Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna 32. Keskkooli ajaleht |talv 2013
ALATI FOOKUSES
ObjektiivHIND: 0.40 SENTI
looming
Esmakordselt objektiivis
multimeedia õpilaste auto
portreed.
Pildid lehekülgedel 67
persoon
Sellel kuul särab persooni
rubriigis Tallinna 32. Kesk
kooli lausa legendaarne eesti
keele õpetaja Eha Aare.
Loo leiate leheküljelt 4
intervj uu
Eelmisest lehest välja jäänud
intervjuu direktor Mait
Tõitojaga leiate leheküljelt 3
aaa
8
objektiivTallinna 32. Keskkool | talv 2013
ALATI FOOKUSES
objektiiv talv 2013
Nali
Õpilased teevad nalja
Kilde Heiki Haljasoru kogust
Õpetajad teevad nalja. Eha Aare: "Naaber teostab rihu rakkumist." (rahu
rikkumist)
Tiiu Niidas: "Kunagi üks õpetaja ütles: kui palju on 1ruudus?"
Klass:"1!"
N:"Aga kui palju on 1 astmes 75?"
Klass:"1!"
N: "Seda ei ole võimalik arvutada! sest kesse jaksab ühte 75 korda
korrutada."
inglise keele tunnis on kohal ainult üks poiss (ja u 10 tüdrukut).
Linnuste: "No sa oled siis ainuke naine selles...Ei, oih! Ainuke mees!
Kanakarjas"Linnuste: "Ah, teete selle homseks ära. Ega teil niikuinii eraelu ei
ole ju."
Peterson: "Pole lihtne tahvlile kirjutada kui suvi läbi on
muruniiduk käe otsas olnud"
Bernstein: "Thank you Jesus, Karoliine isn't here"
Linnuste: "Lugupeetud härra, ma olen täpselt välja
mõelnud, kuhu auku ma teid saadan."
Kõss: "Mida teil on graafiku joonestamiseks vaja?"
Õpilane: "Joonlauda"
Kõss: "Kahte punkti väga hea!"
Õpilane on tunnis kapuutsiga ning keeldub seda peast võtmast.
Õpetaja soovib aga õpilase uut soengut näha. Õpilane: "Ma näen
välja nagu 13 ja mingi narkar."
Linnuste: "Vahet pole, näita!
Vene talupojad asusid 17. sajandil
elama Uurali mägede ja Vaikse
ookeani vahelisele alale ehk
Eestisse.
Tartu Ülikooli rajas Gustav II
Hitler.
Vabadussõjaainelisi raamatuid ei
tea, aga filmidest räägib Eesti
Vabadussõjast „Sigade revolut
sioon”
Virumaa keskus on Viru keskus.
Forselius sattus ühel Stockmanni
(tegelikult Stockholmi) reisil
laevaõnnetusse ja uppus.
Miks suutsid tarkinimesed ise tuld
süüdata, ahvinimesed aga mitte?
Inimesed panid ahvid põlema.
1525 abiellus Martin Luther mingi
Boratiga (tegelikult Katarina von
Boraga).
Jaapani usk sushi.
Pildil kured toovad lapsi
(karikatuur Stalinist Berliini
blokaadi ajal).
Pärslased leiutasid pärsia kassi.
Helena oli Agememnoni vennanaine, kelle röövis Trooja kuningapoeg
Paris Hilton (tegelikult oli lihtsalt Paris)
Külm sõda oli Soome ja NSV Liidu
vahel.
India ja Hiina usundid:
taoism,bohhuism,budism
Suur osa Saksamaast kuulus
Hess...burgidele.
Afganistani mindi ahnuse pärast,
sest neil oli kiire.
Aleksandria teletorn
Paavst ja keiser vaidlesid köstri
ametisse nimetamise üle.
aaa
7
objektiiv
Tallinna 32. Keskkool | talv 2013
objektiiv talv 2013
ALATI FOOKUSES
aaa
Birgit Alev
Lisett Kruusimäe
22
Tallinna 32. Keskkooli ajaleht
A L AT I F O O KU S E Sobjektiiv
Tallinna 32. Keskkooli ajaleht
Uus kooliveerand on täie hooga
käima läinud. Esimesed
kontrolltööd tehtud ja isegi mõni
hinne ekoolis olemas. On aeg
välja lasta järjekorde objektiiv.
Kui pärast selle aasta esimese
objektiivi ilmumist küsitluse
korraldasime, et lehte paremaks
muuta, saime nii positiivset kui
negatiivset tagasisidet ja palju
palju ettepanekuid. Kuigi see leht
ei ole veel värviline, ega mahukam
vaid vastupidi, lehe võrra õhem,
siis ma luban, et teie ettepanekud
ei ole meil meelest läinud. Me
peame need soovid meeles ja
teeme kõik, et järgmine leht oleks
parem.
Aga lehes on nii mõndagi uut. On
persooni lugu ja loomingu nurk
mida pole varasemates lehtedes
olnud. See eest pole selles lehes
duelli, mis on alati olnud ja mis
järgmises lehes kindlasti jälle on.
Liivia on kirjutanud väga põneva
ja inspireeriva loo kooli kõrvalt
töötavatest õpilastest. Naljade
jaoks on seekord terve lehekülg.
Huumorit teevad nii õpetajad kui
ka õpilased oma ajaloo
teadmistega.
Teil kõigil on võimalus lehe
tegemisse oma panus anda
kirjutades meilile
millest või kellest te lugeda
tahaks. Ja ka tunnis kuuldud
õpetaja vaimukuse võite toimetuse
meilile saata.
Ilusat veerandi jätku ja olge tublid
:)
Gisela
Objektiiv toimetus
peatoimetaja: Gisela Kastein
(11c)
Küljendas:Gisela Kastein
Keeletoimetaja:
õp Kerstin Vessik
Lehe tegid:
Liivia Talvik (12d)
Anna Kõuhkna (12d)
Karilis Käro(9a)
Liisa lehtmaa(9a)
Mari Leen Rosenberg(9a)
objektiiv
ilustraatorid:
Laura Jüristo (11d)
Aitäh:
Ants Ivask, Merilin Schults,
raamatukogu, Iti Kasser
Toimetaja veerg
objektiiv talv 2013
aaa
Üks võimalus pikka ja väsitavat koolipäeva üle elada on naerda ja
ka teisi naerma ajada. Naljast ja naerust on luuletuse kirjutanud
Ailar Väärtma 11.b klassist.
icic
Vahel mulle meeldib trollida
ning vahel meeldib niisama pullida.
Vahet pole kas nali on vana aasta või kaks,
igatahes mina naeran, see on kindel laks!
Pole hullu, kui mind vaadatakse viltu,
ja vaadatakse nii, et ei pööratagi enam pilku.
Tegelt päris tihti naeran ise üksi,
ja naeran nii, et tee või püksi.
Pole hullu, kui mu huumor on vahel esimesest klassist,
sest nii ma erinengi hallist massist.
BBBBBB
WW
4 5
objektiivobjektiivobjektiivobjektiivTallinna 32. Keskkool |talv 2013Tallinna 32. Keskkool |talv 2013
objektiiv talv 2013
PersoonPersoon Eha Aare
Anna Kõuhkna, 12d
ALATI FOOKUSES ALATI FOOKUSES
objektiiv talv 2013
Sellel kuul särab persoonirubriigisTallinna 32. Keskkooli lausa legendaarne eesti keele õpetaja Eha Aare.Seesugune pakkumine osaleda intervjuus tundus olevat õpetajale igatiootamatu ja üllatav. Seeeest jäi õpetajapärast mõnekümnesekundilist pausi, milma lootusrikkalt ootasin, ikka nõusse.Tundus, et Eha oli pigem meelitatud kuihirmunud. Intervjuu toimus seal, kus kaülejäänud temaga seoses enamastitoimub – tema enda klassiruumis teiselkorrusel. Ühel vahetunnil astusin masinna tunniväliselt sisse ning rääkisimemuust kui Faustist või komadest. Tollesama näoga, millega Eha intervjuulenõusoleku andis, võttis õpetaja mind kavastu. Atmosfäär oli kahepoolest üsnahäbelik ja vaoshoitud, mis on ka igatiloogiline.
Missugune näeb teie elu väljaspoolkooli välja?Eks see olegi rohkem kooliga seotud. Ma
pean ju ise ka pärast tunnis huvitavolema ja selleks pean juurde lugema,nägema ja neid asju endale selgeksmõtlema. Vahel käin teatris. Paraku vägapalju aega kulub siiski koolitöö japarandamise peale, sest muidu ei saahead tulemust.
Olete hingega kooli juures?Jah!
Kes teid elu jooksul inspireerinud võieeskujuks olnud?
Mul oli endal väga hea eesti keeleõpetaja, kui ma käisin spordiinternaatkoolis. Suurem osa on tulnud temalt,kui rääkida õpetajatest. Rääkides üldiselt ei tea kas nii väga eeskuju ongi. Arvan,et olen ise ennast teinud ja tahtnudmidagi olla ja kellekski saada.
Kes on teie lemmikautorid kirjanduses? Või žanrid?Mulle meeldib saksa kirjanik Hesse
(Hermann Hesse). Stiili poolest onmeeldinud Tõnu Õnnepalu. Doris Karevaluuletused meeldivad ka. Eluperioodigavahelduvad lemmikud.
Kui peaksite ütlema enda kohta ühepositiivse ja ühe negatiivse omaduse,millega teistest erinete – mis nendeksoleks?(Suuremat sorti mõttepaus). Pole ammu
pidanud ennast kellelegi teisele iseloomustama. Hea on nüüd see, et ma teen,mis ma tahan, ma ei pelga enam teistearvamust nii väga. Ei karda väliseidmõjutusi. Ma juba olen keegi, ja see onhea, ma ei olene kellestki. Halb on see, etma ei oska ennast säästa.
Kas te olete ise ka midagiloonud/kirjutanud?Kunagi Postimehes oli üks esseevõistlus.
Ma kirjutasin ja kutsuti tagasi, sest vääristähelepanu, aga siis kuidagi lõin käega.Ei ole jõudnud. Aga vahel, kui ma olenpidanud näiteks mõnd koolilõpukõnetpidama, siis olen üritanud sinna omameelt ja mõtteid panna. Ei ole aega ka.Vist pean pensionile minema siis, etraamat valmis kirjutada. Tegelikult on nii
palju kirjutajaid, et keegi peab lugemakah. Ma olen siis lugeja.(Vahepeal vesteleme juba muudel
teemadel, kui äkitselt lisab ta juurde)On endine õpilane, kellele kirjutan –
paberi peal ja saadan ümbrikuga.Osadega kirjutan ka ekirjadega, kes onminuga veel kirjutama jäänud. Sealkirjutan nagu sotsioloogik. Osadega onklappinud hästi ning nii oleme jäänudsuhtlema.
Tahaksite te õpilastele midagi edasiöelda?(Armsalt kissitab mulle silmi ja mõtleb)
Te ei peaks ainult endasse ja omahuvidesse kapselduma ega elamapõhimõttel „mina – maailmanaba”.Peaksite tahtma natuke rohkem teisikuulata ja midagi kõrva taha haarata.
Viimase vastusega seostasin ma mitunädalat hiljem ka tunnist kuuldut.Rääkisime parasjagu Kafka „Protsessist”,kui teema läks laiemaks kui raamat. Eharääkis inspireerivalt, kuidas igaühel onvaja leida just oma tee, kuidas elada. Seetähendab, et kõigil on induviduaalsedvajadused ning küljed, mis teevadõnnelikuks – just sellel põhjusel ei saajärgida kellegi teise õnnevalemit, sestigaühel on enda oma. Olen kindel, et kaseda sooviks õpetaja Eha, et nooredpigem sellest mõttest juhinduks.
Loogiline järjekord oleks justkuilasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, ülikool, töö. Nii mõnedkitegusad noored aga võtavad töökoormuse enda kanda juba gümnaasiumis, nii ka meie koolis. Ühedüksikud uljad noored paljude seast onnäiteks 12.d klassi IvarErik Lannes jaLiisa Maksan, 12.a klassist aga TriinSavet.
Kui minna nädalavahetusel Überclubipidutsema, siis vaatab baarileti tagantvastu meie oma kooli poiss Ivar. Sinnatöölesaamine oli puhtjuhuslik. Kui tasinna üks õhtu juba oma vabast ajastläks, siis oli tuttav sõbranna temalt abiküsinud, teades, et Ivaril juba baariskogemust jagub. Ühest õhtust saiproovipäev ja sealt edasi juba korraliktööl käimine. Kui küsida härra Lanneselt,miks ta sellise vastutuse endale võttis,siis on see igati loogiline lisaraha, teineatmosfäär ja kogemused. Pärast klubisVisioon töötamist oli Überclub talle uusväljakutse ning ka uus keskkond tulebigati kasuks. Nädalavahetused, kui Ivartöötab, kisuvad pikale, alates kellaüheksast õhtul mõnikord isegi kellakuueni hommikul välja ja niimoodi iganädalavahetus. Ööinimese staatus tulebtalle igatahes igati kasuks. „Kodus küllmõtled, et ei viitsi minna, kuid kohapealon kõik lahe, sest on tore töökollektiiv
ning ka positiivne suhtumine nii töössekui ka inimestesse,” kõneleb Ivar. Väsitavsee töö siiski on, kuid see on amet, kustöö ja lõbu käivad käsikäes. Ivar nimetabseda väga energiarikkaks tööks. Igav talei ole, enda morn tuju tuleb alla surudaning ikka aktiivseks jääda. Võimalusnüüd vanade sõpradega koos töötadatuleb samuti kasuks. Sellistelevaiksematele ning nõrgematele Ivar sedatööd ei soovita, sest esmaspäevadkipuvad muidu rasked olema, ka ta isetunneb väsimust, kuid tänu paindlikulegraafikule on ka vabu päevi võimalikvõtta. Tuleks aga arvestada selleda, etbaarmen tähendab olla ka tihtipealekoristaja. See ei olegi nii glamuurne, etmiksid erinevaid jooke kokku ja vaidnaeratad, baarmen on päris raske amet.„Selle töö juures paneb pingutamakollektiiv, mis on vaba, mõnus ja lahe, niisaab ka halvematest olukordadest ülening üksi sa ei jää.”
Liisa on hea peaga neiu, kestõesti jõuab kõike! Oma perefirmastöötab Liisa müüjana ning seda lausakuni viis korda nädalas. Nädalavahetustel kella kümnest üheksani ningnädala sees pärast kooli kella neljastüheksani. Koolitööd see aga seganud eiole ja ka sõprade jaoks leiab aega. Tihtikäivad laatadel ka sõbrad külas, siiskirjeldab Liisa oma tööd kui fun. Tänupaindlikule graafikule ei jää ka olulisedreisid tegemata. Ajend, mis Liisa tööleajas, oli tahtmine mitte sõltuda vaid omavanemate rahakotist, vaid teenida
On palju põhikooli ja võibolla kagümnaasiumiõpilasi, kes ei tea valikkursustest midagi. Ka mina üheksandikuna ei teadnud varem midagi, agasee nimetus tundus juba põnev. Seegatahtsin valikkursuste süsteemiga lähemalt tutvuda. Õnneks olid 11. klassiõpilased nõus minuga oma kogemusijagama.
Mida arvasid valikkursuste kohtaenne nende algust? Kas tulemus vastasootustele?Janet: Ma kujutasin ette, et näiteks
paberi ja papitöö kursus on rohkemkäeline ja füüsiline tegevus, kus saab iseasju meisterdada ja valmistada. Kartsin,et kursus võib olla ka tugev mõttetööselle kohta, kus paber leiutati ja kuhu seeedasi läks jne. Mu mõte selle kohta, etsee võiks olla rohkem käeline tegevus
vastas ootustele, sest me valmistasimetõesti palju asju, mida siiamaani kasutan.10. klassi valikkursused olid nii põnevad,sest kui õpetajad oskavad oma ainetpõnevaks teha, siis õpilastel on põnev jahuvitav kõike kaasa teha.Seidi: Kujutasin, et tuleb palju praktikat
ehk omal nahal asjade läbi kogemist.Enamasti on seda ka tunda olnud. Võibolla et praktikat võiks veel rohkem olla.
Mis on olnud siiani kõige põnevamkursus? Miks?Katrin: Paberija papitöö oli vast kõige
põnevam kursus, kuna sai teha asju,mida iseseisvalt kodus ei teeks ja eioskakski. Arendas väga käelisi oskusi.Kädi: Ma ei oska välja tuua kõige
põnevamat kursust, sest kõik minuvalikained on täiesti erinevast valdkonnast. Siiani kõik läbitud ja ka pooleliolevad kursused on minu jaoks vägapõnevad olnud.Janet: Hetkel valin oma lemmik
kursuseks paberi ja papitöö, sest isegiaasta aega hiljem ma mäletan, kuidas
teha ise paberit ja märkmikke. Kuigijätsin kõik viimasele minutile sealkursusel ning tegin üksinda järgi kõikitöid, siis ma nautisin igat minutitnendest tundidest. Tundus, nagu olentaas lasteaias ja võin mökerdada liimi,paberi, värvide ja muude asjadega niipalju, kui tahan. Hea vaheldus ja selleeest veel hea hinne saada! Imeline!
Kui raske oli otsustada, mis kursuseid valida? Kas jäid otsustegarahule?Karl Kristjan: Algul pani kukalt sügama
küll, aga kui lugesin hoolikalt kursusteainekaardid läbi, siis juba sain pildiselgemaks ja siiani olen tõesti rahul.Kädi: Ei, mul ei olnud raske kursuseid
valida, sest loetelus olid olemas mindhuvitavaid teemasid käsitlevad valikained. Nende kõrvale valisin teised ainedpäris suvaliselt lootuses, et neist ainetestmulle siiski kasu on. Siiani pole pidanudvalikuid kahetsema.
Miks valisid need kursused?
Katrin: Valisin eelmine aasta paberi japapitöö, joonistamise ja maalimise ningsee aasta psühholoogia ja fotograafia.Valisin need, kuna soovisin/soovinõppida midagi tavaainetest erinevat,praktilisemat. Minu jaoks on sellisedained huvitavad, kus saab ise midagiteha, mõelda. Reaalainete valdkondmulle ei istu.Janet: Paberi ja papitöö valisin just
sellepärast, et see tundus midagiloomingulisemat, mis mulle võiks sobida.Tallinna ajaloo kursuse valisin küllviimaste seas, kuid lõppude lõpuks olenma väga õnnelik, et selle valisin, kuigima olin 100% kindel, et tegemist onmõttetööga ja kolm tundi kestvaloenguga, kus räägitakse monotoonseltsündmustest, mis olid minevik paljuaastaid tagasi. Kuid Tallinna ajalookursus osutus üheks põnevamakskursuseks, kus kunagi käinud olen.Õpetaja oskas selle teha niivõrdpõnevaks, et tahtsin seal lausa kohalkäia. Tallinna ajaloo kursuse lõputöökspidime tegema filmi viiest erinevasthoonest meie vanalinnas ning see olikindlasti õpetaja poolt hea valik, midaõpilasi panna tegema, sest seda oli endal
ka väga põnev ja hea teha.
Kas sulle meeldib, et kursusedalgavad 10. klassis? Või oleks parem,kui algaks varem või hiljem?Karl Kristjan: Kui päris aus olla, siis
mul pole vahet, millal need hakkavad,sest kunagi tuleb need nii või naa läbida.Seidi: Mina arvan, et 10. klass on
täpselt paras aeg.Kädi: Mulle meeldib, et kursused
algavad 10. klassist, sest varem ei oskaks ma midagi valida ning kui kursusedalgaksid hiljem, oleks valik paljuväiksem.
Mida arvad üldiselt valikkursustest?On need vajalikud?Seidi: Kindlasti on vajalikud, need
õpetavad ka asju, mida päriselt vaja on.Pluss nende läbi saab tuttavaks kaparalleelikatega. Need on kindlasti ühedpäeva huvitavamad tunnid, kui need vaidnii hilja ei oleks...Karl Kristjan: Ma arvan seda, et pigem
kui saaks, jätaks ära aja puuduse tõttu,aga rahuldab see, et valik on suur jasiiani on need olnud huvitavad ningmitte ka üle jõu käivad.
Kädi: Valikkursused on minu arvatesväga kasulikud, sest need annavadvõimaluse tutvuda teemadega, mis inimest kõige rohkem huvitavad, ja kunatunnis on inimesed, kes tahavad sealolla, siis on valikainete tundides paljuvabam õhkkond.Katrin: Valikkursused on väga head
asjad ja kindlasti vajalikud. Lihtsalt võiksolla tagatud, et kõik saaksid just needvalikkained, mida nad on soovinud, sesttihti juhtub nii, et ei mahuta gruppi äraja siis peab võtma midagi, mida esimesehooga ei soovita.Janet: See oleneb täiesti valikkursusest,
leian mina. Mina võtsin osa paberi japapitöö ning Tallinna ajaloo kursustestning need kursused on väga vajalikudolnud. Siiamaani mäletan, kuidas isemärkmikke teha, ning kindlasti on mulrohkem Tallinna ajaloost teada kui varem
Olenemata asjaolust, et koolis tulebistuda tunde kauem kui teised, onõpilased rahul. Järelikult on tegu millegihuvitava ja heaga. Mina igatahes ootanjuba seda aega, mil saan hakata valimavalikkursusi.
lisaraha. Oma asjadega hakkamasaamine sõltub Liisa sõnul täiestiinimesest. Liisa aga kindlasti soovitabminna tööle: „Sa õpid sealt lihtsalt niipalju, saad iseseisvaks, mõistad rahaväärtust ning ka seda, kuidasrahakasutamist planeerida. Samasarendab see sinu silmaringi ning kaseltskond vahetub, mis on hea vaheldusemõttes.”
Suvel tööga nii äraharjunudTriin otsutas tööl käimist jätkata ka kooliajal. Ühes restoranis nõudepesija olla eiole kerge. Kuni viis korda nädalas,töötades 613 tundi, väsitas ta tihti üsnaära, sest graafik oli lihtsalt niivõrdulmeline. Kool sai kannatada, esimeselpoolaastal ka hinded langesid. Kuidteiseks poolaastaks harjus juba Triin äraning mõistis, et võib kõigega hakkamasaada. Ka sõbrad ei kadunud kuhugi,vaid leidsid aja kokku saada. Tööl käis taterve aasta ning ei kahetse siiani sedakindlasti, sest sai sealt korraliku elukooli.„Võib, aga ei pea tööd tegema. Kuivõimalus antakse, siis tuleks vastu võtta,sest ära saab ju hiljem ikka öelda. Töödei pea pelgama, see on sinu enda valik,”kõneleb elutark Triin innuga.
Valikkursustest
Liisa Lehtmaa, 9.a
Kes teeb, see jõuab
Liivia Talvik 12.d
Valikkursused
aaa
aa
a
W
W
3
Tallinna 32. Keskkool | talv 2013
objektiiv
objektiiv talv 2013
ALATI FOOKUSES
Eelmisest lehest jäi pisikese segadusetõttu välja intervjuu direktoriga. Nüüdon see lõpuks teile lugemiseks olemas.
Igal haridusasutusel on oma
nn „sõrmejälg“, minu asi on
kohandada ennast ja
võimalusel ümbrust selliselt, et
põhiväärtused säiliksid ja siht
oleks kindel
Loodan, et mulle antud aeg
siin majas võimaldab samuti
pärast öelda, et midagi on ikka
tehtud.
Intervj uu
Kuidas sattusite 32.Keskkoolidirektori kohusetäitjaks?See on küll õige, et sattusin, sest
tavaliselt ju tahetakse ja kandideeritakse jne. Minu töösuhtedeelmise tööandja juures „väsisid ära“ja niisama pole mõtet kohta täita,eriti veel koolijuhi oma. Aga enneveel kui sain eelmise kooli üle antudtuli Tallinna haridusringkondadestteade , et minuga soovitakse vestelda. Ja nende vestluste tulemusenaolen siis 32. KK direktori kohusetäitja.
Kas töökoht on selline naguootasite/lootsite? Kas olete rahul?Ootused on ju inimestel alati kõrged
ja tihti ka kõrgemad kui võimalused.Olen olnud nüüdseks kolme koolieesotsas, 32. kk juba neljas. Võib jutunduda , et on palju, aga ise arvan,et olen saanud oma osa panustadakõikide eelnevate koolide arengusse.Loodan, et mulle antud aeg siin majas võimaldab samuti pärast öelda,et midagi on ikka tehtud.Igal haridusasutusel on oma nn
„sõrmejälg“, minu asi on kohandadaennast ja võimalusel ümbrust selliselt, et põhiväärtused säiliksid ja sihtoleks kindel Muret teeb poisteosakaalu vähene protsent gümnaa
siumis. Üldpilt on hea, kuigi peantõdema, et mingil määral segabmind teadmine, et oleme nn.rentnikud omas majas (aga see onminu mõttelaadi viga, kas peremeesvõi …)
Kuidas tunduvad siiamaani sellekooli õpilased, õpetajad ja
üleüldiselt kooli "aura"?Minu kokkupuuted õpilastega jäävad
ju valdavalt hommikutesse ja üldpilton ju hea. Vaatamata sellele et ca 5õpilast mind endiselt ei tervita, saanmina sellest hommikusestkokkupuutest positiivse emotsiooni.Näiteks ühel hommikul, kui esimeseklassi õpilane ukse avamisega mässas(see ei tahtnud alluda temategevusele), tabasin end mõttelt, etkohe astub ta sisse ja küsib:“ KUSHARIDUS ON, TULIN TALLEJÄRELE?“. Kui me räägime sellest
hommikusest tervitamisest siis kindlasti peab rääkima, miks ma sedateen.Olen täheldanud, et vabatahtlikud
asjad ja ise endale võetud kohustusedmeeldivad inimestele rohkem kuiteiste poolt peale pandu. Õpilastel onkohustus ilmuda kooli 8.00ks minulkella 9.00ks. Paljud õpilasedtõusevad hommikul enne 6 , et koolijõuda õigeks ajaks – see nõuabpingutust.Kooli üks põhiväärtustest on
hoolimine, mille mina olen sidunudhommikuse tervitusega tulen ise kavarem kodunt välja, et Teile soovidaTERVIST kogu päevaks. Kui on tervist on ka rõõmu ja kordaminekuid.Huvitav tähelepanek need lapsed,
kes ei tervita, õpivad nendes klassides, kus on töörahu rikutud. Nüüd
Kooli üks põhiväärtustest on
hoolimine, mille mina olen
sidunud hommikuse tervitusega
tulen ise ka varem kodunt välja, et
Teile soovida TERVIST kogu
päevaks.Iseseisev mõtleja on ühiskonna
jaoks suur väärtus ja kui koolis
seda soodustatakse, ei jää ka
edu tulemata.
pöördun noormeeste poole! KaSinust sõltub, kuidas teistel inimestelpäev algab. Kaks sekundit ust kauemlahti hoida ei ole Sul raske, agaannab signaali Sinust kui hoolivastinimesest. Väärikust, noorhärrad, onmeile kõvasti juurde vaja. LoodanSinu peale, et sa enam ei jookse otsaI klassi lastevanematele ja austadtüdrukuid, neide ja naisi. Õpetajad,küll osaliselt, on mulle varemtuttavad, kui olin selle maja kaudneliige lapsevanemana. Pean nendestinimestest lugu, sest minu nooremtütar tõi koju seda 32. kooli aurat,mida ta Tallinnasse otsima tuli. Iseseisev mõtleja on ühiskonna jaokssuur väärtus ja kui koolis sedasoodustatakse, ei jää ka edu tulemata. Loodan, et uued õpetajadvõtavad kiiresti omaks meie majaväärtused ja saavad osa sellestmeeldivast „aurast“ mis meie majasvalitseb.
Kuidas tundub direktoriametnüüd, kui olete ise seda ametitpidanud ajaga, kui olite veel isekoolilaps ja nn. kõrvaltvaataja?Tänaseks päevaks olen direktori
ametit pidanud kauem (15 aastat),kui ise koolilapse rollis olnud (11aastat). Vaatamata riigikordadeerinevusele on mul vedanud nendeinimestega, kes mind õpetasid jasuunasid. Inimlikkus on väärtussõltumata riigikorrast ja ümbritsevast keskkonnast. Direktoriametitkui ülemuseks olemist ei ole maenda jaoks kunagi tähtsaks pidanud.Vanasti nimetati õpetajat uhkelt
koolmeistriks. Koolmeistriks tahanennast küll pidada, lihtsalt direktorina on minu allkiri vajalik dokumentide all ja raha eest vastutamineon minu õlgadel. Olen rõõmugatõdenud et meie kooli õpetajatehulgas on palju koolmeistreid. Õpetaja on ju oma eriala tippspetsialist,keda direktor peab usaldada saama.
aa
a
W WW
objektiivTallinna 32. Keskkool | talv 2013
ALATI FOOKUSES
objektiiv talv 2013
Igal sügisel saavad värsked multi
meedia õpilased ülesandeks teha
endast autoportree. Siin on valik
selle aasta kümnendike töödest
Looming
aaa
Eke Rätsep
Grete Maria Neppo
Sander Terras
6
4 5
objektiivobjektiivobjektiivobjektiivTallinna 32. Keskkool |talv 2013Tallinna 32. Keskkool |talv 2013
objektiiv talv 2013
PersoonPersoon Eha Aare
Anna Kõuhkna, 12d
ALATI FOOKUSES ALATI FOOKUSES
objektiiv talv 2013
Sellel kuul särab persoonirubriigisTallinna 32. Keskkooli lausa legendaarne eesti keele õpetaja Eha Aare.Seesugune pakkumine osaleda intervjuus tundus olevat õpetajale igatiootamatu ja üllatav. Seeeest jäi õpetajapärast mõnekümnesekundilist pausi, milma lootusrikkalt ootasin, ikka nõusse.Tundus, et Eha oli pigem meelitatud kuihirmunud. Intervjuu toimus seal, kus kaülejäänud temaga seoses enamastitoimub – tema enda klassiruumis teiselkorrusel. Ühel vahetunnil astusin masinna tunniväliselt sisse ning rääkisimemuust kui Faustist või komadest. Tollesama näoga, millega Eha intervjuulenõusoleku andis, võttis õpetaja mind kavastu. Atmosfäär oli kahepoolest üsnahäbelik ja vaoshoitud, mis on ka igatiloogiline.
Missugune näeb teie elu väljaspoolkooli välja?Eks see olegi rohkem kooliga seotud. Ma
pean ju ise ka pärast tunnis huvitavolema ja selleks pean juurde lugema,nägema ja neid asju endale selgeksmõtlema. Vahel käin teatris. Paraku vägapalju aega kulub siiski koolitöö japarandamise peale, sest muidu ei saahead tulemust.
Olete hingega kooli juures?Jah!
Kes teid elu jooksul inspireerinud võieeskujuks olnud?
Mul oli endal väga hea eesti keeleõpetaja, kui ma käisin spordiinternaatkoolis. Suurem osa on tulnud temalt,kui rääkida õpetajatest. Rääkides üldiselt ei tea kas nii väga eeskuju ongi. Arvan,et olen ise ennast teinud ja tahtnudmidagi olla ja kellekski saada.
Kes on teie lemmikautorid kirjanduses? Või žanrid?Mulle meeldib saksa kirjanik Hesse
(Hermann Hesse). Stiili poolest onmeeldinud Tõnu Õnnepalu. Doris Karevaluuletused meeldivad ka. Eluperioodigavahelduvad lemmikud.
Kui peaksite ütlema enda kohta ühepositiivse ja ühe negatiivse omaduse,millega teistest erinete – mis nendeksoleks?(Suuremat sorti mõttepaus). Pole ammu
pidanud ennast kellelegi teisele iseloomustama. Hea on nüüd see, et ma teen,mis ma tahan, ma ei pelga enam teistearvamust nii väga. Ei karda väliseidmõjutusi. Ma juba olen keegi, ja see onhea, ma ei olene kellestki. Halb on see, etma ei oska ennast säästa.
Kas te olete ise ka midagiloonud/kirjutanud?Kunagi Postimehes oli üks esseevõistlus.
Ma kirjutasin ja kutsuti tagasi, sest vääristähelepanu, aga siis kuidagi lõin käega.Ei ole jõudnud. Aga vahel, kui ma olenpidanud näiteks mõnd koolilõpukõnetpidama, siis olen üritanud sinna omameelt ja mõtteid panna. Ei ole aega ka.Vist pean pensionile minema siis, etraamat valmis kirjutada. Tegelikult on nii
palju kirjutajaid, et keegi peab lugemakah. Ma olen siis lugeja.(Vahepeal vesteleme juba muudel
teemadel, kui äkitselt lisab ta juurde)On endine õpilane, kellele kirjutan –
paberi peal ja saadan ümbrikuga.Osadega kirjutan ka ekirjadega, kes onminuga veel kirjutama jäänud. Sealkirjutan nagu sotsioloogik. Osadega onklappinud hästi ning nii oleme jäänudsuhtlema.
Tahaksite te õpilastele midagi edasiöelda?(Armsalt kissitab mulle silmi ja mõtleb)
Te ei peaks ainult endasse ja omahuvidesse kapselduma ega elamapõhimõttel „mina – maailmanaba”.Peaksite tahtma natuke rohkem teisikuulata ja midagi kõrva taha haarata.
Viimase vastusega seostasin ma mitunädalat hiljem ka tunnist kuuldut.Rääkisime parasjagu Kafka „Protsessist”,kui teema läks laiemaks kui raamat. Eharääkis inspireerivalt, kuidas igaühel onvaja leida just oma tee, kuidas elada. Seetähendab, et kõigil on induviduaalsedvajadused ning küljed, mis teevadõnnelikuks – just sellel põhjusel ei saajärgida kellegi teise õnnevalemit, sestigaühel on enda oma. Olen kindel, et kaseda sooviks õpetaja Eha, et nooredpigem sellest mõttest juhinduks.
Loogiline järjekord oleks justkuilasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, ülikool, töö. Nii mõnedkitegusad noored aga võtavad töökoormuse enda kanda juba gümnaasiumis, nii ka meie koolis. Ühedüksikud uljad noored paljude seast onnäiteks 12.d klassi IvarErik Lannes jaLiisa Maksan, 12.a klassist aga TriinSavet.
Kui minna nädalavahetusel Überclubipidutsema, siis vaatab baarileti tagantvastu meie oma kooli poiss Ivar. Sinnatöölesaamine oli puhtjuhuslik. Kui tasinna üks õhtu juba oma vabast ajastläks, siis oli tuttav sõbranna temalt abiküsinud, teades, et Ivaril juba baariskogemust jagub. Ühest õhtust saiproovipäev ja sealt edasi juba korraliktööl käimine. Kui küsida härra Lanneselt,miks ta sellise vastutuse endale võttis,siis on see igati loogiline lisaraha, teineatmosfäär ja kogemused. Pärast klubisVisioon töötamist oli Überclub talle uusväljakutse ning ka uus keskkond tulebigati kasuks. Nädalavahetused, kui Ivartöötab, kisuvad pikale, alates kellaüheksast õhtul mõnikord isegi kellakuueni hommikul välja ja niimoodi iganädalavahetus. Ööinimese staatus tulebtalle igatahes igati kasuks. „Kodus küllmõtled, et ei viitsi minna, kuid kohapealon kõik lahe, sest on tore töökollektiiv
ning ka positiivne suhtumine nii töössekui ka inimestesse,” kõneleb Ivar. Väsitavsee töö siiski on, kuid see on amet, kustöö ja lõbu käivad käsikäes. Ivar nimetabseda väga energiarikkaks tööks. Igav talei ole, enda morn tuju tuleb alla surudaning ikka aktiivseks jääda. Võimalusnüüd vanade sõpradega koos töötadatuleb samuti kasuks. Sellistelevaiksematele ning nõrgematele Ivar sedatööd ei soovita, sest esmaspäevadkipuvad muidu rasked olema, ka ta isetunneb väsimust, kuid tänu paindlikulegraafikule on ka vabu päevi võimalikvõtta. Tuleks aga arvestada selleda, etbaarmen tähendab olla ka tihtipealekoristaja. See ei olegi nii glamuurne, etmiksid erinevaid jooke kokku ja vaidnaeratad, baarmen on päris raske amet.„Selle töö juures paneb pingutamakollektiiv, mis on vaba, mõnus ja lahe, niisaab ka halvematest olukordadest ülening üksi sa ei jää.”
Liisa on hea peaga neiu, kestõesti jõuab kõike! Oma perefirmastöötab Liisa müüjana ning seda lausakuni viis korda nädalas. Nädalavahetustel kella kümnest üheksani ningnädala sees pärast kooli kella neljastüheksani. Koolitööd see aga seganud eiole ja ka sõprade jaoks leiab aega. Tihtikäivad laatadel ka sõbrad külas, siiskirjeldab Liisa oma tööd kui fun. Tänupaindlikule graafikule ei jää ka olulisedreisid tegemata. Ajend, mis Liisa tööleajas, oli tahtmine mitte sõltuda vaid omavanemate rahakotist, vaid teenida
On palju põhikooli ja võibolla kagümnaasiumiõpilasi, kes ei tea valikkursustest midagi. Ka mina üheksandikuna ei teadnud varem midagi, agasee nimetus tundus juba põnev. Seegatahtsin valikkursuste süsteemiga lähemalt tutvuda. Õnneks olid 11. klassiõpilased nõus minuga oma kogemusijagama.
Mida arvasid valikkursuste kohtaenne nende algust? Kas tulemus vastasootustele?Janet: Ma kujutasin ette, et näiteks
paberi ja papitöö kursus on rohkemkäeline ja füüsiline tegevus, kus saab iseasju meisterdada ja valmistada. Kartsin,et kursus võib olla ka tugev mõttetööselle kohta, kus paber leiutati ja kuhu seeedasi läks jne. Mu mõte selle kohta, etsee võiks olla rohkem käeline tegevus
vastas ootustele, sest me valmistasimetõesti palju asju, mida siiamaani kasutan.10. klassi valikkursused olid nii põnevad,sest kui õpetajad oskavad oma ainetpõnevaks teha, siis õpilastel on põnev jahuvitav kõike kaasa teha.Seidi: Kujutasin, et tuleb palju praktikat
ehk omal nahal asjade läbi kogemist.Enamasti on seda ka tunda olnud. Võibolla et praktikat võiks veel rohkem olla.
Mis on olnud siiani kõige põnevamkursus? Miks?Katrin: Paberija papitöö oli vast kõige
põnevam kursus, kuna sai teha asju,mida iseseisvalt kodus ei teeks ja eioskakski. Arendas väga käelisi oskusi.Kädi: Ma ei oska välja tuua kõige
põnevamat kursust, sest kõik minuvalikained on täiesti erinevast valdkonnast. Siiani kõik läbitud ja ka pooleliolevad kursused on minu jaoks vägapõnevad olnud.Janet: Hetkel valin oma lemmik
kursuseks paberi ja papitöö, sest isegiaasta aega hiljem ma mäletan, kuidas
teha ise paberit ja märkmikke. Kuigijätsin kõik viimasele minutile sealkursusel ning tegin üksinda järgi kõikitöid, siis ma nautisin igat minutitnendest tundidest. Tundus, nagu olentaas lasteaias ja võin mökerdada liimi,paberi, värvide ja muude asjadega niipalju, kui tahan. Hea vaheldus ja selleeest veel hea hinne saada! Imeline!
Kui raske oli otsustada, mis kursuseid valida? Kas jäid otsustegarahule?Karl Kristjan: Algul pani kukalt sügama
küll, aga kui lugesin hoolikalt kursusteainekaardid läbi, siis juba sain pildiselgemaks ja siiani olen tõesti rahul.Kädi: Ei, mul ei olnud raske kursuseid
valida, sest loetelus olid olemas mindhuvitavaid teemasid käsitlevad valikained. Nende kõrvale valisin teised ainedpäris suvaliselt lootuses, et neist ainetestmulle siiski kasu on. Siiani pole pidanudvalikuid kahetsema.
Miks valisid need kursused?
Katrin: Valisin eelmine aasta paberi japapitöö, joonistamise ja maalimise ningsee aasta psühholoogia ja fotograafia.Valisin need, kuna soovisin/soovinõppida midagi tavaainetest erinevat,praktilisemat. Minu jaoks on sellisedained huvitavad, kus saab ise midagiteha, mõelda. Reaalainete valdkondmulle ei istu.Janet: Paberi ja papitöö valisin just
sellepärast, et see tundus midagiloomingulisemat, mis mulle võiks sobida.Tallinna ajaloo kursuse valisin küllviimaste seas, kuid lõppude lõpuks olenma väga õnnelik, et selle valisin, kuigima olin 100% kindel, et tegemist onmõttetööga ja kolm tundi kestvaloenguga, kus räägitakse monotoonseltsündmustest, mis olid minevik paljuaastaid tagasi. Kuid Tallinna ajalookursus osutus üheks põnevamakskursuseks, kus kunagi käinud olen.Õpetaja oskas selle teha niivõrdpõnevaks, et tahtsin seal lausa kohalkäia. Tallinna ajaloo kursuse lõputöökspidime tegema filmi viiest erinevasthoonest meie vanalinnas ning see olikindlasti õpetaja poolt hea valik, midaõpilasi panna tegema, sest seda oli endal
ka väga põnev ja hea teha.
Kas sulle meeldib, et kursusedalgavad 10. klassis? Või oleks parem,kui algaks varem või hiljem?Karl Kristjan: Kui päris aus olla, siis
mul pole vahet, millal need hakkavad,sest kunagi tuleb need nii või naa läbida.Seidi: Mina arvan, et 10. klass on
täpselt paras aeg.Kädi: Mulle meeldib, et kursused
algavad 10. klassist, sest varem ei oskaks ma midagi valida ning kui kursusedalgaksid hiljem, oleks valik paljuväiksem.
Mida arvad üldiselt valikkursustest?On need vajalikud?Seidi: Kindlasti on vajalikud, need
õpetavad ka asju, mida päriselt vaja on.Pluss nende läbi saab tuttavaks kaparalleelikatega. Need on kindlasti ühedpäeva huvitavamad tunnid, kui need vaidnii hilja ei oleks...Karl Kristjan: Ma arvan seda, et pigem
kui saaks, jätaks ära aja puuduse tõttu,aga rahuldab see, et valik on suur jasiiani on need olnud huvitavad ningmitte ka üle jõu käivad.
Kädi: Valikkursused on minu arvatesväga kasulikud, sest need annavadvõimaluse tutvuda teemadega, mis inimest kõige rohkem huvitavad, ja kunatunnis on inimesed, kes tahavad sealolla, siis on valikainete tundides paljuvabam õhkkond.Katrin: Valikkursused on väga head
asjad ja kindlasti vajalikud. Lihtsalt võiksolla tagatud, et kõik saaksid just needvalikkained, mida nad on soovinud, sesttihti juhtub nii, et ei mahuta gruppi äraja siis peab võtma midagi, mida esimesehooga ei soovita.Janet: See oleneb täiesti valikkursusest,
leian mina. Mina võtsin osa paberi japapitöö ning Tallinna ajaloo kursustestning need kursused on väga vajalikudolnud. Siiamaani mäletan, kuidas isemärkmikke teha, ning kindlasti on mulrohkem Tallinna ajaloost teada kui varem
Olenemata asjaolust, et koolis tulebistuda tunde kauem kui teised, onõpilased rahul. Järelikult on tegu millegihuvitava ja heaga. Mina igatahes ootanjuba seda aega, mil saan hakata valimavalikkursusi.
lisaraha. Oma asjadega hakkamasaamine sõltub Liisa sõnul täiestiinimesest. Liisa aga kindlasti soovitabminna tööle: „Sa õpid sealt lihtsalt niipalju, saad iseseisvaks, mõistad rahaväärtust ning ka seda, kuidasrahakasutamist planeerida. Samasarendab see sinu silmaringi ning kaseltskond vahetub, mis on hea vaheldusemõttes.”
Suvel tööga nii äraharjunudTriin otsutas tööl käimist jätkata ka kooliajal. Ühes restoranis nõudepesija olla eiole kerge. Kuni viis korda nädalas,töötades 613 tundi, väsitas ta tihti üsnaära, sest graafik oli lihtsalt niivõrdulmeline. Kool sai kannatada, esimeselpoolaastal ka hinded langesid. Kuidteiseks poolaastaks harjus juba Triin äraning mõistis, et võib kõigega hakkamasaada. Ka sõbrad ei kadunud kuhugi,vaid leidsid aja kokku saada. Tööl käis taterve aasta ning ei kahetse siiani sedakindlasti, sest sai sealt korraliku elukooli.„Võib, aga ei pea tööd tegema. Kuivõimalus antakse, siis tuleks vastu võtta,sest ära saab ju hiljem ikka öelda. Töödei pea pelgama, see on sinu enda valik,”kõneleb elutark Triin innuga.
Valikkursustest
Liisa Lehtmaa, 9.a
Kes teeb, see jõuab
Liivia Talvik 12.d
Valikkursused
W
W
3
Tallinna 32. Keskkool | talv 2013
objektiiv
objektiiv talv 2013
ALATI FOOKUSES
Eelmisest lehest jäi pisikese segadusetõttu välja intervjuu direktoriga. Nüüdon see lõpuks teile lugemiseks olemas.
Igal haridusasutusel on oma
nn „sõrmejälg“, minu asi on
kohandada ennast ja
võimalusel ümbrust selliselt, et
põhiväärtused säiliksid ja siht
oleks kindel
Loodan, et mulle antud aeg
siin majas võimaldab samuti
pärast öelda, et midagi on ikka
tehtud.
Intervj uu
Kuidas sattusite 32.Keskkoolidirektori kohusetäitjaks?See on küll õige, et sattusin, sest
tavaliselt ju tahetakse ja kandideeritakse jne. Minu töösuhtedeelmise tööandja juures „väsisid ära“ja niisama pole mõtet kohta täita,eriti veel koolijuhi oma. Aga enneveel kui sain eelmise kooli üle antudtuli Tallinna haridusringkondadestteade , et minuga soovitakse vestelda. Ja nende vestluste tulemusenaolen siis 32. KK direktori kohusetäitja.
Kas töökoht on selline naguootasite/lootsite? Kas olete rahul?Ootused on ju inimestel alati kõrged
ja tihti ka kõrgemad kui võimalused.Olen olnud nüüdseks kolme koolieesotsas, 32. kk juba neljas. Võib jutunduda , et on palju, aga ise arvan,et olen saanud oma osa panustadakõikide eelnevate koolide arengusse.Loodan, et mulle antud aeg siin majas võimaldab samuti pärast öelda,et midagi on ikka tehtud.Igal haridusasutusel on oma nn
„sõrmejälg“, minu asi on kohandadaennast ja võimalusel ümbrust selliselt, et põhiväärtused säiliksid ja sihtoleks kindel Muret teeb poisteosakaalu vähene protsent gümnaa
siumis. Üldpilt on hea, kuigi peantõdema, et mingil määral segabmind teadmine, et oleme nn.rentnikud omas majas (aga see onminu mõttelaadi viga, kas peremeesvõi …)
Kuidas tunduvad siiamaani sellekooli õpilased, õpetajad ja
üleüldiselt kooli "aura"?Minu kokkupuuted õpilastega jäävad
ju valdavalt hommikutesse ja üldpilton ju hea. Vaatamata sellele et ca 5õpilast mind endiselt ei tervita, saanmina sellest hommikusestkokkupuutest positiivse emotsiooni.Näiteks ühel hommikul, kui esimeseklassi õpilane ukse avamisega mässas(see ei tahtnud alluda temategevusele), tabasin end mõttelt, etkohe astub ta sisse ja küsib:“ KUSHARIDUS ON, TULIN TALLEJÄRELE?“. Kui me räägime sellest
hommikusest tervitamisest siis kindlasti peab rääkima, miks ma sedateen.Olen täheldanud, et vabatahtlikud
asjad ja ise endale võetud kohustusedmeeldivad inimestele rohkem kuiteiste poolt peale pandu. Õpilastel onkohustus ilmuda kooli 8.00ks minulkella 9.00ks. Paljud õpilasedtõusevad hommikul enne 6 , et koolijõuda õigeks ajaks – see nõuabpingutust.Kooli üks põhiväärtustest on
hoolimine, mille mina olen sidunudhommikuse tervitusega tulen ise kavarem kodunt välja, et Teile soovidaTERVIST kogu päevaks. Kui on tervist on ka rõõmu ja kordaminekuid.Huvitav tähelepanek need lapsed,
kes ei tervita, õpivad nendes klassides, kus on töörahu rikutud. Nüüd
Kooli üks põhiväärtustest on
hoolimine, mille mina olen
sidunud hommikuse tervitusega
tulen ise ka varem kodunt välja, et
Teile soovida TERVIST kogu
päevaks.Iseseisev mõtleja on ühiskonna
jaoks suur väärtus ja kui koolis
seda soodustatakse, ei jää ka
edu tulemata.
pöördun noormeeste poole! KaSinust sõltub, kuidas teistel inimestelpäev algab. Kaks sekundit ust kauemlahti hoida ei ole Sul raske, agaannab signaali Sinust kui hoolivastinimesest. Väärikust, noorhärrad, onmeile kõvasti juurde vaja. LoodanSinu peale, et sa enam ei jookse otsaI klassi lastevanematele ja austadtüdrukuid, neide ja naisi. Õpetajad,küll osaliselt, on mulle varemtuttavad, kui olin selle maja kaudneliige lapsevanemana. Pean nendestinimestest lugu, sest minu nooremtütar tõi koju seda 32. kooli aurat,mida ta Tallinnasse otsima tuli. Iseseisev mõtleja on ühiskonna jaokssuur väärtus ja kui koolis sedasoodustatakse, ei jää ka edu tulemata. Loodan, et uued õpetajadvõtavad kiiresti omaks meie majaväärtused ja saavad osa sellestmeeldivast „aurast“ mis meie majasvalitseb.
Kuidas tundub direktoriametnüüd, kui olete ise seda ametitpidanud ajaga, kui olite veel isekoolilaps ja nn. kõrvaltvaataja?Tänaseks päevaks olen direktori
ametit pidanud kauem (15 aastat),kui ise koolilapse rollis olnud (11aastat). Vaatamata riigikordadeerinevusele on mul vedanud nendeinimestega, kes mind õpetasid jasuunasid. Inimlikkus on väärtussõltumata riigikorrast ja ümbritsevast keskkonnast. Direktoriametitkui ülemuseks olemist ei ole maenda jaoks kunagi tähtsaks pidanud.Vanasti nimetati õpetajat uhkelt
koolmeistriks. Koolmeistriks tahanennast küll pidada, lihtsalt direktorina on minu allkiri vajalik dokumentide all ja raha eest vastutamineon minu õlgadel. Olen rõõmugatõdenud et meie kooli õpetajatehulgas on palju koolmeistreid. Õpetaja on ju oma eriala tippspetsialist,keda direktor peab usaldada saama.
W WW
objektiivTallinna 32. Keskkool | talv 2013
ALATI FOOKUSES
objektiiv talv 2013
Igal sügisel saavad värsked multi
meedia õpilased ülesandeks teha
endast autoportree. Siin on valik
selle aasta kümnendike töödest
Looming
Eke Rätsep
Grete Maria Neppo
Sander Terras
6
