Sohvalt püsti!

sohva_sisu.indd 2sohva_sisu.indd 2 22/8/11 14:22:5022/8/11 14:22:50

KASULIKUD NÕUANDED TERVISLIKUKS ELUVIISIKS

DR ANDREW CURRAN

MINU NÄGU ON NAERUL, AGA PAKS

OLED JU SINA!

SOHVALT PÜSTI!



Sisukord

Eessõna 9

SINU SÜDA 11

SINU KOPSUD 45

SINU MAKS 73

SINU SEEDEELUNDKOND 83

SINU PANKREAS 97

SINU NEERUD JA PÕIS 105

SINU SUGUELUNDID 113

SINU LUUD, LIIGESED JA LIHASED 119

SINU NAHK 127

SINU AJU 133

Epiloog 143

Lisa 1: Ülekaalulisuse ja rasvumise klassifikatsioon kehamassi indeksi (KMI), vööümbermõõdu ja seotud haigusriskide järgi 145

Lisa 2: Vahemere dieet 147

Kasutatud kirjandus 148

Korduma kippuvad küsimused 150


46

SOHVALT PÜSTI!

TAL POLNUD AIMUGI, MIKS TA OMA HINGE KINNI HOIAB. SEE TUNDUS LIHTSALT HEA MÕTE.


47

2. PEATÜKK SINU KOPSUD

Mida sinu kopsud teevad?

Kopsude töö on sind elus hoida, kogudes õhust, mida sa sisse hingad, hapnikku. Hapnik on elutegevuseks hädavajalik. See on koguni nii oluline, et

olnud kaks minutit hapnikuta, hakkad surema ja kui sa nelja-viie minuti jooksul

hingata ei saa, siis suredki.

Väga hirmutav mõte. Mida hapnik teeb ja miks ta on nii tähtis?

Hapnik on aine, mis aitab rakkudel toota energiat. See energia hoiabki su rakke ja seega sind ennast elus. Energia valmib rakkudes keemilise reaktsiooni tagajärjel, seda nimetatakse oksüdatiivseks fosforüülimiseks. (Asi pole nii keeruline, nagu nime järgi võiks arvata. Sisuliselt on tegu hapniku ja fosfaadi lisandumisega erilisele molekulile adenosiinile, nii et rakud saavad seda siis kasutada samamoodi, nagu auto kasutab bensiini.) Sedasi moodustub adenosiintrifosfaat (ATP), mis ongi kütus, tänu millele rakud töötavad. Rakud kulutavad seda ühendit väga kiiresti. Et tervena püsida ja ATP-d valmistada, vajavad nad pidevat hapniku juurdevoolu.

Niisiis on sul kopse tarvis, et keha saaks hapnikku, millest rakud saaks toota oma kütust ATP-d ja sina ise võiksid olla jätkuvalt elus ja terve.

See pole veel kõik. Kopsud pole ametis üksnes hapniku organismi toimetamisega. Nad aitavad ka vabaneda mürkidest, eriti süsinikdioksiidist (see on lihtsalt süsiniku molekul, mille küljes on veel kaks hapniku molekuli). Rakud toodavad seda ühen-dit energiat kulutades. Liiga suures koguses on see mürgine. Süsinikdioksiid esineb tavaliselt gaasilisel kujul, ent suurem osa sellest lahustub veres sisalduvas vees, mis moodustab verest väga suure osa. Seda kemikaali nimetatakse vesinikkarbonaadiks. Kui veri jõuab kopsudesse, muutub vesinikkarbonaat taas süsinikdioksiidiks. See


48

SOHVALT PÜSTI!

imendub läbi rakukestade veresoonte seintesse ja edasi alveoolidesse. Kui sa välja hin-gad, eraldub süsinikdioksiid (CO2) ümbritsevasse õhku.

Sa tead juba mõju, mis tekib, kui su veres on liiga palju süsinikdioksiidi. Kui hoiad hinge kinni, tekib mõne aja (tavaliselt 20–40 sekundi) pärast vastupandamatu taht-mine sisse hingata. Seda põhjustab süsinikdioksiidi osakaalu suurenemine veres. Eri-lised retseptorid sinu veresoontes ja ajus registreerivad, et seda on rohkem. Needsa-mad retseptorid edastavad sinu ajutüves paiknevasse hingamiskeskusesse kiirteate, mis käsib hingata – ja kiiresti. Sa hingad, süsinikdioksiid läheb verest kopsudesse, selle sisaldus veres langeb ning sa tunned end jälle hästi.

Niisiis hingavad su kopsud sisse hapnikku, et rakke energiaga varustades tervena hoi-da, ning hingavad välja mürke, eriti süsinikdioksiide, mida rakud energiat kasutades jäägina eraldavad. Päris puhas töö, kas pole?

Kopsud teevad ka muud.

Kopse katab lugematu arv ime-väikseid karvakesi. Aga need ei ole tavali sed karvad. Neid nimetatakse virve karvadeks ja erinevalt juukse-karva dest on nad liikumisvõimeli-sed (juus te liikumine võiks päris lahe välja näha). Nad liiguvad rütmiliselt, tõugates lima üles välismaailma kur-gu ja suu poole. Lima on tervise seisu-kohalt äärmiselt tähtis, kuna kait-seb kehapindu, mis on kokkupuutes õhuga. Lima ei hoia neid üksnes niis-kena, vaid sisaldab ka antibakteriaal-seid aineid (mutsiine, laktoferriini,

SEE POLNUD JUST RAHVAMASSI LAINETAMINE, AGA NAD VÄHEMALT LIIKUSID.


49


lüsosüüme ja laktoperoksidaase), mis tapavad pisikud, kes võivad kopsudesse sattu-da. Lima toimib (eriti kopsudes) ka kärbsepaberina, püüdes enda külge kinni tolmu, baktereid ja kõikvõimalikke mikroosakesi. Kuna karvakesed liiguvad alati ülespoo-le, kanduvad osakesed, pisikud ning kõik muu samuti üles kurgu ja suuni, kuni ini-mene need koos süljega välja köhib. Mitte just meeldivaim kujutluspilt, aga kopsude heaolule äärmiselt oluline.

Lima pole siiski alati hea.

See on üsnagi kleepuv kraam. Sügavalt välja hingates puutuvad miljonid alveoolid kokku ja nende seinad on üksteise vastas. Sellisel puhul oleks väga halb, kui kopsu-des poleks muud peale lima, sest kopsuseinad kleepuksid kokku ja sa ei saaks enam

TA MÕTLES, ET PAREM IKKA VÄLJA KUI SISSE.

KÖH! KÖH!

ÖÖK!ATSIHH!


50

SOHVALT PÜSTI!

kunagi sisse hingata. Kõik alveoolid oleksid deformeerunud. Usu või mitte, aga sellise stsenaariumi korral ei suudaks sa tekitada piisavat rõhku, et kopsud uuesti avaneksid.

Kopsudes on üks spetsiaalne aine, mis hoiab selle ära.

Seda nimetatakse surfaktandiks. See aine hoolitseb selle eest, et lima kopsudes po-leks nii kleepuv, et alveolaarseinad enam lahti ei tule. Surfaktanti toodavad erilised rakud, mis asetsevad alveoolidesse minevatel torudel. Neid rakke nimetatakse pneu-motsüütideks ja nende töö on surfaktant välja pumbata, et hoida hingamisteid lahti ja korralikult toimivana.

Kopsudes on veel palju muud, mis aitab sind tervena hoida.

Muu hulgas on seal miljoneid valgeid vereliblesid. Need on osa immuunsüsteemist ning võitlevad bakterite, viiruste ja muu sellisega. Mõnikord see kaitsesüsteem küll eksib. Sellisel juhul võivad valgelibled kopsu sattunud osakeste (näiteks koerakõõ-ma või tolmulestade) peale üle reageerida. Siis on tegemist allergiaga, mis on astma põhjustaja.

Seega on igati mõistlik kopsude eest hoolt kanda.

Kuidas oma kopsude eest hoolitseda?

Kopsud meenutavad veidi südant. Nad armastavad treenimist. Nagu südamele, meel-dib ka neile väga, kui sa NEID EI MÜRGITA.

Terved kopsud peavad palju hingama. Sisse- ja väljahingamise protsess hoiab su kopsud tugevad ning heas vormis. Õnneks on hingamine kõigi inimeste loomupärane anne. Sa hingad igas minutis 15–20 korda. Väike arvutus näitab, et see teeb peaaegu 20 000 hingetõmmet päevas. Ning seda kogu elu. Seega oled 70-aastaseks elanuna hinganud


51


TA EI OLNUD KINDEL, MIDA NAD SILMAS PIDASID, KUI KÄSKISID KOPSUD IGA PÄEV JOOKSMA VI IA.

KLÕNKS

ÖÖK

HÕKK


52

SOHVALT PÜSTI!

735 840 000 korda. Eriti meeldib kopsudele hea tugev hingamine – selline, mis kaasneb intensiivse treeninguga. Niisiis korralda neile kolm-neli korda nädalas tugev treening.

Mida saab lisaks hingamisele (mis on üsna ilmselge meetod) oma kopsude tervise heaks teha? Huvitaval kombel on väga suur tähtsus õigel menüül. Õhk koosneb 21% hapnikust ja pärast sissehingamist muutub suur osa sellest väga ohtlikuks mürgiks, mida nimetatakse superoksiidiks. See radikaal võib kopse (ja muid kudesid, millega ta kokku puutub) tõsiselt kahjustada. Et seda takistada, tuleb süüa toite, milles leidub rikkalikult oksüdeerumist pidurdavaid aineid antioksüdante. Palju antioksüdante on puu- ja juurviljades, mis peaksid aga olema värsked, mitte töödeldud. Värske puu- ja juurvili on pungil antioksüdantidest, nagu A-, C- ja E-vitamiin. Tomatid on kopsu-dele eriti head. Briti teadlased on avastanud, et inimestel, kes söövad tomateid (või tomatipastat jms) kolm korda nädalas, funktsioneerivad kopsud paremini ja esineb vähem hingamisraskusi. Need on tõeliselt head uudised! Nagu ka see, et kopse näib aitavat veini, eriti valge veini joomine. Mõistagi ei tähenda see joomisega liialdamist.

Töödeldud soolaliha söömist vähendada on ka hea mõte. Alates 45. eluaastast on sel-le sage tarbimine seotud kopsude nõrgenemise ja kroonilise obstruktiivse kopsuhai-gusega (KOK). Miks see nii on, pole teada, aga tasub meelde jätta.

Nii palju siis sellest, mida kopsude eest hoolitsemiseks süüa. Aga mida veel teha saab?

Pole vist üllatav, et kopsude nimel tasub kodu puhtana hoida. Siis hingad sa sisse vähem tolmu ja baktereid. Mõistagi on ka siin tähtis mõõdukus. Veidi tolmu ja bak-tereid on kopsude jaoks vägagi normaalne ja ilmselt lausa tervislik. Taas kord tuleb hoiduda liialdustest.

Emotsionaalne tervis tundub samuti kopsude tervist mõjutavat. Optimistlike ini-meste kopsud funktsioneerivad pessimistide omadest paremini ja nõrgenevad aegla-semalt (Kubzansky jt, 2002). Niisiis ole õnnelik ja eladki paremini. (Ilmselt ei ole see


53


CLARENCE’ILE OLI ALATI ÖELDUD, ET TULEB TEHA RÕÕMUS NÄGU.

MADAL ENESEHINNANGSURM

HÄVING

VIHKAMINE

ÄREVUS

ÕUDUS

HIRM


54

SOHVALT PÜSTI!

nii lihtne. Õnnelik olemine on väga kompleksne nähtus. Õnnelik olla saab vaid siis, kui sa tõesti oled õnnelik. Ära teeskle. See ei ole emotsionaalselt intelligentne.)

Kui oled suitsetaja, tee sellele harjumusele lõpp. Kohe. Mitte homme või tunni aja pärast, vaid PRAEGU. Kui lõpetad suitsetamise nüüd, võivad su kopsud juba kuue nädala pärast paremini töötama hakata. Kümne aasta jooksul saavutavad nad pea-aegu samasuguse seisundi, milles olid enne, kui suitsetamisega alustasid. JA SEE ON HEA ASI. Ausalt.

Kuidas oma kopsud ära rikkuda?

Kui lihtne on oma kopsud ära rikkuda? Tegelikult väga lihtne. Selleks pole vaja pingutada.

Suitseta ■

Ära treeni ■

Söö vale toitu ■

Ela räpases kodus ■

Suitsetamine

Sa tead suitsetamisest juba palju. Päris palju. Näiteks pole sulle saladus, et suitsetami-ne paneb su hingeõhu, riided, juuksed, naha ja kogu elamise läppunud tubaka järele lõhnama. Kui oled ise suitsetaja, pole see probleem. Siis ei pane sa seda tähele. Kuid kõigi teiste jaoks on tegu kohutava haisuga, mis meenutab segu keedetud kapsast ja mingist torupuhastusvahendist. Kas pole vastik?

Võib-olla ei ole sa märganud sedagi, et suitsetamise tõttu nüristuvad maitse- ja lõh-nameel. Sa pole toidu maitset aastaid korralikult tundnud.


55


Kindlasti tead, et suitsetamine on kulukas. See läheb maksma terve varanduse. (20 sigaretti maksab umbes kolm eurot. Kui suitsetada iga päev üks pakk, teeb see üle 1000 euro aastas. Selle raha eest saaks lubada endale näiteks korraliku puhkusereisi või hea auto liisingumaksete tasumist või hulga õhtuid väljas.)

Sinu rahakotti ei tühjenda üksnes suitsupakkide ostmine. Paljudes riikides tahavad kindlustusfi rmad suitsetaja elukindlustuse eest rohkem raha.

Veel üks fakt suitsetamise hinna kohta, mida sa ehk ei tea. Paljud tööandjad on väga hästi kursis, et suitsetajad on haiguspuhkusel suurema tõenäosusega kui mittesuitse-tajad. Ainuüksi Suurbritannias läheb igal aastal sel põhjusel kaduma üle 34 miljoni tööpäeva (1% tööpäevade koguarvust). See on tohutu suur arv ja tähendab tööandja-tele väga suurt kahju. Seetõttu on suitsetajatel tööturul väiksemad šansid, kuigi seda sulle ei öelda. Sind lihtsalt ei valita, ükskõik kui hästi sul töövestlusel läks.

Kuna tänapäeval on suurem osa inimesi siiski mittesuitsetajad ega talu suitsulõh-na, võib see harjumus saada saatuslikuks potentsiaalsetele sõprus- ja armusuhetele. (Suitsetamine ei ole kohe kindlasti nii ligitõmbav, nagu sigaretireklaamid püüavad näidata.)

Kui su eesmärk on oma tervist rikku-da (ja kui sa suitsetad, on asi kindlas-ti nii), on suitsetamine üks kõige pare-maid valikuid üldse. See on suisa kõige kiirem viis oma tervisele, eeskätt kop-sudele, ära teha. Mis teeb sigaretisuitsu kopsudele nii ohtlikuks (lisaks tõsias-jale, et kopsud on esimene koht, kuhu sissehingatav suits jõuab)? Nimekiri on pikk ja mitmekesine.

VAHEL TA LIHTSALT TEGI ENDALE NII .


56

SOHVALT PÜSTI!

OO

TA

JÄ

RJE

KO

RR

AS

N

AG

U KÕ

IK T

EIS

ED

HENRY TEADIS, ET TAARENGUL OLI OLNUD PÕHJUS.

KUI TORE!

MA

LE

ND

AN

!

JU

H HU

UU

U!


57


Kõigepealt tuleb mõista, et suitsetamine on kõige suurem välditav haiguste ja surma põhjus.

See on väga oluline seisukoht. Välditav (kui keegi pole veel aru saanud) tähendab mida-gi, mida sa teed iseendale. Sina, mitte keegi teine. Sind ei sunnitud suitsetama. Sa oled selle valiku teinud ise. See teeb sind sama-väärseks lemminguga. Tubli! Su aju koos-neb ligikaudu 150 miljardist närvirakust ja meeletust hulgast ühendustest nende vahel, kuid su ellujäämisstrateegiat võiks võrrelda väikese ja karvase, äärmiselt ennasthävita-valt käituva närilisega. Võid enda üle tohu-tult uhke olla! Sa oled ilmselt kopsude ter-vise rikkumise asjatundja. Pea meeles: kui sa sündisid, olid su kopsud (nagu ka muud kehaosad) täiuslikus korras.

Nüüd aga pöördume tagasi kõige juurde, mis on sigaretisuitsus nii kohutavat.

Kui sa analüüsiksid, mida suitsetades sisse hingad, avastaksid üle 4800 kemikaali. See on päris suur hulk ühendeid. See on hea uudis neile, kes on otsustanud oma kop-sud ära hävitada (koos ülejäänud kehaga), sest neist kemikaalidest 69 puhul on tões-tatud vähki tekitav toime. Fantastiline! Surmavad pulgakesed. Tõepoolest õnneli-kud päevad.

Mis ühendid need on?

Ma ei hakka siinkohal rääkima kõigist 4800 kemikaalist. Võin olla teadusenohik, aga mitte sellisel määral. Tutvustan „põhitegijaid”.

NAGU KÕIK TEISED, OLI KA SIEGFRIED SÜNDIDES OLNUD TÄIUSLIK.


58

SOHVALT PÜSTI!

HENRY EI OLNUD JUST SAGELI ÜKSILDANE, KUID KÕIGI NENDE SIGARETTIDE JAOKS TÕRVA KAEVANDAMINE JÄTTIS TALLE KÜLLALT AEGA ASJADE ÜLE JÄRELEMÕTLEMISEKS.


59


Esmalt tuleb kindlasti rääkida vanast põrgulisest NIKOTIINIST. See on peamine põhjus, miks sa üldse suitsetad. Kui nikotiin kopsudest verre imendub ja sealt ajju kandub, mõjutab see retseptoreid ja vallandab naudingut põhjustava neurokemikaa-li dopamiini. See aine paneb sind ennast tõeliselt hästi tundma, mis ongi kurja juur. Nii hea on lõdvestuda. Ja dopamiin õpetab su aju seda tunnet armastama. Nii õpib su aju (täpsemalt üks osa sellest, mille nimi on naalduv tuum (Nucleus accumbens)) ära, kuidas samasugust naudingut uuesti saada. SÜÜTA JÄRJEKORDNE SIGARET. Ja sa tõmbadki endasse veel ühe kopsutäie suitsu. Pahvid selle sisse. Imed ennast täis. Heaolutunne naaseb, sest Nucleus accumbens saab taas dopamiinilaadungi. Sa tahad kõike korrata. Ja korrata. Ja korrata. Kas sa tead, mis sinuga juhtub? Sa muutud sõlt-laseks, täpselt samasuguseks nagu narkosõltlased ja alkohoolikud. Kui aga su vere nikotiinisisaldus sigarettide suitsetamise vahepeal langema hakkab, täidavad sind ebamugavustunne, pinge ja masendus. (Suitsetajatele on iseloomulik kaevata rahul-olematuse, ärevuse, rahutuse, peavalu, ärrituvuse, näljatunde ja keskendumishäirete üle. Päris palju kaebusi inimese kohta, kelle seisundit loetakse normaalseks. Annab ikka kõiki neid sümptomeid endal esile kutsuda!) Sa teed veel ühe suitsu. Võrratu! Nüüd oledki sõltlane. Nagu kõigil sõltlastel, edeneb ka sinul oma tervise rikkumine väga hästi.

Teisel kohal on TÕRV. Selle peale tulemiseks ei pea olema ajuhiiglane. Piisab vaid suitsupakil oleva kirja lugemisest. Tõrv. Tihke veniv kõnts, mis kleepub igale poole.

SEE EI NÄE VÕIBOLLA PÄRIS SUITSUPAKI MOODI VÄLJA, AGA VALETAB SULLE IKKAGI.

SUIT

SET

AM

INE

ON

TE

RVI

SELE

KA

HJU

LIK.

MA OLEN ARMAS

SUITSETA

MIND!

NEED NEED TAPAVAD SINDTAPAVAD SIND


60

SOHVALT PÜSTI!

PRAEGUSE TEMPO JUURES SUREVAD KÕIK VAHIALUSED ENNE VABADUSSE PÄÄSEMIST.

NÄG

EMIS

T!

HURRAA

!

VABADUS JÄÄB SINNAPOOLE


61


Tõrvas, mis jääb kinni su kopsuseintele ja suundub seejärel aeglaselt ja põhjalikult vereringesse, ongi kõik need kemikaalid, millest ma rääkisin (kui peaksid kunagi nägema operatsiooni- või lahkamislaual suitsetaja kopse, hakkab kohe silma neid seestpoolt kattev paks must kleepuv tõrv. Päris jälk, usu mind!). Suur osa neist ühendeist tahavad vaid üht – muundada su kenad puhtad, seniajani terved rakud vähirakkudeks.

Kolmandana tuleb nimetada SÜSINIKMONOOKSIIDI. See on sama kraam, mis väljub auto summutist. Jälle hästi tehtud! Põhimõtteliselt võiksid sama hästi iga kord, kui süütad sigareti, seada suu torule, kust mootori töötamise ajal väljuvad heitgaasid.

SUITSETAMINE? HÄH! FREDERIK TEADIS, KUST KIIREMINI HEAD KRAAMI SAADA.

VRÕNN

VRÕNN


62

SOHVALT PÜSTI!

SUITSETAJATESUITSETAJATEL I N NL I N N

ELANIKE ARV ELANIKE ARV 175 000175 000 0

VON WILKENSTEIN EI OLNUD SUUR KUNSTNIK, AGA KAHTLEMATA TA TEADIS, KUIDAS OMA SÕNUMIT EDASI ANDA.


63


Verre jõudnud, hakkab süsinikmonooksiid mõjutama vere võimet hapnikku sidu-da. Kuid see pole veel kõik. Kui oled last ootav ema ja sinus on kasvamas uus elu, lapsuke, kes pole kunagi palunud, et ta seal oleks, kellel pole valikuvõimalust, ei või-malda sinu suitsetamine tema arenevatele rakkudele piisavalt hapnikku. Oled liiku-nud allakäiguteel pügala võrra edasi. Lisaks oma tervisele laastad ka sündimata ilma-kodaniku oma.

Need ongi põhitegijad vastikus kambas, mille sa oma kopsudesse lased. Järgmine küsimus on:

millised tagajärjed on nende ainete sattumisel kopsudesse ja vereringesse?

Taas kord võiks järgneda pikk nimekiri. Toon kõigest mõne näite.

1. KOPSUVÄHK. Seda sa tead. Ma ei pea hakkama seost suitsetamise ja kopsuvähi vahel uuesti välja tooma. Kuid sa ei pruugi teada, et ainuüksi Suurbritannias sureb igal aastal sellesse haigusesse 30 000 inimest.

Enam kui kaheksa igast kümnest kopsuvähisurmast on otseselt seotud suitsetamisega.

2. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS. See on kopsuvähist mitmes mõttes hullemgi. Põhimõtteliselt tähendab see haigus, et sa oled oma kopse sedavõrd kahjustanud, et aastaid kestva protsessi käigus lämbud aeglaselt, muutudes samal ajal üha teovõimetumaks. See haigus on kopsuvähist ka tunduvalt sagedasem. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus tapab Suurbritannias umbes 25 000 inimest aastas. Igast kümnest juhust kaheksa on otseselt seotud suitsetamisega.


64

SOHVALT PÜSTI!

3. SÜDAMEHAIGUSED. Tegu on tõelise massimõrvariga, mis põhjustab Suurbritannias aastas umbes 120 000 surma. Iga seitsmes neist surmadest tule-neb suitsetamisest.

4. TEISED VÄHILIIGID. Pea-le vana hea kopsuvähi suurendab suitsetamine peaaegu kõigi teiste vähiliikide tõenäosust. Sellest nimistust väärivad eriti mainimist suu-, nina-, kõri-, söögitoru-, kõhunäärme-, põie-, emakakaela-, vere- (leukeemia) ja neeruvähk. Muljet avaldav loetelu. Kui kaotad kõik need organid, ei jää su kehast eriti midagi järele.

5. VERERINGEHÄIRED. Mäletad kemikaale, mida mainisin? Need ründavad su veresooni (lisaks muudele kohtadele). Tegu on vilgaste pisilastega, mis kahjustavad veresoonte seinu ja näevad ohtralt vaeva, et muuta rasvade tasakaalu veres. Sedasi õn-nestub neil põhjustada veresoontele topeltkahju ja suurendada ateroomi ehk arterite kõvastumise tekke tõenäosust. Mõistagi ei pane see põntsu ainult su südamele, vaid kogu kehale, kaasa arvatud ajule.

Seega suurendab suitsetamine järsult insuldi, jäsemete gangreeni, infarkti ja

aneurüsmi (arteri laienemise) saamise tõenäosust.

Aneurüsmi-poisid kipuvad tundlikes kehapiirkondades, näiteks ajus või kõhus, äkit-selt lõhkema. Kui nii läheb, võid sa surra või lõpetad kõrvuni s**a sees.

SEE OLI KÕIK, MIS SIMONIL ALLES OLI .


65


6. IMPOTENTSUS JA VILJATUS. Suitsetamise ei kahjusta ainult südame, maksa vms veresooni. See laieneb ka nii-öelda delikaatsete elunditele. Mida rohkem sa suitsetad, seda suurem on tõenäosus, et sul tekivad probleemid erektsiooni saa-vutamise ja säilitamisega. Partneriga intiimset hetke jagades ei tähenda see midagi head. Ka viljakus on suitsetamisega pöördvõrdelises seoses.

MIDA NAINE KA EI ÖELNUD – JEREMY TEADIS, ET KUNAGI OLI SEE OLNUD SUUREM.


66

SOHVALT PÜSTI!

Viimane kehtib nii meeste kui ka naiste kohta. Naistel, kes suitsetavad, algab menopaus palju varem.

7. KAHJUSTATUD NAHK. Veel üks elund, mis võib siin nimekirjas üllatus olla.

Nahk on inimese suurim elund. Selle veresoonte kogupikkus

ulatub õige mitme kilomeetrini.

Veresooned kannavad mürgid kopsudest nahani. Nad teevad seda rõõmuga. See on nende töö. Nahani jõudnud, kahjustavad erinevad ühendid selle kasvukihte. Taga-järg? Sul tekivad varakult kortsud, sest nahk on järk-järgult mürgitatud. Oma ter-vise rikkujale tähendab see suurt edu. Sinagi võid olla 40-aastane 80-aastase nahas. Rippuvad kotid silmade all. Allavajunud põsed. Suurepärane. Lisage siia veel erektsiooni probleemid ja midagi vähem erutavamat on raske ette kujutada. Milline saavutus!

8. VARASEMAD TERVISEHÄIRED. Suitsetamine võimendab tervet hulka juba olemasolevaid haigusi. Need on õige erinevad.

Astma ■

Külmetushaigused ■

Gripp ■

Hingamisteede haigused ■

Tuberkuloos ■

Krooniline nohu ■

Diabeetiline retinopaatia ■

Kilpnäärme ületalitlus ■

Polüskleroos ■


67


Nägemisnärvi põletik ■

Crohni tõbi ■

Nii et isegi kui sul pole õnnestunud enda tegevusega tervist põhja lasta, saad suitseta-misega muul moel tekkinud haiguste kulgu järsult halvendada. Fantastiline! Kaht-lemata üllas eesmärk.

9. VÕIMALIKUD TERVISEHÄIRED. Järgneb nimekiri haigustest ja vaevus-test, mille tekke tõenäosust suitsetamine suurendab. Need pommitavad su tervist korralikult, põhjustades sageli aastatepikkust kannatust.

Silmanärvi kahjustus verevarustuse häire tõttu (kaasneb nägemise järkjärguline ■halvenemine)

Katarakt (sama sümptom mis eelmisel) ■

Kollatähni degenereerumine (sama) ■

Idiopaatiline kopsufi broos (aegamisi lakkavad kopsud töötamast, põhjustades ■pikaldase lämbumise)

Psoriaas (nahk koorub maha) ■

Igemehaigused ■

Hammaste väljalangemine ■

Osteoporoos (luude hõrenemine) ■

Raynaud’ sündroom (käed muutuvad külmaks, laiguliseks ja väga valulikuks) ■

Need on üheksa kõige tähtsamat väravat, millesse lüües kahjustad oma tervist.

Kuidas on lood siis, kui sinust sõltub teinegi elu?

Kui oled lapsevanem või peagi selleks saamas?


68

SOHVALT PÜSTI!

Nüüd ei käi jutt enam sinu oma tervise kahjustamisest. Sa võtad tervise kelleltki, kes vajab sinu kaitset ja hoolt. Sa ei tohi seda teha mingil juhul! Mitte mingitel tingimustel.

Suitsetamine raseduse ajal

Sinu üsas peitub imetilluke uus elu. Kui oled oodanud last üle 12 nädala, elab sinus juba väljakujunenud väike inimkeha. Täiuslikud pisikesed sõrmed. Täiuslik pisike nina. Täiuslik pisike süda.

Mida teeb sinu suitsetamine sellele väiksele kaitsetule inimesele?

Kõik need mürgid, mida oma kehasse viid, jõuavad kiiresti platsentasse. Sealt imbu-vad nad veel sündimata lapse vereringesse. Nad hiilivad tema rakkudesse ja elundi-tesse. Nad mürgitavad ka platsentat. Nendel põhjustel kasvab sinu suitsetamine tõt-tu järsult järgmiste hädade tekkimise oht.

Nurisünnitus. ■

Rasedusaegne verejooks (raskemal juhul ei tähenda see üksnes lapse surma, vaid ■võib saada saatuslikuks ka sulle endale).

Platsenta enneaegne irdumine. (Sel juhul koorub platsenta emakaseinalt maha. ■Sellega kaasneb tavaliselt väga tõsine platsenta ja emaka verejooks, mis lapse ta-pab või tekitab talle pöördumatuid kahjustusi. See võib tappa ka sinu.)

Enneaegne sünnitus. Laps ei ole harilikult valmis sündima enne 37. rasedusnä- ■dalat (36 nädalat pärast viljastumist). Kui see juhtub varem, on beebil tõsine oht saada tüsistusi kopsuhaigusest ajuverejooksuni.

Emakaväline rasedus (laps kasvab kõhuõõnes väljaspool emakat). ■


69


KUI ANDREW OLEKS VALIDA SAANUD, OLEKS TA JÄÄNUD EMA KÕHTU, KUNI ON SÜNDIMISEKS VALMIS.


70

SOHVALT PÜSTI!

Raseduse ajal suitsetamine suurendab ka tõenäosust, et beebil esineb mõni järgmis-test sümptomitest:

madal sünnikaal (see pole hea – su lapsel on vaja sündida õiges kaalus, et kind- ■lasti ellu jääda);

kaasasündinud puue (kui laps ei ole ema kõhus õigesti kasvanud); ■

surnult sündimine või surm esimesel elunädalal; ■

lapse edasise arengu häired ja nõrgenenud tervis. ■

Kõik sellepärast, et sa last oodates suitsetasid. Milline kena kingitus!

Passiivne suitsetamine

Samal ajal, kui sina näed ränka vaeva, et oma tervist suitsetamisega rikkuda, hin-gad sa tossu ka välja, ümbritsevasse õhku. Inimesed, kes sinu läheduses viibivad, hin-gavad seda omakorda sisse. Koos kõigi mürkidega. Mürkidega, mille toimeid ma nimetasin.

Kuidas mõjub sinu suitsetamine teistele inimestele?Neile, kes ise ei suitseta. Kes ei taha seda teha. Kes on teinud teadliku valiku mitte suitsetada.

Mõju sinu lastele

Su järglased hingavad sinu suitsu sisse. Neil pole muud võimalust. Nad elavad koos sinuga sinu kodus. Neil pole muud valikut, sest nad on lapsed. Sinu lapsed.

Sinu suitsetamine muudab nad palju vastuvõtlikumaks astmale ning nina-, kõr- ■vaja kurguhaigustele. Inglismaal ja Walesis satub igal aastal vanemate suitseta-misest põhjustatud haiguste tõttu haiglasse umbes 17 000 alla 5-aastast last.


71


Sinu suitsetamine suurendab ohtu, et imikut tabab äkksurm. ■

Sinu suitsetamine tõstab tõenäosust, et ka su lapsed hakkavad täiskasvanuna ■suitsetama.

Sinu suitsetamine võib pidurdada su lapse lugemis- ja arutlusoskuste arengut. ■

Sinu suitsetamine kasvatab tõenäosust, et su lapsel tekib krooniline obstruk- ■tiivne kopsuhaigus.

Sinu suitsetamine tõstab tõenäosust, et su lapsel areneb täiskasvanuna kopsu- ■vähk.

Mõju teistele täiskasvanutele

Sinu suitsetamisel on oluline mõju ka teistele täiskasvanutele, kes sind ümbritsevad. Suits, mida sa välja hingad, süvendab nende ohtu haigestuda kopsuvähki ja südame-haigustesse. See oht on eriti tõsine, kui sa suitsetad nende läheduses pikka aega. See puudutab kõige rohkem su partnerit. Kopsuvähk – milline imeline kink oma armsa-male. Tubli! Sinu tubakasuits võib olla ka ärritaja, raskendades astma ja mitme teise haiguse kulgu.

Suitsetamine on parim valik, kui sa tahad rikkuda mitte üksnes enda,

vaid ka teiste tervist.

Oled teistele tervisetapjatele imeline eeskuju. Hästi tehtud! Sinu saavutused on ordenit väärt.

Pea siis meeles: ära tee kehalisi harjutusi, toitu valesti ja ela räpases kodus. Sellest oli juttu eelmises osas, mis rääkis kopsude eest hoolitsemisest.

Nüüd aga vaatleme järgmist tervise seisukohalt ülitähtsa organit – maksa.


150

Korduma kippuvad küsimused

Kas alkohol on mu südamele hea? ......................................... 42Kas mul on tarvis rasva süüa? ................................................. 33Kui mitu korda minutis mu süda lööb?................................... 12Kui palju pissi päevas tekib? ..................................................107Kui pikk on mu soolestik? ...................................................... 83Kui suured on veresooned? .....................................................15Kuidas kahjustab suitsetamine mu nahka? ............................130Kuidas kanda hoolt oma aju eest? .........................................135Kuidas kanda hoolt oma kopsude eest? ................................. 50Kuidas kanda hoolt oma luude, lihaste ja liigeste eest? .........124Kuidas kanda hoolt oma maksa eest? ..................................... 77Kuidas kanda hoolt oma naha eest? ......................................129Kuidas kanda hoolt oma neerude eest? .................................111Kuidas kanda hoolt oma pankrease eest? .............................. 99Kuidas kanda hoolt oma soolestiku eest?............................... 90Kuidas kanda hoolt oma suguelundite eest? .........................116Kuidas kanda hoolt oma südame eest? ...................................16Kuidas ma aru saan, et olen ülekaaluline? ............................. 21Kuidas mõjutab räpakus mu soolestikku? .............................. 95Kuidas mõjutab suhkruhaigus mu neerusid? ........................112Kuidas mõjutab toitumine mu nahka? ...................................131Kuidas mõjutab trenn mu nahka? ..........................................132Kuidas mõjutab ülekaalulisus mu aju? ...................................137Kuidas mõjutab ülekaalulisus mu maksa? .............................. 82Kuidas mõjutab ülekaalulisus mu neerusid? ..........................111Kuidas mõjutab ülekaalulisus mu pankreast?........................104Kuidas mõjutavad keelatud ained mu aju? ............................138Kuidas päike mu nahka kahjustada võib? .............................130Kuidas suitsetamine rasedust mõjutab? .................................. 68


151

Kuidas võib ülekaalulisus mu pankreasele mõjuda? .............101Mida kujutab endast emotsionaalne tervis? ............................ 26Mida ma peaksin sööma? ....................................................... 23Mida mu aju teeb? ................................................................. 134Mida mu kopsud teevad? ........................................................ 47Mida mu lihased teevad?........................................................120Mida mu liigesed teevad? .......................................................123Mida mu luud teevad? ............................................................120Mida mu maks teeb? ............................................................... 73Mida mu nahk teeb? ...............................................................127Mida mu neerud teevad? ........................................................105Mida mu pankreas teeb? ......................................................... 98Mida mu seedeelundkond teeb? ............................................. 83Mida mu suguelundid teevad? ...............................................113Mida mu süda teeb? .................................................................11Mida nikotiin mu kehas teeb? ................................................. 36Mida suitsetamine mu kehale teha võib? ................................ 63Mida teeb alkohol mu maksale? ............................................. 78Mida teeb alkohol mu nahale? ...............................................130Mida teeb alkohol mu pankreasele? ....................................... 99Mida teeb alkohol mu soolestikule? ....................................... 94Mida teeb alkohol mu südamele? ........................................... 40Mida teeb stress mu soolestikule? ........................................... 96Mida teeb suitsetamine mu maksale? ..................................... 82Mida teeb suitsetamine mu neerudele? .................................112Mida teeb suitsetamine mu soolestikule? ............................... 94Mida teevad keelatud ained mu südamele? ............................ 42Mida tähendab KMI? ............................................................... 21Miks ma peaksin trenni tegema? .............................................19


152

Miks on hapnik oluline? ......................................................... 47Miks on mu maos hape? ......................................................... 85Milleks on kehas lima? ............................................................ 48Millest koosneb kaka? ............................................................. 89Millest koosneb veri? ................................................................14Millised on müüdid kaalukaotuse kohta? ................................17Milliseid kemikaale sisaldab sigaretisuits? .............................. 57Mis erinevus on HDL- ja LDL-kolesteroolil? ............................35Mis mu verega juhtub? ............................................................ 12Mis on ajutervis? .....................................................................136Mis on hüperlipideemia? ........................................................103Mis on kolesterool? ..................................................................19Mis on kõrge vererõhk? .........................................................103Mis on madal vererõhk? .........................................................108Mis on mu erogeensed piirkonnad? ......................................113Mis on parim viis vormisolemiseks? ........................................19Mis on passiivne suitsetamine? ............................................... 70Mis on sapp? .............................................................................74Mis on seksil pistmist mu maksaga? ....................................... 81Mis on suhkruhaiguse tagajärjed? .........................................101Mis on viljatus? .......................................................................116Mis seedimise ajal juhtub? ...................................................... 86Mis toidud sisaldavad kiudaineid? .......................................... 90


Documents

Sohvalt püsti!