Tallinn 2011

Info

ühis

konn

a aa

star

aam

at 2

010

Trükis on rahastatud ELi struktuurivahendite programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

Koostanud riigi infosüsteemide osakond (RISO), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektroonilised infoühiskonna aastaraamatud aadressil: http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud

Kujundus ja küljendamine: Joosep Soorsk, Must OÜ

Toimetaja: Ragne Rambi, Avatar Tõlkebüroo

Tõlkija: Kai Takkis, Avatar Tõlkebüroo

ISSN 2228-0014

3

Info

ühis

konn

a aa

star

aam

at 2

010

Juhan PartsMajandus- jakommunikatsiooniministerEessõna

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid

jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma

telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muu-

tumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeli-

seks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti

kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline.

IKT laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades

on meile küll pea ainus alternatiiv, kuid eeldab oma-

korda oluliselt rohkem andmesidevõrgu ressursse.

Plahvatuslikult on kasvanud võrku ühenduvate seadmete

hulk ja nende toimimiseks vajalike ressursside olemas-

olu. Kaasaegne majandus vajab uut, majandust toetavat

infrastruktuuri.

Pöörates pilgu tulevikku, et kindlustada Eesti arenguvõi-

malusi, oleme käivitanud ambitsioonika projekti EstWIN.

Selle eesmärgiks on tagada üle Eesti liitumis-võimalus

100 Mbit/s ülikiire internetiga. Võrgu ehitamiseks toimub

valdkonna kõigi aegade suurim avaliku ja erasektori ühis-

projekt. Riigi kohus on tagada ka tuleviku infoühiskonnas

võrdsed võimalused kõigile inimestele ja sealhulgas ka

ettevõtjatele, sõltumata sellest, millises Eestimaa nurgas

nad asuvad.

Paralleelselt sidevõrgu arendamisega peame tegelema

ka teenuste kvaliteediga. Nii riigi kui ka kõigi inimeste

huvides on luua häid teenuseid, mis edendaksid hari-

dust ja teadust, lahutaksid meelt, edendaksid turismi ja

võimaldaksid läbimõeldumalt arendada näiteks kinnis-

vara. Siinkohal on oluliseks eesmärgiks avalike andmete

parem kättesaadavus ja masintöödeldavaks muutmine,

mis on eelduseks heade e-teenuste loomisel.

Kujundades e-riiki soovime, et inimesed end nii täna kui

ka tulevikus turvaliselt tunneksid ja oskaksid arvestada

võimaluste kõrval ka riskidega. Selles osas on Eesti

e-riigi maine maailmas kõrge ning seda võib vaadata

kui usalduskrediiti ja ette tehtud turundustööd, mida

meie ettevõtted maailmaturul veel reaalse sisuga täitma

peavad. Riik saab siin olla toeks ja abiks, kuid palju sõltub

meie infotehnoloogiaettevõtete ambitsioonikusest ja jul-

gest pealehakkamisest.

Anname endast parima, et riiklikul tasemel tegeleda

kaasaegse maailma IKT valdkonna eelduste ja võimaluste

loomisega. Meeles peame pidama seda, et iga osapool

peab oma eeliseid kasutama ning tempos püsima.

I peatükk

Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine

1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks 8

1.1.2 Rohujuuretasandi demokraatia internetis - petitsioon.ee 11

1.1.3 Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel 12

1.1.4 E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010 14

1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine1.2.1 ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 16

1.2.2 Eesti parimad e-teenused 19

1.2.3 Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis“ 24

1.2.4 Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik 26

1.2.5 Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga 29

1.3 Kultuuripärandi säilitamine1.3.1 Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile 31

1.3.2 Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel 34

1.3.3 Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla 36

1.3.4 Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks 39

II peatükk

Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine

2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine2.1.1 Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist 44

2.1.2 Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011-2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks 46

2.1.3 Euroopa avalike teenuste koosvõime alused 49

2.1.4 Millised on viisakad formaadid? 51

2.1.5 Kui kõrgelt lendab kurg? 53

2.1.6 Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis 55

2.1.7 Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal 57

2.1.8 VOLIS 59

2.1.9 Kohalike omavalitsuste veebilehtedest 62

2.1.10 Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010 63

2.1.11 Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010 66

Info

ühis

konn

a aa

star

aam

at 2

010

Sisu

kord

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine2.2.1 Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks 69

2.2.2 Digiretsepti võlu 72

2.2.3 Muutuv eKool 75

2.2.4 E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused 77

2.2.5 Andmete visualiseerimine äriregistri näitel 79

2.2.6 Virtuaalne Tallinna vanalinn 82

2.2.7 Ühistranspordi reaalaja infosüsteem 85

2.2.8 Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel 87

2.2.9 Riigis juurdub e-arve 89

III peatükk

Teadmistepõhise majanduse arendamine

3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades3.1.1 Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu 94

3.1.2 Konkurss „Innovaatiline kool 2010“ 97

3.1.3 Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus 100

3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine3.2.1 Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda 103

3.2.2 Garage48 – ideest töötava teenuseni 48 tunniga 106

3.2.3 Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogiaettevõtete läbimurre maailmaturule 109

3.2.4 Artefaktikeskne teenuste koosvõime 112

3.2.5 10 aastat IT Kolledžit 117

I Isikukeskse ja kaasavaühiskonna arendamine

Osalusvõimaluste suurendamine 1.1

Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2

Kultuuripärandi säilitamine 1.3

Infoühiskonna aastaraamat 2010

8

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Osalusvõimaluste suurendamine 1.1

Liia Hänniliia@ega.eeE-riigi Akadeemia SA

1.1.1

E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks

Viimastel aastatel on e-valitsemise käsitluses toimunud

oluline nihe. Senisele e-teenuste arendamisele suunatud

poliitikale on lisandunud arusaam, et uue tehnoloogia

potentsiaali on vaja sihikindlalt rakendada riigis toimu-

vate demokraatlike protsesside toetuseks. Asjaolu, et

e-demokraatia on esialgsest arglike katsetuste perioo-

dist jõudnud avaliku võimu tähelepanu alla, kinnitavad

ilmekalt 2009. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu 47 liik-

mesriigi poolt heaks kiidetud e-demokraatia soovitused1.

Teiste Euroopa riikide hulgas lasub ka Eestil ülesanne

ühiselt kokku lepitud põhimõtted ellu viia. Üks keskne

idee on seejuures vajadus käsitleda e-demokraatiat nagu

iga teist poliitika valdkonda, milles on oluline püstitada

selged eesmärgid ning näha ette tegevused ja vastutajad

nende saavutamiseks. Seejuures on e-demokraatia lahu-

tamatult seotud demokraatia arendamise üldiste ees-

märkidega, pakkudes nende teostamiseks täiendavaid

võimalusi.

Käesolev kirjutis võtab vaatluse alla e-demokraatia

poliitika kujundamise olukorra Eestis, tuginedes riik-

likele strateegilistele arengukavadele ja nendest läh-

tuvatele tegevusi konkretiseerivatele dokumentidele.

Taustsüsteemiks on võetud olukord teistes Euroopa riiki-

des, millele võimaldas pilku heita eelmisel aastal lõppe-

nud Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt EPACE2.

Rahvusvaheline taustInfoühiskond on globaalne nähtus ning e-demokraatia

arendamisel on oluline olla kursis rahvusvahelise prak-

tikaga ja analüüsida teiste riikide kogemusi. 2010. aastal

andis selleks võimaluse Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt

EPACE (ehk heade praktikate tutvustamine aktiivse koda-

nikkonna edendamiseks Euroopa Liidus), milles E-riigi

Akadeemia oli Riigikantselei partneriks demokraatia- ja

e-demokraatiapraktikate kogumisel ja analüüsil. Projekti

tulemusena valmis kaks kogumikku, mis annavad üle-

vaate demokraatia ja e-demokraatia poliitikakujundusest

ja haldamisest Euroopa riikides, autoriteks vastavalt Ivar

Tallo3 ja Kristina Reinsalu4.

Riikide vastustest küsimusele, kas riigis on olemas

demokraatia/e-demokraatia teemasid koordineeriv insti-

tutsioon, selgub, et enamus vastab sellele eitavalt. Põhjus

võib peituda eelkõige selles, et traditsiooniline riigihaldus

võtab demokraatiat kui etteantud raamistikku avaliku

võimu toimimiseks, millele pole vaja eraldi tähelepanu

pöörata. See ei tähenda, et ministeeriumid igaüks eraldi

võttes ei hoiaks oma haldusalas demokraatia ja e-demo-

kraatia küsimusi päevakorras, kuid puudub konkreetne

mehhanism ühtse arenguvisiooni loomiseks ja erinevate

ametkondade tegevuse kooskõlastamiseks.

1 https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1410627&Site=CM&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75

2 http://www.kansanvalta.fi/en/Etusivu/Tutkimusjakehitys/EPACE

3 http://www.ega.ee/files/demokraatia_haldamine.pdf

4 http://www.ega.ee/files/eDem_kasiraamat.pdf

9Infoühiskonna aastaraamat 2010

Euroopa riikides, kus koordinatsioon toimib, on kaks eri-

nevat mudelit − institutsionaalne ja võrgustikul põhinev.

Institutsionaalse mudeli puhul on riigis olemas keskne

ministeerium, mis vastutab demokraatia, sh e-demokraa-

tia poliitika kujundamise ja koordineerimise eest. Seda

teed on läinud Rootsi, kus demokraatiaalane poliitika

kuulub integratsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse minis-

teeriumi haldusalasse. Ka Soome on viimastel aastatel

võtnud suuna ühe keskse koordineeriva ametkonna väl-

jaarendamisele, milleks on justiitsministeeriumi demo-

kraatia küsimustega tegelev üksus. Sloveenias koordinee-

rib demokraatia poliitikat avaliku halduse ministeerium

(Ministry of Public Administration), mille vastutusalas on

ühtlasi e-valitsuse arendamine.

Võrgustikul põhineva demokraatia poliitika koordinat-

sioonimudeli ilmekas näide on Suurbritannia, kus 2009.

aastal moodustati rahvuslik demokraatia uuendamise

nõukogu (National Democracy Renewal Council) üles-

andega koordineerida demokraatia arendamisega seon-

duvaid tegevusi eri ametkondades. Nõukogul on valitsus-

komitee staatus ja see tegutseb Briti Valitsuse (Cabinet

Office) toetusel. Austrias on üldise platvormi „Digitaalne

Austria“ raames ellu kutsutud spetsiaalne föderaalkantse-

lei juures tegutsev ametkondadevaheline töörühm, mille

ülesanne on riigi e-demokraatia poliitika kavandamine.

Kokkuvõttes võib EPACE projektis

kogutud näidete põhjal järeldada, et

e-demokraatia jõuab riikide poliitilis-

se agendasse põhiliselt kahel teel – kas

demokraatia või e-valitsuse poliitika

kaudu. Tähelepanu tasub pöörata

eelkõige nende riikide kogemusele,

mis on suutnud välja arendada meh-

hanismid eesmärgipäraseks poliitikakujunduseks ja eri-

nevate ametkondade tegevuse koordineerimiseks.

Eesti olukordEestit teiste Euroopa riikidega võrreldes torkab silma, et

EPACE projektis kogutud andmete kohaselt oleme selles

suhteliselt arvukas riikide grupis, millel puudub keskne

koordinatsioon ja vastutaja nii demokraatia kui ka e-de-

mokraatia eest. Eesti olukorda lähemalt vaadates võib

siiski tõdeda, et vähemalt osaliselt on demokraatia küsi-

mustega tegelemiseks keskne koordinatsioonimehha-

nism põhimõtteliselt olemas.

Nii nagu mitmeski teises totalitaarsest süsteemist vaba-

nenud riigis, on ka Eestis demokraatia arengu võtmena

nähtud kodanikuühiskonna arengu soodustamist.

Vastavale poliitikale pani aluse Riigikogu 2002. aasta

lõpus heakskiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu

kontseptsioon”5, mille elluviimine on kujunenud sisemi-

nisteeriumi, täpsemalt regionaalministri vastutusalaks.

Ametkonnad teevad seejuures koostööd valdkondliku

arengukava põhjal, mis sätestab konkreetsed eesmärgid

ja meetmed lähiaastateks. Valitsuse 10. veebruari 2011.

aasta istungil kiideti heaks „Kodanikuühiskonna arengu-

kava aastateks 2011 - 2014“6, mis seab eesmärgiks luua

riigis soodsad tingimused kodanikualgatuseks ja kodani-

kuühiskonna arenguks. Arengukava keskendub avaliku

võimu ja kodanikuühenduste vastastikuse partnerluse ja

koostöö tugevdamisele viies prioriteetses suunas: koda-

nikuharidus, kodanikuühenduste tegutsemisvõimekus,

kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osu-

tamisel, kaasamine ning heategevus ja filantroopia. Nagu

sellest loetelust nähtub, on üks oluline tegevussuund kaa-

samine, mida nähakse hea halduse ja osalusdemokraatia

edendamise praktilise abinõuna.

Kuna kaasamine põhineb teavita-

misel ja suhtlusel, siis on just selles

valdkonnas oodata olulist abi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

rakendamisest ehk e-kaasamisest.

Arengukavas rõhutatakse, et avalik-

kusele peab olema kättesaadav info

ettevalmistamisel olevate otsuste ja

nende koostamisel kaasarääkimisvõimaluste kohta. Abi

selleks loodetakse õigusaktide ja poliitikadokumentide

menetlemise ühtsest infosüsteemist, mis seostab oma-

vahel seni eraldi toiminud keskkonnad, kaasa arvatud

osalusveebi7. 2010. aasta teises kvartalis käivitunud

ühtse infosüsteemi töölerakendamine on Riigikantselei

ülesanne. Lisaks näeb arengukava rakendusplaan ette

tegevused e-kaasamise ja e-osalemise kanalitest teavi-

tamiseks ja tutvustamiseks. Seda suunda koordineerib

Riigikantselei, kaasates kõik ministeeriumid.

Teine oluline dokument, mis seondub otseselt e-va-

litsemise arendamisega, on majandus- ja kommu-

nikatsiooni-ministeeriumi algatusel valminud „Eesti

infoühiskonna arengukava 2013“8. See on Eesti üldist

arenguvisiooni kirjeldav strateegia, mis võtab arves-

se IKT mõju erinevatele ühiskonnaelu sektoritele ja

püüab suunata nende arengut. Võttes vaatluse alla info-

ühiskonna sotsiaalse mõõtme ning IKT mõju avalikule

haldusele, püstitab arengukava eesmärke ka e-demo-

kraatia ja e-kaasamise valdkonnas. Dokumendis rõhuta-

takse internetipõhiste keskkondade arendamise vajadust

5 http://www.siseministeerium.ee/30410

6 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

Kuna kaasamine põhineb teavitamisel ja suhtlusel, siis on just selles valdkonnas oodata olulist abi IKT rakendamisest ehk e-kaasamisest.E-demokraatia jõuab

riikide poliitilisse agendasse põhiliselt

kahel teel – kas demokraatia või

e-valitsuse poliitika kaudu.

7 www.osale.ee

8 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf

10

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

kodanikele osalusvõimaluste loomiseks ning pööratakse

tähelepanu vajadusele tõsta inimeste teadlikkust info-

ühiskonna arenguga kaasnevatest uutest võimalustest ja

ka ohtudest. Konkreetsemaid eesmärke seab arengukava

e-valitsuse arendamisel, kus rõhuasetus on läbipaistvate

ja kasutajakesksete avalike teenuste juurutamisel.

Infoühiskonna arengukavas püstitatud eesmärke täpsus-

tavad kaks aastat ette vaatavad rakendusplaanid, mille

läbiv prioriteet on seni olnud inimeste teadmiste, oskuste

ja osalusvõimaluste suurendamine. Praegu kehtiv 2010.-

2011. aasta rakendusplaan9 näeb ühe tegevusena ette riigi

otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamist

e-demokraatia abil. Vahendid selle tegevussuuna elluvii-

miseks on ette nähtud Euroopa Liidu struktuurifondide

programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mil-

le rakendajaks on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

2010. aastal toimus selle programmi esimene e-demo-

kraatia riigihange „Riigi otsustusprotsessides osalemise

ja kaasamise võimaluste laiendamine info- ja kommuni-

katsioonitehnoloogia (IKT) poolt pakutavate võimaluste

abil“, mille tulemusena lasub E-riigi Akadeemial kohustus

viia kahe aasta vältel ellu terve rida analüüsi- ja arendus-

tegevusi e-demokraatia võimaluste sihikindlaks rakenda-

miseks Eestis. Ülevaade planeeritud ja käimasolevatest

töödest on esitatud E-riigi Akadeemia veebilehel10.

KokkuvõteEelnevast nähtub, et e-demokraatia on Eestis jõudnud

avaliku võimu päevakorda nii demokraatia kui ka info-

ühiskonna ja e-valitsemise arendamise eesmärke sil-

mas pidades. Keskset koordineerivat rolli etendavad

seejuures regionaalministri juhtimisel ettevalmistatud

Kodanikuühiskonna arengukava 2011-201411 ning ma-

jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõt-

tel koostatud Eesti infoühiskonna arengukava 201312.

Erinevate ministeeriumide tegevusi täpsustavad aren-

gukavade rakendusplaanid, mis näevad ette vastutajad

erinevate meetmete ja tegevuste eest. Põhimõtteliselt

peaks valdkondlikest arengukavadest tulenevad ülesan-

ded kajastuma ka ministeeriumide iga-aastastes organi-

satsioonipõhistes arengukavades, kuid nagu näitas E-riigi

Akadeemia e-demokraatia lepingu raames teostatud ana-

lüüs13, jääb tegevuste seostamine, vähemalt vaadeldavas

valdkonnas, tihtipeale nõrgaks. See lünk on vaja täita, sest

Eesti ühiskonna kiire internetistamine ja kasvav valmis-

olek poliitikakujunduses kaasa rääkida esitab avalikule

võimule tõsise väljakutse demokraatia uuendamiseks.

1.1

Osa

lusv

õim

alus

te s

uure

ndam

ine

9 http://www.riso.ee/et/files/IYA_2013_RAK_2010_2011.pdf

10 http://www.ega.ee/et

11 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf

12 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf

13 http://www.ega.ee/files/e-Demokrratia%20poliitika.pdf

11Infoühiskonna aastaraamat 2010

Taavi Madiberktaavi@omanikud.eeEesti Omanike Keskliit

1.1.2

Rohujuuretasandi demokraatia internetis – petitsioon.ee

Miks loodi portaal petitsioon.ee?Eesti kodanikuühiskond on viimastel aastatel aktiivse-

maks muutunud, eriti on seda märgata just rohujuure-

tasandil. Oma seisukohtade esitamisel on populaarseks

väljundiks kujunenud erinevate algatuste või protestide

toetuseks internetis allkirjade kogumine. Ent tihtipea-

le eiratakse allkirjadega toetatud ühistegevusi põh-

jendusega, et signatuuride autentsust ei ole tõestatud.

Allkirjakampaaniate usaldusväärsuse kadumise tõttu on

allkirjaaktsioonid devalveerunud. Vältimaks võimalust,

et sisuliselt olulised kodanikualgatused ei jõua väärilise

aruteluni, lõi MTÜ Eesti Omanike Keskliit internetipor-

taali www.petitsioon.ee.

Mida kätkeb endas portaal petitsioon.ee?Petitsioon.ee näol on tegemist ühiste seisukohtade väl-

jendamise ja initsiatiivide loomise portaaliga, kus on

võimalik luua ja signeerida kolme tüüpi algatusi kolmel

erineval viisil:

› ID-kaardiga allkirjastamine;

› e-posti aadressiga tuvastamine;

› Facebookiga tuvastamine.

Nimetatud isikutuvastamismeetodid välistavad selle, et

üks ja sama inimene saaks anda mitu allkirja või esineda

kellegi teise (väljamõeldud) nime all. Samas on allkirjas-

tajal võimalik soovi korral anonüümseks jääda. Eespool

sai mainitud, et petitsioon.ee ei piirdu ainult avalduste

toetamise ega vastuseisudega – allkirja saab anda kolme

tüüpi algatustele.

Petitsiooni toetamine ehk allkirja andmine väljapaku-

tu pooldamiseks. Toetaja signatuur läheb nimekirja koos

teiste toetajatega. Petitsiooni lõppedes on selle algatajal

võimalik kasutada petitsiooniga kogutud suure toetajate-

hulga jõudu olukorra muutmiseks või mõjutamiseks.

Tingimuslik osalemine ehk kogutakse lubadusi kind-

la tegevuse teostamiseks, et ühise nõu ja jõuga tehtaks

koos ära midagi suuremat kui üksikisikul võimalik oleks.

Näiteks „Osalen heategevuslikel talgutel, kui minuga

liitub veel 20 inimest”. Lubadusega liitudes seotakse en-

nast moraalselt ka sellega, et lubatust võetaks osa.

Arvamushääletused on mõeldud ühiskonnas levinud

arvamuste kogumiseks. See on väga lihtne jah/ei-vastus-

tega küsitlus rahvahääletuse läbiviimiseks.

Aktsioonide koostamine ja avalikustamine on petitsioon.

ee portaalis imelihtne – selleks pole vaja rohkemat kui

ideed ja ID-kaarti.

Mis on petitsioon.ee tulemid?Petitsioon.ee-l on olnud suur mõju Eesti osalusdemo-

kraatiale. Ennekõike on see andnud tuhandetele tavaini-

mestele võimaluse osaleda ühiskon-

da puudutavates küsimustes. 1,5 aasta

jooksul, mil petitsioon.ee portaal on

eksisteerinud, on loodud pea 70 petit-

siooni, tingimuslikku osalemist ja ar-

vamushääletust. Lisaks on oma seisu-

kohti allkirja andmisega väljendanud

kümned tuhanded inimesed. Näiteks

MTÜ Eesti Omanike Keskliidu alga-

tatud petitsioon „Monopolidele sea-

dusega päitsed pähe!” kogus 33 733 häält ning selle tule-

musel loodi seadustepakett, mille Riigikogu heaks kiitis ja

mis on nüüdseks ka jõustunud.

Petitsioon.ee tulevikEesti Omanike Keskliidul on olemas ideid, millega vii-

daks petitsioon.ee uuele tasandile. Edasiarenduse sisuks

on luua platvorm, mille tulemusel saaks portaali ole-

masolevaid funktsioone siduda elanike registriga ning

konkreetsete geograafiliste piirkondadega. Lihtsustatult

tähendaks see seda, et aktsioonile saaksid allkirja anda

ainult koostaja valitud kohaliku omavalitsuse elanikud.

Kusjuures asjaolu, et inimesi tuvastatakse KOV-i alusel,

annab algatatud ettepanekutele ka seadusliku jõu, nii et

need tuleb volikogus, linna- või vallavalitsuses arutlusele

võtta.

Teiseks edasiarenduseks oleks luua portaalis funktsio-

naalsus, et allkirjastada saaks ka populaarsust koguva

mobiil−ID-ga.

Petitsioon „Monopolidele seadusega päitsed pähe!” kogus 33 733 häält ning selle tulemusel loodi seadustepakett, mille Riigikogu heaks kiitis.

12

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Aivo Leppaivo.lepp@mkm.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1.1.3

Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel

Uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel on nii

ametkondlikult kui avalikult suurtest eesmärkidest palju

räägitud. Sama oluline on aga ka küsimus, miks peaks

riik avaliku rahaga kasumlikku telekomiäri toetama.

Siinkohal koorubki välja avaliku raha panustamise ehk

riigiabi vajaduse tuvastamine. Samuti kerkivad esile kü-

simused selle kohta, mida, keda ja millisel määral toeta-

da. Järgnevalt püüangi avada Eesti poliitikakujundamise

tausta uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel.

Turutõrge ja sihtpiirkondEesti edusammud infoühiskonnana arenemises on sil-

mapistvad e-valitsuse valdkonnas ja mõne e-äri näitaja,

sh ettevõtete internetiühenduste poolest. Kuid üldiselt on

maapiirkonnad kiire lairibaühenduse ja e-kaubanduse

suhtes nõrgad. Võib väita, et vähemalt põhivajadusi ra-

huldav internetiühendus on kättesaadav peaaegu kogu

Eestis ning Eesti majapidamiste ja ettevõtete lairibaside

kasutamise määr on 24,6%. Lairibasidega liitunud ühen-

dustest on 38,9% kiiremad kui 2MB/s. Ometi ei suuda

kasutatav tehnoloogia teenuste ja vajaduste arenguga

sammu pidada.

Olemasolev baasvõrk ei toeta eelkõige maapiirkondades

ehk näiteks väikelinnade vahel kiireid lairibateenuseid.

Baasivõrk on magistraalvõrgu ja lõppkasutajate ühendus-

te (juurdepääsuvõrgu) vaheline osa võrgust − Eestis on

kaks peamist kiudoptilist magistraalvõrku. Suuremates

linnades on alustatud küll uue põlvkonna juurdepääsu-

võrkude rajamist ja kiudoptilistele võrkudele tuginevate

kiirete lairibateenuste loomist, ent ometi ei ole Eestis

kiirete internetiühenduste rajamine teenuseosutajatele

enamasti majanduslikult tasuv. Prognoositava madala

nõudluse tõttu on operaatorid seni otsustanud neis piir-

kondades kiirete lairibateenuste ehitamisse mitte inves-

teerida ning selle tulemuseks on „digitaalne lõhe” linna-

ja maapiirkonna vahel.

Eeltoodu faktiliseks tõestuseks viidi Eesti läbi üksikasjalik

kaardistamine, mille käigus koguti teavet kõigi operaato-

rite selliste kiudoptiliste võrkude kohta, mis asuvad väl-

jaspool üle 10  000 elanikuga linna. Lisaks koguti teavet

kõigi operaatorite võrkude ühenduskohtade kohta.

Seetõttu kavatsetigi Eesti maapiirkondades kii-

re lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks rakendada

riiklikke meetmeid. Kahtlemata on vajaliku lairibainfra-

struktuuri kättesaadavus kohalike omavalitsuste jaoks

oluline, ettevõtteid piirkonda meelitada, kaugtööd, tervis-

hoiuteenuste ning hariduse ja avalike teenuste osutamist

parandada.

Seega vähendab kiire baasvõrgu

loomine piirkondades, mida praegu

ei teenindata, oodatavalt operaato-

rite jaoks turutõrkeid ning julgustab

neid maapiirkondades kiire lairiba-

ühenduse juurdepääsuvõrgu katvust

laiendama.

Konkreetsemate sihtpiirkondade tuvastamisel lähtutak-

se Eestis kolmest põhimõttest, mis tulenevad eelkõige

Euroopa Komisjoni suunistest:

› riigiabi antakse üksnes piirkondades, kus praegu uue

põlvkonna lairibaühenduse juurdepääsuvõrgu infrast-

ruktuur puudub ja mille puhul on ebatõenäoline, et era-

investorid ehitaksid võrgud, mis oleksid lähema kolme

aasta jooksul täielikult kasutusvalmis;

› välistatud on rohkem kui 10  000 elanikuga linnad ja

linnapiirkonnad;

› projekti ei haarata piirkondi, mis on juba kiudoptili-

se baasvõrguga kaetud ja millel oleks piisavalt mahtu, et

pakkuda lõppkasutajatele kiire interneti teenuseid.

Kokkuvõtvalt on seega riigiabi saamiseks n-ö kõlblikud

ainult juurdepääsuvõrkude „valged” piirkonnad.

Projekti kavandamine vastavalt turutõrke tuvastamiseleRiigiabi antakse ainult passiivse baasvõrgu loomiseks.

See võrk peab olema kättesaadav paljudele operaatori-

tele. Tulevane võrguomanik andmesideseadmeid ise ei

paigalda – ta üksnes pakub elektroonilise side ettevõtja-

tele võrdsetel tingimustel ning avatud ja mittediskrimi-

neerival viisil hulgimüügitasandi juurdepääsu. Ehk teisi-

sõnu on kõigil kiudoptilist kaablit rentivatel operaatoritel

võimalus kasutada seadmete jaoks ettenähtud ruumi

nn kaablikappides ja paigaldada oma seadmed neisse.

Elektroonilise side ettevõtted saavad ise otsustada, millist

Kiire baasvõrgu loomine piirkondades, mida praegu ei teenindata, vähendab operaatorite jaoks turutõrkeid.1.

1 O

salu

svõi

mal

uste

suu

rend

amin

e

13Infoühiskonna aastaraamat 2010

tehnoloogiat nad lõppkasutajale ühenduse pakkumiseks

kasutavad (nt ADSL, kaabel, traadita ühendus või mobii-

livõrgud). See omakorda jätab operaatoritele seadmetes-

se investeerimisel üsna suure vabaduse. Selge on siiski,

et jaeklientideni jõudmiseks on investeeringuid vaja teha

üsna suures ulatuses.

Kuna riigiabi andmisel on finantsinstrumendid avatud

taotlemise tüüpi, otsustas Eesti sihtpiirkondades turu-

tõrke likvideerimiseks kasutada finantsskeemina väikse-

mahuliste alamprojektide toetamist. Ehk kogu baasvõrk

ehitatakse aja jooksul välja üksikute alamprojektidena,

millest igaüks hõlmab üht kindlat piirkonda ja mille raa-

mes ehitatakse välja 30–60 km uut võrku. Selline finants-

skeem tagab etapiviisilise ja dünaamilise edasiliikumise

ja otsustusprotsessi ehk turutõrge likvideeritakse sadade

erinevate lõikude väljaehitamisena, kusjuures need lõike

saab eraldiseisvalt jälgida ja hinnata.

Avalik huviPiirkondades, kus erainvestorid ei kavatse teenuseid lä-

hitulevikus pakkuma hakata, käsitletakse kiiret interneti-

ühendust ja võrgule juurdepääsu pakkumist avaliku huvi

all olevana. Eestis on mittetulundusorganisatsioonidele

antud ülesanne selle infrastruktuuri

rajamiseks ning pakkuda seda ope-

raatoritele kui üldist majandushuvi

pakkuvat teenust Euroopa Liidu toi-

mimise lepingu artikli 106 lõike 2 tä-

henduses. Alternatiiviks oleks olnud

luua riiklik struktuur või konkreetsete

sideettevõtjate toetamine ehk Eesti

tingimustes sisuliselt monopoli toe-

tamine. Üldist majandushuvi pakkuva

teenuse pakkumise ülesanne usal-

datakse mittetulundusüksusele asjaomase alamprojekti

kohta tehtud rahastamisotsuse vormis ametliku aktiga.

Aktis täpsustatakse avaliku teenuse osutamise kohustuse

laadi ja kestust, territooriumi, hüvitist, kontrolli ning mis

tahes ülemäärase hüvitamise vältimist ja tagasimaksmise

korda.

Euroopa siseturu ja konkurentsipoliitika kontekstis ning

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib üldist majandus-

huvi pakkuva teenuse osutamise riiklik rahastamine

jääda väljapoole Euroopa Liidu toimimise lepingu artik-

li 107 lõike 1 kohaldamisala juhul, kui täidetud on neli

põhitingimust, mida üldiselt tuntakse Altmarki kritee-

riumide nime all. Nendest neljast põhitingimusest on

selles kontekstis olulisim esimene, mis sätestab, et üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahas-

tamisest kasusaajale peab ametlikult olema antud

kohustus osutada üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid, ning see kohustus peab olema selgelt

määratletud. Seega võib põhimõtteliselt mittetulun-

dusüksusele (praegusel juhul Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus), kellele on tehtud ülesandeks lairibavõrke

ehitada ja hallata, maksta avalike teenuste eest hüvitist.

Eestis on seega tekkinud olukord, kus toetust andvate

ministeeriumite rahastamine ehk riigiabi andmine käib

ülesannete andmise aktiga, milles on üksikasjalikult kir-

jeldatud üldise majandushuviga teenuse pakkujale pan-

dud kohustusi. See tähendab, et eelkõige on kindlaks

määratud teenuse universaalsus – riiklikult rahastatud

võrk peab olema avatud kõigile huvitatud sideoperaato-

ritele, kellel peab olema avatud, mittediskrimineeriv juur-

depääs loodud infrastruktuurile, mis pakub juurdepääsu

taotlejatele kõiki eri tüüpi võrgujuurdepääse ja võimal-

dab jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks

lõppkasutajale konkurentsivõimeliste ja taskukohaste

teenuste pakkumise.

HinnakujundusKogu riigiabi andmise üheks eesmärgiks on võimaldada

sihtpiirkondades juurdepääsu lairibaühenduse jaetee-

nustele linnapiirkondadega sarnasel hinnatasemel,

seega peavad hulgimüügitasandi juurdepääsuhinnad

põhinema keskmistel hindadel linnapiirkondades, mis

ei saa riiklikust rahastamisest kasu. Muuhulgas tagab

Konkurentsiamet, et hulgimüügitasandi juurdepääsu

hinnakujundus oleks subsideeritavas võrgus mõistlik.

Selleks kogub amet teavet uue põlvkonna juurdepääsu-

võrgu hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade kohta

ning võrgu omanik on kohustatud tõestama, et küsi-

tav hulgimüügihind on mõistlik ja mittediskrimineeriv.

Lisaks on plaanis Konkurentsiameti juhtimisel koostada

võrdlusuuringu kontseptsioon.

KokkuvõtteksSeega võib järeldada, et loodav võrk on jätkusuutlik ning

ehitamisel lähtutakse reaalsest nõudlusest ja avalikust

huvist. Tagatud peab olema ka tasakaal erinevate side-

operaatorite vahel, kes on valmis tegema riigiabi nimel

ulatuslikku koostööd.

Suurimat tähelepanu peaks lähema paari aasta jooksul

pälvima lõpptarbija kiire internetiühenduse hinnatase,

mis vastavalt ootustele peab olema linnapiirkondadega

sarnasel hinnatasemel või isegi oodatust odavam.

Piirkondades, kus erainvestorid ei

kavatse teenuseid pakkuma hakata,

käsitletakse kiiret internetiühendust ja võrgule juurdepääsu

avaliku huvina.

14

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Arvo Ottarvo.ott@ega.eeE-riigi Akadeemia

1.1.4

E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010

E-riigi Akadeemia tegevus 2010. aastal oli põhiliselt suu-

natud kahele laiemale valdkonnale:

› e-demokraatia analüüsi ning tegevuste kavandamisele

ning elluviimisele;

› e-valitsuse erinevate aspektide nõustamisele ning

koolitustele.

Järgnevalt antaksegi ülevaade 2010. aasta olulisematest

rahvusvahelistest kogemustest.

Aasta 2010 oli maailmas keerukas majandusaasta.

Riigieelarvelised vahendid vähenesid ning ka rahvusva-

helistel arenguabiorganisatsioonidel oli uute algatuste

jaoks vähem ressursse. Samas hoogustus paljudes aren-

gumaades e-riigi tegevus. Motivatsiooniks oli valitsuse

tõhususe suurendamine, mis näiteks Türkmenistanis,

Armeenias, Albaanias ning mitmetes teistes riikides väl-

jendus dokumendihaldussüsteemi eelisjärjekorras aren-

damises. Teiseks variandiks oli kodanikele ja ärisektorile

teenuste loomine (Moldova, Albaania, Palestiina jt) ning

IKT-infrastruktuuri arendamine. Samuti said mitmes rii-

gis aktuaalseks riigi keskse portaali arendustööd (näitena

võiks tuua Montenegro, Serbia).

E-riigi Akadeemia tegevus arenes kahes suunas. Esiteks,

põhiliselt Eestile suunatud tegevused e-demokraatia

vallas, millest annab käesolevas kogumikus ülevaate

Liia Hänni kirjutatud artikkel „E-demokraatia pakub või-

malust demokraatia uuenemiseks”.

Teine oluline ja suuresti välisriikide-

le suunatud tegevus oli e-valitsuse

koostööraamistiku- ning arhitek-

tuurialane nõustamine. Viimase

puhul soovisime tutvustada Eesti

pikaajalisi kogemusi teenusepõhise

e-riigi arhitektuuri loomisel ning ra-

kendamisel. Oluline on märkida, et

ärikontaktide loomine e-riigi arendamisega tegelevate ja

nii Eestis kui välisriikides tegutsevate IT-firmade vahel on

muutunud tõhusamaks.

Näitena võiks tuua 2010. aastal läbi viidud kaks suure-

mat e-riigi koosvõimeraamistiku arendamise projekti

Albaanias ning Palestiinas. Esimesel juhul oli tegevus

suunatud Albaania e-riigi koostööraamistiku teosta-

tavusuuringule, milles koguti andmeid Albaanias ole-

masolevate infosüsteemide tehnoloogilise, organisat-

sioonilise ja õigusliku olukorra kohta. Samuti kirjeldati

Euroopa Liidu e-teenuste hindamise struktuuri, kavan-

dati Albaania e-riigi arhitektuuri põhimõtteid ning tege-

vusprintsiipe ning tehti hulk ettepanekuid tehnoloogilise,

organisatsioonilise ning õigusliku raamistiku loomiseks.

Projekti materjalid on aluseks tehnoloogiahanke välja-

kuulutamisele, mille rahastajaks on Euroopa Liidu IPA

(Instrument for Pre-Accession Assistance) vahendid14.

Albaanias on teema oluline ka seetõttu, et e-riigi temaati-

kat peetakse poliitilisel tasandil väga oluliseks. Hiljuti loo-

dud Infoühiskonna agentuur (NAIS – National Agency

for Information Society) ning Eesti on siin mitmeti

eeskujuks olnud. Lisaks nimetatud projektile omatakse

pikaajalisi tihedaid sidemeid Albaania e-riigi arendajate-

ga ning alates 2005. aastast viidi läbi hulk nõustamis- ja

koolitusprojekte. Ülevaate e-Albaania tegevusest võib lei-

da aadressilt www.e-albania.al. Huvitavaks kogemuseks

Albaanias oli andmevahetuskihi pilootinstallatsioon,

kus Eesti X-tee sarnane katselahendus käivitati selliselt,

et osa süsteemikomponentidest töötas Eestis ning osa

Albaanias. Eesmärgiks oli tutvustada sarnaste tehno-

loogiliste lahenduste võimalusi e-teenuste paindlikul

loomisel.

Palestiina koosvõimeraamistiku projekti olulisimaks

eesmärgiks oli kaasa aidata vastava organisatsioonilise,

juriidilise ning tehnilise raamistiku loomisele. Projekti

olid kaasatud mitmed tehnoloogiaeksperdid ning erine-

vate valdkondade asjatundjad ka teistest avaliku sektori

asutustest Eestist. Palestiina puhul on huvitav märkida,

et arvestades nende keerulist poliitilist ning territoriaal-

set olukorda, on kodanikele, ärisektorile ning teistele

riigiasutustele sobilike e-teenuste loomine eriti aktuaal-

ne. Korraldati mitmeid aruteluseminare, valmistati ette

koosvõimeraamistiku ettepanekud, korraldati kaks koo-

litusvisiiti Tallinna, installeeriti Albaania projektile sar-

nane testkeskkond e-teenuste loomiseks, koolitati välja

grupp kohalikke asjatundjaid vajalike tarkvaratäienduste

Ärikontaktide loomine e-riigi arendamisega

tegelevate ja nii Eestis kui välisriikides

tegutsevate IT-firmade vahel on muutunud

tõhusamaks.

1.1

Osa

lusv

õim

alus

te s

uure

ndam

ine

14 http://europa.eu/legislation_summaries/agriculture/enlargement/e50020_en.htm

15Infoühiskonna aastaraamat 2010

Arvestades Palestiina keerulist poliitilist ning

territoriaalset olukorda, on kodanikele,

ärisektorile ning teistele riigiasutustele

sobilike e-teenuste loomine eriti aktuaalne.

loomiseks ning palju muud. Projekti

juures olid oluliseks väljundiks ka töö-

ülesannete mustandid, mille alusel

plaanib Palestiina pool välja kuuluta-

da rahvusvahelised hankekonkursid.

Saadi ka hulk kogemusi araabiakeel-

se maailmaga suhtlemisel ning selles

piirkonnas projektide läbiviimisel.

Lisaks ülalnimetatule toimus mitmeid koolitusvisiite,

korraldati seminare ja nõustati erinevate maade valitsu-

si – näitena võiks tuua Serbia, Makedoonia, Horvaatia,

Kosovo, Ukraina, Moldova, Jaapan, India jm.

Rahvusvahelistest projektidest saadi mitmeid olulisi

kogemusi. Välja võiks tuua olulisemad aspektid, mis te-

kitavad arengumaades e-riigi arendamisel probleeme.

Esiteks, kuna reeglina kasutavad sellised maad väliseid

arenguabivahendeid, on suurem osa arendustest pro-

jektipõhised. Raha leitakse investeeringuteks ning tihti

ka koolituseks ja nõustamiseks, kuid mitte jätkusuutliku

ja protsessipõhise tegevuse toetamiseks. Nii on sageli

tekkinud olukordi, kus (üsna kallite) projektide lõppemi-

sel lakkab kogu loodud tehnoloogiasüsteem toimimast,

kuna riigieelarvest pole leitud minimaalseidki vahendeid

süsteemide käitamiskulude katteks. Probleem on ka sel-

les, et riigipoolsed rakendusorganisatsioonid on nõrgad

või puuduvad üldse. Sel põhjusel on E-riigi Akadeemia

püüdnud eriti toetada riiklike e-riigi temaatikat koor-

dineerivate organisatsioonide loomist (Albaanias,

Palestiinas, Makedoonias, Moldovas, Serbias, Ukrainas ja

mujal). Rahastamisega seotud probleemiks on lisaks ka

see, et koos doonorrahaga tuleb ka doonormaa tehno-

loogia, mis teeb erinevate süsteemide integreerimise nii

organisatsioonilisel kui tehnilisel tasemel keerukaks.

Teine probleem on seotud asjaoluga, et erinevaid elekt-

roonilisi teenuseid püütakse kiiresti luua, mõtlemata

vajadusele luua koostööraamistike ja jaotatud teenuste

kaudu ühiseid integratsiooniarhitektuure. Tulemuseks

jällegi süsteemiarhitektuuri vaatenurgast raske olukord,

kus edasises arendustegevuses on vaja „lahti harutada”

niinimetatud spagettlahendus, mis väljendub suure hul-

ga eraldi loodud e-teenuste süsteemide ühtse arhitektuu-

ri puudumises.

Järeldusena võiks märkida, et Eesti kunagised riiklike in-

fosüsteemide arengud, kus aeti läbi minimaalsete, kuid

süstemaatiliselt planeeritavate ja koordineeritavate eel-

arvevahenditega, andsid meile tegelikult välisvahendite

ja doonorite abil finantseeritud e-riigi arendusprojektide-

ga võrreldes arengus suured eelised.

Kolmas tähelepanek e-riigi rahvusvahe-

listes arengutes on see, et siiani rõhu-

tatakse liialt tehnoloogilist aspekti ning

tähelepanuta jäetakse vajadus luua

stabiilne ja poliitiliselt toetatud, e-riiki

koordineeriv organisatsioon. Paljude

rahvusvaheliste kogemuste toel võib

e-riigi arenduste ebaefektiivsuse ning mitmete projektide

ebaõnnestumise põhjusena selgelt välja tuua riiklike

e-riiki koordineerivate organisatsioonide ning planeeri-

mise nõrkuse. Kuigi oleme teinekord ka endi koordinat-

sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on Eestil selles

vallas siiski teistele palju õpetlikku jagada. Samas tutvus-

tatakse seda vajadust ka Eestile, luuakse ärisektorile va-

jalikke kontakte, ja pakutakse võimalusi erinevate maade

e-riigi kiiremaks arendamiseks.

Kuigi oleme teinekord ka endi koordinat-sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on Eestil selles vallas siiski teistele palju õpetlikku jagada.

16

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine1.2

Agne Kivisaaragne.kivisaar@ria.eeRiigi Infosüsteemide Arenduskeskus

1.2.1

ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

2007. aastal ellu kutsutud programmi „Infoühiskonna

teadlikkuse tõstmine” eesmärk on tutvustada infoühis-

konna võimalusi ning aidata sellega kaasa inimeste elu

ja tegevust toetava e-riigi arendamisele. Euroopa Liidu

Regionaalarengu Fondi rahastatud programmi üheks

oluliseks sihtgrupiks on avalik sektor ning ettevõtjad,

kelle teadlikkuse tõstmine infoühiskonnast võimaldab

saavutada kõrget motivatsioonitaset olemasolevate ning

uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmi-

seks. Programmi paljud tegevused on suunatud Eesti

elanikele ning nende eesmärk on suurendada inimeste

teadlikkust e-teenustest ja turvalisest arvutikasutamisest.

Programmi eelarve aastateks 2007–2013 on veidi üle kol-

me miljoni euro.

2010. aasta jaanuaris Emor ASi poolt läbiviidud uuring

käsitles kodanike rahulolu avalike e-teenustega, mis vii-

tab otseselt vajadusele tegeleda järjepidevalt teadlikkuse

tõstmisega infoühiskonna võimaluste kohta. Kui 2007.

aastal ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada üh-

tegi avalikku e-teenust, siis praegune situatsioon on tun-

duvalt parem: vaid 41% ei tea ühtegi riigi pakutavat e-tee-

nust. Oluliselt on suurenenud ka ID-kaardi elektroonilisi

võimalusi kasutavate inimeste arv – kui 2007. aasta lõpus

kasutas ca 10% ID-kaardi omanikest kaarti elektrooni-

liselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35%-ni.

Kasvu võib pidada märkimisväärseks, sest vahepealsete

aastate vältel pole suuremale osale elanikkonnast suuna-

tud autentimist või digitaalset allkirjastamist nõudvaid

e-teenuseid Eestis lisandunud (e-tervis

on siiski järk-järgult hakanud suure-

mat rolli mängima). Endiselt hoiavad

kindlalt võtmepositsiooni tuludekla-

ratsiooni täitmine, internetipangad

ning eKool. Ilmselgelt on vaja lisaks

riigiasutustele motiveerida ka ettevõt-

jaid, et nad pakuksid senisest innu-

kamalt oma teenuseid interaktiivses keskkonnas. Vaid

uute kasutajasõbralike e-lahenduste lisandumisel saab

suureneda ka uute tarbijate hulk, kes saavad arvutit või

mobiili abimehena kasutades oma igapäevaseid asjaaja-

misi lihtsustada.

Aastat 2010 võib pidada programmi seni edukaimaks

tegevusaastaks: IT-sektori kogukonnas on tuntud kau-

bamärgiks saanud koolitustesari „Tark e-riik”, mille käi-

gus käis möödunud aastal tarkust taga nõudmas üle

1500 inimese. Koolitustel keskenduti riigi infosüsteemi

puudutavatele teemadele. Sarja mahtusid kitsale siht-

grupile suunatud spetsiifilised klassikoolitused, nagu nt

infoturbe sissejuhatus, semantikavarade koostamine või

ISKE audit. Neile lisaks ka uuenduslikumad ja tõhusa-

mad kogunemisvormid, nt avatud ruumi või world cafe

meetodit kasutanud üritustesarjad ekspertidele ja spet-

sialistidele, et viimased saaksid vahetada kogemusi ning

leida üheskoos tõhusamaid lahendusi valdkonnaülestele

probleemidele. Kogu aasta vältel toimusid laia kõlapinda

tekitanud e-riigi teatrietendused, kus publiku arv küündis

Kui 2007. aasta lõpus kasutas ca 10% ID-kaardi omanikest kaarti elektrooniliselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35%-ni.

17Infoühiskonna aastaraamat 2010

2010. aastal alustati uuringuga, mis peaks vaatlema, mil määral on riigiasutustes kasutusel elektroonilised töövood.

400 osalejani. E-riigi teatrit võib defineerida kui süm-

bioosi juhtimiskoolitusest ja lavastatud etüüdidest, mida

etendavad professionaalsed näitlejad. Etenduste menu ja

populaarsuse tõttu kavatsetakse ka 2011. aastal juhtimis-

teatri koolitustega jätkata.

Eesti.ee koos Tanel Padariga Pärnus.

Programmi üheks olulisimaks teavitustegevuseks võib

nimetada riigiportaali eesti.ee võimaluste tutvustamist.

See portaal on kodaniku ja riigi vaheline infovärav. 2010.

aasta jaanuaris toimus riigiportaali kampaania II etapp,

mille käigus loodi eesti.ee visuaalne identiteet ning

pöörati tähelepanu maapiirkondade elanike teavitami-

sele, sest nemad vajavad riigiportaali e-teenuseid kõige

enam. Kuna riigiportaal on inimese ja riigi omavahelise

suhtluse orgaaniline ja arenev osa, toetab brändi väärtusi

graafiline lehemotiiv, mis tähistab jõudu, jätkuvat kasvu

ja pidevat arengut. 2011. aasta sügiseks peaks riigiportaal

oma arengus jõudma aga järgmisse olulisse etappi, mil-

leks valmib senisest sisukam ettevõtjate osa, disainitakse

ümber portaali navigatsiooniskeem, ja lehe toimimise

loogika muudetakse oluliselt kasutajasõbralikumaks,

et keskkond vastaks paremini nii sisse loginud kui ka

autentimata kasutajate ootustele. Aasta lõpus on kavas

uue verstapostini jõudmisest teavitada ka kõiki portaali

praeguseid ja tulevasi kasutajaid ning tutvustada uusi li-

sandunud võimalusi.

Üks e-riigi ja infoühiskonna arendamise eesmärke on

suurendada olemasolevate elektrooniliste lahendus-

te kasutatavust ja soodustada uute e-teenuste teket.

Läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori muutmisel

mängib võtmerolli vastavalt IKT võimalustele haldustoi-

mingute ümberkujundamine. 2010. aastal alustati olulise

uuringuga, mis peaks vaatlema, millisel määral on riigi-

asutustes kasutusel elektroonilised töövood ja kuidas on

need seotud e-teenustega. Analüüs annab poliitikasoovi-

tusi avaliku teenuse kättesaadavuse ja seeläbi üldise elu-

kvaliteedi parandamiseks.

2010. aastal alustati riigi infosüstee-

mi põhidokumendi ehk koosvõime

raamistiku uuendamist. Riigi IT koos-

võime raamistik on standardite ja

juhendite kogum, mis tagab avaliku

sektori infosüsteemide toimimise nii

riigisiseselt kui ka üleeuroopalises

kontekstis. Raamistik on juhend-

materjal üleriiklike infosüsteemide kontseptsioonide

väljatöötajatele ning avaliku halduse asutuste infoteh-

noloogiaala projektijuhtidele. Raamistiku uuendamisel

suunatakse seekord tähelepanu piiriülesele teenusepak-

kumisele, veebide koosvõimele ja vaba tarkvara mudeli

laialdasemale kasutuselevõtule.

Kuigi arvuti ja internet võivad nüüdseks suurele osale

elanikkonnast iseenesestmõistetavana tunduda, on siis-

ki tegemist uute võimalustega, mille kasutamine koos

erinevate lisaseadmetega võib aeg-ajalt keeruline tun-

duda. Selleks, et tõsta teadlikkust erinevatest arvutikasu-

tamisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest, alustati

Eesti esimese hariva komöödiasugemetega IT-seriaali

väljatöötamist. 10-osaline teleseriaal, mis jõudis eetrisse

2011. aasta kevadhooajal, heidab pilgu tulnukate tege-

mistele mõõtmatus ja võimalusterohkes kübermaailmas

ning annab ülevaate suurematest probleemidest, millega

igapäevane arvutikasutaja kokku puutuda võib. Turvalise

arvutikasutamise teadmiste jagamine jääb ka edaspidi

üheks programmi prioriteediks, sest eeskirja tundmata

on keeruline rooli keerata.

Programmi raames kuulutati väl-

ja konkurss „Eesti parim e-teenus

2011” ning november nimetati

hea e-teenuse kuuks – eesmärk oli

kutsuda avalikkust üles häid e-tee-

nuseid märkama ja tunnustama.

Konkursile esitati 71 taotlust, mis

on läbi aegade kõrgeim tulemus.

Kaheksa kategooria võitjad selgu-

sid 2011. aasta märtsis. Võitjatel on

võimalus osaleda rahvusvahelisel

e-teenuste konkursil World Summit Award. Seda tra-

ditsiooni on kavas ka järgmistel aastatel jätkata, et tõsta

e-teenuste loojate ja kasutajate, aga ka avalikkuse tead-

likkust. Selmet tiigri unnevajumise kohta pidevaid

etteheited teha, on vajalik esile tõsta lihtsaid ja mugavaid

e-lahendusi, mis kujundaks positiivseid hoiakuid ning

On palju valdkondi ja teemasid, kus kolmas sektor ja kogukonnad ise saavad ümbritsevat elukeskkonda paremaks muuta, kasutades infotehnoloogiliste võimaluste abil ära nii meie väiksust kui ka koostöövõimet.

18

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

julgustaks ja motiveeriks looma juurde uusi innovaatilisi

tehnoloogiaid. Alati ei pea algatus tulema avalikust sek-

torist. On palju valdkondi ja teemasid, kus kolmas sektor

ja kogukonnad ise saavad ümbritsevat elukeskkonda pa-

remaks muuta, kasutades infotehnoloogiliste võimaluste

abil ära nii meie väiksust kui ka koostöövõimet.

Programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” pa-

nustab igakülgselt sellesse, et vormida „paberist” Eestit

tõhusamaks, paremaks ja mõnusamaks inimese näoga

e-riigiks. Väheoluline pole ka tõsiasi, et infoühiskonna

eeliseid peab igaüks ise kogeda tahtma, sest just positiiv-

ne hoiak ja tahe saavad parandada olemasolevaid ja luua

uusi võimalusi.

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

19Infoühiskonna aastaraamat 2010

Monika Saarmannmonika.saarmann@eesti.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1.2.2

Eesti parimad e-teenused

Eestis loodud IT-lahendused on osalenud ÜRO egiidi all

toimuval konkursil World Summit Award (WSA) alates

2003. aastast. WSA’l osaleva 168 riigi ja nende lahenduste

hulgast on Eestil varasematest aastatest ette näidata üks

tiitlivõit ja üks finaalikoht. 2003. aastal tunnistati e-tervise

valdkonnas üheks maailma parimaks e-teenuseks pat-

siendi jälgimissüsteem Doc@Home. 2007. aastal jõudis

sõidukite jälgimisteenus Navirec e-äri kategoorias ka-

heksa finalisti hulka. Tänavune WSA osutus eestlastele

üliedukaks - Eesti e-aruandluskeskkond valiti e-valitsuse

kategooria võitjaks ning finaali jõudsid Eesti ajaloo info-

pank Histrodamus e-kultuuri ja pärandi kategoorias ning

sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee e-äri ja et-

tevõtluse kategoorias.

World Summit AwardWSA15 on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on selgi-

tada välja ja samaaegselt tutvustada maailma parimaid

e-valdkonna sisuteenuseid (ingl e-content) ning uuen-

duslikke info- ja kommunikatsioo-

nitehnoloogia (IKT) rakendusi.

WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO

infoühiskonna tippkohtumisel, et

vähendada digitaalset lõhet maail-

mas, tõsta elanikkonna teadlikkust

nutikate e-lahenduste ja rakenduste

kohta, ning aidata seeläbi kaasa pa-

rema maailma kujundamisele. WSA koostööpartneriteks

on valitsusasutused, erafirmad ning valitsusvälised orga-

nisatsioonid 168-st ÜRO liikmesriigist.

Maailma parimad e-lahendused selgitatakse välja ühte-

kokku kaheksas kategoorias:

1. e-valitsus ja institutsioonid;

2. e-tervis ja keskkond;

3. e-õpe ja haridus;

4. e-meelelahutus ja mängud;

5. e-kultuur ja pärand;

6. e-teadus ja tehnoloogia;

7. e-äri ja ettevõtlus,

8. e-kaasamine ja osalemine.

Kategooriate lai ulatus võimaldab osaleda ning saada

rahvusvahelist tähelepanu pea kõikidel e-lahenduste

arendajatel. Konkursile oodatakse lisaks traditsioonilis-

tele e-teenustele, mida inimene saab kasutada arvuti ja

interneti vahendusel, ka kõikvõimalikke muid e-keskkon-

nas kasutatavaid lahendusi ja rakendusi.

Konkurss parimate e-lahenduste välja selgitamiseks toi-

mub iga kahe aasta järel. Esmalt viiakse läbi rahvuslikud

eelvoorud, kus ekspertidest koosnevad žüriid valivad väl-

ja rahvuslikud võitjad. Iga kategooria parim astub võist-

lustulle teiste maailma parimate e-lahendustega.

WSA konkursil ning ka rahvuslikes eelvoorudes kehtivad

ühtsed reeglid. Ennekõike hinnatakse teenuse kvaliteeti,

haaret ja mõju, teiseks kasutamise lihtsust (funktsio-

naalsus, navigatsioon ja suunitlus) ning kolmandana

interaktiivsuse ja multimeedia lisaväärtust. Hinnatakse

ka kujundust (graafika ja/või heli) ning samuti on oluli-

ne tehnilise teostuse meisterlikkus. Lisakriteeriumitena

võetakse hindamisel arvesse panust

üleilmse infoühiskonna arengusse ning

teenuste kättesaadavust vastavalt W3C

standarditele.

2010. aasta juunis tehti algust uue kon-

kursiga “WSA-mobile”16, mis hakkab

sarnaselt e-lahenduste konkursile toi-

muma samuti üle kahe aasta (rahvusli-

kud eelvoorud toimuvad 2011. aastal ja rahvusvaheline

finaal 2012. aastal). Eesmärk on rahvusvaheliselt tunnus-

tada väljapaistvamaid m-teenuseid ja mobiililahendusi

kaheksas kategoorias:

1. m-äri;

2. m-valitsus;

3. m-keskkond ja tervis;

4. m-õpe;

5. m-meedia;

WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO

infoühiskonna tippkohtumisel, et

vähendada digitaalset lõhet maailmas.

Ennekõike hinnatakse teenuse kvaliteeti, haaret ja mõju, teiseks kasutamise lihtsust ning kolmandana interaktiivsuse ja mul-timeedia lisaväärtust.

15 http://www.wsis-award.org

Katri Ristal katri.ristal@eesti.eeWSA Eesti esindaja

16 http://www.wsa-mobile.org

20

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

6. m-meelelahutus;

7. m-turism;

8. m-kaasamine.

Maailmas on mobiiliteenuse registreeritud kasutajaid üle

4,4 miljardi, seega ületab mobiilikasutus internetikasutu-

se ligi kolmekordselt. Mobiiltelefonid muutuvad üha tar-

gemaks ning neist on saanud üsna tavalised tarbeesemed

igas vanuses kasutajate jaoks. Kuna pidevalt laieneb sisu

ja teenuste ulatus, mida mobiiltelefonide abil on võimalik

tarbida, siis on m-lahenduste konkursil oodata mõõdu-

võtmist, mis on võrdväärne e-lahenduste konkursile.

WSA Eesti eelvoorud varasematel aastatelEesti e-teenused on osalenud maailma parimate e-lahen-

duste konkurssidel juba 2003. aastast, mil meid esindas

üheks maailma parimaks e-tervise teenuseks tunnistatud

patsiendi jälgimise süsteem Doc@Home17. Tegemist oli

sel aastal ainsa Eestist osalenud e-teenusega.

2005. aastal kandideeris Eesti eelvoorus juba kaheksa

projekti neljas kategoorias ning Eestit esindasid WSA-l

virtuaalaabits “Virbits”, e-hääletuse süsteem18, võrgupõ-

hine arstide vastuvõtusüsteem ning igaühe m-äri19.

2007. aastal sai eelvooru žürii teha valiku juba 19 projekti

hulgast. Eesti parimateks e-teenusteks valiti Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse projekt “Firmaomanikuks 12

minutiga”20, Mobi Solutionsi m-klassijuhataja21, Valdo

Prausti koostatud Eesti mõisate portaal22, Tartu Ülikooli

Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse digitaalne teksti-

kogu EEVA23 ning sõidukite jälgimissüsteem Navirec24,

mis pääses ka kaheksa WSA finalisti hulka.

2009. aastal kandideerisid eelvoorus võidule 27 projekti

kaheksas kategoorias. WSA-l esindasid Eestit e-õppe ka-

tegoorias sea- ja kotkakaameratega kõikjalt üle maailma

huvilisi leidnud looduskalender25, e-meelelahutuse kate-

goorias Jänku-Jussi multikatega laste seas kultusbrändiks

tõusnud Mudila26, e-valitsuse kategoorias 18 minutiga

uue firma loomise maailmarekordi püstitanud ettevõtja-

portaal koos piiriülese digiallkirjaga27, e-tervise kategoo-

rias mastaapne tervise infosüsteem28, e-kultuuri lõikes

rahvuslik digiarhiiv Saaga29, e-äris kodumaiste omatoo-

dete kauplemiskeskkond www.laat.ee ning e-kaasamise

kategoorias TID+ koos osalusveebiga30.

Konkurss „Parim e-teenus 2011”Kui varasematel aastatel toimus Eesti siseriiklik WSA

eelvoor konkursi „Parim sisuteenus”31 nime all, siis

2010. aastal muudeti konkursi nime, milleks sai „Parim

e-teenus”, kuna „e-teenus“ on laialt levinum ning inglis-

keelsest väljendist tuletatud termin „sisuteenus” teki-

tas kohati segadust. Konkurss korraldati Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemide

Arenduskeskuse ja WSA esindaja koostöös ELi struktuu-

rivahendite programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõst-

mine” raames.

Kuna rahvusvahelisele konkursile jõuavad riiklikud pro-

jektid 2011. aasta kevadel, siis kandis ka 2010. aasta sügi-

sel alanud ja 2011. aasta veebruaris lõppenud siseriiklik

eelvoor nimetust „Eesti parim e-teenus 2011“. Konkursil

osales rekordarv ettevõtteid ja projekte – kokku 71 e-la-

hendust 58 ettevõttelt, asutuselt ja eraisikult. Kui žürii

jõudis oma töös ühe olulisima tõde-

museni, et heast teenusest üksi ei piisa,

vaid seda peab ka arusaadavalt esitama

ning tehnoloogilisele poolele lisaks on

olulised turunduslikud aspektid, siis

sama võib öelda ka konkursi enda koh-

ta. Varasemast suurema osaluse üheks

põhjuseks oli kindlasti senisest laiaulatuslikum konkur-

sist teavitav tegevus, mille juures kasutati kommunikat-

sioonibüroo Hamburg & Partnerid abi.

Konkursi raames pandi alus hea e-teenuse kuule32, mis

sarnaselt juba aastaid Eestis korraldatud hea teenin-

duse kuule julgustab tarbijaid häid e-teenuseid kiitma.

November nimetati hea e-teenuse kuuks selleks, et kut-

suda inimesi märkama igapäevaelu lihtsustavaid e-la-

hendusi ja tunnustama nende loojaid. Hea meel on tõ-

deda, et Eesti internetikasutajad võtsid vaevaks veebilehe

www.e-konkurss.net kaudu kiita ligi pooltsadat e-teenust

väga erinevatest valdkondadest: alates e-ärist kuni tervis-

hoiuni ning meelelahutusest e-riigini. Kiitust teeninud

Konkursil osales rekordarv ettevõtteid ja projekte – kokku 71 e-lahendust 58 ettevõttelt, asutuselt ja eraisikult.

17 http://www.docobo.co.uk

18 http://www.vvk.ee

19 http://fortumo.ee

20 https://ettevotjaportaal.rik.ee

21 http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=2686

22 http://www.mois.ee

23 http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva

24 http://www.navirec.ee

25 http://www.looduskalender.ee

26 http://mudila.lastekas.ee

27 https://ettevotjaportaal.rik.ee

28 http://www.e-tervis.ee

29 http://www.ra.ee

30 http://www.tidplus.net

31 http://www.e-konkurss.net

32 http://www.heateenindus.ee

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

21Infoühiskonna aastaraamat 2010

Kuigi esitatud e-lahenduste arv oli varasemast mitmeid

kordi suurem, tuli tõdeda, et kvantiteet

ei tähenda alati kvaliteeti.

lahendusi kutsuti kandideerima „Eesti parim e-teenus

2011“ konkursile.

Aasta lõpus toimus ka parima e-teenuse konkursi inspi-

ratsiooniseminar33, kus oma kogemusi jagasid varase-

matel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad

ning e-turundus- ja investeerimisgurud.

Kuigi esitatud e-lahenduste arv oli varasemast mitmeid

kordi suurem, tuli ekspertidest koosneval žüriil tõdeda,

et kvantiteet ei tähenda alati kvaliteeti. Konkursi tase oli

üpris ebaühtlane – oli kategooriaid, kus tekkis väga tugev

konkurents, samas olid mõned kategooriad esindatud

võrdlemisi nõrgalt. Tiitel „Eesti parim e-teenus 2011“ ot-

sustati välja anda kaheksa asemel viies kategoorias. Leiti,

et kõige enam vajakajäämisi ja arenguruumi on e-lahen-

dustel nende teenuseks vormistamisel ja kasutajale kät-

tesaadavaks muutmisel.

Lisaks lahenduste väljamõtlemisele ja teostamisele on

vaja rohkem tähelepanu pöörata disainile ja kasutaja

vaatenurgale. Praegusest võrdlemisi valdavast andme-

baasikesksest lähenemisest tuleks liikuda kasutajakeskse

lähenemiseni ja ehitada keskkonnad

andmete ümber. Teenused peavad

olema kasutajasõbralikumad, in-

tuitiivselt navigeeritavad ning kät-

tesaadavad ka nõrgema interneti-

ühendusega ja piiratud võimalustega

kasutajatele. Eriti oluline on see juhul,

kui soovitakse kaasata laiemat kasu-

tajaskonda, näiteks avaliku sektori osutatavate teenuste

puhul. Lahendused tuleb luua kasutajale, mitte program-

meerijale või ametnikule.

Tänavuse konkursi e-teenuste standardsust, ligipääse-

tavust ning ka tehnilist teostust hinnates eristusid väga

selgelt ja positiivselt riigiasutuste loodud teenused, mis

vastasid enamasti nii W3C üldistele nõuetele kui tihti ka

WCAG ligipääsetavuse kriteeriumidele puuetega kasu-

tajate jaoks. Samal ajal käis siiski veel väga suur osa tee-

nuseid standarditest suure kaarega mööda – mitmed si-

sukad ja leidlikud lahendused olid selles suhtes aga väga

halvasti teostatud.

Žürii märkis ära, et avaliku sektori teenuste peamiseks

puudujäägiks on väga suur tehnilisus – selgitusi, kasu-

tajasõbralikkust ja disaini on minimaalselt. Oluliselt pa-

rem pole asi ka erasektoris, kuigi need, kes välisturgudele

vaatavad, on oma teenuse kasutusmugavusele rohkem

tähelepanu pööranud kui koduturule keskendunud

teenusepakkujad.

Ergonoomiline, läbimõeldud ja sisuline disain on lis-

andväärtus, mis muutub e-lahenduste puhul aina oluli-

semaks konkurentsieeliseks. Selline abstraktne mõiste

nagu User Experience Design peaks leidma kohaliku

tõlgenduse ja koha igas suuremas lahenduses. Me pole

kunagi olnud nii heal tehnilisel tasemel kui praegu – hea,

kui saaksime järgmisest konkursist kok-

kuvõtteid tehes öelda sama ka Eesti la-

henduste disainitaseme kohta.

Lahendusi luues tuleks mõelda ka

nende rahvusvahelisele konkurentsi-

võimele ja skaleeritavusele. Kindlasti

tuleks vältida teenuseid, mis eeldavad

kasutamiseks mingit kindlat tarkvaraplatvormi. Lisaks

võiks teenuse loojad ja pakkujad mõelda ka sellele, kui-

das kõlab teenuse nimi teistes keeltes. Tänavusel konkur-

sil oli projekte, mille nimi varjutas sisu, kutsus esile žürii

üksmeelse naerupahvaku ja oleks võinud saada huumori

eripreemia.

Eesti parimad e-teenused 2011. aastalKõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kate-

goorias, kus 33 uue e-teenuse hulgast valiti Eestit esinda-

ma sotsiaalse panganduse platvorm www.isepankur.ee.

Žürii hindas inimeste ja firmade vahelisi laene vahenda-

va teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvus-

vahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks

Eestisse tuua võrgupõhise oksjonimajaga eBay võrrelda-

va üleilmse eduloo. Tõsist konkurentsi osutas isePankuri-

le mitmel rahvusvahelisel konkursil juba edu saavutanud

virtuaalne inseneribüroo GrabCAD34.

E-valitsuse kategoorias valiti 15 e-lahenduse hulgast pa-

rimaks elektrooniline majandusaasta aruannete kesk-

kond35. Otsustamisel sai määravaks teenuse mõju ulatus

– kuna see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti

ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka rahvusvahe-

lisel konkursil. Kuigi majandusaasta aruannete keskkon-

na kasutusmugavust ja visuaalset poolt on kritiseeritud,

võimaldab see lahendus tõenäoliselt vaid mõne aastaga

kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks muuta.

Tõsist konkurentsi osutas visualiseeritud äriregister36,

mille puhul toodi olulise miinusena esile see, et register

nõuab kasutamiseks Microsoft Silverlighti olemasolu.

Teine arvestatav konkurent oli Maa-ameti Geoportaal,

kus hinnati positiivselt väga põhjalikku kümnetest kaar-

dikihtidest koosnevat sisu, kuid miinusena nähti mõne-

võrra vanamoelist disaini.

Avaliku sektori teenuste peamiseks puudujäägiks on väga suur tehnilisus – selgitusi, kasutajasõbralikkust ja disaini on vähe.

33 http://www.e-konkurss.net/2010/12/kamaluga-inspiratsiooni-uuteks-e.html

34 http://grabcad.com

35 https://ettevotjaportaal.rik.ee

36 http://www.rik.ee/uus/visualiseeritud_ariregister.html

22

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Konkursi traditsioonilist auhinda – Tiina Sarapuu autoritööna valminud

klaasraamatut, mis sümboliseerib sidet virtuaalse ja käegakatsutava

maailma vahel – hoiab e-valitsuse kategoorias majandusaasta aruannete

keskkonna eest võidu pälvinud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK)

asedirektor Piret Meelind. Foto autor Viktor Vesterinen.

E-tervise vallas oli võitja Sotsiaalministeeriumi ja

Haigekassa retseptikeskus37 ehk maakeeli digiretsept.

Vaatamata tõsistele probleemidele süsteemi käivitamisel

2010. aasta alguskuudel on teenus aasta hiljem nii pat-

sientide kui ka arstide elu lihtsamaks teinud. Oluliseks

peeti lahenduse laialdast mõju Eesti tervishoiusüsteemi-

le. Digiretsepti peakonkurendiks oli patsientide tagasisi-

del põhinev tervishoiutöötajate kataloog TerviseTrend38.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts annab Eesti

Haigekassa digiretsepti projektijuhile Erki Laidmäele üle e-tervise kate-

gooria auhinna. Foto autor Viktor Vesterinen.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias võitis Elioni

minuTV39. Teenus võimaldab digitelevisiooni vaataja-

tel arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete

meeldetuletusi määrata ning saateid salvestama panna,

samuti tellida meeldetuletusi oma iPhone’ile.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks

e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus40, mis pakub

võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt at-

raktiivseks õppimiseks. Žürii tõi esile, et Histrodamus on

maailmas ainulaadse ülesehitusega ajalookeskkond, mis

laseb eesti ajalugu õppida ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning

e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hin-

nangul polnud neis kategooriates tänavu piisava taseme-

ga projekte, millele oleks võinud omistada Eesti parima

e-teenuse tiitli. Hindamise aluseks olid rahvusvahelised

WSA konkursi kriteeriumid ning parima e-teenuse tiitlite

jagamisel arvestati sellega, millise kuvandi Eestist vastava

kategooria võiduprojekt ülemaailmsel konkursil looks.

Tulenevalt WSA konkursi reeglitest ja võistluskategooria-

te kirjeldustest paigutas žürii mõned projektid teise, kir-

jeldusega paremini haakuvasse kategooriasse.

Maailma parim e-valitsuse lahendus tuleb EestistWorld Summit Award 2011 kujunes lõppkokkuvõttes

eestlastele üliedukaks. Eesti e-aruandluskeskkond võitis

maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoo-

rias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis finaali Eesti ajaloo

infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas Eestis väl-

jatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee.

E-aruandluskeskkond pälvis rahvusvahelise žürii toetu-

se eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne

aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elekt-

roonseks. Samuti on sel e-teenusel on digitaalse tegevus-

kava 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu

tagamises oluline roll. Teiste riikide e-valitsusteenustega

võrreldes on Eestis loodud e-riigi lahendused oma lihtsu-

se ja läbipaistvusega kogu maailmale eeskujuks.

E-kultuuri ja pärandi kategoorias kuue parima e-teenuse

sekka jõudnud Histrodamus pälvis ekspertide tähele-

panu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. Lahendus

võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning

ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja

maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahe-

lisi seoseid. Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on

Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva

ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks.

E-äri kategoorias konkureerinud isePankur ajas žürii

kahte leeri. Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid

inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkon-

nas olulist motivaatorit ettevõtluskeskkonnale, teised

olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas.

Lõppkokkuvõttes jõudis isePankur 15 parima projekti

sekka.

37 https://svn.eesti.ee/projektid/som_er

38 http://www.tervisetrend.ee

39 http://www.minutv.ee

40 http://www.histrodamus.ee

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

23Infoühiskonna aastaraamat 2010

Nii nagu teenuste edasiarendamisel on oluline silmas pidada kasutajat, on suureks väljakutseks ka oskus

oma teenust kirjeldada.

WSA rahvusvahelisel konkursil osalemine annab e-tee-

nuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist

tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. Eesti

ettevõtjate senised kogemused näitavad, et

nii siseriiklikus eelvoorus kui rahvusvaheli-

sel konkursil osalemine on olnud suureks

abiks rahvusvaheliste koostööpartnerite ja

investorite leidmise, aga ka oma teenuste-

ga välisturgudele pürgimisel. Nii nagu tee-

nuste edasiarendamisel on oluline silmas

pidada kasutajat, on suureks väljakutseks ka oskus oma

teenust kirjeldada. Rahvusvahelist turgu ja potentsiaal-

seid investoreid silmas pidades on see aga üks vajaliku-

maid oskusi.

Kõige enam on aga e-teenuste võrdlemisest-hindamisest

võita kasutajatel, sest kui e-teenuste loomisel ja osuta-

misel hakatakse enam tähelepanu pöörama kasutaja

vajadustele, soovidele ja mugavusele, siis seda lihtsam

on leida vajalikke teenuseid ja seda mõnusam on neid

kasutada.

24

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Kerli Kuuskkerli@lastekaitseliit.eeMTÜ Lastekaitse Liit

1.2.3

Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis”

Euroopa riikide võrdluses on sarnaselt teiste

Põhjamaadega Eesti lapsed ühed noorimatest, kes in-

ternetti kasutama hakkavad – keskmiselt hakkab Eesti

laps internetti kasutama 8-aastaselt (EU Kids Online

2010)41. Internetikasutamise sageduse poolest on Eesti

lapsed samuti esirinnas: 82% internetti kasutavatest

lastest teeb seda iga päev. Sellega oleme Euroopa riiki-

de seas Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal. Eesti

lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osa-

vaimad, kuid sagedase internetikasutamise tõttu on nad

enam kokku puutunud ka interneti kasutamisega seotud

riskidega: iga seitsmes internetti kasutav Eesti laps on ko-

genud küberkiusamist ning 30% lastest on viimase aasta

jooksul näinud veebikeskkonnas seksuaalse sisuga pilte.

Turvalisema internetikasutuse edendamiseks algatati

Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu42 koor-

dineerimisel 1. septembril 2010 pro-

jekt „Targalt internetis”43, mida viivad

ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-

ja Piirivalveamet44, Tiigrihüppe

Sihtasutus45, Sotsiaalministeerium46

ja MTÜ Eesti Abikeskused47. Projekti

eesmärgiks on laste ja lapsevanema-

te targem internetikasutus ning internetis ebaseadusliku

sisuga materjalide leviku tõkestamine. Projektis on kolm

peamist tegevusliini: koolitus- ja teavitustöö, nõustamine

lasteabitelefoni 116 111 raames ja ebaseadusliku mater-

jali leviku tõkestamine veebipõhise vihjeliini tegevusega.

Järgnevalt anname ülevaate sellest, mida laste turvalise-

ma internetikasutuse edendamiseks projekti peamiste

tegevusliinide raames Eestis tehakse.

Koolitus- ja teavitustöö eesmärgiks on suurendada laste

ja lapsevanemate teadmisi seoses internetiturvalisusega.

Nende tegevuste elluviimist juhib Tiigrihüppe Sihtasutus.

Projekti esimese nelja kuu jooksul õpetati välja üheksa

koolitajat, kes viivad 2011. aastal 45 üldhariduslikus koolis

üle Eesti läbi interaktiivseid loenguid

õpetajatele ja lapsevanematele ning

õpitubasid põhikooliõpilastele. Lisaks

koolitustele korraldab Tiigrihüppe

Sihtasutus nii 2011. kui ka 2012. aas-

tal turvalise interneti päeva48 raames

laiemale avalikkusele erinevaid teavi-

tusüritusi. 2011. aastal tähistati turvalise interneti päeva

8. veebruaril ning päeva juhtmõtteks oli „See on rohkem

kui mäng, see on Sinu elu!“. Päeva raames kutsuti õpeta-

jaid ja õpilasi üles turvalisema internetikasutuse temaa-

tikat koolides käsitlema ning osalema erinevatel sellele

päevale pühendatud üritustel. Turvalise interneti päeval

algas laste hulgas populaarsetes sotsiaalvõrgustikes ja

veebilehtedel kaks nädalat kestev meediakampaania,

mille eesmärgiks oli viktoriini abil anda noortele teavet,

kuidas internetis turvaliselt toimetada. Turvalise interneti

päeval toimus Meriton Grand Conference & Spa Hotelis

õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistide-

le rahvusvaheline konverents, kus arutati, mida saavad

täiskasvanud teha, et virtuaalses maailmas ei satuks ohtu

laste privaatsus, maine ja tervis.

Nii 2011. kui ka 2012. aastal viib Tiigrihüppe

Sihtasutus läbi õpilastööde konkursi gümnaasiumi-

ja kutseõppeasutuste õpilastele, et saada huvitavaid

mõtteid ja lahendusi, kuidas edastada interneti

turvalise kasutamise teemat noorematele õpilastele.

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel koostatakse

lastele, lastevanematele ja õpetajatele erinevaid

internetiturvalisust käsitlevaid materjale, mis pannakse

üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee:

Internetikasutamise sageduse poolest on Eesti Euroopa

riikide seas Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal.

Koolitus- ja teavitustöö eesmärk on suurendada laste ja lapsevanemate internetiturvalisuse alaseid teadmisi.

41 http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EUKidsII%20

(2009-11)/EUKidsOnlineIIReports/D4FullFindings.pdf

42 http://www.lastekaitseliit.ee

43 Projekti nimi „Targalt internetis“ on lühem versioon projekti esialgsest

pealkirjast „Teadlikkuse tõstmine interneti turvalisemaks kasutamiseks Eestis“.

http://www.targaltinternetis.ee

Malle Hallimäemalle@lastekaitseliit.eeMTÜ Lastekaitse Liit

44 http://politsei.ee

45 http://www.tiigrihype.ee

46 http://www.sm.ee

47 http://www.abikeskused.ee

48 Turvalise interneti päeva tähistatakse üle Euroopa igal aastal veebruari

teisel teisipäeval

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

25Infoühiskonna aastaraamat 2010

õppematerjalid õpilastele, e-õppe kursus õpetajatele,

teabematerjalid lapsevanematele ning veebipõhine

mäng lastele.

Projekti teise tegevusliini raames arendatakse lasteabi-

telefoni 116 111 võimekust alates 1. märtsist 2011 anda

interneti turvalise kasutamisega seotud infot ja nõu nii

veebipõhiselt kui ka telefoni teel nii lastele kui ka lasteva-

nematele. Nõu saab küsida seoses interneti kasutamise-

ga tekkinud probleemide ja murede kohta. Telefoni teel

nõustatakse peamiselt emotsionaalsel tasandil tekkinud

probleemide korral, antakse nõu tekkinud olukordade

lahendamiseks ja vajadusel suunatakse kõne edasi vas-

tavale spetsialistile. Lasteabitelefonilt saavad vanemad

teavet, kuidas nad saaksid lastele internetikasutusel toeks

olla, ja samuti saavad nad nõu erinevate probleemide

puhul, nt kui laps/noor satub küberkiusamise ohvriks,

on saanud ebasobivaid või eakohatuid ettepanekuid jne.

Lisaks telefoninõustamisele antakse nõu ja teavet ka vee-

bis49. Tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium ning

seda viib ellu MTÜ Abikeskused.

Projekti kolmas tegevusvaldkond on vihjeliini tegevus,

mida viib koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ellu

MTÜ Lastekaitse Liit. Vihjeliini tegevuse eesmärgiks on

tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutuma-

tust rikkuvate materjalide levikut internetis. 2011. aasta

jaanuarist alustas tööd MTÜ Lastekaitse Liidu loodud

veebikeskkond50, mis võimaldab ebaseaduslikku mater-

jali (laste seksuaalne ärakasutamine, lastega äritsemi-

ne jm) märganud internetikasutajal sellest teada anda.

Vihjeliinile on oodatud teated ka muust alaealistele eba-

sobivast materjalist. Teavet saab edastada veebilehe ava-

lehel oleva lihtsa vormi abil ning teabe edastamiseks ei

pea teavitaja märkima oma isikuandmeid.

Kuna tegemist on eelkõige laste inter-

netiturvalisuse teadlikkust edendava

projektiga, siis on projekti raames loo-

dud Noortepaneel, mis on ekspertgru-

piks lastele suunatud ürituste korral-

damises ning materjalide koostamises.

Noortepaneeli liikmetele toimus 2010.

aasta novembris koolitus, mille käigus said nad tead-

misi, kuidas viia läbi noorematele õpilastele suunatud

internetiturvalisuse töötubasid. Noortepaneeli liikme-

teks on 14 noort vanuses 14–17 eluaastat, kes esin-

davad Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi, Tallinna

Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi,

Ehte Humanitaargümnaasiumi, Kohtla-Järve

Gümnaasiumi, Valga Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka

Humanitaargümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi ja

Põlva Ühisgümnaasiumi.

Selleks, et projekti tegevused saaksid kvaliteetselt ellu

viidud ning et info erinevate huvirühmadeni jõuaks, te-

gutseb lisaks projektimeeskonnale ja Noortepaneelile

projekti juures ka Nõuandev kogu. Nõuandva kogu

liikmeteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Tartu Ülikooli, Microsoft Eesti,

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, EMT, Rate.

ee, Eesti Lastevanemate Liidu, Informaatikaõpetajate

Tallinna Ühenduse, Koolipsühholoogide Liidu, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, projekti

Noortepaneeli ja projekti partnerorganisatsioonide esin-

dajad. Lisaks siseriiklikule koostööle osaletakse ka rah-

vusvaheliste võrgustike INSAFE ja INHOPE töös.

Projekti elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm

“Safer Internet” (turvalisem internet), millega on ühine-

nud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja

Venemaa.

2011. aastal jätkub nii koolitus- ja teavitustegevus kui ka

vihjeliini ja lasteabitelefoni 116 111 tegevus. Projekti raa-

mes loodavad koolitus- ja teavitusmaterjalid pannakse

üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee, kus

kajastame ka aktuaalseid sündmusi ja asjakohaseid

uuringuid ning pakume lastele, lapsevanematele ning

õpetajatele nõuandeid, kuidas internetimaailmas edu-

kalt toimetada. Teadlikum internetikasutus võimaldab

meil kõigil interneti positiivsetest võimalustest enam osa

saada ning edukamalt riskidega kokkupuutumist vältida.

Projekti raames loodi lastele suunatud

ürituste korraldamiseks ning materjalide

koostamiseks ekspertgrupp −

Noortepaneel.

49 www.lasteabi.ee 50 www.vihjeliin.ee

26

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Keit Hintskeit.hints@tarbijakaitseamet.eeTarbijakaitseamet

1.2.4

Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik

Eestis on hinnanguliselt tuhat e-kauplust. Just hinnangu-

liselt, sest paljud e-kauplused ei ole registreeritud majan-

dustegevuse registris, mistõttu on täpse ülevaate saamine

äärmiselt keeruline. Lisaks sellele on uue e-kaupluse loo-

mine äärmiselt lihtne ja kiire toiming ning uusi kauplejaid

võib nädalas juurde tekkida kümneid. Teataval määral

korrastus turg Eesti domeenireformi tulemusena, mille

käigus kustutati paljud mitteaktiivsed .ee-lõpuga domee-

nid. Tarbijate ja ka järelevalve seisukohast on selline turu

„selginemine” väga oluline, sest ka mitteaktiivne e-kaup-

lus tekitab tarbijates segadust ning lisatööd ametnikele,

kelle kohustus on kontrollida e-poe vastavust sätestatud

nõuetele.

Eurostati andmetel kasutab Eestis e-poodidest ostmise

mugavat võimalust 17% elanikest. Võrdlusena on siin ko-

hane ära märkida, et näiteks Põhjamaades on e-kauban-

duse usaldusväärsus märgatavalt kõrgem – mõnes riigis

teeb ligikaudu 70% elanikest ehk 90% internetikasutaja-

test aastas vähemalt ühe ostu e-kauplusest51. Seega on

Eestis e-kaubanduse usaldusväärsus endiselt suhteliselt

madalal tasemel. Siseriikliku e-kaubanduse taseme ja

usaldusväärsuse tõstmine on oluline nii kauplejate kui

riigi seisukohalt. Seetõttu on mitmel tasemel alustatud

koostööprojekte erinevate võimaluste kaardistamiseks

ja selliste ideede rakendamiseks, mis võimaldaksid järe-

levalvet tõhustada ning tarbijate ja kauplejate teadlikkust

tõsta.

Siseriiklik koostöö2010. aastal allkirjastas Tarbijakaitseamet koostööle-

pingu Eesti E-kaubanduse Liiduga, mille eesmärgiks

on e-kaubanduse usaldusväärsuse kasv, tarbijate ja

kauplejate koolitamine ja nende teadlikkuse tõstmine.

Tarbijakaitseameti ja E-kaubanduse Liidu vahel sõlmi-

tud koostööleppe prioriteediks on tõhustada koostööd

lähtuvalt tarbijakaitsealastest õigusaktidest ja Euroopa

Liidu tarbijakaitsealastest direktiividest, aga ka soovist

leida tarbija ja e-kaupleja vahel tekkivatele probleemi-

dele mõlemaid pooli rahuldavaid lahendus. Oluline osa

lepingust on informatsiooni vahendamine ja tekkinud

probleemidele lahenduste leidmine, vajadusel e-kauple-

jate koolitamine ning nõustamine ja tarbijaõiguste tea-

vitustegevus e-kaubanduse valdkonnas. E-kaubanduse

Liit väljastab ka usaldusmärki „Turvaline ostukoht”, mille

saamise üheks kriteeriumiks on vähemalt aastapikkune

aktiivne tegutsemine.

2010. aasta lõpus korraldasid  Tarbijakaitseamet ja

E-kaubanduse Liit koos  Maksu- ja Tolliameti, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Politsei- ja

Piirivalveameti esindajatega kohtumise, et kaardistada

e-kaubanduse varimajanduse probleemistikku Eestis

ning leida võimalikke koostöövõimalusi selle vastu võit-

lemiseks ja e-kaubanduse tõhusamaks järelevalveks.

Varimajanduse all mõeldakse internetis aktiivselt kaup-

levad eraisikud, kes ei registreeri oma

majandustegevust, ei maksa sellest

tulenevalt riigile vajalikke makse

ega järgi oma tegevuses sageli tar-

bijaõigustest tulenevaid kohustusi.

Järelevalveasutuste võimalused sel-

liste veebilehtede kiireks sulgemiseks

on suhteliselt piiratud. Seega võib tek-

kida olukordi, kus e-kauplus tegutseb

ka algatatud väärteo– või kriminaal-

menetluse käigus edasi ja tekitab seeläbi veelgi suuremat

kahju. Väga oluline on tarbijatele selgitada, et kahe eraisi-

ku vahel sõlmitud  ostu-müügitehing ei ole õigusaktidega

samas ulatuses reguleeritud ja sellele ei laiene seadustega

tagatud kaitse, mille alusel oleks Tarbijakaitseametil või-

malik tarbijaid aidata. Seetõttu on väga oluline, et enne

tehingu sõlmimist oleks tarbijale teada, kas müüjaks on

juriidiline või füüsiline isik ja millised on tarbija õigused

enne ja pärast lepingu sõlmimist.

Huvitavamad väljakutsedAeg-ajalt tuleb tarbijakaitsjatel nentida, et uued tehno-

loogiad, ideed ja ärimudelid jõuavad kehtivast õigus-

raamistikust ette, see aga raskendab järelevalveasutuse

Kahe eraisiku vahel sõlmitud  ostu-müügitehingule ei laiene kaitse, mille alusel oleks Tarbijakaitseametil võimalik tarbijaid aidata.

51 Eurostat: Information society statistics. E-commerce by individuals and enterprises. Andmed seisuga 09.02.2011

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

27Infoühiskonna aastaraamat 2010

mobiilisisu pakkuvad teenuseosutajaid, lennureiside ja

meelelahutusürituste piletimüüjaid ja elektrooniliste teh-

nikatoodetega kauplevaid veebilehti.

Samuti on Tarbijakaitseamet rahvusvahelise organi-

satsiooni International Consumer Protection and

Enforcement Network (ICPEN) liige. Organisatsioon

alustas tegevust juba 1992. aastal ja sinna kuuluvad järe-

levalveorganid ligi neljakümnest riigist, sh näiteks USAst,

Austraaliast ja Hiinast. ICPENi võrgustikus osalemine an-

nab koostööks suurepärase võimaluse ning seda oluliselt

laiemal tasandil kui Euroopa Liit. Lisaks teistele tarbijaõi-

gusi puudutavatele teemadele on ICPENi üheks eesmär-

giks tõsta ühisprojektide abil e-kaubanduse usaldusväär-

sust üle maailma ning vahetada aktiivselt informatsiooni

erinevate petuskeemide levikust ja muudest ilmnenud

probleemidest. Nii nagu Euroopa Komisjon, korraldab ka

ICPEN kord aastas internetilehekülgede “Sweep Days”

raames laiaulatusliku aktsiooni erinevate teenuste või

toodetega kauplevate veebilehekülgede kaardistami-

seks. 2010. aasta uuringu teemaks olid näiteks erinevad

mobiiltelefoni sisud – helinad, mängud, taustapildid

jms. “Sweep Days” käigus kontrollisid liikmesriigid, kas

nende turule suunatud e-kauplused täidavad erinevaid

kohustuslikke nõudeid – näiteks kas veebilehelt leiab

kaupleja kontaktid ja kas teenuse tellimistingimused on

piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt kirja pandud.

E-kaubanduse arengEuroopa Liidus on väga aktiivselt alustatud e-kauban-

duse tegevusvaldkonna täiendavat reguleerimist ning

e-kauplejate piiriüleste takistuste kõrvaldamist. Ühtse

digitaalse turu loomist peetakse hetkel üheks prioritee-

diks. Statistika näitab, et piiriüleste teenuste pakkumise

trend e-kaubanduse turul on pigem langemas ja eelista-

takse kaubelda ainult oma asukohariigis, samas aga on

potentsiaal piiriülese e-kaubanduse jaoks täiesti olemas,

sest 30% internetist ostjaid sooviksid

kaupu tellida teiste riikide e-kaup-

lustest. Euroopa Komisjoni tellitud

liikmesriikide e-kaupluste võrdluses

läbi viidud test näitas, et 13 liikmes-

riigis (sh Eestis) on ligikaudu pooled

e-kaupluste toodetest vähemalt 10%

kallimad kui samade toodete hind

koos saatmiskuluga mõne teise liik-

mesriigi e-kaupluses52. Samuti oleks

tellijale toodete valikuvõimalus olu-

liselt suurem, kui neid oleks võimalik

tööd. Mitmed ärimudelid kasutavad ära kehtiva regulat-

siooni n-ö halli ala – kõik, mis pole keelatud, on järelikult

lubatud. Näiteks on viimastel aastatel laekunud väga

palju tarbijate kaebusi seoses perioodiliste sisuteenus-

tega. Tarbijaid meelitatakse internetis huvitavate testide

täitmise (IQ-testid, surmaaja- ja armutestid) või loosi-

mistes osalemiseks oma telefoninumbri avaldamisega.

Kui telefonile saabub PIN-kood, mille

sisestamisel saab teada testi tulemu-

se või võimaluse loosimises osaleda,

kaasneb sellega sageli tasulise teenuse-

ga liitumine, mille käigus edastatakse

kliendile teatud perioodi tagant tasulisi

sõnumeid – uusi helinaid, taustapilte,

mänge või uudiseid. Kuna kogu muu

informatsiooni käigus jäävad väikeses kirjas teenuse tin-

gimused tarbijatele sageli märkamata, avastatakse liitu-

mine tihti alles telefoniarve saabumisel.

Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et selliste

teenuste pakkujad ei asu Eestis, vaid sageli hoopis väljas-

pool Euroopa Liitu. Eesti vahendajate kaudu pakutakse

küll klientidele eestikeelset klienditeenindust, kuid vastu-

tust ei võeta teenusepakkuja veebilehel avaldatud eksita-

va reklaami eest.

Võttes eeskujuks Norra ja Soome kolleegide kogemuse

samas valdkonnas, koostas Tarbijakaitseamet koostöös

teenuse vahendajate ja sideettevõtjatega soovitusliku

juhendi perioodilise sisuteenuse pakkumiseks. Juhend

sisaldab muuhulgas nõudeid teenuse veebilehele ja rek-

laamile, et tarbijad saaksid üheselt aru, millise teenusega

on tegemist. Soovituslik juhend on alles esimene reaalne

samm olukorra reguleerimiseks. Edasi tuleb kaaluda või-

malusi seadusandluse täiendamiseks ja osapoolte vahel

kohustuslike käitumiskoodeksite allkirjastamiseks, et

selliste teenuste osutamisel ei kasutataks tarbijaid eksita-

vaid kauplemisvõtteid.

Rahvusvaheline koostööRahvusvahelisel tasandil osaleb Tarbijakaitseamet

Euroopa Komisjoni tarbijate õigusi puudutavate ko-

miteede ja töögruppide töös. Viimased viis aastat on

Euroopa Komisjon e-kaubanduse vallas korraldanud

järelevalveasutuste ühisaktsioone veebilehtede kont-

rollimiseks (“Sweep Days”), mille käigus vaatavad kõik

liikmesriigid tavaliselt nädalase perioodi jooksul üle

kindlate valdkondadega seotud veebilehti ja nende vas-

tavust õigusaktidele. Selliste sweep’ide käigus on varase-

matel aastatel üle kontrollitud näiteks internetis erinevat

Uued tehnoloogiad, ideed ja ärimudelid

jõuavad kehtivast õigusraamistikust ette,

see aga raskendab järelevalveasutuse tööd.

Piiriüleste teenuste pakkumise trend e-kaubanduse turul on pigem langemas ja eelistatakse kaubelda ainult oma asukohariigis. 30% internetist ostjaid sooviksid kaupu tellida teiste riikide e-kauplustest.

52 „Mystery Shopping Evaluation of Cross-Border E-coomerce in the EU“, YouGovPsychonomics, Euroopa Komisjoni nimel kogutud andmed, 2009.

Kättesaadav: http://ec.europa.eu/consumers/strategy/docs/EC_e-Commerce_Final_Report_201009_en.pdf

28

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

on just kauplejate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine, sest

esimesed ei tea sageli oma kohustusi ning viimased

oma õigusi. Teadlikkuse tõstmine võimaldaks liikuda

praegusest tagajärgede likvideerimisest pigem ennetava

tegutsemismudeli poole. Arvestades Eesti e-kaubandu-

se kasutamata potentsiaali ja Euroopa Liidu strateegiat

piiriülese e-kaubanduse leviku aktiivsel soodustamisel,

peab Tarbijakaitseamet lähitulevikus valmis olema olu-

liselt suuremateks väljakutseteks, et ka meie e-kauban-

duse areng, tase ja usaldusväärsus võiks olla eeskujuks ja

edulooks.

tellida vabalt valitud liikmesriigi e-poest.

Põhjused, miks piiriülene e-kaubandus ei ole endiselt

loodetud tõusuteel, on suhteliselt lihtsad – inimesed ei

usalda teises riigis asuvaid ettevõtteid, sageli ei ole ostja-

tel võimalik krediitkaardiga tasuda, kauba saabumine võ-

tab kaua aega ja on kulukas. Lisaks kehtivad ELi riikides

erinevad käibemaksumäärad ja tarbijaõigused, mis teeb

õiguslikus raamistikus orienteerumise nii tarbijale kui

kauplejale veelgi keerulisemaks. Seetõttu ei olegi paljud

kauplejad oma tegevust teistesse riikidesse suunanud.

Tarbijakaitseameti suurimaks väljakutseks sellel aastal

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

29Infoühiskonna aastaraamat 2010

Maria Belovasmaria.belovas@vm.eeVälisministeerium

1.2.5.

Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga

15. aprillil 2010 hakkasid avalikkuseni jõudma teated, et

Islandi vulkaanipursetest alguse saanud tuhapilve tõttu

esineb häireid lennuliikluses. Järgmistel päevadel arenes

ennenägematu kaos. Ajavahemikul 15.–21. aprill toimus

Euroopa õhuruumis ligi 100 000 lendu vähem kui tuha-

pilve tekkimisele eelnenud nädalal. Pühapäeval, 18. april-

lil tühistati ligi 80% lendudest53.

Välisministeeriumisse hakkas tulema üha enam kõnesid

kodanikelt, kes olid mures enda või lähedaste kojujõud-

mise pärast. Pühapäeval, 18. aprillil panime kokku esime-

sed bussitäied Prantsusmaalt ja Hollandist tagasipöör-

dujatest, kuid selge oli see, et oma jõududega me kõiki

kodanikke koju tuua ei suuda.

Sama päeva õhtul pidasime Skype’i

vahendusel nõu ja otsustasi-

me suunata kommunikatsiooni

Välisministeeriumi Facebooki lehe-

le54. See võimaldas meil transpordi-

vajajatele ja -pakkujatele telefoni või

meili teel tulnud infost kohe teada anda. Samuti said

asjaosalised ise meie lehele teavet postitada ja kontakte

otsida. Peale abivajajatele jagus ka neid, kes andsid tea-

da vabadest kohtadest oma sõidukis ning neidki, kes olid

valmis soovijatele huvi korral kohe neile Euroopa piires

järele sõitma. Mõni pakkus „tuhalõksus” viibivatele kaas-

maalastele koguni majutusvõimalust.

Loomulikult jagasime infot ka teiste

kanalite kaudu, kuid püüdsime alati

suunata inimesi Facebooki, kuna seal

avanes kiireim võimalus abi küsida ja

pakkuda. Kuvasime Facebooki seinal

oleva info reaalajas ka ministeeriumi

veebilehele ning dubleerisime seda

Twitteri kontol55, et teabele pääseks

ligi ka need, kes Facebooki ei kasuta.

Kokkuvõttes külastas nn kriisiperioodil Välis-

ministeeriumi Facebooki lehte ligi 3000 inimest, viie

päeva vältel avaldati ligi 300 sissekannet ning lehe

liikmeskond kahekordistus. Abisaanute üle oli keeruline

arvet pidada, kuna inimesed postitasid soove ja abivõi-

malusi lehele ka ise ning suhtlesid omavahel otse. Küll

aga tajuti tugevalt meie signaali, et riik on oma kodanikele

kaasaegsel ja kiirel viisil toeks.

Operatsiooni „Tuhalõks” – nagu seda isekeskis nimetame

– kaudu jõudis Välisministeeriumi sotsiaalmeediaalane

tegevus laiema avalikkuse teadvusse. Paljud inimesed

avaldasid tänu ja kiitust, positiivset äramärkimist lei-

dis meie tegevus nii Eesti kui rahvusvahelises meedias.

Edukad olime aga eelkõige seetõttu, et kasutasime nime-

tatud kanaleid juba mitmendat aastat aktiivselt: meil oli

olemas jälgijaskond ning oskused sotsiaalmeediakesk-

kondi oma kommunikatsioonitegevusse integreerida.

Muutused kommunikatsioonimaastikul on mõjutanud

kodanike ootusi riigi suhtes ja hea meel on tõdeda, et

ka riigiametnike vahel on diskussioon liikumas küsimu-

selt „kas” küsimusele „kuidas”, ehk tuntakse huvi, mis-

moodi kõige tõhusamini sotsiaalmeedia abil inimestega

suhelda.

Facebooki sotsiaalvõrgustikku ka-

sutab üle 400 000 eestlase – see on

märkimisväärne hulk inimesi, kelle-

ga suhelda, keda teavitada ning kuu-

lata (mitu külastajat on keskmise

riigiasutuse veebilehel?). Eeldus, et

kodanik tuleb alati riigi juurde infot

otsima, on mõneti vananenud. Personaalse ja massimee-

dia piiride hägustumise ajal, kus kõigil on võrdne või-

malus sotsiaalmeedias nähtav olla, ei pruugi ametlikud

e-kanalid (asutuste veebilehed, pressiteadete uudisvood)

alati väärtuslikemaks osutuda. Teabe ülekülluses jäävad

sõelale need allikad, mis on hõlpsasti kättesaadavad, ope-

ratiivsed ja usaldusväärsed. Seega peaks avatud ja inim-

sõbraliku asutuse kommunikatsioonitegevus laienema

ka mitteametlikesse keskkondadesse – riik peab minema

kodaniku juurde.

Facebooki kasutab üle 400 000 eestlase – see on märkimisväärne hulk inimesi, kellega suhelda, keda teavitada ning kuulata.Kriisiperioodil külastas

Välisministeeriumi Facebooki lehte ligi

3000 inimest, viie päeva vältel avaldati ligi 300 sissekannet

ning lehe liikmeskond kahekordistus.

Püüdsime alati suunata inimesi Facebooki,

kuna seal avanes kõige kiirem võimalus abi küsida ja pakkuda.

53 http://www.eurocontrol.int

54 http://www.facebook.com/valismin

55 http://twitter.com/valismin

30

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

sihtgrupi eripära ning eesmärgipärasust.

2010. aastal seitsmekordistus Välisministeeriumi lehe

jälgijaskond Facebookis; tuhakriis andis sellest kolman-

diku. Pakume järjepidevalt usaldusväärset infot, võima-

lust riigiga mugavalt suhelda ning mis võib-olla kõige

olulisem – kindlustunnet, et ka hädaolukorras tuleb riik

ise inimese juurde.

Et võimalikus kriisiolukorras sotsiaalmeediat edukalt ära

kasutada, tuleks selles suunas tegutsema hakata kohe.

Asutusena sotsiaalmeedias esinemine eeldab ametnikelt

oskust erinevaid keskkondi ise kasutada ja nende tõhu-

sust võrrelda. Kuna ükski asutus ei ole nii võimekas, et

osaleda kõigis sotsiaalmeediakanalites, tuleb keskkonna

valikul arvesse võtta aja- ja inimressurssi, keskkonna ja

1.2

Tea

dlik

kuse

tõst

min

e ja

osk

uste

are

ndam

ine

31Infoühiskonna aastaraamat 2010

Kultuuripärandi säilitamine 1.3

Mihkel Reialmihkel@nlib.eeEesti Rahvusraamatukogu

1.3.1

Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile

Enamik asutustest, kus informatsiooni toodetakse

või töödeldakse, kasutavad tänapäeval laialdaselt IT-

vahendeid nii info tootmiseks kui selle võrku riputami-

seks. Digitaalse informatsiooni edasine käekäik ja pika-

ajaline säilitamine neid enamasti ei huvita. Veel vähem

soovitakse võtta vastutust selle pikaajalise säilimise eest.

Üheks asutuseks, mis seaduse järgi rahvusliku infosisu

kogumise ja säilitamise eest vastu-

tab, on Eesti Rahvusraamatukogu.

Kultuuri ja teaduse seisukohalt olu-

lise digitaalse teabe säilitamiseks on

Rahvusraamatukogus loodud digi-

taalarhiiv DIGAR56 .

Nüüdisaegsema ja mugavama arhiiviotsingu võimal-

damiseks ning erinevate digitaalsete objektide lehitse-

miseks ja kuvamiseks kohandatud tarkvara loomiseks

algatas Rahvusraamatukogu 2009. aastal ELi struktuu-

rifondide toel projekti „Kodanikuvärav Eesti digitaalse

kultuuripärandi arhiivile”. Projekti realiseerimiseks ja

tarkvara loomiseks korraldatud riigihanke võitis AS Datel.

Digitaalse arhiivi uus kasutajaliides on tõhus vahend ar-

hiivis sisalduvate eri laadi digitaalsete teavikute otsimi-

seks, lehitsemiseks ja mugavaks lugemiseks. Paremini

kättesaadavaks muutunud digitaalne kultuuripärand

tervikuna aga rikastab veebis olevat kvaliteetset ja kont-

rollitud rahvuslikku infosisu.

Digitaalse arhiveerimise korraldamineDigitaalse informatsiooni süstemaatilist kogumist ja

säilitamist Eesti Rahvusraamatukogus alustasime 2004.

aastal, mil Euroopa Liidu projekti reUSE raames loodi

digitaalarhiivi DIGAR esimene tööversioon. Algselt oli

meie eesmärgiks avaliku sektori asutuste väljaannete

trükifailide kogumine, säilitamine ja laiemalt kättesaada-

vaks muutmine. Kuid olukorras, kus üha rohkem infor-

matsiooni toodeti ja avaldati digitaalsel kujul, suurenes

ka surve eri tüüpi ja vormingus teabe (perioodika, raa-

matud, suuremahulised maakaardid, pildipõhised doku-

mendid, postkaardid jne) arhiveerimiseks. Veelgi enam

– 01.06.2006 jõustunud sundeksemplari seaduse muu-

datus kohustab Rahvusraamatukogu paberväljaannete

kõrval ka võrguväljaandeid koguma ja säilitama.

Kõik see kokku moodustab paljudes erinevates faili-

vormingutes olevate eri laadi väljaannete arhiivi, mis

sisaldab kvaliteetseid ning suuremahulisi digitaalfaile.

Arhiiv sisaldab ka nende objektide kirjeldamisel loodud

metaandmete XML-faile. DIGARit hallatakse avatud läh-

tekoodiga digitaalarhiivi tarkvara Fedora 3.3 põhjal, mis

võimaldab XML-objekte hallata läbi APIde.

Lisaks kirjastuste deponeeritavate ja veebist allalaadita-

vate digitaalsete objektide arhiveerimisele korraldatakse

Kultuuri ja teaduse seisukohalt olulise

digitaalse teabe säilitamiseks on

Rahvusraamatukogus loodud digitaalarhiiv DIGAR.

56 http://digar.nlib.ee

32

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Uus rollipõhine e-raamatukogu kasutajate haldamise

süsteem välistab andmete dubleerimise raamatukogu

erinevates infosüsteemides (DIGAR, ESTER, ISE, otsin-

guportaal, litsentsiandmebaasid jne) ja võimaldab hal-

lata kõiki kasutajaid ühest kohast, kusjuures erinevaid

e-teenuseid saab kasutada ja erinevate e-kogude vahel

on võimalik liikuda ühte autentimisprotsessi kasutades.

Kirjastajate ja teiste sisutootjate jaoks võimaldab uus

süsteem operatiivselt oma väljaannetele kasutuspii-

ranguid kohaldada ja olla kindel, et raamatukogus neid

kontrollitakse.

Digitaalsete failide käsitlemineDigitaalse informatsiooni arhiivi põhiliseks eesmärgiks

on sinna paigutatud informatsiooni pikaajaline säilita-

mine. Arhiivi antud originaalfailid salvestatakse säilitus-

protsessi jaoks sobilikesse failivormingutesse. On ilmne,

et suuremahulistele arhiivifailidele pole otstarbekas ega

paljudel juhtudel ka lubatud juurdepääsu võimaldada.

Lihtsamaks ja kiiremaks vaatamiseks luuakse kasutaja

jaoks seetõttu eraldi failid. Digitaalse arhiivi kasutajaliide-

se puhul seadsime eesmärgiks luua efektiivne, atraktiiv-

ne ja mugav lahendus, mis tagaks selle lihtsa ja laialdase

kasutatavuse.

Arhiveeritud materjalide seast saab teavet otsida nii liht-

kui kompleksotsinguga. Täiendavalt on võimalik otsida

täistekstidest või metaandmetest. Otsingu teostamine ja

tulemuste sorteerimine võib toimuda väljaannete laadi-

de ja kollektsioonide kaupa. Otsingu tulemusi saab sõl-

tuvalt teose laadist kuvada pisipiltide, failiandmete, me-

taandmete või objektiosade kaupa. Digitaalseid objekte

käsitletakse olenevalt selle laadist. Näiteks raamatuid ja

ajakirju saab sirvida lehekülgede kaupa, postkaartide,

fotode või maakaartide kollektsiooni saab vaadelda nii

kollektsioonina kui ka üksikute objektide kaupa (vt näide

lk 33).

Failide paremaks esitlemiseks on loodud võimalus neid

suurendada-vähendada, pöörata, nihutada. Lisaks fai-

lide esitlemisele on loodud võimalused ka nende sal-

vestamiseks, kopeerimiseks või printimiseks. Samas on

kõik need teenused seotud süsteemiga, mis kontrollib

väljaandja kehtestatud kasutuspiiranguid ja kasutajate

õigusi süsteemis. Autorikaitse all olevate teoste jaoks on

Rahvusraamatukogus loodud autoriseeritud arvutitöö-

koht, kus kõik võimalused teose kopeerimiseks või prin-

timiseks on kõrvaldatud ning teost saab lugeda ainult

kohapeal.

Rahvusraamatukogu DIGARis ka hävimisohus või inten-

siivses kasutuses oleva ainestu digiteerimist ja pikaajalist

säilitamist. Rahvusraamatukogus digiteeritakse ajalehti

ja ajakirju, kalendreid, maa- ja linnakaarte, graafikat,

fotokogusid. On alustatud ka vanade hävimisohus

olevate raamatute (nn Eesti Trükise Punase Raamatu

kandidaatide) digiteerimisega. 2010. aasta lõpus oli

DIGARis 1 387 370 faili kogumahuga 5,82 TB.

Esimestel aastatel toimus eelkõige kitsapiirilise digitaalai-

nestu arhiveerimisega seotud tegevus. Puudusid eri tüüpi

digitaalobjekte ning erinevaid vorminguid arhiveerivad ja

neid esitlevad kasutajasõbralikud veebiliidesed. DIGARi

kasutajaliides oli kohmakas, struktureerimata ja digitaal-

se ainestu suurte failimahtude internetikasutajale raskes-

ti allalaaditav. Seega seadsimegi eesmärgiks mitmekülgse

ja tõhusa otsingusüsteemi loomise ning digitaalsete ob-

jektide säärase käsitlemise, mis vastaks erinevate kasuta-

jagruppide soovidele.

DIGARi kasutajate õiguste haldamine Digitaalsele informatsioonile juurdepääsu loomisel tu-

leb arvestada teosele kohaldatud õiguste ja piirangutega.

Kasutajad jagunevad erinevate õigustega rühmadeks.

Deposiitoritel ja kirjastajatel on eriõigused enda poolt

arhiivi saadetud originaalfailidele, Rahvusraamatukogu

töötajatel on õigused ja kohustused seoses failide töötle-

mise, konverteerimise ja varundamisega. Registreeritud

lugejatel on suuremad juurdepääsu õigused raamatuko-

gu soetatud materjalidele, tavaline internetikasutaja võib

ilma registreerimata tutvuda arhiivi sisuga ja lehitseda

materjale, millel puuduvad kasutamispiirangud.

Digitaalse ainestu deposiitoritel on õigus seada kasutus-

piiranguid vastavalt autoriõiguse seadusele ja omandi-

õigustest lähtuvatele ärihuvidele. Projekti käigus loodud

Rahvusraamatukogu e-teenuste kasutajate haldamise

süsteem võimaldab kontrollida kasutaja identiteeti ehk

teda autentida. Lisaks pakutakse tema õigustele vasta-

vaid teenuseid, mis on kooskõlas väljaandjate poolt sea-

tud piirangute ja autoriõiguse seadusega. Autenditakse,

nagu riigiportaaliski, isiku tuvastamisega ID-kaardi või

mobiil-ID abil. Et kõigil Rahvusraamatukogu lugejatel

ei pruugi olla ID-kaarti või mobiil-ID-d, siis on võima-

lik lugeja tuvastada ka lugejapileti numbri ja salasõna-

ga. Projekti käigus loodud autentimissüsteem laienes

DIGARi kasutamisõiguste haldamiselt kogu e-raamatu-

kogu kasutamisele. Uues keskkonnas on loodud võima-

lus iseteeninduse vormis registreerida end veebi kaudu

kogu e-rahvusraamatukogu kasutajaks.

1.3

Kul

tuur

ipär

andi

säi

litam

ine

33Infoühiskonna aastaraamat 2010

Digitaalse arhiivi DIGAR edasine arendamine kesken-

dub nüüd eelkõige arhiivihaldamise funktsionaalsuse

parandamisele. Väljaarendamist vajab pikaajalise säili-

tamise tagamiseks vajalik digitaalsete objektide ja nen-

de metaandmete vastavuste seiresüsteem, erinevate

failivormingute vastavuse kontroll failide käsitlemise

tarkvaras, erinevate konverteerimisprogrammide mõju

digitaalsete failide esitlemise autentsusele ja selle mõju

mõõtmine jne. Samuti vajab arendamist digitaalse arhiivi

varundusvõimsus ja tehniline valmisolek informatsioo-

nikäideldavuse tagamiseks.

Digitaalarhiivi tulevikustProjekti tulemustel on Eesti infoühiskonnale suur mõju,

sest digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus Eestis on

oluliselt tõusnud. Samuti paranes selle teabe kasutusmu-

gavus ning interneti teel haldamine. Projekti tulemustest

lõikavad kasu kõik infotarbijad, kuna tänu nüüdisaegse-

tele infotehnoloogiavõimalustele saab raamatukokku ko-

hale tulemata Rahvusraamatukogu kogusid ja teenuseid

ööpäevaringselt kasutada. Olukord on kasulik ka digitaal-

se informatsiooni tootjatele, kuna on tekkinud võimalus

anda oma toodangu arhiveerimine üle usaldusväärsele

digiarhiivile.

Näide kaartide kollektsiooni ekraanikuvast.

34

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Urve Russowurve.russow@muinas.eeMuinsuskaitseamet

1.3.2

Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel

Kultuurimälestiste riiklik register57 sisaldab informat-

siooni kõikide riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste

kohta ning ühendab erinevad mälestiste liigid – arheo-

loogia-, arhitektuuri-, ajaloo-, kunsti-, tehnikamälestised

ja muinsuskaitsealad – ühte andmekogusse. Register,

mida haldab Muinsuskaitseamet, asutati 1994. aastal

ning juba järgmisel aastal loodi digitaalne andmekogu.

2002. aastal muutus andmekogu internetipõhiseks ning

on osaliselt avalikkusele juurdepääsetav.

Alates kultuurimälestiste registri internetipõhiseks muu-

tumisest on sellele liidetud erinevaid andmekogusid ja

ühtlasi loodud mitmeid X-tee teenuseid kodanikele ja

riigiasutustele. Teenustega on tagatud eri andmebaasi-

dest pärineva info koondumine ühte keskkonda, mis

muudab Muinsuskaitseameti töötajail põhitööle kesken-

dumise oluliselt lihtsamaks. Ühe näitena võib siinkohal

välja tuua vajaduse kultuurimälestiste omanike nimede

ja kontaktandmete järele, milleks loodi 2009.–2010. aas-

tal X-tee vahendusel teenused mitme eri andmebaasi va-

hel. Lisaks uutele X-tee teenustele on nüüdseks registriga

seotud mitmeid uusi temaatilisi andmekogusid, millest

lähemalt allpool.

Mälestiste omanikudAndmevahetus kultuurimälestiste registri ja Maa-ameti

katastrikaardi vahel toimub 2003. aastast. Kõik kinnismä-

lestised on kantud katastrikaardile, hetkel käib töö piiran-

guvööndite loomise ja kaardile kandmisega ning maa-

alaliste mälestiste piiride kindlaks määramisega. Sellele

Maa-ameti kultuurimälestiste kihile loodi järgmisena

X-tee teenus, mis väljastab katastritunnused mälestiste

registrisse. Automaatne katastriüksuste uuendamine

võimaldab lisaks siduda katastrid registris kas mälestise

või mälestise kaitsevööndiga (piiranguvööndiga).

Katastritunnuste automaatse uuenduse järel loodi X-tee

teenus kinnistusraamatuga, kust väljastatakse kinnistute

ning omanike andmeid. Selliseid andmeid vahetati juba

varem (2005), kuid teenus oli poolautomaatne. Seevastu

uus X-tee teenus on automaatne ning annab võimaluse

vajalikke andmeid importida.

Mälestiste omanike kontaktandmete saamiseks vajasime

veel X-tee teenust rahvastikuregistri ning äriregistriga,

kuna omanikud on nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Loodud X-tee teenus pärib isikukoodi ja registrinumbri

järgi regulaarselt kontaktandmeid. Omanike nimed ja

kontaktandmed salvestatakse kultuurimälestiste regist-

risse, et Muinsuskaitseameti töötajad saaksid kiiresti ja

operatiivselt mälestiste omanikega ühendust võtta – see

on märkimisväärselt mugavam lahendus kui varem, mil

omanike andmete saamiseks vajati nelja andmekogu

andmeid ja neid ühendavaid X-tee teenuseid.

X-tee teenused2010. aastal käivitus kultuurimälestiste registris ka riiklik

aadressiandmete süsteem (ADS), mis toimib samuti ka-

tastritunnuse alusel. Pärast X-tee teenuse loomist ADS-

iga toimub registris kinnismälestistel (13 156 mälestisel)

automaatne aadressiuuendus. Katastritunnuse ja ADS-i

abil kuvatakse soovi korral kaitsevööndiga ja maa-alaliste

objektidega seotud (nt muinsuskaitsealade) aadressid.

Samal aastal loodi eesti.ee portaaliga X-tee teenus, mis

väljastab portaalile isikukoodi alusel mälestise andmed.

Seega saab iga mälestise omanikuks olev kodanik riigi-

portaalist näha, millised mälestised talle kuuluvad, ja olla

teadlik riigi kehtestatud piirangutest.

Koostöös Maksu- ja Tolliametiga sel-

gus, et tolliametnikel on vaja ligipää-

su kultuuriväärtuste väljaveo luba-

dele ja teatistele, mis asuvad samuti

kultuurimälestiste riiklikus registris.

57 http://register.muinas.ee

Ligipääs kultuurimälestiste riiklikule registrile on vajalik ka tolliametnike jaoks.

1.3

Kul

tuur

ipär

andi

säi

litam

ine

35Infoühiskonna aastaraamat 2010

toetust rahvusvahelisele projektile

„Laevavrakid: digiteerimine ja avatud

ligipääs mereajalooallikatele” ehk

„SHIPWHER”61. Selle projekti üks osa

on vrakiregistri loomine, kuhu kan-

takse arhiivis leiduv informatsioon

uppunud laevade kohta ning lisa-

takse välitööde käigus kogutud info.

Vrakiregister ei ole esialgu avalikku-

sele nähtav ning see avatakse alles

projekti teises pooles, kui kogutud

materjal on jõutud üle kontrollida ja

andmed registrisse sisestada. See re-

gistriosa saab olema esimene, mis tuleb nii eesti kui ing-

lise keeles.

Vajalikud ühendusedKultuurimälestiste registri poolt vaadatuna oleme ena-

masti meie need, kellele on teiste andmekogude and-

meid vaja. Ainult Maa-ameti kitsendusi põhjustavate ob-

jektide kaardikiht ja ehitisregister on meie andmekogus

olevatest andmetest seadustega kehtestatud kohustuste

tõttu huvitatud. Teistel puhkudel on kultuurimälestiste

andmebaas pidanud paluma teiste andmekogude in-

fot näiteks mälestiste kaardil kuvamiseks või mälestiste

omanike ja kinnistute kohta info saamiseks.

2010. aastal ühendatigi kultuurimälestiste riikliku regist-

riga ka ehitisregister. Ehitisregistri andmed tulevad regist-

risse katastriüksuse tunnuse alusel ja iga mälestise juures

on toodud ehitisregistri põhiandmed. Ühendus loodi ka-

hepoolne, et ka ehitisregistrist oleks võimalik jälgida, kas

tegu on kultuurimälestisega.

KokkuvõteIgal aastal viiakse kultuurimälestiste registris läbi hulga-

liselt muudatusi kasutajate tasandi kaasasjastamiseks.

2011. aastal jätkuvad arendused uute muinsuskaitse-

tööks vajalike X-tee teenustega ning andmebaasi juurde

liidetakse kultuurimälestiste ja kultuuripärandiga seotud

temaatilisi andmekogusid.

Eesmärgiks oli anda tolliametnikele võimalus riigipiiril

kontrollida, millised load Muinsuskaitseamet on väljasta-

nud, ning nõnda vähendada tööd paberdokumentidega.

Muinsuskaitseseadus on kehtestanud kultuurimälestis-

te kaitsmise kohustused ka kohalikele omavalitsustele.

Selleks loodi autoriseerimisteenus, mille kaudu pääse-

vad kohalike omavalitususte töötajad kultuurimälestiste

registrisse ja saavad võimaluse näha rohkem andmeid

kui tavaline avalik registrikasutaja.

Mälestistena on muinsuskaitse all mitmed kalmistud ja

kalmistutel asuvad hauad. Tallinna kalmistutega sai teoks

kalmisturegistri ühildamine kultuurimälestiste registriga.

Ühildamist ei tehtud automaatseks, kuna kaitsealuste

kalmistute ja haudade seis on stabiilne. Seetõttu ühilda-

ti registrid URL-lingi kaudu, nt58. Iga haua juures on link

„Lisatud andmebaasi”, kust saab otse kalmistute registris-

se hauaandmete juurde. Ühildamine on kahepoolne: ka

kalmistuteregistri juures on link „Kultuurilooline haud”,

mis viib otse kultuurimälestiste registris registreeritud

haua andmete juurde. Positiivse küljena tuleb kalmistu-

registris esile ka haua asukoht kaardil. Teenusele on taga-

tud ligipääs ka avalikul tasandil.

Register täieneb2010. aastal loodi kultuurimälestiste registrisse uue osa-

na riigi eraldatud avariitoetuste rubriik59. Nimelt eraldab

riik mälestistele sihtotstarbelisi avariitoetusi, et omani-

kud saaksid mälestisi parandada ja nende eest hoolitse-

da. Kõik toetused on seotud mälestiste andmetega ja on

avalikule tasandile nähtavad. Nüüd saab mälestise juures

näha, kui palju avariitoetusi ning millises suurusjärgus ja

millisteks töödeks on kui mitmel aastal eraldatud.

Muinsuskaitseameti arhiiv sisaldab huvitavaid ja väärtus-

likke fotosid praegustest ja endistest kultuurimälestistest.

Ametil tekkis võimalus osade fotode digiteerimiseks ja

registris „Fotokogu”60 nime all avalikule tasandile kätte-

saadavaks tegemiseks. Fotokogu sisaldab kahe teeneka

muinsuskaitsja, Veljo Ranniku (sünd 1934) ja Jaan Vali

(sünd 1948) tehtud ülesvõtteid.

Pildistatud on Eesti mõisahooneid, mõisakompleksi

kuulunud abihooneid, valikuliselt ka kirikuid ja kiri-

kuaedu, kalmistuid, kabeleid ja hauatähiseid. Palju on

fotosid looduslikest objektidest ning mälestiste remon-

di- ja restaureerimisprotsessidest. Mitmed tollal üles

võetud objektid on hävinud ja osa neist on hävimas ning

Muinsuskaitseametis olevad negatiivid ja fotod on ainu-

kesed materjalid, millele saab tugineda ja mida olemas-

olevaga võrrelda.

2010. aastal sai Muinsuskaitseamet Euroopa

Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist

2010. aastal sai Muinsuskaitseamet Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist toetust rahvusvahelisele projektile „Laevavrakid: digiteerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele”.

58 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1111

59 http://register.muinas.ee/?menuID=emergencysupport

60 http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary

61 http://www.muinas.ee/shipwher

36

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Viljar Meeviljar.mee@err.eeEesti Rahvusringhääling

1.3.3

Audiovisuaalse kultuuri- pärandi ja teabe digihoidla

Inimene tajub maailma oma meeleelunditega: me

näeme, kuuleme, nuusutame, maitseme ja kompame.

Aastasadu on inimkond talletanud oma teadmust ning

nägemust maailmast erinevatel viisidel, olgu selleks siis

koopajoonised, savitahvlid või raamatud. Aegade jooksul

kogunenud pärandit hoitakse raamatukogudes, muuseu-

mites ning arhiivides. Koopamaalingud koos püramiidi-

dega on ühed vähestest, mida pole kokku tassitud ja keld-

risse peidetud. Napilt üle saja aasta tagasi õppis inimkond

talletama ka liikuvaid pilte, ja ka helisalvestised pole palju

vanemad. Eesti Raadio ning hiljem ka Eesti Televisioon

on eelmise sajandi algusest praeguseni salvestanud suu-

rel hulgal Eestiga seotud ajaloolist mälu. Nüüdne Eesti

Rahvusringhääling vastutab selle pärandi säilitamise

eest. Peale säilitamise tunneb ERR ko-

hustust ka talletatud pärandit jagada

kõigi nendega, kes ise selle väärt ma-

terjali loonud või kelle esiisad on seda

teinud.

2008. aastal esitas ERR struktuuri-

fondide avatud taotlusvoorus „Teabe

kättesaadavuse parandamine” pro-

jekti „Audiovisuaalse kultuuripärandi

ja teabe digihoidla I etapi väljatööta-

mine ning sellele ID-kaardi põhise

avaliku ligipääsu loomine” (edaspidi

digihoidla). Digihoidla loomise põhi-

eesmärkideks oli luua võimalus ERR

arhiivides säilitatavat kultuuripärandit

digitaalselt hoiustada, korraldada säili-

kute metaandmete haldamist ning teha kahest eelnevast

sünteesitu laiemale üldsusele kättesaadavaks. Digihoidla

süsteemi näol on tegu tööriistaga nii kooliõpilasele, tu-

dengile, ajaloolasele kui filmitegijatele, võimaldades vee-

bipõhiselt vaadata ja kuulata Rahvusringhäälingu arhiivi-

de sisu ja soovi korral tellida ka materjali kasutuskoopia

meelepärasel meediakandjal või failina.

Avamäng – analoogist digitaalseksERR arhiivides leidub kogu tema eksisteerimisaja teh-

noloogiline võidukäik. Säilikud on laiali pillutatud erine-

vatel aegadel valitsenud andmekandjatele filmilindist

Betacam-videokassetini või grammofoniplaadist CD-

plaatideni. Sellise arhiivi käsitlemisel on füüsilised piiran-

gud juba Rahvusringhäälingu sisetarbe rahuldamisele,

avalikkusele ligipääsu tagamisest rääkimata. Samuti käib

võidujooks ajaga, sest nii mõnedki andmekandjad hakka-

vad ajahambale alla vanduma.

ERR arendas oma digiteerimisvõimekust juba enne 2008.

aastat. Loodud oli mitu Betacam SP ning kahetollise

magnetlindi digiteerimise üksust; paralleelselt digihoidla

projektiga käivitati filmide ümberlindistamise ning res-

taureerimise töökoda. Audioarhiivid olid oma tehniliste

lahenduste poolest juba mitme penikoorma pikkuse

sammu jagu ette jõudnud ning seal käis töö täie hooga.

Varem oli LTO-4 digitaalsete magnetlintide hoiustami-

seks ja käitlemiseks soetatud lindirobot ning selle hal-

dustarkvara. Projekti raames laiendati olemasolevat füü-

silist hoidlat märkimisväärselt: endisest 727 lindipesast

2047ni. Operatiivselt kättesaadava andmemahu hulka

tõsteti ligikaudu 1,6 petabaidini (üks LTO-4 lint mahutab

800 GB). Lisaks operatiivsele koopiale salvestatakse mee-

diafailid ühekordselt ülekirjutatavatele lintidele, mida

hoiustatakse eraldi. Kuivõrd LTO-tehnoloogia areneb kii-

resti, siis oli juba alates 2010. aastast võimalik üle minna

viienda põlvkonna lintidele, mis mahutavad 1,5 terabaiti.

Linte sobib hoiustada samas füüsilises kapis ning mig-

reerimise teel on võimalik andmemahtu kasvatada juba

kahekordseks ehk kolme petabaidini. Andmaks aimu,

mida need numbrid tähendavad, siis tuleb mainida, et

tänapäeval digiteeritakse ning salvestatakse Standard

Definition telepilti 50 megabitti sekundi kohta, mis teeb

tunnise materjali mahuks ligikaudu 23 gigabaiti. Kogu

lindiroboti maht nüüdisaegse tehnoloogia juures on 72

000 tundi. ERRi analoogsäilikute arvestuslikud mahud on

selle numbriga võrreldavad või sellest suuremadki.

Digihoidla loomise põhieesmärkideks

oli luua võimalus ERR arhiivides

säilitatavat kultuuripärandit

digitaalselt hoiustada,

korraldada säilikute metaandmete

haldamist ning teha kahest eelnevast

sünteesitu laiemale üldsusele

kättesaadavaks.

1.3

Kul

tuur

ipär

andi

säi

litam

ine

37Infoühiskonna aastaraamat 2010

Kulisside eesKogu kirjeldatuga luuakse aga alles eeldused projekti

põhieesmärgi täitmisele. Kui analoogkandja on digitaal-

se kuue saanud, kui arhiivitöötaja on kirja pannud selle

sünniloo, elukäigu ja olemuse, siis ootab ees viimane

samm. Nupuvajutusega kogutakse kõik metaandmed

kokku, pakendatakse koos transkooditud veebikõlbuliku

vaate- või kuulamiskoopiaga ning edastatakse avalikule

veebiliidesele. Digihoidla avalik veebiliides on projekti

kolmas ja viimane osa, mida saab sirvida ka laiem üldsus.

Aadressil arhiiv.err.ee on võimalik metaandmete järgi

ERRi arhiivisäilikute hulgast huvipakkuvat otsida. Peale

metaandmete on võimalik vaadata ja kuulata ka madala-

ma kvaliteediga koopiaid.

Kui vaatamine-kuulamine rahuldab suurema osa külas-

tajate uudishimu, siis sügavama huvi korral on võimalik

kuuldust-nähtust ka sealsamas veebis endale koopia tel-

lida. Tellimuste täitmisel tuleb loomulikult arvestada või-

malike juriidiliste piirangutega. Täpsemat info selle kohta

leiab veebilehelt või arhiivitöötajatega konsulteerides.

Avaliku veebiliidese kasutajaks saamiseks tuleb end ID-

kaardi või mobiil-ID abil autentida. Lisaks on arhiiv.err.ee

lehele võimalik siseneda ka teabevärava eesti.ee kaudu,

kus enese autentimiseks on juba laiemad võimalused, nt

panga kaudu. Veebis esitatud tellimused tuleb siiski digi-

taalselt allkirjastada ID-kaardi või mobiil-ID abil.

Lavatähti on rohkem kui üksProjekti kavandamisel ning teostamisel on au sees hoi-

tud erinevaid koostöövõimalusi.

Avaliku veebiliidese funktsionaalsus on peale inimloe-

tavuse kättesaadav ka arvutitele tuntud protokollide

kaudu. Võimalik on käivitada erinevaid veebiteenuseid.

Digihoidla veebiliides on ühendatud X-teega, praegu veel

vaid ühesuunalise autentimise tagamiseks, kuid miks

mitte ka oluliselt laiema funktsionaalsuse loomiseks.

ERRi eesmärgiks on siduda end ka rahvusvaheliste

andmevaramutega.

Digihoidla projekt võimaldab peale ERRi arhiivide maju-

tada enda juures ka teiste asjast huvitatud mäluasutuste

säilikuid ning neid ka laiemale avalikkusele tutvustada.

Säärane võimalus loodi teadmises, et kõikidel mäluasu-

tustel ei ole ehk jõudu ja jaksu sarnast süsteemi üles

ehitada. Projekti raames loodud veebiliidest on võimalik

paigaldada ka teiste mäluasutuste juurde.

Koostöövõimaluste täpsustamiseks võib pöörduda ERRi

poole.

Nagu mainitud, on valitud digitaalsed salvestustehnoloo-

giad jätkusuutlikud. Pideva migreerimise abil tagatakse

säilikute käsitletavuse võimekus aastakümnete jooksul.

DirigentDigihoidla teine osa keskendub digitaalsete säilikute hal-

damisele. Digiteerimis- ning tootmisüksused toodavad

pidevalt uusi audio- ja videofaile, mis tuleb kord lindi-

robotisse tõsta, siis jälle koodi-

muutmisele saata või hoopis tük-

kideks lõigata, pakendada ning

kauba tellijale saata. Erinevates

andmebaasides kogutakse kok-

ku või luuakse metaandmeid.

Audio- ja videofailide kõvakettal

või magnetlindil hoiustamine ei

võimalda veel nendega midagi

mõistlikku peale hakata, kui me

ei tea, mis arhiivis peidus on. Kuidagi tuleb füüsilised fai-

lid ning metaandmed omavahel siduda. Meedia ja meta-

andmete haldamise süsteemi ülesandeks ongi kogu seda

liiklust juhtida. Sisuliselt on tegemist kogu digihoidla sü-

dame ja närvivõrgustikuga.

Metafoorselt võib seda närvivõrku võrrelda tavapä-

rase infosüsteemiga, kasvõi laohaldusprogrammiga.

Andmebaasidesse on salvestatud kogu kauba kohta käiv

teave. Kaubal on nimi, seerianumber, koostis, aegumis-

tähtaeg. Meediafailil on samuti nimi, keegi on üles tä-

hendanud, kes on selle teose loomise juures olnud, kes

on osatäitjad… Isegi niipalju on vaeva nähtud, et kaadri

täpsusega ära kirjeldanud, mis filmis toimub – järjest lu-

gedes saaks suisa ümberjutustuse. Andmebaasi on üles

tähendatud ka seosed kirjete ja failide vahel ning erineva-

te versioonide asukohad. Arhiivi kirjeldajad saavad veebi-

liidese kaudu oma tööarvuti taga liikuvat pilti jälgida ning

selle järgi kaadri täpsusega sisukirjelduse välju täita.

Mõni uhkem laosüsteem oskab peale andmete haldami-

se ka kaupa automaatselt liigutada. Just sellega tegelebki

see „süda”, pumbates bitte ja baite vastavalt närvivõrgult

saadud korraldustele ühest punktist teise.

Kui metaandmete halduse keerukus seisneb erinevatest

allikatest kogutava ühtseks tervikuks sidumises, siis mee-

diafailide haldamine on raske just oma mahu poolest.

Lisaks andmesidevõrkude transpordiga koormamisele

nõuavad mahukad failid ka suurt arvutusvõimsust erine-

vatesse väljundvormingutesse transkoodimisel. Projekti

raames soetati kodeerimisfarm, mille ainsaks ülesandeks

on tekitada erinevaid vaatekoopiaid arhiivi kirjeldajatele

ning veebiväljundile.

Arhiivi kirjeldajad saavad veebiliidese

kaudu oma tööarvuti taga liikuvat pilti

jälgida ning selle järgi kaadri täpsusega

sisukirjelduse välju täita.

38

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

peaks tooma 2011. aastal algatatud

massdigiteerimisüksuse projekt.

Esialgsel kavandamisel ei olnud võima-

lik ette teada ja näha kaugeltki kõiki nu-

tikaid ideid avaliku veebi funktsionaal-

suse kohta. ERR jätkab loodud süsteemi

arendamist.

Kavas on mitmed koostööprojektid teis-

te andmekogudega, nt MTÜ Eesti Filmi Andmebaasiga.

Järge on ootamas teisedki.

Digihoidla avaliku veebiliidese kohta rohkem infot:

http://arhiiv.err.ee.

Quo Vadis?Juba taotluses on projekti nimes ära märgitud 1. etapp,

viidates sellele, et midagi on veel tulemas. Praeguseks on

üles ehitatud luustik ning samm-sammult kasvatatakse

sinna peale ka liha. Üsna suur osa raadiosaadete arhiivist

on veebi välja pandud. Videomaterjali avaldamise prot-

sess on küll veidi aeglasem, aga edeneb samuti jõudsalt.

Nüüd võib kuulata Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadi

katkendeid ja sinna kõrvale vaadata paraadi 93. aastapäe-

va auks. Meediafailide digiteerimisele seab omad piiran-

gud jällegi maht. Lisaks analoogsignaali nullideks ja ühte-

deks muutmisele on vaja neid mõnikord ka restaureerida

ja mõnikord veidi korrastada. Arvestades analoogarhiivi

mahtu, jätkub tööd aastateks. Mõningast leevendust

Nüüd võib kuulata Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadi katkendeid ja sinna kõrvale vaadata paraadi 93. aastapäeva auks.

1.3

Kul

tuur

ipär

andi

säi

litam

ine

39Infoühiskonna aastaraamat 2010

Reet Sokmannreet@efa.eeMTÜ Eesti Filmi Andmebaas

Hagi Šeinhagi@tlu.eeMTÜ Eesti Filmi Andmebaas

1.3.4

Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks

2012. on filmiaasta – tähistatakse Eesti filmi 100. aasta-

päeva. Üks kaalukamaid ettevõtmisi selleks kavandatud

tegevuste hulgas on Eesti filmi andmebaasi (elektroo-

nilise rahvusfilmograafia) loomine. Mahuka ülesande

täitmise võttis enda peale 2007. aasta hilissügisel loo-

dud MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (edaspidi MTÜ EFA).

Tegevuse põhieesmärk on koostada kümne aasta jooksul

(2007–2017) täielik Eesti rahvusfilmograafia ja teha see

veebikeskkonnas kättesaadavaks kõigile huvilistele nii

Eestis kui välismaal.

Rikkalik kultuuripärandLigi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi-

teose; koos kroonikapaladega küünib nende arv üle 17

tuhande. Mängufilmid, dokumentaal- ja aimefilmid, ani-

ma-, tele-, õppe-, reklaam- ja kroonikafilmid on  rikkalik

kogu Eesti elust, ajaloost,  kultuurist ja

inimestest. Eesti filmipärandi loomisel

on osalenud ligi 3000 filmitegijat ja

valdav osa Eesti näitlejatest, filmides

osalevad või neis kõneldakse mitme-

kümnest tuhandest inimesest, sünd-

musest, kohast, Eesti asutustest ja ins-

titutsioonidest. Paraku on kogu senine

filmiinformatsioon lünklik, ositi süste-

matiseerimata, puudulik, erinevates

kohtades laiali ja enamasti piiratud

mahuga paberkandjatel. Kavandatav

elektrooniline andmebaas avab filmi-

varamu ülevaatlikul viisil, kasutades ära kõik võimalused,

mida praegused elektroonilised andmebaasid pakuvad.

Ulatuslikus otsinguvõimalustega tunnusteruumis koos-

tatakse iga filmiteose, isiku ja asutuse kohta andmestik,

mis kombineerib filmiteatmiku, bibliograafiliste, biograa-

filiste ja audiovisuaalsete andmebaaside interaktiivsed

omadused.

Nii mahuka infokogu loomine ja andmestiku koondami-

ne on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö tegemi-

seks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seo-

tud võtmeorganisatsioonid – Eesti Kultuuriministeerium,

Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti

Rahvusringhääling,   AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv,

Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti

Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti

Filmi Andmebaas – kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 ühis-

te kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise

toetamiseks.

Elektroonilise rahvusfilmograafia loomine Valminud on elektroonilise andmebaasi kodeerimis-

juhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult.

Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, žanri, au-

torite, osatäitjate, võttegrupi, võttekohtade, tootjate, auto-

riõiguste ja levitajate ning filmi tehniliste parameetrite

kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate

kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest,

digiteeritud filmikaadreid ja fotosid, treilereid ja pro-

moklippe, filmistsenaariume, tegijate mälestusi ja muud

huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimal-

daks otsida veebis filme sisu, isikute, aja, sündmus- ja

tegevuskohtade põhjal. Kõikidele filmiteostele on põh-

jalikult lisatud märksõnad, mis võimaldavad põhjalikke

sisu- ja teemaotsinguid. Kõik filmitegijad saavad isikliku

veebilehekülje, mis annab ülevaate nende loometeest ja

filmograafiast.

Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalisel toel (rakendus-

üksus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus – RIA) valmib

2011. aasta kesksuvel Eesti Filmi Infosüsteemi (EFIS) ar-

vutitarkvara ja sellele tuginev veebikeskkond. Töö teostab

seitsme firma seas riigihanke võitnud Mindware OÜ.

Elektrooniline filmiandmebaas liidestatakse teiste ana-

loogiliste andmebaasidega Eesti Rahvusringhäälingus,

Rahvusarhiivi Filmiarhiivis, Rahvusraamatukogus,

TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis jt. Veebiväljund pa-

kub ID-kaardiga sisenemisvõimalust ja lubab liikuda

Rahvusringhäälingu digihoidlasse, kust saab ERRi toode-

tud filme nii vaadata kui allalaadimiseks osta. Samalaadset

teenust plaanime pakkuda ka meie loodavas andmebaasis.

Iga filmiteose, isiku ja asutuse kohta

koostatakse andmestik, mis kombineerib

filmiteatmiku, bibliograafiliste, biograafiliste ja

audiovisuaalsete andmebaaside

interaktiivsed omadused.

40

I IS

IKU

KESK

SE JA

KA

ASA

VA Ü

HIS

KON

NA

AR

END

AM

INE

Elektrooniline rahvusfilmograafia valmib etappide kau-

pa aastatel 2009–2017. Andmebaasi esimene osa ja vee-

biväljund peaks kavakohaselt veebis ilmuma Eesti filmi

100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012. aastal, mil saa-

vad kättesaadavaks andmed kõigi aegade jooksul Eestis

toodetud ligi 700 mängufilmi kohta ning täisandmestik

aastatel 1912–1940 tehtud kroonika- ja dokumentaalfil-

mide kohta, mida on ligi 1100.

MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet

Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja

Meediakooli meediaõppe juht Hagi Šein peatoimetajana,

IT-spetsialist on Jaanus Loitmaa.

Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad

kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad kui filmihuvili-

sed, kes on huvitatud meiega koostöö tegemisest ja meile

abi osutamisest ja kellega MTÜ EFA juba tihedat koos-

tööd teeb.

Filmograafiaveeb on liidesta-

tud kaasaegsete suhtlusvõr-

gustikega (Facebook, Twitter

jt). Andmebaasi loomisel on

arvestatud võimalusega si-

destuda edaspidi Euroopa

Filmiväravaga, mis pakub ligi-

pääsu digiteeritud filmivara-

musse Europeana kaudu.

Infosüsteemi loomiseks va-

jalike töötajate ettevalmistamiseks korraldas MTÜ EFA

koostöös rakendusüksusega INNOVE septembrist 2010

kuni jaanuari lõpuni 2011 kestnud 4,5-kuulise andme-

baasi sisutoimetajate/kodeerijate koolituse, milles osales

27 kursuslast. Neist 13 alustasid 2011. aasta veebruaris

tööd filmiandmete sisestamisega.

1.3.

Kul

tuur

ipär

andi

säi

litam

ine

Andmebaasi loomisel on arvestatud

võimalusega sidestuda edaspidi Euroopa

Filmiväravaga, mis pakub ligipääsu

digiteeritud filmivaramusse

Europeana kaudu.

41Infoühiskonna aastaraamat 2010

42

43

II Isikukeskse, läbipaistva ja

tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine

Infoühiskonna aastaraamat 2010

Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1

Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine 2.2

44

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1

Aivo Leppaivo.lepp@mkm.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2.1.1

Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist

Rakendusplaan on suunatud arengukava üldeesmärkide

täitmisele ning aitab seeläbi kaudselt kaasa Eesti ühis-

konna heaolu kasvule. Arengukava ja selle rakendus-

plaan aitavad parandada eelkõige riigi avaliku halduse

toimimist ning toetavad infoühiskonna edendamisel koa-

litsioonilepingus seatud uute väljakutsete täitmist.

Rakendusplaanis seatud eesmärkide täitmiseks kavan-

datakse vahendeid ka IKT-lahenduste loomiseks või soe-

tamiseks ja nende kasutuselevõtuks.

Kuna IKT on toetav tehnoloogia, siis vajadus ühe- või

teistsuguse IKT-lahenduse järele näiteks avalikus sekto-

ris tuleneb otseselt avalike teenuste või avaliku halduse

arendamisest. Sellest tulenevalt ei saa IKT projektid olla

eesmärgiks omaette. Samas lubavad aga IKT pakutavad

võimalused viia avalikud teenused ja nende osutamise

kvalitatiivselt uuele tasemele.

Seega võib rakendusplaani funktsiooni muuhulgas näha

horisontaalse poliitikakujundamise instrumendina, mil-

le tegelik mõju avaldub valdkondlikes arengukavades ja

rakendusplaanides.

KoostamineVastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 63 kuulub

MKMi valitsemisalasse riigi majanduspoliitika ja majan-

duse arengukavade väljatöötamine informaatika ja tele-

kommunikatsiooni valdkonnas ning riigi infosüsteemide

arendamise koordineerimine.

Samas vastutab iga asutus õigusaktidest tulenevate üles-

annete täitmiseks vajalike toetavate IKT-lahenduste väl-

jatöötamise ja haldamise eest. Vastutus seisneb hangitud

süsteemide jätkusuutlikus haldamises ja uute vajalike

lahenduste arendamise kavandamises, sh vajalike ja pii-

savate vahendite asutuse eelarvesse kavandamises.

On selge, et koordineerimisülesande tõttu korraldabki

just MKM riigi infosüsteemi komponentide koosvõi-

me loomist ning kesksete komponentide arendamist ja

haldamist. Samas on rakendusplaan Vabariigi Valitsuse

heakskiitmisele kuuluv dokument, mille ülesandeks on

välja tuua infoühiskonna arendamise prioriteetsed te-

gevused ja arendused lühikeses perspektiivis. Seda

arvestatakse riigieelarve koostamise ja teiste finantseeri-

misvahendite kasutamise kavandamise puhul.

Rakendusplaan viiakse ellu enamas-

ti projektikesksete arendustöödena

kooskõlas riigi IT-arhitektuuri ja koos-

võimeraamistikuga. Rakendusplaanis

väljatoodud tegevuste finantseerimis-

allikas on riigieelarve ja struktuurivahendid või muud

välisvahendid. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste

kulusid kavandavad neid tegevusi elluviivad asutused,

kuid struktuurivahenditest püütakse rahastada keskseid

ja valdkondadeüleseid arendustegevusi.

Rakendusplaan koostatakse MKMi riigi infosüsteemi-

de osakonna juhtimisel koostöös Riigi Infosüsteemide

Arenduskeskusega (RIA) ja teiste ministeeriumite

esindajatega.

Seega, lühidalt on rakendusplaani eesmärk määratleda

prioriteete, täpsustada eesmärke ja indikaatoreid aren-

gukava eesmärkide saavutamiseks kaheaastase perioodi

vältel. Samuti täpsustada „Majanduskeskkonna arenda-

mise rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna

Rakendusplaan viiakse ellu enamasti projektikesksete arendustöödena.

45Infoühiskonna aastaraamat 2010

RahastamineRakendusplaani maksumuseks planeeritakse üldjuhul

kindel summa, mida kajastatakse riigieelarves hinnan-

guliselt ühe aasta kohta. Rakendusplaan on ka otseseks

instrumendiks struktuurivahendite planeerimisel.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava priori-

teetse suuna „Infoühiskonna edendamine” eesmärgid

hõlmavad ühe osa infoühiskonna arengukava eesmär-

kidest. Struktuurivahendite rakendamisel kasutatakse

kolme rakendussmeedet: programm, avatud taotlemine

ja investeeringute kava.

Programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” üld-

eesmärgiks on tõsta teadlikkust infoühiskonna võima-

luste kohta. Seeläbi aidatakse kaasa nii inimeste elu ja

tegevust toetava infoühiskonna arendamisele kui kvali-

teetsema info- ja andmekasutuse kaudu infoühiskonna-

poliitikate kujundamise tõhususe tõstmisele.

Võimalike arendusprojektide (inves-

teeringute kava) nimekiri koostatakse

konkreetsete, juba detailselt ettevalmis-

tatud riigiasutustekesksete ja olulise

mõjuga projektide finantseerimiseks.

Rakendusplaani arendusprojektide va-

liku aluseks on andmed, mida esitavad

ministeeriumid, ministeeriumite va-

litsemisala asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid

vastuseks kirjale „Finantseerimisvajaduse väljaselgita-

mine”. Rakendusplaaniga määratakse kindlaks, milliseid

projekte investeeringute kava kaudu finantseeritakse ja

millises mahus seda tehakse.

Avatud taotlemine on mõeldud rakendusplaani priori-

teetidega seatud eesmärkide saavutamise täiendavaks

finantseerimiseks. Struktuurivahenditest toetatakse pro-

jekte, mille eesmärgid on otseselt seotud rakendusplaani

prioriteetide eesmärkidega.

VäljakutsedKokkuvõtvalt võib rakendusplaani koostamise puhul

tuua välja kolm jätkuvat väljakutset:

1. rakendusplaani prioriteetide tegelik haakumine

riigieelarves kavandatud vahenditega;

2. seosed teiste sisuliste valdkondade

rakendusplaanidega;

3. rakendusplaani sisuliste eesmärkide teadvustami-

ne, võimalikult laiapõhjalise konsultatsiooniringi tekki-

mine ja kokkulepete saavutamine.

edendamine” meetmete ning muude välisvahendite (nt

Norra) jaotust rakendusplaani prioriteetide ja eesmärki-

de saavutamiseks.

Kokkuvõtvalt püstitatakse arenguka-

vas infoühiskonna arendamise ees-

märgid ning infoühiskonnast kui ter-

vikust lähtudes määratakse kindlaks

meetmed ja tegevussuunad pikemas

perspektiivis. Rakendusplaanis mää-

ratletakse arengukava eesmärkide

saavutamiseks püstitatud eesmärke

ja kavandatakse struktuurivahendite

kasutamist, arvestades sealjuures te-

gelikku olukorda ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.

ElluviimineLaiemalt võib rakendusplaanis seatud prioriteedid jaota-

da kahte gruppi – jätkuvad prioriteedid ja uued prioritee-

did. Siinkohal peatume ainult uutel prioriteetidel, kuna

enamasti kajastatakse selgitavat teksti rakendusplaanis

endas ja arengukavas. Uued ja huviäratavad on kaks vii-

mast prioriteeti:

› inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste

suurendamine;

› Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendamine;

› e-ärikeskkonna arendamine;

› avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine;

› e-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt;

› riigi infosüsteemide koosvõime suurendamine, sh

süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine;

› IKT rakendamine jätkusuutliku kasvu, puhta elukesk-

konna ja parema elukvaliteedi heaks.

Laiemalt on prioriteedi eesmärgiks rohelise majanduse,

sh rohelise IT alase teadlikkuse ja IKT targem ärakasu-

tamine protsesside optimeerimiseks ning ressursside

säästlikumaks kasutamiseks. Võtmeroll on siinkohal

ministeeriumi majandusarengu osakonnal, mille eestve-

damisel töötatakse välja konkreetsemad mõõdikud, mis

selguvad ka uuringu „IT-sektori võimekus ning potent-

siaal majanduse ja ühiskonna toimimise ressursisäästli-

kumaks muutmisel” käigus.

IKT rakendamine haridusesLaiemalt on prioriteedi eesmärkideks see, et haridu-

ses kasutataks internetipõhist õpikeskkonda ja lahen-

dusi ning et selles valdkonnas oleksid olemas ka IKT

oskused ja tugisüsteem. Siinkohal loodame eelkõige

Tiigrihüppe SA kogemusele ja koostööle Haridus- ja

Teadusministeeriumiga.

Rakendusplaani eesmärk on

määratleda prioriteete, täpsustada eesmärke

ja indikaatoreid arengukava eesmärkide

saavutamiseks kaheaastase perioodi

vältel.

Rakendusplaaniga määratakse kindlaks, milliseid projekte investeeringute kava kaudu finantseeritakse ja millises mahus seda tehakse.

46

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Uuno Vallneruuno.vallner@riso.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2.1.2

Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015:

IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks

Tegevuskava põhiideedTegevuskava62 võib vaadelda jätkuna digitaalarengu te-

gevuskavale63, kus teiste meetmete kõrval nähakse ette

ka e-valitsuse edendamist. Seeläbi võimaldatakse info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia hüvede kasutamist üle

kogu Euroopa. Eelmise Euroopa e-valitsuse tegevuska-

va64 rakendamise käigus käivitati mitmed ulatuslikud

projektid nagu STORK, PEPOL, SPOCS, epSOS65. Teoks

on saamas üleeuroopaline e-identiteedi süsteem66, mis

lubab inimestel avalikke teenuseid üle kogu ELi elektroo-

niliselt kasutada. Uue e-valitsuse tegevuskavaga viiakse

ellu viiendal e-valitsust käsitleval ministrite konverent-

sil vastu võetud Malmö deklaratsioonis67 sõnastatud

visioon:

› kodanikel ja ettevõtjatel peab olema võimalik kasuta-

da nende tegelike vajaduste järgi kujundatud ja koostöös

kolmandate isikutega välja töötatud e-valitsusteenuseid;

› inimeste liikuvus siseturul peab olema suurem; sel-

leks peavad sujuvad e-valitsusteenused võimaldama igal

ettevõtjal ettevõtet asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning

igal kodanikul õppida, töötada, elada ja pensionile jääda

igal pool Euroopa Liidus;

› haldusasutuste tegevus peab olema tõhus ja tule-

muslik. Selleks tuleb e-valitsusteenuste abil vähendada

halduskoormust, parandada haldusasutuste tööprot-

sessi ning edendada jätkusuutlikku ja vähese CO2

heitkogusega majandusmudelit;

› et võimaldada poliitiliste prioriteetide elluviimist, tu-

leb luua e-valitsusteenuste alusrakendused ning nende

jaoks vajalikud õiguslikud ja teh-

nilised eeltingimused.

Nende nelja prioriteedi elluviimi-

seks on tegevuskavas ette pandud

45 meedet koos esialgse ajakavaga.

Olenevalt meetme iseloomust viiakse need ellu kas:

› liikmesriikide poolt nende endi vahenditega,

› liikmesriikide koostöö tulemusena komisjoni osalisel

toetusel;

› komisjoni vahenditega (õigusaktid, standardid, ühis-

raamistikud, koosvõimet tagavad tehnilised moodulid).

Tegevuskava peab aitama saavutada Euroopa digitaal-

arengu tegevuskava kahte peamist eesmärki;

› 2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud

teenused olema võrgus kättesaadavad, et võimaldada igal

ettevõtjal, sõltumata tema asukohast, kõikjal Euroopas

ettevõtteid asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning igal

kodanikul kõikjal Euroopa Liidus õppida, töötada, elada

ja pensionile jääda;

› 2015. aastaks peab 50% ELi kodanikest olema kasuta-

nud e-valitsusteenuseid.

Kuna e-valitsusteenused on väga

olulised ka ettevõtjate jaoks, sea-

takse tegevuskavas lisaeesmär-

giks seegi, et 2015. aastaks oleks

2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud teenused olema võrgus kättesaadavad.

taseme pidevaks parandamiseks e-valitsusteenuseid, aidates sel viisil

kujundada EList juhtivat teadmuspõhist majandusruumi.” http://

www.egov2009.se/wp-content/uploads/Ministerial-Declaration-on-

eGovernment.pdf. See meede on sõnastatud Euroopa digitaalarengu

digitaalses tegevuskavas ja selles lepiti kokku ministrite kohtumistel

2001. aastal Brüsselis, 2003. aastal Comos, 2005. aastal Manchesteris ja

2007. aastal Lissabonis.

http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/

library/index_en.htm. See sisaldab ka kandidaat- ja EFTA riikide

võetud kohustusi

62 KOM (2010) 743. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_743_ET_ACTE_f.pdf

63 KOM(2010) 245. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.

do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF

64 E-valitsuse tegevuskava 2006, KOM(2006) 173, 25.4.2006.

65 CIP ICT-PSP. http://ec.europa.eu/information_society/activities/

egovernment/implementation/ict_psp/index_en.htm

66 http://www.eid-stork.eu

67 2015. aastaks peavad Euroopa haldusasutused olema „suhetes kodanike

ja ettevõtjatega tunnustatud avatud, paindlike ja koostööaltide partneritena.

Pidades silmas eri kasutajate vajadusi ja ühiskondlikke ühishuve, kasutavad nad

oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste

2015. aastaks peab 50% ELi kodanikest olema kasutanud e-valitsusteenuseid.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

47Infoühiskonna aastaraamat 2010

tegevuskava rakendamisele vahehinnang. Selles vaadel-

dakse, kui suurel määral on õnnestunud tegevuskava

eesmärke täita, milliseid edusamme on tehtud ja mis

valmistab raskusi. Lähtuvalt vahehinnangu tulemustest

teeb kõrgetasemeline eksperdirühm tegevuskava ees-

märkidesse ja meetmetesse vajalikke parandusi.

Liikmesriikidel on projekti korralduslikul poolel

järgmised kohustused:

› aastal 2012. teatavad liikmesriigid komisjonile ja

kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö

deklaratsioonis kehtestatud poliitilisi prioriteete kajasta-

tud nende riiklikus e-valitsusstrateegias või kuidas seda

kavatsetakse teha,

› aastal 2013. on kõik liikmesriigid lisanud Malmö

deklaratsioonis sätestatud poliitilised prioriteedid oma

riiklikusse strateegiasse,

› aastal 2015. teatavad kõik liikmesriigid komisjonile ja

kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö

deklaratsioonis sätestatud poliitiliste prioriteetide ellu-

viimine õnnestunud.

Mida peaks tegema Eesti?Tegevuskava täitmiseks peaks Eesti osalema komisjoni

ja liikmesriikide piiriüleste teenuste väljatöötamise, ka-

sutuselevõtu ja arendamise ühistegevuses. Analüüsides

ELi tegevuskava ja võrreldes seda vastavate tegevustega

Eestis, võib järeldada, et Eesti infoühiskonna raamka-

vas ja iga-aastastes tegevuskavades peaksid täiendavalt

kajastuma järgmised ELi tegevuskava täitmist tagavad

meetmed:

› kasutajakesksete, kaasavate ja kättesaadavate e-valitsus-

teenuste väljatöötamine, arvestades komisjoni püstitatud

ühiseid sihtmärke ja hindamiskriteeriumeid, laiendades

uue tehnoloogia kasutuselevõttu, edendades Euroopa

ja rahvusvahelistele standarditele vastavaid lahendusi

(meede 2.1.1, 2011–2013);

› isikustatud veebiteenuste väljatöötamine, pakkudes

muuhulgas selliseid lahendusi, mis võimaldavad kasu-

tajatel jälgida oma taotluste käitlemist haldusasutustes

(meede 2.1.1, 2013);

› avatud andmete taaskasutamise strateegia väl-

jatöötamine (meede 2.1.3, 2011–2013);

› andmekaitsedirektiiviga 95/46/EÜ kooskõlas tuleb

kodanikele võimaldada elektrooniline juurdepääs isi-

kuandmetele, mis neil elektrooniliselt olemas on, ning

teavitada kodanikke elektroonilisel teel lihtsal ja üheselt

mõistetaval viisil iga kord, kui neid andmeid automaatselt

e-valitsusteenuseid kasutanud 80% ettevõtjatest.

Meetmed on grupeeritud vastavalt nelja-

le prioriteedile, millele on lisatud viies, tege-

vuskava elluviimist tagavate meetmete grupp:

Kasutajate võimekustamine:

› kasutajate vajadused ja teenuse kaasavus (2 meedet);

› teenuste koostöine väljatöötamine (2 meedet);

› avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine

(4 meedet);

› läbipaistvuse suurendamine (3 meedet);

› kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitiliste otsuste

väljatöötamisse (3 meedet).

Siseturg:

› ettevõtjate sujuv teenindamine (4 meedet);

› isikute liikuvus (2 meedet);

› piiriülene teenuste osutamine kogu ELis (4 meedet).

Valitsuste ja haldusasutuste tulemuslikkus ja

tõhusus:

› haldusasutuste tööprotsessi parandamine (4 meedet);

› halduskoormuse vähendamine (1 meede);

› keskkonnasõbralikud valitsemistavad (2 meedet).

E-valitsuse arengu eeltingimused:

› avatud spetsifikatsioonid ja koosvõime (3 meedet);

› e-valitsusteenuste alusrakendused (3 meedet);

› innovatiivne e-valitsus (3 meedet).

Euroopa Komisjoni rollKomisjon korraldab tegevuskava ühist juhtimist ja või-

maldab liikmesriikidel selles aktiivselt osaleda. Komisjon

moodustab liikmesriikide e-valitsusstrateegia eest vastu-

tavatest ametnikest kõrgetasemelise eksperdirühma ja

juhib selle tööd. Kõrgetasemeline eksperdirühm teavi-

tab digitaalarengu tegevuskava kõrgetasemelist töörüh-

ma ja kooskõlastab oma tegevuse ISA (Interoperability

Solutions for European Public Administrations) prog-

rammi komiteega.

Rakendatava poliitika üle arupidamiseks, tegevuska-

va seireks ja hindamiseks ning kogemuste vahetuseks

on kavas luua ühtne raamistik. 2013. aastal antakse

48

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

› Eesti koosvõimeraamistiku ühtlustamine Euroopa

koosvõimeraamistikuga69(meede 2.4.1, 2013);

› veebipõhiste autentimisteenuste loomine (tunnusta-

des liikmesriikide avaliku või erasektori väljastatud serti-

fikaate) 70 (meede 2.4.2, 2012);

› elektroonilise isikutuvastuse rakenduste raken-

damine ja juurutamine (meede 2.4.2, 2012);

› kavandada turvaliste lahenduste loomine pilvetee-

nuste ja teenusepõhise arhitektuuri kasutuselevõtuks

ning üleminekuks IPv4-lt Ipv6-le (meede 2.4.3, 2012).

töödeldakse (meede 2.1.4, 2014);

› teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide muutmine

tõelisteks e-valitsuskeskusteks, mis tegutsevad ka vald-

kondades, mida teenuste direktiiv ei reguleeri ega hõl-

ma68 (meede 2.2.1, 2013);

› kodanikele dokumentide ja teabe piiriülese ja koos-

võimelise e-väljastuse tagamine, nii et igal kodanikul

oleks võimalik õppida, töötada, elada, ennast ravida ja

pensionile jääda igas Euroopa Liidu riigis (meede 2.2.2,

2015);

68, 69, 70 Need meetmed on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

49Infoühiskonna aastaraamat 2010

Uuno Vallneruuno.vallner@riso.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2.1.3

Euroopa avalike teenuste koosvõime alused

Euroopa Komisjon avaldas 2010. aasta lõpus program-

milise dokumendi „Euroopa avalike teenuste koosvõi-

me alused“71. Dokumendis esitletakse digitaalaren-

gu tegevuskava72 kahte olulist osa: Euroopa avalike

teenuste Euroopa koosvõimestrateegiat (European

Interoperability Strategy − EIS)73 ja Euroopa koosvõi-

meraamistikku (European Interoperability Framework

− EIF)74. Mõlemad dokumendid on ette valmistatud

programmi IDABC (Interoperable Delivery of European

eGovernment Services to Public Administrations,

Businesses and Citizens) ja selle jätkuprogrammi

ISA (Interoperability Solutions for European Public

Administrations) raames75.

Komisjoni ISA programm on tihedas koostöös liikmes-

riikide kõrgetasemeliste esindajatega välja töötanud

Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koosvõi-

mestrateegia. Euroopa koosvõimestrateegiaga määratak-

se arengusuunad ja seatakse eesmärgid meetmetele, mis

on Euroopa haldusasutustele Euroopa avalikke teenu-

seid luues vajalikud nii piiri- kui ka sektoriülese suhtluse,

teabevahetuse ja koostöö parandamiseks.

Strateegiaga koondatakse tulevased koosvõimemeetmed

kolme rühma:

› usaldusväärne teabevahetus;

› koosvõime arhitektuur;

› uute ELi õigusaktide IKT-mõju hindamine.

Kõnealuseid meetmeid toetavad teadlikkuse suurenda-

misele suunatud kaasnevad meetmed ning parimate ta-

vade jagamise meede.

Ühtse visiooni kohaselt edendab koosvõime 2015. aas-

taks tähelepanuväärselt Euroopa avalike teenuste osuta-

mist ja seda tänu järgmisele:

› Euroopa Liidu poliitika ja eesmärkidega kooskõlas

olevad asjakohased juhtimisstruktuurid ja −menetlused;

› usaldusväärne teabevahetus, mida võimaldavad

ühiselt kokkulepitud, sidusad ja kooskõlastatud koos-

võimealgatused, sealhulgas õiguskeskkonna loomine,

koosvõimeraamistike arendamine ning koosvõime-

standardeid ja -eeskirju käsitlevad kokkulepped.

Ühtlasi on komisjon pärast laiaulatuslikku arutelu

liikmesriikide ja muude sidusrühmadega koostanud

Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koos-

võimeraamistiku (EIF, vt teatise lisa 2). Euroopa koos-

võimeraamistikuga antakse Euroopa haldusasutustele

suuniseid Euroopa avalike teenuste kindlaksmäärami-

se, väljatöötamise ja rakendamise vallas. Raamistikuga

kehtestatakse:

› 12 aluspõhimõtet, millega koondatakse haldusasu-

tuste, ettevõtjate ja kodanike avalike teenustega seotud

ootused;

› avalike teenuste kontseptuaalmudel, millega kavan-

datakse Euroopa avalike teenuste ülesehitus ja tõstetakse

esile, miks ja kus on koosvõime tarvilik;

› koosvõime neli tasandit: õiguslik, organisatsiooniline,

semantiline ja tehniline;

› koosvõimelepingud, võttes aluseks standardid ja ava-

tud platvormid.

Komisjon rakendab Euroopa koos-

võimestrateegiat ISA-programmi ja

CIP ICT-PSP (Competitiveness and

Innovation Framework Programme

Information and Communications

Technology Policy Support Programme) programmi

raames kavandatud meetmete kaudu. Komisjon koos-

tab jooksva ISA-tööprogrammi pärast ISA-komitees esin-

datud liikmesriikidega konsulteerimist. Komisjon võttis

esimese ISA-tööprogrammi vastu 30. juunil 201076 ning

see vaadatakse läbi kord aastas, et kajastada poliitika või

prioriteetide muutumist. Niisamuti koostab komisjon

Euroopa koosvõimestrateegiat rakendatakse programmide ISA ja CIP kaudu.

75 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 922/2009/EÜ, 16.

september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA)

kohta (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:260:

0020:0027:ET:PDF)

76 http://ec.europa.eu/isa/workprogramme/doc/isa_work_programme.pdf

71 KOM (2010) 744. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_744_ET_ACTE_f.pdf

72 KOM(2010) 245 — Euroopa digitaalne tegevuskava (http://ec.europa.eu/

information_society/digital-agenda/index_en.htm)

73 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_i_eis_en.pdf

74 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_ii_eif_en.pdf

50

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

teenuste väljatöötamise algetapis, mis võiksid tulevikus

saada osaks Euroopa avalikest teenustest;

› aitama kaasa Euroopa koosvõimestrateegia ning

seonduvate koosvõimemeetmete juhtimisele.

Koosvõime alused realiseeritakse ISA-programmiga.

ISA-programm on koostatud aastateks 2010–2015. Selle

maht on 161 886 000 eurot. Igal aastal vaadatakse prog-

ramm üle ja seejärel täiendatakse seda uute projektidega.

Aastal 2011 on avatud 28 projekti 77. Projektid on jaotatud

klastritesse. Strateegilised otsused tegevuste käivitami-

seks teeb ISA-komitee, mis koosneb kõrgetasemelistest

ekspertidest. Igat riiki esindab üks ekspert. ISA-komiteele

valmistab materjalid ette koordinatsioonigrupp (üks

ekspert igast liikmesriigist). ISA-komitee moodustab va-

jadusel tegevusklastrite koordineerimiseks töögruppe.

Praeguseks on loodud kolm töögruppi: usaldusväärne

andmevahetus, koosvõime arhitektuur ja parimate tava-

de jagamine. Igas töögrupis on üks esindaja igast liikmes-

riigist. Kõigis 28 projektis on liikmesriikide roll esitada

infot komisjoni läbiviidavate uuringute tarbeks ning kor-

raldada liikmesriigi osalust.

pärast CIP-korralduskomitees esindatud liikmesriikidega

konsulteerimist CIPi iga-aastase ICT-PSP-tööprogrammi.

Euroopa koosvõimeraamistikuga tuleks arvestada siis,

kui haldusasutused loovad Euroopa avalikke teenu-

seid, ning ka ELi poliitika rakendamist toetavate IKT-

süsteemide arendamisel. Raamistikku tuleks arvesse

võtta ka igal valitsustasandil, rakendades avalikke teenu-

seid, mis võiksid tulevikus saada osaks Euroopa avalikest

teenustest.

Eesti avalik sektor peaks vastavalt teatisele:

› viima riiklikud koosvõimestrateegiaid kooskõlla

Euroopa koosvõimestrateegiaga ning riiklikud algatused

ja meetmed kooskõlla vastavate ELi tasandi algatuste ja

meetmetega;

› Euroopa koosvõimestrateegia rakendamisel tegema

koostööd omavahel, liikmesriikidega ja komisjoniga,

jälgides samas edusamme ja seonduvate meetmete mõju

riiklikul tasandil;

› viima Eesti koosvõimeraamistiku kooskõlla Euroopa

koosvõimeraamistikuga;

› arvestama Euroopa mõõtmega selliste avalike

77 http://www.riso.ee/et/Euroopa/ISA/programm

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

51Infoühiskonna aastaraamat 2010

Uuno Vallneruuno.vallner@riso.eeMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2.1.4

Millised on viisakad formaadid?

Maailm räägib üha rohkem avatud riigist, avatud spetsi-

fikatsioonidest, avatud standarditest, avatud andmetest.

Avatus tähendab eelkõige seda, et inimesed ja masinad

saavad kergesti ja ilma täiendavate kuludeta andmeid

lugeda, luua ja vahetada. Andmete esitamiseks ja vor-

mindamiseks kasutatakse tavaliselt mingit märgistus-

keelt ehk formaati. Formaat on keel, mille abil saab ka-

sutaja esitada andmeid mistahes soovitud formaadis.

Inimestele suunatud andmed peaksid olema formaadis,

mida saab vaba tarkvara produktidega lugeda, muuta ja

taasluua ilma täiendavate konverteerimisteta. Masinatele

suunatud andmete puhul peaks olemas olema nende

töötlemist toetav, platvormist sõltumatu vaba tarkvara.

Kui me vaatame praegu avaliku sektori veebe, dokumen-

diregistreid ja muid dokumendivaramuid, siis näeme

väga suurt hulka erinevaid formaate, millest paljud on

kinnised, tootepõhised. Nii näiteks näeme e-õiguse por-

taalis78, Riigikantselei dokumendiregistris, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregist-

ris ja mujal valdavalt ainult suletud formaatides faile.

Nimetatud veebid pole kahjuks erandid. Parem pole olu-

kord ka avaliku sektori asutuste omavahelisel suhtlemisel

e-kirjade või dokumendivahetuskeskkonna kaudu.

Teine probleem on formaatide palju-

sus. Vaatame üht maailma edukamat

projekti, paljukeelset ülemaailmset

võrguentsüklopeediat Vikipeedia.

Askeetlik Vikipeedia piirdub sisuliselt

kahe formaadiga: XHTML ja PNG.

Koosvõime raamistik soovitab riigi ja

kohalike omavalitsuste asutuste digi-

taalsel omavahelisel ja avalikkusega

suhtlemisel piirduda avalike ja standardiseeritud failifor-

maatidega HTML (XHTML), XML, PNG, SVG, PDF, ODF,

BDOC. Allpool iseloomustame neid lühidalt ja toome ära

nende alternatiivid, mida ei soovitata. Loetelu pole lõp-

lik. Artiklis ei käsitleta videomaterjalide, sotsiaalmeedia,

programmide, semantilise veebi, pakitud failide jms ma-

terjali esitamist.

ODF – Open Document FormatDigitaalsel suhtlemisel avalikkusega (digitaalsed kirjad,

veebidest allalaetavad dokumendivormid jne) peaks

mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides

kasutama ODF-formaati. ODFi peaks eelistama seal, kus

on avalik huvi nende taaskasutuseks. ODF on avatud for-

maat, mis on vormistatud ISO-standardina79. Avatud fai-

liformaadina on ODF sõltumatu ühest kindlast rakendus-

programmist, tootjast või operatsioonisüsteemist. Open

Document’i kasutavad vaikeformaadina näiteks järg-

mised kontoritarkvararakendused: OpenOffice.org, Sun

StarOffice, Oracle Open Office, IBM Lotus Symphony,

Google Docs, KOffice, NeoOffice, Mobile Office. Open

Document’i tugi on olemas ka paljudel teistel tarkvara-

rakendustel: IBM Workplace, IBM Lotus Notes 8, Corel

WordPerfect Office, EIOffice, Co-Create Office, Abiword,

TextEdit, TextMaker, Gnumeric, Scribus jt. ODF-failide

laienditeks on tavaliselt .odp (esitlus), .ods (arvutusta-

belid), .odt (tekstid). ODF võiks HTMLi kõrval olla ava-

likkusele suunatud dokumentide põhiformaat. Lubatud

alternatiividena võib andmeid esitada kujudel .txt ja .csv.

Sama funktsionaalsusega ebasoovitatavad alternatiivid

on .doc, .docx, .xls, .xlsx, .ppt, .pptx, .rtf .

PDF – Portable Document FormatNende dokumentide puhul, mis redigeerimist ja taas-

kasutamist ei vaja, võib kasutada PDF-formaati. PDF on

PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist

sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF-

faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükietteval-

mistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kin-

nitatud rahvusvahelises ISO-standardis ISO 32000-1[1].

Peale selle määrab rahvusvaheline standard PDF/X ISO

15930 kindlaks trükiettevalmistuseks sobiliku PDF-faili,

rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005 sätestab nõu-

ded dokumentide arhiveerimisele. PDFi tuleks kasutada

siiski teatud ettevaatusega, kuna see formaat teeb and-

mete taaskasutuse raskeks või peaaegu võimatuks.

Koosvõime raamistik soovitab riigi ja

kohalike omavalitsuste asutuste digitaalsel

omavahelisel ja avalikkusega suhtlemisel

piirduda avalike ja standardiseeritud failiformaatidega.

78 http://eoigus.just.ee 79 ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications

(OpenDocument)

52

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

PNG – Portable Network GraphicsPNG sobib rasterkujutiste esitamiseks. PNG-formaati on

soovitatav kõikjal GIFi asemel kasutada. Suurte pildifai-

lide korral on lubatud ka JPEG-formaat ja muutumatu

kvaliteedi säilimist vajavates rakendustes TIFF-formaat.

SVG – Scalable Vector GraphicsSVG on XMLil põhinev keel, mis kirjeldab nii staatilist

kui dünaamilist (st interaktiivset ja animeeritud) kahe-

mõõtmelist vektorgraafikat. SVG spetsifikatsioon on

W3C avatud standard. SVG-pildid ja nende käitumine

määratakse kindlaks XMLil põhinevas tekstifailis. See

tähendab, et neis olevaid tekste saab otsida ja indekseeri-

da. Nüüdisaegsed brauserid toetavad SVG-märgendkeelt

väliste programmide abita, üksnes Microsofti Internet

Explorer saab SVG-toe 9. versioonis.

bDOCBDOC-standard määrab kindlaks XML-kuju täiusta-

tud elektrooniliste allkirjade jaoks. Sellel standardil on

pikaajaline tõestusväärtus. See on vastavuses Euroopa

direktiiviga ning see kaasab kasulikku lisainformatsioo-

ni tavapäraste kasutusjuhtude puhuks. Saadav lisateave

sisaldab ka tõestusmaterjali allkirja kehtivuse kohta, mis

on kasutatav isegi siis, kui allkirjastaja või verifitseerija

üritab hiljem allkirja kehtivust eitada (salata). Eesti ava-

lik sektor läheb seni kasutusel olnud DDOC-formaadilt

praegu üle BDOCle. Allkirjastada võib mistahes formaa-

dis faile.

Avaliku sektori üleminekut viisakatele

vormingutele koordineerib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud

tarkvara töögrupp.

HTML – Hyper Text Markup Language; XHTML – Extensible HyperText Markup LanguageHTML on veebilehtedes kasutatav märgenduskeel.

HTML-dokumentide (-failide) veebist allalaadimiseks ja

vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. HTML lahutab

üksteisest sisu, vaate ja objekti muud omadused. HTML

paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimal-

dab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript’i, ning

CSSi, millega kirjeldatakse lehe kujundust. Avaliku sek-

tori veebilehed võiksid olla XHTML-keeles. XHTML on

veebilehtede loomiseks kasutatav keel. XHTMLi puhul

on tegemist HTML-keelega, mis on realiseeritud XMLis.

XML – Extensible Markup LanguageXML on W3C soovitatud üldotstarbeline markeerimis-

keel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine

erinevate infosüsteemide vahel, eelkõige interneti (int-

raneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav

keel, mis tähendab, et elemente on võimalik defineerida

alates ülesande püstitamisest. XMLil põhinevad mitmed

muud keeled, näiteks XHTML, RDF, OWL, RSS, MathML,

GraphML, MusicXML, XSIL, SVG, GML, XBRL, SOAP,

WSDL ja tuhanded teised. XML-keeles vahetatakse and-

meid X-tee keskkonnas, DVKs; riigiportaali eesti.ee kõik

vormid on realiseeritud XML-keeles. RIHA laiendusena

on loomisel XML-metaandmete varamu. XMLina on

esitatud õigusaktid Riigi Teataja veebiväljaandes. XML

on infosüsteemide vahelise infovahetuse põhitehnoloo-

gia. Kasutajale teisendatakse XML-dokumendid XMTL-,

ODF- või PDF-formaati.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

53Infoühiskonna aastaraamat 2010

Tarvi Martens tarvi.martens@sk.eeSertifitseerimiskeskus

2.1.5

Kui kõrgelt lendab kurg?

Mida võiks olla ühist IT-maailmal ja kurel? Tuleb väl-

ja, et küllaltki palju. Peale selle, et kured pisikesi iti-

mehi toovad, on üleeuroopaline pilootprojekt STORK

(kurg; Secure identiTy acrOss boRders linKed) toonud

Euroopale e-identiteetide koostoimevõime.

Pikki aastaid unelmana püsinu sai

2010. aastal reaalsuseks. Eesti ID-

kaardi, digi-ID ja mobiil-ID omani-

kud saavad sisse logida välismaistes-

se e-teenustesse ja vastupidi – meie

e-teenused on avatud välismaalaste-

le. Loomulikult ei räägi me kõikidest välismaalastest ega

kõikidest e-teenustest, aga sellest lähemalt allpool.

Kogu süsteem toimib vastastikuse usalduse põhimõttel.

Kõigil riikidel on oma „e-piirivalvurid“ ehk PEPSid (Pan-

European Proxy Service), mis omavahel suhtlevad.

Kodumaine e-teenus aga suhtleb ainult koduse PEPSiga.

Nii ei pea teenuseosutaja välismaisest keerukusest mida-

gi teadma. Kui välismaalane tahab e-teenusesse sisse saa-

da, siis saadetakse ta kodumaise PEPSi kaudu oma maale

tagasi autentima. Autentimistulemus saabub sama teed

mööda tagasi ning e-teenus saab teada kasutaja identi-

teedi. Nii lihtne see ongi.

STORKi konsortsiumis osaleb 17 riiki ja 32 organisatsioo-

ni, nii et juba kõige selle koordineerimine on olnud paras

pähkel. Neli riiki on äsja liitunud ja nende võrkuühen-

damine on veel käimas. Eestist on konsortsiumi täisliik-

meks AS Sertifitseerimiskeskus, kuid ta pole üksi – vaja

on ju ka e-teenuse pakkujaid!

Projektis on kokku kuus rakenduspilooti, millest Eesti

osaleb viies. Meie oleme üks tublimaid – suurem osa rii-

kidest osaleb vaid ühes-kahes piloodis. Samuti lähtume

põhimõttest, et lubame oma teenustesse kõikide konsort-

siumis osalevate riikide kasutajaid, kuigi paberite järgi on

kohustuslik lubada ainult konkreetses rakenduspiloodis

osalejaid. Nüüd aga pilootidest lähemalt.

Esimene rakenduspiloot on üldist laadi e-autentimine,

tüüpiliselt meie eesti.ee-laadsesse riigiportaali. Meie saa-

me siseneda Austria, Belgia, Portugali ja Saksamaa tee-

nustesse, nemad ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse.

Teine rakenduspiloot räägib turvalisest

suhtluskeskkonnast – tugev autentimine

tagab noortele suhtlejatele pedofiilivaba

elu. Eesti sellest osa ei võta, sest meie ei

ole veel aru saanud, kuidas panna noo-

ri eelistama mingit spetsiifilist suhtlus-

keskkonda ...

Kolmandaks on ülikoolide teenused. Esmaselt räägi-

me sisseastumisavalduste esitamisest autenditud moel.

Mõned ülikoolid pakuvad ka kohalikke teenuseid – näi-

teks autendid ennast Eesti ID-kaardiga ja saad Grazi

Tehnikaülikoolis Austrias e-õppe süsteemis ringi tuusel-

dada (muidugi ainult siis, kui sa seal tudeng oled). Meie

omalt poolt pakume kohalikesse ülikoolidesse sisseastu-

mist www.sais.ee kaudu.

Neljanda piloodi nimi on „e-kättetoimetamine” ehk siis

räägime tähitud posti sarnasest ilmingust elektroonilises

keskkonnas. Kirja vastuvõtmisel tuleb eelnevalt anda di-

gitaalne allkiri. Mitmes riigis on sellist teenust juba kaua

kasutatud ning see asendab ametlikult tähitud posti.

Meie täiendasime oma DigiDoc Portaali nii, et välismaa-

lased sisse saaksid, ja lõime „tähitud jagamise” võimaluse.

Meie saame sisse Austria ja Sloveenia e-kättetoimetami-

se keskkondadesse.

Elukoha registreerimine on igal pool au sees, ka siis, kui sa

välismaale elama lähed. Selleks on viies STORKi raken-

duspiloot ehitanud aadressideklaratsioonide vahetamise

süsteemi. Lähed Portugali elama, kirjutad ennast sisse,

ning saad Portugali e-teenusest Eesti ID-kaardi abil ühe

digitaalselt allkirjastatud PDFi. Sisened seejärel eesti.ee

portaali ning laadid selle PDFi üles. Nii saab rahvastikure-

gister kvaliteetse tõendusmaterjali sinu uuest elukohast.

Piloodis osalevad peale meie veel Portugal, Hispaania,

Rootsi ja Sloveenia.

Viimane, tõenäoliselt kõige suurema kasuteguriga ra-

kenduspiloot on Euroopa Komisjoni e-teenuste ühtse

autentimisportaali – ECAS – STORKifitseerimine. Selle

kaudu pääseb ligi mitmetele olulist huvi pakkuvatele

teenustele, näiteks siseturu infosüsteemile ning Euroopa

Uuringuprogrammide Osalejaportaalile (FP7). Endise

Eesti ID-kaardi, digi-ID ja mobiil-ID

omanikud saavad sisse logida välismaistesse

e-teenustesse.

Meie saame siseneda Austria, Belgia, Portugali ja Saksamaa teenustesse, nemad ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse.

54

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

on deklareerinud, et ei pane pärast projekti lõppu kohe

pille kokku ega tõmba PEPSe seinast välja. Euroopa Liidu

juhtmõtte – kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise

toeks on parim vahend e-teenus ning ühtne identifitsee-

rimis- ja autentimissüsteem on üleeuroopaliste teenuste

alustalaks.

Pikka lendu sulle, kurg!

paroolipõhise autentimise asemel saab

siis kasutada tugevat omamaist e-iden-

titeeti, näiteks ID-kaarti.

STORK-projekt lõpeb 2011. aasta lõ-

pus. Hetkel tegeletakse hoolsalt pro-

jekti jätkusuutlikkuse küsimusega.

Enamik partnereid saavad aru loodud

e-autentimise taristu väärtusest ning

Euroopa Liidu juhtmõtte –

kaupade, teenuste ja

inimeste vaba liikumise toeks on

parim vahend e-teenus.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

55Infoühiskonna aastaraamat 2010

Kristo Mäekristo.mae@stat.eeStatistikaamet

2.1.6

Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis

Eesti inimese soov ajada asju täpselt endale sobival ajal

andis Statistikaametile mõtte viia 2011. aasta rahvaloen-

dus internetti, kus saab ise loendusküsimustikule vastata.

Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse lõpupäevil oli selge,

et üheteistkümnendat korda ei saa loendust viia läbi nii,

nagu on neid Eesti alal alates 1881. aastast tehtud. Kuigi

üksikasjad on alati erinenud, on rahvaloendusi Eestis

korraldatud kahel viisil: inimene on täitnud talle toodud

küsimustiku ja rahvaloendaja on sellele hiljem järele

tulnud, või on rahva loendajad ise inimesi küsitlemas

käinud. Esimest lähenemist kasutati valikuliselt 1920.–

1930. aastate Eesti Vabariigi rahvaloenduste puhul, teine

tüüp juurdus koos Nõukogude korra kehtestamisega.

Ka teistes maailma riikides kasutatakse rahvaloendus-

te puhul väga erinevaid meetodeid alates kirjeldatuist

ja lõpetades juba vaid riiklikes registrites olevatel and-

metel põhinevate rahvaloendustega. Viimast kasutavad

näiteks Põhjamaad, aga ka Eesti on seadnud eesmärgiks

jõuda selleni järgmiseks, 2021. aasta rahvaloenduseks.

Teadaolevalt annab 16 riiki maailmas sel korral (2010.–

2011. aasta loendusvoorus) inimestele võimaluse osale-

da e-loendusel ehk vastata küsimustikule interneti teel.

Mobiilne rahvastikAastal 2000 toimunud kümnes Eesti rahvaloendus näitas

elanike suurt mobiilsust ja raskusi inimeste küsitlemisel –

kes käib teises linnas tööl ja jõuab koju alles hilisõhtul, kes

on läinud ajutiselt välismaale, keda ei õnnestu loendajal

korduvkülastustest hoolimata kodunt tabada. Samas

pole võimalik teha kompromisse, sest kogu elanikkonda

tuleb kindlaksmääratud loendusaja jooksul küsitleda ja

mida enam kordi peab loendaja ühe kodu ukse taha ta-

gasi pöörduma, seda kulukamaks loendus maksumaks-

jale kujuneb. Kui märgatavat osa elanikkonnast aga ei

õnnestu mingilgi kujul loendada, puudub loendusega

saadud andmetel väärtus. Ei saa selgeks, kui suur on te-

gelik rahvaarv, missugused on erinevate vanuserühmade

arvulised vahekorrad, ei saa teha statistikat ka väiksema-

te piirkondade kohta, mida tavapärased valikuuringud

ei võimalda. Mõistagi on elanike mobiilsus piirkonniti

erinev, kuid sellest tingitud raskusi traditsioonilise rahva-

loenduse korraldamisel on kogetud terves Euroopas. See

näitas kätte muutuste möödapääsmatuse Eesti rahvast

hõlmava statistilise suuraktsiooni korraldamisel ühes

kümnendis.

Et märkimisväärse osa elanikkonna

kättesaamine on nagu väljalt tuule

püüdmine, tuli tõdeda ka 2009. aasta

lõpus ja 2010. aasta alguses läbi viidud

2011. aasta rahva ja eluruumide loen-

duse (REL 2011) prooviloendusel, kus katsetasime välja-

töötatud metoodikat, IT-süsteeme ja tööde üldist korral-

dust. Prooviloendus toimus üheksas Eesti omavalitsuses,

kusjuures piirkonnad valiti võimalikult erinevad – suur-

linnad, väikeasulad, korter- ja individuaalelamud, uusra-

joonid ja juba väljakujunenud asustus. Kokku küsitlesime

üle 10 000 inimese. Kõige keerulisem oli jõuda just linna-

ja linnaäärsete uuselamurajoonide elanikeni, kus elavad

enamalt jaolt nooremapoolsed ja väga liikuvad inimesed.

Loendamine olgu mugavTeine selge suundumus on Eesti elanike ootus ja harju-

mus ajada oma asju interneti teel. See väljendub selles,

et üle 90% üksikisikutest täidab tuledeklaratsiooni elekt-

rooniliselt, kord-korralt kasvab e-hääletamise osakaal, et

internetipanku kasutatakse palju, või selles, et inimestel

on võimalik paarikümne minuti jooksul interneti teel et-

tevõte luua. Taolisi näiteid võib tuua veel, kuid need kõik

toetavad ootust lahendada mingi küsimus meelepärasel,

kiirel ja võimalikest variantidest kõige mugavamal viisil.

REL 2011 prooviloendusel katseta-

sime esmakordselt Eesti rahvaloen-

duste ajaloos ka e-loendust ehk või-

malust vastata loendusküsimustikule

interneti teel selleks spetsiaalselt loo-

dud veebikeskkonnas. Prooviloendus

toimuski sellises järjestuses, et es-

malt said inimesed ise internetis loendusküsimustiku

täita ja neid, kes seda ei teinud, külastas hiljem rahva-

loendaja. Tulemus kinnitas suurelt jaolt 2005.–2006.

Märkimisväärse osa elanikkonna kättesaamine on nagu väljalt tuule püüdmine.

REL 2011 prooviloendusel katsetasime esmakordselt Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust.

56

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Rahvaloenduse tulemus loebElanike suure mobiilsuse ja raskestitabatavusega on puu-

tunud kokku kõik vabade ühiskondade rahvaloenduste

korraldajad. Kuna rahvaloenduse põhiliseks väärtuseks

on kogu elanikkonna küsitlemine, siis on sellel osalemine

enamasti inimestele seadusega kohustuslikuks tehtud ja

mõnel pool on mitteosalemisel võimalus rakendada isegi

rahatrahve (nt Luksemburgis 250–2500 eurot). Seetõttu

otsitakse kogu maailmas rahvaloendusel osalemise suu-

rendamiseks inimeste igapäevase elurütmiga sobivaid

meetodeid, et loenduse tulemusel tekiks usaldusväärne

statistika. Kvaliteedis pole võimalik mööndusi teha, sest

saadud statistikat kasutatakse igapäevaste otsuste tege-

misel ja nii mõjutab loenduse abil kogutav statistika iga

Eesti inimese elu. Eesti on nii väike riik, et tõepoolest iga-

üks loeb.

2011. rahva ja eluruumide loendusKüsitletakse seisuga 31.12.2011 kell 00.00

Loenduse aeg 31.12.2011–31.03.2012

E-loendus 31.12.2011–31.01.2012

Küsitlusloendus 16.02–31.03.2012

aastal läbi viidud turu-uuringu tule-

musi, mille kohaselt oli märgatav osa

inimestest valmis e-loendusel osalema.

Prooviloenduse valimist osales e-loen-

dusel 21,4% ja lisaks üle 3500 huvilise,

kes lihtsalt katsetasid küsimustiku täit-

mist ning andsid vastamiskeskkonna

arendamiseks tagasisidet. Inimeste val-

midus vastata küsimustikule interneti teel on julgustanud

Statistikaametit seadma 2011. aasta rahvaloenduse ees-

märgiks küsitleda e-loenduse abil 25% rahvastikust.

Elu läheb mugavamaks ka e-loendusel mitteosalenud

inimesi küsitleval 2000 rahvaloendajal, sest esmakordselt

täidavad loendajad loendusküsimustiku sülearvutis ja

andmed edastatakse turvakanalite kaudu Statistikaameti

serveritesse. Tavaolukorras ei täideta mingeid paberan-

keete. Ühtlasi tekib loenduse korraldajatel esmakordselt

pidev ülevaade tehtud tööde mahust ja see võimaldab

hinnata, kas töödega ollakse graafikus. Veel eelmisel rah-

valoendusel tähendas see 4600 rahvaloendajale mahu-

kat paberaruandlust.

2011 aasta rahvaloenduse

eesmärk on küsitleda

e-loenduse abil 25%

rahvastikust.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

57Infoühiskonna aastaraamat 2010

Lauri Lehtlauri.leht@ra.ee Rahvusarhiiv

2.1.7

Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal

Rahvusarhiivi peamine arendusülesanne aastatel 2008–

2012 on täisfunktsionaalse digitaalarhiivi väljaarendami-

ne. Vähemalt esialgu on digitaalarhiivi funktsionaalsuse

loomine suunatud eelkõige riigiasutustele, et luua neile

võimalus turvaliselt ja kontrollitult digitaalselt saadud ja

loodud dokumente üle anda. Igapäevased arhiivikasu-

tajad tutvuvad tänapäeval digiteeritud või paberkandjal

varasemate aegade kirikuraamatute, hingeloendite, pro-

tokollide või kirjavahetustega valdavalt veebis asuvas

arhiivi virtuaalses uurimissaalis, aga siiski veel ka tavapä-

rastes arhiivide lugemistubades. Nende jaoks muutuvad

nüüdisaegsesse digitaalarhiivi antud dokumendid oluli-

seks ja huvitavaks võib-olla alles aastakümnete või -sada-

de pärast. Aga selleks, et me saaksime asutustes elektroo-

niliselt sündivaid dokumente tulevikus kasutada, nende

säilivuses ja autentsuses kindlad olla, on Rahvusarhiiv

just nimelt praegu loomas korralikku digitaalarhiivi.

Digitaalarhiivi tarkvaraAastatel 2006–2007 läbi viidud digitaalarhiivi tarkvara

süsteemi analüüsi, arhitektuuri ja toimimismudelit alu-

seks võttes viis Rahvusarhiiv 2008. aastal läbi riigihanke

digitaalarhiivi tarkvaramoodulite tarnimise raamle-

pingu sõlmimiseks. Hanke eesmärgiks oli leida kolm

parimat tarkvarafirmat, kes tarniksid Rahvusarhiivile

kolme aasta jooksul loodavad digitaalarhiivi tarkvara

moodulid. Edukaiks osutusid AS Webmedia, AS Helmes

ja AS TietoEnator Eesti (hiljem muudeti nimetus AS

Tieto Estonia) ning nendega allkirjastas riigiarhivaar sep-

tembris 2008 ka raamlepingud. Seoses eelarvekärbetega

ei olnud 2008. aastal raamlepingu raames võimalik digi-

taalarhiivi tarkvaraarendusi tellida.

Digitaalarhiivi tarkvara arendamine kinnitati

Rahvusarhiivi taotluste tulemusel üheks riiklikuks priori-

teetseks IT-investeeringuks, mida rahastatakse struktuuri-

fondide vahenditest iga-aastaste otsustega. Digitaalarhiivi

arendamise projekt on jagatud kolmeks etapiks ning seni

on Vabariigi Valitsus „Majanduskeskkonna arendamise

rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna eden-

damine” investeeringute kavas kinnitanud kaks esimest:

› 28. mail 2009 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi

dokumentide vastuvõtmise funktsionaalsuse projekt

summas 7 miljonit krooni (projekti periood 2009–2010);

› 1. juulil 2010 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi

pikaajalise säilitamise funktsionaalsuse projekt summas

8 miljonit krooni (projekti periood 2010–2011).

Kolmanda etapina peab järgnema digitaalarhiivi juur-

depääsu ja kasutamise funktsionaalsuse projekt aastatel

2011–2012.

Digitaalarhiivi raamlepingu raames viidi 2009. aasta suvel

läbi hange digitaalarhiivi vastuvõtumooduli loomiseks.

Raamlepingus osalevate firmade pakkumustest selgus, et

AS Helmes ja AS Webmedia lähtusid vabavaralistel kom-

ponentidel põhineva uue tarkvara loomisest. AS Tieto

Estonia pakkumus sisaldas olemasoleva digitaalarhiivi

tarkvara Tessella Safety Deposit Box 4 (SDB4) juuruta-

mist ja täiendamist vastavalt Rahvusarhiivi vajadustele.

Parimaks osutus Tieto Estonia pakkumus ning 3,195

miljoni krooni suuruse maksumusega leping sõlmiti sep-

tembris 2009. Tööd lõpetati mais 2010.

Vastuvõtumoodulis kasutatav Tessella

SDB tarkvara on välja töötatud Briti tark-

varafirmas Tessella Briti Rahvusarhiivi

tellimusel ning selle peamisteks kasuta-

jateks on Briti, Šveitsi, Malaisia, Hollandi

ja USA rahvusarhiivid, Austria avaliku

sektori keskne digitaalarhiiv, Briti rah-

vusraamatukogu ja Wellcome Trusti raa-

matukogu. Rahvusarhiivi otsus toetuda

oma digitaalarhiivi tarkvara arendamisel

osaliselt valmistarkvarale oli tingitud

soovist kaasata arendustesse autoriteet-

setes digitaalarhiivinduse riikides aasta-

tega kogunenud teavet ja kogemusi ning

ka ise vastava oskusteabe globaalses loo-

mises kaasa rääkida.

Vastuvõtumooduli valmides viidi raamlepingu raames

digitaalarhiivi tehnilise teatmestu mooduli loomiseks

läbi järgmine tarkvarahange. Ka selle võitis AS Tieto

Estonia, kellega koos jätkati Tessella SDB4 tarkvara

Rahvusarhiivi otsus toetuda oma digitaalarhiivi tarkvara arendamisel osaliselt valmistarkvarale oli tingitud soovist kaasata arendustesse autoriteetsetes digitaalarhiivinduse riikides aastatega kogunenud teavet ja kogemusi ning ka ise vastava oskusteabe globaalses loomises kaasa rääkida.

58

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Rahvusarhiivile üle 660 dokumendi digitaalsed koopiad

(1990. aastate Tartu Linnavalitsuse õigusaktide failid).

2010. aastal liidestati UAM Riigikantselei dokumendi-

haldussüsteemiga (samuti GoPro Case, kuid märksa

erinev seadistus) ning viidi läbi esimene digitaalsete

originaalfailide üleandmine. Üle anti 2009. aastal tege-

vuse lõpetanud rahvastikuministri büroo arhiiviväärtus-

likud materjalid aastatest 1997–2009 (nii paberkandjal

kui digitaalselt sündinud dokumendid). Rahvusarhiivi

jõudis 302 säilikut, millest 192 olid pabersäilikud ja 105

digitaalsed säilikud. Digitaalsed säilikud sisaldasid kok-

ku 232 digitaalset dokumenti ja 493 faili. Arhiiviskeem,

pabersäilikute kirjeldused ja digitaalsed säilikud koos

kirjeldustega anti UAMi abil DVK kaudu üle. Digitaalsed

dokumendid sisaldasid mitmetes erinevates vormingu-

tes faile (DDOC, DOC, PDF, CSV, TXT, XML, RTF). Mitte-

arhiivivormingus failid migreeriti UAMis arhiivivormin-

gusse (reeglina PDF) ning Rahvusarhiivile anti üle nii

originaal- kui migreeritud failid. Üleandmisprojekt kul-

ges Rahvusarhiivi digitaalarhiivi büroo ja Riigikantselei

asjaajamise osakonna koostöös suhteliselt ladusalt, kuigi

tegevuse käigus tuli jooksvalt lahendada mitmeid esma-

kordselt esile kerkinud ja pretsedenti loovaid sisulisi kü-

simusi ning tarkvara rakendamisest tulenevaid tehnilisi

probleeme.

UAMi on kasutusele võtnud ka Rahvusarhiivi arhivaarid

arhiivimaterjalide kirjelduste loomiseks ja ümberkorras-

tamiseks arhiivisisestes toimingutes.

UAM on kõigi maailma rahvusarhiivide ja digitaalarhii-

vide tarkvarade seas unikaalne lahendus. Tarkvara loob

võimaluse standardiseerida dokumentide kirjeldusi ning

anda dokumendid kesksesse digitaalarhiivi üle ühtsel

kujul olevate XML-kapslitena olukorras, kus dokumente

luuakse paljudes erinevates dokumendihaldussüstee-

mides väga erineval mittestandardsel kujul. Teistes riiki-

des on enamasti kasutusel lähenemine, et rahvusarhiiv

nõuab asutuste EDHSidelt dokumentide väljastamist ja

üleandmist rahvusarhiivi kehtestatud vormingus, mis

muudab dokumentide üleandmisel nende valideerimise

ja vastavuse kontrollimise rahvusarhiivi jaoks väga keeru-

liseks, ajamahukaks ja tõenäoliselt vigaderohkeks. UAMi

abil aga luuakse Eesti Rahvusarhiivi digitaaldokumentide

standardile vastavus üks kord – EDHSi UAMiga liidesta-

misel – ning kõik valideerimiskontrollid teeb asutuse ar-

hivaar juba enne üleandmist.

Universaalset arhiveerimismoodulit on tutvustatud teis-

te riikide digitaalarhiivide esindajatele erinevatel kohtu-

mistel ja mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, kus

see on pälvinud olulist tähelepanu.

kasutuselevõttu ning eestindamist. Leping maksumu-

sega 1  848  600 kr sõlmiti juunis 2010 ning tehtud tööd

ja loodud tarkvara anti üle detsembris 2010. Tehnilise

teatmestu mooduli ülesandeks on hallata digitaalsete ja

digiteeritud säilikute tehnilisi metaandmeid ja võimalda-

da nende andmete kohta päringute ja aruannete loomist

ning käivitamist.

2010. aasta lõpuks saavutas Rahvusarhiiv valmisoleku

asutustelt digitaaldokumente vastu võtta. 2011. aastal

tegeletakse edasi digitaalarhiivi hoiumooduli realiseeri-

misega ning aasta lõpuks on eesmärk tagada digitaalar-

hiivis dokumentide pikaajalise kontrollitud säilitamise

võimekus. Sellele järgneb omakorda arhiivi infosüsteemi

uuendamine ning digitaalarhiivi juurdepääsu mooduli

loomine 2012. aastal.

Universaalne arhiveerimismoodulRahvusarhiivi serverites töötavate digitaalarhiivi tarkvara

moodulite kõrval on Rahvusarhiivis loodud ka oluline

tarkvara, mille eesmärgiks on aidata asutuste arhivaare

digitaaldokumentide ja dokumentide kirjelduste üleand-

misel Rahvusarhiivi. Universaalne

arhiveerimismoodul (UAM) on tark-

vara, mis installeeritakse asutuse ar-

hivaari arvutisse ning kuhu arhivaar

saab asutuse elektroonilisest doku-

mendihaldussüsteemist (EDHS)

importida dokumentide kirjeldused

ja ka dokumentide failid, neid kor-

rastada ja kirjeldada, ning lõpuks

moodustada dokumentide XML-

kapslid ja need Rahvusarhiivi üle

anda. UAMi kasutamise eelduseks

on see, et vastava asutuse EDHS lii-

destatakse juba varem UAMiga, üht-

lustamaks EDHSi eksportandmed

UAMi XML-importvorminguga. UAMi abil on võimalik

edastada ka ainult dokumentide kirjeldusinfot, näiteks

kui paberdokumendid on EDHSis registreeritud, mis või-

maldab paberdokumentide kirjeldusandmed ilma täien-

dava sisestamisvajaduseta AISis kasutatavaks teha.

UAMi loomist alustati 2007. aastal analüüsi koostamise-

ga ning 2008. aastal loodi koostöös AS Webmediaga tark-

vara esimene versioon, mida täiendati 2009. aastal kogu-

nenud tagasiside põhjal. Kokku maksis tarkvara loomine

2,4 miljonit krooni.

UAM liidestati 2008. aastal esmalt Tartu Linnavalitsuse

EDHSiga GoPro Case ning pilootprojekti käigus anti

Rahvusarhiivi serverites töötavate

digitaalarhiivi tarkvara moodulite

kõrval on loodud ka oluline tarkvara, mille eesmärgiks on aidata

asutuste arhivaare digitaaldokumentide

ja dokumentide kirjelduste

üleandmisel Rahvusarhiivi.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

59Infoühiskonna aastaraamat 2010

Henri Pookhenri.pook@jogevamv.eeJõgeva Maavalitsus

2.1.8

VOLIS

Omavalitsused on juba mõnda aega otsinud tarkvara-

lahendusi, mis oleks abiks volikogude ja valitsuste töös.

Kasutusele on võetud näiteks X-teega liidestatud do-

kumendihaldustarkvarad, osade volikogude istungitest

tehakse veebiülekandeid ning leidub omavalitsusi, kus

ka planeeritavate õigusaktide eelnõud riputatakse ava-

likkusele arutamiseks veebi üles. Seni on puudunud

aga universaalselt kasutatav ja tänapäevane lahendus,

mis ühendaks need ja paljud teised e-teenused ning

annaks e-omavalitsuse võimaluse kõigile soovijate-

le, sõltumata omavalitsuse võimekusest investeerida

tarkvaraarendusse.

VOLIS (volikogude infosüsteem) on uus

tarkvaralahendus, mis järgib e-valitse-

mise parimaid tavasid ning hõlbustab

Eesti kohalike omavalitsuste asjaajamist.

Infosüsteem võimaldab omavalitsuse

juhtimisse kaasata ka kohalikku elanik-

konda, toimides nii ka elanikele suuna-

tud avaliku teenusena. VOLIS loob oma

töökeskkonna volikogude ja kohalike

omavalitsuste liikmetele ja näitab avalikkusele istungi-

saalis toimuvat koos päevakorramaterjalidega, hääletus-

tulemuste ja protokolliga interneti vahendusel.

Projektiga loodud tarkvaralahendus järgib riigi IT-

arhitektuuri ja IT-koosvõime põhimõtteid, on turvaline

ja täidab isikuandmete kaitstuse nõudeid.  VOLIS ühil-

dub X-tee liidestusega dokumendihaldustarkvaradega

ning sobib toimima koos mitmete teiste riigi ja kohaliku

omavalitsuse jaoks välja töötatud tarkvaralahendustega,

näiteks KOVTPiga ehk kohalike omavalitsuste teenus-

portaaliga (volikogu koosseisu automaatne uuendamine,

istungimaterjalide sisestamine jne).

VOLISe peamine testimine viidi läbi ja toimub praegugi

Jõgevamaa omavalitsustes, kus tarkvara kasutatakse ka

tegelikult valitsuste ja volikogude töös.

VOLISe kasutuselevõtt on paindlikVOLISt saab häälestada vastavalt kohapealsele vajadu-

sele, alates paberivaba töökeskkonna kasutuselevõtust

ja lõpetades virtuaalse volikoguistungi läbiviimisega.

Volikogude infosüsteemi saab kasutada ka juhul, kui

kõik volikogu liikmed pole paberivaba töömeetodiga

nõus – nende osaluse saab infosüsteemi sisestada istun-

gi sekretär. Kui aga omavalitsus näiteks ei ole veel valmis

digitaalsete hääletuste läbiviimiseks, siis saab tarkvara

ikkagi kasutada istungite materjalide ja istungil toimu-

va avalikustamiseks ning eelnõude volikoguliikmetele

suunamiseks.

VOLIS loob internetis töökeskkonna

kohalike omavalitsuste volikogude ja

valitsuste liikmetele, mille tulemusel on

võimalik viia läbi kõiki istungitele eel-

nevaid tööprotsesse, sh ka komisjonide koosolekuid.

Tarkvaralahenduses on ette nähtud ka ID-kaardi ja mo-

biil-ID laiendatud kasutusvõimalused, mille abil on või-

malik läbi viia volikogu istungit ja hääletust. Samuti saa-

vad volikogude ja valitsuste liikmed osaleda istungitel

virtuaalselt interneti teel, kasutada grupisiseste sõnumite

vahetamist ja eelnõude kommenteerimise võimalust

ning suhelda elanikega otse turvalise e-kanali kaudu.

Elanikel on VOLISe keskkonnas võimalik jälgida istungite

ülekandeid, lugeda ja kommenteerida istungimaterjale,

teha ettepanekuid ning ka ise eelnõusid ja nende toetu-

seks digiallkirjade kogumist algatada.

Sisaldab terviklikke lahendusiVOLISe ainulaadsus seisneb peamiselt terviklikus kesk-

konnas, mis katab täielikult kõiki volikogu tööprotsesse,

sh linna- ja vallakodanikega suhtlemist. VOLISe funkt-

sioonide eraldiseisvate tarkvaraprogrammide kaudu

kasutamiseks läheks vaja näiteks asjaajamistarkvara,

video- ja konverentskõnede tarkvara, konverentsi või

koosoleku juhtimise, sh hääletuse läbiviimise tarkva-

ra, foorumite keskkonda, andmeregistrit ning turvalist

VOLIS võimaldab läbi viia virtuaalseid volikogu istungeid.

VOLIS võimaldab omavalitsuse

juhtimisse kaasata ka kohalikku elanikkonda,

toimides nii ka elanikele suunatud avaliku teenusena.

60

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Omavalitsuse dokumendi-haldusega täielikult seotud dokumendimenetlus

VOLISe dokumendihalduse osa on loodud omavalitsu-

ses kasutusel oleva dokumendihaldustarkvaraga koos-

toimimiseks, et andmeid ei dubleeritaks. VOLISe kaustad

sünkroniseerivad ennast omavalitsuse dokumendihal-

dustarkvara kaustadega.

Kes teenust pakub ja mis see maksab?VOLISe arendaja ja selle teenuse omavalitsustele pakku-

ja on Smartlink OÜ. Riigihanke alusel on omavalitsustele

pakutava teenuse maksumuseks koos käibemaksuga 64

eurot kuus. Teenus sisaldab tarkvara majutust, kasutaja-

tuge ning lahenduse hooldust.

Edasised arengusuunadVOLISt hakati täiendama samal hetkel, kui tarkvara

valmis sai, ja see pidev protsess käib praegugi edasi.

Muudatused tehakse loomulikult eraldi arenduskesk-

konnas, kust need viiakse üle testkeskkonda kasutajatelt

tagasiside saamiseks.

Praegused peamised tegevussuunad on järgmised:

› parem multimeedia – arendajad tegutsevad selles

suunas, et videot saaks ilma häireteta üle kanda ka aeg-

laste internetiühenduste korral;

› veel paindlikum seotus omavalitsuse dokumendihal-

dusega – praegu liigutakse selles suunas, et dokumendi

loomeprotsess oleks võimalikult sujuv, saaks alguse

omavalitsuse dokumendihalduses ning liiguks erinevate

rakenduste vahel automaatselt;

› suurem koormustaluvus – arendajad tegelevad

VOLISe serverilahenduse kindlustamisega, et tagada

koormustaluvus olukorras, kus VOLISe teenust asub tes-

tima ja tarbima järjest rohkem omavalitsusi.

VOLISe testkeskkond asub aadressil

https://test.smartlink.ee.

VOLISe live-keskkond asub aadressil

www.volis.ee.

kasutajate autentimise ja autoriseerimise lahendust.

VOLISes on need kõik kokku pandud, sellele on loodud

ühtne disain, mugav kasutusloogika ning liidesed teistele

infosüsteemidele.

VOLISe ülesehitamise käigus loodi mitmeid uuenduslik-

ke lahendusi.

Hääletussüsteem Et tagada objektiivne hääletustulemus, peab hääletus al-

gama kõigi volikogu liikmete jaoks ühel ajal. See tähen-

dab, et hääletussignaal peab jõudma istungi sekretäri

arvutist VOLISe serverisse ning sealt edasi ilmuma juba

hääletusnuppudena volikoguliikmete arvutitesse. Seda

kõike murdosa sekundi jooksul ning kõigile korraga,

sõltumata volikoguliikme asukohast. Erinevate keskkon-

dade, lahenduste ja olukordade testimisel on arendaja

Smartlink hääletamise jaoks loonud nõuetele vastava

süsteemi.

Isekirjutav istungiprotokoll Teave toimuva volikoguistungi kohta jõuab avalikkuse-

ni reaalajas videoülekande ja protokollikirjete kaudu.

Vastavalt sellele, milliseid istungiprotseduure parasjagu

läbi viiakse, kirjutab VOLISe protokolli infosüsteem ise.

Tulemusena kajastuvad kõik istungi jooksul aset leidvad

menetlustoimingud (nt kohaloleku kontroll,

liikmete sisenemised-lahkumised, sõnavõt-

tude pärimised ja andmised, hääletused ja

nende tulemused, parandusettepanekute

menetlused, reaalajas muudetud doku-

mendid, jne) kohe ka volikoguliikmetele ja

avalikkusele näidatavas istungiprotokollis.

Toimingud on seotud kellaaegadega, mille alusel saab

toimunut viia kokku istungi videoülekande salvestuse

vaatamisega. Seetõttu ei ole enam vaja istungi steno-

grammi koostada.

Istungil reaalajas osalemine Peale selle, et istungit saab VOLISe keskkonnas reaalajas

veebis jälgida, võimaldab see istungil ka virtuaalselt osa-

leda – volikogusaali ja avalikku ülekandesse on võimalik

näidata virtuaalselt osaleva volikoguliikme veebikaamera

ülekannet. Nii on füüsiliselt mujal viibivad liikmed siiski

täielikult istungil toimuvaga seotud ja nende panus ka-

jastub lisaks hääletusnupu vajutamisele ka sisulistes

aruteludes osalemises. Arvestama peab vaid umbes ka-

hesekundilise viivitusega videoülekande avalikkusele

edastamisel.

Tänu VOLISele pole enam

vaja istungi stenogrammi

koostada.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

61Infoühiskonna aastaraamat 2010

VOLIS eestikeelse vaate ekraanikuva.

VOLIS ingliskeelse vaate ekraanikuva.

VOLIS sekretäri vaate ekraanikuva.

62

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Kaupo Kase kaupo@viljandimaa.eeViljandi Maavalitsus

2.1.9

Kohalike omavalitsuste veebilehtedest

Mitmed riiklikud organid (Andmekaitse Inspektsioon,

Riigikontroll) ja paljud kodanikud on viidanud kohali-

ke omavalitsuste veebilehtede kirjule kooslusele. Kuigi

kohalikud omavalitsused pakuvad peamiselt ühesugu-

seid avalikke teenuseid, on nende veebilehed suuremas

jaos nii sisult kui ka ülesehituselt lahendatud eri viisidel.

Kodanikule on see ebamugav, kuna tema jaoks tähendab

mitme erineva kohaliku omavalituse info leidmine keeru-

kat surfamist ja ajakulu.

Siseministeeriumi ellukutsutud projekti „Kohaliku oma-

valitsuse teenusportaal” www.kovtp.ee eesmärk oli ja on

parandada kohalike omavalitsuste pakutava teabe ja tee-

nuste kättesaadavust interneti vahendusel. Kodanikule

peab kohaliku omavalitsuse veebilehel avaldatud teave

hõlpsasti leitav olema. Samas lähtutakse põhimõttest, et

kohaliku omavalitsuse veebileht ei ole üksnes teenuseid

osutav keskkond, vaid see peab pakkuma kohalikele ko-

gukondadele ka tagasiside ja otsustusprotsessides osale-

mise võimalust.

Rohkelt võimalusiNüüdseks on kohalike omavalitsuste jaoks valminud tä-

napäevane veebilehehalduse süsteem.

Lahendus on loodud eesmärgiga üht-

lustada teenuste kättesaadavust oma-

valitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõi-

ki avalikke teenuseid ühes keskkonnas

kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning

võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

KOVTPiga on kohe kaasas palju funktsioone: ID-kaardi

tugi, kaardirakendus, e-vormid, ürituste kalender, foo-

rum, seotus teiste riiklike registritega. Samuti on portaali-

ga võimalik liita allasutuste, seltside, MTÜde, perearstide

jt kodulehed. Nii on side elanikega parem: kõik olulised

teemad on ühes keskkonnas ning asjaajamine senisest

kiirem.

Projekti käigus pakuti välja kohaliku omavalitsuse veebi-

lehe infoarhitektuur, mida kõikidele süsteemiga liitujatele

soovitatakse. Kodaniku vaatepunktist on see ülioluline,

sest praegu on KOVide veebilehtedel

väga erinevad infoarhitektuurid, mis teeb

info leidmise keeruliseks.

Teenustest rääkides luuakse kohalikule

omavalitsusele tehniline võimalus, tänu

millele saavad kodanikud kohalikule

omavalitsusele taotlusi ja avaldusi vee-

bilehe kaudu esitada. Loodi mitmeid

elektroonilisi vorme, mille abil saab iga

kohalik omavalitsus pakkuda kodanikule

võimalust taotlusi ja avaldusi veebilehe

kaudu esitada. Näiteks lasteaiakoha taotlus, 1. klassi astu-

mise taotlus jne.

Projekti käigus kasutati ära mitmete riigi infosüsteemide

juba olemasolevaid funktsionaalsusi (X-tee, dokumen-

divahetuskeskus jne). Lisaks on infosüsteem liidestatud

kohalike omavalitsuste dokumendiregistriga, mis tagab,

et veebilehe kaudu sisestatud elektrooniline vorm jõuab

alati õigesse kohta.

Ühele kohalikule omavalitsusele hakkab antud süsteem

ühes kuus maksma 31,89 eurot, mis sisaldab infosüstee-

mi majutust, infosüsteemi haldust ja kasutajatuge.

Projekti rahastatakse ELi struktuurifondidest ja selle

arendus läks maksma 2,9 miljonit krooni. Projekti täitja-

teks olid OÜ OK Interactive ja OÜ Smartlink.

Kohalikule omavalitsusele luuakse tehniline võimalus, mis võimaldab kodanikel kohalikule omavalitsusele taotlusi ja avaldusi veebilehe kaudu esitada.

Lahendus on loodud eesmärgiga

ühtlustada teenuste kättesaadavust

omavalitsuste kodulehtedel.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

63Infoühiskonna aastaraamat 2010

Ivar Tohvelmannit.axis@hot.eeAxis Multimedia OÜ

2.1.10

Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010

Aastatel 2010–2011 korraldati avaliku sektori veebilehte-

de käideldavuse uuring, mille raames analüüsiti riigiasu-

tuste ja kõigi kohalike omavalitsuste veebilehti. Uuringu

eesmärk oli koguda teavet selle kohta, mil määral on

avaliku sektori veebilehed ligipääsetavad (kasutatakse

ka mõistet kättesaadavad) puuetega inimestele ja millisel

tasemel on nende tehniline teostus aastal 2010 üldiselt.

Uuringu korraldas Riigi Infosüsteemide

Arenduskeskus (RIA) koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning uuringu tegi

Axis Multimedia OÜ. Uuring viidi läbi Euroopa Liidu

struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlik-

kuse tõstmine” raames ning seda finantseeris Euroopa

Regionaalarengu Fond. Programmi „Infoühiskonna tead-

likkuse tõstmine” üks prioriteete on üldise teadlikkuse

tõstmine avalike e-teenuste ligipääsetavuse ning kasuta-

jasõbralikkuse suurendamiseks.

Kasutatavatest mõistetest Artiklis kasutatakse kitsamas tähenduses järgmisi mõis-

teid, mis vajavad täpsemat piiritlemist:

› VEEBILEHT – asutuse veebileht kui lehekülgedest

koosnev tervik;

› LEHEKÜLG ehk ALAMLEHT – üks konkreetne lehek-

ülg, mida saab korraga (ekraanile) laadida;

› TELLIJA ehk OMANIK – veebilehe valmistamise tee-

nust ostev või veebilehte omav asutus;

› ARENDAJA – veebilahenduse (raami) looja, ena-

masti firma, kellelt OMANIK on tellinud veebilehe

üldlahenduse;

› HALDAJA ehk SISUTOIMETAJA – veebilehe sisu

sisestaja (sisutekstid, pildid jmt), enamasti OMANIKU

töötaja;

› KASUTAJA – veebilehe külastaja.

Veebilahendus on lai mõiste, mis hõlmab tervet hul-

ka erinevaid tehnoloogiaid, mis omakorda jagunevad

serveripoolseteks (server-side) ja kliendipoolseteks

(client-side). Uuring piirdus kliendipoolsete tehnoloo-

giate uurimisega ehk uuriti veebilehtede seda osa, mis on

kogu maailmale avatud.

Täpsemalt uuriti vastavust World Wide Web

Consortium’i (W3C)80 standarditele WCAG 2.0 ja

HTML/XHTML ning koguti statistikat veebilehtedel

kasutatavate kodeeringute (character encoding) koh-

ta. Lisaks sisaldab uuringu tulemus soovitusi olukorra

parandamiseks.

Uuritavaid veebilehti oli kokku 293, sealhulgas 6 põhisea-

duslike institutsioonide, 11 ministeeriumite, 23 ametite,

5 inspektsioonide, 242 maavalitsuste ja kohalike omava-

litsuste ning 6 muude asutuste oma. Iga veebilehe puhul

tuli hinnata vähemalt avalehte, otsingut (sh otsingutule-

musi) ja kontaktandmeid. Kui need leheküljed vastasid

miinimumnõuetele, siis tuli lisaks kontrollida üle uudi-

sed vm jooksev info (kui on avalehest eraldi lehena), tea-

benõue ja dokumendiregister (avaleht ja otsing).

Veebilehtede HTMLi valideerimineHTML on veebitehnoloogiatest kõige olulisem, sest see

kannab endas kogu leheküljel olevat informatsiooni

(sisu) ja moodustab lehekülje struktuuri ehk kandev-

konstruktsiooni. Korrektne HTML-kood on mis tahes

veebilehe kvaliteedi ja ligipääsetavuse vältimatuks eeldu-

seks. Uuringu tulemustest selgus, kui suurel osal vaadel-

davatest veebilehtedest on korrektne HTML ning missu-

gused on peamised süstemaatilised probleemid.

HTML-koodi hindamise aluseks on W3C HTML keele

standardid. Automatiseeritud abivahenditest kasutati

HTML-koodi analüüsimiseks W3C HTML validaatorit81

Peale formaalse, validaatori abil läbi viidud koodisüntak-

si hindamise uuriti HTML-dokumendi semantilist struk-

tuuri, elementide ja atribuutide kasutamise eesmärgipä-

rasust, eristati nn näpuvigu ja põhimõttelisi vigu.

Hinnanguid anti kolmes kategoorias:

1. korrektne;

80 http://www.w3.org 81 http://validator.w3.org

64

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

2. korrektne* (põhimõtteliselt korrektne, st loogilise

struktuuriga, kuid väiksemate süntaksivigadega);

3. ebakorrektne.

Täiesti korrektse HTML-koodiga

veebilehti oli üldarvestuses vaid neli

(1,4%) ja valitsusasutuste arvestuses

samuti neli (7,8%), kuid kohalike oma-

valitsuste seas ei leidunud ühtegi päris

korrektse HTML-koodiga veebilehte.

Põhimõtteliselt korrektse (korrektne*)

HTML-koodiga veebilehti oli üldar-

vestuses 34 (11,6%), valitsusasutus-

te arvestuses 11 (21,6%) ja kohalike

omavalitsuste arvestuses 20 (8,8%).

Ebakorrektse HTML-koodiga veebi-

lehti oli üldarvestuses 255 (87,0%), va-

litsusasutuste seas 36 (70,6%) ja kohalike omavalitsuste

seas 207 (91,2%).

Lühidalt öeldes olid olulisemateks süstemaatilisteks

HTMLiga seotud probleemideks loogilise HTML-

dokumendi struktuuri puudumine,

HTML-elementide väärkasutus ja

nende vajalikes kohtades kasutamata

jätmine, samuti sisu ligipääsetavuse

seisukohast väga oluliste atribuutide

lisamata jätmine piltidele ja muudele

mittetekstilistele sisuelementidele.

Varasemaid andmed arvesse võttes võib järeldada, et suu-

rem osa arendajatest ei valda HTML-keelt. Veebilehtede

HTML-koodi analüüsides on näha, et enamik arendajaid

on kasutanud visuaalseid HTML-redaktoreid ega ole läh-

tekoodi ise kirjutanud, mistõttu ei saagi tulemuseks olla

läbimõeldud ja loogilise struktuuriga kood. Teise levinud

variandina hakkas silma HTML-koodi kirjutamise viis,

mis lähtub programmeerimiskeelte loogikast. Kuid kuna

HTML ei ole programmeerimiskeel, siis on tulemuseks

lahendused, mis on ebasobivad nii HTMLi kui ka ligipää-

setavuse seisukohast. Samuti märgati paljusid veebilehti

analüüsides, et arendaja ei valda ka CSS-keelt.

Ülevaade Eesti avaliku sektori veebilehtede vastavusest WCAG 2.0 nõuetele Ligipääsetavuse hindamise aluseks on W3C standard

WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines

2.0)82.

Veebilehtede analüüsimisel kombineeriti inimvaatlust

ja automatiseeritud abivahendeid. Põhirõhk on eksperdi

käsitsi tehtaval kontrollil, mida aitavad lihtsustada vali-

daatorite poolt genereeritud raportid. Automatiseeritud

abivahendina kasutati peamiselt Accessibility Valet’d 83.

WCAG 2.0 koosneb 61 vastavuskriteeriumist, mis on

jagatud neljaks valdkonnaks – tajutavus (perceivable),

töötavus (operable), arusaadavus (understandable),

töökindlus (robust) ja kolmeks vastavustasemeks:

1. A (sisaldab 25 vastavuskriteeriumit);

2. AA (sisaldab 13 vastavuskriteeriumit);

3. AAA (sisaldab 23 vastavuskriteeriumit).

Kui hinnatav veebileht ei vasta ühelegi tasemele, on hin-

deks „ei vasta miinimumnõudmistele”.

Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga

veebileht peab vastama. Tase AA määratleb nõuded, mil-

lele veebileht peaks vastama ja tase AAA määratleb nõu-

ded, millele veebileht võiks vastata. Kuna Eesti oludes on

miinimumnõudmistele mittevastavate veebilehtede seas

väga erineva kvaliteediga näiteid, on uuringus lisatud

mööndustega vastavustaseme andmise võimalus.

Vastavustaseme hindamisel kontrolliti iga veebilehe pu-

hul kõiki 61 vastavuskriteeriumit ja

vastavalt sellele anti ka hinnang.

Üldarvestuses said 293 uuritavast vee-

bilehest vähemalt WCAG 2.0 vastavus-

taseme A kokku 12 (4,1%), millest 10

juhul anti tase mööndustega. Lisaks oli

nende 12 hulgas kaks veebilehte, mis

saavutasid ka taseme AA, ja üks, mis

saavutas taseme AAA.

Põhiseaduslike institutsioonide ja va-

litsusasutuste veebilehti oli uuritava-

test kokku 51, millest viis veebilehte ehk 9,8% sai vähe-

malt WCAG 2.0 vastavuse taseme A. Lisaks sai üks neist

taseme AA ja üks taseme AAA. Parimate tulemustega

võiks välja tuua Vabariigi Valitsuse84 AAA ja RISO85 A,

mille tasemed teeniti välja mööndusteta. Võrreldes eel-

mise analoogse uuringuga „Valitsusasutuste veebide käi-

deldavus (2006)” paranes tulemus ühe veebilehe võrra.

Samuti ei olnud varasemas tulemuses ühtegi lehte, mis

oleks saanud parema taseme kui A. Samas on peaaegu

täielikult muutunud vastavustaseme saanute nimekiri,

milles on mõlemal korral ainsana esindatud RISO.

Kohalike omavalitsuste veebilehti oli uuritavatest kokku

242, millest vähemalt WCAG 2.0 vastavuse taseme A sai

Täiesti korrektse HTML-koodiga

veebilehti oli üldarvestuses

vaid neli, kuid kohalike

omavalitsuste seas ei leidunud

ühtegi päris korrektse

HTML-koodiga veebilehte.

Enamik arendajaid on kasutanud

visuaalseid HTML-redaktoreid ega

ole lähtekoodi ise kirjutanud.

Põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste veebilehti oli uuritavatest kokku 51, millest viis veebilehte ehk 9,8% sai vähemalt WCAG 2.0 vastavuse taseme A.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

82 WCAG 2.0 spetsifikatsioon asub aadressil ,http://www.w3.org/TR/

WCAG20 vastavuskriteeriumite nimekiri koos selgituste ja näidistega aadressil

http://www.w3.org/WAI/WCAG20/quickref/Overview.php

83 http://valet.webthing.com/access/url.html

84 http://www.valitsus.ee

85 http://www.riso.ee

65Infoühiskonna aastaraamat 2010

seitse veebilehte ehk 2,89%. Neist sai vastavustaseme AA

üks veebileht ehk 0,41%. Päris „puhtalt” ei saanud vasta-

vustaset ükski kohaliku omavalitsuse veebileht – parima-

tele anti tasemed mööndustega. Parimate tulemustega

võiks välja tuua Valga Linnavalitsuse ning Hiiu ja Rapla

maavalitsused. Võrreldes eelmise analoogse uuringuga

„Eesti kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste/maakon-

dade veebilehtede käideldavuse hindamine WCAG me-

toodikaga” (2007) langes tulemus nelja veebilehe võrra,

üheteistkümnelt seitsmele. Suuremas osas on muutunud

vastavustaseme saanute nimekiri, millest ainsatena on

mõlemal korral esindatud Hiiu ja Rapla maavalitsused.

Vastavustaseme AA sai eelmisel korral Hiiu Maavalitsuse,

sel korral Valga Linnavalitsuse veebileht.

Nagu selgus, ei vastanud 95,9% uuritavatest veebilehte-

dest isegi miinimumnõudmistele. Lühidalt öeldes olid

peamised WCAG nõuete vastu eksimised mittetekstili-

se sisu puhul tekstilise alternatiivi puudumine, tekstilise

sisu puhul inimkeele määratlemata jätmine ning erine-

vad probleemid seoses HTML-koodi loogilise struktuu-

ri puudumisega. Viimane tulenes enamasti arendajate

monitorikesksest mõtteviisist, mis ei sobi

kokku veebi algupärase kontseptsiooni-

ga – selle kohaselt on veeb väljundsead-

mest sõltumatu meediavorm (device-in-

dependent media).

Uuring näitas, et valdavalt põhjustavad

probleeme ebapädevad arendajad, kuid

vigu teeb ka enamik sisutoimetajaid.

Omanike seas võis täheldada huvipuu-

dust oma veebilehe seisukorra suhtes. Uuringu käigus

saadeti parandusettepanekud nende veebilehtede koh-

ta, mille puhul piisaks WCAG vastavustaseme saavuta-

miseks paaritunnisest parandustööst. 22 asutusest 18 ei

vaevunud isegi kirjale vastama.

Uuringutulemustest lähtuvad soovitused edasisteks tegevusteks Uuringu käigus kogutud teavet arvesse võttes võib teha

järelduse, et suurem osa arendajatest ei valda HTML-

keelt, mis on teatavasti iga veebilehe kandev osa. Samuti

hakkas paljusid veebilehti analüüsides silma, et arendaja

ei valda ka CSS-keelt. Lisades siia WCAG 2.0 vastavuse

kehvad tulemused, võib kokkuvõtteks öelda, et suurem

osa arendajatest ei valda kõige olulisemaid veebiteh-

noloogiaid HTML ja CSS, ei ole kursis vastavate W3C

standardite ega WCAG põhimõtetega. Sisutoimetajatelt

ei saa oodata, et nad oleksid pädevad kõigis neis vald-

kondades, kuid sellegipoolest peaksid nad olema kursis

vähemalt elementaarsete tekstitöötluspõhimõtetega,

mis kehtivad ühtmoodi nii veebis kui ka kõigis tavalistes

tekstitöötlusprogrammides. Kahjuks ei olnud enamik si-

sutoimetajatest uuringu põhjal nimetatuga kursis.

Sellest lähtuvalt sisaldavad uuringutulemused soovitu-

si, et peale asjaosaliste teadlikkuse tõstmise tuleks W3C

standardite HTML, CSS ja WCAG järgimine muuta avali-

ku sektori veebilehtede puhul kohustuslikuks, mida on ka

mitmes riigis juba edukalt tehtud. Ühtlasi antakse soovi-

tusi, kuidas nõuete täitmist võiks kontrollida ning kuidas

arendajatele teatud vastutus panna. Sisutoimetajate pu-

hul oleks soovitatav kasutusele võtta kaks meedet:

1. luua kirjalik eestikeelne lihtne, piisavalt lühike ja

arusaadavas populaarteaduslikus stiilis õppematerjal,

mis on kõigile tasuta kättesaadav;

2. korraldada kursusi, mis lähtuvad üldjoontes kõne-

alusest kirjalikust õppematerjalist, kuid milles võib lek-

tor vastavalt osalejate vajadustele käsitleda täiendavaid

teemasid.

Ülevaade Eesti avaliku sektori veebilehtedes kasu-tatavatest kodeeringutest (character encoding) Kõige populaarsemaks kodeeringuks osutus utf-8 (44%).

utf-8 on siin kasutatavatest kodeeringutest ainsana mit-

mebaidine (multi-byte), tänu millele toetab see kõiki te-

gelikult vajaminevaid tähestikke. Ühtlasi on Utf-8 seatud

Eesti avaliku sektori veebilehtede soovituslikuks standar-

diks veebide koosvõime raamistikus86. Uuritud veebi-

lehtedest 50,6% kasutab kõikvõimalikke vanamoodsaid

(ühebaidiseid) kodeeringuid, 15 (5,1%) veebilehel on ko-

deering üldse kindlaks määramata ja ühel (0,3%) on see

määratud vigaselt.

Täismahus uuring on kättesaadav RISO koduleheküljel

http://www.riso.ee.

Valdavalt põhjustavad

probleeme ebapädevad

arendajad, kuid vigu teeb

ka enamik sisutoimetajaid.

86 http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/veebid

66

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Toomas Viiratoomas.viira@ria.eeRiigi Infosüsteemide Arenduskeskus

2.1.11

Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010

Riikide majandused ja ühiskonnad toetuvad enam

ja enam IT-lahendustele. Äriettevõtted kasutavad IT-

lahendusi, et võimalikult tõhusalt äriprotsesse korralda-

da ja kvaliteetseid äriteenuseid pakkuda. Riigi ja kohalike

omavalitsuste asutused kasutavad IT-lahendusi, et või-

malikult efektiivselt asutustevahelist asjaajamist korral-

dada ja kodanikke parimal võimalikul moel teenindada.

Kodanikud aga kasutavad erinevaid e-teenuseid, et või-

malikult mugavalt ja kiiresti igapäevaseid toimetusi teha,

nt internetipangas arveid tasuda, elektrinäite teatada, e-

maksuametis makse deklareerida, riigilt vajalikke toetusi

taotleda, parkimise eest mobiiliga tasuda, elektrooniliselt

hääletada jms.

Viimaste aastate jooksul on meie sõltuvus IT-lahendustest

oluliselt suurenenud. Järgnevateks aastateks ei ole ette

näha, et meie sõltuvustase IT-lahendustest väheneks –

pigem kasvab see jätkuvalt. Mõne infosüsteemi mitte-

toimimine võib avaldada olulist mõju äriettevõtte ja/

või riigiasutuse toimimisele ja selle kaudu ka klientide/

kodanike teenindamisele. Riigi toimimise seisukohast on

eriti oluline elutähtsate teenuste toimimine – vähemalt

nende teenuste, mida iga päev vajame.

Mis on Eesti riigis KII?2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seadus loetleb

41 elutähtsat teenust, millest paljude toimimiseks on

vaja, et ka IT- ja/või sidelahendused toimiksid. See, kui-

das ja missugusel määral toetavad elutähtsaid teenuseid

ka IT-lahendused, selgitati välja 2010. aastal läbi viidud

kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (edaspidi KII)

kaardistamise projekti raames. Projekti käigus külastati

ja intervjueeriti elutähtsate teenuste osutajate ja teenu-

seid korraldavate asutuste esindajaid. Selle tulemusena

saadi üsna korralik ülevaade sellest, kuidas toimub äri-

teenuse ja/või avalike teenuste pakkumine ning milleks

IT-lahendusi kasutatakse.

Nimetatud andmete kogumine ei saa olla ühekordne te-

gevus, kuivõrd äriprotsessid muutuvad ja arenevad aja

jooksul, tehnoloogilised lahendused arenevad ja muutub

see, kuidas IT-lahendusi teenuste pakkumisel kasutatak-

se. Seetõttu hakkavad elutähtsate teenuste osutajad neid

andmeid tulevikus uuendama, st nad koostavad toimepi-

devuse riskianalüüse, milles muuhulgas kirjeldatakse ka

eelpool nimetatud asjaolusid.

KII riskidViimastel aastatel küberruumis aset leidnud arenguid

jälgides ja analüüsides on üsna üheselt selge, et olukord

on hullemaks läinud. Pahavara levik on oluliselt suure-

nenud, küberrünnakud on muutunud järjest professio-

naalsemaks, küberkuritegevuse kasv

jätkub, rünnakute organiseerituse ja

korralduse tase on tõusnud, ründajad

spetsialiseeruvad senisest enam konk-

reetsetele tegevustele jms.

2010. aastal toimunud sündmustest

on raske tähelepanuta jätta Stuxneti-nimelise pahava-

ra avastamist. Stuxneti87 näol on tegemist teadaolevalt

esimese ja suhteliselt laialdaselt leviva pahavaraga, mis

on suunatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide (SCADA

– Supervisory Control and Data Acquisition)88 vastu.

Sellise pahavara loomist ja levimist ennustati juba mitu

aastat ette. Riikide kriitilise infrastruktuuri kaitsega tege-

levad inimesed peaksid võtma seda väga ohtliku märgina.

Pahavara levik on oluliselt suurenenud ja küberrünnakud on muutunud järjest professionaalsemaks.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

87 http://en.wikipedia.org/wiki/Stuxnet 88 http://en.wikipedia.org/wiki/SCADA

Arstiabi

Toit ja vesi Avalik haldus

Finants Transport

IKT Energeetika

KRIITILISE INFRATEENUSED

67Infoühiskonna aastaraamat 2010

Rangemalt on vaja üle vaadata senised turvameetmed ja

hinnata, kas neist piisab elutähtsate teenuste pakkumist

tagavate süsteemide kaitseks või mitte. Kui piisav kaitstu-

se tase ei ole tagatud, tuleks rakendada täiendavaid tur-

vameetmeid, et minimeerida või välistada Stuxneti või

sellega sarnase pahavara levikut.

Elutähtsa teenuse osutajad peavad vastavalt hädaolu-

korra seadusele koostama toimepidevuse riskianalüüsi

ja toimepidevuse plaani. IT-süsteemidega seotud ris-

kide hindamine on üks osa suuremast riskianalüüsist.

Elutähtsa teenuse osutaja koostatud

riskianalüüsidest teevad elutähtsat

teenust korraldavad asutused kok-

kuvõtted, mis esitatakse omakorda

Siseministeeriumile.

Riskianalüüsi tulemusena peaks sel-

guma, millised riskid erinevate elu-

tähtsate teenuste osutamisega seoses

eksisteerivad ja kas me soovime neid

riske aktsepteerida või mitte. Kui ei

soovi, siis tuleks piisava kaitstuse saavutamiseks arenda-

da ja rakendata täiendavaid turvameetmeid.

Hädaolukord: ulatuslik küberrünnakVastavalt hädaolukorra seadusele tuleb koostada häda-

olukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüs ja lahen-

damise plaan. 2010. aastal valmistati ette kava, milles

sisuliselt kirjeldatakse, mida loetakse ulatuslikuks kü-

berrünnakuks, millised on erinevate osapoolte rollid ja

ülesanded hädaolukorra lahendamisel, kuidas toimub

omavaheline infovahetus, kuidas toimub avalikkuse

teavitamine jms. 2011. aasta esimeses pooles alustatak-

se hädaolukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüsi

koostamist.

Küberõppused2010. aastal toimus kaks olulist kriitilise informatsiooni

infrastruktuuri kaitsega seotud õppust. Novembris toi-

musid esimesed üleeuroopalised küberõppused Cyber

Europe 2010. Õppus korraldati Euroopa Liidu ja EFTA

liikmesriikide osalusel. Õppust korraldas ja juhtis ENISA

(Euroopa Liidu Võrgu ja Infoturbe Agentuur) ning teh-

niliselt toetas seda Euroopa Liidu Teadusuuringute

Ühiskeskus (Joint Research Centre). Õppuse eesmärgid

olid eelkõige seotud riikidevaheliste kontaktide ja kom-

munikatsiooni testimisega suurema küberrünnaku toi-

mumise juhul.

Lisaks toimus Eesti-sisene õppus Tallinn CIIP 2010, mis

oli eelkõige seotud kriitilise informatsiooni infrastruktuu-

ri kaitse teemadega. Õppuse korraldajate sõnul kesken-

duti esmajoones juhtimistaseme otsuste tegemise prot-

sessi testimisele küberrünnaku ajal. Õppustest võttis osa

nii enamik olulisemaid Eesti riigiasutusi kui ka mitmed

tähtsamad erasektori asutused. Kuivõrd tegemist oli esi-

mese taolise õppusega, siis saadi ka mitmeid õppetunde

järgmiste õppuste korraldamiseks.

Mitmed arenenud riigid peavad küber-

õppuste korraldamist väga oluliseks ja

mõned on neid korraldanud juba mit-

meid aastaid. Eestiski tuleks senisest

enam tähelepanu pöörata ja ressursse

panustada erineval tasemel küberõp-

puste korraldamisele – olgu tegemist

elutähtsat teenust osutava asutuse tase-

mel korraldatava õppusega, riigitasemel

õppusega või hoopis riikidevahelise õppusega.

KII kaitse infopäev ja koolitusedKII kaitse süsteemi ja tegevuste käivitamisel on oluline

infot omavahel jagada. Vajalik on elutähtsa teenuse osu-

taja ja elutähtsa teenuse osutamist korraldava asutuse

esindajate omavaheline suhtlus, kuid ka teenuseosutaja-

te omavaheline kogemustevahetus ei tee paha.

Sellel eesmärgil sai korraldatud ka KII kaitse infopäev,

mis oli eelkõige suunatud elutähtsa teenuse osutajate

riskijuhtidele. Infopäeval jagasid riskijuhid kogemusi ris-

kianalüüside koostamise ja teavet lähiaja plaanide kohta.

2010. aastal alustati IT-riskianalüüsi koolitustega, mis jät-

kuvad kindlasti ka 2011. aastal.

Nii nagu turvalisuse tagamine on pidev protsess, on ka

KII kaitse tegevused ka järgmistel aastatel olulised. Meie

sõltuvus IT-st on suhteliselt suur ja kasvab üha, kasvavad

ka küberruumis valitsevad ohud, ning selleks, et kaitsta

riigi jaoks olulisi süsteeme, tuleb KII kaitse teemadega

jätkuvalt ja tõsiselt tegeleda.

MõistedKriitiline infrastruktuur – varad, teenused ja süsteemid

või nende osad ja süsteemidevahelised ühendused, mille

hävitamine, kahjustamine või hõivamine võib ohustada

inimeste elu või tervist või tuua kaasa vara, teenuse, süs-

teemi või nende osade hävimise või ulatusliku majandus-

liku kahju ning põhjustada ühiskonna turvatunde vähe-

nemist, vähendada riigi usaldusväärsust, kahjustada riigi

mainet ja halvata riigi toimimise.

Riskianalüüsid näitavad, missugused

riskid erinevate elutähtsate teenuste osutamisega seoses

eksisteerivad ja kas me soovime neid

riske aktsepteerida või mitte.

Eestiski tuleks senisest enam tähelepanu pöörata ja ressursse panustada erineval tasemel küberõppuste korraldamisele.

68

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Kriitilise informatsiooni infrastruktuurid hõlmavad pal-

jusid majandussektoreid, kaasa arvatud pangandust ja

rahandust, transporti, energeetikat, kommunaalmajan-

dust, tervishoidu, toiduga varustamist ja sidet, aga ka mit-

meid valitsusasutuste pakutavaid teenuseid.

Kriitiline informatsiooni infrastruktuur – informat-

siooni infrastruktuuri komponendid, mis on kas ise krii-

tilised või mis on kriitilise infrastruktuuri toimimiseks

hädavajalikud.

2.1

Ava

liku

sekt

ori t

oim

imis

e tõ

hust

amin

e

69Infoühiskonna aastaraamat 2010

Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine

Kadri Lühistekadri.lyhiste@tootukassa.eeTöötukassa

2.2.1

Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks

Alates 2009. aastast on töötutele teenuste osutamisel ja

toetuste maksmisel toimunud mitu infotehnoloogilist

hüpet. 2009. aasta mais sai varem vaid kindlustusvahen-

deid hallanud ja kindlustushüvitisi välja maksnud töö-

tukassa endale uue olulise ülesande – osutada töötutele

töölesaamiseks vajalikke teenuseid. Otsustasime kohe,

et tööturuteenuseid saab tõhusalt ja kvaliteetselt osuta-

da vaid tipptasemel infosüsteemi toel. See otsus on end

nüüdseks selgelt õigustanud: tänu infotehnoloogilistele

lahendustele säästame nii klientide kui töötajate aega,

hoiame kokku paberit ning saame pakkuda klientidele

mugavaid iseteenindusvõimalusi.

Menetlussüsteem, mitte toimingute registerJuba enne 2009. aasta lõppu võtsime kasutusele uue info-

süsteemi, mida töötukassas kutsutakse lühendiga EMPIS.

Esialgu oli süsteemis võimalik küll vaid arvele võtta, töö-

tutoetuse ja arveloleku lõpetamise otsuseid teha ning

individuaalseid tööotsimiskavasid hallata. Võit sellest oli

aga kohe märgatav. Kui varem pidi tööotsija enese arvele

võtmiseks või töötutoetuse taotlemiseks kõigepealt pabe-

ril täidetud avaldusega konsultandi juurde minema, kes

kontrollis ja sisestas selle infosüsteemi, siis nüüd ei pea

tööotsija enam paberavaldust täitma. EMPIS toob X-tee

kaudu teistest registritest avaldusele üle nii palju andmed

kui võimalik ning muud vajalikud andmed sisestab do-

kumentide ja vestluse alusel konsultant. Seejärel prindib

konsultant EMPISest avalduse välja, et klient saaks selle

läbi vaadata ja allkirjastada. Iseenesestmõistetavalt tagab

teiste registrite andmete maksimaalne ärakasutamine

varasemast paremini otsuse õiguspärasuse ning säästab

ka kliendi aega. Ka peab ta esitama vähem pabertõen-

deid. Tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kuni 2009.

aasta novembrini puudus tööturuasutusel süsteemne

võimalus kontrollida näiteks seda, kas

avalduse esitaja õpib või saab töötasu,

ning seetõttu tuli aeg-ajalt teha otsuseid

lihtsalt heas usus.

EMPIS aitab konsultandil teha ka ot-

suseid – seda kuni otsuse teksti moo-

dustamiseni. Varem pidi konsultant

tekstiredaktoris ise otsuse teksti valmis

kirjutama. Uus infosüsteem oskab ot-

sustada, kas inimesel on õigus end töö-

tuna arvele võtta, moodustada vajaliku otsuse teksti ja

saata see pärast digitaalset allkirjastamist kohe taotleja

e-posti aadressile. Nii hoiab uus infosüsteem paberite

täitmise arvelt oluliselt kokku kliendi aega ning konsul-

tandi aega, kes ei pea ise otsuseid sõnastama ja postita-

ma. Kuid sama oluline on ka paberi kokkuhoid – kui va-

rem pidi kõik otsused kahes eksemplaris välja printima,

siis kliendi e-posti aadressile saadetavaid digitaalselt

allkirjastatud otsuseid ei pea üldse välja printima. EMPIS

edastab töötutele väljamakstavate hüvitiste ja toetuste

andmed automaatselt raamatupidamise infosüsteemile.

Tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kuni 2009. aasta novembrini puudus tööturuasutusel võimalus kontrollida näiteks seda, kas avalduse esitaja õpib või saab töötasu.

2.2

70

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Lõime uuele infosüsteemile iseteeninduseKui EMPISe tuumik oli loodud, olime valmis kolmandaks

infotehnoloogiliseks hüppeks – töötukassa iseteenindu-

se rajamiseks. Iseteeninduse arendamise eesmärgiks on

internetis luua töötukassa klienditeenindusbüroo, kus

töötu, tööandja ja töötukassa lepingupartner saaksid in-

fot hallata ja erinevaid e-teenuseid kasutada. Sarnaselt

EMPISega valmis iseteeninduses kõigepealt põhilisi

otsuseid ja töövahendust puudutav osa, mida saab ka-

sutada alates 2011. aasta jaanuarist. Uued võimalused

tekivad iseteeninduskeskkonda järk-järgult koos töötu-

kassasiseste infosüsteemide arendamisega.

2011. aasta jaanuarist saab tööotsija iseteeninduses

tööpakkumisi otsida, luua endale CV, kandideerida töö-

pakkumistele, vaadata enda poolt töötukassale esitatud

avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada

töötukassat andmete muutumisest või tööleasumisest.

Kui tööotsija on töötukassas töötuna arvel, saab ta CV

täitmisel hõlpsasti kasutada tema kohta EMPISesse si-

sestatud andmeid. Võrreldes varasemaga, kui tööpakku-

misi sai otsida töötukassa kodulehel olnud Exceli tabelist,

on iseteeninduse võimalused märksa paindlikumad ja

kasutajasõbralikumad. Kuigi iseteenindust saab ja peab

veel oluliselt täiendama, on tööotsija-

te esmane tagasiside väga positiivne.

Seepärast oleme kindlad oma otsuses

lähitulevikus iseteeninduskeskkonda

täiendada, lisades sinna võimaluse bro-

neerida töötukassas esmast külastusae-

ga, esitada avaldusi (nt töötuskindlus-

tushüvitise, ettevõtlusega alustamise

toetuse, sõidutoetuse jt avaldusi), halla-

ta korduvkülastuste aegasid jms.

Tööandja saab iseteeninduses praegu

lisada ja hallata tööpakkumisi, otsida

sobivaid kandidaate iseteeninduse ka-

sutajate hulgast, hallata kandideerinud

tööotsijate infot ja paberivabalt taotle-

da koondamishüvitist92. Tulevikus lisandub tööandjale

iseteeninduskeskkonnas võimalus allkirjastada töötu-

kassa ettevalmistatud palgatoetuse või tööpraktika lepin-

gut, hallata lepinguid ja esitada palgatoetuse saamiseks

vajaliku palgatõendi andmeid. Samuti saavad tulevikus

iseteeninduse kaudu oma lepinguid allkirjastada ja hal-

lata teiste teenuste lepingupartnerid.

Liialdamata võib öelda, et uus infosüsteem oli väga olu-

line edutegur selleks, et töötukassa tuleks toime plahva-

tuslikult suurenenud klientide arvuga, ilma et peaks oma

konsultantide arvu samavõrra suurendama.

õpetasime infosüsteemile selgeks sobiva tööpakkumise ja töötu kokkuviimise ja teenuse osutamise lepingute tegemiseTeine infotehnoloogiline hüpe toimus 2010. aasta keskel,

mil EMPISes valmis töövahenduse ja palgatoetuse maks-

mise moodul. Sellele järgnesid sügisel juba tööpraktika,

ettevõtluse alustamise toetuse jt teenuste moodulid.

Töövahenduse uuest moodulist võitis enim töötu, sest

EMPIS otsib automaatselt sobivaid tööpakkumisi ning

saadab need tema e-posti aadressile89. Kui töötul e-posti

pole, võib ta avaldada soovi pakkumiste saamiseks tele-

foni teel või vastuvõtul. Nii saab töötu varasemast mär-

gatavalt operatiivsemalt infot uute tööpakkumiste koh-

ta. Seda, kuivõrd oluline on töötule otse talle saadetud

tööpakkumine või konsultandi kiire telefonikõne, näitab

töötute positiivne tagasiside. Kuid peale töötute võida-

vad sobivate kandidaatide paremast sõelumisest ja töö-

pakkumise kiirest edastamisest kindlasti ka tööandjad.

Võimalik, et tõus teenuse kiiruses ja kvaliteedis on üks

põhjuseid, miks tööandjad usaldasid meile eelmisel aas-

tal vahendada rekordiliselt suure arvu tööpakkumisi90.

2010. aasta suveks õpetasime EMPISele selgeks ka pal-

gatoetuse maksmiseks vajalike lepingute tekstide moo-

dustamise ja toetuse arvutamise. Taas tuli infosüsteem

konsultantidele appi viimasel hetkel. Alates 2010. aasta

algusest oli palgatoetuslepingute maht järjest kasvanud

ning ilma EMPISe toeta poleks aasta kokkuvõttes olnud

võimalik suurendada palgatoetusega tööle saanud töötu-

te arvu 10 772 inimeseni (2009. aastal oli neid vaid 161).

Nii toetas infotehnoloogiline hüpe oluliselt meie sisulis-

te eesmärkide saavutamist, aidates töötud ja tööandjad

omavahel kiiremini kokku viia ning võimalusel sõlmida

töökoha täitmise toetamiseks palgatoetusleping.

Järjestikku on EMPISes valminud erinevate teenuste

osutamist toetavad moodulid, millest igaüks on toonud

kaasa ajakulu säästu. Siiski pole praeguseks veel kõigi tee-

nuste moodulid EMPISes91, sest töötukassa pakub töötu-

tele niivõrd palju erinevaid teenuseid ning igal teenusel

on oma n-ö äriloogika.

Tööotsija saab iseteeninduses tööpakkumisi otsida, luua oma CV, kandideerida tööpakkumistele, vaadata enda poolt töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat andmete muutumisest või tööleasumisest.

infosüsteemi toel, mille töötukassa 2009. aasta mais koos teenuste osutamisega

enda kasutusse sai

92 Koondamishüvitise taotlemise e-teenus on kasutusel juba 2009. aasta

keskpaigast. Nüüd saab lihtsalt sama e-teenust kasutada ka uue iseteeninduse

kaudu

89 Kuus saadab EMPIS enamasti 14 000–15 000 e-kirja sobiva tööpakkumisega

90 Kindlasti mõjutasid 2010. aastal töötukassa vahendatavate tööpakkumiste

arvu ka palgatoetuse maksmise soodsamad reeglid ja tööandjatele suunatud

aktiivne teavitustöö töötukassa võimaluste kohta

91 Väiksema mahuga teenuseid pakutakse endiselt tööturuteenuste ja -toetuste

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

71Infoühiskonna aastaraamat 2010

mahus ja ajavahemikus arendamine on küll tähendanud

ülimalt pingelist arendustempot, kuid jätkame samas vai-

mus, kuni kõigil meie teenustel ja protsessidel on tõhus ja

kvaliteetne infotehnoloogiline tugi.

Kokkuvõttes on nii EMPISe kui iseteeninduse aren-

damine end õigustanud ja aidanud töötukassal oma

sisulisi eesmärke saavutada. Oleme näinud, kui palju

võidavad nutikatest infotehnoloogilisest lahendustest

töötukassa ja selle kliendid. Infosüsteemide sellises

72

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Pille Kinkpille.kink@sm.eeSotsiaalministeerium

2.2.2

Digiretsepti võlu

Jaanuarist 2010 võeti Eestis kasutusele digiretsept, st

retseptiravimite menetlemisel hakati kasutama riiklikku

andmekogu – retseptikeskust. Selle tulemusena saavad

arstid koostada retsepte oma infosüsteemis või vastavas

veebikeskkonnas ning retsept edastatakse retseptikesku-

sesse. Apteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel

on ligipääs digitaalsetele retseptidele kas oma infosüstee-

mi või retseptikeskuse veebikeskkonna kaudu ning ravi-

mid väljastatakse inimesele isikut tõendava dokumendi

alusel. Projekti rakendamine, nagu iga suure muudatuse

teostamine, on olnud väljakutseks kõikidele osapooltele.

Järgnevalt püüamegi anda ülevaate loodud infosüsteemi

tehnilisest lahendusest ning kasudest, mida selle juuruta-

mine on kaasa toonud.

Retseptikeskuse osapooled ja tehniline lahendusRetsepti kui dokumendi aspektist on digiretsepti infosüs-

teem hajus süsteem, mis hõlmab nii raviasutuste kui ka

apteekide rakendusi ning liidestab omavahel mitmeid

riiklikke andmekogusid/registreid. Kesksel kohal on ret-

septikeskus, mis haldab erinevate osapoolte informat-

siooni põhjal kõiki loodud ja realiseeritud digitaalseid

ravimiretsepte.

Retseptikeskus, mis on realiseeritud

SAP ERP- ja PI-platvormil, on va-

hetult liidestatud Eesti Haigekassa

finantsarvestuse infosüsteemiga.

Viimatinimetatus tasutakse apteekide-

le koondarveid. Välisteks infosüsteemi-

deks, millega andmevahetusest retsep-

tikeskuse töö sõltub, on Terviseameti

juures peetavad tervishoiuteenuste

osutajate tegevuslubade ning tervis-

hoiutöötajate ja proviisorite/farmatseutide registrid,

Ravimiameti koodikeskus ja ravimikäitlejate register,

haiglate ning apteekide infosüsteemid. Riigiportaali ja

tervise infosüsteemi patsiendiportaali kaudu pakutakse

retseptide vaatamise teenuseid ka kodanikele.

Digiretsepti infosüsteem on hajus süsteem, mis hõlmab nii raviasutuste kui ka apteekide rakendusi ning liidestab omavahel mitmeid riiklikke andmekogusid/registreid.

Erki Laidmäeerki.laidmae@haigekassa.eeEesti Haigekassa

MEDITSIINISEADMED

KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA

RETSEPTIDREALISEERITUD RETSEPTID

RAVIMIPREPARAATIDE, TOIMEAUNETE,SOODUSTUSTE ANDMED

AEGKRIITILISTESSE ANDMETESSE RETSEPTIDE OSA

PATSIENDI POOLT ANTUD VOLITUSED

ISIK

(RAVIMIAMET)

KOODIKESKUS

(E-TERVIS)

DIGILUGU

APTEEK

(SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALA)

MUUD KLASSIFIKAATORID

(EESTI HAIGEKASSA)

SR MENETLEMINE

(EESTI HAIGEKASSA)

KINDLUSTUSTE REGISTER

RAVIASUTUSKOOSTATUD v REALISEERIMATA RETSEPTID

RETSEPTIDE ARUANDLUS

KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA

KINDLUSTUS

KINDLUSTUS

RETSEPTIKESKUS

RETSEPTID

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

Retseptikeskuse väline kontekst.

73Infoühiskonna aastaraamat 2010

erand – 2010. aasta esimeses pooles

esinenud tõrked näitasid kiiresti kät-

te mitmed nõrgad kohad kogu ahela

erinevates osades. Palju kajastust leid-

nud koormustaluvuse probleem õnnestus kõrvaldada

administreerimistööde käigus vajakajäämiste likvidee-

rimistega ning ka mõningase tarkvara optimeerimisega.

Kahjuks ei ole me tulevikus aga kuidagi kaitstud olukor-

dade eest, kus näiteks ühe suure internetiteenuse pakku-

ja võrk ei tööta. Digiretsept vajab toimimiseks kogu ahela

korralikku tööd.

Milleks meile digiretsept?Digiretseptist saavad kasu nii patsiendid, arstid, apteek-

rid kui ka kogu riik.

Patsiendile tagab süsteem senisega võrreldes paindliku-

ma olukorra. Kui seni pidi patsient pärast telefonikon-

sultatsiooni (näiteks hästi kontrollitud ning perearsti

jälgitavate krooniliste haiguste korral) enne apteeki mi-

nekut retsepti saamiseks arstivisiidile minema, siis nüüd

ei ole see enam ilmtingimata vajalik. Apteegist digitaalse

retsepti alusel ravimi saamiseks tuleb esitada pildi ja isi-

kukoodiga isikut tõendav dokument. Juhul, kui minnakse

välja ostma teisele isikule kirjutatud ravimit, tuleb ostjal

samuti dokument esitada, kuid peale selle tuleb teada ka

patsiendi isikukoodi. Nõnda jääb süsteemi ka ravimi te-

gelikust väljaostjast alati märge.

Arstid hindavad enim süsteemi oma-

dust leida ise retseptile õige, haigekassa

poolt ravimi osalise hüvitamise juures

aluseks võetav soodusmäär. Varem

esines selles suhtes sageli eksimusi ja

vahe tuli korvata raviasutusel või arstil.

Samuti meeldib arstidele võimalus, mis

lubab saada ülevaate patsiendile teiste

arstide väljakirjutatud retseptidest ning veelgi olulisema-

na teavet ravimi tegeliku väljaostmise kohta. Tulevikus

on selle info automaatse töötlemise tulemusena või-

malik hinnata erinevate arstide väljakirjutatud ravimite

koostoimeid, patsiendi ravisoostumust, ravimite kuri-

tarvitamise võimalust jms, mis kokku loovad võimaluse

patsiendile antava ravi kvaliteedi tõstmiseks.

Apteekri jaoks teeb elu kergemaks tõsiasi, et suur osa

patsiendi retseptiandmeid on süsteemis juba olemas

ning neil tuleb retseptile lisada vaid andmed tegelikult

väljastatud ravimi koguse ja maksumuse kohta. Paljudel

juhtudel toimub seegi ravimikarbilt ribakoodi lugeja abil.

Varem tuli haigekassale arve esitamiseks paberretsepti

andmed apteegi infosüsteemi käsitsi sisestada.

Andmevahetus erinevate osapoolte (tervishoiuteenuste

osutajad, apteegid, patsiendid, riiklikud registrid) vahel

käib üle X-tee. Asutuse turvaserveri kaudu X-teel andme-

te edastamiseks peab arstidel ja apteekritel olema spet-

siifiline, nende vajadustele vastav tarkvaralahendus või

saavad nad oma ID-kaardi abil spetsiaalselt seadistatud

portaali kaudu vajalikke päringuid sooritada. Viimane

variant võimaldab vältida turvaserveri installeerimist ja

haldamist ning loob kõigile raviasutus-

tele ja apteekidele võimaluse kasutada

retseptikeskuse teenuseid väiksemate

kulutustega.

Enamik arste ja apteeke kasutab tööks

spetsiaalselt nende vajadustest lähtu-

valt loodud kommertstarkvara. Eestis

on kasutusel hinnanguliselt viis erine-

vat haiglatele mõeldud tarkvara ja kaks perearstidele loo-

dud infosüsteemi, lisaks veel mitmeid eriarstide tarkvara-

sid ning kolm apteekidele mõeldud infosüsteemi.

Muudatuste juurutamineUue süsteemi juurutamisega tehti tõsisemalt algust 2005.

aastal. Retseptikeskuse tarkvaralise lahenduse loomise

riigihanke võitnud ettevõtte esimene ülesanne oli täpsus-

tada eelanalüüsi. Detailanalüüsi vastuvõtmisele kaasati

ka seotud osapoolte esindusorganisatsioonid, et tagatud

oleks terviku mõistmine ja kõigile sobiva lahenduse loo-

mine. Tarkvaraliste testimistega, sh erinevate osapoolte

vahelise andmevahetusega, alustati 2008. aastal ning

2009. aasta keskpaigast lõpuni toimus pilootfaas, mille

käigus said süsteemi katsetada ka ars-

tid ja apteekrid koos patsientidega.

Süsteemi juurutamisel arvestati asja-

oluga, et lõplikult ei kao paberkandjal

retseptid kunagi. Objektiivsete asja-

olude korral võivad arstid alati paber-

retsepti koostada ning sellisel juhul

digiteeritakse see apteegis. Juhuks, kui

tõrked ilmnevad aga apteegi poolel, on käivitatud ka nn

operaatorliin, mille abil saavad apteekrid vajadusel elekt-

roonilise retsepti alusel ravimeid väljastada. Loomulikult

nõustatakse elementaarsemates küsimustes selle kanali

kaudu ka arste.

Vaatamata pingutustele juba juurutamise alguses kõiki

osapooli kaasata esineb uute asjade rakendamisel suu-

remaid ja väiksemaid tagasilööke. Ühest küljest tuleb

hakkama saada inimeste tööharjumuste ja tööprotsessi

muutmisega läbi teavitus-koolitustegevuse, teisalt on vaja

maandada kõik tehnilised riskid. Ei olnud ka digiretsept

Eestis on kasutusel hinnanguliselt viis

erinevat haiglatele mõeldud tarkvara

ja kaks pere-arstidele loodud

infosüsteemi.

Digiretsept vajab toimimiseks kogu ahela korralikku tööd.

Arstid võivad vajadusel paber-

retsepti koostada ning sellisel juhul

digiteeritakse see apteegis.

Arstid hindavad enim süsteemi omadust leida ise retseptile õige, haigekassa poolt ravimi osalise hüvitamise juures aluseks võetav soodusmäär.

74

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

KokkuvõteVaatamata infosüsteemi käivitusfaasis ilmnenud raskus-

tele, oleme esimese tegevusaasta lõpuks jõudnud olukor-

rani, kus üle 95% apteekidest on süsteemiga liitunud ning

hinnanguliselt ¾ retseptidest on digitaalsed. Ravimeid

väljastati kokku 4,1 miljoni digiretsepti alusel.

Oktoobris 2010 tehtud üleriigilisest elanikkonnaküsitlu-

sest, mille eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnan-

gutest erinevatele tervishoiuga seotud valdkondadele,

selgus, et 41% kõigist vastanutest arvab, et digiretsept

muudab retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise

lihtsamaks. Nende hulgas aga, kel oli digiretseptiga isiklik

kogemus, oli rahulolu koguni 92%.

Infosüsteemi täiustatakse ja arendatakse ka edaspidi, et

laiendada süsteemi funktsionaalsust erinevates lõikudes.

Riigi jaoks tekib võimalus

saada parem kontroll ravi-

mite vallas toimuva üle –

sealhulgas ka soodustuseta

retseptiravimite kohta. Kuigi

ravimistatistika oli erinevates

andmebaasides olemas ka

varem, ei saanud seda nii operatiivselt kasutada. Uue süs-

teemi abil on andmed tulevikus alati ühepäevase viiteaja-

ga kasutusvalmis. Näiteks tekib järelevalveorganil võima-

lus sõeluda välja teatud piirkonna apteekidest väljastatud

retseptid ja teha järgmisel päeval vastavates apteekides

inspektsioon ravimi väljastamise seaduslikkuse järeleval-

ve huvides. Nn retseptivabrikute tööd saab lihtsamini ja

kiiremini avastada.

Riigi jaoks tekib võimalus saada parem

kontroll ravimite vallas toimuva

üle – sealhulgas ka soodustuseta

retseptiravimite kohta.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

75Infoühiskonna aastaraamat 2010

Ene Lindemannene@ekool.euKoolitööde AS

2.2.3

Muutuv eKool

Septembris 2010 muutusid eKooli tegemised üleöö väga

populaarseks – sadadele tuhandetele inimestele igapäe-

vaseks infoallikaks olev teenus sai uue näo. Kuigi endiselt

said õpetajad ainetunde päevikusse kanda ja lapsed ning

lapsevanemad hindeid ja puudumisi vaadata, tundus

paljudele, et nende tavapärane teenus on nüüd „mingi

Facebook”, harjumatu ja järelikult kõlbmatu. Siiski ei tei-

nud eKooli arendav Koolitööde AS sellist muudatust ilma

tõsise vajaduseta. Järgnevalt selgitan, mis uut versiooni

välja töötama ajendas ja miks muudatus nii põhjalik oli.

eKool on infosüsteem, mis järgib oma arengus klassi-

kalist skeemi – ülesande püstitamisele ja probleemi

määratlemisele järgneb selle lahendamine ning tegelik

kasutus, mille käigus jõuavad kasutajate vajadused ning

arusaamad uuele tasemele. Seejärel peab infosüsteem

muutunud nõudmistele vastamiseks tegema läbi uue

arendustsükli või oma toimimise lõpetama. Kui eKool

2002. aastal algatati, küsisid koolid administratiivset in-

fosüsteemi – oluline oli viia koolis tekkiv info paberilt

arvutisse ja saada ülevaade koolis toimuvast. Koolijuhid

tahtsid muuta arvuti iga õpetaja töövahendiks ja vähen-

dada „paberite täitmist”. Mõned koolid soovisid õpilastele

ja lapsevanematele infot jagada. Just sellisena eKool pla-

neeriti ja üles ehitati. Lapsevanematest said kiiresti eKoo-

li toetajad, kuna neile meeldisid võimalused näha hin-

deid enne nende õpilaspäevikusse kandmist ja vaadata

igapäevast õppimist ilma õpetajat tülitamata. Õpilastele

meeldis, et õpetaja täitis nende eest õpilaspäevikut, aga

ei meeldinud, et vanemad nägid hindeid ilma nende endi

vahenduseta.

Esialgne Vaata Maailma SA realiseeritud paari kooli idee

ja unistus osutus elujõuliseks. eKooli kasutajate arv kas-

vas, õpetajad harjusid arvuti kui igapäevase töövahendiga

ja arvutid jõudsid klassidesse, IKT-vahendite kasutamine

aitas koolil paremini õpetada. Sellise protsessi tulemus

oli loogiliselt see, et koolid jõudsid uuele tasemele: õpe-

tajad on õppinud olemasolevaid väheseid töövahendeid

hästi kasutama ja oskavad nõuda teisigi võimalusi, mida

tänapäevane õppeinfosüsteem peab pakkuma.

Aastad 2010 ja 2011 on Eesti koolide jaoks muutuste aas-

tad. Juba kehtib uus põhikooli- ja gümnaasiumi seadus,

2011. aasta sügisest alustavad koolid üleminekut uuele

riiklikule õppekavale, mille keskmes on õpilane ja õppe-

kava fookus on viidud õpetamiselt õppimisele. Seda toe-

tavad uued koolidele esitatavad nõudmised nagu näiteks

kujundav hindamine − kasutatav metoodika peab olema

last arvestav ja asjakohane. Üle tuleb vaadata koolide

õppekavad, osaliselt muutuvad õpikud. Kooli ees seisab

suur ülesanne, mille täitmist saab toetada tehnoloogiliste

vahenditega. Muudatuste eesmärgiks on kool kui õppiv/

õpetav kogukond ja kooli e-keskkond saab aidata seda

kujundada ja koos hoida.

Niisiis muutsid eKooli uue arengutsük-

li vajalikuks ühelt poolt koolide muu-

tunud ülesanded ja nõudmised, teisalt

aga olid 2002. aastal loodud süsteemi

arhitektuur ja kasutatud tehnoloogili-

ne lahendus vananenud ega suutnud

hakkama saada sadu kordi kasvanud

andmemahtude ja kasutusaktiivsusega. Kui 2003/2004.

õppeaastal kanti eKooli kokku 4,6 miljonit hinnet, siis

2009/2010. õppeaastal lisati 54 miljonit hinnet. Õpetaja

ja õpilase jaoks oli selle tagajärjeks eKooli aeglus vee-

randilõpu nädalatel, infosüsteemi administraatori jaoks

aga tekkis pidevalt häireolukordi. Uus versioon sai seni-

sest väga erinev, sest muuta oli vaja kogu andmehalduse

loogikat. Esimese versiooni eKool oli „pehme” – kool sai

kindlaks määrata väga erinevaid õppimis- ja klassisüstee-

me, ainus kindel andmeelement oli isikukood. Õpilase

õppekava, klass, ained, hinded olid vabalt määratavad ja

koolid kasutasid väga erinevaid lahendusi. Selline kooli-

dele meeldinud mugavus muutis võimatuks suhtlemise

teiste, andmete selget kindlaksmääramist nõudvate in-

fosüsteemidega. Uues versioonis sai eKooli tegevusi si-

duvaks elemendiks õppekava, mille kaudu saab siduda

Kui 2003/2004. õppeaastal kanti eKooli kokku 4,6 miljonit hinnet, siis 2009/2010. õppeaastal lisati 54 miljonit hinnet.

76

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

lisatud jooniselt – kõik eKooli arendusplaanides olevad

või juba koostatud moodulid on keskendunud õppimise-

le ja õpetamisele. Kooli jaoks sobiva ja koolile vajalikke

lisateenuseid pakkuva e-keskkonna tulevik on liidestami-

ses – kool ise otsustab, millist funktsionaalsust kasutab ja

milliseid teenuseid rakendab. See võtab kindlasti maha

nende koolide pingeid, kes kinnitavad, et vajavad ainult

päevikut ja kõik muu tuleks eemaldada.

ÕPPEKAVA, ÕPITEE

PÄDEVUSTE TUNNISTUSED

VANEMATE JA RIIGI JUURDEPÄÄS

KONTAKTID, KOOSTÖÖ, SUHTLUS

ARUANDED, SAAVUTUSED, ARENG

ÕPPEMATERJAL, ÕPIISU LEVITAMINE

HINDED, TAGASISIDE, ÜLESANDED

PUUDULIKUD, PUUDUMISED, DISTSIPLIIN

NIMEKIRJAD, KORRALDAMINE

FUNKTSIO-NAALSUS

eKool ei ole muutumist lõpetanud, sest koolisüsteemgi

muutub pidevalt ja nii ei saa arengut lõpetada ka koo-

lidele töövahendeid pakkuv teenus. Kindlasti püüame

arendust edaspidi juhtida sujuvamalt – et igal aastal li-

sanduks uusi põnevaid võimalusi nii lastele kui ka nende

õpetajatele!

erinevate aastate tulemusi, andmeid koolide vahel jaga-

da, ja vahetada infot riiklike registritega.

Uue eKooli koostamine algas 2009. aasta kevadel. Koolile

vajalike tegevuste uutmoodi läbimõtlemisel püüdsime la-

hendada seniseid valupunkte

juba süsteemi projekteerides.

Sellise lähenemise tulemu-

seks on ka eKooli modulaar-

ne ülesehitus – igal kasutajal

on tema enda infot sisaldav

leht ning vastavalt tema rol-

lidele ja õigustele kooli (või

koolide) ja lapse (või laste)

lehed. Kõik ülejäänud tegevu-

sed avanevad nendelt lehtedelt eraldi akendena ja tege-

vuse akent sulgedes saab kasutaja tagasi algusesse. Lisaks

lihtsamale navigeerimisele võimaldab selline ülesehitus

liidestada eKooli arendatavaid lisateenuseid (näiteks õp-

pematerjalide jagamist või arenguvestluste korraldamist)

ning kolmandate osapoolte teenuseid.

Eelmise versiooni eKool vähendas õpetaja rutiinset tööd.

Uues eKoolis oli rohkem võimalusi: nelja kuu jooksul on

õpetajad lisanud kodustele ülesannetele ja kontrolltöö-

dele 14 000 õppematerjalifaili; alguses vastuseisu tekita-

nud hinnetele kommentaaride kirjutamine on praegu-

seks paljude õpetajate tööprotsessi sulanud ja lisatud on

üle 500 tuhande kommentaari. Uute õpetamisvõimaluste

rakendamiseks käivitati pilootprojekt koostöös kirjastus-

tega koolidele õppematerjalide jagamiseks. Edaspidi

peab sel moel ligi pääsema nii kontrollitud kvaliteediga

tasulisele õpisisule kui ka õpetajate endi loodule.

Iga kool on omanäoline, seega ei saa olla olemas uni-

versaalseid lahendusi. Tulevikus keskendub eKool nagu

praegugi õppimisele ja õpetamisele ega ürita muutuda

hiigelsüsteemiks, mis kõike teeb. Sellist suunda on näha

Tänaseks on eKoolil modulaarne ülesehitus – igal kasutajal on tema enda infot sisaldav leht

ning vastavalt tema rollidele ja õigustele kooli (või koolide) ja

lapse (või laste) lehed.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

77Infoühiskonna aastaraamat 2010

Eneli Tikerpuueneli.tikerpuu@just.eeRegistrite ja Infosüsteemide Keskus

2.2.4.

E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused

2010. aasta on Eesti e-kinnistusraamatu93 jaoks olnud

erakordselt teguderohke. Kui seni oli peamiseks eesmär-

giks süsteemi uuendamine ning töökorras hoidmine,

siis eelmisel aastal astusime täielikult paberivaba kinnis-

tusraamatu suunas mitu sammu edasi. Arendustööde

käigus valmisid teenused seni paberil olnud kinnistus-

raamatu dokumentide digiteerimiseks ning digiteeritud

dokumentidega tutvumiseks. Lisaks liidestati e-kinnis-

tusraamat ka ehitisregistriga, mille tulemusena on ko-

danikel võimalik kinnistul paikneva ehitise üldandmeid

lihtsalt ja mugavalt järele pärida.

Dokumentide digiteerimine Kuigi kinnistusraamatusse tehakse elektroonilisi kandeid

juba aastaid, sai 2010. aastal alguse kogu kinnistusraama-

tu arhiivi digiteerimine. Selleks täiendati Euroopa Liidu

Regionaalarengu Fondi rahastusega kinnistusosakon-

dades kasutusel olevat menetlustarkvara ning soetati

fotografeerimislahendused (peegelkaamerad koos jalga-

de ja ringvälkudega, tahvlid dokumentide paigutuseks)

suuremõõtmeliste dokumentide digiteerimiseks. Lisaks

võeti kasutusele lame- ning kiirsöötjaga skannerid ning

KodakPro tarkavara.

Alates 2010. aasta juunikuust on tänu arhiivi digiteerimi-

sele kõigil võimalik kinnistudokumentidega internetis

tutvuda.

Kodanike jaoks loodi e-kinnistusraamatu teenus „Soovin tutvuda toimikuga”Toimikuga tutvumise tellimiseks peab klient veebilehel

ennast tuvastama, tegema päringu ning avama regist-

riosa prindi. Kinnistudokumentidega tutvumise soov

peab olema põhjendatud. Kinnistu omanikud saavad ka

dokumentide e-teenuse „Telli digiteerimine” abil digitee-

rimist tellida, juhul kui dokumente ei ole veel digiteeritud.

Kui taotlus on esitatud ning kinnistusosakond leiab, et

huvi on põhjendatud, saab klient viie tööpäeva möödu-

des soovitud dokumentidega e-kinnis-

tusraamatus tutvuda. Peale digiteeri-

mise on kinnistu omanikel võimalik

enda kinnistu dokumentidega tutvu-

misõigus anda ka teistele füüsilistele

isikutele. Volituse andmisega tagatakse

ligipääs nendele isikutele, kellel muidu

selleks õigust ei ole.

Teise olulise projektina toimus kinnistusraamatu liidesta-

mine maakatastri digiarhiiviga, mille tulemusena ei pea

notarid, Maa-amet jt enam kinnistusosakonda kinnistute

kaarte ega plaane saatma, kuna kohtunikuabide käsutu-

ses olevasse menetlustarkvarasse on lisatud otselingid

maatükkide plaanidele ja kaartidele.

Mugavam otsingOlulise muudatusena liidestati 2010.

aastal kinnistusraamat aadressand-

mete süsteemiga. Üleminek toimus

ühe tööpäeva jooksul ladusalt ja prob-

leemideta. Liidestuse tulemusena on

kinnistusraamatu menetlustarkvaras isikute aadresside

lisamine ning e-kinnistusraamatu veebiportaalis aadressi

järgi kinnistute otsimine oluliselt lihtsam.

Kui seni pidi kinnistu leidmiseks valima maakonna, valla

ja linna, siis nüüd piisab selleks, et süsteem vajaliku üles

otsiks, aadressi ühele reale sisestamisest. Mugavam ja tõ-

husam otsing on kliendimugavuse mõttes samm edasi.

Kinnistu omanikel on võimalik enda kinnistu dokumentidega tutvumise õigus anda ka teistele füüsilistele isikutele.

Katrin Valvikkatrin.valvik@just.eeRegistrite ja Infosüsteemide Keskus

93 https://kinnistusraamat.rik.ee

2010. aastal liidestati kinnistusraamat aadressandmete süsteemiga.

78

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Andmevahetus ehitisregistrigaNovembris valmis e-kinnistusraamatu arendus, mis või-

maldab kinnistul asuvate ehitiste üldandmetega tutvuda

e-kinnistusraamatu portaali kaudu. Varem pidid inime-

sed, kes soovisid leida andmeid kinnistul paiknevate ehi-

tiste kohta, opereerima ehitisregistri ja kinnistusraamatu

veebilehe vahel, mis oli aeganõudev ja ebamugav.

Nüüd on kasutajatel võima-

lik lisaks kinnistusregistriosa

detailandmetele näha ka kin-

nistul paikneva ehitise üldand-

meid ja vajadusel siirduda täp-

semate andmete vaatamiseks

ehitisregistri veebilehele.

Ehitisregistrist päritakse and-

meid katastritunnuse alusel.

Kui ehitisregistrist otsitavat

katastritunnust ei leita, on tõe-

näoline põhjus selles, et kinnis-

tul kas ei paikne ehitisi või ei ole

otsitud ehitist/katastritunnust ehitisregistrisse kantud.

Kui inimene teab, et tema kinnistul on hooneid, mida

mingil põhjusel ehitisregistri andmetesse ei ole kantud,

saab ta põhjuste uurimiseks või lisainformatsiooni päri-

miseks saata e-kinnistusraamatu kaudu avalduse ehitise

asukohajärgsesse omavalitsusüksusesse.

Ehitisregister liidestati maakatastrigaProjekti raames liidestati muuhulgas ka ehitisregister

maakatastriga. Maakatastri andmete alusel tehti analüüs

ja korrastati ehitisregistri andmeid. Registris olevad ehi-

tised seoti maakatastris olevate katastriüksustega. Lisaks

kontrolliti ehitisregistrisse kantud katastritunnuste kehti-

vust ning kehtetute tunnuste kohta lisati ehitisregistrisse

Kui inimene teab, et tema kinnistul on

hooneid, mida mingil põhjusel ehitis-

registri andmetesse ei ole kantud, saab ta

põhjuste uurimiseks või lisainformatsiooni

pärimiseks saata e-kinnistusraamatu

kaudu avalduse ehitise asukohajärgsesse

omavalitsusüksusesse.

2011. aasta suurem projekt on kinnistuportaali loomine, mille eesmärk on lihtsustada avalduste esitamist kinnistusosakonnale, luues selleks eraldi internetikeskkonna.

94 Kinnistamisavalduste esitamise portaal

vastav märge. Registrite liidestamine ja korrastamine sai

teoks tänu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile.

Ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamine võimal-

dab ehitiste andmeid nii e-kinnistusraamatust kui ka

ehitisregistrist kiiremini ja efektiivsemalt leida. Registrite

liidestamise tulemusena on nüüd kodanikul ühtne üle-

vaade kinnistu ja kinnistul asuvate ehitiste andmetest ja

nende esindatusest registrites.

Järgmised sammudEelmise aasta projektid olid e-asjaaja-

mises suur samm edasi. Tänu uutele

teenustele ja liidestustele saavad koda-

nikud hõlpsalt kogu teabe oma kinnis-

tu kohta ühest kohast ja paberivabalt.

Samuti on tänu digitaalsele andme-

vahetusele maakatastri digiarhiiviga

oluliselt lihtsustunud kinnistuosakon-

dade töö. Tulenevalt aadressandmete

süsteemiga liidestamisest saab kinnis-

tusraamatu aadresse võrrelda teiste registrites olevate

andmetega ning seeläbi on praeguseks suhtlus teiste süs-

teemidega paranenud.

2011. aasta suurem projekt on kinnistuportaali94 loo-

mine, mille eesmärk on lihtsustada avalduste esitamist

kinnistusosakonnale, luues selleks eraldi internetikesk-

konna. Portaali loomisega muutuvad protsessid nii ko-

danikele kui ka ametnikele lihtsamaks, mugavamaks

ning loogilisemaks. Kinnistuportaali loomine on suur

ja laiaulatuslik projekt, mille raames koolitatakse muu-

hulgas nii tavakasutajaid kui ka ametnikke, et tagada

elektroonilise menetlusprotsessi valutu rakendamine.

Kasutajamugavuse tõstmine ning loogiliste süsteemide

arendamine on pidev ja pikaajaline protsess, mis on meie

eesmärk nii praegu kui edaspidi.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

79Infoühiskonna aastaraamat 2010

Ingmar Valiingmar.vali@just.eeRegistrite ja Infosüsteemide Keskus

2.2.5

Andmete visualiseerimine äriregistri näitel

Andmete kogumine ja talletamine on ühe tulevikku vaa-

tava riigi ülesanne olnud juba aastasadu. See tegevus ei

ole tänapäevaks väga palju muutunud. Andmeid kogu-

takse ikka, need pannakse hoiule ning aeg-ajalt kasuta-

takse neid riigiaparaadi tõhustamiseks. Äriregister ongi

selline kogum, milles registreeritakse kõik ettevõtted ning

nendega seotud andmed ja õigused. Mida täpsemad on

kogutud andmed, seda paremini kaitsevad need ettevõt-

jate õiguskindlust oma vara suhtes.

Kuidas andmeid maksimaalselt ära kasutada?Andmete mõistetavaks tegemine ja visuaalselt kuvamine

ehk visualiseerimine on trend, mida üha enam hakatakse

kasutama mõtete ja seoste, tegude ja tagajärgede selgita-

misel. Eesti äriregistri visualiseerimise süsteem on üks

näide sellest (vt ka joonist allpool).

Visualiseeritud äriregister on teenus, mis annab ülevaate

äriregistris registreeritud juriidiliste ja füüsiliste isikute

omavahelistest seostest.

Visualiseeritud äriregister võimaldab

teha päringuid ettevõttega seotud isi-

kute kohta nii, et tulemused kuvatakse

piltliku joonisena. Avanevast interak-

tiivsest pildist on näha, kuidas ettevõt-

ted ja ettevõtjad on omavahel seotud

ning millised on erinevad omandiosa-

lused. Samad andmed saab kätte ka tavapärasel moel,

kuid visualiseerimine teeb seosed kergestimõistetavaks

ja hoomatavaks. Seega lihtsustab visualiseeritud e-ärire-

gister kõikide kasutajate tööd ja vähendab päringutele

kuluvat aega.

Süsteemi loomisel lähtuti eesmärgist, et see peab olema

tööd lihtsustav ja kasutajasõbralik. Neid eesmärke täidab

loodud lahendus suurepäraselt.

E-äriregistri andmetel on õiguslik tähendus. Nendele

andmetele tuginedes saab teha asjakohaseid otsuseid,

sest riik garanteerib e-äriregistri andmete ajakohasuse

ning õigsuse.

Visualiseeritud äriregistri vahendusel on võimalik

Visualiseerimine on trend, mida kasutatakse üha enam mõtete ja seoste, tegude ja tagajärgede selgitamisel.

Visualiseeritud äriregistri ekraanikuva (https://www.rik.ee/visuaalne).

80

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

teostada päringuid ka e-kinnis-

tusraamatust või Ametlikest

Teadaannetest. Võimalus

vaadata infot mitmest erine-

vast allikast korraga muudab

visualiseeritud äriregistri eriti

tõhusaks töövahendiks tausta-

uuringu tegemise, rahapesu tõkestamise ja korruptsioo-

nivastase võitluse jaoks.

Tänu visualiseeritud äriregistrile on ettevõtjatel lihtsam

uurida nii koostööpartnerite kui ka võlglaste tausta.

Samas muutus lihtsamaks ka

nende riigiametnike töö, kes

uurivad erinevaid seoseid ja

rahapesuskeeme. Kindlasti

lihtsustab visualiseeritud

äriregister ka ajakirjanike ja

uurimisorganite tööd. Kuid

eelkõige on teenus loodud finantsasutustele rahapesu

tõkestamiseks.

Tulevikus on plaanitud ühendada visuaalse äriregistri kül-

ge ka teiste Euroopa riikide äriregistrid. Rahvusvaheline

mõõde visualiseerimislahenduses täidaks eesmärki teha

lihtsamaks ka globaalse rahapesu jälgimine.

Kust andmed tulevad?Riigi poolt kogutud andmete tõhus kasutamine on täh-

tis teema, kuid sama tähtis on ka andmete kogumine.

Iga uue ideega tekib kiusatus küsida ettevõtjatelt veel

täiendavaid andmeid. Mida rohkem me kogume, seda

uuemaid vajadusi me avastame, ja lõpptulemusena on

ettevõtja bürokraatiaga koormatud.

Kord aastas tuleb ettevõtjal esitada majandusaasta aru-

anne. Aruanne on oluline eelkõige ettevõtte jätkusuut-

likkuse hindamiseks. Peale äriregistri on veel teisigi

riigiasutusi, mis sama informatsiooni küsivad (näiteks

Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet). Informatsiooni riigi-

le üha uuesti esitamine koormab ettevõtjat ja selle arvelt

jääb tal põhitegevuseks vähem aega.

Kas oleks kuidagi võimalik ettevõtja elu lihtsustada ja vä-

hendada riigi dubleerivat andmekogumist?

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas kehtima uus majan-

dusaasta aruannete esitamise kord. Aruanded esitatak-

se äriregistrile e-aruandluse keskkonna kaudu XBRL-

vormingus. Tegemist oli riikliku tasandi projektiga, mis

oma ulatuselt ja mahult oli üks 2010. aasta suurimaid.

Projekt puudutas enam kui 120 000 ettevõtjat.

Loodud ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sises-

tamise ja edastamise ettevõtjatele oluliselt mugavamaks

Visualiseeritud ärire-gistri vahendusel on

võimalik teha päringuid ka e-kinnistusraama-

tust või Ametlikest Teadaannetest.

Tänu visualiseeritud äriregistrile on ette-

võtjatel lihtsam uurida nii koostööpartnerite

kui ka võlglaste tausta.

ja lihtsamaks, sest kõikide nõu-

tud andmete esitamiseks on

olemas üks kindel koht, vorm

ja viis. Jääb ära ka andmete

topeltesitamine ehk dubleeri-

mine. Riigiasutustele muutus

ettevõtlusandmete töötlemine

lihtsamaks, sest andmed on

kohe võrreldavad, ja kiiremaks,

kuna need on kättesaadavad

riigi andmevahetuse raamistiku

X-tee kaudu.

Seega aitab aruannete elektrooniline töötlemine jõuda

olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab

kasutada kogu ulatuses nii era- kui ka avalikus sektoris.

Samuti ei tarvitse ettevõtjal samu andmeid korduvalt

mitmele riigiasutusele esitada.

Tervikliku keskkonna plussiks on automaatkontroll, mis

annab ettevõtjale andmete sisestamisel tekkinud viga-

dest teada. Selline kontroll aitab vähendada hoiatuste ja

trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande

puuduste eest igal aastal äriregistrilt arvukalt saavad.

Uues keskkonnas on võimalik majandusaasta aruan-

net mitte ainult edastada, vaid ka täies mahus koostada.

Etteantud vormide alusel saab koostada majandusaas-

ta aruande põhiaruanded ja kõik aruandelisad. Samuti

saab aruande luua ja allkirjastada, auditeerida ning loo-

mulikult elektroonilisel kujul otse äriregistrile edastada.

Senine tagasiside kasutajatelt näitab, et uut aruandlus-

keskkonda hinnatakse kõrgelt nii kasutajamugavuse kui

ka loogika poolest.

XBRL-vorming, milles majandusaasta aruandeid esita-

takse, on maailmas laialdaselt kasutatav majandusin-

fo aruandluskeel. Eesti on suutnud XBRL-aruandluse

lahenduse juurutada ja kasutusele võtta kiiresti ning

täieulatuslikult. E-aruandluse arendamist rahastati

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning seega

on tulemused tasuta kasutatavad ka kõikidele teistele

Euroopa riikidele.

Tulemused on niivõrd head, et seda käivad uurimas

erinevad kõrgetasemelised delegatsioonid teistest rii-

kidest. Ja projekt ei ole jäänud märkamata ka rahvus-

vahelisel tasandil – ülemaailmsel e-lahenduste kon-

kursil World Summit Award 2011 valiti enam kui 460

projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud

e-aruandluskeskkond.

E-aruandluse projekti näol on tegemist hea näitega rii-

gi initsiatiivist, mille tulemusena väheneb nii riigi kui ka

ettevõtja koormus. Loomulikult ei ole tegemist ainult

Ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sisestamise ja edastamise ettevõtjatele mugavamaks ja lihtsamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht, vorm ja viis.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

81Infoühiskonna aastaraamat 2010

IT-lahendusega. IT-ga peab käsikäes käima ka seadus-

andlus. Eestis on kehtestatud erinevaid seaduseid ja

määruseid, millega tõkestatakse ettevõtjate koormami-

ne topeltaruandlusega. Lühidalt sõnastades kõlab see

nii: ükski riigiasutus ei tohi ettevõtjalt teavet küsida, kui

seda on korra juba teinud mõni teine riigiasutus või kui

riigiametnik saab selle info kätte riigi andmebaasidest.

Nimelt on riigi andmed riigiasutuse töötajatele tasuta

kättesaadavad. Sel juhul ei ole ametnikel raske kont-

rollida näiteks allkirjaõiguslikke isikuid äriregistrist ega

notaril raske kontrollida isikule kuuluvaid kinnistuid

kinnistusraamatust.

Riigi registrite koosvõime on riigi ülesannete ja kohustus-

te lihtsustamise jaoks oluline alustala. Sarnane koosvõi-

me peaks toimima ka Euroopa riikide registrite vahel.

Eesti on võtnud eesmärgiks lihtsustada ettevõtjate ja ko-

danike ligipääsu riigi andmetele, muutes riigi läbipaistva-

maks ja turvalisemaks. Sarnast eeskuju võiksid järgida ka

teised liikmesriigid, sest siis hakkaksid paremini tööle ka

Euroopa Liidu piiriülesed süsteemid. Selline teenus nagu

visualiseerimine üle Euroopa äriregistrite oleks praegu

tõeline väljakutse, sest sellest oleks kasu ka kõikidele ra-

hapesu tõkestamisega tegelevatele organisatsioonidele.

Loodetavasti ei takerdu sellised vajalikud teenused erine-

vate liikmesriikide registrite andmekoosseisude eripära-

de või andmekaitseliste piirangute taha.

Näited Eestis kehtestatud reeglitest, mis teevad riigi IT-

koosvõimet paremaks:

› igale kodanikule on tema kohta käivad andmed riigi-

portaali kaudu tasuta kättesaadavad;

› andmete päringud riiklikest registritest on kõikidele

riigiametnikele tasuta;

› riigi registrid ja infosüsteemid on ühendatud riikliku

andmevahetus raamistikuga (X-tee)95, mis võimaldab

neil omavahel turvaliselt suhelda; iga register saab oma

andmetele ligipääsemise õiguste üle ise otsustada.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on

Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärk

on luua integreeritud e-teenuseid pakkuv uuenduslik

keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika tõhu-

samaks toimimiseks.

RIK haldab ja arendab mitmeid riigile ja kodanikule oluli-

si registreid ja infosüsteeme. Seal hulgas on nii e-äriregis-

ter, e-notar ja e-kinnistusraamat kui ka mitmed õigusala-

sed infosüsteemid.

RIK on üks Eesti suurimaid IT-le orienteeritud riigiasu-

tusi. Meie meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali.

Tegeleme riiklike projektide läbiviimise ja juhtimisega.

Video: http://www.youtube.com/user/

justiitsministeerium#p/u/3/shjqb5E_0QU.

Juhend: https://ariregister.rik.ee/files/

Kasutusjuhend_visuaalne_AR.pdf.

Tehnilised nõudedVisualiseeritud äriregistri kasutamiseks tuleb arvutisse

installeerida Microsoft Silverlight. Programm on tasuta

allalaaditav ja vajaliku lingi leiab ka visualiseeritud äri-

registri käivitamisel, juhul kui Microsoft Silverlight ei ole

veel installeeritud. Varasemaks installeerimiseks saab

programmi alla laadida ka alljärgnevalt veebiaadressilt:

http://www.microsoft.com/getsilverlight/get-started/

install/default.aspx.

95 http://www.ria.ee/x-tee

82

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Ave Kargajaave.kargaja@tallinnlv.eeTallinna Linnaplaneerimise Amet

2.2.6

Virtuaalne Tallinna vanalinn

Tallinn kui reisisihtkoht on unikaalne oma hästisäilinud

keskaegse vanalinna poolest. 2009. aasta lõpus käivitus

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel projekt

„Tallinna vanalinna 3D-mudeli loomine ja avalikku kasu-

tusse andmine“ eesmärgiga tutvustada meie pealinna kõi-

gile huvilistele ning tekitada potentsiaalses turistis soov

ise kohale tulla. Projekti raames luuakse vanalinna muin-

suskaitseala reaalselt kajastav virtuaalne maailm, mis si-

saldab kõiki seal asuvaid hooneid ning neid ümbritsevat.

Lisaks on kasutajal võimalik 3D-keskkonnas liikudes tut-

vuda huviväärsuste infoga ning nautida erinevas vormis

multimeediat: panoraamfotosid, virtuaaltuure, videoid,

audiogiide, kaasaegseid ja ajaloolisi fotosid. Virtuaalselt

saab siseneda UNESCO maailmapärandisse kuuluvasse

vanasse linna olenemata huvilise füüsilisest asukohast –

eelduseks on vaid internetiühendusega arvuti.

Ideest teostuseniVirtuaalse Tallinna loomise mõte oli kohtumiste ja arute-

lude teemaks juba mitu aastat enne käimasoleva projekti

algust. Ideid, mida virtuaalne linn peaks endast kujuta-

ma, oli mitmeid – nii ajaloolist Tallinna kajastav vanalinn,

kultuuriobjekte tutvustav virtuaalmaailm kui ka arhitek-

tuurile keskenduv lahendus. Praeguse projekti kõige ot-

sesemaks eelkäijaks oli mõte Tallinna arhitektuurigiidist.

Selle, Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liidu 2008. aasta

suve algul planeeritud koostööprojekti sisuks oli interak-

tiivne kaart, mis aitaks tutvustada nii Tallinna vana kui ka

uut arhitektuuri. Lõplik lahendus kujutab endast aga kil-

lukest igast varem väljakäidud ideest.

2008. aasta suve lõpul kinnitati Tallinna Linnavolikogus

vanalinna arengukava aastateks 2008–2013, mille üheks

tegevuseks oli vanalinna põhjaliku 3D-mudeli koostami-

ne. Selle eesmärgiks oli tutvustada Tallinna vanalinna in-

terneti kaudu ning töö eest vastutavaks asutuseks määra-

ti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) geomaatika

teenistus koostöös Tallinna teiste seotud ametitega.

2009. aastal hakkas TLPA geomaatika teenistuse di-

rektor aktiivselt otsima lahendusi ja rahastust eesmär-

gi elluviimiseks. Sama aasta suvel tuli teave Euroopa

Regionaalarengu Fondi rahastamisvõimalusest, mis

oli suunatud kohalikele omavalitsustele infoühiskonna

edendamiseks. See pakkus suurepärase võimaluse pikalt

meeles mõlkunud idee teoks teha. Veel sama aasta suvel

kirjutati TLPAs valmis projekti eeltaot-

lus, mis sai tänu oma huvipakkuvale

sisule rakendusüksuse poolehoiu juba

kolme kuu pärast. Täistaotluseni jõuti

seitse kuud hiljem.

Oma uuenduslikkuse ja mitmetahuli-

suse tõttu vajas projekt võimalike läbi-

viijate leidmiseks tõsist eeltööd. Nii pi-

did projekti eesmärkide saavutamiseks

koostööd alustama laserandmete kogujad, 3D-tehnikud

ja -arhitektid, aga ka meediafirma ja andmebaasidega

tegelev ettevõte. Tegijatele võis see kogemus tähendada

pikaks ajaks uue niši või koostööpartneri leidmist.

2010. aasta mais algas töö lepinguliste partnerite-

ga, korraga nelja partneriga viiest. Ühe partneri taha

koondus üldjuhul mitu tegijat. Tööd hakkas juhtima

TLPA geomaatika teenistuse geoinformaatika osa-

kond, kaasates partneritena töösse sama ameti linna-

disaineri, geodeesia- ja kartograafia osakonna, Tallinna

Kultuuriväärtuste Ameti (TKVA) muinsuskaitse osakon-

na ja Tallinna Ettevõtlusameti (TEVA) turismiosakonna

spetsialiste. Juhtrühma näol hakkas otsuseid vastu võtma

TLPA, TEVA, TKVA ja linna IT-tuumik koos SA Tallinn

2011 esindajaga.

Eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed ja rakendusVanalinna (~121 ha) terviklik kolmemõõtmeline visuali-

seerimine ja turisti jaoks huvipakkuva informatsiooni ole-

masolu lasevad 3D-rakenduse kasutajal virtuaalse mu-

deli abil Tallinna linna ainulaadsust ja linnas pakutavaid

võimalusi tunnetada. Lahendus koosneb 3D-liidesest

ja panoraamfotode liidesest. Rakendus luuakse kol-

mes keeles (eesti, inglise, vene) ja selles saab kasutada

asukohapõhiseid teenuseid (aluskaart, teemainfo- ja

Projekti raames luuakse vanalinna muinsuskaitseala reaalselt kajastav virtuaalne maailm, mis sisaldab kõiki seal asuvaid hooneid ning neid ümbritsevat.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

83Infoühiskonna aastaraamat 2010

aadressotsing).

Rakenduses esitletavad andmed võib suuresti jaga-

da kahte rühma – 3D-andmestik ja infoandmestik.

3D-andmestik jaguneb omakorda 3D-hooneteks, muuks

linnakeskkonnaks ja maastikuks, ning infoandmestiku

sisuks on panoraamfotod, ajaloolised ja tänapäevased fo-

tod, audio- ja videofailid, audioekskursioonid, huviväär-

suste kirjeldused, turisti huvitav info asutuste ja objektide

kohta.

Tallinna vanalinnas on hästi säilinud ajaloolised ja oma-

pärased hooned, müürid, hoovid, põnevad skulptuurid

ja erilised uksed, aknad, fassaadid. Vanalinnas liikumise

teevad huvitavaks eriilmelised tänavad – osa neist on

nagu kvartalite kaupa kokku ehitatud tunnelid hoonete

vahel. Seetõttu puudub mõnele kohale tavapärane li-

gipääs. Teised jälle on aga nii kitsad, et ka hea tahtmise

korral pole seal võimalik autoga liigelda. Lisaks katavad

tänavaid munakivid, mis piiravad liikumist. Allpool kirjel-

datud 3D-andmestik aga suudab seda kõike rakenduses

ilma takistusteta ja interaktiivselt edasi

anda.

› Umbes 700 hoone 3D-mudelid.

Hoonete ja maapinna 3D-kujude jaoks

saadi algandmeid nii õhust helikop-

teriga kui maapinnalt auto ja statiiviga

skaneerides. Andmete salvestamise

tiheduseks olid seatud nõuded – punk-

titihedus ruutmeetrile 35 õhust ja 1000

maapinnalt (erinev punktitihedus ku-

jutatud joonisel 1 lk 84). Lisaks kon-

trolliti töö käigus kogutud andmete

asukohatäpsust. Hoonete ja maapinna

lõplike mudelite saamiseks tehti foto-

sid hoonete fototekstuuriga katmiseks

ja aerofotosid maapinna kujutamiseks. Hooned jaotati

vastavalt oma tähtsusele ning omapärale erinevatesse

detailsusklassidesse. Kõige detailsemate hoonete model-

leerimisel tuli välja tuua hoone osi, mis on suuremad kui

15 cm, vähemdetailsemate hoonete puhul 50 cm. Kolmas

klass vektoriseeritavaid mudeleid olid aga üldisemad.

Näide detailsest hoonemudelist on toodud joonisel 2

lk 84 Tallinna Raekoja näol. Peale detailsuse erinevad

hooned ka suuruse poolest. Nii näiteks on Toompea

hoone puhul tegemist pea terve kvartaliga, kuid samas

loetakse hooneks ka üksikut kioskit. Eespool toodud

näide kehtib ka prioriteetse ja vähemdetailse hoone

kõrvutamiseks.

› Maapinnamudel, ortofoto ning 3D-skulptuurid, ra-

jatised, valgustid, haljastus ja muud objektid, mis loo-

vad linna keskkonnast reaalse pildi. Skulptuurid on

mudeldatud samamoodi nagu hooned ja kaetud vasta-

valt materjalile õige tekstuuriga. Teistele linnakeskkon-

naelementidele nagu puud, põõsad, ja valgustid loodi

tüüpsümbolmudelid, millega neid virtuaalses maailmas

esitada. Siin pakuvad huvi nn vanalinna laternad, mis on

just selle piirkonna erandiks ja mis selle eriliseks teevad.

Tänapäevast reisihuvilist mõjutab reisiotsuse tegemisel

huviobjekti kohta kättesaadav info. Tallinna vanalinnast

annab potentsiaalsele külastajale kiiresti kõige parema

ettekujutuse hea pildi- (sh panoraamfotod), audio- ning

videomaterjali olemasolu ning sinna juurde ka seletav

tekstiline osa. Kogu kirjeldatud materjal on väga oluline,

kuna tihti soovitakse erinevate hoonete, skulptuuride ja

teiste rajatiste kohta teada palju enamat kui seda, milline

see konkreetne objekt välja näeb. 3D-rakenduses on hu-

viobjektidega lähemalt tutvumiseks järgmised andmed:

› 101 panoraamfotot, mis on tehtud nii tänavatel, kõr-

gete ja kaunite vaadetega ehitiste pealt kui ka omapäraste

ja hinnaliste hoonete sees. Panoraamfotosid on raken-

duses kahte tüüpi: silindrilised ja sfäärilised. Esimesed

annavad piisavalt hea ülevaate sellest, mida seisupunk-

tist ringvaates näeb. Sfäärilise panoraamfoto puhul saab

lisaks silmitseda näiteks nii taevast kui maapinda. Seda

pilditüüpi oli oluline kasutada just interjööride puhul,

kuna seal võib tähtsaid elemente leida näiteks hoone laes;

› 30 kaasaegset fotot, mida on kõrvutatud 70 ajaloolise

skaneeritud fotoga. Tänu õigele asupaigale virtuaalses

maailmas on kasutajal võimalik tabada sarnasus nii

varajasemas kui tänapäevases vaates. Näiteks Vabaduse

väljaku kohta on eri aegadel ja eri nurkade alt tehtud mit-

meid ülesvõtteid;

› 9 ringkäiku erinevate teemadega, mis tutvustavad

näiteks rakenduse esmakülastajale 3D-maailma ilma

seal ise navigeerimata. Kasutajat lennutatakse virtuaalses

keskkonnas ühest asupaigast teise ning räägitakse iga ob-

jekti kohta oma lugu. Ringkäigud on mitmekülgsed ning

hõlmavad teemades mitmekümneid objekte nagu muu-

seume, kirikuid, linnamüüre jms;

› 3 videot vanalinna suuremate huviväärsuste kohta, et

piiluda korraks päris reaalsesse maailma, kuid jättes iga

objekti puhul ka alati midagi kohapeal avastamiseks;

› 66 detailset kirjeldust vanalinna oluliste objektide

kohta, mis on näiteks huvitavad turistile ja harivad kas või

kooliõpilasele;

› 10 audioklippi huvitavate objektide kohta vanalinnas,

mida tahetakse rakenduses lausa heliliselt paljude teiste

huvipakkuvate objektide seast esile tuua;

› umbes 300 infopunkti vanalinna alal asuvate ob-

jektide kohta. Need sisaldavad kultuuripealinna

Vanalinna terviklik kolmemõõtmeline

visualiseerimine ja turisti jaoks

huvipakkuva informatsiooni

olemasolu lasevad 3D-rakenduse

kasutajal virtuaalse mudeli abil Tallinna linna ainulaadsust

ja linnas pakutavaid võimalusi

tunnetada.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

84

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Avalikus kasutuses on juba projekti üks osa − Tallinna vanalinna panoraamfotode rakendus.

jaoks peamisi sündmuskohti, turistile suunatud teenin-

dusasutuste põhiinfot ja huviväärsuste kultuuriajaloolist

lühiinfot.

Informatiivseks ja kõige üldisemaks lahenduseks vana-

linna 3D-rakenduse tutvustamisel on animatsioon, mida

hakatakse levitama rakenduse populariseerimiseks.

Peale eeltoodu valmivad projekti käigus lisaväärtused,

mida on tulevikus võimalik organisatoorselt projekti

arendamiseks kasutada. Nendeks on näiteks väljatööta-

tavad tehnilised lahendused 3D-andmete uuendamiseks.

Kindlasti on Tallinna vanalinna virtuaalne mudel sellisel

kujul eeskujuks ka paljudele teistele organisatsioonidele,

kes tahavad enda 3D-andmeid või huviväärsusi tänapäe-

vasel moel esitleda.

Suurepärane kogemusProjektiga alustades oli avalikkuse, potentsiaalsete tegija-

te ja organisaatorite huvi selle uudse töö vastu väga suur.

Projekti käigus on nii tellijal kui täitjatel tulnud teha tööd,

mille tegemise kogemus seni Eestis puudus. Partnerite

koostööle ärgitamine ning nende tulemite vastastiku-

ne sõltuvus on suurepärane näide koostööprojektist.

Ettearvamatused on saatnud projekti selle algusest saati,

olgu nendeks ootamatusteks siis ilmastikuolud või va-

nalinna liiga kitsad tänavad. Andmete kogumisel tekitas

raskusi isegi suveperioodil tavapärane pidev ja aktiivne

tegevus vanalinnas. Kuid kõigest saadi üle ning tulemu-

seks on suurepärane ja ainulaadne kogemus.

Nüüd, kui projekti lõplik tulemus on peatselt avalikkuse

ette jõudmas, oleme ootusärevuses. See, kui populaar-

seks väljapakutud lahendus saab, pole veel teada. Usume

ise ning ka 3D-maailma tendentsid on näidanud, et selle-

le lahendusele on oodata suurt tulevikku. Lisaks loodud

rakendusele ning selle andmestikule

tõi projekt endaga kaasa lisaväärtusi,

mille üle on meil tõeliselt hea meel.

Antud ajahetkel on avalikus kasutuses

projekti üks osa – Tallinna vanalinna

panoraamfotode rakendus aadressilt

360.tallinn.ee.

Arvame, et oleme koostöös toredate inimestega loonud

midagi tõeliselt head. Midagi sellist, mis pakub rõõmu

ning annab infot üha rohkem globaliseeruvale ja interne-

tist sõltuvale inimkonnale ning tõstab seeläbi teadlikkust

Eestist, Tallinnast ja selle vanalinnast. Tere tulemast vana-

linna virtuaalselt avastama!

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

Skaneerimise tulem – Tallinna Raekoda punktpilvena.

Mudeldamise tulem –Tallinna Raekoja hoone.

85Infoühiskonna aastaraamat 2010

Ingmar Roosingmar.roos@mnt.eeMaanteeamet

2.2.7

Ühistranspordi reaalaja infosüsteem

Maanteeamet on projekti „Ühistranspordi infosüsteemi

arendamine” (ÜTRIS) raames välja töötamas ühissõidu-

kite reaalaja infosüsteemi. Nimetatud süsteemi abil tekib

võimalus jälgida ühissõidukite sõiduplaani järgset tee-

nindamist ning tuvastada kõrvalekalded plaanilistest sõi-

dugraafikutest. Samuti aitab reaalaja infosüsteem (RIS)

reaalaja andmete põhjal tuvastatud liinilõikude läbimise

aegade põhjal planeerida optimaalseid sõidugraafikuid,

mille puhul arvestataks teede ja tänavate läbilaskevõime

vähenemisega tipptunnil.

Seega on RISi näol tegemist töövahendiga, mille abil on

võimalik parandada ühistransporditeenuse kvaliteeti

kõrvaldades süsteemi abil tuvastatud kitsaskohad.

RIS põhineb ühissõidukitele paigaldata-

vatel GPS-positsioneerimisseadmetel, mis

on leidnud laia kasutust autokaubaveo

valdkonnas. Kui kaubaveol on jälgimissüs-

teemi kasutamise peaeesmärgiks sõiduki-

te sihipärase kasutamise ning kütusekulu

jälgimine, siis ühistranspordi reaalaja jäl-

gimissüsteemi puhul on teenuse tellija

vaatevinklist tähtsaimaks ülesandeks

graafikujärgse teenindamise tagamine.

Seejuures ei ole RISi arendamise põhiline

eesmärk luua vahendit liinivedu teostavate vedajate üle

järelevalve teostamiseks või sanktsioneerimiseks, vaid pi-

gem on tegemist lahendusega, mis võimaldab tuvastada

kitsaskohti liinide planeerimises.

Võimalus lisateenuste pakkumiseksSõiduplaanijärgse teenindamise kontrollimine ei ole sa-

mas ainuke võimalus, mida RIS pakub. Kuna plaaniliste

sõidugraafikute ja ühissõidukite tegeliku asukoha võrdle-

mise tulemusena on võimalik välja arvutada ka sõidukite

eeldatavad järgmistesse peatustesse saabumise ajad, siis

loob RISi kasutuselevõtmine eeldused selleks, et teave

jõuaks reisijate teavitamise vahendite abil ühistrans-

pordi kasutajateni. Näiteks on RISi kalkuleeritud and-

mete abil võimalik juhtida peatustesse paigaldatavaid

infotabloosid, mis teavitavad sõitjaid ühissõidukite täpse-

test väljumisaegadest ning informeerivad neid ka sõidu-

graafikutest kõrvalekadumise või reisi ärajäämise korral.

Nimetatud infotabloode juhtimiseks luuakse RISi vastav

avalik teenus, mis võimaldab kasutada RISi infot erine-

vatel tehnilistel platvormidel põhinevate infotabloode

juhtimiseks.

RIS võrdleb positsioneerimisseadme-

tega varustatud busside tegelikku liiku-

mist riiklikku ühistranspordiregistrisse

kantud liinide plaaniliste sõidugraafi-

kutega. Sõidukitele paigaldatud GPS-

anduritega varustatud kontrollerid

edastavad liikuva sõiduki puhul 2-4 kor-

da minutis andmed sõiduki asukoha

kohta ning vastavaid andmeid võrrel-

dakse liini plaanilise sõidugraafiku ruumilise kirjelduse-

ga. Juhul, kui süsteem tuvastab kõrvalekalde üle lubatud

tolerantsi, loetakse sõiduk kas graafikust ette sõitnuks

või maha jäänuks. Samuti on võimalik tuvastada liini

kõrvalekaldumised marsruudist, ärajäänud väljumised

ning muud juhtumid, kus tegelik teenindamine ei vasta

plaanitule.

Kuna Eestis tegutseb mitmeid GPS-positsioneerimis-

teenusega tegelevaid ettevõtteid, kes on vastavas vald-

konnas väga pädevad ning paljud bussiettevõtted on

juba oma sõidukid positsioneerimisseadmetega varus-

tanud, ei alustatud RISi arendamist nullist. Süsteemi juh-

tiv reaalajaserver ei võta positsioneerimisandmed vastu

vahetult sõidukitele paigaldatud GPS-kontrolleritelt, vaid

andmed liiguvad RISini positsioneerimisteenuse pakku-

ja vahendusel. Selleks on süsteemi arendamisel arvesta-

tud kahe võimalusega. Esimese variandi kohaselt algatab

andmete edastamise jälgimisteenuse pakkuja, kes edas-

tab standardiseeritud kujule viidud andmeid veebitee-

nuse REST abil RISi reaalajaserverile. Alternatiivseks

võimaluseks on see, kui positsioneerimisandmete edas-

tamise algatab RISi reaalajaserver – sellisel juhul pärib

RIS andmeid positsioneerimisteenuse pakkuja poolt sel-

leks otstarbeks avatud liidese vahendusel.

Praeguseks on arenduse testimiseks liidestatud RISiga

RIS võrdleb positsioneerimis-seadmetega varustatud busside tegelikku liikumist riiklikku ühis-transpordiregistrisse kantud liinide plaaniliste sõidugraafikutega.

RIS põhineb ühissõidukitele paigaldatavatel

GPS-posit-sioneerimis-

seadmetel, mis on leidnud

laia kasutust autokaubaveo

valdkonnas.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

Mudeldamise tulem –Tallinna Raekoja hoone.

86

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

kaks Järvamaa maakonnaliine teenindavat bussi ning

kaks Tartu linnaliine teenindavat bussi. Nimetatud piir-

kondade puhul on linnaliinide ja maakonnaliinide eri-

nevast spetsiifikast tingituna positsioneerimisandmete

kogumiseks kasutatud mõnevõrra erinevat tehnilist la-

hendust. Tartu busside puhul edastatakse positsioneeri-

misandmed bussiuste avamise ja sulgemise hetkel. Sellise

lahenduse abil saab täpselt analüüsida peatuses kuluvat

aega ning võtta seda arvesse sõidugraafikute koostami-

sel. Puuduseks on siinjuures aga asjaolu, et peatustevahe-

lisel lõigul positsioneerimisandmeid ei edastata, mistõttu

ei ole graafikust kõrvalekaldumiste tuvastamine piisavalt

operatiivne. Järvamaa bussid edastavad andmeid enda

asukoha kohta iga 15 sekundi järel. Seeläbi saab bussi

reaalset teenindamist sõiduplaaniga täpsemalt võrrelda.

Uste avamisest sõltumatu andmete edastamise intervall

on maakonnaliinide puhul so-

biv ka seetõttu, et siseneda või

väljuda soovivate sõitjate puu-

dumisel võib maakonnaliinidel

esineda järjest mitu peatust, kus

bussil ei ole põhjust peatuda

ega uksi avada. Peale uste ava-

mise ja sulgemise on võimalik

koos GPS-koordinaatidega reaalaja serverile edastada

ka muid teenindamist iseloomustavaid näitajaid. Näiteks

on teoreetiliselt võimalik ühendada kontrolleriga sõitjate

loendamise süsteem ning saavutada seeläbi reaalajaline

ülevaade sõiduki täituvusest.

RISi toimimise oluliseks eelduseks on jälgitavate sõidu-

kite ja liinide sõidugraafikute vaheliste seoste olemasolu,

milleta ei ole tegelikku ja plaanilist teenindamist võrrelda

võimalik. Ühissõidukeid kasutatakse nii erinevatel näda-

lapäevadel kui ka ühe päeva jooksul erinevatel liinidel ja

sageli on sõidukeid vaja operatiivselt suunata esialgu pla-

neeritust erinevale liinile, mistõttu on sõidugraafikute ja

sõidukite seoste haldamine pidev protsess. RISi puhul on

seoste haldamise hõlbustamiseks loodud kolm erinevat

funktsionaalset võimalust, mille vahel saab veoettevõtte

valida vastavalt enda vajadustele ja infotehnoloogilisele

suutlikkusele. Esimene sõidukite ja liinide sõidugraafi-

kute vaheliste seoste haldamise võimalus on kasutada

harilikus internetibrauseris toimivat RISi dispetšerraken-

dust. Arvestades, et mitmed vedajad kasutavad juhtide

tööaja planeerimiseks ning sõidukite liinile määrami-

seks spetsiaaltarkvara, tähendaks RISi dispetšerraken-

duse abil seoste loomine nende jaoks asjatut lisatööd.

Seetõttu on sõidukite ja liinide vaheliste seoste esitamise

teise võimalusena välja arendatud REST veebiteenus,

mis võimaldab vedajal liidestada juba kasutatav tarkvara

RISiga. Lihtsaimaks lahenduseks sõiduki ja teenindatava

liini vahelise seose olemasolu tagamiseks on aga variant,

kus laekuvate positsioneerimisandmetega edastatakse

reaalajas ka teenindatava liini ja veootsa number. Vastav

lahendus tuleb kõne alla siiski üksnes juhul, kui bussile

on paigaldatud positsioneerimisseadmed, mis võimalda-

vad bussijuhil enne liinile asumist sisestada teenindatava

liini ja veootsa numbri. Juhul kui bussides võetakse kasu-

tusele kaasaegsete GPS-jälgimissüsteemiga varustatud

piletimüügiseadmed, oleks viimatinimetatud lahendus

just eelistatuim.

Reaalaja infosüsteem valmib 2011. aasta jooksul.

Praeguseks on süsteemi kasutamise suhtes avaldanud

suurt huvi Tartu linn, kus plaanitakse juba lähiajal ligi

kolmandik linnaliinide bussipeatustest varustada sõitjaid

teavitavate elektrooniliste infotabloodega. Samuti tekib

seoses kaasaegsete piletimüügiseadmete kasutusele-

võtmisega võimalus liidestada RISiga ka Tartu maakon-

naliinide bussid. Projekti „Ühistranspordi infosüsteemi

arendamine” rahastatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra

poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehha-

nismi vahendusel Süsteemi arendab Maanteeameti telli-

musel konsortsium, millesse kuuluvad AS Cybernetica,

Affecto Estonia OÜ ja EOMap Geodata AS.

RISi toimimise oluliseks eelduseks

on jälgitavate sõidukite ja liinide

sõidugraafikute vaheliste seoste

olemasolu.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

87Infoühiskonna aastaraamat 2010

Siim Vaikmaasiim.vaikmaa@mnt.eeMaanteeamet

2.2.8

Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel

Liiklusohutusprogrammi ühe meetmena paigaldati

2009. aastal esimest korda Eestis maanteedele sõidukite

kiirust mõõtvad statsionaarsed automatiseeritud kiirus-

kaamerad, mis salvestavad sõiduki kiiruse, liikluseeskirja

rikkumise aja ja koha ning teevad kiirust ületavast juhist

ja sõidukist foto.

2009. aasta jooksul paigaldati kokku 16 kiiruskaamerat,

kõik Tallinna–Tartu maantee ligikaudu 65-kilomeetrisele

lõigule. Oktoobrikuu lõpuks olid kiiruskaamerate mõõte-

kabiinid paigaldatud, novembris järgnes lisaseadistami-

ne ja testimine.

Tallinnast Tartusse teel olevaid liiklejaid jälgivad kiirus-

kaamerad ligikaudu 65-kilomeetrisel teelõigul (Sõmerust

Kiigevereni). Tartust Tallinna suunduvat liiklusvoogu

seiravad kaamerad ligikaudu 33-kilomeetrilisel teelõigul

(Koigist Matsimäeni). Kiiruskaameraid leidub kõige tihe-

damalt Matsimäe ja Kükita vahelisel lõigul, kuhu on neid

üles pandud üheksa.

Kuni novembrikuu keskpaigani olid enamik mõõtekabii-

ne tühjad – testkaamerad olid paigaldatud vaid üksiku-

tesse kabiinidesse. 27. novembriks paigaldati kaamera

igasse kiiruskaamerakabiini ning vastavatele teelõiku-

dele lisati automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.

Kiiruskaamerate sekkumiskünnis oli testperioodil seatud

kiirusele 97 km/h ning menetlust kiiruse ületamisele esi-

algu ei järgnenud.

Eesmärk liiklust rahustadaKiiruskaamerate asukoha valimisel on silmas peetud

teelõigul inimkannatanutega juhtunud liiklusõnnetuste

viimase viie aasta statistikat, liiklussagedust, sõidukite

kiirusi, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid.

Kiiruskaamera paigaldatakse eesmärgiga rahustada liik-

lust ja vähendada sel moel õnnetuste arvu. Kaamerad oh-

jeldavad kihutajaid ja aitavad langetada kiiruse lubatud

piiridesse, tänu millele muutub ohtlikel teelõikudel liiklus

turvalisemaks. Teiste riikide kogemuste kohaselt aitavad

kiiruskaamerad langetada inimkannatanutega liiklusõn-

netuste arvu hinnanguliselt 20 protsendi võrra.

Kaamera fikseerib kõikide möödu-

vate sõidukite kiiruse. Kui mõni juht

ületab lubatud sõidukiirust, teeb kaa-

mera tema sõidukist foto, kuhu jääd-

vustatakse ka sõidukijuht. Kaamera

salvestatud andmed, sh foto, edasta-

takse politsei menetluskeskusesse,

kus fotole jäänud sõiduki numbrimärgi alusel tuvastatak-

se mootorsõiduki kasutamise eest vastutav inimene.

Mõõtesüsteemi mõõteprintsiip põhineb valgusim-

pulsside mõõteobjektini ja sealt tagasi levimise aja

erinevuste mõõtmisel. Selle alusel arvutatakse kiirus,

edasi võrreldakse arvutatud kiirust etteantud pildikäi-

vituse piirväärtusega ja selle ületamisel koostatakse

pildidokumentatsioon.

Hoiatustrahv määratakse isikule, kes

vastutas mootorsõiduki eest väärteo

toimepanemise ajal. Juhul, kui moo-

torsõiduki eest vastutav isik teatab

kohtuvälisele menetlejale sõidukit

kasutanud isiku andmed, tühistatak-

se hoiatustrahv ning trahviteade saadetakse tegelikult

sõidukit kasutanud isikule. Kirjaliku hoiatamismenetluse

kohaldamisega kaasnev hoiatustrahv ei too endaga kaasa

karistusõiguslikku tagajärge, kuna see pole süüteo eest

kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse.

Sellele ei või ka tugineda süüteo korduvuse arvestami-

sel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite

kohaldamisel.

Testperioodi keskmine sõidukiirus oli 85 km/h2009. aasta sügisel ja talvel kestnud testperiood ei too-

nud liiklejatele kaasa mingisuguseid karistusõiguslikke

tagajärgi, st väärteomenetlusi ei alustatud ning juhte ei

trahvitud. 2010. aasta veebruaris hakati kiiruseületajatele

saatma kirjalikke hoiatusi seaduse rikkumise kohta.

Testperioodi jooksul selgus kaheksa kiiruskaamera mõõ-

tetulemustest, et sõidukite keskmine kiirus vaadeldud

Kiiruskaamerad aitavad langetada inimkannata-nutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20 protsendi võrra.

Mõõteprintsiip põhineb valgusimpulsside mõõteobjektini ja sealt tagasi levimise aja erine-vuste mõõtmisel.

88

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

lõikudel oli 85 km/h. 90 km/h alas oli sõidukite keskmine

kiirus 88 km/h ning 70 km/h alas sõideti keskmiselt kiiru-

sega 70 km/h.

Kiiruskaamera sekkumiskünnis on 90 km/h alas seatud

kiirusele 97 km/h. Pildistamise ajal on näha kiiruskaame-

ra punase välklambi sähvatust, mis on juhile signaaliks

selle kohta, et sõidukiirust tuleks vähendada. Välklambi

punane filter aitab välistada sõidukijuhi pimestamise

ohtu.

Kiiruskaamerate süsteem käivitus täielikult 2010. aasta 10. maistMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aprillis

toimunud liikluskomisjoni koosolekul anti teada, et kii-

ruskaamerate süsteem käivitub täielikult alates 10. maist.

Kui seni olid kiiruskaamera silma ette jäänud kihutajad

pääsenud kõigest hoiatusega, siis alates 10. maist käivitus

kiiruskaamerate süsteem täielikult. Eelkõige tähendas

see seda, et kiiruskaamera tuvastatud seaduserikkujaid

hakati trahvima.

Samuti kiitis liikluskomisjon heaks järgmiste kiiruskaa-

merate paigaldamise. Võimalike asukohtadena nähti

Tallinna-Narva maanteel Jõhvi-Narva ning Tallinna-

Pärnu maanteel Pärnu maakonna lõiku.

25. ja 26. novembril paigaldati Tallinna-Pärnu-Ikla maan-

tee Pärnu maakonna Pallika küla ja Reiu küla vahelisele

lõigule kaheksa kiiruskaamerakabiini.

Detsembrikuu jooksul paigaldati osa olemasolevaid

kiiruskaameraid Tartu mnt kabiinidest ümber Pärnu

maanteele ning viidi läbi süsteemi testimine. Alates 22.

detsembrist hakkasid Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel (92.–

142. km) liiklevate sõidukite kiirust mõõtma kõik kaheksa

kiiruskaamerat koos seaduserikkujate trahvimisega.

2011. aasta arendused2011. aasta I poolaastal on planeeritud viie mõõtekabiini

paigaldamine Tallinna-Tartu maantee Jõgevamaa teelõi-

gule (122.–151. km) ning ühe lisamõõtekabiini paigalda-

mine Harjumaale. Sellega on Tartu maanteel siis kokku

24 kiiruskaamera mõõtekabiini. Kasutusele võetakse nn

rotatsioonimeetod, mis tähendab, et kiiruskaameraid tõs-

tetakse regulaarselt mõõtekabiinide vahel ümber.

2011. aastaks on kavas uue hankega soetada umbes 10

kiiruskaamerat ja paigaldada need Tallinna-Narva mnt

Ida-Virumaa piirkonda. Jõhvi ja Narva vaheline teelõik

paistab jätkuvalt silma inimkannatanutega juhtunud

liiklusõnnetuste suure arvu poolest. Praeguste plaanide

kohaselt paigaldatakse esimesed kiiruskaamerad Narva

maanteele 2011. aasta sügisel.

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

89Infoühiskonna aastaraamat 2010

2.2.9

Riigis juurdub e-arve

2010. aastal lõpetas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

(RIA) e-arvelduse valdkonnas tehniliste ettevalmistuste

tegemise. Aasta lõpuks võis tõdeda, et Eesti avalik sek-

tor on Pareto 80/20 reegli järgi valmis e-arveid reaalselt

juurutama.

2009. aasta lõpus valmis 40-liikmelise eksperdirüh-

ma tööna Eesti avaliku sektori vajadusi arvestav e-arve

XML-standardi uus versioon. Sama eksperdirühm kiitis

heaks ka alloleva avaliku sektori e-arve ringluse tehnilise

platvormi.

Eesti avaliku sektori e-arve tehniline platvorm.

Selle mudeli puhul on hõlmatud võimalikult palju juba

olemasolevatest teenustest ja süsteemidest. Eelkõige

võib välja tuua X-tee96 turvalisuse tagamiseks, dokumen-

divahetuskeskus (DVK)97 kui dokumendihalduse üks põ-

hilistest andmevahetuskanalitest ning e-arve operaatorid

erasektori näol.

2010. aastal sõlmis RIA e-arvete

funktsionaalsuse kasutuselevõtmi-

seks e-arvete operaatoritega koos-

töölepped. Lepe võimaldab avalikul

sektoril e-arveid saada ilma kuludeta

ja tulevikus juurutada ka kahepool-

set suhtlust erasektoriga ehk e-arve

saatmist avaliku sektori poolt.

E-arve avaliku sektori asutuse poolt

turvaliselt ja kontrollitult vastuvõtmiseks on tarvis vaid

liidestada oma dokumendihaldussüsteem DVKga (selle

protseduuri on varasematel aastatel läbi teinud ligi 500

asutust). E-arve saatja peab liituma mõne e-arve operaa-

toriga, mida mõnel juhul saab, teenusepakkujast olene-

valt teha tasuta.

Arvet menetletakse olemasolevas dokumendi- haldus- ja raamatupidamis- süsteemisE-arveldusele ülemineku tehnilise toe korraldajaks sai

RIA, mis on Euroopa Liidu struktuurifondidest rahasta-

tud e-arve projekti eestvedaja. RIA valis projekti lähte-

kohaks põhimõtte, et dokumentide menetlemine peab

olema võimalikult lihtne ja automatiseeritud ning samas

sobituma igapäevasesse tööprotsessi. 2010. aasta alguses

valmis RIA tellimusel e-arve menetlusinfo andmekirjel-

dus, mis võimaldab infosüsteeme omavahel ühendada

ning menetleda ja edastada e-arveid olemasolevates do-

kumendihaldussüsteemides (DHS) ja raamatupidamis-

süsteemides (RPM):

Arve

Menetlus(DHS)

DimensioonidHankijadKontod

Konteering

RPM

AVALIKU SEKTORI ASUTUS

Makse

Arve menetluseks vajalike andmete liikumine asutuse sees.

E-arve avaliku sektori asutuse poolt turvaliselt

ja kontrollitult vastuvõtmiseks on

tarvis vaid liidestada oma dokumendi-

haldussüsteem DVKga.

Marko Valingmarko.valing@ria.ee

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Triin Kukktriin.kukk@ria.ee

Hannes Kiivethannes.kiivet@ria.ee

Ope

raat

or 1

klie

ndid

Ope

raat

or 2

klie

ndid

Operaator 1

Operaator 2

Avaliku sektoriasutused

DV

K (R

IA)

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

96 http://www.ria.ee/x-tee 97 http://www.ria.ee/dokumendivahetus

90

II IS

IKU

KESK

SE, L

äb

IPA

ISTV

A JA

Tõ

HU

SALT

TO

IMIV

A A

VALI

KU S

EKTO

RI A

REN

DA

MIN

E

Kui digiteerimist vajavaid arveid on vähe (kuni mõnisa-

da aastas), siis on mõistlik kasutada majasisest tööjõu-

du, kui aga palju (näiteks allasutuste kaudu tugitegevuse

konsolideerimise), siis on majanduslikult mõistlikum

osta teenust sisse mõnelt turul tegutsevalt e-arve ope-

raatorilt. Arve saaja ülesanne oleks sel juhul ainult arveid

menetleda.

Valmislahendused ootavad kasutuselevõttuRahandusministeerium on algatanud e-arvete menet-

lusteenuse hanke, mis pakub lahendust DHSi mittekasu-

tatavatele asutustele. See teenus käivitatakse 2011. aasta

märtsis-aprillis. Kindlasti aitab teenus neid asutusi, kes

teevad alles esimesi samme digitaalsele asjaajamisele

üleminekul, ja neid, kellele sobib kasutada väljatöötata-

vat täisteenust. Juba DHSi omavad

asutused saavad aga kasutada RIA

e-arve projekti tulemiks olevaid

e-arve mooduleid.

2010. aasta lõpu seisuga on RIA e-

arve projekti käigus välja töötatud

liidesed tarkvaradele Amphora,

GoPro, Livelink, Webdesktop ning

Pmen ja SAP. 2011. aasta käigus luuakse liidesed tarkvara-

dele Alfresco ja Postipoiss ning võimalusel veel Axaptale,

samuti on plaan lõpetada arendused Tresooriga.

Teadlikkus e-arvest kasvabKokkuvõttes võib öelda, et 2010. aasta oli varasemate

aastatega võrreldes teadmiste ja parimate praktikate

rakendamise aasta, mil ehitati üles riigiüleselt toimiv

e-arvelduse infrastruktuur. Nüüd, kui on saavutatud

koosvõime asutuste ja infosüsteemide vahel, võib haka-

ta tegema edasisi plaane, mille põhirõhk on suunatud

teavitamisele. 2010. aasta lõpus korraldati avaliku sektori

asutuste (sh kohalike omavalitsuste) dokumendihalduse

ja raamatupidamise spetsialistidele kaks e-arvete info-

päeva. 2011. aastal on plaanis palju suuremas ulatuses

teavitada erasektori ettevõtjaid, et nad teaksid, mis on

e-arve, mida avalik sektor nõudma hakkab, ja kuidas seda

esitada. Kindlasti tuleb täielikult e-arvetele ülemineku

puhul võtta arvesse ajalist mõõdet, kuna see on mitme-

tele asutustele esimene reaalne samm digimaailmas ning

selle digilõhe ületamisel tuleb riigil neid edasi aidata.

Kogu süsteemi saab auditeerida

nii DHSi kui RPMi poolelt

ning nõnda on tagatud

rahavoogude läbipaistvus.

Skeemi loetavuse parandamiseks on jäetud välja nüanss,

et tegelikult vahetavad DHS ja RPM omavahel andmeid

üle DVK. Arve menetluseks DHSis on vajalik finants-

andmete (sh info hankijate, kontode, käibemaksumää-

rade, finantsdimensioonide kohta) vahetus RPMiga.

Menetluse lõppedes saadetakse DHSist RPMi kinnitatud

konteeringuandmed, mille alusel saab RPMis ilma lisa-

toiminguteta makse teostada. Kogu süsteemi saab audi-

teerida nii DHSi kui RPMi poolelt ning nõnda on tagatud

rahavoogude läbipaistvus. Taoline ülesehitus võimaldab

vahetada hetkel kasutuseloleva tarkvara mõne teise vas-

tu ilma, et menetlusloogika sellest muutuks. Viimane

aitab kindlasti turukonkurentsi kindlustada ning tagada

e-arvete juurutajatele mõistliku hinnaga toode või tee-

nus. Samuti on see kooskõlas Rahandusministeeriumi

tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga98, mille käigus

viiakse riigiasutused üle ühisele finantsarvestuse ning

personali- ja palgaarvestuse süsteemile SAP. Süsteemi

juurutamiseks on asutusel vaja paigaldada oma DHSile

ja RPMile e-arve moodul (tarkvara on tasuta, arendatud

RIA finantseerimisel) ning seadistada need vastavalt asu-

tuse asjaajamisprotseduuridele.

Arveid on vaja digiteerida ainult üleminekuprotsessi käigusOleme seisukohal, et e-arve tekitamise põhikulu peab

jääma teenuse/toote müüjale (erasektori tarnija) ning

ostja (riik) peaks võimalikult vähe paber-

arvete digiteerimisega tegelema. Et ostja

on eelisseisus, on tal õigus nõuda müüjalt

e-arvet, vastasel korral tellimust ei toimu.

Selleks, et üleminek täiselektroonilisele ar-

veldusele oleks võimalikult sujuv, on juba

varem tutvustatud mudelite alusel võima-

lik andmeid digiteerida paindlikult nii ma-

jasisese skaneerimisena, aga ka osta seda

teenusena sisse erasektorist.

Arve digiteerimine ja hõlmamine.

2010. aasta lõpuks on e-arve projekti käigus välja töötatud liidesed tarkvaradele Amphora, GoPro, Livelink, Webdesktop ning Pmen ja SAP.

Teksti-tuvastus

Skaneerimine

PDFarve

XMLarve

(+PDF)

XMLarve

(+PDF)

MENETLUS E-ARVEOPERAATOR

DVK(RIA)

Paberarve

DIGITALISEERIMISTEENUSE KASUTAMINEVÕI MAJASISENE TEGEVUS

E-post

Tavapost

(DHS)

98 http://www.fin.ee/tugiteenused

2.2

Kas

utaj

asõb

ralik

e e-

teen

uste

are

ndam

ine

91Infoühiskonna aastaraamat 2010

92

93

III Teadmistepõhise

majanduse arendamine

Infoühiskonna aastaraamat 2010

IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades 3.1

Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine 3.2

94

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades

3.1

Aimi Püüa aimi@ekk.edu.eeRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

3.1.1

Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu

IT-õppija arengu toetajaÕppides omandab inimene teadmisi ja oskusi, mis aita-

vad tal ümbritsevat maailma paremini mõista. Inimese

arenemise eelduseks olevad teadmised jõuavad tema

teadvusse suhtluse kaudu. Viimase kümne aasta jook-

sul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng

tundmatuseni muutnud seda keskkonda, kus inimesed

teavet hangivad ja omavahel vahetavad. Tänapäevane

infotehnoloogia annab võimaluse viia õpiprotsess kvali-

tatiivselt uuele tasemele.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesanne on

korraldada õpitulemuste välishindamist üldharidus-

koolides. Eesmärgiks on anda õppijatele, õpetajatele,

koolidele ning õppetöö korraldajatele sõltumatut taga-

sisidet kooliastmete lõpus saavutatud õpitulemustest ja

õppetöö kvaliteedist. Traditsiooniliselt on välishindami-

se põhilisteks viisideks olnud tasemetööd ja eksamid.

Väishindamist viiakse läbi kord aastas, kuna kvaliteetsete

testide ettevalmistamine ja korraldamine on pabermaa-

ilmas kallis ja aeganõudev. Tasemetöö, eksami või mõne

muu testi eelduseks on piisav hulk kvaliteetseid üksik-

ülesandeid, mille kohta on teada, mida ja kuidas nendega

mõõdetakse.

Elektroonilised (e-)ülesandedE-ülesanded, e-õppematerjalid, e-raamatud ei ole ees-

märk omaette. „e-” on omadus, mis annab õppeprot-

sessis parema võimaluse õpilase arengu toetamiseks.

IT võimaldab sootuks teistsugust keskkonda, mis nõuab

e-õppekeskkonna arendajatelt märksa avaramat ja uuen-

duslikumat lähenemist, kui seda on pabermaailmas hästi

toiminud materjalide arvutisse kandmine.

Õpetajad on e-õppematerjalide loo-

misel teinud ära suure ja tänuväärse

töö. Palju leiab erinevaid materjale

Miksikesest ja Tiigrihüppe Koolielu por-

taalist, aga ka õpetajate ainekogukon-

dade veebilehtedelt. Need materjalid

on loonud küll oma ala professionaalid,

kuid ikkagi on seejuures lähtutud isikli-

kest kogemustest. Seega ei pruugi need

olla mõne teise inimese jaoks samal moel kasutatavad.

Samuti on materjalid enamasti Powerpointi-esitlused,

milles kasutatakse vaid murdosa IT-lahenduste pakuta-

vatest võimalustest.

õKVA2008. aasta septembris allkirjastas haridus ja teadusmi-

nister ESF programmi „Õppe kvaliteedi parendamine

õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüstee-

mi kaudu” ehk lühendatult ÕKVA. Programmi elluviijaks

sai eksamikeskus. ÕKVA üheks alaeesmärgiks on eksami-

te infosüsteemi ehk EISi loomine. Programmi allkirjasta-

misele eelnes rohkem kui kaks aastat ettevalmistustööd.

Nii nagu siis, on ka praegu eksamikeskuses neid, kes

pooldavad testimises e-lahenduste kasutamist tuliselt,

kuid on ka neid, kes kahtlevad.

Tasemetöö, eksami või mõne muu testi eelduseks on piisav hulk kvaliteetseid üksikülesandeid, mille kohta on teada, mida ja kuidas nendega mõõdetakse.

95Infoühiskonna aastaraamat 2010

kasutavad tänapäeval nagunii laialt arvuteid. Kui testida

õpilasi õpitava teabe suhtes autentsemas keskkonnas

huvitavamate ja mitmekesisemate, kõrgemal tasemel

mõtlemist nõudvate ülesannetega, siis muutub koolides

ka õpetamisviis.

EISi roll kujundava hindamise toetajana üldhariduskoolisElektroonilises ülesannetebaasis olevatest kvaliteetsetest

ülesannetest saab kiiresti kokku panna teste, tuvastada

õpetamise edukust ning vajadusel teha õppeprotses-

si käigus korrektiive. EIS sisaldab ülesandeid, millele

vastamise järel saab õpilane kohe oma tulemused tea-

da ning õpetajate koormus kodutööde parandamisel

väheneb. Ülesandepangas on lisaks testidele ka teisi

toetavaid materjale, et õpilane kujuneks iseseisev õppi-

jaks – küsimustikud, tagasisidelehed ja hinnangud oma

tööle. Ülesandepangas olevaid ülesandeid saavad kasu-

tada kõik huvipooled: õppematerjalide arendajad, aine-

õpetajad, õpilased. Süsteem võimaldab põhimõtteliselt

ka õpilastele kodutöid anda ja neid kontrollida. Samuti

saavad lapsevanemad vaadata, millega lapsed on üles-

annete lahendamisel kimpu jäänud ning pakkuda neile

oma abi. Süsteemist saab ka otsida ülesandeid kodus

harjutamiseks.

EIS – väljakutse eksamikeskuseleProjektiga alustamine oli suureks väljakutseks kogu

organisatsioonile, kuna:

1. Eksamikeskusel puudusid varasemad kogemuse

nii suuremahulise IT-projekti läbiviimiseks.

2. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi kolmest

eksamikeskuse osakonnast. Nii lai kaasatud isikute ring

esitas väljakutse projekti edukale juhtimisele. Saime aru

– selleks, et kokkulepetest ka tegelikult kinni peetaks, tu-

leb koostada tegevuskava. Seda tuleb perioodiliselt läbi

vaadata ja vajadusel õigeaegselt korrigeerida.

3. Vaatamata ligi 15-aastasele paberülesannete koos-

tamise kogemusele puudus eksamikeskuse spetsialisti-

del e-ülesannete loomise kogemus. Tuli kujundada üht-

ne arusaam sellest, mis on e-ülesanne, millist lisaväärtust

arvuti testimisprotsessi toob ja millised ohud sellega

kaasnevad.

Projektile eelnesid ettevalmistustööd:

1. viisime end kurssi teiste riikide

e-testimiskogemustega;

EIS jaguneb kolmeks mooduliks: üles-

andepank, haldusmoodul ja testikor-

raldusmoodul. Infosüsteemi loomisel

lähtuti põhimõttest, et hiljem on vaja-

dusel võimalik arendustööde käigus

uusi mooduleid lisada. EIS tugineb

põhimõttele, et kõik ülesanded infosüsteemis on loodud

oma ala spetsialistide poolt, neid on eeltestitud ning nen-

de kvaliteet on tagatud.

Projekti alustades tutvusime ka teiste riikide katsetustega

samas vallas. Uurisime Inglismaal läbi viidud esimese IT-

tasemetöö kogemust ning külastasime Taanit, kus e-testi-

misega on tegeldud juba kümmekond aastat.

Rahvusvahelisel tasandil tähtsustatakse üha enam elekt-

rooniliste ülesannete arendamist ja kasutamist. PISA

2009. aasta rahvusvahelises uuringus osalesid paljud

riigid elektroonilise lugemise hindamisel. Euroopa 2011.

aasta keeleuuringus SurveyLang ning PISA 2012. aasta

uuringus osaleb elektroonilisel testimisel ka Eesti. PISA

2015. aasta test on juba täielikult elektrooniline, mis esi-

tab Eestile tõsise väljakutse viia koolide IT-infrastruktuur

nõutud tasemele.

Tänapäeval kerkivad õpetamisel fookusesse uued tee-

mad nagu funktsionaalse lugemisoskuse arendamine.

Peale tavalise funktsionaalse lugemisoskuse räägitakse

ka elektrooniliste materjalide funktsionaalsest lugemis-

oskusest, mis on tulevikus elus eduka hakkamasaamise

jaoks üha olulisem ning mida on keeruline tavalise paberi

ja pliiatsiga kontrollida.

Välishindamist automatiseerima asudes otsustasime

keskenduda just sellele, kuidas IT-võimalusi maksimaal-

selt ära kasutada ja mida on vaja teha praeguses testiprot-

sessis teistmoodi, et lahendus tõepoolest kõiki osapooli

parimal viisil aitaks. Samuti pidasime silmas seda, kui-

das leida tekkivatele uutele tehnilistele võimalustele lai

kasutusala.

Loodavas infosüsteemis on kesksel ko-

hal ülesannete pank, mis on süstemati-

seeritud kvaliteetsete üksikülesannete

kogum. Ülesandepangas olevaid üles-

andeid saab välja valida ja kasutada vastavalt vajadusele.

Ülesande juurde kuuluvad tööjuhis ja õiged lahendused

ning igal ülesandel on nn kvaliteedinäitajaid – ülesande

raskusaste, eristusjõud, ülesande tüüp.

Loodame, et EIS aitab ka omalt poolt kaasa e-õppe laial-

dasemale kasutamisele koolides. Õpetaja saab võimaluse

e-ülesandeid kasutada, ise teste kokku panna ja neid õpi-

lastele nii tunnis kui kodus lahendamiseks anda. Samuti

saab õpetaja tulemuste kohta kiiresti tagasisidet. Õpilased

EIS jaguneb kolmeks mooduliks:

ülesandepank, haldusmoodul ja

testikorraldusmoodul.

Eksamite infosüsteemis on kesksel kohal

ülesannete pank.

96

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

2. kujundasime eksamikeskuse testimisega seotud

spetsialistide seas ühtse arusaama e-ülesannetest ja

e-testimisest;

3. sõlmisime e-ülesannete ja e-testimisega seon-

duvaid eelkokkuleppeid; mõistsime – selleks, et tagada

plaanitava ettevõtmise edukus, tuleb kõigil osapooltel

maksimaalselt panustada nii oma aega kui ka teadmisi;

pidasime oluliseks enne arendajaga töö alustamist rääki-

da läbi ja sõlmida omavahelised kokkulepped;

4. pidasime vajalikuks kaasata kõik olulised osapoo-

led; ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kõigi kolme si-

suosakonna esindajad: esindatud olid nii spetsialistid kui

juhid, samuti eksamikeskuse IT-kompetentsi esindajad;

lähteülesande koostamist juhtis IT-taustaga inimene väl-

jastpoolt eksamikeskust;

5. arendajale koostati üksikasjalik lähteülesanne:

kuue kuu jooksul tulid sisuesindajad iga nädala kahel töö-

päeval kokku eesmärgiga panna arendajale kirja võima-

likult põhjalik ja täpne analüüsidokument; lähteülesande

koostamine aitas meil endil ühtlustada oma arusaama

EISist, teiselt poolt aga oli see sisendiks EISi arendajale.

Mida õppisime?Oleme jõudnud projektiga juba teise kolmandikku.

Programmi tegevused lõpevad 2012. aasta detsembris.

Praeguseks on valminud kaks moodulit – ülesandepank

ja haldusmoodul. Tööd käivad korraldusmooduliga, mis

on moodulitest kõige mahukam. Oleme mõistnud, et kõi-

ki rahuldava tulemuse saavutamiseks on oluline pöörata

tähelepanu järgmistele tõsiasjadele:

› Enne arendajaga töö alustamist peab tellija võimali-

kult täpselt läbi mõtlema ja kirja panema tulemuse, mida

soovib saada. Oluline on ka kogu protsessi jooksul pidev

suhtlus ja kontakt tellija ja arendaja vahel.

› Kui tellijal endal puudub IT-pädevus, ja sageli see nii

on, siis on mõistlik juba päris alguses kaasata projekti nn

erapooletu ekspert, kes nõustab tellijat tehnoloogilistes

küsimustes ja on vajadusel „tõlgiks” arendaja ja sisupoole

vahel.

› Kuna sisuinimeste nn põhitöö pole arendustöö, siis on

mõistlik kohe alguses koostada üksikasjalik tegevuskava:

tegevused, tähtajad, vastutajad. Graafikus püsimist tuleb

kindlate ajavahemike tagant kontrollida.

› Tellijal on mõistlik tööle võtta projektijuht, kellele

antakse projektiperioodiks nn erivolitused.

› Kui tekivad probleemid, siis tuleb need kohe lahen-

dada, mitte aga edasi lükata või loota, et küll need aja

jooksul ise kaovad – need ei kao.

› Õppisime ka seda, et vaatamata põhjalikule etteval-

mistustööle on arendusperiood organisatsiooni jaoks

väga pingeline ja keeruline. Kõigi osapoolte mõistev ja

asjalik suhtumine tuleb eesmärgi saavutamisel ainult

kasuks.

ÕKVA-programmi lõppedes peab EIS töötama. See tä-

hendab, et selles peab saama koostada e-ülesandeid ja

luua teste ning avalikkusel peab olema sellele kõigele

juurdepääs.

Praegu muretseme selle pärast, et saame küll info-

süsteemi õigeaegselt valmis, kuid eksamikeskusel

ei ole suutlikust. Meil ei jätku raha, aega, ega ka

piisavalt e-ülesandekoostajaid, et täita EISi ülesande-

panka kõikides õppeainetes kvaliteetsete e-ülesannetega.

Loodame, et ei teki olukorda, kus infosüsteem on tehno-

loogiliselt vananenud enne, kui jõuame selle täies mahus

kasutusele võtta. Seda, kas suudame süsteemi tehnilist

võimekust ja inimeste teadlikust sedavõrd tõsta, et testi-

miskeskkond EIS ka reaalselt rakenduks, näitab aeg.

3.1

IKT

kasu

tuse

levõ

tu e

dend

amin

e m

uude

s el

uval

dkon

dade

s

97Infoühiskonna aastaraamat 2010

Enely Preienely@tiigrihype.eeTiigrihüppe Sihtasutus

3.1.2

Konkurss „Innovaatiline kool 2010”

Kevadel 2010 viis Tiigrihüppe Sihtasutus läbi IKT õp-

petöös rakendamise arendusprojektide konkursi

„Innovaatiline kool 2010”, mille eesmärgiks oli innustada

ja toetada haridusuuenduslike lahenduste katsetamist.

Konkursile oodati uusi infotehnoloo-

gilisi lahendusi õppetöö kaasajastami-

seks ning sellel võisid osaleda kõik üld-

hariduskoolid. Konkursi kogueelarve

oli 1,9 miljonit krooni, rahastuse võitsid

18 kooli projektid.

Konkursi korraldusKoolid võisid taotleda rahalisi vahendeid IKT-

arendusprojektidele vastavalt vajadusele tingimusel, et

koolipidaja/omanik lisab juurde vähemalt 20% taotleta-

vast summast. Koolipidaja panus võis olla ka suurem kui

20% ning taotletava summa suurus ei olnud piiratud.

Eelistatud olid arendusprojektid, mida iseloomustas:

› kompaktsus, st tegu oli konkreetse arendusprojektiga,

mille käigus valmiks õppetööd toetav uus terviklik IKT-

teenus/lahendus/süsteem vms;

› innovaatilisus;

› uut õppekava läbivate teemade ehk tehnoloogia ja in-

novatsiooni käsitlemise toetamine koolis.

Projektikonkursi eesmärgiks ei olnud toetada:

› baasinfrastruktuuri loomist;

› vananenud IKT-vahendite väljavahetamist;

› olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamist, paren-

damist või remontimist.

Koolijuht pidi taotlused digitaalselt allkirjastama ja esita-

ma 31. maiks 2010. Lepingud võitjatega ja rahaülekanded

neile tehti juunis 2010. Alates 2008. aastast aetakse asju

koolidega paberivabalt, kasutades vaid digitaalallkirju.

Konkursile laekunud taotlusedTähtajaks laekus 229 taotlust. Kokku taotleti ligikaudu

22,1 miljonit krooni ja omapanust garanteeriti enam kui

5,1 miljoni krooni ulatuses. Puudulike taotlusdokumen-

tide või kolme viimase aasta jooksul Tiigrihüppe SAga

sõlmitud lepingu rikkumise tõttu lükati tagasi 59 taotlust.

Hindamisele läks 170 taotlust, milles taotleti kokku ligi-

kaudu 15,5 miljonit krooni. Projekti kogueelarve oli 1,9

miljonit krooni. Seega oli konkurents projektide rahasta-

misele ääretult pingeline.

Kui vaadelda, milleks raha taotleti, siis väga mitmed

taotlused kirjutati andmesidevõrgu ehitamise ja paren-

damise jaoks; arvutite, sülearvutite, serverite, arvutipro-

jektorite, interaktiivsete tahvlite, vastamissüsteemide,

dokumendikaamerate, tunniplaanitarkvara, infokioskite,

pilditöötlustarkvara või õpitarkvara ostmiseks. Suhteliselt

palju projekte oli ka meediaklassi loomise ja meediaõpe-

tuse sisseviimise, samuti erinevate e-kursuste loomise

kohta. Oli ka videoõppe ja e-õppe võimaluste, e-õppe-

keskkondade, infosüsteemide loomist, tahvelarvutite

muretsemist ning nende jaoks tarkvara ja sisu loomist,

katsevahendite ostmist LTT-ainete õpetamise tarvis.

Taotluste hindamineTaotluste hindamisel oli kõige

tähtsamaks kriteeriumiks projekti

kompaktsus ja uuenduslikkus. Kas

teistel koolidel on sellest midagi õp-

pida? Kas oleks huvitav valminud

projekti vaatama minna? Kas hiljem

oleks teistel koolidel huvitav sellest

eduloost konverentsil kuulda? Teise

olulise kriteeriumina hinnati pro-

jekti mõju õppetööle. Kas õpetamis-

meetod muutub tänu kirjeldatud projektile paremaks,

huvitavamaks? Hinnati ka seda, kas kool näeb projektil

seost uue õppekava rakendamisega, eesmärgipüstituse

ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust

Hinnati ka seda, kas kool näeb projektil seost uue õppekava rakendamisega, eesmärgipüstituse ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust.

Konkursi „Innovaatiline Kool 2010” eesmärgiks oli innustada ja toetada

haridusuuenduslike lahenduste katsetamist.

98

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

Gustav Adolfi Gümnaasium

Kanepi Gümnaasium

Kihelkonna Kool

Kolga Keskkool

Kuressaare Gümnaasium

Mikitamäe Kool

Päinurme Internaatkool

Rannu Keskkool

Saue Gümnaasium

Tallinna I Internaatkool

Tallinna Inglise Kolledž

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Tallinna Reaalkool

Tapa Gümnaasium

Tartu Erakool

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium

Turba Gümnaasium

Viimsi Keskkool

KOKKU

Kool TAOTLETAV SUMMA(EEK) PROJEKTI SISU KOMMENTAAR

Fotoaparaatide ja GPS-seadmete kasutamine loodusainete õpetamisel

Virtuaaltuur ajaloolises koolimajas ja muuseumis

Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel

Tahvelarvutite kasutuselevõtt õppetöös

Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel

Interaktiivse õpikeskkonna tarkvaralahenduste väljatöötamine, prototüübi loomine

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

Fotomäluga GPS-seadmete kasutaminegeograafia ja teiste sellega seotud aineteõpetamisel

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

Puutetahvel ja spetsiaalsed hiired puuetega lastele

Luuakse koostööl põhinev rühmatöö- ja tagasisidekeskkond õpilastele ja õpetajatele

Luuakse meediaõpetuse e-õpik

Andekatele õpilastele ülikoolist video vahendusel loengute tellimine

Õppetöö käigus Tapa Muuseumi digiteerimine, piirkonna objektide pildistamine, interaktiivse kaardi ja veebilehe loomine

Tahvelarvutite kasutuselevõtt õppetöös

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel

194 080

1 869 837,8

200 000

96 371

175 000

100 000

112 200

16 000

11 760

100 000

93 000

57 450

116 000

53 357

65 020

110 000

205 000

82 031

82 568

Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud

Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud

Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud

3.1

IKT

kas

utus

elev

õtu

eden

dam

ine

muu

des

eluv

aldk

onda

des

99Infoühiskonna aastaraamat 2010

ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust.

Kõik esitatud lahendused olid omal moel vajalikud ja

huvitavad, kuid siiski paljudes meie koolides juba ra-

kendatud ja seetõttu mitte väga uudsed. Rahastuse said

kõige innovaatilisemad lahendused, millest oleks ka teis-

tel koolidel midagi õppida. Rahastada otsustati 18 kooli

arendusprojekte.

Näiteks Kihelkonna Kooli projekti tulemustest sai luge-

da ka 17. novembri Maalehest99. Selles koolis testiti küll

tahvelarvutit iPad, ent teistes koolides testitakse muid

põnevaid infotehnoloogilisi lahendusi.   

Kõik koolide arendusprojektid viidi ellu 2011. aasta al-

guseks. 21. veebruaril 2011 tutvustati võitnud projekti-

de tulemusi Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil

haridusavalikkusele. Seejärel sai hinnata nende mõju

õppetööle ja analüüsida, millises suunas võiksime hari-

dusuuenduse teel edasi minna.

99 Artikkel „Kihelkonna kool testis esimesena Eestis õppetöös tahvelarvutit“ Maalehes: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/kihelkonna-

kool-testis-esimesena-eestis-oppetoos-tahvelarvutit.d?id=35122119

100

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

3.1.3

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus

Targa Maja Kompetentsikeskus ja VirumaaIgal külal, vallal või maakonnal tuleb leida oma nišš, oma

eriline väärtus, mis tõmbab ligi turiste, pakub tööd koha-

likele ettevõtjatele ning meelitab tagasi haritud noored.

Virumaa on traditsiooniliselt olnud eeskätt tööstuspiir-

kond, kus kasutatavad tehnoloogiad on praeguseks pal-

juski amortiseerunud või mitte eriti tõhusad. Ettevõtjate

peamine konkurentsieelis tuleneb kas tööjõukuludest või

keskkonna- ning ressursitasudest, mis on peamiste siht-

turgudega võrreldes madalamad.

Rakvere Targa Maja Kompetentsi-

keskus moodustus mitme idee

hindamise tulemusel. Algselt kaa-

luti kompetentsi loova ja arendava,

tarkust hoidva ja koondava kes-

kuse loomine, sh raamatukogude,

kohalike haridusasutuste ja aren-

duskeskuste koondamine ühte majja. Praegu on kand-

vaks ideeks luua ja käivitada Rakveres targa maja teh-

noloogiaid arendav kompetentsikeskus ehk Targa Maja

Kompetentsikeskus.

Nüüdseks on Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus

enam kui 30 osapoolest koosnev initsiatiivgrupp, kuhu

kuuluvad muuhulgas Lääne-Viru Maavalitsus, Rakvere

linn, SA Virumaa Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool,

AS Erahariduskeskus, Rakvere Ametikool, Lääne-Viru

Rakenduskõrgkool, Narva Kutseõppekeskus, Lääne-

Viru Omavalitsuste Liit, SA Lääne-Viru Arenduskeskus,

Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Yoga OÜ, ITVilla

OÜ, Visioline OÜ, Wiseman Interactive OÜ, PT Mikro

OÜ, Zoroaster OÜ, Conviso OÜ, Säästva Renoveerimise

Infokeskus MTÜ, Tallinna Ülikool, AS Võrguvara,

Energiasäästubüroo OÜ, AS E-Betoonelement, Tallinna

Ülikooli Rakvere Kolledž, EA Reng AS, Tallinna

Tehnikaülikool, Elion Ettevõtted AS, OÜ Reminet.

Targa Maja Kompetentsikeskuse moodustamist Eestisse,

täpsemalt Rakverre toetavad mitmed asjaolud. Eeskätt

on olulised Eesti IKT-valdkonna tugevus ja mitmekesisus,

Virumaa piirkonna haridusasutustes õpetatavad erialad

(infotehnoloogia, ehitus, automaatika, keskkonnateh-

nika, mehhatroonika, sotsiaalhooldus jt), Virumaa piir-

konna mitmekesine ettevõtluskeskkond, mis võimaldab

tarkade lahenduste toodetesse ja teenustesse integreeri-

misega suurendada nende lisandväärtust ning Rakvere

linna eriline positsioon nii Eestis kui kogu maailmas.

Rakvere linn on ühena esimestest Euroopa Liidu (EL) lin-

nadest saavutanud süsinikdioksiidi emissiooni vähenda-

mise 20% võrra ning teinud rohkemgi,

et hoida keskkonda ning vältida mõju

kliimale. Suurendatud on linnale kuu-

luvate hoonete energiatõhusust ning

osaletud on rahvusvahelistes kliima- ja

energiaprojektides.

Euroopa Liidu ja maailma prioriteedid

on praegu suunatud eeskätt kliima-

mõjude vähendamisele ning energia-

tõhususe suurendamisele. Aastaks

2020 plaanitakse vähendada kasvu-

hoonegaaside emissiooni 20%, suu-

rendada taastuvenergia osatähtsust

20% ning parandada energiakasutuse efektiivsust 20%

võrra. Ligikaudu 40% energiakasutusest ning 36% CO2

emissioonidest on seotud just hoonetega ja seetõttu nä-

hakse selles valdkonnas ka olulisi vajadusi muutusteks.

Muutuste elluviimiseks on seatud nõue, et hiljemalt aas-

taks 2018 oleksid kõik avaliku sektori kasutuses olevad

uued hooned ning aastaks 2020 kõik uued hooned pea-

aegu null-energia hooned. Olulist rolli nähakse siin just

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vald-

konnal, mis suudaks hoonete tehnosüsteeme säästlikult

ja kasutaja vajadusi arvestades targalt juhtida.

Rakvere linn on ühena esimestest linnadest Euroopa Liidus saavutanud süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise 20% võrra ning teinud rohkemgi, et hoida keskkonda ning vältida mõju kliimale.

Tõnu Heintonu.hein@heival.eeHeiVäl OÜ

Kalle Karronkarron@tlu.eeSA Virumaa Kompetentsikeskus

Rene Reisnerrene.reisner@heival.eeTarga Maja Kompetentsikeskus

Praegu on kandvaks ideeks luua ja käivitada

Rakveres targa maja tehnoloogiaid arendav

kompetentsikeskus.

3.1

IKT

kas

utus

elev

õtu

eden

dam

ine

muu

des

eluv

aldk

onda

des

101Infoühiskonna aastaraamat 2010

Peamised probleemid, mille lahendamisele Targa Maja Kompetentsikeskus võiks kaasa aidataKompetentsikeskuse algse idee täpsustamisel on üles

kerkinud mitu olulist probleemi, mille lahendamisele

keskus peaks kaasa aitama.

Üheks oluliseks küsimuseks on targa maja valdkon-

na piiritlemine ja määratlemine. Kompetentsikeskuse

huvialasse kuuluvad mitmed valdkonnad, esmajoo-

nes informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia,

kuid ka ehitus, automaatika, energeetika, elektroonika

jt. Meil on vaja spetsialiste, kes suudavad teha koostööd

projekteerijate ja ehitajatega ning panna hoones olevad

tehnosüsteemid toimima nii, et need vastaksid hoone ka-

sutajate vajadustele. Viimasest tulenevalt on Targa Maja

Kompetentsikeskuse peamiseks pädevus- ehk kompe-

tentsivaldkonnaks arendada selline juhtimistarkvara

ning terviksüsteemid, mis suudavad erinevate andurite

ja seireseadmete ning seadmetevaheliste kommunikat-

sioonisüsteemide abil suurendada hoone energiatõhu-

sust, kasutusmugavust ning ohutust.

Teisalt on Targa Maja Kompetentsikeskuse koostööpart-

nerite seas läbi viidud küsitluse kohaselt tänapäevaste

automatiseeritud/tarkade hoonete põhiprobleemiks

nende mittevastavus püstitatud eesmärkidele. See tähen-

dab, et näiteks paigaldatud ventilatsiooni

või küttesüsteeme juhitakse valesti ning nad

ei anna oodatud energiasäästu. Probleemi

üheks põhjuseks võib olla erinevate huvi-

poolte ebapiisav koostöö. Parema tulemuse

saamiseks tuleks rohkem kasutada hoone

kavandamist hõlbustavaid abivahendeid.

Projekteerijatele on abiks mitmesugused

ehitusinfo modelleerimise programmid,

kuid praegu kasutatakse neid arhitektide ja

projekteerijate seas vähe, veelgi vähem kasu-

tatakse modelleerimisvahendeid hoone eri-

osade projekteerimiseks. Näiteks, kui praegu on iga hoo-

ne kavandamisel oluline energiasääst ja energiatõhusus,

mida hinnatakse vastavalt seaduses toodud energiatõhu-

suse klassidele, siis arvestamata on jäetud täiendav sääst

ja tõhusus, mida on võimalik saada hoone automaatika-,

kontrolli- ja juhtimissüsteemide õige paigaldamise ja sea-

distamise abil. Standardi EVS-EN-15232:2007 kohaselt

on võimalik ainuüksi automatiseeritud kontrolli- ja juh-

timissüsteemidega saavutada suuremat energiasäästu.

Kütteenergia puhul oleks energiatõhusate automaati-

kasüsteemidega võimalik saavutada kuni 40% suurune

kokkuhoid mitteeluhoonetes ning kuni 19% suurune

eluhoonetes. Elektrienergiat võimaldaksid hästitoimivad

kontroll- ja juhtimissüsteemid säästa mitteeluhoonetes

kuni 14% ja eluhoonetes kuni 8%. Energiat hoitakse kok-

ku kütte, ventilatsiooni, jahutuse ning valgustuse kontrol-

litud ning vajadusepõhise juhtimisega. Võttes arvesse ELi

seatud nõuet 2020. aastaks uutele hoonetele, on oskus

hoone tehnosüsteeme kontrollida ja juhtida määrava

tähtsusega. Hoone hea soojustamine ning läbimõeldud

planeering päikese suhtes suurendab küll hoone kütte-

energiatõhusust, kuid ei taga süsteemide optimaalsust

ega arvesta hoone kasutajate muude vajadustega.

Kolmandaks oluliseks väljakutseks Targa Maja

Kompetentsikeskusele on piirkonnas teadus- ja aren-

dustegevuse aktiivsuse tõstmine ja suurendamine ning

piirkonna ettevõtjate sellesse kaasamine. See nõuab fi-

nantsressursse, teadus- ja arendustööks vajalikku infra-

struktuuri, kompetentseid teadustöötajaid ning jätkusuut-

likku ja eesmärgipärast arendustegevust. Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Siseministeeriumi toe-

tusel on võimalik järgmise nelja aasta jooksul selle poole

püüelda, sest regionaalse arendustegevuse käivitamiseks

eraldatakse kompetentsikeskuste arendamise program-

mist vastavat toetust.

Peamised eesmärgid ja ootused Targa Maja KompetentsikeskuseleKompetentsikeskuse arendamisel

lähtutakse eesmärkidest, mis on

seatud EASi ja Siseministeeriumi

toetatavate regionaalsete kom-

petentsikeskuste arendamisele.

Regionaalsete kompetentsikes-

kuste üldeesmärgiks on kujunda-

da väljaspool Harju ja Tartu maa-

kondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, millel on

potentsiaali saada vähemalt ühel valdkondlikult piiritle-

tud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja

seeläbi tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet.

Targa Maja Kompetentsikeskuse jaoks tähendab see sisu-

list keskendumist kolmele arendustegevuse põhisuunale,

mis hõlmavad juhtimis- ja terviksüsteemide arendamist:

1. kodu- ja töökeskkonnale (näiteks vanuritele mõel-

dud seadmed ja abivahendid, kodumasinad, kodutehni-

ka, kontoritehnika);

2. hoone tehnosüsteemidele (kütte-, ventilatsiooni,

jahutus- ning valgustussüsteemid);

3. hoonele ja seda ümbritsevale ruumile kui tervikule

Koostööpartnerite seas läbi viidud

küsitluse kohaselt on tänapäevaste

automatiseeritud/tarkade hoonete põhiprobleemiks

nende mittevastavus püstitatud

eesmärkidele.

Esmärgiks on kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, millel on potentsiaali saada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

102

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

(hoone üldine seisukord, hoone haldus, hoonet ümbrit-

seva keskkonna ning keskkonnast olenevate vajaduste

arvestamine, sh parkimine, välisvalgustus).

Eesmärkide saavutamiseks on kavas käivitada koolitus-

programm teadmiste ja oskuste ühtlustamiseks. Samuti

on plaanis ajakohastada piirkonna haridusasutustes õpe-

tatavate Targa Maja Kompetentsikeskuse pädevusvald-

kondadega seonduvate erialade õppekavad ning pakku-

da täienduskoolitust vastavate erialade õppejõududele.

Arendustööks vajaliku infrastruktuuri täiendamiseks on

plaanis moodustada nn eluslabor, mis koosneb erineva-

test katseobjektidest Rakvere linnas. Peamiseks katseob-

jektiks saab Rakvere Linnavalitsuse uus ja renoveeritav

haldushoone, kus hakatakse katsetama erinevaid süstee-

me ning testima neid reaalses elu- või töökeskkonnas.

Samuti on järgnevaks neljaks aastaks plaanitud uurin-

guid ja analüüse ning potentsiaalseid rakendusuurin-

guid või tootearendusprojekte, mille temaatika täieneb

pidevalt. Peamiste uuringutena selgitatakse erinevate

sotsiaalsete rühmade vajadusi, nende hinnanguid ning

huvi erinevate tehniliste abivahendite kasutamise vastu.

Prioriteetseks uurimissuunaks on ka majandusanalüüsi-

de metoodika, et osata hinnata arendatavate või kasuta-

tavate lahenduste majanduslikku tasuvust, elutsüklit või

erinevat liiki tulusid ja kulusid.

Targa Maja Kompetentsikeskuse peamised saavutusedAlates 2009. aastast on Targa Maja Kompetentsikeskus

olnud seotud oma ideekavandi väljatöötamise ning

strateegia koostamisega. Keskuse loomisega moodus-

tati kõikidest koostööpartneritest regulaarselt kohtuv

ja arendustegevust nõustav koostöökogu. Targa Maja

Kompetentsikeskuse seni kõige olulisemaks suursünd-

museks oli 2010. aasta aprillis Rakveres toimunud ka-

hepäevane Targa Maja Konverents, kus osales enam

kui 100 inimest. Konverentsi peaesinejaks oli CABA

(Continental Automated Buildings Association

ehk Automatiseeritud Hoonete Kontinentaalne

Organisatsioon) peadirektor Ron Zimmer Kanadast.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus sõlmis nimeta-

tud organisatsiooniga ka koostöölepingu. Lisaks külastati

2010. aasta sügisel Soome targa maja valdkonnaga seo-

tud kompetentsikeskusi ning lepiti kokku ühiste rahvus-

vaheliste koostööprojektide käivitamises.

Milline on Targa Maja Kompetentsikeskus 5 aasta pärastTarga Maja Kompetentsikeskuse visiooniks on 5 aasta

jooksul saada rahvusvaheliselt tunnustatud arendus- ja

koostöökeskuseks, kus töötavad rahvusvahelised eksper-

did ning on võimalik teha kõrgetasemelist teadus- ning

arendustööd. Keskuse üheks oluliseks eeliseks saab

eluslabori põhimõttel rakenduv katsekeskkond, mis

hõlmab mitmeid erineva eesmärgi ja kasutusotstarbega

katseobjekte ning kus saavad arendustööd teha mitte

ainult kohalikud ettevõtjad või teadus- ja haridusasu-

tused, vaid ka rahvusvahelised ettevõtted. Targa Maja

Kompetentsikeskuse mõju piirkonnale peab võimalda-

ma nii uute ettevõtete tekkimist kui ka uute töökohtade

loomist. Samuti saab Targa Maja Kompetentsikeskusest

Rakvere linna jaoks peale teatri, vallimäe ning Tarva olu-

line sümbol, kus on võimalik omal käel proovida ja kat-

setada tarku juhtimissüsteeme ja terviklahendusi, mis

aitavad muuta elu mugavamaks, energiasäästlikumaks

ning ohutumaks.

3.1

IKT

kasu

tuse

levõ

tu e

dend

amin

e m

uude

s el

uval

dkon

dade

s

103Infoühiskonna aastaraamat 2010

Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine

Seth Lackmanseth.lackman@ericsson.comEesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

3.2.1

Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidu (ITL) poolt IKT-klastri projekti raames algata-

tud e-kviitungi kontseptsioon on maailmas ainulaad-

ne ja sellest saaks tulevikus kujundada eduka Eesti

ekspordiartikli. Praeguseid pabertšekke elektroonilise

andmebaasiga asendav lahendus jõuab 2011. aasta

suvel loodetavasti esimese juhtprojektini. 2014. aas-

tast võiksid pooled Eestis sooritatud kaardimaksete-

hingud sisalduda e-kviitungi üldises infokogumis.

E-kviitungi kontseptsioon tugineb iga kodaniku vabale

tahtele registreerida oma oste üldises multifunktsionaal-

ses andmebaasis. Seeläbi väheneksid tüütute pabertšek-

kide virnad oluliselt. Kasutaja saaks sooritatud ostude

kohta vajalikku teavet hankida arvuti või mobiiltelefoni

kaudu ning pretensiooni või garantiinõude korral kaup-

mehe poole pöörduda. Peamiseks väärtuseks kliendile

ongi kindlustunne ostutšeki olemasolu kohta koos või-

malusega isiklikule andmestikule mistahes ajal juurde

pääseda. Kontseptsiooni kohaselt hõl-

mab e-kviitung üksnes kaardimakseid

konkreetse isiku nõusolekul ega kes-

kendu sularahatehingutele.

Lahendus riigi ja erasektori koostöösEttevõtetel omakorda avaneks võimalus edastada ku-

lud ja komandeeringute aruanded raamatupidajale

elektrooniliselt. Samuti saaksid e-kviitungit pakkuvad

kaubandusketid, pangad ja teised ettevõtted atrak-

tiivse tarbijale suunatud rakendusega konkurentidest

selgelt eristuda ning ammutada lisaväärtust uuest

usaldusväärsest otseturunduskanalist kliendi ja kaup-

mehe vahel.

Loodav lahendus teenib paberi ja tindi säästmise abil

rohelise tuleviku huve. Keskkonnasõbralike toodete

ostjatele saaks e-kviitungi kaudu luua tulevikus täien-

davaid soodustusi.

Loomulikult on taolise keskandmebaasi opereeri-

misel vajalik riigi osalus. Nii saame rääkida e-kvii-

tungist kui public-private partnership põhimõttel

toimivast lahendusest. Käimasoleva arutelu ja kont-

septsiooni koostamisse on kaasatud ka riigiasutused

nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Tarbijakaitseamet ja Andmekaitse Inspektsioon. 

ITLi ja partnerorganisatsioonide kaudu on e-kvii-

tungi kontseptsiooniga ning loodava Eesti E-teenuste

Sihtasutusega seotud Eesti

Kaupmeeste Liit, SEB, Swedbank,

Eesti Post, Elion, Ericsson, eArvekes-

kus, Itella,  Webmedia ja mitmed tei-

sed firmad.

Ühtne kviitungite andmebaas või-

maldaks tulevikus välja arendada

mitmeid uusi lisateenuseid nagu

e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-vo-

likiri, kus sõlmitakse leping eraisiku

Ühtne kviitungite andmebaas võimaldaks tulevikus välja arendada mitmeid uusi lisateenuseid nagu e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-volikiri, kus sõlmitakse leping eraisiku ja äriühingu vahel.

E-kviitungi lahendus asendab pabertšekid

elektroonilise andmebaasiga.

3.2

104

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

välistada võimalus, et inimese ostuandmed võik-

sid tema loata kolmanda osapoole kätte sattuda.

Toomas Türk Eesti Posti Infologistika divisjoni juht, eArvekeskuse nõukogu liige

E-kviitungi lahendus on unikaalne,

sest see on väga laia tarbijaskonnaga

ning positiivse imago loob keskkon-

nasäästlik ja uuenduslik mõtteviis.

Laiatarbelahenduste loomise alga-

tustega on alati põnev kaasa minna

ja me teeme seda hea meelega, kuid

selles on ka oluline äriline mõte. Post, kui kõige laiema

teenindusvõrguga ettevõte Eestis, suhtleb klientidega

iga päev tihedalt. Uued võimalikud teenused ei säästa

mitte ainult loodust ja kviitungi väljastajate kulusid, vaid

saavad nii äridele kui eraisikutele üheks osaks meie pa-

kutavatest uue põlvkonna mugavatest ja lihtsatest posti-

teenustest. Samuti saavad Eesti edusammud e-arveldu-

sele üleminekul nüüd kindlasti järgmise positiivse tõuke

just tänu e-kviitungi võimalustele ja arengutele. Vaadates

erinevaid dokumendiliike, mis veel paberil liiguvad või

mida veel paberi kasutatakse, ei pruugi see kindlasti

ja äriühingu vahel. Samuti oleks võimalik e-kviitungit kui

toodet edasi müüa teistesse Euroopa Liidu ja maailma

riikidesse, kuna Invent Balticsi tehtud uuringu põhjal ei

kasutata taolist rakendust üheski riigis.

E-kviitung lähendab ettevõtjaidMul on väga hea meel, et oleme kõikide projekti kaasatud

osapooltega vabas õhkkonnas probleeme arutanud ja

neile lahendused leidnud. Koostöö on kulgenud edukalt

ja loodetavasti viib see meid peagi eesmärgini, milleks on

e-kviitungi juhtprojekti käivitamine eeloleval suvel.

Mõningad murevaldkonnad ja hirmud tuleb veel ületa-

da – näiteks peab loodava e-kviitungi rakenduse puhul

arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks

pangakontorites ega kauplustes pikki

järjekordi. Samuti ei rakenda kauban-

dusketid triipkoodide standardiseeri-

mist tootegruppide kaupa.

E-kviitungit võib lugeda oluliseks tee-

tähiseks IKT-klastri projektis, mille ees-

märgiks on süvendada koostööd IKT-

valdkonna ning teiste elualade ettevõtete

ja organisatsioonide vahel. Kindlust an-

nab töögrupi läbiviidud uuringu tule-

mus, mille käigus avaldas e-kviitungi

projektile toetust ligi 2000 inimest ning

koguni 70% küsitletutest ilmutas valmisolekut maksta tu-

levikus sellise teenuse kasutamise eest mõõdukat kuutasu.

Ragnar Toomla, SEB Panga interneti- ja mobiili- panganduse äriarendusjuht

SEB uus Rahapäevik annab meie klien-

tidele igakuistest kuludest väga hea

ülevaate. E-kviitung sobiks sellele suu-

repäraseks täienduseks. Praegu rühmi-

tab Rahapäevik tehinguid automaatselt

kaupluse või raha saaja alusel. Näiteks

kui klient sooritab ostu Kaubamajas,

liigitame selle tehingu kuluks riietele

hoolimata sellest, et osteti hoopis kodu-

masin. Kui Rahapäevik teaks kviitungi

detailset sisu, saaks kasutaja oma kulu-

tuste kohta senisest veelgi täpsema pildi.

Väga oluline on tagada kasutaja andmete pri-

vaatsus ja kaitse. See on e-kviitungi projekti suu-

rim risk. Seepärast tuleb lahenduse loomisel

E-kviitungit võib lugeda oluliseks teetähiseks IKT klastri projektis,

mille eesmärgiks on süvendada koostööd

IKT-valdkonna ning teiste elualade

ettevõtete ja organisatsioonide

vahel.

JAH

EI

Kas maksad tavaliselt kaardiga?

Kas kontrollid kviitungit? Ei kontrolli üldse

Kohe kaasas

Pärast kodus

48%31%

22%

94%

6%

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

105Infoühiskonna aastaraamat 2010

sihtasutuse, mille põhieesmärk oleks aidata kaasa uuen-

duslike e-teenuste arendamisele, luues eelduseid uud-

sete ärilahenduste tekkeks, ühendades ettevõtete info-

süsteeme ning lihtsustades nende juurdepääsu riiklikele

registritele. Loodava sihtasutuse üheks esimeseks üles-

andeks ongi e-kviitungi projekti elluviimine.

jääda viimaseks algatuseks. E-teenuste kiire areng in-

nustab muutusi kogu klassikalises postimaailmas ning

annab just meile suurepärase võimaluse olla tulevikus

edukas lahenduste ekspordil ning ärimudelite ja teenuste

standardimisel.

2011. aastal plaanivad IKT, panganduse ja kaubandu-

se valdkonna ettevõtted luua ühiselt Eesti e-teenuste

Foto autor Kalev Lilleorg.

106

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

Martin Villigmartin@garage48.orgGarage48 Sihtasutus

3.2.2

Garage48 – ideest toimiva teenuseni 48 tunniga

Garage48 on 2010. aasta kevadel Eesti Startupi Juhtide

Klubist (ESJK) välja kasvanud algatus, mille eesmärgiks

on praktiliste tegevuste ja eeskuju andmise kaudu inime-

si julgustada ja ärgitada neid ettevõtlusega alustama.

ESJK on 2009. aastal loodud start-up-ettevõtete (iduette-

võtete) juhte ja asutajaid ühendav klubi. Paljudel idufir-

madel on sarnased mured, väljakutsed ja rõõmud, mida

klubi liikmed ühiselt jagavad ning lahendavad. Olgu sel-

leks sobivate töötajate leidmine ja motiveerimine, lisa-

kapitali kaasamine, tootearendus, ärikontaktid või nipid

müügitegevuse paremaks korraldamiseks. Praeguseks

on klubis u 35 aktiivset liiget, kes kõik üritavad oma nišis

jõuda maailma kolme parima firma hulka.

2010. aasta märtsis leidsid viis noort Eesti ettevõtjat (Jüri

Kaljundi, Rain Rannu, Martin Villig, Ragnar Sass ja Priit

Salumaa), et on paras aeg luua Eestis toimuvate äriplaa-

ni hindamise võistluste ja muude pigem teoreetilist laadi

konkursside kõrvale üks praktiline ettevõtmine. Algatuse

käivitamisel juhinduti märksõnadest tootearendus, kii-

rus, säästlikkus, meeskonnatöö, rahvusvahelisus ja suht-

lemine. Algatuse nimi Garage48 tekkis

töö käigus – IT-valdkonna start-up-ette-

võtteid on tihtilugu alustatud paari sõb-

raga vanemate garaažist ja üritus kestab

täpselt 48 tundi.

Garage48 sobib hästi inimestele, kellel

on erinevaid tehnoloogiaga seotud äri-

ideid, kuid kes ei ole erinevatel põhjustel

seni oma ideede elluviimisega alustanud.

Garage48 on uute ideede „kiirendatud

katselava”, kus lühikese ajaga on võimalik luua ideest

töötav prototüüp, saada kasutajate-klientide tagasisidet

ja seejärel otsustada, kas antud ideel on ikkagi reaalseid

maksvaid kasutajaid ja suurem reaalne äripotentsiaal.

Mis on Garage48?Garage48 eesmärgiks on jõuda ideest töötava teenuseni

(või prototüübini) 48 tunni ehk ühe nädalavahetusega.

Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid

rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disai-

nerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat.

Reede õhtul kogunevad 100 hakkajat ja ettevõtliku mõt-

telaadiga inimest ühte ruumi, kus igaüks võib välja pak-

kuda erinevate teenuste ideid. Idee esitluseks on aega

vaid 90 sekundit ja tavaliselt pakutakse välja u 30–40

erinevat ideed. Seejärel üritavad idee autorid ideed või-

malikult paljudele inimestele „müüa”

ja samal ajal peavad kõik osalejad leid-

ma endale kõige meelepärasema idee,

mille kallal ülejäänud nädalavahetuse

jooksul aktiivselt töötada.

Enamasti leiavad 30 ideest sobiva

koosseisuga meeskonna pooled ehk

umbes 15 ideed. Ürituse formaat näeb

ette, et igas meeskonnas peavad olema

tasakaalus kõik idee teostamiseks vaja-

likud rollid – projektijuht, disainerid, tarkvaraarendajad

ja turundaja. Ideede esitlemine ja meeskondade moo-

dustamine kestab tavaliselt 2–3 tundi ning seejärel algab

juba reede õhtul aktiivne töö valitud projekti elluviimise

nimel.

Laupäeval ja pühapäeval leiab aset aktiivne tootearendus

ja programmeerimine. Nädalavahetuse jooksul külasta-

vad meeskondi mentorid, kellest mõned on tehnilise ja

teised ärilise tausta ning kogemusega. Projektijuhid ja tu-

rundajad töötavad koos mentoritega projekti ärimudeli

ja turundamistaktikate kallal. Formaat näeb ette osalejate

toidu ja karastusjookidega varustamist – kõik selleks, et

meeskonnad saaksid võimalikult hästi valitud toote aren-

damisele pühenduda.

Aeg tiksub halastamatult ja pühapäeva õhtul kell 6 pea-

vad kõik projektid olema sellises seisus, et neid saaks

laval kõigile osalejatele ja kohaletulnud publikule live

demo kujul esitleda. Seni on valdav osa meeskondadest

selle väljakutsega hakkama saanud ja oma tooteid-teenu-

seid esitlenud. Paremad saavad žürii tunnustuse ja lisaks

valib oma lemmiku ka publik.

Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disainerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat.

Algatuse käivitamisel

juhinduti märksõnadest tootearendus,

kiirus, säästlikkus, meeskonnatöö,

rahvusvahelisus ja suhtlemine.

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

107Infoühiskonna aastaraamat 2010

IPO48 all koostöös HumanIPOga.

Garage48 plaanib 2011. aastal korraldada vähemalt seit-

se üritust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Lisaks veel viis

üritust erinevates Aafrika riikides. Seega võib öelda, et

osalejad on Garage48 väga hästi vastu võtnud ning sellest

on saanud Eestist välja kasvanud praktiliste ettevõtlusüri-

tuste formaat. Lisainfo: http://garage48.org

Garage48 HUb2010. aasta sügisel tekkis Garage48

meeskonnal idee luua Tallinnasse iduet-

tevõtete, mobiili- ja veebirakendustega

tegelevatele inimestele mõeldud avatud

kontor ehk HUB. Põhjuseks asjaolu, et

väga paljudes maailma linnades ja kõiki-

des Eesti lähiriikide pealinnades on sel-

lised üheskoos töötamise (coworking)

võimalused olemas. Ideest HUBi avami-

seni kulus 480 tundi ehk u 2 nädalat.

Garage48 HUB on mõeldud start-up-

meeskondadele, ettevõtjatele, vabakut-

selistele programmeerijatele või disai-

neritele ja teistele, kes soovivad sarnase mõttelaadiga

inimestega kas osalise või täistööajaga avatud kontoris

koos töötada. Vahel on üksi kodus või ühetoalises kon-

toris töötamine tore, kuid pärast pikemat perioodi tekib

vajadus teistega suhtlemise ja oma ideedele tagasiside

küsimise järele. Peale hea seltskonna pakub HUB kon-

toritehnikat, nõupidamisruume, kööginurka ja muid ka-

sulikke lisavõimalusi, mida säästlikult mõtlevad ja alles

alustavad ettevõtted ei pea vajalikuks kohe oma kontoris-

se hankida.

Mis saab pärast nädalavahetust edasi?Tugevamad meeskonnad töötavad projektiga edasi ka

pärast intensiivset nädalalõppu, näiteks Kratid.com,

Defolio.com, Quotista.com, Laplab.net ja Ordimo.com.

Samas toimivad mitmed loodud teenused praeguseni

hoolimata asjaolust, et meeskonnad neid aktiivselt eda-

si ei arenda: Localvortex.com, Smashr.net, Iseehitaja.ee,

Prygikast.com, Blurt.at, Richrats.com, Moistatus.ee jmt.

Osalejate tagasisidest lähtuvalt on Garage48 suuri-

mad väärtused järgmised:

› väga intensiivne ja praktiline tootearenduse koge-

muse, kus on vaja jõuda 48 tunniga ideest töötava

teenuseni; pingeline tähtaeg sunnib osalejaid kesken-

duma vaid kõige olulisemale, sest väheoluliste asjadega

tegeledes ei saa teenus lihtsalt valmis;

› uute inimestega tutvumine ja nendega 48 tundi pinge-

liselt koos töötamine annab meeskonnaliikmete iseloo-

must ja kogemustest põhjaliku ülevaate; sarnase mõt-

telaadiga uute tuttavate leidmine loob head eeldused

mõne tulevase äriprojekti üheskoos alustamiseks ja edu-

kaks arendamiseks;

› töine, kuid samas rõõmus meeleolu pakub mõnusat

vaheldust igapäevasele töö- või õppimisrutiinile; peale

selle on osalejatel võimalus kohtuda uute ettevõtlike ini-

mestega nii Eestist kui lähiriikidest – need on põhjused,

miks paljud inimesed on osalenud mitmel erineval

Garage48 nädalavahetusel.

Garage48 formaadiga üritusi toimus 2010. aastal kolm:

esimene aprillis Tallinnas, teine augustis Tartus ja kolmas

oktoobris Nairobis, Keenias. Viimane üritus toimus nime

Garage48 HUB on mõeldud start-up-meeskondadele, ettevõtjatele, vabakutselistele programmeerijatele või disaineritele ja teistele, kes soovivad sarnase mõttelaadiga inimestega kas osalise või täistööajaga avatud kontoris koos töötada.

Esimesel Garage48 üritusel aprillis 2010 osalejad annavad marku, et soovivad ka edaspidi sellistes ettevotmistes osaleda.

108

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

Garage48 tulevikuplaanid Garage48 tulevikuplaanides on tähtsal kohal laiendada

koostööd start-up’ide arendamisest huvituvate ettevõte-

te ja organisatsioonidega Põhja-Euroopas või Aafrikas.

Koostöövormidena nähakse mentorlust, eriauhindade

väljapanemist oma valdkonnas, turundamisega sõnumi

levitamist või rahalist toetust. Garage48 on uutes riikides

ürituste korraldamise suhtes avatud meelega, kuid sel-

leks on vaja kohalike inimeste algatust ja nende aktiivset

osalemist kogu korraldusprotsessis.

HUB soovib kujuneda Eesti start-up-ettevõtete „pesaks”,

kus regulaarselt toimuksid ettevõtluse ja start-up-te-

maatikaga seotud praktilised seminarid, tootearenduse

arutelud, uute teenuste testimise töötoad, kohtumised

erinevate mentorite ja Eestit külastavate ettevõtjatega

jne. HUB pakub Eestit külastavatele inimestele head või-

malust ajutiseks tööks, ärikohtumiste korraldamiseks ja

samuti kohalike ettevõtjate ning tehnoloogiavaldkonna

inimestega kontaktide loomiseks.

Nüüdseks on HUBis üle 35 erineva staatusega liikme

ja see arv kasvab stabiilselt. HUB pakub oma liikme-

tele paindlikke liikmelisuse pakette: ühe päeva pilet,

viie või kümne päeva pakett ja lõpuks lausa oma stat-

sionaarne töölaud. Lisainfo: http://hub.garage48.org/.

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

109Infoühiskonna aastaraamat 2010

Andrus Viirgandrus.viirg@eas.eeEnterprise Estonia esindus Silicon Valley’s

3.2.3

Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogia- ettevõtete läbimurre maailmaturule

Räniorus ehk Silicon Valley’s tegutsemine on tehnoloo-

giasektoris kui „kulla standard”. See on maailma tunnusta-

tuim keskus, mis pakub parimaid võimalusi start-up’idele,

eriti just innovatsioonidele, mis suudavad turgu raputada

(disruptive innovations). Näitena võib tuua Google’i,

Apple’i, Yahoo, Facebooki ja ka meie Eestiga seostatava

Skype’i. Need ettevõtmised on sündinud Silicon Valley’s

või on sinna hiljem kolinud, et saada globaalseks tegijaks.

Miks on Silicon Valley unikaalne ja miks peab seal nähtav olema? Silicon Valley’s on tekkinud ettevõtluskeskkond, mis

õigustab riski. Läbikukkumisi peetakse teeks õnnestu-

mistele. Siia on koondunud oma valdkonna juhtivad

globaalsed tehnoloogiaettevõtted, tuhanded start-up’id,

riskikapitalistid ning ettevõtlusele tugiteenuste pakkujad

(advokaadid, juristid, finantskonsultandid, raamatupida-

jad jpt). Silicon Valley ei ole maailma mastaabis üldsegi

suur. Siin elab u 3 miljonit inimest. San Francisco, maa-

ilma üks tuntumaid „ikoonlinnu” sellest põhjas, San Jose

lõunas ja nende vahel veel mitu väikelinna nagu Palo

Alto, Mountain View, Sunnyvale, jne. Ja kõik see mahuks

Eesti mõistes Tallinna ja Paide vahele. Silicon Valley:

› toodab 3% USA SKPst (18% Kalifornia SKPst –

Kaliforniat üksi peetakse maailma kaheksandaks

majanduseks);

› hõlmab 15% kogu maailma riskikapitalist (u 40% USA

riskikapitalist);

› on koduks 20 protsendile kogu maailma tarkvara- ja

riistvarafirmadest (üle 6 600 ettevõtte, kus töötab rohkem

kui 300 000 töötajat);

› on tunnustatud ülikoolide ja uurimiskeskuste asukoht

(11% USA patentidest) – Stanford University, University

of California (Berkeley), University of San Francisco,

San Jose State University; SRI International (endine

Stanford Research Institute).

› on üks rahvusvahelisemaid piirkondi USAs: 55%

siinsetest teaduritest on välismaal sündinud (USA

keskmisest kolm korda suurem arv); 48% elanikest on

mitmekeelsed (USA keskmine 19%); 52,4% Silicon Valley

tehnoloogiaettevõtetest on loonud immigrandid (võrdlu-

seks 38,8% kogu Kalifornias, 25,3% kogu USAs).

Silicon Valley kui maailma rikkaim ja olulisim tehnoloo-

giavaldkonna turg on koht, kus kõik on kohal. Nii eraet-

tevõtted kui ka mitmete riikide ettevõtlusagentuurid. Ja

kas või ainult selleks, et jälgida tootearendusi ja turulii-

kumisi. Suhtlemine ja teabevahetus

on väga avatud ja toimub igal tasan-

dil. Riskikapital ideede elluviimiseks

ja turu hõivamiseks on käeulatuses ja

lisaks on olemas suurepärased võima-

lused ettevõtlusest väljumiseks ehk

exit’iks, et alustada uute ideedega uut

ringi.

Enterprise Estonia Silicon ValleyEesti sihiks on kujuneda teadmismahukaks majanduseks.

Selle saavutamiseks on vaja intensiivset rahvusvahelist

suhtlemist ehk maailma tehnoloogiavaldkonna tõm-

bekeskusteni viivate sildade ehitamist. EAS/Enterprise

Estonia, üks Eesti ettevõtluse arendamise peamine tugi-

struktuur, laiendas 2007. aastal oma rahvusvahelist võr-

gustikku, avades esinduse ka Silicon Valley’s. Peale selle

on EASi esindusi Hamburgis, Helsingis, Londonis, Kiievis,

Moskvas, Peterburis, Shanghais, Stockholmis ja Tokios.

Enterprise Estonia Silicon Valley põhiülesandeks on

Eesti ja Ameerika tehnoloogiaettevõtete ning teadus- ja

uurimisasutuste omavaheliste kontaktide ja partnersu-

hete loomine. Osutame igakülgset abi Eesti ettevõtete-

le Ühendriikide turule tulekul, sealhulgas virtuaal- või

püsikontori rajamisel. Silicon Valley aadress ja füüsiline

kohalolek Silicon Valley’s on kliendisuhetes väga oluline,

seda nii klientide saamisel kui ka riskikapitali kaasamisel.

Ameerika ettevõtetele tutvustame loomulikult ka Eestit

kui Põhja-Euroopa piirkonnas asuvat head paika ettevõt-

luse jaoks (välisinvesteeringute kaasamine).

Enterprise Estonia Silicon Valley teeb tihedat koostööd

Silicon Valley kui maailma rikkaim ja olulisim tehnoloogiavaldkonna turg on koht, kus kõik on kohal.

110

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

Enterprise Estonia Silicon Valley

eksisteerimise algusest ehk viimase nelja

aasta jooksul oleme suutnud teha piisavalt müra, et Silicon Valley

erinevates võrgustikes pildile jääda.

Tehnopoliga tehtud koostöö. Mitmed meie ettevõtted

on Silicon Valley’s juba tihedad külalised. Massi Milano

võitis Fits.me esitlusega rahvusvahelisel idufirmade kon-

kursil (International Investment Forum, the Plug and

Play Acceleration and Collaboration Track) 2009. aas-

ta oktoobris esikoha. Oma esinduskontorid on Silicon

Valley’sse loonud Modesat, Fortumo, Mikromasch ja

Artec Group. Kõige pikema kohalolekukogemusega ja

kindlasti ka kõige edukamad on eGeen, mis teeb USA

farmaatsiatööstustele kliinilisi katseid/analüüse ja

FusionOne, mis pakub mobiilsideseadmetele veebipõ-

hiseid rakendusi. Mõlemad on kaasanud ka kohalikku

riskikapitali: eGeen DFJst (Draper Fisher Jurvetson) ja

FusionOne BlueRunVentures’ist.

Õppevisiitide korraldamine koos Tehnopoliga jätkub

kindlasti. Plaanis on Eesti ettevõtetele välja töötada ka

pikemaajalisem inkubatsiooniprogramm Silicon Valley’s.

Üheks variandiks on korraldada seda Plug and Play Tech

Center’is, laiendades olemasolevat Enterprise Estonia

Silicon Valley esindust. Selles keskuses on juba mitmete

Euroopa riikide ettevõtlusinkubaatorid. Sinna on tekki-

nud kriitiline mass rahvusvahelisi start-up’e, mis omakor-

da tõmbavad ligi teisi Silicon Valley turul tegutsejaid.

Lõpetuseks ka mõned soovitused Silicon Valley’sse mi-

nekuks. Esiteks, nagu igas ettevõtmises, tuleb teha kõ-

vasti kodutööd ja aru saada, mida turg vajab või kus on

probleem, ja siis pakkuda lahendust. Lahendus ei pea

olema ideaalne – seda annab paremaks voolida just tänu

esimestelt klientidelt saadud tagasisidele. Ja teiseks, karta

ei tohi suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid.

Silicon Valley on igas mõttes kallis piirkond. Kohalolek

tasub aga ära, sest rikkalt turult on või-

malik teenida suuri kasumeid. Ja loo-

mulikult on siin ka suurepärased või-

malused uute ettevõtmistega rikkust

edasi kasvatada. Esimese ebaõnnes-

tumise pärast ei tasu kohe käega lüüa.

Optimism on alati kasuks. Surf’s up, dudes!

Eestiga seotud ettevõtted Silicon Valley’s › Artec Group, www.artecgroup.com – multidist-

siplinaarne tootearendus: mikrokiipidest elektroonsete

seadmeteni

› Booking Shark, www.bookingshark.com – meelela-

hutustööstuse sotsiaalvõrgustik (garaažibändid, klubid,

fännid)

teiste Põhjamaa riikide samalaadsete esinduste ja ettevõ-

tetega. Sotsiaalvõrgustik Silicon Vikings100 koondab tu-

handeid inimesi ja ettevõtteid, pakkudes neile erinevaid

kontaktüritusi ja uudiseid.

Mis on Eesti ettevõtmised ja kordaminekud Silicon Valley’s? Öeldakse, et kapitalil ei ole rahvust. See käib ka ettevõt-

luse/start-up’ide kohta Silicon Valley’s. Loeb see, mida sa

teed ja kui hästi sa seda teed, mitte see, kust sa pärit oled.

Enterprise Estonia Silicon Valley eksisteerimise algusest

ehk viimase nelja aasta jooksul oleme suutnud teha piisa-

valt müra, et Silicon Valley erinevates võrgustikes pildile

jääda.

Näiteks Stanfordi Ülikoolis on esi-

nenud ja oma ettevõtmisi tutvus-

tanud Allan Martinson (MTVP),

Andrus Aaslaid (Microsoft

Eesti), Priit Vimberg (Yoga), Sten

Tamkivi (Skype), Kalev Kask

(eGeen), Andrus Viirg (Enterprise

Estonia) ja sellel aastal (2011) on

tulemas Rain Rannu (Fortumo).

Nendel meestel on Silicon Valley’s

ukse vahel juba rohkem kui ainult jalg. Stanfordi semina-

riprogrammis101 osalemine on olnud heaks võimaluseks,

mille abil tõsta Stanfordi üliõpilaste ja laiemalt ka Silicon

Valley ettevõtjate teadlikkust Eesti kui e-riigi ja meie ette-

võtluskeskkonna kohta.

Teiseks heaks näiteks on Silicon Valley’s Põhjamaade et-

tevõtlusesindustega (Tekes, Innovation Center Denmark,

Innovation Center Norway) tehtav taastuvenergeetika ja

energiatõhususe koostöö. Nordic Green’i kaks suurüri-

tust on meie start-up’idele nagu Yoga, Crystalsol, Goliath,

Elcogen ning ka suurettevõttele Eesti Energia uksi ava-

nud ja andnud neile kontakte edasiseks koostööks nii

Põhjamaades kui ka Ameerika mandril.

Kolmandaks on koos ettevõtjatega Silicon Valley’sse

organiseeritud mitmeid kõrgetasemelisi Eesti valitsus-

visiite. Siin on käinud peaminister Andrus Ansip (avas

2007. aasta novembris Enterprise Estonia Silicon Valley

kui Eesti tehnoloogiasaatkonna esinduse), majandusmi-

nister Juhan Parts (avas Nordic Green’i 2008); president

Ilves (Eesti start-up’ide tutvustus, 2009) ja kaitseminis-

ter Aaviksoo (avasõnad Stanfordi Ülikooli Küberkaitse

Konverentsil, 2010).

Ja kindlasti vajab mainimist õppereiside korraldamiseks

Karta ei tohi suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid.

100 www.siliconvikings.com 101 www.europeanentrepreneursatstanford.com

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

111Infoühiskonna aastaraamat 2010

› EGeen, www.egeeninc.com – kliinilised katsed ja

analüüsid farmaatsiatööstustele

› Fortumo, www.fortumo.com – mobiilteenused ja

maksed

› Fusion One, www.fusionone.com – veebipõhised

rakendused mobiilsideseadmetele

› Fotki, www.fotki.com – fotode ja videote jagamise

sotsiaalvõrgustik

› Guardtime, www.guardtime.com – krüpteeritud

ajatempel andmesides

› Modesat, www.modesat.com – raadiosideteh-

noloogia modulaator-demodulaator tarkvara

› SPMTimps, www.spmtips.com – (endine

Micromasch) elektronmikroskoopide mikronõelad

(nanotehnoloogia)

› Yoga, www.yogasystems.com – targa ja iseõppiva

maja terviklahendus (energiatõhusus, turvalisus)

112

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

3.2.4

Artefaktikeskne teenuste koosvõime

SissejuhatusÄri toetamiseks vajalike infosüsteemide viimine online

keskkonda tähendab mitmesugustest e-teenustest sõltu-

mist. Koordineerimaks selliste e-teenuste kasutamist nii

standardiseeritud kui standardiseerimata platvormidel

võib olla tarvis teadmisi, mis pole väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete jaoks kättesaadavad. Ka suured et-

tevõtted, kus on olemas IT-alane kompetents suurema

hulga platvormide integreerimise jaoks, leiavad sageli,

et e-teenuste tehnoloogiate juhtumipõhine käsitlemi-

ne ei võimalda piisavalt kuluefektiivselt maksimaalselt

ära kasutada nende potentsiaali. EL 7. raamprogrammi

teadusarendusprojekti ACSI (Artifact-Centric Service

Interoperation), mille üheks põhitäitjaks on Tartu

Ülikooli arvutiteaduse instituut, eesmärgiks on välja töö-

tada platvorm e-teenuste tehnoloogiate rakendamise

automatiseerimiseks viisil, mis võimaldaks ühelt poolt

tagada eraldiseisvate e-teenuste koosvõime ja teiselt

poolt lihtsustada nende teenuste pakkujate äriliste ees-

märkide saavutamist.

E-teenuste koosvõime on üks aina enam globaliseeruva ja

detsentraliseeruva majanduse suurimaid ja olulisemaid

väljakutseid nii era- kui avalikus sektoris. Üleeuroopaliste

avaliku sektori initsiatiividest rõhutatakse vastavat koos-

võime aspekti näiteks ISA (Interoperability Solutions for

European Public Administrations) programmis, kus kä-

sitletakse e-teenuste koosvõimet üleeuroopaliste e-tee-

nuste loomise võtmes. Näitlikustamaks, milliseid koos-

võime aspekte ACSI platvorm käsitleb, vaatleme juhtumit

ürituste organiseerimise vallas. Seminare ja konverentse

korraldav organisatsioon vajab näiteks toitlustamise, ma-

jutuse, transpordi jms organiseerimiseks laia ampluaad

e-teenuseid, millest paljusid omavad ja haldavad kol-

mandad osapooled. Nende e-teenuste integreeritud ka-

sutamine ei ole seetõttu triviaalne ning tavaliselt on vaja

ürituse jooksul teha integreeritud süsteemis täiendusi,

et selle kasutajate vajadusi rahuldada ning muudatusi

protsessides toetada. Kaasaegseid tehnoloogiaid kasuta-

des luuakse sel moel suletud ad hoc süsteem vaid konk-

reetsete e-teenuste koordineerimiseks. See süsteem on

konkreetse rakenduse ja organisatsiooni spetsiifiline ja

ei ole piisavalt paindlik uute e-teenuste lisamise, olemas-

olevate eemaldamise või muutmise suhtes, rääkimata

selle kasutamise võimaldamisest vajadusel mõnes teises

organisatsioonis. Eelnev tähendab, et loodud infosüstee-

mi loomiseks ja haldamiseks on vaja spetsiifilisi teadmisi,

mida valdab vaid limiteeritud hulk eksperte, ning süstee-

mi edasiarendamine ja haldamine pole üldiselt piisavalt

kuluefektiivne.

Eelnimetatud probleemidest lähtudes pakub ACSI ava-

tud lähtekoodiga platvormi, kus organisatsioonid saavad

lihtsal moel uusi e-teenuste komplekte luua või olemas-

olevaid kasutusele võtta. Kuna erinevaid teenuseid hal-

davad erinevat liiki organisatsioonid oma tuumkompe-

tentsidega, oleks kõiki neid teenuseid kooskõlalisel moel

ühendava rakenduse käsitsi loomine ja haldamine liialt

keeruline ning mitte piisavalt kuluefektiivne. Ükski kõigi

nende teenuste võimaluste täielikuks toetamiseks piisa-

valt keeruline rakendus ei oleks nii paindlik, et toetada

pakutavate teenuste ja loodud rakenduse geograafilisest

paiknemisest, kultuuri- ja keeleruumist tulenevad iseära-

susi. ACSI ületab need takistused, kombineerides kaht

fundamentaalset ideed: koosvõime keskus (i.k. interope-

ration hub) ja dünaamilised artefaktid (i.k. dynamic ar-

tifacts). Kui koosvõime keskus on mitmete ühise eesmär-

gi suunas töötavate teenuste virtuaalne kohtumispaik,

siis artefaktid on ühtne vaade andmetele ja protsessidele,

mis on peamisteks ehituskivideks teenuste ja äriprotses-

side modelleerimisel, spetsifitseerimisel ja realiseerimi-

sel, kasutades koosvõime keskuse funktsionaalsust.

ACSI struktuurACSI projekt on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi sihi

1.2 (FP7-ICT-2009-5-Objective 1.2 – „Internet of Services,

Software and Virtualization“) raames rahastatav kolme-

aastane projekt, mis algas 2010. aasta juunis ja viiakse

lõpule 2013. aasta maiks. Projekti konsortsiumisse kuulu-

vad Università degli Studi di Roma La Sapienza (Itaalia),

Libera Università di Bolzano (Itaalia), Imperial College of

Science, Technology and Medicine (Ühendkuningriik),

Technische Universiteit Eindhoven (Holland), Tartu

Peep Küngaspeep.kungas@ut.eeTartu Ülikool

Viara Popovaviara.popova@ut.eeTartu Ülikool

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

113Infoühiskonna aastaraamat 2010

Ülikool (Eesti), Indra Software Labs SLU (Hispaania),

Collibra NV/SA (Belgia) ning koordinaator IBM (Iisrael).

ACSI koosvõime keskuste süsteemi kontseptuaalne arhi-

tektuur on kokku võetud joonisel 1, millel on välja toodud

järgnevad põhikomponendid. Projekteerimise tööpink

koosneb neljast põhikomponendist, mis toetavad skee-

mide projekteerimist, teenuste sidumist kasutatavate

skeemidega, skeemide kohandamist ja evolutsiooni.

Koosvõime keskuse mootor pakub koosvõime keskusele

käitustuge. Semantilise kihi tööriista komponent võimal-

dab konfigureerida teadmuste ja tegevuste baasi (KAB -

Knowledge and Action Base) ja seda siis seoses ühe või

enama artefakti tüübiga kasutada, eriti artefakti skeemide

arengu toetamiseks. Verifitseerimise tööriista kompo-

nent sisaldab staatilise ja dünaamilise verifitseerimise

mootoreid ning sünteesimootorit. Vaatluspõhise tööriis-

ta komponent koosneb vastavuse analüüsijast, adapteri-

te dünaamilisest generaatorist, mida kasutatakse käitus-

adapterite genereerimiseks, ja artefaktide kaevajast.

Joonis 1. ACSI keskuse süsteemi kontseptuaalne arhitektuur.

Vaatluspõhised tehnikad ja tööriistadACSI projekti raames on Tartu Ülikool koos Eindhoveni

Tehnikaülikooliga Hollandist kaasatud vaatluspõhiste

tehnikate ja tööriistade väljatöötamisse. Nimetatud uuri-

misharu peamiseks eesmärgiks on kohandada, üldistada

ja rakendada protsessikaeve ja -seire tehnikaid artefakti-

kesksete koosvõime keskustele. See tähendab teenuste

ja artefaktikesksete koosvõime keskuste protsessikaeve

tehnikate ja tööriistade väljatöötamist kooskõlalisuse

kontrollimise, adapterite automaatse genereerimise ja

teenuste käitumise aluseks olevate artefaktikesksete mu-

delite avastamise toetamiseks.

Protsessikaeve on üsna uus uurimisvaldkond, millele

pööratakse hetkel palju tähelepanu ning mis on nüüdseks

jõudmas oma arengus küpsesse järku. Protsessikaeve ka-

sutab peamiselt andmekaevet infosüsteemide sündmus-

te logidest protsessimudelite eraldamiseks. Sündmuste

logid koosnevad jälgedest (i.k. trace), millest igaüks tä-

histab ühe äriprotsessi läbiviimist. Iga jälg on ajaliselt

järjestatud sündmuste kogum oma ajatempli ja muude

seonduvate andmetega. Sündmused võivad tähistada

protsessi tegevuste käivitamisi, sõnumite edastamisi ja

olulisi transaktsioone. Näiteks võib tööle värbamise prot-

sess alguse saada ametikoha kirjelduse koostamisest,

millele järgnevad töökuulutuse avaldamine, avalduste

kogumine ja töötlemine, kandidaatide valimine ja interv-

jueerimine ja nii edasi, kuni valitud kandidaat töökoha

vastu võtab või ametikoht muudel põhjustel suletakse.

Üks jälg tähistab ühe vaba töökoha käsitlemist ja kõiki

sellega seotud tegevusi.

Mõned näited küsimustest, mille lahendami-

seks saab protsessikaeve tehnikaid kasutada, on

järgnevad:

› protsesside nõuetele vastavuse kontrollimine, st kont-

rollimine, kas töötava (salvestatud logidega esindatud)

süsteemi käitumine vastab ootustele, näiteks protses-

simudeli kirjeldustele, eeskirjadele või lepingutele;

› protsesside avastamine ja parendamine, st sünd-

muste logidest protsessimudelite pöördprojektee-

rimine ja/või nende baasil äriprotsesside mudelite

ümberprojekteerimine;

› teenuste kvaliteedi jälgimine, st kitsaskohtade tuvas-

tamine protsessides, ressursside kasutuse, reaktsiooniae-

gade, vigade esinemise määrade jms jälgimine.

Värbamise näite puhul oleksid mõned spetsiifilised

küsimused näiteks: Kas protsess vastab ettevõtte prot-

seduurireeglitele? Missugused on kõrvalekalded kirjel-

datud protsessist? Juhul, kui kõrvalekalded puudutavad

SEMANTILISE KIHI TÖÖRIISTAD

VERIFITSEERIMISE TÖÖRIISTAD

VAATLUSPÕHISED TÖÖRIISTAD

KAB määratlemine

Semantiline/artefaktide tõlgendamine

KAB/artefaktide kaardistamine

Adapterite dünaamiline generaator

Vastavuse analüüsija

Artefaktide kaevaja

Verifitseerimismootor (staatiline)

Verifitseerimismootor (dünaamiline)

Sünteesimootor (staatiline)

Adapteri käitamine

Osalevad teenused

Osalevad organisatsioonid

PROJEKTEERIMISE TÖÖPINK

KOOSTÖÖVÕIME KESKUSE MOOTOR

Artefaktide skeemide projekteerimine

Teenuste seosed

Skeemide kohandamine

Skeemide evolutsioon

Kohandamise haldus

Sündmuste haldus

Arendamise haldus

Teostamise haldus

Juurdepääs andmetele ja andmehaldus

Ülesannete teostamise haldus

Artefaktide skeemid

Osalejad ja juurdepääsuõigused

Artefaktide snapshot’id

114

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

ettenägematuid asjaolusid, siis kuidas tuleb protsessimu-

delit muuta nende käsitlemiseks? Millised on protsessi

kitsaskohad? Milliste protsessi tegevuste läbiviimiseks on

vaja kõige rohkem jõupingutusi teha? Missugune on kaa-

satud osapoolte töökoormus? Missugused on osapoolte

vahelise suhtlemise mustrid?

Suur valik protsessikaeve tööriistu on integreeritud ava-

tud lähtetekstiga raamistikku ProM102, mis võimaldab

uusi meetodeid, tulemuste visualiseerimise lahendusi ja

mitmesugustesse vormingutesse importimise ja ekspor-

timise funktsionaalsust lihtsal viisil lisada.

Joonis 2. Protsessikaeve, artefaktide ja koosvõime keskuste vaheline seos.

Joonisel 2 on näidatud seos protsessikaeve, artefaktide

ja koosvõime keskuste vahel ACSI projekti kontekstis.

Projektis käsitletakse kaht peamist teemat: protsessi-

de avastamise ja protsesside vastavuse kontrollimise

automatseerimist. Neid käsitletakse lähemalt järgne-

vates lõikudes.

Üheks oluliseks äriprotsessi mudeleid puudutavaks küsi-

museks on tuvastada, kas protsessi tegelik realisatsioon

vastab spetsifitseeritud mudelile. Mittevastavus võib tek-

kida mitmesugustel põhjustel, näiteks vigade tõttu raken-

damises, mudeli ebapiisavuse tõttu, väliste tegurite poolt

põhjustatud muutuste tõttu jne. Kui seni on vastavuse

kontrollimist uuritud ainult traditsiooniliste Petri võrku-

dena esitatud protsessimudelite puhul, siis ACSI projek-

tis vaadeldakse seda küsimust artefaktikesksete mude-

lite kontekstis. Võrreldes traditsiooniliste äriprotsesside

mudelitega peab vastavus artefaktikesksetele mudelitele

arvesse võtma täiendavaid aspekte nagu artefakti struk-

tuuri, interaktsiooni ja andmeid. Käesoleva uurimuse

eesmärgiks on välja töötada meetrika ja metoodika sünd-

muste logide artefaktikesksele mudelile vastavuse mõõt-

miseks ning realiseerida tööriistad vastavate tulemuste

arvutamiseks ja visualiseerimiseks.

Artefaktikesksete mudelite vastavuse kontrollimisel

vaatleme järgnevaid aspekte:

› struktuurne vastavus annab vastuse artefakti ja sünd-

muste logides kajastatud üksuse struktuuride vastavuse

määra suhtes;

› elutsükli vastavus analüüsib artefakti elutsüklite vasta-

vuse määra sündmuste logides kajastatu suhtes;

› interaktsiooni vastavus analüüsib vastavuse määra

mudelis määratletud artefaktide vahelise interaktsioo-

nide ja sündmuste logidest leitud interaktsioonide vahel;

› andmete vastavus analüüsib vastavust artefaktides

sisalduvate andmete atribuutide ning nendega teostatud

operatsioonide osas sündmuste logides salvestatud väär-

tuste suhtes.

Tartu Ülikooli poolt hetkel läbiviidavas uurimuses kes-

kendutakse strukturaalse vastavuse küsimusele. Joonisel

3 on toodud strukturaalse vastavuse kontrollide üldine

protsess, mis algab süsteemi rakendamisest salvestatud

töötlemata logidega ning nende struktureeritud andme-

baasiks muundamisest, mida seejärel kasutatakse struk-

turaalse vastavuse meetrika arvutamiseks.

Teisendamise samm hõlmab üksuste tuvastamist koos

nende juurde kuuluvate sündmuste ja andmetega ning

üksuste ja vastavate kardinaalsuste vahel. Seejärel saab

vastavuse meetrikaga hinnata, kuidas nendesse kuuluvad

üksused ja sündmused artefaktide ja nende ülesannete-

ga mudelis kokku sobivad. Üksuste ja artefaktide kok-

kuviimisel võetakse aluseks nende identifikaatorid, mis

üksuste puhul vastavad teisendamise faasis tuvastatud

võtmeatribuutidele.

Seejärel kasutame me nii üksustevahelisi sõltuvusi kui

üksuse enda suhtelist tugevust vastavuse astme kalib-

reerimiseks. Sõltuvused hõlmavad olemasolevate suhete

kardinaalsust ja logides kajastatavatest sündmustest ilm-

nevat üksustevahelist ajalist järjestust. Lihtsaks näiteks

on kliendi poolt tehtud tellimuse mõistele vastav üksus ja

tellimuse eest maksmise mõistele vastav üksus, kus ühe

tellimuse tulemuseks võib olla null või üks makset, sõl-

tuvalt sellest, kas tellimus täideti või mitte. Üldiselt iden-

tifitseerib makse tellimuse unikaalselt ja eelneb sellele

ajaliselt. Seega, kui makseüksus ei ole mudelis eraldiseis-

va artefaktina esindatud, on see märk mittevastavusest.

See on antud juhul siiski vähem tõsine mittevastavus kui

tellimuse üksuse kui eraldiseisva artefakti puudumine.

Üksuse tugevus peegeldab sellega seotud sündmuste

arvu ja esindab mõnes mõttes selle tegelikku elutsük-

lit. Loomupäraselt viitab suur tugevus keerukamale

TUVASTUS

SALVESTABSÜNDMUSED,nt SÕNUMID,TEHINGUDJNE

TOETAB /KONTROLLIB

MÄÄRATLEBKONFIGUREERIBRAKENDABANALÜÜSIB

MODELLEERIBANALÜÜSIB

(PROTSESS)MUDEL

SÜNDMUSTELOGID

ÄRIPROTSESSINIMESEDORGANISATSIOONID

ARTEFAKTID KOOSVÕIMEKESKUSED

VASTAVUS

102 http://prom.win.tue.nl/research/wiki

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

115Infoühiskonna aastaraamat 2010

Joonis 3. Struktuurse vastavuse mõõtmise üldine protsess.

VASTAVUSE KONTROLLIMINE

Hinnapakkumisekoostamine

Päringukoostamine

Hinnapakkumisesaatmine

Vastuvõtmine

Tellimuse koostamine

Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine

Xvõi-poolita

Ja-ühenda

Xvõi-ühenda

Tellimuse lõpetamine

Ja-poolitaCD-poe teavitamine kohaletoimetamise võimatusest

Tellimuse saatmine CD-poodi

Arve koostamine

Oota

Või-poolita

Tagasilükkamine

Kliendi teavitaminekohaletoimetamisevõimatusest

Ja-poolita

Kliendi maksekoostamine

Arve saatminekliendile

Makselaekumine

Kliendi makselõpetamine

CD-poe maksekoostamine

Arve saatmineCD-poele

Makselaekumine

CD-poe makselõpetamine

Arvekoostamine

Hinnapakkumisesaatmine kliendile

Ja-ühenda

1,1

1,1

+,1 1,1

1,1

1,1

1,11,1

1,*

1,*

Või-ühenda

Hinnapakkumise lõpetamine

10.. 1

• Id: sisestamine • Päringu koostamine: kuupäev• Hinnapakkumise saatmine: kuupäev• Hinnapakkumise heakskiitmine: kuupäev• Hinnapakkumise tagasilükkamine: kuupäev• Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev• Hinnapakkumise saatmine kliendile: kuupäev

HINNAPAKKUMINE TELLIMUS

KLIENDI MAKSECD-POE MAKSE

10.. 1

1 1..*

• Id: sisestamine • Arve koostamine: kuupäev • Arve saatmine kliendile: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev

• Id: sisestamine • Tellimuse koostamine: kuupäev • Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev • Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev

• Id: sisestamine • Arve koostamine: kuupäev • Arve saatmine CD-poodi: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev

VÄLJAVÕTE

MUUNDAMINE

KOOSVÕIMEKESKUS

TOORLOGID (RAW LOGS)

116

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

elutsüklile ja on seega heaks põhjenduseks eraldiseisva

artefakti omamiseks mudelis.

Struktuurse vastavuse hinnangud võimaldavad analüü-

sida vastavust nii artefakti enda mudeli seisukohast kui

üksuse mudeli poolt esindatavate sündmuste logide

seisukohast. Selle artikli kirjutamise hetkel on väljatööta-

misel logide struktureeritud andmebaasiks teisendamise

ja vastavuse meetrika automaatse arvutamise tööriist,

mis integreeritakse ProM raamistikku. Tartu Ülikooli

projektipartnerid Eindhoveni Tehnikaülikoolist uurivad

paralleelselt elutsükli mõiste vastavust artefaktikeskse-

tele mudelitele. Lähitulevikus hakatakse Tartu Ülikooli ja

Eindhoveni Tehnikaülikooli koostöös uurima ka interakt-

siooni ja andmete vastavuse mõõtmist.

Vaatluspõhiste tehnikate uurimisvaldkonna teiseks faa-

siks on fookuse nihutamine pelgast mittevastavuste avas-

tamisest nende parandamisele, töötades välja meetodid

mittevastavuste lahendamiseks süsteemi töötamise ajal

dünaamiliselt adapterite sünteesimisel.

ACSI projekti viimases faasis on plaanis töötada välja

lahendus artefaktide endi avastamiseks, st artefaktide

skeemi loomiseks sündmuste logide komplektist. Selles

projektis positsioneerime artefaktide avastamise kui

koosvõime keskuste keskse hooldustegevuse. Teenuse

interaktsiooni logide põhjal keskuse tegeliku käitumise

töömudeleid rajades saame analüüsida keskuse aren-

gut ja keskuses aja jooksul tehtavaid muudatusi. Eeskätt

saame täpselt määratleda, kuidas teenuste saabumine

või lahkumine mõjutab keskuse poolt toetatud protsesse,

ning jälgida jooksvalt andmete kvaliteeti.

KokkuvõteACSI projekti oodatavaks tulemiks on tehnoloogia, mis

lihtsustab e-teenuste omavahelist liidestamist keeruka-

matesse rakendustesse. Projekti tulemusena peaks val-

mima platvorm, mis võimaldab seesuguste ühenduste

loomise maksumuse vähendamist ligikaudu 40% võrra

võrreldes nende käsitsi loomisega ning samal ajal või-

maldab saavutada täiendavalt ligikaudu 90% kokkuhoi-

du ühenduste toetamiseks vajalike andmete teisenda-

mise osas läbi selle osa automatiseerimise. Nimetatud

kokkuhoid tekib läbi tarkvaraarendusprotsessi lihtsus-

tamise võrreldes tavapäraste meetoditega e-teenuste

rakendamisel.

ACSI platvorm saab olema saadaval SaaS realisatsioo-

nina, võimaldades pay-per-use mudeli rakendamist.

Saavutatav skaleeritavus ja rakendamise lihtsus teevad

ACSI väikestele organisatsioonidele e-teenuste kasuta-

mise platvormina sama sobivaks kui suurtele. Mõlemad

saavad ACSI platvormi kasutades keskenduda oma põ-

hitegevusele ja -eesmärkidele, samal ajal kui e-teenuste

tehnilise liidestamise eest hoolitseb platvorm ise.

Veelgi enam, ACSI ei võimalda mitte ainult e-teenuste

komplektide koostamise lihtsustamist, vaid ka äriprot-

sessides kui tervikutes kasutatavate andmete efektiivset

haldamist. Selles kontekstis, vaadeldes ACSI koosvõime

keskuseid kui andmete hoidmise ja e-teenuste automaat-

se rakendamise platvormina, on mõeldav ka ACSI ra-

kendamine pilvearvutuse kontekstis. Viimane omakorda

laiendab nii era- kui avaliku sektori võimalusi ACSI kasu-

tamisel koosvõimeliste e-teenuste pakkumisel ja kasuta-

misel sõltumata organisatsioonide endi suurusest.

117Infoühiskonna aastaraamat 2010

Sigrid Tammistesigrid.tammiste@itcollege.eeIT Kolledž

3.2.5

10 aastat IT Kolledžit

IT Kolledži loomise idee sündis 1999. aasta suvel Tallinnas

Sonera OY ja Eesti Telekomi korraldatud seminaril

„Teleakadeemia”. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool

tutvustasid ideed haridusministrile, kes moodustas

septembris 1999 IT Kolledži käivitamiseks töörüh-

ma. 29. detsembril 1999 sõlmiti Eesti Infotehnoloogia

Sihtasutuse asutajate Haridusministeeriumi, Tartu

Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, AS Eesti Telekomi ja

MTÜ Eesti Arvutifirmade Assotsiatsiooni vahel kokkule-

pe IT Kolledži asutamiseks.

29. märtsil 2000 loodi IT Kolledži haldamiseks Eesti

Infotehnoloogia Sihtasutus ning 17. mail 2000 väljastati

IT Kolledžile esimene koolitusluba.

IT Kolledž on Eesti esimene ra-

kenduslik IT-kõrgkool, mis pak-

kus infotehnoloogia süsteemide

õppekavaga alustades kolmeaas-

tast diplomiõpet kahel erialal: IT-süsteemide arendus

ja IT-süsteemide administreerimine. Nüüd on kolledžis

võimalik õppida neljal õppekaval päevases, õhtuses ja

kaugõppes – lisandunud on infosüsteemide analüüsi ja

tehnosuhtluse erialad, kusjuures viimast on praegu või-

malik õppida vaid IT Kolledžis.

2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe.

2011. aasta jaanuaris asus rektori ametikohuseid täitma

kolledžiga 10 aastat seotud olnud Linnar Viik, kes on pi-

kaajaline IT Kolledži õppejõud ja selle nõukogu liige. IT

Kolledži näo on ainulaadseks kujundanud seal töötavad

inimesed ja mitmetes erinevates ärivaldkondades tegut-

sevad tuntud tippspetsialistid. Paljud töötajad ja õppe-

jõud on IT Kolledži ridades olnud selle asutamisest alates

ning saavutanud tudengite erilise poolehoiu.

2000. aasta 1. septembril rääkis kolledži esimene rektor

Kalle Tammemäe avaaktusel värskelt õppima tulnud tu-

dengitele, et nende õlgadel on suur vastutus kujundada

mitte ainult IT Kolledži tulevikku, vaid teha ajalugu kogu

infotehnoloogia ärisektoris. Kalle Tammemäe andis oma

esimeses avakõnes üliõpilastele mõista, et IT Kolledžisse

õppima tulles tuleb siin hakkama saamiseks teha usinas-

ti tööd. Oma kümne aasta taguses kõnes innustas äsja

ametisse astunud rektor tudengeid õppima ja pidevaks

juurde- ja ümberõppeks valmis olema.

Tööturul püsiv IT-spetsialistide nõud-

lus tõestab infotehnoloogia kiiret aren-

gut ja sellest tulenevat üha suurenevat

vajadust IT-kõrghariduse omandanud

spetsialistide järele. 2008. aastal valmis

TTÜ vahetus läheduses Mustamäe

mändide all IT Kolledži uus õppehoo-

ne, mis on nüüdisaegse õppe mate-

riaalse baasi ja kvalifitseeritud persona-

liga esinduslik õppekeskkond. Mitmed

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

ettevõtted, mis kolledži asutamisele õla alla panid, on

tänaseni meie head toetajad ja sõbrad. Näiteks Elioni

ja Ericssoni komplekteeritud kommunikatsiooni- ja

Tööturul püsiv IT-spetsialistide nõudlus tõestab infotehnoloogia kiiret arengut ja sellest tulenevat üha suurenevat vajadust IT-kõrghariduse omandanud spetsialistide järele.

IT Kolledž on Eesti esimene rakenduslik

IT-kõrgkool.

2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe.

118

III T

EAD

MIS

TEPõ

HIS

E M

AJA

ND

USE

AR

END

AM

INE

infotehnoloogia arenduskeskus võimaldab tundma õppi-

da tänapäevaseid interneti- ja digi-TV-tooteid ning aren-

dada uusi rakendusi.

IT Kolledži pikaajaliste toetajate hulka kuuluvad sellised

tuntud nimed nagu TeliaSonera, Nutek, Microsoft, Oracle,

Sun, Cisco, Sybase, SPSS, Swedbank, EMT, Hewlett-

Packard ja veel mitmed teised suurettevõtted.

Liigume rahvusvahelisema kooli pooleIT Kolledž on rahvusvaheliselt tunnustatud. Sel on part-

nerkõrgkoolide võrgustik Leedus, Poolas, Portugalis,

Saksamaal, Soomes, Taanis, Türgis, Slovakkias,

Saksamaal, Austrias ja Rootsis. Partnerkõrgkoolidele va-

hendusel saavad IT Kolledži tudengid end täiendada õpi-

rändes ja välispraktikal ning õppejõududel on võimalik

anda külalisloenguid info- ja kommunikatsioonivaldkon-

nas tunnustatud kõrgharidusasutustes.

Koostöös rahvusvaheliste partne-

ritega lõime 2010. aastal kolm uut

Erasmuse intensiivkursust. Kursustel

osaledes saavad tudengid süvenda-

tult omandada ja praktiseerida eri-

alateadmisi sellistel põnevatel tee-

madel nagu sardsüsteemide riist- ja

tarkvara koosdisain, teenuste uuenduslik disain ning

andmete haldamise modelleerimine veebipõhistes in-

fosüsteemides. Intensiivkursused on igal aastal erinevas

EÜ riigis toimuvad kuni paarinädalased kursused, mille

käigus on võimalik omandada praktilisi oskusi ja tead-

misi IT-spetsiifilistes valdkondades ning kus vähemalt

kümme osalejat peavad pärinema kursuse asukohariigist

väljastpoolt. Tudengid armastavad intensiivkursuseid,

kuna need võimaldavad lisaks erialateadmiste omanda-

misele praktiseerida multikultuurset meeskonnatööd.

Intensiivkursustel osalevad tudengid on pärit vähemalt

kolmest erinevast riigist. Erasmuse intensiivkursused on

ka õppejõududele suurepäraseks võimaluseks kogeda

õpetamist teises kultuuriruumis, vahetada kogemusi,

saada uusi ideid ja luua professionaalseid suhteid oma

eriala inimestega. Seda seetõttu, et õppetööd viivad läbi

erinevate riikide lektorid.

Rahvusvahelistumine ei ole IT Kolledžis pelgalt uus

moodne sõna. Pigem on see eluviis – avatus uuele, inno-

vaatilisele, isemoodi mõtteviisile ja teadmistele. Inglise

keeles on IT Kolledžis õpetatud juba pea kümnendi

vältel. IT Kolledži akadeemilisse perekonda kuuluvad

kaks õppejõudu, kes peavad loenguid inglise keeles:

CISCO õppejõud Truls Ringkjob ja arvutiteaduste doktor

Andrea Corradini. Lisaks on aastate jooksul ülikooli kü-

lastanud USA, Soome ja Hollandi välislektorid, kes on

oma avalike ja külalisloengutega pälvinud elavat huvi ka

nende tudengite ja spetsialistide seas, kes IT Kolledžis

ei õpi. Praeguse seisuga on IT Kolledžis võimalik inglise

keeles ained omandada 173 EAP (Euroopa ainepunkt)

ulatuses. See on taas üks samm rahvusvahelisema kooli

suunas. Järgmiste aastate tegevus on suunatud välistu-

dengite arvu suurendamisele, millega loodame mit-

mekesistada tudengielu ja luua tõeliselt multikultuurse

õppekeskkonna.

2001. aastal sai IT Kolledž Eestis esimesena Cisco

Võrguakadeemia staatuse, alustades praktilise suunitlu-

sega rahvusvaheliselt tunnustatud arvutivõrkude baas-

koolitust. Selle aja jooksul on IT Kolledž aidanud asutada

ja ette valmistada terve hulga kohalikke Cisco akadee-

miaid üle Eesti. Sertifitseeritud Cisco programmid vas-

tavad üle maailma tunnustatud standarditele ja annavad

selle omanikule võrguadministraatorina tööleasumiseks

kõik vajalikud teadmised ja oskused.

2002/2003. õppeaastal loodi eraldi õppekavadena IT-

süsteemide administreerimine ja IT-süsteemide

arendus, mis on praeguseni kõige populaarsemad eri-

alad. 2003/2004. õppeaastast lisandus uue õppekavana

infosüsteemide analüüs.

2004/2005. õppeaastal avati esmakordselt tehnosuhtlu-

se õppekava, kus alustasid õpinguid Eesti esimesed teh-

nosuhtlejad. Praeguseni saab ainult IT Kolledžis oman-

dada spetsiifilist tehnosuhtluse eriala, mis annab lisaks

tugevdatud IT-baasõppele kirjaliku ja suulise eneseväl-

jendamise oskusi ning teadmisi disainist, trükitehnoloo-

giast ja turu-uuringutest. Tehnosuhtluse õppekaval val-

mistatakse ette spetsialiste, kes tunnevad tasakaalustatult

nii infotehnoloogiat kui ka suhtluses toimivaid protsesse

ning suudavad tutvustada Eesti tehnoloogilist toodet

kodu- ja välismaisele tarbijale.

Õppurite hulka on märkimisväärselt suurendanud alates

2006/2007. õppeaastast pakutav kaugõpe. Esimesel aas-

tal alustati IT-süsteemide administreerimise õppekavaga

ja järgmisel õppeaastal lisandus IT-süsteemide arenduse

õppekava. Huvi kaugõppes õppimise vastu on igal aastal

kasvanud, mis teeb head meelt nii kolledži juhtkonnale

kui IT-sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Just ümberõpe

võimaldab leevendada suurt tööjõudefitsiiti, mis tööturul

IT-spetsialistide suhtes valitseb.

2010. aasta detsembri seisuga õpib IT Kolledžis 850 õp-

purit ja tööturule on suundunud 418 vilistlast.

Peale uuenenud õppekavade ja igal aastal kasvava tuden-

gite arvu pakub IT Kolledž täiskasvanute täiendõpet. 2010.

aasta sügisest alustasid küberkaitse täiendõpet esimesed

Koostöös rahvusvaheliste

partneritega loodi 2010. aastal kolm

uut Erasmuse intensiivkursust.

3.2

Ees

ti IK

T-se

ktor

i kon

kure

ntsi

võim

e su

uren

dam

ine

119Infoühiskonna aastaraamat 2010

huvilised, kelleks olid kohalike

omavalitsuste ja avalik-õiguslike

organisatsioonide IT-spetsialistid.

Samuti saavad küberturbe alal

ennast täiendada äriettevõtete IT-

süsteemide administraatorid ja IT

Kolledži tudengid. Täiendusõppes

omandatakse väga laias valikus

infotehnoloogiateadmisi alates kujundusprogrammide

tundmaõppimisest kuni programmeerimiseni.

IT Kolledži lõpetajad on silma paistnud rahvusvaheli-

sel areenil, tuues koju suurepäraseid auhindasid. 2010.

aastal osales Portugalis Euroopa kutsemeistrivõistlustel

infotehnoloogia valdkonna spetsialistina IT Kolledži vi-

listlane Tuuli Zahvatkin, kes lõpetas möödunud kevadel

IT-süsteemide administreerimise eriala cum laude.

Samuti osales võistlusel projektijuhina IT Kolledžis õp-

pinud Laur Mõtus. Eesti meeskonnaga kaasas olnud

Cisco eksperdi ja õppejõu Truls Ringkjob toetusel võitis

Tuuli EuroSkills võistlusel Cisco spetsialistina pronksi.

Euroopas teist korda korraldatud kutsemeistrivõistlus-

tel saavutatud kolmas koht on suurepärane näide IT

Kolledžis õpetatavate kursuste tasemest.

IT Kolledžis tegutseb ka tudengite loodud robootika-

klubi. Kolledži tudengite robotid on pikaajalise tradit-

siooniga Robotexi võistlustelt toonud kõrgeid kohti alates

2002. aastast. Robootikaklubi ei ole ainult tudengitele

– suur osa seal toimetajatest on juba vilistlased. Samuti

on võimalik klubisse astuda veel enne, kui IT Kolledžisse

õppima tullakse. 2010. aasta detsembris peeti TTÜs küm-

nendat korda Robotexi juubeliüritust, kus esikoha võitis

2010. aasta detsembri seisuga

õpib IT Kolledžis 850 õppurit ja

tööturule on suundunud 418

vilistlast.

IT Kolledži meeskond Neve koosseisus Kristjan Mölder,

Valdur Kaldvee ja Mikk Pärast. Teisele kohale tuli võist-

kond Madistajad, keda esindasid Tiia Tänav, Tiina Laast,

Allan Vein, Madis Toom ja Janek Sarjas. 10 aasta jooksul

on saavutatud kokku 7 esikohta, 6 teist ja 5 kolmandat

kohta. IT Kolledži õppejõud ja robootikaklubi eestvedaja

Margus Ernits innustavad klubis kooskäijaid nakatava ro-

bootikaalase entusiasmiga, mis võimaldab nii üli- kui ka

kooliõpilastel saada uusi teadmisi huvitaval ja mängulisel

moel.

IT Kolledž tähistas oma 10. aastapäeva 17. mail 2010,

millele eelnesid kogu sünnipäevanädala jooksul aset

leidnud juubeliüritused. Pidulikul aktusel esinesid sõna-

võttudega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, TÜ en-

dine rektor Jaak Aaviksoo ja teised kolledži alguse juures

viibinud inimesed.

Mida toob tulevik?Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimehe

Toomas Sõmera sõnul on lähiaastate eesmärgiks koha-

neda pidevalt muutuvas keskkonnas ja hoida sisseastu-

jate huvi endiselt kõrgena. Hoolimata tulevikku varju-

tavast demograafilisest langusest küpsusikka jõudvate

noorte seas on kolledži soov pakkuda infotehnoloogilist

kõrgharidust endises mahus. IT Kolledži 2010. aasta aas-

taraamatus soovis EITSA nõukogu esimees Jaak Anton

muutunud demograafilise ja majandusliku olukorraga

toimetulemiseks kolledžiperele „nutikust ja järjekindlust”.

Samade mõtetega võiks koos tudengite ja vilistlastega tu-

levikku vaadata.

IT Kolledži hoone.