Iseseisev töö geograafilise mõtte kujunemises

ja geograafia ajaloos

Sven Hedin

Tartu 2008

SISSEJUHATUS

Sven Hedin (19.02.1865 – 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf, topograaf,

geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi ja oli oma tööde illustraator ningavastusi

täiendas kvaliteetsete fotodega. (wiki) Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja

vähetuntud Kesk-Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning

kuuluvad Nanseni, Amundseni ja R. Scott’iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsaimate

maadeuurijate hulka. (Tammekann, 1935)

Kuna Sise-Aasia alad olid raskesti ligipääsetavad (kliima, suured mäestikud, kõrged mägis- ja

kiltmaad), siis vältas nende alade uurimine üle sajandi. Sise-Aasia uurimise tähtsaimaks

stiimuliks oli venelaste ja brittide omavaheline konkurents kontrolli pärast Sise-Aasia üle.

(Konspekt)

Sven Hedin

Eellugu

Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis. Juba noore poisina

armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Noor Sven Hedin sai innustust hakata

maadeavastajaks, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju -

Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin

Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustas ta ise keelte

(ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari) õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid

pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. (Wiki) 1886. aastal

alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina

keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi

Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892.

Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von

Richthofen, kes näib ka esimesena Sven Hedinis äratanud olevat sügavamat huvi vähetuntud

Kesk- ja Ida-Aasia vastu. Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma

L.J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli õliväljad, ja selle raames reisis 1885-86

aastatel ka läbi Pärsia, Mesopotaamia ja Kaukaasia.

(http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) 1890. aastal võttis ta osa ühest

Rootsi diplomaatilisest komisjonist Teherani ja jätkas 1890-91 reisi läbi Khorasani,

Mesopotaamia ja Venemaa. Need olid kergemad, ettevalmistavad sõidud Idamail, mis olid

eelmänguks tema suurtele iseseisvatele ettevõtmistele Aasia kaugemais ja kõrvalisemates

osades. (Tammekann, 1935)

Reisid

1892. -1935. aastatel viis Sven Hedin läbi mitmeid ekspeditsioone. Lõpetanud ülikooli ja

saanud annetuste teel vajaliku reisikapitali, asuski Hedin 1893. aasta sügisel oma esimesele

suurele Aasia reisile, mis viis teda Venemaa kaudu Ida-Turkestani ja sealt läbi Põhja-Tiibeti

Hiina ning vältas üle kolme aasta. 14. Novembril 1893 lahkus ta Orenburgist, et sõita vankril

läbi Kirgiisi stepi Taškenti ja Margelani, kus ta koostas ja varustas oma esimese karavani ja

liikus sellega talvel üle Pamiiri mäestiku Kašgari. Suvel ja sügisel 1894 rändas ta Pamiiris,

uurides ja kaardistades eriti Pamiiri ühe kõrgeima mäetombu Mustag-ata liustikke. Järgneva

talve veetis Hedin Kašgaris, valmistudes oma esimesele kõrverännakule läbi kardetava Takla-

makani liivakõrve Džarkend-darja ja Khotan-darja vahel. See oli Hedinile üks rängemaid ja

saatuslikumaid teekondi, sest veetagavara lõppes enne kui jõuti Khotan-darja vahel äärde,

kõik kaamelid ja kaks meest hukkusid ning Hedin jõudis vaid suuri vaevu jalgsi, kogu

varustust maha jättes, roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See

esimene äpardunud kõrberännak aga ühtlasi Hedinile suuri kogemusi edaspidiste teekondade

korraldamiseks. (Tammekann, 1935)

Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kašgari, veetis Hedin 1895. a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel

reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895.

aasta detsembris oma teist kõrberännakut. Esiteks suundus ta Kašgarist Khotani ja läbis

teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni (ENE) ja

jõudis õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud

muistse linna varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni

Lop-Nori järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Prževalski poolt varemini määratud

asendiga põhja poole nihkunud olevat. (Tammekann, 1935)

Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete

servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi

vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi

lõunaosa. 2. märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi (ENE) ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais

tagasi kodumaale. (Tammekann, 1935)

Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid

ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes.kus Suure õhinaga ostetavate ja

loetavate reisikirjelduste abil lõi ta rahalise aluse teise reisi jaoks, mida alustas juba paari

aasta pärast 1899.a. juunis. Ta alustas taas Kašgarist ja tahtis võtta põhjalikumalt käsile neid

maid, millega oli eelnevail teekonnil tutvunud. Ta kaardistas üksikasjalikumalt Tarimi jõe

jooksu, uuris Lop-Nori järve (ENE) ja sooritas ohtliku teekonna läbi Takla-Makani kõrbe

idaosa, kus avastas vana hiina linna Lou-lani varemed. Lop-Nori järve uurimisega kinnitas ta

von Richthofeni hüpoteesi järve asukoha sõltumisest Tarimi jõest. (http://www.silk-

road.com/bibliography/hedinb3.html) 1900-01 reisis ja kaardistas Põhja- ja Kirde-Tiibetis

ning Tarimi nõos. 1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks ümberriietatult Tiibeti

pühasse pealinna Lhasa’sse, mis aga ei õnnestunud. Selle asemel suundus ta Ladakh’i, mille

pealinna Leh’i jõudis 20. detsembril 1901. Siit pöördus järgmisel kevadel üle Karakorumi

mäestiku tagasi Kašgari ning siis kodumaale. Hedin tõi teiselt reisilt tulnuna kaasa veel

suurema kuulsuse ja tõsteti Rootsi kuninga Oskas II poolt viimase rootslasena aadliseisusesse.

(http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) Reisi rohked maateadlikud

tulemused on esitatud suures 6-köitelises teoses „Scientistic results of a journey in Central

Asia 1899-1902“, mille väljaandmiseks Rootsi riigipäev määras 75 00 krooni. (Tammekann,

1935)

Lõpetanud oma osa koostamise selles teoses, suundus Hedin 16. Oktoobril 1905 oma

kolmandale suurele reisile, Armeenia ja Pärsia kaudu Indiasse, eesmärgiga selgitada Induse ja

Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14.

augustil 1906. aastal Leh’ist ja peale mitmesuunalisi rännakuid Lõuna-Tiibeti mäestikes

jõudis tagasi Simla’sse 15. septembril 1918 ja kodumaale 17. jaanuaril 1909. Hedin oli

avastanud sellel reisil seni vähetuntud võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta

nimetas Transhimaalajaks.(ENE) Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali

geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini

audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos „Southern

Tibet“. (Tammekann, 1935)

Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise, kuid ei püsinud ka

kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti

ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat. Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide

pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brošüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest.

(Tammekann, 1935)

1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja

Siberi, (ENE) mille kohta on avaldatud teosed „Pekingist Moskvasse“ ja „Grand

Canyon“. 1927 alustas ta uue perioodi oma Kesk-Aasia uurimisreisides Hiina,

Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja Ida-Turkenstani aladele (ENE), organiseerides need nüüd

juba laialdaselt teaduslikeks ettevõtteiks hulga kaastöölistega eri teaduste aladelt

(geoloogid, topograafid, meteoroloogid, arheoloogid) ja mitmest rahvusest (rootslased,

sakslased ja hiinlased). 1927 -28.a.talvel rändas ta suure karavaniga läbi Gobi kõrbe

ida-lääne suunas, Paoto’st Urumtši’sse. Siin jagunes retkkond mitmeks grupiks, mis

töötasid eri kohtades eri ülesannetega. Hedin ise ei võtnud enam osa välitöödest, vaid

oli kogu selle laialdase ettevõtte staabiülemaks, korraldades ja juhtides ning

hoolitsedes asja rahalise külje eest. See töö muutus aga iga kuuga üha keerukamaks,

sest Hiina sisemised rahutused ja vaen eurooplaste vastu veeretasid uurijaile üha uusi

raskusi ning rahalised kulud olid tohutu suured. Hedin suutis siiski ettevõtmist jätkata

mitmes järgus kuni (vähemalt 1935. aastani) ja kogus määratu laialdase teadusliku

materjali, mis ootab alles läbitöötamist ning avaldamist. (Tammekann, 1935)

Kokkuvõte

Sven Hedini peamiseks eesmärgiks ekspeditisoonidel oli maadeavastamine ja kaardistamine.

Eriti suurt tähtsust omavad tema uurimised Sise-Aasia aladel. Ta teeneks on Aasia kaardi

viimaste tundmatute alade - Pamiiri, Taklamakani kõrbe, Tiibeti, iidse Siiditee ja Himaalajade

detailne kaardistamine. Hedin oli esimene teadlane, kes avastas, et Himaalajad on

eraldiseisvad mäeahelikud. (http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) Hedin

uuris süstemaatiliselt Sise-Aasia järvi ning tegi selles piirkonnas aastate pikkusi

klimatoloogilisi vaatlusi. (Wiki) Kõik tema ekspeditsioonid on äratanud suurt huvi väga

mitmesuguste teadusharude esindajate seas ja ergutanud üha uusi uurijaid Sise-Aasia

saladuste avastamisele. Tema ülestähendused olid tõukeks sihtasutuste loomisele, et täpselt

kaardistada Kesk-Aasia. (Wikipedia) Ta pole aga oma uurimistöö loorbereid sugugi mitte

ainult enesele hoida pöödnud, vaid on koolitanud arvukalt noorte teadlaste kaadrit selle

uurimistöö jätkamiseks (Postimees). Sise-Aasia uurimine võimaldas kontrollida Humboldti

hüpoteese Sise-Aasia mäestikusüsteemide kohta, aitas kaasa mandrijäätumise teooria

kinnitamisele ja aitas selgitada kontinentaalse kliima otsustavat mõju Sise-Aasia vähesele

asustusele (Konspekt). Sven Hedini uurimistöö oli tabu Saksamaal ja Rootsis tema seotuse

tõttu natsi Saksamaaga, kuid see-eest tõlgiti palju hiina keelde ning tulemused on olnud

hinnatud Hiina teaduse arengu seisukohast. Hedini teadustöö tulemusi avaldatakse

tänapäevalgi, maavarade – mangaani, raua, õli, söe ja kulla – avastused on Hiinale toonud

märkimisväärset majanduslikku kasu. Tarimi oru uurimise ja kaardistamise tulemusena

valmis Pekingit ja Kaschgarit ühendav tee, tänu millele oli võimalik mööduda Tarimi orust.

(?) (Wikipedia)

1)Tähtsus geograafia ajaloo vaatevinklist ja olulisus geograafiliste teadmiste edasise arengu

seisukohalt.

Viited ja kasutatud kirjandus

A. Tammekann.

Eesti Loodus Tartu Ülikooli juures oleva loodusuurijate seltsi

teataja

III. Aaastakäik 1935 /Toim. Mag K. Orviku (peatoimetaja), .ag.

J.Aul, mag. H. Haberman ja dr. J.Port /Väljaandja Tartu Ülikooli juures olev

loodusuurijate selts/ Tartu, Aia 46.

2) Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn 1988,

Lisa 1

Kaart Hedini reisidest

joonis 1. (http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin)

Lisa 2

Expeditions

1885-1886 Esimene reis Venemaale, Kaukaasiassi, Pärsiasse, Iraaki ja Türki. 1890-1891 Teine reis Pärsiasse ja Kesk-Aasiasse1893-1897 Kesk-Aasias. Taklamakani kõrbe läbimisel hukkusid kaamelid ja kaks meest. 1899-1902 Kesk-Aasias.Tiibeti kaardistamine ning katse jõuda keelatud linna Lhasasse.1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja. 1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida-Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni käigus tehti palju teaduslikke avastusi. (Wikipedia)

Selected Works by Hedin 1887 A Journey Through Persia and Mesopotamia 1891 Konung Oscars beskickning till Schahen af Persien, år 1890 (in Swedish) 1898 Through Asia 1903 In Asia 1904-1907 Co-author of Scientific Results of a Journey in Central Asia 1899-1902 1909 Transhimalaya 1914 With the German armies in the West (English translation published in England in 1915).

1925 My Life as an Explorer 1932 Across the Gobi Desert 1934 A Conquest of Tibet 1936 Big Horse's Flight 1938 The Silk Road 1940 The Wandering Lake 1949 Ohne Auftrag in Berlin (En: 'Without orders in Berlin'), Buenos Aires

2) Miks olid ta reisid olulised ja mida need endaga kaasa töid?

 Viitamine. Tekstis järgmisel kujul: autor, aasta. Nt. (Baer, 1876) või autor ja sulgudes aasta Baer (1876).

 

Slaididelt:

  Põhjamaalastest uuris Tiibetit rootslane Sven (von) Hedin (1865–1952). Vaimustudes Adolf-Erik Nordenskiöldi reisidest, koostas ta juba 14 aastaselt maailma atlase. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli õpetajaks Bakuus ja tegi sel ajal oma esimese Pärsia reisi (1885). Tagasi Rootsis alustas ta õpinguid, sõbrunedes Fridtjof Nanseniga. Jätkas õpinguid Berliinis Ferdinand von Richthofeni juures

  1890. a. alates viibis Hedin alaliselt Kesk-Aasias uurides esialgu Pärsiat ja Kasahstani. Esimese pikema ekspeditsiooni Sise-Aasiasse tegi ta 1895–97. Eesmärk oli avastada Takla-Makani ja Gobi kõrbes mahajäetud linnasid. Ekspeditsioon algas Tarimi nõo lääneosast Kašgarist. 1894. a. kaardistas ta Pamiiri, eriti aga Mustag-Ata mäemassiivi liustikke. 1895. a. reisis läbi Takla-Makani kõrbe lääneosa, kus oleks veepuudusest äärepealt surnud. Siis jätkas Ida- ja Lõuna-Pamiiri geoloogilist uurimist. 1895. a. lõpul läbis ta teist korda Takla-Makani kõrbe (lõunast põhja) ja avastas Lou-lani linna jäänused, mis oli kunagise “Siiditee” üks tähtsamaid linnasid. Lisaks uuris Hedin Lop Nori järve, kuhu suubub Tarimi jõgi. Ta oletas, et järv liigub kõrbes, sõltudes Tarimi veehulgast. Tal oli selles osas õigus ja seda pidas ta ka Lou-lani linna allakäigu põhjuseks. 1897. reisis Hedin mööda Tiibeti mägismaa põhjaosa kuni Kuku-nori järveni ja mööda Gobi kõrbe lõunaosa. Koju sõitis läbi Venemaa. Saavutas Euroopas oma ekspeditsiooniga tuntuse

  1899–1902. a. teise ekspeditsiooni käigus uuris Hedin Takla-Makani kõrbe idaosa ja reisis Põhja- ja Kirde-Tiibetis. Tagasi Euroopasse suundus Hedin üle Karakorumi. Oma ekspeditsioonitulemuste eest andis Rootsi kuningas talle 1902. a. aadlitiitli

  Kolmas ekspeditsioon (1905–08) kulges Hedinil läbi Pärsia Indiasse, kus ta soovis uurida Brahmaputra, Induse ja Sutlej’i jõe lähtealasid. Uurides Tiibeti lõunanõlvu avastas Hedin, et Himaalajaga paralleelselt kulgeb veel üks mäestik Transhimaalaja mäestik, millest enne ei oldud veendutud. Lisaks koostas ta enne britte detailse Tiibeti kaardi (1905–08). Need tulemused avaldas ta 9-köitelises raamatus “Southern Tibet” (1916–22)

  1923. a. sooritas Hedin ümbermaailmareisi ning 1927–35 juhtis suurt ekspeditsiooni Gobi kõrbesse ja Ida-Turkestani eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. "Reports from the scientific expedition to the north-western provinces of China under leadership of  Dr. Sven Hedin. The sino-swedish expedition" 

  Sise-Aasia uurimine võimaldas kontrollida Humboldti hüpoteese Sise-Aasia mäestikusüsteemide kohta, aitas kaasa mandrijäätumise teooria kinnitamisele ja aitas selgitada kontinentaalse kliima otsustavat mõju Sise-Aasia vähesele asustusele

  Olulisemad Sise-Aasia uurijad olid: Moorcroft, vennad Schlagintweitid, Prževalski, Kozlov, Youngusband ning Hedin

   

Lisad