Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja ... · 2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul .....17 3. Kokkuvõte .....18. 3 Revisjonikomisjoni revisjoniakt 1

REVISJONIKOMISJONI REVISJONIAKT

2/2019

29.04.2019

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse kontroll 2016–2018

Koostaja:

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon

Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalitus

Tallinn 2019

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Tallinna Linnavolikogu Kantseleis

Juurdepääsupiirang kehtib kuni revisjonikomisjoni

otsuse vastuvõtmiseni.

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Revisjonikomisjoni 26.08.2019 otsus nr 6

2

Revisjonikomisjoni revisjoniakt

Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3 1.1 Kontrollimise kirjeldus .............................................................................................................. 3 1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil ................................................................................ 3 1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused ................................................................ 3

1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused ......................................................... 3 2. Tuvastatud asjaolud ..................................................................................................................... 5 2.1 Välis- ja sisekontrollid ............................................................................................................... 5 2.2 Kontrolli tulemused ................................................................................................................... 6 2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil ............................................. 6

2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks ............................................ 6 2.2.3 Koosseis .................................................................................................................................. 8 2.2.4 Eelarved .................................................................................................................................. 9

2.2.5 Tulud ..................................................................................................................................... 10 2.2.6 Toetused ............................................................................................................................... 11 2.3 Väliste teenusepakkujate valimise põhimõtted ....................................................................... 11 2.4 Ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade väljastamise tähtaegade järgimine ..... 12 2.5 Asjaajamine ja dokumendihaldus ............................................................................................ 13

2.6 Rakendatud tegevused tuvastamaks ja vältimaks võimalikke huvide konflikte...................... 14 2.7 Järelevalvemenetlused ja kohtuasjad ....................................................................................... 14 2.8 Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine valdkondades ........................................................... 16

2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul ........................................................................... 17 3. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 18

3


1. Sissejuhatus

1.1 Kontrollimise kirjeldus

Kontrollimise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsusega nr 17 kinnitatud

revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaan ja 28. veebruaril 2019 linnavolikogu esimehe poolt välja

antud kontrollülesanne nr 2 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018“.

Kontrolli teostasid Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava,

revisjonikomisjoni aseesimees Enno Tamm ja revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna. Andmeid

kogus ja töötles Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalituse kontrollinõunik Andres Kivi.

Kontroll viidi läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis perioodil 1. märts – 1. mai 2019.

1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil

Kontrollitaval perioodi alguses oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhiks pr Anu Hallik-

Jürgenstein. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2018 käskkirjale nr 515-k nimetati

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja ametikohale ajutiselt äraoleva ameti juhataja Anu

Hallik-Jürgensteini asendajana kuni tema ametikohale naasmiseni hr Ignar Fjuk.

1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused

Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse

seaduslikkusest ja otstarbekusest kontrollitaval perioodil. Põhiküsimusteks olid: missugused olid

peamised tegevused kontrollitaval perioodil, kuidas toimus järelevalve ameti tegevuse üle, kuidas

järgiti ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade väljastamise tähtaegu ning kas

ametisse pöördujatele vastati tähtaegselt. Samuti kes olid kontrollitaval perioodil vastutavad isikud

ja kui suur oli töötajate koosseis ning nende peamised tööülesanded. Vaadati üle ka rahaliste

vahendite kasutamine.

1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused

Avaliku teabe seadus1 RT I 2000, 92, 597;

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus RT I 1993, 37, 558;

Ehitusseadustik RT I 2015, 1;

Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58 354;

Planeerimisseadus RT I 2015, 3;

Maakorraldusseadus RT I 1995, 14, 169;

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I 2015, 3;

Muinsuskaitseseadus RT I 2002, 27, 153;

Isikuandmete kaitse seadus RTI 2007,24,127;

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus RT I 2010, 72, 543;

Avaliku teenistuse seadus RT I, 06.07.2012, 1;

Riigihangete seadus1 RT I, 01.07.2017, 1;

Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“;

4


Tallinna Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 29 „Tallinna linna 2016. aasta eelarve“;



Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 määrus nr 31 „Tallinna linna asutuste ühtne asjaajamiskord“;

Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2011 määrus nr 123 „Riigihangete korraldamine”;

Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2011 määrus nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri“;

Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2017 määrus nr 30 „Tallinna hankekord“;

Tallinna linnapea 06.06.2011 käskkiri nr PO-1/133 „Riigihangete korraldamise

protseduurireeglite kinnitamine“

Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus number 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

põhimäärus“;

Tallinna Linnavolikogu 6. september 2012 määrus nr 21 ”Tallinna linna ehitusmäärus“;

Nõuded ehitusprojektile1 RT I 2015, 7;

Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusest nr 52 Detailplaneeringu koostamise

algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded;

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30. mai 2005 nr 1-6/05/38 kinnitatud detailplaneeringu

algatamise taotluste, eskiiside ja detailplaneeringute menetluskord ;

Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord RT I 2011, 3;

Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus RT IV 2013, 26.

5


2. Tuvastatud asjaolud Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. määrusele nr 36 kinnitatud Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti põhimäärusele on ameti tegevusvaldkonnaks Tallinna linna

jätkusuutliku ja harmoonilise arengu kavandamine, arvestades olemasoleva linnakeskkonna

väärtusi ning luues eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna

pikaajaliseks, sidusaks ja kooskõlaliseks arenguks, millega tagatakse inimestele hea elukvaliteet

ning turvaline ja puhas elukeskkond.

Ameti moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab ning põhimääruse kinnitab ja selles

teeb muudatusi Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul. Amet on

aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema

üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. Ameti struktuuri ja teenistuskohtade

koosseisu kinnitab linnavolikogu. Ameti struktuuriüksused on teenistused ja osakonnad, mille

täpsemad ülesanded ja pädevus määratakse ameti juhataja kinnitatavate struktuuriüksuste

põhimäärustega. Amet juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning ameti

põhimäärusest.

2.1 Välis- ja sisekontrollid

Baltic Urban Lab projekti kolmandat aruandeperioodi (1. okt 2016-30.märts 2017) auditeeris

Rahandusministeeriumi audiitor Hannes Vahemäe augustis 2018. BUL projekti auditiaruanne

valmis augusti lõpus 2018, puuduseid ei esinenud ja audiitor ettekirjutusi ei teinud.

Riiklikult rahastatud aadressiandmete korrastustööde esitatud aruandeid kontrollitakse kvartaalselt

ning edastatakse ülevaated korrastustööde seisu kohta.

Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond tegi 2015. aasta tööplaani alusel auditi

„Järelevalvemenetlus ja sunnivahendi rakendamine”. Audit viidi läbi ajavahemikus 2015. a

detsembrist 2016. a märtsini ning auditeeritav periood oli 2014. aasta ja 2015. aasta.. Auditi

läbiviimise eesmärk oli hinnata linna ametiasutuste järelevalvemenetluse vastavust kehtivale

korrale ja selle tõhusust. Auditeeritavad asutused olid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet ja Tallinna Ettevõtlusamet.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tehti järgmised ettepanekud:

1. Sõnastada ettekirjutuse nõuded selgelt ning üheselt mõistetavalt. Ettekirjutuses kirjeldatud

toimingutega peab saavutama õiguslikult korrektse tulemuse. Ettekirjutusest peab selguma

iga toimingu kohta määratud tähtaeg ja sunnivahendi rakendamise hoiatus.

2. Vaadata üle ettekirjutuse täitmise tähtaja seadmise põhimõtted. Ettekirjutus peab olema

täidetav ning motiveerima seda kohe täitma.

Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja 23. novembri 2016 käskkirjaga nr

1-1/47 kehtestati „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi

rakendamise menetlusjuhend“.

6


2.2 Kontrolli tulemused

2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil

Ehitusosakonna peamised tegevused: ehituslubade menetlus, kasutuslubade menetlus, riikliku

järelevalve teostamine, vastuväidetele vastamine, kodanike nõustamine erinevate menetluste

läbiviimisel.

Geomaatika valdkonna peamised tegevused: katastriüksuse/krundi piiridega seotud toimingud,

geodeetilised tööd, aadressi- ja nimekorraldus, kartograafilised tööd, kaardirakenduste loomine,

ruumiandmete tarkvara tugi, geoinfosüsteemide ning registrite nõustamine, pidamine ja arendus.

Kantselei peamised tegevused: ameti asjaajamise korraldamine, personalitöö korraldamine, ameti

tehnilise funktsioneerimise tagamine, alates 01.10.2018 arhiivi töö koordineerimine.

Õigusosakonna peamised tegevused: detailplaneeringute eelnõude koostamine,

projekteerimistingimuste kooskõlastamine, vaietele vastamine, vastuväidetele vastamine, Tallinna

linna kohtus esindamine, Muinsuskaitse osakonna nõustamine.

Muinsuskaitse osakonna peamised tegevused: ameti muinsuskaitse osakonna töö koordineerimine

ja juhtimine; muinsuskaitsealase töö koordineerimine Tallinna linnas vastavalt

Muinsuskaitseameti ja ameti vahel sõlmitud halduslepingule.

Detailplaneeringute teenistuse peamised tegevused: detailplaneeringute koostamise korraldamine,

projekteerimistingimuste koostamine ja menetlemine, eskiiside ja ehitusprojektide planeeringutele

jms nõuetele vastavuse kontrollimine ning arhitektuurse osa läbivaatamine, piirettepanekute ja

maa sihtotstarbe õiendite koostamine.

Üldplaneeringute sektori peamised tegevused: üld- ja teemaplaneeringud ning nendega seotud

küsimused – koostamiseks vajalike eeltööde ja uuringute korraldamine, koostamise korraldamine,

menetlemise korraldamine, vastavates komisjonides osalemine. Juriidiliste ja füüsiliste isikute

nõustamine üld- ja teemaplaneeringute küsimustes. Detailplaneeringute vastavuse hindamine üld-

ja teemaplaneeringutele.

Peaarhitekti büroo peamised tegevused: suunata linna arengut koostades üldiseid

planeerimisdokumente kaasaegselt ja avalikku ning erahuvi tasakaalustavalt ning linna pikaajalisi

huve tagavalt, linnakujunduslike põhisuundade ja arengute väljatöötamine, seisukohtade andmine

menetluses olevatele detailplaneeringutele.

2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks

Vastavalt ameti selgitustele on ameti tegevusele hinnangu andmiseks kasutatavateks mõõdikuteks:

o Tegevuskava täitmine;

o Teenuste statistika;

o Eelarve täitmine;

o Arenguvestlused üksustes ja üksuste juhtidega, arenguvestluses antav hinnang;

o Tallinna arengukavas olevad mõõdikud;

o Eelarve tootekaartide täitmine;

o Kordades ettenähtud tähtaegadest kinnipidamist.

Ametil ei ole eraldi koostatud arengukava. Lähtutakse dokumentidest „Tallinna arengukava 2014-

2020“ ja „Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018“.

7


Ameti struktuuriüksused koostavad järgmise kalendriaasta tegevuskava jooksva aasta

detsembriks, selles tuuakse välja eesmärgid ja ülesanded, analüüsitakse eelmise tegevuskava

täitmist ning seostatakse tegevused eelarvega.

Tallinna ehitusmääruse põhimõteteks on planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlusprotsesside

kiirendamine ning läbipaistvuse suurendamine. Antud eesmärgi täitmiseks on jätkuvalt arendatud

Tallinna planeeringute registrit, et luua kasutajasõbralikumad tingimused planeeringute ja

projektide digitaalseks menetlemiseks.

2016. aastal väljastas amet erinevateks ehitustegevusteks 2476 luba: 1583 ehitusluba ja 893 ehitisteatist.

2016. aastal väljastati 847 kasutusluba ja 612 kasutusteatist, registreeriti 1463 ehitamise alustamise

teatist. Ehitusosakonna poolt tehti järelevalvemenetluse käigus omavolilise ehitustegevuse kohta 32

ettekirjutust ja hoiatust.

2017. aastal väljastati 577 ehitusluba ja 880 kasutusluba, registreeriti 953 ehitus- ja 476

kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatiseid registreeriti 1352. Kooskõlastati 236 eskiisi ja

muudatusprojekti. Seoses töökorralduse muudatustega ehitusosakonnas hakkasid

ehitusjärelevalvega tegelema eraldi töötajad, omavolilise ehitustegevuse kohta tehti 129

ettekirjutust ja hoiatust.

2018. aastal väljastati 1223 ehitusluba ja 1112 kasutusluba, registreeriti 765 ehitus- ja 505

kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatisi registreeriti 1191, eskiise ja muudatusprojekte

kooskõlastati 154. Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti järelevalvemenetluses 133.

Suurimaks muutuseks oli uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine 2016. aastal,

mis muutis oluliselt varasemate aastate praktikat. Oluliselt vähematel juhtudel on vajalik

detailplaneeringu koostamine kuna uue hoone püstitamise aluseks ei ole enam valdavalt

detailplaneering, puudub vajadus koostada detailplaneering üksikelamu ja abihoone rajamiseks

miljööalal. Samuti läks ehitusprojektide ning projekteerimistingimuste taotluste menetlemine

ehitusregistrisse, mis tõi kaasa muutusi projektide sobivuse hindamises ning õigusaktidele

vastavuse kontrollimises.

Detailplaneeringute koostamine delegeeritakse valdavalt huvitatud isikule Planeerimisseaduse §

130 kohaselt (linn tellib 1 kuni 2 detailplaneeringut aastas). Seetõttu sõltub detailplaneeringute

menetlusaeg suurel määral eraarendajate koostöövalmidusest linna asutustega ning tihti ka

kohaliku kogukonnaga. 01.07.2015 jõustunud Planeerimisseadus vähendas detailplaneeringute

koostamise kohustuslikke juhtusid, kuid suurendas detailplaneeringute menetlustoimingute arvu,

muutes protsessi pikemaks. Maakorralduslike ja ühe hoone püstitamise jms lihtsate

detailplaneeringute arv on seetõttu oluliselt vähenenud ja suuremaid ning keerulisemaid

detailplaneeringuid on rohkem. Keskmine aeg detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni:

o 2016. aastal 3,8a;

o 2017. aastal 4,3 a;

o 2018. aastal 4,2 a.

Üle 50% detailplaneeringutest koostatakse alla kolme aasta. Keskmist menetlusaega viis perioodil

üles 13 detailplaneeringut, mille menetlusaeg on olnud 10-15 aastat. Linna tellitud

detailplaneeringud on koostatud valdavalt alla kahe aasta.

Menetlustähtaegade lühendamiseks on asutud lõpetama nende detailplaneeringute menetlust, mida

pole üle kahe aasta jooksul ametile läbivaatamiseks esitatud, samuti ka nende, mille koostamisest

huvitatud isik ei ole kahe aasta jooksul nõustunud ametite märkuseid täitma.

Detailplaneeringute statistika 2016 2017 2018

Dp algatamise taotlusi 64 41 54

Dp algatatud 54 41 24

Dp vastuvõetud 61 70 55

Dp kehtestatud 66 59 60

Dp (osaliselt) kehtetuks tunnistatud 48 23 28

8


Muinsuskaitse osakond jälgib reklaami ja linnakujunduse osas Muinsuskaitseseaduses sätestatud

kitsenduste täitmist vanalinnas ja mälestistel. Esialgu on piirdutud vaid märkustega, järelevalvete

ajal leitud rikkumiste osas ei ole seni haldusotsuseid tehtud.

2016 aasta aprillis viidi projekteerimistingimuste menetlemine üle riiklikku ehitusregistrisse ning

tehnoehitiste ning teede projekteerimistingimuste taotluste menetlemine Tallinna

Kommunaalametisse. Seetõttu puudub usaldusväärne statistika 2016 aasta kohta. 2017. aastal oli

projekteerimistingimuste taotlusi 432, väljastati 248 projekteerimistingimust. 2018. aastal võeti

vastu 248 projekteerimistingimuste taotlust, väljastati 260 projekteerimistingimust.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26 lg 1 kohaselt korrastatakse

ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning lõikest 2 tulenevalt kantakse ehitisregistri

andmete korrastamise käigus sinna seni kandmata hooned. Eelkõige on ehitisregistri andmete

korrastamise regulatsioon suunatud maapealsetele ehitistele ning hoonetele. Maapealsete hoonete

ehitisregistrisse kandmisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel aktiivne roll. Teiste ehitiste osas

rakendatakse käesolevat paragrahvi juhtumipõhiselt ehk tavapäraselt läbiviidava ehitusjärelevalve

raames.

Ameti selgitusel tagavad selle ülesande täitmise ameti poolt kõik igapäevased menetlused: ehitus-

ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised, järelevalve menetlused. Samuti on aktiveerunud

kodanike poolt andmete esitamise teatiste esitamine, et ehitised ehitisregistrisse kanda. Andmete

korrastamise osas on abi pakkunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta

teisel poolel hinnatakse olemasolevat olukorda ning rakendatakse vajadusel andmete

korrastamiseks lisajõudu.

Kontrollijad tuvastasid, et ametil puudub tegevusplaan kõikide olemasolevate ehitiste kandmiseks

ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020.

Eksisteerib risk, et arvestades eelseisva töö suurt mahtu võib ameti tegevus ilma asjakohase

töömahu ja ressursside analüüsita ning konkreetse tegevusplaanita osutuda ebapiisavaks.

Kontrollijad teevad ametile ettepaneku viivitamatult koostada tegevusplaan olemasolevate ehitiste

kandmiseks ehitisregistrisse ehitusseaduses ettenähtud tähtajaks.

2.2.3 Koosseis

Alljärgnevalt on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis

kontrollitaval perioodil.

Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korralduse nr 1857-k lisale 7 „Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2016 98,5 teenistuskohta (82 ametikohta

ja 16,5 töökohta).

31. detsembri 2016 seisuga oli ametis 98,5 ametikohast täidetud 96,5 – 80 ametikohta ja

16,5 töökohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2016 lahkus ametist 10 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut

teenistujat, neist 7 tuli alates 1. jaanuarist 2016 üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist seoses

muinsuskaitsealaste funktsioonide üleandmisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 korralduse nr 1890-k lisale 7 „Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2017 101 teenistuskohta (85 ametikohta

ja 16 töökohta). Võrreldes 2016. aastaga suurenes koosseis 2,5 teenistuskoha võrra. Lisaks töötas

ametis 2017. aastal neli lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.

9


31. detsembri 2017 seisuga oli ametis täidetud kõik teenistuskohad. Perioodil 01.01. - 31.12.2017

lahkus ametist 13 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut teenistujat.

Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13. detsembri 2017 korralduse nr 1916-k „Tallinna linna

ametiasutuste teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ lisale kinnitati Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2018 108 teenistuskohta (92 ametikohta

ja 16 töökohta). Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2018 korraldusega nr 1348-k „Tallinna linn

ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude muudatused“ muudeti ameti struktuuri ja moodustati

3 uut teenistuskohta. Võrreldes 2017. aastaga suurenes koosseis aasta jooksul 10 teenistuskoha

võrra. Lisaks töötas ametis 2017. aastal töölepinguga üks välisprojekti projektijuht ja neli

lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.

31. detsembri 2018 seisuga oli ametis täitmata 4 teenistuskohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2018

lahkus ametist 20 teenistujat ja asus teenistusse 26 uut teenistujat.

2.2.4 Eelarved

Kontrolli käigus hinnati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2016., 2017. ja 2018. aasta eelarveid

ning nende täitmist. Eelarvete ületamist ei esinenud, alatäitmised on põhjendatud.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarves „muud eelarvepositsioonid“ kirjendatud kulud on

kulud, mis peavad tagama põhiülesannete ja eesmärkide täitmise. Põhieesmärkide täitmise

saavutamiseks vajalikud kulud on majandamiskulud ja personalikulud. 2016

Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %

Linnaplaneerimise Amet 3 770 687 3 601 285 -169 402 96

Geomaatika 447 400 420 210 -27 190 94

Planeeringud 135 000 124 242 -10 758 92

Majandamiskulud ja personalikulud 2 897 096 2 767 888 -129 208 96

Muinsus- ja miljööalade kaitse 208 213 208 193 -20 100

Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 4 771 4 771 -0 100

Välisrahastusega projektid 76 813 74 589 -2 224 97

Õppelaenu kustutamine 1 394 1 393 -1 100

Majandamiskulude ja personalikulude eelarve uuremad alatäitmise põhjused: palgafondi kulu oli

planeeritust väiksem 99241 eurot. Selle hulgas on aadresside korrastamise lepingulised tööd, mis

on ülekantavad 2017. aastasse. Administreerimiskulud osutusid planeeritust 9893 eurot

väiksemaks. Autokompensatsiooni makstakse tegelikult tehtud sõitudele ja see osutus 3066 euro

võrra planeeritust väiksemaks. Ehituskontrolli ja tehnorajatiste planeeringute eelarve 10000 eurot

jäi kasutamata, kuna täiendavaid ekspertiise ei olnud vaja tellida. 2 017



Geomaatika 512 400 468 251 -44 149 91

Planeeringud 442 614 227 259 -215 355 51


Muinsus- ja miljööalade kaitse 255 647 255 639 8 100

Kirikute toetus 295 000 295 000 100

Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 6 615 6 615 100

Välisrahastusega projektid 147 354 147 340 14 100

10


Majandamiskulude ja personalikulude eelarve alatäitmine on peamiselt tingitud väiksematest

personalikuludest. Riiklikult makstud aadresskorrastustööde toetuse summat, mida saab kasutada

lepingulisteks tasudeks, jäi 2017.aastal kasutamata, summa on ülekantav 2018.aastasse.

Majandamiskuludes oli kokkuhoidu.

2 018



Geomaatika 447 400 404 607 -42 793 90

Planeeringud 507 557 164 085 -343 472 32


Muinsus- ja miljööalade kaitse 220 000 219 982 -18 100

Kirikute toetus 100 000 100 000 100

Kirikurenessans 1 100 000 1 012 394 -87 606 92

Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 16 260 15 974 -286 98

Välisrahastusega projektid 133 193 92 382 -40 811 69

Majandamiskulude ja personalikulude eelarve alatäitmise neli suuremat põhjust olid: palgafondi

kulu oli planeeritust 75689 eurot väiksem; administreerimiskulud osutusid 17762 eurot

väiksemaks ja käibemaksu oli planeeritud 13378 eurot rohkem. Ehitusosakonna eelarve maht oli

10000 eurot, mis sisaldas vajalike ekspertiiside tellimist ja vajadusel asendustäitmise korraldamise

kulusid, kuid 2018.aastal ei olnud vaja tellida täiendavaid ekspertiise.

Koolituskulud

2016. aasta eelarves oli koolitusele planeeritud 21 032 eurot, millest kulutati 19 630 eurot. 2017.

aasta eelarves oli koolitusele planeeritud 22 418 eurot, kulutati 24 738 eurot. 2018. aasta eelarves

oli koolitusele planeeritud 25 046 eurot, kulutati 26304 eurot.

2.2.5 Tulud

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tulud koosnevad linnakassa tuludest (riigilõiv, sunniraha) ja

omatuludest.

2016. aasta riigilõivu laekumise eelarve oli 480 000 eurot, tegelik täitmine 430 555 eurot. Sunniraha

laekumise eelarve oli 29 100 eurot, tegelik täitmine 36 172 eurot. 2016. aasta eelarve projektis oli

omatulude laekumise eelarveks planeeritud kantseleiteenusteks ning muudeks müügituludeks

(raamatute müük) 13 550 eurot. Tegelik laekumine oli kantseleiteenustes 8 163 eurot ja muudes

müügituludes 2 456 eurot.

2017. aasta riigilõivude plaaniks oli 480000 eurot, tegelik laekumine 478396 eurot. Sunnirahade

plaaniks oli 11800 eurot, tegelik laekumine 29628 eurot. 2017. aasta eelarve projektis oli omatuludeks

planeeritud 10290 eurot. Tegelik laekumine oli 9991 eurot, sh kantseleiteenustes 7957eurot ja muudes

müügituludes 2033 eurot.

2018. aasta riigilõivude plaaniks oli 430000 eurot, tegelik laekumine 449935 eurot. Sunnirahade

plaaniks oli 10000 eurot, tegelik laekumine 33552 eurot. 2018. aasta eelarve projektis oli omatulude

laekumiseks planeeritud kantseleiteenusteks ning muudeks müügituludeks 9600 eurot. Tegelik

laekumine oli kantseleiteenustes 9696 eurot ja muudeks müügituludeks 1270 eurot.

11


2.2.6 Toetused

2016


Tallinna Linnaplaneerimise Amet 185 324 183 291 -2 033 99

Muinsuskaitseliste riiklike kohust täitm 30 000 30 000 0 100

aadressiandmete korrastamine 90 033 90 033 0 100

Baltic Urban Lab 42 341 40 308 -2 033 95

LiPA arhiivi analüüs 22 950 22 950 0 100

2 017


Tallinna Linnaplaneerimise Amet 221 114 220 210 -904 100



Baltic Urban Lab 108 081 107 177 -904 99

Geomõõdistuste infosüsteem 21 250 21 250 0 100

2 018


Tallinna Linnaplaneerimise Amet 180 281 148 131 -32 150 82



Baltic Urban Lab 72 588 61 275 -11 313 84

Augmented Urbans 38 086 17 249 -20 837 45

Tallinna linn osales perioodil oktoober 2015 – detsember 2018 lihtpartnerina Euroopa Liidu

Euroopa Liidu Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi välisprojektis „Läänemere linnade

uurimislabor (Baltic Urban Lab)”.

Projekti Tallinna eelarve oli 240 539 eurot, millest välistoetus moodustas 85%. Projekti eesmärk

oli välja töötada kõiki osapooli (maaomanikud, arendajad, planeerijad, linnakodanikud) hõlmav

linnaplaneerimise alane koostöömudel ja ruumiline terviklahendus (struktuurplaan) mahajäetud

alade integreerimiseks linnaruumi.

2.3 Väliste teenusepakkujate valimise põhimõtted

Üheselt kirjeldatavate ja standardsete nõuete puhul on valiku aluseks madalaim hind (näiteks

tarkvara litsentsid ja nõuded nende toe teenusele).

Infosüsteemide arendamisel on kasutusel majanduslikult soodsaima pakkumise nõue, mis sisaldab

lisaks hinnale ka kvaliteedi kriteeriumit. Kvaliteedi punktide andmisel kasutatakse teenuse

pakkuja kvalifikatsiooni ning kogemuse ja teenuse osutamise kava (arusaamist lähteülesandest ja

pakkumise vastavust tellija ootusele) hindamist.

Vastavust lähteülesandele ja lepingule kontrollivad (või koordineerivad kontrollimist) lepingu eest

vastutavaks määratud isikud. Üksikutel juhtudel on kaasatud väliseid eksperte tööde vastavuse

kontrollimisel (näiteks Baltic Urban Lab projekt).

12


2.4 Ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade

väljastamise tähtaegade järgimine

Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse

esitamise päevast arvates. Sama tähtaeg on EhS § 54 lg 4 kehtestatud kasutusloa andmisele. EhS

§ 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise

alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast

ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis

võib alustada ehitamist. Sama põhimõtte sätestab EhSi § 48 lg 2 kasutusteatise esitamisele.

EhS § 36 lõige 2 seletuskirja kohaselt: ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne

ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita kümne päeva jooksul märkust täiendavate

nõuete esitamise kohta, võib alustada ehitamist. See tähendab, et 10 päeva jooksul tuleb esitada

ainult pädeva asutuse poolne teavitus, et täiendav menetlus on vajalik. Kui täiendava nõude sisu

on näiteks, et vajalik on kooskõlastamine mõne teise haldusorganiga, rakenduvad ehitusloa

menetluse nõuded, sealhulgas saab rakendada ehitusloa andmise tähtaega 30 päeva. Seega on

haldusorganil täiendavate nõuete esitamisel aega 10 + 30 päeva.

Aprillis 2016 käivitus riikliku ehitisregistri moodul ehitus- ja kasutuslubade taotluste ning ehitus-

ja kasutusteatiste elektrooniliseks menetlemiseks (edaspidi ka taotlus). Nimetatud muudatus tõi

ametile taotluste menetlemisel kaasa uue ülesande ning täiendava töökoormuse kus kõik loa

väljastamiseks vajalikud kooskõlastused/seisukohad tuleb hankida ametil.

Eesmärgiga tagada menetlusse kaasatute poolt tähtaegade järgimine ning seeläbi ka taotluste

menetlemise tähtaegsus, viidi ameti ehitusosakonnas läbi struktuurimuudatused.

Struktuurimuudatustega moodustati ehitusprojektide menetlejate ametikohad, mille täitjate

ülesanneteks on muu hulgas korraldada taotluste tähtaegne ning haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2

toodud põhimõtetele vastav läbivaatamine. Tehtud struktuurimuudatused lühendasid oluliselt

taotluste menetlemise aega, sh. ehitusloa ja –teatise menetlusaega ca 2 korda.

Ehitusprojektide menetlemise korraga on amet võtnud eesmärgi vaadata esitatud taotlused läbi 12-

18 päeva jooksul, samast põhimõttest lähtutakse ka kasutusloa taotluste menetlemisel. Samas

sõltub taotluste läbivaatamisele kuluv aeg sellest, kuidas menetlusse kaasatud ülesandeid täidavad.

Näiteks pikendas Põhja Päästekeskus kontrollitaval perioodil valdava osa taotluste läbivaatamise

tähtaega juba esimesel läbivaatamisel 30 päevani. See aga tähendab kogu menetluse seiskumist

olenemata kui kiiresti teised kaasatud taotluse läbi vaatavad.

Päästeasutus ei vii ehitusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või

keeldub selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses, seega on päästeasutuse

tegevus menetlustoiming kohaliku omavalitsuse haldusmenetluses. Päästeasutus on kooskõlastav

haldusorgan ning kooskõlastamine või sellest keeldumine peab toimuma päästeasutuse poolt 10

päeva jooksul. Juhul, kui dokumente ei jõuta menetleda 10 päeva jooksul on päästeasutusel õigus

taotleda kohalikult omavalitsuselt toimingu tegemiseks ettenähtud aja pikendamist.

Menetluste kiirus oleneb ka esitatud dokumentatsiooni korrektsusest. Ehitusseadustikus ettenähtud

tähtajad ei ole mõeldud loamenetlusele koos projekteerimisega. Ehitus- või kasutusloa taotlusele

tuleb lisada juba nõuetekohane projekt/dokumentatsioon. Kõik esitatud taotlused, millele pole

märkusi olnud, on saanud loa seadustikus ettenähtud aja jooksul.

Seoses ehitus- ja kasutusteatistega on Ametis välja töötatud regulatsioon kus määratletud milline

tegevus läheb täiendavasse kontrolli ja milline mitte. Info on kättesaadav ja kajastatud aadressil https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitisteatise-menetlemine

Kõik viidatud regulatsiooni järgi vaikivat aktsepti eeldavad ehitised on vaikiva aktsepti ka saanud.

https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitisteatise-menetlemine

13


Allpool on toodud taotluste menetlemisele ehitisregistri andmetel keskmiselt päevades kulunud

aja võrdlused aastatel 2017 ja 2018. Kuna 2016. aastal toimus üleminek paberkandjal menetluselt

elektroonilisele menetlusele ning ka ameti ehitusosakonna poolt täidetavate ülesannete

suurenemine, siis 2016. aasta kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed puuduvad.

2017 2018

Ehitusloa taotlus 117 61

Ehitusteatis 81 39

Kasutusloa taotlus 68 54

Kasutusteatis 61 42

Ülaltoodud menetlusele kuluv keskmine aeg hõlmab endas kogu aega mil taotlus ei olnud

märkustega tagastatud, st. ka korduvalt taotluse läbivaatamist. Kordade arvu, mil on vajalik

menetlus tagastada ning uuesti läbi vaadata, ei ole reeglina taotlust menetleva asutuse poolt

võimalik reguleerida.

2018. aasta viimase kvartali menetlusajad olid alljärgnevad:

oktoober november detsember

Ehitusluba 46 57 61

Ehitusteatis 29 36 40

Kasutusluba 40 52 35

Kasutusteatis 30 43 49

Teatiste menetlusaeg on kontrolli teostamise puhul 40 päeva. Ehitusosakond oma koosseisus ei

näe täna loamenetluste tarvis lisaressursi vajadust.

Kontrollijad juhivad tähelepanu, et kuigi menetluste aeg on vähenenud, ei saa ameti tegevust selles

vallas siiski piisavalt tõhusaks hinnata.

Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tugevdada kontrolli menetluste tähtaegadest kinnipidamise

üle, järgimaks ehitus- ja kasutuslubade ning teatiste väljastamisel Eesti Vabariigi seadusandluse ja

Tallinna linna õigusaktidega sätestatud tähtaegu.

2.5 Asjaajamine ja dokumendihaldus

Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 määrusele nr 38 lähtub amet asjaajamise ja

dokumendihalduse korraldamisel Tallinna linnas kehtivale Tallinna linna asutuste ühtsest

asjaajamiskorrast ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 29. aprilli 2016 käskkirjaga nr

1-1/24 kehtestatud „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti asjaajamiskorrast“.

Ameti vara valdamine, kasutamine ja käsutamine on korraldatud vastavalt ameti töökorralduse

eeskirjale kk nr 1-1/26 27.11.2013.

Amet kasutab asjaajamises Tallinna linna ametiasutuste dokumendihaldussüsteemi Postipoiss

ning muid ameti, linna või riigi infosüsteeme, mis on loetletud siseveebis IT abi alamlehel. Ametile

esitatud pöördumised registreeritakse juhtide abide poolt Postipoisis, olenevalt pöördumise sisust

ja probleemi keerukusest suunatakse avaldus kas ameti juhatajale, kes suunab pöördumise edasi

lahendamiseks vastavalt valdkonnale või otse struktuuriüksuse juhile.

Vastavalt ameti asjaajamiskorrale on vastamistähtajad järgmised:

o saabunud kiri ja avaldus – 30 kalendripäeva;

o märgukiri ja selgitustaotlus – 30 kalendripäeva;

o teabenõue – 5 tööpäeva.

14


Mõjuval põhjusel võib asja lahendamise tähtaega õigusaktides ette nähtud korras ja tingimustel

pikendada. Tähtaja pikendamisest tuleb dokumendi esitajale, saatjale või ülesande andjale teatada

enne tähtaja saabumist.

Postipoiss teavitab igat ametnikku saabuva tähtaja osas. Esineb olukordi, kus amet peab olukorra

selgitamiseks küsima lisaks ka teiste ametite arvamusi ja seisukohti - see omakorda toob kaasa

selle, et ametil ei ole võimalik vastata seaduses antud tähtaja jooksul. Viimasel ajal on Amet

edastanud kirja esitajatele vahekirju stiilis: kiri on kätte saadud, kuid vajab lisaks uurimist ja

vastame Teile olukorra selginemisel.

Juhtkonna koosolekutel on tavaks vaadata üle kirjad, mis on vastamata ja selgitada välja põhjus

iga osakonna kaupa. Tänaseks on sisse seatud lisaks ametniku enda teadmisele, et kiri vajab

vastamist, ka meeldetuletus iga nädal vastamist vajavatest kirjadest.

Pistelisel ametile saadetud kirjade ja pöördumiste läbivaatamisel selgus, et kuigi valdavalt oli neile

vastatud ettenähtud tähtaegadel, esines ka juhtumeid, mil vastamine oli erinevatel põhjustel võtnud

rohkem aega kui ettenähtud 30 päeva. Kuna Postipoisis puudub võimalus tuvastada tagantjärgi,

kui palju pöördumisi oli mingi kuupäeva seisuga tähtajaks vastamata, ei olnud kontrollijatel

võimalik anda üldist hinnangut ameti tegevusele pöördumistele tähtaegse vastamise osas.

Vastavalt ameti asjaajamiskorra punktile 25.2 kontrollib dokumentidest tulenevate ülesannete

täitmist ning asjade tähtaegset lahendamist Postipoisi abil juhi abi. Vajadusel teeb juhi abi täitjatele

suulisi või elektroonilisi meeldetuletusi ning informeerib struktuuriüksuste juhte lahendamata

asjadest. Üks kord kuus informeeritakse ameti juhatajat dokumentidest, mille vastamise tähtaeg

on ületatud. Kontrollijate arvates võib eelpool nimetatud tegevused liigitada järelkontrolli

meetmete alla.

Kontrollijate hinnangul tuleks ametil muuta asjaajamiskorda selliselt, et vastutavaid isikuid

teavitataks mõistliku ajavaruga vastamist ootavate pöördumiste tähtaegade saabumisest

minimeerimaks riski, et pöördumised jäävad tähtajaks vastamata. Lahendada tuleb ka olukord, kus

pöördumised jäävad vastamata kas töötajate haiguste, puhkuste või vahetumise tõttu.

Kontrollijad teevad ettepaneku tõhustada kontrolli pöördumistele tähtaegse vastamise osas.

Vajaduse korral tuleb muuta ameti asjaajamiskorda. Juhul kui pöördumisele tähtajaks vastata ei

suudeta, tuleb pöördujat kindlasti informeerida kirjalikult tähtaja pikendamisest.

2.6 Rakendatud tegevused tuvastamaks ja vältimaks võimalikke

huvide konflikte

Uute töötajate värbamisel tutvustatakse töövestlusel korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid

nõudeid, samuti teenistusse asumisel.

Tööle asumisel esitatakse ametnikule tutvumiseks kõikvõimalikud dokumendid, mis on lisatud

ühte kausta, mille hulgas on erinevad korrad ja seadused.

2.7 Järelevalvemenetlused ja kohtuasjad

Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 23.11.2016 käskkirja nr 47 „Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhendi

kinnitamine“ punkti 34 kohaselt on allpool toodud järelevalvemenetluste statistika:

15


2016. aasta

1. Järelevalvesse tulnud objektide arv on 135;

2. Õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 11;

3. Aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on (EhR-i andmetel) 36, likvideerimis ja

lammutusettekirjutusi on 1 (Sihi tn 108);

4. Aruande aastal täidetud ettekirjutuste arv 14;

5. Aruandeaastal täitmata ettekirjutuste arv 13;

6. Aruande aastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv on 45;

7. Linnale laekunud sunniraha kogusumma on 36172,31 eurot;

8. Amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmise kulu puudus;

9. Hoiatusi on tehtud 7.

2017. aasta

1. Järelevalvesse tulnud objektide arv on 341;

2. Õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 12;

3. Aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on 105 (EhR-i andmetel), likvideerimise ja

lammutusettekirjutusi on 3 (Villardi 33, Nurme 23a, Vilde tee 96);

4. Aruandeaastal täidetud ettekirjutuste arv on 35;

5. Aruandeaastal täitmata ettekirjutuste arv 56;

6. Aruandeaastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv 49;

7. Linnale laekunud sunniraha kogusumma 26628,03 eurot;

8. Amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmise kulu puudus;


2018. aasta

1. järelevalvesse tulnud objektide arv on 438;

2. õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 8;

3. aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on 113 ning lammutusettekirjutuse arv on 3, lisaks

2 menetlust kus lammutamine oli toodud alternatiivse nõudena);

4. aruandeaastal täidetud ettekirjutuste arv on 20;

5. aruandeaastal täitmata ettekirjutuse arv on 54;

6. aruandeaastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv on 20;

7. linnale laekunud sunniraha kogusumma on 33552,17 eurot;

8. amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmiste kulu puudus;


Tallinna Linnaplaneerimise Amet teostab riiklikku järelevalvet haldusmenetluse korras.

Järelevalve eesmärk ning ülesanne ei ole kellegi karistamine vaid tekkinud olukordade

lahendamine. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus on kolm

ehituskontrolli peaspetsialisti ametikohta ning nende tegevust toetamas sama osakonna koosseisus

kaks juristi. Järelevalvesse tulnud objektide arv on aruandeperioodil kasvanud: 2016 - 135 objekti;

2017- 341 objekti; 2018 - 438 objekti.

Erinevalt teistest menetlustest järelevalvemenetluste registreerimiseks ning läbi viimiseks registri

näol töövahend puudub. Ehitusseadustiku § 60 lg 1 punkti 11 kohaselt on ehitisregistri andmeteks

muuhulgas ka riikliku järelevalve andmed. Ministeerium on lubanud selles osas ehitisregistri

funktsionaalsust täiendada, kuid tänaseni seda tehtud pole.

Objektide registreerimiseks ning nende üle arvestuse pidamiseks kasutatud Exceli tabel asendus

2017. aasta lõpust koostöös geomaatika teenistusega koostatud kaardirakendusega, mida

praeguseni kasutatakse.

16


Halduskohtusse ehituse ja planeerimise valdkondades esitatud kaebuste statistika ja nende tulem: Arv

Kokku menetletud kohtuasju 2018. aastal 106

Tsiiviilasju 10

millest hagita menetlusi 10

Haldusasju 94

millest kaasatud haldusorganina 2

Väärteoasju 0

Kriminaalasju 0

2018. aastal alanud uued kohtuasjad 84

Tsiiviilasju 6

millest hagita menetlusi 6

Haldusasju 77

millest kaasatud haldusorganina 2

Väärteoasju 0

Kriminaalasju 0

2018. aastal lõppenud kohtuasjad 53

võidetud 37

kaotatud 3

osaline rahuldamine 3

kompromissiga 7

Linnalt väljamõistetud kogusumma 0

Muinsuskaitse valdkonnas on pooleli kaks vaidlust.

Tallinna sisekontrolöri teenistus menetles 2018. aastal 37 ameti tegevuse peale esitatud vaiet.

Peamiselt vaidlustati riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi – 16 juhul; ehitusloa ja/või

ehitusteatise aktsepteerimine vaidlustati viiel korral; ehitusteatise ja/või ehitusprojekti

tagasilükkamine kolmel korral. Kolmel korral vaidlustati projekteerimistingimuste väljastamine,

kahel korral nende väljastamisest keeldumine. Kolmel korral vaidlustati kasutusluba või

kasutusteatise aktsepteerimine; ühel juhul kasutusteatise aktsepteerimisest keeldumine.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleti kahel juhul; ühel korral vaidlustati krundi

sihtotstarbe määramine ning ühel korral nõuti teabetoimingu tegemist.

Enamik vaideid – 23 – jäeti rahuldamata (neist üks vaidlustatud otsusest erinevatel alustel);

täielikult rahuldati kolm ja osaliselt kaks vaiet. Tagasi võeti kolm vaiet; tagastati samuti kolm

(neist kaks põhjusel, et amet tunnistas vaidlustatud haldusakti ise kehtetuks). Ühel korral tunnistati

vaidlustatud haldusakt kehtetuks nö vaidest sõltumata (kuna haldusmenetluses jäi käsitlemata

oluline avaliku huviga seotud piirang). Kahe vaide menetlus on vaide esitaja taotlusel siiani

peatatud.

2.8 Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine valdkondades

Vastavalt ameti selgitustele:

o Kõiki taotlusi menetletakse võrdsetel alustel ning esimesel võimalusel sama menetluskorra

alusel;

o Taotlused vaadatakse need läbi vastavalt tähtaegadele;

o Pöördumiste puhul kus taotlejal on mingil põhjusel vajadus, et tema taotlus kiiresti

lahendataks, arvestatakse neid soove vastavalt võimalustele;

17


o Detailplaneeringute menetlemisel on igal juristil oma tabel, kus detailplaneeringute

eelnõusid koostatakse vastavalt järjekorrale. Juhuseid on, kus mõne asjaga on kiire (nt

euroopa liidu rahastuse tähtajad ja jne) ja neid juhtumeid käsitletakse võimalusel kiiremini;

o Nõuete esitamisel käsitleb ehitusosakond kõiki taotlejaid võrdsetel alustel.

Tallinna planeeringute registris on kõikide planeeringute menetlused, menetluse toimingud ning

menetluste seisundid avalikult nähtavad ning planeeringute kohta on võimalik kõigil ka tellida

teavitusi ja ka registri kaudu arvamusi ja ettepanekudi esitada. Registris on osad dokumendid

(failid) piiratud nähtavusega, kui tegemist on asutusesiseste või isikuandmete kaitsest tulenevate

piirangutega dokumentidega.

Teadaolevalt ei ole kontrollitaval perioodil tuvastatud mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid.

2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul

Küsimusele, millised olid põhiprobleemid kontrollitaval perioodil ja kuidas hindate ameti tegevust

kontrollitaval perioodil, vastati alljärgnevalt:

o Töötasu;

o Kvalifitseeritud tööjõu leidmine;

o Töökeskkond (teenistujate poolt ootus kaasaegsemaks füüsiliseks töökeskkonnaks,

koosolekuruumide nappus);

o Riigi poolt pandud lisategevused, riiklike infosüsteemide koostoime tagamine, seoses

üksteisest sõltuvate muudatustega, näiteks aadressid. Teema ametkondade ja süsteemide

ülene ning esineb probleemseid kohti. Teemat on teadvustatud erinevatele osapooltele;

o Eesti Kaardikeskuse kadumine turult, kes teostas sterofotogrameetrilise uuendustöid –

leevendus koostöö Maa-ametiga ametiabi korras ja loodetavasti tulevikus halduslepingu

raames;

o Geoveebi ja Maainfosüsteemi tarkvaralahenduste vananemine – asutud uut süsteemi looma

Geoveebi puhul, Maainfosüsteemi puhul käimas eelanalüüs;

o Arhiivinduses digiarhiivi puudumine – teostatud eelanalüüs arhiivi digiteerimiseks, vajab

linnas kesksemat lahendust;

o Haigestunult tööl käimised – lahenduseks on võimaldatud lisaks haiguslehele, tervisepäevi,

samas erineb nende võimalike päevade maht linnasutuste vahel;

o Piirangud kaugtöö tegemisel – lisaks korrale vaja ka kaugtöö varustatust, et organisatsioon

oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline.

Ameti hinnangul on leitud erinevaid lahendusi, et vähendada menetlemise tähtaegu ja püütud täita

seadusest tulenevaid erinevaid tähtaegu. Üleminekuperiood uuele planeerimisseadusele ja

ehitusseadustikule on kujunenud sujuvalt.

18


3. Kokkuvõte Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ameti)

tegevuse seaduslikkusest ja otstarbekusest kontrollitaval perioodil.

Põhiküsimusteks olid: missugused olid peamised tegevused kontrollitaval perioodil, kuidas toimus

järelevalve ameti tegevuse üle, kuidas järgiti ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade

väljastamise tähtaegu ning kas ametisse pöördujatele vastati tähtaegselt. Samuti kes olid

kontrollitaval perioodil vastutavad isikud ja kui suur oli töötajate koosseis ning nende peamised

tööülesanded. Vaadati üle ka rahaliste vahendite kasutamine.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusvaldkonnaks on Tallinna linna jätkusuutliku ja

harmoonilise arengu kavandamine. Amet on aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes suunab ja

koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku

järelevalvet. Ameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab linnavolikogu.

Baltic Urban Lab projekti kolmandat aruandeperioodi (1. okt 2016-30.märts 2017) auditeeris

Rahandusministeerium 2018. aastal, puuduseid ei esinenud ja audiitor ettekirjutusi ei teinud.

Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond teostas 2015. a detsembrist 2016. a

märtsini auditi „Järelevalvemenetlus ja sunnivahendi rakendamine”, auditeeritav periood oli 2014.

aasta ja 2015. aasta.. Auditi läbiviimise eesmärk oli hinnata linna ametiasutuste, sh Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti järelevalvemenetluse vastavust kehtivale korrale ja selle tõhusust.

Vastavalt ameti juhataja asetäitja 23. novembri 2016 käskkirjaga nr 1-1/47 kehtestati „Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhend“.

Ametil ei ole eraldi koostatud arengukava. Tegevuses lähtutakse dokumentidest „Tallinna

arengukava 2014-2020“ ja „Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018“. Ameti

struktuuriüksused koostavad järgmise kalendriaasta tegevuskava jooksva aasta detsembriks, selles

tuuakse välja järgmise aasta eesmärgid ja ülesanded, analüüsitakse möödunud aasta tegevuskava

täitmist ning seostatakse planeeritavad tegevused eelarvega. Ameti tegevusele hinnangu

andmiseks kasutatavateks mõõdikuteks on tegevuskava täitmine, teenuste statistika, eelarve

täitmine, arenguvestlused üksustes ja üksuste juhtidega ning arenguvestluses antav hinnang,

Tallinna arengukavas olevad mõõdikud, eelarve tootekaartide täitmine, kordades ettenähtud

tähtaegadest kinnipidamist.

Ameti koosseisus oli 01.01.2016 98,5 teenistuskohta (82 ametikohta ja 16,5 töökohta), seisuga

01.01.2017 oli ametis 101 teenistuskohta (85 ametikohta ja 16 töökohta) ning seisuga 01.01.2018

108 teenistuskohta (92 ametikohta ja 16 töökohta). Lisaks töötas ametis 2017. aastal töölepinguga

üks välisprojekti projektijuht ja neli lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel. 31.12.2018

seisuga oli ametis täitmata 4 teenistuskohta. Kontrolli käigus analüüsiti ameti 2016., 2017. ja 2018.

aasta eelarveid ning nende täitmist. Ameti tulud koosnevad linnakassa tuludest (riigilõiv,

sunniraha) ja omatuludest. Eelarvete ületamist ei esinenud, alatäitmised olid põhjendatud.

Linnaplaneerimise Amet Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %

2016 3 770 687 3 601 285 -169 402 96

2017 4 758 796 4 345 532 -413 264 91

2018 5 839 588 5 204 936 -634 652 89

Tallinna linn osales perioodil oktoober 2015 – detsember 2018 lihtpartnerina Euroopa Liidu

välisprojektis „Läänemere linnade uurimislabor (Baltic Urban Lab)”. Projekti Tallinna eelarve oli

240 539 eurot, millest välistoetus moodustas 85%.

19


2016. aastal väljastas amet erinevateks ehitustegevusteks 2476 luba: 1583 ehitusluba ja 893

ehitisteatist, väljastati 847 kasutusluba ja 612 kasutusteatist, registreeriti 1463 ehitamise

alustamise teatist. Ehitusosakonna poolt tehti järelevalvemenetluse käigus omavolilise

ehitustegevuse kohta 32 ettekirjutust ja hoiatust. 2017. aastal väljastati 577 ehitusluba ja 880

kasutusluba, registreeriti 953 ehitus- ja 476 kasutusteatist, registreeriti 1352 ehitamise alustamise

teatist, kooskõlastati 236 eskiisi ja muudatusprojekti. Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti 129. 2018.

aastal väljastati 1223 ehitusluba ja 1112 kasutusluba, registreeriti 765 ehitus- ja 505 kasutusteatist.

Ehitamise alustamise teatisi registreeriti 1191, eskiise ja muudatusprojekte kooskõlastati 154.

Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti järelevalve menetluses 133. Muinsuskaitse osakond jälgib reklaami

ja linnakujunduse osas Muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsenduste täitmist vanalinnas ja

mälestistel. Esialgu on piirdutud vaid märkustega, järelevalvete ajal leitud rikkumiste osas ei ole

seni haldusotsuseid tehtud.

Planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlusprotsesside kiirendamise ning läbipaistvuse

suurendamise eesmärgi täitmiseks on jätkuvalt arendatud Tallinna planeeringute registrit, et luua

kasutajasõbralikumad tingimused planeeringute ja projektide digitaalseks menetlemiseks.

Suurimaks muutuseks oli uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine 2016. aastal,

mis muutis oluliselt varasemate aastate praktikat. Oluliselt vähematel juhtudel on vajalik

detailplaneeringu koostamine. Samuti läks 2016. aasta aprillis ehitusprojektide ning

projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ehitusregistrisse ning teede

projekteerimistingimuste taotluste menetlemine Tallinna Kommunaalametisse, mis tõi kaasa

muutusi töökorralduses, projektide sobivuse hindamises ning õigusaktidele vastavuse

kontrollimises. Ametile lisandusid taotluste menetlemisel uued ülesande ning täiendav

töökoormus, kõik loa väljastamiseks vajalikud kooskõlastused/seisukohad tuleb hankida ametil.

Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse

esitamise päevast arvates. Sama tähtaeg on EhS § 54 lg 4 kehtestatud kasutusloa andmisele.

Ehitusprojektide menetlemise korraga on amet võtnud eesmärgi vaadata esitatud taotlused läbi 12-

18 päeva jooksul, samast põhimõttest lähtutakse ka kasutusloa taotluste menetlemisel. Samas

sõltub taotluste läbivaatamisele kuluv aeg sellest, kuidas menetlusse kaasatud ülesandeid täidavad.

Näiteks pikendas Põhja Päästekeskus kontrollitaval perioodil valdava osa taotluste läbivaatamise

tähtaega juba esimesel läbivaatamisel 30 päevani. See aga tähendab kogu menetluse seiskumist

olenemata kui kiiresti teised kaasatud taotluse läbi vaatavad. Allpool on toodud taotluste

menetlemisele ehitisregistri andmetel keskmiselt päevades kulunud aja võrdlused:

2017 2018

Ehitusloa taotlus 117 61

Ehitusteatis 81 39

Kasutusloa taotlus 68 54

Kasutusteatis 61 42

Teatiste menetlusaeg on kontrolli teostamise puhul 40 päeva. Ehitusosakond oma koosseisus ei

näe täna loamenetluste tarvis lisaressursi vajadust.

Kontrollijad juhivad tähelepanu, et kuigi menetluste aeg on vähenenud, ei saa ameti tegevust selles

vallas siiski piisavalt tõhusaks hinnata. Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tugevdada kontrolli

menetluste tähtaegadest kinnipidamise üle, järgimaks õigusaktidega sätestatud tähtaegu.

Detailplaneeringute koostamine delegeeritakse valdavalt huvitatud isikule, seetõttu sõltub

detailplaneeringute menetlusaeg suurel määral eraarendajate koostöövalmidusest linna asutustega

ning tihti ka kohaliku kogukonnaga. 01.07.2015 jõustunud Planeerimisseadus vähendas

detailplaneeringute koostamise kohustuslikke juhtusid, kuid suurendas detailplaneeringute

menetlustoimingute arvu, muutes protsessi pikemaks. Keskmine aeg detailplaneeringu

algatamisest kehtestamiseni oli 2016. aastal 3,8a, 2017. aastal 4,3 a ja 2018. aastal 4,2 a.

20


Menetlustähtaegade lühendamiseks on asutud lõpetama nende detailplaneeringute menetlust, mida

pole üle kahe aasta jooksul ametile läbivaatamiseks esitatud, samuti ka nende, mille koostamisest

huvitatud isik ei ole kahe aasta jooksul nõustunud ametite märkuseid täitma.

Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks ning kantakse sinna seni kandmata

hooned. Eelkõige on ehitisregistri andmete korrastamise regulatsioon suunatud maapealsetele

ehitistele ning hoonetele. Maapealsete hoonete ehitisregistrisse kandmisel on eelkõige kohalikul

omavalitsusel aktiivne roll. Teiste ehitiste osas rakendatakse tavapäraselt läbiviidavat

ehitusjärelevalvet. Selle ülesande täitmist ameti poolt tagavad kõik igapäevased menetlused:

ehitus- ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised, järelevalve menetlused. Samuti on aktiveerunud

kodanike poolt andmete esitamise teatiste esitamine, et ehitised ehitisregistrisse kanda. Andmete

korrastamise osas on abi pakkunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta

teisel poolel hinnatakse olemasolevat olukorda ning rakendatakse vajadusel andmete

korrastamiseks lisajõudu.

Kontrollijad tuvastasid, et ametil puudub tegevusplaan kõikide olemasolevate ehitiste kandmiseks

ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020. Eksisteerib risk, et ameti tegevus võib ilma asjakohase

töömahu ja ressursside analüüsita ning konkreetse tegevusplaanita osutuda ebapiisavaks.

Amet teostab riiklikku järelevalvet haldusmenetluse korras. Järelevalve eesmärk ning ülesanne ei

ole kellegi karistamine vaid tekkinud olukordade lahendamine. Ameti ehitusosakonna koosseisus

on kolm ehituskontrolli peaspetsialisti ametikohta ning nende tegevust toetamas sama osakonna

koosseisus kaks juristi. Järelevalvesse tulnud objektide arv on aruandeperioodil kasvanud: 2016 -

135 objekti; 2017- 341 objekti; 2018 - 438 objekti.

Erinevalt teistest menetlustest järelevalvemenetluste registreerimiseks ning läbi viimiseks registri

näol töövahend puudub. Ehitusseadustiku kohaselt on ehitisregistri andmeteks muuhulgas ka

riikliku järelevalve andmed. Ministeerium on lubanud selles osas ehitisregistri funktsionaalsust

täiendada, kuid tänaseni seda tehtud pole. Objektide registreerimiseks ning nende üle arvestuse

pidamiseks kasutatud Exceli tabel asendus 2017. aasta lõpust koostöös geomaatika teenistusega

koostatud kaardirakendusega, mida praeguseni kasutatakse.

Amet kasutab asjaajamises Tallinna linna ametiasutuste dokumendihaldussüsteemi Postipoiss, kus

registreeritakse kõik ametile esitatud pöördumised. Postipoiss teavitab igat ametnikku saabuva

tähtaja osas. Esineb olukordi, kus amet peab olukorra selgitamiseks küsima lisaks ka teiste ametite

arvamusi ja seisukohti - see omakorda toob kaasa selle, et ametil ei ole võimalik vastata seaduses

antud tähtaja jooksul. Viimasel ajal on amet edastanud kirja esitajatele vahekirju stiilis: kiri on

kätte saadud, kuid vajab lisaks uurimist ja vastame Teile olukorra selginemisel.

Ameti juhtkonna koosolekutel on tavaks vaadata üle kirjad, mis on vastamata ja selgitada välja

põhjus iga osakonna kaupa. Tänaseks on sisse seatud lisaks ametniku enda teadmisele, et kiri vajab

vastamist, ka meeldetuletus iga nädal vastamist vajavatest kirjadest.

Pistelisel ametile saadetud kirjade ja pöördumiste läbivaatamisel selgus, et kuigi valdavalt oli neile

vastatud ettenähtud tähtaegadel, esines ka juhtumeid, mil vastamine oli erinevatel põhjustel võtnud

rohkem aega kui ettenähtud 30 päeva. Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tõhustada kontrolli

pöördumistele tähtaegse vastamise osas.

Kontrollijad teevad järgmised ettepanekud:

1. Võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks.

21


2. Märkida, et ajavahemikul 2016-2018 oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevus

seaduslik ja otstarbekas.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil:

3.1 viivitamatult koostada tegevusplaan tagamaks olemasolevate ehitiste kandmine

ehitisregistrisse ehitusseaduses ettenähtud tähtajaks;

3.2 tagada menetluse tähtaegadest kinnipidamine järgimaks ehitus- ja kasutuslubade ning

teatiste väljastamisel seadusandlusega sätestatud tähtaegu;

3.3 võtta tarvitusele abinõud, et ametile esitatud pöördumised oleksid vastatud tähtaegselt.

Vajaduse korral tuleb muuta ameti asjaajamiskorda ja/või töökorraldust. Vastamise tähtaja

pikendamisel tuleb taotluse esitajat sellest kirjalikult teavitada.

Helve Särgava

Revisjonikomisjoni esimees

Enno Tamm

Revisjonikomisjoni aseesimees

Priidu Pärna

Revisjonikomisjoni liige

Andmeid kogus ja analüüsis:

Andres Kivi, kontrollitalituse kontrollinõunik

Documents

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja ... · 2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul .....17 3. Kokkuvõte .....18. 3 Revisjonikomisjoni revisjoniakt 1