Tabel 1. Keskkonnakompleksluba - envir.ee · terved kehad või nende osad) kogutakse eraldi. ... Abimaterjalid38089410 Delaval Acid 50 Originaalpakend 0.01 t Desinfitseerimine 0.08

LisaKINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA-202809

1. Käitajaandmed

1.1. Ärinimi / Nimi OSAÜHING PALUPERA-AGRO

1.2. Registrikood / Isikukood 10252274

2. Käitiseandmed

2.1. Käitise nimetus Palupera-Agro OÜ

2.2. Käitise aadress Palupera küla Palupera vald, 67511 Valgamaa

2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97²keskkoordinaadid

5952 X: 6444242, Y: 637404

2.5 Käitise tegevuse algusaeg 14.01.2009

3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kuspeetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaidkuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui üheskäitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatudveiste kategooriat ,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku,kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75;noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdlusespiimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega

3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 24

3.3. Tööaeg tundides aastas 8760

3.4. Ülesseatud tootmis�võimsus 1 500 tonni toorpiima aastas

3.5. Aastane tootmis�maht

4. Loa andjaandmed

4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet

4.2. Registrikood 70008658

4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave onkättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem

1/18

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldusPalupera-Agro OÜ farmikompleks asub Valgamaal Palupera vallas Palupera külas Palupera farmi maaüksusel (katastrinumber 58201:002:1360). Palupera vald asub Kagu–Eestis, Valga maakonna põhjaosas, vallanaabriteks on Otepää ja Puka vald, Tartumaalt Rõuge, Elva ja Kambja vald ning Põlvamaalt Valgjärve vald. Farm asub Palupera küla tiheasustusliku keskuse äärealal.

Tabel 3. Käitise tegevusPalupera-Agro OÜ põhitegevuseks on piimakarjakasvatus. Farmikompleksis peetakse kuni 230 lüpsilehma ja 260 noorlooma. Põhitoodang on üle 1500 tonni toorpiima aastas. Aastas varutakse ca 3000 tonni siloning tekib üle 7000 kuupmeetri vedelsõnnikut.

Käitise ohtlikkus Pole ohtlik

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnikaTabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatudvõi muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr PVT allikas ja/või viide1. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tartu 2007. Kättesaadav: http://www.ippc.envir.ee/

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogiaja seadmete nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmeteerikulude ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVTjrknr(d)

Vastavusmärge

Söödahoiustamine

Silohoidlad Käitise territooriumil on kasutuses 2 silohoidlat,milledel on lekkekindel põhi ja seinad ning ühinekaev silomahlade kogumiseks.

Veekindel, silomahla kogumise süsteemiga hoidla, kuhu on välistatud sademevee ja pinnaveesissevool.

1 Vastab

Sõnnikukäitlus Vedelsõnniku käitlus Saasteainete emissiooni vähendava preparaadi(EPIZYM CATTLE) lisamine vedelsõnnikule.

Saasteainete emissiooni vähendavate preparaatide lisamine vedelsõnnikule. 1 Vastab

Energiakasutamine

Ökonoomsete traktoritekasutamine sööda jagamisel jasisetranspordil

- - 1 Vastab

Sõnnikueemaldaminelaudast

Tahesõnniku eemaldaminelõaspidamisega laudast.

Laudas eemaldatakse tahe-sõnnik traktorilaadur-kühvliga vastavalt vajadusele.

Optimaalse pikkusega asemed, piisav allapanu kogus, optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine.Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT sõnniku eemaldamine mobiilseteseadmetega.

1 Vastab

2/18

Veistejootmine

Piisavas koguses puhta joogiveekättesaadavus. Optimaalne joogikünade pikkus jaarv. Korras ninajooturid.

- - 1 Vastab

Veistepidamine

Veiste täisratsioonilise segasöödagasöötmine, mis koosnebkvaliteetsetest söötadest, lehmadegrupeerimine vastavalt toodangule.

1 Vastab

Veistepidamine Jäätmekäitlus

Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldining antakse üle vastavat luba jaohtlike jäätmete käitluslitsentsiomavale ettevõttele.

Ohtlikke jäätmeid tekib ca 0.3 tonni aastas. 1 Vastab

Vedelsõnnikukäitlemine

Vedelsõnniku laotamine Laotamine lehvikpõhimõttel jalohisvooliksüsteemiga laoturiga taimedelesobival ajal pealtväetisena. Varakevadel jahilissügisel. Künni alla minev osa on väike.

PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus(muldaviimine 4 tunni jooksul) ning paisklaotus (muldaviimine 4-6 tunni jooksul). Sõnnikulaotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus.Paisklaotus sõnniku laotamisel rohu- ning karjamaadele ei ole PVT.

1 Vastab

Vedelsõnnikukäitlemine

Sõnniku koristamine laudast 1 kordööpäevas sõnnikukanalisse, edasikaabiga vedelsõnnik pumplasse jasealt pumbaga vedelsõnnikulaguuni

1 Vastab

Reoveekäitluskontorihoones

Reovee kogumismahuti. Reovesi juhitakse 15 kuupmeetrisessekogumismahutisse, mida tühjendatakse vajaduselvedelsõnnikuhoidlasse.

Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib tekkiva reovee juhtida vedelsõnnikuhoidlasse, koguda spetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja töödelda kohapeal asuvaspuhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.

1 Vastab

Jäätmekäitlus Segaolmejäätmete koguminekonteineritesse. Äravedu vastavaltlepingule.

1 Vastab

Sõnnikuladustamine

Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla. Vedelsõnnihoidla on geotekstiiliga kaetudlaguun-hoidla, mahutab 10 kuu vedelsõnnikukoguse. Süsteemis lekete avastamiseks hoidla alldrenaaž koos kontrollkaevuga. Hoidla tegelikmahutavus 6000 m3.

Põhja ja seinte lekkekindlus, konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste jakeemiliste mõjurite suhtes, süstemaatiline (soovitavalt kord aastas) konstruktsioonide kontrollning hooldustööd.

1 Vastab

Juhtimine Kirjalik kava töötajatekoolitamiseks; kavandatavadõppused ja tegevuskavad õnnetusteja reostusohu tekke korraltegutsemiseks

Töösisekorraeeskiri kinnitatud Koolituskavad, tegevuskavad õnnetuste ja reostusohu tekke korral tegutsemiseksettevalmistamisel

1 Vastab

Vee kasutus Reoveekäitlus Laudast suunatakse tehnoloogiline ja reovesivedelsõnnikuhoidlasse

Laudast tehnoloogiline ja reovesi suunatakse laguunhoidlasse. 1 Vastab

Juhtimine Arvestus ja kontroll toorme,jäätmete, energia- ja veekasutuseüle

1 Vastab

Energiakasutamine

Elektri kasutamine olmeruumidekütmiseks, kasutuselseinakonvektorid. Seadmed on ökonoomsed.

1 Vastab

3/18

Energiakasutamine

Elektrienergia kasutamine lüpsi,piima jahutamise, vee pumpamise,ventilaatorite, külmutusseadmete javalgustuse tööprotsessides. Seadmedon ökonoomsed.

1 Vastab

Jäätmekäitlus Plastijäätmed kogutakse eraldi jaantakse üle vastavat luba omavaleettevõttele.

Plastijäätmeid tekib ca 50 kg aastas. 1 Vastab

Sõnnikuladustamine

Tahesõnniku aunatamine Tahesõnnik ladustatakse lauda juures asuvalkõvakattega platsil, kus toimub aunatamine.Aunas hoidmine 2 aastat . Auna platsilt väljaveduja laotamine vähesel määral künni alla jakesadele.

Vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- võipuitlaastukihiga kaetud sõnnikuaun (kuivainesisaldus vähemalt 20%), mille maht ei ületa ühevegetatsiooniperioodi kasutuskogust ning mis on paigutatud väljaspoole veekoguveekaitsevööndit . Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohtajuhul kui ladustamiskoht (pinnas) ei ole kaetud lekkekindla materjaliga.

1 Vastab

Veistelüpsmine

Torusselüps lüpsikarjalaudas.Lüpsisüsteemi pesu optimaalselrežiimil. Udarate ettevalmistamiselpesulapid.

1 Vastab

Loomsetekõrvalsaadustekäitlemine

Loomsed kõrvalsaaduste eraldikogumine.

Loomseid kõrvalsaaduseid tekib aastas kuni 10tonni. Loomsed kõrvalsaadused (surnud loomadeterved kehad või nende osad) kogutakse eraldi.Antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolttunnustatud ettevõttele.

Tootmise käigus tekkivad loomsed kõrvalsaadused tuleb utiliseerida vastavat tunnustust omavasettevõttes.

1 Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseksAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/18

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnikaMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT

vastavusmärgeVõimaluse korral andmedmeetme tasuvuse kohta

Rakendamiseperiood

Meetmerakendamisetähtaeg

Jäätmete kõrvaldamine Jäätmeid ei kõrvaldata, vaid antakse üle vastavat lubaomavale jäätmekäitlejale.

Ohtlikud jäätmed hoitakse eraldi ruumis vastavas etiketigavarustatud konteineris.

Vastab Rakendatud

Jäätmetekke vältimine Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalidehankimine.

Välditakse söötade või abimaterjalide riknemisest tulenevatjäätmeteket.

Vastab Rakendatud

Pinnase kaitse Nõuetele vastavate silohoidlate kasutamine. Hoidlate nõuetele vastavuse ja hooldustööde vajadusekontroll vähemalt kord aastas.

Vastab Pidevalt

Lõhna vältimine võivähendamine

Sõnniku segamisel ja veol tuule suuna arvestamine Tööde vältimine ebasoodsate ilmastikutingimuste korral.Spetsiaalaine lisamine sõnnilule.

Vastab Pidevalt

Energia ja kütuse tõhuskasutamine

Elektrienergia kulu vähendamine Piima jääksoojuse kasutamine vee soojendamiseks Vastab Pidevalt

Pinna- ja põhjavee kaitse Puurkaevu sanitaarkaitsevööndi tagamine Reostuse likvideerimine Vastab Pidevalt Pinna- ja põhjavee kaitse Reovee nõuetekohane käitlemine. Reovee juhtimine laudast vedelsõnnikuhoidlasse ja

kontorihoonest reovee kogumismahutisseVastab Pidevalt

Energia ja kütusekasutamise vähendamine

Meetmete rakendamine kütuse ja elektrienergiakokkuhoiuks

Traktorite tühisõitude ja tühjalt töötamise vältimineÖkonoomse ja kaasaegse tehnika soetamine

Vastab Pidevalt

Toorme säästlikkasutamine

Söötade kvaliteedi tõstmine, söödakasutuse parandamine.Perioodiline rohumaade uuendamine.

Rohusöötade varumise ja säilitamise tehnoloogiatäiustamine.

Vastab Pidevalt

Reovee tekkevähendamine

Olmevee ja tehnoloogilise vee säästlik kasutamine Survepesuri kasutamine, vee korduvkasutus, olmeruumidesvee säästlik kasutamine

Vastab Pidevalt

Jäätmete muutaaskasutamine

Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine Käitises tuleb liigit i koguda vähemalt pakendid (15 01). Vastab Pidevalt

Jäätmetekkeminimeerimine

Söötade kvaliteedi parandamine Söödatootmisel kaasaegse tehnika ja tehnoloogiakasutamine

Vastab Pidevalt

Välisõhu saaste vältiminevõi vähendamine

Heast põllumajandustavast kinnipidamine sõnnikuveol jalaotamisel

Kasutusel lohisvoolikutega ja paisklaotussüsteemigavedelsõnnikulaotur.

Vastab Pidevalt

Välisõhu saaste vältiminevõi vähendamine

Hoitava sõnniku segamine spetsiaalainega Spetsiaalaine EPIZYM CATTLE kasutamine Vastab Pidevalt

Vee säästlik kasutamine Vett säästvate tehnoloogiate rakendamine Survepesuri kasutamine tehnika pesuks Vastab Pidevalt Abimaterjalide säästlikkasutamine

Diiselkütte säästlik kasutamine Ökonoomsete traktorite kasuta-mine sööda veoks jasisetranspordiks.

Vastab Pidevalt

Pinnase kaitse Sisetranspordil kasutatavate traktorite õlilekete vältimine Õigeaegne tehniline hooldus Vastab Pidevalt Välisõhu saaste vältiminevõi vähendamine

Lautade hoidmine puhtana Sõnniku eemaldamine 1 kord ööpäevas, vahe-käikudepuhas-tamine

Vastab Pidevalt

Vee säästlik kasutamine Veekulu arvestamine igakuiselt Veearvesti Vastab Pidevalt Lõhna vältimine võivähendamine

Sõnnikuveo ja –laotustööde vältimine nädalavahetustel japuhkepäevadel elamute läheduses.

Tehniliselt korras ja nõuetekohaste laoturite kasutamine.Kiire muldaviimine laotusjärgselt .

Vastab Pidevalt

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

5/18

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine KasutamineLiik KN

kaubakoodNimetus Säilitamisviis, mahuti

tüüpNr plaanil võikaardil

Maksimaalne üheaegselthoitav

Alltegevus�valdkond võitehnoloogia�protsess

Kogus Erikulu, t , m³, kWh või muudtooteühiku kohta

Kogus Ühik Kokku Ühik Jääbtootesse, %

Toore 23061000 Srott Laudas hoidlas 7 t Veiste söötmine 85 t/a Toore 23099096 Mineraalsööt ja sool,

TäispiimaasendajaPaberkotid, ruumis 3-6 3-7 3-8 1 t Veiste söötmine (noorloomad) 7 t/a

Toore 12149090 Silo Rullsilona põllul, kunisöötmiseni

1 000 t Veiste söötmine 1 000 t/a

Toore 12130000 Põhk Ladustatakse hoidlas 300 t Veiste söötmine, allapanu 30 t/a Toore 12149090 Silo Närbsilona hoidlas. 2 000 t Veiste söötmine 2 000 t/a Toore Konserveeritud teravili Ladustatakse hoidlas 1 t Veiste söötmine 10 t/a Toore 12149090 Hein hoidla 5 t Veiste söötmine 100 t/a Toore 10039000 Söödateravili, jõusööt Ladustatakse hoidlas 7 t Veiste söötmine 340 t/a

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aineLiik KN

kaubakoodNimetus Säilitamisviis,

mahuti tüüpNrplaanilvõikaardil

Maksimaalneüheaegselthoitav

Tootmis�protsess Kogus Ühik Erikulu, t ,m³, kWhvõi muudtooteühikukohta

Nimetus CAS,EINECSvõiELINCSnr

Ohukate�gooria

Sisaldustoormes,abimaterjalis,pooltootes,%

Kogus Ühik

Abimaterjalid 38089410 PHOCID Originaalpakend 0.20 m³ Desinfitseerimine 0.80 m³/a Väävelhape 7664-93-9

Sööbiv 5

Fosforhape 7664-38-2

Sööbiv 30

Abimaterjalid 38089410 DMCID Originaalpakend 0.02 m³ Desinfitseerimine 0.80 m³/a Kaaliumhüdroksiid 1310-58-3

Sööbiv 13.27

Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9

Sööbiv 4.56

Abimaterjalid 38089410 Delaval Alkali 1+ Originaalpakend 0.02 t Desinfitseerimine 0.08 t/a Naatriumdikloroiso-tsüanuraatdihüdraat 51580-86-0

Sööbiv 10

Dinaatriummetasilikaat 6834-92-0

Sööbiv 20

Naatriumtripolüfosfaat 7758-29-4

Sööbiv 40

Naatriumkarbonaat 497-19-8

Sööbiv 50

Abimaterjalid 38089410 Delaval Acid 50 Originaalpakend 0.01 t Desinfitseerimine 0.08 t/a Sulfamiinhape 5329-14-6

Sööbiv 70

6/18

Abimaterjalid 38089410 Vissi T issi Originaalpakend 0.01 m³ Desinfitseerimine 0.18 m³/a N-C8-22-naatriumalküülpolütrimetüleenpolükarboksümetüülamiinid

97659-53-5

5

Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat) 68891-38-3

Ärritav 15

Abimaterjalid Külmaaine R-404A

Seadmes (8 kg) 2 0.008 t Piima jahutamine 0 t/a HFC-125 (pentafluoroetaan) 354-33-6

Ärritav 44

HFC-143a (1,1,1-trifluoroetaan) 420-46-2

Ärritav 52

HFC-134a (1,1,1,2-tetrafluoroetaan) 811-97-2

Ärritav 4

Abimaterjalid 38089410 Hommikupesuvedelik

Plastkanister 3-27 0.20 t Lüpsi-seadmetepesu

0.80 t/a Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9

Sööbiv 5

Abimaterjalid Jahutusvedeliktosool A-40

Spets mahutid(1L pudel, 5Lkanister, 10Lkanister)

8-24 0.02 t Tehnika 0.05 t/a Etüüleenglükool (1,2-Etaandiool) 107-21-1

Kahjulik 45

Abimaterjalid 27101999 Plastne määresolidool �

Spets mahutid(2,5 kg ämber,9 kg ämber)

8-22 0.009 t Tehnika 0.036 t/a Määrdeõlid 74869-22-0

Mürgine 100

Abimaterjalid 27101999 MootoriõliM10Г2к

Spets mahutid 10-15 0.018 t Tehnika 0.072 t/a Määrdeõlid 74869-22-0

Vägatuleohtlik

0

Abimaterjalid 27101943 Diislikütus Spets mahutid 9-10 5 t Tehnika 40 t/a Diislikütus 68334-30-5

Eritituleohtlik

100

Abimaterjalid 38089410 Kloori-tabletid Paberkott 3-32 0.001 t Udaralappidedesinfit-seerimine

0.003 t/a Kloor 7782-50-5

Sööbiv 100

Abimaterjalid 38089410 Hommi-kupesuvedelik

Plast-kanister 3-27 0.20 t Lüpsi-seadmetepesu

0.80 t/a Kaaliumhüdroksiid 1310-58-3

Sööbiv 15

Abimaterjalid 38089410 CLA-REXRLITIE-RE

Spets mahuti 3-29 0.02 t Desovahend 0.04 t/a Kaltsiumkarbonaat 471-34-1

15

Abimaterjalid 27101999 Trans-missioon-õli TЭп-15

Spets mahutid(1L pudel, 5Lkanister, 10Lkanister)


Vägatuleohtlik

Abimaterjalid 38089410 Õhtu-pesu vedelik Plast-kanister 3-26 0.20 t Lüpsi-seadmetepesu

0.80 t/a Fosforhape 7664-38-2

Sööbiv 30

Abimaterjalid 27101999 TransmissiooniõliTAД-17и


Vägatuleohtlik

0

Abimaterjalid 27101999 Plastne määrelitool-24

Spets mahutid(0,8 kg 2,5 kgämber, 9 kgämber)


Vägatuleohtlik

Abimaterjalid 27101999 Industriaalõli І-40 Spets mahutid 10-14 0.018 t Tehnika 0.072 t/a Määrdeõlid 74869-22-0

Vägatuleohtlik

0

Abimaterjalid 27101999 Mootori- õliM8B


Vägatuleohtlik

0

7/18

Abimaterjalid 38089410 SUMA TAB D4TAB

Spets mahuti 3-30 0.001 t Desovahend 0.003 t/a Naatriumdikloroiso-tsüanuraatdihüdraat 51580-86-0

Kahjulik 30

Abimaterjalid 27101241 Bensiin Spets mahutid 8-25 0.05 t Tehnika 10 t/a Bensiin 8006-61-9

Eritituleohtlik

85

Abimaterjalid 27101999 Hüdrau- likaõliMГE-46B

Spets mahutid(5L kanister,10L kanister)

10-20 0.20 t Tehnika 2 t/a Määrdeõlid 74869-22-0

Vägatuleohtlik

Abimaterjalid 27101999 MootoriõliM10Г2


Vägatuleohtlik

0

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldusMahuti Mahutis sisalduva

kemikaali, toormenimetus

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaansobivas mõõtkavas)

Tüüp Maht Kasutuselevõtmisekuupäev

Kontrollimise sagedus,eelmise kontrollimisekuupäev

Andmed tehnilisejärelevalve kohta

Andmed hoolduse kohta Nr. plaanilvõi kaardil

Kaugus reoveeäravoolu-torustikust

Kaugusvee-kogudest

Kauguspuur-kaevudest

Kütusemahuti (2,75 m3) 2.75 14.01.2009 Diislikütus Ei teostata Ettevõtte poolne hooldus vastavaltvajadusele

9 Ca. 35 m Ca. 40 m Ca. 110 m

Metallmahuti (10 t) 10 14.01.2009 Diiselkütus Ei teostata Ettevõtte poolne hooldus vastavaltvajadusele

ca. 40 m ca. 110 m

Hoidla/ 0.2 1975/ kvartal Ravimid,pesu-ained jadesoained

Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas / puhas-tatakse 1 kord kvartalis/ vastavaltvajadusele

3 10 m 3000 m 350 m

Töökoda/mahutid/ furgoon/ -/mahuti/kanister/ ämber/ pudel

5 1975/ 1990/ -/kvartal

Kütused ja määrde-ained

Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas / puhas-tatakse 1 kord kvartalis/ vastavaltvajadusele

9 10 8 3 500 m 500 m400 m

3000 m 65 m 65 m44 m 225m

Hoidla 30 1975 Põhk Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas 5 100 m 3000 m 145 mHoidla/ paber-kotid 1 1975/ kvartal Mineraal-sööt Sool

Täis-piima asendaja Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord kvartalis 3 70 m 3000 m 225 m

Hoidla 5 1975 Hein Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas 5 100m 3000 m 145 mHoidla 1 1975 Konser-veeritud

teravili Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas 5 100m 3000 m 145 m

Hoidla/ põllul 1500 1975 Silo-närb-silona/rullsilona

Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas 4 100 m 3000 m 150m

Hoidla 7 1975 Sööda-teravili, jõusööt Ei teostata Puhas-tatakse 1 kord aastas 4 100 m 3000 m 150 m

8/18

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmedMahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused

Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi3, 4, 5, 8, 10 Kinnine mahuti Mahuti hoones / betoonpõrand Mahuti hoones / betoonpõrand Mahuti hoones / betoonpõrand Kütuse mahuti (2,75 m3) Suletud mahuti ja täitmissüsteem Topelt seinaga mahuti Topelt seinaga mahuti Topelt seinaga mahuti Diidelkütuse mahuti Kinnine mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmedTabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupaAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr 1.

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Palupera laut (12046)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002167

13.3 Puurkaevu katastri number 12046

13.4 Puurkaevu passi number A-1523-M

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6444116Y: 637367

13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kesk-Devon

13.7 Põhjaveekogumi nimetus Kesk-Devoni põhjaveekogum

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö�päev�as Sek�und�is

Veevõtt 2 017 10 800 2 700 2 700 2 700 2 700 30

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

14.1 Veearvestuse pidamine Teostada põhjavee arvestust veemõõtja näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidu ja võetud vee kogused kuude lõikeskuu alguses (või lõpus). Sagedus peab tagama veekasutuse aruandluse usaldusväärsuse.

9/18

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevust, mis on aktiivses kasutuses, vähemalt üks kord 5 aasta jooksul ja pumbavahetamisel. Mõõtmine teostada perioodil märts-aprill (va. pumba vahetamisel). Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2tundi. Mõõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmisekuupäev ja kellaaeg ning kuidas ja millega mõõdeti veetaset, samuti mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohtaesitada Keskkonnaametile koos veekasutuse aastaaruandega.

14.3 Proovivõtunõuded Täita keskkonnaministri 6. mai 2002 määruses nr.30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõudeid. Proovid võtta soovitatavalt atesteeritudproovivõtja poolt. Proov võtta kraanist, mis asetseb puurkaevust tuleval veetrassil puurkaevule võimalikult lähedal (kindlasti enneveetöötlusseadmeid ja/või muid seadmeid/trasse, mis võivad mõjutada vee omadusi). Proovivõtukraani puudumisel tuleb see paigaldada.

14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada soovitatavalt akrediteeritud laboris.

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) SeireProovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained

Palupera laut (12046) X: 6444116Y: 637367

üks kord aastas Ammoonium (NH4+)Raud (Fe)Sulfaat (SO42-)Kloriid (CL)Mangaan (Mn)Nitraat (NO3-)KHTpHElektrijuhtivus

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete jasaasteainete kaupaAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

10/18

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vetteAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 19. Suubla seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmedTabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn),molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

SaasteaineCAS nr Nimetus Heitkogus

Kogus Ühik10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.90 tonni74-82-8 Metaan 88.90 tonni7664-41-7 Ammoniaak 41.275 tonni

Märkused

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

11/18

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muuderitingimusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatudheitkogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmedTabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogusedJäätmeliik Tekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t /a

Tonni põhitoodangukohta

t/a Kogumine Vedu TaaskasutamineToimingu kood Kogus

(t/a)02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 54 54 R3o - bioloogiline ringlussevõtt , sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 5402 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 5 15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutudolmepakendijäätmed)

3

15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendegasaastatud pakendid

0.10 0.10

16 01 03 - Vanarehvid 1.50 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kasesialgsel või mõnel muul otstarbel

1.50

16 06 - Patareid ja akud 0.10 0.10 18 02 97* - Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 0.01 0.01 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedatsisaldavad jäätmed

0.02 0.02

20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 9

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksulAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

12/18

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõudedTegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus RakendamineJäätmete veduja üleandmine

Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nadei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevaid jäätmeid käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Pidev

Jäätmetesortimine

Käitises tuleb liigit i koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) pakendid (15 01);2) ohtlikud jäätmed ( )*. Vältida ohtlike jäätmete omavahelist segunemist.

Tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale sedatekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Pidev

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgasjäätmekäitluskohtade järelhooldusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 29. KeskkonnaseirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Selgitus, kui ei ole võimalik lisada konkreetsetkõrvaldamiskohta

Vastavat luba omav ettevõte

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liikAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

13/18

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetesAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimineTabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupaKasutatav kütus Energia tootmine, MWh/aKütusenimetus

KN kood Väävel%

Tuhk%

Alumine kütte- väärtus, MJ/kg võigaasi korral MJ/Nm³

Kogus, t /a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t , m³, kWh või muudtoote- ühiku kohta

Elekter Soojus ja aurTootmis-protsessis

Ruumide kütmiseks ja olmeveesoojenda- miseks

Sise- trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Oma-tarve

Müük Kokku

Diislikütus 27101145 0.035 0.10 42 40 40 0 0

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupaTootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/aOma-toodang

Muutarnija

Erikulu, MWh tooteühikukohta

Kokku Oma-toodang

Muutarnija

Erikulu, MWh tooteühikukohta

Kokku Oma-toodang

Muutarnija

Kokku

Tootmisetapid Jahutus ja külmutus 35 35 0 0Tootmisetapid Sõnniku eemaldamine Muu kasutus 9 9 0 0Tootmisetapid Lüpsmine Muu kasutus 38 38 0 0Tootmisetapid Veetöötlusseadmed 4 4 0 0Tootmisetapid Ruumide kütmine ja olmeveesoojendamine

38 38 0 0

Tootmisetapid Ventilatsioon 3 3 0 0Tootmisetapid Valgustus 32 32 0 0Tootmisetapid Kokku 159 0.03 159 0 0

14/18

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müraTabel 44. Lõhna esinemine välisõhusLõhnaallikas

Nr plaanilvõi kaardil

Lõhnaaine võiainete segu

Kasutatudmääramis-meetodid

Määramiseteostaja

Määramise tulemused (lõhnaesinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus

Tahesõnnikuaunad

12 Ei olemääratud

Ei ole määratud Ei olemääratud

Ei ole määratud Eraldi tegevuskava koostatud ei ole, kuid arvestatakse hea põllumajandustavaga. Lõhna levikut aitab vähendadalooma-pidamishoonete puhtus, lehmade õige ja tasakaalustatud söötmine.

Laguun 11 Ei olemääratud



Laudad 1,2 Ei olemääratud



Tabel 45.1 VibratsioonAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müraAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

OmaseireTabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seireAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

15/18

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmedMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise

sagedusMeetmerakendamisetähtaeg

Lõhna seire Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist , hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevastohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud,taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmetesihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Pidev

Müra- javibratsiooniseire

Mürataseme mõõtmine farmisiseselt ja väljaspool farmi Vastavalt vajadusele

Tootmise seire Söötade kvaliteedi kontrollimine, söödakoguste arvestamine ja söötmisplaanide koostamine, veekulu kontroll, energia kulu arvestus, ressursside kulu ja toodanguarvelevõtmine.

Pidev

Muudasjakohasedmeetmed

Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul määrata kõikide sõnniku laotamiseks kasutatavatepõldude mulla toiteelementide sisaldus. Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi algust määrata sõnniku kuivaineprotsent, kogulämmastik, veeslahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta üks proov. Nii mulla, kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritudlaboratooriumis.

Mullaproovid vähemalt1 x 5 aasta jooksul jasõnnikuproovidvähemalt 1 x 2 aastajooksul.

Muudasjakohasedmeetmed

Vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse seire hoidla kontrollkaevust, mis seisneb visuaalses ja organoleptilises (lõhna nuusutamine) vaatluses 1 kord kvartalis. Vajadusel võttakontrollkaevust proov võimaliku lekke tuvastamiseks. Proovi võtmisel järgida keskkonnaministri 6. mai 2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid" peatükkides 2 ja 7toodut ning lasta akrediteeritud laboris määrata järgmised näitajad: BHT7, ammoonium (NH4+), Nüld ja Püld. Seire tulemuste kohta pidada kontrollpäevikut, kuhumärkida vaatluste tulemused (vee olemasolu/puudumine, lõhna olemasolu/puudumine ja muud vee või lõhna kohta käivad tähelepanekud).

Pidev (1 kordkvartalis).

Jäätmetekkeseire

Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist , hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevastohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud,taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmetesihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Pidev

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

16/18

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)Tootmisetapp,tehnoloogiaprotsess

Võimalikuavarii ohukirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramisekskehtestatud kord ja juhisedkäitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra jajuhiste ülevaatamisesagedus

Lüpsilehmade javeiste pidamine

Leke laguunis Lekke likvideerimine, vajadusel väljaveo korraldamine. Keskkonnaameti informeerimine. Vastavalt vajadusele


Tulekahju Evakuatsioonikäikude hoidmine vabana. Tulekustutite olemasolu kindlustamine. Vajalike telefoninumbrite paigutaminenähtavale kohale. Töötajate informeerimine tulekustutite kasutamisest

Vastavalt vajadusele


Loomataudid jaepideemiad

Epideemiad võivad viia loomade massilise lõppemiseni. Lisaks suurele majanduslikule kahjule tekib ka suures kogusesloomseid jäätmeid. Haigete loomade eraldamine tervetest , garantiini kehtestamine. Epideemia puhul toimub sellelikvideerimine loomatauditõrje seaduse kohaselt .



Üleujutus,veeavarii

Lekete õigeaegne avastamine ja kõrvaldamine. Vanade süsteemide ja torustike väljavahetamine (noorkarjalautades).Töötajate teavitamine tegutsemisest veeavarii korral ja peakraani asukohast. Vajalike telefoninumbrite paigutaminenähtavale kohale



Elektrikatkestus Üldjuhul tekkepõhjus väljaspool farmi. Pikemaajalise katkestuse korral avariigeneraatori paigaldamine. Teavitamine.Farmisiseselt elektrimootorite ja –seadmete perioodiline kontroll, amortiseerunud seadmete väljavahetamine.



Masinate jaseadmetepurunemine

Ennetusena seadmete perioodiline tehniline hooldus. Seadmete purunemisel spetsialisti kutsumine. Suuremate rikete ja uuteseadmete korral tootjafirma esindaja kutsumine.


Tabel 53. TegevushälbedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmedKäitises tegevuse lõpetamisel: Loomad realiseeritakse (müüakse). • Laut ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;• Olemasolev tooraine (sh. silo ja muu sööt) müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale; • Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid (sh. kütus) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Jahutusseadmed müüaksevõi külmaainet sisaldavad agregaadid tühjendatakse või demonteeritakse vastava spetsialisti järelevalve all; • Muu farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed) puhastatakse ja lülitatakse välja. Mobiilsed seadmed(traktorid, laadur jt. agregaadid) müüakse; • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja veetorustik tühjendatakse; • Käitise territooriumil selle sulgemise ajalolevad jäätmed (nt. segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; • Reovee kogumissüsteemid (kanalisatsiooni torustik jasettekaevud) tühjendatakse ja puhastatakse; • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikutele ja loomadele juurdepääsu takistamiseks; • Farmihoonete lammutamisel ohtlikejäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõteAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetestAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

17/18

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatusKäitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpvPõhjavee kvaliteedi seire Esitatavate andmete sisu ja nõuded on toodud tabelis 14. Üks kord aastas Määratud kuupäev 01.01.2017

Tabel 58. Kompleksloa lisadAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

18/18

Documents

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba - envir.ee · terved kehad või nende osad) kogutakse eraldi. ... Abimaterjalid38089410 Delaval Acid 50 Originaalpakend 0.01 t Desinfitseerimine 0.08