Upload
candice-marsh
View
60
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Struktuuritoetuse kasutamise kontrollimine - mis võib projekti rakendamisel valesti minna. Monika Senkel Finantskontrolli osakond I auditi talituse juhataja. Ettekande sisu. Mõisted – rikkumine, pettus Kontrollisüsteem Peamised probleemid Millele tähelepanu pöörata Kokkuvõte. Mõisted. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Struktuuritoetuse kasutamise kontrollimine - mis võib projekti rakendamisel valesti minna
Monika SenkelFinantskontrolli osakond
I auditi talituse juhataja
2
Ettekande sisu
• Mõisted – rikkumine, pettus• Kontrollisüsteem• Peamised probleemid• Millele tähelepanu pöörata• Kokkuvõte
3
Mõisted
Rikkumine (Euroopa Komisjoni
definitsiooni lihtsustatud versioon):
Mis tahes sätte rikkumine tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks EL eelarvet põhjendamatu kulu tõttu
Pettus (tsiviilseadustiku üldosa seadus):
Isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
4
Pettuse ja rikkumise vahe
• Teadlikkus oma süüst
ehk sihilik reeglite rikkumine• Seega iga pettus on rikkumine, aga
iga rikkumine ei ole veel pettus
5
Rikkumise mõju
• Rikkumine on rahaline kahju Ühenduste eelarvele (sh Eesti riigieelarvele)
• Üldreegel:
mitteabikõlblik kulu = rikkumine = toetuse tagasinõue
6
Kontrollisüsteem
• Rakendusüksusejärelevalve
• Makseasutus• Auditeeriv asutus• Euroopa Komisjon ja Kontrollikoda• Euroopa Pettustevastane Amet
(European Anti-Fraud Office)
7
Peamised probleemid (auditite põhjal)
• Vead hangete läbiviimisel• Toetusest rahastatakse mitteabikõlblikke
kulusid
8
Peamised vead hangete läbiviimisel
• hankedokumentatsioon ebakorrektne või puudulik
• riigihangete nn tükeldamine, vale hankemenetlus
• hindamisel ei kohaldata algselt ettenähtud tingimusi
• suunatud pakkumused • riigihanke korraldamata jätmine• ei järgita riigihangete üldpõhimõtteid
(konkurentsi võimaldamine, hanke läbipaistvus jms)
9
Mitteabikõlblikud kulud
• projektiga mitteseotud kulud või täiendavad kulud, mida ei olnud algselt ette nähtud
• kulud, mis on tekkinud pärast abikõlblikkusperioodi algust või lõppu
• osaliselt projekti heaks töötavad isikud ei pea tööajatabeleid või ei täida neid korrektselt
• vead tasude arvestamises
10
Mida silmaspidada
• Projekt peab olema elluviidud
vastavalt õigusaktides ja teistes dokumentides toodud tingimustele
• Vead on enamasti tingitud teadmatusest ja oskamatusest - enne kui alustada, tasub reeglid selgeks teha!
• Kui ei ole kindel, kuidas peaks käituma - küsi nõu!
11
Pettuste osakaal
• Pettuste osakaal ca 10% • Tahtlikkuse tõestamine – kirjas on
ametlikud pettused või kahtlused • Tahtlikkust võib
kahtlustada 1/3
juhtumite korral
12
Üldpilt on positiivnePerioodi 2004-2006 koondtulemuste põhjal:• Audititega kaeti 2,003 miljardit krooni (127,99
milj EUR) e 18,33% kogu perioodi abikõlblikest kuludest
• Arvestades kõiki auditeid oli vea määr ~1%
2010. a tulemused:• Auditeeriti 85 projekti (2303-st) summas 4,9
miljardit krooni (313 milj EUR), mis kattis koguvalimist (periood 1.10.08-31.1109) 71,44%
• Tuvastati mitteabikõlblikke kulusid 0,14% auditeeritud kulude kogumahust