Tallinn teel Euroopa Roheliseks Pealinnaks

HEA LUGEJATallinna linna elukeskkond on viimastel aastatel muutunud ha puhtamaks ja meeldivamaks. Siinsed rohealad on liigi rikkad, parkides, spordirajatistel ja pere mnguvljakutel on vimalik aktiivselt puhata. Kergliiklusteed vi mal davad lin lastel valida kesk-konna sbralikumaid liikumis viise. See, et seoses tasuta his trans-por di ga on autoliiklus kesklinnas vhenenud 15 protsenti, pole ka mujal Euroopas mrkamata jnud. Meil on, mida teised Euroopa riigid saaksid meilt ppida, aga meil on ka nendelt palju ppida. Linn saab oma saavutusi keskkonnasbralikuma ja -hoidlikuma linnaruumi loomisel kasutada Euroopa Roheliseks Pealinnaks pdlemisel. See ongi Tallinna kohustus olla teenitaja, sest just meie algatasime 2006. aastal Euroopa Rohelise Pealinna idee ning Tallinna linnal seisab ees vga thtis ja sugugi mitte lihtne lesanne saada 2018. aastaks Euroopa Roheliseks Pealinnaks. Vljavaated saada Roheliseks Pealinnaks on soodsad juba tna hea olukorra oleme saavutanud vhemalt kolmes valdkonnas loodus ja bioloogiline mitmekesisus, kohalik transport ja koinnovatsioon.Tallinna linn peab lbima pika kohustusi ja vastutusrikkaid lesandeid tulvil tee, et saavutada krge tase kigis 12 Rohelisele Pealinnale esitatud kriteeriumis piirkonna roll leilmses kliima-muutuses, kohalik transport, rahvale avatud rohealad (sh kesk-konnasstlik maakasutus) loodus ja bioloogiline mitmekesisus, vlishu kvaliteet, mrakeskkonna kvaliteet, jtmeteke ja jtmemajandus, veetarbimine, reoveekitlus, kouuendus ja jtkusuutlik thive, kohaliku omavalitsuse keskkonnajuhtimine ning energiathusus. Meil on selleks head eeldused.

Tallinna roheline elukeskkond vrib Euroopa tiitlit!

AustusegaArvo SarapuuTallinna abilinnapea

EUROOPA ROHELISE PEALINNA TIITELEuroopa Rohelise Pealinna (ERP) idee algatas Tallinnas 2006. aastal toonane linnapea Jri Ratas ning esimesed Rohelised Pealinnad olid Stockholm ja Hamburg vastavalt 2010. ja 2011. aastal. Roheline Pea linn ei pea olema tingimata pealinn, selleks vivad kandideerida kik Euroopa linnad, kus elab vhemalt 200 000 elanikku.ERP algatuse ldine eesmrk on paran-dada Euroopa linnade elu kesk konda ja seega ka keskkonda tervikuna. Praegu elab kolm neljan dikku Euroopa rahvastikust linna lises keskkonnas, mis tttu linnad mngivad vga olulist rolli kesk konnaseisundi ja elanike elu-kvaliteedi parandamisel.Tiitlit annab vlja Euroopa Komisjon ning selle eesmrk on tunnustada ja vrtustada neid pingutusi, mida teevadlinnad oma keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks, arvestades seejuures ha kasvavat linnarahvastiku hulka.htlasi stimuleerib tiitel ja sellele kandideerimine linnu pdlema oma tegevuses selle poole, et saavutada puhtam, parem ja sstlikum linna-keskkond. ERP tiitli saavutanud linn on eeskujuks ja inspireerib ka teisi Euroopa linnu parema elukeskkonna nimel pingutama ning aitab kaasa omavahelisele kogemuste vahetamisele.

KANDIDEERIMINETiitel antakse linnale, kes on linnakeskkonda parandanud mitmeti tegutsedes, muuhulgas juurutanud sstlikke liikumisviise, rajanud ja laiendanud parke ning muid rohe- ja puhkealasid, kaasajastanud jtmemajandust, vhendanud mra kasutades selleks uuenduslikke lahendusi, saavutanud kestvaid tulemusi tervikliku linnajuhtimisega ning thustanud linnavimu, elanike, ettevtjate ja teiste asjaosaliste vahelist linna elamistingimusi parandavat koostd.ERP tiitli taotlemisel arvestatakse 12 keskkonnavaldkonda ehk indikaatorit, mille kaudu hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks:

Piirkonna roll leilmses kliimamuutuses.

Kohalik transport.

Rahvale avatud rohealad, sh keskkonnasstlik maakasutus.

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus.

Vlishu kvaliteet.

Mrakeskkonna kvaliteet.

Jtmeteke ja jtmemajandus.

Veetarbimine.

Reoveekitlus.

kouuendus ja jtkusuutlik thive.

Kohaliku omavalitsuse keskkonnajuhtimine.

Energiathusus.

ERP tiitli saavutamiseks aastaks 2018 tuleb taotlus esitada juba 2015. aastal ning vitja selgub 2016. aastal. Taotluses tuleb iga indikaatori kohta anda informatsiooni, milles kirjeldatakse linna keskkonnaseisundit ning viimase 510 aasta jooksul linnakeskkonna parandamiseks tehtut ja saavutatut. Samuti tuleb anda levaade lhi- ja pikaajalistest eesmrkidest ning meetmetest nende saavutamiseks. Seejuures tuleb ra mrkida kik keskkonnanitajaid ebasoodsalt mjutada vivad asjaolud vi piirangud. Niteks mjutavad linnade keskkonnaolusid kindlasti geograafilised eriprad vi ajaloolised seigad. Seda kike vetakse arvesse ka taotluste hindamisel.

TALLINNA EELDUSED JA TEGEVUSED TEEL EUROOPA ROHELISEKS PEALINNAKSSaavutamaks Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit aastal 2018 peab Tallinn kvasti pingutama. Samas aitab juba ainuksi ERP tiitlile kandideerimine koos selleks vajalike tegevustega muuta Tallinna keskkonnasstlikumaks ning teadvustada Tallinna kui keskkonda panustavat linna.ERP tiitli saavutamine Tallinnale aastaks 2018 on seatud eesmrgiks nii Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 kui ka Tallinna Keskkonnaametis koostamisel olevas Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 20132018. Tallinna keskkonnakaitse arengukavas tuuakse muuhulgas esile vajalikud meetmed ja tegevused, mis on olulised selleks, et Tallinn saaks kandideerida Rohelise Pealinna tiitlile.Vastavalt viie ERP laureaadi taotluste sisu analsile on Tallinnal kolm ERP valdkonda, kus linn saaks sooritada kige krgema arenguhppe suhteliselt lihtsate vahenditega. Nendeks on loodus ja bioloogiline mitmekesisus, kohalik transport ning koinnovatsioon.

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus on valdkond, mis vimaldaks Tallinnal juba tna juda kandidaatide hulgas esimeste sekka. Mitte ainult Tallinna kaitsealad, vaid ka paljud teised loodus-likud ja poollooduslikud alad (sh jt-maad) pakuvad elupaiku sadadele taime- ja loomaliikidele, kellest paljud on riikliku ja le-euroopalise kaitse all. Tallinna rohealade osa moodustab 25% linna territooriumist. Rohealade suurus iga tallinlase kohta on u 100 m, mis on krgem kui tnavusel Rohelisel Pealinnal Nantesil vi jrgmise aasta laureaadil Kopenhaagenil. Vajalikuks toiminguks looduse valdkonnas on elurikkusest tpsemat levaadet andvad linnaelustiku uuringud. Niteks biotoopide kaardi abil saaks tiendada Tallinna haljastuse kontseptsiooni, tagada koloogiliste ja kergliikluskoridoride sidusus ning tiustada linna-, sh haljastuse planeeri-mist. Samuti tuleb thustada Tallinna elurikkuse tutvustamist linnaelanikele ja Eestis laiemalt ning samas tuleb hakata looma ka rahvusvahelist kuvandit Tallinnast kui bioloogiliselt vga mitme-kesisest linnast.Tnu Tallinna mitmekesisele loodusele on uesppe vimalused vga head. Tallinna elanike, nii tiskasvanute kui laste loodusteadlikkuse tstmisega tege-le takse Aegna loodusmajas ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajas, loodus ppe-ringe tegutseb huvikoolides ning valmimas on Tallinna Loomaaia kesk konna-hariduskeskus. Eelmisel aastal loodud sihtasutus Keskkonnakogu aitab pakkuda keskkonnaharidust elanike mitmetele ea- ja huvigruppidele.

Kohalik transport on tihedalt seotud ka kohaliku vlishu ja mrakeskkonna kvaliteediga, kesk konnasstliku maakasutuse, kesk konna juhtimise, kliima-muutuste ning energiathususe valdkondadega. Tallinna linnal on plaanis asuda koostama linna liikuvuskava, mis ksitleb kiki liikumisviise linnas. Auto liiklusest tulenevate nega tiivsete mjude vhendamiseks on Tallinna linn seni rakendanud mitmeid meetmeid his transpordi kasutamise soodustamiseks (sh his-transpordi rajad, prioriteedi ssteem ristmikel, tasuta his transport). Euroopa esi me se pea linnana juurutas Tallinn 2013. aasta alguses linlastele tasuta sidu vima luse linna hissidukites. Elekt roonilised loendusandmed ni ta vad, et

vrreldes eelmise aasta lpuga liikus jaanuaris Tallinna tnavatel sidukeid keskmiselt 14% vhem. Tallinnas on pidevalt rajatud uusi kergliiklusteid. Tsi, tingimused ei soosi veel mugavat kesklinna jalgrattaga lbimist. Samas ei ole jalgratas igapevase siduvahendina tallinlaste seas levinud ning iga pevasitudeks eelistatakse endi selt liiga palju siduautot. Nende harjumuste muutmiseks ja tead lik-kuse tstmiseks on Tallinna Kesk konnaamet korraldanud igal aastal autovabu pevi ja eelmisel aastal toimus keskkonnasbraliku liikumise kuu, mis propageeris alternatiive siduautoga liikumisele.

koinnovatsioon on Tallinnas praegu kige suuremate arengu vimalustega valdkond. ko-innovatsiooniks ehk kouuenduseks nime tatakse ettevtluses vi muudes tegevusvaldkondades vlja pakutud vi kasutusele vetud keskkonna-sstlikumat uut vi oluliselt tiustatud toodet, teenust vi tehnoloogiat. Seega hlmab ko-uuendus nii tehno uuendusi, arengu-uuendusi kui ka riuuendusi. Tallinna vimalus seisneb selliste uudsete lahenduste vljattamisele kaasa aitamises ja kasutuselevtmises, mis panustaksid mnesse vi kikidesse 12 ERP tegevusvaldkonda. Tallinnas on vga head eeldused uute linnakeskkonda edendavate ja elukvaliteeti parandavate kouuenduslike lahen duste (nuti- ja veebirakendused, kesk-konna tehnoloogiad) vljattamiseks ja kat-seta miseks niteks IT-sektor on Eestis ja enne kike Tallinnas vga tugev (praktiliselt kiki Tallinna linna pakutavaid teenuseid saab kasu tada internetis paberivabalt). Vimaluste realiseerimine eeldab aga mitmete ettevtete kaasamist ning nende tihedat koostd vi vastava vrgustiku loomist.Jrgnevalt on toodud lhike levaade Tallinna seisundist ka teiste ERP indikaatorite osas.

Keskkonnasstlikku maakasutust ja arengut suunatakse Tallinnas planeeringutele ja ehitusprojektidele keskkonnatingimuste seadmise ning vajadusel keskkonnamju strateegilise hindamise kaudu. Selle tulemusena mratakse vajalikud keskkonnanuded ja keskkonnasstlikud lahendu-sed arendusteks ja ehitamiseks. ldiste nidetena vib nimetada haljas-tuse silitamist ja uue rajamist, sstlike energia- ja vee- (sh sademe vee) jm ressursside kasutamise lahenduste vljattamist ja rakendamist ning linnustikule ja loomastikule elupaikade silitamist ja loomist.Tallinna asend tuulisel mererannikul loob soodsa olukorra vlishu kvaliteedi osas, mistttu saasteainete normide letamist esineb vhe. Tallinnas on koostatud vlishu strateegiline mrakaart, mis selgitas vlja kriitilisemad piirkonnad, kus krge mratase elanikke rohkem mjutab. Selle phjal koostatakse mra vhendamise tegevuskava.

Jtmekitluse valdkonnas on Tallinn lii ku mas jrjest efektiivsema jtmeveo korral da mise poole. Rajamisel on uued jtme jaamad ja pstitatud on

tiendavaid pakendi kogumismahuteid le kogu linna, et katta Tallinn vimalikult tiheda liigiti kogutud jt mete leandmiskohtade vrgustikuga. Tallinna eelis teiste Roheliste Pealinnadega vrreldes on suhteliselt vike jtmeteke elaniku kohta (alla 300 kg/in aastas), kuid samas tuleb rohkem rhku panna efektiivsemale jtmete liigiti sorteerimisele ja elanike kitumise muutmisele. Sel eesmrgil toimub juba aastaid kigile elanikegruppidele suunatud jtme-kitluskampaania Prgihunt.Samuti on Tallinn esirinnas madala vee tarbimise poolest, kuid panustada tuleb leketega kaas neva veekao vhendamisse. Tallinnas korral datakse pidevat veekogude seisundi seiret ning pikaaegsed seireandmed nitavad, et nii Tallinna lahe kui ka suubuvate sademevee vljalaskude vee kvaliteet aegamda paraneb. Selleks on andnud panuse ka Paljassaare reoveepuhastusjaam, mis on saavutanud kllaltki krge reovee puhastusvimekuse. Tallinna linn vttis 2012. a vastu Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, mille eesmrgiks on anda eesmrgid ja suunised sademevee jtkusuutlikuks kitlemiseks.Tallinn on liitunud Linnapeade paktiga ning vtnud sellega kohustuse tagada suurem energiaefektiivsus ja vhendada CO2 heidet. Seda td aitab sstva energiamajanduse tege vuskava abil suunata kesoleva aasta algusest ttav Tallinna Energiaagentuur.

Keskkonnajuhtimise valdkonnas on Tallinna linnavalitsuses ja all-asutustes keskkonnahoidliku kontori phimtete juurutamiseks rakendatud kotugitegevuse ja kotugiisikute programmi.

Suletud prgila Psklas

Tallinna Keskkonnaamet 2013