SPORDIALAD. MOTOSPORT. AUTOSPORT · Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1875. aastal esitles prantslane Amedee Bolee aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................

Kehaline kasvatus 71

Autosport on osa Autosport on osa Autosport motospordi osa, mille puhul on tegemist autode (tavaliselt neljarattaliste mootor-sõidukite) võidusõiduga. Autospordis võisteldakse maailmas sadades kategooriates. Autod erinevad mootorisilindri mahu järgi 18 sarja, millest väiksem on alla 500 cm³ ja suurim üle 3000 cm³. Kõige rohkem tähelepanu on võitnud Vormel 1 maailmameistrivõistluste sari, aga võisteldakse ka teistel vormeliklassidesse jaotatud autodel. Seeriaautode tähtsaim võistlus on autoralli. Võisteldakse veel rallikrossis, rallisprindis, kiirussõidus ja maastikusõidus. Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetak-se veoautodele, traktoritele ja väikeautodele. Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1875. aastalesitles prantslane Amedee Bolee aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane Siegfried Mar-cus gaasimootoril töötavat autot. 1894. aasta 22. juulil rivistus 21 autot Pariisi, et kihutada võidu Pariisi, et kihutada võidu PariisiRoueni. Enamiku autospordivõistluste reguleerimise juurde kuuluvad lipud, millest tuntumad on võistluste lõppu tähistav mustavalgeruuduline finiši- ehk ruudulipp ja võistluste katkesta-mist tähistav mist tähistav mist punane lipp. Kollast lippu kasutatakse hoiatuslipuna.

1. Täida tabel.

Tuntud autosportlane Võistlusala Parimad tulemused

2. Kirjuta, milliseid motospordialade vahendeid on kujutatud piltidel. Lisa, millist võistluspaika need spordivahendid vajavad.

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... N: maastikku ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

Mootorratas, mootorkelk, ATV, vormel, kart ja jeti

SPORDIALAD. MOTOSPORT. AUTOSPORT

KEELEKÜMBLUS



1. Pane tähed õigesse järjekorda. Kirjuta saadud veespordialade nimetused välja.

NEUTIAARME .............................................................................ÕDMSIUNE .............................................................................NJUMUIE .............................................................................EPAVLLE .............................................................................NUUNUKUJDMIE .............................................................................DPAETEVÜTPE .............................................................................EIMTEUPRJAN .............................................................................ENUEKUSLDMI .............................................................................OLASATSÜSLAM .............................................................................KIBEAISVEROOA .............................................................................

2. Kirjuta, millise veespordiala juurde kuulub antud vahend.

AER – .................................................................................................................................................

TRIKOO – ..........................................................................................................................................

PAAT – ...............................................................................................................................................

PALL – ...............................................................................................................................................

NINANÄPITSAD – ..........................................................................................................................

PURJED – ...........................................................................................................................................

LESTAD – ..........................................................................................................................................

SÜST – ................................................................................................................................................

3. Kirjuta, millisel veespordialal on need sportlased võitnud olümpiamedali.

Ivar StukolkinMoskva OM I kohtMait Riismann Moskva OM I kohtToomas ja Tõnu TõnisteSoul OM II, Barcelona OM IIIJüri JaansonAteena OM II

Vajadusel otsi abi www.eok.ee/est/sportlasedwww.eok.ee/est/sportlased

SPORDIALAD. VEESPORDIALAD

KEELEKÜMBLUS



Paaristöö

1. Täitke tabel. Kirjutage igasse ruutu võimalikult palju antud tähega algavaid spordialasid.

A B D E

G H I J

K L M N

O P R S

T U V Õ

2. Võrrelge kaaslastega tabeleid. Täiendage.

SPORDIALAD. KORDAMINE

KEELEKÜMBLUS



1. Kirjuta punktiirile kirjeldatud spordiala nimetus.

1. Võistkondlik pallimäng liival, mille eesmärk on pall üle võrgu vastasvõistkonna poolele lüüa. .................................................................................................................................................................2. Spordiala, kus võisteldakse kahel päeval jooksudes, hüpetes, tõugetes-heidetes ja võidab kõi-ge rohkem punkte kogunud võistleja. .............................................................................................3. Spordiala, kus võistlevad ainult naised ja kus vahenditena kasutatakse linti, palli ja kurikaid. .................................................................................................................................................................4. Spordiala, mille liike nimetatakse espadroniks, floretiks ja epeeks. ..............................................................................................................................................................................................................5. Sellel alal võistlevad ainult naised, kes esitatavad muusika saatel täpseid graatsilisi liigutusi..................................................................................................................................................................6. Võistkondlik mäng, kus kepi abil üritatakse augulist palli lüüa vastasvõistkonna väravasse. .................................................................................................................................................................7. Spordiala, kus meeste võistluskavas on harjutused sanghobusel, rööbastel ja rõngastel. ..........................................................................................................................................................................8. Spordiala, kus takistus ületatakse teiba abil. ........................................................................................................................................................................................................................................................9. Veespordiala, kus kasutatakse palli ja väravaid. .................................................................................................................................................................................................................................................10. Veespordiala, kus kasutatakse paati ja ühte aeru. .............................................................................................................................................................................................................................................11. Suusaala, kus vahepeal tuleb märki lasta. ...........................................................................................................................................................................................................................................................12. Spordiala jääl, kus muusika saatel sooritatakse liikumisi uiskudel. .............................................................................................................................................................................................................13. Ala, kus kahe- ja neljaliikmelised võistkonnad sõidavad jäärennis. ............................................................................................................................................................................................................14. Taliala, kus võisteldakse nii kiirlaskumises kui ka suurslaalomis. ..............................................................................................................................................................................................................15. Taliala, kus võistlevad ainult mehed ja kus hüpatakse 90 m ja 120 m trampliinilt. ......................................................................................................................................................................................16. Võistkondlik mäng, mille eesmärgk on litter vastasvõistkonna väravasse saada. .......................................................................................................................................................................................17. Suusaala, kus poolel maal vahetatakse suuski. .................................................................................................................................................................................................................................................


KEELEKÜMBLUS



1. Leia tähekastist 15 ingliskeelset talispordiala. Tõmba neile sinine joon ümber. Spordialad on kirjutatud vasakult paremale ja ülevalt alla ning võivad üksteist läbida. Lisaks leiad tähekastist neli talispordivahendit (tõmba neile punane joon ümber), numbrid 1–10 inglise keeles (tõm- ba neile roheline joon ümber) ja veel mõni ingliskeelne sõna (märgista need musta värviga).

X D O W N H I L L F O U R S L A L O M SW C R O S S C O U N T R Y S K I I N G KS E V E N K F I G U R E S K A T I N G IS K A T E I I C E H O K E Y S T I C K JB O B S L E D D I N G F I V E Y O N E UT B I A T H L O N T W O C U R L I N G MH B O B S L E I G H E I G H T S I X N PR A L P I N E S K I I N G M O G U L I IE Q F R E E S T Y L E S K I I N G Y N NE T O S N O W B O A R D I N G B Y E E GS P E E D S K A T I N G O O D Y S T E N

2. Kirjuta leitud talispordialad tabelisse ja tõlgi need eesti keelde.

Talispordialainglise keeles

Talispordialaeesti keeles

Teised inglis-keelsed sõnad

SPORDIALAD. TALIALAD. KORDAMINE. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS



K O K S U U S K K M V Õ R K P A L LO D I L U U I S U T A M I N E E K AO A I S U U R L U P A L L M S R I SK O R V J E S A L A P S E D A A I KÜ P U S U U K A U G U S H Ü P E R EM U I O M J D L T Õ K K E D A K L SN R S O I Ä A O M A P O K S L Õ A UE J U V N Ä M M A A M U N A L R S UV E T T E H Ü P P E D I R E A G K SÕ T A R K O R V P A L L N P S U U AI A M T Õ K K E J O O K S E K S M TS M I N U I O D A V I S E E M H I AT I N K E L G U T A M I N E I Ü N ML N E R A T S U T A M I N E N P E IU E S E S U L G P A L L O K E E R NS Õ U D M I N E K E T T A H E I D E

2. Paiguta leitud spordialade nimetused tabelisse.

Kergejõustik Pallimängud Talialad Veespordialad Teised alad

SPORDIALAD. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS


1. Kirjuta ristsõnasse spordiala nimetus, mille vahendit on pildil kujutatud. Õige lahenduse korral saad ülevalt alla algklassides populaarse mängu nime.

1. 2. 3. 4. 5. 6.

7. 8. 9. 10. 11. 12.



KEELEKÜMBLUS



1. Võrdle erinevate ajastute spordirõivastust. Põhjenda, miks tänapäeva spordirõivad on nii palju muutunud.

Kriket 19. saj Kriket 20. saj algus

Kroket 19. saj lõpp

Pesapall 20. saj algus

Köiepall19. saj lõpp

Kriket 21. saj algus

Kergejõustik 21. saj algus

Jalgrattasport 21. saj algus

Pesapall 21. saj algus

Tennis 21. saj algus

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

2. Otsusta rõivastuse järgi, millise spordialaga on tegemist.

.................. .................. .................. .................. .................. ..................

3. Selgita viie-kuue lausega, millistele nõuetele peavad tänapäeva spordirõivad vastama (materjal, mood, turvalisus, spordialale vastavus).

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

SPORDIRÕIVASTUS. AJALUGU.NÕUDED TÄNAPÄEVA SPORDIRÕIVASTUSELE

KEELEKÜMBLUS



1. Ühenda joontega sportlase nimi, olümpiavõidu linn ja spordiala.

suusatamine Aleksandr Popov Berliin 1936

ujumine Erki Nool Soul 1988Barcelona 1992

suusatamine Kristjan PalusaluSoul 1988Barcelona 1992Atlanta 1996

kümnevõistlus Erika Salumäe Ateena 2004

maadlus Jelena Isinbajeva Nagano 1998

jalgrattasport Julia Tšepalova Barcelona 1992Atlanta 1996

teivashüpe Andrus Veerpalu Sydney 2000

maadlus Aleksandr Karelin Salt Lake City 2002

2. Kirjuta referaat ühest olümpiavõitjast. Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/ ja ja Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/ ja Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/ ja Vaata http://www.infosport.ru/search/bank.aspx#/ http://www.eok.eehttp://www.eok.ee

SPORTLASED. EESTI JA VENEMAA TUNTUD OLÜMPIAVÕITJAD

KEELEKÜMBLUS



1. Kirjuta sportlase nime järele spordiala, milles ta kuulub maailma parimate hulka? Kui tead, lisa sportlase parimad tulemused. Lisa veel kahe tuntud sportlase nimi, spordiala ja tulemused.

1. Sergei Bubka ....................................................................................................................................2. Eric Heiden .................................................................................................................................................3. Boris Spasski ....................................................................................................................................4. Jesse Owens .....................................................................................................................................5. Cassius Clay ....................................................................................................................................6. Björn Borg ........................................................................................................................................7. Raissa Smetanina ............................................................................................................................8. Carl Lewis ........................................................................................................................................9. Mark Spitz ........................................................................................................................................10. Bob Beamon ...................................................................................................................................11. Matti Nykänen ..............................................................................................................................12. Heike Drechsler .............................................................................................................................13. Björn Daehlie .................................................................................................................................14. Paavo Nurmi .................................................................................................................................15. Aleksander Karelin .......................................................................................................................16. Alberto Tomba ..............................................................................................................................17. Lasse Viren ....................................................................................................................................18. Michael Jordan ..............................................................................................................................19. Vegar Ulvang ................................................................................................................................20. Wilma Rudolph .............................................................................................................................21. Nadia Comaneci ............................................................................................................................22. Emil Zatopek .................................................................................................................................23. Stefi Graf ........................................................................................................................................24. Gunde Svan ...................................................................................................................................25. ........................ .................................................................................................................................26. ........................ .................................................................................................................................

Kergejõustik, kiiruisutamine, male, kergejõustik, poks, tennis, suusatamine, kergejõustik, ujumine, kergejõustik, suusahüpped, kergejõustik, suusatamine, kergejõustik, maadlus, suusatamine, kerge-jõustik, korvpall, suusatamine, kergejõustik; võimlemine, kergejõustik, tennis, suusatamine

SPORTLASED. AJALUGU. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS



Lisaks olümpiamängudele hakati Antiik-Kreekas jumalate auks korraldama usulisi pidustusi mu-jalgi. Kohalike pidustusi oli palju, nendest neli suuremat, mida hiljem ka ülekreekalisteks mängu-deks nimetama hakati, olid avatud kõikidele Kreeka kolooniates ja piirkondades elavatele atleetide-le. Olümpiamänge Olympias, Püütia mänge Delfis, Isthmose mänge Korintoses ja Nemea mänge Nemeas hakati nimetama pärjamängudeks, sest nende sümboolsed auhinnad olid taimset päritolu. Olümpiamängude auhind oli oliivipuuoks või -oksast pärg, Nemea mängudel sai võitja sellerikimbu, Isthmose mängudel männiokstest pärja ja Püütia mängudel autasustai võitjaid loorberipärjaga.

Olympia staadion. Vaade sissepääsule.

Staadioni pikkus 192, 27 m.

Vaade Delfi staa-dionile. Mahutas tribüünidele 7000 pealtvaatajat, raja pikkus 178,35 m.

Vaade Hera templile ja selle ees olevale altarile, kus täna-

päeval süüdatakse olümpiatuli.

Delfi staadioni star-dikoht.

1. Kirjuta, milleks kasutati antud spordirajatisi antiikmängudel.Palestra - ...............................................................................................................................................Gymnasion - .........................................................................................................................................Hipodroom - ........................................................................................................................................Staadion - ..............................................................................................................................................

2. Millised tänapäeval kasutusel olevad sõnad pärinevad kreekakeelsest sõnast gymnasion?..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Kõik mängud olid mängud olid mängud pühendatud jumalatele ja need leidsid aset pühamute vahetus läheduses. Püütiamängud peeti Apolloni, Apolloni, Apolloni Olümpia ja Nemea mängud Zeusi ja Isthmose mängud Poseidoni auks. Vaata ka: www.miksike.ee.

3. Kirjuta, millised võimed ja ülesanded olid neil kreeka jumalatel.Zeus - .....................................................................................................................................................Apollon - .................................................................................................................................................Poseidon - ...............................................................................................................................................Athena - ..................................................................................................................................................Nike - ......................................................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. PÄRJAMÄNGUD JA SPORDIRAJATISED ANTIIK- KREEKAS

Fotod: Ulvi Sarapuu

KEELEKÜMBLUS



1. Täida lüngad. Abi saad Interneti aadressilt www.eok.ee /Olümpialiikumine Eestis/.

A. Esimese spordiseltsi sünd. 20. sajandi algul muutus spordiga tegelemine Eestis järjest popu-20. sajandi algul muutus spordiga tegelemine Eestis järjest popu-20. sajandi algullaarsemaks, moodustati spordiseltse, tehti spordiväljakuid ja korraldati spordivõistlusi. 24. mai 1901 oli see ajalooline päev, mil eestlaste esimese suurema spordiseltsina asutati ................................................ Seltsil oli tol hetkel ............ liiget. Asutamiskoosolekul võeti uuteks liikmeteks vastu veel kümmekond meest, teiste seas noored advokaadid Ferdinand Karlson ja Konstantin Päts. Esimene neist valiti seltsi juhatuse esimeheks. Algselt taheti seltsile nimeks panna ................................. Kuberner seda kavandit ei kinnitanud, sest seltsi märgil võis olla ainult vene kirjatäht. Nii tuldi uuesti kokku ja valiti seltsile nimeks ..................................... Ühtlasi teatati, et seltsis tegeldakse ainult ......................... Lisaks ratta-sõidule hakati seltsis varsti harrastama ka teisi spordialasid, millest esimesene oli ............................. 1911. augustis korraldas spordiselts ........................................... sportmängud, mida uhkelt kutsuti sportmängud, mida uhkelt kutsuti sportmängud...........................................................B. Eestlased olümpiamängudel. 1912 võtsid eestlased Venemaa võistkonna koosseisus osa Stock-holmi olümpiamängudest. Esimese eestlaste olümpiamedali võitis .............................................., kes sai ........................................................................ teise koha. Pärast iseseisvumist 1918. aastal said eestlased 1920. aasta Antverpeni olümpiamängudel võistelda oma sini must valge lipu all. Olüm-1920. aasta Antverpeni olümpiamängudel võistelda oma sini must valge lipu all. Olüm-1920. aasta Antverpeni olümpiamängudelpiamängud olid eestlastele üliedukad, võideti kolm medalit: kulla tõstja .........................................., hõbeda tõstja ................................................ ja maratonijooksja ................................................Eesti Olümpiakomitee tekke. Edu olümpiamängudel oli üks tõukejõude oma rahvusliku olümpia-komitee - EOK moodustamiseks ......................................... Järgmise aasta mais valiti EOK moodustamiseks ......................................... Järgmise aasta mais valiti EOK EOK esimeseks esimeheks ........................................................, kes valiti hiljem ka esimese eestlasena ROKi liikmeks. 1940. aastal Eesti Vabariik okupeeriti ja EOK tegevus lakkas. Otsus Eesti Olümpiakomitee taastada võeti vastu 1989. aastal, ametliku tunnustuse ROKilt sai EOK alles ............... aastal. EOK presidendiks valiti ...............................................................1989. aastal otsustati luua ka Eesti Olümpiaakadeemia – EOA, mis pälvis Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia ROA tunnustuse 1991. aastal. EOA esimeseks presidendiks valiti Atko Viru. Praegu tegutseb EOAs neli toimkonda: kultuuritoimkond, sporditeaduste toimkond, Acta Academiae Olympiquae Estoniae toimetus ja haridustoimkond.

2. Ava EOA kodulehekülg www.eoa.org.eewww.eoa.org.ee . Leia, milliste haridusprojekti- dega tegeleb EOA. Pane kirja projekti nimi ja lühikokkuvõte selle sisust..................................... .................................................................................................................

.................................... .................................................................................................................

.................................... .................................................................................................................

.................................... .................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIALIIKUMISE ALGUS EESTIS, EOK, EOA

KEELEKÜMBLUS



Olümpiasolidaarsus on ROKi ja rahvuslike olümpiakomiteede välja töötatud programmide süsteem, mille eesmärk on organiseerida abi ROKi tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele. Olümpia-solidaarsuse programmide täitmist juhib 1973. aastal loodud Olümpiasolidaarsuse komisjon, mille eesistuja on ROKi president.

1. Selgita, mida tähendab sõna solidaarsus või solidaarne olema...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Olümpialiikumist kajastab ja materjale arhiveerib mitu muuseumi. Nendest kuulsamad on an-tiikolümpiamängude sünnipaigas Olympias asuv Nüüdisaegsete Olümpiamängude Ajaloo Muuseum (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games), mille eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal. Muu-seumi väärtuslikuma osa moodustab selle asutaja Papastefanou margikollektsioon. Lausanneís(Šveits), kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) peakorter, on ka Olümpiamuuseum(inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROKi eestkoste all. Esimest korda tek-The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROKi eestkoste all. Esimest korda tek-The Olympic Museumkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avas olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal avati Juan Antonio Samaranchi algatusel muuseumihoones uuendatud olümpiamuuseum.

2. Kirjuta seitse märksõna, millist teavet võib leida antud Interneti-aadressidel.

www.museum.olympics.orgwww.museum.olympics.org ..............................................................................................................................................................................................................................................................................www.spordimuuseum.eewww.spordimuuseum.ee ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................

Tänapäeva olümpiamängude juurde kuuluvad ka mitmesugused olümpiameened. Esimesed olümpia-teemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängudel. Kuni 1924. aastani andis teemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängudel. Kuni 1924. aastani andis teemalised postmargidmarke välja vaid riik, kes mänge korraldas. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maa-ilmas, sealhulgas Eestis. Esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti käibele 1952. aastal Helsingi olümpia-meenemündid lasti käibele 1952. aastal Helsingi olümpia-meenemündidmängudel. Lisaks on kollektsionääride seas nõutud ka olümpiateemalised märgid ja märgid ja märgid maskotid.

3. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega.margikogujat ..........................., märgikogujat ......................................................, mündikogujat ......................................................

4. Arutage klassis, mida keegi on kogunud ja millise põhimõtte järgi. Need, kes on kogunud midagi sporditeemalist, võiksid oma kogu lähemalt tutvustada.

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIASOLIDAARSUS. MUUSEUMID. MEENED

KEELEKÜMBLUS



1. Loe tekst hoolikalt läbi ja jooni alla sinu arvates oluline teave.

Pierre de Coubertin [pier de cobertän] on olümpiamängude taaselustaja, kes sündis 1863. aastal 1. jaanuaril Pariisis. Lapsepõlv möödus Normandias looduskaunis Mervilleí lossis. Pierre kasvas tead-mishimulise poisina, kes luges palju, huvitus loodusest, muusikast ja kunstist. Kord sattus Pierreíle kätte kreeka luuletaja Pindarose oodide köide. Kõik oodid olid pühendatud antiikolümpiamängude võitjatele. Loetu jättis Pierreísse sügava jälje, mis mõjutas kogu tema elu.Oma kooliteed alustas Pierre de Coubertin Pariisi Jesuiitide koolis. Hiljem astus ta Sorbonneí Üli-kooli filosoofiateaduskonda. Ta oli innukas õppija, keda huvitasid kunst (eriti antiikkunst), ajalugu (sealhulgas antiikaeg), muusika, poliitika (ta oli tuline rahu ja rahvaste sõpruse eest võitleja), klas-sikaline kirjandus, pedagoogika (ta leidis, et kooli tuleb sisse viia kehaline kasvatus) ja sport (tegeles ratsutamise, vehklemise, poksi ja sõudmisega). Uurides põhjalikult antiikajastut ja kultuuri, eriti antiikolümpiamängude ajalugu, külastas P. de Coubertin Kreekas Olympiat. Lisaks kutsus Penny Brooks ta antiikolümpiamängudega sarnaseid mänge vaatama Inglismaale Much Wenlocki. Innustatuna Kreekas ja Inglismaal nähtust, otsustas P. de Coubertin taaselustada olümpiamängud. Ta kutsus 1894. aastal kokku rahvusvahelise kongressi, kus moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja kinnitati olümpiaharta (olümpialiikumist regu-leeriv ja selgitav kogum). Kongressil otsustati esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud korraldada 1896. aastal antiikolümpiamängude sünnimaal Kreeka pealinnas Ateenas. P. de Coubertini soov oli, et olümpiamängudel osaleksid kõikide maade esindajad, olenemata rassilisest ja varalisest kuuluvusest, et olümpiamängudest osavõtt oleks tähtsam kui olümpiavõit. Lisaks olümpialiikumise taaselustamisele oli P. de Coubertin ka olümpismi põhimõtete looja, samuti olümpiarõngaste ja olümpialipu mõtte autor. Tema palvel loodi olümpiahümn ja olümpiadeviis. Samuti oli tema mõte kasutada olümpiamängudel olümpiatuld ning sportlase ja kohtuniku vannet.

2. Kirjuta Pierre de Coubertini kohta cinquain (viierealine luuletus).

1. rida – luuletuse pealkiri; 2. rida – kaks omadussõna, mis kirjeldavad pealkirjas nimetatud isikut;3. rida – kolm sõna, mis seletavad isiku tegevusi;4. rida – neljast sõnast koosnev lause, milles kirjeldatakse isikuga seotud tundeid;5. rida – kokkuvõttev sõna, mis iseloomustab pealkirjas nimetatud isikut.

..............................................................................

................................................... ....................................................

....................................... ....................................... .......................................

..................................... ..................................... ..................................... .....................................

..............................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. PIERRE DE COUBERTIN

KEELEKÜMBLUS



Igale linnale ja riigile on suur au korraldada olümpiamänge. Olümpialinnaks kandideeriv riik ja linn peavad tõestama, et just nendel on parimad tingimused ja võimalused olümpiamänge teha. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne olümpiamänge.

1. Kirjuta pildi alla olümpialinna nimi ja olümpiamängude aasta. Teisele reale kirjuta, milline kuulus ehitis on pildil.

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

Sibeliuse oreliviled, Eiffeli torn, Colosseum, Vassili Blažennõi kirik, Brandenburgi väravad, Big Ben, Akropolis, ooperiteater, raekoda

OLÜMPIALIIKUMINE. SUVEOLÜMPIAMÄNGUD

KEELEKÜMBLUS



Paraolümpiamängud on Paraolümpiamängud on Paraolümpiamängud puuetega sportlaste tähtsaimad võistlused. Termin para on kreeka keelest pärit ja tähendab kõrval- või juuresolemist, sündmust, mis on osa olümpiamängudest. Esimest korda oli toimus puuetega inimestel olümpia 1960. aastal pärast Rooma olümpiamänge. Vaid Moskva olümpiamängude aastal on paraolümpiamängud ära jäänud. Paraolümpiamängudel võisteldakse erinevates

klassides, mis sõltuvad osalejate puude iseloomust ja selle raskusest. Selline jaotamine tagab kõigile võrdsed võimalused oma sportlike saavutuste võrdlemiseks. Eesti võistles esimest korda paraolüm-piamängudel Barcelonas ja tegi seda väga edukalt: hõbeda ja pronksi võitis ujuja Marge Kõrkjas ja hõbeda kergejõustiklane Annely Ojastu. Samad sportlased olid edukad ka X paraolümpiamängudel Atlantas, kus osales 124 riiki üle 3500 sportlasega. Marge Kõrkjas tuli nendel mängudel kahekord-seks olümpiavõitjaks ja Annely Ojastu võitis kulla ja kaks hõbedat. Sydney mängudel võideti kulla ja kaks hõbedat. Sydney mängudel võideti kulla ja kaks hõbedat. Sydney mängudelviis medalit, olümpiavõitjaks tuli kergejõustiklane Syrli Tiil, Syrli Tiil, Syrli Tiil Ateena mängudel võitis hõbedajuba oma neljandatel paraolümpiamängudel olnud Marge Kõrkjas. Rahvusvaheline Paraolüm-piakomitee (RPOK) asutati 1989. aastal. Eesti Paraolümpiakomitee 1991. aastal, presidendiks valiti Toomas Vilosius. Vaata www.paraolympic.eewww.paraolympic.ee.

1. Põhjenda, miks on oluline korraldada paraolümpiamänge.

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................Tervetel inimestel on raske mõista, kuidas pimedad, kurdid või füüsilise puudega inimesed elus ja sportides hakkama saavad. See ei ole lihtne ja igasugune abi nende elu lihtsustada on teretulnud. NB! Märka sinagi abistada puudega inimesi, kui nad seda vajavad.

2. Korraldage klassis järgmised võistlused.

1 „Pime slaalom” – Saalis on slaalomrada. Võisteldakse paaris. Ühel paarilisel seotakse sil-mad kinni, teine on „pimeda” juhendaja. „Pime” peab juhendaja ütlemise või hõikamise järgi võimalikult kiiresti läbima slaalomraja.2. „Jooks käteta” – Võistlejad hoiavad käsi vastu keha (need võib ka keha külge siduda). Joostakse teatud distants või slaalomirada. 3. „Ühe jalaga kõrgushüpped” – Paigalt kõrgushüpe ühe jalaga, teine jalg kõverdatult kõr-val (võib olla ka kinni seotud – „poolik jalg”), tasakaalu hoidmiseks võib kasutada hüppe alguses toetuskeppi.4. „Pendelteatejooks tehisjalaga” – Kõikidel võistlejatel on üks jalgadest põlveliigesest la-hastatud ehk jala külge on seotud pulk, mis ulatub pahkluust puusani. 5. „Jalgpall piiratud nähtavusega” – Mõlema meeskonna mängijatel on plastiktopsprillid, mille põhjadesse on lõigatud augud. Kontrollige, et keegi külgedelt ei näeks.6. „Kurtide korvpall” – Mõlema meeskonna mängijatel on peas kõrvaklapid või –tropid. Võib ka kokku leppida, et mängu ajal häält teha ei tohi.

OLÜMPIALIIKUMINE. PARAOLÜMPIAMÄNGUD

KEELEKÜMBLUS



1. Leia maailmakaardilt suveolümpiamänge korraldanud riigid ja värvi need eri värvi.

2. Mitmes riigis on olnud nüüdisaegsed suveolümpiamängud?

Olümpiamänge on korraldatud ............. riigis.

3. Millistele mandritele pole olümpiamängud jõudnud?.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

4. Arutlege rühmades, miks ei ole nendes piirkondades olümpiamänge korraldatud (kliima, majanduslik olukord, transport, poliitiline olukord).

OLÜMPIALIIKUMINE. SUVEOLÜMPIALINNAD. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS



Ülesannete lahendamisel on abiks Interneti-lehekülg www.eok.ee.

1. Täida tabel.

Olümpialinn Riik Maailmajagu OMi aastaRooma

1896; 2004Melbourne Austraalia

InglismaaPariis

Mehhiko1996

Holland1912

Tokio1936

Stockholm

2. Märgi iga aastaarvu juurde sel aastal suveolümpiamängud korraldanud linna nimi.

1904 19161920 19321936 19401944 19521972 19761980 19841988 19922000 2008

3. Mitu rida jäi tühjaks? Põhjenda miks?.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. SUVEOLÜMPIAMÄNGUD

KEELEKÜMBLUS



1922. aastal otsustas Prantsusmaa olümpiakomitee koos suusatamise, uisutamise ja jäähoki rahvus-likke liiduga korraldada 1924. aastal Chamonix’s (Prantsusmaal) rahvusvahelise talispordinädala. 25. jaanuaril 1924 kogunesid talispordinädala võistlustele 16 maa esindajad. Tagantjärele anti Chamonix’ rahvusvahelisele talispordinädalale I taliolümpiamängude nimetus.

1. Ühenda joonega riigilipud taliolümpialinna ja riigiga. Värvi riigilipud õigete värvidega üle (selleks läheb sul vaja vaid sinist ja punast värvi). Vaata ka Interneti aadressi http://www.eok.ee

1924 Chamonix1928 Sankt Moritz Ameerika Ühendriigid

1932 Lake Placid1948 Sankt Moritz Prantsusmaa

1952 Oslo1960 Squaw Valley Šveits

1968 Grenoble1972 Sapporo Jaapan

1976 Innsbruck1980 Lake Placid Austria

1988 Calgary1992 Albertville Norra

1994 Lillehammer1998 Nagano Kanada

2. Kirjuta taliolümpiamänge korraldanud linna järele riigi nimi.

• 1936 Garmisch-Partenkirchen .......................................................................................................• 1956 Cortina DÁmpezzo ..............................................................................................................• 1984 Sarajevo ...................................................................................................................................

3. Joonista taliolümpiamänge korraldavate riikide lipud. Kirjuta linnade nimed.

............................... Itaalia 2006

Kanada 2010 ............................

OLÜMPIALIIKUMINE. TALIOLÜMPIAMÄNGUD

............................... Itaalia 2006

Kanada 2010 ............................

KEELEKÜMBLUS



Olümpiamängude autasud ja Olümpiamängude autasud ja Olümpiamängude autasud autasustamistseremooniad ei ole olnud alati autasustamistseremooniad ei ole olnud alati autasustamistseremooniadsellised, nagu me praegu teame ja näinud oleme. Esimestel nüüdisaegsetel olüm-piamängudel Ateenas 1896. aastal said olümpiavõitjad hõbemedali koos oliivipuuoksaga (antiikolümpiamängude võitja auhind). Teise koha saavuta-nud sportlastele anti pronksmedal ja kolmandat kohta medaliga ei autasustatud.

Autasude kätteandmine on olümpiamänguti samuti olnud erinev. Näiteks 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel kutsuti kõik medalivõitjad ükshaaval tähestiku järgi välja. Kuldmedalid andis kätte kuninganna Wilhelmina, hõbemedalid prints Henrik ja pronksmedalid ROKi esindajana krahv Baillet-Latour. Praeguste olümpiamängude autasustamistseremooniad on võistlusalade vahel. Võitjad astuvad, alustades kolmandast kohast, autasustamispjedestaalile ja neile riputatakse kaela medal (kuld, hõbe- ja pronksmedal) ning kingitakse lillekimp (vahel ka olümpiamaskott). Heisatakse esikolmiku rii-kide rahvuslipud, mängitakse võitjaks tulnud sportlase rahvushümni. Lisaks võitjamedalitele saavad mängudel viibinud riikide delegatsioonide kõik liikmed olümpiamängude mälestusmedali.

Lillehammer 1994

Atlanta1996

Salt Lake City 2002

Mälestusmedal Olümpiaorden

Olümpiaorden on ROKi peaautasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tege-vus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse.

1. Mõtle välja üks või mitu omanäolist medalit ning joonista nende esi- ja tagakülg.

Olümpia kunstikonkursid. Antiikolümpiamängude tavadest lähtuvalt tegi parun Pierre de Coubertin 1906. aastal ettepaneku võtta olümpiamängude kavva sporditeemalised kunstivõistlused ning autasustada parimate tööde autoreid kuld- hõbe- ja pronksmedaliga. Esimene võistlus korraldati 1912., viimane toimus 1948. aastal. Hilisematel mängudel on korraldamiskomiteed ROKi otsuse ko-haselt olümpiamängude ajal tehtud sporditeemalisi kunsti-, postmargi- ja fotonäitusi. Olümpiamän-gude avatseremooniate kunstiprogrammi on põimitud mitu kunstiliiki.

2. Pane kirja kunstiliike, kus saab kajastada sporditeemat...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. AUTASUSTAMINE. KUNSTIKONKURSID

KEELEKÜMBLUS



Paaristöö

1. Loe tekst läbi.

Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas oli kavas ainult üheksa spordiala: kergejõustik, ujumine, klassikaline maadlus, tõstmine, võimlemine, laskmine, jalgrattasõit, vehklemi-ne ja tennis. Võistlesid ainult mehed. 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas oli juba 37 spordiala, mis omakorda jagunesid mitmeks alaks. Näiteks jalgrattasport maanteesõiduks, maastikusõiduks ja trekisõiduks. Need alad jagunesid omakorda erinevateks aladeks, näiteks trekisõit: sprint, keirin, 1000 m paigalstardist, 4 km individuaalne jälitussõit, 4 km meeskondlik jälitussõit, punktisõit, madison. Kokku jagati medaleid välja üle 300 komplekti. Iseenesest on tore, et nii paljudel aladel on võimalik võistelda ja olümpiavõitjate arv on suurem. Samas vajavad spordialad palju spordibaase ja väljakuid ning neid ehitada on olümpiamänge korraldavale riigile suur probleem. Eriti kurb on olukord siis, kui spordirajatis tehakse ainult olümpiamängudeks, sest hiljem ei ole piirkonnas selle alaga tegelejaid nii palju, et rajatist üleval pidada. Siiski võetakse spordialasid olümpiamängude kavast maha. See on suur löök nendele sportlastele ja maadele, kes just selle spordialaga tegelevad. Nende spordialade populaarsus hakkab siis kiiresti kahanema. Samas võetakse uusi spordialasid asemele ja nende populaarsus kasvab kogu maailmas. On tore, kui uutele spordialadele antakse ka võimalus. Pealegi on pealtvaatajatel hu-vitav, kui tulevad uued alad ja uued tegijad. Samas on tore, kui jäävad traditsioonilised spordialad, siis on hea võrrelda erinevate mängude tulemusi.

2. Täida diskussioonivõrk.

JAH EI

OLÜMPIALIIKUMINE. PROBLEEMID – SPORDIALADE ARVU PIDEV KASV OLÜMPIAMÄNGUDEL

Kas oleks parem, Kas oleks parem, kui olümpia-

spordialad jääk-sid samaks ja neid ei tuleks

juurde ega jääks vähemaks?

JÄRELDUS

KEELEKÜMBLUS



1. Loe tekst läbi.

Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas oli osavõtjaid 285 vähem kui 10 riigist. Enamik olümpiavõitjaid jäi meelde, sest neid oli vähe. 2004. aasta Ateena olümpiamängudest võttis osa 11 099 sportlast 202 riigist üle 300 spordialal. Sportlastega olid kaasas treenerid, arstid, abilised. Lisaks ametnikud ja riikide esindajad. Sportlastele ja ametiisikutele ehitati olümpiaküla 366 maja 2292 korteriga, kuhu majutati kokku 17 000 inimest. Pealtvaatajaid – turiste oli Ateenasse tulnud veel mitu korda rohkem kui osavõtjaid. Ateena ja selle läheduses olevad hotellid ja võõraste-majad olid kõik välja üüritud, sama olid teinud ka paljud elanikud oma majade ja korteritega. Kõigile inimestele tuli võimaldada sõit võistluspaikade ja elukohtade vahel, tekkis palju ummikuid, kohalikel elanikel paluti ainult ühisõidukeid kasutada. Suur kuumus (ligi 40 kraadi) ja sudu tekitas turistide seas terviseprobleeme, raviasutused töötasid mitmekordse pingega. Võistluspaikades ja olümpiakülas oli vaja palju tööjõudu, õnneks oli appi tulnud palju vabatahtlikke üle maailma. Iseenesest on tore, et olümpiamängudest saab vahetult osa nii palju inimesi üle maailma. Samas tekitavad nii suured rahva-massid ka palju probleeme korraldavale linnale. Juurde tuleb ehitada palju elu- ja söögikohti. Kas need leiavad kasutamist, kui olümpiamängud on läbi? Võib-olla oleks mõttekas pealtvaatajate arvu piirata, sest tänapäeva televisiooni- ja arvutiajastu toob kõik koju kätte. Samas on kurb, kui sportlased peavad võistlema tühjadele tribüünidele ja ergutamas pole nende fänne. Kas võiks äkki piirata sportlaste või osavõtvate riikide arvu? Näiteks igast riigist võiks olla piiratud arv sportlasi või osaleda saab ainult 150 riiki? Siis jääks kõrvale palju neid, kes olümpiamängudest osavõttu tõeliselt väärivad, ja see ei oleks enam rahvaste sõpruse, vaid vaenu tekitaja.

2. Täida diskussioonivõrk.

JAH EI

OLÜMPIALIIKUMINE. PROBLEEMID - SPORDIALADE ARVU PIDEV KASV OLÜMPIAMÄNGUDEL

Kas olümpia-mängudest osa-võtvate riikide ja sportlaste arvu tuleks piirata?

JÄRELDUS

KEELEKÜMBLUS



1. Täida lüngad.

Esimesed teadaolevad antiikolümpiamängud toimusid ................... aastat tagasi ühes Antiik-Kreeka tuntumas pühakohas ....................................................... Esimestel antiikolümpiamängudel oli vaid üks ala ................................... Hiljem lisandusid järgmised spordialad: ...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Antiikolümpiamängud olid pühendatud .................................................. ja toimusid iga ..... aasta järel. Mängud keelas .......... aastal .................................................................. Nüüdisaegsete olümpia-mängude algataja oli .............................................................., tänu kellele olid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud ....................... aastal olümpiamängude sünnimaa pealinnas ................................. Olümpiamängude sümboliks sai ..............................................................., mille värvid on ...................................................................... Olümpiadeviis on EOK läkitus: „..............................................................................................................................................................................................................................!”Olümpiamängude avatseremoonia rituaalide hulka kuuluvad: ......................................................................................................................................................................................................................................Olümpiatuli süüdatakse alates 1936. aastast ........................................................................................2004. aasta olümpiamängud korraldati jälle .................................................... juba ................. korda.

2. Kirjuta rahvusvahelise lühendi järele riigi nimi.EST Eesti (Vabariik) GRE POLFIN DEN AUTSWE JPN AUSRUS HOL ITAUSA GER CHNGBR HUN CANFRA ESP UKRNOR BEL BLS

3. Kirjuta pildi, spordiala ja segiaetud tähtede järgi Eesti olümpia- medalistide nimed.

purjetamine MOTO TÕSISTENATÕIN ÕUNTEST .....................................

kahevõistlus RALLIN LAEVA .....................................

korvpall TIKI TOKS .....................................

vasaraheide RÜTMI JAM .....................................

trekisprint ÄRI KASE ELAMU .....................................KEELEKÜMBLUS.....................................KEELEKÜMBLUS

OLÜMPIALIIKUMINE. KORDAMINE

KEELEKÜMBLUS



1. Lahenda ristsõna. Kirjuta vastused ruutudesse ülevalt alla. Õige lahenduse korral saad teada, mida on öelnud Pierre de Coubertin “Ood spordile” üheksanda salmi alguses.

1. Antiikolümpiamängude koht2. Nüüdisaegsete olümpiamängude mõtte elluviija perekonnanimi3. Eesti olümpiavõitja 2002. a Salt Lake City olümpiamängudel4. Olümpialiikumist juhtiv kõrgeim organ5. Eesti Olümpiaakadeemia lühend6. Olümpiadeviisi esimene sõna eesti keeles7. Linn, kus olid 1980. a Moskva olümpiamängude purjetamisvõistlused8. Põhimõte, mida sportlased ja kohtunikud peaksid järgima võistlustel9. Kuidas nimetatakse olümpialiikumises järgmiste nimede omanikke: Vigri, Copper, Izzy, Milli, Phevos?10. Mida süüdatakse päikesekiirtest alates 1936. a Berliini olümpiamängudest?11. Iga nelja aasta järel tehtav spordipidu12. Kreeka võidujumalanna nimi13. Spordiala, mis on populaarne Eestis ja mida harrastas parun Pierre de Coubertin14. Euroopa riigi pealinn, kus sündis parun Pierre de Coubertin15. Olümpiasümboolika, mille looja on parun Pierre de Coubertin ja mis sümboliseerib maa-ilma rahvaste sõprust16. Sõjajumalanna nimi, kelle järgi sai nime ka Kreeka pealinn17. Linn, kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee peakorter

OLÜMPIALIIKUMINE. KORDAMINE. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS



1. A. Koosta küsimused antud näite järgi. B. Kata vastuste osa kinni ja kontrolli oma teadmisi. C. Lõika tööleht kaartideks ja korralda viktoriin tunnis või klassiõhtul.

Näide:Mis aastal toimusid I nüüdis-Mis aastal toimusid I nüüdis-Mis aastal toimusidaegsed olümpiamängud?/ 1896 /

....................... kaasaegse olüm-pialiikumise algataja?

/ Pierre de Coubertin /

.............. autasustati antiik-olümpiamängudel võitjaid?

/ õlipuuoksaga /.................. sageli toimuvad olümpimängud?/ iga nelja aasta tagant, suve- ja taliolümpiamängud vahel-dumisi iga kahe aasta järel/

................ olümpiarõngaste värvid?

/sinine, must, punane, kolla-ne, roheline /

.......................... kaasaegsed suveolümpiamängud on ära jäänud? Miks?/1916, 1940, 1944 maailma-sõdade tõttu /

............................................. olümpiadeviis?/ Citius, altius, fortius!Kiiremini, kõrgemale, tuge-vamini! /

................... spordiala, kus kahe- ja neljaliikmelised võist-konnad sõidavad jäärennis?

/ bobisõit /

.................... sportmängude spordivahendite küljes on suled?

/ indiaca, sulgpall/..................................... ühes võistkonnas korraga väljakul: jalgpallis, korvpallis, jääho-kis, võrkpallis?

/11; 5; 6; 6 /

......................... võisteldakse kahel päeval jooksudes, hü- petes ja heite-tõuke alades ning võidab kõige rohkem punkte kogunud võistleja? /kümnevõistlus /

................ 10 võistkondlikku sportmängu./korvpall, jalgpall, jääho-ki, võrkpall, indiaca, jää-pall, rahvastepall, pesapall, saalihoki,veepall /

...................... on kohtuniku käsklused ja märguanne sprindijooksu stardis?/”Kohtadele! Valmis olla! Start - stardipauk” /

.............. leiutas korvpalli?

/James A. Naismith /

............. suusatamise uisu-tehnika suusad on pikemad või lühemad kui klassika-tehnika suusad?/ lühemad /

............................. esmaabis kolme K põhimõte?

/kõrgemale, kompressioon ehk rõhtside, külm/

............................ inglise keelsed lühendid IOC, IOA eesti keeles?/Rahvusvaheline Olümpia-komitee ja Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia /

.................... ujumisstiilides võisteldakse?

/rinnuli-, selili- ja liblik-ujumine ning vabasstiil /

............................................. kasutatakse reketit?

/tennis, lauatennis, squash,sulgpall /

................ oli aniikolümpia- mängudel 1 staadionijooks ja tänapäeval on maratoni jooks?/192,27 m; 42 km 195 m/

................................. naiste 7-võistluse alad?/100 m, kõrgushüpe, kuuli-tõuge, 200 m, kaugushüpe, odavise, 800 m/

..... eestlastest võitis esimese olümpiamedali ja miks on tema saavutus erakordne?/ Martin Klein,1912 Stock-holm. Tema maadlusmatš kestis 11 tundi ja 40 min /

............ nimetatakse erineva pikkusega distantsi jooks-jaid?

/ sprinter, mailer, staier /

.................. aladest koosneb suusatamise kahevõistlus?

/suusahüpped ja murdmaa-suusatamine /

KORDAMINE. VIKTORIINI KÜSIMUSED

KEELEKÜMBLUS



1. Tõmba õigele vastusevariandile joon ümber.

1. Esimesed nüüdisaegsed 2. Aastal 1980 olid olümpiamänguda. Olympias a. Ateenas ja Tartusb. Pariisis b. Moskvas ja Lake Placidisc. Ateenas c. Sapporos ja Lake Placidisd. Roomas d. Moskvas ja Soulis3. Korvpallis on ühest võistkonnast 4. Jalgpallivõistlustel on väljakula. 4 mängijat a. 11 mängijatb. 5 mängijat b. 9 mängijatc. 6 mängijat ja väravavaht c. 20 mängijatd. 7 mängijat d. 22 mängijat5. Millist spordiala polnud kavas antiik- 6. Peajumal Zeusi auks korraldati antiik-a. staadionijooks a. Delfisb. teivashüpe b. Ateenasc. kettaheide c. Olympiasd. kaarikusõit7. Antiikolümpiamängude staadioni pikkus 8. Kes on pildil?a. 333,33 m a. Lev Tolstoib. 400 m b. Pierre de Coubertinc. 192,27 m c. Eduard Vilded. 200 m d. Kristjan Palusalu9. Kes on pildil?a. Siim Kallasb. Mart Laarc. Mart Siimannd. Andrus Ansip

KORDAMINE

1. Ateenas, 2. Moskvas ja Lake Placidis, 3. 5 mängijat, 4. 11 mängijat, 5. teivashüpe, 6. Olympias, 7. 192,27 m, 8. Pierre de Coubertin, 9. Mart Siimann

KEELEKÜMBLUS



1. Lahenda ristsõna.

Paremale:1. Nüüdisaegsete olümpiamängude isa. 3. Olümpialipu taustavärv. 6. Jaapan lühendatult. 9. ROK i. k. 11. Mänguvahend jäähokis. 14. Soe, kuum. 18. Eesti esimene olümpiamedalist. 19. Sportlane. 20. Sportlase juhendaja. 22. Anum. 23. Termin males. 24. Veniv ollus. 25. Pla-neet. 26. Pirukas i. k. 28. Kahekordne OMi pronks vasaraheites. 29. Hädasignaal. 31. Talvine sõiduvahend. 34. Lama! 35. Meeskoor. 36. Positsioon. 38. Spordivahend. 39. Keelatud mani-pulatsioon spordis. 41. Saksa olümpialinn. 42. Eesti maletaja (eesn + perek. nimi). 43. Vanus. 45. Antiikaja kangelane. 46. Enne teist. 47. Uskumatu juhtum. 48. Aus mäng i. k. 49. EOK president.

Alla:2. Alumise parempoolse olümpiarõnga värv. 3. ROKi esimene president. 4. Norra sportlane … Moen. 5. Esimese olümpiamaratoni võitja (eesn + perek. nimi). 6. Eesti sõudja, OMi hõbe. 7. Madal naishääl. 8. Eesti maadleja, 2x OMi kuld. 10. Eestlasest Ateena 2004 OMi pronksivõitja. 12. Valdkond, aine. 13. Trotsima. 15. Mäng vees. 16. OM linn 1896. a ja 2004. a. 17. Kreeklaste peajumal. 21. Eestlasest Ateena 2004 OM pronksivõitja. 27. Pesuvahend. 28. Termin males. 32. Kvartett. 33. Niru. 35. ROKi president. 37. Nõnda. 40. Üks i. k. 44. Kümme i.k.

LAHENDUS: vanakreeka maadlusväljak, kehaliste harjutuste koht

10 ............. 19 ............. 11 ............. 46 ............. 5 ............. 21 ............. 35 ............. 16 .............

KORDAMINE. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS



Mängud aitavad korrata spordiga seotud sõnu ja väljendeid. Mängud on kaasahaaravad ja lõbusad ning sobivad nii tundi kui ka klassiüritustele.

1. Pantomiimimäng.

Mänguks läheb vaja väikeseid paberilipikuid, millele on kirjutatud erinevad spordialad (näi-teks: kettaheide, tõkkejooks, maadlus, korvpall, uisutamine, sõudmine, laskmine, jalgratta-sõit). Keerake paberilipikud tagurpidi, segage ära ja jaotage mängijate vahel välja. Mängijate ülesanne on jäljendada spordiala liikumisega, sõnu kasutada ei tohi. Kaaslaste ülesanne on spordiala ära arvata. Kõige kiiremini õige spordiala ära arvanu saab punkti. Mäng lõpeb, kui kõik mängijad on oma spordiala esitanud. Võidab mängija, kes kogus mängu jooksul kõige rohkem punkte.

2. Sõnaseletusmäng ALIAS.

Kirjutage vähemalt kümnele väikesele paberkaardile (papile) kuus spordimõistet (vaata män-gukirjelduse all toodud näiteid). Pange kaardid tagurpidi pakki. Mänguks on vaja ka tärin-gut. a) Mängijad istuvad ringis, mille keskel on tagurpidi keeratud kaardipakk. Üks mängija tõmbab pakist kaardi ega näita seda teistele. Temast järgmine veeretab täringut. Täringule jäänud number näitab, mitmendat mõistet kaardi tõmmanud mängija teistele selgitama hakkab. Kaaslastele mõistete selgitamisel ei tohi kasutada selle sõna tüve. (Näiteks mõiste taliolümpiamängud puhul ei tohi kasutada ei sõna talv, olümpia ja mäng. Juhul kui selgitaja ikka kasutas sõna tüve, tuleb täringu veeretajal veeretada uuesti ja selgitaja peab selgitama uue mõiste. Kõige kiiremini mõiste ära arvanud mängija saab punkti. Kaart pannakse pakki tagasi ning selgitamise ja täringu viskamise kord läheb edasi järgmistele mängijatele. Mängitakse niikaua, kui ring saab täis või soovi on. Võidab kõige rohkem punkte kogunud mängija.

NÄIDISKAARDID:Esimene kaart Teine kaart Kolmas kaart Neljas kaartNeljas kaart1. olümpiavõitja2. aus mäng3. terviseportlane4. ujumine5. korvpall6. spordiuudised

1. kuulitõuge2. olümpiarõngad3. tennisereket4. sportlane5. Olympia6. teivashüpe

1. staadion2. vehklemine3. olümpiaküla4. spordiarst5. paraolümpia-mängud6. Pierre de Coubertin

1. iluvõimlemine2. olümpiatuli3. spordiala4. olümpiavanne5. suusatamine6. ujula

b) Mängu võib mängida ka võistkondade vahel.c) Samuti saab mängu mängida täpselt originaalmängu reeglitega. Sel juhul vahetage ori-ginaalmängu kaardid oma kaartide vastu.

KORDAMINE. SELTSKONNAMÄNGUD

Documents

SPORDIALAD. MOTOSPORT. AUTOSPORT · Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1875. aastal esitles prantslane Amedee Bolee aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane