Triinu

Tallinna likool

Kasvatusteaduste Instituut

Triinu Thiste

SITSIILIA JA HISPAANIA

2014

Sisukord

Sissejuhatus31Sitsiilia41.1Rahvastik51.2Ajalugu52Hispaania92.1Nimi102.2Haldusjaotus102.3Ajalugu112.4Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung122.5Islami lemvim122.6Islami vimu langus ja taashinemine132.7Hispaania koloniaalimpeerium14Kokkuvte16Kasutatud kirjandus17

Sissejuhatus

Antud t eesmrgiks on teha internetist kopeeritud tekstile ige vorming. Oluline on enne vormistama hakkamist vtta maha veebivorminugud ning prast seda hakata td algusest tegema.

T peamiseks eesmrgiks on meelde tuletada pitu ning kik ise jrgi teha, et pitut kinnistada.

1 Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks, mis thendab kreeka keeles 'kolmnurkne' ja vihjab saare kujule (vt Joonis 1 ).[footnoteRef:1] [1: http://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia]

Joonis 1Sitsiilia

Tnapeval moodustab Sitsiilia koos lhedalasuvate vikesaartega Sitsiilia maakonna, mis jaguneb 9 provintsiks.

Sitsiilia klgneb phjas Trreeni merega, kirdes on ta Messina vinaga eraldatud Apenniini poolsaarest, idas klgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia vinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.

Saare pindala on 25 662 km. Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar, htlasi suurim Vahemeres, edestades pisut Sardiiniat.

Valdav osa saarest on mgine. Krgeim metipp, Etna vulkaan, on 3350 m krge, krgus muutub seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma krguselt 14. ja Euroopa krgeim saar. Etna on ka ks aktiivseimaid vulkaane maailmas ja see oli tuntud juba antiikajal.

Phjarannik on mgine, kesk-, luna- ja kaguosas on madalamaid mgesid ja krgustikke. Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna, mis ei j kuigi kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mestikku: phjakaldal Messina vinast Torto jeni kulgev Apenniinide jtk, nn Sitsiilia Apenniinid, lneosas on teine mestik, kolmas, nn vvlikrgendik, jb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea krgendik. Rannikutasandikud on vga viljakad.

Pikimad jed on Salso, Simeto, Belice ja Dittaino.

Sitsiilia moodustab phiosa Sitsiilia maakonnast. Sitsiilia mber on mitu saart ja saarestikku: Lipari saared, Ustica saared, Egadi saared ja Pelagie saared.

Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania (Wikipedia, 2014).

1.1 Rahvastik

Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud rgivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.

Saare rahvaarv on 5 miljonit. 20. sajandi algul elas Sitsiilias 3,5 miljonit inimest.

1.2 Ajalugu

Vanimad inimasustuse jljed kaljujoonised koobastes Palermo lhistel on Sitsiilias ajajrgust 8000 aastat eKr.

Saare muistsete elanikena on mainitud kolme himu: elmed (vanakreeka , ladina Elymi), kes elasid saare lneosas Segesta linna mbruses ja olid vist Vahemere-rsete alade pliselanikud, siikanid ehk sikaane (vanakreeka ), kes elasid saare lneosas ja olid arvatavasti ibeeri pritolu, ning Itaalia mandriosast sisse rnnanud sikulid (vanakreeka , ladina Siculi), kes elasid saare idaosas. Viimaste jrgi on Sitsiilia oma nime saanud.

Foiniiklased asutasid nii Sitsiiliasse kui selle lhisaartele palju kaubaasulaid, millest hiljem ji neile kolm: Panormos, Motye ja Solus.

Alates 8. sajandist eKr hakkasid kreeklased Sitsiiliat koloniseerima: esialgu joonlased, seejrel peamiselt doorlased. Enamik linnu asus saare ida- ja lunarannikul, kust oli Kreekaga parem hendus. Tuntuimad kreeka kolooniad Sitsiilias olid Akragas, Gela, Himera, Leontinoi, Messana, Naxos, Selinus ja Srakuusa. Need linnad arenesid kiiresti ja nende thtsust nitavad suurejoonelised ehitised. Korintlaste asutatud Srakuusat vis vimsuse ja kultuuri poolest vrrelda Ateenaga. Teiseks vimupooluseks Srakuusa krval oli foiniiklaste (keda hiljem tunti kartaagolastena) rajatud Palermo. Foiniiklased olid rajanud oma asulad Sitsiilia lneossa juba 1100. aasta paiku eKr.

Sitsiiliast sai kreeka kultuuri ja teaduse keskus. Seal elasid niteks Aischylos, Epicharmos ja Pindaros, hiljem ka Platon. Leontinois sndis sofist Gorgias. Sitsiilias tegutses ptagoorlaste koolkond. 5. sajandi eKr Srakuusa mndid on kreeka mndivermimiskunsti parim nide.

Linnade omavahelist thtsust kahjustas tugevasti joonlaste ja doorlaste omavaheline vaen. Peloponnesose sja ajal sekkus sellesse Ateena, kes saatis 415413 eKr saarele laevastiku sjaveksusega Nikiase ja Lamarchose juhtimisel. Srakuusa piiramisel said ateenlased rngalt la, sest Srakuusat toetas Sparta. 7000 ateenlast veti vangi ja saadeti orjadena Neapolise kivimurdudesse, kus nad raske t tttu hukkusid.

Kartaagolaste ja kreeklaste sjad Sitsiilia pinnal. Kartaago ala enne sdu on tumeroheline.

Kartaago tahtis Sitsiilia endale allutada, kuid sai 480 eKr Srakuusa trannilt Gelonilt ja Akragase trannilt Theronilt Himera all la. Prast seda vitu valitsesid Gelon ja tema jrglane Hieron I kogu Sitsiilia idaosa, Palermost Marsalani.

Kreeka himude omavahelisi vastuolusid kasutades pdis Duketios 461460 eKr rajada sikulite riiki. See katse lppes 450 eKr ebannestumisega.

Kreeklaste nrgenemist kasutasid kartaagolased, kes uuesti Sitsiiliat rndasid. Seekord vallutasid nad peaaegu kogu saare, ksnes Srakuusa trann Dionysios I suutis neile vastu panna. Mitmes sjas pdis Dionysios kartaagolasi vlja trjuda, kuid edutult. Kartaago jrgmise kallaletungi 339 eKr li tagasi Korintose vejuht Timoleon. Jrgmised kokkuprked Kartaagoga toimusid 311306 eKr Srakuusa tranni Agathoklese ja 278276 eKr Epeirose kuninga Pyrrhose ajal. Prast I Puunia sda pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma.

Srakusalaste ja kartaagolaste vahelisse konflikti sekkusid roomlased. 227 eKr sai Sitsiilia Rooma riigi esimeseks provintsiks, vlja arvatud Srakuusa, millest sai Rooma liitlane. Puunia sjad ei jtnud puutumata ka Sitsiiliat. Esimese Puunia sja jrel 242. aastal eKr ji vaid Srakuusa vallutamata. Teises Puunia sjas olid kartaagolased esialgu edukad ja see innustas kogu saart Rooma vastu astuma. Srakuusa taganes oma liitlaskohustustest Rooma ees, seetttu vallutas 212 eKr selle Marcus Claudius Marcellus. Srakuusa sai Sitsiilia preetori asukohaks. Srakuusa kaitselahinguis osales ka Archimedes, langedes lahingus. 210. aastal eKr oli kogu Sitsiilia Rooma vimu all.

Rooma tegi Sitsiiliast oma viljaaida, kuid orjade koondamine latifundiumidesse ja nende halastamatu rhumine phjustasid suuri lestuse aastatel 136132 eKr ja 104101 eKr. Sitsiilia rasket olukorda 1. sajandil eKr nitavad Cicero kned, mida ta pidas Verruse vastu. Sextus Pompeius tegi Sitsiiliast 4336 eKr Octavianuse vastase sja keskuse.

Prast Caesari tapmist 44. aastal eKr vabanes Sitsiilia Rooma vimu alt, kui pgenes saarele Sextus Pompeius, kes kogus suure mereve, vrvates sellesse hulgaliselt sitsiillasi, ja organiseeris Roomale mereblokaadi, laskmata lbi viljalaevu. Pompeiuse vastuseis kestis kuni 36. aastani eKr, kui Marcus Agrippa hvitas ta laevastiku Naulochuse neeme lhedal merelahingus. Pompeius pgenes ning jrgmisel aastal ta tapeti. Sja jrel anti paljudele leegionridele Sitsiilias maad, et tekiks Roomale lojaalne elanikkond.

Kuni Rooma riigi lagunemiseni 5. sajandil elas Sitsiilia rahulikku elu. Rooma oma keelt ja kultuuri kohalikele peale ei surunud, elanikud rkisid esimese keelena kreeka ja teisena ladina keelt. Kristluse toodi saarele 1. sajandil.

Gooti himud vallutasid 5. sajandil mandri-Itaalia ning sajandi lpus, 488. aastal tungisid ka Sitsiiliasse, saatis Btsantsi keiser Justinianus saarele oma armee. Saar videti tagasi ning kui jrgmisel, 6. sajandil asus mandril pealetungile uus germaani him, lombardlased, kujunes Srakuusast Btsantsi lnepoolseim tugipost.

Btsantsi laevastiku komandri Euphemiuse pgenes vastuolude tttu Btsantsi keisriga Phja-Aafrikasse ja pakkus Sitsiiliat Tuneesia emiirile, vastutasuks kindrali koha emiiri armees. Emiir saatis armee Sitsiiliat vallutama, ent sitsiillased osutasid visa vastupanu ja araablaste sissetung kestis le saja aasta ning lpuks 965. aastast oli saar nende ktes kuni jrgmisel sajandil saabusid uued ved normannid.

Normannid, viikingite jreltulijad, kes 9. sajandil olid asunud elama Normandiasse praegusel Phja-Prantsusmaal, kutsuti appi Luna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hdas saratseenide rnnakutega. 11. sajandi lpuks kuulusid normannidele peale Luna-Itaalia ka Sitsiilia ja Malta. Uue Sitsiilia ja Luna-Itaalia kuningriigi etteotsa asus kigepealt Hautevilleide suguvsa esindaja Robert, tema jrel Roger I ja lpuks viimase poeg Roger II. Ususallivad normannid kohanesid hsti mitmekultuurse Sitsiiliaga ega hakanud taga kiusama ei kreeklasi, araablasi ega juute. See oli Sitsiilia hiilgeaeg.

Abielusidemete kaudu lks Sitsiilia kuningriik 12. sajandi lpus Hohenstaufenite suguvsale, kelle silmapaistvaim esindaja oli Sitsiilias Palermos les kasvanud Saksa keiser Friedrich II, Sitsiilias tuntud kui kuningas Frederick I. Friedrich II lahutas kiriku riigist ja viis lbi igusreformi ning andis 1231. aastal vlja seadustiku Constitutiones Augustales, mis hendas Rooma, Btsantsi, lombardi, franki ja normanni igustavasid. Seadus tagas kohtumistmise kigi le hel alusel, sltumata kohtualuse hiskondlikust kuuluvusest. Kuid hea lbisaamine moslemitega tekitas Frederickul konflikti Rooma paavstiga ning ta oli sunnitud 1224. aastal moslemid Sitsiiliast pagendama. Kui Frederick 1250. aastal suri, mras paavst saare valitsejaks Prantsuse kuninga venna, Anjou hertsogi Charles I. Sitsiilia likud sellega ei leppinud ning Fredericku jrglaseks kuulutati tema abieluvline poeg Manfred. Kuid 1266. aastal Benevento lahingus Charles I vastu sai Manfred surma ning prantslased k