august/september 2011

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakondNarva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn

Projektijuht: Margit Laasnurmmargit.laasnurm@epl.ee, 680 4629

Signe Kalberg

Vuukide korrasolekust ei sõltu üks-nes paneelmaja eluiga, vaid ka sel-les hoones elavate inimeste tervis ning heaolu. Eestis pole palju neid mehi, kes oskavad vuukidest, nende vigadest ja tihendamise õigest teh-noloogiast tunde rääkida. Entigrena OÜ juhatuse esimees Aivar Grünthal nimetab end naljatamisi paneelma-jade kirurgiks, sest kunagi oma töö-meheelu Tartu Betoonitehases alus-tanud mehele on 19 aastat piisavalt pikk aeg, et valdkond enda ja oma töömeeste jaoks peensusteni sel-geks saada.

Eestis algas suurpaneelelamute tootmine 1960. aastal. Lisaks teha-sepoolsetele vigadele, nagu näiteks roostes armatuur, hõre soojustus-materjalide paigaldus, kivistumata betoon, lisandusid vead ehitusplat-sil ning piitsana plaksus turjal plaa-nimajandus. „Võttes lahti vuugiva-hesid, on näha, millises katastroofi-lises olukorras on paneelid. Kahjuks pole veel leiutatud aparaati, mis võimaldaks vaadata ja näha täpseid maja ehitusel kasutatud materjale, kuid termopilt võimaldab välja selgi-tada soojakaod ja see on suurepä-rane võimalus probleemsetest koh-tadest teada saada,” selgitab ta.

Inimesed näevad kõvasti vaeva, et oma kodu soojapidavaks muuta, välja vahetatakse vanad aknad ja uksed. Tihti unustatakse aga hoone välisfassaadile tähelepanu pöörata. Kui korterites on külm ning niiskus ja hallitus, kipuvad tervise kallale, tuleks viga hakata otsima krohvi alt. „Enamasti peetakse välisfassaadi all silmas just maja välisilmet, kuid kõige olulisem on paneeli sisemus. Kui me näeme välisseintes pragusid ja ärakukkunud krohvi, on kahjustu-sed juba suured. Küsimus on aga ka selles, et kui arukalt suudetakse edasi toimetada, et ei tehtaks ruma-laid vigu. Liigne kiirustamine ei too head,” kõneleb Grünthal.

Ta kinnitab, et maja omanikele on kõige kasulikum ikkagi tervikla-hendusele mõelda. Pole mõtet hakata vuuke tihendama, kui katus on korda tegemata. Nii mõnigi kord on Grünthal kuulnud majaomanikke imestavat, et miks keeldub Entig-rena vuugitöödest, kui hoonel on peal vana ja lagunev katus. „Meie huviks on ikkagi lõpptulemus, see-pärast anname ka nõu, millistest töödest tuleks alustada ja oleme valmis ootama, millal vajalikud tööd tehtud saavad. Alles siis asume vuu-

Paneelmaja eluiga sõltub ka korras vuukidestÜhe aastaga on Entigrena OÜ suutnud korda teha 26 kilomeetrit paneelelamute vuugivahesid. Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal.

kide tihendamise ja kordategemise kallale,” kinnitab ta.

Kuigi maja omanik kipub hoonet väljast soojustama, tuleks tal esmalt vuugid hermetiseerida. Tähelepanu tuleks seejuures pöö-rata ka ventilatsiooniavadele. Paneelelamute puhul on küllalt näi-teid vuukide kohta, kus puuduvad ventilatsiooniavad. Energiasäästu eesmärgil tehakse hoonete piirded liiga tihedaks ja lakkab toimimast loomulik ventilatsioon.

Maja omanikel tuleks lasta enne elamu soojustamist vuugid remon-tida, samuti akna ümbrused korras-tada, sest suur osa vett ja niiskust satub vuukidest ja tihendamata akna ümbrusest paneeli soojus-tusse, mis muudab paneelid külma-sillaks. Niiske ja märg soojustus lõhub paneeli koorikut, tekitades mõrasid ja muutes paneelid eluoht-likuks. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed võivad põhjustada maja kiirema lagunemise. Kui paneelivuugid on õigesti remonditud, siis see mitte ei kaitse tõmbetuulte ja vee läbiimbu-mise eest, vaid hoiab ära ka seente ja hallituse ning neid tekitavate mik-roorganismide arenemise. Tasub ka teada, et paneelivuukide tihenda-misel elastsete vuugitäidistega ennustatakse sooja kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ aastas.

Viieaastane garantiiEt paljud korteriühistud on asunud ning kavatsevad elamu renovee-rida, tasuks erialaste teadmisteta majaomanikul siiski palgata ehitus-tööde järelevaatajaks selle ala asja-tundja. Veel soovitab ta otsustada mitte hinna, vaid teenuse kvaliteedi järgi. Kindlasti tuleks enne töö telli-mist uurida, kui pikk on garantii ja kas töid teostav firma vastutab teh-tud töö eest. Ning mis töid täpselt küsitud raha eest pakutakse ja teos-tatakse.

Vähe pole ju neid korteriühis-tuid, kus ühel ilusal päeval avasta-takse, et mitmesaja tuhande krooni eest tehtud vuugitihendustöö on tehtud lohakalt, kuid tegijat enam pole. „Odavus tuleb eelkõige mater-jalide ja töö kvaliteedi arvel, aga sellele ühistu tööd tellides ei mõtle. Ma võin juba vuugile koputades öelda, kui palju on selle tihendami-sel kasutatud elastset täidet. Vahel on see vaid millimeetripaksune, mis lihtsalt vuugile peale võõbatud, vuuk on aga jäänud puhastamata ja tihendamata. Töö odavuse nimel

rikutakse tehnoloogiat ja tulemu-seks on tihendatud vuuk, mis ei pea niiskust ja tuult. Töö teostaja annab heal juhul paariaastase garantii, just nii kaua võib ka vuugitihendus vastu pidada,” selgitab Grünthal. Nõuded näevad ette, et paneelivuukidesse tuleb paigaldada ventilatsiooniavad vähemalt iga kolme meetri tagant, kusjuures ava läbimõõt peab olema mitte vähem kui 10 mm. Tegelikku-ses võib näha ventilatsiooniavadeta vuuke ja vuugiavasid, mis on tehtud tillukese avaga painduvast materja-list torukesest. Selline töö paneb Grünthali nördima, sest tal on kahju korteriühistust, kes on pidanud sel-lise töö eest korraliku summa välja käima.

Poolikud lahendused ja osalised tööd tuleb varem või hiljem üle teha. Asjatundmatute töötegemise tagajärgi tuleb Entigrena OÜ mees-tel korda teha iga päev. Teiste fir-made ebakvaliteetse töö ümberte-gemine moodustab Tallinnas ligi 80 protsenti firma tööde mahust, kogu tööde mahust aga 65–70 protsenti.

Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal vuugitöid teostanud Entigrena OÜ on üks väheseid vuu-gitihendajaid, kes annab oma tööle viieaastase garantii. Seda on võima-lik teha, sest töö tegijateks on Tartu kutsehariduskeskuses Euroopa Sot-siaalfondist saadud raha toel vas-tava väljaõppe saanud mehed.

Andres LeppTartu rebase 7 asuva KÜ Õnne juhatuse esimees

Kommentaar

Foto: Arno Mikkor, Signe Kalberg

Vuugitöö•• Vana mördikihi eemaldamine•• Vana kivistunud mastiksi eemal-damine•• Paneelkonstruktsioonide kor-rasoleku hindamine, vajadusel ka proovikehade võtmine ja laboris hindamine•• Külgpindade freesimine, lahtiste armatuurpindade värvimine jne•• Uue soojendusmaterjali paigal-damine vuukidesse ja ventilatsioo-nitorude paigaldus tehnoloogia nõuete kohaselt•• Paneeliservade kruntimine prai-meriga (praimer Bostik 5075)•• Ilmastikukindla mastiksi paigal-dus ja silumine (Bostik 2637)•• Vajadusel vuukide värvimine

Entigrena OÜtel: +372 503 9585e-post: entigrena@gmail.comkoduleht: www.entigrena.ee

TeaveÜhistul on viiekorruseline kahe trepikojaga, 1988. aastal ehitatud maja. Otsustasime neli aastat tagasi muuta oma elamu soojapi-davamaks. Et tegelen ise energia-märgiste väljastamisega, tean väga hästi, mis selleks vaja teha on. Pla-neeritud tööd tegime oma vahen-ditest, sest laenu me võtta ei soo-vinud. Kolme aasta jooksul vaheta-sime trepikojas ja keldris aknad ning paigaldasime uued välisuk-sed, tasakaalustasime küttesüs-teemi. Ühistu otsustas sel aastal

korda teha ka paneelivuugid. Nagu kord ette näeb, võtsime pakku-mise mitmelt vuugifirmalt ja uuri-sin ka enne nende tausta, tehtud töid ja kvaliteeti. Tegin endale eel-nevalt selgeks, mida see töö endast kujutab. Entigrena OÜ kasuks langes valik just nende pikaajalise töökogemuse, õppinud meeste ja töö kvaliteedi pärast. Vähetähtis polnud ka viieaastane garantii oma tööle.Allikas: Lepaprojekt OÜ, andres@lepaprojekt.ee, 502 8358

Aivar Grünthal näitab liiga väikest vuugi sisse pandavat venttoru

Et energiasäästlik ehitamine on muu-tumas aasta-aastalt järjest aktuaalse-maks ja uutele hoonetele rakendu-vad üha karmimad energiatõhususe normid, tutvustamegi käesolevas artiklis lähemalt ühte äsja valminud väga madala energiatarbega era-mut. Saaremaal Kuressaares valmi-nud AEROC-i terviklahendusmaja kuulub oma arvestusliku energia-tarbe järgi kõige energiasäästliku-masse A-klassi.

EnergiasäästlikEestis kehtib alates 2008. aastast valitsuse määrus nr 258 „Energia-tõhususe miinimumnõuded”, mis sätestab uute ehitavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energia-tarbe ja selle arvutamise metoodika. Hoonete energiamärgis kehtib Eestis 2009. aasta algusest. Kuressaares valminud AEROC terviklahendus-maja arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, sh kütteenergia osa on kogu arves-tuslikus energiatarbimises vaid 25 kWh/m² aastas. Energiatõhususe miinimumnõuetes on eramutele kehtestatud ET-arvu lubatud piiriks kuni 180 kWh/m² aastas, seega on AEROC-i madalenergiamaja ener-giatarve lubatud normist kaks korda väiksem. Meeldetuletuseks – ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele ja kodumasina-tele ning valgustusele, A-klassi piiriks on kuni 120kWh/m² aastas.

Arhitektuurikonkursi võitjaLisaks väga headele energiatõhu-suse näitajatele näeb hoone ka väga ilus välja ja sobib oma ümb-ruskonda. See hoone valiti välja arhitektuurikonkursi tulemusel. Maja arhitekt on Jürgen Lepper arhitektuu-ribüroost Dimensioon OÜ. Et krunt asub vanalinna muinsuskaitseala piiril, pöörati konkursil erilist tähe-lepanu uue hoone sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda. Hoone mahud, nende liigendus, avade proportsioonid, detailid ja välisviimistlus pidid olema kooskõlas piirneva ajaloolise hoonestusega.

AEROC-i terviklahendusHoone kogu maapealne osa on tehtud tervikuna AEROC-i poor-betoontoodetest (plokid, sillused ja paneelid), lisasoojustust on kasutatud vaid põranda- ja katu-sekonstruktsioonis. Välisseinad on

AEROC-i madalenergiamaja – terviklik sisult ja vormilt

laotud AEROC EcoTerm Plus 500 plokkidest ning viimistletud deko-ratiivkrohviga. Nimetatud plokkide väga hea soojapidavus võimaldab ehitada seina lisasoojustust kasuta-mata. Selline unikaalne võimalus – ehitada soojapidav ühekihiline sein on ainult AEROC EcoTerm Plusi plok-kidel. Vahe- ja katuslagedes on kasu-tatud AEROC-i paneele ning uste ja akende avade sildamisel AEROC-i silluseid. AEROC-i poorbetoontoo-detest terviklahenduses puuduvad külmasillad, sest kõik konstruktsioo-nielemendid on valmistatud ühest materjalist ehk soojapidavast ja õhutihedast poorbetoonist ning sõlmlahendused on projekteeritud õhutihedatena.

Kompleksne lähenemine energiatõhususeleHoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul, kui kõik kulu-komponendid on ühte moodi kont-rolli all – ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasääst-liku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega:•• hoone kompaktsus;•• soojapidavad välispiirded, kül-masildade puudumine;•• õhutihedad välispiirded, mis tagavad minimaalsed soojakaod läbi õhulekete;•• soojatagastusega ventilatsioo -nisüsteem;•• suure kasuteguriga küttesüsteem. Lisaks ülaltoodule arvestati projek-teerimisel järgmiste tingimustega meeldiva sisekliima saavutamiseks:•• piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0,6 korda tunnis;•• sanitaarnormidele vastav sise -temperatuur ja õhu relatiivne niiskus;•• soojad, külmasildadeta seina-pinnad.

Hoone kompaktsusValminud hoone on klassikaline, kahekorruseline ja viilkatusega. Hoone on hea kompaktsusega (välispiirete pinna suhe võrreldes ruumide köetava kubatuuriga on optimaalne), mis on väga oluline heade energiatõhususe näitajate saavutamiseks.

Soojapidavad välispiirdedSeinte, katuse ja põranda sooja-pidavust iseloomustavad U-arvud

jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15–0,2 Wm²/K, kasutatud 3-kihi-liste akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Kuigi akende soojusjuhtivus on pea-aegu 5 korda suurem kui seintel, siis tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes seinapinnaga on arvestusli-kud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Soojapida-vad välisseinad ja aknad tagavad sisepindade ühtlase temperatuuri ja seeläbi soojusliku mugavuse kogu majas. AEROC-i madalenergiamajas on samuti tagatud soojusliku muga-vuse nõue, et välisseina sisepinna ja ruumi sisetemperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2 ºC. Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihe-dad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete. Praktilised õhutiheduse mõõtmised on näida-nud, et AEROC-i poorbetoonmajad on ühed parimad õhutiheduse sei-sukohalt (n50 = 1,0 m³/m²h), samal ajal kui tüüpilisel 1980-ndate era-majal on vastav kordaja vahemikus 5–10. Õhutiheduse tagavad mater-jali kinniste pooridega struktuur ja plokkide ladumisel kasutatav peen-mört (AEROC-i plokiliim). Arvestus-likud soojakaod läbi õhulekete on AEROC-i majadel vaid 5% kogu hoone soojakadudest, erinevalt

tavapäraste, nt puitkarkassmajade 15–20%-st.

Tõhusad tehnosüsteemidSelle hoone kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks kasutatakse õhk-vesi-soojuspumpa, mis vähendab oluli-selt küttele kuluvat elektrienergiat, sest keskmine arvestuslik kasutegur õhk-vesi-soojuspumbal Eesti kliimas on 2,1. Hea sisekliima saavutami-seks ja energiasäästliku õhuvahetuse korraldamiseks kasutatakse sooja-tagastusega ventilatsioonisüsteemi, milles taaskasutatakse väljatõmma-tava õhu soojusest ligi 80% sisse-puhkeõhu soojendamiseks.

Energiakulude jaotusArtikli alguses märkisime, et hoone ET arv on vaid 90 kWh/m² aastas, sh energiakulu küttele on vaid 25 kWh/m² aastas. Joonisel 1 esitame AEROC A klassi maja soojusenergia kadude protsentuaalse jaotuse eri komponentide vahel. Nagu jooniselt näha, on hoonele lähenetud komp-lekselt ja kõik soojakaod on samas suurusjärgus. Kõige suurem kulukom-ponent on kanalisatsiooni minev soe vesi, järgnevad soojakaod akendest, ustest ja seintest, millele omakorda järgneb soojakadu läbi soojata-gastiga ventilatsiooni. Enam-vähem

võrdsetes osades on õhulekked ning soojakaod läbi katuse ja põranda.

KokkuvõteArtikli kokkuvõtteks rõhutame üle, et väga hea tulemus on saavutatud soojapidavate ehitusmaterjalide ja efektiivsete tehnosüsteemide kombi-neeritud valiku abiga. Massiivsed ühekihilised AEROC-i poorbetoonist seinad tagavad tubades ühtlase temperatuuri ja niiskuse jaotuse ning seeläbi meeldiva mikrokliima. Samuti tasandavad paksud seinad

väga hästi välistemperatuuri kõiku-misi – kuumadel suvepäevadel on tubades meeldivalt jahe ning talvel meeldivalt soe. Tegemist on majaga, milles on hea elada. Hoonete ener-giatõhususe kohta, seinamaterjalide soojuslike jt ehitusfüüsikaliste oma-duste kohta saab lähemalt lugeda AEROC-i kodulehelt www.aeroc.ee. Samalt kodulehelt leiate AEROC-i madalenergiamaja kohta täpsemad tehnilised andmed, pildigalerii ja lisaks veel lühikokkuvõtte hoone ehituse käigust.

JOOniS 1AEROC-i madalenergiamaja soojusenergia kadude jaotus

REKLAAM

3

www.uponor.ee

Mugav ja tervislik põrandaküte, mille kasutamisel on võimalik säästa energiat ja raha. Juba praegu on meie põrandakütte energiatõhusus suurem kui tavapärastel küttesüsteemidel. Uus DEM tehnoloogial põhinev automaatika võimaldab hoida küttekuludelt kokku veel kuni 12%.

Uponor põrandaküte. Sa hakkad seda armastama.

Selliseks arenguks annab põhjuse enamiku süsteemipakkujate üha professionaalsem põrandakütte-süsteemide lahendamine ehk kas-vanud kompetents. Ka on lisandu-nud nutikaid lisasid, mis korrigeeri-vad väiksemad eksimused ja paran-davad veelgi mugavat kasutamist. Peamine koht, kus abi võib loota, on hea põrandakütteautomaatika. Hästi kavandatud ja paigaldatud põrandaküttesüsteem teeb küll oma töö, kuid enamasti sellest ei piisa. Eluruumid tahavad tihti eraldi sisekliima reguleerimist, olenevalt nende kasutusest ja sealviibijatest.

Kasutades mugavat põrandaküt-teautomaatikat, kaasneb muudki kasulikku. Esimene ja väga lihtne tegur on funktsioonid, mis peaksid olema igal asjalikul põrandaküttea-utomaatika süsteemil. On väga olu-line, et automaatikasüsteem on abimeheks ka süsteemi ennetaval hooldusel. Kütteperioodide vahe-peal, kui süsteem on ootel, paaku-vad näiteks tihti kinni põrandakütte

Põrandaküte uues valgusesPõrandaküte on tänapäeval üsna tavapärane kütmismoo-dus, kadumas on ka eelarvamused liigsoojadest põranda-test ja sellega kaasnevatest ebamugavusest.

kollektorite ventiilid. Probleemi ennetamiseks on näiteks Uponori põrandakütteautomaatika süstee-mid varustatud põrandakütteven-tiilide testkäivitusega, mis ei lase suveperioodil ühes asendis seisva-tel ventiilidel kinni kiiluda. Samuti suudab põrandakütteautomaatika testida ringluspumpa. Tekkinud häi-rete puhul saab kiirelt reageerida ja küttesüsteemi korrastada enne, kui ilmad külmemaks lähevad.

Peamine põhjus põrandaküttea-utomaatikas on kasutusmugavus. Kui sellega kaasneb kütteenergia kokkuhoid, on asi veelgi parem. On ju üsna ebameeldiv muutlike olude tõttu kollektorite juures kraane keeramas käia, rääkimata võimalu-sest kütteenergiat kokku hoida. Käsitsi reguleerimisel kaasneb eba-mugavusele ka tõsine oht süsteem tasakaalust välja viia, mis suuren-dab küttekulusid veelgi. Seega peaks seadeventiilide käsitsi regu-leerimisest hoiduma ja süsteem tuleks automatiseerida.

Põrandakütteautomaatikat kavandades võib valida eri süstee-mide vahel. Lihtsamad annavad kasutusmugavuse ning lahendavad enamiku eelmainitud kitsaskohta-dest. Lisaks lihtsamatele süsteemi-

väiksemad n-ö vead parandatakse tänu intelligentsele põrandaküttea-utomaatikale. Kütteenergia kasu-tust optimeerib ka soojuskandja temperatuuri analüüsiv funktsioon, tehes vastava soovituse küttegraa-fiku tõstmiseks või langetamiseks.

Head kasutust leiab selline süs-teem ka vanemate põrandakütte-süsteemide renoveerimisel, kus pole tihti infot põrandasse paigal-datud torukogustest ja tasakaalus-tusarvutustest. Puudub ka põran-dakütte ümberseadistamise vaja-dus, kui köetavas ruumis on muutu-nud põrandakatte materjal. Kui oleme näiteks vahetanud parketi vaipkatte vastu, kohaneb süsteem uutes oludes ja kütab vastavalt uutele tingimustele.

Kasuks tuleb seegi, et tubadesse paigaldatavad põrandakütte ter-mostaadid paigaldatakse juhtme-vabalt. Termostaatide toiteallikana

kasutatakse tavalisi AAA-tüüpi patareisid ja need kestavad pikalt tänu termostaatide madalale ener-giakasutusele. Raadiotermostaadi energiatarve on 200 korda väiksem kui heal mobiiltelefonil. Mobiiltele-foni andmeside on pidev, termostaa-tidel aga 1,5 korda minutis – see viib tarbitava energiakoguse u 5000 korda väiksemaks kui ootel mobiilte-lefonil.

Lisaks põrandaküttesüsteemi juhtimisele suudavad need auto-maatikaseadmed ka jahutust regu-leerida. Ilmselt pole kaugel ajad, kus räägitakse üha enam jahutamisest põrandate ja lagedega. Hoonete jahutusvajadus väheneb lähitulevi-kus sama kiirelt kui küttevajadus.

Seeläbi muutuvad konstruktsiooni-dega jahutamise võimalused üha sobilikumaks. Lisaks on selline lahendus energiasäästlikum – nagu küttes, nii oleneb ka jahutuses kulu-kus suuresti soojuskandja tempera-tuurist. Konstruktsioonidega küttes ja jahutades jäävad soojuskandja temperatuurid nii kütte- kui ka jahu-tusseadmetele meelepärasesse ehk suurima efektiivsuse piiresse.

Tänapäeva iseloomustab kõik-võimalik süsteemide kaugmonitoo-ring. Sellest vaatenurgast pole keh-vemad ka uuemad põrandakütte automaatikasüsteemid. Uponor DEM-i (Dynamic Energy manage-ment) automaatikasüsteem võimal-dab põrandakütet kaugmonitoo-rida, kasutades GSM-andmesidet ja Uponori SMS-terminali. Süsteem on jälgitav ning ka juhitav. Saada ainult SMS ja süsteem lülitub säästurežii-mile. Samuti teavitab SMS-terminal ruumitemperatuuri suurema lan-guse puhul.

DEM-süsteem ühildub läbi lisaa-dapteri ka hooneautomaatikaga, seda juhul kui kasutatakse KNX-tüüpi hooneautomaatika süsteemi. Kui põrandaküte ühendada hoo-neautomaatikaga, siis süsteemi graafilist osa hõlmav tarkvara ehk arvutis nähtaval olev pilt peab olema hooneautomaatika poolse lahendusega, lisaadapter annab vaid ligipääsu põrandaküttesüs-teemi juhtimisele.

Kokkuvõttes – põrandakütteau-tomaatika pole vaid iluasi ja muga-vus, see on ka energiasäästlik lahendus hoone kütmisel ja nutikas abimees küttesüsteemi hooldusel.

dele, saab valida ka süsteemi, mis hoiab olenevalt põrandakütte lahendusest ja hetkeolukorrast küt-teenergiat kokku vähemalt 12%. Kokkuhoitava summa võib igaüks ise välja arvutada, kui aastane küt-tekulu on teada. Sellise tulemuse annab intelligentne süsteem, mis talletab temperatuurimuutused ja prognoosib iga järgmise küttetsükli, võttes arvesse eelmist. Süsteemi komponendid ei toimi ahela põhi-mõttel, vaid ennetavad üksteist. Lihtsamalt – analüüsitakse toimu-

vat ja süsteem doseerib k ü t-teenergiat täpselt niipalju kui vaja. Läbi sellise tegevuse välistatakse ülekütmine ja põrandaküttesüs-teemi töö muutub ühtlasemaks. Selline automaatika toimimine lahendab veel ühe olulise küsimuse – põrandaküttesüsteemi tasakaal. Et kõikidesse küttekontuuridesse antakse energiat proportsionaal-selt, pole põrandaküttesüsteemi tasakaalustamine vajalik. Seega arvutustel ja paigalduses tehtud

Marek Plaamus,UPONOR tehniline tugi

5

Enamik kehasoojusest kaob pea kaudu, nii ka hoonetel. Soe õhk tõu-seb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim. Kortermaja katuse renoveerimisel on mitmeid põhimõtteliselt erine-vaid lahendusi – kas teha see aasta-kümneteks, lahendada kiiret abi vajavad mured või leida kompromiss nende vahel. Teraskatus on korter-maja jaoks parim lahendus, sest ei nõua kapitaalseid ümberehitustöid. Samal ajal pakub see aga väga kvali-teetse ja taskukohase lahenduse pikkadeks aastakümneteks. Teraska-tuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldatavus ja suur hulk visuaal-seid lahendusi. Lisaks ideaalne sobi-vus meie heitlikusse kliimasse. Profi-leeritud (kivimuster, lainelised, valts-plekk jne) lahendused ei nõua tavali-selt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis. Küll tuleks väga kriitiliselt hinnata puitkonstruktsioo-nide kinnitusi müüridele – need kipuvad olema nõrgimad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoo-netel. Sama soovitus kehtib nii eter-niidile, kivile kui ka muudele mater-jalidele. Olukorra hindamiseks tasub teha kulutus ekspertiisile. Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos tool-värgiga, sõltumata valitud katuse-kattematerjalist. Ära lennanud katuse korral pole alati ainult ehita-jat õiglane süüdistada, ehitaja järgib tõenäoliselt etteantud projekti ja tihti ei sisalda need vajalikke lisatu-gevdusi müürilattide jm puitkonst-

Katus on maja kroonErki Loigom,AS Toode

ruktsiooni kinnitamise osas – sellele ei pööratud töid tellides lihtsalt tähelepanu. Siinkohal oleks väga vaja, et seda hakkaksid nõudma pea-mised finantseerijad, pangad, aga ka kindlustusettevõtted. Nii nagu nõu-takse ühistutelt muid garantiisid – järelevalve palkamine jne.

Tüüpiline teraskatuse lahendus on vana katusekatte eemaldus, utili-seerimine, uue aluskattekile ja roo-vituse paigaldus ning plekitööd. Enamik tootjaid-paigaldajaid pakub ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekastide uuendamist, vihma-veesüsteemide vahetust jpt lisatöid, mis muudavad katuse funktsionaal-seks tervikuks. Olgu nendeks siis lumetõkked, katuse käiguteed, luu-gid, antennide läbiviigud, katuseak-nad. Profiilplekkidest sobivad kor-termajale trapetsprofiilid, valtska-tus või selle moodne analoog, kivi-mustriga plekk. Värvivalikuid on u 25. Samades värvides saab tellida ka kõik lisatarvikud, rennid-torud.

VihmaveesüsteemidVihmaveesüsteemid erinevad pealt-näha vaid kujult – pakutakse nii üma-raid kui ka kandilisi. Valik sõltub isikli-kust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi pole ning mõlema renni puhul pole nagunii hooldamisest pääsu.

Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5–0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoor-

muse all välja. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigal-datud tootja juhendite kohaselt – 0,5 mm materjalist rennile tuleb renni-konksud paigaldada 80 cm sam-muga; 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Vahel on siiski ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel oluline vandaali-kindlus, selleks tuleks paigaldada esi-mese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine n-ö veerünnak toimub ju ikka rennides-torudes.

Eesti turul pakutakse nii vastupi-dava värv- kui ka PVC-kattega kae-tud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valikus umbes 25 – see võimal-dab leida sobiva igasuguse katuse-katte juurde, olgu see siis eterniit, kivikatus, laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest.

Mõned tootjad pakuvad ka rät-sepatööd – renne täpselt kliendi soovitud pikkuses –, et poleks tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne leke.

Toredad lahendusedProfiilplekk on ideaalne ja nägus lahendus ka rõdude uuendamiseks. Peamiselt kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks tra-petsprofiile. Et trapetsprofiiliga lahendus on kindlasti soodsaim lahendus, kohtame kortermajade rajoonides juba sadu sel meetodil uuendatud rõdusid. Profiilplekk rõdukattena on nägus ja kergesti hooldatav ka tulevikus.

Hoone otsaseinte ja fassaadide puhul valitsevad omavalitsustes eri meeleolud. Osa lubab fassaadidel trapetsprofiilidega lahendusi kasu-tada, osa mitte. Sellele mõeldes on ettevõtetel pakkuda ka siledaid too-

teid, mis erinevad visuaalselt tundu-valt trapetsprofiilidega lahendusest. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. Selli-seid fassaadilahendusi näeme täna-päevases linnaruumis ohtralt – pea-miselt büroohoonetel. Paneelidega lahendus on mõnevõrra kallim tra-petsprofiiliga katmisest, küll aga lisab hoonele elitaarset väljanäge-mist ja vaheldust tavapärasele krohvseinale.

KredEx aitab rahastadaRenoveerimislaenu eesmärk on kor-terelamute renoveerimise toeta-mine ning energiatõhususe paranda-mine vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamutes ja vähe-malt 30% üle 2000 m² suurustes kor-terelamutes. Korterelamuks loetakse vähemalt 3 korteriga elamu.

Tavapärasel pangalaenul on kor-terelamu jaoks liiga lühike tagasi-makseperiood ning kõrge intress. Seoses EL-i struktuurifondidest saa-davate vahenditega ja täiendavalt Euroopa Nõukogu arengupangast laenu võttes võimaldab KredEx pan-kadel anda korterelamutele soodsa-mat ning pikema tagasimakseperioo-diga (kuni 20 aastat) laenu, mille siht-otstarve on energiasäästu saavuta-mine rekonstrueerimistööde teosta-mise abiga. Laenu saamise eelduseks on energiaauditi läbiviimine ja ka siin pakub KredEx toetust. Täpsemaid tingimusi ja soovitusi saab lugeda nii KredExi renoveerimislaenu kui ka energiaauditi kohta: www.toode.ee/kredex

Pöörduge alati kogenud tootjate poole, kes oskavad ühistuile anda parimate materjalilahenduste nõu, tunnevad paigaldustööd ja nüansse, valdavad või omavad koostööpart-nereid projekteerija leidmisel ning aitavad nii energiaauditi läbiviimisel kui ka asjaajamisel KredExi ja panka-dega.

Kortermajade elanikel on ees põnevad ajad. Eesti on müünud saastekvoote ligi 290 mln euro eest ja sellest saadud raha tuleb suures osas suunata munitsipaal-hoonete korrastamisse ja korter-majade soojustamise programmi. Ühistutele on selle raha kasuta-mises keeruline vaid tõsiasi, et projektid tuleb realiseerida vähem kui pooleteise aasta jook-sul ehk 2012. aasta lõpuks. Kah-juks pole Eestis selle projekti sajaprotsendiliseks realiseerimi-seks ka tõenäoliselt tööjõudu.

MIs ON ENErGIAAUdIT?•• Energiaaudit on vahend konk-reetse hoone soojusenergiakulu-tuste hindamiseks. •• Energiaauditi koostab energia-audiitor. •• Energiaaudiitor kasutab ener-giaauditiks hoone tehnilisi and-meid (ehitusprojekti jne), koha-pealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlusi, energia tegeliku kulu andmeid. •• saadud andmete põhjal tehakse arvutused, mille põhjal pakutakse välja meetmed energiakulutuste vähendamiseks. •• Energiaaudit on sisuliselt hoone

Tasub teada!

soojustehniline bilanss, kus ele-mentide kaupa vaadatakse energi-avajadusi hoone kütteks, ventilat-siooniks ja sooja tarbevee valmis-tamiseks. •• Hoone soojuskaod arvutatakse eraldi seintele, lagedele, põranda-tele, ustele, akendele. •• Arvutustulemusi võrreldakse soojusmõõtjatega mõõdetud soo-jushulkadega ja analüüsi põhjal tehakse järeldused.

Vaata lisaks: www.toode.ee/kredex

säästa energiat!

6

„Puistevill pole Eestis veel nii tuntud kui Põhjamaades. Sageli ei tehta vahet kivipuis-tevillal, klaaspuistevillal ja tselluvillal. Eri toodete head ja halvad omadused on inimeste teadvuses ühe nimetaja alla kokku kuhjunud, ning sellega seonduvalt on liikvel nii eba-realistlikke ootusi kui ka põh-jendamatuid kartusi,” ütleb Soojustusfirma Okk juhataja Toivo Okk.

Puistevill on oma kvali-teedilt ja koostiselt sama kui üldtuntud rullvill, ent puiste-villal on rullvilla ees oluline eelis. Ka kõige hoolsamal paigaldamisel pole võimalik rullvillaga vältida liitepilusid või selle muljumist. Puistevil-lal ei teki horisontaalpinnal aga mingeid vuuke ega liite-kohti. Puistevilla paigaldami-seks kasutatakse spetsiaalset agregaati, mis lööb villa lahti ja kohevaks, voolikuga aga suunatakse vill soojustatavale pinnale.

Puistevilla kuupmeeter on

alati odavam kui poes müü-dav rull- või tahvelsoojustus, kinnitab Toivo Okk. „Segadust tekitavad eri toodete erinevad pakendimahud. Seda võib võr-relda isegi toiduainetetöös-tusest tuntud trikitamisega – hind on sama, aga toodet ennast aasta-aastalt vähem. Soodne kuupmeetrihind teeb soodsaks ka ruutmeetrihinna,” selgitab ta. Puistevilla hind sisaldab juba ka paigaldus-kulu, muude materjalide puhul tuleb see ostuhinnale lisada.

Näiteks sajaruutmeetrise pinna soojustamine 300 mm

villakihiga teeb mahuks 30 m³, mis on puistevillameeskonnale tunni aja töö. Juhul kui pöö-ning on kitsas ja liikumiseks ebamugav, võib sama pinna soojustamine rullvillaga võtta isegi nädala. Ning materjali enda efektiivsus väheneb paa-nide liitekohtade pärast. Puis-tevill aga tungib igasse soppi ning lõpptulemuseks on liite-kohtadeta ühtlane soojustus. „Materjalivaliku teeb igaüks ise – kes soovib magades endale peale sättida kümme minisee-likut, kes ühe koheva vatiteki,” lisab Okk.

Soojustusfirma tööde nimistu on pikk. Seal on nii äri- kui ka elamukvartaleid, laste-aedu, sotsiaalpindu ja ladusid. „Loomulikult võtame vastu tellimusi ka eraisikutelt. Juhul kui inimene selgitab oma villa-koguse ja paigaldusaja varakult välja, suudame tellimuse aeg-sasti mahutabelisse lisada ning

auto saabumise nn magist-raalmaantee tarneahelasse lülitada. Seega kujunevad ka väikesed kogused eraisikutele soodsaks, sest transpordi kulu on minimaalne või olematu,” soovitab Okk oma plaanidest varakult teada anda.

PolüuretaanLisaks puistevillale paigal-dab Soojustusfirma Okk ka polüuretaani. Seda kasutatakse katuste, seinte, soklite ja vun-damendi soojusisolatsiooniks, rajatiste hüdroisolatsiooniks, põrandate tõstmiseks ja loo-diajamiseks ning metalli kor-rosioonkaitse isolatsioonina. Polüuretaanil on eriti head soojus- ja heliisolatsiooni omadused. Eelisteks on ker-gus, vuukideta isolatsioon, hea nakkuvus metalli, puidu ja betooniga, materjal talub kuuma bituumenit, seda võib värvida, on niiskuskindel, ei hallita, ei mädane ega roosteta.

Polüuretaani kuupmeeter on villast ligi kümme korda kallim, ent selle kihipaksus (ja seeläbi ka materjalikulu) on kaks korda väiksem kui teis-tel tavasoojustusmaterjalidel. Pealegi toimib see ka tuule- ja aurutõkkena ning ruutmeetri hind sisaldab ka paigaldust. „Kui näiteks seina soojustami-sel arvestada kokku kõik ette

Soojustustööd telli SoojustusfirmaltOÜ Soojustusfirma Okk on spetsialiseerunud puistevil-lade paigaldusele ja polü-uretaanisolatsioonile. Töid teostatakse üle terve Eesti.

ja taha kogunevad kulud, võib polüuretaansoojustus osutuda lausa odavaks,” arvab Okk. Et selles ise veenduda, võib haka-tuseks tellida väiksema töö nagu soojaveemahuti isolat-siooni. Kui 3000-liitrine mahuti isoleerida 100 mm polüuretaa-niga, langeb mahutis oleva vee temperatuur ööpäevas vaid 1–2 kraadi.

Soojustusfirma ligi kümne-aastase tegevusaja jooksul on nähtud nii mõndagi. Näiteks seda, et valede materjalide või töövõtete pärast muutub soojapidavus varasemast kehvemaks. „Pakume ka ter-mograafiateenust. Pahatihti näeme, et on siin ilmas ikka mõndagi, mis imestamist väärib. Soojustusele lisaks on apse hüdroisolatsioonis ja ventilatsioonis,” kirjeldab ta. Et selliseid olukordi eos vältida, soovitab ta juba eel-tööde käigus aegsasti ühen-dust võtta Soojustusfirma Okk erialainimestega, kas kodulehe www.okk.ee kaudu või helistada tema numbril 512 5088. „Kõige kindlam tee on kohapealne konsul-tatsioon. Küsija suu pihta ei lööda ning häbeneda pole vaja – meiega konsulteerivad isegi projekteerimisbüroode insenerid,” julgustab ta ini-mesi ühendust võtma.

Puistevilla kuupmeeter on alati odavam kui poes müüdav rull- või tahvelsoojustus.

Veega põrandaküttesse investeeri-mine on mitmel põhjusel parim valik – see on paindlik, säästlik, mugav ja turvaline. Samuti saab veega põrandakütte paigaldada olenemata oma kodu praegusest kütteallikast.

Veega põrandaküte muudab kodu eelkõige hubaseks ja muga-vaks, sest soojus liigub tubades põrandast ülespoole ja muudab kütmise efektiivseks.

Flooré AB pakub tarbijale pari-mat põrandakütte lahendust, mille puhul tõuseb põranda kõrgus vaid 13 mm – seetõttu saab Flooré-põrandakütet lihtsalt paigaldada nii uutesse kui ka vanadesse renoveeri-tavatesse hoonetesse. Flooré-põrandakütet saab paigaldada ena-mikule pindadele kallite ja ajamahu-kate valutöödeta, mille puhul peab põrand kuivama lausa kuid. Lihtsa süsteemi tõttu jõuab kahekesi 50 ruutmeetri suuruse pinna paigal-dada ühe päevaga. Samuti on seda tööd kodus lihtne ka ise ette võtta.

Patenteeritud Rootsi toodeFlooré-põrandaküte on patenteeri-tud Rootsi toode – kogu süsteemi alustalaks on arendustöö, mis käivi-tati Rootsi Kuninglikus Tehnoloogia Instituudis juba 1990. aastal.

Tehnika põhineb alumiinium-fooliumiga kaetud õhukestel tuge-vatel plaatidel. Tänu sellele võib põranda pinnakatte paigaldada otse Flooré-põrandakütteplaati-dele. Flooré-süsteem väljastab soo-

Veega põrandaküte on parim lahendusjust kiiremini ja tõhusamalt kui tradit-sioonilised valatud süsteemid, sest toru ja põrandapinna vaheline kaugus on väiksem.

Flooréwa – madalaim paigalduskõrgusParim kasutamiseks, kui:• põrand on juba varem soo-justatud;• põrand ei vaja lisasoojustust, sest selle all on näiteks soojusta-tud kelder;• põranda kõrgust soovitakse tõsta võimalikult vähe.

Easy – lisasoojustusParim kasutamiseks, kui:• põrand pole varem soo-justatud;• põranda all on kütmata ruum;• hoone soojuskadu soovitakse vähendada;• soovitakse kütta keldriruume ja muid alumiste korruste põrandaid.Põrandakütte paigaldamise eeldused•• Põrandakütte ALL OLEV PÕRANDFlooré-põrandakütte võib paigaldada igasugusele alusele. Ainuke eeldus on, et aluspõrand oleks tasane ja kandev. •• PÕRANDAKÜTTE PEAL OLEV PÕRANDFlooré-põrandaküte sobib kõikide põrandakattematerjalide alla ja puu-, parkett- või laminaatpõrand pai-galdatakse ujuvalt.Kivi-, klinker- või keraamilised põranda-

siiski kasutada testitud tooteid, nagu näiteks Mapei, Alfix, Kiilto, Casco või Schönox, ja järgida nende juhiseid. Niisketes ruumides kae-takse põrandaküte pahtliga ja see-järel niiskuskindla kihiga. Keraami-liste plaatide paigaldamisel on olu-line, et paigalduspind oleks ühtla-selt tugev. Seetõttu on osa puuma-jade juures vajalikud lisatööd alus-põranda tugevdamiseks.6. Kas segamissõlm on alati vajalik? Segamissõlm on vajalik enamikul sellistel juhtudel, kus põrandakütet kasutatakse koos radiaatorküttega. Segamissõlm alandab põranda-kütte veetemperatuuri selleks, et põrand ei oleks liiga kuum ning kogu küte toimiks ühtlaselt. Ainult põrandakütet kasutavas majas ei vajata segamissõlme, veetempera-tuuri reguleerib juba kütteallika automaatika.7. Kust Flooré-põrandaküttesüs-teemi osta saab? Esmalt võta ühen-dust meiega või mõne meie edasi-müüjaga. Aitame materjalivalikus, vajalike koguste arvutamisel ja tehni-liste soojusarvutuste tegemisel. Saad meilt pakkumise täislahendu-sele ja ka nõuanded paigaldamiseks!

NB! Unusta traditsioonilised ruumimahukad radiaatorid ja sisusta oma kodu piiranguteta!

Lisainfo: www.begores.com, www.floore.comMüük ja paigaldus Eestis – Begores OÜ

plaadid paigaldatakse otse põranda-küttele. Plaadid peavad olema vähe-malt 15 x 15 cm suurused. Niisketes ruumides tasandatakse Flooré-põrandaküte pahtliga ja kaetakse niiskuskindla kihiga enne põranda-plaatide paigaldamist.

Korduma kippuvad küsimused1. Kas põrandakütet võib paigaldada kõikjale kodus? Jah, põrandaküte sobib kõikidesse ruumidesse. Juhul kui soojustus on kehv (nt klaasist kinnine terrass), võib vaja minna lisakütet.2. Miks tasub valida veega põranda-küte elektripõrandakütte asemel? Veega põrandaküte on pikaealisem ja sobib kasutamiseks koos eri kütte-allikatega. Nii võib kütteallika valida ja tulevikus seda muuta, tuginedes energiahinnale ja keskkonnamõju-dele.3. Kas toru võib hakata põrandas lekkima? Ei. Kui toru on paigaldatud, tehakse süsteemile survetest ja kontrollitakse, et paigaldustööde ajal ei ole tekkinud vigastusi. Pärast põranda paigaldamist ei ole mingit põhjust muretseda: torud on testi-tud ja peavad vastu üle 50 aasta.4. Kuidas Flooré-plaadid paigalda-takse? Tavaliselt liimitakse need alus- põrandale põrandaliimi või liimteibi abil. Ujuva pealispõranda võib vajadusel plaatidele kinnitada kruvide või kahepoolse teibi abil.5. Kas klinkerplaadist põranda võib tõesti paigaldada otse põranda-kütte peale? Jah. Sel juhul tuleb

ECOSE® tehnoloogia on viieaastase intensiivse uurimis- ja arendustöö tulemus. Selle tehno-loogiaga toodetud mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüliühendeid ega kunstlikke värvaineid ja pleegitusaineid.

ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud looduslik mineraalvill on suur saavutus tasakaalustatud arengu valdkonnas ehitusalal. Tavalise mineraal-villaga võrreldes ei taga uued tooted mitte üksnes siseõhu paremat kvaliteeti, vaid parandavad ka keskkonnanäitajaid hoonetes, kus neid kasu-tatakse.

Mis on ECOSE® tehnoloogia?

ECOSE® tehnoloogia on uuenduslik formalde-hüüdivaba kiudude ühendamise biotehnoloogia, mis põhineb looduslikel koostisosadel ja kasutab naftapõhiste kemikaalide asemel taastuvtooret. Uus tehnoloogia vähendab toote kumulatiivset energiat ja vastab tasakaalustatud arengu range-tele nõuetele ehituses.ECOSE® tehnoloogia on kaitstud mitmete patentidega üle kogu maailma.

Energiasäästlikule hoonele soovitatavad ECOSE® tehnoloogia abil toodetud uue põlvkonna mineraalvillast tooted

REK

LAA

M

Matid:TI 135 U (Unifi t 035) λ

D = 0,035 W/mK

TI 140 U (Unifi t 039) λD

= 0,039 W/mK

VIILKATUSED

Matid:TI 140 Decibel λ

D = 0,04 W/mK

TI 140 T λD

= 0,036 W/mKPlaadid:TP115 λ

D = 0,036 W/mK

VAHESEINAD

Plaadid:TP 138 λ

D = 0,032 W/mK

TP 116 λD

= 0,037 W/mKKlaasriidega plaadid: TP 425B

VENTILEERITAVAD VÄLISSEINAD

Matid:Classic 035 λ

D = 0,035 W/mK

Classic 039 λD

= 0,039 W/mKClassic 042 λ

D = 0,042 W/mK

ÜLDINE KASUTUSALA

Väike heitkogus või selle täielik puudumine aitab meil end tunda mugavalt, ärrituseta ja ebameeldivate lõhnadeta ning annab teadmise, et oleme kaitstud terviseohtude eest.

Mainekas Indoor Air Comfort Gold Standardi sertifi kaat omistatakse toodetele, mis vastavad rangeimatele nõuetele kahjulike ainete eraldumise osas.

ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill vastab rangeimatele lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) eraldumise normatiividele.

ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli ega akrüüli, on keskkonnasõbralik ja parandab märgatavalt siseõhu kvaliteeti hoonetes, kus seda kasutatakse.

Tagab tarbijatele siseõhu kvaliteedi kindla paranemise.

Eurofi nsi sertifi kaadid aitavad investoritel, arendajatel ja arhitektidel valida väiksema heit-kogusega tooteid, et saavutada parem siseõhu kvaliteet (IAQ).

Kaks aastat tagasi tõi ettevõte Knauf Insulation turule uudse ECOSE® tehno-loogiaga valmistatud mineraalvilla. Uue põlvkonna looduslik mineraalvill sobib suurepäraselt kaasaegsete ehitussuundumustega, milles objekti keskkonnahinnang on sama oluline kui selle energeetilised näitajad. See on tõeline läbimurre isoleerimist puudutavas mõtlemisviisis. See ei ole mitte ainult soe, vaikne ja ohutu, vaid ka keskkonna- ja kasutajasõbralik. Viieaastase katsetamise käigus õnnestus välja töötada isolatsioonimaterjalid, mis on täielikult kooskõlas rohelise ehituse alustega.

Praegu täheldatakse nn rohelise ehituse kasvu paljudes riikides. Lisaks võimaldab energia- ja toormesäästlikkus, tervislik siseõhk ning väikese heitkogusega toodete kasutamine anda hoonele „rohelise” hinnangu. Selliste hinnangute näiteks on süsteemid LEED, GDNB, HQE, BREEAM jt.

PaigaldusECOSE® tehnoloogiaga valmistatud mineraalvillast isolatsiooni on mugav paigaldada: see on meeldiv puudutamisel, tolmab vähem, on lõhnatu ja kerge töödelda.

Miks IAQ (siseõhu kvaliteet)?Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) katsetele tuginedes on hoonete siseõhku saastavate ainete kontsentratsioon 2–5 korda suurem välisõhu omast. Seega tasub teada, kuidas seda reostust vähendada. Kindlasti on oluline ruumide nõuetekohane ventileerimine, kuid kõige tähtsam on vältida võimalike saasteallikate kasutamist.Ameerika statistika kohaselt veedavad inimesed 90% oma ajast hoonetes, sellest umbes 65% kodus. Mis kõige halvem, kõige vastuvõtlikumad õhureostusele on need, kes viibivad kodus kõige enam: lapsed, rasedad, eakad ja haiged. Iga päev puutume hoonetes kokku tolmu, õietolmu, seeneeoste ning hallitusega, ehitus- ja viimistlusmaterjalidest eralduvate kemikaalidega. Kogu selle saaste peab kõrvaldama.

Knauf Insulation

Masina , Tallinn

tel

e-post: aleksandr.solonintsik@knaufi nsulation.com

UUE PÕLVKONNA MINERAALVILL VASTAB ROHELISE EHITUSE PÕHIMÕTETELE

www.knaufi nsulation.ee

8

Baumax tagab parima hinnaga parima soojapidavuseOn üsna mõistetav, et iga soojustusmaterjalide tootja kiidab oma toodet. Kust aga saada asjakohast nõu soojustamisel? Baumax on kõige laiema ja põhjalikuma soojustusmaterjalide valikuga ehitusmaterjalide pakkuja Baltikumis ja Skandinaavias. Ühtlasi omab Baumaxi meeskond väga head ülevaadet pakutavate soojustusmaterjalide omadustest ja kasutamisvaldkondadest.

Lambda m3/ R=1 hind kaotus % Kaotus, 1000€

W/mK hind (€/m2) ostukorvi korral (€)

Mineraalvill rullis KT40 0,04 22,01 0,8804 -10,33 -103,3

Mineraalvill plaadis KL37 0,037 32,64 1,20768 -51,34 -513,4

Pink Insulation rull 0,04 19,95 0,798 0,00 0,0

Pink Insulation plaat 0,036 26,85 0,9666 -21,13 -211,3

Klaasvillade hinnad Eesti turul

Kivivillade hinnad Eesti turul Lambda m3/ R=1 hind kaotus % Kaotus, 1000€

W/mK hind (€/m2) ostukorvi korral (€)

Kivivill plaat 37 0,037 32,29 1,19473 -49,72 -497,2

Kivivill plaat 36 0,036 34,66 1,24776 -56,36 -563,6

Kivivill plaat 35 0,035 31,84 1,1144 -39,65 -396,5

• Kiviehitisi soojusta välispin-nalt, sest seestpoolt soojus-tades võib tekkida välispii-retes kondensaat ja seejärel niiskuskahjustused – hoone soojakaod võivad seeläbi hoo-pis suureneda.• Puitseinu võid soojustada ka seestpoolt, kui soojustu-sest väljapoole jäävad kihid lasevad veeauru hästi läbi ja tuulutusvahe tagab ventilee-rimise.• Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutusotstarbest: näi-teks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200–300 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100–150 mm, ventilatsiooni-, kütte- ja soo-javeetorustikel 50–100 mm.• Elastse ja kerge mineraalvil-last soojustuse paigaldamisel tuleb materjal lõigata 10–15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe – et soojustus lii-buks tihedalt karkassi vastu.• Soojustuse paigaldamisel mitmes kihis aseta eri kihid t i heda lt ü k steise vast u. Nihuta uue soojustuskihi lii-tekoht olemasoleva kihi lii-tekohast vähemalt 200–300 mm. Soojustusmaterjalist üksi ei piisa – ülioluline on veatu õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende-uste ümbruses.• Tuulutatavas fassaadisüs-teemis või kaldkatusel pai-

Baumaxi tootevalikus on:• klaasvill – 4 tootjat• kivivill – 4 tootjat• puistevill – 7 tootjat • vahtpolüstüreen – 4 tootjat• XPS – 5 tootjat• polüuretaanplaadid ja -vahud – 4 tootjat• kõik tooted vundamendist katuseni, seal-hulgas tulekaitsevillad ja tehniline soojustus

Nii suur tootevalik võib kahtlemata esialgu segadust tekitada ja seab kliendi küsimuse ette – mida ma nüüd siis valima pean? Siin on suur abi soojustusvaldkonna spetsialistidest, kes soovitavad vastavalt projektile sobilike tehni-liste näitajatega soojustusmaterjalide valikut.

Baumax Eesti OÜ soojustusmaterjalide pakkumise tegemise alused:Lähtuge alati soojustusmaterjale valides järg-nevatest punktidest:1. sobiv kasutusotstarve

2. kas tehnilised parameetrid on sobivad3. hinna ja kvaliteedi (saavutatava U väärtuse) suhe4. muud olulised nõuded klientidele (trans-port, pakend)

Eratarbijal on kõige lihtsam õiget valikut teha kergvillade puhul – need sobivad seinte, põrandate, lagede, katuse ja pööningu soo-justamiseks. Ülejäänud soojustusmaterjalide soetamiseks pöörduge siiski spetsialisti poole.

Kiire ülevaade materjalide soojapidavuse ja hinna suhtest. Tekitame korraks kunstliku seisu, kus kõik soojustusmaterjalid on sama soojapidavad, ning vaatame, milline materjal on odavaima ruutmee-tri hinnaga. R-väärtus on samaväärne soojapida-vus kõikidele materjalidele (soojapidavus R = paksus/lambda). Paneme võrreldavate mater-jalide R-väärtused võrduma ühega (R=1) ning vaatame, millise materjali m² hind tuleb sellistel võrdsetel tingimustel kõige soodsam.

*Hinnad on võetud 24. augustil 2011 päringute-pakkumiste meetodil ehituspoodidest (kolm Eesti suurimat ehituspoodi ja üks Eesti suurimaid ehitusmaterjalide poode internetis).** Soojustusmaterjalide valikul lähtuge kindlasti kasutusvaldkonnast, mitte ainult soojapidavuse ja hinna suhtest.

Baumax Eesti on Eesti soodsaim ehitusmaterjalide pakkuja eratar-bijale. soojustusmaterjalide puhul on Baumax Eestil kahtlemata kõige laiem valik kogu Baltikumis ja skandinaavias. Koostöös soojus-tusvaldkonna spetsialistidega on Baumaxi töötajad klientide huvi-dest lähtuvalt õpetatud pakkuma parimaid lahendusi, et tagada parima hinnaga parim soojapida-vus. Meie töötajad pole kohusta-tud pakkuma kindla tootja toodet või brändi, nagu teeb enamik toot-jaesindustest. see võimaldab Bau-maxil teha pakkumise toote mix-ile, et lõpptarbija saaks parima hinnaga parima soojapidavuse.Küsimuste või ideede korral võtke kindlasti ühendust e-posti aadres-sil info@baumax.ee või helistage tel 674 8777, 511 6606!

Baumax Eesti OÜ

PINK® INSULATION klaasvilla eelised:• suurepärane paisumine pakendi avamisel• kerge paigaldada – ei ärrita nahka• suurim kokkupressitavus säästab transpordi-, tööjõu- ja laokulu• suurepärane veekindel pakend• tootmises on kasutatud suurel hulgal ümbertöödeldud materjale• väga hea soojapidavus• parim hinna ja soojapidavuse suhe

galdatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusma-terjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahe on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstrukt-sioonidest niiskus välja.• Krohvitud soojustuse teos-tamisel jälgige, et soojus-tusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuuleka-naleid, milles saab külm õhk vabalt liikuda ja seina konst-ruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju kor-ral, sest leegid võivad nende kaudu väga kiiresti levida üle kogu seinapinna. Auru-tõke paigaldatakse alati soo-justatud tarindi sisemisele, soojemale poolele. Auru-tõkke kasutamine parandab välispiirete soojapidavust, sest ruumides olev niiskus ei pääse kontrollimatult soojus-tuse sisse – niiskunud soo-justus ei ole tõhus ning võib tekitada hallitust. • Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsioonile, mis eemaldab ruumidest kasutatud niiske õhu ja tagab värske õhu piisava juurde-voolu. Eluruumides olev õhk peaks vahetuma üks kord paari tunni jooksul.• Tõhus mürasummutus saa-

vutatakse spetsiaalse tihe-dama mineraalvilla kasuta-misel, isoleerides müra edasi kandvad jäigad konstrukt-sioonid ja seadmed.• Tu leoht l ikud seadmed (ahjud, kaminad, korstnad jms) isoleeri alati spetsiaalse kivivillast tulekaitse-võrk-mati või -plaatidega.

Soojustamise käigus pea meeles:

THE PINK PANTHER™ & ©1964–2011 Metro-Goldwyn-Mayer Studios Inc. All Rights Reserved. The color PINK and the word PINK are registered trademarks of Owens Corning. ©2011 Owens Corning

www.baumax.ee

Maailma suurim klaasvilla tootja