes

rollide jaotumine peres

perekonna eelarve

töötus

lahkhelid peres ja nende lahendamise võimalused

lahutus

lein ja toimetulek sellega

perekonna tähtsus inimese elus, põlvkondadevaheline side, hoolitsus oma vanemate eest


INIMGEOGRAAFIA 1,3 EKAP (34 t = 30 T + 4 I)

o 2 T: Teema: Ühiskonna areng (agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond)

o 1 T: Arengumaa

o 1 T: Arenenud riik

o 2 T: Üleilmastumine

o 8 T: Rahvastik ja asustus

demograafia

rahvastiku paiknemine ja tihedus

rahvastiku struktuur

demograafiline üleminek

sündimus, suremus, iive

rahvastiku püramiid

migratsioon

rahvastikupoliitika

asustuse areng

linnastumine

linnade areng, vanimad linnad

2 T: Majandussüsteemid

2 T: Majanduse struktuur (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne sektor)

2 T: Tootmist mõjutavad tegurid

2 T: Kõrgtehnoloogiline tootmine

2 T: Rahvusvaheline firma

2 T: Geograafiline tööjaotus

2 T: Rahvusvaheline kaubandus

2 T: Jätkusuutlik areng


KEHALINE KASVATUS 1,3EKAP (34 t = 32T+ 2 I)

Kergejõustik (6 T+1 I)

sprindi tehnika

kaugushüpe, kaugushüppe tehnika

kuulitõuge ja kuulitõuke tehnika

visked heited ja nende tehnika

aeroobne- ja anaeroobne vastupidavus

kergejõustiku võistlusmäärustiku tundmine ja kohtunikuna tegutsemine

Sportmängud (10 T+1 I)

korvpalli tehnika ja taktika

korvpallimäng

jalgpalli tehnika ja taktika

jalgpallimäng

erinevad sportmängude tutvumine

korvpalli ja jalgpalli võistlusmäärustiku tundmine ning kohtunikuna tegutsemine

Võimlemine (6 T)

rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused erinevatele lihasgruppidele

akrobaatika

harjutused vahenditega

tantsud, võimlemiskavad

ergonoomika

koordinatsiooniharjutuse ettevalmistus ja sooritus

Talialad (6 T)

suusatamise (uisutamise) tehnika täiustamine

suusavarustuse valik ja hooldamine

tutvustab ühte enda poolt valitud talispordiala tehnikat ja reegleid

Rekreaktiivsed liikumisharrastused (4 T)

kepikõnd

matkamine

orienteerumismäng

osalemine ühel rekreatiivsel rahvaspordiüritusel

Õppemeetodid Loeng, avatud loeng, arutelu, töölehed, meediapõhised uurimised ja analüüsid, grupitööd. Õppefilmid ja nende

analüüsid, artiklite kokkuvõtted ja analüüsid, mõistekaartide ja esitluste koostamine, ettekanded.

Probleemülesannete lahendamine, põhjus-tagajärg seoste analüüs, kontrolltööd, töö kaardiga, skeemide ja

diagrammide tegemine, ajalooliste sündmuste või tegelaste taasesitamine, allikakriitilise lugemisoskuse omandamine.

Kehalise kasvatuse tundides domineerivaks meetodiks praktiline tegevus, lisaks kasutame: aktiivset loengut, vestlust,

diskussiooni, esitlust

Hindamine Inimeseõpetus, inimgeograafia:

Eristav hindamine

Hindamismeetodid:

Uurimistöö või analüüsi koostamine, ettekande koostamine koos esitlusega, pere eelarve koostamine, erinevate

internetiallikate abil töölehtede täitmine.

Ajalugu, ühiskonnaõpetus:

Eristava ja kujundava hindamise kasutamine. Kujundavat hindamist kasutatakse õpilase poolt ettevalmistatud

ülesannete toetamisel (arvamused, esseed, rollilahendused). Eristav hindamine on kasutusel testide, tunnikontrollide,

kontrolltööde puhul.

Õpiväljundite saavutamist väljendatakse numbriliselt:

- Hinne „5“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oskab seda interpreteerida, on iseseisvalt

ja loovalt lahendanud ettenähtud ülesanded, on osa võtnud koolivälistest konkurssidest, orienteerub

ajaloosündmustes ja poliitikas.

- Hinne „4“ - õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, on iseseisvalt ja loovalt lahendanud

ettenähtud ülesanded, orienteerub ajaloosündmustes ja poliitikas.

- Hinne „3“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oma tegevuses jõudnud lävendi tasemeni.

- Hinne „2“ – õpilane ei ole omandanud aine materjali täies mahus, ei ole täitnud ettenähtud ülesandeid, ei ole

saavutanud lävendi taset.

Kehaline kasvatus;

Kasutatakse eristavat hindamist. Eristava hindamise puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele

vastavalt või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning ebapiisavaks tulemuseks

õpiväljundite saavutamine läveni tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“.


5) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab

väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

6) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite

eesmärgipärane kasutamine;

7) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;

8) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.

Hindamisele määratud kehaliste harjutuste või testide sooritamine, praktiline tegevus, suulised ja kirjalikud

kirjeldused, küsimustele vastamised

Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku

hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne.

Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.

25% mooduli hindest moodustab iseseisvate tööde tundidest ettevalmistatud kõiki mooduli aineid ühendav lõputöö.

Õppematerjalid Gümnaasiumi perekonnaõpetuse õpik. Tallinn 2007

Õpetaja poolt koostatud töölehed (seksuaalkasvatus, perekonnafunktsioonid ja ajalugu, enesehinnangu kujunemine),

erinevad enesetundmist hõlbustavad testid, artiklite kogumikud ja juhendmaterjalid, perekonnaseadus. Õppefilmid .

„Tervise treening“ Jalak, R.(2007) Tallinn;

„Kooliolümpiamängude käsiraamat“ (2007) Tallinn;

„Mängima“ (2006) Kirjastus E-Info;

„Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult…“ Pantšenko,V. (2005);

„Tervete laste tegus algus“, Stephen, J.Virgilio. (2007), Odamees OÜ;

www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased;

www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal.

Vahtre, L. Eesti ajalugu gümnaasiumile. 2004. Eesti Vabariigi Põhiseadus, õpetaja koostatud Power Pointid, töölehed,

teemakohased artiklid ajakirjandusest, dokumentaalfilmid, Eesti ajaloo e-õpiku (kirjastus Maurus) lisamaterjalid.

H. Raudla, K. Kroon, T. Viik "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" I ja II osa.

Atlased, kaardid, kontuurkaardid.

Ü. Liiber. Geograafia õpik gümnaasiumile.

MOODUL 6 KUNSTIAINED



Kunstiained: kunst ja

muusika

1 õn/1,5 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija kasutab kunsti- ja muusikaalaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks

ja isiksuse arendamiseks.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna õppeainetega: muusika, kunst

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad


1. Eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid

2. Tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga

3. Tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. Analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse

5. Kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks 6. Väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse


Õppija:

1. Eristab näidete alusel

kunstiliike ja muusikažanreid

Õppija:

Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

Määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

2. Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi teoseid

ning seostab neid ajalooga

Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju

Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste

autoritega

3. Tutvustab Eesti kunsti ja

muusika eripära ja tähtteoseid

Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju

Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste

autoritega

4. Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja loomingulisust läbi

vahetu kogemuse

Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja

kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale

5. Kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja

kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale

6. Väljendab ennast läbi

praktilise tegevuse

Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost)

Põhjendab oma kunsti- ja muusikavalikuid

Kirjeldab kogetud kunstielamust ja/või omaloomingu eelistusi

Teemad, alateemad, mahud, sh KUNST 0,75 EKAP (20 T=16 T+4 I)

iseseisev töö 4T Antiikaeg ja keskaeg

Egiptus, Vana-Kreeka, Vana- Rooma

Kunstiroll vanadel kultuurrahvastel.

Ajastu kultuurilooline taust.

Gooti stiili arhitektuuri tunnused. Tallinna vanalinn. Eesti kirikud.

4T Renessanss ja barokk

Uuenenud inimese maailmapilt, trükipressi leiutamine, maade-avastused. Arhitektuur.

Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnikud:

Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo.

2 I Esitlus virtuaalkeskkonnas:

valib Eesti lemmikautorid ja –teosed, valikute põhjendamine ja võrdlemine

4T Klassitsism ja romantism Arhitektuuri põhitunnuste tuletamine antiikkultuurist.

4T 19. ja 20. sajand

Uuendused maalikunstis. Seosed nüüdiskunstiga.

Ülevaade ajastu muusikastiilidest ja –kunstivooludest: impressionism, ekspressionism, juugend. Olulisemad

kunstnikud.

2 I Kavandab ajatelje ja märgib teljele erinevad ajastud ning kunsti- ja muusikateosed ning autorid

MUUSIKA 0,75 EKAP (20 T=18 T+2 I)

1 T Vanaaja muusika rollid

Võrdlus muusika rollidega tänapäeval.

3 T Antiik- ja keskaeg Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus.

4 T Renessanss ja barokk Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.

Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.

2 T Klassitsism ja romantism Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.

Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.

1 I Referaat klassitsismi ajastu heliloojast

2 T 20nes sajand Ülevaade ajastu kultuuriloolisest taustast ning uutest muusikastiilidest ja vooludest (impressionism,

ekspressionism, juugend, minimalism)

2 T Eesti muusika Kultuurilooline taust läbi sajandite (soome-ugri rahvaste rändest taasiseseisvunud Eestini). Vanem ja uuem

rahvalaul. Muusikaelu elavnemine 19. Sajandil. Professionaalse heliloomingu teke ja areng.

Võimalusel õppekäik helilooja või muusikuga seotud paika (muuseumisse)

1 I Omaloominguline regilaul

4 T Populaarkultuur

Popkultuuri teke, areng, mõju ja tähendused; praktiline tegevus: populaarsete laulude laulmine, võimalusel

õppekäik popkultuuriga seotud paika (näiteks Ringhäälingu muuseum, või temaatiline näitus mõnes muus

muuseumis, televisiooni või raadiotoimetuse külastus jm)

1 T Ettekanne tänapäeva (lemmik)artistist

Õppemeetodid Loeng, arutelu, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, ristsõna koostamine/lahendamine, esitlus, situatsioonianalüüs,

performance, võimalusel õppeekskursioon

Hindamine Kunst:

1 T: test, töölehe täitmine, võrdlus, graafiline leht, iseseisev töö

2 T: võrdlus, ristsõna koostamine/lahendamine, test, situatsioonianalüüs, esitlused

3T: situatsiooniülesanne, graafiline töö

4T: graafiline töö, võrdlus, tööleht

Moodulihinde saamisel arvestatakse teemade ja iseseisvate tööde õigeaegset esitamist ja õpilase aktiivset osalemist

õppeprotsessis ning vajalike töövahendite olemasolu õppeprotsessi läbiviimiseks

Muusika:

hindamine toimub mitteeristaval põhimõttel, igat alateemat hinnatakse suulise või kirjaliku testi ning teemat

analüüsivates aruteludes osalemise aktiivsuse kaudu, samuti hinnatakse iseseisvaid töid ja praktilisi tegevusi (vt lahtrit

Mooduli hinde kujunemine).

Mooduli hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õppija ületab mooduli läbimiseks vajaliku lävendi, kui on

täitnud vähemalt 75% allnimetatud ülesannetest

sooritab rahuldaval tasemel (40% õigeid vastuseid) suulise või kirjaliku testi, kus on küsimusi ja ülesandeid

kõikide alateemade kohta

esitab nõutud iseseisvad tööd ja teostab praktilised ülesanded

osaleb aktiivselt aruteludes

Mooduli läbimine kinnitatakse sõnaga „arvestatud“

Õppematerjalid Remmel „ Peatükke kunstiajaloost“, T. Viirand „ Kunstiajalugu noortele“, V. Vaga „ Üldine kunstiajalugu“, A.

Graham- Dixon „ Kunst“, E.H. Gombrich „ Kunstilugu“ , „Eesti maal“

Kõik on seotud“ ... pluss temaatilised õpikud, käsiraamatud, elulooraamatud jne. Internet, Youtube, temaatilised

veebikeskonnad.

VALIKÕPINGUD 27 EKAP

Moodul 9 – TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 7 EKAP

Mooduli nr Valikmooduli nimetus Teema maht

9 TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 7 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhib erinevaid tõstukeid laotöödel ohutult ning tuleb toime tõstuki igapäevahooldusega.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Logistika aluste, ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine

Mooduli

õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja

iseseisvad tööd

Õpilane

1) analüüsib

erinevate

tõstukite

üldehitust ja

igapäevase

hoolduse

Õpilane

selgitab eri liiki tõstukite

tehnilise teenindamise

nõudeid igapäeva

hooldusvajadusest

lähtuvalt;

hindab tõstuki tehnilist

Selgitav loeng eri

liiki tõstukitest.

Diskussioon eri liiki

tõstukite tehnilise

teenindamise

nõuetest.


1. Tõstukite üldehitus. Kontaktõpe sh praktiline töö ja


1.1. Tehniline teenindamine

ja ohutu töötamise nõuded. Tehnilise teenindamise

eesmärk ja sisu, hooldustööde

Mõttekaart ja arutelu –

tõstukite eri liigid, liikide

üldehituse erinevused ja sellest

tulenevad hooldusnõuded.


tõstuki igapäevase hoolduse

nõudeid seisundit ja viib läbi

igapäevase hoolduse

vastavalt tööülesannetele.

(õppe)tõstuki

tehnilise seisundi

hindamine

perioodilisus ja teostaja.

Juhised tõstukijuhile, ohutud

töövõtted, õige tööde järjekord,

tuleohutus.

läbiviimine (tegevuste,

protsessi ja ajakava kaardistus)

ja praktilise töö osa (tehnilise

seisundi hindamine) õppelaos.

Õpilane

2) kirjeldab

erinevaid

tõstukeid ja

selgitab

nende

kasutamise

ala laotöödel

Õpilane

eristab tõstukeid ja

selgitab nende

kasutusvaldkondi;

visualiseerib ja selgitab

tõstukite ehitust ning

juhtimisseadmeid.

Loeng erinevatest

tõstukitest ja

diskussioon nende

kasutus-

valdkondadest.


tõstukite ehitus,

erinevad tõstukid ja

juhtimisseadmed.

2. Tõstukite asutamise

võimalused.



2.1. Tõstukite liigid ja

kasutusvaldkonnad. Käsikahveltõstukid,

siirdamistõstukid,

tugiratastõstukid,

lükandmastiga tõstukid,

vastukaal tõstukid,

komplekteerimistõstukid,

kombitõstukid, liigendtõstukid,

kolme- ja neljarattalised

vastukaaltõstukid,

sisepõlemismootoriga- ja

elektrimootoriga tõstukid

Analüüs (iseseisev töö) ja

arutelu – erinevate

tõstukiliikide eelised ja

puudused ning kasutus-

valdkonnad .

Praktiline töö (s.h iseseisev

töö) – tutvumine tõstuki

kasutusjuhendiga, selgitab

tõstuki ehitust ja

juhtimisseadmeid

(kasutusvaldkonnast lähtuvalt);

tõstuki igapäevase hoolduse

läbiviimise nõuded.

3) juhib tõstukit

ohutult,

tehes

erinevaid

laotöö

toiminguid

ning järgides

tööde

järjekorda ja

ohutuid

töövõtteid

hindab ja põhjendab

ohtlikke olukordi

tõstukiga töötamisel;

teeb tõstukiga erinevaid

laotöö toiminguid,

järgides tööde

järjekorda;

selgitab ja järgib töö

ülesandeid täites tõstuki

ohutu töötamise ning

töö- ja tuleohutuse

Loeng tõstuki ja selle

sõidu ohutusest.

Idee ja mõttekaart –

ohtlikud olukorrad

tõstukijuhi töös.


tõstuki juhtimisega

õppelaos.


tõstukiga töö- ning

tuleohutuse nõuetest.

3. Tõstuki juhtimine. Kontaktõpe sh praktiline töö 2

EKAP.

3.1. Tõstuk ja ohutus.

Ohutuse põhimõtted.

3.2. Tõstukite ehitus, sh lisa-

ja juhtimisseadmed

Tehnilised parameetrid,

ohutus- ja kasutusjuhendid,

tõstukite juures kasutuses

olevad erinevad lisaseadmed,

Kompleksülesanne- ohutud

töövõtted erinevate kaupade

siirdamisel/ tõstmisel

(tõstukiga tõstmisel, eri

toimingute ja tööde

järjekorras).

Praktiline töö - kaupade

siirdamine ja kauba/aluste

tõstmine õppelaos lähtuvalt

ohutuse töötamise

nõudeid, lähtudes

kasutusjuhendist. Diskussioon

üksikjuhtumi põhjal

– tõstuki

kasutusjuhend.

haaratsid, puhastus-agregaadid,

jm seadmed.

põhimõtetest.

Mooduli hinde

kujunemine



Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):

1) mõttekaardi ja arutelu kokkuvõtted tõstukite eri liikidest, ülesehituse eripäradest, hooldusnõuetest;

2) iseseisvat tööd tõstuki igapäeva hoolduse läbiviimisest; tõstuki kasutusjuhendist, tõstukite ehitusest ja nõuetest;

3) selgitused ohututest töövõtetest erinevate kaupade siirdamisel/tõstmisel;

4) praktilised tööd õppelaos.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab eri liiki tõstukite tehnilise teenindamise nõudeid igapäeva hooldusvajadusest lähtuvalt;

2) hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib läbi igapäevase hoolduse vastavalt tööülesannetele;

3) eristab tõstukeid ja selgitab nende kasutusvaldkondi;

4) visualiseerib ja selgitab tõstukite ehitust ning juhtimisseadmeid;

5) hindab ja põhjendab ohtlikke olukordi tõstukiga töötamisel;

6) teeb tõstukiga erinevaid laotöö toiminguid, järgides tööde järjekorda;

7) selgitab ja järgib töö ülesandeid täites tõstuki ohutu töötamise ning töö- ja tuleohutuse nõudeid, lähtudes

kasutusjuhendist.

Õppematerjalid A. Tulvi, A. Proos. Logistika ja laondus. Õpik

A. Tulvi. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.

Logistika mõisted ja terminid. (www.Estonia Warehouse.com)

Tõstukite ohutusjuhendid.

http://images.google.com

Logistika ja laondus. Õppematerjal. Tallinn.

Moodul 10 – TOLLINDUS 7 EKAP

Mooduli nr Valikmooduli teema nimetus Teema maht

10 TOLLINDUS 7 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate tollidokumentide vormistamisega, lähtudes tolliprotseduuride nõuetest

ja Euroopa Liidu tollipoliitikast.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarneahela- ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine.

Mooduli

õpiväljundid



Õpilane

1) kirjeldab

tollieeskirjade

ajaloolist

kujunemist,

andes, sh

ülevaate

Euroopa

Liidu

tollieeskirjade

st ja –

struktuurist

selgitab tollieeskirjade ja

õigusaktide põhimõtteid

lähtuvalt õigusaktidest ja

rahvusvahelise

kaubanduse heast tavast;

analüüsib tollikorralduse

arengus toimunud

muutusi, selgitades trende.

Loeng

tollieeskirjade ja

õigusaktide ning

tollinduse

regulatsiooni

üldpõhimõtted.

Mõistekaart

tollieeskirjadest ja

õigusaktidest

tulenevatest

nõuetest.

1. Tollieeskirjade struktuur.


iseseisev töö 1,5 EKAP.

1.1. Tolliliit. Eesti ja EL.

Tollinduse üldpõhimõtted.

Eesti Vabariigi tolliasutuste ja

tollikorralduse rajamine 1918-

1923.

1.2. Tollikorraldus.

Tolliasutused ja tegevused

Eesti Vabariigis 1924-1940 a

ja tänapäeval.

Tolli taasloomine ja tegevuse

areng 1990 kuni käesoleva

ajani.

Mõistekaart – tollieeskirjadest,

heast tavast ja õigusaktidest

tulenevad nõuded.


millist kasu ja väärtusi loovad

tollieeskirjad ja regulatsioon

ning trendid EL

majanduskeskkonnale.

Arutelu (debatt) – tolliasutused

ja tegevused läbi erinevate

ajastute.

2) selgitab tolli-

deklareerimis

e ja

vormistamise

põhimõtteid

kasutades

tolli

infosüsteemi

eristab erinevaid

tolliprotseduure kaubast ja

sihtriigist lähtuvalt;

selgitab tollideklareerimist

Eestis, kasutab tolli

infosüsteemi ETT (Eesti

tollitariifistik) maksude ja

meetmete määramiseks.

Loeng erinevatest

tolliprotseduuridest.


kaubast ja sihtriigist

lähtuvad

tolliprotseduurid.


tolli infosüsteemi

kasutamisest.

2. Tollideklareerimise

põhimõtted. Kontaktõpe sh

praktiline töö ja iseseisev töö

1,5 EKAP.

2.1. Tollipoliitika ja

tollikorraldus (EL, Eestis)

Tollikontroll, dokumentide

vormistamine.

Tollisoodustused.

2.2. Tolli infosüsteem ETT.

Kauba klassifitseerimine.

Päritolumaa ja -reeglid.

Mõttekaart – erinevad

tolliprotseduurid,

tollisoodustused (sihtriigist

lähtuvalt).

Praktiline töö (analüüs) –

tolliprotseduuride erinevuste

analüüs ja kasutusvõimalused.

Iseseisev töö - Tolli

infosüsteemi ETT kasutamisel

maksude ja meetmete

määramine.

3) deklareerib ja

vormistab

tollidokument

e lähtuvalt

Eesti tolli-

süsteemist ja

regulat-

sioonist

vormistab

tollideklareerimiseks

vajalikke dokumente

etteantud nõuetest

lähtuvalt;

deklareerib kaupa

tollisüsteemis vastavalt

õigusaktide ja

maksumääradele;

deklareerib tollitransiiti

kaubale tollisüsteemis

vastavalt õigusaktidele.


tollideklareerimisest

ja nõuetekohaste

dokumentide

vormistamisest.


kauba

deklareerimine

tollisüsteemis (s.h

tollitransiit).

3. Tollideklareerimine.



3.1. Deklareerimiseks

vajalikud dokumendid ja

nende kontroll (arve,

pakkeleht, eelneva

tolliprotseduuri dokument,

ladustamisteade, päritolutõend,

litsents).

3.2. Tollimise elektrooniline

keskkond ja selle

kasutamine.

Tolli järelevalve toimingud

Kompleksülesanne (k.a

iseseisev töö) –

kaubasaadetisele

saatedokumentide ja

tollideklareerimiseks vajalike

dokumentide vormistamine ning

nende alusel kauba

deklareerimine tollis

(simulaatoris) (5, 6, 7).

(dokumentide ja kauba

kontroll).

Transiit (T1, T2, TIR, ATA).

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline ülesanne, mis sisaldab mõttekaardi ja arutelu kokkuvõtet; praktilist tööd tolliprotseduuridest, nende erinevustest ja

tollisoodustustest; tolli infosüsteemide kasutustest maksude ja meetmete määramisel; s.h iseseisvat tööd

tolliregulatsioonidest tulenevatest kasudest ja väärtustest (1, 2, 3, 4).

Kompleksülesanne (k.a iseseisev töö) kaubasaadetisele saatedokumentide ja tollideklareerimiseks vajalike dokumentide

vormistamisest ning nende alusel kauba deklareerimisest tollis (5, 6, 7).

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab tollieeskirjade ja õigusaktide põhimõtteid lähtuvalt õigusaktidest ja rahvusvahelise kaubanduse heast tavast;

2) analüüsib tollikorralduse arengus toimunud muutusi, selgitades trende;

3) eristab erinevaid tolliprotseduure kaubast ja sihtriigist lähtuvalt;

4) selgitab tollideklareerimist Eestis, kasutab tolli infosüsteemi ETT (Eesti tollitariifistik) maksude ja meetmete

määramiseks;

5) vormistab tollideklareerimiseks vajalikke dokumente etteantud nõuetest lähtuvalt;

6) deklareerib kaupa tollisüsteemis vastavalt õigusaktide ja maksumääradele;

7) deklareerib tollitariifi kaubale tollisüsteemis vastavalt õigusaktidele.

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal

Tolliseadus RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528

Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus. RT II, 1995, 37–39, 160.

Eesti Majanduse Teataja

Maksu- ja Tolliamet. www.emta.ee

Incoterms 2010 tarneklauslid

Moodul 11 – ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE 7 EKAP


11 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE 7 EKAP

Mooduli

eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime juhtimisotsuste vastuvõtmisega nii väike-, keskmises kui suurettevõttes, lähtudes

organisatsiooni ülesehitusest ja toimimisest.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarnehale ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine.

Mooduli

õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -


Õpilane

1) analüüsib

inimese ja

organisatsioo

ni

omavahelisi

seoseid

organisatsioo

nikultuuri- ja

struktuuri

ning

komponentid

Õpilane

selgitab organisatsiooni

toimimise komponente,

lähtudes seoste vahelisest

sidususest;

analüüsib organisatsiooni-

kultuuri ja –struktuuri

etteantud ettevõtte ja

kriteeriumite alusel.

Loeng

organisatsioonist,

seostest,

organisatsiooni

kultuurist ja –

struktuurist.

Juhtumi analüüs ja

arutelu -

organisatsiooni

komponendid ja

seosed.


1. Organisatsioonide

omavahelised seosed.



1.1. Organisatsiooniline

käitumine. Mõisted.

Sotsiaalsüsteem ja

sotsiaalkultuur. Organisatsiooni-

kultuur.

Mõttekaart – organisatsioon

ja selle komponendid, -

kultuur ja organisatsiooni-

struktuur ning omavahelised

seosed.

Praktiline (iseseisev) töö –

Organisatsioonikultuuri- ja

struktuuri analüüs (etteantud

logistika-ettevõtte näitel).

http://www.emta.ee/

e tasandil organisatsioonikultu

uri ja –struktuuri

analüüsist.

1.2. Inimene organisatsioonis.

Inimese individuaalsus. Võim ja

poliitika. Rühm ja rühmatöö

kasutamine.

2) määratleb ja

analüüsib

oma

töövaldkonna

s tekkinud

organisatsioo

nikäitumiseg

a seotud

probleem-

situatsioone

määratleb erinevaid

juhtimise probleem-

situatsioone lähtuvalt

tegevusvaldkonnast

(logistika

organisatsioonist);

analüüsib juhtimise

probleemsituatsioone,

tuginedes peamistele

organisatsiooniteooriatele

ja pakub välja võimalikke

lahendusviise.

Loeng ja mõttekaart

erinevatest

probleemsituatsiooni

dest valdkonnas.


probleemsituatsiooni

de lahendamisest eri

juhtumi põhiselt.

2. Organisatsioonikäitumisega

seotud probleem-situatsioonid. Kontaktõpe sh praktiline töö ja


2.1. Juhtimine. Delegeerimine,

mehitamine, kontrollimine.

2.2. Töötaja. Inimvajadused,

käitumise muutmine, hüvitamine

ja motiveerimine.

Osalusdemokraatia. Liidristiilid.

Osaluse rakendamine.

2.3. Suhtlemine ja suhted. Barjäärid ja vahendid. Ametlik ja

mitteametlik suhtlemine. Suhted

organisatsioonis. Konfliktid.

Mõttekaart - juhtimine,

delegeerimine, mehitamine ja

kontrollimine – mõisted ning

põhimõtted.

Arutelu – juhtimise

vajalikkus,

osalusdemokraatia

rakendamine organisatsioonis

(kaasustele ja probleem-

situatsioonidele tuginevalt.


juhtimiskaasuste

lahendamine (2 iseseisva

tööna ja 2 auditoorselt).

3) Analüüsib

logistika-

ettevõtte

väliskeskkond

a, SWOT-i

taustal

formuleerib

visiooni ning

missiooni

selgitab strateegilise

juhtimise mõisteid,

tasandeid lähtuvalt

ettevõtte visioonist ning

sisekeskkonnast;

formuleerib ettevõtte

missiooni ja visiooni ning

selgitab keskkonna mõju

organisatsiooni

konkurentsivõimele;

analüüsib ettevõtte

Loeng strateegilisest

juhtimisest.

Mõttekaart

strateegilistest

tasanditest.


ettevõtte visiooni ja

missiooni analüüs.

Üksikjuhtum –

visiooni määramine

3. Logistikaettevõtte

väliskeskkond. Kontaktõpe sh

praktiline töö ja iseseisev töö

3 EKAP.

3.1. Strateegilise juhtimise

tasandid. Strateegilise juhtimise

mõisted, tasandid. Visioon,

missioon. Eesmärgid,

prioriteedid. Mõõdikud ja

väärtused. Strateegilised otsused

ja otsustajad.

Mõttekaart – strateegiline

juhtimine, visioon, missioon,

äritasandid, eri tasandite

eesmärgid.

Praktiline töö (iseseisev töö)-

formuleerib ühe logistika

ettevõtte visiooni, missiooni

ja kolme aasta eesmärgid.

Võrdlev kaasus - erinevate

logistikaettevõtete visiooni,

väliskeskkonda, koostab

SWOT analüüsi, seda

arengukava koostamise

protsessist ning firma

strateegilise juhtimise

eripäradest ja trendidest

lähtuvalt.

firmale.


väliskeskkonna

analüüs.

SWOT analüüs.

3.2. Keskkond ja konkurents. SWOT, väliskeskkond, juriidiline

keskkond, maksukeskkond.

Mikrokeskkond, konkurents ja

selle analüüs.

Ettevõtte sisekeskkond, ressursid

(s.h meeskond, personal).

Personali juhtimine.

3.3. Strateegiline juhtimine. Kontrollisüsteemi loomine.

Strateegilised muudatused,

muudatuste elluviimine.

Arengukava, muud strateegilised

dokumendid.

3.4. Logistikaettevõtte

strateegiline juhtimine. Eripärad, probleemid, trendid.

missiooni ja eesmärkide

võrdlus.


- ühe logistikaettevõtte

väliskeskkonna analüüs,

millele toetudes koostatakse

SWOT (nii sisemiste

nõrkuste/tugevuste kui

väliskeskkonna

võimaluste/ohtudega).

Mooduli hinde

kujunemine



Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet ja iseseisvat tööd organisatsiooni, -kultuuri ja –struktuuri analüüsist,

samuti juhtimisest, selle vajalikkusest ning komponentidest; s.h iseseisev töö juhtimiskaasluste lahendamisest (1, 2, 3, 4).

Kompleksülesanne, mis sisaldab (5, 6, 7):

1) mõttekaardi ja arutelude kokkuvõtet strateegilisest juhtimisest, visioonist, missioonist, äritasandite eesmärkidest ning

logistikaettevõtte strateegilise juhtimise eripäradest, probleemidest ja trendidest;

2) iseseisvat tööd, mille käigus formuleeritakse logistika ettevõttele visioon, missioon ja kolme aasta eesmärgid;

3) kaasuse lahendust, mis sisaldab erinevate logistikaettevõtete (strateegiliste tegevuste) võrdlust;

4) iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte väliskeskkonna analüüsist, millele toetudes on koostatud SWOT analüüs.

Hindamis-

kriteeriumid


1) selgitab organisatsiooni toimimise komponente, lähtudes seoste vahelisest sidususest;

2) analüüsib organisatsioonikultuuri ja –struktuuri etteantud ettevõtte ja kriteeriumite alusel;

3) määratleb erinevaid juhtimise probleemsituatsioone lähtuvalt tegevusvaldkonnast (logistika organisatsioonist);

4) analüüsib juhtimise probleemsituatsioone, tuginedes peamistele organisatsiooniteooriatele ja pakub välja võimalikke

lahendusviise;

5) selgitab strateegilise juhtimise mõisteid, tasandeid lähtuvalt ettevõtte visioonist ning sisekeskkonnast;

6) formuleerib ettevõtte missiooni ja visiooni ning selgitab keskkonna mõju organisatsiooni konkurentsivõimele;

7) analüüsib ettevõtte väliskeskkonda, koostab SWOT analüüsi, seda arengukava koostamise protsessist ning firma

strateegilise juhtimise eripäradest ja trendidest lähtuvalt.

Õppematerjalid Reiljan, A. Ettevõte: teooria ja rakendused. Tartu: Tartu Ülikool. 2002.

Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine. Külim. 2005.

H.Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA. 1999.

R. Alas. Juhtimine. EBS. 2014.

Karjus, P. Strateegiline juhtimine. EBS. 2007.

Moodul 12 – KAUBAÕPETUS 7 EKAP


12 KAUBAÕPETUS 7 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime kauba käsitsemisega logistikas.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puudub

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -


Õpilane

1) analüüsib

kaupa,

lähtudes

kaubale

esitatud

nõuetes

Õpilane

grupeerib kaubad

vastavalt sortimendile,

orienteerudes

kaubagruppide

liigitamise põhimõtetest.

Loeng kauba –

gruppidest ja

mõistetest.


kaupade

grupeerimine.

1. Kaubagruppide liigitamine.


2 EKAP.

1.1. Kaupade liigitamise

põhimõtted ja mõisted.


sortiment, kaupade

grupeerimine ning

liigitamine.

2) teostab

kaupade

käitlemist

järgides

kauba-

gruppidele

kehtestatud

nõudeid

selgitab olemasoleva

info põhjal erinevate

kaupade koostist,

kvaliteeti mõjutavaid

tegureid, omadusi,

käitlemisprotsesse ja

kasutamisvõimalusi.

Loeng kaupade

käitlemisest.

Mõttekaart – kauba

kvaliteet ja

kasutusvõimalused.

Juhtum – etteantud

kauba koostis.

2. Kaubagruppidele

kehtestatud nõuded. Kontaktõpe sh praktiline töö ja


2.1. Toote kvaliteet ja standard.

2.2. Kaupade märgistus.

2.3. Kaubamärk ja tootemark.

2.4. Kaupu käsitlevad

õigusaktid.

Kompleksülesanne – kaupade

koostisest, kvaliteedist ja

käitlemist mõjutavatest

teguritest.

Mõttekaardi kokkuvõte –

kaupade kasutamise

võimalused.

3) mõistab

kauba-

käitlemisel

tekkivaid ohte

(toiduohutus,

tööstuskauba

ohutus)

teeb ettepanekuid,

probleemsete

kaubavarude kiireks

realiseerimiseks

arvestades kehtivaid

eeskirju ja õigusakte;

selgitab toiduseadusest

tulenevaid nõudeid ja

tööstuskauba ohutuse.

koostab riskianalüüsi ja

Loeng –

regulatsioonid eri

kaupade käitlemisel.

Juhtum ühe kauba

näitel.


riskianalüüs

etteantud kaupade

käitlemisest.

3. Kaubakäitlemise ohud.

Kontaktõpe sh praktiline töö 2

EKAP.

3.1. Sortiment ja varu.

3.2. Toidukaubad (toiduainete

keemiline koostis, lisaained,

toiduainete konserveerimine,

toiduainete kaubagrupid,

Kompleksülesanne -

kaubavarude kiire liikumine;

toidukaupade ja

tööstuskaupade regulatsioon:

riskid ja ennetusplaan.

ennetusplaani riskide

minimeerimiseks.

toiduohutus.

3.3. Tööstuskaubad

(tööstuskaupade kaubagrupid,

tööstuskaupade ohutus).

Mooduli hinde

kujunemine


Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete

alusel:

Kompleksülesanne teemadele:

- sortiment, kaupade grupeerimine ning liigitamine.

- kaupade koostisest, kvaliteedist ja käitlemist mõjutavatest teguritest.

- kaubavarude kiire liikumine; toidukaupade ja tööstuskaupade regulatsioon: riskid ja ennetusplaan.

Mõttekaardi kokkuvõte – kaupade kasutamise võimalused.

Hindamis-

kriteeriumid


1) analüüsib kaupa lähtudes kaubale esitatud nõuetest;

2) viib läbi kaupade käitlemis, järgides kaubagruppidele kehtestatud nõudeid;

3) mõistab kaubakäitlemisel tekkivaid ohte (toiduohutus, tööstuskauba ohutus).

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal

Kaupu reguleerivad õigusaktid portaalides:

http://www.riigiteataja.ee

http://www.kaupmeesteliit.ee/et

http://www.kutsekoda.ee/et/index

http://www.riigiteataja.ee/

http://www.kaupmeesteliit.ee/et

http://www.kutsekoda.ee/et/index

Moodul 13 – ERIALANE INGLISE KEEL 7 EKAP

http://www.tarbijakaitse.ee/

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

Mallene, Ü. Müük ja müügikorraldus kaupluses. Koolibri. 2005.

Siimon, A. Kaubandus. INNOVE. 2014.

Kikas, H, Mets, S, Koger, E. Tööstuskaubaõpetus. Argo. 2007.

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf

Kikas, H, Koger, E. Toidukaubad. Ilo. 2004. Allikas:

http://www.eope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/


13 ERIALANE INGLISE KEE 7 EKAP

Mooduli

eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab erialast inglise keelt vähemalt mõistmise tasemel B1 ning rääkimise ja kirjutamise

tasemel A2

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puudub

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded

http://www.tarbijakaitse.ee/

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kaubandusalane_toidukaupade_6pik.pdf

http://www.e-ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/


Õpilane

1) õppija

mõistab

erialaste

inglise-

keelsete

dokumentide

ja andme-

baaside sisu

ning kasutab

rääkimisel ja

kirjutamisel

erialast

inglise keelt

2) Kirjeldab

võõrkeeles

iseennast,

oma soove

ja huvisid,

mõtteid,

kavatsusi ja

kogemusi

kliendina või

klienditeenin

dajana

3) Kasutab

võõrkeele-

oskuse

arendamisek

s endale

Õpilane

loeb inglisekeelseid

dokumente ja selgitab

nende sisu eesti keeles;

kasutab praktiliste tööde

ajal erialast inglise keelt

suhtlemiseks

kaastöötajatega

(kaasõpilastega) ja

praktika juhendajaga;

kirjutab inglise keeles

eriala puudutavaid

lühemaid tekste (vähemalt

100 sõna).

tutvustab vestluse käigus

iseennast ja oma kaaslast

hindab oma võõrkeele

oskuse taset

põhjendab võõrkeele

õppimise vajalikkust, loob

seoseid eriala- ja

elukestva õppega

eristab võõrkeelseid

teabeallikaid info

otsimiseks, kasutab neid

ja hindab nende

usaldusväärsust

kirjeldab oma

kasutatavaid

Loeng

logistikavaldkonna

põhimõistetest.

Arutelud, vestlused

praktiliste tööde

taustal (teemadele:

logistika, ajalugu,

areng, liigid jm).

Praktilised

harjutusülesanded

sõnavarale.

1. Reading Comprehension.



1.1. Tasks to test reading

(logistics):

Questioning

-yes/no,

-true/false,

-short answers,-multiple choice,

1.2. Matching (logistics and

supplychain)

- titles or headings with

paragraphs,

- text with pictures,

1.3. Ordering (facts and

documents in logistics)

- jumbled paragrahps or

sentences,

- a jumbled sequence of pictures


poolstruktureeritud test, k.a

dokumentide koostamise

ülesanne.

Iseseisev

õppimine õpikute, CDde,

DVD-de ja muude

õppematerjalide abil.

Praktilised tööd -

teksianalüüs, lugemine ja

kuulamine

sobivaid

võõrkeele

õppimise

strateegiaid

ja

teabeallikaid

, seostab

võõrkeeleõp

et elukestva

õppega.

4) Mõistab

Eesti ja

teiste

rahvaste

elukeskkond

a ja kultuuri

ning

arvestab

nendega

võõrkeeles

suhtlemisel.

5) Koostab

klienditeenin

duse ärikirju

arvestades

sihtkeele

riigi ja

keeleliste

eripäradega.

suhtluskeskkondi (nende

eeliseid, puudusi ja ohte)

ja suhtlemist nendes

keskkondades

võrdleb sihtkeele

/emakeele* maa (de) ja

Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone

arvestab sihtkeele

kõnelejate kultuurilise

eripäraga

tutvustab Eestit ja

soovitab külastada mõnda

sihtkohta

associated

with the text,

1.4. Completing (logistics in

map)

- information transfer

(completing a map).

1.5. Language Structures.

Tasks to test the use of

language structures (general

study):

- gap-filling,

- modified cloze,

- banked cloze,

- multiple choice,

- ordering words to make up a

correct Sentence,

- combination of task types.

Mooduli hinde

kujunemine:



Kompleksülesanne - poolstruktureeritud test, k.a dokumentide koostamise ülesanne.

Praktilised tööd - tekstianalüüs, lugemine ja kuulamine.

Hindamis-

kriteeriumid


mõistab erialaste inglisekeelsete dokumentide ja andmebaaside sisu ning kasutab rääkimisel ja kirjutamisel erialast inglise

keelt

Õppemeetodid Loeng, arutelu/vestlus, iseseisev töö, praktiline töö, intervjuu, töölehtede täitmine.

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud logistikavaldkonna inglisekeele õpetuse jaotusmaterjal

Kooli interaktiivne sõnastik;

Vabavarana saadaolevad keeleõppeprogrammid;

Erialased sõnaraamatud;

URL: www.keeleveeb.ee.

Documents

Sisukord - Rak...lisaväärtuse loomine. Kvaliteet logistika eri valdkondades. areng ja minu võimalused seoses õpingutega logistiku erialal“. esitlus - „Valdkonna ettevõtete