1 (16)Oktoober

mhg.tartu.ee

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa

Mariliis Toomiste

»Rebaste eri »Uus huvijuht »Tamme jooks »Nurjunud intervjuu õp. Eimaniga »Kerli Kõiv

»11. klasside ühiskiri »Emakeeleõpetajad kirjutamas kirjandeid »From Russia With Love

"

Hr. Jüri Sasi tänavust rebastepäeva jälgimas"

MHG traditsioonid seisavad muutuste lävel

Aktuaalne koolivägivalla probleem tingib õppetööväliste traditsioonide tuhmumise, mille tagajärjel muutub rebaste retsimine kardinaalselt. Reformimisest ei pääse ka õpetajate- ja tutipäev.

Sasi sõnul on muutuste ajendiks vähemalt kaudselt rebaste ristimise järgsel reedel, 26. septembril SL Õhtulehes ilmunud artikkel retsimisest. Kuigi ta möönis, et tabloidi artiklite põhjal ei hakka mitte keegi tegema üldistavaid järeldusi, lausus Sasi, et artikkel „Kerli, mida nad sinuga tegid?” tõi tege-likult välja probleemid, millele poldudki varem tähelepanu pööratud. „Esiteks pole abitu-riendid oma lubadustest kinni pidanud, teiseks peavad paljud õpilased seda natuke labaseks ja nõmedaks.”

Sasi lausus, et kuigi 90% protsenti õpilastest võivad olla mulluste retsimistega nõus, tuleks rääkida just selle 10% eest. „Meie ülesandeks on seista selle eest, et mitte kedagi koolis ei kiusataks.”

Mökerdamine jääb rebastepäeval ära

MHG direktori sõnul jätkuks retsimine senisel kujul ainult sel juhul, kui rebased toovad vanematelt kirjaliku nõusoleku. „Tegem-ist on ikkagi alaealistega,” põhjendas ta. Siiski on retsi-mise jätkumine sellisel kujul enam kui ebakindel.

Sasi näeb lahendusena re-bastele tutvumisõhtu tegemist.

„Nõustun, et see on päev, mis võiks koolis olla, kuid mitte säärasel kujul. Olen sügavalt veendunud, et sellele saaks anda palju kohasema sisu, nt tutvumisõhtu. Mitte mingil juhul ei tohi olla, et õpilane ei taha sel päeval kooli tulla.”

Õpetajatepäev jätkab vaiksemalt

Samuti ei jätku senises mahus ka populaarne õpeta-jatepäev. „Ei tohi korduda eelmine aasta, mil asi muutus anarhiaks,” kurtis Sasi.

Järgmisteks aastateks pakkus ta välja järgneva vari-andi. Abi-turiendid a n n a v a d vaid ühe väga hästi ettevalm-istatud tunni, samal ajal toimub õpetajatele aktus. Ometi leidis Sasi, et järgnevad õpetajatepäevad ei kujune liiga

JAANUS NOORMETS

väiksemahulisteks. „45 minutit on üpris raske sisustada.”

Samuti on lootust ka senise õpetajatepäeva jätkumisel. Sel juhul tuleks korralik kir-jalik makett valmis teha juba augustiks, et selle saaks siis tööplaani kirja panna.

Mitteametlikel andmetel toimub tänavune „õige” õp-etajatepäev detsembrikuus. TRiga vesteldes kuulis Sasi sellest aga esmakordselt.

Tutipäev vee- ja tatikuulivabaks

Direktorihärra märkis, et uuendamist vajab ka õppeaasta

lõpus aset leidev abi-turientide tutipäev. Sasi ütles, et siis ei

tohi olla erinevalt eelnevat-est kordadest mitte mingit vägivalda ei üksteise ega teiste kallal.„Tulgu või mini-

seelikutes kooli, aga ei mingit veepritsimist ega tatikuule!”

Sisuliselt tohiks uuenenud tutipäeval teha koolis endaga ükskõik mida, ent teised tuleks jätta asjasse segamata.

Sasi ametikaotust ei karda

Ühe koolis töötava, ent anonüümseks jääda sooviva allika andmetel võivad Sasi reformid olla tingitud tõsias-jast, et hiljuti kaotas üks Tartu koolidirektor koolivägivalla tõttu töökoha. Sasi näivat nimelt kartvat sama.

Direktor lükkas kuulujuttu ümber: „Ma ei karda seda, mu positsioon Tartu linnas on piisavalt tugev.” Sasi arvates peaks tema kui Koolijuhtide Ühingu esimees ja MHG di-rektor pigem eeskuju andma, lõpetades niisuguse kaudse vägivallavormi ära. „Et teised saaks öelda: „MHG ei tee, ärme me ka tee,” on Sasi kindel.

24 lehekülge!

„Meie ülesandeks on seista selle eest, et mitte kedagi

koolis ei kiusataks”

2 - tabuLa rasa

toImetus

Peatoimetaja: Jaanus NoormetsTegevtoimetaja: Mariliis Toomiste Reporterid: Heleri Alles Karin Kops Laura Mauring Hele-Mari Märtson Laura Pärnasalu Mihkel UibolehtKolumnistid: Siim Soplepmann Tiia TimmaKarikatuurid: Karin ParisKujundus: Tajo Oja

Kõik on uus septembrikuusKätte on jõudnud sügis. Kool algas taas pihta, kolletanud le-

hed hakkavad tasapisi maha kukkuma, linnud lõunasse lendama, välistemperatuurid külmenema. Meie ümber toimuvad rohked muudatused. Kõik näib külmuvat, surevat, et mõne kuu pärast jälle ärgata.

Looduse ja keskkonna kõrval on muutuse tähe all kodumaine koolimaastik. Riiklikul tasandil on menetluses seadusandlus, mille korral asendatakse istuma jäämine individualiseeritud õppekavaga.

MHGs on toimumas mõndagi uut. Nagu varasemadki koolis-tardid tõi ka see õppeaasta kooli uusi inimesi. Teiste seas on uuteks nägudeks majandusjuhataja, matemaatika-, füüsikaõpetaja jt. Väikseks sügiseks traditsiooniks näib kahjuks kujunevat huvi-juhi vahetumine. Eelmine aasta tuli Ranno Treial, seekord tema hea tuttav Jaanus Sepp. Kuigi šansid, et praegune tööomanik jääb sellesse ametisse pikemaks ajaks kui ta eelkäija, on kõrged, ei maksaks selle eest siiski pead anda. Kõike võib juhtuda, oodata tuleb ootamatusi.

Nii mõjusid mõnevõrra ootamatuna ka retsimisjärgsed muu-tused, tingituna *sellest* artiklist. Retsi kui sellist ju järgmine aasta pole, samuti saab õpetajatepäev uue kuue. Praeguste plaa-nide kohaselt näib mõlema sündmuse uus rüü olevat vähemalt allakirjutanu arvates üpriski tuhm ja hallikas.

Märksa värvikamalt - õnneks - mõjus mihklikuine teade, et MHG on ühe aasta õpetaja võrra rikkam. Tõsi, erinevalt Jüri Ve-nest ja Tiiu-Mai Lokost kuulutati käsitöö- ja kodundusõpetaja Marje Peedisson „vaid” Tartu, mitte terve riigi aasta õpetajaks. Hea seegi. Suur tunnustus heasüdamlikule ja sõbralikule peda-googile, kes seni ehk teenimatult varjus olnud.

Kõige selle kõrval ilmub uus Tabula. Meie leht. Teie leht. Koolileht. Optiliselt lehes kuigipalju muutunud pole, kuid teatavat iluravi on ka siin näha. Pisut on juurde tulnud rubriike: eksam, õpilane, lahkunud legend, TR juunior, sellele lisaks täiesti uued ja sisukamad arvamusküljed. Suurimaks lehemuudatuseks on hoopis paksus: 24 lehekülge senise 16 asemel. Kui kõik õnnestub, saab koolipere sama mahukat lehte lugeda vähemalt neli korda aastas. Mis on märksa rohkem kui eelnevatel aastatel.

See on vähemalt muudatus, mille üle tasub veel viimaseid päevi kestval viinakuul ainult rõõmustada.

Tabula Rasa on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ametlik ajaleht, mis ilmub alates 1998. aastast. Kõik Tabula Rasas avaldatud artiklid, fotod ning illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed, ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Tabula Rasa toimetuse kirjaliku nõusolekuta keelatud. ©2003 Tabula Rasa

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa"

Jaanus Noormets - peatoimetaja. Lobiseb ohtralt, eelkõige koolitunnis. Käib kinos, kirjutab artikleid ning valmistab õpeta-jatele regulaarselt peavalu.

Mariliis Toomiste - noor, roheline, hulljulge, segane ja naer-uhimuline tegevtoimetaja. Kirjutab, katsub pildistada. Laulab, kuid ei tantsi ega löö trummi. Näitleb, aga ei väitle!

Laura Mauring - „Hamburger ja päikseskuivanud tomat, rasvane liha ja viinamäeteod, puskar ja peened napsud. Ma olen, mida ma söön. Ma olen solk ja peen mees.” (Peeter Sauter)

Heleri Alles - üksik seiklusi otsiv hing, kes igal võimalusel viskab seljakoti selga ja hääletab soojale maale minema.

Helle-Mari Märtson - rebane-ringijooksja. Esmapilgul eba-normaalne, kuid hiljem tundub juba lõbusam ja arusaadavam.

Laura Pärnasalu – tugeva puudumiskvoodiga neiu, keda in-spireerivad tähtajad. Hea näide mõtlevast ja targast blondiinist.

Mihkel Uiboleht - üks paras laiskloom, aga abivalmis inimene. Tihti võtab endale korraga liiga palju kohustusi.

Karin Kops - rebaste rindelt kirjutav inimene, kes alguses kuidagi esimest rida paberile ei saa, ent hoo sisse saades ei lõpeta kuidagi.

Tiia Timma - väljast küll blond, kuid sisemiselt igavene kaalutleja, arutleja ja õigluse eest võitleja; MHG pedagoog.

Siim Soplepman - hetkel Norras viibiv unistaja, kes ei saa ku-nagi asjale pihta ja parem ongi nii! Alati lõbus, vahel ekstreemne. Enne ütleb, kui mõtleb, sama seis tegudega.

Karin Paris - joonistab TRile karikatuure. Vabal ajal käib koolis ja on lahe.

Tajo Oja - visuaal. Kuulab natuke muusikat ka vahel.

Eksam - kunagise pedagoo-gi IQ uus, arenenud variant. Huviorbiidis on pedagoogid, kes peavad vastama küsimus-tele või lahendama ülesandeid, mis on valitud nende õpetavate ainete seast.

Lahkunud legend - por-treelugu MHG kunagisest õpetajast, keda siiamaani mäletatakse (või siis mõnel juhul enam mitte).

Õpilane - veel üks por-treelugu kooliinimesest, see-kord silmapaistvast õpilasest. Avanumbris pöörasime pilgud Kerli Kõivule, tulevikus pin-nime ka teenimatult vähe tähelepanu saanud här-makaid.

Täiesti uued arva-musküljed - tavapärase kahe arvamuskülje maht on mõnevõrra suurenenud. Uuteks

toimEtus*03

elementideks on karikatuur ning kaks persoonikolumni (nii õpilaselt kui õpilaselt).

TR juunior - sõna on pis-ikestel. Mida arvavad väiksed härmakad tähtsatest asjadest? Põgus pilguheit nende kooli-maailma.

UuED rUbriiGiD

arvamus

tabuLa Rasa - 3

Sekundaarsed ained kulutavad

MHG 11. KLASSID

Ü h e t e i s t k ü m n e n d a d klassid nõuavad paremate e k s a m i t u l e m u s t e nimel juhtkonnalt õpilasesõbralikumat ja ratsionaalsemat õppekava, mis võimaldaks abituriendil keskenduda eksamiainetele.

Juba eelnevatelgi aastatel on MHG lõpuklassid korduvalt palunud õppekava koolisis-estelt kokkupanijatelt, et jõu-ludeks oleks mitte eksamiained läbi ning et alates jaanuarist saaks täie jõuga pühenduda vaid olulistele ning eelkõige eksamiainetele. Seni on abitu-riendi palveid eiratud.

Pea kõik õpilased poolt

Direktor Sasi on avalikult mõtisklenud, kuidas tõsta här-makate ja ühtlasi terve kooli keskmisi riigieksami tulemusi. Senini pole sobiva lahenduseni veel jõudnud. Meie pakutud mõte - et toimuks eksamiai-nete süvaõpe - oleks esimene riskivaba samm selleni.

Praegused üheteistkümnen-dad klassid nõuavad lõpuklassi õppekava kiiret uutmist. Seda tõika tõendab mõne nädala eest toimunud allkirjakogu-mine, mis näitas, et kõik 11. klassi õpilased on reformimise poolt. Samuti nõustusid meie uuendusplaanidega 12 õpetajat 15 küsitletust (s.h õp Eiman ja Vene).

On mõistusevastane, et ajal, mil abiturient valmistub usinalt riigieksamiteks, mis määravad tema edasise saatuse, peab ta õppima ka teisi aineid, mida tal elus üldse vajagi ei lähe. Õp-pekavareform peab tagama, et alates teisest poolaastast on 12. klassi õpilase tundideks vaid olulised eksamiained ja ained, mida võiks teada (nt ajalugu), olenemata sellest, kas tehakse eksam või mitte.

Sekundaarsete õppeainete

ärajätmine eksamieelsel peri-oodil mõjuks hästi ka õpilase hingeelule. Puuduvad pinged ja stress teiste õpetajatega, sest nood ei nõua abituriendilt enam regulaarset pähetuupi-mist ja vastamist, nii suulist kui kirjalikku. Kui juba 12. klassi alguses pead enda pea üle koormama luuletustega, ei ole kevadel enam suurt tahtmist ega moti-vatsiooni eksamiteks õppida.

A n a -loogset süs-teemi kas-utab ka MHG otsene konkurent Hugo Treffneri Gümnaasium. Nagu kõik teavad, on HTG eksamitulemused mõnes aines märgatavalt kõrgemad MHG omadest. Hetkel peaksime võtma eeskuju tugevamast ehk siis antud juhul Treffneri Gümnaasiumist.

Valmis riskeerima

Et riiklik õppekava ja kooli traditsioonid takistavad sääraste vähemtähtsate õp-peainete (nt Literature) totaal-set likvideerimist - teatavasti

tuleb läbida kindel arv kursusi, olekski kõige mõistlikum teha säärased teisesed ained varem ette. Et 12. klasside II pool-aasta programm ei kujuneks liiga tihedaks ja õpilase koor-mus ei muutuks ebainimlikuks, oleks mõistlik alustada ainete ettetegemisega juba 11. klas-sis, isegi 10. klassis. Usume, et enamik õpilasi on valmis

paremate tulemuste nimel veet-ma mõne tunni koo-lis rohkem, s a a d u d

„kahju” pole võrreldavgi kas-uga 12. klassis. Kohustuslikud tunnid, mis tuleb koolil teha, tuleks jaotada ühtlaselt kogu gümnaasiumiprogrammi peale ära.

Enamik pedagooge leiab, et eksamiaineteks õppimine vahetult enne eksameid on väga mõttekas. Eksamil on väga raske meenutada fakte, mida oled õppinud 10. klassis. Ka meeletu õppimine vahetult enne eksameid viib inimesed stressi ja eksamiks ei ole pea selge. Ei ole loogiline, et paar päeva enne eksameid pead

õppima pähe luuletusi või tegema igavaid katseid, mis ei mõjuta õpilase elu mingis suunas. Igaüks võib endale esitada küsimuse, kumb on kasulikum, kas tavapärane õp-pekoormus ja veel eksamiteks õppimine või keskendumine vaid eksamiks õppimisele ilma tavapäraste aineteta.

Et eksamitest sõltub güm-nasisti kogu ülejäänud elu, on praegused 11. klassid nõus riskeerima ja olema testlend selles projektis. Oleme kind-lad, et vaid seesugune samm toob paremaid riigieksamit-ulemusi, mida nii väga Eesti vanimalt emakeelse õppega koolilt oodatakse. Parima asjaajamise korral, s.t kui see pole õppeajajuhatajate tahtest ja pädevusest väljas ning kui mõned aegunud põhimõtetes kinni olevad õpetajad punast tuld ei näita, on võimalik seesugune süsteem sisse viia juba alates järgmisest õp-peaastast.

Jääb vaid oodata kõrge-mate instantside nõusolekut ja nende aktiivset osalust güm-naasiumiosa kooliprogrammi uuendamisel.

Mariliis ToomisteAbituuriumi mõistmatult mahukas õppekava niidab ka tugevaimad"

abituriendi hindamatut eksamiaega

Hetkel peaksime võtma eeskuju tugevamast ehk siis

antud juhul Hugo Trefneri Gümnaasiumist

4 - tabuLa rasa

arvamus

Tervitused tervele Miina Här-ma Gümnaasiumile! Kes teist ei tea või ei mäleta mind, siis enne Norrasse Red Cross Nor-dic United World College’isse minekut käisin ma MHG 10A klassis. Oma veeru avaloos tahaksin rääkida elust selles koolis ja veidike võrrelda oma kahte kooli – MHGd ja RCNUWCd.

RCNUWC asub Lääne-Norras Bergeni linnast 150 km

põhja pool Flekke külas. Seal käib paarsada õpilast, nii poisse kui tüdrukuid, 86st riigist. Kooli võlu peitubki selles, et siin on palju erinevaid inimesi kõigist maailma paikadest, kohtadest, kuhu reisimisest võib-olla jäädki eluks ajaks unistama: Sri Lanka, Maledi-ivid, Peruu, Nigeeria ja veel mitukümmend muud riiki. Mu toakaaslased on Sierra Leonest, Saksamaalt, Taanist ja Hiinast.

Peaaegu kõik in-imesed siin koolis on väga mõnusad. Põhjus peitub selles, et juba siia pääsem-iseks peab olema võimeline iseseisvaks eluks ja oskama teistega arvestada. Mitte kee-gi ei pese sinu eest pesu ega korista su tuba. Kõik tuleb ise ära teha. Kuna ühes toas elab viis inimest, peab oskama teiste soovide ja tahtmistega arvestada. Selles koolis on

Minu arusaamades on kooli vaimuks kooslus õpilastest, õpetajatest, lapsevanematest, traditsioonidest ja kommetest. Kui aga küsida õpilastelt, kas MHGl on olemas oma vaim, siis vastuseid on küll seinast seina. Osad on kindlal veendumusel, et tõepoolest eksisteerib mingi seletamatu vaim(sus) ning toovad näiteks, et õppimine on MHGs olnud alati populaarne, lisaks korral-datakse traditsioonilisi üritusi,

millest räägitakse linna peal. Oluline on ka see, et suur osa vilistlastest paneb oma järel-tulijad just MHG-sse. Samas on terve rida neid, kes pole iial kuulnud mingisugusest vaimust (isegi Tartu vaimust mitte!).

Eriti huvitavaks muutus teema siis, kui ma MHGsse õp-etajaks kandideerisin. Komis-jon küsis minult, kas on olemas MHG vaim. Mu esimene rea-geering oli, et loomulikult on see olemas. Ma ei saa ainult aru, kuidas üht vaimu saab nii palju olla.

Mitmed mu kur-susekaaslased ei olnud nõus tulema siia praktikale, kartes kooli vaimu. Tollal tähendas see mitte sattuda endiste õpeta-jate käe alla! Oma kogemustest võin aga öelda, et vastupidiselt eelarvamustele võeti oma kooli vilistlasi hästi vastu. Ei mingit endist õpetaja-õpilase suhet, vaid hoopis kolleeg-kolleegi tasand. Just need olid need

hetked, mis andsid selle oma kooli tunde.

Ülioluline osa koolivaimu kujunemisel on ka lapsev-anematel. Üks kool saab kooliks vaid siis, kui on välja kujunenud head suhted õpeta-jate, õpilaste ja lapsevanemate vahel. Selle mudeli töötamis-est MHGs räägivad ja sageli kades ta-vad teiste k o o l i d e p e r e d . Miks see siis kõikjal ei tööta? Aeg kiita lapsevanemaid, kelle jaoks on haridus prioriteediks ja kes igati toetavad kooli et-tevõtmisi. Aastatega on välja kujunenud MHG nägu, mida saab usaldada. Tänapäeval, kui järjest vähem on asju, millele saab kindel olla, on see tugev argument.

Paraku on meie tänane haridusmaastik nõnda heitlik, et Härma vaim on ohus. Või-

malik seadusemuudatus keelab sisseastumiskatsed 1. klassi, mõjutades otseselt MHG nägu ja vaimu. Isegi nõukogude ajal võisid olla eliit- ja kallakuga koolid - miks siis nüüd tahe-takse kõigest ja kõigist halli massi teha? Pole veel kuul-nud, et keegi härmakatest oleks

kurtnud, et katsed on alandavad või õpi-lase vaimu devalveeri-vad. Kind-

lasti mõjub Härma vaimule pärssivalt ka mitmete tradit-sioonide (õpetajate päev, re-baste ristimine jt.) ärajätmine.

Siinkohal üleskutse kõig-ile, kellel vähegi on võimalik mõjutada haridusmaastikul toimuvat: võidelge selle nimel, et säiliks MHG nägu ja tema vaimsus! Uskuge, sellest võidavad nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad.

kirjutamata reegel: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. See käib kõige ja kõigi kohta.

Nüüd siis väike võrdlus kahe kooli kohta. RCNUWCs usaldatakse õpilast palju ro-hkem kui MHGs, aga samas on reeglid palju karmimad. Ühe tunnist põhjuseta puudu-mise kohta saad kohe märkuse ja see ei pruugi hästi lõppeda.

Tegelikult pole asi nii hull, sest tun-nist möö-dahiilim-iseks saab

kasutada mitmeid meetmeid, nagu näiteks koduigatsuse teesklemist. Seda ju MHGs teha ei saa, sest kõigi kodud asuvad enamasti 20minutilise autosõidu kaugusel. Kuidas öelda õpetajale, et sul on koduigatsus ja siis kõndida kakssada meetrit ning astuda koduuksest sisse?

Olen mõlemas koolis

täheldanud, et tundides saab magada. Niimoodi juhtus mul mõnel korral ka MHGs. Üheks näiteks võin tuua õp-etaja Kübara tunni, kus mu „kallid“ klassivennad lasid mul uinuda ega äratanud mind peale vahetunnikellagi üles. Nad lihtsalt lahkusid klassist tasakesi naerdes. See tore in-imene, kes mind lõpuks üles äratas, oli Jana Kübar ise.

Siin, Norras, sain ma kas-utada oma sõbra, islandlase Asgeiri abi, kes varjas mind lihtsalt õpetaja eest oma suure kehaga. Niimoodi sain ma mõnekümneks minutiks sõba silmale lasta. Nendes kahes koolis toimub nii mõndagi hu-vitavat ja kindlasti on neis veel palju võrrelda.

Nii et näeme järgmises numbris!

Siim

Timma Discussion

Simon saysNad lihtsalt lahkusid klassist

tasakesi naerdes. See tore inimene, kes mind lõpuks üles

äratas, oli Jana Kübar ise

Mitmed mu kursuse-kaaslased ei olnud nõus tulema siia praktikale,

kartes kooli vaimu

arvamus

tabuLa Rasa - 5

UUD!SED

Seoses sel sügisel üles kerkinud poleemikaga 10. klasside õpilaste rebasteks löömise ürituse ümber, tuleks tõendatud informatsiooni alusel kummutada mõned õpilaskonna hulgas levivad kuulujutud ning valgustada koolis toimuva tagamaid.

Direktor Jüri Sasi sõnul ei ole tõene väide, nagu oleks haridusministeerium reageer-inud 26.09.03 ilmunud SL Õhtulehe artiklile “Kerli, mida nad sinuga tegid?” MHG re-basteks ristimise ürituse kohta ning rakendanud kooli suhtes mingeid sanktsioone.

Mainitud ajaleheartikkel sisaldas reporteri poolt fabrit-seeritud fakte ja esitas üritusest moonutatud versiooni. Paraku tõstatas meediakära siiski probleemi, millele muidu ehk ei oleks osatud tähelepanu pöörata.

Nagu teised gümnasistid, olin veendunud, et jutt vaim-sest või füüsilisest vägivallast kümnendike löömisel rebasteks on ilmne liialdus.

Eelnevalt toimus koolis koosolek, kus osalesid ka ris-titavate esindajad.

Ürituse organiseerimist aru-tati põhjalikult ja kuna vastsed gümnasistid seda ise soovisid, otsustati, et antud kontekstis pole tegu inimväärikuse alan-damisega, sest ettevõtmine on vabatahtlik.

Pärast ürituse toimumist koolis korraldatud kirjalikust küsitlusest rebaste hulgas ei ilmnenud midagi peale positi-ivsete kommentaaride toimunu kohta.

Naeruväärsed näisid SL Õhtulehe kodulehel olevad eelpoolnimetatud artikli kom-mentaarid gümnasistide varjatud haiglasest sadismist ja võimuihast, mille avaldu-miseks selline üritus võiks suurepärase võimaluse anda.

Kõik polnud poolt

Faktid räägivad siiski, et tegu on veidi komplitseerituma küsimusega, kui esialgu paist-ab. Sasi sõnul on temani jõud-nud nii käsi- kui e-posti kaudu arvamusavaldusi 10ndikelt, kes avaldavad ürituse suhtes rahulolematust.

Selgub, et on ka noori, kelle jaoks rebaseks ristimine

oli alandav kogemus ja kõike muud kui vabatahtlik, kuna algas juba hommikul väravast sisenemisel. Sellest, et need õpilased oma kriitikat ürituse kohta mitte avalikult, vaid anonüümselt esitavad, tuleb paratamatult järeldada, et nad kaaslaste kriitikat pelgavad või ei soovi lihtsalt endale liigset tähelepanu tõmmata. Toimunud d i s k u s -sioonides on ikka rõhutatud, et vägivalla ek-sistentsi kohta saab otsuseid teha vaid asjaosaliste enda tundmustele tuginedes. Tulebki tunnistada, et poleemika antud teema ümber ei olegi vaid tühi kisa ja kära.

Vormi muutmine aitaks?

Kui ise 10. klassi astusin, ei kogenud ma ristimisel midagi negatiivset. Samuti ei näinud ma tänavu abituriendina oma silmaga, et kellelegi

vaimselt või füüsiliselt liiga oleks tehtud. Siiani on antud üritus täitnud oma eesmärgi, kellelgi pole tulnud mõttesse seda kardinaalselt muutma hakata. Õppetöö ja vaba aja intellektuaalsete harrastuse kõrvalt tahame ja oskame ka lihtsast „plätserdamisest” lõbu tunda.

Tähtis on, et kõige selle

käigus ei kaotaks me humaan-sust, üldinimlikke põhimõtteid ja austust kaasõpilaste, loomu-likult ka rebaste vastu, et nad ristimisest vähemalt sama palju mõnu saaksid tunda kui abituriendid ise. Kuna aga sel-gus, et mõned rebased tundsid (olgu neid või 2), et neile tehti liiga, tuleks ehk vähemalt arut-

lusele võtta ristimise v o r m i muutmine. Vas tase l korral võib

juhtuda, et tilk tõrva meepo-tis rikub jällegi kogu mee. Kindlasti aga on vaja säilitada komme, kus vastava ürituse läbi võetakse värsked gümna-sistid vastu koolipere poolt.

Leian, et oleks õigem sääraste probleemide kerkimisel informeerida kogu kooliperet otsuste tagamaadest ja arutada üheskoos, kuidas olukorda kõige paremini lahen-dada, et vältida infopuudusest tekkinud kulutulena levivate valearvamuste teket.

Tilk tõrva meepotisKEIDI SOOTS

Paesalu viib õpilased Saksamaale

Saksa keele õpetaja Tiina Paesalu plaanib tuleval suvel esmakordselt korraldada õp-pereisi Saksamaale. Tema sõnul sooviks ta õpilastele tutvustada eelkõige Lõuna-Saksamaad, käies kindlasti ära Münchenis. Juunikuusse pla-neeritud reisi eeldatav pikkus on kümme päeva, see sisaldaks laevareisi Rostocki ja edasist bussisõitu läbi Saksamaa.

Juba aastaid on Suurbritan-nia maaloo õpetaja Tiiu-Mai Loko korraldanud õppereise Inglismaale, erandiks pole ka see kooliaasta.

Walesi peaminister külastas MHGd

2. septembril külastas Miina Härma Gümnaasiumit Walesi peaminister Rhodri Morgan. Ta kohtus õpilaste ja õpetajatega ning juhatas sisse Suurbritan-nia maaloo raames Walesi ajalugu ja kultuuri tutvustava loengu.

Ameeriklane taas koolis?Õppeaastast 2004/05 võib asu-da MHGsse pedagoogina tööle ameeriklane Devin Black, kes hetkel töötab Noarootsi Güm-naasiumis. Sasi hinnangul õp-etaks ingliskeelset geograafi at nii kaheksandatele kui küm-nendatele klassidele.

Külalised Saksamaa sõpruskoolist

22.-26. septembrini väisasid Miina Härma Gümnaasiu-mit 47 õpilast ja 5 õpetajat Bielefeldi Ceciliengymna-siumist, MHG Saksamaa sõ-pruskoolist. Koos meie kooli kooridega andsid sakslased 25. septembril Salemi kirikus ühiskontserdi.

Tulebki tunnistada, et poleemi-ka antud teema ümber ei olegi

vaid tühi kisa ja kära

6 - tabuLa rasa

Uud!sEd

Tabula Rasa võttis nõuks natuke ringi nuhkida ja uurida, mis sai 91. lennust. Mõned on teadmata kadunud, teised kolinud kaugetele maadele, aga siiski leidus ka neid, kes on täiesti olemas ja valmis oma tegemistest lehele pajatama.

Annika õpetajaks ei hakka

Just Itaaliast naasnud An-nika (endine 12A) õpib TÜs hispaania fi loloogiat. Samuti jätkab ta nii hispaania, itaalia kui prantsuse keele omandam-ist. Ülikooli järel kavatseb An-nika edasi kõrgustesse pürgida: omandada teise kõrghariduse – kunstiajaloo – Itaalias Bologna ülikoolis. Kes temast tulevikus saab, ei osanud Annika öelda. Ainus amet, mille ta välistab, on õpetaja elukutse.

Härmast juttu tehes ei jõua Annika ära kiita oma prant-suse keele õpetajat. „Muidugi on inglise keel samuti oluline olnud,” nendib ta ning lisab, et hispaania keelgi kulus marjaks ära tema viimasel reisil San Se-bastiani. Kõigile praegustele härmakatele aga soovitab ta soojalt keeli õppida ja siis suvi otsa neid välismaal prak-tiseerida.

Hanno soovitab ennast vabaks lasta

Järgmine vilistlane, keda mul õnnestus üles leida, oli Annika eksklassivend Hanno, kes õpib praegu EPAs maae-hitust. Tulevikus saab temast seega kas ehitusfirma juht, ehitusega tegeleva fi rma spet-sialist või insener.

Praegu läheb tal väga hästi, nagu ta TRile kinnitab, ainult mõni asi valmistab raskusi, näiteks insenerigraafi ka, kus tuleb kõvasti joonestada. “Seda Härmas ei õpetatud”, tõdeb Hanno kurvastusega. MHGs õpituga on Hanno üldiselt ra-

hul, tubli põhja sai ta alla just matemaatikas ja inglise keeles, tänu millele on ta elu nüüd tunduvalt lihtsam. Suve veetis Hanno pidutsedes ning ennast vabaks lastes, seda soovitab ta ka praegustele gümnasistidele, kuid rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohi ära unustada õppimist: praegu õppides on tulevikus lihtsam!

Tambeti tulevikku teab vaid Allah

Ühel ilusal sügisesel päeval vahetasin paar sõna Tambetiga, kes õpib TÜs õigusteadust. Juurat õppida on Tambet soovinud praktiliselt kogu oma elu. „Iseenesest olen ma juba ammusest ajast üritanud endale õigust kui sellist selgeks teha, aga objektiivselt võttes ei olegi sellel niivõrd otsest seost sellega, et ma nüüd seda lõpuks õpin.”

Oma tulevast ametit Tam-bet veel praegu öelda ei oska. „Kõik on Allahi kätes,” ütleb ta.

Siiani pole ülikoolis eriti raske olnud, temaatika on tut-tav. Ka pole veel olnud töid, ehkki järgmisest nädalast hakkavad pihta, nii et ka kodused tööd on küllaltki minimaalsed.

Küsimusele, kas Härmas õpitust on kasu olnud, vastab ta, et Härmast saadud baa-steadmised aitavad teda igal elatud päeval, kuid rõhutab, et Härmas pakutav haridus on kindlasti ka saaja asi. „Pean tunnistama, et mõni aine on minust kahetsusväärsel kombel vaevu riivates mööda läinud. Siit ka moraal kõigile lugejatele: õpetaja ilmub, kui õpilane on valmis, ilma milleta ei ole ka võimalik teadmiste vahetus. Koolisüsteemis on muidugi õpetaja juba eelnevalt olemas, kuid see ei muuda sisuliselt midagi. Õppimine hakkab toimima ikkagi õppi-japoolselt, kuid pole samas ka ilma õpetajapoolse abita kuigi

tulemuslik.”Härmakatele saadab Tam-

bet järgmise sõnumi: „Hinnake seda, mis teil on, homne on sa-mamoodi vaid üks päev.”

Marit erialaga rahul, Lagle mitte nii väga

Järgmisena rääkisin Mariti ja Laglega. Marit õpib TÜs inglise filoloogiat, Lagle õigusteadust. Marit on oma praeguse erialaga väga rahul, õppida on vähe ja elu suht-eliselt lihtne. “Kui tulevikus veel õpetaja ametist pääseks, siis oleks kõik täiesti super,” nendib ta.

Lagle seevastu nii rahul ei ole. Õigus pole küll raske, kuid tema jaoks igav. Parema meelega õpiks ta näiteks fi lm-iteadust, kuid kõik pole alati võimalik. Härmast rääkides meenutavad mõlemad oma kooli vaid hea sõnaga. “Mid-agi pole mööda külge maha jooksnud, kõik on marjaks ära kulunud”, lausuvad neiud.

Marit lisab, et kui keegi igatseb kergema elu järele, siis koolis vaeva nähes võib inglise fi loloogias vabalt lo-geleda – raske õppustel, kerge lahingus.

Mis sai mullustest abiturientidest?

" Enamus läks TÜsse

2003. aasta kevadel Miina Härma Gümnaasiumi lõpetanud abiturien-tide edasiõppimine.

Tartu Ülikool Eesti PõllumajandusülikoolTallinna Tehnika ÜlikoolEesti KunstiakadeemiaEesti SisekaitseakadeemiaStockholmi Ülikooli Riia KolledžTeistes kõrgkoolides Tartu Kutseõppekeskusvälismaal kodus tööl sõjaväes

668221231211

Kokku lõpetas eelmisel aastal MHG 95 õpilast.

HELERI ALLES

Tannberg magistriksAjalooõpetaja Ene Tannberg kaitses 15. oktoobril ära magistritöö „Ajaloo töövihikud 8. ja 9. klassile: koostamise põhimõtted, metoodika ja rakendamise võimalused õppe-eesmärkide elluviimisel”, saades sellega magistriks.

MHG foorum taas ülevalPeale lühikest maasolekut võib aktiivne suhtlemisaldis härma-kas taas mõtteid vahetada kooli ametlikul ja suveräänsel fooru-mil, mis nüüdsest asub adressil http://mhg.tartu.ee/forum

Kodulehekülg uuenebLähitulevik toob kaasa MHG kodulehekülje põhjaliku uuen-duskuuri. http://mhg.tartu.ee saab täiesti uue kuue ja kiire-ma ning parema mootori selle taga, mis annab võimaluse ka kooli juhtkonnal endal kiirelt ja mugavalt infot lisada. Uue mootori loojaks on Riivo Kikas, kujunduse on loonud Tajo Oja.

MuusikarindeltMHG oma college-punk lipu-laev Slide 50 avas uue kodule-hekülje (www.hot.ee/slide50), kus lisaks värsketele uudistele ja pidevalt suurenevale galeri-ile saab huviline kuulata ka siiamaani helikatkeid bäni surematutelt demodelt.

Ka emometal'i lipu kõrgel hoidjad From Private Letters'ist on maha saanud esimese demo-lindiga (www.hot.ee/cdrm/shallow/).

LühidaltPraeguste plaanide kohaselt sirgub kooliesisele väljakule kunstmuru järgmise aasta sügiseks. Töödega alustatakse peale jaanipäeva.

UUD!SED

sport sport sport

tabuLa Rasa - 7

Rebaste- ja õpetajatepäeva kõrval muutub järgmisest aastast ka Tamme teatejooksu sisu ja vorm. Muudatusi ajendab siiski toimunud kokkupõrge, mitte SL Õhtulehe artikkel.

2. oktoobril peeti kooli kõrval asuvas Karu pargis järjekorras juba 22. Tamme teatejooks. Üritust korralda-vate õpetajate sõnul leidis sel aastal esmakordselt aset juhtum, kus kaks õpilast stardisaginas omavahel kokku põrkasid ning viga said.

Direktor Jüri Sasi leiab, et taoliste intsidentide juhtumise tõenäosus tuleb viia miinimu-mini. „Mujal maailmas on seda tehtud, meil paraku selli-seid õnnetusi jagub,” tõdeb ta. „Tamme jooksu saab võrrelda kehalise kasvatuse tunniga,” jätkab Sasi. „Õpetajad peavad tagama selle, et õpilased ennast ei vigastaks. Ent paratamatult selliseid asju juhtub – koos tööõpetusega on kehaline kasvatus üks kahest kõige suuremast füüsilise vigastuse allikast koolis.”

Rada tuleks eraldada

Sasi pakub omapoolse või-maliku lahendusvariandina välja võistlusraja selget piiramist, et pealtvaatajad jooksjaid ei segaks ja et jook-sjad ise teaksid täpselt oma liikumissuunda. „Ka on üks võimalus kaasata üritusele ro-hkem õpetajaid kui praegu,” märgib direktor ning lisab, et kool peab kindlasti tegema kõik, et taolistel üritustel trau-maohtu vähendada.

Tamme teatejooksust võtab igal aastal osa klasside kümme parimat jooksjat – viis tüdrukut ja viis poissi. Abituriendid osa-levad võistlusel kostümeeritult, silmapaistvamaid autasusta-takse eriauhindadega. Tänavu

ei suutnud õpetajatest koosnev žürii ühtsele otsusele jõuda ja nii tunnistati kõik kostüümid võrdseks.

Tamme teatejooks toimus esmakordselt 1981. aastal. Nime sai võistlus sama aasta 14. oktoobril tollase direktori Jüri Vene ning aktiivsete kooliõpilaste poolt istutatud püramiidtamme järgi.

Tänavune õnnetus muudab Tamme

MIHKEL UIBOLEHT

" Tamme jooks

2-3. klass: 1) 3A, 2) 3B, 3) 2B, 4) 2A.

4-5. klass: 1) 5A, 2) 5C, 3) 5B, 4) 4B, 5) 4A.

6-7. klass:1) 7B, 2) 7A, 3) 6A, 4) 6B.

8-9. klass:1) 9B, 2) 8B, 3) 8A

10-11. klass: 1) 11B, 2) 10A, 3) 10C.

jooksu turvalisemaks

Müügile tuli eksklusiivne MHG pusa

Taas on võimalik tellida kooli sümboolikaga T-särke, nokat-seid ning pusasid. Ostmine pole kohustuslik, ent rangelt soovitatav.

Täiesti uus toode on ka-puutsi, lahtise altääre ja käi-seotstega pusa (pildil), millel on ees tekst „To be or not to be...” ja seljal „To be or not to be... That is not a question when you know where to be - MHG”. Vasakut varrukat ehib väike kooli logo. Pusa on te-htud spetsiaalselt MHG jaoks, sellise lõikega riietuseset mujal ei leidu.

Tumepunast või -sinist pusa on saadaval laste ja täis-kasvanute suuruses vastavalt hinnaga 195 ja 225 krooni. Täiskasvanute suuruses on võimalik tellida ka sarnast pusa, millel on siiski käise-otsad soonikuga ja ees lühike lukk, kapuuts puudub. Selline pusa maksab 250 krooni.

Samuti on võimalik süm-boolse tasu eest omastada teisi kooli logodega ning eel-nevalt mainitud tekstidega riideesemeid: tavalist T-särki (85.- või 100.-), nokatsit (95.-), V-kaelusega T-särki (120.-), naiste T-särki (120.-), samuti trendikat polot (190.-).

Tellimine ja täpsem info õp Marje Peedissoni (tel: 420510 või 058100752) käest. Rii-deesemetega on võimalik tut-vuda käsitööklassis. Tellimine lõpeb laupäeval, 15. novembril k.a, sel õppeaastal rohkem tellida ei saa.

UUD!SED

3x Mihkel Uiboleht

Ka tänavune Tamme jooks hiilgas teravmeelsete kostüümide poolt, üritust varjutas vaid väike õnnetus stardisaginas.

"

8 - tabuLa rasa

RETRo

Õpilase koha klassiruumis määrasid õpetaja ja arst ning väljas tohtis olla kuni kella 21ni, selgub kunagisest Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi koolikorrast.

Mäletatavasti kritiseeris TR eelmises lehes MHG tä-nast kodukorda: kuidas see on ebaloomulik ning suhteliselt koomiline. Praegu kehtiv reeglistik aga kahvatub 70 aasta taguse kodukorra kõrval. Siis ei tohtinud isepäi vist teha küll mitte midagi.

Kahjuks pole toimetusele täpselt teada, kuna alltoodud koolikorda pühaks peeti. Kindel on vaid see, et see oli õpperaamatu osa (!) 30ndate aastate esimesel poolel ning seda pidi teadma.

Et ammune koolikord on üsna mahukas, avaldab TR sellest vaid fragmendid. Tol-lane stiil on muutmata, kõik vastab tõele nii kummaline, kui see ka ei tundu.

I. Õpilase vanemate või hooldaja kohustused.

1. Igal õpilasel peab olema oma hooldaja, kes täidab õpi-lase majanduslikud kohustused kooli vastu ja toetab kooli tema kasvatuslikkude ülesannete te-ostamises. /.../

3. Vanemad või hooldaja ei tohi lasta õpilasel elada iseseisvas korteris, kus ta pole vanemate ega hooldaja valve all. /.../ Õpilane, kelle vane-mad elavad väljaspool Tartut, võib asuda ainult niisuguses korteris, mille koolijuhatus on tunnistanud vastuvõetavaks. /.../

7. Vanemad ja hooldaja peavad hoolitsema ja valvama selle järele, et õpilane oleks riietatud puhtalt ja korralikult, kandes kooliajal koolis kui ka avalikkudel esinemistel, pidu-del, teatris, kontsertidel jne. vormiriideid. Kõrvarõngaste, käevõrude ja kaelaehete kand-

mine on õpilastele keelatud; niisamuti on keelatud näo pu-uderdamine ja värvimine.

II. Korraldused õpilaste kohta koolis.

12. Õpilased tulevad kooli ruumidesse veerand tundi enne koolitöö algust ja lahku-vad kooli ruumidest kohe pärast õppetundide lõppu. Kui õpilastel on tarvis jääda või tulla kooli ruumidesse vabal ajal mingiks koosolekuks või mõneks muuks otstarbeks, siis peab selleks olema kooli-juhataja luba. /.../

13. Koolist ei tohi õp-petundide ajal loata lahkuda, niisamuti ei või vahetundidel minna loata poodi ja tänavale.

14. Pärast tundi helistamist tulevad õpilased kohe klassi ja ootavad vaikselt oma ko-htadel õpetaja tulekut. Tema ilmumisel tõusevad õpilased püsti ja istuvad alles siis, kui õpetaja annab selleks märku.

15. Õpilaste omavaheline kõnelemine tunni ajal, etteüt-lemine, kõrvaline tegelemine, söömine jne. on lubamatu.

17. Õpilane peab istuma igas tunnis aineõpetaja ja koo-liarsti poolt määratud kohal.

19. Õpilased peavad vahe-tunnil liikuma, mitte paigal seisma ega istuma. /.../

27. Õpetajate-tuppa minna on õpilastel keelatud; niisamuti on keelatud asjata viibida kooli kantselei ruumides. /.../

32. Võõraste asjade oman-damine on valjusti keelatud ja karistatav kuni koolist väl-jaheitmiseni.

33. Õpilane peab tegema korralikult õppetööd ja täitma oma kohused kooli vastu, seepärast ei tohi ta tundidele hiljaks jääda ega koolist puududa vähekaalutlevail põhjusil. Eriti lubamatu on hommikuna hiljaksjäämine ja puudumine esimestelt tun-didelt, üksikutelt tundidelt ja õhtupoolistelt tundidelt.

34. Kui õpilane ilmub pärast

külgehakkavat haigust jälle kooli, peab ta klassijuhatajale ja koolijuhataja abile esitama sellekohase kooliarsti loa.

44. Klassikorrapidajad tulevad esimestena tunni alul klassi, niisamuti lahkuvad sealt viimastena tunni lõpul. Klas-sikorrapidajate kohusteks on:

a) minna tunni alul õpetaja juure, ulatada õpetajale sulepea ja nimetada puuduvate õpilaste nimed. /.../

III. Korraldused õpilaste kohta väljaspool kooli.

46. Õpilane võib osa võtta igasuguseist õpilaste ringest ja ühinguist väljaspool kooli ainult kooli pedagoogika-nõukogu loaga. /.../ Avalikud esinemised pidudel ja spordi-võistlustel väljaspool kooli on võimalikud ainult koolijuhataja erilise loaga.

47. /.../ Kinos käimine on õpilasile keelatud kuni 20 a. vanaduseni, välja arvatud need etendused, milleks on antud luba haridusministeeriumilt.

50. Õpilased võivad liikuda tänavail ja raudteejaamas 1. septembrist kuni 1. maini kella 21-ni; 1. maist kuni 1. septembrini kella 22-ni; üldse on neil öösiti väljas liikumine keelatud.

IV. Üldkorraldusi.

52. Kõik Tartu tütarlaste gümnaasiumi õpilased on ko-hustatud käesolevat koolikorda täpselt täitma ja endid koolis ja väljaspool kooli nii ülal pidama, et nende õppeasutise au ja hea nimi kuidagi ei kan-nataks.

53. Peavad tõrkumata täitma kõiki koolijuhatuse ja õpetajate käske ning korraldusi.

54. Kõik Tartu tütarlaste gümnaasiumi õpilased, moodustades Tartu tütarlaste gümnaasiumi Õpilaspere, pea-vad tunnustama selle põhikirja, kodukorda ja korraldusi ja pea-vad neile alistuma.

Kooli kodukord 70 aastat tagasiJAANUS NOORMETS

UUD!SEDÕpetajad ja õpilased koh-

tusid võrkpalliplatsil3. oktoobril tähistatud õp-etajate päeva raames peetud võrkpalli sõprusmängus võit-sid MHG õpilased õpetajaid tulemusega 3:1. Õpilaste võistkonnas mängisid Valter Sarjas (kapten), Martin Thal-feldt, Sander Hannus, Taavi Kirsimägi, Mihkel Uiboleht, Karin Tein, Eerika Alev, Anu Ilves ja Marianne Thalfeldt. Õpetajate võistkonda kuulusid Tairo Talvis (kapten), Saime Aule, Heiki Puusepp, Merle Sasi, Markus Vardja ja Marje Peedisson.

Noored härmakad võistlevad telemängus

Uues mälumängusarjas „Neti 2003” osaleb ka neli MHG õpilast. Kuni 13-aastastele õppuritele mõeldud televiktoriinist võtavad härmakatest osa Carolin Aren, Tuuli Lõhmus, Liis Ott ja Paul Tamm.Umbes 3000 soovija hulgast pääses lõppvooru poolsada noort eestlast. Marko Reikopi juhitav „Neti 2003” on ETV eetris igal laupäeval kl 20:00.

Arvutid tulevad klassidesse

Tartu Linnavalitsuse projekti-konkursil „Õpetaja vajab arvutit” osalenud MHG pedagoogidest said arvutid järgmised õpetajad: Maiu Kaljuorg, Tiiu Sasi, Krista Ummik, Ene Tannberg ja Urma Linnus. Arvutid peaksid aineklassidesse jõudma järgmise aasta jaanuariks.

Lühidalt14. oktoobril peeti koolimajas Miina Härma Gümnaasiumi 97. sünnipäeva.

Tabula Rasa toimetus soovib koolile õnne.

värsKE vEri

tabuLa Rasa - 9

Juba teist aastat järjest alustas MHG sügisest õppetööd uue huvijuhi käe all: Ranno Treiali järglane sel ametipostil on Jaanus Sepp.

Põline tartlane Jaanus, nagu ta ise ennast kirjeldab, leidis tee Miina Härma Gümnaasiu-misse läbi konkursi. „Olen oma eelkäija Ranno Treialiga tuttav, tema soovitas mul kandideer-ida,” räägib uus huvijuht ning lisab, et kõiksuguste ürituste korraldamine on tal käpas. „Igasugu meelelahutusüritusi olen juba aastaid korraldanud,” nendib ta.

Pagar-DJ Jaanus Sepp

1996. aastal lõpetas Jaanus Tartu Forseliuse Gümnaasiu-mi. Edasi suundus ta õppima EPAsse põllumajandusen-ergeetika erialale, ent juba poole aastaga sai selgeks, et traktorijuhti Jaanusest ei saa. „Järgmisel aastal läksin tol-leaegsesse 44. kooli, nüüd on selle koha nimi vist Tartu Kutsehariduskeskus. Seal sai õpitud pagar-kondiitri eriala. Seega peaks saiaküpsetamine käpas olema,” kirjeldab uus huvijuht oma värvikat harid-usteed.

Kui küsida Jaanuselt, kas ta lisaks koolitööle ka millegi muuga tegeleb, selgub, et ta on kuus aastat hobikorras DJ tööd teinud. „See on hea va-heldus – nii ei teki ühest tööst tüdimust,” selgitab ta. Tartus võib Jaanust plaati keerutamas näha põhiliselt klubis XS.

Positiivne suhtumine sporti

Uue huvijuhi esimeseks ülesandeks MHGs oli Sak-samaalt Bielefeldist tulnud külaliste majutamine ja nende päevaprogrammi koostamine. „Saksa keel on mul hästi suus, sellepärast oli hea nen-

Uus huvijuht soovib kooli sportlikumaks muuta dega suhelda. Tänu sellele ülesandele sain ma ka paljude inimestega siin koolis hästi kiiresti tuttavaks. Peab ütlema, et vastuvõtt on olnud väga soe – nii õpetajad kui õpilased on ülimalt positiivselt meeles-tatud.”

Traditsioonide kohta ütleb huvijuht, et neid on alati hea kohata. „Ise soovin jätkata eelmise huvijuhi ideed ja kasvatada positiivset suhtu-mist sporti. Endale meeldib kõige rohkem korvpall, seda olen kuus aastat mänginud,” räägib ta.

Kuivõrd töö Miina Härmas Gümnaasiumis varasematest ametitest erineb, ei oska Jaanus veel öelda. „Olen lihtsalt liiga vähe aega selles ametis olnud,” põhjendab ta. „Aga arvan, et siinne töö kõiksuguste ürituste korraldamisest suurt ei erine. Tähtsaim millegi organise-erimisel on ikkagi meeskon-natöö.”

Kõik ideed teretulnud

Just ürituste korraldamist tahabki Jaanus härmakatele õpetada. „Ma ei tahaks olla niivõrd korraldaja kui pi-gem suunaja, et õpilased saaksid ise organiseerimise kogemuse. Loomulikult on igasugused ideed, mõtted ja ettepanekud alati teretulnud. Tulge, arutame asja ja teeme direktorile ettepaneku ürituse korraldamiseks.”

Eelmine huvijuht Ranno Treial ütles möödunud aasta alguses, et sooviks koolis töötada mitmeid aastaid, ent ometi lahkus üpris kiirelt. Kaua Jaanus Sepp MHG huve juhtida plaanib? „Tahan teha oma tööd hästi ning võimalikult kaua siin töötada. Täpseid plaane ma praegu veel ei tee. Vaatame, mis tulevik toob.”

MIHKEL UIBOLEHT

" Minejad ja tulijadKäesolevast õppeaastast ei anna Miina Härma koolis enam tunde teenekas matemaatikaõpetaja Igor Holts, samuti lahkus inglise keele pedagoog Aino Saarsoo. Lisaks nimetatutele jätsid kooliga hüvasti ka Kaisa Jõgi ning huvijuht Ranno Treial.Uute nägude hulgas on matemaati-kaõpetaja Tiiu Sasi, füüsika tunde andev Markus Vardja, prantsuse keele õpetaja Jean–Thomas Christian Cacheux, arvutiõpetaja Tiina Tennisberg, huvijuht Jaanus Sepp ning majandusjuhataja Tiina Ploom.Enne Ülenurmel õpetajaametit

pidanud Tiiu Sasi ütles, et hakkab Miina Härma Gümnaasiumis juba vaikselt ära harjuma. „Siin meeldib mulle teiste asjade kõrval näiteks vahetusjalatsite süsteem – koolimaja on tänu sellele palju puhtam,” märkis meie direktori vennanaine. Õpilasi iseloomust-ades tõi matemaatikaõpetaja positi-ivse asjaoluna esile, et meie koolis tahavad kõik õpilased õppida.Tiiu Sasi on õpetajana töötanud 24 aastat. Miina Härma Gümnaasiumis annab ta 6. ja 10. klassile matemaa-tikat, kaheksandale arvutiõpetust. Lisaks on ta ka 6B klassijuhataja.

2x Mihkel Uiboleht

Uus huvijuht soovib olla rohke suunaja kui õpetaja"

Jaanus uue töökohaga tutvumas"

10 - tabuLa rasa

KooLiELU

Põgus pilk sellele, kuidas kaks noort ajakirjanikuhakatist - pea- ja tegevtoimetaja – poole aasta jooksul mitmeid kordi Eimanilt intervjuud küsimas käisid ning ikka ja jälle vastuseks resoluutse “ei” said.

I: pärast vana hea Hamleti monoloogi esitamist

Ettevalmistus on korralik: oleme varitsevatest ohtudest teadlikud ning enesele tead-vustanud, et õpetaja Eimanilt on eelnevaltki intervjuud küsitud. Tulemusteta, igaves-est ajast saadik. Sellest me end ometi heidutada ei lase, oh ei! Eimanist peab lugu tulema, täpsemalt intervjuu, arvame me.

Strateegiliselt mõjuvaks ründehetkeks valime Ham-leti monoloogi vastamisele järgneva vahetunni. Et meie rühm sai To be or not to be’d lugeda Loko klassis, toimubki avakatse seal. Sündmuspaigal viibib ka Loko isklikult. Pärast mõneminutilist viivitust ja hingamisharjutusi koridoris avaldame õpetaja Eimanile oma salakavalad plaanid:

Kui Eiman ütleb „Ei, man!” tuleb teha intervjuu! Vastuseks saame naeratava “ei”, mis ei hämmasta meid, küll aga näib õpetaja Lokole üllatav olevat. Tuleb nentida, et analoogset vastust me eeldasimegi. Kuid optimism ei haju iial: eks järg-misel korral veab rohkem!

II: tugevalt ettevalmistatud

Teine jõuproov meie ja lugupeetava õpetajanna vahel leiab aset mai alguses, täpse-malt 8. mail (oleme faktihul-lud!). Keskkond on ohvrile veidi kodusem: klass number 110. Kindlamini tunneme end ka me ise: oleme ette valmist-anud väga põhjaliku kõne! Si-inkohal soovime tänu avaldada ka õpetaja Ibrusele, kelle tunni ajal see korralik, läbimõeldud ning igale kõnemeistrile eesku-juks sobiv kõne valmis.

Eiman haistab halba juba meid kaugel lähenemas nähes: “Ma ei taha teiega sel teemal enam rääkida,” ütleb ta hoiata-val ilmel. Meid see eriti ei lok-suta: kõne tahab ettekandmist ja aega pole jalaga segada.

8 minuti (!) jooksul saavad läbitud kõik tähtsad veenmis-punktid: Eiman kui staažikas õpetaja, tõeline legend ja MHG VIP, kel pole vähimatki

põhjust meid ega pressi karta jne. Kuigi vahepeal tundub, et Eimanil on meie efektsest veenmisest nutt kurgus, lisab vürtsi ta lause: “Ma võiks teile praegu käratada...”

Alternatiivina pakume väl-ja, et lugu tuleb temast teiste silmade läbi. Taas põrkame vastu seina. Lõpetuseks lubab Eiman meile siiski intervjuu anda - kuid alles päeval, kui ta vanadusest nõdraks jääb. Kahjuks on siiani täpsustama-ta, kuna seda oodata võib.

Langetame kahekesi otsuse, et enne sügist enam pead ahju ei pane. Lugu lükkub järg-misesse aastasse.

III: päev enne juubelit

Suve hakul jõuab TRni kõmu, et õpetaja Eiman ol-evat meie intervjuujuttu õp-etajate pühapaigas veidi kom-menteerinud. Meie sõnadesse ümber pandult keeldub ta kate-gooriliselt osalemast kõikides ajakirjanduslikes lollustes, eriti meiesuguste jultunud noorsan-didega…

Paljud pööritanud selle peale silmi, mõistmata Ei-mani teguviisi: tema foobiad, mille päritolu ja sisu on seleta-matud, ajavad ka neid kukalt

JAANUS NOORMETS

MARILIIS TOOMISTE

kratsima.Tagasi sügisesse. Seekord

lubame Eimanile, et lugu tuleb kindlasti. Ta lausub, et ei saa meid keelata, kuid tahaks meie suletööd enne avaldamist siiski näha. Nõustume. Üllataval kombel lubab Eiman loole vaatamata meie hindeid mitte alandada (vähemalt teoorias, spekuleerime meie).

IV: viimane võimalus

Viimane “Eimani pi-iramine” toimub septembrikuu viimasel päeval. Iga iseendast lugu pidav härmakas teab, et teenekal õpetajal oli 10. septembril suur juubel - 65. Enamik nägi ka meie taevas-iniseid „Ei, man!” särke nii me endi kui juubilari seljas. Liites üks ja kaks, peaks summaks olema leebumine, mida on ilmselgelt liiga palju loodetud. Jätkub tavapärane sõrgade vas-tuajamine.

Uus ettepanek: anname küsimused juba enne intervj-uu kui sellise toimumist ja ta võib otsustada, mida vastata ja millest vaikides mööduda. Dif-ferent time, same story – ikka ei. Kuuleme taas muinasjutte vanadusnõtruse võimalikust saabumisest kaugema tule-viku udustel väljadel. Jätkuvalt soovib pedagoog lugu enne trükkiminekut näha.

Tugev ellujäämispraktika ehk moraal

Säärase pinnimise tõttu vääriksime kas pabereid või siis rauatükki, teisiti öeldes vastavalt hullupabereid või kooli teenetemärki. Enne me ei jäta, kui kord oma igatsetud loo saame. Seetõttu stardib det-sembrikuises lehes usutavasti uus rubriik “Vilistlased hei-etavad Eimanist”, kus, eeh..., vilistlased heietavad Eimanist - eeldusel, et ta selleks ajaks pole meile intervjuud andnud.

Laura MauringLoo kangelanna autoritega juubelit tähistamas"

rEBaSTE ERi‘03

Priit Gross - lebotajast vapper kalakogujaHannes Hansalu - sport iseKaarel Hanson - lihtne ja laheKaarel Hermlin - jutupaunikKerli Käiro - melanhoolne organisaatorKerttu Kajak - vallatu vandersellMadis Kaljuvee - Elva elumeesKaija Kevvai - vallatu ja vallalineKälli Kiik - PesamunaRiivo Kikas - tülpinud webmasterTriinu Kinkar - suhtlusaldis lobamokkToomas Kolk - energizer bunnyPille Kriibi - hihihiihahahaaKaarel Kukk - boheemlane-viiuldajaHendrik Laja - green peaceRobert Laursoo - fotograaf-tarkurMonika Liblik - jalgpall on parem kui...Andres Maser - geeniusMari Matjus - “Andke rohkem õppida!”Siim Mutso - tenniseässMarko Ojamaa - programmeerijaHanna Paal - sõbralik viiuldajaElen Paddar - Anna KurnikovaHenri Parisalu - vaga vesi, sügav põhiAlan Pikk - Terminaator IIIAndre Purret - american dreamStella Põldsepp - väike päikeÕnne Reinup - kaugelt tulnud kaunikeneDiana Rosik - preili perfektneValter Sarjas - sport ise Vol IISilver Sepp - tulevane teadlaneKaarel Tamra - funny boyMare Tannberg - kunstiinimeneAnna Trei - hobulausujaKatrin Ulst - maailmapäästjaTauno Viira - mõtlev härra

Grete Allik - teinimissEster Aunin - kunstilapsKadi Jõesaar - legally blondeNele Jõks - TTT: tragi, tore ja tark Liis Jürisoo - elegantne printsessIvar Kaljo - vana rahu iseKarin Kops - tulevane Marju LauristinJane Kukk - läbinisti originaalneRenate Lass - aktiivne tarkurAire Lepp - Aule ohver-kipsjalgKaur Lõhmus - jutukas jõmmEno-Martin Lotman - klassi lobasuuAnni Luud - nimekirjast väljas;)Kristiina Maser - Carmen KassHelle-Mari Märtson - rõõmupallAnneli Mutso - peegliga lumivalgukeLiina Oherjus - naiivsus on teine nimiToomas Pallo - vaidlejast kõhutantsijaSigrid Saag - aktivist/organiseerijaSiisi Saetalu - Miss PerfectMeeli Saksing - otsekohesus eelkõigeElor Sepp- Võnnu vopsikHardi Sosnitski - “Just!”Seidi Suurmets - BarbieHelena Tamm - malbe agraarbeibMari Tark - nimi on petlikMerli Toome - nupukas punapeaAnna-Maria Toompere - needigaPelle Tuulik - Mart LaarKaisa Vahtra - rahulik mässajaKristiina Veski - C-vitamiinMaarja Väärsi - naeruratasElo Zobel - klassi okasroosikeVappu Zobel - unimüts

Eerika Alev - tagasihoidlik võrkpallurErik Eenlo - vaikus teksasSander Hannus - “Eeee… tähendab”Merili Hein - ülienergiline valjuhääldiAnu Ilves - stiilne võrkpallurMarten Jakobson - magusat armastavLiina Karo - sport, sport ja termikasAivi Kiigemägi - roosapõskne nukukeMadis Klesment - mõmmi kuldkiharakeKaur Kokk - enesekindel bändipoissLaura-Liisa Kruusamäe - kondiväänajaKerli Kõiv - “I’m like a bird”Mihkel Kõiv - tagareameesMaarja Külm - kinnastatud tarkpeaMarta Kütt - tagasihoidlik sulgpallurKaire Leibak - portlasest kiusupunnKarin Leivategija - meelelahutaja/õppurAnni Lindal - stiilneHella Marats - armas puudujaMaris Mägi - jutukas sportlanePii Müller - 3,14Liis Orav - välejalgKarl Petti - moosipoissHanno Püttsepp - orgunnijast linnavurleJulia Romanovitch - rebasepreiliKadri Sõerunurk - tipsu-sipsuDina Sõritsa - võistlustantsija mustasTõnu Soots - terane poisslapsMaria E. Talvistu - krooniline hilinejaAnnika Teder - jutukas targutajaLiis Tuulberg - “I love Nike”Mihkel Uiboleht - spordikommentaatorKatriin Valdre - omapärane lokilammasKristjan Vardja - MowgliSandra Veinla - julge artistKadrin Vesman - korvpallineiu

10.a 10.b 10.C

Reedel, 19. septembril leidis MHGs ja

selle lähiümbruses aset iga-aastane

rebaste ristimine. Seekord kajastati

värvikat sündmust isegi üleriigilises

tabloidis, teatavasti hoopis teises

valguses. Tänavuseks retsitemaatikaks

valiti “Lehmad ja pullid”: kümnendikud

kehastusid loomadeks, abituriendid

kolhoosnikeks.

Reedel, 19. septembril leidis MHGs ja

selle lähiümbruses aset iga-aastane

rebaste ristimine. Seekord kajastati

värvikat sündmust isegi üleriigilises

tabloidis, teatavasti hoopis teises

valguses. Tänavuseks retsitemaatikaks

valiti “Lehmad ja pullid”: kümnendikud

kehastusid loomadeks, abituriendid

kolhoosnikeks.

Mina, rebaneKarin Kops

Kui rebased koolimajja jõudsid, olid nad varustatud

lehmakellade ja värvika make-up’iga. Enamik neist

oli lehmakostüümides. Taoliselt algas meie, rebaste

koolipäev 19. septembril, mis kujunes lõbusaks ja et-

tearvamatuks. Koolitunnid läbisime enamuses tavaliselt, kuid peale

tunde läks asi huvitavaks. Peale tunde rivistusime kooli

ette, kus jagati kätte “udarad” ning lõhnastati-kaunistati

veelgi. Seejärel ühendati meid nööriga pikaks riviks

ja kõndisime hanereas Kassitoomel asuva väikse oru

põhja. Teel erilist midagi ei juhtunud, kui välja arvata

vahepealne nööri katkemine ja raskused erinevatest

postidest möödakõndimisel.

Oru põhjas rivistusime taas. Algas munamäng

– muna suust suhu andmine ilma käte abita. Kes aga

muna maha pillas, selle pead muna hiljem ehtis. Pis-

ikute pärast muretsejate rahustuseks võib öelda, et üks

muna kaua vastu ei pidanud. Kui aga keegi on kuulnud

linnas liikuvaid kõlakaid, siis ärge uskuge. Mitte kel-

lelgi ei jäänud muna kurku kinni ja kedagi ei viinud

ka kiirabi ära!Peale munamängu otsiti lögaga täidetud ämbrist

münti. Kõik seda kahjuks muidugi teha ei jõudnudki,

sest iga rebase juures käimine oli aeganõudev. Kuna

kõik rebased olid ikka veel nööriga teineteise külge

köidetud, vabastati meid. Võtsime klasside kaupa kol-

onnidesse, pidime kätest kinni hoides üksteise jalgade

vahelt läbi pugema. Järgnesid mängud, mis toimusid

klassinimekirja alusel: kalade korjamine, viie inimese

pulgaslaalom, palli veeretamine, pudeli täitmine ja

lõpuks naisekandmine. Võistlused toimusid punktide

peale ja kaotaja 10C klass pidi aitama koristada, võit-

jaks tuli XB.Päeva grande fi nale oli liumägi. Kilelt alla laskudes

saatsid meid päeva ülejäägid ja tervitajaks oli peotäis

jahu. Edukalt ka viimase atraktsiooni läbinud kümnenda

klassi õpilased said tõutunnistused, mis kinnitasid meid

kuuluvat puhast verd Härma lehm-rebaste hulka.

Päev oli lõbus ja sai palju nalja, pea kõigile meeldis.

Ainsaks häirivaks asjaks olid kipitavad näpuvärvid. Üks

asi on aga kindel: kui meie retsima hakkame, siis ega meie

maha jää. Teeme korralikult, aga samuti mõistuse piires.

Mina, retsijaHeleri Alles

Hommik. Nagu korralikud kolhoosnikud ikka, tõusime juba varakult, et oma armsad lehmakesed (tuntud ka kui rebased) üle lugeda ja ilusasti kooli ajada. Juba teisel pool kooliväravaid lisasime oma kahvatute hoolealuste põskedele natuke puna, igaüks sai kaela oma isikliku kella ja isegi numbri kõrva külge – ikka selleks, et anda kogu päevale rohkem peomeeleolu. Peale virgutavat koolipäeva otsustasime lehmad karjamaale ajada – eks ole see ju lehma õige koht. Rohu söömise jätsime ära, asendasime selle toredate murumängudega. Lugesime oma lehmad ilusasti üle, et keegi kogemata ära ei eksiks, ja samal eesmärgil sidusime nad ka ühe paela otsa. Lausa hirmutav oleks mõelda, et mõni väike lehm oleks võinud kuskile ära eksida ja üksi jääda!

Toomemäel alustasimegi murumängudega – pole lihtsamat moodust üksteist tundma õppida, tehes koos midagi uut ja huvitavat. Esimeseks ürituseks oli munamäng – lehmakesed pidid tavalisi kanamune ük-steisele edasi andma. Põnevuse mõttes ei võinud käsi kasutada. Ja kui keegi juhtus muna maha pillama ega siis saanud seda raisku lasta minna – muna ju tuntud karvkatte läikelelööja, seega ei leidnud me paremat lahendust, kui mahapillatud munad oma lehmadele pähe lüüa. Järgmisena ootas rebaseid ees väike üllatus – ka-lamäng. Mõned tublid abituriendid olid varakult just selleks tarbeks paar värsket kala kinni püüdnud. Vali-sime välja kolm eriti agarat lehmakest ning sidusime nende silmad kinni. Ülesandeks oli kokku koguda murule laiali laotatud kalad ning täita nendega pang. Töö oli lihtne ning varsti olid kalad koos.

Selle tõttu olime sunnitud korraldama neile midagi natuke keerulisemat. Nähes, et mõned lehmakesed ongi ennast juba karjamaale pikali visanud, tuli meile suurepärane mõte: pallimäng! Rebaste ülesanne (kes lamasid kümnekesi maas rivis) oli toimetada tennisepall esimese kõhu pealt viimase kõhu peale, ilma et nad seejuures oma esisõrgu kasutaksid või laseks pallil maha kukkuda. Kui midagi sellist siiski juhtus, siis tuli kogu protsessi otsast peale alustada.Niimoodi jätkusid meie murumängud veel tükk aega. Viimaseks ürituseks jäi iga-aastane rebaste liumägi. Igal rebastel avanes suurepärane võimalus teha mäe otsast alla üks lõbusõit. Mäele olime enne asetanud kile ja natuke libisemist tõhustavaid aineid, ikka selleks, et hoog oleks suurem ja rebastel lõbusam. Iga rebane, kes korralikult üritusest osa võttis, omandas selle eest ka isikliku kutse õhtusele peole.

TänavusE RingvaatE REbastE

REtsimisEst on hEaKs Kiitnud

mhg diREKToR, hR. Jüri Sasi.

.................................

tr 2003

Rebaste välimääraja rebaste abiga koostanud Laura Pärnasalu. Kõik fotod: Andres Kalle, Jaanus Noormets, Tajo Oja

"................................. ................................. ................................. ................................. .................................

LahKunud LEgEnd

tabuLa Rasa - 15

Pisut üle 20 aasta Miina Härma Gümnaasiumis muusikaõpetaja ametit pidanud Riho Leppoja tunnistab, et tollast koolimaja praegusega võrrelda ei anna. „Nagu öö ja päev!” rõõmustab ta.

Praegu satub Riho MHGsse kahel korral nädalas: es-maspäeval ja kolmapäeval, mil aulas toimuvad Tartu Noorte-koori proovid. Koolimajast räägib endine muusikaõpetaja ülivõrdes. „Eriti hea on vaa-data esimese korruse fuajeed, mis vanasti lausa haises,” meenutab Leppoja. „Kogu kool on ilusamaks muutunud – nüüd oleks vaja veel välisfas-saad korda teha.”

Viie aasta kursus pooleteisega

Riho Leppoja sündis Kesk-Eesti väikelinnas Türis ning omandas koolihariduse Paide 1. keskkoolis. Juba noores eas käis ta Paide laste muusika-koolis. Otsustava tõuke sinna astumiseks andsid Rihole ko-halikud aktivistid. „Sealsete muusikaringide juhid kutsusid mind pilli mängima. Meil oli kergemuusika ansambel, olin seal trummar ning hiljem laulsin ka solistina.”

Ühe ansambli juhendaja soovitusel asus Riho seejärel klarnetit õppima, lõpetades viieaastase kursuse koguni poolteise aastaga. „Siis sai mulle selgeks, et hakkan mu-usikaga tegelema ja astusin tolleaegsesse Tallinna Riik-likusse Konservatooriumisse, praegusesse Eesti Muusika Akadeemiasse.”

Tallinna konservatooriumis omandas Riho kõrgema harid-use muusika pedagoogika ja koorijuhtimise erialal. Selle ajaga seoses tulevad hilisemale MHG õpetajale meelde rasked koolipäevad: „Õppetöö kestis

12 tundi päevas, sellele lisan-dus igapäevane harjutamine. Aga ma olen väga rahul – sain hea hariduse ning omandasin võime teha tugevasti tööd.”

Loomult sõber, mitte vaenlane

Miina Härma Gümnaasiumi tuli Riho tänu tollasele direkto-rile Peeter Kasemaale. „Peale konservatooriumi lõpetamist toimus meil üldise pingerea alusel kohustuslik suunamine,” selgitab Leppoja. „Muide, tol ajal olin ma juba Kadri Lep-pojaga abielus ja tema oli selles pingereas esimene. Direktor Peeter Kasemaa käis meid siia kooli kauplemas ja lõpuks tal see õnnestuski.” Riho lisab, et direktor lubas tookord neile häid töötingimusi. Nii on näiteks sellest ajast pärit mu-usikaklassis ning kooli aulas olevad tiibklaverid.

MHGsse asus Riho Leppoja tööle 1. augustil 1976, andes põhiliselt gümnaasiumile muusikaajaloo tunde. Vähesel määral õpetas ta ka laulmist. „Tegelesin palju koolivälise tööga ja nende õpilastega, kes muusikast rohkem huvi-tatud olid,” meenutab Riho aastatetaguseid tegemisi. „Loomulikult püüab õpetaja kõikidega võrdselt tegeleda, aga mõned on paratamatult vähem musikaalsed. Tookord juhatasin ma koolis puhkpil-liorkestrit ja plokkflöödi-ansamblit, õpetasin klarnetit ja saksofoni.”

Kui küsida, milline koost-öövorm õpilase ja õpetaja vahel kõige paremini toimib, vastab Riho, et õpetaja peaks üritama olla pigem õpilase sõber, ent samal ajal säilitama ka teatud distantsi. „Vaenlase roll pole mulle kunagi sobinud. Olen iseloomult sõbralik,” rää-gib ta.

Külma lõpuga kooriproov

20. septembril 1996 lõp-

etas Riho MHGs õpetamise. „Tundsin, et olin end siin am-mendanud,” selgitab ta. „Kui tehti pakkumine Tartu Laste ja Noorte Majja tööle asumiseks, kaalusin seda pikalt. Küsimus ei olnud palgas, sain seal al-gul isegi veidi vähem raha. Võin julgelt öelda, et MHGs veedetud aeg on üks mu elu parimaid.”

Praegu töötab endine muusikaõpetaja sisuliselt samas kohas, kuhu ta 1996. aastal läks. Nüüd kannab noorsootööasutus nime Lille Maja. „Seal tegutsevad mitmed

„Kool on tundmatuseni muutunud”MIHKEL UIBOLEHT

huviringid,” märgib Leppoja. Palve peale meenutada

mõni huvitav kooliaegne seik, vajub Riho mõttesse. Hetke pärast moodustub ta näole lai naeratus. „Üks huvitav lugu tuli küll meelde,” muigab Riho. „Ühel õhtul hakkasin kooriproovist kodupoole sõit-ma. Tagaistmel olid ka mõned inimesed ja järsku keegi ütleb, et kuidagi väga külm on. Ja mis välja tuli – autol oli esiklass ära varastatud! Aga väljas oli nii pime, et keegi ei märganud seda. Mõni kooriproov on ka nõnda lõppenud,” naerab ta.

Riho Leppoja käib tihti koolimajas" Mihkel Uiboleht

16 - tabuLa rasa

PErsoon

Kui pärast tunde läbi vaik-seks jäänud kooli raama-tukokku läksin, oli keegi juba raamatukoguhoidja Helgi Rootslasega vestle-mas. Minu palvesse temaga intervjuu teha suhtus ta al-guses ehmatusega, ent paari minuti pärast hakkasimegi juba pihta.

Kui palju te mäletate aega enne kooliminekut?

Esimene mälestus koolieelsest elust on kord, kui käisin fo-tograafi juures pilti tegemas. See oli niivõrd suur sündmus minu jaoks: juuksed sätiti korda ning pesti käsi. Kahest pildist üks mulle ei meeldinud ning inetuma määrisin tindiga kokku.

Kus koolis te käisite?

Türi Keskkoolis.

Kui te kuulete oma kooli nime, siis millega seda kohe seostate?

Eelkõige vilistlaste või õp-etajatega. Näiteks kui tuleb jututeemaks, et keegi veel käis Türil k o o l i s . Imelik, aga kui oled iga päev koolikesk-k o n n a s sees, siis ei mõtlegi sellele nii palju.

Kuidas teie kui raamatutega tegelev inimene suhtusite kooliajal lugemisse?

Lugesin palju, sest muud ei olnud teha. Praeguseni loen, hoolimata igasugustest asen-dusvariantidest. Üldse tegeldi palju koolivälise tegevusega. Igasugused ansamblid, rah-vatantsud ja rühmad olid väga populaarsed. Olin ka aktiivne pioneer. Kui praegu küsida, siis ma ei kahetse seda, sest see oli ju ikkagi meelelahutuseks ja aja sisustamiseks hea variant.

Õppisime näiteks salakirju. Tehti kõike, mis võimalik ja rohkemgi veel.

Aga suhtumine kooli üldiselt? Ei olnud sellist tänapäevast virisemist?

Koolielu oli üldiselt positiivne. Mul ei ol-nud midagi õppimise vastu, eriti seetõttu, et mul olid niikuinii head hinded.

Mis teid praeguses k o o l i s ü s t e e m i s häirib?

Ainult faktitihedad õpikud. Õpikut on üldse raske teha ja seda orienteerida nii, et kõigile sobiks. Peab arvestama nii nõrgemate kui tugeva-matega, aga kelle järgi siis seada või kuidas märkida, et tasemeer-inevus välja tuleks?

Kas teil olid siis õpikud teistmoodi?

Raudvara oli olemas. Kui tahtsid lisaks õppida, siis selleks oli alati võimalusi, nii

õpikul kui ka õpetajal. Kui osati, taheti alati veel enam t e a d a , mitte nagu praegu, et

lihtsalt aitab sellest, mis hä-davajalik. Õpikud olid rohkem inimlikumad.

Mis teil koolis lemmikaine, -õpetaja oli?

Väga meeldis matemaatikaõ-petaja, ta seletas ainet hästi. Tavaliselt olid üldse õpetajad heade omadustega. Tunnis pidi huvitav olema, siis ikka meeldis. Matemaatika oligi vist seetõttu ka lemmikaine, sest kui seda juba oskasid tu-geva õpetaja käe läbi, oli palju muretum.

Mis aine üldse ei meeldinud?

Selliseid vastikuid aineid pol-nud. Keemiat väga ei osanud. Kui ma õppisin, sain kolme, kui ei, sain viie. Seal puudus

loogika täielikult.

Kas õppida oli siis raskem?

Ei. Motivatsioon oli endal olemas, taheti õppida. Praegu on teine aeg, näib, et kõik käib kuidagi vägisi või pun-nitatult. Õpitakse vanematele või õpetajatele. Siis oli endale ikka ka tähtis. Viktoriinidel või võistlustel oli hea tunne, kui oskasid või võitsid. Kõig-ile meeldib ju võidutunne. Ja mitte ainult mõned, vaid sell-istest üritustest võtsid ikka paljud osa.

Kas lapsed õpetajaid kiusasid ka või üritasid koolist välja süüa?

Tahtlikku kiusamist ei olnud. Õpetajad ise olid tugevad isiksused ja tunnis kasutati aeg maksimaalselt ära. Lihtsalt ei jäänud aega kiusamiseks, kui õpilased tahtsid kooli lõp-etada.

Kas usute lapsepõlve mõjutusi kogu edaspidiseks eluks?

Jah, keskkond mõjutab. Näiteks kui laps on lauljate või näitlejate perekonnast, on

võimatu, et ta selle ko-hta midagi ei tea või see teda absoluutselt ei huvitaks. Kui on kodu, kindlustunne ning laps ei ole vaid käsutäitja, siis peaks kasvama temast teisi arvestav inimene. Kuigi siin ei saa ku-nagi kindlalt midagi väita. Isegi seitsmen-dast põlvest võib veel mingisugune tunnus välja lüüa. Kõige su-urem viga, mida vane-mad lapsi kasvatades teha saavad, on soov, et viimased sarn-aneksid neile huvide poolest või täidaksid oma täitmata jäänud unistusi.

Kas te arvate, et noored peaksid olema täiskasvanulikumad, kui nad on oma vanuse kohta?

Oleneb. Kui noortel inimestel oleks täiskasvanu elutarkus, siis polekski noorust. Noortel on ka suurem julgus, mida mõned nimetavad rutakuseks. Samas suhtumine haridusse on langenud väga palju. Ei taheta vabal ajal midagi teha, vaid lihtsalt vaadatakse telekat.

Kas olete rahul, et saate olla juures, nägemaks, kuidas aasta-aastalt õpilased tarkust omandavad?

Jah, loomulikult. Koolikesk-kond ikkagi. Need, kes rää-givad midagi meedias kooli kohta, on ise nii koolikauged inimesed. Sisu on tähtis ja seda saab ainult kogu selle kaader-värgi sees viibides. Igas koolis peab olema oma koolitunne!

Helgi Rootslast häirivad faktitihedaid õpikuidHELLE-MARI MÄRTSON

„Keemiat väga ei osanud. Kui ma õppisin,

sain kolme, kui ei, sain viie"

REis

tabuLa Rasa - 17

PeterburiFrom Russia with Love

Reedest, 12. septembrist pühapäevani, 14. septembrini k.a toimus eelkõige 11. klassidele mõeldud õppereis kunagisse Venemaa pealinna Sankt-Peterburgi. Õpetajatest väisasid kena linna S.Ibrus, J.Kaljula, J.Kübar, R.Volmer ja H.Puusepp.1. Mõnisada meetrit Mer-evaigutoast eemal oodati raudratsu juures salapäraselt kaduma läinud õp Ibrust ja bussijuhti (JN)2. Kummaline märk vene-meelsete eurolastega (MK)3. Väsinud seikleja napp puhkehetk bussis (KM)4. Forever friends - Viru ja KGB vanemagent 00Sirje (JN) 5. Liikluskaos öises metropolis (AK)6. Neeva jõe ekskursiooni vaikne algus (MA)7. Tagasitee Tartusse: Seiler aktsioonis (AK)8. Väsimatud õpetajad (MK)

1 2

3 4

5 6

7 8

MA - Martin Aule JN - Jaanus Noormets MK - Maris Kase KM - Kristin Mitt AK - Andres Kalle

18 - tabuLa rasa

õpiLanE

Miina Härma Gümnaasiumi kuulsaim õpilane Kerli Kõiv ütleb, et kõigest hoolimata tema ennast staarina ei tunne. „Jään alati kaltsupoetüdrukuks,” kinnitab ta.

Kerli, sinust on meedias väga palju juttu olnud ja sind on väga palju iseloomustatud. Kes sa siis ikkagi oled - staar, tavaline koolilaps, maatüdruk või hoopis keegi neljas?

Ütleks enda kohta, et see staari jutt on täiesti vale. Kui ma isegi oleksin staar, ei käituks ma nagu staar. Ma olen seda öelnud hästi palju, et ma jään alati kaltsupoetüdrukuks ja ma ei hakka ennast pidama kelle-kski, kes ma ei ole. Ma olen täielik maakas, ja ma ei ole mitte keegi! See, et mul korra elus vedas see, ei teinud minust midagi rohkemat, kui ma kogu aeg olen olnud.

Fizz Superstari 2002 võiduga said Eestis üleöö kuulsaks. Kas see võit ja sellega kaasnenud tuntus tuli liiga vara?

Ei, ma olen 4-aastasest peale teadnud, et minust saab laulja. Okei, ma ei lootnud seda võita, aga tegelikult sügaval südames ma teadsin, et see on täpselt minu koht, et see on minu jaoks.

Kuulsuse ja tuntusega kaasnevad tihti ka probleemid, näiteks tüütud austajad. Kuidas nendega toime tuled? Mobiilinumbrit ei ole pidanud vahetama?

Mobiilinumbrit olen pidanud isegi mitu korda vahetama. Jah, see on päris ränk. Ma olen hästi loll blond naiivitar, hakkan inimesi väga ruttu usaldama ja omaks pidama. Näiteks üks „tore fänn” röövis mu sugulase maja ja varastas tal telefoni ära.

Alguses oli hästi harjumatu see fänniteema. Kui läksin kuskile poodi, siis inimesed piilusid mind kuskilt riidenagide vahelt – siis oli küll, et äh? Aga nüüd ma olen ära harjunud.

Leidsin internetist ühe sinust kirjutatud artikli kommentaaride hulgast sellise asja: „Tore tüdruk. Eriti naljakas oli vaadata, kuidas mu sõbrad said ta mobiili numbri ja hakkasid talle helistama, et teda ära sebida.” Tuleb tuttav ette?

(naerab) Tuleb küll tuttav ette, jah! Need on mu uued klassi-v e n n a d ! Aga näed, tegelikult midagi ei saanud ja sellest oli hoopis kasu - nüüd on mul toredad klassivennad, kes aitasid mul siia kooli poole lihtsamini sisse sulada.

Miks sa oma juukseid tihti värvid?

(mõtleb) Kõik algas 7. klassist. See oli täielik hipiperiood - ma lõikasin endal juuksed hästi lühikeseks ja värvisin

tumepruuniks. Aga siis ma mõtlesin, et oot-oot, miks tumepruuniks? See on nagu liiga hall hiireke, ja siis ma hakkasin eksperimenteerima, igast asju tegema. See on nagu täielik narkomaania - rõngas-tamine, tätoveerimine, juuste värvimine.

Kas sul nüüd selles suhtes mingisuguseid piirangud pole? Stilistid ei kirjuta ette, mida võid ja mida mitte?

Vaata, need inimesed, kes minuga töötavad, väga hin-davad seda minu stiili. Kets ja müts on ikka kohustuslik! Ma

ei tohi ilma mütsita es-ineda, siis mänedžer l i h t s a l t küsib, et

kuule, mis sul viga on, kus su müts? Stilistide kohta võin seda öelda, et ma olen nende täielik hirm. Kõik stilistid, kes on minuga töötanud, on minuga tülis. See vist ütleb kõik. Ma olen sihuke haige kõvakivi.

Sa oled ajakirjandusega väga palju suhelnud. Kindlasti

oled öelnud ka selliseid asju, mida nüüd kahetsed?

Ma arvan, et selliseid asju ei ole olnud. Võib-olla… Kui ma olin 14-aastane, siis tehti minu laulustuudiost lugu, räägiti minuga ka. Siis ma ütlesin, et Anne Veski ja Marju Länik on mingi täielik sakk! Ja siis oli suur pealkiri Õhtulehes: Kerli Kõiv: „Anne Veski ja Marju Länik? Tänan ei!” Siis mul oli küll tohutult häbi. Hästi haige, et mingi tatikas tuleb solvama, aga ma tõesti ei mõelnud, et seda niimoodi ära kasutatakse, minu vastu.

Kuidas selle SL Õhtulehe rebaste ristimise looga ikkagi tegelikult oli?

Sellega oli nii: esiteks tehti need pildid salaja. Kommen-taariks ütlesin pärast, et oli rõvedalt lahe – lehte kirjutati ainult rõve. Ja esikaanest pol-nud mul aimugi! Tekst pidi tulema koolide retsidest üldse, ma ei teadnud, et see minust tuleb. Haige! Kusjuures rets toimub ju igal pool, ja palju hullemini. Meie rets oli hul-lult lahe!

Oled öelnud, et kõige suurem

Kooli esipuuduja Kerli Kõiv direktorit ei karda: MIHKEL UIBOLEHT

2x Mihkel UibolehtKerli loobuks enne uuest koolist kui muusikast"

„Mul on mingi 90-aastase ealtunud vanamuti moraalikoodeks”

ÕpiLanE

tabuLa Rasa - 19

saavutus sinu elus on Fizz Superstari võit. Arvad praegu samamoodi?

Ma ütlesin seda siis, kui ma olin selle alles võitnud ja hullus võidujoovastuses. Aga tegelikult on mu kõige suurem saavutus mu sõbrad. Mul on hästi palju selliseid inimesi, kelle peale ma võin loota.

Laulmise tõttu pead ka palju kooliaega ohverdama.

(ohkab) Oo jaa…eelmises koolis puudusin ma kohutav-alt palju. Vahel käisin ma nädalas korra koolis. Aga mu hinded ei kannatanud. Kui ma siin koolis hakkama ei saa, siis tuleb mul lihtsalt loobuda sellest võimalusest siin õppida. Aga muusikat ma ohverdama kindlasti ei hakka! Loodan, et saan hakkama. Sasi on täitsa tore onu! (naerab)

Oled tegelenud 8 aastat peotantsuga ja 3 aasta aeroobikaga, käinud 5 aastat muusikakoolis, võtnud näitlemistunde, lisaks sellele veel kogu aeg laulnud ja koolis käinud. Kuidas sa seda kõike jõuad?

Jälle selline asi, et mida vane-maks ma saan, seda enam ma tunnen, et ma olen tõeliselt

kahtlane inimene. Ma olen nagu tõeliselt imelik. Kui ma pean olema 24 tundi kuskil stuudios ja laulma täiesti hingest, siis ma tulen stuudiost välja, olen ööpäev tööd teinud ja mul on nii hea värske tunne. Kui ma pean käima iga päev koolis, tegelema peale kooli mingi arvuti mängimisega või teleka vaatamisega, siis ma lähen närviliseks.

Milliseid väärtusi inimestes kõige rohkem hindad?

N u m b e r üks on kindlasti ausus. Ma v i h k a n silmakir-jalikkust! Võib-olla olen ma kuskil vanas ajas kinni. Ükskõik, kes mida arvab, aga minu jaoks on sõprus, armas-tus ja üleüldse sihukesed asjad hästi pühad.

Üks asi, mida ma ka to-hutult hindan, on tolerantsus. Ma olen ise kannatanud väga palju sellepärast, et inimestel ei ole sallivust.

Siis näiteks, ma hullult vi-hkan wannabe’sid ehk inimesi, kes ei ole mina ise.

Mul on mingi 90-aastase elatanud vanamuti moraalik-

oodeks - tege-likult ka!

Oled lapsest saadik tahtnud lauljaks saada. Kuidas on sinu ettekujutus l a u l j a k s s a a m i s e s t aja jooksul muutunud?

Mul on väik-sest peale hästi selge olnud, et selleks, et kuhugi jõuda või kellekski saada, tuleb teha hullult palju tööd. Ma

Marje Peedisson sai Tartu aasta õpetajaks 2003

Mõne nädala eest kuulutati MHG tütarlaste käsitöö õpetaja Marje Peedisson Tartu aasta õpetajaks. Tiitli pälvis tema kõrval veel 21 pedagoogi ligi sajast kandidaadist. „See näitab, et sind ikkagi märgatud ja et sa oled õigel teel. Nüüd tuleks vaid edasi liikuda,” ütles Peedisson, lisades, et tegelikult ta sääraseid selekteerimisi ei poolda.

1984. aastast MHGs tööt-anud Peedissoni sõnul on ta eesmärgiks kasvatada lapsi julgeteks, enesekindlateks ja iseseisvateks. „Keegi ei tohi olla tõrjutud ega nurgas tege-vusetult istuda - kõik võiksid ja peaksid oskama hinnata käsitööd,” lausus ta. Seetõttu soovitab Peedisson uutest käsitöö- ja kodundusklassidest läbi astuda kõikidel koolipere liikmetel.

Iga aasta augustis käib õp-penõukogu enamushääletuse tulemusena välja kandidaadi, keda esitada kooli poolt aasta õpetaja aunimetuse omista-miseks. Direktor Sasi andmetel jäid tänavu Peedissoni kõrval sõelale ka Jana Kübar ja Kadri Leppoja, kellel maksaks tiitlit loota järgmisel aastal. Sasi lisas, et kui HTGlast Madis Reemanni poleks peetud aasta õpetajaks, oleks võinud selle tiitli napsata just Peedisson.

Eelnevalt on MHG õpetajat-est pälvinud aasta õpetaja tiitli Jüri Vene ja Tiiu-Mai Loko.

olen lihtsalt aru saanud, et see töö on palju toredam kui ma arvasin. Muidugi intriige on hästi palju ja seda ma nüüd küll väiksena ette ei kujutanud, aga see on lihtsalt sihuke maailm - kõik on ainult raha pärast.

On väga palju räägitud, et see võit tegi sind ülbeks. Mida ise arvad?

Selline võit ei tee ülbeks, ega inimene ise ei muutu. Ma ei saa öelda, et mul on madal en-esehinnang või kõrge, aga on

aegu, mil ma arvan endast väga halvasti ja on aegu, mil ma

arvan endast väga hästi. Seda ülbuse asja peab minu sõprade ja tuttavate käest küsima. (Kerli pöörab pilgu kõrval is-tuva klassivenna poole) Olen ma ülbe? Ei ole, eks? (Klas-sivend: „Ma ütlen päris ausalt – sa ei ole ülbe!”)

Kuidas uues koolis kohanenud oled?

Kaks esimest nädalat olin para-jas stressis. Ma olen harjunud sellise väikse maakooliga, kus kõik inimesed hommikul vastu, naeratavad ja kallistavad. Siin tundus see asi kuidagi kõle. Aga mulle väga meeldib enda klass. Klassikaaslased on väga toredad. Ja ma arvan, et ma hakkan vaikselt sisse elama.

Kirjutad ka ise laule. Mitu paberile oled pannud?

Ma täpselt ei tea - peas mõlgub mul neid kuskil 100 ringis, aga kirja olen ma pannud vast 30. Aeg-ajalt tuleb lihtsalt sel-line tunne, et ma pean ennast tühjaks kirjutama. Kusjuures, mu plaadile tuleb ka mu enda kirjutatud laule. Minu laulude puhul ei ole oluline viis, vaid sõnad. Ma arvan, et ma suudan enda olemuse laule kirjutades hästi sõnadesse panna.

„Sasi on täitsa tore onu!”

„Intriige on hästi palju ja seda ma nüüd küll väiksena väga

palju ette ei kujutanud”

Kerli ja Eesti emometal'i lipulaeva, FPLi kitarrist Kaur Kokk

"

UUD!SED

20 - tabuLa rasa

EKsam

Emakeeleõpetajate eksamit korraldades said artikli autorid tunda põrgut ja lärmi. Õpeta-jate ülipaindumatu tunniplaani tõttu kulus nelja testi läbivi-imiseks täpselt kaks nädalat,

LAURA MAURING

MARILIIS TOOMISTE

Emakeeleõpetajad kirjutavad üllatavad kirjandeidkuigi iga test võttis tegelikult aega 45 min (v.a nobenäpp Jana Kübaral, kes kirjutas lühikirjandi ja näitas oma emakeele- ja kultuurialaseid teadmisi vaid 20 minutiga).

Kõige malbemalt rea-geeriski eksamit nähes just pr Kübar. Ei mingeid pikki

diplomaatilisi kõnelusi ega hädaldamist, vaid mõniküm-mend minutit 11A kirjandus-tunnist ning kaks paberilehte lendlesid mängleva kergusega eksamineerijate kätte.

Järgmiseks ohvriks sai vali-tud Ivika Hein, kes ei tahtnud sugugi oma väärtuslikku aega

väikese testi peale kulutada. Nii eksamineeritava kui ek-sami läbiviijate süül on see siiani veidi poolik ja lõplikult laekumata.

Õpetaja Volmer saatis lootusrikkad ajakirjaniku-hakatised mitu korda ära kuu-lamatagi minema, öeldes, et te-

20 - tabuLa rasa

Asi on kübaras JANA KÜBAR

Ikka ja alati on asi kübaras. Kas teda on või ei ole, leidub alati keegi, kes seda märkab. On vaieldamatu tõsiasi, et kui asi ei ole-ks kübaras, oleks ta näiteks noores metsas või toomesalus.

Kuid oletagem, et asi on kübaras. Mis sel juhul vajaks tõestamist? Arvan, et kübara suurus, värv, otstarve. Kas pruun kübar sobib metsas jalutamiseks või roheline kaabu lehtede riisumiseks? Vastust teab vaid tuul.

Kõik, mis puudutab kübarat, on ammu selge. Pole midagi paremat, pole midagi ilusamat, pole midagi vajalikumat kui kübar. Kübaraga võib ka noores metsas mitte ära eksida ja toomesalus jalutades kauneid sügislehti korjata. Ilma kübarata on see võimatu. Kübar ei kao kunagi orasheina sisse, pole mingil juhul viiendaks rattaks vankri all ega vajata teda ka laatsaretis. Kübar on kuningas. Tema asub kõige kõrgemal, ei lohise maas (orashein), ei veere vankri all (vormel) ega vedele haiglavoodis.

Kui keegi veel kahtleb, kas ikka ja alati on asi kübaras, siis uskuge, see on nii. Kübarast ei saaüle ega ümber, tema oli, on ja jääb troonima teie viibimist kõikjal. Eksistents ilma kübarata toob kaasa nukra oleskelu, päevad täistühjust, kur-bust ja leina. Astu, kuhu tahad, kõnni, kuhu soovid, kübarast mööda ei pääse.

Nii et asi on kübaras.

Kuigi õpetaja Kübara kirjand teemal “Asi on kübaras” oli eksamineerijatele

vaieldamatult põnevaim, kätkeb see endas üht kolossaalset ja andestamatut

viga: teemast on 100% mööda kirjutatud. Fraasi “asi on kübaras” tarvitatakse

millegi kübarassesaamise, eeldatava õnnestumise või kordamineku kohta.

Õpetaja Kübara kirjandit võib pidada samaväärseks kirjandiga, milles teemal

“Hapud viinamarjad” räägitakse kandikul seisvatest tulihapudest viljadest.

Tähelepanelik lugeja leiab sellest kirjandist palju vihjeid k/Kübara kui

sellise ülemuslikkusele: “Kübar on kuningas,”, “Pole midagi paremat, pole

midagi ilusamat, pole midagi vajalikumat kui kübar,” jne. Võib ka täheldada

mitmesuguste perekonnanimede ümberkirjutamist (noor mets, toomesalu),

milles peituvaid sügavamaid vihjeid me uurida ei riski. Plusspunkte teenib ta teemaga pikemata leppimisega, mida teiste eksam-

ineeritavate juures küll märgata polnud. Näib, et õpetaja Kübarale on meie

pakutud teemad suisa meelepärased olnud, kuna kirjandis on (kas ehk näidete-

tsitaatidena?) kasutatud teistele pedagoogidele määratuidki.

Minu laatsaretipäevad AILE LAATS

Kui Laats kohale jõudis, olid laatsaretis kõik kohad hõivatud. Välihaiglas käis hoogne tegevus. Usinad sanitarid töötasid, nii et laastud lendasid.

Lahkuv KURG seisis ühel jalal ja plagistas paluvalt oma pikka nokka. Tema abitut olekut märkas pisike ning tagasihoidlik LUIK, kes võitlusest tasa ja targu eemale oli hoidnud. Luik kutsus appi KAJAKA, kes targa ja teadliku põlisasukana oli kaasa võtnud oma pisikese ALLIKA. Kosutav sõõm ALLIKAST ja KURG oli äralennuks valmis.

Üksik ja kurvameelne LILLgi vajas abi. Tema vedelikuvajadus sai rahuldatud JÕE SAAREL, kus KALJO seisis nagu kalju ega lasknud ühtegi libavõitlejat lähedale, LAJAtades RAUDA vastu müüri.

Laatsareti äärel asuvas PARIses SALUs korjas ULSTerjas SAAG uute *MASERKAPPIde jaoks LILLAKate vartega ROOSE.

Laatsareti keskel kõrgus blond PIKK, kes juhendas *HERM(E)LI(I)NI ja KRIIBI klistiiriprotseduure, et võitlusest räsitud meeste-naiste organism igasugustest lisanditest puhtaks saaks.

Laats jälgis oma LAATSARETTI kõrgelt kaljult ja mõistis, et kogu see floora ja fauna toimib täiesti iseseisvalt ning tema vahe-lesekkumise vajaduseta, ohkas kergendatult ja jagas neile pärast tor-milist 9. klassi lõpuekskursiooni kätte põhikooli lõputunnistused.

ROOSE; PARI(vms) = vaheltkasuga müüdud; ALLIKAS; *HERMELIIN; JÕGI+SAAR; KAJAK; KALJO=KALJU; KOLK; KAPP; KUKE+MELK; LÕHMUS *KAUR; MÜÜR; PARI+SALU; PIKK; RAUD; SAAG; ZOBEL = soobel; VÄÄRSA; *ULST = ulster = meestemantel; KRIIBI klistiiri; *MASER = ülilühilainete kvantgeneraator.

Eksamikomisjon on sõnatu. Mis küll toimub õpetaja Laatsu klassijuhatuse all olevas 10A klassis?“Mu klass, see ongi minu laatsaret,” kommenteerib õpetaja ise. Trükitähtedega kirjutatud nimed-sõnad on võetud tema õpilaste nimekirjast. Iseenesest põnev lahen-dus, kuigi oleksime oodanud oluliselt arutlevamat lähenemist, mida õpetaja Laats mullu põhikooli lõpetanud laatsaretnikelegi kindlasti soovitanud on. Andkem oma laatsaretile head eeskuju!Asja teeb positiivseks see, et õpetaja ise oma loomingulist tööd väga nautis, vaatamata algsetele sõjakatele vastuväidetele. Nii säravaid silmi ja selgitamistuhi-nas žestikuleerivaid käsi iga päev ei näe.

EKsam

tabuLa Rasa - 21

Viies ratas vormeli all REET VOLMER

Võtab nõutuks see pealkiri. Kuid selleks, et saada head hinnangut kirjandile, peab kirjutaja suutma näidata oma lugemust. Ja lugenud olen ma palju – 21 aasta jooksul igas kuus kuni 150 kirjandit. Huvitav oleks teada, kui suure osa oma elust olen ma veetnud seda väärtkirjandust lugedes! Ainus võimalus sellele jälile jõuda on pisut kor-rutada, arvestades asjaolu, et iga kirjandi lugemiseks ku-lub umbes 15-20 minutit. Seda aga tehku mõni matemaa-tikas paremini orienteeruv inimene. Tuleb tunnistada, et olen loetust nii mõndagi õppinud. Üks tähtis tõde, mille olen selgeks saanud, on see, et kui midagi tarka ei ole öelda, siis irise pealkirja kallal ja ürita mõista anda, et see ei ole kõige paremini õnnestunud.

Aga antud juhul tuleb tunnistada, et pealkirja väl-jamõtlejad on pannud sellesse kogu oma loomevõime ja ilmselgelt nautinud tulemust. Mis võiks veel ilusam olla kui loomisrõõmu tundev noor inimene?

Õpetaja Volmeri lühikirjand (isegi selle žanri jaoks kahtlaselt tagasi-hoidliku pikkusega) teemal “Viies ratas vormeli all” tekitas meis miskipärast palju vastuolulisi küsimusi. Enda sõnul nõutu õpetaja alustab matemaatikasse kalduva aruteluga oma lugemuse teemadel, tunnistab, et tal pole midagi tarka öelda ja kasutab seetõttu “teema üle irisemise” meetodit. Kirjandi viimased read, mis peaksid kokkuvõtet kujutama, räägivad hoopis teema väljamõtlejate fantaasiast (täit po-tentsiaali selles küll ei leidu) ja õpetaja mentorlikust rahulolust nende loomisrõõmu üle.

Nagu öeldud, tõstatab see kirjand palju küsimusi. Kuid mis võiks küll olla viies ratas vormeli all? Sellest tekstist lähtuvalt võime me selleks pidada huvi matemaatika vastu, ideedepuudust, rahulolematust ja õpilaste kui selliste eksistentsi. Siiski ei tahaks me õpetaja Volmerit üheski eelmainitud pattudest süüdistada. Andkem tema kirjandile seega hinnang “teemast mööda kirjutatud”.

Emakeeleõpetajad kirjutavad üllatavad kirjandeid

Orashein ei hävine IVIKA HEIN

Keegi on järjekordselt teinud meeleheitliku katse tõlkida looduse

keelest inimkeelde maailmas toimuvat või mittetoimuvat. Jälle on

püütud sõnadega kehtestada oma seadusi, nägemata, mis tegelikult

juhtub.Igal juhul saab pealkirjas esitatud väidet võtta mitte rohkem kui

hüpoteesina, mille tõele vastavus vajab veel tõestamist. Orasheina

tuntakse üldlevinud tülika umbrohuna, mistõttu pealkiri kannab

negatiivet tähendusvarjundit: kõik halb jääb igavesti kestma –kul-

tuuritus, pahelisus, inetus. Raske on veenda inimesi rõõmustama

rohelise ennustuse ennustuse üle, et mingigi eluvorm ei hävine – kui

see pole just inimene ise, jätab säärane uudis suhteliselt külmaks.

Õnneks on pealkirjas oleva lausegi näol tegemist igapäevase

kasuliku tõega. Teine pool tõest on see, et ka kannikesed, kukeseened

ja muud kenad ja kasulikud liigid ilmuvad igal aastal uuesti. Har-

rastusaednikuna võin ka kinnitada, et naadist vabaneda on märksa

raskem kui orasheinast. Niisiis on orasheina eraldi esile tõsta ten-

dentslik ja võidet ei saa tõsiselt võtta.

Pikemas perspektiivis ei jäta tänapäevased teadusuuringud astro-

noomia ja geofüüsika vallas eriti mitmeti tõlgendamise võimalusi.

Juba väga vanade tsivilisatsioonide ennustustargad on ette näinud

nii orasheina kui kõige muu maapealse huku. Kas see juhtub 23.

detsembril 2012 või mõnel muul ajal, ei ole meile päris kindel, aga

see juhtub.Järelikult on väide “Orashein ei hävine” pikemas perspektiivis

eksitav, et mitte öelda lausvale.

Mis selle teadmisega nüüd peale hakata? Tuleb näha positiivset

sõnumit: elu kestab veel! Orashein ja meie kõik koos temaga!

Ja küsida endalt: “Kas ma suudan selles ilmas midagi korda

saata? Kas ma suudan teha imesid?”

Ja vastata nagu Salvador Dali oma “Geeniuse päevikus”: “Jah,

jah, jah, jah ja jah!”

Õpetaja Heina kirjandit lugedes vajus eksamikomisjonil suu lahti: kuhu on kadunud

huumorimeel? Nagu austatud pedagoog seda ise selgitab, proovis ta teemale läheneda

tavalisest veidi erinevalt, seega tõsiselt ja realistlikult. Suureks pettumuseks oli lugeda

kirjandit, mille väga mitmetahuliselt avatava teema kohta kirjutati vaid poolteaduslik

arutlus iluaianduse, geofüüsika ja maailma lõpu eeldatava kuupäeva kohta. Siiski

on õpetaja Heina kirjandi juures midagi kordumatut: ainsana eksamineeritavatest

suutis ta valitud teema üle ka arutleda, mitte ainult kurta ja keerutada!

Tema kirjandis on veel üks huvitav aspekt: kes muu peale Heina suudaks kirjutada

kõigi elusolendite paratamatust surmast, kuid lõpetada siiski Dali ürgpositiivse

tsitaadiga?

mal selliste lehemängude jaoks aega pole. Lõpuks soostus ta kirjutama vaid kirjandi, mille esitas viimasel minutil, sealju-ures soome keele harjutustega täidetud paberi tagaküljel.

Ka Aile Laats ajas algul sõrad vastu. Siiski tuleb tun-nistada, et just tema entusiasm ja rõõmsameelsus, millega test hiljem valmis kirjutati, andsid

eksamineerijatele lootust ning jõudu üha uuesti ja uuesti aus-tatud õpetajate nugateravate pilkude ning sõnade rahe alla ronida.

Test ise oli 4osaline: es-malt lühikirjand antud teemal, teise ülesandena tsitaatide äratundmine, siis pidid õp-etajad kirjutama vaste mõnele võõrsõnale (lokohind, kokott,

emotikon, hui jms) ning vii-masena tuli korrigeerida vigast teksti, mille autoriks oli TRi peatoimetaja ise ja mis sai õp-etaja Kübara isiklikul nõuandel koostatud juba eelmise aasta kevadel toimunud valikek-samiks õppimise tarvis. Siis keeldus pedagoog sellega lähemalt tutvumast. Küllap oli see viga.

Järgnevatel lehekülgedel on toodud ülalmainitud peda-googide kirjatükid ning eksam-inaatorite kommentaarid. Iga lugeja tehku omad järeldused meie kõigi kirjandite vaimsete emade suletööst.NB! Kõik kirjandid on algsel, muut-mata kujul.

tabuLa Rasa - 21

Mis võiks juhtuda järgmisena?

Kirjuta ja joonista: jaanusn@hot.ee või

MHG foorumis, Tabula Rasa sektsioonis

22 - tabuLa rasa

tr juunior

Sisenen vaikselt ruumi 207, et leida sealt mõned 1. klassi õpilased, kellega koolist ja õppimisest rääkida. Taskud on mul peatoimetaja soovitusel komme täis ning süda vajunud enne elu esimese intervjuu tegemist saapa säärde.

Peale enda tutvustamist tõuseb klassis kätemeri – kõik tahavad rääkida ja lasta en-nast pildistada. 4 õnnelikku välja valitud, suundume juba ühtlases jutuvadinas kõrvalk-lassi. Välja valituks osutusid 1A klassi õpilased Katrin (edaspidi K), Mattias (M), Karl Hendrik (KH) ja Saara Maria (SM).

Kuidas saate läbi oma klassikaaslastega?

Kõik: Häääääästi!K: Ainult mitte mõne tüdruku-ga.

Milline õppeaine teile kõige rohkem meeldib?

K ja M: Tööõpetus.KH: Kehaline kasvatus.SM: Kehaline kasvatus, kun-stiõpetus ja joonistamine.KH: Eesti keel – fui-fui (žestikuleerib ägedalt).

Mis kõige vähem meeldib?

KH: Eesti keel.K: Et meil ujumist pole.SM: Inimese- ja loodusõpe-tus.KH: See on kõige lahedam! Ükskord sai selle ajal ju õues käia. Sulle ikka ei meeldi, vä?M: Mulle meeldivad kõik tunnid.

Kuidas teile meeldivad vanemate klasside õpilased?

K: Ei meeldi, sest mulle taheti ühe palliga pihta visata .KH: Mulle ka ei meeldi, sest ma pidin täna lõuna ajal neist mööda trügima, et klassi saada.M: Alati peab trügima, joos-takse. Otsa pole veel õnneks

joostud, aga tormavad ja kisa-vad nad küll.

Mis on koolis kõige lahedam? Mille pärast te tulete siia iga päev?

KH (entusiastlikult): Et õp-pida!M: Sest peab tulema.SM: Mul on siin hästi palju häid sõpru.KH (paluvalt): Tahaks juba hobidest rääkida…

No hea küll, rääkige siis oma hobidest.

KH: Käin peotantsus ja üks tüdruk minu klassist on mu partner.K: Mulle meeldib jalgrattaga sõita, tantsimas käia ja merisi-gadega mängida.SM: Ma loen ja kuulan mu-usikat.M: Meeldib kõige rohkem kodus arvuti taga istuda.

Kas teile koolitoidud maitsevad?

Kõik (kõlavalt): Jaaaa….K: Ainult supid pole head.Ja portsjonid on piisavalt suured?Kõik (nagu ühest suust): Jaaaa…. M: Magustoidud on juba laual valmis….KH: ...aga liiga vähe! Üldse toitu on liiga vähe.M: Mulle on küll paras.

K: Tahaks mingi 5 sendi eest kohvikust ühe kommi saada. Seal on liiga kallis.

Mis te siia kooli tulles kõige rohkem kartsite?

KH: Mitte kui midagi!M: Mulle ei meeldinud alguses tulla. Arvasin, et siin on kuri õpetaja.

Kas te meie kooli direktorit ka juba teate?

Kõik: See on Jüri Sasi, oleme teda juba mitusada korda igal pool näinud.KH: Mulle ta meeldib. Ta on lahe!SM: Nii lahke näeb välja.

Kas te õppealajuhatajaid ka teate?

KH: Kas see on see, kes kog-uaeg käib siis, kui meie oleme teistes klassides? Ta on mingi sada korda meie klassist läbi käinud.

Kas te teate kes on Eesti peaminister?

SM: Siim Kallas.KH (valjult, etteheitvalt): Ei ole! See oli enne! Nüüd on Ju-han Parts. Aga meie direktor on temast küll palju lahedam.KH: Ma oleks küll tahtnud, et Siim Kallas oleks edasi olnud.K: Mina ei saa üldse aru, miks

see pagana poliitika olemas on. Tobe asi.KH: Ma oleks ütelnud Euroopa Liidule küll „ei”, sellepärast, et miks peab mingi Euroopa Liit Eestit püsti hoidma. Eesti seisab ise ka püsti!K: Ma ei saa üldse aru, miks need Euroopa Liit ja teised asjad peavad olemas olema.

Kuidas te iga päev kooli tulete?

Kõik: Autoga.

Kas te kohe alguses tahtsite siia kooli tulla?

KH: Ma tahtsin.K ja SM: Me tahame küll koguaeg siia tulla.SM: Ainult kahel päeval ei tahtnud: täna hommikul ja siis eelmise nädala neljapäeval.

Mis siin kõige raskem on?

K: Kas aine või? No kõige raskem aine on… vist ei olegi midagi rasket.M: Kõige raskem on, et siin peab nii kaua istuma.KH: Tead, mis tund kõige lahedam on? Vahetund!On teil meile, vanematele mingeid soovitusi anda?KH: Ärge trügige seal all (rõivistus - L.P.) nii palju.SM: Ma ei pääsenud täna hommikul isegi rõivistusse. Ema pidi ise pärast jope ära

„Sisseastumiskatsed olid täiega lihtsad!”LAURA PÄRNASALU

Jaanus Noormets1. klass, rääkimas elust enesest, otse, ilustamata"

tr juunior

tabuLa Rasa - 23

viima.K: Ärge karjuge nii kõvasti.SM: Ja ärge müksige mõnesid esimese klassi õpilasi.M: Mulle ei meeldi koolist äraminek, sest siis on alati trügimine.KH: Iga kord, kui ma kooli tulen, on põrgu lahti!

Kas kevadised katsed olid ka rasked?

KH: Ei olnud, täiega lihtsad.M: Ma pidin kolmel katsel käima ja seepärast hakkas juba ära tüütama.KH: Mu üks sõber ei saanud sisse, sest tal oli mingi 50 punkti ainult.K: Mul oli küll 91. Aga üks, kes sai 99, tegi niimoodi, nagu ei tohiks tegelikult teha. Ta käis enne ühes kohas, kus õpitakse just Miina Härma jaoks.M: Mina sain ka vist 99.K (kahtlevalt): Ei saanud! Ma ei usu…

Kelleks te tulevikus saada tahate?

M: Mina tahan leiutajaks saada.KH: Võistlustantsijaks.K: Disaineriks, juuksuriks, tantsijaks.KH: Kuule, sa tahad neid kõiki ameteid pidada, vä?SM: Tahaks saada piletikon-trolöriks. Mul on üks 21aas-tane sugulane, kes on pile-tikontrollija ja ma mõnikord aitan teda.

Kas te rebaste retsimisest ka midagi kuulnud olete?

K: Nägime, kuidas üks tüdruk pesi oma pead ja äravoolutoru oli kõik munakoori täis.KH: Ma küll seda ei karda.SM: Ma ei lase pritsida.KH: Hüppan eest ära, õpetaja selja taha!

Õpetajad ei võta retsimisest osa.

K (kurvalt): Polegi õpetajat?KH: Siis peab küll kellegi teise selja taha hüppama!

Sellest aastast MHGs enam rahvatantse ei õpetata. TR uuris kauaaegselt ning kõigile tuntud rahvatantsi-jate juhendajalt Liivi Palult tema lapsepõlve, õpetajatöö ning puuduvate tantsutun-dide kohta.

Kuidas möödus teie lapsepõlv?Võrumaal Sooru vallas, rah-varohkes kohas. Seal oli tolle aja üks kuulsamaid ja paremaid rahvamaju. Toimus väga palju pidusid ja mul oli võimalus neid pealt vaadata.

Lapsepõlv ja rahvatants?

Koolis õpetati esimesed sam-mud 7aastaselt. Oli ka väga tugev pidude traditsioon, peod olid väga uhke eeskavaga.

Kelleks te õppisite?

Mul oli kaks soovi: kas õp-etajaks või kaupmeheks, sest mu vanemad olid kaupmehed. Esimese EV ajal ja pärast seda oli isa pikka aega kaupmees, aga et kool oli kaugel Paides, jätkasin õpinguid Antsla kes-kkoolis. Peale keskkooli tulin Tartusse Pedagoogilisse Kooli. Sealt sain keskerihariduse ja

algklasside õpetaja kutse ning kuna pidi ka kõrgem haridus olema, siis läksin Tallinna Pedagoogilisse Instituudi.

Mis ala õpetajana olete tegutsenud?

Esimene töökoht oli Järvamaal Paides, Podeva koolis kehalise kasvatuse ja algklasside õpeta-jana. Meie koolis olin algklas-side õpetaja, nüüd sellest aastast algklasside kehalise kasvatuse õpetaja. Olen and-nud ka tüdrukute tööõpetust.

Mis on koolis muutunud?Õpetajale on väga palju juurde tulnud seda paberitööd. T ü h j a -tähja on ikka väga palju. Ül-dine haridustase on tõusnud, vaadates lõpetamistulemusi. Nüüd on ikka lastel väga palju võimalusi ennast täiendada. Arvuti – kui palju nad kodus töötavad arvutiga, uurivad. Televisioon – saated on laste osas jäänud ikka palju nõrgemaks. Peaks ikka olema midagi, mis huvitav oleks ja teadmisi, soojust ja sära edasi annaks.

„MHGd ei tohi segamini lüüa”LAURA PÄRNASALU Mis te arvate meie koolist?

Mul on väga vedanud, mul on alati olnud head õpilased. Olen armastanud neist igaühte. Kui ma olen pahandanud, siis ikka südamest, aga olen siiski neile kõik andestanud. MHGs kui eliitkoolis peaks nõudma rohkem ning säilitama kooli praegusena. Selliste traditsioo-nidega koole ei tohi segamini lüüa.

Miks olete te sellest aastast ainult kehalise kasvatuse õpetaja?

Ükski neljanda klassi õpetajat-est ei jätkanud see aasta klassi-

juhatajana. Kaks õp-etajat said e s i m e s e klassi klas-sijuhata-

jateks ning vaatamata sellele, et saan sellel aastal 65aastaseks, võimaldati mul jätkata kehalise kasvatuse õpetajana.

Mis saab rahvatantsust?

Seda ma ei tea. Pöördusin peale õppenõukogu direktori poole ning ta ütles, et sellest räägime kunagi hiljem. Ka lapsevane-mad ja lapsed tahavad selle jätkumist.

Jaanus NoormetsLiivi Palu - MHG rahvatantsu ema"

„Mulon alati olnud head õpilased. Olen armastanud

neist igaühte”

s�e�e�n�i�o�r�

24 - tabuLa rasa

DRUZBA

Toimetus palub tähele panna, et kõik tsitaadid on kontekstist välja rebitud. Seega võib igaüks neid tõlgendada täpselt nii nagu ta ise soovib.

Tabula Rasa ootab lugejate arvukaid kaastöid selles rubriigis. Lähim info MHG foorumis mhg. tar tu .ee/forum/

Laius Maga kaineks, mis jama sa räägid!

aavasaLuJa ta oskab need lahendid siit ilusti välja noksida...

Astendamisel astmenäitajaid- poon üles! - ei liideta!

KübaRKuidas sa seda nii hästi tead? Siis saadki järgmiseks tunniks ettekande teha!

See on sinu haige vaimusünnitus! (peatoimetajale kui eksami vigase teksti koostajale)

Vat see on selline rühmatöö, mida kõik teevad eraldi.

Ma võin sulle selle pildi eest money ka tuua. (tahtes pilti tellida)

ToompERETeie ees on loll ja asotsiaalne inimene.Ma olen nõus: matemaatika on mõttetu, keemia on mõttetu, füüsika on mõttetu, aga kunstia-jalugu ja ajalugu on ikka ained...

Ma olen nagu lollakas: ise küsin, ise vastan, endal särav nägu peas.

Mõnel kohe on selline kihk oma nime kuulda. Ma võin vana vas-tutuleliku inimesena aidata.

Küsin siis, kui sigatseda tahan. Tavaliselt ei taha.

Te saate sellest aru, kui teie ema ükskord teise naisega koju tuleb.

Ma mäletan kui kurb ma olin, kui koolist polnud midagi ära virutada.(Nõukogude aja kohta)'

LoKoMa annan selle sulle andeks, aga järgmine kord too mulle kommi. Palju ei pea, aga head! (õpilane küsis lolli küsimuse)

Väike naps viskit ei tee paha!

möLsTeil on haige klass. (kontrolltöö ajal puudus 10 õpilast)

Kuna te olete ainuke reaalklass... (klass ütleb, et pole) Ah, B on ka?

Üheksa viie nulliga tonni.

TannbERgMa varsti ei kontrolli oma tegusid.

Poisid.. edevuse kotid...

Lobisemise eest meil hindeid ei panda.

KuLDSEDSÕNAD

Kas Sul, kallis lugeja, ei tekkinud 1. septembri aktusel déjà vu tunnet? Justkui kuulnuks tavapäraselt liiga pikkades kõnedes samu asju, mida var-emasematel aastatelgi?Meil küll tekkis ning seetõttu uurisime olukorda (loe: sobrasime salaja kantselei sahtlites). Lahendus oli šokeeriv: direktor Sasi on vähemalt kahel aastal järjest rääkinud õpilastele kooliaasta avaaktusel täpselt sama juttu! Tõsi, vähemalt peaaegu sama juttu.Nagu kõrvalolevalt pildilt näha, on kõnes muudetud ainult kuupäevi, tervitust ja aktualiseeritud ülikooli sis-sesaanute arvu. “Värskust” lisavad ka kohviplekid - huvitav, kus küll kõnet hoiti, et see niiviisi kannatada sai?!?*

* -

kõne

s on

kas

utat

ud lõ

ike

Sasi

täna

vuse

st k

õnes

t. Te

gelik

ult m

uidu

gi o

lid h

ärra

dire

ktor

i kah

e aa

sta

kõne

d er

inev

ad. V

ähem

alt n

ii rä

ägita

kse.

Mei

e se

da m

uidu

gi e

i usu

.